[EKS] Eesti keele sõnaraamat

aadamaaegne igivana, ajast ja arust
▫ Leidsin sahtlipõhjast mingi aadamaaegse kella.

alumine ‹adj› all või kõige all, allpool, madalamal või kõige madalamal olev, asetsev (võrdlevalt vähemalt kahe objekti kohta)
⇔ ülemine
▫ Alumine lõualuu.
▫ Maja alumine korrus on kavandatud äripindadeks.
▫ Leidsin kadunud raamatu kõige alumiselt riiulilt.
▫ Alumine naaber käib just meie rõdu all suitsetamas.
■ alamjooksu pool asuv
▫ Jõe keskjooksu alumine osa on kalarikas.
■ astmelt, arvult, määralt (kõige) madalam või alam
▫ Sajupilvede alumine piir.
▫ Põhihariduse alumine aste.
■ helikõrguselt (kõige) madalam
▫ Alumine do.

ehee ‹interj› väljendab ning rõhutab teadasaamist, imestust, rahulolu, rõõmu või kahjurõõmu ja parastamist
= hee
▫ Ehee, mis mina leidsin!
▫ Ehee, või nii on lood!
▫ Ehee, nüüd ta sai teenitud palga!

haa ‹interj› väljendab ning rõhutab konstateerimist, märkamist, arusaamist, taipamist või meenumist
▫ Haa, ma leidsin su üles!
▫ Haa! Siis teie arvate nii.

hea1 1 ‹adj› meeldivat tunnet tekitav, rõõmu või rahulolu esile kutsuv
⇔ halb, paha
▫ Mõni päev toob halbu, teine häid uudiseid.
▫ Selles restoranis on alati head söögid-joogid.
▫ Emal on poja edusammude üle hea meel.
■ ‹adj› sõbralik ja lahke, positiivsete omadustega, moraalselt väärtuslik
⇔ halb, paha
▫ Küll sul on ikka hea naine.
▫ Riikidevahelised head suhted.
▫ Ole hea tüdruk, ära kiusa väiksemaid.
■ ‹adj› lähedane või intiimne
▫ Ta on mu hea kolleeg, julgen kindlasti abi paluda.
▫ Igaühel peaks mõni väga hea sõber olema.
2 ‹adj› oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav
⇔ halb
▫ Uues filmis teevad kaasa väga head näitlejad.
▫ Mul on üsna hea tervis.
▫ Tema head maitset tasub usaldada.
▫ Heast kangast ülikond.
▫ Poisil on head kombed.
▫ See on tõeliselt hea raamat.
■ ‹s› „rahuldavast“ kõrgem hinne (4), hrl koolis
■ ‹adj› mingis suhtes soodus, kasulik või sobiv
▫ Tänu heale juhusele leidsin uue töökoha.
▫ Väga hea, et sa tulid.
3 ‹adj› mugav, lihtne ja kerge
▫ Sul hea naerda!
▫ Jalgrattaga on hea koolis käia.
4 ‹s› miski väärtuslik, hinnatav, meeldiv või kasulik
▫ Võitlus hea ja kurja vahel.
▫ Tema kohta olen ma ainult head kuulnud.
▫ Katsuks õige heaga läbi ajada.
▫ Mis hea pärast ma peaksin talle andestama?
5 ‹adj› (kogust, kvantiteeti, hulka märkivalt või rõhutavalt:) rohke, tugev või suur
▫ Mitu head aastat tagasi.
▫ Mul oli teiste ees hea edumaa.
6 ‹adj› murdesõna (suuna kohta:) parem
⇔ kura
✉Kaks oli teed, kas kurale või heale – / ma mõlemale tõmmand kriipsu peale .. August Alle
◊ Sõna hüva kuluvorm

hilp ‹s› ‹hrl mitmuses› kõnekeelne hrl naiste kergem riietusese
= riidehilp
▫ Jah, nad pole rikkad ja neil pole uhkeid hilpe.
▫ Poes käisin, paar uut hilpu leidsin ka.
▫ Moehilp.
▫ Firmahilp.
▫ Pesuhilp.
■ ‹hrl mitmuses› kulunud, vähenõudlik riietusese (või tükk riiet)
▫ Ma ei taha kaltsukast kellegi vanu hilpe osta.

hirmunud ‹adj›
hirmul, hirmutundest haaratud
▫ Heitsin hirmunud pilgu kollasele hoiatussildile.
▫ Hirmunud inimesed helistasid päev läbi päästeteenistusele.
▫ Kuulsin kisa ja nägin inimeste hirmunud nägusid.

ilastama sülge suust välja ajama, süljega kokku tegema
▫ Mõni arvab, et koer toob üksnes pahandusi majja - ilastab, haiseb ja levitab kirpe.
▫ Leidsin doktor Watsoni kamina ees viiulit kääksutamas ja piipu ilastamas.

järelemõtlemine millegi üle arupidamine, millegi põhjalikult kaalumine
▫ Pärast lühikest järelemõtlemist leidsin, et proovida ju võib.
▫ Mul oli vaja aega järelemõtlemiseks, et mitte uisapäi õpinguid pooleli jätta.

kaasjuhendaja akadeemilise vm uurimistöö juhendajale lisanduv teine juhendaja
▫ Leidsin oma doktorandile väga hea kaasjuhendaja Soomest.

karp1 ‹s›
1 väga erineva kujuga väike madalavõitu hrl kaanega varustatud papist, plekist või muust materjalist kastike (sageli on juurde arvatud ka selle sisu)
▫ Poiss peitis klotsid suurde papist karpi.
▫ Leidsin kapist karbi sprotte.
▫ Kommikarp.
▫ Pappkarp.
▫ Plekk-karp.
■ (kastikujulise hoone, eseme, seadmeosa kohta)
▫ Kinnisvaraarendaja ehitas endise staadioni tihedalt väikseid karpe täis.
■ (majaehituses:) korter vm ruum, mis on lõpuni viimistlemata ning kus klient ise sisetööd lõpuni teeb
▫ Korter müüakse karbi kujul.
○ HEA TEADA Kortereid müüakse rohkem või vähem viimistletult ehk valge või musta karbina.
2 vees elav kahest poolmest koosneva lubikojaga limune (ka toiduna)
▫ Mereäärses restoranis pakuti austreid ja muid karpe.
■ tigude, austrite jt limuste lubikoda
3 (taime vilja kohta:) kupar, mis avaneb mahalangeva kaane varal (nt koerapöörirohul)

karv ‹s› 1 ‹hrl mitmuses› loomade ja inimeste nahal kasvav niitjas sarvainest moodustis (inimestel ihu-, juukse- või habemekarv)
▫ Leidsin juustest esimese halli karva.
▫ Tuba on kassi karvu täis.
▫ Mehe käevarred on kaetud tumedate karvadega.
■ ‹ainsuses› karvkate (hrl loomal)
▫ Pulstunud karvaga koer.
▫ Hästitoidetud looma karv läigib.
2 karvake taimel
= taimekarv, trihhoom
▫ Hobuoblika leheroots on kaetud pisikeste karvadega.
◊ laensõna balti: leedu gaurai 'karvad', läti gauri 'häbemekarvad'

keelenõu abi keeleküsimustes; seda osutav üksus
= keelenõuanne
▫ Vastuse leidsin keelenõu internetileheküljelt.

kehakinnitus (kerge) toit, söök
= hingepide
▫ Enne matka pakuti kerget kehakinnitust.
▫ Väike võileib või mõni muu kehakinnitus.
■ söömine, söögikord
▫ Pärast kehakinnitust heitsin magama.

kirjakast kastike (uksel, värava küljes või mujal), kuhu kirjakandja paneb adressaadi posti; kast, kuhu inimene saab jätta kirja adressaadile edasitoimetamiseks
= postkast
▫ Leidsin kirjakastist ajalehe ja arutul hulgal reklaame.
▫ Seda kirjakasti tühjendatakse kaks korda päevas.
◊ tõlkelaen saksa Briefkasten

komm1 ‹s› suhkrust, siirupist ja mitmesugustest lisanditest väike maiustus
= kompvek
▫ Ma peitsin kõik kommid laste eest kõrgele kapi otsa.

kopikas ‹s› Venemaa ja NSV Liidu väiksem rahaühik; vastava väärtusega münt
▫ Sada rubla ja viiskümmend kopikat.
▫ Tasku põhjast leidsin mõned kopikad.
○ HEA TEADA Lühend kop.
■ kõnekeelne raha, eriti väiksem summa
▫ Poiss oli suve jooksul teeninud kena kopika.
◊ laensõna vene копейка 'kopikas' (sõnast копьё 'oda'). Hõbekopikal oli 16.-18. sajandil kujutatud lohe vastu odaga võitlevat Püha Jüri

kruupink tisleri tööpink, mille juurde kuuluvad kruustangid
= kruvipink
▫ Leidsin höövli ja peitli, kuid mitte kruupinki, millele lauatükki kinnitada.

kuldtäht 1 lehtmetsades ja parkides kasvav varakevadel õitsev tähekest meenutavate kollakate õitega väike rohttaim
○ Ladina termin Gagea
2 kullatud viisnurga kujuline Nõukogude aja aumärk
▫ Lõkkealuselt leidsin peotäie kuldtähti ja muud ordenipuru.
3 kullavärviline kirjatäht
▫ Pintsakurevääril on kuldtähtedega tikitud poksiklubi märk.

kullasära kuldse eseme sätendus või läige; kullatooniline sädelus
▫ Kaasani kiriku kullasära pimestas silmi.
▫ Kullasäras jõuluehted.
■ (kuldmedalite võitmisega ühenduses)
▫ Noor sportlane ei unista raskest tööst, vaid aplausist ja kullasärast.
▫ Leidsin vana pildi, millel kullasäras olümpiavõitjad rõõmsalt naeratavad.

kuulutus ‹s› 1 avalikult välja pandud või meedias avaldatud kirjalik teadaanne
▫ Ajalehes ilmus kuulutus perearstide täiendkoolituse kohta.
▫ Leidsin kuulutuse kaudu töökoha.
▫ Kuulutuses märgitud telefonile vastas energiline naishääl.
▫ Kontserdikuulutus.
■ harv suuline teade; kuulutamine
▫ Kuulutati küll rahu, aga kas see kuulutus ka tõeks saab, ei teadnud keegi.
2 (ennustamise kohta)
▫ Mustlase kuulutuse järgi pidi ta varsti mehele minema.
▫ Tulevikukuulutus.

lasteaiakoht ühele lapsele loodud võimalus lasteaias käia (ka lasteaia rahastamise arvestusliku alusena)
▫ Leidsin Soomes lapsele lasteaiakoha.

leidma 1 otsides või juhuslikult märkama või kätte saama
▫ Viige linnupoeg tagasi sinna, kust te ta leidsite.
▫ On vähe lootust teda elusana leida.
■ kuskil millegi või kellegi olemasolu avastama (nt seoses maavarade, säilmete, loomaliikidega)
▫ Arktikas leiti naftat.
▫ Aafrika Sarvelt on leitud 5000 aasta vanuseid kaljujooniseid.
■ (seoses asjaolude, olukordadega:) nägema või tõsiasjana sedastama
▫ Naastes leidsin, et külalised on lahkunud.
▫ Ma ei leia nende vahel mingit sarnasust.
2 (osaks) saama; taotletud olukorrani jõudma
▫ Kahtlused leidsid kinnitust.
▫ Ta leidis lohutust iseendale kirjade saatmises.
▫ Kõik, mis ei leia kasutust, hävib.
■ (rahalise või ajalise võimaluse saamise, tekitamise kohta)
▫ Puudu olev summa leiti valla eelarvest.
▫ Raske on lugemiseks aega leida.
■ mõtlemise, uurimise, arvutamise teel millenigi jõudma
▫ Probleemile leiti lahendus.
▫ Tuleb leida võimalus, kuidas olukorda parandada.
▫ Teadlased on leidnud tõendeid, et ..
▫ Leia ristküliku pindala.
3 arvama, arvamusel olema
▫ Peaarst leiab, et ta võib teha, mida tahab.
▫ Kas te ei leia, et mu naine laulab hästi?
– SEOTUD SÕNAD: leidmine ‹s›
◊ laensõna germaani: vanapõhja hljóta, vanarootsi liuta 'saama, saavutama, leidma'

lops1 1 ‹s› löök, hoop
= võmm2
▫ Leidsin aiast labidaga lopsu saanud muti.
2 ‹s väljendites› (ebameeldiva üllatuse, ootamatu ebameeldivuse vms puhul)
▫ Jälle rase, vaat kus lops!
– SEOTUD SÕNAD: lopsti ‹adv›
◊ kõlasõna

läitma 1 tuld, leeki põlema panema
= süütama (1. täh)
▫ Kustutasin tuled ja läitsin küünlad.
▫ Ootaja läitis uue sigareti.
■ valgust sisse lülitama, lampi vm valgusallikat põlema panema
= süütama (1. täh)
▫ Läidan lambi, et lugeda.
2 kedagi millelegi kaasa elama panema; mingit tunnet või meeleolu tekitama
= süütama (2. täh)
▫ Laulupidu teeb härdaks ja läidab inimeste südameid.

matma 1 surnut (või tema säilmeid) hrl vastava kombetalituse saatel hauda panema, mulla vm pinnasega katma; sellisel sündmusel osalema (leinajana või kombetalituse läbiviijana)
= sängitama (1. täh)
▫ Keskajal oli kombeks surnuid kirikusse matta.
▫ Matsin täna kalli inimese.
▫ Kaks poega on tal veel elus, kaks maetud.
■ ‹väljendites› (märgib mingist mõttest, tundest loobumist, elu vms untsuminekut)
▫ Ma pole veel matnud lootust võita.
▫ Sinna kolkasse matsin oma nooruse.
2 millegi alla varjule, peitu panema; millegagi (kinni) katma
▫ Toidu ülejäägid matab ilves lume alla.
■ peale tulles või paiskudes katma või varjama
▫ Mudalaviin mattis enda alla kümmekond maja.
▫ Pinnatuisk on matnud kõik jäljed.
3 (kohest selget) hüvitust saamata raha, jõuvarusid vm millegi peale kulutama
▫ Valimiskampaaniasse maeti meeletuid summasid.
▫ Silver ei soovi oma aega ja energiat matta teise mehe järelkasvu.
4 (hääle, helide) kuuldavust summutama
✉Pröökav orel kippus jõuetut koraali matma. Tarmo Teder
■ (tundeid, mõtteid) tagaplaanile tõrjuma, millessegi summutama
▫ Viha mattis kaine mõtlemise.
▫ Üritan mured töösse matta.
■ harv millegi katvaga materdades leeke kustutama
✉Leidsin mitu tekki, millega sai tuld matta. Rein Veidemann
◊ põlissõna läänemeresoome (lõunarühm): vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'. Tuletis sõnast *manta ~ *mante 'maa', mis pole eesti keeles iseseisvana säilinud

mikserpult (helitehnikas:) seade helisignaalide segustamiseks ja reguleerimiseks
= helipult, mikser (2. täh)
▫ Ühel hetkel leidsin end koogutamas mikserpuldi taga, liibuv särk seljas ja kõrvaklapid peas.

mõistlik ‹adj› 1 kainelt või avaralt mõtlev ja arukalt käituv
▫ Mõistlik inimene hoiab jamadest eemale.
▫ Ole nüüd mõistlik tüdruk, Kati, milleks meile praegu laps!
2 (tegude, jutu vm eneseavalduse kohta:) arukas, mõistust ilmutav; teatud olukorras õige ja otstarbekas
= tark (3. täh)
▫ Mõistlikku lahendust me kahjuks ei leidnud.
▫ Igati mõistlik mõte!
▫ Tal ei ole niikuinii midagi mõistlikku öelda.
▫ Turu linnas on kõige mõistlikum ringi liikuda jalgsi või jalgrattaga.
■ asjaolusid arvestades normaalne (nt mitte liiga kallis, ülearu hilja)
▫ Lõpuks leidsin ühest poest mõistliku hinnaga püksid.
▫ Mine siis mõistlikul ajal magama, kui hommikul üles ei saa!
– SEOTUD SÕNAD: mõistlikkus ‹s›, mõistlikult ‹adv›

mütsilott
pehme, vormitu peakate; kulunud (vormist väljas) müts
= mütsilodu, lätu, lotu, mütsilätu, mütsilotu
▫ Leidsin kapist koidest näritud mütsiloti.

netiavarus ‹hrl mitmuses› (internetikeskkonna kohta)
▫ Leidsin netiavarustest vajaliku viite.
▫ Nad tutvusid netiavarustes.

okei2 ‹adj›
kõnekeelne normaalne, korralik, vastuvõetav
▫ Restoranidest on mõned täitsa okeid.
▫ Leidsin veel vägagi okeisid seeni.

paberilipakas ebamäärase kujuga väike tükk paberit (nt mingi tekstiga)
= lipakas (2. täh)
▫ Leidsin taskust telefoninumbriga paberilipaka.
■ (mingi dokumendi või rahatähe kohta)
▫ Arutati, kas ta soovib haridust või sihib tühipaljast paberilipakat.

pahn ‹s› 1 väheväärtuslikuks peetav raamat, muu kirjatöö või (kirjalik) mõtteavaldus; tarbetu paberikraam
▫ Oli häid raamatuid, kuid oli ka pahna.
▫ Leidsin paberid vana pahna hulgast üles.
▫ Miks sellist pahna avaldatakse?
■ (väheväärtusliku, tarbetu poekraami kohta)
▫ Kauplused on pahna täis.
▫ Soodsa hinnaga pahn.
■ (rohke või väärtusetuks peetava raha kohta)
✉„Sinu raha ma ei taha, seda pahna mul omalgi küll,” sähvas Pearu. A. H. Tammsaare
2 millegi räpased, reostavad jäätmed, tarbetu kraam või koli
= praht1, rämps (1. täh), prügi (1. täh)
▫ Justkui sõda on üle käinud – pahna ja soga on kõik kohad täis.
3 viljakõrte peeneks pekstud pundar, mis on alles jäänud viljapeksul pärast terade eemaldamist (nt loomasöödana, allapanuna)
= põhk (1. täh), sasi
▫ Aluskoti õled on pahnaks magatud.

pakk1 ‹s›
1 pakitud ese või esemed (koos pakendiga), nt standardpakendis kindel kogus kaupa, pakitud postisaadetis või selline kingitus
▫ Pakk kohvi.
▫ Tõmban päevas paki sigarette.
▫ Kui palju maksab paki saatmine Aafrikasse?
▫ Iga laps sai jõuluvanalt paki.
■ (pagasi, kompsude kohta)
▫ Kella kümneks olime kõik hotelli ees pakkidega valmis ja ootasime bussi.
2 hulk üksteise peale laotud paberilehti vms
▫ Ministri laual oli suur pakk pabereid.
▫ Leidsin sahtlist paki fotosid.

patakas1 ‹s› hunnik, pakk (paberit, rahatähti vms)
= patsakas
▫ Sahtleid koristades leidsin pataka vanu kirju.
▫ Taskus oli tal paks patakas sajalisi.
▫ Milleks on vaja sularaha selliste patakatena välja võtta?
▫ Dollaripatakas.
■ suur kogus, suur hulk
▫ Nii hoiaks eelarvest kokku hea pataka raha.
▫ Mul tekkis selle artikli najal terve patakas ideid ja arvamusi.

pesaase koht, kus on (olnud) pesa
▫ Leidsin siit kunagi sookurgede pesaaseme.
■ (magamiskoha kohta)
▫ Päeval maganud Vanapagan metsas kivi otsas, kus praegugi tema pesaase näha.

pioneerirätik pioneeri punane kolmnurkne kaelarätt Nõukogude ajal
= pioneerirätt
▫ Leidsin mõned vanad klassipildid, kus me pioneerirätikud kaelas ontlikult sirges reas istume.

põgus ‹adj› kiiresti toimuv või mööduv, lühikest aega kestev
▫ Pariisis oli meil põgus kohtumine.
▫ Põgusa hetke pärast olid järgmised toidud laual.
▫ Heitsin hommikul põgusa pilgu tänastele ajalehtedele.
■ (lühiajaline ja) kerge, mitte intensiivne
▫ Uni oli väga põgus ja rahutu.
▫ Teinekord piisab põgusast puudutusest ja sõnu polegi vaja.
■ lühike ja üksikasjadesse mitte süüviv, mitte põhjalik
▫ Artiklis antakse põgus ülevaade Eesti ökoküladest.
– SEOTUD SÕNAD: põgusalt ‹adv›, põgusus ‹s›
◊ kirjakeele sõna Sõnast põgenema saksa flüchtig ← flüchten eeskujul
‣ Villem Grünthal-Ridala 1914

rammus ‹adj› 1 (toidu kohta:) suure rasvasisaldusega, toitev, kaloririkas
⇔ lahja (2. täh)
▫ Vürtsikad ja rammusad toidud.
▫ Rammus maapiim.
▫ Hea rammus suutäis.
■ (mulla, pinnase kohta:) rikkalikult taimetoitaineid sisaldav, (väga) viljakas
⇔ lahja (2. täh)
▫ Rammusal mullal kasvab kõik hästi.
■ (taimede, hrl rohu kohta:) lopsakas, mahlane ja toitev
⇔ kidur
▫ Loomad sõid rammusat ädalat.
2 (inimese, looma kohta:) heas toitumuses, (tervisest, jõust) pakatav
= priske ⇔ lahja (1. täh), kõhn (1. täh)
▫ Rammus blondiin.
▫ Üle tänava sibas rammus rott.
3 (millegi rohkuse või intensiivsuse kohta:) väga suur, ohter
▫ Mees ei varjanud oma rammusat rahulolu.
▫ Rammus seenesaak.
▫ Leidsin õige rammusa koni.
– SEOTUD SÕNAD: rammusalt ‹adv›, rammusus ‹s›

rampväsinud ‹adj›
rängalt, äärmiselt väsinud
▫ Õhtuks olin rampväsinud ning heitsin voodisse pikali.
– SEOTUD SÕNAD: rampväsinult ‹adv›

rari ‹s›
(linnuvaatlejate keelepruugis:) haruldane lind, linnuharuldus
‣ VÕRDLE megarari
▫ Tänase rari leidsin kauride hulgast – tegemist oli meil haruldase läbirändaja tundrakauriga.
◊ Sõnast rariteet

– ringi tuhnima ‹v›
(otsides) veebis vm siit-sealt vaatama või uurima; asjades sobrades siit-sealt otsima
▫ Tuhnisin ringi koer.ee-s ja leidsin palju huvitavaid tõuge, millest ma enne midagi ei teadnud.
▫ Keegi on majas ringi tuhninud, kui varastatud pole midagi.

sobrama 1 hrl midagi kuskilt otsides käega (või mingi vahendiga) mingeid asju edasi-tagasi liigutama, neid pahupidi pöörama
= sorima1 (1. täh), soprama (1. täh)
▫ Häda sunnil sobratakse prügikastides.
▫ Sobrasin taskutes, kuni leidsin väikese kägardunud sedeli.
■ lehti pöörates, (ükshaaval) tõstes siit-sealt lugema või silmitsema, hrl midagi otsides, järele vaadates
= sorima1 (1. täh), soprama (1. täh)
▫ Mees sobras kaustades, leidmata midagi.
2 mälus, ajaloos vm uurides midagi läbi vaatama, hrl et midagi välja selgitada, meenutada vms
= sorima1 (2. täh), soprama (2. täh)
▫ Pole vaja oma mälusopis hullumiseni sobrada.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome soprata murdesõna 'segi ajada; ära määrida; vusserdada', karjala čobrie 'käperdada, näppudega urgitseda; töötada', lüüdi šobrotada 'õngeridvaga vees solistada'

soprama 1 hrl midagi kuskilt otsides käega (või mingi vahendiga) mingeid asju edasi-tagasi liigutama, neid pahupidi pöörama
= sorima1 (1. täh), sobrama (1. täh)
▫ Soprasin kotis niikaua, kuni leidsin ripsmetuši üles.
■ lehti pöörates, (ükshaaval) tõstes siit-sealt lugema või silmitsema, hrl midagi otsides, järele vaadates
= sorima1 (1. täh), sobrama (1. täh)
▫ Ei hakka raamatus soprama, vaata ise järele.
2 mälus, ajaloos vm uurides midagi läbi vaatama, hrl et midagi välja selgitada, meenutada vms
= sorima1 (2. täh), sobrama (2. täh)
▫ Soprasin mööda internetti, aga sellise kõrvalnähu üle ei paista inimesed kaebavat.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome soprata murdesõna 'segi ajada; ära määrida; vusserdada', karjala čobrie 'käperdada, näppudega urgitseda; töötada', lüüdi šobrotada 'õngeridvaga vees solistada'

sorima1 1 ‹kus› hrl midagi kuskilt otsides käega (või mingi vahendiga) mingeid asju edasi-tagasi liigutama, neid pahupidi pöörama
= sobrama (1. täh), soprama (1. täh)
▫ Tarmo soris taskutes ja võttis välja mõned esemed.
▫ Piinliku täpsusega soriti läbi kõik selja- ja käekotid.
■ ‹milles› lehti pöörates, (ükshaaval) tõstes siit-sealt lugema või silmitsema, hrl midagi otsides, järele vaadates
= sobrama (1. täh), soprama (1. täh)
▫ Läksin kirjutuslaua juurde ja sorisin mõningates paberites.
▫ Sorisin sõnaraamatus, kuni leidsin õige vaste.
2 ‹milles› mälus, ajaloos vm uurides midagi läbi vaatama, hrl et midagi välja selgitada, meenutada vms
= sobrama (2. täh), soprama (2. täh)
▫ Paljud ei taha, et nende minevikus soritakse.
▫ Sorisin ajus ja siis mul tuli meelde küll.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome soria murdesõna 'torkida, sorkida, näppida; askeldada', vadja soria 'sorida; vatkuda'

surfima veebis olevat teavet (ilma kindla eesmärgita) sirvima
= surfama
▫ Surfisin internetis ja leidsin ühe hea variandi.

tagasisuund (vaadates, liikudes:) suund selja taha või suund kuhugi tagasi, millegi või kellegi liikumisele vastupidine suund
▫ Heitsin pilke tagasisuunas.
▫ Lennuk oli tagasisuunal välja müüdud.

tahe1 ‹s›
võime valida tegevuse eesmärki ja end selle nimel pingutada; tahtmine, (kange) soov
▫ Kõva tahtega poiss.
▫ Tal on kindel tahe isamaad teenida.
▫ Eutanaasia aluseks on haige tahe.
▫ Tegutsemistahe.
■ tahtel ‹kelle/mille› kellegi tahte kohaselt, millestki või kellestki olenevalt
▫ Otsus sündis poliitikute, mitte rahva tahtel.
▫ Saatuse tahtel läks nii.
▫ Poliitik sai tast juhuse tahtel.
▫ Loosi tahtel leidsin end kuue väljavalitu hulgast.
▫ Seadusandja tahtel tekkinud viga.

taskupõhi tasku põhjaosa
▫ Leidsin taskupõhjast mõned sendid.

toigas ‹s› jämedapoolne kepp
▫ Leidsin paraja pikkusega toika, millega paati kaldast lahti lükata.
▫ Kaks toigast püsti, plekitükk peale ja ongi varjualune olemas.
■ kõnekeelne (püssi kohta)
◊ Murdesõnast togi 'kepp, tokk'