[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 107 artiklit, väljastan 100

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Läti keel: lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < kasks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

ankur, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < mr ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < rts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Läti keel: lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < mr kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

karp, karbi 'laadik' < kasks karpe 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Karpekeñe 'Schachtel'; Göseken 1660: 150, 271 karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; Göseken 1660: 598 Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; Hornung 1693: 28 Karp : Karbi : Acc. pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; Helle 1732: 108 karp 'die Schachtel'; Hupel 1780: 173 karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; Hupel 1818: 72 karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; Lunin 1853: 50 karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
Murded: kaŕp : karbi (-ŕ-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp : `karbi R EMS II: 761
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kaŕp : kaŕbi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; ÕS 1980: 240 karp
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
Käsitlused: < ? kasks karpe 'kast' Raun 1982: 32; < kasks karpe 'puinen kirstu' SSA 1: 316; < ? asks karpe 'puust kast' EES 2012: 133
Läti keel: lt kārba LELS 2012: 46
Sugulaskeeled: sm karppi [1745] 'puinen laatikko, rasia / Holzschachtel' < ee karp [‹ kasks karpe] SSA 1: 316; sm karppi < ee karp Bentlin 2008: 66-67; is karppa, karppi 'rasia'; vdj karppi 'rasia, koppa'; lv kaŕp, kärp 'puinen rasia, kotelo' SSA 1: 316; lv kar̄´`p 'Kästchen, Büchse'; kär̄`p, kar̄´`p 'hölzernes kästchen, schachtel' < ee karp Kettunen 1938: 107, 177; vdj karppi 'karp, toos / коробка' VKS: 395

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < rts kejsare [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kink, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink
Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
Vt kinkima

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêⁱster 'id.' [koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister ning saksa Meister]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 372 ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); Gutslaff 1648-1656 tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; Göseken 1660: 369, 152, 446 Koolmester 'schulmeister præceptor'; Koolmester 'Caplan'; Vestring 1720-1730: 91 Koolmeister 'Ein Schulmeister'; Hupel 1766: 117 koolmeistril on kül teggemist; Hupel 1780: 189 koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; Arvelius 1790: 45 Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; Hupel 1818: 97 koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; Lunin 1853: 69 koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL EMS III: 603, 775
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōl´-meistre-kōl´ 'Lehrerseminar'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; MND HW III schôl(e)mêⁱster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
Käsitlused: < kasks schole-mester Ariste 1940; Liin 1964: 61; < sks Schulmeister EEW 1982: 940; < sks Schulmeister EKS 2019
Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] 'Schulmeister' Sehwers 1918: 55, 95, 158; skuõlmeisteris 'Schulmeister' < asks schōlmeister Sehwers 1953: 108
Sugulaskeeled: lvS skuolmeister 'Schulmeister' SLW 2009: 176; lv skùo̯lmeì̯stə̑r 'schulmeister' Kettunen 1938: 373; lv skūolmēstar 'koolmeister / skolmeistars' LELS 2012: 296

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
Läti keel: lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

kramp, krambi 'riiv' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Läti keel: lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

krussima, krussin 'kähardama' < asks krussen 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 251 ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
Murded: `kruśsima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `kruśma Kod Ran; `ruśsima Han PJg EMS III: 882
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
Käsitlused: < kasks krusen 'kräuseln, lockig machen' EEW 1982: 1001; < vrd kasks krusen Raun 1982: 52; < asks krusen 'kähardama, krussima' EES 2012: 184
Läti keel: krũzêt 'kräuseln, kraus machen' < kasks krusen ME: II: 294; krũzêt, skrũzêt 'kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken' < kasks krūsen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60, 107
Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] 'kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422
Vt kruss. Vrd krousima

kruus, kruusi 'tass, kruuk' < kasks krûs 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 158 Sähl ollit enge kuhs kiwwist wessi|krosi pantut; Stahl HHb III 1638: 26 Töitket needt we∫∫ikru∫it weh kahs 'Füllet die Wa∫∫erkrüge'; Gutslaff 1647-1657: 95 teuwtis omma Krohsi; Göseken 1660: 91, 267 Ruusi 'Kruß'; Ruus 'Krug (Trinckgeschir)'; Hornung 1693: 23 Kruus 'ein Krug'; Vestring 1720-1730: 94 Kruus, -si 'Der Krug'; Helle 1732: 121, 322 kruus 'der Krug'; Hupel 1780: 191 kruus, -i r. d. 'der Krug'; Lithander 1781: 541 Kalla need munna walged ühhe kiwwi krusi sisse; Lunin 1853: 73 kruus, -i r. d. 'кружка, штофъ'
Murded: kruus (-ś) : kruusi 'joogianum' Hi KPõ I Hel Puh Võn San V; kruus : `kruusi R; ruus Sa L; ruuś VlPõ M EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krug (Trinkgefäss)'; Wiedemann 1893: 396 krūź : krūzi (krōź, rūź) 'Krug (Trinkgefäss)'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krôs, krûs 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; MND HW II: 1 kros (kroes, krois), krůs (krues) 'Krug, Kanne aus Ton'
Käsitlused: < kasks krûs, krôs 'Kanne, Krug' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1001; SSA 1: 422; < kasks krûs Ariste 1963: 93; Raun 1982: 52; < asks krūs 'kann, jooginõu, kruus' EES 2012: 185; EKS 2019
Läti keel: lt krũze 'Krug, Krause, ein irdenes Gefäß' < kasks krūs Sehwers 1918: 32, 151; lt kruoze [1615] 'Krug' < kasks krōs 'Krug' Sehwers 1953: 60; lt krùoze 'ein irdener Krug' < kasks krôs 'Krug' ME: II: 295; krūze, krūza, kruoze 'irdener Krug' < kasks krôs Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kruusi, ruusi [Agr crwsi] 'ruukku, saviastia / Krug, Tongefäß' < mr krus 'kivi-, saviastia' [‹ kasks krus, kros] SSA 1: 422; SKES: 1001; lvS krūs 'Krug' SLW 2009: 88; lv krūz 'krug' < kasks krūs Kettunen 1938: 157-158; lv krūz 'kruus, kann / krūze' LELS 2012: 141
Vrd kruuk

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < asks schruwstück 'id.'

Vana kirjakeel: Masing 1823: 107 ehk minge omma kruustükki jure, ja tehke nenda omma töed
Murded: kruustükk : -tüki (-tükki) 'kruustangid' Lüg Ris VJg I Puh; kruustükk : -tügü Rei; kruustükk : -tükü Har Vas; `kruustik : `kruustiku Kam Ote EMS III: 891; `kruustikpińk 'kruustükk' Urv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krū(w)stük : krūwstüki 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krū(w)stük : krūwstüki (krūs-taṅṅid, krūstük, rūz-taṅṅid) 'Schraubstock'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; stucke 'Stück'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Shraubenwerk'
Käsitlused: < kasks schruwstück 'Schraubstock' EEW 1982: 1002
Läti keel: lt skrũvstiķis 'Schraubenstock' < asks schrūvstikke 'ein Schraubstock; eine Art großer Zangen' Sehwers 1953: 107; lt skrũvsteķis 'der Schraubenstock' < sks ME: III: 900
Sugulaskeeled: lv skre̮ùvstik̀ 'schraubstock' Kettunen 1938: 373; lv skrõustik 'kruustangid / skrūvspīles' LELS 2012: 295
Vrd kruus|tangid

kunskopp, kunskopi 'teade; riugas, temp; lobiseja' < kasks kun(t)schop 'teade; teadmine, oskus'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundkoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Läti keel: lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Läti keel: lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

kört, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
Läti keel: lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < rts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
Läti keel: lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < mr lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
Vt lustima

maat, maadi 'mõõt; mudel' < asks mate 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 200 igka Inimeselle oma mate; Gutslaff 1648: 225 Möht /a 'Masse'
Murded: maat´ : maadi 'mudel; lõige; riidesiil' T V EMS V: 854
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 644 māt´ : mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mate 'Mass; Art, Weise; Angemessenheit, Passlichkeit; Mässigkeit, Masshaltung'; maten 'das Mass (pensum) bestimmen'; meten 'messen'; Schiller-Lübben mate 'Maß; Art, Weise; Angemeßenheit, Passlichkeit'; maten 'das Maß (pensum) bestimmen'; meten 'meßen'; MND HW II: 1 mâte (maete, maite), mât 'Maß, Abmessung, Ausdehning; Maß, Maßhalten, Mäßigung, Mäßigkeit'; meten 'messen, abmessen'
Käsitlused: < kasks mate Liin 1964: 48
Sugulaskeeled: sm motti [1886] 'neljännessyli halkoja / ein Viertel Klafter Brennholz' < rts mått 'mitta, määrä' SSA 2: 172

madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse 'id.', sks Matrose

Esmamaining: Eesti-Ma 1774
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1774 laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Turki Laewa peäle joosta; Masing 1821: 405 nähti üht wõerama matrosi ühhe purida õtsas istuwad
Murded: `matrus : `matrukse R(-sse); `matrus, -e Jäm Khk Khn Hää; madrus, -se (-sse, -kse) Khk Vll Muh Hi Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; madruss, -e (-õ) KJn M Puh San V; madruski Mus EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 madros : madrosi; madrus : madruse, madrukse 'Matrose'; ÕS 1980: 398 madrus
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Matrōse 'Seemann'; Schleswig-Holstein Madroos [madrō·s], Matroos [matrō·s] 'Matrose'
Käsitlused: < hol matroos 'Matrose' GMust 1948: 69-70, 83; < sks Matrose ~ vn матрос EEW 1982: 1477; < asks Matroos Raun 1982: 87; < hol matroos ~ asks matroos ~ sks Matrose 'madrus' EES 2012: 270; < sks Matrose 'madrus' [‹ hol matroos] EKS 2019
Läti keel: lt matruõzis 'Matrose' < sks der Matrose ME: II: 566; Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matruusi [1770] 'Matrose' < rts matros [‹ hol matroos] SSA 2: 154; Bentlin 2008: 145; lv mat̄ruo̯z, mat̄rūz 'matrose' Kettunen 1938: 217; lv matrūz 'madrus / matrozis' LELS 2012: 183; vdj matrossi, matrussi 'madrus / матрос' VKS: 710

manna, manna 'nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
Läti keel: lt manna LELS 2012: 183
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < rts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 Kuÿ meÿe hend .. tæma Armuliko Mantele alla petame; Müller 1600/2007: 618 kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605); Rossihnius 1632: 207 Heita omma Mantli hennesse pähle; Stahl HHb III 1638: 635 needt Mantlit 'die Mäntel'; Gutslaff 1648: 226 Kûb; Mantel 'Mantel'; Göseken 1660: 91 mantli 'Mantel'; Göseken 1660: 334, 288 weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; VT 1686 sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; Piibel 1739 wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; Hupel 1818: 133, 137 mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; Lunin 1853: 99, 102 mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
Murded: `mantel : `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl EMS V: 946; `mäntel : `mäntli (-le) 'mantel' Saa Hls TLä Kam San V EMS VI: 337
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel : mańtli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
Käsitlused: < kasks mantel 'Mantel' Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raun 1982: 87; Raag 1987: 324; < sks Mantel EEW 1982: 1501; SSA 2: 148; < asks mantel 'mantel' EES 2012: 276; EKS 2019
Läti keel: lt meñtelis 'Mantel' < asks mentel Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; mantels 'Mantel' < kasks mantel Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] 'päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke' < mr mantel, mantol SSA 2: 148; lv man̄t̆tə̑l 'mantel' Kettunen 1938: 216; lv mantõl 'palitu, mantel / mētelis' LELS 2012: 183

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61, 125 Mester Saxa ordenß lifflandi maell; Müller 1600-1606: 209-210 oma Arma Issanda ninck Meistre kz; Rossihnius 1632: 213 wihket se ruwa|meistri kette; Stahl HHb II 1637: 48 eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; Gutslaff 1647-1657: 270 Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma; Göseken 1660: 91, 292 meister/ i 'Meister'; Göseken 1660: 125, 391 Puuseppa Meister 'Bawmeister'; Tallmester 'stallmeister'; Hupel 1766: 118 siis piddi temma kül omma tööd .. weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; Hupel 1780: 215 meister, -tri r. d. 'der Meister'; Hupel 1818: 139 meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; Lunin 1853: 104 meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
Murded: `meister : `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V EMS VI: 10; `möister : `möistri Jäm Khk Mus Kaa Pha EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister : meiśtri (meistre) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'
Käsitlused: < kasks mester, meister Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; < kasks meister Raun 1982: 91; < asks meister, mester 'meister; isand; õpetatud inimene' EES 2012: 280; EKS 2019
Läti keel: lt meĩsteris 'Meister' Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78; † mestri 'Ordensmeister in Livland' < kasks mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' Sehwers 1918: 154; meisteris 'Meister, Handwerksmeister' < kasks meyster Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] 'mestari, opettaja / Meister, Lehrer' < rts mästare [‹ kasks meister, mēster]; krj mestari 'etevä; mestari, taituri' < sm SSA 2: 162; lvS meister 'Meister' [lat´tmeister ’Hutmacher’] SLW 2009: 120; lv mēstar, mēstaŕ 'meister' < sks Kettunen 1938: 220; lv mēstar 'meister / meistars' LELS 2012: 187; vdj maasteri, meisteri 'meister / мастер' VKS: 687, 716; is maasteri 'meister' Laanest 1997: 112

mett, meti 'lõngade immutusvedelik' < asks smette, smitte 'kangrukliister'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 140-141 mette r. d. 'Schlichte od. lf. Schmitte der Leinweber'; mettejahho 'Mehl zur Schmitte'; mitte r. d. 'Weberschmitte'
Murded: met´t : meti 'nõrk kliister' Jäm Koe Plt Pil EMS VI: 44; mitt (mit´t) : miti 'kangrukliister' Muh Vig Mih Aud Trv Krk Ote San V EMS VI: 98
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658, 659, 673 mete : mette 'Schlichte, Weberkleister'; met´t´ : meti '= mete'; mit´t´ : miti (W) '= mete'; ÕS 1980: 421 mett : meti 'tekst kleepuv vedelik kanga lõimede immutamiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitte, smette 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; Schiller-Lübben smitte, smette 'in der Weberei der Brei oder Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; MND HW II: 1 smitte, smette 'Brei oder Kleister mit dem die Leineweber den Aufzug stärken'
Käsitlused: < kasks smette, smitte Ariste 1983: 44; < asks smitte, smette 'puder või kliister lõngalõimede tugevdamiseks' EES 2012: 281; EKS 2019
Läti keel: lt smite [1638 Smittes] 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten, Leimwasser zum Steifen des Garns' < kasks smitte 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smite 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten' < kasks smitte 'Kleister' ME: III: 966
Vt mettima

märter, märtri 'usukannataja' < kasks merteler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 222 sæl omat olnuth ned Mertlerit; Stahl HHb II 1637: 88 Sünd kihtap nende Martereride auwus hulck 'Dich Lobet die ehrliche schar der Martyrer'; Göseken 1660: 91, 289 martler 'Martyrer'; Marterer 'Martyrer'; Hupel 1818: 137 märter, -tri r. selt. 'Märtyrer'; Lunin 1853: 102 märter, -tri r. d. 'мученикъ'
Murded: `marter : `martri VNg; matter : `matre Plt; `matri Har; `märter : `märtri Han; `märtri (-re) Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 590 märtir, -i 'Märtyrer'; ÕS 1980: 442 märter 'usukannataja; oma veendumuste pärast kannataja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 marteler, -êr(e), mertel-, *martirer 'christlicher Martyrer, die Passion Christi'
Käsitlused: < sks Märtyrer EEW 1982: 1622; < asks martelere, mertelere 'märter' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marttyyri [Agr martyr] 'Märtyrer' < mr martyr SSA 2: 152

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kudt nüith meddÿ naber; Rossihnius 1632: 230 Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; Stahl 1637: 93 Naber : Nabri∫t 'Nachbar'; Stahl LS I 1641: 170 Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; Gutslaff 1648: 228 Nâber 'Nachbar'; Göseken 1660: 92, 303 Naaber 'Nachbar'; Vestring 1720-1730: 144 Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; Helle 1732: 143 naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; Hupel 1780: 220 naber : naabri r. d. 'Nachbar'; Arvelius 1787: 64 meie naabrimees; Hupel 1818: 147 naber : naabre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; Lunin 1853: 111 naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber : `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber : `naabre M Ran; `naabri : `naabri Ote V EMS VI: 430
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber : nābri, nābre, nābru; nābre : nābre (d) 'Nachbar'; nābur : nāburi '= nāber'; ÕS 1980: 445 naaber
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks naber Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; Raun 1982: 100; < kasks nabûr ~ erts nâbur EEW 1982: 1647; < asks naber 'naaber' EES 2012: 303; EKS 2019
Läti keel: lt nãburgs 'Nachbar' < kasks nāber Sehwers 1918: 154; lt nãburgs 'Nachbar' < vrd vasks nābūr 'Nachbar' Sehwers 1953: 83; lt nāburgs, nābargs, nābergs 'Nachbar' < kasks nâber Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] 'Nachbar'; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mr nabor 'naapuri' [‹ kasks nābur] SSA 2: 200; SKES: 363; sm naapuri 'Nachbar' < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur Bentlin 2008: 148; lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d 'Nachbar' SLW 2009: 127; nō̬berɢ 'nachbar' < kasks naber Kettunen 1938: 72, 252; lv nǭbõrg 'naaber / kaimiņš' LELS 2012: 210; vdj naapuri 'naaber, naabripere / сосед, соседи' VKS: 785; is naapuri 'naaber' Laanest 1997: 123

narr, narri 'veiderdaja; naerualune, -väärne' < kasks narre 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 226 meÿe olleme nÿ|sarnset hulluth Narrit; Rossihnius 1632: 232 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit, se|perrast et teye tarckat ollete; Stahl 1637: 94 nar : narri∫t 'Narr'; Stahl LS II 1649: 618 ommat nem̃at Narriz ∫ahnut '∫ind ∫ie zu Narren worden'; Gutslaff 1648: 228 Jeck /e 'Narr'; Göseken 1660: 92, 413 Narr 'Narr'; narr 'thor stultus'; Hupel 1780: 222 nar, -ri (od. narr) r. d. 'Narr, Thor, Gaukler'; Lunin 1853: 114 nar, -ri r. d. 'дуракъ, безумецъ, глупецъ'
Murded: narr : `narri 'kerglane, alp; naeruväärne' R(`narri); naŕr : naŕri (-rr-) Sa Muh Rei Lä K I eL; narr : narra Pä Hls EMS VI: 499
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕ : naŕŕi; narr : narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; ÕS 1980: 450 narr
Saksa leksikonid: Lübben 1888 narre 'Narr'; MND HW II: 1 narr, (seltener) nar 'Narr, Tor, dummer, unvernüftiger Mensch; Narr, närrische Figur, Possenreißer'
Käsitlused: < kasks narre 'Narr' Ariste 1963: 97-98; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 1671; Raun 1982: 101; Raag 1987: 324; < asks narre 'narr' EES 2012: 308; EKS 2019
Läti keel: lt nar̃s, ner̃ris 'Narr' < kasks narre Sehwers 1918: 29, 154; lt nar̃ris, ner̃ris 'Narr' < asks narr Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm narri [1616] 'ilveilijä; hupsu / Narr; Hanswurst' < rts narr 'hupsu; ilveilijä, narri' [‹ kasks narre] SSA 2: 206; sm narri 'Narr' < asks nar(re) 'Narr, Tor' ~ rts narr Bentlin 2008: 148; lv nō̬ra (nō̬ŕa) 'narr; scherz' < kasks narre Kettunen 1938: 253; nar 'alp, narr / āksts' LELS 2012: 204
Vt narrima

narrima, narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 263 Ninda on Jummala Sanna .. neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes .. den Griechen eine Thorheit'; Virginius 1687-1690 Seperrast, et sina mind ollet narrinut; Helle 1732: 144 narrima 'zerren, vexiren'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 222 narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; Lunin 1853: 114 narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; tüdrukut häbistama' R S; `narrima (-ŕr-) L(`nardima Hää); `naŕrima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `naŕma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId EMS VI: 500
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕima : naŕŕida : naŕŕin 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' EES 2012: 308
Läti keel: lt nar̃ruôt, ner̃ruǒt 'narren, necken, foppen' < asks narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' Sehwers 1953: 82; lt nerrot 'narrida / narrõ' LELS 2012: 204
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] 'puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken' < rts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm SSA 2: 206; lvS narr 'narren' SLW 2009: 129; lv na`rrə̑ 'narren, necken' < sks; nō̬rastə̑ 'narren, possen treiben' < vrd lv nō̬ra Kettunen 1938: 242, 253; lv narrõ 'narrida / nerrot' LELS 2012: 204; vdj narria 'narrida, narritada, pilgata / дразнить, насмехаться' VKS: 797
Vt narr

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
Läti keel: lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < rts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Läti keel: lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd mr offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees; peamees, ülem' < asks oldermann 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Masing 1822: 63 aldermánnidele .. pandi iggaühhele 25 Rublad trahwi peäle; Jannsen 1858: 163 Koddanikud on .. kahhes kildas .. ja iggal seltsil omma olderman ees
Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermańn Mar Plt KJn; ollermańn Noa KJn EMS VI: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj gildi või tsunfti vanem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
Käsitlused: < kasks olderman Ariste 1940: 48; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 1828; < asks olderman 'kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem kirikutes, hospitalides' EES 2012: 336; EKS 2019
Läti keel: lt † al̃dermanis 'Ältermann' < kasks alderman Sehwers 1918: 141; Sehwers 1953: 1; lt oldermenis 'eltermanis' SV 1978: 513
Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] 'kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister' < mr ålderman 'ammattikunnan esimies' [‹ kasks olderman] SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825; lv ōldə̑r, ōldar 'tölpisch; unbändiger, ausgelassener, unachtsamer' < kasks olderman Kettunen 1938: 263

orel, oreli 'viledega klahvpill (hrl kirikus)' < kasks orgel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Orgel 'Orgel'; Göseken 1660: 315 orgel 'Orgel'; Hupel 1780: 148, 231 errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; Lunin 1853: 20, 126 errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä EMS VI: 991; erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel EMS I: 776; eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan EMS I: 782; õril, -a 'orel' V; õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har; örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu EMS VI: 991
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel : oreli (S, W) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel : oreli (S, W) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
Käsitlused: < kasks orgel Liin 1964: 43; Raun 1982: 112; < asks orgel, örgel 'orel' Ariste 1972: 94; EES 2012: 338; < sks Orgel EEW 1982: 1842; < asks orgel 'orel' EKS 2019
Läti keel: lt ẽrģeles [1638 Orgeles] 'Orgel' < kasks orgel(e) Sehwers 1918: 42, 87, 147; ẽrģeles 'Orgel' < asks örgel 'Orgel' Sehwers 1953: 34; ērģeles 'die Orgel' ME: I: 575; ẽrģelêt 'orgeln' < asks örgeln 'die Orgel spielen' Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] 'Orgel' < rts orgor 'urut' [vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel] SSA 3: 376; SKES: 1552; lv ērgiíᴅ´ 'orgel' < asks örgel Kettunen 1938: 49; lv ērgiļd 'orel / ērģeles' LELS 2012: 60; vdj oreli 'orel / орган' VKS: 850

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

pall, palli '(elastne) kera' < asks bal 'id.', sks Ball 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 122 Pall 'Ball, damit man spielet'; Göseken 1660: 153 ümberkondne pall 'Circul Sphæra'; Vestring 1720-1730: 171 Pal, -li 'Ein Ball'; Lumme pal 'Schne bal'; Helle 1732: 154 pallike (pal) 'ein dünner Erd-Klump'; mulla pank 'der Erd-Klump'; Piibel 1739 Ta weretab sind waljuste, kui palli; Hupel 1780: 235 pal, -li r. d. 'Ball, Erdklumpe'; lumme pal r., d. 'Schneeball'; Lunin 1853: 132 pal, -li r. d. 'шаръ, мячь'
Murded: pall : `palli R(`pallo Vai); pall : palli Hi; pal´l : palli (-l´l-) Khk Vll Muh sporL sporKPõ I VlPõ eL EMS VII: 159
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´ : pal´l´i 'Ballen, Packen, Ball'; ÕS 1980: 489 pall 'kerakujuline asi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bal (bale) 'Ball; Balle(n), die schwielige Rundung an Fuß und Hand; Ballen, Bündel'
Käsitlused: < asks Ball Liin 1964: 60; < sks Ball 'kera' Raun 1982: 115; < asks bal 'pall; päkk; (kauba)pall, komps' ~ sks Ball 'pall; kera' EES 2012: 350; < sks Ball 'mängupall' EKS 2019
Läti keel: lt balla 'Ball (zum Spielen)' Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm pallo [1637 palli] 'pallo / Ball' < germ, vrd rts boll, sks Ball SSA 2: 303; krj pallo; vdj pallo < sm SSA 2: 303; lv bumb 'pall / bumba' LELS 2012: 50; vdj pallo 'pall, kera / мяч, шар, клубок' VKS: 874

palm, palmi 'troopikapuu' < kasks palm(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 370 Jo ennamb needt Palmi puhdt waotaxe 'Je mehr man die Palmzweige be∫chweret'; Göseken 1660: 318 palm puh 'Palm Baum'; VT 1686 Seh elli Debora palmipuh allan Rama ninck Bethelli wahjell; Piibel 1739 seäl olli kaksteistkümmend wee hallikast ja seitsekümmend palmi-puud; Hupel 1780: 236 palmipude pühhapääw r. 'Palmsonntag'; Hupel 1818: 172 palmi pu r. d. 'Palmbaum'; Lunin 1853: 133 palmi pu r. d. 'пальма, верба'
Murded: palm : `palmi Kuu; pal´m (-l-) : palmi Sa Rei; pal´m : pal´mi sporL KPõ Iis Trm KJn Vil M Puh San sporV EKI MK; `palmipuu Kuu VNg Lüg Vai; pal´mipuu (-l-) Muh Rei Mar Tor Ris JõeK Koe Plt M Puh; pal´mpuu Plt KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 pal´m : pal´mi 'Palme'; ÕS 1980: 489 palm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 palm 'Palmzweig'; palm-bôm 'Palmbaum'; MND HW II: 2 palm, palme 'Palme, Palmzweig'; palmbôm 'Palme; Palmzweig'
Käsitlused: < kasks palm(e) Ariste 1963: 98; Liin 1964: 62; < kasks palme Raun 1982: 115; < sks Palme EEW 1982: 1916; SSA 2: 303; EKS 2019; < asks palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks' ~ sks Palme 'palm' EES 2012: 350
Läti keel: lt palma 'palm' ELS 2015: 604
Sugulaskeeled: sm palmu [Agr] 'palmupuu; pajunoksa / Palme, Weidenzweig' < vrd rts palm 'palmu' SSA 2: 303; SKES: 477; lv pal̄mə̑-pū (palna pū) 'palme' Kettunen 1938: 273; lv palm 'palm / palma' LELS 2012: 226; vdj pal´ma 'palm / пальма' VKS: 875

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Läti keel: lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < mr panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pann|kook, -koogi 'vedelast taignast praetud väike kook' < asks pannekôke 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 320 [pann](kohki) '[Pfan] (Kuche)'; Lithander 1781: 529 Head Pankokid 'Gute Pfannkuchen'; siis te se pankoki pan hästi pallawaks
Murded: pannkuok : -`kuogi Kuu VNg Lüg Vai; pańnkook : -koogi Jäm Khk Mär Khn Tor KPõ sporI Plt SJn; pańnku̬u̬k : -koogi Hls San Räp EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 pańń-kōk 'Pfannkuchen'; ÕS 1980: 491 pannkook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne-, pannen-, pan-koke 'Pfannkuchen'; panne-koken 'Pfannkuchen backen'; Schiller-Lübben pannekoke 'Pfannkuchen'; MND HW II: 2 pannekôke, pannen-, pankôke 'in der Pfanne gebackenes Gericht aus Eiern unter Zugabe von Milch und Mehl, Eierpfannkuchen'
Käsitlused: < kasks pannekōke Liin 1964: 55; SSA 2: 309; < kasks pankoke ~ sks Pfannkuchen EEW 1982: 1927
Läti keel: pañkuõks 'Pfannkuchen' < kasks pannekōke Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 86; pankuoks, pankūka 'Pfannekuchen' < kasks pannekôke Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm pannukakku [1670] < rts pannkaka 'pannukakku' [vrt kasks pannekōke] SSA 2: 309; lv paŋ̄-kok̀ 'pfannkuchen' Kettunen 1938: 143, 274; lv pankok 'pannkook / pankūka' LELS 2012: 227

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Karritz 'Becher'; Gutslaff 1647-1657: 171 Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna .. anni sedda Bickrit Pharao kettehe; Göseken 1660: 87, 125 Picker, -i 'Becher'; Virginius 1687-1690 Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; Piibel 1739 Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; Hupel 1780: 238, 241 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; Hupel 1818: 176 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; Lunin 1853: 136 peker : peekri r. d. 'бокальъ, кубокъ'
Murded: `peeker : `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh sporL KPõ Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker : `pi̬i̬kri KJn; `pieger : `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel : `peekli Khk EMS VII: 296
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888, 898 pēker : pēkri; pēkri : pēkri (d), 'Becher'; piker : pikri (G, d, bl) '= pēker'; Wiedemann 1893: 806 pēker : pēkre, pēkri; pēkre : pēkre; pēkri : pēkri (d), (piker) 'Becher'; ÕS 1980: 501 peeker
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
Käsitlused: < kasks bicker Liin 1964: 56; < kasks beker EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; < asks beker 'peeker, tops; mõõtühik' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt biķeris [1586 Bickers] 'Becher' < [vgl. mnd beker] Sehwers 1918: 143; biķeris 'Becher' Sehwers 1953: 12; biķeris 'der Becher, Kelch' < kasks bēker ME: I: 295
Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] 'jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher'; is pikāri; krj pikari; vdj pikari < mr bikar(e) SSA 2: 360; lv bik̆kàr 'becher' Kettunen 1938: 23; lv bikār 'peeker / biķeris' LELS 2012: 43; vdj pikari 'viinaklaas, pits; peeker / рюмка, чарка' VKS: 917

peet, peedi 'juurvili, punapeet (Beta vulgaris)' < asks bête 'id.', bsks Beete 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 341 beeti 'rothe rüben beta rubra'; Helle 1732: 298 petid 'Mangold oder Bethen'; Hupel 1780: 240 peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; Lithander 1781: 421 Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; Lenz 1796: 18 Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid; Hupel 1818: 176 peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; Lunin 1853: 136 peet, -i r. d. 'свекла'
Murded: `pieti (piet) : `piedi Lüg Vai; peet (-t´) : peedi (-ie-) S L KPõ I Plt; pi̬i̬t : peedi VlPõ M TLä Ote Kam V EMS VII: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´ : pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet; Deutschbaltisch 2019 Beeten 'rothe Rüben (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe'; Hupel 1795: 19 Beete 'hört man durchgängig st. rothe Rübe'
Käsitlused: < kasks bête Liin 1964: 63; < sks Be(e)te EEW 1982: 1973; < bsks Beete Raun 1982: 118; < asks bete 'peet' EES 2012: 359; EKS 2019
Läti keel: lt biẽte 'rote Rübe' < kasks bēte Sehwers 1918: 143; biẽte 'die Bete, Rübe' < kasks bēte ME: I: 306; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lvS biett ~ biet 'Beete' SLW 2009: 50; lv bìe̬`t, bēt̀ 'rübe, beete' < kasks bēte Kettunen 1938: 23; lv bīeţõz 'peet / biete' LELS 2012: 43

pigi, pigi 'immutusaine' < kasks pik 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 263 Igkeweße Pörgku Pickÿ ninck Tulle siße; Stahl LS I 1641: 400 Sest ke picki omma kette wottap 'Denn wer Pech angegreifft'; Gutslaff 1648: 230 Pick 'Pech'; Gutslaff 1648-1656 wöidis se kindi mah törwa kahn ninck picki kahn; Göseken 1660: 319 picki 'Pech pix'; Helle 1732: 322 piggi 'Pech'; Piibel 1739 seest- ja wäljaspiddi pead sa tedda piggiga törwama; Hupel 1780: 241 piggi r. d. 'Pech'; Hupel 1818: 180, 181 piggi r. d. 'Pech'; pik, -ki r. d. 'Pech'; Lunin 1853: 139, 140 piggi r. d. 'варъ'; pik, -ki r. d. 'варъ'
Murded: pigi : pigi R eP eL; pügi sporSa EMS VII: 401
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 895, 898 pigi : pigi 'Pech'; pikk : piki '= pigi'; ÕS 1980: 508 pigi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pek, pik 'Pech'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'; peken 'pichen, mit Pech überziehen'; Schiller-Lübben pek, pik 'Pech'; pekdrât 'Pechdrat'; pikvat 'Pechfaß'; MND HW II: 2 pik (pick), pek (peck), pēk 'Pech'; pēkedrât 'gepichter Draht, Schusterdraht'
Käsitlused: < kasks pek, pik Liin 1964: 54; < kasks pik 'Pech' EEW 1982: 2012-1013; Raun 1982: 120; < asks pik 'pigi' EES 2012: 364; EKS 2019
Läti keel: lt piķis 'Pech' < kasks pik 'Pech' Sehwers 1918: 40, 155; Sehwers 1953: 88; piķis, piks 'Pech' < kasks pik Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piki [1637] 'Pech'; is piki; vdj piki < rts bick, pick [‹ kasks pik] SSA 2: 360; SKES: 2013; lv pik < lt piķis SSA 2: 360; lv pik̄ 'pech' < kasks pik; pik̆kìn´t́̆t´ə̑ 'mit pech beschmieren' Kettunen 1938: 289; lv pik 'pigi / piķis' LELS 2012: 241; vdj piki 'pigi / чёрная смола, вар' VKS: 917; is piɢi 'pigi' Laanest 1997: 146

piilu|part, -pardi 'veelind (Anas crecca)' < asks pīle '(noor) part' [+ ee part]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 266 pihla part 'kriech Endlein querquedula'; Göseken 1660: 504S, 175 Pihle Part 'Kriech Ente querquedula'; Vestring 1720-1730: 179, 180 Piil, -lo 'Ein Kinder Wort, damit sie die Enten zu sich locken'; Pilo Part 'Eine kleine Ente'; Helle 1732: 158 pilopart 'eine kleine Ente'; Hupel 1780: 241, 242 piil od. piloke 'ist der Name den man den Enten giebt'; pillo part r. 'eine kleine Ente'
Murded: piilu (-l´u) 'part; savist vile' sporSa Muh Käi Mär Kse Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Trm Kod Plt KJn M Puh San sporV; piilo ( -ö) VId; `piilu R EMS VII: 425; `piilupart, -`pardi 'veelind; savist vilepill' Kuu Lüg Jõh; piilupaŕt, -pardi Khk Pöi Muh Mär Kse Tõs PJg Tor Plt KJn; piiluparts, -pardsi Pst Puh Võn EKI MK; EMS VII: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīl´-paŕt 'Kriekente'; pīl : pīlu, pīla 'Ente'; pīlu pīlu '(Lockruf für Enten)'; ÕS 1980: 509 piilpart 'zool (Anas crecca)'; piilupart 'savist mängupart'
Käsitlused: < kasks Piele (= pīlə̑) 'junge Gans oder Ente' Ariste 1937: 37; < asks pīle 'part' Liin 1964: 64; Raun 1982: 121; < lms [deskr] EES 2012: 366; < asks pile 'noor hani või part' EKS 2019
Läti keel: lt pĩle 'Ente' < asks pīle 'Ente' Sehwers 1953: 89; lt (māla) pīlīte '(savist) piilupart = vilepill' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: lvS pühl [1828 piel] 'Ente' SLW 2009: 161

pill, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
Läti keel: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 230 ma wötta se pindo su Silma sissest erra; Stahl LS II 1649: 685 Mea neht ∫inna agka∫ öhe Pindo omma Welja Silma∫ 'Was siehest du aber einen Splitter in deines Bruders Auge'; Göseken 1660: 388 pindo 'Splitter (von Holtz)'; Hornung 1693: 37 Pind : Pinna / Acc. pl. Pindo 'ein Splitter'; VT 1686 Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän; Hupel 1780: 242 pind : pinna r.; pinno d. 'der Splitter'
Murded: pind : `pinna R(`pinda VNg Vai); pind : pinna eP eL; pind : `pinnu Lüg IisR; pind : pinnu Hää Saa JMd Tür Sim IPõ Plt KJn SJn sporeL; pend : penna Mar Mih Juu EMS VII: 494
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pind : pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; ÕS 1980: 514 pind 'terav killuke, pilpake'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spint 'das weiche und weisse Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes'; Schiller-Lübben spint 'ds weiche und weiße Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes, das noch nicht in Kernholz übergegangen ist'
Käsitlused: < kasks spint 'killuke' Raun 1982: 122; < ee pind 'Fläche, Boden' EEW 1982: 2062; EES 2012: 371

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
Läti keel: lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < mr bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897

pinn, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < asks pin, pinne 'id.', sks Pinne 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth
Murded: pinn : `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pińn : pinni Sa Muh Emm sporL Juu Kos I Äks Plt KJn T sporV Har Rõu; peńn : penni Mär PJg EMS VII: 504
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pińń : pińńi 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnisti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
Käsitlused: < kasks pin, pinne Liin 1964: 52; < sks Pinne 'kleiner Stift' EEW 1982: 2067; < kasks pin(ne), sks Pinne Raun 1982: 122; < asks pin, pinne 'väike nael, teravik', sks Pinne 'väike nael; aeru või rooli käepide' EES 2012: 371
Läti keel: lt † piñne [1694 Diwi Pinnes] 'Schießnagel' < kasks pinne Sehwers 1918: 93, 155; lt pinne 'Schließnagel' < asks pinne 'ein kleiner Nagel' Sehwers 1953: 88; pinne 'Schießnagel' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm pinni [1745] 'puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel' < rts pinne 'puikko, tikku, piikki' [vrd sks Pinne 'puunaula, nasta'] SSA 2: 369
Vt pinnima

pitsitama, pitsitab 'pressima, pigistama' < asks pizigen 'näppima, näpistama'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna olle ka sedda pitzitamist nennut; Virginius 1687-1690 mitte oma Süddand kowaks panema, eiga oma Kätt kinni pitsitama,; Hupel 1780: 243 pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen'; Hupel 1818: 184 pitsitama r. d.; pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen, drücken'; Lunin 1853: 142 pitsitama r. d., pitsima d. 'щемить, жать, давить'
Murded: pitsitama (-t´s-) 'pigistama, suruma, muljuma' sporSa Emm sporLä Pä JMd Tür Koe VJg sporI Ksi SJn Kõp Vil Trv; pit´sitämä (-ts-) KJn T V(-ämmä); pitsiteme M San Krl(-emme); `pitsitama (-ämä) sporR EMS VII: 544
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´sitama, pit´sitelema 'drücken, drängen, pressen, zwicken'; ÕS 1980: 518 pitsitama 'pigistama, ahistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pi(t)zigen 'zupfen, kneifen'
Käsitlused: < sks spitzen, splitzen EEW 1982: 2085; < ee [deskr] EES 2012: 374; < asks pizigen, pitzigen 'näppima, näpistama; soonima, pigistama' EKS 2019

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < mr spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
Vrd koots|pool

prass, prassi 'purjeköis' < asks, sks Brasse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: praass : `prassi 'köis' Hlj; praśs : prassi (-śs-) Sa Emm Hää Ris EMS VII: 738
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 873 praśś : praśśi 'Brasse, Segeltau'; EÕS 1930: 821 prass 'laev raaköis (Brasse)'; ÕS 1980: 74, 533 brass : brassi 'mer köis raa asendi muutmiseks'; prass : prassi 'mer nöör raa pööramiseks'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Brasse 'Tau zum Stellen der Segel. Verbreitet im Küstengebiet (nur im Pl. gebraucht)'
Läti keel: lt brase 'Brasse, Seil, mit dessen Hilfe man die Segelstange nach dem Winde richten kann' Sehwers 1953: 16
Sugulaskeeled: sm prassi 'prass, raaköis' Mägiste 1931: 418

priit, priidi 'purje hoidev põikpuu või latt' < ? asks spriet 'id.', vrd rts sprit 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: priit : priida 'purjepuu' Jäm Khk Tõs Khn Aud Hää; priit : priidu Khk; riit : riida Pöi Muh; riit : riidi Khk EMS VII: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 877 prīt´ : prīdi (M) 'schräge Stange am Bootsegel'; EÕS 1930: 825 priit 'laev purjeritv (Spiet)'; priidipuri 'Sprietsegel'; ÕS 1980: 535 priit 'purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sprêt 'Stange oder Baum, bes. eine Segelstange'; MND HW III sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
Käsitlused: < asks spriet 'Segelstange' GMust 1948: 88; < sks Sprietsegel 'priitpuri' EKS 2019
Läti keel: lt sprĩtzẽģelis 'Segel in kleinen Booten (Sprietsegel)' Sehwers 1953: 118; lt šprite 'Stange, mit deren Hilfe man das Segel an den Mast befestigt' < sks Spriet 'am Maste befestigte Segelstange' Sehwers 1953: 139; lt šprits LELS 2012: 303
Sugulaskeeled: sm prii [1863] 'tanko, jolla veneen purjetta pingotetaan / Spriet' < rts spri, sprit 'purje, joka levitetään sen poikki kulkevalla tangolla' [‹ hol spriet] SSA 2: 410; lv sprīt 'pirkel / šprits' LELS 2012: 303
Vt pukspriit

pruukima, pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; Stahl HHb I 1632: Hij eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; Stahl 1637: 44 prüchkma : prüchkin : prüchk∫in : prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; Gutslaff 1648: 439 kurjaste prukma 'mißbrauchen'; Göseken 1660: 283 pruhkima 'Brauchen'; Göseken 1660: 87, 147 ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; VT 1686 nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; Vestring 1720-1730: 188 prukima; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Piibel 1739 agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; Hupel 1766: 6 pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; Hupel 1780: 247, 260 prukima r. d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; Lunin 1853: 148 prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh EMS VII: 770
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima : prūgin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
Käsitlused: < kasks bruken Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; Raun 1982: 128; < kasks brūken EEW 1982: 2185; SSA 2: 413; < asks bruken 'kasutama' EES 2012: 386; EKS 2019
Läti keel: lt brũķêt 'gebrauchen' < kasks brūken Sehwers 1918: 144; lt brũķêt < kasks brūken 'gebrauchen' Sehwers 1953: 18; brūķēt 'gebrauchen; trinken, saufen' < kasks brûken 'gebrauchen' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] 'olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten' < rts bruka [‹ kasks bruken] SSA 2: 412-413; is prūkata < sm SSA 2: 413; lvS brūt´, -ub 'gebrauchen' SLW 2009: 52; lv brùi̭k̆kə̑ 'gebrauchen' < kasks bruken Kettunen 1938: 30; lv brūikõ 'pruukida, tarvitada / lietot, brūķēt' LELS 2012: 49; vdj pruukkia 'pruukida, kasutada / употреблять, применять' VKS: 966
Vt pruuk

† pruulis, pruulise 'tegu õlut' < asks bruwelse 'id.'

Vana kirjakeel: Hupel 1818: 192 prulis r. 'Gebräude; lf. Braulis'; Lunin 1853: 148 prulis r. d. 'варка'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūlis : prūlise 'Gebräu, Brauliss'; Salem 1890: 299 pruulis : pruulise 'варя (пива)'; EÕS 1930: 839 pruulis '= õlu (Gebräu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwels(e) 'soviel man auf einmal braut'; Schiller-Lübben bruw(e), bruwede, bruwel, bruwelse 'Brau, so viel auf einmal gebrauet wird'
Vt pruulima

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; Stahl HHb I 1632: Diij Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; Stahl 1637: 44 prühdt : prühdti∫t 'braut'; Brockmann 1637: 93 Se Pruth on kaunis kül; Göseken 1660: 87, 147 Pruhdt/ i 'Braut'; Vestring 1720-1730: 188 Pruut, -ti 'Die Braut'; Helle 1732: 162 pruut, -i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 248 pruut, -i r. 'Braut'; Hupel 1818: 192 pruut, -i r. d. 'Braut'; Lunin 1853: 148 pruut, -i r. d. 'невѣста'
Murded: pruut : `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut : pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut : ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) EMS VII: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´ : prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
Käsitlused: < kasks brût Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57; Raun 1982: 128; < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũte [1586 Brute] 'Braut' < kasks brūt Sehwers 1918: 32, 144; brūte 'Braut' < kasks brût Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] SLW 2009: 153; lv brū`t´ 'braut' < kasks brūt Kettunen 1938: 30; brūţ 'pruut / līgava, brūte' LELS 2012: 49

puur, puuri 'oherdi, tööriist' < ? asks bor 'id.', vrd vn бур 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 oherdi : oherdim : oherdimme∫t 'Bohr / damit man bohren (oherdi, lusikpuur)'; Gutslaff 1648: 208 Oherith 'Bohr'; Göseken 1660: 144 ohherdim 'Bohrer'; Rattaste ohherdim 'Gros bohr'; Helle 1732: 209 winnal 'der Bohrer'; Hupel 1780: 347 Bohrer 'ohhert d.; uhher, winnal r. d.'
Murded: puur : `puuri sporR; puur : puuri Sa Rei sporL sporKPõ I VlPõ eL(-ŕ) EMS VII: 922
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bohrer'; ÕS 1980: 551 puur 'puurimisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bor 'Bohrer'; MND HW I bōr (bar) 'Bohrer'; bōren 'bohren, anbohren'
Käsitlused: < asks bōr Viires 1960: 49; < ? kasks bor 'Bohrer' EEW 1982: 2261; < kasks bor Raun 1982: 133; < vn bur 'puur' SKES: 665; EES 2012: 397; EKS 2019
Läti keel: lt buoris 'ein kleiner Bohrer' < kasks bōr 'Bohrer' Sehwers 1953: 21; buoris 'Bohrer (Instrument zum Bohren)' < kasks bōr Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pora [1860] 'Bohrer' < rts bor SSA 2: 397; sm puura 'rautakanki / Brecheisen' < vn bur 'maa-, kallio-, kivipora' [‹ sks Bohr või hol boor] SSA 2: 445; is pora 'kaira, suuri veivari'; krj pora '(kivi)pora' < sm pora SSA 2: 397; lv bu’oŕ 'bohrer' Kettunen 1938: 32; vdj burafka, burava 'puur (väiksem kui oherdi) / бурав' VKS: 176; vdj puuri 'puur / бурав' VKS: 983
Vt puurima

pööning, pööningu 'laepealne ruum; katusealune' < kasks bȫninge 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 42 pöning : pöningi∫t 'Bühn, darauff man Korn ∫chüttet'; Göseken 1660: 87 pöning/ i 'Bühn'; Göseken 1660: 150, 398 pöning 'bühn (im Hause)'; pöning 'Stockwerk contignatio'; Virginius 1687-1690 ja wiis tädda Pööningi pääld mahha Koa sisse,; Hupel 1780: 245 pöning, -o r. d. 'der Boden auf dem Hause'; Lunin 1853: 144 pöning, -e od. -o r. d. 'чердакъ, верхъ'
Murded: `püöning (-üe-), -i 'maja laepealne ruum' Kuu Hlj Lüg; `püöning, -u VNg RId; pööning (püö-, püe-), -i (-e) Vll Noa Rid Mar JMd Iis KJn Nõo TMr; pöönig, -e Tõs; pöönik, -i Har; pöönig (pöönik), -u Aud M San sporV; pööning (püö-), -u Khk Muh Var Pä Tür Koe VJg Kod Äks Trv T; peening, -u Var Mih; pööning, -a Jäm Kaa; pöning, -i HMd; pöning, -u Juu; pening (penig), -i (-e) sporL Lai Plt KJn; pening (penik), -u Lih Tõs Tor Hää Nis Rap Pai EMS VIII: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pȫniṅg : pȫniṅgi 'Boden (oben im Hause)'; Wiedemann 1893: 855 pȫnik : pȫniku '= pȫniṅg'; pȫniṅg : pȫniṅge (d), pȫniṅgi (pȫnik) 'Boden (oben im Hause)'; ÕS 1980: 562 pööning
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boninge '(Bühnung), Decke eines Stockwerkes'; Schiller-Lübben boninge 'Decke eines Stockwerks'; MND HW I bȫninge 'Bühne, Erhöhnung, Decke eines Stockwerks'; bȫne, *bȫn 'Bühne, bretterne Erhöhung; Boden, Dachboden; Obergeschoß, Stockwerk'
Käsitlused: < kasks boninge Ariste 1963: 102; Liin 1964: 52; EEW 1982: 2335; Raun 1982: 136; < asks boning Ariste 1972: 96; < asks boninge 'pööning' EES 2012: 406; EKS 2019
Läti keel: lt bẽniņš, bẽliņgis [1638 Behnings] 'Bodenraum' < kasks böninge Sehwers 1918: 83, 143; bẽniņš, bēliņģis 'der obene Boden, Bodenraum, das Stockwerk' < kasks bȫninge 'Decke eines Stockwerks' Sehwers 1953: 11; bēniņš 'Bodenraum, Boden' < kasks bȫninge 'Bühne, Erhöhung, Empore, Decke eines Stockwerks' Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm pyöninki [1860] 'ullakko / Dachboden' < rts bön(n)ing 'ullakko, luhti' [‹ kasks bȫninge] SSA 2: 454; lvS bǟni 'Boden, Stockwerk' SLW 2009: 52; lv bēniɢ (bȫniɢ) 'bodenraum' < kasks böninge Kettunen 1938: 22; lv bēņig 'pööning / bēniņi' LELS 2012: 43

püks, püksi, pl. püksid 'alakeha kattev riietusese' < kasks büxe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 219 Kaltzi 'Hosen'; Göseken 1660: 87, 129 Püxit 'Büxen (Hosen)'; püxit 'Bein kleider'; Virginius 1687-1690 Linnaset Püksit omma Ihho päle; Vestring 1720-1730: 191 Püksid 'Die Bein Kleider, Hosen'; Helle 1732: 163 püksid 'die Beinkleider'; Hupel 1780: 249 püksi d. 'lederne Hosen'; püksid r. 'Hosen, Beinkleider Pl.'; Hupel 1818: 194 püksid, -e r.; püksi d. 'Hosen'; Lunin 1853: 150 püksid, -e r.; püksi d. 'штаны, брюки'
Murded: `püksid (`püksüd) 'alakeha kattev alus- või pealisrõivas' R; püksid eP; pöksi TLä; püksi eL EMS VIII: 102
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942, 1003 pöks : pl. pökse' (d) '= püksid'; püks : pl. püksid 'Hosen'; ÕS 1980: 563 püks, haril mitm püksid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boxe, buxe 'Hose (urspr. aus Bochsleder gemacht?)'; Schiller-Lübben boxe, buxe 'urspr. wol nur die aus Bocksleder gemachte' '= brôk'; brôk 'Beinkleid, eig. die Bekleidung der Oberschenkel'; MND HW I böxe, bökse, bükse, büxe 'Beinkleid, Hose'
Käsitlused: < kasks bükse, büxe, bügse Liin 1964: 57; < kasks buxe 'Hosen' EEW 1982: 2346; < kasks buxe Raun 1982: 137; < kasks, rts SSA 2: 466; SKES: 694; < asks boxe, buxe 'püks' EES 2012: 407; < asks buxe 'püksid' EKS 2019
Läti keel: lt bikses [1638 Bixes, 1644 büxse] 'Hosen, Beinkleider' Sehwers 1918: 30, 83, 143; biksas, bikses 'Hosen, Beinkleide' < kasks bükse 'Hose' Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pöksyt [1644 pöxyt] '(lasten t. naisten) housut / (Kinder- od. Frauen)hose' < rts böxa, böxor 'housut' [‹ kasks buxe ‹ buckhose 'pukinnahkaiset housut']; is pöksüt 'miesten päällyshousut'; krj pöksy 'naisten, lasten housut'; vdj pöksüd; is pöksüt 'miesten päällyshousut' < sm SSA 2: 466; lv bik̄šə̑ᴅ (bük̄šə̑ᴅ) 'hosen' < kasks büxen Kettunen 1938: 23; lv bikšāz, pl. bikšõd 'püks(id) / bikses' LELS 2012: 43; vdj bikseld 'püksid / брюки' (Kreevini) VKS: 162; vdj pöksü 'püksid / штаны' VKS: 1010; is pöksüᴅ 'püksid' Laanest 1997: 160

püss, püssi 'laskeriist, käsitulirelv' < kasks busse 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; Stahl 1637: 101 Püs : püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; Stahl 1637: 45; 98 pü∫∫irocht 'büch∫enpulver'; Gutslaff 1648: 232 püsse 'Rohr, Büchse'; Göseken 1660: 87, 150 Püß, -i 'Büchs'; Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Hornung 1693: 33 Püs : Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; Vestring 1720-1730: 191 Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; Helle 1732: 163 püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; Hupel 1780: 249 püs, -si r. d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; Hupel 1818: 194 püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; Lunin 1853: 150 püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
Murded: püss : `püssi (-ü) R; püśs : püśsi (-ss-) eP M T; püśs : püssü Khn San Urv; püśs : püssä San V EMS VIII: 108
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püśś : püśśi; püss : püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
Käsitlused: < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' Ariste 1963: 102; < kasks busse Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < kasks büsse, busse SSA 2: 451; SKES: 672; < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser Raag 1987: 338; < asks busse 'lasketoru, käsitulirelv' EES 2012: 408
Läti keel: lt bise [1644 büsse] 'Flinte, Büchse' Sehwers 1918: 56, 84, 143; bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' Sehwers 1953: 12; lt busa, buse 'Büchse (Gewehr)' < asks busse Sehwers 1953: 22; lt bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] 'ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse' < mr byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' [‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu']; is püssü; krj pyssy < sm SSA 2: 451; lvS püss 'Büchse, Flinte' SLW 2009: 161; lv bis̄ (büs̄) 'büchse, flinte, schiessgewehr' < kasks büsse Kettunen 1938: 23; lv bis 'püss / bise' LELS 2012: 44; vdj püssü 'püss / ружьё' VKS: 1016; is püssü 'püss' Laanest 1997: 161

raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'nõu(anne); nõukoda'

Esmamaining: ametivanne 1570
Vana kirjakeel: ametivanne 1570; EKVTS 1997: 79 ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; Rossihnius 1632: 302 se om selle Rattile wölgo; Stahl 1637: 98 Rahd : rahdi∫t 'Rath'; Gutslaff 1648: 231 Raht/ e 'Raht'; Gutslaff 1648: 78 Rathi Isand 'Senator; raehärra'; Göseken 1660: 93 Raad/ i 'Rahd'; VT 1686 andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; Vestring 1720-1730: 194 Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; Helle 1732: 164 raad 'der Rath, magistrat'; Helle 1732: 322 raad 'der Rath'; Piibel 1739 üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; Hupel 1780: 251 raad : raadi od. rae r. d. 'Rath, Stadtrath'; Lunin 1853: 153 raad : raadi ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъ, судъ'
Murded: raad : rae Jõh EKI MK; rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´ : rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)'; Tuksam 1939: 787 Rat 'nõu(anne); nõukogu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
Käsitlused: < kasks rât Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47; Raun 1982: 137; < kasks rât, vrd sks Rat EEW 1982: 2359; < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' EES 2012: 410
Läti keel: lt *rãtũzis 'Rathaus' < kasks rāthūs Sehwers 1918: 156; lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] 'Ratsherr' < sks Sehwers 1918: 81
Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] 'neuvosto, maistraatti' < mr radh 'neuvosto; neuvo, apu' SSA 3: 35; sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' Bentlin 2008: 166; lv rō̬`t-izànd 'ratsherr' < sks rat Kettunen 1938: 345
Vrd raatus

raam, raami 'ümbritsev ääris; kanderaam' < kasks rame 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 rahm : rahmi∫t 'Todtenbahr'; Gutslaff 1648: 207 Ramm 'Bâre, Todten-Bâre'; Göseken 1660: 121 Raam, -i 'Bahr darauff man etwas träget'; Surnu Raam 'Todten Baar'; Göseken 1660: 329 Raamit 'Raamen / Fenster oder Neyerämen'; Hornung 1693: 24 Raam 'ein Rahmen darauff was wirket wird'; Vestring 1720-1730: 195 Raam, -mi 'Die Todten-baar'; Helle 1732: 164, 322 raam 'der Rahmen'; Piibel 1739 pannid neid wodide ja ramide peäle; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Rahmen'; Lunin 1853: 153 raam, -i r. d. 'пяльцы, носилки'
Murded: raam : `raami 'ümbritsev ääris; ristkülikukujuline alus' R; raam : raami (-oa-, -ua-) eP; raaḿ: raami eL EMS VIII: 128
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1031 krām : krāma '= rām'; rām : rāmi 'Rahmen, Sänfte'; ÕS 1980: 567 raam; Tuksam 1939: 785 Rahmen 'raam; raamistik; šassii'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rame 'Rame, Einfassung; bes. der Scherrahm u. der Wandrahm der Weber, Tuchbereiter, Färber; Fensterrahm'; Schiller-Lübben rame, ramen 'Rahm, Einfassung, bes. der Wandrahm, der zur Bereitung (zum Trocknen) des Tuches'; MND HW I rāme, rām 'Einfassung von Gebäudeöffnungen, Fensterrahmen; hölzernes Gestell, Rahmen zum Trocknen und zur weiteren Bearbeitung von Tuchen, Wandrahm'
Käsitlused: < kasks rame, ramen Ariste 1963: 102; Liin 1964: 54; < kasks rame 'Rahm, Einfassung', vrd sks Rahmen EEW 1982: 2365-2366; < kasks rame Raun 1982: 137; < asks rame 'raam, ääris, kangakuivatusraam', rts ram 'raam, ääris; kandesõrestik' EES 2012: 411; < asks rame, ramen 'raam' EKS 2019
Läti keel: lt rãmis 'Rahmen' < kasks rame Sehwers 1918: 156; lt rãmis 'Rahmen' < sks Rahm Sehwers 1953: 98; rāmis, rāms 'Rahmen' < kasks rame Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm raami [1804] 'kehys / Rahmen' < rts ram 'kehys' [‹ kasks rame 'Rahmen']; is rāmi; vdj rāmi < ee ~ sm; krj roama; krjA rama; vps ram < vn рам SSA 3: 33; lv rō̬m 'rahmen' < sks Kettunen 1938: 344-345; lv rǭm 'raam / rāmis'; pūrǭm 'puuraam / koka rāmis' LELS 2012: 260, 273; vdj raama, raami 'raam / рама' VKS: 1020

ramm, rammi 'maasse tagumise vahend' < asks ramme 'id.', sks Ramme 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: ramm : rammi Pär Khn Hää Trv Rõn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1020 ramm : rammi 'Ramme'; Wiedemann 1893: 924 ramm : rammi 'Ramme'; pl. rammid 'eingerammte Pfähle'; ÕS 1980: 573 ramm '(sissetagumis-, kinnitampimisvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ramme 'Ramme; Sturmbock'; MND HW II: 2 ramme 'Gerät z. B. zum Eintreiben von Pfählen oder Einreißen von Mauerwerk, Ramme'
Käsitlused: < sks Ramme EEW 1982: 2406; < kasks ramme Raun 1982: 139; < asks ramme ~ sks Ramme 'ramm' EES 2012: 417-418
Läti keel: lt rams, rama 'ein Klotz, womit man Pfähle eintreibt' < sks Ramm, Ramme 'senkrecht fallender Balken zum Einstoßen von Pfählen' Sehwers 1953: 98; lt rams 'Klotz, womit man Pfähle eintreibt' < kasks ramme Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv ra’m 'ramme' < sks Kettunen 1938: 329; lv ra'm 'ramm / bliete' LELS 2012: 263
Vt rammima

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < kasks ledder 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606 kumba Reddelme otz Taiwast am̃a se Maa pæle on oyendanut; Rossihnius 1632: 306 temma tei omma ehsimetze Poja .. ninck panni tedda ühhe reddali sisse; Stahl 1637: 86 reddelim : reddelimme∫t 'leiter'; Gutslaff 1648: 225 Reddal/e 'Leiter'; Göseken 1660: 279 reddal 'leiter scala'; VT 1686 Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; Vestring 1720-1730: 201 Reddel, -le 'Die Leiter'; Helle 1732: 108, 305 kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; Hupel 1780: 255 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; Hupel 1818: 204 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; Masing 1825: 406 [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; Lunin 1853: 158 reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
Murded: redel : redeli 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´ : redeli Hel T V; redel : redli Hi; `retli : retlime Kuu EMS VIII: 271
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas'; Deutschbaltisch 2019 Reddel 'wo man Pferden Futter vorstreut (Lindner 1762)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
Käsitlused: < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51; < sks ~ lms EEW 1982: 2437; < bsks Reddel, vrd asks ledder Raun 1982: 140; < bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' EES 2012: 422
Läti keel: lt redele [1644 reddelims] 'Raufe über der Krippe, Leiter' < kasks ledder Sehwers 1918: 44, 93, 156; lt pl. redeles 'Leiter; Wagenleiter' VLV 1944: 334; lt redeles 'redel; vankriredel' ELS 2015: 714
Sugulaskeeled: sm reteli [1880] 'reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche' < vn rédili 'rehuhäkki' SSA 3: 67; lv re'ddə̑l, re'ddil´ 'raufe, reddel' < asks reddel Kettunen 1938: 332; vdj reteli '(rõugu)redel; redelvõre; vankriredel / лестница' VKS: 1046; is reteli Nirvi 1971: 474; is retteeli 'redel' Laanest 1997: 166

rent, rendi 'kasutamistasu, üüriraha' < kasks rente 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 134 rent : renti∫t 'zins'; Gutslaff 1648: 219 rent /e 'heure'; Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinna omma rahha temmalle mitte Renti pähle andma; Göseken 1660: 93, 337 renti 'Rente / Zinse'; Rahha Renti 'rente'; Vestring 1720-1730: 202 Rent, -di 'Renten, arrende Geld'; Piibel 1739 Annab rahha renti peäle, ja wöttab kasso; Hupel 1780: 256 rent : rendi (renti) r. d. 'Renten, Zins'; Hupel 1818: 204 rent, -i od. rendi r. d. 'Pacht, Arrende, Zins, Renten'; Lunin 1853: 158 rent, -i ~ rendi r. d. 'откупъ, аренда, доходы, проценты, рость'
Murded: rent : `rendi R(`renti Vai); reńt : rendi Sa Muh Rei L K I eL(rińt Rõu Vas Se) EMS VIII: 303
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reńt : reńdi 'Rente, Pacht, Arrende'; ÕS 1980: 585 rent
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rente 'Rente, Ertrag, Einkünfte'; MND HW II: 2 rente, rinte 'regelmäßiges Einkommen aus Vermögen oder Rechten gegen andere, Rente; regelmäßig zu leistende Zahlung, Aufgabe auf Vermögenswerte, Steuer'
Käsitlused: < kasks rente ~ sks Rente EEW 1982: 2458; < kasks rente Liin 1964: 48; Raun 1982: 141; EES 2012: 425
Läti keel: lt reñte 'Arrende, Pacht' < kasks rente Sehwers 1918: 24, 156; Sehwers 1953: 99; lt rente 'Arrende, Pacht, Miete, Rente' < kasks rente 'Rente, Ertrag, Einkünfte' Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv ren̄`t 'Arrende' < kasks rente Kettunen 1938: 333; lv rent 'rent, rendimaks / noma, nomas maksa, rente' LELS 2012: 266

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
Läti keel: lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < mr rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233 Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93 Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542 panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
Murded: rest : `resti 'varbadest võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti (-ś-) Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran sporV; reśs : reśsi Kod; preśt : presti Krk EMS VIII: 308
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607 rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Käsitlused: < kasks roste 'Rost' Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; < kasks rôste 'Bratrost' EEW 1982: 2618; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EES 2012: 448; EKS 2019
Läti keel: lt reste [1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasks roste, asks röst Sehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < rts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'gitter' < sks röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266
Vt röstima

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'id.', vrd lad sacramentum 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; Stahl HHb I 1632: Aiij Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; Rossihnius 1632: 321 Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; Göseken 1660: 93, 344 Sakrament 'Sacrament'; Hupel 1780: 261, 263 saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r. d. 'ein Sakrament'; Lunin 1853: 164, 166 saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
Murded: `sakrament : `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakrameńt : sakrameńdi (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakrameńt Tor TLä San Rõu; sagrameńt Mar Mär Hää Juu Trv; saagrameńt Ran Krl Har Plv; sahkrament Koe; sakarmeńt Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament : sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998 sakrament : sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat usundiline toiming, näit ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
Käsitlused: < kasks sacrament Ariste 1940a: 110; < asks sacrament [‹ lad sacramentum] Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; < sks Sakrament [‹ lad sacramentum] EEW 1982: 2677; < sks Sakrament 'sakrament' EKS 2019
Läti keel: lt zakraments [1585 Sacramentez] 'Sakrament' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt sakraments 'Sakrament' VLV 1944: 431
Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] 'pyhä toimitus / Sakrament' < mr sakrament SSA 3: 145; lv sak̄ramen`t 'sakrament' Kettunen 1938: 353

sant, sandi 'kerjus, vigane; paha, halb' < kasks sante 'püha', vrd lad sanctus 'püha'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Santh, Mert; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Santekarck, Jurgen; Tartumaa 1582 Sondyhans '= ? Sandi Hans'; Müller 1600-1606: 312 kuÿ nedt paliadt nĩck Allaste Santit tullema; Stahl 1637: 37 ∫ant : ∫anti∫t 'Ein armer'; Brockmann 1643: 171 Olcko Kucker sant echk rickas; Gutslaff 1648: 208 Sant/e 'Betler'; Göseken 1660: 111, 135 Sant, -i 'armer'; sant/ i 'betler'; Hornung 1693: 28 Sant : Sandi / Acc. pl. Santa 'ein Bettler'; Hornung 1693: 61 Sant : Sandi / Comp. Sandimb 'schlecht; Bettlerisch'; Vestring 1720-1730: 215 Sant, -di 'Arm, schlecht, gering, ein Bettler'; Helle 1732: 173 sant, g. i 'arm, schlecht, gering; ein Bettler'; Helle 1732: 351 Puhho olleme rikkad, teise sandid 'bald reich, bald arm, bald gar nichts'; Piibel 1739 omma wennale, omma häddalissele ja omma sandile ommal maal; Hupel 1766: 102 nemmad peawad santi wisil omma leiba moisas palluma; Hupel 1780: 264 sant : sandi r.; santi d. 'der Bettler; schlecht, arm, gering'; Hupel 1818: 216 sant, -i d.; sandi r. 'schlecht; arm; gering; ein Bettler'; Lunin 1853: 167 sant, -i d.; sandi r. 'худой; бѣдный, убогiй, нищiй'
Murded: sant : `sandi 'paha, halb; kerjus, vigane' R(`santi VNg Vai); sańt, sandi eP sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1109 sańt : sańdi 'arm, ärmlich, Bettler'; ÕS 1980: 618 sant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sante 'heilig (von Heiligennamen)'; santen, santelen 'weichen, heiligen, santificare'; Schiller-Lübben sent, sunt(e) 'sanct'; MND HW III sante, sente, sinte, sünte 'sanctus'
Käsitlused: < kasks sante 'püha' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 43; EEW 1982: 2699-2700; Raun 1982: 152; < asks sante 'püha' EES 2012: 460; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm santti [1564 sanchtt johannexen] 'arkipyhä / nicht auf einen Sonntag fallender kirchlicher Feiertag' < rts, vrd mr sankte 'pyhä' SSA 3: 155; SKES: 368; lvS sańd : sańted/sańtid [1828 ∫and] 'schlecht; schwach, elend; arm, Bettler' SLW 2009: 172; lv san̄´`t´, san̄´`t 'bettler; gebrechlich, lahm; schwach, elend; arm' < lad sanctus Kettunen 1938: 354-355; lv saņt 'sant, kerjus / ubags' LELS 2012: 280; vdj santti 'sant, kerjus / нищий, попрошайка' VKS: 1112

siht, sihi 'suund, eesmärk' < asks sichte 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 221 siht : sihhi r. d. 'Ziel od. Korn auf der Flinte'; Lunin 1853: 172 sihk : sihhi r. d. 'цѣль у ружья'
Murded: siht : sihi R(`sihti VNg Vai); siht : sihi S L sporKPõ Iis Trm Plt KJn San; sih´k : sihi Pär Saa Ris Kod Kõp M TLä KodT EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 siht : sihi 'Sicht, Richtung (in der man zielt, visirt)'; tsiht : tsihi (d) '= siht'; ÕS 1980: 635 siht
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sichte 'Gesicht, Ansicht; Vision'; Schiller-Lübben sichte 'Gesicht, Angesicht, Aussehen; Forderseite'; MND HW III sicht 'Sehen, Wahrnehmen, Blick; Sicht, Sehweite'
Käsitlused: < kasks sicht EEW 1982: 2777-2778; Raun 1982: 155; < asks sichte 'nägu, ilme; esikülg' EES 2012: 470
Läti keel: lt zikte 'das Visier auf der Büchse' ME: IV: 718
Sugulaskeeled: sm sihti [1787] 'pyssyn tähtäin / Visier, Korn am Gewehr'; krj sihti < rts sikte 'pyssyn tähtäin; silmänkantama' [‹ kasks sichte 'kasvot; näkö'] SSA 3: 175; lv zik̄ 'visier auf der flinte' < kasks sicht Kettunen 1938: 400; lv zik 'eesmärk / tēmeklis' LELS 2012: 377
Vt sihtima

taakel, taakli 'purjelaeva taglas' < asks tākel 'id.', sks Takel 'id.'

Murded: `taakel '(tõsteploki) konks' Kaa Mus Emm Khn EKI MK; `taaklus, -e 'purjeka purjed, köied, plokid jm varustus' Hi; `taakelvärk Mar; `taagelverk 'raamistik' Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tākel : tākli 'Takelage, Takelwerk'; EÕS 1937: 1502 taakel 'tali; tõmbeköis laeva masti küljes'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben takel 'jede Ausrüstung, bes. Schiffsausrüstung, Tauwerk und Hebezeug'; MND HW III tākel 'Ausstattung, Gerätschaften; Ausrüstung des Schiffes, bes. Tauwerk, Takelage des Schiffes'; Kluge Takel 'Tauwerk und Hebezeug des Schiffs'
Käsitlused: < kasks tākel 'Takelage, Takelwerk' GMust 1948: 44, 92; < sks Takelwerk EEW 1982: 3038
Läti keel: lt tãkala, tãkale 'ein Block, womit man schwere Gegenstände hebt' < sks Takel 'Hißtau am Schiffsmast, Flaschenzug' Sehwers 1953: 142
Sugulaskeeled: sm takila (takkeli, taakeli) [1787 takeli] 'aluksen mastot, raa'at ja köysistö, riki / Takelage' < rts tackel 'takila' [‹ kasks takel ~ tākel] SSA 3: 258; sm takila, takkeli, taakeli 'Takelage' < asks takel ~ vrts takel, tagel Bentlin 2008: 187
Vt taageldama. Vrd taglas

teenima, teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 jätta se yli|kaugni ninck rem̃sa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; Müller 1600-1606: 353 kÿtat, niñck tenidt Iumala; Rossihnius 1632: 367 teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; Stahl HHb II 1637: 118 Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; Stahl 1637: 48 denima : denin : deni∫in : deninut 'Dienen'; Gutslaff 1647-1657: 115, 233 Rahgwat thenikut Sinulle; Göseken 1660: 159, 114, 424 teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen mereri'; Vestring 1720-1730: 246 Tenima 'Dienen'; Helle 1732: 187 tenima 'dienen, verdienen'; Hupel 1766: 40 omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; Hupel 1780: 282 tenima r. d. 'dienen'; Lunin 1853: 192 tenima r. d. 'служить, прислуживать'
Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬ńmä (-me) Kod eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēńmä (d) 'dienen'; ÕS 1980: 700 teenima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
Käsitlused: < kasks denen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênen EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324; < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustusi täitma' EES 2012: 520; EKS 2019
Läti keel: lt diẽnêt 'dienen' < kasks dēnen 'dienen' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dienēt 'dienen' < kasks dênen Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tienata [1860] 'ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen'; is tēnata 'ansaita'; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' SSA 3: 289; lvS dienub 'dienen' SLW 2009: 53; lv dēn´ə̑ 'dienen' Kettunen 1938: 37; lv dēņõ 'teenida, teenistuses olla / dienēt, kalpot'; lv dīenõ 'teenida (sõjaväes) / dienēt' LELS 2012: 52-53; vdj teeniä 'teenida / служить, зарабатывать' VKS: 1280
Vrd teener, teenistus

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 353 næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; Rossihnius 1632: 367 minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; Stahl HHb I 1632: Biij ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; Stahl 1637: 48 deni∫tus : denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; Stahl HHb II 1637: 48 ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; Gutslaff 1648: 210 Erri /a 'Dienst'; Göseken 1660: 88, 159, 425 Teenistus 'Dienst'; tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst meritum'; Virginius 1687-1690 Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; Vestring 1720-1730: 246 Tenistus, -se 'Der Dienst'; Helle 1732: 187, 322 tenistus 'der Dienst'; Hupel 1780: 282 tenistus r. d. 'Dienst, Verdienst'; Hupel 1818: 244 tenistus r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; Lunin 1853: 192 tenistus r. d. 'служба, служение, заслуга'
Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss : teenistüse V(teenüstüss Har) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus : tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
Käsitlused: < kasks dênst, denest Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênst 'Dienst' EEW 1982: 3109; < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' EES 2012: 520
Läti keel: lt † diẽnests Dienst < kasks dēnst, dēnest Sehwers 1918: 71, 146; diẽnests 'Dienst' < kasks dēnest 'Dienst' Sehwers 1953: 26; dienests, dieneste 'Dienst' < kasks dênst Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti 'ansio, ansiotyö'; krj tienesti < mr thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' SSA 3: 289; lv dìḙnə̑st 'dienst' < kasks dēnest Kettunen 1938: 37; lv dīenast 'teenistus / dienests' LELS 2012: 53
Vt teenima

telk, telgi 'kerge kinnine varjualune' < kasks telt 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Israel ninck Juhda ommat teltide sissen; Göseken 1660: 89, 482 Telti 'Gezelt'; Telt 'zelt'; Vestring 1720-1730: 246 Telt, -di 'Ein Gezelt'; Helle 1732: 187, 322 telk, g. i 'das Gezelt'; Piibel 1739 maia ehk koggodusse telk saab walmis; Hupel 1780: 282 telk, -i r. 'Gezelt; Hütte'; telt : teldi r. d. 'Zelt, Gezelt'; Hupel 1818: 244 telk od. telg, -i r. d. 'Zelt, Gezelt; Hütte'; telt, teldi r. d. 'Zelt, Gezelt; d. Hütte'; Lunin 1853: 192 telk, -i r. d. 'палатка, шатеръ; хижина'; telt, teldi r. d. 'палатка, хижина'
Murded: telk : `telgi R(`telki Vai); tel´k : telgi Sa Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Juu VJg Plt KJn Trv Hls Puh Rõn San; `telti : `teldi VNg; tel´t : tel´di San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tel´k : tel´gi 'Zelt'; tel´t : tel´di '= tel´k'; ÕS 1980: 704 telk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben telt, telde 'Zelt, Bude'
Käsitlused: < kasks telt 'Zelt' EEW 1982: 3122; Raun 1982: 174; < asks telt, telde 'telk, (laada)pood' EES 2012: 522; EKS 2019
Läti keel: lt tel̃ts [1638 Telltes] 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1918: 29, 98, 162; lt stelte, tel̃ts 'Zelt' < kasks telt 'Zelt' Sehwers 1953: 121, 142
Sugulaskeeled: sm teltta [1729 tälti] 'kangainen tilapäismaja / Zelt' < rts tält [‹ kasks telt] SSA 3: 282; SKES: 1266; sm teltta, teltti 'Zelt' < asks (ge)telt, telde 'Zelt; Bude' ~ rts tält Bentlin 2008: 189; lv tel̄t̀, tel̄k̀ 'zelt, stiftshütte' < kasks telt Kettunen 1938: 412

tempel, templi 'hoone, pühamu' < kasks tempel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 356 on oma Templi sisse tulnut; Rossihnius 1632: 376 kumba tey ollete erra|tapnut wayel se Templi ninck altri; Stahl LS II 1649: 705 eth nemmat ommat Templit 'daß ∫ie Tempel ∫eyn'; Gutslaff 1647-1657: 265 Ka poiset, Kumbat se Templi sissen tennitasit; Göseken 1660: 218 wöhra Jum̃ala Tempel 'Götzen Tempel'; Piibel 1739 Jehowa kidab templi pühhitsemist heaks; Hupel 1818: 244 tempel, -pli r. 'der Tempel'; Lunin 1853: 192 tempel, -pli r. d. 'храмъ, церковь'
Murded: `tempel : `templi VNg Vai Khk Vll Muh Emm Mar Kse Tõs Tor Hää Juu VJg Trm Plt KJn Puh; tembel : `temple Trv; `templi San Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tempel : templi 'Tempel'; ÕS 1980: 704 tempel '(hoone usutalitusteks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tempel 'Tempel, christl. Kirche'; tempel Machomet 'Moschee'
Käsitlused: < kasks tempel Ariste 1963: 105; Raun 1982: 174; < asks Tempel(s) Liin 1964: 40; < kasks tempel, vrd sks Tempel EEW 1982: 3127; < asks tempel 'tempel, mittekristlik pühamu' EES 2012: 524; EKS 2019
Läti keel: lt templis 'tempel' ELS 2015: 878
Sugulaskeeled: sm temppeli [Agr] 'pyhäkkö / Tempel' < rts tempel, mr tämpel [‹ kasks tempel] SSA 3: 283

testament, testamendi 'Piibli osa' < asks Testament 'id.', lad testamentum 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 377 Sest need ommat need katz Testamenti; se|sinane Karrick om se wastne Testament, minnu werre sissen, kumb teije ninck paljude ehst erra|wallatut sahb; Gutslaff 1648-1656 sehni päiwani jähs sesamma rette se wanna Test[amen]ti pähl; Göseken 1660: 410 se wanna n. uhs testament 'das Alte und Newe Testament'; VT 1686 sedda / mes wannan Testamentin om löida; Hupel 1818: 245 testament, -i bl. r. d. 'Testament'; Lunin 1853: 193 testament, -i r. d. 'заветъ; духовная'
Murded: testameńt Khk Ris Pal Lut; tõstameńt Pöi Muh L Juu JJn VJg KJn sporM Puh San sporV(-mäńt Vas Rap); töstament (-mint, -mänt) Jäm Khk Emm; `testament (`tosta-) VNg Lüg Vai; tõstarmeńt Krk; testäsmeńt Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1270 testament, -i; testarment, -i (S) 'Testament'; Wiedemann 1893: 1149 testament, -i; testarment, -i (S) (tõstament) 'Testament'
Käsitlused: < sks Testament, lad testamentum EEW 1982: 3140
Sugulaskeeled: lv testament 'testament (piiblis) / derība' LELS 2012: 322

tikk, tiku 'pind, terav pulgake; puunael' < asks sticke 'id.', rts sticka 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 248 Tik; Lenz 1796: 17 noorte Puije man peap seäl, kun waija, wastset tikkud pannema; Hupel 1818: 245 tik, -ko r.; -ku d. 'Pflöckchen, Stäbchen od. Stöckchen'; Lunin 1853: 194 tik, -ko r. d. 'деревянный гвоздъ; тычинка'
Murded: tikk : tigu 'pulk; vai; puunael; tuletikk' Kuu Vai(tikku); tikk : tikku Hlj VNg Lüg IisR; tikk : tiku S L KPõ I Äks VlPõ eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikk : tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; ÕS 1980: 712 tikk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; Schiller-Lübben sticke, sticken 'jedes langgestreckte, spitze (nadelförmige) Ding'; MND HW III sticke, sticken 'spitzer Stock; spitzer Stab aus Holz oder Metall'
Käsitlused: < kasks sticke, rts sticka [‹ kasks] EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; SSA 3: 294; < rts sticka 'puukild; pilbas, pulk; okas' ~ asks sticke 'terav pulk, nõel; vai' EES 2012: 529; < rts sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; oks, astel' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm tikku [1621 sticku] 'Splitter'; is tikku 'tikku, pieni lastu'; krj tikku 'tikku, pieni lastu; sukkapuikko' < rts sticka, sticko 'tikku; sukkapuikko' SSA 3: 294; SKES: 1298; lvS stikker mared 'Stachelbeere' < vrd kasks stekel-, stikel- SLW 2009: 179; vdj tikku 'tikk (tikutaoline serv peerust) / отщепок (лучины)' VKS: 1287

toll, tolli 'maks; maksuamet' < kasks tolle 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 378 Sihs andket nüd .. Kümnes selle, kelle kohus om anda, Tolli selle, kelle Kohus om; Stahl LS I 1641: 64 Sih∫ andket nühdt .. tolli / kenne ∫e tolli kohu∫ on 'So gebet nun .. Zoll / dem der Zoll gebühret'; Göseken 1660: 96 Toll/ i 'Zoll'; Göseken 1660: 138, 366, 485 toll 'beysteur collecta'; Toll 'Schos / Zoll census'; Toll 'zins / zoll vectigal'; VT 1686 tassoge nühd eggamehele omma Wölga .. Tolli / kelle Tolli sünnis; Vestring 1720-1730: 253 Tol, -li 'Der Zoll'; Tolli-rahha 'Zoll Geld'; Helle 1732: 190 tol 'der Zoll'; tolli-rahha 'der Zoll'; Helle 1732: 323 tol 'der Zoll'; Piibel 1739 ei kohto-rahha, ei tolli egga muud makso; Hupel 1780: 286 tol, -li r. d. 'Zoll; Steuer; Tribut'; Hupel 1818: 250 tol, -li r. d. 'Zoll (Maaß u. Abgabe)'
Murded: toll : `tolli 'kauba sisseveomaks' R; tol´l : tolli Khk Vll Emm Kse Hää Ris Juu JMd VJg Trm Kod KJn Hls Krl; tsol´l : tsolli RId; tull : `tulli Jõe Kuu VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´ : tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll : tolli 'tollimaks; tollikontroll; tolliasutus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol 'Zoll'; toln, tolen, tollen, tolne, tolle, tol(l)ent 'Zoll; Zollgebäude'; tolnen 'Zoll bezahlen'; Schiller-Lübben tolle, tol 'Zoll'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll'
Käsitlused: < kasks tol(le) Ariste 1963: 105; Liin 1964: 48; EEW 1982: 3215; < kasks tolle Raun 1982: 179; < asks tolne, tol(le)n, tol(le) 'toll' EES 2012: 536; EKS 2019
Läti keel: tul̃le 'Zoll (Abgabe)' < asks toll 'Zoll' Sehwers 1953: 146; tullêt < asks tollen 'Zoll bezahlen' Sehwers 1953: 146; tulle 'Zoll (Abgabe)' < kasks tol Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm tulli [Agr] 'Zoll' < mr tull, tolder; krj tulli < sm SSA 3: 324; lv tol̄´ 'zoll, zollamt' < kasks tol(le) Kettunen 1938: 427; lv toļ 'toll, tolliamet / muita' LELS 2012: 328; vdj tulli 'toll / таможня' VKS: 1388

tool, tooli 'iste' < kasks stôl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 359-360 ninck Iütlus|Stole peel selle rachwalle saab kulututh; et mina minu Iallade kaas sen|sinatze Predig|stole pæle piddi seißma; Rossihnius 1632: 379 ninck istutis hendas se kochto|tohli se asseme pähle; Gutslaff 1647-1657: 262 Tohlide pähl istma; Göseken 1660: 94 Tool/ i 'Stuel'; Göseken 1660: 262 Kunincklick tool 'Königlicher Stuel'; Hornung 1693: 24 Toel 'ein Stuel'; Vestring 1720-1730: 254 Tool, -li 'Der Stuhl'; Helle 1732: 190, 323 tool 'der Stuhl'; Piibel 1739 ta olli tööd teggemas omma toli peäl; Hupel 1780: 287 tool, -i r. d. 'der Stuhl'; Lunin 1853: 198 tool, -i r. d. 'стулъ'
Murded: tuol : `tuoli (-ua-, -ue-) R(`tuoli Vai); tool (-l´) : tooli (-uo-) Jäm Muh Hi L sporKPõ Iis Trm Äks Lai Plt; toel : tooli Khk Pöi Rid Mar Ris; tu̬u̬l´ : tooli Hää Kod Pal KJn Vil eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōl´ : tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; Salem 1890: 401 tool : tooli 'стулъ'; tool-maaker 'стульникъ'; ÕS 1980: 718 tool '(istumiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôl 'Stuhl, bes. vom Sitz des Rates, Thorn des Kaisers, Papstes usf.'; Schiller-Lübben stôl 'Stuhl, bes. vom Stuhl des Rates, Kaisers, Bischofes etc.'; MND HW III stôl (stoel, stoil, stoul) 'Ehrnesitz, Thron eines weltlichen Herschers, des Papstes; Richterstuhl; Sitzgerät, Stuhl; Stelle, Ort'
Käsitlused: < kasks stôl Liin 1964: 53; Raun 1982: 179; < kasks stôl, vrd sks Stuhl EEW 1982: 3226; < asks stōl 'tool, iste' EES 2012: 538; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm tuoli [Agr stooli] 'Stuhl' < mr stol, stool 'tuoli, istuin; teline, alusta' [‹ germ *stōla] SSA 3: 329; SKES: 1407; vdj stuuli, stooli 'tool / стул' VKS: 1177

topp, topi 'salk, kimp, tuust; tutt, tups' < asks top 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 et nemmad peawad ennestele teggema narmust toppid omma riette ölmade külge
Murded: topp : toppi R; topp : topi S Mar Vig Kse sporPä sporKPõ TaPõ Plt Trv San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 topp : topi, topa 'Büschel, Bündel'; ÕS 1980: 720, 728 topp '= tropp'; tropp 'salk, hulk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 top 'Büschel, Klunker, Troddel; als Mass für Flachs (24 oder 40 Hännde voll)'; Schiller-Lübben top 'Büschel'; top vlasses '24 Handvoll Flachs als soviel jedesmal beim Braken gefaßet werden'
Käsitlused: < kasks topp ~ lms [deskr] EEW 1982: 3236; < asks top 'ots, tipp, latv; mastitipp, pea; salk, tutt, tuust, kimp' EES 2012: 540
Sugulaskeeled: sm toppa, toppi [1793 såkeritopin] 'keko; kartion t. sylinterin muotoinen pakkaus / Haufen, Kegel; kegel- od. zylinderförmige Packung' < rts topp 'huippu, kärki' SSA 3: 310; vdj toppa 'kahl, tuust; kimp / пучок, связка' VKS: 1298

toppima, topin 'sisse suruma, täitma' < kasks stoppen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 118 topma : Toppin : top∫in : topnut '∫topfen'; Göseken 1660: 120, 399 toppima 'Ausstopffen'; toppima 'Stopffen (Loch)'; Vestring 1720-1730: 254 Toppima 'Stopfen'; Helle 1732: 190 toppima 'stopffen'; Hupel 1780: 287 topma d.; toppima r. d. 'stopfen'; Hupel 1818: 250 toppima r. d.; topma d. 'stopfen'; Lunin 1853: 198 toppima r. d. 'затыкать, забивать'
Murded: toppima R(tuppima Vai); toppima S L Ris Juu JMd JJn Koe Kad VJg Sim I Äks VlPõ; `toṕma (-me) eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 toppima : topin 'stopfen, stossen, drängen'; Wiedemann 1893: 1172 toppima : topin (toppama) 'stopfen, stossen, drängen'; ÕS 1980: 720 toppima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppen 'stopfen, verstopfen'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; füllen, stopfen; fest stecken, stopfen'
Käsitlused: < kasks stoppen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 54; Raun 1982: 180; < kasks stoppen, sks stopfen EEW 1982: 3237-38; < asks stoppen 'täis või kinni toppima; sulgema' EES 2012: 540; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm topata [1880] 'ahtaa täyteen; täyttää; pehmustaa / vollstopfen; auswattieren, auspolstern; ausstopfen' < mr stoppa 'pysäyttää, estää; tukkia, täyttää' [‹ kasks stoppen = khol stoppen]; is toppa- 'topattu'; krj topata 'pehmustaa topauksin, topata; parsia' < sm SSA 3: 310; lv te`ppə̑, tö`ppə̑ 'stopfen, hereinstossen' < kasks stoppen Kettunen 1938: 413; lv teppõ 'toppida / bāzt' LELS 2012: 321

torn, torni 'torn; vangla, vangitorn' < kasks torn 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1463
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1463 Tornekysseke, Hinrik '(torn + ? kiskuja)'; Müller 1600-1606: 360 kui tæma se Torni siddes olli, tunnistis tæma oma Pattut; Rossihnius 1632: 380 KVi Iohannes wangi|torni sissen need imme|teggut Christi kuhlis, läckitis temma omma Iüngrit; Stahl HHb III 1638: 6 wangitohrnis 'im Gefängnüß'; Gutslaff 1648: 243 Tôrn /i 'Turm'; Gutslaff 1647-1657: 44 tegkem meille ütte lihna, ninck ütte tohrni; Göseken 1660: 95, 414, 204 torn, -i 'Thurn'; torni 'Gefangnis'; Vestring 1720-1730: 254 Torn, -ni 'Der Thurm'; Helle 1732: 190 torni-ots 'die Thurn-Spitze'; Helle 1732: 323 torn 'der Thurm'; Hupel 1780: 287 torn, -i r. d. 'der Thurm'; Lunin 1853: 198 torn, -i r. d. 'башня'
Murded: torn : `torni R; toŕn : torni S L Ris Juu Jä VJg I Äks Plt KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 toŕn : toŕni 'Thurm'; ÕS 1980: 721 torn '(näiteks kirikul)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 torn (toren, torne), tarn 'Turm (manchmal = Gefängnis)'; Schiller-Lübben torn 'Thurm, Gefängnis'
Käsitlused: < kasks torn 'Turm' Ariste 1963: 106; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3246; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324; < kasks torn (torne) Liin 1964: 46, 52; < asks torn(e) 'torn; vangla' EES 2012: 542; EKS 2019
Läti keel: lt tuõrnis [1638 Tohrnis] 'Turm' < kasks torn, torne Sehwers 1918: 46, 98, 163; tuõrnis, turnis 'Turm' < kasks torn, turn Sehwers 1953: 146, 147; Jordan 1995: 105
Sugulaskeeled: sm torni [Agr] 'Turm' < mr torn 'torni; tyrmä' [‹ kasks torn] SSA 3: 312; krj torni < sm SKES: 1355; lvS tohrn [1829] 'Turm' SLW 2009: 198; lv toŕn < kasks torn; lvS torm, turm 'Turm' SLW 2009: 202; lv tor̄´n, tùo̯rn 'turm' < kasks turn Kettunen 1938: 428; lv toŗņ 'torn / tornis' LELS 2012: 329; vdj tori 'torn / башня' VKS: 1299

traavel, traavli 'traavihobune' < asks drever 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 251 traawli paan, -i r. d. 'Rennbahn'; Lunin 1853: 199 traawli paan, -i r. d. 'ристалище, бѣгъ'
Murded: `traavel : `traavli R Emm Rei Lä(`traabel Mar Mär); `traavel : `traavli (-oa-, -ua-) Hää sporKPõ I Plt Hel; `traavli : `traavli San V; `raavel : `raavli (-e) Khk Muh Tor KJn M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 trāwel : trāwli; trāwer : trāwri 'Traber, Renner'; ÕS 1980: 722 traavel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drever 'eine Art Pferd (Ggs. Zelter?)'; MND HW I drēver '(Traber) Pferd'
Käsitlused: < kasks drever EEW 1982: 3258; < asks drever 'teatud hobusetõug' EES 2012: 543
Läti keel: lt drēberis 'ein schnelles, feuriges Pferd; ein unbändiges Pferd' < asks drēver 'Pferd (Traber)' Sehwers 1953: 28
Vt traav, traavima

trits, tritsu, pl. tritsud 'uisk' < asks strîtscho 'id.', bsks Trittschuh 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 173 raudsuksed, Schlittschuhe, welche Deutschen tritsud nennen)
Murded: trits : pl. `tritsud R; tritsud eP; tritsu Trv TLä Võn Vas Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trits : tritsu (D) 'Schlittschuh'; Wiedemann 1893: 1197 trits : tritsu; tritsar : tritsari; tritska : tritska (D) 'Schlittschuh'; tritsudega jōksma 'Schlittschuh laufen'; ÕS 1980: 727 † trits 'uisk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 strît-scho 'Schlittschuh'; Schiller-Lübben strîtscho 'Schlittschuh (Schuh, mit dem man stridende, weit ausschreitend, dahin fährt)'; Deutschbaltisch 2019 Der Schritt- oder Schrikschuh (Gutzeit 1898)
Käsitlused: < kasks strît-scho Haak 1976: 87; Raun 1982: 181; < bsks Trittschuh ~ kasks strîtscho EEW 1982: 3275; < asks strītscho ~ bsks Trittschuh 'uisk' EES 2012: 546
Läti keel: lt pl. strĩčes 'Schlittschuhe' < asks strīdschō 'Schlitt- oder Schrittschuhe' Sehwers 1953: 124; lt strīčas 'Schlittschuhe' < kasks strîtscho Jordan 1995: 97

troon, trooni 'aujärg' < kasks trôn 'id.', sks Thron 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 380 Auwo olcko jummalalle kike körgembä troni sissen; Stahl HHb II 1637: 1 Jummal olli omma troni ∫ees 'Gott da ar in ∫einem Thron'; Gutslaff 1648: 242 Trôn/e 'Trohn'; Göseken 1660: 95, 413 troon/ i 'Trohn'; Troon 'thron thronus'; Helle 1732: 96 au-järg 'der Thron'; Hupel 1780: 288 troon, -i d. 'der Thron'; Hupel 1818: 252 troon, -i d. 'der Thron'; Lunin 1853: 199 troon, -i d. 'тронъ, престолъ'
Murded: truon : `truoni sporR Jäm; troon : trooni (-uo-) Rid Mär Kse Ris Juu JMd VJg Iis Plt; tru̬u̬n : trooni (-ua-) Kod KJn Trv TLä San Krl Har Rõu Räp; roen : rooni sporSa Muh; rooń : rooni Tor EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 *trōń : trōni 'Thron'; au-trōń 'Thron'; ÕS 1980: 728 troon
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôn 'Thron'
Käsitlused: < kasks trôn ~ sks Thron Ariste 1963: 106; EEW 1982: 3276; Raun 1982: 182; < asks trōn 'troon' EES 2012: 546; < sks Thron 'troon, aujärg' EKS 2019
Läti keel: lt truonis 'der Thron' < kasks trôn Sehwers 1953: 145; Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: lv trūonõ 'troon / tronis'; trōnprints 'troonprints / kroņprincis' LELS 2012: 331, 332; vdj trooni 'troon / трон, престол' VKS: 1305

troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'id.' [troost = trööst 'lohutus'; rööpvariandid kajastavad alamsaksa keele vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 360-361 se keike parremb Trost nĩck röÿmu; Stahl 1637: 122 Troh∫t : [trohst]i∫t 'Tro∫t'; Gutslaff 1648: 242 Trôst, Röhm /a 'Trost'; Göseken 1660: 95, 419 troost/ i 'Trost'; Rohst 'trost solatium'; Vestring 1720-1730: 256 Troost; Hupel 1766: 105 siis temma südda tunneb trosti kesk omma willetsusse sees; Hupel 1780: 288 trööst, -i d. 'der Trost'; Hupel 1818: 252 troost, -i r. 'Trost'; trööst, -i d. 'Trost'; Lunin 1853: 199 troost, -i r. 'утѣшенiе'; trööst, -i r. 'утѣшенiе'
Murded: truost : `truosti Kuu VNg Lüg; troost : troosti JMd Trm; roest : roosti Vll EKI MK; trüöst : `trüösti VNg; trööst : tröösti (-üö-, -üe-) Jäm Rei Kse Han JJn VJg Iis Plt KJn; rööst : röösti Khk Vll Tor; trü̬ü̬st : tröösti Hää Kod Puh San Krl Rõu; rü̬ü̬st : röösti Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trōśt : trōśti 'Trost'; trȫśt : trȫśti 'Trost'; EÕS 1937: 1571, 1572 troost '= trööst'; trööst 'loht, lohutus'; ÕS 1980: 728, 729 troost 'trööst'; trööst
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôst 'Gemütsberuhigung; Trost, Tröstung'; Schiller-Lübben trôst 'Gemüthsberuhigung, Zuversicht'
Käsitlused: < kasks trôst Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; Raun 1982: 181; Raag 1987: 325; < kasks trost ~ sks Trost EEW 1982: 3277; < asks trōst 'südamerahustus; lohutus; agar abi' EES 2012: 546
Vt trööstima

tropp, tropi 'ravim(iannus), tilgad; naps' < asks drope 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 46 sinna [pead] sedda juurt ennesele walmistama pulwriks ja troppiks; Lunin 1853: 199 trop, -i r. d. 'капля'
Murded: tropp : trobi Kuu; tropp : troppi VNg IisR; tropp (-ṕp) : tropi Jäm Emm Rei Lä JMd VJg I Plt TLä San V; ropp : ropi Khk Kse Han Tor KJn Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp : pl. tropid 'Tropfen (als Medicin)'; EÕS 1937: 1571 tropp 'tilk'; tropid 'tilgad; napsid, tipsud'; ÕS 1980: 728 tropp 'naps viina'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drope, drape 'Tropfe'; MND HW I drōpe (drape) 'Tropfen; Bezeichnung für eine Krankheit, die man einem bösen Tropfen zuschreibt'
Käsitlused: < kasks drōpe (drape) Liin 1964: 58; < kasks drope, vrd sks Tropfen EEW 1982: 3277; < kasks drope Raun 1982: 181; < asks drope, drape 'tilk, piisk' EES 2012: 546
Läti keel: lt pl. drapes 'Tropfen (in der Medizin)' < kasks drape 'Tropfen' Sehwers 1918: 38, 146; Sehwers 1953: 27; drapes 'Tropfen (Medizin)' < kasks drape (neben drōpe) Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm roppi [1787 troppi] 'lääke, rohto; ryyppy, viina / Medizin, „Tropfen“, Schnaps' < rts droppe, droppa 'pisara, tilkka; tippa' SSA 3: 92; lvS tropp 'Tropfen' SLW 2009: 199; lv trop̄, drop̄ 'arznei, tropfen' < kasks drope Kettunen 1938: 40, 432

täärima, täärin 'kulutama, ära tarvitama; varuma' < vrd asks teren 'id.', rts tära 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `täärima 'kulutama, raiskama' Kei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟrama : tǟrata (rada) '(zusammenbringen)'; Salem 1890: 389 täärama : täärata 'дѣлать запасы'; EÕS 1937: 1604 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'; ÕS 1980: 748 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben teren 'zehren, verzehren; verthun; Zehrung halten'
Käsitlused: < kasks teren '(ver)zehren' EEW 1982: 3466; < vrd kasks teren 'ära tarvitama' Raun 1982: 189
Läti keel: lt tẽrêt 'verzehren, verbrauchen, verschwenden' < kasks teren Sehwers 1918: 162; tẽrêt 'verzehren' < kasks tēren '(ver)zehren; vertun' Sehwers 1953: 142; tērēt 'verzehren, verbrauchen' < kasks teren Jordan 1995: 103; lt tẽriņš 'Aufwand, Ausgaben, Unkosten' < kasks teringe 'Zehrung, was man zum Unterhalt nötig hat, überhaupt Kosten, Auslagen' Sehwers 1918: 36
Sugulaskeeled: sm täärätä [1605] 'nauttia ruokaa t. juomaa, kuluttaa syömällä t. juomalla; tuhlata, haaskata / reichlich od. unmäßig) essen od. trinken, verzehren; verschwenden' < rts tära 'syödä, jäytää, kalvaa, kuluttaa; tuhlata' [‹ kasks teren 'jäytää, kuluttaa'] SSA 3: 359

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 126 wahgk 'Wage / damit man wieget'; Stahl LS I 1641: 292 üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; Gutslaff 1648: 245 Kâl /a 'Wage libra'; Göseken 1660: 95 wahgk 'Wage'; waghkaal/ i 'Wageschal'; Vestring 1720-1730: 272 Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; Helle 1732: 199 wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; Helle 1732: 323 waag 'die Wage'; Piibel 1739 kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; Hupel 1780: 299, 300 waag : wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; Lunin 1853: 214, 215 waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
Murded: vaag : vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg : aagi Muh; voag : voagi Juu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg : wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe : wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
Käsitlused: < sks EEW 1982: 3599; < kasks wage Liin 1964: 48; Raun 1982: 194; EES 2012: 582
Läti keel: lt pl. vãģi 'der Wagen; das Sternbild des großen Bären' < kasks wage 'der Wagen; das Sternbild' Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107; lt vãga 'Wage, darauf gewogen wird' < asks wāge Sehwers 1953: 152
Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] 'painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage' < mr vāgh 'vaaka' SSA 3: 383; SKES: 1572; vdj vāge̮ 'vipu, vipuvarsi' < ee ~ vn; krj voakat 'puntari, vaaka (pl.)' < vn вага SSA 3: 383; lv va'it 'kaal / svars' LELS 2012: 350; vǭigõd 'kaal(ud) / svāri' LELS 2012: 369
Vt vaagima

vaak, vaagu 'lisapars reheahjusuu kohal' < ? asks vak 'ruumiosa küünis'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 299 waak, -u 'das letzte Theil des Korns welches man in der Riege aufsteckt'
Murded: vaak : vaagu (-o) 'lisapars ahjusuu kohal' T V EKI MK; vaaguss : vaagusse 'osa (rehe)ahtest, mis ahjusuu ette kuivama pandi' Kam Ote EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1464 wāk : wāgu (d) 'der letzte Raum in der gefüllten Riege vor dem Ofenloch'; EÕS 1937: 1626 vaak : vaagu
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vak 'Umfriedigung, Zaun; Abteilung der Mauer, des Daches, des Hauses, der Scheune; Raum, Räumlichkeit'; MND HW I vak, vāk 'Abteilung irgendwelcher Art; Abteilung einer Räumlichkeit; Raum in der Scheune, wo das Getreide aufgehäuft wird'
Käsitlused: < kasks vak, vāk 'Raum in der Scheune' Raud 1940: 193; < ? ee vajak, vaja EEW 1982: 3601; < ? asks vak 'osasto' Koponen 1998: 190
Sugulaskeeled: lv vò̬i̮k̀ 'querstange, worauf man etwas zu trocknen auslegt' Kettunen 1938: 498; lv vɔ̄ik kuivatustanko Koponen 1998: 190

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Stahl 1637: 55 waht : wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; Gutslaff 1648: 243 Wâti 'Vaß'; Göseken 1660: 88, 184 waat/ i 'Fas'; waahti 'Fas dolium'; Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas cadus'; Hornung 1693: 28 Waet : Wadi : Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; Vestring 1720-1730: 272 Waat, -ti 'Ein Faß'; Helle 1732: 199 waat 'das Vaß'; Hupel 1780: 299 waat : wadi od. wati r. d. 'das Faß'; Lunin 1853: 214 waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
Murded: vaat (-t´) : vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat : `vaadi R(`vaati Vai); vaet : vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt) : aadi Muh Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´ : wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
Käsitlused: < kasks vat Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; < asks vat 'vaat, tünn' EES 2012: 583; EKS 2019
Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] 'Faß' < kasks vat 'Faß, Gefäß, Behälter' Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108
Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] 'tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß'; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mr fat, faat, fatt 'tynnyri' SSA 3: 418; vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti SKES: 1584; Nirvi 1971: 649; lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot 'Fass' SLW 2009: 213; lv vō̬`t´ 'fass' (= pit̄) < kasks vat Kettunen 1938: 501; lv vǭţ 'vaat / vāts, muca' LELS 2012: 370; vdj vaatti 'vaat / бочка' VKS: 1458

vaht, vahi 'valve; vahipost; valvur' < kasks wacht(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 389 Eike ninda kuÿ v̈x Wacht, echk v̈x Achke Sodda|mees; Öhwacht; Müller 1600/2007: 514 kuÿ kauwa tæma piddab wachti piddama (31.05.1605); Stahl HHb III 1638: 188 ninck töi∫e wahti 'vnd andere Hut'; Gutslaff 1647-1657: 289 Teill om se wacht, mincket, pancket sedda nihähste Kindi; Göseken 1660: 95 wacht/ i 'Wacht'; Göseken 1660: 246, 356, 413 wacht 'Hütt custodia, tutela'; Wachti 'schildwacht excubiæ'; wacht uxe ees 'thür Wechter stator'; Hornung 1693: 39 Waht : Wahhi : Wahti / Acc. pl. Wahtisid 'ein Wächter'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Wachti Jürri; Vestring 1720-1730: 277 Waht, -hi 'Der Wächter'; Helle 1732: 202 waht 'die Wacht, der Wächter'; Piibel 1739 mispärrast ei olle sa kunninga omma issanda jure wahti pannud; Ja se sündis hom̃iko wahhi aial; Hupel 1780: 302 waht : wahhi r. d. 'die Wache, der Wächter'; Lunin 1853: 219 waht : wahhi r. d. 'караулъ, сторожъ'
Murded: vaht : vahi 'valve(kord); valvaja' Kuu Lüg Jõh S(vaeht); vaht (-h´-) : vahi (-e) L K I Trv Hel T V; `vahti : vahi VNg Vai; vahk (-h´-) : vahi Saa Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1424 waht : wahi 'Wache, Wächter'; ÕS 1980: 766 vaht
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wacht(e) 'Wacht, Wache, Bewachnung'; wake 'das Wachen, Wache, Wacht, Bewachnung'; Schiller-Lübben wachte 'Wacht, Wachen, Bewachung'
Käsitlused: < kasks wacht(e) GMust 1948: 70, 95; EEW 1982: 3639; Raun 1982: 195; SSA 3: 389; < kasks wachte Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; < asks wacht(e) 'valve, valvamine; valvur' EES 2012: 585; EKS 2019; < kasks wachte 'Wachtposten', vrd rts vakt, väkt Raag 1987: 337
Läti keel: lt vakts [1638 Wackts] 'Wacht, Wache' < kasks wacht(e) Sehwers 1918: 39, 99, 164; vakts, vakte 'Wacht, Wache' < kasks wacht(e) 'Wacht, Wache, Bewachung' Sehwers 1953: 150; Jordan 1995: 107
Sugulaskeeled: sm vahti [1621] 'vartija; vartio(vuoro), vartiointi / Wächter; Wache'; is vahti; krj vahti < rts wacht 'vartioiminen, vartio; vartija, vahti; vahtihuone' [‹ kasks wacht(e)] SSA 3: 389; sm vahti 'Wächter; Wache' < asks wacht(e) ~ vrts vakt Bentlin 2008: 194; lv vak̄t´; vdj vahti < sm ~ ee SKES: 1588-89; lvS vakt 'Wacht' SLW 2009: 215; lv vak̄t´ 'wache, wächter' < kasks wachte Kettunen 1938: 467; lv vakţ 'valvur; valve / sargs, sardze' LELS 2012: 351; vdj vahti 'valvur, vaht / сторож' VKS: 1460; is vahti '(öö-, metsa-)vaht' Laanest 1997: 212
Vt vahtima

vahtima, vahin 'valvama; ootama' < kasks wachten 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb IV 1638: 308 ninda ommat kah∫ needt Englit öhe∫koh∫ / wahivat ∫ünno Hinge pehle 'also sein auch die Engel beysam̃en / warten auff deine Seele'; Stahl LS I 1641: 26 ninck meddi I∫∫anda pehle wachtima 'vnd auff vn∫eren Herren warten'; Gutslaff 1648: 245 kaitzma 'wachten'; Göseken 1660: 299 wachtima 'wachten'; VT 1686 sis olliwa nemmä temmä pähle wachtman; Helle 1732: 202 wahtima 'lauren'; Piibel 1739 otsego rööwlid wahhiwad ühhe mehhe järrele; Ma tahhan .. jäda kantsi, ja tahhan wahtida; Hupel 1780: 303 wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; Lunin 1853: 219 wahtima r.; wahtma d. 'караулить, сторожить, подстерегать'; wahti piddama 'быть на часах, караулить'
Murded: `vahtima 'vaatama; jälgima; valvama' R eP(`vah´tma Mar Mih Khn Saa KJn, `vaśtma Kod); `vah´tma Trv T V; `vah´tme Hel San; `vah´kme Krk Hel EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 wahtima : wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; ÕS 1980: 766 vahtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wachten 'wachen, aufpassen, lauern; warten, hüten, bewahren'; waken 'wachen, Wache halten'; Schiller-Lübben waken 'wachten, Wache halten, Wachdienst leisten'; wachten 'sorgsam hüten; warten, erwarten'
Käsitlused: < kasks wachten Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; Raun 1982: 195; SSA 3: 388; < ee vaht ~ kasks wachten 'wachen, aufpassen' EEW 1982: 3640; < kasks wachten 'bewachen', vrd rts vakta Raag 1987; < asks wachten 'valvama, jälgima, vahtima' EES 2012: 585; EKS 2019
Läti keel: vaktêt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen, behüten' < kasks wachten 'wachen, aufpassen, lauern, hüten, bewahren' Sehwers 1953: 150; vaktēt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen'; vāķēt '(bei einem Kranken, einem Toten) wachen' < kasks waken Jordan 1995: 107
Sugulaskeeled: sm vahdata [1621 vahtia] 'pitää silmällä, vahtia, paimentaa; väijyä; tuijottaa / (be)hüten, bewachen, überwachen; belauern; anstarren'; is vahtia 'vartioida; odotella; tuijottaa' < mr vakta 'vartioida, pitää silmällä; suojella; vaania' [‹ kasks wachten]; krj vahtie 'vahtia, vartioida' < sm vahtia; vdj vahtia 'vartioida' < sm ~ ee SSA 3: 388; SKES: 1588-1589; lvS vakt 'wachen, bewachen; auf etwas abzielen' SLW 2009: 215; lv vak̄t́ə̑ 'wachen, bewachen' < kasks wachten Kettunen 1938: 467; lv vakţõ 'valvata / vaktēt, sargāt' LELS 2012: 351; vdj vahtia 'valvama, silmas pidama / сторожить, присматривать, подсматривать' VKS: 1461; is vahtiaɢ 'valvama' Laanest 1997: 212
Vt vaht

vapp, vapi 'valdaja (suguvõsa) tunnus; relv' < kasks wâpen 'id.', sks Wappen 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 7 ∫e∫t needt wapit meije södda∫t ep ommat mitte leechalickut 'denn die Waffen vnser Ritterschaft sind nivht fleischlich'; Göseken 1660: 233 Wapen 'Helm'
Murded: vapp : vapi Khk Mär Tõs Tor Juu JMd Koe; vapp : vappi Jõe EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1447 *wapp : wapi 'Wappen'; Grenzstein 1884: 170 wapp (Wappen) 'mõne perekonna, seltsi, linna, riigi etc. iseäralik pilt, kuju, tundemärk, iseäranis kilbi pääl'; ÕS 1980: 774 vapp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wapen 'Rüstung, Waffen; Wappen'; Schiller-Lübben wapen 'Rüstung, Gewaffen; die einzelne Waffe; bewaffnete Mannen'
Käsitlused: < kasks wapen Liin 1964: 45; Liin 1968: 58; < sks Wappen, kasks wâpen 'Waffe, Wappen' EEW 1982: 3715; < sks Wappen (Pl.) Raun 1982: 198; < kasks wapen ~ sks Wappen, vrd rts vapen Raag 1987: 339, 341; < asks wapen 'relv; vapp' EES 2012: 591; < sks Wappen 'vapp' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm † vaapuna < mr vapn, vaapn 'ase, vaakuna' Häkkinen 2004: 1421

vehkima, vehin 'hoogsalt käsi liigutama' < asks vechten 'id.', sks fechten 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 207 wehtleb 'es zeigt sich ein phaenemenon am Himmel'; Piibel 1739 ma wehhin omma moögaga nende silma ees; Hupel 1780: 309 wehtleb 'es ist ein Himmelszeichen zu sehen'; Hupel 1818: 281 wehklema d. 'sich flechten'; Lunin 1853: 226 wehklema d. 'виться, заплетаться'
Murded: `vehkima (-mä) 'käsi liigutama; kiiresti töötama, tegutsema' R Sa Muh Mär Kse Tor Hää sporK Iis; `vehkmä Mar Kod; `veh´kmä Hel Nõo Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1485 wehkima, -hin (wehtima) 'blinken lassen'; mȫgaga wehkima 'fechten'; wehtima, wehin '= wehklema'; wehklema (wõhklema, wehtlema) 'fechten, wedeln, mit Händen und Füssen herumfechten'; ÕS 1980: 781 vehkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vechten 'fechten, streiten'; Schiller-Lübben vechten 'die Hände oder Arme hin und her rasch bewegen; mit den Händen um sich schlagen, fechten, streiten'; MND HW I vechten 'kämpfen, fechten, streiten; mit den Händen fechten, die Hände, Arme heftig bewegen'
Käsitlused: < kasks vechten EEW 1982: 3780; < vrd sm vehkiä, kasks vechten Raun 1982: 201; < asks vechten 'kätega vehkima; võitlema' EES 2012: 597
Läti keel: lt pektiņš 'Gefecht' < kasks vechtinge 'Gefächt, Schlägerei' Sehwers 1918: 36, 155; Sehwers 1953: 87
Sugulaskeeled: sm vehdata [1886] 'peuhata, telmiä, puuhailla, värkätä; pelehtiä / toben, tollen; basteln; scherzen, necken' < vur fäcta, fecta [‹ kasks vechten ’taistella, miekkailla; huitoa käsillään] SSA 3: 420; sm vehdata 'toben, tollen; sich zu schaffen machen' < asks vechten 'fechten, streiten, kämpfen; fuchteln' ~ vrts fäcta 'fechten, kämpfen' Bentlin 2008: 198

veebiliides @ veebihaldur