[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
sa
‣ VÕRDLE sina1
▫ Miks sa ei julge oma nime alla kirjutada?
▫ Sul on õigus.
■ ‹pron ainsuse 2. isik, rõhutus asendis› märgib määratlemata isikut või mõnikord kõnelejat ennast
▫ Kunagi ei tea, kuidas keegi su sõnu interpreteerib.
▫ Kuidas sa ei võta haiget last sülle, kui ta seda tahab.
■ ‹pron väljendites ja hüüatustes› (tähendus tuhmunud)
▫ Oh sa pagan, kui külm vesi!
▫ Mine sa tea.
M
‹pron ainsuse 2. isik, rõhutus asendis› sina‣ VÕRDLE sina1
▫ Miks sa ei julge oma nime alla kirjutada?
▫ Sul on õigus.
■ ‹pron ainsuse 2. isik, rõhutus asendis› märgib määratlemata isikut või mõnikord kõnelejat ennast
▫ Kunagi ei tea, kuidas keegi su sõnu interpreteerib.
▫ Kuidas sa ei võta haiget last sülle, kui ta seda tahab.
■ ‹pron väljendites ja hüüatustes› (tähendus tuhmunud)
▫ Oh sa pagan, kui külm vesi!
▫ Mine sa tea.
– VÄLJENDID: oh sa nuga, oh sa poiss, oi sa jutt, võta sa kinni, kus sa sellega, oh sa jutt, oh sa raks, ai sa jutt, sa püha müristus
SA (lühend)
sihtasutus
▫ SA Pokumaa.
▫ SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.
sihtasutus
▫ SA Pokumaa.
▫ SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.
süda
■ rindkere piirkond, kus see elund asub
▫ Mees haaras südamest ja kukkus.
■ looma, linnu vastav elund toiduna
▫ Hautatud süda tomatikastmes.
■ seda elundit meenutav ese, kujutis vm
▫ Martsipanist süda.
▫ Puu tüvesse oli lõigatud noolega läbitud süda.
2 ‹koos vastava omadussõnaga› (inimese iseloomuomaduste, nt sõbralikkuse, tigeduse kohta)
▫ Mehel olevat hell süda.
▫ Soe vastuvõtt liigutas minu kalki südant.
▫ Teil on kuldne süda!
■ ‹koos vastava omadussõnaga› (tunnete, hingeelu kohta kohta)
▫ Tegin seda raske südamega.
▫ Tõnis võis rahuliku südamega voodisse pugeda.
▫ Ronisin põksuva südamega mööda treppi kolmandale korrusele.
▫ Võistkonna hea mäng soojendas fännide südant.
■ ‹hrl ühendina› (armastustunnetega seoses)
▫ President on vallutanud kogu rahva südame.
▫ Tema südames ei ole kohta teiste naiste jaoks.
■ ‹hrl sisekohakäänetes› (ühenduses inimese kõige sügavamate tunnete, mõtetega:) sisim, hing
▫ Mul on südames väga suur mure.
▫ Ema süda aimas halba.
■ südamest (üli)väga, kogu hingest
▫ Eva naeris südamest ja elas südamest kaasa.
■ ‹hrl ühendina› (iiveldustunde kohta)
▫ Rasvane toit ajas südame pahaks.
▫ Ei saa midagi süüa, süda läigib sees.
▫ Vere maitse ajab mul südame läilaks.
3 ‹hrl omastavas täiendiga› millegi keskmine või keskpunktile lähedane osa
■ maa-ala, linna, hoone vm keskosa; (millegi) keskus
= südamik (1. täh)
▫ Kaarli kirik paikneb pealinna südames.
▫ Näib, et linna ärielu süda liigub Raekoja platsilt väljapoole.
■ taimeosa, eseme vm südamik
▫ Protsessor on arvuti süda.
▫ Kollase südamega õied.
■ ajalõigu keskpaik, selle haripunkt
▫ Mõnedel lindudel on talve südames juba pojad pesas.
4 (asjaolu, tegevuse vm kohta:) midagi keskset, tähtsat või liikumapanevat
▫ Aktiivsed liikmed on klubi süda.
▫ Ruhri tööstuspiirkond on Saksamaa rasketööstuse süda.
▫ Orkaani süda ähvardas üle liikuda ka New Yorgi linnast.
■ millegi sügav sisemus, tuum
▫ Vulkaani süda.
◊ põlissõna uurali: soome sydän 'süda', ersa śed´ej 'süda', ungari szív 'süda'
M
‹s› 1 lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma■ rindkere piirkond, kus see elund asub
▫ Mees haaras südamest ja kukkus.
■ looma, linnu vastav elund toiduna
▫ Hautatud süda tomatikastmes.
■ seda elundit meenutav ese, kujutis vm
▫ Martsipanist süda.
▫ Puu tüvesse oli lõigatud noolega läbitud süda.
2 ‹koos vastava omadussõnaga› (inimese iseloomuomaduste, nt sõbralikkuse, tigeduse kohta)
▫ Mehel olevat hell süda.
▫ Soe vastuvõtt liigutas minu kalki südant.
▫ Teil on kuldne süda!
■ ‹koos vastava omadussõnaga› (tunnete, hingeelu kohta kohta)
▫ Tegin seda raske südamega.
▫ Tõnis võis rahuliku südamega voodisse pugeda.
▫ Ronisin põksuva südamega mööda treppi kolmandale korrusele.
▫ Võistkonna hea mäng soojendas fännide südant.
■ ‹hrl ühendina› (armastustunnetega seoses)
▫ President on vallutanud kogu rahva südame.
▫ Tema südames ei ole kohta teiste naiste jaoks.
■ ‹hrl sisekohakäänetes› (ühenduses inimese kõige sügavamate tunnete, mõtetega:) sisim, hing
▫ Mul on südames väga suur mure.
▫ Ema süda aimas halba.
■ südamest (üli)väga, kogu hingest
▫ Eva naeris südamest ja elas südamest kaasa.
■ ‹hrl ühendina› (iiveldustunde kohta)
▫ Rasvane toit ajas südame pahaks.
▫ Ei saa midagi süüa, süda läigib sees.
▫ Vere maitse ajab mul südame läilaks.
3 ‹hrl omastavas täiendiga› millegi keskmine või keskpunktile lähedane osa
■ maa-ala, linna, hoone vm keskosa; (millegi) keskus
= südamik (1. täh)
▫ Kaarli kirik paikneb pealinna südames.
▫ Näib, et linna ärielu süda liigub Raekoja platsilt väljapoole.
■ taimeosa, eseme vm südamik
▫ Protsessor on arvuti süda.
▫ Kollase südamega õied.
■ ajalõigu keskpaik, selle haripunkt
▫ Mõnedel lindudel on talve südames juba pojad pesas.
4 (asjaolu, tegevuse vm kohta:) midagi keskset, tähtsat või liikumapanevat
▫ Aktiivsed liikmed on klubi süda.
▫ Ruhri tööstuspiirkond on Saksamaa rasketööstuse süda.
▫ Orkaani süda ähvardas üle liikuda ka New Yorgi linnast.
■ millegi sügav sisemus, tuum
▫ Vulkaani süda.
◊ põlissõna uurali: soome sydän 'süda', ersa śed´ej 'süda', ungari szív 'süda'
– VÄLJENDID: kivi langeb südamelt, südant kergendama, süda murdub, südamele panema, südamele hakkama, süda on paha, südame alt külmaks võtma, südame külge kasvama, südame alt õõnsaks võtma, kätt ja südant pakkuma, südant vesiseks tegema, südant vesiseks ajama, süda saab täis, oma südant avama, südant valutama, kätt südamele pannes, südamesse minema, südant rindu võtma, süda tilgub verd, süda kukub saapasäärde, süda läheb pahaks, südamesse võtma, süda saapasääres, süda kurgus, kogu südamest, süda on õige koha peal, süda läheb täis, südamesse mahtuma, süda valutab, südant kinnitama, südant täis ajama, südamesse kasvama, südamele koputama, südant murdma, süda on täis, südant puistama, südame alt õõnsaks minema, südant kaotama, südant kõvaks tegema, südame alt külmaks minema, süda läheb vesiseks, puhta südamega, käsi südamel, südant võitma, südant liigutama, puhtast südamest
süva
▫ Ta vaatas mulle süva pilguga otsa.
M
‹adj› väga keskendunud või tõsine▫ Ta vaatas mulle süva pilguga otsa.
süü1
▫ Minu süü on selles, et ma ei osanud Gretet hoida.
▫ Mis talle süüks pandi?
■ (kohtus:) kuriteo vm õigusvastase teo etteheidetavus isikule
▫ Narkoäri juhtinud mees tunnistas oma süüd.
2 (asjaolu kohta:) millegi halva põhjustaja või esilekutsuja
▫ Ajame selle kehvade aegade süüks.
M
‹s› 1 süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus või kuritegelikus teos▫ Minu süü on selles, et ma ei osanud Gretet hoida.
▫ Mis talle süüks pandi?
■ (kohtus:) kuriteo vm õigusvastase teo etteheidetavus isikule
▫ Narkoäri juhtinud mees tunnistas oma süüd.
2 (asjaolu kohta:) millegi halva põhjustaja või esilekutsuja
▫ Ajame selle kehvade aegade süüks.
– VÄLJENDID: süüks panema
süü2
= toim, puidukiri, tekstuur
M
‹s› puidu lõikepinnal avanev peamiselt läbilõigatud aastarõngastest tekkiv muster= toim, puidukiri, tekstuur
