[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 166 artiklit, väljastan 100

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < asks hānenbalk 'id.'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Piibel 1739 nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; Hupel 1818: 35 haan-palk r. d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; Masing 1825: 306 kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; Lunin 1853: 21 aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
Murded: (h)aampalk R; aampal´k Muh L(uam-); aampal´k K(oam-, voam-); aampal´k I(uam-); aamtala Vän SJn Krk; aańpal´k M EMS I: 52-54
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k : -pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; < asks hane(n)balke 'sarikapenn; sarikapaari ülemine põikpuu' EES 2012: 41; EKS 2019
Sugulaskeeled: vdj balkka 'tahutud palk, tala, aampalk / балка' VKS: 157

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 239 laiwa hend 'hinter Theil des Schiffs'
Murded: `ahter 'laeva (harvem paadi) päraosa' S L Ris; `ahtri R EMS I: 148
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter : ahtri (A) 'Hintersteven'; EÕS 1925: 6 ahter 'laeva tagumine osa'; ahterlaev 'Hinterschiff'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später'
Saksa allikadA: EWD 2005 achter 'hinter'; (aus dem Seemannssprache ins Hd. übernommen)
Käsitlused: < kasks achter 'hinten' GMust 1948: 25, 74; < rts akter EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333; < asks achter, rts akter EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] '(aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff' < rts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' SSA 1: 55; sm ahteri 'perä, (aluksen) takaosa'; vdj ahte̮ri; ee ahter < rts akter SKES: 7; vdj ahte̮ri 'ahter / корма' VKS: 105

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Läti keel: lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < kasks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1559 Hamer, Hans (ein undutsche); Müller 1600/2007: 710 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz (05.09.1606); Stahl LS I 1641: 213 üx Hamer 'ein Ham̃er'; Göseken 1660: 89 Hammer/ i 'Hammer'; Göseken 1660: 226 Wassar 'Ham̃er'; Piibel 1739 ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; Hupel 1780: 152 hamer r. 'der Hammer'; Hupel 1818: 39 hamer : haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; Lunin 1853: 24 hamer : haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa-, `(v)ua-); `aamer M; `aamri : `aamri T EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber : hāmbri '= hāmer'; hāmer : hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Pl. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
Käsitlused: < kasks hamer Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; < sks Hammer EEW 1982: 240; SSA 1: 136; < asks hamer 'haamer' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] 'Hammer' < kasks hamer Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6; āmurs, āmars 'Hammer' < kasks hamer ME: I: 238-239
Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari [1643 '(väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik' < mr hamar, hamare SKES: 53; lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer SSA 1: 136; lvS āmer SLW 2009: 40; lv ō̬mə̑r 'hammer' < sks Kettunen 1938: 267

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < rts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
Vt hööveldama

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < mr ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < asks junker, juncher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 105 Juncker 'Ambtman'; Vestring 1720-1730: 54 Junkur, -ro 'Der Amptmann'; Helle 1732: 102 junkur, -kro 'der Amtmann'; Hupel 1780: 165 junkur, junker r. d. 'der Amtmann, Verwalter'; Arvelius 1782: 36 panni .. teda wimaks junkruks; Hupel 1818: 59 junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; Lunin 1853: 40 junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
Murded: `junkur : `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur : `junkru eP Trv; `junkru : `junkru V; `junker : `junkri Jäm Khk EMS II: 190
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker : juṅkri '= juṅkur'; juṅkur : juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
Käsitlused: < kasks junker, juncher Liin 1964: 44; Raun 1982: 21; < kasks junker, vrd kasks junkher, junckhere EEW 1982: 571; SSA 1: 248; < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd vrts junker Raag 1987: 338, 341; < asks junker, juncherre 'junkur' EES 2012: 101; EKS 2019
Läti keel: lt juñkurs [1638 Junckars] 'Junker' < kasks junker Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44; junkurs 'Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär)' < kasks junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' Jordan 1995: 64-65
Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] 'aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann' < mr junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' [‹ kasks junker, junkher] SKES: 124; SSA 1: 248; krj junkura, junkuri 'junkkari' < ? sm SSA 1: 248; lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r 'junker' Kettunen 1938: 98; lv jūnkar 'junkur / junkurs' LELS 2012: 95

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 325 Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; Arvelius 1782: 45 naest pandi kaaki; Hupel 1818: 60 kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; Lunin 1853: 40 kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
Murded: kaak 'häbipost, võllas' Kuu eP(koak, kuak) EMS II: 386
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk : kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk : kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
Käsitlused: < kasks kâk Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262; < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' Raun 1982: 24; < asks kāk 'häbipost' EES 2012: 107; EKS 2019; < kasks kâk, vrd rts kåk Raag 1987: 336
Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] 'Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1918: 30, 88, 149; kãķis 'Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1953: 48; kāķis 'der Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk ME: II: 190
Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] 'häpeäpaalu / Pranger' < mr kaker [‹ kasks kāk] SSA 1: 262; sm kaakki < mr kagh Häkkinen 2004: 309; sm kaakki 'Schandpfahl, Pranger' < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' Bentlin 2008: 65-66

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Läti keel: lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < mr kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
Käsitlused: < asks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Läti keel: lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < mr kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 190 Leeha karnn 'fleisch-Marckt'; Helle 1732: 131 lihhakarn 'die Scharnen'; Piibel 1739 mis lihha-karnis müakse, sedda söge; Hupel 1818: 72 karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; Lunin 1853: 50 karn, -i r. d. 'мясная лавка'
Murded: karn : `karni 'lihakauplus' R; kaŕn : karni (-ŕ-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; käŕn Mih Tõs EMS II: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kaŕn : kaŕni 'Fleischbude, Scharen'; käŕn : käŕni (P) '= kaŕn'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus'
Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
Käsitlused: < kasks scharne Liin 1964: 48; EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Raag 1987: 324; < kasks scharne, scherne Ariste 1972: 98; < asks scharne 'lett; letistik, ruum, kus letid paiknevad' EES 2012: 132; EKS 2019
Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] 'Scharren' < kasks scharne Sehwers 1918: 34, 94, 158; lt skãrņi 'Scharren, Fleischbank' < kasks scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' Sehwers 1953: 106; skārnis 'der Scharren, die Fleischbank' < kasks scharre 'Bank, auf welcher Fleisch, Brod usw. feil gehalten wurde' ME: III: 880
Sugulaskeeled: lv skarn 'lihakarn / skārnis' LELS 2012: 295

karus, karuse 'koger (Cyprius Carassius L.)' < kasks karusche, karusse 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 252 Karruhs 'Karraus'; karuß '[Karausch]'; Vestring 1720-1730: 63, 68 Karrus 'Die Karrusche'; Karruus 'Die Karusche'; Helle 1732: 108 karrus 'die Karuse'; Hupel 1780: 174 karrus r. 'Karause, Karruse'; Lunin 1853: 50 karrus r. 'карась'
Murded: karus 'koger' Jõe Kuu VNg Rid Kse sporKPõ; `karrus(s) Jõe Vai(karuss); karrus Lih VJg; kaarus Mar; karuu·s Sa Muh EMS II: 783
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 236, 1093 karus : karuse, karusi 'Karausche'; rūź : rūzi (M) '= karus'; ÕS 1980: 242 karus : karuse 'koger'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karûsse, karûtse, karûsche, karuske 'Karausche, eine Karpfenart'
Käsitlused: < kasks karuske, karusse Liin 1964: 64; Raag 1987: 325; Kendla 2014: 190; < kasks karusse EEW 1982: 720; Raun 1982: 32; < asks karuske, karusse 'koger' EES 2012: 133; EKS 2019
Läti keel: lt karũza, karũsa, karũse < kasks karūsse 'Karausche' Sehwers 1953: 48; karūsa 'Karausche' < kasks karûsse Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: lvS karušk 'Karausche' SLW 2009: 79; lv karùz (kāruz), kārp̆pa 'karpfen (Cyprinus carpio)' < kasks karusse Kettunen 1938: 107-108

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'mahuti, hoiukoht; vangla'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 152 emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; Stahl LS I 1641: 453 kus üx om̃a wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; Göseken 1660: 90 Kasti 'Kaste'; Göseken 1660: 204, 171 kasti 'Gefangnis'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; Hornung 1693: 23 Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; Helle 1732: 322 kast 'der Kasten'; Hupel 1780: 175 kast, -i r. 'der Kasten'
Murded: kaśt 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris EMS II: 810-812
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kaśt : kaśti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
Käsitlused: < kasks kast, kaste Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65; < sks Kasten, kasks kast, kaste EEW 1982: 724; SSA 1: 325; < kasks kast Raun 1982: 32; Raag 1987: 323; < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' Raag 1987: 336; < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' EES 2012: 134; < sks Kaste 'kast' EKS 2019
Läti keel: lt kaste, skaste 'Kasten, Kiste' < kasks kast, kaste 'Behälter' Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66; lt kaste, skaste, kasts 'ein Kasten, eine Kiste' < sks Kasten ME: II: 169
Sugulaskeeled: sm kasti [1874] 'kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; Türeinfassung, Fensterbrett; Setzkasten, Senkkasten' < rts kast ~ ee kast [‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste] SSA 1: 325; lvS kast 'Kasten' SLW 2009: 80; lv kas̄t 'kasten' < sks Kettunen 1938: 108; lv kast 'kast / kaste' LELS 2012: 107

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < rts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < mr kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < rts kejsare [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kelm, kelmi 'petis' < asks schelm 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Läti keel: lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < rts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < asks kîvit 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 256, 268 Kiwwitz 'Kifitz'; Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; Hupel 1780: 408 Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; Hupel 1818: 87 kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; Lunin 1853: 62 kiwit r. d. 'пиголица'
Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit : kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet) : `kiivitu S; kiivik : kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´ : kiivigu Rõu EMS III: 108-109
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber : kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit : kīwiti; kīwitaja : kīwitaja; kīwitas : kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
Käsitlused: < kasks kivit, kiwit Liin 1964: 64; < ee [deskr] Mäger 1967: 66; EES 2012: 153; < ee [onom, vrd kasks kiwit] Raun 1982: 38; < kasks Raag 1987: 325; < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' [asks-hol kõlasõna] EKS 2019
Läti keel: lt *ķĩvĩte 'Kiebitz' < kasks kivit Sehwers 1918: 23, 150; ķĩvĩte 'Kiebitz (Vanellus cristatus)' < asks kīwit 'Kiebitz' Sehwers 1953: 68; ķīvītis, ķīvīte 'der Kiebitz' < kasks kivit ME: II: 390
Sugulaskeeled: lvS k´ivits ~ kīvit 'Kiebitz' SLW 2009: 100; lv kīvi`t´, kīvi`t 'kiebitz' < kasks kiwit Kettunen 1938: 136; lv kīvit 'kiivitaja / ķīvīte' LELS 2012: 126; vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz 'kiivitaja / чибис' VKS: 431

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
Läti keel: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

kink, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink
Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
Vt kinkima

kook, koogi 'pehme magus küpsetis' < kasks koke 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 82 Kohck : kohckist 'Kuche'; Gutslaff 1648-1656 ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; Göseken 1660: 91, 268 Koock/ a 'Kuche'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; Virginius 1687-1690 Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; Vestring 1720-1730: 91 Kook, -ki 'Der Kuchen'; Helle 1732: 119, 322 kook 'der Kuchen'; Piibel 1739 ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; Hupel 1780: 189 kook, -i r. d. 'der Kuchen'; Lithander 1781: 517 Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Lunin 1853: 69 kook, -i r. d. 'пирогъ'
Murded: kook : koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok : `kuogi R; ku̬u̬k : koogi eL EMS III: 589
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk : kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes'
Käsitlused: < kasks kōke Liin 1964: 55; < kasks koke 'Kuchen' Ariste 1963: 93; EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Raag 1987: 324; < asks koke 'kook' EES 2012: 175; EKS 2019
Läti keel: lt † kuõka 'Kuchen' < kasks kōke Sehwers 1918: 151; ME: II: 342; lt kũka 'Kuchen' < sks Sehwers 1918: 68; kuoka, kuõķis 'Kuchen' < asks kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ 'kuchen' Kettunen 1938: 143, 148

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < rts skola [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < rts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Läti keel: lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

kunskopp, kunskopi 'teade; riugas, temp; lobiseja' < kasks kun(t)schop 'teade; teadmine, oskus'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundkoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192

köster, köstri 'pastori abi' < kasks köster 'id.'

Esmamaining: Liivimaa 1638
Vana kirjakeel: Liivimaa 1638 Köster Peter; Göseken 1660: 91, 270 Köster 'Küster'; Helle 1732: 322 köster 'der Küster'; Hupel 1780: 186 köster, -tri r. d. 'der Küster'; Arvelius 1787: 146 Se Köster; Hupel 1818: 93 köster, -tri r. d. köstre, köstri d. 'Küster'; Lunin 1853: 66 köster, -tri r. d. 'кистеръ, дьячекъ'
Murded: `köster : `köstri 'kirikuõpetaja abi' R sporS L ViK I; `köster : `köstre L Ris Jä KLõ M; `köstre T V EMS IV: 624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köster : köśtri, köstre; köstre : köstre (d) 'Küster'; ÕS 1980: 339 köster 'kirikuõpetaja abi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koster, kuster 'Küster'; MND HW II: 1 köster(e), küster (ostfäl.) 'Küster, Verwalter des Kirchengebäudes und des kirchlichen Gerätes, Gehilfe des Pfarrers'
Käsitlused: < kasks koster Liin 1964: 42; EEW 1982: 1161; Raun 1982: 64; Raag 1987: 323; < asks koster 'köster' EES 2012: 212; EKS 2019
Läti keel: lt ķesteris, šķesteris [1638 Ke∫teris] 'Küster' < kasks köster Sehwers 1918: 97, 149, 162; ķesteris, šķesteris 'Küster' < asks köster 'Küster' Sehwers 1953: 64, 131
Sugulaskeeled: lv kes̆tàr, kes̆tàŕ 'küster' Kettunen 1938: 116; lv kestar 'köster / ķesteris' LELS 2012: 114

köök, köögi 'söögivalmistamise ruum' < kasks kȫke 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Janus koeke; Gutslaff 1648: 223 Köki 'Küche'; Göseken 1660: 91, 268 Köeck/ i 'Küche'; Vestring 1720-1730: 85 Köök, -gi 'Die Küche'; Helle 1732: 116, 322 köök 'die Küche'; Hupel 1780: 185 köök : kögi r. d. 'die Küche'; Arvelius 1790: 147 toa körwas olli temmal köök; Lunin 1853: 64, 69 köök : kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
Murded: köök : köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬k´ : köögi eL; küök : `küögi R EMS IV: 629
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk : kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
Käsitlused: < kasks kokene, koke Liin 1964: 52; < kasks köke Ariste 1972: 95; < kasks koke EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64; < kasks Raag 1987: 324; < asks koke, köke 'köök' EES 2012: 212; < asks koke 'köök' EKS 2019
Läti keel: lt ķẽķis 'Küche' < kasks kȫke 'Küche' Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64
Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] 'keittiö / Küche' < rts kök 'keittiö' [‹ kasks koke, kokene]; vdj kȫkki < sm ~ ee SSA 1: 469; SKES: 258; lv kēk̀, kē'k̀ 'küche' < kasks koke Kettunen 1938: 117; lv kēk 'köök / virtuve, ķēķis' LELS 2012: 112; vdj köökki 'laevaköök, kambüüs / кухня, камбуз' VKS: 551

kütt, küti 'jahimees' < asks schütte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 105 Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; Göseken 1660: 370 Kütti kuub 'schützen-Rock'; kütti 'schütze'; Hornung 1693: 33 Püssi-Mees 'ein Schütze'; Virginius 1687-1690 Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; Vestring 1720-1730: 98, 192 Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; Helle 1732: 123 küt 'der Schütz'; Helle 1732: 163 püssi-mees 'der Schütze'; Hupel 1780: 183, 193 kit r. d. 'Schütze, Jäger'; küt : kütti r. d. 'Jäger, Schütz'; Lunin 1853: 61, 75 kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; küt : kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
Murded: küt´t : küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I eL; kütt : küti Hi; kütt : kütti VNg Lüg; küttä Vai EMS IV: 721
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´ : küti 'Schütze; Jagd'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
Käsitlused: < kasks schutte Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, vrts skytte Raag 1987: 338, 341; < rts skytta, skytte SSA 1: 466; < asks schutte 'kütt' EES 2012: 215; EKS 2019
Läti keel: lt šķutas 'Schutzbrett' < asks schutte 'Schütze an Mühlenschleusen' ME: III: 907; Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: sm kyttä [1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase'] 'metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel'; is küttä 'metsästäjä'; krj küttäkoira 'ajokoira'; vdj šküttä 'metsämies'; ee kütt 'metsämies'; lv küt mīez 'metsämies' < mr skytta, skytte 'ampuja, jousimies' [‹ kasks schutte] SSA 1: 466; SKES: 257; lv küt̄ mìe̯z 'jäger, schütze' < vrd kasks schutte, mr skytte Kettunen 1938: 175; lv kitmīez 'kütt / mednieks' LELS 2012: 125; is küttämês [Porkka 1885] 'kütt' Laanest 1997: 92

laad, laadi 'püssipära' < asks lade 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169 luude kaas öhhe püssi lahdi ehhitama 'einlegen (ein Rohr mit Knochen)'; Hupel 1780: 197 püssi laad 'der Flinten-Schaft'; Hupel 1818: 110, 194 püssi laad r. d. 'Flintenschaft'; Lunin 1853: 80, 150 püssi laad 'прикладъ, ложа'
Murded: laad : lae R Muh Lä Tõs Ris Hls; laad´ : lae Mär Pä Koe KJn; `laadi Vai; laad : laadi VJg Trm; laat´ : laadi Puh San V EMS IV: 753, 774
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lād´ : lāe (lāt´ : lādi) 'Lade'; püśśi lād´ 'Flintenkolben'; ÕS 1980: 345 laad : lae '(püssil)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Laffette für ein Geschütz'; MND HW I büssenlāde 'Lafette, Gestell'
Käsitlused: < kasks [büssen]lāde Liin 1964: 46; Liin 1968: 54; < sks Lade ~ kasks lade EEW 1982: 1188; < kasks lade Raun 1982: 66; < kasks (büssen) lāde, vrd rts Raag 1987: 336; < asks lade 'kirst, kast; laegas' EES 2012: 217
Läti keel: lt lãde [1638 Lade] 'Lade' < kasks lade Sehwers 1918: 90, 152; lt lãde 'der Flintenschaft' < kasks lade ME: II: 435; lāde 'Flintenschaft' < kasks lāde 'Lafette, Untergestell des fahrsbaren oder eingebauten Geschützes, Pulverkasten, -kammer am Handfeuergewehr' Jordan 1995: 74
Vt laadima

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < asks slachtinge 'id.', rts slachtning 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Tapplus 'Schlacht'; Virginius 1687-1690 neid löödi se Lahhengo sees liggi Nelli Tuhhat Meest mahha; Sõdurivanne 1697 slahing; Vestring 1720-1730: 106 Lahhing, -gi 'Die Schlacht'; Helle 1732: 127 lahhing 'die Schlacht'; Piibel 1739 üks Penjamini mees jooksis lahhingist ärra; Hupel 1780: 199 lahing, -e od. -i r. d. 'die Schlacht'; Lunin 1853: 82 lahing, -i r. d. 'бой, битва, сражение'
Murded: lahing : lahingu 'võitlus; kaklus' RId Sa Muh Ha JMd VJg TaPõ VlPõ M TLä San VLä; laheng, -u L Võn Urv VId; lahing, -i Rei Kse Koe; lahing, -e Kuu Jõh EMS IV: 821
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 490 lahiṅg : lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; ÕS 1980: 349 lahing
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slacht 'Schlacht; das Schlachten'; slachtinge 'das Schlagen; Schlacht'; MND HW III slacht 'Schlacht, Kampf; (Tier:) Schlachtung, Tötung'; slachtinge 'Schlacht, Kampf; Erschlagung, Tötung; (Vieh:) Schlachtung, Abschlachtung, Opferung'
Käsitlused: < kasks slachtinge Liin 1964: 47; Raun 1982: 68; < kasks schlachtinge 'Schlacht' ~ rts slakt(n)ing, schlacht-, slacht- Raag 1987: 339; < asks slachtinge 'kaklus, lööming' ~ rts slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli' EES 2012: 221; < asks slachtinge 'lahing, tapatöö' EKS 2019
Läti keel: lt slaktiņš [1638 Slacktinoh∫s] 'Schlacht' < kasks slachtinge Sehwers 1918: 36, 95, 158; Sehwers 1953: 109; lt slaktiņš 'die Schlacht, das Gemetzel' < kasks slachtinge ME: III: 914
Sugulaskeeled: vdj lahiŋko 'lahing; sõda / сражение; война' VKS: 562

lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Tonnis Slachter; Gutslaff 1648: 235 Lehaneck 'Schlächter'; Göseken 1660: 94, 294 Lachter/ i 'Schlachter'; lachter 'metzger (Fleischer)'; Hupel 1780: 531 lahter : lahtri 'Schlachter, Fleischer'; Hupel 1818: 114 lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; Lunin 1853: 82 lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
Murded: `lahter : `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd; `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R EMS IV: 838
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter : lahtri 'Schlachter, Metzger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' < [Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.]; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
Käsitlused: < kasks slachter Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; < kasks slachter ~ sks Schlachter EEW 1982: 1210
Läti keel: lt slakteris [1638] 'Schlachter' < kasks slachter 'Schlachter' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109; slakteris 'Schlächter, Knochenhauer' < kasks slachter 'Schlachter, Fleischer' Jordan 1995: 89
Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] 'teurastaja / Schlachter' < mr slachtare [‹ kasks slachter] SSA 2: 35; krj lahtaŕi < sm lahtari SKES: 269; lvS slakter 'Schlachter; Metzger' SLW 2009: 176; lv slak̆tàr, slak̄tə̑r 'schlächter' < kasks slachter Kettunen 1938: 374; lv slaktār 'lihunik / miesnieks'; šlaktā[r] 'lihunik / miesnieks, slakteris' LELS 2012: 296, 313
Vt lahtima

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < asks vlêder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

leer, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < rts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

liin, liini '(purje)nöör' < asks lîne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liin : liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin : `liini R EMS V: 195
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līń : līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
Käsitlused: < kasks line 'Leine, Strick' GMust 1948: 47, 81; < kasks line EEW 1982: 1304; SSA 2: 74
Läti keel: lt līne 'liin' LELS 2012: 170
Sugulaskeeled: sm liina [1863] 'köysi, nuora / Seil, Leine' < rts lina; lv līn 'köysi, nuora' < kasks līne SSA 2: 74; lv līn 'seil, leine' < kasks lîne Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327; līn 'liin, tugev nöör / līne, stipra virve' LELS 2012: 170

loots, lootsi 'lootsija, laevade juhtija' < asks lôts(man) 'id.', sks Lotse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: loots (-oe-) : lootsi 'laevade juhtija' Sa Hi L(lu̬u̬t´s Hää); luots Ris; luots : `luotsi R EMS V: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōt´s : lōt´si 'Lootse'; Wiedemann 1893: 530 lōt´s : lōt´si 'Lootse'; *lōtse : lōtse (lōtsmann) 'Lootse'; *lōtsmann : lōtsmanni = lōtse; EÕS 1925: 417 loots '(Lotse, Lotsmann)'; ÕS 1980: 381 loots 'lootsija'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôts-man 'Lootse'; lôs-man '= lôtsman'; Schiller-Lübben lôts-man 'Lootse'; MND HW II: 1 lôsman, lôts- 'Lotse, Schiffsführer für bestimmte Fahrtrouten'; lôsmansbôt 'Lotsenboot'; Seemannsprache 1911: 551 Lotse 'staatlich patentierter Seemann für bestimmte, ihm völlig vertraute Gewässer, in denem er an der Stelle des Kapitäns die Führung des Schiffs übernimmt'
Käsitlused: < asks Loots 'Lotse' [vrd hol loods] GMust 1948: 82; < kasks lôts-man EEW 1982: 1366; Raun 1982: 79; Raag 1987: 324; < asks lōts(man) SSA 2: 111; < asks lōtsman ~ sks Lootsmann, Lotse 'loots' EES 2012: 250; < sks Lotse 'loots' EKS 2019
Läti keel: lt luotis 'Lotse' < asks lōts Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm luotsi [1727] 'Lotse' < rts lots 'luotsi' [‹ asks lōts(man)]; is lōtsi; vdj lōt´si, lotsmani SSA 2: 111; lv lùo̯t´š´ 'lotse' Kettunen 1938: 208; lv lūotš 'loots / locis' LELS 2012: 178; vdj loottsi = lotsmana, lotsmanni 'loots, lootsija / лоцман' VKS: 635, 637
Vrd lootsmann

loovima, loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'id.', vrd rts lova 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 123 Lowima 'Laviren'; Hupel 1780: 209 lowima r. 'laviren'; Hupel 1818: 129 lowima r. 'laviren'; Lunin 1853: 95 lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov : loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov : luovi Ris; luov : `luovi R EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587, 615 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw : lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge 'Seemannsprache' < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' GMust 1948: 82; SSA 2: 111; < rts lova 'loovima' Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019; < hol loeven Mereleksikon 1996: 227; < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' EES 2012: 250
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] 'purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen'; is lōvvia luovia < rts lova 'luovia' [‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’]; vdj lōvi- < ee SSA 2: 111; lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ 'hin und her schweben; kreuzen, lavieren' Kettunen 1938: 207; lv luoilõ 'loovida / lavēt, kreicēt' LELS 2012: 178; vdj loovia 'loovida (purjelaeva kohta) / лавировать (о парусном судне)' VKS: 635
Vrd laveerima

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
Läti keel: lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < mr lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
Vt lustima

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
Läti keel: lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < rts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < rts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

lühter, lühtri 'küünlajalg' < kasks lüchter(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 86 lüchter : lüchtri∫t 'leuchter'; Gutslaff 1647-1657: 225 ütte lüchterj pähle; Göseken 1660: 91 Lüchter/ i 'Leuchter'; Göseken 1660: 279 lüchter 'leuchter'; Hornung 1693: 59 Lühter : Lühtri : Lühtrid / Acc. pl. Lühtriid 'ein Leuchter'; Vestring 1720-1730: 125 Lühter, -tri 'Der Leuchter'; Helle 1732: 134 lühter 'der Leuchter'; Hupel 1780: 210 lühter, -tri od. -tre r., d. 'der Leuchter'; Hupel 1818: 125, 130 löhter, -tri d. 'Leuchter'; lühter, -tri od. -tre r. d. 'Leuchter'; Lunin 1853: 92, 96 löhter, -tri d. 'подсвѣчникъ'; lühter, -tri r. d. 'подсвѣчникъ'
Murded: `lühter : `lühtri (-e) 'küünlajalg' R eP M TLä; `lühtri (`lühtre) San V(`luhtõr Lei) EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lühter : lühtri, lühtre 'Leuchter'; ÕS 1980: 393 lühter
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchter 'Leuchter'; MND HW II: 1 lüchter(e) (lochter), lichter 'Leuchter, Lichthalter, Gestell für Lichtkörper, aus Holz oder Metall'
Käsitlused: < kasks luchter 'Leuchter' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 85; Raag 1987: 324; < kasks lûchter, luchter 'Leuchter' EEW 1982: 1460; < asks luchter 'küünlajalg, lühter' EES 2012: 266; EKS 2019
Läti keel: lt lukturis [1638 Luckters] 'Leuchter' < kasks luchter Sehwers 1918: 33, 91, 153; lukturis, likteris 'Leuchter' < asks lüchter 'Leuchter' ~ kasks luchter 'Leuchter' Sehwers 1953: 72, 73; lukturis, lukteris 'Leuchter' < kasks lüchter(e) Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: lvS lückter [1769] 'Leuchter' SLW 2009: 116; lv luk̆tàr, luk̄tə̑r 'laterne, leuchter' < kasks luchter Kettunen 1938: 206; luktār 'latern, lühter / laterna, lukturis' LELS 2012: 177; vdj l´ustra, l´ustõri, kl´ustõri 'kroonlühter / люстра' VKS: 647

mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Mus Krj Pha Vll Pöi EMS V: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < rts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 Kuÿ meÿe hend .. tæma Armuliko Mantele alla petame; Müller 1600/2007: 618 kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605); Rossihnius 1632: 207 Heita omma Mantli hennesse pähle; Stahl HHb III 1638: 635 needt Mantlit 'die Mäntel'; Gutslaff 1648: 226 Kûb; Mantel 'Mantel'; Göseken 1660: 91 mantli 'Mantel'; Göseken 1660: 334, 288 weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; VT 1686 sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; Piibel 1739 wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; Hupel 1818: 133, 137 mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; Lunin 1853: 99, 102 mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
Murded: `mantel : `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl EMS V: 946; `mäntel : `mäntli (-le) 'mantel' Saa Hls TLä Kam San V EMS VI: 337
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel : mańtli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
Käsitlused: < kasks mantel 'Mantel' Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raun 1982: 87; Raag 1987: 324; < sks Mantel EEW 1982: 1501; SSA 2: 148; < asks mantel 'mantel' EES 2012: 276; EKS 2019
Läti keel: lt meñtelis 'Mantel' < asks mentel Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; mantels 'Mantel' < kasks mantel Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] 'päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke' < mr mantel, mantol SSA 2: 148; lv man̄t̆tə̑l 'mantel' Kettunen 1938: 216; lv mantõl 'palitu, mantel / mētelis' LELS 2012: 183

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162

munsterdama, munsterdan 'tööle vormistama, sokutama' < kasks munster(en) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern'; Helle 1732: 142 munsterdama 'mustern'; Hupel 1780: 219 munsterdama H. 'mustern'; Hupel 1818: 145 munserdama r. d.; musterdama selt. H. 'mustern; exerciren (Soldaten)'; Lunin 1853: 109 munserdama r. d. 'осматривать солдатъ; дѣлать смотръ'
Murded: `munserdama 'laevale tööle võtma' Jõe Kuu; `munsterdama Kuu; munsterdama Rei; mun(t)serdama Jäm Khk Emm Hää JõeK; `montserdama Hlj EKI MK; mun(t)serdama 'sõjalisi õppusi tegema' Han Saa EMS VI: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munsterdama, -dan 'mustern, exerciren'; Salem 1890: 212 munsterdama 'осматривать, производить смотръ (надъ войсками)'; kiriku-õpetajate-munsterdamine 'синодъ'; EÕS 1925: 530 munserdama 'sõj (mustern, exerzieren, üben)'; ÕS 1980: 434 munsterdama 'laevale tööle vormistama, munsterrolli märkima; kõnek sokutama; sekeldama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munsteren 'mustern, untersuchen (bes. geworbene Soldaten)'; Schiller-Lübben munstern 'mustern, untersuchen, bes. von Soldaten gebraucht, die nach der Anwerbung oder sonst inspiciert werden'; MND HW II: 1 munster(e)n (monstern), mustern 'besichtigen, überprüfen, insbes. für den Kriegsdienst aussuchen'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1968; < kasks munster [› munsterdama ’in die Munsterrolle, Semannsliste eintragen’] EEW 1982: 1572; < kasks munsteren Raun 1982: 94; < kasks munsteren, vrd rts mönstra, munstra Raag 1987; < asks munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite värbamisel)' EES 2012: 288
Läti keel: lt mul̃sturêt, muñsturêt 'mustern' < kasks mulstern, munstern Sehwers 1918: 56, 154; lt mul̃sturêt, mul̃sterêt, muñsturêt 'exerzieren, marschieren (lassen)' < asks mulstern, munstern 'mustern, untersuchen, besonders von Soldaten gebraucht; prüfend betrachten' Sehwers 1953: 81; lt musterēt 'mustern' Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: lv mun̄stie̯rt̆tə̑ 'exerzieren' < kasks munstern Kettunen 1938: 234; lv munstīertõ 'munsterdada / meistarot, munsturēt' LELS 2012: 198

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < asks merkatte 'id.', sks Meerkatze 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780: 428
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 428 määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; Hupel 1818: 132 määrkas : -kassi d. 'Meerkatze'; Lunin 1853: 98 määrkas, -si d. 'мартышка'
Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkaśs 'fig määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas EMS VI: 366; määrkatt Lüg Jõh EMS VI: 367
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kaśś : -kaśśi 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt kriimsilm, kasimatu laps'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze Viires 1969: 350; Raun 1982: 98; < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' EES 2012: 297
Läti keel: lt mẽrkaķis 'Meerkatze' < kasks mērkatte 'Meerkatze' Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; lt mērkaķis, mērkaķe 'die Meerkatze, der Affe' < kasks merkatte ME: II: 619
Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] 'Meerkatze' < rts markatta [‹ kasks merkatte] SSA 2: 149; lvS mer kaśś 'Meerkatze, Affe' SLW 2009: 120; lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš̄´, nǟr-kaš̄´ 'affe' < kasks merkatte Kettunen 1938: 220; lv mēr-kaš̄ 'Affe' Raag 1987: 328; lv nǟrkaš 'ahv / mērkaķis'; nǟrkaš 'määrkass / sušķis' LELS 2012: 206; vdj marakatti 'ahv, pärdik; määrkass / обезьяна, мартышка' VKS: 701

mölder, möldri 'veskimees, viljajahvataja' < kasks möller, mölner 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 103, 139 moysa moller; Kucki moller; Tallinna Linnaarhiiv 1561 Molder, Jacob; Gutslaff 1648: 227 Möller /e 'Müller'; Göseken 1660: 301 moller 'müller'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Möldri Jahni Tohmas; Vestring 1720-1730: 138 Mölder, -dri 'Der Müller'; Helle 1732: 140, 322 mölder 'der Müller'; Helle 1732: 347 Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; Hupel 1780: 217 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; Hupel 1818: 141 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; möltre d. 'der Müller'; Lunin 1853: 106 mölder, -dri r. d. 'мѣльникъ'; möltre d. 'мѣльникъ'
Murded: `mölder : `möldri (-re) 'veskimees' R Sa Muh Rei L K I M TLä; `möldre (-ri) T V; `melder : `meldri Kse EMS VI: 375
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mölder : möldre (d), möldre, möl´dri 'Müller'; ÕS 1980: 443 mölder
Saksa leksikonid: Lübben 1888 molner, molre, moller 'Müller'; Schiller-Lübben molner, molre 'Müller'; MND HW II: 1 möller(e), mölre, mölner(e) (mollener), müller(e), mülre, mül(le)ner 'Müller, Mühlenbesitzer, -pächter'
Käsitlused: < kasks möller Liin 1964: 50; < kasks moller Ariste 1972: 96; < kasks molner, molre EEW 1982: 1631; Raag 1987: 324; < kasks moller, molner Raun 1982: 98; < asks molner, molre 'mölder' EES 2012: 298; EKS 2019
Läti keel: lt mel̃deris 'Müller' < kasks moller, asks möller Sehwers 1918: 29, 153; mel̃deris 'Müller' < asks möller 'Müller' Sehwers 1953: 78; melderis 'Müller' < kasks möller(e) Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mylläri [1580] 'Müller'; is mülläri; vdj mülläri < mr myllare, mylnare SSA 2: 187; lv mēldaŕ, mēldar 'müller' < kasks mölre Kettunen 1938: 220; lv mēldar´ 'Müller' < kasks molner, molre Raag 1987: 327; lv mēldar 'mölder / dzirnavnieks, melderis' LELS 2012: 186; vdj mülläri 'mölder / мельник' VKS: 780

münt, mündi 'taim (Mentha)' < kasks minte 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 münt; Vestring 1720-1730: 141, 207 Münt, -di 'Die Krause Müntze'; Helle 1732: 141, 295 münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; Piibel 1739 teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; Hupel 1766: 135 Ehk keeta müntid ma-winaga; Hupel 1780: 219 münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; Lithander 1781: 677 Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'мята'
Murded: mińt (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt : `mündi RId(`münti Vai); müńt : müńdi (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M EMS VI: 83, 404
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : pl. müńdid 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 müńt : pl. müńdid (meńt) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
Käsitlused: < kasks minte 'Minze' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1638; Raag 1987: 325; < kasks mynte Raun 1982: 99; < asks minte 'münt' EES 2012: 300; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] 'Mentha (kasvi) / Minze' < mr mynta [‹ asks münte, minte] SSA 2: 167
Vt kruuse|mint, pipar|münt

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kuÿ üx kindel Mühr; Rossihnius 1632: 229 lebbi se mühri; Stahl 1637: 90 mühr : mühri∫t 'Maur'; Stahl HHb II 1637: 69 Jerus∫alem̃i mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; Gutslaff 1648: 226 Müri 'Mawr'; Göseken 1660: 91, 391 mühr/ i 'Maur'; Lihna Mühr 'stadtmaur'; Hornung 1693: 24 Müür 'eine Maur'; Vestring 1720-1730: 142 Müür, -ri 'Die Mauer'; Helle 1732: 141 müür 'die Mauer'; Helle 1732: 308 kloostri müri tagga 'hinter der Kloster-Mauer'; Hupel 1780: 219 müür, -i r. d. 'die Mauer'; Lunin 1853: 109 müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
Murded: müür : `müüri R(`müüri Vai); müür : müüri Rei Iis Trm SJn M(-ŕ); müür : müürü Khn San V(-ŕ); müir : müiri Sa Muh L TLä; müir : müüri (müiri) K Kod EMS VI: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖŕ : mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
Käsitlused: < kasks mure Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks mure 'müür' EES 2012: 302; EKS 2019
Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1918: 76, 80, 154; mũris, mũrs 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] 'tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel' < mr mur 'muuri, muurikivi' SSA 2: 186; lvS mǖrnika 'Maurer'; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] SLW 2009: 127; lv mīr (mǖr) 'mauer' < kasks mure Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328; lv mīr 'müür / mūris' LELS 2012: 190; vdj müüri, müürü 'müür / каменная стена' VKS: 782
Vt müürima

narr, narri 'veiderdaja; naerualune, -väärne' < kasks narre 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 226 meÿe olleme nÿ|sarnset hulluth Narrit; Rossihnius 1632: 232 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit, se|perrast et teye tarckat ollete; Stahl 1637: 94 nar : narri∫t 'Narr'; Stahl LS II 1649: 618 ommat nem̃at Narriz ∫ahnut '∫ind ∫ie zu Narren worden'; Gutslaff 1648: 228 Jeck /e 'Narr'; Göseken 1660: 92, 413 Narr 'Narr'; narr 'thor stultus'; Hupel 1780: 222 nar, -ri (od. narr) r. d. 'Narr, Thor, Gaukler'; Lunin 1853: 114 nar, -ri r. d. 'дуракъ, безумецъ, глупецъ'
Murded: narr : `narri 'kerglane, alp; naeruväärne' R(`narri); naŕr : naŕri (-rr-) Sa Muh Rei Lä K I eL; narr : narra Pä Hls EMS VI: 499
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕ : naŕŕi; narr : narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; ÕS 1980: 450 narr
Saksa leksikonid: Lübben 1888 narre 'Narr'; MND HW II: 1 narr, (seltener) nar 'Narr, Tor, dummer, unvernüftiger Mensch; Narr, närrische Figur, Possenreißer'
Käsitlused: < kasks narre 'Narr' Ariste 1963: 97-98; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 1671; Raun 1982: 101; Raag 1987: 324; < asks narre 'narr' EES 2012: 308; EKS 2019
Läti keel: lt nar̃s, ner̃ris 'Narr' < kasks narre Sehwers 1918: 29, 154; lt nar̃ris, ner̃ris 'Narr' < asks narr Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm narri [1616] 'ilveilijä; hupsu / Narr; Hanswurst' < rts narr 'hupsu; ilveilijä, narri' [‹ kasks narre] SSA 2: 206; sm narri 'Narr' < asks nar(re) 'Narr, Tor' ~ rts narr Bentlin 2008: 148; lv nō̬ra (nō̬ŕa) 'narr; scherz' < kasks narre Kettunen 1938: 253; nar 'alp, narr / āksts' LELS 2012: 204
Vt narrima

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
Läti keel: lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < rts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

neet, needi 'kinnitusvahend' < asks nêt 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 104 käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1818: 151 neet, -i r. d. 'Niet, Niete'; Lunin 1853: 115 neet, -i r. d. 'заклѢца'
Murded: niet : `niedi 'kinnitusvahend' Kuu IisR; `nieti Vai; nee (nie) Jäm Kaa Vll Rei Rid Pä Ha Koe KJn; need (nied) Jäm Pöi Ris Iis; ni̬i̬t´ : needi M Ran V EMS VI: 520
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēt : nēdu; nēt´ : nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; ÕS 1980: 452 neet
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêde-isern, nêt-isern 'Werkzeug zum Nieten'; nêt-hamer 'Niethammer'; MND HW II: 1 nêt (neit) 'Stift, Nagel zum Vernieten'; nêthāmer; nêtîseren 'Hammer zum Nieten; Werkzeug zum Nieten'
Käsitlused: < kasks Ariste 1963: 136; < kasks nêt 'Niete' EEW 1982: 1680; < kasks Raag 1987: 324; < asks Nēd 'neet' EKS 2019
Läti keel: lt niẽde 'Niet' < asks nēd 'Niet' Sehwers 1953: 83; lt niēde 'das Niet' < kasks nêt 'Stift zum Vernieten' Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm niitti 'päätetty t. kotkattu naula; kotkaus / Niete; Vernietung' < rts nit 'niitti' SSA 2: 219; lv knìe̯də̑, nìe̯ᴅ 'niete' Kettunen 1938: 142, 246; lv nīedõz, nīet 'neet / kniede' LELS 2012: 208
Vt neetima

niplis, niplise 'pitsipadjal põimitud pits, pulgapits' < rts knippel, knyppel 'niplamispulk', vrd asks knuppels 'pitsid'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `niplis, -e 'pits' Jäm Ans Vll; `nipluse kot´t 'käsitöökott' Muh EMS VI: 598
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 niplis : niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; ÕS 1980: 457 niplis = niplispits 'kootud pits'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppels 'Spitzen'; MND HW II: 1 *knüppels (knöppelsch) 'Klöppelspitzen, Spitzentuch'
Käsitlused: < germ, vrd erts knipul, kasks knuppels Raun 1982: 103; < rts knyppla 'Spitzen klöppeln, fingern' Raag 1987: 334; < asks knuppels 'pitsid' ~ rts knyppel, knippel 'malakas, vemmal; niplamispulk' EES 2012: 314
Läti keel: lt knipeles 'eine Art Spitzen (?)' < kasks knüppels 'Klöppelspitzen, Spitzentuch' Sehwers 1953: 54-55; Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm nyply, nypläys [1860] 'pitsinvalmistus' < rts knyppla 'nyplätä pitsiä' SSA 2: 247

nukk, nuki 'väljaulatuv ots, tipp' < vrd asks nok(ke) 'id.', rts nock 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 260, 369 Sörme nuck 'knöbel condylus'; olla nuck 'schulter Knoch'; VT 1686 näije minna nelli Englid neljä Mah Nukke pähl saiswat; Helle 1732: 147 nuk 'der Knopf; das dicke Ende'; Piibel 1739 mo kässiwars murdugo katki Olla-nukkast sadik; Hupel 1780: 226 nuk, -ko d. 'der Knopf; das dicke Ende'; Hupel 1818: 157 nuk, -ki od. -ko r. d. 'Knöchel, Knopf, Ecke'; nuk, -ka r. d. 'Spitze'; Lunin 1853: 120 nuk, -ki r. d. 'лодыжка, головка, пуговка'; nuk, -ka r. d. 'кончикъ, уголокъ'
Murded: nukk : nuki 'kõrgem kühm, konarus; terav ots, tipp' Sa Rei L Ris Juu JMd; nukk : nuka Muh Emm Ris Ran Nõo Urv Rõu EMS VI: 685
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 762 nukk : nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; ÕS 1980: 462 nukk 'kõva kühmuke, väljaulatuv ots'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 nuk, nok, nükke 'übler Streich, heimliche Bosheit'
Käsitlused: < ? rts EEW 1982: 1738; < rts nock ~ asks nok(ke) Raun 1982: 105; < rts Raag 1987: 334; < ? asks nok(ke) 'ots, tipp (purjeraal)' ~ ? rts nock 'raaots; katusehari' EES 2012: 320
Läti keel: lt nuka, nuks 'Brotende, grosses Brotstück' SKES: 397
Sugulaskeeled: sm nukka [1787] 'rukin rullan akseli / Teil der Spindel am Spinnrad' < rts nock, nocke 'kärki; veneen kokka', asks nok(ke) '(esim. raakapuun) kärki' SSA 2: 236; SKES: 397; is nukka '(veneen) kokka; nurkka, kulma'; vdj nukk, nukad '(veneen) kokka'; lv nukā 'leivän kannikka' SSA 2: 236; lv nukā 'kannikas, ots / kancis, gals' LELS 2012: 213

näälike, näälikese 'nelk (Dianthus)' < kasks negelken 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Wötta hennesselle kallist rochto: Itackte, Negelit, Galban; Göseken 1660: 308 Nehlken 'Nelcken'; Lithander 1781: 25 Touka sedda .. sullatud woi, Pipra, Neilikesse .. ning hanne raswaga; Lenz 1796: 14 Neid nägelkessed kanna wäljä ette aknade all; Hupel 1818: 147, 148 nägelkenne r. d. 'Nelke'; näglike r. d.; näglike lil d. 'Nelke'; Lunin 1853: 112 näggelkenne r. d. 'гвоздика'; näglike r. d.; näglike lil d. 'гвоздика'
Murded: näälike '(talunimi)' San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731, 730 *nǟlikene : nǟlikeze '= nǟgelkene'; *nǟgelkene : nǟgelkeze; nǟglikene : nǟglikeze 'Näglein, Gewürznelke'; EÕS 1930: 633 näälike[ne] '= nelk'; ÕS 1980: 469 näälike[ne] '(metsik) nelk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 negelen, negelken 'Gewürznägelein'; Schiller-Lübben negelken 'Gewürz'; MND HW II: 1 nēgelke, (meist Pl.) negelken, negliken, neilkin 'getrocknete Frucht der Gewürznelke, Caryophyllus aromaticus, sehr häufiger Handelsartikel aus dem Orient'
Käsitlused: < kasks negelken 'Nägelchen' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1800; Raun 1982: 109; < kasks nēgelke, nǟgelke 'Nelke' Haak 1976: 86; < kasks Raag 1987: 323; < asks negelken 'nelk' EKS 2019
Läti keel: lt † nẽģeļ̃ķene 'Federnelke (Dianthus plumarius)' < kasks negelken Sehwers 1918: 36, 154; lt naglene 'Nelke' ME: II: 687; VLV 1944: 375
Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] 'Dianthus /Nelke, Gewürznelke' < mr næylika, nælika 'mausteneilikka' SSA 2: 211; sm neilikka, näälikkä, neelikka 'Nelke; Gewürznelke' < ? asks nēgelke(n) Bentlin 2008: 149; lv na’gliń 'gewürznelke' < lt Kettunen 1938: 241
Vrd nelk

näär, nääri 'aastavahetuse aeg' < asks nie-, ni-jâr 'uusaasta'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; Helle 1732: 144 neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; Helle 1732: 299-300 Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'; Piibel 1739 Ewangelium pärrast Neäri Pühha; Arvelius 1790: 5 näri päwa
Murded: näär : nääri (-ea-, -iä-) 'aastavahetus' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu EMS VI: 848
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri : nǟri (aus nījari, in nǟri-kū) 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
Käsitlused: < kasks niejâr Liin 1964: 43; Raag 1987: 324; < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109; < asks niejār, nijār 'uusaasta' EES 2012: 330; EKS 2019

nööp, nööbi 'riietuseseme kinnitusvahend' < kasks knôp 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 79 nöhp : nöhpi∫t 'knopff'; Gutslaff 1648: 222 Nôp 'Knopff'; Göseken 1660: 260 nöhp, -i 'knopff'; nöhpiken 'knopff'; Virginius 1687-1690 täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; Vestring 1720-1730: 83 Knööp, -pi 'Ein Knopff'; Helle 1732: 115 knööp 'der Knopf'; Helle 1732: 322 nööp 'der Knopf'; Hupel 1780: 183, 225 knööp, -i bl. r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r. d. 'Knopf'; Lunin 1853: 62, 117, 118 knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
Murded: nüöp : `nüöbi 'kinnitus- või kaunistusvahend' R(`nüöpi Vai); nööp : nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p : nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp : knööbi Phl Ris EMS VI: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp : nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp : nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
Käsitlused: < kasks knop 'Knopf, Knauf' Ariste 1963: 98; < kasks knôp 'Knopf' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Raag 1987: 324; < asks knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt knuõpe [1638 Knohpe] 'Knopf' < kasks knōp Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56; lt knẽpes 'zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten' < asks knȫpe 'Knöpfe' Sehwers 1953: 54; knuopēt 'knöpfen' < kasks knö̂pen Jordan 1995: 68; kniẽpêt 'mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen' < kasks knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] 'Knopf'; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < rts knapp SSA 2: 205; lvS knüöp 'Knopf' SLW 2009: 83; lv knēp̀, knȫp̀ 'Knopfhaken am Kleide; Knopf' < kasks knepe, pl. knȫpe Kettunen 1938: 141; lv knēp 'trukknööp / spiedboga, kņope' LELS 2012: 128; vdj nappu 'nööp / пуговица' VKS: 795; is nappi 'nööp' Laanest 1997: 125

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd mr snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < mr snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

paar, paari 'sarikas' < kasks spare 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Pâri 'Sparren auffm Hause'; Göseken 1660: 94 paarit 'Spar auffm Hause'; Göseken 1660: 242 paari puh 'sperholtz'; Vestring 1720-1730: 173 Parid 'Die Sparren, Träger'; Hupel 1780: 237 pari d. 'die Sparren'
Murded: `paarid 'pl. sarikad' Kuu; paarid (-oa-) L VJg I KJn SJn Vil; paari (paari^ʔ) eL; paarid (-oa-) 'pl. aampalgid, talad' S EMS VII: 40-42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 850, 857 paŕŕ : paŕŕi '= pāŕ, sarikas'; pāŕ : pāri (SW) 'Sparre, Stange'; EÕS 1930: 671 paar, hrl. pl. paarid 'sarikad; (silla) aluspalgid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spare 'Sparre'; MND HW III spār(e), sparre(n) 'Latte, Stange, Pfahl, Sparren, bes. Dachsparren'
Käsitlused: < kasks spare Kobolt 1931: 149; Liin 1964: 52; EEW 1982: 1864; Raun 1982: 113; Raag 1987: 324; < asks spare 'sarikas' EES 2012: 342
Läti keel: lt spãre 'Sparre, Sparrbalken' < kasks spāre 'Sparre' Sehwers 1953: 114; spāre 'die Sparre, der Sparrbalken' < kasks spare ME: III: 987
Sugulaskeeled: sm parru [1678 paaret] '(paksu) orsi, hirsi / Balken' < rts sparre SSA 2: 317; lv på̄ŕ (pāŕ) 'sparren'; spō̬ŕ 'sparren' < kasks spare Kettunen 1938: 279, 379; lv spǭŗ, ū'ojpū 'sarikas / jumta spāre' LELS 2012: 303, 345
Vt paarima

paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 156 Sen Pañitze Pawesti; Rossihnius 1632: 259 se Babsti umbussest; Pawesti; Stahl HHb II 1637: 144, 169 Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; Göseken 1660: 92 Pawest, -i 'Pabst'; Helle 1732: 151 paawst 'der Pabst'; Hupel 1780: 232 paawst r. d. 'der Pabst'; Lunin 1853: 127 paawst, -i r. d. 'Папа'
Murded: paavst : paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Rõu Plv; paapst : `paapsti Kuu; paapst : paapsti Iis Trm; paaps : paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst : pāpsti '= pāwst'; pāwst : pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 779 pāwst : pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
Käsitlused: < kasks pawest 'Papst' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323; < kasks paves EEW 1982: 1870; < kasks pawest, pauwst Raun 1982: 113; < asks pāwest 'paavst' EKS 2019
Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] 'Papst' < kasks pāwest 'Pabst' Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86; pãvȩsts 'Papst' < kasks pawest ME: III: 191
Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] 'katolisen kirkon päämies Pabst' < mr pāve 'paavi' [‹ kasks pāwes] SSA 2: 285; lv pōpst, på̄vest 'papst' Kettunen 1938: 307; lv pāvest 'paavst / pāvests' LELS 2012: 229; vdj paapa 'paavst / папа' VKS: 855

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Läti keel: lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < mr panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb I 1632
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < rts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
Vt pantima

pantima, pandin 'panti panema; pandiks andma' < asks panden 'id.', ee pant

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 236 pandiks andma r.; pantis pannema d. 'verpfänden'; Hupel 1818: 173 pandiks pannema od. andma 'verpfänden'; Lunin 1853: 134 pandiks pannema 'закладывать, заложить'
Murded: `pantima (-ń-) VNg Lüg Khk Muh Tõs Tor Hää Koe VJg Iis Plt KJn; `pańtma (-me) Trv Krk San Plv EMS VII: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 pańtima 'verpfänden; pfänden, auspfänden'; ÕS 1980: 491 pantima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben panden 'pfänden, eine Sache als Unterpfand nehmen'; MND HW II: 2 panden, pannen, panten, penden 'für bestehende Verpflichtungen, Schulden ein Pfand nehmen'
Käsitlused: < kasks panden 'verpfänden' Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; < ee pant EEW 1982: 1929; < asks panten 'pantima, pandiks võtma' EES 2012
Sugulaskeeled: sm pantata [1601 pantita] 'antaa, panna pantiksi; ottaa pantiksi' < rts panta 'ottaa t. saada pantiksi' SSA 2: 310; vdj panttia 'pantida, panti panna / закладывать, заложить' VKS: 879
Vt pant

papagoi, papagoi 'troopikalind (Psittaciformes)' < asks papagoie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 319 Papakoij 'Papagoy psitaccus'; Kreutzwald 1849: 10 perdikud ja pappakoid, mis mahhapekstud pu oksade läbbi surma leidnud; Jakobson 1867: 47 kirjud pappakoid, weiksed koolipriid, kensakad ahwid ja muud loomad; Jakobson 1868: 100 rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi '= pābogoi'; ÕS 1980: 492: papagoi; Deutschbaltisch 2019 Papagoi 'Papagei (nd. papagoje)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) Liin 1964: 64; EEW 1982: 1930; < kasks papagoie Raun 1982: 116; Raag 1987: 323
Läti keel: lt papagailis, papugailis 'der Papagei' ME: III: 80, 84; lt papagajs (neben papagailis) 'Papagei' < kasks papegôie Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] 'Papagei' < rts papegoja 'papukaija' SSA 2: 312; SKES: 489; lv papāgoj 'papagoi / papagailis' LELS 2012: 227

penn, penni 'rõhtpuu' < asks bent 'id.', vrd rts spänne 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 33 Pen : Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; Vestring 1720-1730: 176 Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; Helle 1732: 156 pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; Hupel 1780: 239 pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; Lunin 1853: 137 pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
Murded: penn : `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); peńn (-nn) : penni S; peńn : peńni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; peńd : peńni Kei Jür JJn Pee Koe EMS VII: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńń : peńńi 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 peńń : peńńi (peńd) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 penn 'sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken)'; ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
Käsitlused: < kasks bent Liin 1964: 52; < erts spänne 'Spange, Schnalle' EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119; < kasks Raag 1987: 324; < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' EES 2012: 361
Läti keel: lt pinne 'Querholz' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82; ME: III: 220
Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning SKES: 519

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra; hospidal' < kasks spit(t)âl 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 meye spittale ninck hillisse sisse; Müller 1600-1606: 261 nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; Rossihnius 1632: 278 need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; Göseken 1660: 116 piddalitöbbe 'Aussatz'; Vestring 1720-1730: 178 Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; Helle 1732: 157 piddalitöbbi 'der Aussatz'; Piibel 1739 Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; Hupel 1780: 240 piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; Lunin 1853: 139 piddali-többi r. d. 'проказа'; Jannsen 1861: 28 Nelli haiget said warsi piddalisse widud
Murded: pidal, -i 'haigla, hospidal' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San EMS VII: 384; pidal (-l´), -i 'haigus, leepra' Jäm Kse Juu M Krl Plv Saareste I: 167; Saareste II: 1115; pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId EMS VII: 384
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal : pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
Käsitlused: < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324; < kasks spetâl, spittâl Liin 1964: 58; < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' EEW 1982: 2007; < kasks spit(t)âl Raun 1982: 120; < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' EES 2012: 364
Läti keel: lt spitãļi 'Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade' < kasks spittāl 'Aussatz (lepra)' Sehwers 1953: 116; lt lepra, spitālība 'pidalitõbi' LELS 2012: 311
Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] 'lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis' < mr spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' SSA 2: 377; SKES: 580; sm spitaali [Agr] 'lepra / Lepra' < mr spitali SSA 3: 206; lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ 'lepra, aussatz' < lt spitalība Kettunen 1938: 379

pihtima, pihin 'pattu kahetsema' < kasks bichten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 49 MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; Göseken 1660: 129 bichtima 'beichten'; Hupel 1780: 340 zur Beichte gehen 'pattale käümä d.'
Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San EMS VII: 413
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima : pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
Käsitlused: < kasks bichten Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; EEW 1982: 2017; Raag 1987: 323; < asks bichten 'pihtima, üles tunnistama' EES 2012: 365
Läti keel: lt biktêt [1782] 'beichten' < kasks bichten Sehwers 1953: 11
Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ 'beichten' < vrd lv bik̄t Kettunen 1938: 23; lv biktõ 'pihtida / pieņemt grēksūdzi, biktēt' LELS 2012: 44
Vt piht

piilar, piilari 'tugipost' < kasks pîlâr(e), pilar 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 Piler : pihlri∫t 'Pfeiler'; Gutslaff 1648: 230 pîler 'Pfeiler'; Göseken 1660: 94 Pijler 'Pfeiler'; Göseken 1660: 320, 380 pijhler, -i 'Pfeiler (am Hause)'; pijhler 'seule columna'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917, 921, 899 pīlar : pīlari; pīler : pīleri '= pilder'; pīter : pīt´ri (NW) '= pilder'; pilder : pil´dri, pildre (I, W) 'Pfeiler'; EKSS 4: 223 piilar 'ehit lage või kaart kandev (jäme) tugipost'; ÕS 1980: 509 piilar '(kandiline) tugipost'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pîl(e)re, pilar 'Pfeiler, Säule'; Schiller-Lübben pilere, pilar 'Pfeiler, Säule (um ein Gewölbe etc. zu tragen)'; MND HW II: 2 pîler, pîlâr(e), pîlre 'steinerner Pfeiler, Säule'
Käsitlused: < kasks pîlere, pilar Saareste 1924: 192; Liin 1964: 52; Raag 1987: 324; < kasks pîlere, pîlre, pilar 'Pfeiler' EEW 1982: 2025; < asks pīlere 'piilar, sammas' EKS 2019
Läti keel: lt pĩlãrs [1638 Pielers] 'Pfeiler' < kasks pīlar Sehwers 1918: 40, 93, 155; pĩlãrs, pĩlars, -ris, pĩleris, pĩlderis 'ein Pfeiler oder Seul von Steinen oder Holz' < kasks pīlere, pīlar 'Pfeiler, Säule' Sehwers 1953: 89; pīlars, pīlieris 'Pfeiler' < kasks pîl(e)re, pilar Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm pilari [Agr] 'pylväs / Säule, Pfeiler' < mr pilare [‹ kasks pīlar] SSA 2: 362

piin, piina 'vaev, valu, kannatus' < kasks pîne, pîn 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; Rossihnius 1632: 281 Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; Stahl 1637: 96 pihn : pihnast 'Pein'; Gutslaff 1648: 230 Pîna / Wallu 'Peine'; Gutslaff 1647-1657: 278 neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; Göseken 1660: 92 pijhn/ a 'Pein'; Göseken 1660: 320 pijhn 'Pein tormentum'; Vestring 1720-1730: 179 Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; Helle 1732: 157 piin 'die Pein'; Piibel 1739 Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; Hupel 1780: 241 piin, -a r. d. 'Pein, Marter'; Lunin 1853: 139 piin, -a r. d. 'мука, мученiе, пытка'
Murded: piin : `piina 'valu, vaev, kannatus' R(`piina VNg Vai); piin : piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV EMS VII: 432
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn : pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink)
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
Käsitlused: < kasks pîn(e) Liin 1964: 58; Raun 1982: 121; Raag 1987: 324; < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) EEW 1982: 2028; < vrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' EES 2012: 367
Läti keel: lt pĩna, pĩne 'Pein' < kasks pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' Sehwers 1953: 90; lt pīne < kasks pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piina [Agr] 'Marter, Pein, Qual'; is piina; krj piina < mr pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee SSA 2: 355; lv pīn´ 'Qual, Pein' Kettunen 1938: 297; lv pīņ 'piin / mokas' LELS 2012: 244; vdj piina 'piin / мучение' VKS: 915
Vt piinama

pill, pilli 'ravim, tablett' < asks pille 'id.', sks Pille id.

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 pillit, kumbat sisse neeltaxe 'pillen'
Murded: pill : `pilli 'arstirohu annus, tablett' Kuu; pil´l : pil´li (-ll-) Khk Mar Mär Kse Tor JMd VJg sporI KJn M Ran EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pil´l´ : pil´l´i 'Pille'; ÕS 1980: 513 pill 'ravimkuulike'; Tuksam 1939: 756 Pille 'pill, rohukuulike'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pille 'Pille, als Medicin'; MND HW II: 2 pille, pillele, pillen 'Arzneikügelchen zum Einnehmen, Pille'
Käsitlused: < kasks pille, asks Pill 'Pille' Liin 1964: 58; < sks Pille EEW 1982: 2053; < kasks pille Raun 1982: 122; Raag 1987: 325; < asks pill(e) ~ sks Pille 'ravimkuulike' EES 2012: 370; < asks pille 'pill' EKS 2019
Läti keel: lt pilles 'Pillen' < kasks pille 'Pille als Medizin' Sehwers 1953: 88
Sugulaskeeled: sm pilleri [1774] '(lääke)tabletti / Pille' < rts piller SSA 2: 364

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
Läti keel: lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < mr bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897

pipar|kook, -koogi 'magus vürtsitatud küpsis' < asks pepper-koke 'id.' [Liitsõna on asks tõlkelaen, murdeis levinud vehver-algulise variandi laenuallikaks on sks Pfefferkuchen.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 Messileib 'Pfefferkuch'; Göseken 1660: 320 peperkohck 'pfefferkuch'
Murded: piparkook (-uo-) Kei Ann Kod Äks Lai SJn Hls(piper-); peperkuok Iis EKI MK; `vehverkuok 'piparkook' R; vihver- (vehver-) Khk Phl sporL Ris Kei Kad VJg Äks SJn; vehverku̬u̬k M Har; vehmer- San Plv; veper- Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1489, 1102 weper-kōk : -kōgi 'Pfefferkuchen'; mē-sai 'Pfefferkuchen, Honigkuchen'; Wiedemann 1893: 1345, 812 weper-kōk : -kōgi 'Pfefferkuchen'; pihkar : pihkari (d) 'Pfefferkuchen'; EÕS 1930: 778 piparkook '= pihkar'; ÕS 1980: 516 piparkook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 peper-koke 'Pfefferkuchen'; MND HW II: 2 pēperkôke, pepper-, pēperkûke 'stark gewürztes Backwerk, Pfefferkuchen'
Käsitlused: < kasks peperkoke Liin 1964: 55; Liin 1968: 53; < kasks peper-koke, vrd ee pipar EEW 1982: 2071; < asks peper-koke 'piparkook' EKS 2019
Läti keel: lt pẽperkuoks < kasks peperkoke 'Pfefferkuchen' Sehwers 1953: 87; pēperkuoks 'Pfefferkuchen' < kasks peperkoke Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piparkakku [1880] 'maustepikkuleipä / Pfefferkuchen' < rts pepparkaka SSA 2: 371; lv pe`ppə̑r-kō̬k̀ 'pfefferkuchen' Kettunen 1938: 280; Raag 1987: 328; peppõrkok 'piparkook / piparkūka' LELS 2012: 235

pitser, pitseri 'pitsatijäljend' < asks pitzêr 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 182 Pitseri-märk 'Das Pitschafft'; Helle 1732: 159 pitser 'das Petschier'; pitseri-märk 'das Siegel'; Helle 1732: 322 pitseer 'das Pitschier'; Hupel 1780: 243 pitsar, -i; pitseeri, -i r. d. 'das Petschaft, Siegel'; Hupel 1818: 184 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'Petschaft, Siegel'; Lunin 1853: 142 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'печать, клеймо'
Murded: `pitser, -i VNg Lüg Jäm Khk Vll Mär Kse Tor Juu VJg Plt Krl(pit´ser); `pitsar : `pitsri (`pitsari) Rei Tõs Hää Ris Koe; pitsart : pitsardi Koe; petsar, -i Mar; `petsär, -i KJn; petser, -i M EMS VII: 543
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pitsēr : pitsēri '= pitsat'; pitsat : pitsati; pitser : pitseri 'Siegel, Petschaft'; pitsati-mäŕk 'Siegel'; ÕS 1980: 517 pitser 'pitsatijälg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pitzêr 'Petschaft (auf dem Siegelring)'; MND HW II: 2 pitsêr (pitzer, pyttzser), piksêr, pinsêr, pitsêt, pitzîr, pitschîr 'kleines Siegel, Petschaft; Abdruck des Petschaft'
Käsitlused: < kasks pitzeer 'Siegel' Liin 1964: 45; EEW 1982: 2086-87; SSA 2: 378; < kasks pitsêr Raun 1982: 123; < kasks pitzêr 'Siegel' ~ rts pitser Raag 1987: 338; < asks pitzeer 'pitsat (pitsatsõrmusel)' EES 2012: 374; EKS 2019
Läti keel: lt spicêt 'einen Brief versiegeln' < vrd kasks pitzēr 'Petschaft auf dem Siegelring' Sehwers 1953: 115
Sugulaskeeled: sm pitseeri [1787] 'sinetti, sinettilakka / Petschaft, Siegel(lack)' < rts pitser, pitscher 'sinetti, leimasin' [vrd kasks pitzeer] SSA 2: 378; SKES: 582

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'id.', asks vlasche 'id.' [u-tüveline plasku on laenatud rootsi ja i-tüveline plask ~ lask alamsaksa keelest.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 se kolmas kannab ütte lascke wihna; Göseken 1660: 88 Laski 'Flasche'; Göseken 1660: 190 lascki 'flasche'; Piibel 1739 iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1818: 184 plask, -o r. d. 'Flasche'
Murded: `plasku 'plekknõu; lame joogipudel' R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-ś-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plaśku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläśku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk EMS VII: 570
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask : plasku 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask : plasku; plasku : plasku 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek plekknõu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
Käsitlused: < kasks vlasche Liin 1964: 53; < kasks vlasche ~ erts flask Raun 1982: 124; < rts flaska Raag 1987: 334; EES 2012: 375
Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1918: 49, 84, 143; lt blašķe 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] 'peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche' < mr flaska 'pullo' [‹ kasks vlasche]; krj lasku 'puinen maitolekkeri' < sm SSA 2: 50; lv blaš́̄k 'vierkantige flasche' < kasks vlasche Kettunen 1938: 24; lv blašk 'plasku / blašķe' LELS 2012: 44
Vrd lass

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < mr spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
Vrd koots|pool

poom, poomi 'puu, latt' < kasks bôm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Puh 'Baum'; Göseken 1660: 370 Poom 'Schutz Gatter catharactæ'; Göseken 1660: 124 Lachbohm 'Schlag-Baum'; Vestring 1720-1730: 187 Poom 'der Hebebaum, höltzerne Stange'; Helle 1732: 161 pomid 'höltzerne Stangen, Hebe-Bäume'; Hupel 1780: 246 pomid r. 'hölzerne Stangen, Hebebäume'; Lunin 1853: 147 poom, -i r. 'рычагъ, шесть, задвижка, подъемъ, стягъ'
Murded: puom : `puomi 'puu, latt; kangapakk' VNg Lüg Jõh; poom : poomi (-uo-) S L Ha Tür Koe VJg Trm Kod Plt; pu̬u̬m : poomi 'kangapakk; koormapuu' Hää Saa M TLä TMr Võn Krl Har Rõu Räp Lei EKI MK; EMS VII: 680; puom : `puomi 'laeva purjepuu' R; poom : poomi Sa Hi Rid Mar Pä Ris EMS VII: 680
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm : pōmi 'Baum (Segelbaum, Webebaum, Hebebaum), Stange'; laṅk-pōm (d) 'Schlagbaum'; ÕS 1980: 529 poom 'puu, pakk; puu, mille külge kinnitatakse purje alumine serv'; Mereleksikon 1996: 329 poom < asks Boom
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôm 'Baum, Stange; Schlagbaum, Lichtbaum, Hebebaum, Sattelbaum etc.'; MND HW I bôm 'Baum; Stammbaum; Grundbaum in der Mühle; Schlagbaum zu Lande und zu Wasser; Lichtbaum; Hebebaum, Zuberbaum, Tragbaum; Webebaum, Garn-, Kettbaum; Sattelbaum'
Käsitlused: < kasks bôm 'Segelbaum, Stange' GMust 1948: 36, 87; < kasks bôm 'Baum' Liin 1964: 51; EEW 1982: 2139; < kasks bom Raun 1982: 126; < asks bōm 'tõkkepuu; tulepuu; hoob' EES 2012: 380; < asks bōm 'puu' EKS 2019
Läti keel: lt buõmis 'Hebebaum, Weberbaum, eine dicke Stange' < kasks bōm Sehwers 1918: 31, 45, 145; lt buõmis 'Hebebaum; Weberbaum; Stange, die über ein Heu- oder Getreidefuder gebunden wird' < kasks bōm 'Hebebaum, Webebaum, Stange' Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: sm puomi [1787 puomi] 'esteeksi, suluksi tms. asetettu poikkipuu, tanko; tukkilautan saartorengas; kangaspuiden toimitukki; purjeveneen mastoista ulkoneva vaakasuora puu; hevosen kiinnityspaalu / Schlagbaum; Kette von Sperrbäumen um das Floßholz; Kettbaum; Baum der Takelage; Balken zum Anbinden der Pferde' < mr bom 'sulku-, tukki-, purjepuomi; kangastukki, kanki, korento' [‹ kasks bōm 'puu, puomi, tanko'] SSA 2: 432; SKES: 647; sm puomi 'Schlagbaum; Kettbaum' < asks bôm 'Baum, Stange' ~ rts bom 'Schlagbaum; Baum der Takelage' Bentlin 2008: 162; is pōmi 'aluksen puomi'; krj puomi 'tukkipuomi, kangaspuiden tukki' < sm SSA 2: 432; lv pùo̯m 'rüster, ulme' < ? kasks bôm 'baum' Kettunen 1938: 317; Raag 1987: 328; lv bōm 'poom / bomis' LELS 2012: 51; vdj boomi 'poom (purjelaeval või -paadil) / бом (на паруснике)' VKS: 167

pormeister, pormeistri 'linnapea' < asks bor-, borgemester 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Pormester 'Bürgermeister'; Göseken 1660: 151 Pormestri Assemel 'Vice bürgermeister'; Hupel 1780: 247, 250 pormeister, -tri r. d. 'Bürgermeister'; purmeister, -tri r. d. 'Bürgermeister'; Lunin 1853: 147, 152 pormeister, -tri r. d. 'бургомистръ'; purmeister, -tri r. d. 'бургомистръ'
Murded: `pormeistri San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934 pormeister : pormeistri; pormēster : pormēstri 'Bürgermeister'; porimeister '= pormeister'; EÕS 1930: 813 pormeister '= pürjermeister'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 borger-, borgemeister 'Bürgermeister'; bur-mester '= borgermester'; bormester '= borgermester'; Schiller-Lübben borgermester, borgemester, bûrmester 'Bürgermeister'; MND HW I bormêͥster 'Bürgermeister'
Läti keel: buormeisteris, burmeisteris < asks bormeister 'Bürgermeister' ~ kasks būrmeister 'Bürgermeister' Sehwers 1953: 21-22
Sugulaskeeled: sm pormestari [1609 bormestarit] 'Bürgermeister' < mr borghmästare, bor(g)mestare 'pormestari' [‹ kasks borgemēster] SSA 2: 399; sm pormestari 'Bürgermeister' < asks börgemêister, mester, bûrmêe(i)ster 'Vorsteher einer Brüderschaft' ~ rts bor(g)mestare 'Bürgermeister' Bentlin 2008: 158; lv burmēstar 'bürgermeister' < kasks būrmester Kettunen 1938: 33; Raag 1987: 327
Vrd pürjer|meister

praadima, praen 'pannil küpsetama' < asks braden 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 272 lasckis næmat ellawalt pradida; Gutslaff 1648: 209 kützma /u 'braten'; Göseken 1660: 146 küpsendama 'braten'; Helle 1732: 123 küpsma 'kochen, braten'; Lithander 1781: 535 Praetud Mandli Muslid 'Gebratene Mandelmuscheln'
Murded: `praadima R Jäm Mus Vll L Ha Ann Koe I Äks Plt; `praema Hi Lai; `raadima Khk Krj Pöi Muh Kse Tor Hää; `raad´ma KJn Kõp M(-me); `praatma (-t´-) T V EMS VII: 716
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prādima : prāen 'braten'; ÕS 1980: 532 praadima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben braden 'braten'; MND HW I brâden 'braten, backen, sieden'
Käsitlused: < asks braden 'praadima, küpsetama' Ariste 1940: 21; EES 2012: 383; EKS 2019; < kasks braden Liin 1964: 56; Raun 1982: 127; Raag 1987: 324; < vrd sks braten EEW 1982: 2157
Vt praad

praam, praami 'veesõiduk kaubaveoks' < asks prâm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 parw /a 'Prahm'; Göseken 1660: 183, 191 prahm 'Färe ponto'; praam 'flösse rates'; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Lodje; Prahme'; Lunin 1853: 147 praam r. d. 'перевозъ, паромъ'; raam, -i r. d. 'ладья, паромъ'
Murded: praam : `praami 'pukseeritav kaubalaev' Hlj; praam : praami Jäm Rid Khn JõeK Kad; raam : raami Khk Aud EMS VII: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prām : prāmi 'Fähre'; Wiedemann 1893: 873 prām : prāmi (rām) 'Fähre'; ÕS 1980: 532 praam 'lameda põhjaga veesõiduk kraamiveoks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prâm, prame 'ein Flaches Fahrzeug (ohne Kiel), bes. zum Transport schweren Güter auf Flüssen; als Leichterschiff, Fährboot'; Schiller-Lübben prâm 'ein flaches Fahrzeug (ohne Kiel), um auf Flüßen zum Transport schweren Güter u. Personen oder zu andern Zwecken zu dienen'; MND HW II: 2 prâm (praam), prōm 'flchbodiger Schiffstyp bes. zum Warentransport auf Binnengewässern und im küstennahen Bereich, Prahm'
Käsitlused: < kasks prâm 'Fähre' GMust 1948: 12, 88; < kasks prām, vrd sks Prahm EEW 1982: 2157; < kasks prâm Liin 1964: 49; Raun 1982: 127; Raag 1987: 324; < asks prām 'jõekaubalaev' EES 2012: 383; EKS 2019
Läti keel: lt prãmis [1638 Prahmis] 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1918: 93, 156; lt prãmis 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1953: 95; lt prāmis, prāms 'Pram, Floß, Fähre' < kasks prâm Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm proomu [1880] 'lotja, lastialus; ylikulkuklauttta / Schleppkahn, Prahm; Fähre' < rts pråm 'proomu' [‹ kasks prām] SSA 2: 411; SKES: 621; lv prō̬m 'prahm' < kasks prām Kettunen 1938: 312; Raag 1987: 327; lv prǭ'm 'praam / prāmis' LELS 2012: 254

prees, preesi 'rinnaehe, sõlg' < asks brese 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 preseken 'Brescken'; Vestring 1720-1730: 188 Prees; Hupel 1780: 247 prees, -i r. d. 'Brößchen, kleine Spange, Halsschnalle'; Hupel 1818: 191 prees, -i r. d. 'Halsschnalle; lf. Breschen'; Lunin 1853: 147 prees, -i r. d. 'замочекъ отъ ожерелья'
Murded: pries : `priesi 'sõlg' R; prees : preesi (-ie-) Mar Mär KPõ I Plt; pri̬i̬ś : preesi T V(prääš Lei); preesis, -e Jäm Ans; reeś : reesi (-ie-) Khk Muh L VlPõ; ri̬i̬ś : reesi KJn M EMS VII: 740
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 965 prēź : prēzi 'Spange, Schnalle'; prēt´s : prēt´si, prēd´zi (d) '= prēz´'; ÕS 1980: 533 prees 'lame sakilise äärega ümmargune rinnaehe'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brese, brece, brace usf. 'Brosche, Spange, broces bibula'; Schiller-Lübben brace, brece, brese, bresse, bretze 'Brosche'; MND HW I brēsse, brēse, brētze, brēce, brēseken 'Spange, Brosche, Nadel, Heftel'
Käsitlused: < kasks brēsse, brēse, brēseken Liin 1964: 57; < kasks brese Raun 1982: 127; Raag 1987: 324; < asks brace, brese, bresse 'pross, sõlg' EES 2012: 384; EKS 2019
Läti keel: lt brēce 'Fibel, Spange' < kasks brētze, brēce 'Spange, Brosche' Sehwers 1953: 17

preester, preestri 'katoliku kiriku vaimulik' < kasks prêster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92 Preester 'Priester'; Göseken 1660: 326 Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe prior'; VT 1686 sis astiwa ne Preestri nink seJummala Koa Pähmehs; Vestring 1720-1730: 188 Preester; Helle 1732: 195 üllempreester 'der Hohepriester'; Piibel 1739 preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; Hupel 1780: 247 preester, -tri bl. r. d. 'der Priester'; Hupel 1818: 191 preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; Lunin 1853: 148 preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
Murded: `priester : `priestri R; `preester : `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester : `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster : `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel : `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster : `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V EMS VII: 740
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster : prēśtri; prēśtri : prēśtri (d) 'Priester, Pastor'; ÕS 1980: 533 preester
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
Käsitlused: < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' Ariste 1963: 101; < asks Preester Liin 1964: 40; < kasks, vrd sks Priester EEW 1982: 2168; < kasks prêster Raun 1982: 127; Raag 1987: 323; < asks prēster 'preester' EES 2012: 384; EKS 2019
Läti keel: lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] 'Priester' < kasks prēster Sehwers 1918: 93, 156; Sehwers 1953: 95
Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r 'priester' < kasks prēster Kettunen 1938: 312; lv prīestõr 'preester / priesteris' LELS 2012: 254

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < mr fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

pruul, pruuli 'pruulija, õllepruul' < asks bru(w)er 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 139 Pruul 'Bierbrauwer'; Vestring 1720-1730: 188 Pruul, Pruar; Hupel 1780: 247 pruli; pruul, -i d. 'der Brauer'; Hupel 1818: 191 pruer, -i r. '(Bier)Brauer'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'Brauer; Branntweinbrenner'; Lunin 1853: 148 pruer, -i r. 'пивоваръ'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'пивоваръ, винокуръ'; Jakobson 1867: 80 Palju odre tarwitab ka õlle pruel
Murded: `pruual (`pruuvar), -i Kuu; `pruual (`pruuval, `pruuvel, `proovel, `pluuar), -i L Koe Trm Plt KJn; `pruuel, -i JMd Puh; `pruuval, -i Vai; `provval, -i Iis; pruul : pruuli Jäm Khk Vll Muh Rei Ris Ann Kod; ruul : ruuli Jäm Khk Vll Muh Tor; `ruuvel : `ruuvle Saa Hls; `ruubel : `ruubli Pst Hls Krk; `ruvvel : `ruvle Trv; `ruulija Khk Muh; `pruuli Kam Võn San V EMS VII: 771
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 970 prūer : prūeri 'Brauer'; prūar : prūari; prūbel : prūbli (F) '= pruer'; prūl´ : prūli 'Brauer'; prūwel : prūwli, prūwle (P) '= prūl´'; Wiedemann 1869: 615 lūr : lūri (lūar) 'Brauer'; õlle-lūr 'Bierbrauer'; ÕS 1980: 541 pruul
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwer (bruer) 'Brauer'; Schiller-Lübben bruwer, bruere 'Brauer'; MND HW I brûwer, brouwer 'Brauer, Bierbrauer, Essigbrauer'
Käsitlused: < kasks brūwer Liin 1964: 55; < kasks bru(w)er Raun 1982: 128; < kasks Raag 1987; < asks bruwer, bruere 'õllepruulija' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũveris, brũvelis [1638 Bruweris] 'Brauer' < kasks brūwer Sehwers 1918: 40, 85, 144; brũveris, brũvelis < kasks brūwer Sehwers 1953: 19; brūveris (neben brūvelis) 'Brauer' < kasks brûwer Jordan 1995: 58
Vt pruulima

pruulima, pruulin 'õlut valmistama' < asks bruwen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 pruima; Helle 1732: 322 pruima 'brauen'; Hupel 1780: 247 pruima r. 'brauen'; Lithander 1781: 660 Kahhekordne pohhi, mis prulimisse jures prugitakse 'Ein doppelter Boden zum Bier brauen'; Hupel 1818: 191 pruima r. selt. 'brauen'; Lunin 1853: 148 pruima r. 'варить пиво'; prulima d. 'варить пиво'
Murded: `pruuvima 'õlut valmistama' Kuu Lüg; `pruulima Lüg Jäm Khk Lä sporKPõ Trm Plt; `pruul´ma (-me) Krl Har; `ruulima Khk Vll Pöi Muh Tor; `rüül´ma Saa; `luurima Mih EMS VII: 771
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 970 prūima, -in 'brauen'; prūlima, -lin 'brauen'; ÕS 1980: 541 pruulima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwen (bruen, browen) 'brauen'; Schiller-Lübben bruwen, bruen, browen 'brauen'; MND HW I brûwen, brouwen, brü̂wen 'brauen'
Käsitlused: < kasks bruwen, bruen Liin 1964: 55; < kasks Raag 1987: 324
Läti keel: lt brũvêt 'brauen' < kasks brūwen Sehwers 1918: 51, 144; brũvêt 'brauen' < kasks brūwen Sehwers 1953: 19
Sugulaskeeled: sm (p)rykäyä, (p)ruätä [1637] 'panna olutta' < rts brygga 'panna olutta' SSA 2: 413; lvS brūv, bruv 'brauen' SLW 2009: 52; lv bre̮ù̯və̑ 'brauen' < kasks brūwen Kettunen 1938: 29; lv brõuvõ 'pruulida / brūvēt' LELS 2012: 49
Vt pruul, pruulis

pung, punga 'rahakott' < kasks punge 'kukkur; tasku', rts pung 'kukkur; tubakakott'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 Iudasse käghen se pung olli; Gutslaff 1648: 208 Pung, -e 'Geldbeuttel'; Virginius 1687-1690 köitis Kaks Punda Höbbed Kahhe Punga sisse; Helle 1732: 164 pung : punga 'ein lederner Beutel'; Hupel 1780: 250 pung, -a d. 'Beutel, Tasche'; Lunin 1853: 151 pung, -a d. 'кошелекъ, мѣшечекъ'
Murded: pung : `punga Kuu RId; pung : punga Khk sporL Kos JMd Koe VJg IPõ eL EMS VII: 851
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987, 1241 puṅg : puṅṅa 'Beutel, Tasche, Klingbeutel'; *tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 569 rahapung
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben punge 'Beutel, kleiner Sack'; MND HW II: 2 punge 'Beutel, kleiner Sack, (bes.) Geldbeutel'
Käsitlused: < rts pung ~ kasks punge 'Beutel, Säckchen' EEW 1982: 2230; < kasks punge Raun 1982: 131; < rts pung Raag 1987: 334; < kasks punge, erts pung SSA 2: 427; < vrd kasks punge 'kukkaro' Koponen 1998: 152; < asks punge 'tasku; väike kott' ~ rts pung 'kukkur; tubakakott' EES 2012: 392
Sugulaskeeled: sm punka 'kukkaro / Beutel' < rts pung SSA 2: 427; lvS puŋg 'Beutel' SLW 2009: 154; lv pūŋga, rō̬’(p̆)-pūŋga 'beutel, geldbeutel' < ? ee pung Kettunen 1938: 322, 345; lv pūnga 'rahakott, kukkur / naudasmaks, zutnis'; rǭ'pūnga 'rahakott, rahapung / naudasmaks' LELS 2012: 256, 273

purpur, purpuri 'teatud punane värvus' < kasks purpur 'id.', sks Purpur 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; Stahl HHb III 1638: 234 ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; Göseken 1660: 327 Purpur 'Purpur purpura'; purpur punnane 'Purpurroht purpureus'; Virginius 1687-1690 ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; Hupel 1780: 250 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Hupel 1818: 196 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Lunin 1853: 152 purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'
Murded: `purpur, -i sporR Khk Muh Käi sporL Ris Koe Kad Sim IPõ Lai Plt M Puh V EMS VII: 878
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur : purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, purpur, purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
Käsitlused: < asks purpur ~ sks Purpur Ariste 1963: 101; < asks purpure, Purpur Liin 1964: 40; < sks Purpur EEW 1982: 2241; EKS 2019; < kasks purpur Raun 1982: 131; Raag 1987: 324; < sks Purpur 'purpur' EKS 2019
Läti keel: lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] 'Purpur' < sks Sehwers 1918: 93, 156; lt purpurs 'Purpur' VLV 1944: 404; lt purpurs 'purpur' ELS 2015: 671
Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] 'punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn' < rts purpur, lad purpura 'purppura' SSA 2: 437; vdj purpura 'purpur / пурпур, порфира' VKS: 978

pärm, pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' < kasks berme 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 283 sÿß piddawat nedt Pannitzet keicke wimatel se Pochia ninck se Perme ülles|rüpma; Stahl LS I 1641: 450 kumba ∫ees parm ninck roj ep olle 'darin kein Hefen i∫t'; Gutslaff 1648: 218 Sepp /e 'Hefe'; Göseken 1660: 87 Parm/ i 'Barm / Hefen'; Piibel 1739 peawad temma pärmi tilgatumaks wäljajoma; Hupel 1780: 239 perm, -i r. 'Hefen'; Lithander 1781: 510, 563 ja panne üht lussika täit head pärmi sisse; Lunin 1853: 129 pärm d. 'дрожжи, нодонки'
Murded: `pärme '(vedel) õllepärm' R; päŕm : pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' Sa Muh Hi L K I eL EMS VIII: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868 päŕm : päŕmi (peŕm) 'Hefe'; preśś-päŕm 'Presshefe'; ÕS 1980: 560 pärm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 barm, berm 'Hefe, namentl. des Bieres'; Schiller-Lübben berm, barm 'Hefe'; MND HW I berme, bermen, barme 'Bierhefe, Bärme'
Käsitlused: < kasks barm, berm Ariste 1963: 102; Liin 1964: 55; EEW 1982: 2321; < kasks berm Ariste 1972: 97; Raun 1982: 135; EES 2012: 404; Raag 1987: 324; < asks berme 'pärm' EKS 2019

pöök, pöögi 'lehtpuu (Fagus sylvatica)' < ? kasks bö̂ke 'id.', vrd rts bök 'id.' [Alamsaksa päritolus tekitab kahtlusi hiline esinemus kirjakeeles ning andmete puudumine murretes. Pole välistud soome kaudlaen.]

Vana kirjakeel: Göseken 1660: 231 saxamah wachter puh 'Hayn büche'; Helle 1732: 299 saksama saar 'Buchbaum'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 saksa-mā-sāŕ 'Buche'; EÕS 1930: 944 pöök 'bot puu: Fagus (Buche)'; ÕS 1980 pöök = pöögipuu '(Fagus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boke 'Buche'; MND HW I bö̂ke 'Buche'
Käsitlused: < kasks bôk 'Buche' EEW 1982: 2335; < rts bök ~ kasks boke Raun 1982: 136; < asks boke ~ rts bok, bök 'pöök' EES 2012: 406
Sugulaskeeled: sm pyökki [1580 böki] 'Fagus silvatica / Buche' < rts böök, bök SSA 2: 454; lv būg̀-boù̯m 'buche, buchenbaum' < kasks bōk 'buchecker' Kettunen 1938: 33; lv būg-boum 'Buche' Raag 1987: 328; lv bukspū 'pöök / dižskābardis' LELS 2012: 50

püss, püssi 'laskeriist, käsitulirelv' < kasks busse 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; Stahl 1637: 101 Püs : püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; Stahl 1637: 45; 98 pü∫∫irocht 'büch∫enpulver'; Gutslaff 1648: 232 püsse 'Rohr, Büchse'; Göseken 1660: 87, 150 Püß, -i 'Büchs'; Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Hornung 1693: 33 Püs : Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; Vestring 1720-1730: 191 Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; Helle 1732: 163 püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; Hupel 1780: 249 püs, -si r. d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; Hupel 1818: 194 püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; Lunin 1853: 150 püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
Murded: püss : `püssi (-ü) R; püśs : püśsi (-ss-) eP M T; püśs : püssü Khn San Urv; püśs : püssä San V EMS VIII: 108
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püśś : püśśi; püss : püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
Käsitlused: < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' Ariste 1963: 102; < kasks busse Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < kasks büsse, busse SSA 2: 451; SKES: 672; < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser Raag 1987: 338; < asks busse 'lasketoru, käsitulirelv' EES 2012: 408
Läti keel: lt bise [1644 büsse] 'Flinte, Büchse' Sehwers 1918: 56, 84, 143; bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' Sehwers 1953: 12; lt busa, buse 'Büchse (Gewehr)' < asks busse Sehwers 1953: 22; lt bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] 'ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse' < mr byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' [‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu']; is püssü; krj pyssy < sm SSA 2: 451; lvS püss 'Büchse, Flinte' SLW 2009: 161; lv bis̄ (büs̄) 'büchse, flinte, schiessgewehr' < kasks büsse Kettunen 1938: 23; lv bis 'püss / bise' LELS 2012: 44; vdj püssü 'püss / ружьё' VKS: 1016; is püssü 'püss' Laanest 1997: 161

† püüt, püüdi '(kala)saak' < kasks bute 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 ninck iaab sen Pütÿ welia; Stahl HHb III 1638: 52 ninck jagkap ∫e pühti 'vnd tehilet den Raub auß'; Göseken 1660: 87 Püht/ i 'Beutte'; Virginius 1687-1690 Eks nämat peaks saama .. sedda Püüti
Murded: püüd : püü '(kala)püük' Jõe Kuu Hlj VNg; püid : püi Sa Muh L JõeK Kad; püid : püiu Mus Pha Vll Pöi Muh Hi Ha Trv; püid : püüdi Kod EMS VIII: 116
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖt´ : pǖdi 'Beute, Fang, Erwerb, gestrandete Waare, welche das Meer auswirft'; Salem 1890: 310 püüd : püüu 'ловля'; EÕS 1930: 969 püüd 'püügiese; püük, saak'; ÕS 1980: 565 püüd : püüu; Tuksam 1939: 147 Beute 'saak; soomus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bute (buite) 'Tausch, Wechsel, Verteilung; (was zur Teilung kommt), Beute'; Schiller-Lübben bute, buite 'Tausch, Wechsel, Vertheilung; Beute, eig. Vertheilung des Gewonnenen'; MND HW I bü̂te 'Tausch, Wechsel; Verteilung, Anteil, Beute'
Käsitlused: < kasks büte 'Anteil, Beute' Ariste 1963: 102; < kasks bute Liin 1964: 47; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2358; < kasks bûte 'Beute' ~ rts byte Raag 1987: 338
Läti keel: lt † bĩte [1644 büte] 'Beute' Sehwers 1918: 33, 143; lt bĩte 'Beute, Gewinn' < kasks bǖte 'Beute' Sehwers 1953: 13; lt bīte 'Beute, Gewinn' < kasks bü̂te Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: vdj püütü '(kala)saak / улов (рыбы)' VKS: 1018

raa, raa 'masti rõhtpuu' < asks rā 'id.', sks Rah, Rahe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: raapuri : -`purje 'raa külge kinnitatud puri' Kuu Hlj; raapuri : -purju Khk Mus Emm EKI MK; `raagapuri : -`purje Kuu VNg; raagpuri : -purju Rid Ran; `raaga`seili VNg Vai EKI MK; raag : raa 'põikpuu purjelaeva masti küljes' R Phl; roag : roa Pöi Muh; raa : raa sporR sporS Rid EMS VIII: 124
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 995 āzi-pū 'Raa'; käila-āzi-pū 'Fockraa'; pära-maśti āzi-pū 'Kreuzraa'; Wiedemann 1869: 1030 puŕje-rāg 'Segelstange, Raa'; ÕS 1980: 566 raa 'keskelt masti või tengi külge kinnitatud rõhtpuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben râ 'Rah, Segelstange'; MND HW II: 2 râ, râe 'Segelstange, Rah'
Käsitlused: < kasks râ 'Rahe' GMust 1948: 39, 89; < sks Raa ~ rts EEW 1982: 2359; < asks rā ~ sks Rah, Rahe '(purje)raa' EES 2012: 410; < sks Rah, Rahe EKS 2019
Läti keel: lt rãja 'Rahesegel' < kasks rā 'Segelstange' Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm raaka [1637 raka] 'maston vaakasuora osa; salko, riuku / Rahe; Stange, Rute' < germ, vrd mr raa 'aluksen raakapuu; salko, riuku' SSA 3: 32; sm raakapurje 'rahsegel' Kettunen 1938: 344; lv rō̬i, rò̬i̯ 'rahe' Kettunen 1938: 344; lv rǭj, rǭjo 'raa / rāja' LELS 2012: 273; vdj raaka '(purje)raa, (masti) rõhtpuu / рей, райна' VKS: 1019

veebiliides @ veebihaldur