[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < asks hârdôk 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar-); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(`oal); `aardük R Hi EMS I: 49, 57, 58; haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj Saareste III: 211
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok : hārdoki 'Haartuch'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch'
• Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' EEW 1982: 243
• Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks 'Haartuch' < kasks hārdōk Sehwers 1918: 27, 142; lt ãdaks 'Haartuch' < kasks hârdôk ME: I: 236; ãduags 'ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen' < asks hārdōk 'Haartuch' Sehwers 1953: 5

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
• Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
• Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
• Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
• Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kahvel, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
• Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
• Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
• Läti keel: lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
• Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
• Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
• Läti keel: lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
• Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < mr kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

keesima, keesib 'hapnema; riknema' < asks kêse 'juust', asks kǟsen 'juustuks paksenema'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 157 keesind piim 'gegäste Milch'; Lithander 1781: 580, 581 Käsind piim 'Gäsmilch'; kui se kääspiim sel korral ei saa ärrasödud
• Murded: `keesima (-ie-) '(üle) hapnema; riknema' R L Ha Amb Tür ViK; `ki̬i̬sima Hää Pst; `ki̬i̬sümmä Urv EMS II: 938; keesima 'vanuma, kokku tõmbuma, kokku minema, tilgastama' Lä Jä Saareste III: 146
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 285 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch'; EÕS 1925: 199 [kees] 'vt juust'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kêse 'Käse'; MND HW II: 1 kêse (keyse) 'Käse (als Nahrungsmittel)'; Niedersächsisches kǟsen 'käsen, zu Käse werden, zu Käse gerinnen'
• Käsitlused: < kasks 'käsen, käsig werden' EEW 1982: 1156

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < asks kîvit 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 256, 268 Kiwwitz 'Kifitz'; Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; Hupel 1780: 408 Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; Hupel 1818: 87 kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; Lunin 1853: 62 kiwit r. d. 'пиголица'
• Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit : kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet) : `kiivitu S; kiivik : kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´ : kiivigu Rõu EMS III: 108-109
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber : kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit : kīwiti; kīwitaja : kīwitaja; kīwitas : kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
• Käsitlused: < kasks kivit, kiwit Liin 1964: 64; < ee [deskr] Mäger 1967: 66; EES 2012: 153; < ee [onom, vrd kasks kiwit] Raun 1982: 38; < kasks Raag 1987: 325; < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' [asks-hol kõlasõna] EKS 2019
• Läti keel: lt *ķĩvĩte 'Kiebitz' < kasks kivit Sehwers 1918: 23, 150; ķĩvĩte 'Kiebitz (Vanellus cristatus)' < asks kīwit 'Kiebitz' Sehwers 1953: 68; ķīvītis, ķīvīte 'der Kiebitz' < kasks kivit ME: II: 390
• Sugulaskeeled: lvS k´ivits ~ kīvit 'Kiebitz' SLW 2009: 100; lv kīvi`t´, kīvi`t 'kiebitz' < kasks kiwit Kettunen 1938: 136; lv kīvit 'kiivitaja / ķīvīte' LELS 2012: 126; vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz 'kiivitaja / чибис' VKS: 431

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < asks klên 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi; leenuke Krj Mär Koe EMS III: 317-318
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene : klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein EEW 1982: 864; < vrd asks kleenken '(noor laps)' Raun 1982: 42; < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' EES 2012: 165; < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' EKS 2019
• Läti keel: lt kliens LELS 2012: 127
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] 'hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach' < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' [‹ kasks kleine, klēne]; krj kleini 'hento' < sm SSA 1: 379; lv klīen 'kleenuke / vājš, kliens' LELS 2012: 127

kliisterdama, kliisterdan 'kliistriga kleepima' < asks klîsteren 'id.', ee kliister

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; -dõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M EMS III: 322
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
• Käsitlused: < sks klistern EEW 1982: 866; < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema' EES 2012: 165
• Läti keel: lt *klĩsterêt 'kleistern' < kasks klīsteren Sehwers 1918: 150; klĩsterêt 'kleistern' < asks klīstern Sehwers 1953: 51; klīsterēt 'kleistern' < kasks klîsteren '(Wäsche) stärken' Jordan 1995: 66
• Sugulaskeeled: sm liisteröidä 'kliisterdada' Mägiste 1931: 267; lv klīstə̑rt̆tə̑ 'kleistern' < kasks klīsteren Kettunen 1938: 140; lv klīstõrtõ 'kliisterdada / klīsterēt' LELS 2012: 127
• Vt kliister

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
• Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
• Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
• Läti keel: lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
• Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < mr kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
• Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
• Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
• Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
• Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < rts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'id.'

• Esmamaining: Sõdurivanne 1697
• Vana kirjakeel: Sõdurivanne 1697 Ux iggalick peab se korteri Kahs rahwul ollema; Eesti-Ma 1771: 66 se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Hupel 1818: 99 korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'квартира'
• Murded: `korter : `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬ŕ Har Plv; `kortel : `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel : `kortle L; `kolter : `koltri Sa EMS III: 720
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D), korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; koŕtin : koŕtina (d) '= korter'; ÕS 1980: 304 korter
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
• Käsitlused: < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
• Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li [1721] 'majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung' < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' [‹ kasks quartēr]; krj korttieri 'majapaikka' < sm; lv kūortil´ 'maja, asunto' < ? rts SSA 1: 407; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'wohnung' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'korter / dzīvoklis' LELS 2012: 152; vdj korttõri, korttõli 'korter / квартира' VKS: 473
• Vrd kortel

kraas, kraasi 'villakraas' < asks krasse 'id.', bsks Krase 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; Vestring 1720-1730: 94 Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; Helle 1732: 120 krasid 'Wollkratzen'; Helle 1732: 322 krasid 'die Krasen'; Hupel 1780: 190, 166 krasid pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi pl. d. 'Wollkratzen'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; Hupel 1818: 100 kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; Lunin 1853: 41, 72 kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
• Murded: kraas : kraasi 'villakraas' K I TLä; kraaś Jä VJg I; kraass (-śs) Kam Urv Krl; kraas : `kraasi R; raas : raasi L KJn Trv Pst EMS III: 789; `kraaśsli Rõu; kraaśt Rõn EMS III: 791
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāź : krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāź : krāzi (kāŕ, kāŕs) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (statt Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen statt krempeln ’kämmen, kartetschen'
• Käsitlused: < kasks EEW 1982: 975; < ee kraasima, vrd sm raasia Raun 1982: 50
• Läti keel: lt karstūvis 'Wollkratze' VLV 1944: 313
• Sugulaskeeled: sm karsta [1745] 'villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde' < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' SSA 1: 318; sm raasi [1826] '(villa)karsta / Wollkamm, Karde' < ee kraas SSA 3: 34; sm karstata (villoja) 'Wolle kratzen, docken' Kettunen 1938: 107; lv kaŕ̄š̀ 'wolldocke'; lv kaŕ̄š̆šə̑ 'wolle kratzen, docken' < vrd kasks harst 'harke' Kettunen 1938: 107; is kraaziᴅ 'villakraasid' Laanest 1997: 82

kringel, kringli '(magus) keerusai' < asks kringel(e) 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 Ringel 'Kringel'; Göseken 1660: 326 Ringel 'Pretzel / Kringel'; Hupel 1780: 191, 257 kringli d. r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; Lithander 1781: 687 Woi kringlid 'Butterkringeln'; Hupel 1818: 101, 206 kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; Lunin 1853: 72, 159 kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
• Murded: `kringel : `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel : `ringli Sa L M EMS III: 847
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel : kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli : krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel : riṅgli; riṅgli : riṅgli '= kriṅṅel'; ÕS 1980: 309 kringel
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
• Käsitlused: < kasks kringel Liin 1964: 55; < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) EEW 1982: 990; < kasks kringel(e) Raun 1982: 51; < asks kringel ~ sks Kringel EES 2012: 183; < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' EKS 2019
• Läti keel: lt kliņ̃ģers [1638 Krengheles] 'Kringel' < kasks kringel Sehwers 1918: 89, 150; kriņģelis, kriņģele 'Kringel; Ringelblume' < kasks kringel(e) 'Kringel' Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69
• Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili] 'vehnäleivonnainen' < rts kringla 'rinkilä, pyörylä' [‹ kasks kringel(e)]; is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kreńdeli '(vesi)rinkilä'; vps kreŋgel´ 'rinkilä' < sm krinkeli ~ vn кренгель SKES: 802; SSA 3: 79; sm rinkeli, krinkeli 'Kringel, Brezel' < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' Bentlin 2008: 173; lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild 'Kringel' SLW 2009: 87; lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ 'kringel' < kasks kringel Kettunen 1938: 154; lv kringiļ 'kringel / kliņģeris' LELS 2012: 140; vdj kriŋgeli 'rõngik, rõngaskuivik, kringel / баранка, крендель' VKS: 485; is kriŋkeli 'kringel' Laanest 1997: 82

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
• Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
• Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
• Läti keel: lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
• Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
• Vt kroon

kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'id.'

• Esmamaining: Tarto-maa 1806
• Vana kirjakeel: Tarto-maa 1806: 26 Kurreli tullewa nink läwa .. ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; Masing 1822: 292 agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
• Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas EMS III: 1021
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446, 467 kuller : kulleri, kulleru 'Courier'; *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 406, 425 kuller : kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
• Käsitlused: < sks Kurier Treiman 1981: 45; EEW 1982: 1034; < asks kurēr 'kuller' Raun 1982: 55; EES 2012: 190; EKS 2019
• Läti keel: lt kulieris, kuliers [1782] 'Kurier' < asks kurēr Sehwers 1953: 60; lt kurjērs 'Kurier' VLV 1944: 320; lt kurjērs 'kuller' ELS 2015: 357
• Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) [1747] 'pikalähetti / Kurier' < rts kurir SSA 1: 447; vdj kurjeri 'kuller / курьер' VKS: 515

köst, kösti 'pärm' < asks gest 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: köst : kösti 'pärm' Muh Hi; köst : `kösti Kuu Hlj; köśt : kösti (-ś-) Pöi Muh L Ha Jä Kad Sim EMS IV: 624
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köśt : kösti 'Hefe'; EÕS 1925: 332 köst 'pärm'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gest 'Hefe, Schmutz'; MND HW II: 1 gest (gēst), jest 'Gest, Hefe'
• Käsitlused: < kasks *göst Ariste 1963: 115; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 64; < kasks gest, vrd küsks gest, jest EEW 1982: 1161; SSA 1: 259
• Sugulaskeeled: sm jästi, jesti [1783] 'hiiva /Hefe' < rts jäst [= küsks jest, gest, kasks gest] SKES: 132; SSA 1: 259

köster, köstri 'pastori abi' < kasks köster 'id.'

• Esmamaining: Liivimaa 1638
• Vana kirjakeel: Liivimaa 1638 Köster Peter; Göseken 1660: 91, 270 Köster 'Küster'; Helle 1732: 322 köster 'der Küster'; Hupel 1780: 186 köster, -tri r. d. 'der Küster'; Arvelius 1787: 146 Se Köster; Hupel 1818: 93 köster, -tri r. d. köstre, köstri d. 'Küster'; Lunin 1853: 66 köster, -tri r. d. 'кистеръ, дьячекъ'
• Murded: `köster : `köstri 'kirikuõpetaja abi' R sporS L ViK I; `köster : `köstre L Ris Jä KLõ M; `köstre T V EMS IV: 624
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köster : köśtri, köstre; köstre : köstre (d) 'Küster'; ÕS 1980: 339 köster 'kirikuõpetaja abi'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koster, kuster 'Küster'; MND HW II: 1 köster(e), küster (ostfäl.) 'Küster, Verwalter des Kirchengebäudes und des kirchlichen Gerätes, Gehilfe des Pfarrers'
• Käsitlused: < kasks koster Liin 1964: 42; EEW 1982: 1161; Raun 1982: 64; Raag 1987: 323; < asks koster 'köster' EES 2012: 212; EKS 2019
• Läti keel: lt ķesteris, šķesteris [1638 Ke∫teris] 'Küster' < kasks köster Sehwers 1918: 97, 149, 162; ķesteris, šķesteris 'Küster' < asks köster 'Küster' Sehwers 1953: 64, 131
• Sugulaskeeled: lv kes̆tàr, kes̆tàŕ 'küster' Kettunen 1938: 116; lv kestar 'köster / ķesteris' LELS 2012: 114

kühvel, kühvli 'labidataoline tõstmisriist' < kasks schuffel(e) 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 Küffel : küfflist '∫chauffel'; Gutslaff 1648: 234 Lapja 'Schauffel'; Göseken 1660: 93, 351 Küffel 'Schauffel'; Hornung 1693: 4 Kühwel 'Schüffel'; Vestring 1720-1730: 96 Kühwlid 'Schauffel'; Helle 1732: 122 kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; Hupel 1780: 192 kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel'; Hupel 1818: 83, 103, 105 kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; Lunin 1853: 58, 74, 75 kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
• Murded: `kühvel : `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel : `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V EMS IV: 645-646
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399, 469 köhwli : köhwli (d) '= kühwel'; kühwel : kühwli; kühwli : kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; ÕS 1980: 340 kühvel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
• Käsitlused: < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' Ariste 1963: 94; < kasks schuffele 'kühvel' Liin 1964: 51; EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; < asks schuffel 'kühvel' Ariste 1972: 96; EES 2012: 213; < asks schuffele 'kühvel' EKS 2019
• Läti keel: lt šķipele [1638 Schkippele] 'Schaufel' < kasks schüffele Sehwers 1918: 98, 162; šķipele 'Schaufel' < asks schüffel 'Schaufel' Sehwers 1953: 133; lt šķupele 'Schauffel' < asks schüffel Sehwers 1953: 134; šķipele, šķupele 'Schaufel' < kasks schüffel(e) Jordan 1995: 101
• Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] 'luonti- t. rikkalapio / Schaufel' < rts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] SKES: 190; SSA 1: 356; lvS k´ipil, kipil, t´ipil 'Schaufel' SLW 2009: 99; lv kip̆pìl´, küp̆pìl´ 'schaufel zum ausschöpfen des wassers' < kasks schuffel Kettunen 1938: 128; kipīļ 'kühvel, hauskar / liekšķere' LELS 2012: 123

leer, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
• Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
• Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
• Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
• Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < rts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
• Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
• Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
• Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < mr lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
• Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
• Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
• Läti keel: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

liik, liigi 'sort' < vrd asks lîk(e) 'ühetaolisus; võrdsus'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 122 liig : liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
• Murded: liik : liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik : `liigi R; liik : liigu Hää M EMS V: 186
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol (species)'; Tuksam 1939: 416 Gleichheit 'võrdsus, ühetaolisus, sarnasus'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
• Käsitlused: < kasks lîk, like Liin 1964: 65; < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' Raun 1982: 75; < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' EES 2012: 239; EKS 2019

liist, liistu 'kingaliist' < asks līste 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 278 leisti 'leiste (zum Schuhe)'; Hupel 1818: 118 leest, -i d. 'Schuhleisten'; Lunin 1853: 86, 90 leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'; Jannsen 1862: 108 mönned wanna liisto järrele kooldund pead
• Murded: liist : liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist : `liistu RId; liist : liisti Kod Lai Hls Krk San; list : listi Krl Vas EMS V: 200
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēśt : lēśti 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'; Kobolt 1990: 172 Leiste [mnd. līste] 'Schusterleisten'
• Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste EEW 1982: 1265
• Läti keel: lt lĩste 'die Leiste' < mnd. liste ME: II: 490; liẽste, liests 'Schuhmacherleiste' < kasks lēste Sehwers 1953: 71; lieste 'Schusterleiste; Stück, Teil' < kasks lêst Jordan 1995: 74
• Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] '(kengän) malli, muotti / Leisten' < rts läst SSA 2: 65
• Vrd laist

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
• Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
• Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
• Läti keel: lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
• Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < rts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
• Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
• Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
• Läti keel: lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
• Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < rts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
• Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
• Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < asks allarm, allerm 'id.', sks Lärm 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Tüld /e 'Larm'; Göseken 1660: 274 Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; Hupel 1818: 112, 120 lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen'; Lunin 1853: 81, 88 lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
• Murded: lärm (-ŕ-) : lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm : `lärmi VNg EMS V: 710; larm (-ŕ-) : larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; laŕm : laŕmi Trm Kod V EMS IV: 954
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 laŕm : laŕmi (läŕm) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'
• Käsitlused: < kasks allarm, allerm 'Lärm' Liin 1964: 60; < sks Lärm Raun 1982: 85; < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' EES 2012: 264; EKS 2019
• Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis 'Lärm' Sehwers 1953: 71
• Sugulaskeeled: lv lär̄m 'lärm'; lǟrə̑m 'lärm, aufsehen' Kettunen 1938: 212, 213
• Vrd alarm

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
• Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
• Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
• Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

orel, oreli 'viledega klahvpill (hrl kirikus)' < kasks orgel 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Orgel 'Orgel'; Göseken 1660: 315 orgel 'Orgel'; Hupel 1780: 148, 231 errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; Lunin 1853: 20, 126 errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
• Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä EMS VI: 991; erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel EMS I: 776; eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan EMS I: 782; õril, -a 'orel' V; õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har; örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu EMS VI: 991
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel : oreli (S, W) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel : oreli (S, W) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
• Käsitlused: < kasks orgel Liin 1964: 43; Raun 1982: 112; < asks orgel, örgel 'orel' Ariste 1972: 94; EES 2012: 338; < sks Orgel EEW 1982: 1842; < asks orgel 'orel' EKS 2019
• Läti keel: lt ẽrģeles [1638 Orgeles] 'Orgel' < kasks orgel(e) Sehwers 1918: 42, 87, 147; ẽrģeles 'Orgel' < asks örgel 'Orgel' Sehwers 1953: 34; ērģeles 'die Orgel' ME: I: 575; ẽrģelêt 'orgeln' < asks örgeln 'die Orgel spielen' Sehwers 1953: 34
• Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] 'Orgel' < rts orgor 'urut' [vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel] SSA 3: 376; SKES: 1552; lv ērgiíᴅ´ 'orgel' < asks örgel Kettunen 1938: 49; lv ērgiļd 'orel / ērģeles' LELS 2012: 60; vdj oreli 'orel / орган' VKS: 850

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 503S peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; Vestring 1720-1730: 167, 183 Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; Helle 1732: 152 päitel 'der Meisel'; Hupel 1780: 233, 238 päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; Hupel 1818: 167, 176 päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; Lunin 1853: 128, 136 päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
• Murded: `peitel : `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel : `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker : `peikri Jäm EMS VII: 325; `pöitel : `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn; `pöikel : `pöikli S Kul Vig Han Var Aud EMS VIII: 73
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel : peit´li '= päitel'; peikel : peikli (d) '= päitel'; päitel : päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen'
• Käsitlused: < kasks beitel Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; < kasks betel, beitel Liin 1964: 51; < kasks Beitel 'Meissel' EEW 1982: 1979; < asks beitel 'meisel, kiil' EES 2012: 360; EKS 2019
• Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel 'stemmeisen, meissel' < kasks *bētel Kettunen 1938: 280

pillama, pillata 'pilduma, (laiali) pillutama; kukkuda laskma' < kasks spillen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 266 ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; Müller 1600/2007: 324 tæma piddÿ .. needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603); Rossihnius 1632: 283 kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Stahl LS II 1649: 447 ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; Gutslaff 1648: 241 pillama 'strewen'; Göseken 1660: 483 errapillotama 'zerspillen dispergere'; Virginius 1687-1690 Sest sinnoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; Vestring 1720-1730: 180 Pillama 'Verspillen'; Piibel 1739 Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; Hupel 1780: 242 pillama r. d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; Lunin 1853: 140 pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
• Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har); `püllama Pöi EMS VII: 477
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama : pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama : pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < kasks spilden, spillen Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59; < ? kasks spillen, spilden EEW 1982: 2046-2047; < ee pilduma, kasks spillen Raun 1982: 122; < kasks spillen SSA 2: 364; < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' EES 2012: 370; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pillata [1702] 'kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen' < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' [vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa] SSA 2: 364; lv pi`llə̑ 'verschwenden, zerstreuen' < rts spilla, kasks spilden Kettunen 1938: 289; lv pillõ 'pillata / šķērdēt' LELS 2012: 242; vdj pillata 'maha loksutada, maha pillata / проливать, расплескать' VKS: 920

pint, pinda 'koot; noodahark' < ? asks, sks pint 'Penis'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pint : pinda 'hark nooda põhja vajutamiseks; koot, rehepeksuvahend' Krj Pha Pöi Muh Hi L Ha Jä EMS VII: 507
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pint : pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; ÕS 1980: 516 pint : pinda 'endisaegne rehepeksuriist, koot'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pint, pit(te) 'Penis, „mechte enes mannes“'
• Käsitlused: < vrd asks pint ~ sks Pint 'peenis' EES 2012: 372
• Sugulaskeeled: lv pīņţ, pīņţik 'koot, pint / sprigulis' LELS 2012: 244

plakk, plaki 'plekk, laik' < asks plack(e) 'id.'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4 Mosi ehk wina plakkid
• Murded: plakk : plagi 'plekk, laik' Kuu; plakk : plaki Ris Juu KuuK sporJä Kad; plak´k : plak´i (-ki) Nõo Ote Har Rõu Plv EMS VII: 562
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk : plaki 'Fleck'; plaks : plaksi 'Fleck'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 placke '(Schmutz)fleck, Mal'; placken 'placken machen, flecken, mit Kalk, Lehm usf. bekleiben'; Schiller-Lübben plack(e), plecke 'Schnutzfleck, Mal'; MND HW II: 2 placke, plak, plagge; Pl. plecke 'kleiner Fleck, Mal'
• Käsitlused: < kasks plack(e) EEW 1982: 2093
• Läti keel: lt plāķis 'ein grosser Fleck' ME: III: 329; lt plaka 'Mal, Muttermal, angeborener Fleck' < kasks plack(e) '(Schmutz-)Fleck' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
• Vrd plekk

pleht, plehi 'pats, plett' < asks vlecht(e) 'id.', sks Flechte 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 56190 Vlehhit 'flechte'
• Murded: pleht (-h´-) : plehi 'plett, palmik' Jõe VNg IisR Khk Emm Mar Han Ha Jä VJg San; leht (-h´-) : lehi Khk PJg San EMS VII: 578
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 pleht : plehi 'Flechte, Haarflechte'; ÕS 1980: 520 pleht 'van (juukse)palmik, punutis'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlechte 'Haarflechte, -zopf'; vlecht 'Geflecht v. Zweigen, Hürde; Geflecht der Haare, Schopf'; Schiller-Lübben vlecht, vlechte 'Flechte; Flechte von Haaren, Bändern etc.'; MND HW I vlecht(e) 'Haarflechte; Weidengeflecht; Flechtzaun'
• Käsitlused: < sks Flechte 'Haarflechte' EEW 1982: 2097; < vrts flæta Raun 1982: 124; < rts fläta, sks Flechte SSA 2: 66; < asks vleht(e) ~ sks Flechte 'pats, palmik' EES 2012: 375
• Läti keel: lt blekte 'eine Binsenflechte zur Herstellung der weichen Unterlage des Kummets' < kasks vlechte 'Flechte' Sehwers 1953: 14
• Sugulaskeeled: sm fleeta, pleetta, leetti (murt.) 'palmikoitu vehnäspitko, kahvileipä / Weizenzopf' < rts fläta 'palmikko' SSA 1: 116; sm letti [1787] 'palmikki / Zopf' < rts fläta, mr flæta 'palmikko'; is letti < sm ~ ee SSA 2: 66
• Vt plehtima

proovima, proovin 'midagi teha püüdma; katsetama; maitsma' < asks proven 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92, 326 pröwima 'Prüfen'; pröwima 'Probieren / prüfen'
• Murded: `pruovima R; `proovima (-uo-) Jäm Khk Muh Rei sporLä Tõs Pär Hää Ris sporJä VMr sporI; `proomima Plt; `pru̬u̬vima KJn; `pru̬u̬vma Ran Rõn; `pru̬u̬ḿma T V; `roovima Sa Tor; `roobima Mih; `ru̬u̬vima KJn; `ru̬u̬vme Hls Krk EMS VII: 760
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968 prōwima, -in; prōwitsema, -sen 'versuchen, probiren, prüfen, examiniren'; prōmima '= prōvima'; ÕS 1980: 538 proovima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 proven 'kennen lernen, merken, versuchen, probieren, suchen nach'; Schiller-Lübben proven 'kennen lernen, merken, wahrnehmen, ermeßen'; MND HW II: 2 pröven (proyven), prôven, prü̂ven 'wahrnehmen, erkennen, vernehmen; nachweisen, feststellen; prüfen, überprüfen, probieren'
• Käsitlused: < kasks proven Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2180; Raun 1982: 128; < asks proven 'proovima' EES 2012: 386
• Läti keel: lt pruõvêt 'probieren' < kasks prōven 'probieren' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 95; lt prauvêt 'probieren' < asks prauwen 'probieren' Sehwers 1953: 94; prauvēt, pruovēt 'probieren, versuchen' < kasks proven Jordan 1995: 83
• Sugulaskeeled: lv prōvə̑ 'proben, versuchen' < vrd lv prōv Kettunen 1938: 312; lv prōvõ 'proovida, katsuda / mēģināt, provēt' LELS 2012: 254; vdj proobata, proovata, proovvia 'proovida / пробовать' VKS: 963; is prooppuaɢ 'proovida, maitsta' Laanest 1997: 154
• Vt proov

pärl, pärli 'lihvitud kalliskivi' < kasks perle 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 Eij münno Perle 'Ey mein Perle'; Göseken 1660: 320, 316 perle 'Perle'; körwa Perl 'Ohren Perl stalagmium'; Virginius 1687-1690 ei woi Kulda eiga kallid Perli arwata; Hupel 1780: 233, 239 pärli d. 'Perl'; perli; perli kiwwi d. 'die Perle'; Lunin 1853: 137 perl, -i; perli kiwwi r. d. 'перлъ, жемчужина'
• Murded: pärl : `pärli sporR sporSa Emm sporJä VJg Iis; pärl : `pärdli Pöi Vig; pärles : `pärli (-le) Khk sporL Ha Pee Koe; pärrel : `pärli Khk Trm; pärrel : `pärdle Mih; `pärgel : `pärgli (-le) Muh L Kod Krk; `pärli (pärli) Lai Plt KJn Trv Hls T Har Plv; `pärli : `pärdli San EMS VIII: 42
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868, 883 päŕli : päŕli (d, bl) '= perles'; peŕli : peŕli '= perles'; perle : perle; perles : perle 'Perle'; ÕS 1980: 560 pärl
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben parle, perle 'Perle'; MND HW II: 2 parle, perle, pērle 'Perle (als Schmuck oder Bestandteil von Schmuckstücken)'
• Käsitlused: < asks perle, parle 'Perle' Ariste 1963: 102; < asks Parl, Parle, paerle, pêrle, vrd sks Perle Liin 1964: 57; < kasks perle Ariste 1972: 97; EEW 1982: 2320-2321; Raun 1982: 135; < asks perle 'pärl' EES 2012: 404; EKS 2019
• Läti keel: lt pẽrle [1638 Pehrle] 'Perle' < kasks perle Sehwers 1918: 34, 92, 155; pērle 'Perle' < kasks perle (neben parle) Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm päärly [Agr perly] 'helmi / Perle' < rts pärla 'helmi' [‹ kasks perle] SSA 2: 463; lv pǟrlə̑z 'perle' < sks Kettunen 1938: 326; lv pǟrla, pǟrlõz 'pärl / pērle' LELS 2012: 232

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
• Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
• Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
• Läti keel: lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < mr rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
• Vt rull

sedel, sedeli 'väheldane paberileht' < asks sedele 'id.', sks Zettel 'id.'

• Esmamaining: Luce 1812
• Vana kirjakeel: Luce 1812: 7 siis kirjotas ta ühhe seddeli peäle
• Murded: sedel, -i 'sedel; lubatäht; tõend' Kuu S sporL Ha JMd I Plt KJn Trv Hls Puh Krl Rõu; sädel, -i VNg RId sporJä ViK; setel´, -i San EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1129 sedel : sedeli 'Zettel, Schein'; sedul : seduli '= sedel'; ÕS 1980: 622 sedel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sedele, cedele, tzedule, (später auch) sedel 'Zettel, beschriebenes Blatt, Schrifstück; schedula, scheda'; Schiller-Lübben sedele 'Zettel'; MND HW III sēdel(e), czedele, zedel(l), sēdule, seddel(e) 'Zettel, loses, eingelegtes Blatt; Schriftstück'
• Käsitlused: < kasks sedele, vrd sks Zettel EEW 1982: 2727; < kasks sedel(e) Raun 1982: 153; < asks sedele 'sedel, teade' SSA 3: 170; EES 2012: 463; < sks Zettel 'sedel' EKS 2019
• Läti keel: sedelķens 'ein Zettel, Billet' < asks sedelken Sehwers 1953: 105; cedele 'Zettel' < asks zeddel Sehwers 1953: 23; cedele 'Zettel, Billet' < kasks sēdel(e) Jordan 1995: 59
• Sugulaskeeled: sm seteli [1637 zeteli] 'paperiraha; lappu / Banknote; Schein' < mr sedel, cedel [‹ kasks sedele] SSA 3: 170; SKES: 1004; krj seteli < sm SSA 3: 170; lv se’dlik̆ki, ze’ddə̑l 'zettel' Kettunen 1938: 357; lv tse'ddõl 'sedel / zīmīte, kartīte, cedele' LELS 2012: 332

tantsima, tantsin 'muusika rütmis teatud samme tegema' < kasks danzen 'id.', sks tanzen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 349 Roside pæl piddame keuwma, echk tantzma; Rossihnius 1632: 364 Kui enge Herodesse ajast|aicka peiw olli, sihs tantzis Herodisse Tütter neine ehn; Stahl 1637: 47 tantzima : tantzin : tantzi∫in : tantzinut 'Dantzen'; Brockmann 1639: 122 Tantzkut agkas röhmsast Jalgk; Göseken 1660: 94 tantzima 'Tantzen'; Virginius 1687-1690 Nink Tawid Tantsis keige jouwoga Issanda ees; Vestring 1720-1730: 242 Tantsma | Tantsima 'Tantzen'; Helle 1732: 186 tantsima 'tanzen'; Piibel 1739 wata kui Silo tütred wälja tullewad riddastikko tantsima; Hupel 1780: 280 tantsima, tantsma r. d. 'tanzen'; Hupel 1818: 240 tantsima u. tansma r. d. 'tanzen'; Lunin 1853: 189 tantsima; tansma r. d. 'плясать, танцовать'
• Murded: `tantsima (-ń-) R S L Ris Juu Jä ViK sporI Plt KJn Vil; `tańtsma (-me) Mar Tõs Khn Kod M TLä; `tańdsma T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tańtsima, -sin; tańtsma (d) 'tanzen'; Wiedemann 1893: 1117 tańtsima, -sin; tańtsma (d) (tańsima, tantsuma, tansuma) 'tanzen'; ÕS 1980: 695 tantsima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 danzen 'tanzen'; Schiller-Lübben dansen, danzen 'tanzen'; MND HW I dansen 'tanzen, springen'
• Käsitlused: < kasks dansen, danzen Ariste 1963: 104; Liin 1964: 60; < sks tanzen EEW 1982: 3075-76; < kasks danzen Raun 1982: 171; < asks dansen, danzen EES 2012: 514; < asks dansen 'tantsima' EKS 2019
• Läti keel: lt dañcuôt [1638 dantzoht] 'tanzen' < kasks danzen Sehwers 1918: 86, 145; lt dañcuôt, dancêt 'tanzen' < kasks danzen Sehwers 1953: 25
• Sugulaskeeled: sm tanssia [1784] < rts dansa SSA 3: 268; SKES: 1225-26; lvS dańš, -ub ~ da^ońš, -ub 'tanzen' SLW 2009: 53; lv dan̄´tšə̑ 'tanzen' < vrd lt dancuot Kettunen 1938: 36; lv daņtšõ 'tantsida / dejot, dancot' LELS 2012: 52; vdj tanttsia 'tantsida / танцевать' VKS: 1266; is tantsiaɢ 'tantsida' Laanest 1997: 195
• Vt tants