[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 129 artiklit, väljastan 100

aam, aami 'suur vaat; endisaegne vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San Krl; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'; Tuksam 1939: 731 Ohm 'aam (mõõt)'; SES 2007: 876 Ohm 'aj aam (endisaegne mahumõõt)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Muud keeled: rts åm [1474] 'suur vaat; aam' RES 2004: 1295; lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < vrts aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek; Tuksam 1939: 64 Apotheke 'apteek'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'; EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
Muud keeled: rts apotek [16. saj] 'apteek' RES 2004: 57; lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < vrts apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
Vt apteeker

evangeelium, evangeeliumi 'armuõpetus, kuulutus Jeesusest kui lunastajast' < kasks ewangelium 'id.', lad euangelium 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61 Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; Müller 1600/2007: 64 neet Euangeliumit (18.12.1600); Rossihnius 1632: 73 lebbi se Evangelium heickanut; Piibel 1739 Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; Hupel 1766: 34 Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; Hupel 1780: 149 ewangelium, -i r. d. 'Evangelium'; Lunin 1853: 21 ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'Uue Testamendi osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu EMS I: 842-843
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)'; Tuksam 1939: 290 Evangelium 'evangeelium'
Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
Käsitlused: < kasks ewangelium Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39; < sks Ewangelium EEW 1982: 219
Muud keeled: rts evangelium [1527] 'evangeelium, kristlik kuulutus' RES 2004: 238; lt evaņģēlijs 'evangeelium' ELS 2015: 124
Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] 'Evangelium' < vrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' SSA 1: 110; lv evangēlium 'evangeelium / evaņģēlijs' LELS 2012: 60; vdj evankeljumi, jevangeli(a) 'evangeelium / евангелие' VKS: 222, 317

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.' [Laensõnale eelnes murdeline omasõna tsagama.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019
Muud keeled: rts hacka [16. saj] 'hakkima, hekseldama' RES 2004: 356
Sugulaskeeled: sm hakata 'katkaista, irrottaa tai poistaa jatkuvasti lyömällä; pirstoa, paloitella, pilkkoa, hienontaa' NS I 1978: 330

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'; Tuksam 1939: 547 Karre 'käru; kaarik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Muud keeled: rts kärra [14. saj] 'kaarik; käru, vanker' RES 2004: 528; lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten; Tuksam 1939: 545 Kapitän 'kapten, laevajuht'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Muud keeled: rts kapten [1504] 'mer laevakapten; sõj kapten' RES 2004: 452; lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < vrts kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Muud keeled: rts karsk [14. saj] 'südi, julge, uljas' RES 2004: 454
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < vrts karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'id.', vrd rts kastrull 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 496 wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga; Henning 1824: 5 Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se EMS II: 816
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul : kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul : kastruli; kastrun : kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i; Tuksam 1939: 549 Kasserolle 'kastrul'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
Käsitlused: < rts kastrull 'kastrul, keedupott' Treiman 1976: 55; < asks Kastrull EEW 1982: 725; Raun 1982: 33; < asks kastrull 'kastrul' EES 2012: 135; < sks Castroll 'kastrul' EKS 2019
Muud keeled: rts kastrull [1690] 'kastrul' RES 2004: 457; lt kastruõle, kastruõlis 'Kasserolle' < asks kastrul, kastrole Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48; lt kastruõlis 'die Kasserolle; plattd. Kastroll' ME: II: 169; kastrolis LELS 2012: 107
Sugulaskeeled: sm kastrulli (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] 'varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle' < nrts kastrull 'kastrulli, kasuri' SSA 1: 326; lv kas̄truo̯l 'kasserolle' Kettunen 1938: 108; lv kastroļ 'kastrul / kastrolis' LELS 2012: 107; vdj kastruli 'kastrul / каструля' VKS: 403

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.', sks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'; Tuksam 1939: 362 Geck 'alp; antsakas isik, kehkenpüks; keigar'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Muud keeled: rts gäck [1320-1350] 'tola, vigurivänt' RES 2004: 352; lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kink, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < kasks schink(e), schenke 'sink'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; Göseken 1660: 94, 357 Kinck, -i 'Schinke'; Vestring 1720-1730: 79 Kink 'd. Schinken'; Hupel 1780: 181 kink, -i r. d. 'der Schinken'; Lithander 1781: 539-540 Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; Hupel 1818: 84 kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; Henning 1824: 157 panne .. riwitud maereikast pohja .. ja panne kinki selle peäle; Lunin 1853: 59 kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
Murded: kink : kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kińk : kingi Trv Võn V(kińgi) EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
Käsitlused: < kasks schink(e) Liin 1964: 55; Haak 1976: 83; < sm ~ asks SSA 1: 366
Muud keeled: rts skinka [16. saj] 'sink (seakints); seapraad' RES 2004: 928; lt šķiņķis [1638 Schkingkis] 'Schinken' < kasks schink(e) Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] 'liikkiö / Schinken' < vrts skinka [‹ kasks schinke]; is kinkku < sm SSA 1: 366
Vrd sink

kliisterdama, kliisterdan 'kliistriga kleepima' < asks klîsteren 'id.', ee kliister

Esmamaining: Masing O. W. 1821
Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; -dõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Masing O. W. 1821: 46 Neid kõik wõib karduspabberi peäle kliistertada; Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama; Tuksam 1939: 566 kleistern 'kliisterdama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 177 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
Käsitlused: < sks klistern EEW 1982: 866; < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema' EES 2012: 165
Muud keeled: rts klistra [u 1520] 'kliisterdama, kleepima' RES 2004: 467; lt *klĩsterêt 'kleistern' < kasks klīsteren Sehwers 1918: 150; klĩsterêt 'kleistern' < asks klīstern Sehwers 1953: 51; klīsterēt 'kleistern' < kasks klîsteren '(Wäsche) stärken' Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: sm liisteröidä 'kliisterdada' Mägiste 1931: 267; lv klīstə̑rt̆tə̑ 'kleistern' < kasks klīsteren Kettunen 1938: 140; lv klīstõrtõ 'kliisterdada / klīsterēt' LELS 2012: 127
Vt kliister

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster; Tuksam 1939: 568 Kloster 'klooster'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
Muud keeled: rts kloster [13. saj] 'klooster' RES 2004: 468; lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < vrts kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ninck Samuel ütli se kocki wasto; Göseken 1660: 90 Kock/ a 'Koch'; Göseken 1660: 261 kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Niklas Kock; Vestring 1720-1730: 89 Kok, -ka 'Der Koch'; Helle 1732: 118 kok 'der Koch'; Hupel 1780: 187 kok, -ka r. d. 'der Koch'; Lunin 1853: 67 kok, -ka r. d. 'поваръ'
Murded: kokk : koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk : kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) EMS III: 469-470
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk : koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk; Tuksam 1939: 572 Koch 'kokk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 181 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
Käsitlused: < kasks kok, asks kock(e) Liin 1964: 50; < kasks koch 'Koch' EEW 1982: 903; < kasks kok Raun 1982: 45; SSA 1: 387; < asks koch 'kokk' EES 2012: 171; < asks kok 'kokk' EKS 2019
Muud keeled: rts kock [u 1350] 'kokk' RES 2004: 476
Sugulaskeeled: sm kokki [1609] 'keittäjä, ruonlaittaja / Koch' < vurts kock 'kokki, keittäjä', asks kok; krj kokki; vdj kokki < sm kokki SSA 1: 387; lv kok̄ 'koch' < sks Kettunen 1938: 143; lv kok̄ < kasks kok SSA 1: 387; lv kok 'kokk / pavārs' LELS 2012: 131; vdj kokki 'kokk; laevakokk / повар' VKS: 454

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel; Tuksam 1939: 585 Koppel (Weide) 'koppel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < nrts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < asks schorf 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: korp : korba '(krobeline) koorik; kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-ŕ-) : korbi Pä Trv; korp : korbu Kod EMS III: 701-702
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp : korba; koŕp : koŕbi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp : korba 'karp, kärn'; Tuksam 1939: 866 Schorf 'kärn; raig, korp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 332 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' Raun 1982: 49; < asks schorf 'korp, kärn' EES 2012: 179; EKS 2019
Muud keeled: rts skorpa [16. saj] 'koorik, kärn; kuivik' RES 2004: 934
Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] 'uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback' < vurts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm SSA 1: 405; vdj korppu 'kuivik; koorik / сухарь' VKS: 473

kraas, kraasi 'villakraas' < asks krasse 'id.', bsks Krase 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; Vestring 1720-1730: 94 Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; Helle 1732: 120 krasid 'Wollkratzen'; Helle 1732: 322 krasid 'die Krasen'; Hupel 1780: 190, 166 krasid pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi pl. d. 'Wollkratzen'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; Hupel 1818: 100 kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; Lunin 1853: 41, 72 kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
Murded: kraas : kraasi 'villakraas' K I TLä; kraaś Jä VJg I; kraass (-śs) Kam Urv Krl; kraas : `kraasi R; raas : raasi L KJn Trv Pst EMS III: 789; `kraaśsli Rõu; kraaśt Rõn EMS III: 791
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāź : krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāź : krāzi (kāŕ, kāŕs) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas; Tuksam 1939: 591 Kratze (Wollkratze) 'kraas'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (statt Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen statt krempeln ’kämmen, kartetschen'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 975; < ee kraasima, vrd sm raasia Raun 1982: 50
Muud keeled: lt karstūvis 'Wollkratze' VLV 1944: 313
Sugulaskeeled: sm karsta [1745] 'villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde' < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' SSA 1: 318; sm raasi [1826] '(villa)karsta / Wollkamm, Karde' < ee kraas SSA 3: 34; sm karstata (villoja) 'Wolle kratzen, docken' Kettunen 1938: 107; lv kaŕ̄š̀ 'wolldocke'; lv kaŕ̄š̆šə̑ 'wolle kratzen, docken' < vrd kasks harst 'harke' Kettunen 1938: 107; is kraaziᴅ 'villakraasid' Laanest 1997: 82

krabama, kraban '(järsku) haarama, kahmama' < vrd asks grabben 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krabama 'krahmama' R Lä KPõ I Plt Krl Har EMS III: 794
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krabama, -ban 'packen, ergreifen'; ÕS 1980: 307 krabama 'krahmama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grabbelen 'greifen, raffen'; grabben 'greifen, raffen'
Käsitlused: < vrd ee kabama 'zusammenraffen, scharren' EEW 1982: 975; < ee [deskr], vrd kasks grabben Raun 1982: 50; EES 2012: 181; < asks grabben 'krahmama, kärmelt haarama' EKS 2019
Muud keeled: rts rappa [1640] 'endale haarama, kahmama' RES 2004: 820; lt grabelêt 'grabbeln' < asks grabbeln, bsks grabbeln 'mit den Fingern betasten, krauen' Sehwers 1953: 36
Sugulaskeeled: sm rapata [1615] 'ryöstää, tempaistaa / entreissen, an sich raffen' < nrts rappa 'ryöstää, siepata' [‹ kasks rap(p)en 'ryöstää'] SSA 3: 49

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae; Tuksam 1939: 589 Kragen 'krae, kaelus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
Muud keeled: rts krage [14. saj] 'krae, käänis' RES 2004: 502; lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < nrts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140

kreeka, kreeka 'kreekalik, Kreekast pärit' < asks greke 'kreeklane'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 157 Sihn ei ole üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb III 1638: 17 Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hier ist kein Jüde noch Grieche'; VT 1686 Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; Hupel 1780: 191 Krekalinne d. 'ein Grieche'; Hupel 1818: 101 kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne d. 'ein Grieche'; Lunin 1853: 72 kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor; kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka [maa, usk]' R Ris Iis; reeka Pöi Muh Tor KJn M; `reeka Khk Vll Kse EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka : krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel]; Tuksam 1939: 428 griechisch 'kreeka'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 128 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
Käsitlused: < kasks Greeck Ariste 1963: 93; < asks Greken Liin 1964: 41; < kasks greke Raun 1982: 51; < asks greke 'kreeklane' EES 2012: 182
Muud keeled: rts grekisk [1526] 'kreeka' RES 2004: 338; lt griẽķis 'Grieche' < kasks grēke Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm Kreikka [Agr Grecan kielen] 'Griechenland' < nrts grek, grekisk 'kreikkalainen' SSA 1: 418; lv grìe̯kkə̑-mō̬ 'Griechenland' Kettunen 1938: 61; lv grēkmǭpē'gõz 'kreeka pähkel / valrieksts' LELS 2012: 65; vdj greekaa 'kreeka / греческий' VKS: 236

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < asks schrubbe-hövel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; kruṕp- V; rupp- Pöi Hel EMS III: 881; kruop : `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg EMS III: 870; krubi`ü̬ü̬vel TLä EMS III: 875; kropp- (kroṕp-) Krl Rõu Vas EMS III: 872; krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha EMS III: 858; krump- Kod; rump- Muh Krk(-ḿ-) EMS III: 877; kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' Viires 1960: 68
Muud keeled: lt skrubẽvele, skrubele 'Schrubbhobel' < asks schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' Sehwers 1953: 107; lt skrube 'der Schrubbhobel' < asks schrubbe(-hövel) ME: III: 897
Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ 'schrubbhobel' < asks schrubbe-hövel Kettunen 1938: 373

kruus, kruusi 'kruss' < asks krûs 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'; Lithander 1781: 502, 534 agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema
Murded: kruus : kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruuś : kruusi Kan Krl Vas(-a) EMS III: 888
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūź-pea 'Lockenkopf'; Tuksam 1939: 592 Krause 'käharus; lokksoeng; krook-krae'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 191 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
Käsitlused: < kasks krûs EEW 1982: 1001
Muud keeled: rts krus [1678] 'krooge (riidel)' RES 2004: 509; lt krũze [1587 Kru∫es] 'Krause' < kasks krūs; † krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 80, 151; krũze, krũsa 'die Krause' < kasks kruse 'Krause' ME: II: 294; krũzêt < asks krusen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60; krūze 'Krause' < kasks krûse 'Falte' Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi 'rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen' < nrts krås 'röyhelö, poimukaulus' [‹ sks Krause] SSA 1: 420; sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < nrts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < nrts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422; lv krūzlimi 'kraus' Kettunen 1938: 158
Vrd krous, kruss

kõrvits, kõrvitsa 'suurte ümarjate viljadega köögivili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits; Tuksam 1939: 605 Kürbis 'kõrvits'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Muud keeled: rts kurbits [1538] 'kõrvits, pudelkõrvits' RES 2004: 516; lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < nrts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

laabruk, laabruki 'suur avar (üle)rõivas' < asks slâp-rok 'öökuub'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 110 laabrok d. 'Schlafrock'; Lunin 1853: 80 laabrok d. 'халатъ'; Jannsen 1859: 267 peaks ommale ühhe ue kue ehk laaprokki ostma
Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R; `laabrukas : `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR EMS IV: 752; `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl EMS IV: 849; labruk ~ laabruk 'öökuub' Saareste II: 161
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470, 471, 472 *lāhwrok : lāhwroki (lālork) 'Schlafrock'; *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; lāw-kūb : -kūe 'Schlafrock'; Salem 1890: 157 laap-rokk : -roki 'халатъ'; Tuksam 1939: 849 Schlafrock 'hommikukuub'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
Käsitlused: < sks Schlafrock EEW 1982: 1190

ladina, ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn 'id.', vrd lad latina 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 179 se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; Stahl HHb III 1638: 236 Lattina keelel 'auff .. Lateini∫che Sprach'; Gutslaff 1648-1656 pählekirri olli Kirjutut ülle Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; Göseken 1660: 274 ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; Hupel 1780: 197 laddina keel r. d. 'lateinisch'; Lunin 1853: 80 laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas EMS IV: 790
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´ : -kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]'; Tuksam 1939: 618 lateinisch 'ladina[keelne]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
Käsitlused: < asks ~ sks Ariste 1963: 95; < kasks latin 'lateinisch' EEW 1982: 1197
Muud keeled: rts latin [1320-1350] 'ladina keel' RES 2004: 540; lt latīņu- 'ladina' ELS 2015: 403
Sugulaskeeled: sm latina [Agr] 'latinan kieli / Latein' < [‹‹ lad latinus, latina] SSA 2: 51; vdj latinõssi 'ladina keeles / по-латыни' VKS: 583

laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng; Tuksam 1939: 609 Ladung (in einer Feuerwaffe) 'laeng'
Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
Muud keeled: rts laddning [1685] 'laadimine, laeng' RES 2004: 533
Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < vurts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
Vt laadima

leer, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
Muud keeled: rts läger [u 1452] 'laager, laagriplats' RES 2004: 575; lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < vurts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter; Tuksam 1939: 974 Trichter 'lehter ehk trehter; kraater'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Muud keeled: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne; Tuksam 1939: 854 schlicht 'sile; fig (einfach) lihtne'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
Muud keeled: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud; SES 2007: 739 Leikauf 'liigud (alkoholiga kostitamine ostu vm lepingu kinnitamiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Muud keeled: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

liist, liistu 'kingaliist' < asks līste 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 278 leisti 'leiste (zum Schuhe)'; Hupel 1818: 118 leest, -i d. 'Schuhleisten'; Lunin 1853: 86, 90 leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'; Jannsen 1862: 108 mönned wanna liisto järrele kooldund pead
Murded: liist : liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist : `liistu RId; liist : liisti Kod Lai Hls Krk San; list : listi Krl Vas EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēśt : lēśti 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist; Tuksam 1939: 630 Leisten 'liist, koost'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'; Kobolt 1990: 172 Leiste [mnd. līste] 'Schusterleisten'
Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste EEW 1982: 1265
Muud keeled: rts läst [15. saj] 'kingsepaliist' RES 2004: 582; lt lĩste 'die Leiste' < mnd. liste ME: II: 490; liẽste, liests 'Schuhmacherleiste' < kasks lēste Sehwers 1953: 71; lieste 'Schusterleiste; Stück, Teil' < kasks lêst Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] '(kengän) malli, muotti / Leisten' < vurts läst SSA 2: 65
Vrd laist

liist, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist; Tuksam 1939: 630 Leiste 'liist; latt, põõn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Muud keeled: rts list [14. saj] 'liist (puidust või metallist kinnitus- või kaunistusriba)' RES 2004: 554; lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

lont, londi 'köis, nöör; tõrvik' < asks lunte 'riidelapp; süütenöör'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Lunti 'Lunte'; Göseken 1660: 91 Lunti 'Lunte'
Murded: lońt : lońdi 'köis' Pä VlPõ Võn; lońt : londi M T; lońt : lońdi 'tõrvik; tulelont' Pä Ha JMd VJg I Plt Krl; lońt : londi Sa Muh Tõs Hls Krk; lont : londi Hi; lont : `londi R EMS V: 385
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 575 lońt : lońdi 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lońt-māker 'Seiler'; ÕS 1980: 736 tulelont; Tuksam 1939: 649 Lunte 'süüteköis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lunte 'Lunte, Zündfaden, -strick'; MND HW II: 1 lunte 'Lunte, Zündstock für die Feuerwaffe, Zündschnur zum Feuer- oder Minenlegen'
Käsitlused: < asks lonte, lunte 'süütenöör' Ariste 1972: 98; EES 2012: 248; < kasks lunte Raun 1982: 78; < asks lunte 'süütenöör; kalts, räbal' EKS 2019
Muud keeled: rts lunta [1497] 'van süütenöör' RES 2004: 566; lt luñte [1782] 'Lunte' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm lunttu [1637 'sytytyslanka; naurislamppu; päresoihtu / Lunte; Fackel; Talglicht' < vurts lunta 'sytytyslanka' [‹ kasks lunte 'sytytyslanka; vaateriepu'] SSA 2: 104; lv loń̄`t 'fackel (aus alten netzen)' Kettunen 1938: 201; lv loņţ 'tõrvik / lāpa' LELS 2012: 173

loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood

Esmamaining: Marahwa Kalender 1824
Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
Eesti leksikonid: Marahwa Kalender 1824: 23 seäl lotis (nivellirte) issi kõhhe maad ärra; Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
Muud keeled: rts loda [1728] 'mer loodima, piltl sondeerima' RES 2004: 560; lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm luodata 'mitata veden syvyys (käsiluodilla, kone- tai kaikuluotaimella)' NS III 1978: 247; lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
Vt lood

loor, loori 'gaasriie; õhuke (näo)kate' < asks flôr 'id.', sks Flor 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 417, 423 wloor 'traur schleier'; wlohr 'überwurff / (Flor)'; Schmidt 1816: 19 Siis ei pea temma mitte .. loriga lapse su seestpiddi pühkima; Hupel 1818: 128 loor-kap r. d. 'Flohrkappe'; Jannsen 1862: 184 üks must loor (Schleier) tee peal ärrakaddunud
Murded: loor : loori 'õhuke (näo)kate' Sa Muh L; luor : luori KPõ Iis; luor : `luori R; lu̬u̬ŕ : loori Trv Hls San Krl; ploor VNg Jäm Rei; vluor VNg EMS V: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 *lōŕ : lōri 'Flor'; lōŕ-kapp, pale-lōŕ 'Schleier'; EÕS 1925: 416 loor '(Flohr)'; ÕS 1980: 381 loor; Tuksam 1939: 323 Flor '(dünner Stoff) gaasriie'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 flôr 'Flor, Blüte, Kraft, Ansehen'
Käsitlused: < asks Flor, vrd sks Flor Liin 1964: 57; < sks Flor Raun 1982: 79; < asks flōr ~ sks Flor 'gaas(riie), loor(riie)' EES 2012: 250; < asks flōr 'gaasriie, loorriie' EKS 2019
Muud keeled: rts flor [1633] 'tekst floor (õhuke siidkudum), gaasriie, tüll; loor' RES 2004: 263; lt pluore 'Flor (ein Zeug); Schleier; dünner Anzug' < kasks flôr 'Blüte' Sehwers 1953: 93; Jordan 1995: 82; lt pluõre 'der Flor (ein Zeug)' ME: III: 364; lt flōrs 'Flor (dünner Stoff)' VLV 1944: 206
Sugulaskeeled: sm fluuri, luuri, luori, pluuri [1733 Floria] 'harsokangas / Schleier, Flor, Kull' < nrts flor [‹ asks flōr] SSA 1: 117; lv plùo̯r´ 'schleier' < kasks flôr Kettunen 1938: 304; lv plōr 'loor / plīvurs' LELS 2012: 249

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 190 packatis kui üx Loerber|Puh; Stahl 1637: 88 lohrber : [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; Stahl LS I 1641: 219 kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; Göseken 1660: 91, 283 Loorbeer 'Lohrbeer'; lorbeeri Rantz 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; Helle 1732: 138 loormarri 'die Loorbeer'; Helle 1732: 299 loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; Hupel 1766: 91 siis panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 208 loormarja (loorperi) pu r. d. 'Lorbeerbaum'; Lithander 1781: 561 kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte; Hupel 1818: 128 lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sbeŕg Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd EMS V: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr : lōrbēri; lōrberi : lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu'; Tuksam 1939: 643 Lorbeer 'loorber'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
Käsitlused: < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer Ariste 1963: 95; < asks lôrbere Liin 1964: 62; < sks Lorbeer EEW 1982: 1363; < kasks lôr-bere Raun 1982: 79; < asks lōrbere 'loorber' EES 2012: 250; EKS 2019
Muud keeled: rts lager [1673] 'bot loorber(ipuu)' RES 2004: 533; lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] 'Lorbeer' < kasks lōrbere Sehwers 1918: 91, 153; lt luorbẽres, luozbẽres 'Lorbeeren' < kasks lōrbēr Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] 'mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer' < nrts lager; lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr 'lorbeer (Laurus)' Kettunen 1938: 208; lv lūozber 'loorber / lauri' LELS 2012: 179; vdj lavroovoi 'loorberi- / лавровый' VKS: 591; is laurillehti 'laakerinlehti' < vn лавр SSA 2: 31

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'; Tuksam 1939: 618 lauern 'luurama; varitsema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
Muud keeled: rts lura [1487-1491] 'varitsema; luurama' RES 2004: 566; lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < nrts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

lähker, lähkri 'puunõu joogi kaasvõtmiseks' < asks lechel(en), lecher 'puidust tünnike'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 91 Leckel/ i 'Lechel'; Hornung 1693: 59 Lähker : Lähkri : Lähkrid / Acc. pl. Lähkriid 'ein Legel'; Vestring 1720-1730: 105 Lähkel 'Der Lägel'; Helle 1732: 126 lähker 'das Lägel'; Piibel 1739 sadda wigi-kakko ja lähker wina; Hupel 1780: 198 lähker (lähkel), -kri r. 'ein Lägel'; Hupel 1818: 112 lähker, -kri; lähkel, -kli r. 'Lägel, Schlauch'; Lunin 1853: 81 lähker, -kri r. 'кадочка, молочный сосудъ съ маленькимъ отверстiемъ'
Murded: `lähker : `lähkri 'puunõu' R eP; `lähkär Lüg Jõh Khk Trm; `lehker Nai Kuu Hi; `lähkri Võn San Krl Rõu; `lähkur Kõp M EMS V: 674
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 523 lähker : lähkri (lähkre) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; lähkel : lähkli '= lähker'; ÕS 1980: 391 lähker; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 legen = legel 'Fässchen'; lechelen, leghelen, lechelken 'kleines Fass, Tönnchen'; Schiller-Lübben lechelen, legelen, lechelken 'kleines Faß, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks Ariste 1937: 135; < asks Lecher Viires 1960: 102; < kasks lechelen, asks leggel Liin 1964: 53; < asks Lechel, Lecher Ariste 1972: 97; Raun 1982: 84; < kasks, vrd Lech, Lechel, Lechum, Legel, Leichel 'Legel' EEW 1982: 1438; < asks lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike' EES 2012: 262; EKS 2019
Muud keeled: rts lägel [1357] 'etn lähker' RES 2004: 575; lt † lẽģeris [1638 Leggels] 'Legel (Fäßchen)' < kasks legel 'Faß, Tönnchen' Sehwers 1918: 45, 90, 152; lt leģels, -le, -ne, -ris; lēģere, leģile 'Lägel, Fäßchen' < asks leggel 'ein hölzernes Gefäß, meist für Getränke' Sehwers 1953: 70; leģele 'Läger, Fäßchen' < kasks lẽgelîn (neben lêchelen) Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm leili [Agr] 'Lägel, Schlauch' < vrts läghil 'leili, soikea astia' SSA 2: 60; sm lekkeri [1772] 'leili, nassakka; taskumatti / Lägel; Flachmann' < rts läckel 'leili, nassakka' SSA 2: 61; sm lekkeri 'Lägel; Flachmann' < kasks lage, logelen, leggelen 'Lägel, kleines Faß' ~ rts läckel 'Lägel' Bentlin 2008: 230; lv legìĺ 'lägel, kleines fässchen' < küsks legel Kettunen 1938: 187; lv legīļ 'lass / muciņa, enkurītis'; legīļ 'lähker / ķērne' LELS 2012: 164; vdj lähkeri 'lähker / маленький бочонок' VKS: 664

lüht, lühi 'latern; küünlajalg' < kasks lüchte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 lücht : lüchti∫t 'Latern'; Gutslaff 1648-1656 tulli sinna lüchtede Kahn; Göseken 1660: 91, 274 Lücht/ i 'Leuchte'; lüchte, -i 'Latern'; Vestring 1720-1730: 125 Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; Helle 1732: 134, 322 lüht 'die Laterne'; lüht 'die Leuchte'; Hupel 1780: 210 lüht : lühi r. lüht : lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; Lunin 1853: 96 lüht : lühhe r.; lüht : lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
Murded: lüht : lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t : lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'; Tuksam 1939: 633 Leuchte 'valgusti, valgusallikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1460; < kasks luchte, lüchte SSA 2: 116-117
Muud keeled: rts lykta [u 1385] 'latern, lamp' RES 2004: 569; lt lukte, lukts [1638 Luckte] 'Leuchte' < kasks luchte Sehwers 1918: 33, 91; Sehwers 1953: 72, 73; lukte 'Leuchte, Laterne, Fackel' < kasks luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] 'valaisin / Laterne, Leuchte' < vrts lykta 'lyhty' [‹ kasks luchte, lüchte] SSA 2: 116-117

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 834
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima; Tuksam 1939: 655 malen 'maalima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Muud keeled: rts måla [14. saj; 1385] 'värvima; maalima' RES 2004: 640; lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < vrts mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

moorima, moorin 'suletud nõus keetma või praadima' < asks smoren 'id.', sks schmoren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 möhrima 'kröschen / schmören'; Hupel 1818: 143 morima r. d. 'schmoren'; Lunin 1853: 108 morima r. d. 'жарить'
Murded: `moorima (-uo-) '(pruunistatult) hautama' R Sa Phl sporL JMd Koe VJg Lai; `mu̬u̬ŕma (-me) KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu EMS VI: 126
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōrima, -rin 'schmoren'; ÕS 1980: 429 moorima 'pruunistatult hautama'; Tuksam 1939: 859 schmoren 'moorima, hautama, küpsetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smoren 'langsam in einem bedeckten Gefässe kochen oder braten'; MND HW III smōren 'langsam kochen oder braten'
Käsitlused: < kasks smoren Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 92; < sks schmoren EEW 1982: 1552; < asks smoren 'hautama' EES 2012: 284; EKS 2019
Muud keeled: lt šmuõrêt 'schmoren, Fleisch aufbraten' < kasks smoren 'langsam in einem bedeckten Gefäß kochen oder braten' Sehwers 1953: 113; lt šmuõrêt 'in ganz bedecktem Gefäß langsam braten oder kochen' < sks schmōren 'Fleisch in verschlossenem Topfe kochen' Sehwers 1953: 137
Sugulaskeeled: lv šmūorõ 'moorida / sutināt, šmorēt' LELS 2012: 313

munk, munga 'eraldi kogukonnas, kloostris elav mees' < kasks monk 'id.', vrts munk 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1514 Monkepete, Madelene ''Mönchsbetrüger''; Kullamaa 1524: 140 Han Muck '? muuk'; Müller 1600-1606: 216 nente Mukade hæ Töh; Rossihnius 1632: 221 kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; Stahl 1637: 91 munck : muncka∫t 'münch'; Gutslaff 1648: 227 Munck 'Muenck'; Gutslaff 1647-1657: 261 Kumbat essi munckis om heitnut; Göseken 1660: 92 Munck 'Münch'; Vestring 1720-1730: 142, 144 Munk, -ka 'Der Münch'; Muuk 'der Mönch'; Helle 1732: 141, 322 munk 'der Mönch'; Hupel 1780: 219, 220 munk, -a r. d. 'der Mönch'; muuk, -a r. d. 'der Mönch'; Lunin 1853: 109 munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk : `munga VNg Lüg Vai; munk : munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V EMS VI: 184; muuk : `muuga Jõe Kuu; muuk : muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk : muugi Hää Kod Plt Krl Se EMS VI: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk; Tuksam 1939: 687 Mönch 'munk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43; < vrts munk ~ kasks monk 'Mönch' EEW 1982: 1571; < kasks monk Raun 1982: 94; < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk EES 2012: 288; < vrts munk EKS 2019
Muud keeled: rts munk [1315] 'munk' RES 2004: 635; lt mũks [1638 Muhks] 'Mönch' < vasks *munik Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154; mũks 'der Mönch' < germ munk ME: II: 678
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] 'Mönch' < nrts munk, vrts munker [‹ kasks monk, monik] SSA 2: 178; lv mū`k 'mönch' < germ Kettunen 1938: 237; lv mūk 'munk / mūks' LELS 2012: 198

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `muntsre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'; Tuksam 1939: 695 Muster 'muster; näidis, eeskuju; fassong, mood'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
Muud keeled: rts mönster [1550] 'muster; eeskuju, mudel' RES 2004: 647; lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < nrts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
Vrd muster

müüser, müüsri 'uhmer; mortiir' < kasks möser 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 91 möhr∫er : möh∫ri∫t 'mörsel'; Göseken 1660: 91 Mörsel 'Mörser'; Göseken 1660: 300 mörser 'morsel mortarium'; Helle 1732: 141 müser 'der Mörser'; Piibel 1739 möösri sees peneks toukaksid nuiaga; Hupel 1766: 128 öru sedda mösri sees; Hupel 1780: 218, 219 möser : möösri r. d. 'der Mörsel'; müser : müüsri r. 'der Mörsel'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees; Hupel 1818: 141 möisre d. 'der Mörsel'; Lunin 1853: 106, 107 möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser : mööstri r. d. 'иготь, ступка'
Murded: `müüser : `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu EMS VI: 429
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer : mǖźri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer : mǖźri (Wl, J); mǖzre : mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer'; Tuksam 1939: 690 Mörser 'uhmer, müüser; sõj mortiir, müüser'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
Käsitlused: < kasks moser Ariste 1963: 97; Liin 1964: 56; Raun 1982: 99; < sks Mörser EEW 1982: 1645; < asks moser 'müüser; mortiir' EES 2012: 302; < asks moser, moyser 'uhmer, müüser' EKS 2019
Muud keeled: rts mortel; mörsare [1316; 1556] 'uhmer; sõj mortiir, müüser' RES 2004: 629; 648; lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] 'Mörser' < kasks mö̃ser 'Mörser' Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] 'huhmar / Mörser' < nrts mortel SSA 2: 172; sm mörssäri 'Kanone' < nrts mörsare Bentlin 2008: 147; lv mìe̯zə̑r 'mörser' Kettunen 1938: 223; lv mīezõr, mīzõr 'müüser / piesta, miezeris' LELS 2012: 188, 191

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer; Tuksam 1939: 721 Niere 'neer'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
Muud keeled: rts njure [1420-1450] 'neer' RES 2004: 669; lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < nrts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; sm nierunen 'Niere' < kasks nêre Bentlin 2008: 235; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

nikerdama, nikerdan 'mustrit lõikama; puust voolima' < asks snickern 'id.', sks schnickern 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 430 nickertama 'verrencken'; Göseken 1660: 120 kiriux leickatut 'geschnitzet'; Piibel 1739 ta laskis nende peäle nikkerdada nikkerdud Kerubid; Hupel 1780: 224 nikerdama r. d. 'schnitzen'; Lunin 1853: 116 nikerdama r. d. 'ваять, вярѣзать изъ дерева'
Murded: nikerdama 'puust välja lõikama' Sa Muh L sporKPõ Iis Trm Lai VlPõ Nõo San; nikõrdam(m)a Krl Har Rõu Räp; nigerdama (-ämä) Jõe Kuu VNg; nikkerdam(m)a Lüg Vai; nikeldama Kse PJg Ris Kod Pst(nikelteme) EMS VI: 568
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 nikerdama, -dan 'schnitzen, schnickern; leichte Arbeit verrichten'; ÕS 1980: 456 nikerdama; Tuksam 1939: 863 schnitzen 'nikerdama; lõikuma, voolima, vestama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sniddeken 'schnitzen'; snicke-mêster 'Bootsmeister (in Lübeck)'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; Schiller-Lübben sniddeken 'schnitzen'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; MND HW III snid(de)ken, snitken 'schnitzen, einschnitzen'; snid(de)ker, snit(te)ker 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler'
Käsitlused: < asks Hinderling 1981: 113; < sks schnickern, ? kasks ~ ee nikker EEW 1982: 1700; < lms [deskr], vrd sm nikertää Raun 1982: 103; < asks snickern ~ sks schnickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama' EES 2012: 313; < ee nikker [‹ asks snitker 'puunikerdaja, tisler'] EKS 2019
Muud keeled: rts snickra [1626] 'tisleri- või puutööd tegema' RES 2004: 977; lt šņicerêt 'schnickern, schnitzeln' ME: IV: 94; lt sniķerêt 'schnitzeln' < asks snickern 'schnitzeln' Sehwers 1953: 113; lt sniķēt 'schneiden' < kasks snitken (neben snid(de)ken 'schnitzen; einschnitzen' Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: sm nikertää [1860] 'vaivalloisesti vuoleksia t. tehdä muuta työtä / etwas mühsam tun, z.B. bearbeiten, schnitzen essen' (vrt nikartaa 'nikkaroida)' < [deskr] SSA 2: 220; lv snik̆kàrt̆tə̑ 'schnitzeln, herumdrechseln' Kettunen 1938: 375; lv snikārtõ 'nikerdada, treida puud / izgriezt koku, virpot koku' LELS 2012: 297; vdj nikõrtaa 'nikerdada, meisterdada / вырезывать, мастерить' VKS: 811
Vt nikker

nunn, nunna 'eraldi kogukonnas, hrl kloostris elav naine' < kasks nunne 'id.', rts nunna 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1415 Nunnenzappe, Hinr. '(nunn + ? saba)'; Gutslaff 1648: 229 Nunne 'Nonne'; Göseken 1660: 92, 311 Nunne 'Nonne'; Nunne werra 'die Süster Pfort'; Vestring 1720-1730: 155 Nunn 'die Nonne'; Helle 1732: 307 nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; Hupel 1818: 158 nunna r. d. 'Nonne'; Lunin 1853: 120 nunna r. d. 'монахиня'
Murded: nunn : `nunna Kuu VNg Lüg; nunn : nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn : nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nuńn : nuńni Krk Rõu; `nunni Vai EMS VI: 692; nońn : nonni (-ńn-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn : nonne Tor; `nonni VNg Vai EMS VI: 639
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn : nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn : nunna, nunnu, nunne (nońń, nonn, nunna, nuńń) 'Nonne'; ÕS 1980: 462 nunn; Tuksam 1939: 722 Nonne 'nunn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
Käsitlused: < kasks nunne 'nunn' Liin 1964: 43; < kasks nunne, vrts nunna, nonna [a- und u-stämmigen Varianten] EEW 1982: 1742; < kasks nunne ~ rts nunna Raun 1982: 106; < asks nunne 'nunn', vrts nunna, nonna 'nunn' EES 2012: 321
Muud keeled: rts nunna [1346] 'nunn' RES 2004: 676; lt † nuñne 'Nonne' < kasks nunne 'Nonne' Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] 'Nonne' < vrts nunna [‹ kasks nunne] SSA 2: 238; SKES: 399; lv non 'nunn / mūķene' LELS 2012: 210

nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp, õiepung' < kasks knuppe, knopp 'id.', vrd rts knopp 'pung, (pea)nupp'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; Hornung 1693: 34 Nup : Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; Vestring 1720-1730: 155 Nup, -pi 'Der Knopf'; Helle 1732: 147 nup, g. o 'der Knopf'; Piibel 1739 arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; Hupel 1780: 227 nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; Arvelius 1782: 118 torni otsas se nupp; Hupel 1818: 88, 158 knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; Lunin 1853: 62, 120 knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
Murded: nupp : nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp : nubu Kuu; nupp : nuppu Lüg; nupp (-ṕp) : nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se EKI MK; nupp : nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp : nubu Kuu VNg; nupp(u) : nuppu Lüg Vai; nupp : nupi Khk TLä Kam Krl VId EMS VI: 694
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp : nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp : nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp; Tuksam 1939: 571 Knopf 'nupp, kaba; (kella)nupp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
Käsitlused: < kasks knuppe Liin 1964: 63; Raun 1982: 106; < lms [deskr] ~ kasks knuppe, knopp EEW 1982: 1743; SSA 2: 241; < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' EES 2012: 321; < germ, vrts knopper, knoppa EKS 2019
Muud keeled: rts knopp [u 1500] 'bot pung' RES 2004: 473; lt knupis 'zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge' < asks knupp 'Knoten' Sehwers 1953: 56
Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi] 'aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten' < vrd nrts knopp, vrts knopper 'nuppi; nuppu, silmu'; is nuppu 'villanyppy'; krj ńuppu 'kärki, huippu; nuppi'; vdj nuppu 'nuppi' SSA 2: 241

nüppel, nüpli 'vits, vemmal' < asks knüppel 'id.', sks Knüppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: nüppel : `nüpli (-e) 'vits, vemmal' Plt KJn Trv Hls Rõu; `nüpli : `nüpli Nõo Krl Vas; `nüplik, -u 'jäme vits' Hää Ksi Plt EMS VI: 870
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 770 nüplik : nüpliku (P) 'dünner Stock'; Wiedemann 1893: 699 nüpal, nüpel : nüpli; nüpli : nüpli 'Knüttel'; ÕS 1980: 470 nüppel 'nüblik ('tugev painduv vits')'; Tuksam 1939: 572 Knüppel 'matar, malakas, nüppel, malk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 knuppel 'Knüppel'; Schiller-Lübben knup(p)el 'Knüppel'; MND HW II: 1 knüppel (knupel, knopel) 'Knüppel, Knittel, Prügel als Schlagwaffe'
Käsitlused: < sks Knüppel EEW 1982: 1807; < kasks knuppel Raun 1982: 109; < asks knup(p)el ~ sks Knüppel 'malakas, vemmal' EES 2012: 331; < asks knuppel 'kaigas, malakas' EKS 2019
Muud keeled: lt knipele 'Knüttel' < asks knüppel 'Knüttel' Sehwers 1953: 54; knipelēt 'prügeln; ein wenig schlagen, beißen oder kneifen' < kasks knüppelen 'mit einem Knüppel schlagen, verprügeln' Jordan 1995: 68

ohverdama, ohverdan 'ohvrit tooma, midagi loovutama' < kasks offeren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; Müller 1600-1606 offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; Rossihnius 1632: 249 Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; Stahl 1637: 96 offrima : Offrin : ofri∫in : offrinut 'Opffern'; Gutslaff 1647-1657: 233 offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; Vestring 1720-1730: 161 Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; Helle 1732: 150 ohwrima, ohwerdama 'opfern'; Piibel 1739 nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; Hupel 1780: 230 ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; Arvelius 1790: 182 rahha ohwerdama; Hupel 1818: 162, 165 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; Lunin 1853: 124, 127 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId; ohvritsõmma Har EMS VI: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; ÕS 1980: 472 ohverdama; Tuksam 1939: 733 opfern 'ohverdama, ohvriks tooma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen '= offeren'; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren '= offeren; darbieten, anbieten, schenken'
Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' Ariste 1940: 17; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; < kasks offeren 'opfern' Ariste 1963: 98; < ee ohver EEW 1982: 1819
Muud keeled: rts offra [13. saj] 'ohverdama' RES 2004: 700; lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] 'opfern' < kasks opperen 'opfern' Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148; upurēt, uperēt 'opfern; beisteuern; Opfer einsammeln' < kasks opperen (neben offeren) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhrata [Agr wffrata] 'käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota' < rts, vrd vrts offra 'uhrata' [‹ kasks offrōn] SSA 3: 367; SKES: 1517; lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ 'opfern' < kasks opperen Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõrtõ 'ohverdada / upurēt' LELS 2012: 217; lv uppõrtõ 'ohverdada, annetada / ziedot' LELS 2012: 346
Vt ohver

pakkima, pakin 'pakki panema; sisse pakkima' < asks packen 'id.', ee pakk

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 318 pahckima 'Packen / Einpacken (Saltz)'; Göseken 1660: 169 üx paaketut Soola Tünder 'ein gepackete Saltz Tonne'
Murded: pakkima 'kokku panema; pakki tegema' R S L Ris JMd Koe VJg IPõ Plt; `pakma Vig KJn; `pak´ma (-me) eL(-mõ Krl) EMS VII: 130
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 834 pakkima : pakin 'packen, einpacken'; ÕS 1980: 487 pakkima; Tuksam 1939: 738 packen (einpacken) 'pakkima'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 packen 'Ware für den Transport verpacken'
Käsitlused: < kasks packen, paken Liin 1964: 49; < ee pakk EEW 1982: 1902; < asks packen 'pakkima' EES 2012: 348
Muud keeled: rts paketera [1704] '(sisse) pakkima' RES 2004: 747; lt pakot 'pakkida / pakkõ' LELS 2012: 225; lt bakât 'packen' ME: I: 252; lt pakât 'packen' ME: III: 44
Sugulaskeeled: sm pakata [1680] 'ein-, ver-, zusamennenpacken' < nrts backa [‹ kasks packen, paken] SSA 2: 294; is pakata 'pakata, panna pakettiin'; krj pakata < sm SSA 2: 294; lv pa`kkə̑ 'packen' < sks Kettunen 1938: 272; lv pakkõ 'pakkida / pakot, saiņot' LELS 2012: 225; vdj pakettaa 'pakkida / упаковывать' VKS: 869
Vt pakk

palsam, palsami 'lõhnavaik; ravimtaimedest valmistatud salv või tinktuur' < kasks balsam 'id.', sks Balsam 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; Göseken 1660: 122 Kallis hais 'Balsam'; Virginius 1687-1690 nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; Piibel 1739 Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; Hupel 1780: 236 palsam, -i d. 'Balsam'; Marpurg 1805: 14 Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam; Hupel 1818: 172 palsam, -i r. d. 'Balsam'; Lunin 1853: 133 palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
Murded: `palsam, -i sporR Muh Vän Tor JMd Koe IPõ VlPõ Hls TLä San Krl; `palsam, -e Hls Krk; paldsam, -i Nõo Vas; `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi L Ha VJg Trm VlPõ; `paltsam, -a Ris Trv EMS VII: 164
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam : palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik'; Tuksam 1939: 111 Balsam 'palsam'
Saksa leksikonid: MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
Käsitlused: < kasks balsam, balsam(e) Liin 1964: 58; < sks Balsam EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019
Muud keeled: rts balsam [u 1420] 'palsam' RES 2004: 85; lt bal̃zãms 'Balsam' Sehwers 1953: 8; lt bal̃zāms, balzene 'das Balsamkraut' ME: I: 260
Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] '(hyvähajuinen) voide Balsam' < vrts balsam(a) SKES: 478; SSA 1: 93; lv balzõm 'palsam / balzāms' LELS 2012: 42; vdj bal´zami, bal´zama 'palsam / бальзам' VKS: 158

paradiis, paradiisi 'õndsate asupaik taevas; õnnelik, muretu olukord' < kasks paradîs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 252 Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; Rossihnius 1632: 268 Temma sai tombatut se Paradysi sisse; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; Göseken 1660: 319 paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; VT 1686 tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; Piibel 1739 tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; Lunin 1853: 134 paradis r. d. 'рай, царство небесное'
Murded: paradiis : `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis : paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz : pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis; Tuksam 1939: 741 Paradies 'paradiis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
Käsitlused: < kasks paradîs Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39; Raun 1982: 116; < sks Paradies 'paradiis' EEW 1982: 1932; EKS 2019
Muud keeled: rts paradis [11. saj] 'relig paradiis; piltl õnnemaa' RES 2004: 751; lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] 'Paradies' < kasks paradīs Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] 'Paradies' < vrts paradis 'paratiisi' SSA 2: 314; lv paràdīz 'paradies' Kettunen 1938: 275; lv paradīz 'paradiis / paradīze' LELS 2012: 228

paslik, pasliku 'kõlblik, sobilik' < asks paslik 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `paslik (-ś-), -u 'sobiv, sünnis' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `paślik : `paśligu TLä Krl EMS VII: 231; `passilik : `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-śs-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai EMS VII: 234
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 paślik : paśliku '= paśśilik'; paśśilik, -u (paślik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik'; SES 2007: 899 passlich 'kohane, sünnis, sobiv, paslik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
Käsitlused: < kasks passen EEW 1982: 1951; < kasks paslik Raun 1982: 117; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema' EES 2012: 356
Muud keeled: rts passlig [1548] 'sobiv' RES 2004: 757; lt pasêt < asks passen Sehwers 1953: 86; lt pasīgs 'paslik / paššiji' LELS 2012: 229
Sugulaskeeled: sm passeli [1886] 'sopiva' < nrts passlig [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv paššiji 'paslik / piemērots, pasīgs' LELS 2012: 229
Vt passima

pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ûne 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 lauluge ytlep, pasunie ka; Müller 1600-1606: 254 Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; Rossihnius 1632: 270 se Issand sahb .. se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; Stahl LS I 1641: 14 Jum̃ala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; Gutslaff 1648: 242 Passûn /a 'Tromete'; Göseken 1660: 93 passun, -a 'Posaun'; Virginius 1687-1690 need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; Vestring 1720-1730: 173 Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; Helle 1732: 155; Hupel 1780: 237 passun, -a r. d. 'Posaune'; Hupel 1818: 174 passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; Lunin 1853: 135 passun, -a r. d. 'труба'
Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-ń) : pasuna T V(pasunõ Krl) EMS VII: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun : pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun; Tuksam 1939: 764 Posaune '[tõmb]tromboon, posaun; fig pasun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
Käsitlused: < kasks bas(s)une Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; < kasks bas(s)ūne EEW 1982: 1952; < asks basune, bassune 'pasun' EES 2012: 356; < asks basūne 'pasun' EKS 2019
Muud keeled: rts basun [u 1420] 'muus tromboon; pasun; orelivile' RES 2004: 90; lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] 'Posaune' < kasks basūne Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9; bazūne 'die Posaune' < kasks basune ME: I: 269; lt bazūnêt 'posaunen' < kasks basūnen 'blasen' Sehwers 1953: 9
Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] 'vaskipuhallin / Posaune' < vurts basun 'pasuuna' [‹ kasks bas(s)ūne] SSA 2: 322; lv bazùn, bazōn 'posaune' < lt bazūne Kettunen 1938: 21; lv bazōn 'pasun / bazūne' LELS 2012: 43

patrama, padrata 'lobisema, pikalt rääkima' < ? kasks pateren 'id.', vrd lad pater noster 'meieisapalve'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 100 Pöha Patre siddes (28.12.1600) 'meieisapalves'
Murded: `patrama : `patrada R; `patrama : padrata Khk Vll Muh L Hag Juu Trm Kod VlPõ Trv TLä; `patrame : padrate Hls Krk Hel San; `patram(m)a : padrada Rõu Vas; `patramõ : padradõ Krl EMS VII: 240
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 821 padrama (patrama) 'plappern'; Wiedemann 1893: 745 padrama (patrama) 'plappern'; ÕS 1980: 497 patrama 'latrama, lobisema, vatrama'; Tuksam 1939: 744 Paternoster 'paternoster, meieisapalve'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pateren 'in monotoner Weise viel sprechen'
Käsitlused: < ee [onom] EEW 1982: 1954; EES 2012: 356; < vrd kasks pateren 'pikalt monotoonselt rääkima' Raun 1982: 117; < lad pater noster Tarvel 1998: 139
Muud keeled: lt pātarot 'palvetada' LELS 2012: 251
Sugulaskeeled: lv pǭţõrtõ 'palvetada / skaitīt lūgšanas, pātarot' LELS 2012: 251

peldik, peldiku 'käimla; väljaheited' < ? kasks *pö̂l-dîk 'roojatiik'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 63 peltick : peltickust 'Heimlich gemach'; Göseken 1660: 107, 207, 353 peltick 'Anzucht / Cloack'; peltick, -u 'Heimlich gemach'; peltick 'scheis-Haus secessus'; Virginius 1687-1690 riksid ärra .. Paali Kirkud, nink teggit sedda Peldikuks; Vestring 1720-1730: 176 Peldik, -ko 'Der Abtrit'; Helle 1732: 156 peldik 'der Abtritt, Secret'; Hupel 1780: 239, 244 peldik, -ko r. 'Abtritt, heimlich Gemach'; pöldik, -ko d. 'Abtritt, heimlich Gemach'; Tarto-maa 1806: 24 Sääl kottal wäetas neid nurmi peldikuga mes rahwas linast towa; Hupel 1818: 176 peldik, -ko r. 'Abtritt, heimliches Gemach'; Lunin 1853: 137 peldik, -ko r. d. 'отхожее, нужное мѣсто'
Murded: `peldik : `peldiku (-gu) 'väljakäigukoht' R; peldik : peldigu Sa Emm Rei Puh Krl Rõu Vas Se; peldik (-l´-), -u Vll Pöi Muh L Ha JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn M TLä Ote San Krl Plv EMS VII: 334
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´dik : pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; ÕS 1980: 503 peldik 'kõnek käimla'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pôl, pûl 'Pfuhl; stehendes, unreines Wasser, Schlamm'; dîk 'Teich, Deich'; MND HW II: 2 pôl, pûl (pl. pö̂le) 'mit Wasser, Schlamm, Unrat gefüllte Vertiefung, Pfuhl; Schlamm, Unrat'
Käsitlused: < bsks Peldik ~ asks pö̂l-dîk '(pôl, pûl 'Vertiefung, mit Wasser gefüllt, bes. stehendes, unreines Wasser, Schlamm' + dîk 'Teich')' Ariste 1963: 100; < kasks spelt 'Spelt' EEW 1982: 1983-1984; < kasks *pöl-dîk 'roojatiik' ~ kasks *spelt 'aganasara + ee -ik' Raun 1982: 119; < ? asks *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik' ~ ? asks spelt 'agan' EES 2012: 360
Muud keeled: lt pẽlis, pẽle [1638 Pehlis] 'Pfühl' < kasks pöle, pöl Sehwers 1918: 92, 155; lt peldiķis 'die Pfütze' ME: III: 195
Sugulaskeeled: vdj peltikko '(kuiv)käimla, kõnek peldik / уброная, нужник' VKS: 896

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra; hospidal' < kasks spit(t)âl 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 meye spittale ninck hillisse sisse; Müller 1600-1606: 261 nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; Rossihnius 1632: 278 need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; Göseken 1660: 116 piddalitöbbe 'Aussatz'; Vestring 1720-1730: 178 Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; Helle 1732: 157 piddalitöbbi 'der Aussatz'; Piibel 1739 Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; Hupel 1780: 240 piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; Lunin 1853: 139 piddali-többi r. d. 'проказа'; Jannsen 1861: 28 Nelli haiget said warsi piddalisse widud
Murded: pidal, -i 'haigla, hospidal' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San EMS VII: 384; pidal (-l´), -i 'haigus, leepra' Jäm Kse Juu M Krl Plv Saareste I: 167; Saareste II: 1115; pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId EMS VII: 384
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal : pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi'; Tuksam 1939: 914 Spital 'hospidal, haigla, haigemaja; van vaestemaja, seek'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
Käsitlused: < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324; < kasks spetâl, spittâl Liin 1964: 58; < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' EEW 1982: 2007; < kasks spit(t)âl Raun 1982: 120; < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' EES 2012: 364
Muud keeled: rts spetälska [1385] 'pidalitõbi, leepra' RES 2004: 996; lt spitãļi 'Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade' < kasks spittāl 'Aussatz (lepra)' Sehwers 1953: 116; lt lepra, spitālība 'pidalitõbi' LELS 2012: 311
Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] 'lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis' < vrts spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' SSA 2: 377; SKES: 580; sm spitaali [Agr] 'lepra / Lepra' < vurts spitali SSA 3: 206; lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ 'lepra, aussatz' < lt spitalība Kettunen 1938: 379

pitser, pitseri 'pitsatijäljend' < asks pitzêr 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 182 Pitseri-märk 'Das Pitschafft'; Helle 1732: 159 pitser 'das Petschier'; pitseri-märk 'das Siegel'; Helle 1732: 322 pitseer 'das Pitschier'; Hupel 1780: 243 pitsar, -i; pitseeri, -i r. d. 'das Petschaft, Siegel'; Hupel 1818: 184 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'Petschaft, Siegel'; Lunin 1853: 142 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'печать, клеймо'
Murded: `pitser, -i VNg Lüg Jäm Khk Vll Mär Kse Tor Juu VJg Plt Krl(pit´ser); `pitsar : `pitsri (`pitsari) Rei Tõs Hää Ris Koe; pitsart : pitsardi Koe; petsar, -i Mar; `petsär, -i KJn; petser, -i M EMS VII: 543
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pitsēr : pitsēri '= pitsat'; pitsat : pitsati; pitser : pitseri 'Siegel, Petschaft'; pitsati-mäŕk 'Siegel'; ÕS 1980: 517 pitser 'pitsatijälg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pitzêr 'Petschaft (auf dem Siegelring)'; MND HW II: 2 pitsêr (pitzer, pyttzser), piksêr, pinsêr, pitsêt, pitzîr, pitschîr 'kleines Siegel, Petschaft; Abdruck des Petschaft'
Käsitlused: < kasks pitzeer 'Siegel' Liin 1964: 45; EEW 1982: 2086-87; SSA 2: 378; < kasks pitsêr Raun 1982: 123; < kasks pitzêr 'Siegel' ~ rts pitser Raag 1987: 338; < asks pitzeer 'pitsat (pitsatsõrmusel)' EES 2012: 374; EKS 2019
Muud keeled: lt spicêt 'einen Brief versiegeln' < vrd kasks pitzēr 'Petschaft auf dem Siegelring' Sehwers 1953: 115
Sugulaskeeled: sm pitseeri [1787] 'sinetti, sinettilakka / Petschaft, Siegel(lack)' < vurts pitser, pitscher 'sinetti, leimasin' [vrd kasks pitzeer] SSA 2: 378; SKES: 582

pitsitama, pitsitab 'pressima, pigistama' < asks pizigen 'näppima, näpistama'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna olle ka sedda pitzitamist nennut; Virginius 1687-1690 mitte oma Süddand kowaks panema, eiga oma Kätt kinni pitsitama,; Hupel 1780: 243 pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen'; Hupel 1818: 184 pitsitama r. d.; pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen, drücken'; Lunin 1853: 142 pitsitama r. d., pitsima d. 'щемить, жать, давить'
Murded: pitsitama (-t´s-) 'pigistama, suruma, muljuma' sporSa Emm sporLä Pä JMd Tür Koe VJg sporI Ksi SJn Kõp Vil Trv; pit´sitämä (-ts-) KJn T V(-ämmä); pitsiteme M San Krl(-emme); `pitsitama (-ämä) sporR EMS VII: 544
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´sitama, pit´sitelema 'drücken, drängen, pressen, zwicken'; ÕS 1980: 518 pitsitama 'pigistama, ahistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pi(t)zigen 'zupfen, kneifen'
Käsitlused: < sks spitzen, splitzen EEW 1982: 2085; < ee [deskr] EES 2012: 374; < asks pizigen, pitzigen 'näppima, näpistama; soonima, pigistama' EKS 2019

pookima, poogin 'taimi vääristama' < kasks poten 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 pookma 'pookima'; Vestring 1720-1730: 186 Pokima 'Pohten, propfen'; Helle 1732: 161 pokima 'pohtren, pathen, propfen'; Piibel 1739 olled ärraleikatud, ja wasto lodud wisi hea öllipu sisse pokitud; Hupel 1766: 123 se pu on ükskord istutud ning pokitud; siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; Hupel 1780: 245, 246 pogima d. 'propfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; pookma d. 'pfropfen'; Marpurg 1805: 13 moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk propuleritu; Hupel 1818: 189 pookma od. poogma d. 'pfropfen'; Lunin 1853: 146 pookma od. poogma d. 'затыкать пробкою, закупоривать'
Murded: `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khk Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har EKI MK; EMS VII: 654
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; Salem 1890: 287 pookima : poogin 'прививать (деревя, оспы)'; EÕS 1930: 804 pookima (puid) 'propfen'; ÕS 1980: 527 pookima 'ka aiand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 282; Schiller-Lübben poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; MND HW II: 2 pōten, pāten, potten 'Pflanzen (in die Erde) setzen, pflanzen, Stecklinge setzen; eine Pflanze veredeln, propfen'; Hupel 1795: 178 pothen 'propfen'
Käsitlused: < kasks poten, potten 'pookima' Liin 1964: 63; < vrd kasks poten [Kettuneni järgi] Raun 1982: 126; < asks poten, paten 'istutama' EES 2012: 379
Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ 'propfen' < kasks poten Kettunen 1938: 318; lv proppõ, pūotõ 'pookida; potēt (kokus)' LELS 2012: 254, 259
Vrd pootima

poom, poomi 'puu, latt' < kasks bôm 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Puh 'Baum'; Göseken 1660: 370 Poom 'Schutz Gatter catharactæ'; Göseken 1660: 124 Lachbohm 'Schlag-Baum'; Vestring 1720-1730: 187 Poom 'der Hebebaum, höltzerne Stange'; Helle 1732: 161 pomid 'höltzerne Stangen, Hebe-Bäume'; Hupel 1780: 246 pomid r. 'hölzerne Stangen, Hebebäume'; Lunin 1853: 147 poom, -i r. 'рычагъ, шесть, задвижка, подъемъ, стягъ'
Murded: puom : `puomi 'puu, latt; kangapakk' VNg Lüg Jõh; poom : poomi (-uo-) S L Ha Tür Koe VJg Trm Kod Plt; pu̬u̬m : poomi 'kangapakk; koormapuu' Hää Saa M TLä TMr Võn Krl Har Rõu Räp Lei EKI MK; EMS VII: 680; puom : `puomi 'laeva purjepuu' R; poom : poomi Sa Hi Rid Mar Pä Ris EMS VII: 680
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm : pōmi 'Baum (Segelbaum, Webebaum, Hebebaum), Stange'; laṅk-pōm (d) 'Schlagbaum'; ÕS 1980: 529 poom 'puu, pakk; puu, mille külge kinnitatakse purje alumine serv'; Tuksam 1939: 115 Baum 'puu; võll; valdas; poom, tõkepuu'; Mereleksikon 1996: 329 poom < asks Boom
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôm 'Baum, Stange; Schlagbaum, Lichtbaum, Hebebaum, Sattelbaum etc.'; MND HW I bôm 'Baum; Stammbaum; Grundbaum in der Mühle; Schlagbaum zu Lande und zu Wasser; Lichtbaum; Hebebaum, Zuberbaum, Tragbaum; Webebaum, Garn-, Kettbaum; Sattelbaum'
Käsitlused: < kasks bôm 'Segelbaum, Stange' GMust 1948: 36, 87; < kasks bôm 'Baum' Liin 1964: 51; EEW 1982: 2139; < kasks bom Raun 1982: 126; < asks bōm 'tõkkepuu; tulepuu; hoob' EES 2012: 380; < asks bōm 'puu' EKS 2019
Muud keeled: rts bom [1771] 'mer, sport poom; tõkkepuu' RES 2004: 136; lt buõmis 'Hebebaum, Weberbaum, eine dicke Stange' < kasks bōm Sehwers 1918: 31, 45, 145; lt buõmis 'Hebebaum; Weberbaum; Stange, die über ein Heu- oder Getreidefuder gebunden wird' < kasks bōm 'Hebebaum, Webebaum, Stange' Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: sm puomi [1787 puomi] 'esteeksi, suluksi tms. asetettu poikkipuu, tanko; tukkilautan saartorengas; kangaspuiden toimitukki; purjeveneen mastoista ulkoneva vaakasuora puu; hevosen kiinnityspaalu / Schlagbaum; Kette von Sperrbäumen um das Floßholz; Kettbaum; Baum der Takelage; Balken zum Anbinden der Pferde' < vrts bom 'sulku-, tukki-, purjepuomi; kangastukki, kanki, korento' [‹ kasks bōm 'puu, puomi, tanko'] SSA 2: 432; SKES: 647; sm puomi 'Schlagbaum; Kettbaum' < asks bôm 'Baum, Stange' ~ rts bom 'Schlagbaum; Baum der Takelage' Bentlin 2008: 162; is pōmi 'aluksen puomi'; krj puomi 'tukkipuomi, kangaspuiden tukki' < sm SSA 2: 432; lv pùo̯m 'rüster, ulme' < ? kasks bôm 'baum' Kettunen 1938: 317; Raag 1987: 328; lv bōm 'poom / bomis' LELS 2012: 51; vdj boomi 'poom (purjelaeval või -paadil) / бом (на паруснике)' VKS: 167

pootima, poodin '(taimi) pookima' < kasks poten 'id.', vrd bsks pothen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 paatima 'pookima'; paati[wössaken] 'pookoks'; Vestring 1720-1730: 186 Pokima 'Pohten pfropfen'; Hupel 1766: 123 siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; Hupel 1780: 245, 246 pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; Arvelius 1782: 12 kuida aednik ouna puud istutas ja patis ja harris; Luce 1812: 203 ta meid kässib ouna puid istutada ja potida meie ennese aedas; Hupel 1818: 189 pookma od. poogma d. 'pfropfen'
Murded: `pootima (-uo-) 'pookima (oksi)' sporSa EMS VII: 686; paatima 'pookima' Vig Saareste I: 85; `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har EMS VII: 654
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937, 942 pōkima : pōgin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; Salem 1890: 287, 289 pookima 'прививать (деревья)'; pootima 'прививать (деревья)'; EÕS 1930: 804 pookima 'puid (propfen)'; ÕS 1980: 527 pookima 'aiand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 282 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'
Käsitlused: < kasks poten, potten, paten Liin 1964: 63; < kasks poten EEW 1982: 2134; < vrd kasks poten [sub pookima] Raun 1982: 126; < asks poten, paten 'istutama' EES 2012: 379
Muud keeled: lt puõtêt, puõrtêt 'propfen, impfen' < kasks poten Sehwers 1918: 44, 156; ME: III: 460; puotêt 'propfen, impfen' < asks pōten 'impfen, propfen' Sehwers 1953: 97; puõte, puõrte 'Propfreis, Impfstoff' < kasks pote 'Sproß, junger Zweig' Sehwers 1918: 156; puotiņš 'Propfreis' < kasks potinge 'Pflanzung' Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ 'pfropfen' < kasks poten Kettunen 1938: 318; lv pūotõ 'pookida / potēt (kokus)' LELS 2012: 254, 259
Vrd pookima

priske, priske 'täidlane, jõuline; terve' < kasks vrisk 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 30 Kui sa terwe olled siis sa sööd kül priskeste; Hupel 1780: 247, 317 prisk (lehhast) r. d. 'frisch'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; Hupel 1818: 191, 293 prisk, -e od. -i r. d. 'frisch, lebhaft'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; Lunin 1853: 148, 235 prisk, -e od. -i r. d. 'живый, скорый, проворный'; wrisk d. 'свѣжiй, живый'
Murded: prisk : `priski R(`priski Vai); `priske (-ś-) VNg Jõh IisR sporeP Hls TLä San Krl; priśk : priśsi Har; `priśki Rõu Plv Vas; priśs : priśsi Krl Rõu; `priska Jõe; `riske Khk Vll Jaa Pöi Muh Mih PJg Tor KJn M EMS VII: 753
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966, 970, 1058, 1557 priske : priske 'frisch, munter, kräftig'; prüske (O) (riske wriske) '= priske'; ÕS 1980: 535 priske; Tuksam 1939: 340 frisch 'värske; karge, jahe; terve; reibas, elav'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrisch 'frisch, neu, jung'; vrisch-, vrislig 'frisch, jung, rüstig, gewandt'; Schiller-Lübben vrisch 'jung, frisch, wohlgemuth (wie hochd.)'; MND HW I vrisch, vris, vresch 'frisch, soeben hergestellt; neu, ungebraucht; gesund, kräftig'
Käsitlused: < kasks vrisch Raun 1982: 128; < asks vrisch 'noor, värske, rõõmus' EES 2012: 385; EKS 2019
Muud keeled: rts frisk [1420-1450] 'terve; värske; jahe, karge' RES 2004: 279; lt prišs 'frisch' Sehwers 1953: 95; brišs, prišs [1761 frisch] < kasks vrisch Sehwers 1953: 17, 95; brišs 'frisch' < kasks vrisch Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm friski, priski, riski [1786] 'raikas, raitis; terve, reipas, vahva ja suuri / frisch, kalt; stark, groß' < nrts frisk 'tuore, viileä, raikas; terve' [‹ kasks vrisch, sks frisch]; is riski 'voimakas'; krj riski, priski, priški 'rivakka, reipas, sukkela, terve, eloisa, vilkas, ahkera' < sm SSA 1: 118; lv priš̄, pris̄k 'frisch' Kettunen 1938: 312; lv priš 'värske / svaigs' LELS 2012: 254; vdj priski 'priske, tüse, rammus / полный, упитанный' VKS: 961

proov, proovi 'katse, uuring; uuritav kogus; mõõtudele sobitamine' < asks prove 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 prowi kiwwi 'ProbierStein lapis lydius'; Hupel 1818: 191 proow, -i r. d. 'Probe'; Lunin 1853: 148 proow, -i r. d. 'проба, образчикъ'; Tallorahwa 1857: 10 Enne löunat laulti jälle Niggola kirrikus promiks suurt kirriko laulu
Murded: pruov : `pruovi R(`pruovi Vai); proov : proovi (-uo-) Jäm Khk Muh Hi Lä Hää Ris JMd Koe I; proob : proobi Mär Mih; proom : proomi Plt; roov : roovi Vll Pöi Tõs Tor; ru̬u̬v : roovi M; pru̬u̬v : proovi Kod KJn Ran; pru̬u̬m : proomi T Krl Har sporVId EMS VII: 759
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968 prōw : prōwi 'Probe, Versuch, Prüfung'; prōm : prōmi '= prōw'; ÕS 1980: 538 proov : proovi; Tuksam 1939: 771 Probe 'proov, kats; proov, näidis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prove 'Probe'; Schiller-Lübben proveljâr 'Probejahr'; MND HW II: 2 prö̂ve (proyve), prôve, prö̂f, prâve 'Prüfung, Überprüfung, Probe'
Käsitlused: < kasks prove EEW 1982: 2180; < asks prove 'proov' EES 2012: 386; EKS 2019
Muud keeled: rts prov [1636] 'proov, test, katse; kontrolltöö, eksam' RES 2004: 798; lt pruõve 'Probe' < kasks prōve 'Probe' Sehwers 1918: 38, 156; Sehwers 1953: 95; lt prauve 'Probe' < asks prauw 'Probe' Sehwers 1953: 94; prauve, prāve, pruove 'Probe, Versuch' < kasks prove Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: lv prōv 'probe, versuch' < asks prove Kettunen 1938: 312; vdj prooba, proobu 'proov, katse / проба' VKS: 963
Vt proovima

pruulima, pruulin 'õlut valmistama' < asks bruwen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 pruima; Helle 1732: 322 pruima 'brauen'; Hupel 1780: 247 pruima r. 'brauen'; Lithander 1781: 660 Kahhekordne pohhi, mis prulimisse jures prugitakse 'Ein doppelter Boden zum Bier brauen'; Hupel 1818: 191 pruima r. selt. 'brauen'; Lunin 1853: 148 pruima r. 'варить пиво'; prulima d. 'варить пиво'
Murded: `pruuvima 'õlut valmistama' Kuu Lüg; `pruulima Lüg Jäm Khk Lä sporKPõ Trm Plt; `pruul´ma (-me) Krl Har; `ruulima Khk Vll Pöi Muh Tor; `rüül´ma Saa; `luurima Mih EMS VII: 771
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 970 prūima, -in 'brauen'; prūlima, -lin 'brauen'; ÕS 1980: 541 pruulima; Tuksam 1939: 167 brauen 'pruulima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwen (bruen, browen) 'brauen'; Schiller-Lübben bruwen, bruen, browen 'brauen'; MND HW I brûwen, brouwen, brü̂wen 'brauen'
Käsitlused: < kasks bruwen, bruen Liin 1964: 55; < kasks Raag 1987: 324
Muud keeled: lt brũvêt 'brauen' < kasks brūwen Sehwers 1918: 51, 144; brũvêt 'brauen' < kasks brūwen Sehwers 1953: 19
Sugulaskeeled: sm (p)rykäyä, (p)ruätä [1637] 'panna olutta' < vurts brygga 'panna olutta' SSA 2: 413; lvS brūv, bruv 'brauen' SLW 2009: 52; lv bre̮ù̯və̑ 'brauen' < kasks brūwen Kettunen 1938: 29; lv brõuvõ 'pruulida / brūvēt' LELS 2012: 49
Vt pruul, pruulis

pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < asks pumpe 'id.', rts pump 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 324 pumpe 'plumpe antlia'; wett welia pumpima 'plumpen exantlare'; Hupel 1780: 246 pompe r. 'die Pumpe'; Hupel 1818: 195 pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; Lunin 1853: 151 pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
Murded: pump : `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu : `pumbu Vai; pump : pumbi Jäm Khk Phl; pump : pumba S L KPõ Trm Kod KLõ M VId; pump : pumbu Iis; pomp : pomba Krk Hel T Krl VId; poḿp : poḿbi Har Lei EMS VII: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump : pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump : pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump; Tuksam 1939: 777 Pumpe 'pump'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks pumpe 'Pumpe' GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130; < asks Pumpe Liin 1964: 51; < kasks pumpen Hinderling 1981: 225; < rts ~ erts pumpa [a-tüvel], kasks pumpe [i-tüvel] EEW 1982: 2225; < rts pump 'pump' [a-tüveline] ~ asks pumpe, sks Pumpe [i-tüvelised] EES 2012: 391; < asks pumpe 'pump' EKS 2019
Muud keeled: rts pump [1453] 'pump; uimastisüst; piltl süda' RES 2004: 803; lt pum̃pis 'Pumpe' Sehwers 1918: 156; pumpis 'Pumpe' < kasks pumpe Jordan 1995: 83; pum̃pêt 'pumpen' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] 'Pumpe' < vurts pump 'pumppu' [‹ kasks pumpe] SSA 2: 425-426; is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm SSA 2: 426; lv puì̯m`p, puń̄`p 'pumpe; plumpkeule' Kettunen 1938: 313, 315; lv puì̯mp̆pə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ 'pumpen' Kettunen 1938: 313, 315; lv puņp 'pump / suknis, pumpis'; puņpõ 'pumbata / suknēt, pumpēt' LELS 2012: 257; vdj pumppu 'pump, pumbakaev / помпа, насос' VKS: 975

päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < asks besemer 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; Göseken 1660: 365, 455 marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; möhta Puh 'Besemer'; Helle 1732: 136 märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; Hupel 1780: 234, 240 päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer : `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer : `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper : `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv EKI MK; päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´ : päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har EMS VIII: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer : päśmri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer : peśmri '= päsmer'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd margapuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks EEW 1982: 2324; < kasks besemer Raun 1982: 136; < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' EES 2012: 405
Muud keeled: rts besman 'margapuu, päsmer (endisaegne käsikaal)' RES 2004: 107; lt bezmẽrs 'Schnellwage' < kasks besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' Sehwers 1953: 10; bezmērs (neben bezmēns) 'Schnellwage, Besemer' < kasks bēsemêr Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lvS pǟsmer 'Besmer, Handwaage' SLW 2009: 160; lv bä’zmə̑r 'besemer' < kasks besemer Kettunen 1938: 34; lv bä'zmõr 'margapuu, päsmer / bezmēns' LELS 2012: 43; vdj bezmeni 'margapuu, päsmer / безмен' VKS: 161

reisima, reisin 'eemale, ära sõitma; siin-seal edasi liikuma, rändama' < asks reisen 'id.', ee reis

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 seitma /a 'reisen'; Virginius 1687-1690 Abrami Kutsmine: Reisimine; Hupel 1780: 255 reisma d. 'reisen'; Arvelius 1789: 29 Jaan on .. reisides mitto kunstid öppinud; Hupel 1818: 204 reisma d.; reisima W. 'reisen'; Lunin 1853: 158 reisma d. 'путешествовать'
Murded: `reisima '(ringi) sõitma; rändama' Kuu RId Sa Muh sporL Ha JMd VJg I Plt; `reiśmä (-me) KJn M TLä San Krl Har Plv Räp EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reizima, reiźmä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; ÕS 1980: 583 reisima; Tuksam 1939: 802 reisen 'matkama, reisima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reisen 'einen Gang, eine Reise machen; eine reise, Kriegszug unternehmen'; Schiller-Lübben reisen 'eine reise, Kriegsfeldzug, unternehmen; einen Gang, eine Reise machen'; MND HW II: 2 rêͥsen, reysen 'eine Fahrt zu einem entfernten Ort unternehmen, reisen; eine Handelsfahrt, eine Pilgerreise, einen Kriegszug unternehmen'
Käsitlused: < kasks reisen, resen Liin 1964: 49; < ee reis, vrd kasks reisen ~ sks reisen EEW 1982: 2453; < kasks reisen Raun 1982: 141; Raag 1987: 324; < asks reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema' ~ sks reisen 'matkama, sõitma' EES 2012: 424
Muud keeled: rts resa [u 1430] 'reisima, matkama, (ära) sõitma' RES 2004: 836; lt reĩzuôt 'reisen' Sehwers 1953: 99
Sugulaskeeled: sm reissata, reissuta 'matkustaa; kuljettaa rahtia' < vrts resa [‹ kasks reisen] SSA 3: 62; SKES: 761; lv reìzə 'reisen' SKES: 761; reì̯zə̑ 'reisen' Kettunen 1938: 332; lv reizõ 'reisida / ceļot' LELS 2012: 266; vdj reisiä 'reisida, rännata / ездить, путешествовать' VKS: 1044
Vt reis

riim, riimi 'luuleriim' < asks rîm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 93, 335 rijhmi 'Reim'; Riem 'reim rhytmus'; Hupel 1818: 512 Reim 'sündis sanna r.; ütte-hälelinne sõnna d.'
Murded: riim : `riimi 'teksti korraldav häälikuline kooskõla; ladusus' Kuu RId; riim : riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Kan Plv; riiḿ : riimi Krk Har; riiv´ : riivi Krl Se EMS VIII: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm : rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim; Tuksam 1939: 800 Reim 'riim'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
Käsitlused: < kasks rîm Liin 1964: 60; SKES: 874; EEW 1982: 2477; Raun 1982: 142; SSA 3: 73; < asks rīm 'riim, luuletus' EES 2012: 427; EKS 2019
Muud keeled: rts rim [1430-1450] 'riim; pl. salm' RES 2004: 846; lt rĩme 'Reim, Gedicht' < kasks rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' Sehwers 1953: 102; rīme 'Rein; Gedicht' < kasks rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt 'reimen' < kasks rīmen Sehwers 1918: 157; rẽmêt 'reimen; dichten' < kasks rīmen 'reimen, Verse machen' Sehwers 1953: 102
Sugulaskeeled: sm riimi [1583] 'loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers' < vrts rim, riim 'säe, runo, riimi' [‹ kasks rīm] SSA 3: 73; SKES: 784; lv rīm 'reim' Kettunen 1938: 340

riis, riisi 'teravili (Oryza sativa)' < asks rîs 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 336 Rijs 'reyß oryza'; Saxa mah tango 'reyß oryza'; Lithander 1781: 526 wispelda head jahwatud Risi senna sekka; Hupel 1818: 205 riis, -i r. d. 'Reis'; Masing 1818: 68 Riis on se, mis marahwas risitanguks kutsub; Lunin 1853: 158, 159 reis r. d. 'рисъ'; riis, -i r. d. 'рисъ, сарачинское пшено'
Murded: riis : `riisi 'riisitangud' R; riis : riisi Sa Muh Rei sporL Ha JMd Koe Kad Rak VJg I Äks Plt KJn M Puh Krl Har; kriis : kriisi Puh; reiss : reisi San; reis : reisi VId EMS VIII: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1065 rīź : rīzi 'Reis'; ÕS 1980: 591 riis '(teravili)'; Tuksam 1939: 801 Reis 'riis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rîs 'Reis, oryza'; MND HW II: 2 rîs (ries, riis) 'Frucht der Reispflanze, Reis'
Käsitlused: < kasks rîs Liin 1964: 55; EEW 1982: 2479; Raun 1982: 142; < asks rīs 'riis' EES 2012: 427; EKS 2019
Muud keeled: rts ris [1328] 'bot riis' RES 2004: 848; lt rĩsis 'Reis' < kasks rīs 'Reis' Sehwers 1918: 157
Sugulaskeeled: sm riisi [1637] 'eräs tropiikin heinäkasvi / Reis' < vurts rijs, nrts ris [‹ kasks rīs] SSA 3: 75; SKES: 789; lv rīs̀ 'reis' Kettunen 1938: 341; lv rīsõdsandrok 'riisipuder / rīsu biezputra' LELS 2012: 269; vdj riissu 'riis / рис' VKS: 1052

riiv, riivi 'köögiriist, riivimisvahend' < asks rîve 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 256 riiw, -i r. d. 'Reibeisen, Reibe'; Lithander 1781: 517, 514 Riwi se koldne koor 6 Sitroni peält riwi rauaga ärra; wotta senna jure 8 Loti riwi leiba; Lunin 1853: 159 riiw, -i r. d. 'терка'
Murded: riiv : `riivi VNg Lüg; riiv : riivi Jäm Mus Rei sporL Juu JMd Ann Koe VJg sporI KJn eL; kriiv : kriivi TLä; riim (-ḿ) : riimi Mar Urv Krl EMS VIII: 339
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīw : rīwi 'Reibe, Reibeisen'; rīw-leib 'Reibbrot'; ÕS 1980: 591 riiv '(riivimisvahend)'; Tuksam 1939: 799 Reibe, Reibeisen 'riiv(raud)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rive 'Reibe, Striegel?'; rive-koken 'Riebkuchen'; MND HW II: 2 rîve, rîfe 'Reibeisen, Reibe'; rîvekôke 'ein Backwerk'
Käsitlused: < kasks rive EEW 1982: 2483; Raun 1982: 142; < asks rive 'riiv (köögiriist)' EES 2012: 428; EKS 2019
Muud keeled: rts rivjärn [1506] 'riiv' RES 2004: 850; lt † rĩve 'Reibe, Reibeisen' < kasks rīve 'Reibe' Sehwers 1918: 49, 157; Sehwers 1953: 102; rīve 'Reibe' < asks rive Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm riivinrauta [1745] 'raastin' < vrts, nrts riva [vrd kasks rīven] SSA 3: 77; lv rīv 'reibe' < kasks rive Kettunen 1938: 342; lv rīv 'riiv / rīve' LELS 2012: 271
Vt riivima

ring, ringi 'ringikujuline kujund, sõõr; tiir' < asks rink 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Sörmuß /e 'Ring'; Göseken 1660: 93 Röngas 'Ring'; Laulo-Ramat 1721: 139 Pat! Oh kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring; Hupel 1780: 257 ring, -i r. 'der Kreis'; Hupel 1818: 206 ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; Lunin 1853: 159 ring r. 'кругло'
Murded: ring : `ringi 'sõõr; tiir' R; ring : ringi S(rink : ringi Mus Kaa Muh); rink (ring) : ringi L; ring : ringi K sporI M TLä San Krl VId EMS VIII: 352
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk : riṅgi 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring; Tuksam 1939: 811 Ring 'rõngas; võru; sõrmus; ring, sõõr'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
Käsitlused: < sks Ring SKES: 801; Raun 1982: 143; < asks rink 'ring, sõõr' EES 2012: 429
Muud keeled: rts ring [14. saj] 'rõngas, võru; ring, sõõr' RES 2004: 846; lt riņ̃ķis 'Kreis, Umkreis, Umweg, Ring' < kasks rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101; riņķis 'Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis' < kasks rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < vurts, nrts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' SSA 3: 79; SKES: 801-802; is rinki 'piiri'; krj rinki 'kehä, piiri(tanssi)' < sm SSA 3: 79; lv riŋ̄`k 'ring, kreis' < kasks rink Kettunen 1938: 338; rink 'ring, sõõr / aplis, riņķis' LELS 2012: 269

rung, runga 'vankrikorvi külgtugi, vankrirõuk' < asks runge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rüng : `rünga 'vankriosa, vankrirõuk' Lüg Jõh; rung : runga 'vankriredeli tugi' Trm Kod Äks Ksi Lai T Rõu Plv Räp Se; ruńg : ruńgi Hel Rõn San Kan Urv Krl Rõu; rońg : rońgi Ote San Krl Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1091 ruṅg : ruṅṅa (SO) 'Runge, Leiterstütze am Bauerwagen'; EÕS 1937: 1170 rung 'rõuk; post vankriredeli püstihoidmiseks (Runge)'; ÕS 1980: 602 rung : runga 'murd rõuk (vankril)'; SES 2007: 1004 Runge 'tehn koormatugi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben runge '(Wagen)runge'; MND HW II: 2 runge, ronge 'hölzerne Stange; Querholz unter dem Obergestell des Wagens; an der Seite eines Transportfahrzeugs angebrachte Stange als Halterung für die Seitenbretter und -leitern'
Käsitlused: < kasks runge 'Leiterstütze am Bauerwagen' Koponen 1998: 160; < asks runge 'vankrikorvi püstine külgtugi' EES 2012: 439; EKS 2019
Muud keeled: lt ruñga 'Runge, Knüttel, Prügel' < kasks runge Sehwers 1918: 24; Sehwers 1953: 103; lt runga Kettunen 1938: 349; ruñga SLW 2009: 167
Sugulaskeeled: sm runko 'elinten, koneiden, laitteiden koossa pitävistä sisä- tai ulkopuolisista osista' NS IV 1978: 776; lvS ruŋg 'Knittel, Stange; Stütze für die Leitern am Bauernwagen' SLW 2009: 167; lv rūŋga 'knüttel; wagenstütze' < kasks runge Kettunen 1938: 349; lv rūnga 'nui, kaigas / runga, sprungulis' LELS 2012: 277

rõigas, rõika 'kultuurtaim, köögivili (Raphanus)' < kasks redik 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 100 reickas : reicka∫t 'Rettich'; Gutslaff 1648: 232 Ruttikas 'Rettig'; Göseken 1660: 93, 337 Reddikas, Reickas 'Rettich'; reijckas 'rettig raphanus'; Hornung 1693: 19 Reigas : Reika : Reigast 'ein Rettig'; Vestring 1720-1730: 202, 206 Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; Helle 1732: 167 reigas 'der Rettich'; Helle 1732: 298 mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; Hupel 1766: 142 kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; Hupel 1780: 255, 258 reigas (reikas), -ka r. d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; Lunin 1853: 161 röikas, -ka d. 'рѣдька'
Murded: `reigas : `reika Kuu VNg Vai; reigas : `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas : `rõika Lüg; rõigas (rõe-) : `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-) : `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas : redika (G) '= reigas'; reigas : reika 'Rettich'; rõigas : rõika '= reigas'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)'; Tuksam 1939: 807 Rettig 'rõigas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, rādik 'Rettich'
Käsitlused: < kasks redich, redik Liin 1964: 63; < kasks redik, vrd sks Rettich EEW 1982: 2573; < kasks redik Raun 1982: 146; < asks redich, redik 'rõigas' EES 2012: 441; < asks redik 'rõigas' EKS 2019
Muud keeled: rts rättika [15. saj] 'bot rõigas' RES 2004: 872; lt rīdiks 'Rettich' < kasks redik, redek, redich Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] 'Rettich, Hederich; Radieschen' < vurts rettikia, rättikia 'retikka' [‹ sks Rettich]; sm räätikkä [1644] 'lanttu'; krj reätikkä 'ruokaretikka' < vrts rädikia 'retikka' [‹ kasks redik] SSA 3: 68; vdj rettšä, rütki 'rõigas / редька' VKS: 1047, 1096

rüütel, rüütli 'keskaja ratsasõjamees; alama astme aadlik; heade kommetega, daamide vastu tähelepanelik mees' < kasks rü̂ter 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 138 Manthw rutlypoyck; Mantu Rutlipoick; Manth Rutlypoyck; Gutslaff 1648: 232 Ruetel/e 'Reuter'; Gutslaff 1647-1657: 211, 212 temma rühtel maha langeb taggase; Göseken 1660: 93, 336 Rühtel 'Reutter'; Rütel 'reiter sessor'; Virginius 1687-1690 Nink Salomon Koggus kokko Wankrid ja Rüütlid; Vestring 1720-1730: 210 Rütel : rüütli 'Der Reuter'; Helle 1732: 171 rütel : rüütli 'der Reuter'; Piibel 1739 kunningas Pennadad peäsis ärra hobbose selgas rüütlidega; Hupel 1780: 260 rütel : rüütli r. d. 'der Reiter'; Lunin 1853: 163 rütel : rüütli r. d. 'всадникъ, рейтаръ'
Murded: `rüütel : `rüütli 'vanaaja sõjamees; rannavaht' Kuu VNg Lüg M(`rüütel : `rüütle); `rüitel : `rüitli (-le) sporSa Muh Rei sporL Ha Koe Kad Rak VJg Iis Trm Plt KJn Kõp Trv; `rüütli (`rüitli) Nõo San Krl Vas Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1096, 1097, 1098 rǖdel : rǖd´li '= rǖtel'; rǖtel : rǖt´li 'Reiter; Ritter'; rǖter : rǖt´ri '= rǖtel'; ÕS 1980: 609 rüütel; Tuksam 1939: 812 Ritter 'rüütel; kavaler'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ruter 'Wegelagerer, Strassenräuber, bes. der ritterliche; Söldner'; ruterie 'Ritterschaft; Kriegswesen'; Schiller-Lübben ruter 'Reiter (Ritter)'; MND HW II: 2 rü̂ter, reuter 'berittener und bewaffneter Edelmann, Ritter'
Käsitlused: < kasks ruter, rüter 'Räuberritter; Reiter' Ariste 1940: 109; EEW 1982: 2639; < kasks ruter Liin 1964: 44; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 149; < kasks ruter 'Ritter', vrd vrts riddare, rts riddare Raag 1987: 337; < asks ruter 'ratsanik, rüütel' EES 2012: 452; EKS 2019
Muud keeled: rts riddare [1285] 'rüütel' RES 2004: 843; lt † rĩtelis 'Reiter' < kasks rǖter Sehwers 1918: 157; rĩtelis 'Reiter' < asks rǖter 'Reuter' Sehwers 1953: 102; rītelis, rīteris 'Reiter' < kasks ruter Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm ritari [1580 riddari] 'Ritter' < vurts, nrts riddare [‹ kasks ridder 'ritari'] SSA 3: 83; sm ritari 'Ritter' < asks ridder(e) 'Hauptmann, Anführer' ~ rts riddare 'Ritter' Bentlin 2008: 174

saagima, saen 'saega lõikama või tükeldama' < asks sagen 'id.', ee saag

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Saijema 'Sagen'; Vestring 1720-1730: 213, 214 Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; Piibel 1739 saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Hupel 1780: 262 saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; Hupel 1818: 212, 213 saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; Lunin 1853: 164, 165 saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh L K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saaǵma (-me) M TLä San Urv Krl Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema : sāeda (D) '= sāgima'; sāgima : sāen; sāgma (d) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima; Tuksam 1939: 825 sägen 'saagima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'
Käsitlused: < kasks sagen Liin 1964: 51; < ee saag ~ kasks sagen 'sägen' EEW 1982: 2644; < asks sagen 'saagima' EES 2012
Muud keeled: rts såga [1400-1425] 'saagima' RES 2004: 1072; lt zãģêt [1638 ∫aghet] 'sägen' < kasks sagen 'sägen' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162
Sugulaskeeled: sm sahata '(katki) saagida' Mägiste 1931: 482; lvS sād´, -ub 'sägen' SLW 2009: 170; lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ 'sägen' < kasks sagen Kettunen 1938: 401; lv zǭigõ 'saagida / zāģēt' LELS 2012: 377; vdj sahata 'saagida / пилить' VKS: 1104
Vt saag

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân 'id.', sks Satan 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 308 Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; Rossihnius 1632: 319 om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; Stahl HHb III 1638: 48 Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; Gutslaff 1647-1657: 222 Minne Sathan erra; VT 1686 Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; Vestring 1720-1730: 212 Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; Helle 1732: 172, 322 sadan 'der Satan'; Hupel 1780: 261, 264 sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; Hupel 1818: 213, 217 sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; Lunin 1853: 165, 168 sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh VId; `saadanas : `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan : sādani; sādanas : sādana 'Satan'; sātan : sātani; sātanas : sātana '= sādan, sādanas'; ÕS 1980: 611 saatan; Tuksam 1939: 829 Satan 'saadan (ehk saatan)'
Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
Käsitlused: < asks Sathan Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454; < kasks Sathan Raun 1982: 150; < sks Satan EEW 1982: 2657; EKS 2019; < rts ~ sks SSA 3: 140
Muud keeled: rts satan [1526] 'saatan' RES 2004: 892; lt sãtãns [1575 ta Satanna] 'Satan' < sks Sehwers 1918: 81, 157; lt sãtãns, sãtans 'Satan' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] 'Satan; starker Kraftausdruck'; is sātana; krj soatana; vdj sātana < vrts sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' [‹ sks satan] SSA 3: 140; lv sāt̆tan, så̄t̆tə̑nz < ? ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts SKES: 941; lv sāt̆tan 'satan' Kettunen 1938: 356; lv sǭtõn 'saatan / sātans' LELS 2012: 300; vdj saatana 'saatan, kurat / сатана, чёрт' VKS: 1102

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'id.', vrd lad sacramentum 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; Stahl HHb I 1632: Aiij Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; Rossihnius 1632: 321 Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; Göseken 1660: 93, 344 Sakrament 'Sacrament'; Hupel 1780: 261, 263 saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r. d. 'ein Sakrament'; Lunin 1853: 164, 166 saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
Murded: `sakrament : `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakrameńt : sakrameńdi (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakrameńt Tor TLä San Rõu; sagrameńt Mar Mär Hää Juu Trv; saagrameńt Ran Krl Har Plv; sahkrament Koe; sakarmeńt Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament : sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998 sakrament : sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat usundiline toiming, näit ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
Käsitlused: < kasks sacrament Ariste 1940a: 110; < asks sacrament [‹ lad sacramentum] Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; < sks Sakrament [‹ lad sacramentum] EEW 1982: 2677; < sks Sakrament 'sakrament' EKS 2019
Muud keeled: rts sakrament [14. saj] 'relig sakrament' RES 2004: 882; lt zakraments [1585 Sacramentez] 'Sakrament' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt sakraments 'Sakrament' VLV 1944: 431
Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] 'pyhä toimitus / Sakrament' < vrts sakrament SSA 3: 145; lv sak̄ramen`t 'sakrament' Kettunen 1938: 353

salat, salati 'rohttaim (Lactuca)' < asks salât, sallât 'id.', sks Salat 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 274, 345 Sallat 'Lattich lactuca'; Sallaht 'Salat intinctus'; Vestring 1720-1730: 207 Salladid 'Sallat'; Hupel 1780: 263 sallat, -i r. d. 'Salat'; Lithander 1781: 525 Leika walget kapstast nenda kui Sallatiks katki; Lenz 1796: 8 Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama; Lenz 1796: 30 sis saap sulle Sallatisid käsk talwe ajal; Hupel 1818: 215 sallat, -i r. d. 'Salat; Brunnenkresse d.'; Lunin 1853: 167 sallat, -i r. d. 'салатъ'
Murded: salat, -i R(saladi Kuu Vai); salat, -i Sa Muh Hi sporL Ris Juu JMd VJg IisK Kod KJn Krk TLä San Plv Räp; salat´ : saladi Krl Rõu Vas Lei; salats, -i Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1104 salat : salati 'Salat; Wiesenkresse, Schaumkraut'; ÕS 1980: 614 salat; Tuksam 1939: 825 Salat 'salat'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW III salât, sallât 'Salat'; Schiller-Lübben sallât 'Salat'
Käsitlused: < kasks sallât Liin 1964: 55, 63; < sks Salat ~ kasks EEW 1982: 2682; < kasks salât Raun 1982: 151; < asks sallāt ~ sks Salat EES 2012: 457
Muud keeled: rts sallad [u 1500] 'bot aed- või lehtsalat; kok salat' RES 2004: 883; lt pl. salãti [1638 Sallahts] 'Salat' < kasks sallāt Sehwers 1918: 54, 94, 157; lt salãti 'Salat' < kasks sallāt Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm salaatti [1637 sallati] 'salaattikasvi; ruokalaji / Salat' < rts, vrd vrts sallat [‹ kasks sallāt] SSA 3: 146; lv salà`t 'salat' Kettunen 1938: 353; lv salātõd 'salat / salāti' LELS 2012: 280; vdj salatti 'salat / салат' VKS: 1107

salm, salmi 'värss' < kasks salm, psalm 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 Psalmit ninck Lauluth; Rossihnius 1632: 289 Oppeket ninck mainitzeket hendas essi Psalmide ninck kittusse laulude, ninck waimoliko laulude sissen; Stahl HHb III 1638: 31 P∫almide .. kahs 'mit P∫almen'; Gutslaff 1648: 231 Laul /o 'Psalm'; Gutslaff 1648-1656 N. pajataket essi hennesselle psalmide kahn; Helle 1732: 173 salm 'der Vers'; Hupel 1780: 263 salm, -i r. 'Vers'; Hupel 1818: 215 salm, -i r. 'Vers'; Lunin 1853: 167 salm, -i r. 'псаломъ; стихъ'
Murded: salm : `salmi R; sal´m : sal´mi (-l-) S Lä Hää Saa KPõ I Plt KJn M TLä San Krl Rõu Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´m : sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; ÕS 1980: 615 salm; Tuksam 1939: 776 Psalm 'psalm, (vaimulik) laul'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben salm 'Psalm'; MND HW III salm(e) 'Psalm'; salm(e)bôk 'Psalter, Buch der Psalmen'
Käsitlused: < asks Psalm Ariste 1963: 103; Liin 1964: 41; < kasks psalm ~ sks Psalm EEW 1982: 2685-86; < kasks salme Raun 1982: 152; < asks salm, psalm 'psalm, laul' EES 2012: 458; EKS 2019
Muud keeled: rts psalm [1385] 'relig kiriku- või vaimulik laul; psalm' RES 2004: 801
Sugulaskeeled: sm psalmi [Agr] 'kirkollinen laulu, virsi / Psalm, Kirchenlied' < vurts psalm 'psalmi' SSA 2: 413

samet, sameti 'riidesort' < kasks sammet 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 324 Sinno Sammet ninck sinno sidi|reiwat / Se om jemme hain ninck mechmet; Stahl HHb II 1637: 8 Sünno ∫ammetti ninck ∫idi ridet 'Der Sammet vnd die Seyden dein'; Göseken 1660: 93, 346 Sammet 'Sammet'; Sammit 'Sammeten holosericum'; Helle 1732: 173 sammet 'der Sammet'; Hupel 1780: 264 sammet, -i r. d. 'Sammet'; Lunin 1853: 167 sammet, -i r. d. 'бархатъ'; Jakobson 1867: 42 uhke ülematega, kes kullas ja sametis särasid
Murded: `sammet : `sammedi Kuu Vai; `sammet, -i VNg Lüg Jõh; sammet, -i Lä Hää KPõ Lai Plt Hls T Krl(-t´); sammõt´, -i San V; samet : samedi Sa Hi; samet, -i Kaa Vll Pöi Muh Mär Lih Kse Var sporPä VJg Trm Kod KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1108 sammet : sammeti 'Sammet'; Wiedemann 1893: 1002, 1003 samet : sameti '= sammet'; sammet : sammeti (samet) 'Sammet'; ÕS 1980: 616 samet; Tuksam 1939: 827 Samt 'samet'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sammit, sammet 'Sammet'; MND HW III sam(m)it, samm(e)t, samt 'Seidengewebe; Samt'
Käsitlused: < kasks sammet, sam(m)it 'Samt' Ariste 1963: 103; < kasks sammet Liin 1964: 56; Raun 1982: 152; Raag 1987: 324; < sks Sam(me)t ~ kasks samm(e)t EEW 1982: 2691; < asks sammet, sammit 'hinnaline siidist kangas' EES 2012: 459
Muud keeled: rts sammet [1420-1450] 'samet' RES 2004: 888; lt sam̃ts, sañts 'Samt' < kasks sammet Sehwers 1918: 54, 157; Sehwers 1953: 104; samats, samts, samets 'Sammet' < kasks sam(m)it Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm sametti [1625] 'Samt' < vurts sammet [‹ kasks sammet, sammit] SSA 3: 151; SKES: 960; lv samāt < lt samats SSA 3: 151; lv samàt̀, sa’mt̀ 'sammet' Kettunen 1938: 354; lv samāt 'samet / samts' LELS 2012: 280

sedel, sedeli 'väheldane paberileht' < asks sedele 'id.', sks Zettel 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 7 siis kirjotas ta ühhe seddeli peäle
Murded: sedel, -i 'sedel; lubatäht; tõend' Kuu S sporL Ha JMd I Plt KJn Trv Hls Puh Krl Rõu; sädel, -i VNg RId sporJä ViK; setel´, -i San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1129 sedel : sedeli 'Zettel, Schein'; sedul : seduli '= sedel'; ÕS 1980: 622 sedel; Tuksam 1939: 1147 Zettel 'sedel; paberileht; etikett, silt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sedele, cedele, tzedule, (später auch) sedel 'Zettel, beschriebenes Blatt, Schrifstück; schedula, scheda'; Schiller-Lübben sedele 'Zettel'; MND HW III sēdel(e), czedele, zedel(l), sēdule, seddel(e) 'Zettel, loses, eingelegtes Blatt; Schriftstück'
Käsitlused: < kasks sedele, vrd sks Zettel EEW 1982: 2727; < kasks sedel(e) Raun 1982: 153; < asks sedele 'sedel, teade' SSA 3: 170; EES 2012: 463; < sks Zettel 'sedel' EKS 2019
Muud keeled: rts sedel [1436] 'paberraha, rahatäht; väike dokument või teatis (nt valimissedel)' RES 2004: 896; lt sedelķens 'ein Zettel, Billet' < asks sedelken Sehwers 1953: 105; cedele 'Zettel' < asks zeddel Sehwers 1953: 23; cedele 'Zettel, Billet' < kasks sēdel(e) Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm seteli [1637 zeteli] 'paperiraha; lappu / Banknote; Schein' < vrts sedel, cedel [‹ kasks sedele] SSA 3: 170; SKES: 1004; krj seteli < sm SSA 3: 170; lv se’dlik̆ki, ze’ddə̑l 'zettel' Kettunen 1938: 357; lv tse'ddõl 'sedel / zīmīte, kartīte, cedele' LELS 2012: 332

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 319 kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; Müller 1600/2007: 236 keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603); Rossihnius 1632: 337 'temma piddi ollema neine seltside sean'; Stahl 1637: 62 ∫eltz : ∫eltzi∫t 'Gefert'; Stahl HHb III 1638: 101 kutzu∫it om̃a ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; Gutslaff 1648: 215 Seltz/i 'Gefaehrte'; Göseken 1660: 89 Seltz/ i 'Gesellschafft'; Göseken 1660: 204 seltz 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; Vestring 1720-1730: 220 Selts, -si 'Die Gesellschafft'; Helle 1732: 175 selts 'die Gesellschaft'; Piibel 1739 ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; Hupel 1780: 266 sels, -i d.; selts, -i r. d 'die Gesellschaft'; Lunin 1853: 170 selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
Murded: selts : `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts : seltsi (-l´-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts : sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts : sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts : sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; ÕS 1980: 629 selts; Tuksam 1939 Gesellschaft '(Verein) selts, ühing'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
Käsitlused: < kasks sel(t)schop Ariste 1963: 104; Raun 1982: 155; Raag 1987: 323; < kasks selle-, sel-, seltschop Liin 1964: 47; < kasks selschop, selschap EEW 1982: 27552756; < asks selleschop, selschop, seltsschop 'ühing, selts, kaubandusühing' EES 2012: 467
Muud keeled: rts sällskap [1320-1350] 'seltskond; selts, ühing' RES 2004: 1076; lt selcis 'die Reihe (im „Gänsemarsch“)' < ? ee ME: III: 815
Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, 'gesellschaft; gemeinde' < ee Kettunen 1938: 357; lv seļtš 'selts / biedrība' LELS 2012: 283; vdj selttsi 'selts, artell, ühistu / оьщество, товарищество, артель' VKS: 1129

sibul, sibula 'aedvili (Allium cepa)' < kasks sipolle 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 134 ∫ibbolas : sibbola∫t 'Zwibel'; Stahl LS I 1641: 343 ninck Sibbolat ninck Küh∫lohckit 'Zwibel vnd Knoblauch'; Göseken 1660: 297 Sibbolas 'Sipoln'; Göseken 1660: 94 Sibbolas 'zwiebel cepa'; Vestring 1720-1730: 221 Sibbul, -la 'Die Zwiebel'; Helle 1732: 176 sibbul 'die Zwiebel'; Hupel 1780: 267, 317 sibbol, -a d.; sibbula d., sibbol, -a r. d. 'die Zwiebel, liefl. Zippole'; zibbol, -a 'Zwiebel'; Lunin 1853: 171, 336 sibbol, -a d.; sibbul, -a r. d. 'луковица; лукъ'; zibbol, -a 'луковица'
Murded: sibul, -i Jõe Jäm Khk; sibul, -a R(sibula VNg Vai); sibul(as) : sibula Kuu S L KPõ I VlPõ; sibul, -a (-e) M; sipul´ : sibula Hel T V(sipul´, sibuli Krl); sipul´, -i V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1145, 1155, 1331 sibul : sibula 'Zwiebel'; sibulas : sibula '= sibul'; sipul : sibula (d) '= sibul'; tsipul, tsipula (d) 'Zwiebel'; ÕS 1980: 633 sibul; Tuksam 1939: 1172 Zwiebel 'sibul'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sipolle, tzipolle 'Zwiebel'; sipel(e); Schiller-Lübben sipele, cipolle 'Zwiebel'; MND HW III sipolle, sippolle, ○sibolle, sibbolle (märkisch-brandenb.), sipol, sipel (westfäl.-ostfries.) 'Sommerzwiebel'
Käsitlused: < kasks sipele, cipolle 'Zwiebel' Ariste 1963: 104; < asks Zipolle Liin 1964: 63; < kasks sipolle Raun 1982: 155; < kasks sipolle (sibolle, sipol) 'Zwiebel' EEW 1982: 2770; SSA 3: 185; < asks sipolla, zipolle 'sibul' EES 2012: 469; < asks sipol, sipolle, cipol 'sibul' EKS 2019
Muud keeled: lt sĩpuõls [1638 Siepohls] 'Zwiebel' < kasks sipolle Sehwers 1918: 50, 94, 157; sĩpuols 'Zwiebel' < kasks sīpolle 'Zwiebel' Sehwers 1953: 105; sīpuols, sīpuls, sīpuolis 'Küchenzwiebel (Allium cepa)' < kasks sipolle Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm sipuli, sipula [Agr] 'Zwiebel' < vrts sipul 'punasipuli' [‹ kasks sipol(le), cipol]; krj sipuli < sm SSA 3: 185; lvS sīpel ~ sīpil 'Zwiebel' SLW 2009: 175; lv sīp̆pə̑l 'zwiebel, zwiebellauch' < kasks cipolle Kettunen 1938: 371; lv sīpõl, tsīpõl 'sibul / sīpols' LELS 2012: 293, 332; vdj sipuli 'sibul / лук' VKS: 1149

siirup, siirupi 'vedel magus toiduaine' < asks sirup, sirop 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 406 Syruppi 'Syrup syropus'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Henning 1824: 384 Kahhe naela siruppi jure wötta 2 naela nissojahho
Murded: `siirup, -i Lüg; `siirup : `siirubi Kuu Vai; siirup : siirubi Jäm Rei; siirup, -i Khk Vll Muh Emm Vig Kse Var sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn Trv Hls TLä TMr San; siiroṕ, -i sporV(tsiiroṕ Krl Rõu); siirap, -u Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144, 1161 sērup : sērupi '= sīrup'; sīrup : sīrupi (sērup) 'Syrup'; ÕS 1980: 636 siirup; Tuksam 1939: 900 Sirup 'siirup'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sirup, sirop 'Sirup, überh. ein Medicintrank'; MND HW III sirop, -rōp, -rup 'dickflüssige Zuckerlösung'
Käsitlused: < asks Sirup, Sirop Liin 1964: 55; < sks Sirup ~ kasks EEW 1982: 2785; < kasks sirup Raun 1982: 156; < asks sirup, sirop ~ sks Sirup 'siirup' EES 2012: 471; < asks sirup, sirop 'siirup; magus püdel arstim' EKS 2019
Muud keeled: rts sirap [15. saj] 'siirup' RES 2004: 910; lt sĩraps 'Sirup' < kasks sirup, sirop Sehwers 1918: 54, 157; lt sĩrups 'Sirup' Sehwers 1953: 105; sīrups 'Syrup' < kasks sirup, sirop Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm siirappi, sirappi [1756] 'Sirup' < nrts sirap, sirop SSA 3: 177; vdj siroppi 'siirup / сироп' VKS: 1152

suhkur, suhkru 'magus kristalne toiduaine' < asks sucker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 96, 486 Sucker 'Zucker'; Sucker 'zucker saccharum'; Laulo-Ramat 1727 Ehk ka sukkur maggus sul, Jesus on weel maggusam; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; Hupel 1780: 273, 275 suhker d. 'Zucker'; sukker r. d. 'Zucker'; Lithander 1781: 546 Sukro Laastad 'Zuckerspäne'; panne 12 Loti riwitud ja soölutud Sukrut senna sisse; Hupel 1818: 230, 232, 295 suhker d. 'Zucker'; sukker r. d. 'Zucker'; zukker, -kro 'Zucker'; Lunin 1853: 179, 181, 336 suhker, -kro d. 'сахаръ'; sukker, -kro r. d. 'сахаръ'; zukker, -kro 'сахаръ'
Murded: sukkur : `sukru R Sa Muh LNg Kul Mär Kir Var Tor KPõ Iis Trm; sukur : `sukru Hi JMd VMr VJg; `suhkur : `suhkru Mar Lä Hää TaPõ VlPõ M TLä; `suhkru Nõo; `tsukru Võn Kam Rõu Plv Vas; `tsuhkru (-o) Rõn Räp; tsukõŕ (tsukur) : `tsukru San Urv Krl Har Rõu Räp; `suhkuri VNg Vai; `suhker : `suhkri Vai Se; `sukri Se; `tsukri Lut; `t´šukri Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1197, 1200 suhkur : suhkru '= sukur'; sukur : sukru 'Zucker'; Wiedemann 1893: 1085, 1087 suhkur : suhkru '= sukur'; sukur : sukru (suhkur : suhkre) 'Zucker'; ÕS 1980: 662 suhkur; Tuksam 1939: 1154 Zucker 'suhkur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sucker 'Zucker'; MND HW III sucker (zucker, tzucker, czucker), suckar (zuccar) 'Zucker'
Käsitlused: < kasks sucker Liin 1964: 55; Raun 1982: 162; EKS 2019; < sks Zucker EEW 1982: 2898; EES 2012: 485
Muud keeled: rts socker [15. saj] 'suhkur' RES 2004: 984; lt sukurs [1638 Suckurs] 'Zucker' < kasks sucker Sehwers 1918: 55, 97, 161; lt cukurs 'der Zucker' ME: I: 397; cukurs, sukurs 'Zucker' < kasks sucker Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm sokeri [1786 sokuri] 'Zucker' < vrts soker [‹ kasks sucker]; krj sokeri < sm SSA 3: 195; lvS sukkur SLW 2009: 181; lv tsuk̀kə̑r 'zucker' Kettunen 1938: 434; lv tsukkõr 'suhkur / cukurs' LELS 2012: 333; vdj suukkuri 'suhkur, tükksuhkur / сахар, кусковый сахар' VKS: 1188; is sukkuri 'suhkur' Laanest 1997: 187

task, taski 'tasku' < kasks taske 'id.' [u-tüveline tasku on rootsi laen.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 366 ütteki tascki se the pähl; Stahl HHb III 1638: 213 ilma kuckrutta / ilma taschitta / ninck ilma kingatta 'ohn Beutel / ohn Taschen / vnd ohne Schuh'; Gutslaff 1648: 241 Kalliche 'Tasche'; Göseken 1660: 94 taski 'Tasche'; Göseken 1660: 347, 372 saddula tascke 'Satteltasche'; Vestring 1720-1730: 243 Task, -ko 'Eine Tasche'; Helle 1732: 186 task 'die Tasche'; Hupel 1780: 281 task, -o r. 'die Tasche'; Lunin 1853: 190 task, -o r. 'карманъ'
Murded: task (`tasku) : `tasku 'tasku; luisutasku (naistel)' R PJg Kei Juu Kos Jür Amb VMr VJg I; task (taśk) : tasu Sa Vän Tor Jür Kod Trv TMr; `tasku : `tasku Muh Hi L KPõ VlPõ M Puh Ote San Krl Se; taśk : taśki Pst Hls TLä Kan Plv; taśk : tasi Hel Nõo; `taśki : `taśki Saa Kan Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1240, 1241 task : tazu (SW) '= tasku'; taśki : pl. taśkid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk : taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 698 tasku; Tuksam 1939: 957 Tasche 'tasku, kaugas; suur rahakott; jahitasku'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tasche 'Tasche'; Schiller-Lübben taske, tasche 'Tasche'; MND HW III tasche, taschke, taske 'ledernes oder textiles Transportbehältnis für den persönlichen Gebrauch'
Käsitlused: < kasks taske, tasche Ariste 1963: 104; Liin 1964: 57; < kasks taske 'Tasche' EEW 1982: 3094; < asks taske, tasche 'tasku, kukkur, rahakott; paun, kott' EES 2012: 518; EKS 2019
Muud keeled: rts taska [u 1430] 'van tasku; kott; kukkur' RES 2004: 1095
Sugulaskeeled: sm tasku [Agr] 'Tasche eines Kleidungsstückes' < vrts taska [‹ asks taske, sks Tasche] SSA 3: 275; krj tasku 'vyölle kiinnitettävä irtotasku; patruunalaukku' < ? sm; vdj tasku; lv task: taskūd SSA 3: 275; lv tas̄k 'frauentasche' < germ; lv taš̄´k 'scheide, (lederne) tasche' Kettunen 1938: 410; vdj tasku 'tasku / карман' VKS: 1275

teljed pl, telgede 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 282 telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; Hupel 1818: 244 tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g : tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´ : pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg : telje; teljed 'mitm kangaspuud'; Tuksam 1939: 402 Gestell 'pukk; alusjalg; telling; raamistik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
Käsitlused: < kasks stelle, stel Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; < asks stelle, stel 'kanderaamistik; kangasteljed; tellingud' EES 2012: 522; EKS 2019
Muud keeled: rts ställning [15. saj] 'raamistik, (tugi)raam, sõrestik; platvorm' RES 2004: 1045; lt pl. stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] 'Webstuhl' < kasks stel, stelle 'Webstuhl' Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120; stelles (pl.) 'Gestell, Webstuhl' < kasks stel(le) 'Gestell des Webstuhls' Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tellit [1886] 'kangaspuut / Webstuhl' < nrts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' [‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut'] SSA 3: 281

tihvt, tihvti 'metallpulk, -tikk' < asks stift 'id.', sks Stift 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 86 üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
Murded: tihv : `tihvi 'saapanael' Kuu VNg Lüg; tihv : tihvi Muh Rei Mar Mär Han Juu HJn Koe VJg Krk San Krl EKI MK; tihvt : `tihvti 'saapa (kontsa)nael' IisR Jäm; tihvt : tihvti Kse Tor Saa Hag Iis Kod Lai Plt KJn Kam Ote Rõn Rõu Räp; tihv(t), tihi Hää JMd; tift : tifti Rei Vas; `tifti Vai; tiuht : tiuhti Khk Vll; tiuht : tihvi Pöi; tiht : tihvi Emm; tih´t : tihi JMd Hls Krk Plv; tih´t : tih´ti Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihwt : tihwti 'Stift'; EÕS 1937: 1544 tihvt '(Stift)'; ÕS 1980: 710 tihvt; Tuksam 1939: 935 Stift 'tihvt; tikk; pliiats'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stift 'Stift, kleiner Nagel'; MND HW III stift 'Metallstift, bes. im Gebrauch des Glasers; Dorn des Leuchters zum Aufsetzen der Kerze; Schmucknadel mit verziertem Knopf'
Käsitlused: < vrd kasks stift, steft 'Stachel, Spitz', sks Stift EEW 1982: 3151; < kasks stift Raun 1982: 175; < asks stift 'väike nael' ~ sks Stift 'tihvt; tikk; nael; pliiats' EES 2012: 527; < sks Stift 'tihvt, pulk, tikk, nael' EKS 2019
Muud keeled: rts stift [u 1615] 'tihvt; rõhknael; ehit krohvinael' RES 2004: 1019

tikerber, tikerberi 'karusmari (Ribes uva-crispa)' < asks Stickelber, Stickerber 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 514 wotko ounade assemmel Tikkelbäri marjo; Lenz 1796: 11 Sell kuul woip ka .. neid norid Jani Marju, nink Tikkerberi Marju ossad ma sisse panna ehk istutada; Marpurg 1805: 16 se tikker wösso, kä tikker pu marjo kannap; Hupel 1818: 245 tikkel- od. tikli- r. d. od. tikker-pu-marri r. d. 'Stachelbeere'; Lunin 1853: 194 tikkel marri r. d. 'кружевникъ'
Murded: tikerber (tikerbär), -i 'karusmari, tikker' VNg Lüg sporSa Muh Emm Phl Lä Aud Vän Tor HJn Amb Ann JMd Koe Plt Vil; tikerbäär : `tikerbääri Jõh; tikenber, -i Aud; kikerber, -i Tor; tikerperä (tikõr-) Rõn San Urv Rõu Plv Vas; pikõrperä Vas; tikker : `tikri Jõe Khk Vän Juu; tikõl´ : `tiklõ Urv EKI MK; tikerberi mari Pha Vll sporLä HJn Koe Plt; tikenberi mari Aud; tikerperä mari (tikõr-) Rõn San Krl Tõs Plv Vas; tikerpuu mari Jäm; `tikrimari Jäm; `tiklõ mari Urv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tikelber : tikelberi 'Stachelbeere'; tikerber, -i (d) '= tikelber'; tikerper, -i (d) '= tikelber'; ÕS 1980: 712 tikerber 'karusmari'; tikker 'kõnek tikerber'; Tuksam 1939: 920 Stachelbeere 'tikerber ehk tikker, karusmari'
Saksa leksikonid: MND HW III stikbēre 'Stachelbeere'
Saksa allikadA: Grimm stick(el)beere 'stachelbeere' '(Niedersachsen)'
Käsitlused: < asks Stickelber 'Stachelbeere' EEW 1982: 3162; < asks Stickelber (~ Stickerber) Raun 1982: 176; < asks stickelber(e) 'karusmari' EES 2012: 528-529; EKS 2019
Muud keeled: lt stiķenes 'Stachelbeeren' < asks stickelbēre Sehwers 1918: 160; stiķenbēres, stiķenes 'Stachelbeeren' < asks stickelbēr 'Stachelbeere' Sehwers 1953: 122
Sugulaskeeled: lvS stikker mared 'Stachelbeere' SLW 2009: 119, 179

tikkima, tikin 'välja õmblema' < asks sticken 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 396 nöhla kaas kiriux omblema 'sticken (mit perlen)'; Vestring 1720-1730: 248 tikkima; Piibel 1739 wötta ennesele üks teiliskiwwi .. ja tikki senna peäle üks lin; Ja ta tikkis temma kätte platide peäle ja ta pönade peäle Kerubid; Hupel 1818: 246 tikkima r. 'graben, schneiden, stechen (in Stein od. Erz)'; Lunin 1853: 194 tikkima r. 'вырѣзать, гравировать'
Murded: tikkima R S sporLä Tõs Hää sporKPõ Iis Trm Plt Trv; tikkama Vai; `tikmä Nõo Krl EKI MK; Saareste IV: 747
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikkima : tikin 'sticken, graviren, einschneiden, steppen, mit Stickereien verziehen'; ÕS 1980: 712 tikkima; Tuksam 1939: 935 sticken 'tikkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticken 'stecken, sticken, bordieren'; MND HW III sticken 'in ein Gewebe schmükende Muster einnähen, sticken; besticken, etwas zu verzieren; besticken, mit Schnur, Borte benähen'
Käsitlused: < kasks sticken EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; < asks sticken 'tikkima' EES 2012: 529; EKS 2019
Muud keeled: rts sticka [1541] 'tikkima; teppima; (varrastel) kuduma' RES 2004: 1018; lt stiķêt 'sticken' < kasks sticken Sehwers 1918: 160; Sehwers 1953: 122; stiķēt 'sticken' < kasks sticken Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tikata [1787] 'ommella tikkipistoin / steppen'; is tikata 'ommella ristiin'; krj tikata 'tikata, ommella' < nrts sticka 'ommella; tikata; kirjoa; neuloa' [‹ kasks, sks sticken 'kirjoa'] SSA 3: 293; vdj tikata 'läbi õmmelda, tikkida / строчить, вышивать' VKS: 1287

tikk|saag, -sae 'kitsa lehega (augu)saag' < asks sticksāge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tikksaag 'orasaag' VNg Lüg Ans Khk Mär Hää JMd Iis Trm Plt KJn SJn San Krl Har Plv; tikksae Emm; tikksaeg Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikk-sāg : -sāe 'Sticksäge'; ÕS 1980: 712 tikksaag; Tuksam 1939: 935 Stichsäge 'tikksaag'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben sticksage 'eingriffige Säge mit schmalen Sägeblatte'; MND HW III stiksāge 'kleine spitz zulaufende Handsäge, Stichsäge'; DWDS Stichsäge 'Handwerkszeug, mit einem flexiblen Blatt, das auf einer Seite mit scharfen, meist dreieckigen kleinen Zähnen versehen ist und zum Zersägen von Holz o. ä. Materialien'
Käsitlused: < kasks sticksage 'Sticksäge' Viires 1960: 60; EEW 1982: 3164
Muud keeled: rts sticksåg 'ehit kitsas vuks võik tikksaag; jõhvsaag' RES 2004: 1019; lt stikzāģis 'Sticksäge' Sehwers 1953: 122
Sugulaskeeled: lv stiḡ-zò̬i̯ɢ 'handsäge mit spitzem ende, ”stichsäge”' Kettunen 1938: 381

timmer, timmeri '(laeva) puusepp' < asks timmer-, timberman 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `timmer '?puusepp: vana `timmer tegi `tündrisi' Vai EKI MK; timmerdämä 'midagi (kirvega) meisterdama' Nõo Urv Krl Har EKI MK; timmerman '(laeva) puusepp' Emm Phl Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1158 *timmer : timmeri 'Zimmer (Felle zu zählen)'; Tuksam 1939: 1149 Zimmermann 'puusepp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben timmer, timber 'Bauholz, Baumaterial; Zimmerwerk, von Holz aufgeführtes Bauwerk'; timmer-, timber-man 'Zimmerman'
Käsitlused: < kasks timmer, timber EEW 1982: 3174
Muud keeled: rts timmerman [14. saj] 'puusepp' RES 2004: 1118; lt † timermanis 'Zimmermann' < vrd kasks timmerman Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143
Sugulaskeeled: sm timpermanni [1621 timberman] 'kirvesmies, rakennusmies; puuseppä / Zimmermann; Tischler' < vrts timberman [= kasks timmerman ’kirvesmies’] SSA 3: 296; sm timperi, timpermanni 'kirvesmies' NS V 1978: 693; lv timmõrmaņ, tsimmõrmaņ 'laeva puusepp, timmermann / kuģa galdnieks, namdaris, cimermanis' LELS 2012: 327, 332

tingima, tingin 'tingimusi esitama' < asks dingen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 126, 185 tingida 'Bedingen (im kauffen)'; tingima 'Feilschen / bieten'; Hupel 1780: 284 tingma d. 'bedingen'; Hupel 1818: 246 tingima, tingma r. d.; tingmä d. 'dingen, bedingen, abdingen'; Lunin 1853: 194 tingima, tingma r. d. 'рядиться, торговаться'
Murded: `tingima (-mä) 'kauplema; (vastu) vaidlema' sporR S L Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Iis Trm Plt KJn; `tingma Mar Vig Var; `tingmä (-me) Saa Kod M Puh San Krl EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1282 tiṅgima : tiṅṅin; tiṅgmä (d) 'dingen, bedingen, besprechen'; ÕS 1980: 713 tingima; Tuksam 1939: 199 dingen 'tingima, (maha) kauplema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dingen 'gerichtlich verhandeln; verhandeln, unterhandeln, bes. über den Abschluss eines Kauf- oder Miethgeschäftes'; Schiller-Lübben dingen 'gerichtlich verhandeln; verhandeln, unterhandeln'; MND HW I dingen 'gerichtlich verhandeln; unterhandeln, verhandeln (über die Höhe einer Zahlung, Ablösungsumme, Buße, des Lösegelds, Schongelds, des Preises)'
Käsitlused: < kasks dingen Liin 1964: 48; EEW 1982: 3178-79; Raun 1982: 177; Raag 1987: 324; < asks dingen 'kohtulikult arutama, läbirääkimisi pidama' EES 2012: 531; EKS 2019
Muud keeled: rts betinga [1846] 'tingitud olema; nõudma, maksma' RES 2004: 112; lt *diņ̃ģêt 'dingen' < kasks dingen Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 26; diņģēties 'dingen, feilschen' < kasks dingen Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tinkiä [1680] 'pyytää t. vaatia alennusta hinnasta' < nrts ting 'olio, esine; käräjät'; is tiŋkiä; krj tinkie < sm SSA 3: 297; lvS diŋg ~ diŋg´, -ub ~ diŋ 'dingen, feilschen' SLW 2009: 53; lv dingõ 'tingida / kaulēties, diņģēties' LELS 2012: 53; vdj tinkiä 'tingida, kaubelda / торговаться' VKS: 1289

toll, tolli 'maks; maksuamet' < kasks tolle 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 378 Sihs andket nüd .. Kümnes selle, kelle kohus om anda, Tolli selle, kelle Kohus om; Stahl LS I 1641: 64 Sih∫ andket nühdt .. tolli / kenne ∫e tolli kohu∫ on 'So gebet nun .. Zoll / dem der Zoll gebühret'; Göseken 1660: 96 Toll/ i 'Zoll'; Göseken 1660: 138, 366, 485 toll 'beysteur collecta'; Toll 'Schos / Zoll census'; Toll 'zins / zoll vectigal'; VT 1686 tassoge nühd eggamehele omma Wölga .. Tolli / kelle Tolli sünnis; Vestring 1720-1730: 253 Tol, -li 'Der Zoll'; Tolli-rahha 'Zoll Geld'; Helle 1732: 190 tol 'der Zoll'; tolli-rahha 'der Zoll'; Helle 1732: 323 tol 'der Zoll'; Piibel 1739 ei kohto-rahha, ei tolli egga muud makso; Hupel 1780: 286 tol, -li r. d. 'Zoll; Steuer; Tribut'; Hupel 1818: 250 tol, -li r. d. 'Zoll (Maaß u. Abgabe)'
Murded: toll : `tolli 'kauba sisseveomaks' R; tol´l : tolli Khk Vll Emm Kse Hää Ris Juu JMd VJg Trm Kod KJn Hls Krl; tsol´l : tsolli RId; tull : `tulli Jõe Kuu VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´ : tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll : tolli 'tollimaks; tollikontroll; tolliasutus'; Tuksam 1939: 1152 Zoll (Abgabe für Waren) 'toll'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol 'Zoll'; toln, tolen, tollen, tolne, tolle, tol(l)ent 'Zoll; Zollgebäude'; tolnen 'Zoll bezahlen'; Schiller-Lübben tolle, tol 'Zoll'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll'
Käsitlused: < kasks tol(le) Ariste 1963: 105; Liin 1964: 48; EEW 1982: 3215; < kasks tolle Raun 1982: 179; < asks tolne, tol(le)n, tol(le) 'toll' EES 2012: 536; EKS 2019
Muud keeled: rts tull [1338] 'maj toll, tollimaks, kaubalõiv' RES 2004: 1153; lt tul̃le 'Zoll (Abgabe)' < asks toll 'Zoll' Sehwers 1953: 146; tullêt < asks tollen 'Zoll bezahlen' Sehwers 1953: 146; tulle 'Zoll (Abgabe)' < kasks tol Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm tulli [Agr] 'Zoll' < vrts tull, tolder; krj tulli < sm SSA 3: 324; lv tol̄´ 'zoll, zollamt' < kasks tol(le) Kettunen 1938: 427; lv toļ 'toll, tolliamet / muita' LELS 2012: 328; vdj tulli 'toll / таможня' VKS: 1388

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tover, tober 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna tower 'weinZuber orca'; Hornung 1693: 59 Tower : Toowri : Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; Vestring 1720-1730: 255 Tower, -ri 'Ein Zuber'; Helle 1732: 190 tower, g. i 'der Zuber'; Hupel 1780: 287 tower : toowri r. d. 'der Zober, Zuber'; Lunin 1853: 199 tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
Murded: `toober : `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber : `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover : `tuovri (`tuorvi) R(-ua- Jõh); `toover : `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover : `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver : `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s) : `tu̬u̬rja Har VId; toor : `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris : `toori PJg Vän Tor Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber : tōbri 'Zuber'; tōr : tōri (D); tōwer : tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber : tōbri (tōwer, tohwer, tōŕ, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober; Tuksam 1939: 1153 Zuber 'toober'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
Käsitlused: < kasks tōver Viires 1960: 99; < kasks tover (tober) Liin 1964: 53; EES 2012: 538; < kasks tover EEW 1982: 3225; < kasks tober Raun 1982: 179
Muud keeled: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] 'Zuber' < kasks tōver 'Zuber' Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tuoveris, tuovēris 'Zuber, großes Wassergefäß' < kasks tover Jordan 1995: 105
Sugulaskeeled: lvS tuovar 'Zuber' < vrd kasks tover SLW 2009: 202

tosin, tosina 'kaksteist' < asks dos(s)in 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 163 tossina 'dutzet / dossin'; Hupel 1818: 251 tossin, -a r. d. 'ein Dutzend'; Lunin 1853: 198 tossin, -a r. d. 'дюжина'
Murded: tosin, -a Jõe VNg Iis Vai sporS sporL Juu Kos JMd Tür Koe VJg I Plt KJn M Puh; to(s)sin, -e (-õ) San Krl Har; trosin, -a Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 tozin : tozina 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; Wiedemann 1893: 1176 tozin : tozina (tozinits, toziṅg, tõzin, tuzin) 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; tozin-tozin 'ein Gross (144 Stück)'; ÕS 1980: 722 tosin; Tuksam 1939: 219 Dutzend 'tosin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dosin, dossin, dosint 'Dutzend'; MND HW I dossîn, dosîn 'Dutzend'
Käsitlused: < kasks dosîn, dossîn Liin 1964: 48; < kasks dos(s)in EEW 1982: 3252; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324; < asks dos(s)in, dosint 'tosin' EES 2012: 542; EKS 2019
Muud keeled: rts dussin [u 1350] 'tosin' RES 2004: 210; lt ducis, duzins 'Dutzend' < kasks dosin Sehwers 1918: 146; dozīns, duzīns < kasks dosīn 'Dutzend' Sehwers 1953: 25; lt ducis 'Dutzend' < bsks Dutz 'Dutzend' Sehwers 1953: 29
Sugulaskeeled: sm tusina [1609] '12 kpl / Dutzend'; krj tusina < rts, vrd vrts dussin 'tusina' [‹ kasks dosin, dossin] SSA 3: 338; lv dut́̄š́ 'dutzend' < sks Kettunen 1938: 43; lv dutš 'tosin / ducis' LELS 2012: 56; vdj d´uužina 'tosin / дюжина' VKS: 188

traat, traadi 'traat; piginöör' < asks drât 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 161, 370 Traati 'Dratt / Pickdrat'; Traat 'schusterdrat filum picatum'; picki löng 'schusterdrat filum picatum'; Virginius 1687-1690 Nink teggi sedda Kulda Tradiks, et sedda wois kuddoda; Vestring 1720-1730: 255 Traat; Tradit 'Gardienen Stangen (Reval)'; Helle 1732: 191 tradid 'Gardienen Stange'; Piibel 1739 taggusid need kuld-platid öhhukesseks ja leikasid neid tradiks; Hupel 1780: 288 traat, -i r. d. 'Drath'; Lithander 1781: 557 Kui need raudtradit täis on poetud, siis kasta neid taigna sisse; siis tomma need tratid holega seest wälja; Lenz 1796: 42 laske ka sedda lauade Mulda ütte Raud-Draat-Seggla läbbi; Hupel 1818: 251 traat, -i r. d. 'Drath; Pech- od. Eisendrath'; Lunin 1853: 199 traat, -i r. d. 'проволока; дратва; капитель'
Murded: traat : `traadi R(`traati Vai); traat : traadi Emm Rei Lä; traat : traadi (-oa-, -ua-) KPõ I Plt; traat´ : traadi T Urv Krl Rõu Plv Räp; traet : traadi Jäm Lä Ris; raet : raadi Sa Muh; raat : raadi Pä KJn; raat´ : raadi Krl Har Vas Se; raad´ : raadi M; raad´ : rae Äks Kõp Vil Trv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1033, 1320 rāt´ : rādi '= trāt´'; trāt´ : trādi 'Draht'; pigi-trāt´ 'Pechdraht'; ÕS 1980: 722 traat; Tuksam 1939: 204 Draht 'traat'; Pechdraht 'pigitraat'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drât 'Draht, Faden (von Flachs etc., Metall)'; Schiller-Lübben drât 'Draht, Bindfaden, Zwirn'; MND HW I drât 'Faden, Draht (Bastdraht, Bindfaden, Pechdraht, Metalldraht)'
Käsitlused: < kasks drât 'Draht' Liin 1964: 51; < kasks drât ~ sks Draht EEW 1982: 3258; Raun 1982: 180; < asks drāt 'traat; nöör, niit' ~ sks Draht 'traat' EES 2012: 543; < asks drāt 'traat' EKS 2019
Muud keeled: rts tråd [14. saj] 'niit, lõng; traat' RES 2004: 1147; lt drãte, drãts [1638 Drahte] 'Draht' < kasks drāt Sehwers 1918: 30, 86, 146; Sehwers 1953: 27; drāte 'Draht' < kasks drât Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv drō̬t́̀ 'draht' < kasks drāt Kettunen 1938: 41; lv strō̬`t́ 'draht (= drō̬`t´); pechdraht' < kasks drāt Kettunen 1938: 383; lv drǭţ 'traat / drāts'; strǭţ 'traat / stieple' LELS 2012: 55, 305; vdj traatti 'traat / проволока' VKS: 1302; vdj draatva 'pigitraat / дратва' VKS: 185

treek, treegi 'riba, triip' < asks streke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: triek : `triegi 'kriips (kompassil); (tuule)hoog; rida, rivi' Kuu; treek : treegi Jäm Emm Phl Khn Hää; reek : reegi Khk Krj Pha Muh; triek : triegi 'hoop, löök' JJn VJg; striik : striigi 'rida, kiht' Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 trēk : trēgi 'Strich, Windstrich; fig. ein Weniges'; sūred trēgid 'die Striche, welche die acht Hauptwinde bezeichnen'; kell on trēgi sēz kümme 'es ist Punkt zehn Uhr'; EÕS 1937: 1568 treek '1/64 osa kompassiketta ringist, kompassikodar'; Tuksam 1939: 943 strecke 'mat [sirg]lõik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 streke 'Strich, Streifen, Linie, Streke, Streich, Schlag'; Schiller-Lübben streke 'Strich; Strick, Strang, Schnur'; MND HW III strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Kennmarke, Eichstrich; Farbstrich, farbider Streifen; Landstrich'
Käsitlused: < kasks streke 'Strich' GMust 1948: 64, 94; EEW 1982: 3264
Muud keeled: rts streck [15. saj] 'joon, kriips' RES 2004: 1028; lt strẽķis 'Strecke, Raumteil, Zeitteil' < kasks streke Sehwers 1918: 160; strẽķis 'eine Strecke, ein Raumteil, ein Zeitteil; die Ornung' < asks strēk 'Strich, Streifen; Strich Weges, Strecke; Strich Landes, Gebiet' Sehwers 1953: 124; strēķis, strēķe 'Reihe, Schicht; Strecke, Raumteil; Zeitteil, Weile; Regenschauer' < kasks strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Längenmaß; geograph. Erstreckung, Ausdehnung, Landstrich' Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: lv strēk̀, trēk̀ 'weile, strich in der windrose' < kasks streke 'strich' Kettunen 1938: 382

treima, trein 'treipingil töötama' < kasks dreien, dreigen 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 Seestpiddi olli se koggone Kodda selgest Seedrist, reijtut Nööpide, ja Lilli-wärkiga; Vestring 1720-1730: 255 treiima 'drechseln'; Helle 1732: 112 keritama 'drehen'; Hupel 1780: 288 treima d. 'drechseln'; Hupel 1818: 252 treiima u. tre-ima r. d.; trerima d. 'drechseln'; Lunin 1853: 199 treiima; tre-ima r. d. 'вѣртеть, точить'
Murded: `treima R Jäm Hi Lä Kse KPõ I Plt TLä; `treimä San Krl Räp; `reima Khk Kär Vll Muh Vig Kse Han Pä M(`reime) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 treīma, -in (treiama, trēima) 'drehen, drechseln'; treiama, -an (SO) '= treīma'; ÕS 1980: 725 treima; Tuksam 1939: 205 drechseln 'treima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreien, dreigen 'drehen, drechseln'; MND HW I dreyen, dreigen, drêgen 'drehen, wenden, winden'; dreytourie 'Drechbank, Dreherwerkzeug'; dreystel(le) 'Haspel des Webers; Drehbank'
Käsitlused: < kasks dreyen Viires 1960: 183; < kasks dreien, dreigen 'drechseln' EEW 1982: 3266; < asks dreien, dreigen 'pöörama, keerama; treima' EES 2012: 544
Muud keeled: lt dreĩjât 'drehen, drechseln' < kasks dreien, dreigen Sehwers 1918: 33, 146; lt dreĩjât, dreĩjêt < kasks dreyen, dreigen 'drehen, drechseln' Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lvS dreij 'drechseln' SLW 2009: 54; lv dreì̯jə̑ 'drechseln' < kasks dreien Kettunen 1938: 40; lv dreijõ 'treida / virpot' LELS 2012: 55; vdj treijata 'treida / точить, вытачивать, токарничать' VKS: 1303
Vt treial

veebiliides @ veebihaldur