[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 229 artiklit, väljastan 100

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < asks hârdôk 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar-); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(`oal); `aardük R Hi EMS I: 49, 57, 58; haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj Saareste III: 211
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok : hārdoki 'Haartuch'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch'
Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' EEW 1982: 243
Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks 'Haartuch' < kasks hārdōk Sehwers 1918: 27, 142; lt ãdaks 'Haartuch' < kasks hârdôk ME: I: 236; ãduags 'ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen' < asks hārdōk 'Haartuch' Sehwers 1953: 5

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 absat, -i r. d. 'Schuh Absatz'; Lunin 1853: 5 absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei EMS I: 387
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati : absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat : absati; absati : absatime (pt); absel : absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts'
Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen'
Käsitlused: < asks afsats EEW 1982: 85; < erts appsat SKES: 22; < asks afsats ~ sks Absatz EES 2012: 52; < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' EKS 2019
Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < asks afsett 'Stiefelabsatz' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] 'kengän tai saappaan korko / Absatz' < rts appsat [‹ kasks] SKES: 22; SSA 1: 80

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 206 Telg /e 'Achse axis'; Vestring 1720-1730: 21 Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; Helle 1732: 87 as 'die Achse am Wagen'; Piibel 1739 Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; Hupel 1780: 144 as : assi H. 'Wagenachse'
Murded: aśs Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R EMS I: 477-478; aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 aśś : aśśi 'Achse (am Wagen)'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse'
Saksa allikadA: EWD 2005 Achse 'Aufhängevorrichtung'
Käsitlused: < kasks asse 'Achse' Haak 1976: 83; < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' EEW 1982: 109; < ee, lv, vrd lt ass Raun 1982: 5; < asks asse 'telg' EES 2012: 54; EKS 2019
Läti keel: lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' ME: I: 145; lt ass 'ass / Achse' Kettunen 1938: 15
Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] 'akselinpää, kappa / Achse' < rts axel SSA 1: 66; krj akšeli < rts axel SKES: 14; lv aš́̄ 'achse' Kettunen 1938: 15; lv aš 'telg, ass / ass'; pūašrattõd 'puutelgedega vanker / kokasu rati' LELS 2012: 36, 254
Vrd aks

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < mr elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi EMS I: 816; eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää EMS I: 635
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop : esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
Käsitlused: < asks eselkop 'Eselshofd' GMust 1948: 36, 74; < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' Mereleksikon 1996: 58; < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' EEW 1982: 216
Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu 'eselshuvud (in der Seeterminologie)' < rts esel(s)-huvud EEW 1982: 216

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

hüll, hülli '(meeste või naiste) müts' < kasks hülle 'peakate'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Hüll 'Hülle (Mütze)'; Göseken 1660: 303, 358 hüll 'Mütze'; Hüll 'Schlaff-Haube'
Murded: ül´l 'peakate' Sa Hi; üll Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1409 hül´l´ : hül´l´i (I) 'Männermütze (von Tucht mit einem Rand von Schafsfell)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hülle 'Kopfbedeckung, Kopfüberwurf, Kopftuch, Haube'
Käsitlused: < kasks hulle Ariste 1938: 96; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 469

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < rts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

jünger, jüngri 'õpilane; (andunud) järgija' < kasks jünger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 121 wött temma se Leiba, ninck andis ommile Iüngrill; Stahl HHb I 1632: 39 nedt Jüngrit keelsit neit erra; Gutslaff 1647-1657: 234 Jüngride Kah; Göseken 1660: 90 Jünger/ i 'Jünger'; Göseken 1660: 250 Jünger 'Junger Schüler'; Vestring 1720-1730: 54 Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; Helle 1732: 101 jünger 'der Jünger, Nachfolger'; Hupel 1780: 164 jünger, -gri bl. r. d. 'der Jünger'; Hupel 1818: 58 jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; Lunin 1853: 39 jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId EMS II: 370
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer : jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; ÕS 1980: 214 jünger
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
Käsitlused: < asks Jünger Ariste 1963: 90; < kasks jünger Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; < sks Jünger EEW 1982: 610; < asks jünger 'õpilane, noormees' EES 2012: 106

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < rts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80

kahvel, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

kaljas, kaljase 'väike laev, kuunar' < ? asks Galjass 'id.', sks Galeasse 'id.', vrd rts galeas 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kaljas : kaljase 'kahemastiline kahvelkuunar' Khk Mus Hi Rid Hää Ris; `kaljas : `kaljase Jõe Kuu; `kaljas : `kaljasi R EMS II: 590
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 211 *kalias : kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; Wiedemann 1893: 192 *kal´jas : kal´jasi 'Galeasse'; *kalias : kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; EÕS 1925: 168 kaljas 'väike laev (Galjass)'; ÕS 1980: 228 kaljas 'kahemastiline kahvelkuunar'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 galiatze, galeatze (ital. galeazza) 'Schiffstypus'; Seemannsprache 1911: 294 Galeasse 'zweimastiges Schiff, dessen Vormast den andern an länge überragt'; Nach Röbing 1794 ist es ein kleines bei den Dänen, Schweden, Hamburgern und Holländern gebräuchliches Fahrzeug
Käsitlused: < rts galeas 'Galeasse' EEW 1982: 672; < asks Galjass 'laev' Raun 1982: 28; < ? sm kaljaasi SSA 1: 285; < hol galjas ~ sks Galeasse, Galeas, Gallias ~ rts galeas EES 2012: 121; < sks Galeasse 'kaljas' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kaljaasi [1863] 'kaksimastoinen purjealus / Galeasse' < rts galeas [‹ hol galeas)] SKES: 148; SSA 1: 285; vdj galjassi 'kaljas / гальяс' VKS: 229

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 kanti Jaen; Gutslaff 1648-1656 peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; Göseken 1660: 164 Kant 'Ecke (am Stein)'; Hupel 1780: 173 kant, -i r. d. 'die Seite, liefl. Kante'; Lithander 1781: 501 pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; Lunin 1853: 49 kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kańt : kandi (-ń-) 'äär, serv' eP eL; kant : kandi Hi; kant : `kandi R EMS II: 691
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańt : kańdi 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < kasks kant(e) Liin 1964: 65; Raun 1982: 30; < sks Kante EEW 1982: 695; < asks kant(e) 'nurk, äär, serv' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt kañte 'Kante' < kasks kante Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46; kante, kants 'die Kante, der Rand' < sks ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kantti [1786] 'syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite' < rts kant [‹ kasks kante]; krj kantti < sm SSA 1: 303; lvS kańt 'Ecke' SLW 2009: 78; lv kan̄´`t 'kante, rand; richtung; gegend' < kasks kant, kante Kettunen 1938: 105; kaņţ 'kant, serv / mala, kante' LELS 2012: 105
Vt kantima

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'mahuti, hoiukoht; vangla'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 152 emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; Stahl LS I 1641: 453 kus üx om̃a wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; Göseken 1660: 90 Kasti 'Kaste'; Göseken 1660: 204, 171 kasti 'Gefangnis'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; Hornung 1693: 23 Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; Helle 1732: 322 kast 'der Kasten'; Hupel 1780: 175 kast, -i r. 'der Kasten'
Murded: kaśt 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris EMS II: 810-812
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kaśt : kaśti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
Käsitlused: < kasks kast, kaste Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65; < sks Kasten, kasks kast, kaste EEW 1982: 724; SSA 1: 325; < kasks kast Raun 1982: 32; Raag 1987: 323; < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' Raag 1987: 336; < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' EES 2012: 134; < sks Kaste 'kast' EKS 2019
Läti keel: lt kaste, skaste 'Kasten, Kiste' < kasks kast, kaste 'Behälter' Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66; lt kaste, skaste, kasts 'ein Kasten, eine Kiste' < sks Kasten ME: II: 169
Sugulaskeeled: sm kasti [1874] 'kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; Türeinfassung, Fensterbrett; Setzkasten, Senkkasten' < rts kast ~ ee kast [‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste] SSA 1: 325; lvS kast 'Kasten' SLW 2009: 80; lv kas̄t 'kasten' < sks Kettunen 1938: 108; lv kast 'kast / kaste' LELS 2012: 107

kelm, kelmi 'petis' < asks schelm 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Läti keel: lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'id.' [Alamsaksa laensõna on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa Gift toel.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 gift 'Gifft'; Gutslaff 1648: 216 Surmarocht/ u 'Gifft'; Göseken 1660: 89, 215 Kifft/ i 'Gifft'; Göseken 1660: 215 Surma Rocht 'Gifft'; Helle 1732: 182 surma-rohhi 'der Gift'; Helle 1732: 113 kihwt 'der Gift'; Piibel 1739 maddude kihwt on nende mokkade al; Hupel 1780: 180 kihwt, -i r. 'Gift'; kihwt, -i r. 'Gift'; Lunin 1853: 58 kihwt, -i r. 'ядъ'
Murded: kihvt : kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht : kihi Hi L sporK; kiuht : kiuhti Sa Muh Hää; kiuht : `kiuhti R EMS III: 68; rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht : kihi 'Gift'; kihwt : kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
Käsitlused: < kasks gift Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 37; < sks Gift EEW 1982: 804; EKS 2019; < asks gift 'mürk' EES 2012: 150
Läti keel: lt gipte 'Gift' Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40
Sugulaskeeled: lvS gift 'Gift' SLW 2009: 57; lv gif̄t, gip̄t 'gift' Kettunen 1938: 57
Vrd jihvt

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Läti keel: lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < rts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

klaas, klaasi 'habras läbipaistev materjal; klaasnõu' < kasks glas 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 38 lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; Rossihnius 1632: 149 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl 1637: 65 klahs : klahsist 'Glas'; klahsacken : klahsacknast 'Glasfen∫ter'; Stahl HHb II 1637: 12 Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i; Gutslaff 1648: 216 Klâsick 'Glaß'; Göseken 1660: 215, 186 Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; Vestring 1720-1730: 83, 103 Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; Helle 1732: 115, 322 klaas 'das Glaß'; Hupel 1780: 183, 197 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r. d. 'das Glas'; Arvelius 1782: 99 selle klaasi läbbi; Hupel 1818: 88, 110, 111 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; Lunin 1853: 62, 80 klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
Murded: klaas (-ś-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-ś-) I T V; `klaasi R; laas (-ś-) Sa L VlPõ M San Urv Har EMS III: 306-307
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāź : klāzi 'Glas'; lāź : lāzi '= klāź'; ÕS 1980: 272 klaas
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
Käsitlused: < kasks glas 'klaas' Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; < vrd sks Glas EEW 1982: 861; < asks glas 'klaas (materjal); klaasnõu; liivakell' EES 2012: 164; EKS 2019
Läti keel: lt glãze [1638 Ghla∫e] 'Glas' < kasks glas, pl. glāse Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36; glāze, glāza, glāzs 'Glas; Trinkglas' < kasks glas Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] 'Glas; Fenster' < mr glas 'lasi' [‹ kasks glas]; is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm SSA 2: 49; sm lasi 'Glas; Fenster' < asks glas ~ rts glas Bentlin 2008: 135; lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glāś 'Glas' SLW 2009: 57; lv glǭz 'glas' < kasks glas Kettunen 1938: 59; glǭz 'klaas (materjal); stikls'; lv tējglǭz 'teeklaas / tējas glāze' LELS 2012: 63; vdj klazi 'klaas / стекло' VKS: 437; is lazi 'klaas' Laanest 1997: 97

klau|vall, -valli 'laevaköis; kahvelpurje köis' < asks Klaufall 'id.'

Murded: klouvall 'klauvall' Hlj Hi Hää JõeK; klöuvall; `klouhval Ris; klõuvall Pöi; löuvall Mus EMS III: 337; lousvall 'klauvall' Jõe EMS V: 463
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 276 klou 'vastu masti toetuv kahvli ots'; klouval´l 'tross klou ülestõstmiseks'; Olev 1981: 90 klauvall 'throat-sail; гафель-гардель'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 112 Klaufall 'besonderes Tau zum Hochziehen der Gaffel (Seemannspr.)'
Läti keel: lt klauvfalle LELS 2012: 126
Sugulaskeeled: lv klaufal 'klauvall / klauvfalle' LELS 2012: 126

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < asks klên 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi; leenuke Krj Mär Koe EMS III: 317-318
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene : klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein EEW 1982: 864; < vrd asks kleenken '(noor laps)' Raun 1982: 42; < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' EES 2012: 165; < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' EKS 2019
Läti keel: lt kliens LELS 2012: 127
Sugulaskeeled: sm kleini [1786] 'hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach' < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' [‹ kasks kleine, klēne]; krj kleini 'hento' < sm SSA 1: 379; lv klīen 'kleenuke / vājš, kliens' LELS 2012: 127

kliister, kliistri 'kleepaine' < asks klîster(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 kliister, -tri r. d. 'Kleister'; Lunin 1853: 62 kliister, -tri r. d. 'клейстеръ'
Murded: `kliister 'kleepaine' R Hi K I; `kliistre (`kliistri) T V; `liister Sa L M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīster : klīśtri, klīstre 'Kleister'; ÕS 1980: 274 kliister
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 *klîster 'gluten, colla lym, pappe'
Käsitlused: < kasks klister EEW 1982: 866; < kasks klīster(e) Raun 1982: 43; < kasks klīster SSA 2: 75; < asks klīster 'kliister, kleepaine' EES 2012: 165; EKS 2019
Läti keel: lt *klĩsteris 'Kleister' < kasks klīster Sehwers 1918: 150; klĩsteris 'Kleister' < asks klīster Sehwers 1953: 51; klīsteris 'Kleister' < kasks klîster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm liisteri, kliisteri [1670 klijsteri] 'kiinnitysaine / Kleister' < rts klister [‹ kasks klīster] SSA 2: 75; lv klīstə̑r 'kleister' < kasks klīster Kettunen 1938: 140; lv klīstõr 'kliister / klīsteris' LELS 2012: 127; vdj kleisteri 'kliister / клейстер' VKS: 438
Vt kliisterdama

kliisterdama, kliisterdan 'kliistriga kleepima' < asks klîsteren 'id.', ee kliister

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; -dõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
Käsitlused: < sks klistern EEW 1982: 866; < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema' EES 2012: 165
Läti keel: lt *klĩsterêt 'kleistern' < kasks klīsteren Sehwers 1918: 150; klĩsterêt 'kleistern' < asks klīstern Sehwers 1953: 51; klīsterēt 'kleistern' < kasks klîsteren '(Wäsche) stärken' Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: sm liisteröidä 'kliisterdada' Mägiste 1931: 267; lv klīstə̑rt̆tə̑ 'kleistern' < kasks klīsteren Kettunen 1938: 140; lv klīstõrtõ 'kliisterdada / klīsterēt' LELS 2012: 127
Vt kliister

klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lipp/ i 'Klippe'
Murded: klipp : klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp : lipi Mus Khn EMS III: 325
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp : klipi (D) 'Klippe, Schäre'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'; DWDS Klippe 'schroffer, steil hervortretender Felsen im oder am Meer; ein nd. Küstenwort'
Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip GMust 1948: 9, 79; < asks klippe 'Klippe' Liin 1964: 61; < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe Liin 1968: 50
Läti keel: lt klipe, klipjis 'Klippe' Sehwers 1953: 51
Sugulaskeeled: lv klip̄ 'klippe' Kettunen 1938: 140

klomp, klombi 'tükk, kamakas' < asks klompe, klumpe 'id.', vrd erts klomp 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 klomp, -i r. d. 'Klump'; Lunin 1853: 62 klomp, -i r. d. 'комъ'
Murded: klomp : klombi '(puu)tükk, klots; kämp; puuking, -konts' Hi LäLo sporKPõ Lai; klomp : `klombi R; lomp : lombi Sa Muh L SJn Rõn; lomp : `lombi Kuu Jõh EMS III: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klomp : klombi; klomp : klombu (D) 'Klumpen, Klotz'; ÕS 1980: 275 klomp 'kämp, tomp'; Tuksam 1939: 568 Klumpen 'kambas, kamakas, kämp'; Klumpfuß 'kompjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klumpe, klompe 'Holzschuh, colopodium'
Käsitlused: < erts klump Ariste 1933: 59; < erts klomp 'kamakas, tomp, ront; puuking' EES 2012: 166; < ? sks Klumpen ~ ee [onom] EEW 1982: 869; < asks klump, klumpe, sks Klumpen 'kamakas, kärg, tomp' EKS 2019
Läti keel: lt klampa 'ein Stück' < asks klamp 'ein Klumpen; eigentlich eine Masse, die zähe ist und zusammenhält' Sehwers 1953: 49; lt klumpis 'Klumpen, Kloß' < asks klump 'eine Haufe, Kloß' Sehwers 1953: 52

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < mr kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

kloppima, klopin 'taguma' < kasks kloppen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää EMS III: 351
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz : klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
Käsitlused: < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' GMust 1948: 32, 79; < sks Klüse EEW 1982: 875; < asks klüse 'klüüs' EKS 2019
Läti keel: lt klĩze 'im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht' < asks klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' Sehwers 1953: 52
Sugulaskeeled: lv klīz 'klüse' Kettunen 1938: 140; vdj hljuusti, hl´juusti 'klüüs / клюз' VKS: 258

klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver 'id.', sks Klüver 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kliiver 'kolnurkne eespuri' R Jäm Hi Rid Aud Hää Ris JõeK Ran; `liiver Kuu Hlj VNg Khk Mus Khn Hää Trv EMS III: 322, 323
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖwer : klǖwri, klǖwre 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wiedemann 1893: 313 klǖwer : klǖwri, klǖwre (lǖwer, klīwer) 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; EÕS 1925: 234 klüüver 'laeva raagpuu kolmenurkne puri'; Haljaspõld 1937: 622 klüüverpuri 'saksa, kolmnurkne puri laeva vööris'; ÕS 1980: 274 kliiver 'kolmnurkne puri laeva eesosas'; kliiverpoom 'laeva eesosast väljaulatuv ümmargune puu'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 115 Klüver, Klüwer 'dreieckiges Vorsegel'
Käsitlused: < asks klüver 'Klüver' [‹ hol kluiver] GMust 1948: 79; < asks klüverbôm 'Klüverbaum' GMust 1948: 38; < asks kluverbom 'Klüverbaum' Ariste 1972: 97; < ? sks Klüver EEW 1982: 866; < asks klüver ~ sks Klüver EES 2012: 165
Läti keel: lt klīveris 'Klüversegel' < asks klǖver 'das dreieckige Segel vorn an einem Schiffe' Sehwers 1953: 51
Sugulaskeeled: sm kliivari, klyyvari, (k)liiveri [1863] 'kolmiomainen keulapurje, viistopurje / Klüver' < rts klyvare [‹ asks klüver, hol kluiver] SSA 1: 379; lv klīvə̑r 'klüver, zweites vordersegel der schiffe' Kettunen 1938: 140; klīvõr 'kliiver / klīvers' LELS 2012: 127; vdj kliiveri 'kliiver, kliiverpuri / кливер' VKS: 439

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < rts skola [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 262 nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603); Göseken 1660: 153 Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; Hupel 1780: 189 koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; Lunin 1853: 70 koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
Murded: koor : koori 'kirikurõdu, kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); ku̬u̬ŕ : koori eL EMS III: 616; koort : koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg EMS III: 626; korr : korra 'koor(ipealne)' Lut EMS III: 705; kuur : kuuri 'kooripealne' Emm Lä EMS IV: 167
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōŕ : kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōŕ : kōri (kōŕd, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; ÕS 1980: 299 koor
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
Käsitlused: < asks kôr Liin 1964: 43; < kasks kôr EEW 1982: 944; Raun 1982: 48; < asks kōr 'koor' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt kuõris 'das Chor in der Kirche; der Chor' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] 'kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor' < mr kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' SSA 1: 442; lv kùo̯ŕ 'chor' Kettunen 1938: 165; lv kūoŗ 'koor / koris'; kūoŗ 'kiriku lääneosa rõdu / koris, balkons baznīcā' LELS 2012: 152; vdj hoora, hoorõ 'laulukoor / хор' VKS: 262, 263

koot, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Sõdurivanne 1697
Vana kirjakeel: Sõdurivanne 1697 Ux iggalick peab se korteri Kahs rahwul ollema; Eesti-Ma 1771: 66 se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Hupel 1818: 99 korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'квартира'
Murded: `korter : `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬ŕ Har Plv; `kortel : `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel : `kortle L; `kolter : `koltri Sa EMS III: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D), korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; koŕtin : koŕtina (d) '= korter'; ÕS 1980: 304 korter
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li [1721] 'majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung' < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' [‹ kasks quartēr]; krj korttieri 'majapaikka' < sm; lv kūortil´ 'maja, asunto' < ? rts SSA 1: 407; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'wohnung' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'korter / dzīvoklis' LELS 2012: 152; vdj korttõri, korttõli 'korter / квартира' VKS: 473
Vrd kortel

korv, korvi 'punutud pealt lahtine nõu' < kasks korf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1538 Korue, Mattis; Rossihnius 1632: 156 minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja; Stahl 1637: 80 korw : korwi∫t 'Korb'; Gutslaff 1647-1657: 171 korwi sissen; Göseken 1660: 90, 263 Korw/ i 'Korb'; Göseken 1660: 148, 455, 129 Leiba korwi 'brodkorb'; Wanckri korw 'Wagen Korb'; suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; Vestring 1720-1730: 93 Korw 'der Korb'; Hupel 1780: 190 korw, -i r. d. 'der Korb'; Lithander 1781: 550 et se kui üks korw seäl ülle seisab; Hupel 1818: 99 korw, -i r. d. 'Korb'; Lunin 1853: 71 korw, -i r. d. 'корзина'
Murded: koŕv : korvi (-ŕ-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv : korvi Muh Hi Aud Saa; korv : `korvi R; koŕb : korbi (-ŕ-) L; kori : korvi Jäm Mus Hää Saa Hls EMS III: 727
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 koŕw : koŕwi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
Käsitlused: < kasks korf 'korv' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; Raun 1982: 49; SSA 1: 402; < kasks korb 'Korb' EEW 1982: 962; < asks korf 'korv' EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt kur̃vis [1587 kurwes] 'Korb' < kasks korf Sehwers 1918: 29, 80, 152; kur̃vis 'der Korb; der Korb auf dem Schlitten; ein Netz' < kasks korf ME: II: 326
Sugulaskeeled: sm kori [Agr] 'koppa, vasu, vakka; korireki, korja / Korb; Schlittenkasten' < mr korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm SSA 1: 402; lvS kurb 'Korb' SLW 2009: 91; lv kur̄v 'korb' < kasks korf Kettunen 1938: 168; lv kurv 'peenem korv / kurvis, grozs' LELS 2012: 154

kraap, kraabi 'kraapimisvahend' < vrd asks schrāpe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 402 krahpi / Sugga 'Striegel'; Hupel 1780: 190 kraap, -i d. 'Pferdestriegel'; Hupel 1818: 100 kraap, -i r. d. 'Kratze; Pferdegestriegel'; Lunin 1853: 72 kraap, -i d. 'скребница'
Murded: kraap : kraabi 'k(r)aabits' Hi L Juu Kad VJg Plt T V; raap Sa Muh L; raaṕ M EMS III: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāp : krābi 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; Wiedemann 1893: 385 krāp : krābi (krāps; rāp : rābi) 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; ÕS 1980: 306 kraap 'kraapimisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrape 'Werkzeug zum Kratzen; Rosskamm' < kasks schrapen; MND HW III schrāpe 'Instrument zum Kratzen, Schaben; Roßkamm, Striegel'
Käsitlused: < kasks schrape Liin 1964: 54
Läti keel: skrãpe, skrãpis < kasks schrāpe 'Werkzeug zum Kratzen und Schaben; Roßkamm' Sehwers 1953: 106; skrāpis, skrāpa 'Striegel, Schrape' < kasks schrāpe Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm krapa, rapa, krava, (k)raappa [1699 crapat] 'kaavin, parkinkuorimisveitsi; suka, pesutukko / Schaber, Messer zum Abrinden; Striegel, Scheuerbündel' < rts skrapa 'kaavin; suka'; krj krapa 'hevossuka' < sm SSA 1: 417; lv krǭpš 'kaabits, kraap / skrāpis' LELS 2012: 141
Vt kraapima

kraapima, kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < asks schrapen 'id.', ee kraap

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265, 367 krassima / krapima 'krazen'; krazima / krahpima 'Schrepffen'; Hupel 1818: 251 raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Arvelius 1782: 43 Üks korstna krapia; Hupel 1818: 100, 197 kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Lunin 1853: 72, 153 kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-ṕ-); `raapima Sa L; `raaṕme M EMS III: 786
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima : krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima : krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
Käsitlused: < kasks schrapen Liin 1964: 54; < ee [deskr], vrd kasks schrapen EEW 1982: 947; < lms [deskr], vrd kasks schrapen ~ rts skrapa Raun 1982: 50; < lms [deskr], vrd sm raapia [või asks schrapen 'kraapima' mõju] EES 2012: 181
Läti keel: lt skrãpêt 'schaben, striegeln' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106; skrāpēt 'schrapen, striegeln, kratzen' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' ME: II: 889
Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] 'kaapia; sukia' < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' SSA 1: 417; sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin 'raapin'; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' [ainakin osittain] SSA 3: 34; lv krō̬pšə̑ 'kratzen, schaben; schälen' Kettunen 1938: 156; lv krǭpšõ 'kraapida / skrāpēt' LELS 2012: 141; lv rǭibõ 'kokku kraapida / grābt, raust' LELS 2012: 272; vdj kraappia 'kraapida, kaapida; kratsida / (на)скрести; (на)скоблить' VKS: 482
Vt kraap

kraav, kraavi 'kaevand, piklik süvend' < asks grave 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 216 kaiwomo 'graben'; Virginius 1687-1690 ka se Kraw saj täis wett; Göseken 1660: 219 kaiwand 'Grabe'; Vestring 1720-1730: 94 Kraaw, -wi 'Der Graben'; Helle 1732: 120 kraaw 'der Graben'; Hupel 1780: 190, 251 kraaw, -i r. d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; Arvelius 1790: 165 kui temma krawist wet jöi; Hupel 1818: 100 kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; Lunin 1853: 72 kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
Murded: kraav : kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav : kraavi T V(-v´); kraav : `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L EMS III: 792
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw : krāwi 'Graben'; ÕS 1980: 307 kraav
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
Käsitlused: < asks grâf Ariste 1972: 95; < kasks grave EEW 1982: 975; Raun 1982: 50; < asks grāve 'kraav' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: lt grãvis [1638 Ghrawis] 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1918: 39, 87, 148; ME: I: 645; grāvis 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm ravi [1659 iuoxugrawi] 'oja, tien reuna / Graben, Straßenrand;' < mr grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi 'pieni oja' < ee; krj ravi 'maantienoja'; vdj kravi 'oja, viemäri' < sm SSA 3: 58; sm krävätä [1874] 'kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen' < rts gräva 'kaivaa' SSA 1: 423; lvS grāv 'Graben' SLW 2009: 58; lv grō̬v : grō̬i 'der graben' < kasks grave Kettunen 1938: 62; lv grǭv 'kraav / grāvis' LELS 2012: 65; vdj kravi 'kraav / канава, ров' VKS: 484

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
Läti keel: lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < rts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140

kramm, krammi 'kriimustus' < asks schramme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 363 Kram 'schmiele / schram vibex'; kram on Hahwast 'Schmiele ist vom Streich'; Hupel 1818: 100 kram, -mi r. d. 'Schramme'; Lunin 1853: 72 kram, -mi r. d. 'царапина, рубецъ'
Murded: kramm : krammi 'täke; kriimustus' Hi Lä KPõ I; kraḿm T Urv Räp; kramm : `krammi R; ramm : rammi Khk Mus L VlPõ Rõn San; raḿm Pä M Puh Har EMS I: 802
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 kramm : krammi 'Schramme'; ÕS 1980: 307 kramm 'kriimustus, täke'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schramme'; schrammen 'auf der oberfläche ritzen'; MND HW III schram, schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; vernarbte Stelle, Narbe; Verletzung an Gegenständen'
Käsitlused: < kasks schram, schramme Liin 1964: 58; < kasks schramme EEW 1982: 978; Raun 1982: 50; < asks schram 'lõhe, pragu' EES 2012: 181; < asks schram, schramme 'kriimustus' EKS 2019
Läti keel: lt skram̃ba [1638 ∫krambis] 'Schramme, Splitter' < kasks schramme Sehwers 1918: 39, 94, 158; lt skramba 'Schramme' < kasks schramme Sehwers 1953: 106; lt skramba 'Schramme; Splitter; Verweis (wegen einer falschen Antwort)' < kasks schram 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; Schramme' Jordan 1995: 87

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Kranc '(Ahjas)'; Rossihnius 1632: 157 et nemmat ütte krantzi .. sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; Stahl 1637: 81 krantz : krantzist 'Krantz'; Gutslaff 1648: 223 Wannick /o 'Kranz'; Göseken 1660: 265 Ranzi 'Krantz'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; Piibel 1739 teggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; Hupel 1780: 190 krants r. d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; Lithander 1781: 554 punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; Lunin 1853: 72 krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants : `krantsi 'pärg; vanik' R; krants : krantsi Hi; krańts, krań(t)si K I T V; rańts, ran(t)si Sa Muh; rańts, rań(t)si L KJn Kõp M Urv(-ńd-) EMS III: 807-809
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krańts : krańtsi 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < kasks kranz Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 51; < sks Krantz ~ kasks krans EEW 1982: 979; < asks kranz 'pärg, krants' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] 'Kranz oder Streifen' < kasks kranz Sehwers 1918: 90, 151; lt krancis 'Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat' < sks Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' ME: II: 259; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] 'seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims' < rts krans, mr krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' [‹ kasks kranz] SKES: 228; SSA 1: 417; lv kran̄ts 'rand; kranz' Kettunen 1938: 153; lv kraņtš 'krants / krancis'; kǭŗa kraņtš 'karjakrants / ganu krancis' LELS 2012: 139

kriiskama, kriisata 'läbilõikavalt karjuma' < asks krîschen 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 101 kriiskama r. 'kreischen, krieschen'; Lunin 1853: 72 kriiskama r. 'пищать, кричать'
Murded: `kriiskama 'kõvasti karjuma' R Ans Hi Lä Hää Ris KPõ I Plt; `kriiskame San; `riiskama Mus Vll Kse Tor EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīskama : krīzata (krīskada) 'kreischen'; ÕS 1980: 309 kriiskama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krîschen (krissen, krisken) 'kreischen'; kriten 'schreien, heulen'; MND HW II: 1 krîschen 'kreischen, hell schreien, heulen; zischen, prasseln'; Hupel 1795: 128 krischen 'kreischen, laut schreien'
Käsitlused: < kasks krîschen 'kreischen' Ariste 1972: 92; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; < asks krīschen 'kriiskama, kriiksuma' EES 2012: 183
Sugulaskeeled: sm kriikata (kriikastaa, kriikaistaa) 'kirkua / schreien' < rts skrika 'huutaa, parkua, kirkua' SSA 1: 418-419

kriit, kriidi 'lubjakivist kirjutuspulk' < kasks krît(e) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Krîte 'Kreide'; Göseken 1660: 91 Rijhti 'Kreyde'; Göseken 1660: 266 rihti walgke 'weisse kreide'; Piibel 1739 Pusep .. märgib sedda ärra kridiga; Hupel 1766: 83 kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; Hupel 1780: 191 kriit : kriti r. d. 'Kreide'; Lunin 1853: 72 kriit, -i r. d. 'мелъ'
Murded: kriit : kriidi Hi L K I Rõn; kriit´ : kriidi TLä San V; kriit : `kriidi R; riit : riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik : riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´ : krõidi VId EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´ : krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
Käsitlused: < kasks krite Liin 1964: 62; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; SSA 2: 75; < asks krite 'kriit' EES 2012: 183; EKS 2019
Läti keel: lt krĩts [1638 Kriete] 'Kreide' < kasks krīte Sehwers 1918: 59, 90, 151; krĩts < kasks krīte 'Kreide' Sehwers 1953: 59; krīts, krīte 'Kreide' < kasks krite ME: II: 283
Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu [1670 kl-] 'Kreide' < rts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm SSA 2: 75; lv krī`t´ 'kreide' < kasks krīte Kettunen 1938: 155; lv krīţ 'kriit / krīts'; krīţõ 'kriitida, kriidiga kirjutada / krītot' LELS 2012: 140

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Läti keel: lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

kroovima, kroovin 'viljateri koorima, puhastama' < asks schrofen 'id.', bsks schrofen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 430 Krowima 'schroten (das Mehl)'; krowitut Jahwo 'geschroden'; Hupel 1780: 191, 467 krobima r. 'Getraide schroten'; kroowma, krowima r. d. 'schroten, schroben'; schroten, schroben, schrofen (Korn) 'krowima r. d.; krobima r.; kroowma, rowima, jämmes jahwatama d.'; Lunin 1853: 72 krowima r. d.; kroowma d. 'пеклевать; крупно молоть'
Murded: `kroovima, `kruovima '(kestadest) koorima; puhastama' R Hi KPõ Iis TaPõ; `kroobima Lä; `roovima Sa Muh L VlPõ; `kru̬u̬vma (-v´-) T VId; `ru̬u̬v´ma M V; `ru̬u̬ńme Hls Krk
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432, 430 krōw : krōwi 'Schroten'; krōwima : krōwin 'schroten (Getreide)'; krohwima : krohwin '= krōwima'; ÕS 1980: 312 kroovima 'viljateri kestadest puhastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grof-, grovelik 'stark, gross, grob/gröblisch'; grofroggen 'grober, gewöhnlicher Rocken (nicht gesichtet)'; Schiller-Lübben scrophelen 'Scropheln'; Hupel 1795: 212 schrofen 'Korn fein schroten'
Käsitlused: < bsks schrofen Liin 1964: 50; Ariste 1966: 73; Raun 1982: 52; < kasks ~ bsks schrofen EEW 1982: 997; < asks schrofen 'vilja peeneks jahvatama' EES 2012: 184
Läti keel: lt skruõtêt 'schroten, grob vermahlhen' ME: III: 901; lt skrotēt 'kroovima' ELS 2015: 348

kross, krossi 'rahaühik' < asks grosse(n) 'id.', sks Groschen 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 36 öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; Göseken 1660: 220 Rossi 'grosch'
Murded: kross : `krossi 'rahaühik' R; krośs (-ss), krośsi Jäm Hi Mar Tõs K I T V; rośs : rossi Sa Kse Pä M EMS III: 872
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krośś : krośśi (rośś) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
Käsitlused: < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48; < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош EEW 1982: 997; < kasks grosse(n) Raun 1982: 52; < asks grosse, krosse 'kross' EES 2012: 184; < asks grosse, grossen 'kross' EKS 2019
Läti keel: lt grasis 'Groschen' < kasks grosse Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: lvS groš 'Groschen' SLW 2009: 58; lv groš 'kross / grasis' LELS 2012: 65; vdj groošša, groošši 'kross (endisaegne münt) / грош' VKS: 238

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 173 Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
Murded: kruuk : kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk : `kruugi Jõe Kuu EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk : krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd kruus'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EEW 1982: 1000; < asks kruke 'kruus; kann; pott' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt † krũka 'Krug' < kasks krūke [vrd asks kruka] Sehwers 1918: 151; krũka 'die Kruke' < kasks kruke 'Krug' ME: II: 291; lt krũka 'Kruke, Krug' < asks krūk 'Krug' Sehwers 1953: 60
Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] 'saviastia, -pata / Topf, Krug' < rts, vrd mr kruka 'ruukku' [‹ kasks krūke] SSA 3: 113; SKES: 888; lv kruk̄, krūk̀ 'kruke' < kasks krūke Kettunen 1938: 157
Vrd kruus

kruup, kruubi, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'id.', vrd bsks Gruben 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 387 Graupen 'surwotu keswä d.; krupid r.; surrätu keswä d.'; Lithander 1781: 468 Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; Hupel 1818: 101 krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
Murded: kruup : kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup : `kruubi R; kruup : kruuba Urv Har Rõu; ruup : ruubi Sa L M; kruṕp : krupi T Plv EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 hrl mitm kruubid
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'; Hupel 1795: 83 Gruben selt. und pöb. 'st. Graupen'
Käsitlused: < asks Gruup EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks pl. gruben 'kruubid' EES 2012: 184; < asks grūpen 'kruubid' EKS 2019
Läti keel: lt † grũbas 'Graupen' < asks grūben 'die Graupen' Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37; lt grũbes 'Graupen' < asks grūben 'Graupen' ME: I: 667
Sugulaskeeled: lv grup̄ 'graupen' < asks grūben Kettunen 1938: 62; lv grūbõd, grūpõd 'kruubid / grūbas' LELS 2012: 65

kruu|pender, -pendri 'kruvikeeraja' < asks schrūve ’kruvi’ + binden ’ühendama’ ~ asks Schruben-trecker 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kruu`pender 'kruvikeeraja' R Mar Han Ha Tür VJg Trm Plt; kruu`pinder Hi Mar Koe; ruu`pender SJn Pst; rui`pender Khk EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435, 906 krūw-pender 'Schraubenzieher'; krūw-pinder 'Schraubenzieher'; EÕS 1925: 281 kruupender '= kruvikeeraja'; ÕS 1980: 312 † kruupender 'kruvikeeraja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; binden 'binden'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûven 'unter Anwendung von Winden, Schraubsätzen von der Stelle rücken; mittels hölzerner Schraube, der sog. Fischschraube in Tonnen pressen'; bender 'Faßbinder, Böttcher'; binder 'Buchbinder (auch Faßbinder)'
Käsitlused: < asks Schruben-trecker EEW 1982: 1001; < sks Schrubentrecker 'kruvikeeraja' EES 2012: 184
Läti keel: lt skrũvgriezis 'der Schraubenzieher' ME: III: 900; lt skrūvgriezis 'kruvikeeraja' ELS 2015: 349
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115

kruu|pink, -pingi 'tisleripink' < kasks Schruuv 'kruvi', ee kruu 'kruvi + pink 'Bank''

Murded: kruupink 'tisleripink' Lüg Vai Hi KPõ I Äks Pil Puh V; ruu- Han KJn; rui- Sa Pä Kõp; ruvi- M EMS III: 887; kruuśspińk Plv Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 908 tisler-, tisleri-piṅk 'Hoberlbank der Bauern'; hȫwel-, tȫ-pink (D) 'Hoberlbank der Bauern'; EÕS 1925: 281 kruvipink; ÕS 1980: 312 † kruupink 'tisleripink'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; benk(e), bank(e) 'Bank'; schruven 'schrauben, winden'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûven 'unter Anwendung von Winden, Schraubsätzen von der Stelle rücken; mittels hölzerner Schraube, der sog. Fischschraube in Tonnen pressen'; bank, benk, banke 'Bank'
Käsitlused: < ? kasks ~ ee kruu 'Schraube' [+ pink ’Bank’] EEW 1982: 1001; < asks Schruuv 'kruvi' [+ pink 'Bank'] Raun 1982: 52
Läti keel: lt *skrũvbeņ̃ķis 'Schraubenbank, Hobelbank' Sehwers 1918: 158; lt skrũvbeņķis 'der Schraubenstock, die Hobelbank' ME: III: 899; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvipenkki 'kruvipink' Mägiste 1931: 473; lv skrõubenk 'höövelpink, kruupink / ēvelsols' LELS 2012: 295

kruus, kruusi 'tass, kruuk' < kasks krûs 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 158 Sähl ollit enge kuhs kiwwist wessi|krosi pantut; Stahl HHb III 1638: 26 Töitket needt we∫∫ikru∫it weh kahs 'Füllet die Wa∫∫erkrüge'; Gutslaff 1647-1657: 95 teuwtis omma Krohsi; Göseken 1660: 91, 267 Ruusi 'Kruß'; Ruus 'Krug (Trinckgeschir)'; Hornung 1693: 23 Kruus 'ein Krug'; Vestring 1720-1730: 94 Kruus, -si 'Der Krug'; Helle 1732: 121, 322 kruus 'der Krug'; Hupel 1780: 191 kruus, -i r. d. 'der Krug'; Lithander 1781: 541 Kalla need munna walged ühhe kiwwi krusi sisse; Lunin 1853: 73 kruus, -i r. d. 'кружка, штофъ'
Murded: kruus (-ś) : kruusi 'joogianum' Hi KPõ I Hel Puh Võn San V; kruus : `kruusi R; ruus Sa L; ruuś VlPõ M EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krug (Trinkgefäss)'; Wiedemann 1893: 396 krūź : krūzi (krōź, rūź) 'Krug (Trinkgefäss)'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krôs, krûs 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; MND HW II: 1 kros (kroes, krois), krůs (krues) 'Krug, Kanne aus Ton'
Käsitlused: < kasks krûs, krôs 'Kanne, Krug' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1001; SSA 1: 422; < kasks krûs Ariste 1963: 93; Raun 1982: 52; < asks krūs 'kann, jooginõu, kruus' EES 2012: 185; EKS 2019
Läti keel: lt krũze 'Krug, Krause, ein irdenes Gefäß' < kasks krūs Sehwers 1918: 32, 151; lt kruoze [1615] 'Krug' < kasks krōs 'Krug' Sehwers 1953: 60; lt krùoze 'ein irdener Krug' < kasks krôs 'Krug' ME: II: 295; krūze, krūza, kruoze 'irdener Krug' < kasks krôs Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kruusi, ruusi [Agr crwsi] 'ruukku, saviastia / Krug, Tongefäß' < mr krus 'kivi-, saviastia' [‹ kasks krus, kros] SSA 1: 422; SKES: 1001; lvS krūs 'Krug' SLW 2009: 88; lv krūz 'krug' < kasks krūs Kettunen 1938: 157-158; lv krūz 'kruus, kann / krūze' LELS 2012: 141
Vrd kruuk

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

krööm, kröömi 'raas, kübe' < asks krome 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; Hupel 1818: 101 krömokenne r. d. 'Krümchen'; Lunin 1853: 72 krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
Murded: krööm : kröömi 'kübe, raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm : `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m : kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm : röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-ḿ), röömi M San EMS III: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm : krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes'
Saksa allikadA: Kluge Krume
Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' Liin 1964: 54; EEW 1982: 1010; < asks krome 'leivasisu, -raasukesed' EES 2012: 185; EKS 2019

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Läti keel: lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kunstlik, kunstliku 'kunstlik; kunstnik' < kasks kunstlich 'kunstlik'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 se keicke parremb ninck Künstlikimb Meister; Stahl 1637: 132 kurrati kun∫tlick 'Teuffelskün∫tler'; Stahl LS I 1641: 267 muh kurrati kun∫tlickude jure 'zum andern Teuffels kün∫tlern'; Gutslaff 1648-1656 seppizema puiht keickesugkuze kunstlicko rihsta tarbis; Göseken 1660: 91 kunstlick/ u 'Künstlich'; Göseken 1660: 269 kunsti perrast 'Künstlich'; kunstlick 'Künstler'; Virginius 1687-1690 peat sedda kunstlikko Wööd täma ümber köitma; Hupel 1780: 195 kunstlikkult Ad. r. d. 'künstlich'; Hupel 1818: 108 kunstlik, -ko; Adj. kunstlikkult r. d. 'künstlich'; Lunin 1853: 77 kunstlik, -ko r. d. 'искусный, художественный'
Murded: `kunstlik (-ń-) 'oskusi nõudev; ebausklik' Muh HJn VMr Kam Har Plv; kuntslik Sa Hi Mär Kse; kuńtslik KPõ Plt M; kuńslik Tõs Juu; `kunslik Kuu EMS IV: 40; `kuństlikanõ 'ebausklik' Har EMS IV: 41
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 kuńslik : kuńsliku 'künstlich'; kuńtslik '= kuńslik'; Wiedemann 1893: 412 kuńslik : kuńsliku (kuństlik, kuństline, kuństiline) 'künstlich'; ÕS 1980: 320 kunstlik
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunstlik 'künstlich, geschickt; kunstverständig'; Schiller-Lübben kunstlik 'künstlich, geschickt'; MND HW II: 1 künstlĩk, künstelĩk 'künstlich, geschickt, kunstreich, künstlerisch, kunstvoll; künstlich, vom Menschen geschaffen'
Käsitlused: < kasks kunst + eesti -lik Ariste 1963: 94; < kasks kunstlik Liin 1964: 60; < sks künstlich [eeskujul] EEW 1982: 1049
Läti keel: lt *skuñstîgs [1638 ∫kun∫tighe] 'künstlich' < kasks kunstich 'gelehrt, klug, geschickt' Sehwers 1918: 36, 94, 158; lt skuñstîgs 'künstlich' < asks kunstig 'künstlich' Sehwers 1953: 108

kuut, kuudi 'paat, veesõiduk' < asks schûte 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 103 Kuut, -di 'Eine Schute'; Temma käib Kudi pääl 'Er arbeitet auff der Schute'
Murded: kuut : kuudi 'purjelaev' Hi Khn Hää(-t´) EMS IV: 179
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 468 kūt´ : kūdi 'Schute, Holzboot'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schute, schutte 'Boot, kleines Schiff'; MND HW III schûte 'Name verschiedener kleinerer Schiffstypen mit spitzem Steven für Küsten- und Binnenfahrt, doch auch für den Verkehr zwischen Skandinavien und den Osteseehäfen'
Käsitlused: < kasks schūte 'Schute, Holzboot', hol scūte 'Schute, Holzboot' GMust 1948: 13; < kasks schûte 'Schute' EEW 1982: 1978
Läti keel: lt skutka 'Barke auf der Düna, Struse' < kasks schutte 'Schiffe verschiedener Größe, Bauart, Bestimmung' Sehwers 1953: 109
Sugulaskeeled: sm kuutti (kuutta, kuutto) [1659 skuto] 'ruuhi / Kahn'; krj kuutti, kuitti 'yhdestä puusta koverrettu ruuhi'; krjA kut´t´i, kuit´ < mr skuta 'pienehkö alus' SSA 1: 460; sm kuutta, kuutto < rts skuta; sm kuutti < rts skūt SKES: 253
Vrd suut

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < rts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 61 Karsberi marri 'kirsch'; Gutslaff 1648: 221 Wissila Marri 'Kirsch'; Göseken 1660: 257 Karsbeer marri 'kirsch'; Helle 1732: 104 käsperi-marri 'die Kirsche'; Helle 1732: 299 käspere pu 'Kirschenbaum'; Hupel 1780: 169 käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; Lunin 1853: 44 käsperi marri r. 'вишня'
Murded: `käsper : `käspre (-ri) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr EMS IV: 554; käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh Saareste IV: 544
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper : käsperi '= kiŕs'; käsperi-mari 'Kirsche'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
Käsitlused: < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' Ariste 1963: 92; < kasks karse-, kersebere Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98; < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' Haak 1976: 84; < kasks kersebere EEW 1982: 1148; < asks kerse-bere 'kirss' EKS 2019
Läti keel: lt ķezbẽre [1638 Keßbehres] 'Kirsche' < kasks kersebere 'Kirsche' Sehwers 1918: 89, 149; šķērbēre 'Kirsche' < kasks kersebere ME: IV: 33; lt šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles 'Kirschen' < asks kersebere Sehwers 1953: 131; ķezberis, ķezbere 'Kirschbeere' < kasks kersebēre 'Kirsche' Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] 'Kirsche' < mr kirse-, kyrse-, körsabær [‹ kasks kersebere] SSA 1: 372; lv kež̄bir 'kirschbaum' < kasks kersebere Kettunen 1938: 116

köst, kösti 'pärm' < asks gest 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: köst : kösti 'pärm' Muh Hi; köst : `kösti Kuu Hlj; köśt : kösti (-ś-) Pöi Muh L Ha Jä Kad Sim EMS IV: 624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köśt : kösti 'Hefe'; EÕS 1925: 332 köst 'pärm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gest 'Hefe, Schmutz'; MND HW II: 1 gest (gēst), jest 'Gest, Hefe'
Käsitlused: < kasks *göst Ariste 1963: 115; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 64; < kasks gest, vrd küsks gest, jest EEW 1982: 1161; SSA 1: 259
Sugulaskeeled: sm jästi, jesti [1783] 'hiiva /Hefe' < rts jäst [= küsks jest, gest, kasks gest] SKES: 132; SSA 1: 259

kütt, küti 'jahimees' < asks schütte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 105 Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; Göseken 1660: 370 Kütti kuub 'schützen-Rock'; kütti 'schütze'; Hornung 1693: 33 Püssi-Mees 'ein Schütze'; Virginius 1687-1690 Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; Vestring 1720-1730: 98, 192 Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; Helle 1732: 123 küt 'der Schütz'; Helle 1732: 163 püssi-mees 'der Schütze'; Hupel 1780: 183, 193 kit r. d. 'Schütze, Jäger'; küt : kütti r. d. 'Jäger, Schütz'; Lunin 1853: 61, 75 kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; küt : kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
Murded: küt´t : küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I eL; kütt : küti Hi; kütt : kütti VNg Lüg; küttä Vai EMS IV: 721
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´ : küti 'Schütze; Jagd'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
Käsitlused: < kasks schutte Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, vrts skytte Raag 1987: 338, 341; < rts skytta, skytte SSA 1: 466; < asks schutte 'kütt' EES 2012: 215; EKS 2019
Läti keel: lt šķutas 'Schutzbrett' < asks schutte 'Schütze an Mühlenschleusen' ME: III: 907; Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: sm kyttä [1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase'] 'metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel'; is küttä 'metsästäjä'; krj küttäkoira 'ajokoira'; vdj šküttä 'metsämies'; ee kütt 'metsämies'; lv küt mīez 'metsämies' < mr skytta, skytte 'ampuja, jousimies' [‹ kasks schutte] SSA 1: 466; SKES: 257; lv küt̄ mìe̯z 'jäger, schütze' < vrd kasks schutte, mr skytte Kettunen 1938: 175; lv kitmīez 'kütt / mednieks' LELS 2012: 125; is küttämês [Porkka 1885] 'kütt' Laanest 1997: 92

küüp, küübi 'karp, pinal' < asks kü̂pe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: küüp (-üi-) : küübi (-üi-) 'lükandkaanega karp' Krj Pöi Muh Hi EMS IV: 735
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 480 kǖp : kǖbi (I, W) 'Kästchen mit einem Einschiebedeckel'; ÕS 1980: 345 küüp 'piklik lükandkaanega karp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kupe, kope 'Kufe, grosses offenes Fass'; kop, koppe 'Becher'; Schiller-Lübben kupvat 'Faß in Kufenform'; MND HW II: 1 kûpe, kü̂pe 'großes Faß, Zuber, Löschwassregefäß'
Käsitlused: < kasks kupe Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1184; < asks ~ kasks kupe Raun 1982: 66; < asks kupe 'küüp; tõrs' EES 2012: 216; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kyyppi [1874] 'sammio, värikattila / Bottich, Küpe' < rts kyp 'indigoväri; värjäyskattila' [= sks küpe, kupe 'sammio, tynnyri'] SSA 1: 468

lahtima, lahin 'veristama, tapma' < asks slachten 'looma tapma'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 tappema 'schlachten'; Göseken 1660: 358 lachtima 'schlachten'; Vestring 1720-1730: 106 Lahhima 'Schlagen, prügeln'
Murded: `lahtima 'looma tapma; looma lahkama või tükeldama' Kuu Hlj Muh Hi L KPõ Iis KJn EMS IV: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 493 lahtima : lahin 'schlachten'
Saksa leksikonid: MND HW III slachten '(Vieh) schlachten'
Käsitlused: < kasks slachten ~ sks schlachten EEW 1982: 1211; < asks slachten SSA 2: 34; < asks slachten 'tapma, veristama' ~ sks schlachten 'tapma, veristama' EES 2012: 222
Läti keel: lt † slaktêt [1638 ∫lakteht] < kasks slachten 'schlachten' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109
Sugulaskeeled: sm lahdata [Agr slachta] 'teurastaa / schlachten' < mr slakta, slagta 'teurastaa' [‹ kasks slachten] SSA 2: 34; sm lahdata 'schlachten' < asks slachten ~ mr slagta, slakta Bentlin 2008: 133
Vt lahter

last, lasti 'koorem, laadung; kandam' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: laśt : laśti 'laadung' Ris HMd JMd; laśt (last) : lasti Sa Hi Lä; last : `lasti R EMS IV: 984
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'koorem (Last)'; ÕS 1980: 355 last 'teisaldatav koorem, laadung'; Tuksam 1939: 617 Last 'koorem, kandam; laevalaadung'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben last 'Last, Auftrag; Beschwerde'; MND HW II: 1 last 'von materiellem Gewicht, Ladung, Schiffsladung, Traglast; physische Belastung, Bedrängnis'
Käsitlused: < kasks last 'Last, Ladung' GMust 1948: 80; < sks Last EEW 1982: 1241; SSA 2: 50; < kasks last Raun 1982: 71; < asks last 'koorem, laadung; kauba kaal' ~ sks Last 'koorem, laadung' EES 2012: 229
Läti keel: lt † laste 'Last (Getreide)' < kasks last Sehwers 1918: 152
Sugulaskeeled: sm lasti < rts last 'kuorma' [‹ kasks last]; is lasti; krj lasti < sm SSA 2: 50; sm lastata '(be)laden, belasten' < asks lasten ~ rts lasta Bentlin 2008: 135; lv las̄t 'last, ladung; gewichtsbestimmung der ladefähigkeit des schiffes, grossmass für schiffswaren' < sks Kettunen 1938: 185; lv last 'last / kuģa krava' LELS 2012: 160; vdj lasti 'last, (laeva)laadung / груз' VKS: 582

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
Läti keel: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

lee, lee '(laeva) tuulealune külg' < ? asks lê 'id.', vrd rts lä 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lei 'alttuule parras' Jõe Kuu Hlj Hi Khn Hää Ris EMS V: 61
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 lē : lēi (D) 'Leeseite'; lēise walama 'leewärts wenden'; Salem 1890: 168 lee : leei 'прeдвѣтренная сторона (корабля)'; Tuksam 1939: 624 Lee 'alltuule-külg, -pool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lê (lêhe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. wo der Wind nicht herkommt'; Schiller-Lübben le (lehe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. von welcher der Wind nicht herkommt'; MND HW II: 1 lê (lee, lehe) 'Schutz, dem Winde abgekehrte, gegen den Wind geschützte Seite; Schutzgebiet'
Käsitlused: < asks lee 'Lee' GMust 1948: 63, 81; < sks Lee ~ rts lä EEW 1982: 1257; < rts lä ~ sm lee SSA 2: 57
Sugulaskeeled: sm lee, lei, leiji [1863] 'tuulen alapuoli / Lee' < rts lä 'id.' SSA 2: 57

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < mr lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

lenssima, lensin 'allatuult purjetama' < asks lensen 'id.', sks lensen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lentsima Jõe VNg Rid; `löntsima Hi(`lenssima Emm) EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńtsima, -sin (SW) 'umherlungern, sich umhertreiben'; tūl´ leńtsib 'der Wind springt hin und her'; ÕS 1980: 364 lenssima 'allatuult purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lensen 'das Schiff in der Richtung des Windes laufen lassen'; Schiller-Lübben lensen 'schw. v. platt vor dem Winde segeln, das Schiff ganz in der Richtung des Windes laufen laßen (holl. lenzen)'; MND HW II: 1 lensen 'vor dem Winde segeln'; Seemannsprache 1911: 535 lensen 'im Sturm vor dem Winde segeln'
Käsitlused: < kasks lensen Raun 1982: 73; < sks lenzen 'tormiga pärituult purjetama; laevast vett pumpama' EKS 2019

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens 'id.', rts läns 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lents : lentsi 'kuiv' Emm Khn Ris; lents : `lentsi Jõe Kuu Hlj VNg; leńts : lentsi (-ń-) Pöi Muh Kse Han Hää; lönts : löntsi Hi EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńts : leńtsi (D); pump on leńtsis 'die Pumpe ist ausgepumpt'; leńtsi pumpama 'auspumpen, trocken pumpen'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches lenz 'leergepumpt, ausgeschöpft, keine Flüssigkeit mehr enthaltend, trocken'; lenzen 'leer pumpen, vollständig entleeren'; Seemannsprache 1911: 534 asks lens 'trocken, keine Feuchtigkeit oder überhaupt nichts enthaltend, erschöpft, leer'
Käsitlused: < asks lens 'trocken, erschöpft, leer' GMust 1948: 52, 81; < rts läns-pumpa EEW 1982: 1282
Sugulaskeeled: lv leņtš 'lents, tühi veest / tukšs no ūdens' LELS 2012: 165

liik, liigi 'purje servaköis' < asks lîk 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liik : liigi 'purje äärenöör' Pöi Hi Rid Khn Tõs Hää Ris; liik : `liigi Jõe Kuu VNg EMS V: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563, 566 leik : leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; līk : ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; līt : līda (D), līda-köiź 'Einfassungsstrick am Segel'; EÕS 1925: 388 liik 'purjeservi ümbritsev köis (Liek od. Leik)'; ÕS 1980: 369 liik 'purje serva tugevdav köis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk 'Saum od. Kantentau des Segels'
Käsitlused: < asks Liek, leik 'Einfassungsstrick am Segel' [‹ hol lijk] GMust 1948: 41, 81; < vrd kasks lîk EEW 1982: 1300; < kasks lîk Raun 1982: 75; < asks līk 'köis purje ääristamiseks' EES 2012: 239; EKS 2019
Läti keel: lt lĩķis 'dicke Schnur, mit der das Segel eingehautet wird' < asks līk 'das Tau am Saume der Schiffssegel' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm liikki, liiki [1863] 'purjeen palleköysi / Liek, Einfassungstau des Segels'; is līkki; ee liik; lv līk < rts lik, kasks līk, hol lijk SSA 2: 73; sm liikki 'Liek, Einfassungstau des Segels' < rts lik ~ kasks lîk Bentlin 2008: 74; lv lī`k 'strick, mit dem das segel eingekantet wird' < kasks lîk Kettunen 1938: 197; lv līk 'liik (purje ääris) / līkis (buras apmalojums)' LELS 2012: 169

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

liin, liini '(purje)nöör' < asks lîne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liin : liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin : `liini R EMS V: 195
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līń : līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
Käsitlused: < kasks line 'Leine, Strick' GMust 1948: 47, 81; < kasks line EEW 1982: 1304; SSA 2: 74
Läti keel: lt līne 'liin' LELS 2012: 170
Sugulaskeeled: sm liina [1863] 'köysi, nuora / Seil, Leine' < rts lina; lv līn 'köysi, nuora' < kasks līne SSA 2: 74; lv līn 'seil, leine' < kasks lîne Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327; līn 'liin, tugev nöör / līne, stipra virve' LELS 2012: 170

liist, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Läti keel: lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

lont, londi 'köis, nöör; tõrvik' < asks lunte 'riidelapp; süütenöör'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Lunti 'Lunte'; Göseken 1660: 91 Lunti 'Lunte'
Murded: lońt : lońdi 'köis' Pä VlPõ Võn; lońt : londi M T; lońt : lońdi 'tõrvik; tulelont' Pä Ha JMd VJg I Plt Krl; lońt : londi Sa Muh Tõs Hls Krk; lont : londi Hi; lont : `londi R EMS V: 385
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 575 lońt : lońdi 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lońt-māker 'Seiler'; ÕS 1980: 736 tulelont
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lunte 'Lunte, Zündfaden, -strick'; MND HW II: 1 lunte 'Lunte, Zündstock für die Feuerwaffe, Zündschnur zum Feuer- oder Minenlegen'
Käsitlused: < asks lonte, lunte 'süütenöör' Ariste 1972: 98; EES 2012: 248; < kasks lunte Raun 1982: 78; < asks lunte 'süütenöör; kalts, räbal' EKS 2019
Läti keel: lt luñte [1782] 'Lunte' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm lunttu [1637 'sytytyslanka; naurislamppu; päresoihtu / Lunte; Fackel; Talglicht' < rts lunta 'sytytyslanka' [‹ kasks lunte 'sytytyslanka; vaateriepu'] SSA 2: 104; lv loń̄`t 'fackel (aus alten netzen)' Kettunen 1938: 201; lv loņţ 'tõrvik / lāpa' LELS 2012: 173

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < mr lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ rts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
Vt loodima

loots, lootsi 'lootsija, laevade juhtija' < asks lôts(man) 'id.', sks Lotse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: loots (-oe-) : lootsi 'laevade juhtija' Sa Hi L(lu̬u̬t´s Hää); luots Ris; luots : `luotsi R EMS V: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōt´s : lōt´si 'Lootse'; Wiedemann 1893: 530 lōt´s : lōt´si 'Lootse'; *lōtse : lōtse (lōtsmann) 'Lootse'; *lōtsmann : lōtsmanni = lōtse; EÕS 1925: 417 loots '(Lotse, Lotsmann)'; ÕS 1980: 381 loots 'lootsija'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôts-man 'Lootse'; lôs-man '= lôtsman'; Schiller-Lübben lôts-man 'Lootse'; MND HW II: 1 lôsman, lôts- 'Lotse, Schiffsführer für bestimmte Fahrtrouten'; lôsmansbôt 'Lotsenboot'; Seemannsprache 1911: 551 Lotse 'staatlich patentierter Seemann für bestimmte, ihm völlig vertraute Gewässer, in denem er an der Stelle des Kapitäns die Führung des Schiffs übernimmt'
Käsitlused: < asks Loots 'Lotse' [vrd hol loods] GMust 1948: 82; < kasks lôts-man EEW 1982: 1366; Raun 1982: 79; Raag 1987: 324; < asks lōts(man) SSA 2: 111; < asks lōtsman ~ sks Lootsmann, Lotse 'loots' EES 2012: 250; < sks Lotse 'loots' EKS 2019
Läti keel: lt luotis 'Lotse' < asks lōts Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm luotsi [1727] 'Lotse' < rts lots 'luotsi' [‹ asks lōts(man)]; is lōtsi; vdj lōt´si, lotsmani SSA 2: 111; lv lùo̯t´š´ 'lotse' Kettunen 1938: 208; lv lūotš 'loots / locis' LELS 2012: 178; vdj loottsi = lotsmana, lotsmanni 'loots, lootsija / лоцман' VKS: 635, 637
Vrd lootsmann

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < mr rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
Vrd röör

lähker, lähkri 'puunõu joogi kaasvõtmiseks' < asks Lechel, Lecher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 91 Leckel/ i 'Lechel'; Hornung 1693: 59 Lähker : Lähkri : Lähkrid / Acc. pl. Lähkriid 'ein Legel'; Vestring 1720-1730: 105 Lähkel 'Der Lägel'; Helle 1732: 126 lähker 'das Lägel'; Piibel 1739 sadda wigi-kakko ja lähker wina; Hupel 1780: 198 lähker (lähkel), -kri r. 'ein Lägel'; Hupel 1818: 112 lähker, -kri; lähkel, -kli r. 'Lägel, Schlauch'; Lunin 1853: 81 lähker, -kri r. 'кадочка, молочный сосудъ съ маленькимъ отверстiемъ'
Murded: `lähker : `lähkri 'puunõu' R eP; `lähkär Lüg Jõh Khk Trm; `lehker Nai Kuu Hi; `lähkri Võn San Krl Rõu; `lähkur Kõp M EMS V: 674
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 523 lähker : lähkri (lähkre) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; lähkel : lähkli '= lähker'; ÕS 1980: 391 lähker; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 legen = legel 'Fässchen'; lechelen, leghelen, lechelken 'kleines Fass, Tönnchen'; Schiller-Lübben lechelen, legelen, lechelken 'kleines Faß, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks Ariste 1937: 135; < asks Lecher Viires 1960: 102; < kasks lechelen, asks leggel Liin 1964: 53; < asks Lechel, Lecher Ariste 1972: 97; Raun 1982: 84; < kasks, vrd Lech, Lechel, Lechum, Legel, Leichel 'Legel' EEW 1982: 1438; < asks lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike' EES 2012: 262; EKS 2019
Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Leggels] 'Legel (Fäßchen)' < kasks legel 'Faß, Tönnchen' Sehwers 1918: 45, 90, 152; lt leģels, -le, -ne, -ris; lēģere, leģile 'Lägel, Fäßchen' < asks leggel 'ein hölzernes Gefäß, meist für Getränke' Sehwers 1953: 70; leģele 'Läger, Fäßchen' < kasks lẽgelîn (neben lêchelen) Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm leili [Agr] 'Lägel, Schlauch' < mr läghil 'leili, soikea astia' SSA 2: 60; sm lekkeri [1772] 'leili, nassakka; taskumatti / Lägel; Flachmann' < rts läckel 'leili, nassakka' SSA 2: 61; sm lekkeri 'Lägel; Flachmann' < asks lage, logelen, leggelen 'Lägel, kleines Faß' ~ rts läckel 'Lägel' Bentlin 2008: 230; lv legìĺ 'lägel, kleines fässchen' < küsks legel Kettunen 1938: 187; lv legīļ 'lass / muciņa, enkurītis'; legīļ 'lähker / ķērne' LELS 2012: 164; vdj lähkeri 'lähker / маленький бочонок' VKS: 664

lüht, lühi 'latern; küünlajalg' < kasks lüchte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 lücht : lüchti∫t 'Latern'; Gutslaff 1648-1656 tulli sinna lüchtede Kahn; Göseken 1660: 91, 274 Lücht/ i 'Leuchte'; lüchte, -i 'Latern'; Vestring 1720-1730: 125 Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; Helle 1732: 134, 322 lüht 'die Laterne'; lüht 'die Leuchte'; Hupel 1780: 210 lüht : lühi r. lüht : lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; Lunin 1853: 96 lüht : lühhe r.; lüht : lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
Murded: lüht : lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t : lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1460; < kasks luchte, lüchte SSA 2: 116-117
Läti keel: lt lukte, lukts [1638 Luckte] 'Leuchte' < kasks luchte Sehwers 1918: 33, 91; Sehwers 1953: 72, 73; lukte 'Leuchte, Laterne, Fackel' < kasks luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] 'valaisin / Laterne, Leuchte' < mr lykta 'lyhty' [‹ kasks luchte, lüchte] SSA 2: 116-117

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 833
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Läti keel: lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < mr mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse 'id.', sks Matrose

Esmamaining: Eesti-Ma 1774
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1774 laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Turki Laewa peäle joosta; Masing 1821: 405 nähti üht wõerama matrosi ühhe purida õtsas istuwad
Murded: `matrus : `matrukse R(-sse); `matrus, -e Jäm Khk Khn Hää; madrus, -se (-sse, -kse) Khk Vll Muh Hi Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; madruss, -e (-õ) KJn M Puh San V; madruski Mus EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 madros : madrosi; madrus : madruse, madrukse 'Matrose'; ÕS 1980: 398 madrus
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Matrōse 'Seemann'; Schleswig-Holstein Madroos [madrō·s], Matroos [matrō·s] 'Matrose'
Käsitlused: < hol matroos 'Matrose' GMust 1948: 69-70, 83; < sks Matrose ~ vn матрос EEW 1982: 1477; < asks Matroos Raun 1982: 87; < hol matroos ~ asks matroos ~ sks Matrose 'madrus' EES 2012: 270; < sks Matrose 'madrus' [‹ hol matroos] EKS 2019
Läti keel: lt matruõzis 'Matrose' < sks der Matrose ME: II: 566; Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matruusi [1770] 'Matrose' < rts matros [‹ hol matroos] SSA 2: 154; Bentlin 2008: 145; lv mat̄ruo̯z, mat̄rūz 'matrose' Kettunen 1938: 217; lv matrūz 'madrus / matrozis' LELS 2012: 183; vdj matrossi, matrussi 'madrus / матрос' VKS: 710

mart, mardi 'mardisant; mardipäev' < asks Marten, Merten 'Martin'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mart : `mardi R; mart : mardi Hi; maŕt : mardi (-ŕ-) Sa Muh L Ha JJn Ann VMr Kad VJg Trm Lai VlPõ EMS V: 968; märt : märdi TLä Har Vas Lei EKI MK; `mäŕtnäpäiv 'mardipäev' Har VId EMS VI: 348
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 Maŕt : Maŕdi 'männl. Name'; Maŕdid, sańdi-Maŕdid, Maŕdi-sańdid 'vermummte Personen, welche am Martinsabend einen Umzug haben'; ÕS 1980: 408 mart 'folkl mardisant; kõnek mardipäev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 Merten 'Martin'; St. Mertensdach '10. November, bezeichnete früher den Anfang des Winters'; Schiller-Lübben Merten 'St. Mertensdach, 10. November, bezeichnete früher das Ende des Sommers'; MND HW II: 1 Merten, Marten 'Martin, der heilige Martin'
Käsitlused: < vrd asks Marten Raun 1982: 89
Sugulaskeeled: lv mar̄´`t 'Martin; vernummtes martinskind' Kettunen 1938: 217; lv maŗţ 'mart, mardisant / mārtindieņas ķekatnieks'; māŗţõdajāji, māŗţõdsaņţ 'mardisant / Mārtindieņas ķekatnieks' LELS 2012: 183

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Läti keel: lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < mr mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

mats, matsi 'maamees; harimatu, kommeteta inimene' < asks Matz, Matts 'kohtlane, lihtsameelne inimene'

Esmamaining: Talupoja vanne 1550
Vana kirjakeel: Talupoja vanne 1550; EKVTS 1997: 78 Mynna Matz Seyssa syn; Hornung 1693: 24 Mats 'Nom. propr.'
Murded: mats : `matsi 'maamees; mühakas' R(`matsi Vai); mats : matsi Hi; mat´s : mat´si (-t-) Sa Muh L Ha JJn Rak TaPõ Plt KJn eL EMS V: 987
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 Mats : Matsu; Mat´s : Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1869: 635 ei sē taha mā-Maŕdiga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; ÕS 1980: 411 mats
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Matz 'Koseform für Matthäus; einfältiger, lächerlicher Mensch. (Ein Schimpfname mit allerley Beysätzen: Matz-Pump, Matz-Fisel, Matz-Fotz, Pluder-matz etc.)'; MND HW II: 1 Mas, Matz 'Kurzform für Matthias, Matthäus'; meyster Matz 'Spottwort für den Henker'
Käsitlused: < sks Matthias EEW 1982: 1515; < kasks Matz Raun 1982: 90; < asks Mats 'kohtlane, lihtsameelne inimene' [‹ Matthias] EES 2012: 278; < asks Matts, Matz 'lihtsameelne, loll' EKS 2019
Läti keel: lt macs 'Matz (einfältiger Mensch)' Sehwers 1953: 75

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
Läti keel: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < rts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219

miil, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
Läti keel: lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < mr mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

mood, moodi 'komme, tava' < asks môde 'id.', sks Mode 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 ? Modykas, Safferyn; Gutslaff 1647-1657: 241 teije is hejtta Leino mohdolle; Göseken 1660: 202 mohdo 'Gebrauch'; Hupel 1818: 480 mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; Lunin 1853: 108 mood, -i r. d. 'мода, обычай'
Murded: muod : `muodi 'tava, harjumus, komme' R(`muodi Vai); moed : moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood : moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d : moodu eL EMS VI: 116
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd : mōe; mōd : mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´ : mōdi; mōt : mōdu '= mōd´'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood : moe
Käsitlused: < asks Mood Raun 1982: 92; < sks Mode EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; < sks Mode 'tava, harjumus, komme' EES 2012: 283
Läti keel: lt muõde [1782] 'Mode' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] 'Mode' < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee SSA 2: 179; lvS muoda 'Art, Weise, Mode' SLW 2009: 124; lv mùo̯ᴅ 'mode, weise, art' Kettunen 1938: 234; lv mūod 'mood / mode' LELS 2012: 199; vdj mooda 'komme, tava, mood / обычай, обряд, мода' VKS: 739

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, ehtima' < asks smucken 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Läti keel: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

munk, munga 'eraldi kogukonnas, kloostris elav mees' < kasks monk 'id.', vrts munk 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1514 Monkepete, Madelene ''Mönchsbetrüger''; Kullamaa 1524: 140 Han Muck '? muuk'; Müller 1600-1606: 216 nente Mukade hæ Töh; Rossihnius 1632: 221 kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; Stahl 1637: 91 munck : muncka∫t 'münch'; Gutslaff 1648: 227 Munck 'Muenck'; Gutslaff 1647-1657: 261 Kumbat essi munckis om heitnut; Göseken 1660: 92 Munck 'Münch'; Vestring 1720-1730: 142, 144 Munk, -ka 'Der Münch'; Muuk 'der Mönch'; Helle 1732: 141, 322 munk 'der Mönch'; Hupel 1780: 219, 220 munk, -a r. d. 'der Mönch'; muuk, -a r. d. 'der Mönch'; Lunin 1853: 109 munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk : `munga VNg Lüg Vai; munk : munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V EMS VI: 184; muuk : `muuga Jõe Kuu; muuk : muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk : muugi Hää Kod Plt Krl Se EMS VI: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43; < vrts munk ~ kasks monk 'Mönch' EEW 1982: 1571; < kasks monk Raun 1982: 94; < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk EES 2012: 288; < vrts munk EKS 2019
Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] 'Mönch' < vasks *munik Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154; mũks 'der Mönch' < germ munk ME: II: 678
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] 'Mönch' < rts munk [‹ kasks monk, monik] SSA 2: 178; lv mū`k 'mönch' < germ Kettunen 1938: 237; lv mūk 'munk / mūks' LELS 2012: 198

muul, muula 'hobueesel (Equus Mulus)' < kasks mûl, mûle 'suu, lõuad; hobueesel'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 ninck isti ütte MuhlEseli selgen; Virginius 1687-1690 need toiwat Leiba, Eselide, Kamelide, Muulide, nink Härjadega; Hupel 1780: 220 muul, i d. 'Maulesel'; Hupel 1818: 145, 146 müül, -i d. 'Maulesel'; muul, -i d. 'Maulesel'; Lunin 1853: 109, 111 müül, -i d. 'муль, лошакъ'; muul, -i d. 'муль, лошакъ'
Murded: muul : muula 'kohitsetud loom' Mar EMS VI: 242; muul : muula 'veise mokk' Hi; muul : muulu Jäm Emm EMS VI: 242
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703, 120 mūl : mūla 'Maulthier (Equus Mulus)'; hobu-ēzel 'Maulesel'; ÕS 1980: 437 muul 'hobusemära ja eeslitäku ristand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier, Maulesel (als Reit- oder Lasttier verwendet)'
Käsitlused: < kasks mûl EEW 1982: 1587; Raun 1982: 95; < sks SSA 2: 185; < asks mūl 'muul' EKS 2019
Läti keel: lt mūlis 'Maulesel' < kasks mûl 'Maulesel' Sehwers 1953: 82; Jordan 1995: 79; lt mũlẽzelis 'Maulesel' < asks mūlēsel Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm muuli [Agr] 'Maulesel' < mr mule [‹ kasks mūle] SSA 2: 185; lv mūļõz 'muul / mūlis' LELS 2012: 198

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
Läti keel: lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < rts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

niimeister, niimeistri 'liimeister' < asks snīdemest 'lõikeriist' [Murdeis esineva liimeister laenuallikaks on läti slĩmests (‹ asks snīdemest).]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 205 limeister, -tri d. 'das Schneidemesser'; Hupel 1818: 122 limeister, -tri d. 'Schnitz- od. Schneidemesser'; Lunin 1853: 90 limeister, -tri d. 'рѣзецъ'
Murded: `niimeister : `niimeistri 'liimeister' Jõh Vai Sa Mär Kse Ha JJn Koe; `niinmeister : `niinmeistri (niim-) Kuu Lüg Jõh Khk Vll Muh Hi Mar Ris ViK Iis Sim Trm Plt; `niilmeister (`niir-) Trm; `niimest, -i Kuu EMS VI: 552
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 742, 564 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; Wiedemann 1893: 673 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri (lībmeister, līmis-raud, nīmeister, wōl´meister, wīl´meister, nīnmeister) 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; ÕS 1980: 370 [niimeister vt] liimeister 'kahe pidemega lõikeriist'
Saksa leksikonid: MND HW III snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät spez. des Schusters und des Stellmachers; Messer zum Häckselschneiden'
Käsitlused: < kasks snīd(e)mest 'Schneidemesser' Viires 1960: 47; < kasks snidemesser 'Schneidemesser' EEW 1982: 1693; < asks snīdemest 'lõikeriist' EES 2012: 240; EKS 2019
Läti keel: lt slĩmests, slĩmeste 'das Schneidemesser des Böttchers' < kasks snīdemest 'Schneidemesser' Sehwers 1953: 111; lt slīmests, slīmeists, slīmēsts 'Schneidemesser des Böttchers' < kasks snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät, speziell des Schusters und des Stellmachers' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm niimestin '(kaksivartinen) leikkuuveitsi / Messer (mit zwei Griffen und der Schneide in der Mitte)' < ee nii(n)meister [‹ kasks snidemesser 'leikkuuveitsi'] SSA 2: 218; lv nīn-meì̯st (slīmə̑st, slī-mēstêz, slī-meì̯stə̑r) 'schnitzmesser, schneidzeug des böttchers' < kasks snīd(e)mest Kettunen 1938: 249, 374

nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp, õiepung' < kasks knuppe, knopp 'id.', vrd rts knopp 'pung, (pea)nupp'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; Hornung 1693: 34 Nup : Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; Vestring 1720-1730: 155 Nup, -pi 'Der Knopf'; Helle 1732: 147 nup, g. o 'der Knopf'; Piibel 1739 arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; Hupel 1780: 227 nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; Arvelius 1782: 118 torni otsas se nupp; Hupel 1818: 88, 158 knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; Lunin 1853: 62, 120 knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
Murded: nupp : nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp : nubu Kuu; nupp : nuppu Lüg; nupp (-ṕp) : nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se EKI MK; nupp : nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp : nubu Kuu VNg; nupp(u) : nuppu Lüg Vai; nupp : nupi Khk TLä Kam Krl VId EMS VI: 694
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp : nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp : nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
Käsitlused: < kasks knuppe Liin 1964: 63; Raun 1982: 106; < lms [deskr] ~ kasks knuppe, knopp EEW 1982: 1743; SSA 2: 241; < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' EES 2012: 321; < germ, vrts knopper, knoppa EKS 2019
Läti keel: lt knupis 'zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge' < asks knupp 'Knoten' Sehwers 1953: 56
Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi] 'aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten' < vrd rts knopp 'nuppi; nuppu, silmu', vrd kasks knoppe; is nuppu 'villanyppy'; krj ńuppu 'kärki, huippu; nuppi'; vdj nuppu 'nuppi' SSA 2: 241

veebiliides @ veebihaldur