[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
bei
◊ laensõna saksa Bey 'bei' < türgi bey 'isand' (kõnetlussõna)
M
‹s› isand, härra idamaise kõnetlussõna või tiitlina; endisaegse Osmanite riigi esimeste valitsejate tiitel◊ laensõna saksa Bey 'bei' < türgi bey 'isand' (kõnetlussõna)
ei1 ‹adv›
1 eitussõna, mis annab kogu lausele või küsimuse vastusele eitava sisu
▫ Temaga ei saa vaielda.
▫ Lihtsalt aega ei olnud.
▫ „Kas sa tuled ka?” – „Ei”.
2 annab üksnes järgnevale sõnale või ühendile eitava sisu, aitab väidet rõhutada, kinnitada või täpsustada
= mitte (2. täh)
▫ Ei, see on pöörane.
▫ Sajad, ei, tuhanded hukkusid.
▫ Ei mina ega keegi teine ole teie hädades süüdi.
3 esineb sisult jaatavates, möönvates, täpsustavates lausetes
= mitte (4. täh)
▫ Kas sa süüa ei taha?
▫ Aitan ikka, miks ei.
■ esineb ebamäärasust väljendavates ütlustes
▫ Arvab endast veel ei tea mida.
■ esineb rõõmu, vaimustust, heameelt vm tunnet väljendavates lausetes
▫ Ei, oli see alles sõit!
4 ‹korduvana› esineb ühendava sõnana
▫ Ei lõbu, ei sära, ei midagi.
◊ põlissõna uurali: soome ei '(tema) ei', komi o-, e- (eitustegusõna tüved), kamassi ε-, i- (eitustegusõna tüved). Eesti ei on üks muistse eitustegusõna vorme
1 eitussõna, mis annab kogu lausele või küsimuse vastusele eitava sisu
▫ Temaga ei saa vaielda.
▫ Lihtsalt aega ei olnud.
▫ „Kas sa tuled ka?” – „Ei”.
2 annab üksnes järgnevale sõnale või ühendile eitava sisu, aitab väidet rõhutada, kinnitada või täpsustada
= mitte (2. täh)
▫ Ei, see on pöörane.
▫ Sajad, ei, tuhanded hukkusid.
▫ Ei mina ega keegi teine ole teie hädades süüdi.
3 esineb sisult jaatavates, möönvates, täpsustavates lausetes
= mitte (4. täh)
▫ Kas sa süüa ei taha?
▫ Aitan ikka, miks ei.
■ esineb ebamäärasust väljendavates ütlustes
▫ Arvab endast veel ei tea mida.
■ esineb rõõmu, vaimustust, heameelt vm tunnet väljendavates lausetes
▫ Ei, oli see alles sõit!
4 ‹korduvana› esineb ühendava sõnana
▫ Ei lõbu, ei sära, ei midagi.
◊ põlissõna uurali: soome ei '(tema) ei', komi o-, e- (eitustegusõna tüved), kamassi ε-, i- (eitustegusõna tüved). Eesti ei on üks muistse eitustegusõna vorme
ei2 ‹s›
„ei“-sõna, „ei“-otsus; eitav, negatiivne otsus
▫ Direktor ei ütle kiirustades „ei” ühelegi uuele tegevusele.
◊ põlissõna uurali: soome ei '(tema) ei', komi o-, e- (eitustegusõna tüved), kamassi ε-, i- (eitustegusõna tüved). Eesti ei on üks muistse eitustegusõna vorme
„ei“-sõna, „ei“-otsus; eitav, negatiivne otsus
▫ Direktor ei ütle kiirustades „ei” ühelegi uuele tegevusele.
◊ põlissõna uurali: soome ei '(tema) ei', komi o-, e- (eitustegusõna tüved), kamassi ε-, i- (eitustegusõna tüved). Eesti ei on üks muistse eitustegusõna vorme
gei
▫ Geid kurtsid, et heterod on vallutanud nende klubi.
■ homoseksuaalne mees
▫ Geid ja lesbid.
◊ laensõna inglise gay 'lõbus, lustlik; gei'
M
‹s› homoseksuaalne inimene▫ Geid kurtsid, et heterod on vallutanud nende klubi.
■ homoseksuaalne mees
▫ Geid ja lesbid.
◊ laensõna inglise gay 'lõbus, lustlik; gei'
hei
▫ Hei, anna mulle võti!
■ tervitussõnana
▫ Hei, Mart! – Hei!
M
‹interj› hüüatus kellegi tähelepanu äratamiseks (nt et kedagi kutsuda, kõnetada)▫ Hei, anna mulle võti!
■ tervitussõnana
▫ Hei, Mart! – Hei!
sai
M
‹s› nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts või pätsike) Se (tähis)
keemia seleen
keemia seleen
sec (tähis)
matemaatika seekans
matemaatika seekans
sedi ‹s›
Ghana suurem rahaühik
Ghana suurem rahaühik
see
▫ Kes see on?
▫ See on minu sõber.
▫ Mida see peaks tähendama?
▫ Nendest kingadest küll enam asja ei saa.
▫ See tüüp tundub kahtlane.
▫ Missugust õuna tahad? – Seda.
■ (hüüatustes)
▫ Oh seda õnne ja rõõmu!
2 ‹adjektiivselt› viitab parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale
▫ Poiss läheb sel aastal esimesse klassi.
▫ Tema töö oli seks korraks tehtud.
3 ‹substantiivselt ja adjektiivselt› viitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öeldule
▫ Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud.
▫ Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku.
▫ Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi.
▫ Lõpuks hakkasin õppima, sest sellest polnud niikuinii pääsu.
▫ Ta ei jõudnud õigeks ajaks ja see ärritas teda väga.
▫ Hea, et sa ütlesid; ise poleks ma selle peale tulnud.
■ viitab täpsustavale kõrvallausele
▫ Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin.
▫ Pall oligi see, mida ma saada tahtsin.
▫ Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata.
▫ Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin.
■ ‹koos adjektiivi või adverbi komparatiiviga› esineb kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvates ühendeis mida .. seda või seda .. mida
▫ Mida varem, seda parem.
▫ Mida enam ma kiusatusega võitlesin, seda enam see kasvas.
▫ Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse.
■ esineb nõustuvates, möönvates ütlustes
▫ Kõvasti tuleb tööd teha. – Selge see.
▫ Aega on vähe jäänud. – Seda küll.
4 ‹adjektiivselt ja substantiivselt› viitab umbmääraselt kellelegi või millelegi (ka korduvana, ühendis koos asesõnaga teine)
▫ Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud.
▫ See ja see asi veel vaja korda ajada.
▫ Eks aja jooksul oli selles peres seda ja teist juhtunud.
▫ Mitmed kutsutuist jäid sellel või teisel põhjusel tulemata.
■ (mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)
▫ Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda ..., mitte ei tule nimi meelde.
■ vihjab millelegi sugueluga seotule
▫ Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud.
5 kõnekeelne mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
▫ Kes see tuli?
▫ Kellel see aega kaks korda käia!
▫ Mis õppimine see öösel enam on?
◊ põlissõna uurali: soome se 'see', ersa śe 'see', nganassaani sete 'tema'
M
‹pron› 1 ‹substantiivselt ja adjektiivselt› (otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele) osutab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele või olukorrale▫ Kes see on?
▫ See on minu sõber.
▫ Mida see peaks tähendama?
▫ Nendest kingadest küll enam asja ei saa.
▫ See tüüp tundub kahtlane.
▫ Missugust õuna tahad? – Seda.
■ (hüüatustes)
▫ Oh seda õnne ja rõõmu!
2 ‹adjektiivselt› viitab parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale
▫ Poiss läheb sel aastal esimesse klassi.
▫ Tema töö oli seks korraks tehtud.
3 ‹substantiivselt ja adjektiivselt› viitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öeldule
▫ Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud.
▫ Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku.
▫ Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi.
▫ Lõpuks hakkasin õppima, sest sellest polnud niikuinii pääsu.
▫ Ta ei jõudnud õigeks ajaks ja see ärritas teda väga.
▫ Hea, et sa ütlesid; ise poleks ma selle peale tulnud.
■ viitab täpsustavale kõrvallausele
▫ Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin.
▫ Pall oligi see, mida ma saada tahtsin.
▫ Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata.
▫ Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin.
■ ‹koos adjektiivi või adverbi komparatiiviga› esineb kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvates ühendeis mida .. seda või seda .. mida
▫ Mida varem, seda parem.
▫ Mida enam ma kiusatusega võitlesin, seda enam see kasvas.
▫ Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse.
■ esineb nõustuvates, möönvates ütlustes
▫ Kõvasti tuleb tööd teha. – Selge see.
▫ Aega on vähe jäänud. – Seda küll.
4 ‹adjektiivselt ja substantiivselt› viitab umbmääraselt kellelegi või millelegi (ka korduvana, ühendis koos asesõnaga teine)
▫ Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud.
▫ See ja see asi veel vaja korda ajada.
▫ Eks aja jooksul oli selles peres seda ja teist juhtunud.
▫ Mitmed kutsutuist jäid sellel või teisel põhjusel tulemata.
■ (mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)
▫ Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda ..., mitte ei tule nimi meelde.
■ vihjab millelegi sugueluga seotule
▫ Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud.
5 kõnekeelne mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
▫ Kes see tuli?
▫ Kellel see aega kaks korda käia!
▫ Mis õppimine see öösel enam on?
◊ põlissõna uurali: soome se 'see', ersa śe 'see', nganassaani sete 'tema'
– VÄLJENDID: seda enam et, see veel puuduks, kus selle aru ots, pagan seda teab, kõik see mees, sellest ajalugu vaikib, kurat seda teab, nii et seda nägu, tont seda teab, sest pole lugu, kus sa sellega, selle töö juut, sellest pole lugu, selleks et, selle asemel et, kus see ja teine, võtku sind see ja teine, sel ajal kui, see’p see on, selle aastanumbri sees, jumal seda teab, kogu see krempel, see ja teine, see on, see tähendab
segi
= segamini
▫ Minu laud on alati segi.
▫ Sissetunginud varas paiskas korteri segi.
■ (erisuguste, kokkusobimatute asjade kohta:) ühtekokku panduna
= segamini
▫ Rühmas olid segi 3- ja 6-aastased lapsed.
■ (olukorra, tegevuse vms kohta:) oskamatuse, juhuse vms tõttu mittesoovitud, tõrkeid tekitavas olukorras
= segamini
▫ Õnnetus lõi kõik mu plaanid segi.
▫ Mul läks rehkendamine segi.
▫ Töörütm on väga segi.
2 kõnekeelne (inimese kohta:) mitte täie mõistuse, enesevalitsuse juures
▫ Peast segi oled või?
▫ Mõni inimene läheb rikkusest segi.
▫ Kevad ajab meeled segi.
▫ Nad jõid ennast segi.
M
‹adv› 1 (esemete, riiete vms kohta:) lohakalt, korratult laiali või läbisegi, mitte kindlas, korras olekus= segamini
▫ Minu laud on alati segi.
▫ Sissetunginud varas paiskas korteri segi.
■ (erisuguste, kokkusobimatute asjade kohta:) ühtekokku panduna
= segamini
▫ Rühmas olid segi 3- ja 6-aastased lapsed.
■ (olukorra, tegevuse vms kohta:) oskamatuse, juhuse vms tõttu mittesoovitud, tõrkeid tekitavas olukorras
= segamini
▫ Õnnetus lõi kõik mu plaanid segi.
▫ Mul läks rehkendamine segi.
▫ Töörütm on väga segi.
2 kõnekeelne (inimese kohta:) mitte täie mõistuse, enesevalitsuse juures
▫ Peast segi oled või?
▫ Mõni inimene läheb rikkusest segi.
▫ Kevad ajab meeled segi.
▫ Nad jõid ennast segi.
seib
2 õhuke (ümmargune) liistak mingit toiduainet
▫ Lisa supile paar seibi porgandit.
▫ Lõika kõrvits 2 cm paksusteks seibideks.
◊ laensõna saksa Scheibe 'ketas, liistak, seib' (ühisgermaani sõna)
M
‹s› 1 poldi- või kruvipea või mutri alla pandav kettakujuline lame auguga detail2 õhuke (ümmargune) liistak mingit toiduainet
▫ Lisa supile paar seibi porgandit.
▫ Lõika kõrvits 2 cm paksusteks seibideks.
◊ laensõna saksa Scheibe 'ketas, liistak, seib' (ühisgermaani sõna)
seif
= rahakapp
◊ laensõna saksa Safe 'seif' < inglise safe 'seif' (samakujulisest omadussõnast tähendusega 'terve, vigastamata; ohutu, turvaline; kindel, usaldatav', mis lähtub vanaprantsuse sõna sauf 'terve, vigastamata' kaudu ladina sõnast salvus 'terve, vigastamata')
M
‹s› tule- ja sissemurdmiskindel kapp raha, väärisesemete või dokumentide hoidmiseks= rahakapp
◊ laensõna saksa Safe 'seif' < inglise safe 'seif' (samakujulisest omadussõnast tähendusega 'terve, vigastamata; ohutu, turvaline; kindel, usaldatav', mis lähtub vanaprantsuse sõna sauf 'terve, vigastamata' kaudu ladina sõnast salvus 'terve, vigastamata')
seik
▫ Mõni pikantne seik paneb Ada veel praegugi ohkama.
▫ Naljakaid seiku oli mitmeid.
▫ Meenub seik, kuidas ükskord ..
■ eriline, märkimist vääriv asjaolu või üksikasi
▫ Iseenesest tühine seik, kuid tuju oli siiski rikutud.
▫ Kõnealune seik ei näita korvpalli heas valguses.
◊ laensõna soome seikka 'asjaolu, seik'
‣ Johannes Aavik 1915
M
‹s› millegi poolest eriline, muudest eristuv juhtum, kellegagi juhtunud asi või sündmus▫ Mõni pikantne seik paneb Ada veel praegugi ohkama.
▫ Naljakaid seiku oli mitmeid.
▫ Meenub seik, kuidas ükskord ..
■ eriline, märkimist vääriv asjaolu või üksikasi
▫ Iseenesest tühine seik, kuid tuju oli siiski rikutud.
▫ Kõnealune seik ei näita korvpalli heas valguses.
◊ laensõna soome seikka 'asjaolu, seik'
‣ Johannes Aavik 1915
seil
▫ Laeva purjepind on jagatud 4 seili vahel: groot, besaan, taaksel ja kliiver.
M
‹s› puri▫ Laeva purjepind on jagatud 4 seili vahel: groot, besaan, taaksel ja kliiver.
seim
M
‹s› parlament Poolas, Leedus, Lätis (Poolas ajuti ka parlamendi üks koda) sein
▫ Seintelt pudenes krohvi ja kive.
▫ Ruumi seintel rippus palju pilte.
▫ Majasein.
▫ Kirikusein.
▫ Kuurisein.
▫ Kivisein.
▫ Betoonsein.
■ ‹sisekohakäänetes› (ühenduses elektriseadmete sisse- ja väljalülitamisega märgib seinas olevat pistikupesa)
▫ Tõmbasin triikraua seinast välja.
■ eset (külgedelt, tagant) toetav, selle sisemust ümbritsev püstine osa
▫ Klaasist seintega lift.
2 pinnavormi, muldrajatist vm looduslikku kohta piirav või ümbritsev (järsk) nõlv või pind
▫ Jõekalda järsk sein.
▫ Koopasein.
▫ Kaldasein.
■ kehaosa (õõnsust, sisemust) ümbritsev pind
▫ Unearteri seinad.
▫ Emakasein.
▫ Soolesein.
3 (sotsiaalse võrgustiku vm veebilehel:) ala, kuhu saab kirjutada sõnumeid, lisada pilte vms
▫ Paljud kasutajad tahaksid oma seinalt eemaldada pilte, mis neile ei meeldi.
▫ Facebooki sein.
4 (millegi ääristava, varjava kohta)
▫ Jõe taga kõrgub metsa tume sein.
■ (vaheseina, tõkke kohta inimsuhetes)
= müür
▫ Sein rikaste ja vaeste vahel.
◊ laensõna balti: leedu siena 'piir; sein', läti siena 'sein'
M
‹s› 1 hoonet, tuba vm ruumi piirav püstine, katuseni või laeni ulatuv osa▫ Seintelt pudenes krohvi ja kive.
▫ Ruumi seintel rippus palju pilte.
▫ Majasein.
▫ Kirikusein.
▫ Kuurisein.
▫ Kivisein.
▫ Betoonsein.
■ ‹sisekohakäänetes› (ühenduses elektriseadmete sisse- ja väljalülitamisega märgib seinas olevat pistikupesa)
▫ Tõmbasin triikraua seinast välja.
■ eset (külgedelt, tagant) toetav, selle sisemust ümbritsev püstine osa
▫ Klaasist seintega lift.
2 pinnavormi, muldrajatist vm looduslikku kohta piirav või ümbritsev (järsk) nõlv või pind
▫ Jõekalda järsk sein.
▫ Koopasein.
▫ Kaldasein.
■ kehaosa (õõnsust, sisemust) ümbritsev pind
▫ Unearteri seinad.
▫ Emakasein.
▫ Soolesein.
3 (sotsiaalse võrgustiku vm veebilehel:) ala, kuhu saab kirjutada sõnumeid, lisada pilte vms
▫ Paljud kasutajad tahaksid oma seinalt eemaldada pilte, mis neile ei meeldi.
▫ Facebooki sein.
4 (millegi ääristava, varjava kohta)
▫ Jõe taga kõrgub metsa tume sein.
■ (vaheseina, tõkke kohta inimsuhetes)
= müür
▫ Sein rikaste ja vaeste vahel.
◊ laensõna balti: leedu siena 'piir; sein', läti siena 'sein'
seis1 ‹s›
1 ‹hrl sisekohakäänetes› asjade üldine olukord, milleski valitsevad olud teatud ajahetkel
= seisund (1. täh), seisukord
▫ Hoone oli armetus seisus.
▫ Rahaline seis paranes.
▫ Majandusseis.
✉Mismoodi on su vaimu seis? / ei seisa nigu. Juhan Viiding
■ sportmängus saavutatud punktid (nt jäähokis ja jalgpallis löödud väravad, korvpallis visatud korvid)
= skoor
▫ Möödus veel minut ja seis viigistus.
■ (males või kabes:) nuppude asetus mingil mänguhetkel
= positsioon (2. täh)
▫ Valgete seis tundub jätkuvalt parem olevat.
■ seisuga (piiritletud ajahetke kohta, hrl kokkuvõtete tegemisel)
▫ Aprilli lõpu seisuga oli nimekirjas 58 inimest.
▫ Tänase seisuga meil aktsionäre ei ole.
2 koht, kus miski teataval ajahetkel asub või paikneb (hrl millegi suhtes, teatavas süsteemis)
▫ Päikese kõrgeim seis kohaliku aja järgi.
3 seismine, paigal- või tegevuseta olek
▫ Autod startisid seisult.
■ (võimlemises:) keha paigalasend (nt jalgadel, turjal)
1 ‹hrl sisekohakäänetes› asjade üldine olukord, milleski valitsevad olud teatud ajahetkel
= seisund (1. täh), seisukord
▫ Hoone oli armetus seisus.
▫ Rahaline seis paranes.
▫ Majandusseis.
✉Mismoodi on su vaimu seis? / ei seisa nigu. Juhan Viiding
■ sportmängus saavutatud punktid (nt jäähokis ja jalgpallis löödud väravad, korvpallis visatud korvid)
= skoor
▫ Möödus veel minut ja seis viigistus.
■ (males või kabes:) nuppude asetus mingil mänguhetkel
= positsioon (2. täh)
▫ Valgete seis tundub jätkuvalt parem olevat.
■ seisuga (piiritletud ajahetke kohta, hrl kokkuvõtete tegemisel)
▫ Aprilli lõpu seisuga oli nimekirjas 58 inimest.
▫ Tänase seisuga meil aktsionäre ei ole.
2 koht, kus miski teataval ajahetkel asub või paikneb (hrl millegi suhtes, teatavas süsteemis)
▫ Päikese kõrgeim seis kohaliku aja järgi.
3 seismine, paigal- või tegevuseta olek
▫ Autod startisid seisult.
■ (võimlemises:) keha paigalasend (nt jalgadel, turjal)
seis2 ‹interj›
(käsklusena, käsuna:) seisa paigal
▫ Seis, tulistan!
(käsklusena, käsuna:) seisa paigal
▫ Seis, tulistan!
seiš ‹s›
näiliselt edasiliikumatu laine, mis tekib väikese (pool)kinnise veekogu pinnal tuule tekitatud laine ja kaldalt peegeldunud laine liitumisel
= seisulaine
◊ laensõna saksa Seische 'seisulaine' < prantsuse seische
näiliselt edasiliikumatu laine, mis tekib väikese (pool)kinnise veekogu pinnal tuule tekitatud laine ja kaldalt peegeldunud laine liitumisel
= seisulaine
◊ laensõna saksa Seische 'seisulaine' < prantsuse seische
sen (lühend)
seenior, vanem
▫ Harri Kõrvits sen.
seenior, vanem
▫ Harri Kõrvits sen.
seni
= tänini, siiani (1. täh), seniajani, senimaani, senini, siiamaale, siiamaani, siiasaadik
▫ Püütud vaaladest seni teateid ei ole.
2 (täpsustab ajalist piiri:) teatava ajani, nii kaua (kui); sel ajal, vahepeal
= senikaua, niikaua
▫ Seni, kuni süüa vaaritatakse, vaatan tubades ringi.
▫ Sa puhka, ma teen seni toidu valmis.
M
‹adv› 1 käesoleva ajani, tänaseni= tänini, siiani (1. täh), seniajani, senimaani, senini, siiamaale, siiamaani, siiasaadik
▫ Püütud vaaladest seni teateid ei ole.
2 (täpsustab ajalist piiri:) teatava ajani, nii kaua (kui); sel ajal, vahepeal
= senikaua, niikaua
▫ Seni, kuni süüa vaaritatakse, vaatan tubades ringi.
▫ Sa puhka, ma teen seni toidu valmis.
– VÄLJENDID: seni kui
si
= h1 (2. täh)
○ HEA TEADA Muusikas algab helirida c'ga (ehk do'ga).
M
‹s› helirea seitsmes alusheli= h1 (2. täh)
○ HEA TEADA Muusikas algab helirida c'ga (ehk do'ga).
Si (tähis)
räni
räni
