EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Astmevaheldus

Astmemuutus

Pikkusmuutus on vältemuutuse alaliik. Teatud ehitusega tüvede korral, mis sisaldavad sulghäälikut või s-i, võib astmemuutus reali­seeruda kahte moodi. Sõnades, mille kolmandavältelises algvormis on k, p, t või ss, võib II välde astme nõrgenemisel realiseeruda ilma sise­häälikute fonoloogilise muutuseta, nt `tank : tanki. Teistes samasuguse ehitusega sõnades kaasneb välte nõrgenemisega sulghääliku või s-i lühenemine, mida kirjapildis kajastab k, p, t või ss-i asendumine g, b, d või s-iga (`pank : panga, `kaup : kauba, `vaata/ma : vaada/ta,`poiss : poisi). Sõnades, mille teisevältelises algvormis on g, b, d või s, võib III välde astme tugevnemisel realiseeruda samuti ilma sisehäälikute muutuseta (rõngas : `rõnga, seade : `seade). Teistes samasuguse ehitu­sega sõnades kaasneb välte tugevnemisega sulghääliku või s-i fono­loo­giline pikenemine, mida kirjapildis kajastab g, b, d või s-i asendumine k, p, t või ss-iga (põrge : `põrke, saabas : `saapa, vaade : `vaate, põrsas : `põrssa ). Vältemuutust, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muu­tumine, nimetatakse pikkusmuutuseks.

nõrgenev pikkusmuutus: (III) k, p, t, ss→ (II) g, b, d, s

tugevnev pikkusmuutus: (II) g, b, d, s→ (III) k, p, t, ss

Pikkusmuutus saab tüves toimuda siis, kui sulghäälikule või s-ile eelneb pikk vokaalaines (`kaapi/ma → kaabi/b, hõige → `hõike), eelneb heliline konsonant (`marssi/ma → marsi/b, torge → `torke) või järgneb heliline konsonant (`kõpla/ma → kõbla/ta).

Nõrgenev pikkusmuutus toimub peaaegu alati, kui tüvi vastab kirjeldatud tingimustele. Ainus sõna, mis sobivale struktuurile vaa­tamata allub ainult vältemuutusele, on `tank  : tanki. Enamasti alluvad uued laenud alguses vältemuutusele, kuid keelega kohanedes hakkavad alluma pikkusmuutusele, nt alguses `grant : granti, nüüd soovitavalt `grant : grandi. Ainult vältemuutusele alluvad ka võõrisikunimed, mille struktuur võimaldaks pikkusmuutust, nt `Kant : Kanti, ning enamik võõrkohanimesid, nt De`troit : Detroiti; sagedamini kasutatavad kohanimed alluvad pikkusmuutusele, nt New `York : New Yorgi.

Tugevneva astmemuutuse korral on olukord keerulisem. Pikkus­muutuseks sobiliku ehitusega omasõnad võivad alluda nii pikkus- kui ka vältemuutusele, vrd võnge : `võnke, aga pinge : `pinge, raibe : `raipe, aga vaibe : `vaibe. s-i sisaldavad sõnad ongi normitud paralleelse kasu­tusega: põrsas : `põrssa ~ `põrsa.

Pikkusmuutuslikke sõnu on ligi 1800 (neist umbes 170 käändsõna allub tugevnevale pikkusmuutusele).