[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ees|õu
maja ees olev õu; ant. tagaõu

haljastama ‹37›

1. haljasalastama, rohelist muru rajama; rohelusega kaunistama. Haljastati koduümbrust. Nägusalt haljastatud linn, elamurajoon, õu.
2. haljaks (2. täh.) tegema, haljaks hõõruma (metalleset, terariista). Mõõka haljastama. Naised haljastasid vasknõusid, nuge-kahvleid ja ukse käepidemeid.

hang ‹-e 22› ‹s›
tuulest kokku keerutatud, kokkutuisanud lume-, ka liiva- vm. aine kuhjatis. Kõrged, suured, sügavad, kohevad hanged. Lund on hangedena. Vajusin põlvini hange. Sumab hanges, läbi hangede. Regi libises hangelt hangele. Hanged vajuvad kokku, sulavad. Kollased tuiskliiva hanged. Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab. || ‹illatiivis ja inessiivis› (olukorda väljendavana). Tuisk oli tänavad hange ajanud. Tee, õu on üleni hanges.
▷ Liitsõnad: liiva|hang, lumehang.

helisema ‹37›
heledat, kõlavat heli andma; kõlisema. Kitarri-, viiuli-, kandlekeeled helisevad. Laual helises telefon, äratuskell. Hakkasid helisema kirikukellad, vaskkuljused. Kaunilt helisesid kristallpokaalid. Till-till-till, helises kelluke. *Külmunud männioksad helisesid murdes nagu purunevad jääpurikad. L. Metsaalt. || (kaunilt) kõlama. Toas helises rõõmus naer, laul. Lauluviis heliseb kõrvus. Hakkas helisema koori eeslaulja kõrge tenor. Pillimehed panid lood helisema. Tema hääles helises kahetsus, nukrus, vaikne palve. Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb. || (vastu) kajama, kaikuma. Õu helises laste rõõmsatest häältest. Kevadel heliseb õhk lindude sillerdustest. *Tänini oli ta ikka kodu all mõistnud põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. A. H. Tammsaare. || piltl (tunnete, meeleolu kohta). Rõõm, õnnetunne heliseb rinnas. *Noorte inimeste saatus peab publikus helisema panema kaastunde ja valu.. O. Tooming.

hoov ‹-i 21› ‹s›

1. tara, müüri v. hoonetega piiratud õu, hrl. linnas v. alevis. Avar, kitsas, väike hoov. Pime, tolmune, porine, prügitatud hoov. Vabriku hoov. Kojamees pühkis parajasti hoovi. Lapsed mängisid hoovis. Hoovis kuivatati pesu. Majja pääseb üksnes hoovi kaudu. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teatavaks otstarbeks eraldatud tara v. müüriga ümbritsetud maa-ala
▷ Liitsõnad: ees|hoov, tagahoov; karja|hoov, kauba|hoov, puu|hoov, sissesõidu|hoov, vanarauahoov.
2. van õukond, hoovkond. *Oleksin ma ometi poiss ja võiksin temaga [= krahv Egmontiga] ikka kaasa minna, hoovile ja igale poole! A. Haava (tlk).

härm1 ‹-a 22› ‹s›
härmatis. Hõbedane härm katab maad. Okstelt pudeneb härma. Õu on härmast valge. Puud olid paksus valges härmas. || piltl. Mehe juustes oli juba härma.
▷ Liitsõnad: habeme|härm, hõbehärm.

kaikuma ‹kaigun 42 või kaikun 37›

1. (heli v. hääle kohta:) valjusti kõlama, kajama, valjusti kostma. Metsasügavuses kaiguvad kirvelöögid. Tänavatel kaikus kabjaplagin. Sammud kaiguvad trepikojas. Eemalt kaigub lahingukära. Tänavatel kaikusid lasud, plahvatused. Kirikukellade helin kaikus kaugele. Sadamas kaikusid laevade viled. Ühendkooride laul kaigub võimsalt. Läbi hommikuvaikuse kaikus võimas hurraa. Hõiskeid, hüüatusi, kitarrihelisid kaikus üle vee. Kaugelt kaigub öökulli huige. Need sõnad kaikusid kaua ta kõrvus. Kaikuv naer.
2. (paiga, ruumi kohta:) mingitest helidest v. häältest kajama; helidest, häältest täidetud olema. Mets kaikus lahingukärast, püssipaukudest. Tühjad koridorid kaikusid sammudest. Laulab nii, et kogu õu kaigub. Maja lõi kaikuma laste naerust ja kilgetest. *Linn kaigub rataste mürinast, vabrikuviledest ja inimhäälist. B. Alver.

karja|õu
taluõue laudalähedane taraga piiratud osa, kuhu pääseb kari. Perenaine lüpsis karjaõues lehmi. *Elumaja esine oli .. püsttaraga karjaõuest ja -köögist eraldatud. R. Sirge.

karjuma ‹42›

1. valju (ebameeldivat) häält kuuldavale tooma. a. (inimeste kohta). Karjub hirmu, valu pärast. Karjub heleda, kileda, kriiskava häälega. Karjus metsikult, täiest kõrist, mis kole. Laps ehmatas ja jooksis karjudes ema juurde. Poiss pistis, pani, kukkus, hakkas suure häälega karjuma. Nuheldav karjus, nii et õu kajas. Piinatav karjus kohutavas valus. Karjub nagu ratta peal. Karjuv laps. *Esimesed hoobid panevad ta karjuma, järgmised juba röökima. E. Vilde. b. (loomade ja lindude häälitsemise kohta). Kassid karjusid koleda häälega. Lehm karjub laudas. Karjub nagu siga aia vahel. Kajakad karjuvad mere kohal. Kullid, varesed karjuvad. Vihmakass karjub vihma. c. piltl. Oli väga külm, lumi karjus reejalaste all. Süda otse karjub sees seda ülekohut nähes. Määritud ratas ei karju. *Tuul hakkas rannamajade õlgkatuste räästais ikka kiledama häälega karjuma. A. Hint.
2. kõva häälega rääkima v. hüüdma. Kuulake, keegi karjub appi. Ründajad lähenesid hurraa karjudes. Karjusin abi kutsudes hääle kähedaks. Karjus midagi eemalseisjaile. Räägi vaiksemalt, ära karju! Miks sa vastu ei hüüdnud, kui ma sind karjusin? „Miina, Miina ae!” karjus perenaine tüdrukut. „Tee vabaks!” karjus keegi. „Räägi siis ometi!” karjus mitu häält. Ta pistis karjuma, et aitab juba teiste kulul elamisest. Nad karjusid laulda, nagu kõri võttis. Karjus kõnet pidades oma hääle ära. Asi on nii hull, et karju või appi. *Siis hakkasid nad omavahel vaidlema ja karjusid üksteisele näkku. E. Niit (tlk). || kellegagi kõrgendatud häälega, kärkivalt rääkima. Ülevaatajad karjusid tööliste peale. Pani, pistis, kukkus meie peale karjuma. Mis sa karjud ta kallal! || millestki palju, korduvalt rääkima v. kirjutama, pasundama. Sellest pole mõtet kogu maailmale karjuda! *Las karjuvad Tallinna lehed, las pauguvad ministeeriumi uksed! A. Kaal.
3. kõnek kurtma. Tüdruk karjub kanget kõhuvalu. *.. ka tervise on suure rabamisega ära tapnud, karjub rindealust. A. Hint. | piltl. *Kartul karjub kuiva. Kui nüüd ometi sajaks! E. Rannet.
4. piltl midagi tungivalt, hädasti vajama. Käed otse karjuvad tegevuse järele. See tegu karjub kättemaksu järele. *Kas ta tõesti selleks pidi koju sõitma, et näha, mis siin tegemist karjus? V. Saar.

kasarmu|õu
Sõdurid marsivad kasarmuõuel.

kasima ‹37›

1. (pesemise, pühkimise, harimisega) mustusest, tolmust, porist puhastama. Ema kasib lapsel nina, ninaalust. Käed ja jalad, nägu kasimata. Kasimata habe, küünealused. Kasis end teetolmust puhtaks. Perenaisel oli mitu last karjatada ja kasida. Vanamees oli korralikult riides ja kasitud. Kasis oma sopaseid riideid. Tüdruk hakkas (lapiga) põrandat kasima. Tuba, toas peab pisut kasima. Õu on puhtaks kasitud. Maja ümbrus on kasimata. Räpane ja kasimata voodi, laud. Luuaga kasitakse põrandalt suurem praht ära. Loomad laudas on kasimata. Kes sinu järel kasima peab hakkama! Kasi laut sõnnikust puhtaks! Ta oli oma väljendustes üsna kasimata 'ropu' suuga. *Sa noor mees, mis sul viga! Otsi mõni naine, küll see toidab ja kasib. M. Traat. || midagi tülinast kõrvaldama, eest ära koristama. *".. eks need [väljad] olnud minu noorpõlves samuti kiva täis,” jätkas isa. „Aegamööda sai neid sealt kasida.” M. Metsanurk. *Koolilauad kasiti peo ajaks muidugi õue lumehange otsa. A. Kitzberg.
2. kõnek (hrl. järsult käskides:) (ära) minema, lahkuma. Kasi(ge) välja! Kasi(ge) minema! Kasi teelt eest, jalust ära! Kasi koju, tuppa, nurka! Kasige magama, lapsed! Poiss, kasi puu otsast maha! Kasi, et ma sind enam ei näe! Kasi mu silmist, silma alt! Kasi kus kurat! Kasige põrgu! Ta ütles, et kasigu me minema. Meid kästi jalamaid minema kasida. Tee, et sa siit kasid! *Härra kuulutas Marile, et ta oma asjad kokku pidada panema ja majast kasima. A. Kitzberg.

keltsane ‹-se 4› ‹adj›
keltsaga kaetud, keltsa täis. Keltsane tee, õu. *Kevaditi, kui mujal oli alles keltsane, hakkas siin müüri veeres maa kõige enne sulama .. F. Tuglas.

kinnine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

kitsas ‹kitsa 19› ‹adj›

1. ristsuunas väikese ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala, kehaosa vms. puhul); ant. lai. Kitsas sild, aken, värav, voodi. Pikk kitsas tuba, trepikoda, käik. Pööningule viib kitsas trepp. Kitsas tee, purre. Vanalinnas on tänavad kitsad. Käik muutus järjest kitsamaks. Rebis paberi küljest kitsa riba. Kitsa ninaga kingad. Kitsas ava. Kitsas org, kuristik, neem, poolsaar, väin. Siin on saare kõige kitsam koht. Tal oli piklik kitsas nägu. Kitsad huuled, õlad, puusad, kulmud. Sukellindudel on pikk kitsas keha. Naermisel ahenesid silmad kitsaks piluks. Taimel on kitsad lehed. Kitsas kuusirp. || pigistav, hädavaevu kinni ulatuv. Püksid on värvlist kitsad. Pintsak on õlgadest kitsas. Kleit, pluus, särgikrae on kitsaks jäänud. Kuub oli vöökohalt nii kitsas, et nööbid ei andnud hästi kinni. Kitsad kingad.
2. ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; ant. hrl. avar. Mu korter on suurele perele võrdlemisi kitsas. Kari kasvas ja laut jäi kitsaks. Lastel oli kahekesi voodis kitsas. Bussis, kajutis oli kitsas. Õu on lastele mängimiseks kitsas. | piltl. Kõike ei saa suruda reeglite kitsastesse raamidesse.
3. väikese ulatusega, piiratud. Uurimus haarab võrdlemisi kitsast ajalõiku. Käsitletavate probleemide ring on kitsas. Kitsas teema. Kitsam eriala. Kirjandus kitsamas mõttes. Teatri repertuaarivalik oli üsna kitsas. See definitsioon on liiga kitsas. Kitsa silmaringiga inimene. Liiga kitsas arusaamine elunähtustest. Lähtus ainult oma kitsastest huvidest. Tegutsemisvõimalused olid uues paigas hoopis kitsamad. || väikest inimeste hulka haarav. Võim Eestis kuulus kitsale baltisaksa ülemkihile. Etendus on mõeldud kitsamale ringkonnale. Ta tutvuskond on võrdlemisi kitsas. Sündmust tähistati kitsas perekondlikus ringis. *Õhtul seisis ees kitsam nõupidamine peaministri juures. P. Kuusberg.
4. hrl. majanduslikult, harvemini mingis muus suhtes raskevõitu, täbar. Majanduslikult kitsad olud. Kitsad ainelised tingimused. Tal on rahaga pisut kitsas käes. Pidu jäi kitsaste aegade tõttu pidamata. Toiduainetega läks kord-korralt ikka kitsamaks. Talvel tuli metsloomadel toiduga kitsas kätte. Lilledega on praegu kitsas. *Aga tal on kitsad päevad ka praegu... Ametist tahavad lahti kangutada... K. A. Hindrey.

kivi|plaat
Kabeli põrand on kiviplaatidest. Kiviplaatidega sillutatud õu. Kiviplaatidest jalgrada. Hauakünkal on kiviplaat lahkunu nime ning sünni- ja surma-aastaga.

kloostri|õu
kloostri siseõu

kodu|õu
Astus pärast paljusid aastaid taas koduõue. *Ta võis jälgida, kuidas koduõues ema võttis kaevust vett .. H. Väli.

kollendama ‹37›
kollasena paistma, kollane olema. Heinamaal kollendavad kullerkupud. Siin-seal kollendasid tulikad. Kraavipõhjad kollendasid varsakapjadest. Jõekaldas kollendas liiv. Kased lõid kollendama. Taevas kollendas täiskuu. Kollendav viljapõld, rukkiväli. *Õu oli juba pime, tubades kollendas lambivalgus. A. Murakin (tlk).

kolonnaad ‹-i 21› ‹s›
ehit talastikuga sammaskäik v. sambarida, sammastik. Templi kolonnaad. Kolonnaadiga ümbritsetud õu, väljak.

koristama ‹37›

1. puhastama, kraamima; midagi korda tegema, korda seadma, korrastama. Tube, ruume koristama. Lauda koristama. Perenaine pole veel jõudnud külaliste järelt koristada. Õu oli korralikult koristatud. Enne laagripaigast lahkumist tuleb ümbrus koristada. Pööning, köök, voodid on koristamata. *Millal sa siin halvatud inimest koristad ja enesegi puhta ja korras hoiad! A. Hint.
2. ära, kõrvale viima, kõrvaldama v. ühte kohta kokku koguma. Varemeid koristama. Korista oma koli eest (ära)! Mänguasjad koristati õhtul põrandalt kasti. Miks on praht, prügihunnikud koristamata jäetud? Kivid koristatakse põldudelt. Metsast ei koristanud keegi langenud puid. Surnud ja haavatud koristati lahinguväljalt. || piltl (naiseksvõtmise kohta). *Jääd vanatüdrukuks!... Kes sind koristab! O. Jõgi (tlk). *..aga Leena läks ühe saunamehega sohki ja teine saunamees koristas ta ära... M. Pihla. || kõnek (kellegi äraajamise, äraviimise v. kõrvaldamise kohta). Korista oma kondid, kodarad, koivad, kodinad tee pealt eest! Korista jalad voodilt! Koristage end siit kiiresti. Sina ta siia tõid, sina ta ka (ära) korista. Vandeseltslased koristasid ta teelt. *..anti väikelinna haigetele käsk ennast uhkest kahekorruselisest hoonest minema koristada. I. Saks (tlk). || piltl (suremise kohta). Et surm ka sind ükskord ei korista! *Ja keda polnud surmanud mõõk ja oda, selle oli koristanud katk. K. A. Hindrey.
3. valminud vilja v. muid põllu- ja aiasaadusi lõikama v. üles võtma, ka kokku koguma ja hoiukohtadesse toimetama. Koristatakse vilja, otra, hernest, suhkrupeeti. Enamik nisupõldu on juba koristatud. Kartul koristati kombainiga, puuviljad käsitsi. Ristikhein on rõukudesse koristatud. Kurgid, õunad tuleb koristada enne öökülma. Saak koristati õigeaegselt ja kadudeta.

korrastama ‹37›
(hrl. midagi korrast ära olevat) vajalikku, kasutamiskõlblikku, sobivasse korda v. süsteemi viima, korda tegema, korda seadma. Rõivastust, suusavarustust, elektriseadmeid, põllutööriistu korrastama. Robert hakkas oma ateljeed, tuba, töölauda korrastama. Õpilased korrastasid klassiruume. Korrastasin sõnavarakartoteeki, margikogu, oma kirjavahetust. Suurem osa materjali tuleb veel sorteerida ja korrastada. Terminikomisjonides korrastatakse oskussõnavara. Korrastab kiiresti oma juukseid, soengut, välimust. Korrasta end pisut! Halvasti korrastatud park, hoidla. Väljak, puiestik on hästi korrastatud. Korrastamata ümbrus, õu. Pardid korrastasid tiigi kaldal sulgi.
▷ Liitsõnad: heakorrastama.

kõlama ‹37›

1. kostma, kuulda olema. Kõlab lask, vile, pauk, koputus, kellahelin. Kõlab käsklus, laul, naer. Kõlasid hurraahüüded. Majast kõlab muusikat. Plahvatus kõlas summutatult. Tema tugev hääl kõlas üle saali. Kirikukellade helin kõlas kaugele. „Ei, ma ei tule,” kõlas järsk vastus. || heli andma, helisema. Taas kõlasid kandled. Need laulud kõlavad veel tänapäevalgi rahva suus. Tema sõnad jäid mulle kõrvu kõlama. Nende kuulsus kõlas kõikjal. || häältest, helidest täidetud olema, neist kajama, kaikuma. Õu kõlas laste kilkeist ja naerust. || teat. kõla, tooni omama; mingisugusena tunduma. Orkester kõlas puhtalt. Õpetaja hääl kõlas sõbralikult, rahulikult ja selgelt. Võõra naer kõlas õõnsalt. See kõlas naljana, pilkena, muinasjutuna. Jutt kõlab kahtlasena. See ju kõlab peaaegu nagu hoiatus, süüdistus. See kõlab väheusutavalt, aga mulle siin tõesti meeldib. Tema sõnad kõlasid prohvetlikult. Praeguses olukorras kõlas niisugune küsimus kohatuna. *Kumbki pasun küll kõlas isemoodi, kuid nii oligi ilusam. H. Väli.
2. (suuliselt v. kirjalikult) teat. sõnastuses formuleeritud olema. Kuidas kõlab raamatu pealkiri? Otsus, vastus, resolutsioon, diagnoos kõlab järgmiselt. Tõlkes võiks see lause kõlada umbes sedamoodi. Kogu lugu kõlab lühidalt nii. *Jüri Kustas Allemann, nagu kõlas tema täielik nimi, oli omast kohast isevärki mees. J. Kärner. || hääles, kõneldus, kirjutatus väljenduma, avalduma. Küsija hääles kõlas ärevus, pilge. Näidendis kõlas sotsiaalse ülekohtu hukkamõist. *See on üldsõnaline ja üsnagi sentimentaalne luule, milles kõlavad õõnsa kurbuse toonid. H. Puhvel.
3. piltl esile tulema, sellisena mõju avaldama. Autori ideed ei pääsenud näidendi lavastuses kõlama. Kunstnik on osanud oma maalides iga värvi kõlama panna. Sõnavõttudest jäi kõlama mõte, et rohkem tuleb rõhku panna materjalide kokkuhoiule.

kõne|kõma
kõnekõmin. Õu oli järsku täis kõnekõma ja sagimist.

kära ‹11› ‹s›

1. müra, ragin, kolin, paukumine, mürtsumine, kärin, põrin vms.; üldse mitmesuguse päritoluga, teat. tegevust, protsessi vms. saatvad (paljud samaaegsed) korrapäratud helid. Suurlinna, lahingute kära. Mootorite, masinate põrgulik, kõrvulukustav kära vaibub, vaikib. Kära paisub, kasvab, muutub valjuks. Aparaadid töötavad kärata. Töö toimus ilma suurema kära ja mürata. Väljast kostab sadama tavalist kära. Linttraktor liikus edasi suure kära ja raginaga. Kõrv eraldab kärast tuttava heli, harjub käraga. Püüdis astuda võimalikult vähe kära tehes. *Oi seda kära: raudrehvidega vankrid sõitsid raginal üle kivide, kõlisesid-kolisesid raudlatid, inimeste astuminegi kobises, klõbises, matsus, mütsus! L. Kibuvits. || vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine, kilkamine, hõikamine, laulmine, kisamine vms. lärm; lindude v. loomade (vali) kisa, läbisegi häälitsemine. Poisikeste, hobusemeeste, lindude, ahvide kära. Kära läheb saalis suureks, valjuks. Puhkes üldine kära. Kära peale ilmus korrapidaja. Vaidluste kärast kostavad üle üksikud hüüded. Suure kära ja müraga tormati tuppa. Õu oli täis laste kära ja kilkamist. Valvurid tõstsid kära, kui selgus, et üks vang on puudu. *Tõusis kära, terve pere jooksis välja, naised hädaldasid, koerad haukusid. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: jutu|kära, laada|kära, lahingu|kära, linna|kära, pidu|kära, rõõmu|kära, sõja|kära, tänava|kära, võitluskära; põrgukära.
2. piltl rohke õiendamine, rääkimine, arutamine vms. millegi ümber, lärm. Kogu vald oli kära täis, et varsti tulevad pulmad. Kära oli ajalehtedes, ajakirjanduses palju, rohkem kui asi väärt. Kas maksab tühja asja pärast nii palju kära teha, tõsta! Näidendi, lavastuse ümber tekkis kära. Näitus korraldati ilmatu käraga. *Kolime metsa ja jätame kus pagan selle maailma kära. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: ilma|kära, päevakära.

lahtine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. avatud, lahti olev, mittesuletud; ant. hrl. kinnine. Lahtine uks, värav, luuk. Lahtine raamat, märkmik, album. Lahtiste lõugadega krokodill. Kas ta lõi rusikaga või lahtise peoga? Lahtised vihmavarjud põrandal kuivamas. Magab lahtise akna all. Istub lahtise ahjusuu paistel. Hingab lahtise suuga, läbi lahtise suu. Särgi lahtisest rinnaesisest paistis karvane rind. Lamab lahtisi silmi ja ootab und. Kiirustab lahtisi hõlmu bussi peale. Lahtiste uste päev 'päev, millal teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Lahtine 'vokaaliga lõppev' silp.
2. (pealt) katmata; ant. hrl. kinnine. Lahtised kartulivaod. Lahtine haud, kraav. Lahtised drenaažikaevud. Lahtine kirst, kast. Kärgedes oli nii lahtist 'kaanetamata' kui kaanetatud mett. Tarvitab lahtise sulega täitesulepead. Lahtised autod, vagunid, platvormid. Lahtine rõdu. Raamatuid oli nii kappides kui lahtistel riiulitel. Lahtine kamin, keris, kolle. Lahtine kaevandamine, kaeveõõs. Lahtisest peerutulest lambini oli pikk tee. Katel oli lahtisel tulel toidukeetmisest nõgine. Laht oli kinni külmunud, sadama ees oli veel lahtist vett. Lahtine 'avara vaateväljaga' maastik. Lahtine luumurd. Lahtine 'tupeta v. kokkumurdmata' nuga peos. Esineti lahtise taeva all 'väljas, mitte ruumis'. || millegagi ümbritsemata. Külgedelt lahtine rõdu. Lahtine õu. Lahtine 'ilma raamjoonteta külgedel ja all' tabel. Jõudsime roostikust välja lahtisesse vette. || mitte täiesti kattev v. vähe kattev. Lahtise kaelusega pluus. Lahtine jakk. Lahtised kingad, sandaalid. Lahtise kannaga, ninaga kingad. || (rõivast) katmata, paljas. Selga sügavalt lahtiseks jättev dekoltee. *.. olid nende [= rüütlite] hobustel ainult rind ja pea rauaga kaitstud, aga keskkeha oli hoopis lahtine. E. Kippel. || jaemüügiks taarastamata v. pakkimata. Lahtine õlu ja pudeliõlu. Lahtist piima kauplustes enam ei müüda. Pakivõi ja lahtine või. || muus varjundamata, katmata. Lahtine sordiinita piano. Liiga lahtine häälemoodustus, tooniandmine.
3. millegi külge kinnitamata v. lõdvalt kinnituv; kergesti (paigast) liikuv v. nihkuv; tervikust eralduv v. eraldunud; ant. hrl. kinnine. Lahtine krohv kukub seinalt maha. Lahtised tänavakivid, kõnniteeplaadid. Lahtistest kividest 'mördita laotud' müür, aed. Lahtised põrandalauad naksuvad. Värske lahtine lumi. Tuul keerutab lahtist tolmu, liiva. Pikkade lahtiste 'millegagi kinnitamata' juustega tüdruk. Üks hammas on lahtine ja loksub suus. Lahtise 'irduva' karvaga jänesenahkne krae. Kammi külge jäänud lahtised juuksekarvad. Lahtised lehed märkmiku vahel. Mul pole praegu lahtist 'kindla rakenduseta, vaba' aega, raha. *Andsin selle [= talu] kogu täiega riigile. .. Ainult mööbli ja muu lahtise vara võtsin kaasa. E. Rannet.
4. maata, kinnisvarata; alatise tööta v. elukohata; perekonnata, vallaline. Sulased, teenijatüdrukud ja muu lahtine rahvas. Juhutööle otsiti lahtisi inimesi. Tüdrukutel oli meheleminekuga raskusi, külas polnud lahtisi poisse.
5. üldsusele avatud, avalik; selline, kus igaüks võib osaleda; ant. hrl. kinnine. Lahtine koosolek, tund, kohtuistung. Lahtised meistrivõistlused kergejõustikus. Lahtine tenniseturniir. Lahtine tund 'näidistund'. Juhatus valiti lahtisel 'avalikul' hääletamisel. Lahtise tekstiga 'šifreerimata' radiogramm.
6. (lõplikult) lahendamata v. otsustamata; (lõplikult) selgumata. Küsimus on lahtine, jäi lahtiseks. Kuupäeva jätame esialgu lahtiseks. Poisi veerandihinne matemaatikas on alles lahtine. Jäi lahtiseks, kus kokku saadakse. Palju on veel vaieldavat, rohkesti on veel lahtisi otsi. Kes saab esimeheks? – See on veel lahtine.
7. aval, avameelne; ant. hrl. kinnine. Lahtise südamega inimene. Napsiklaasi juures muutus mees lahtisemaks ning usaldavamaks.Talle ei või ainsatki lahtisemat sõna poetada, räägib kõik edasi. Ta on lahtise 'varjamatu, otsese' ütlemisega. *Lahtised natuurid purskavad välja ja kaotavad enda, nutavad peatäie ja alustavad uue jõuga pärast pettumust või ebaõnne. V. Panso.
8. (suulise v. kirjaliku eneseväljenduse kohta:) kergelt, vabalt voolav, takerdumatu. Lahtise jutuga inimene. Lahtise keelega kuldsuu. Ta on meil vahel liiga lahtise keelega '(välja)lobiseja'. Lahtise sulega ajakirjanik. *Jassil on, nagu öeldakse, lahtine suuvärk. On temal lugusid .. I. Sikemäe.
9. vaba, takistamata. Nõudis laevasõidule, ettevõtte tegevusele lahtist teed. Korvpallimeeskonna mäng oli lahtine 'nõrga kaitsetegevusega'.
10. (kiiresti v. rohkesti) eritav v. erituv. Lahtine 'rögaga' köha. Lahtine 'rohke eritisega' nohu. Põeb lahtist 'batsille levitavat' tuberkuloosi. *.. kui oleksin vanaema lahtise kõhuga must lammas. F. Tuglas (tlk).

lehe|praht
(varisenud puulehtedest). Õu leheprahti täis.

libamisi ‹adv›
kallakalt, veerjalt. Tal on libamisi langevad õlad. Pookoks tuleb lõigata pikalt libamisi. *Õu laskus maja eest otse libamisi järve. F. Tuglas.

liga|-loga ‹s›

1. liga-loga olek, korratus; praht, rämps. *Kordas [direktor] ainult vaikse häälega: „Liga-loga koolitame välja.” M. Traat. *Õu on rohune, täis liga-loga. E. Vaigur.
2. hrv login. *.. mõne vankri liga-loga, / kaua tiniseb, mis kõrvus, / läbi kevadteede soga .. J. Barbarus.

liikuv ‹-a 2›
(< partits liikuma). Liikuvad ja liikumatud masinaosad. Liikuv trepp, lint. Hüppas liikuvale rongile. Liikuv 'ränd-' kauplus, töökoda. Liikuvad luited. Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, langevad eri aastatel eri ajale. Õu on täis edasi-tagasi liikuvaid inimesi. Ahv on väga liikuv loom. Elab väga liikuvat elu. Fantaasia piirimail liikuv jutustus. Liikuv 'muutuv, vahelduv' meeleolu, miimika. Liikuvad hinnad. Liikuv tasakaal. Elav, liikuv meloodia. Liikuv 'kiiresti toimiv' närvitalitluse tüüp, mõistus, fantaasia.

lossi|õu
Lossiõue munakivisillutis.

lögane ‹-se 4› ‹adj›
lögaga kaetud, lögaga koos. Lögane tee, õu. Lögased saapad. Lögased mädanenud kartulid.

majandus|õu
õue abi- ja kõrvalhoonete piirkond

majapidamis|õu
majandusõu

muda ‹11› ‹s›

1. veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete. Paks kohev muda järve, jõe põhjas. Lahe põhi on mudaga kaetud. Rabas võib vajuda lauka mudasse. Muda veeti põldudele väetiseks. Niiluse viljakas muda.
▷ Liitsõnad: aktiiv|muda, jõe|muda, järve|muda, kõdu|muda, lubi|muda, mere|muda, põhja|muda, ravi|muda, tervis(e)|muda, tiigi|muda, turbamuda.
2. pori. Teerajal oli paks sitke muda. Kombaini rattad vajuvad märjal põllul mudasse, jäävad mudasse kinni, käivad mudas ringi. Põhjatul metsateel on vanker teljeni mudas. Kingad lirtsuvad teeraja mudas, muda kipub üle kingade tulema. Õu, muru on mudale tallatud, mudal. Poisid pildusid üksteist mudaga. Raha nagu muda 'väga palju'.
3. piltl rüvetav mustus, teotus, sopp. Vastaseid, teisitimõtlejaid püüti mudaga loopida 'laimata', neid otse mutta tallata. *Käib kulmudeni juba / argipäeva muda ... M. Under. *Siis langen tagasi mudasse, veel rohkem kogub inetusi mu hinge .. O. Luts.

murune ‹-se 4› ‹adj›
muruga kaetud. Murune õu, teeperv.

murustama ‹37›
muruga katma, muruseks muutma. Murustatud õu, nõlvak, hauaplats, spordiväljak.

mõisa|õu
Alandlikud talupojad kahmasid juba mõisaõues mütsi peast.

mängu|rajatis
Lasteaia õu mitmesuguste mängurajatistega, nagu kiiged, ronimisredelid jm.

möll1 ‹-i 21› ‹s›

1. puderjas v. körtjas mass. Vanker vajub, rattad vajuvad rummuni mölli. Supp, kartulid on mölliks, möllile keenud. *Õu on porine ja lomplik, jalad vajusid sitkesse mölli. P. Vallak.
2. geol liiva ja savi vahepealse terasuurusega purdsete

naaber|õu
Naaberõue sirelid juba õitsevad.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

pasane ‹-se 4› ‹adj›

1. pasaga määrdunud. Põrsad tagant pasased, kõhud on lahti. *Meil on sinu pasasest sõjast ja vastupanust kõrini. R. Kaugver.
2. murd porine. Pasane õu, tanum. Pasased maad.

piha|maa
hrv õuemaa, õu. *Ainult suur haab oli pihamaal alles, tema lapsepõlvepuu. M. Traat. *Keset pihamaad on värske männikorba hunnik. J. Kross.

piirama ‹piirata 48›

1. midagi ümbritsema, millegi ümber olema. Eestit piirab kahest küljest meri. Vahemerd piirab peaaegu igast küljest mander. Põhja-eesti keskmurde ala piiravad põhjas rannikumurre, läänes läänemurre ja idas idamurre. Soodega piiratud ala. Rabast piiratud metsajärv. Tihe kuusik piiras kaarena heinamaad. Kahest küljest piiras küla kõrge mäeahelik. Põldusid piirasid kiviaiad. Ümberringi piiravad madalat hoonet põlised puud. Ehitusplatsi piirab kõrge plank. Hekiga piiratud viljapuuaed. Traataiaga piiratud vangilaager. Kindlust piiras vallikraav. Kloostrit piirasid paksud müürid. Hoonetest piiratud õu. Lumehangedest piiratud onnile oli raske ligi pääseda. Aknaid piiravad pruunid raamid. Lõuga piiras võruna tihe habe. Hulktahukaks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Ta silmi piirasid kortsukeste võrgud. | piltl. Küünal kustus ja pilkane pimedus piiras mind äkki. *Ta tahtis .. mõneks ajaks kõigest sellest tüütavast ja üksluisest eemale pääseda, mis teda Karjamäel piiras. M. Traat. || (inimeste kohta:) koondununa ümbritsema. Õnnetuspaika piiras tihe rahvahulk. Noormeeste summ piiras uut autot. Uudishimulik lasteparv piiras maalivat kunstnikku. *.. jalavägi püssidega ja kasakad hobuste seljas, kes voori tihedalt piirasid, hoidsid kõik neist [= vangidest] eemale. E. Vilde.
2. midagi millegagi ümbritsema v. piirjoontega, piirimärkidega tähistama. Mu vanaisa piiras põllud kiviaedadega. Istandus piirati taraga kaitseks metsloomade eest. Koppel piirati lattaia või traadiga. Tööstusettevõtte territoorium peab olema millegagi piiratud. Tulease piirati kividega. Ujumisala on piiratud poidega. Enne võistlusi tuli spordiväljak piirata valge joonega. Puude langetamise koht tuleb piirata keelumärkidega. Seinnoodapüügil piiratakse kalaparv poole kilomeetri pikkuse noodaga, mis siis alt kokku veetakse.
3. tiirutades millegi v. kellegi läheduses liikuma; millegi v. kellegi kohal tiirlema. Kass piiras nurru lüües perenaise jalgu. Liblikas piirab õit. Mesilased piirasid õitsvat pärnapuud. Parmud piirasid hobust. Poiss piiras hulk aega ümber maja ega julgenud sisse astuda. *Äkisti lendasid kaks suurt kulli minu poole ning jäid mu pea kohale piirama. A. Saal. || millestki kaarega mööduma. *Õhtuti nähti mõnd noormeest naabrusse minemas, lompisid piirates, kivilt kivile hüpates.. M. Metsanurk. *Nad piirasid [laevaga] ümber Skandinaavia põhjanurga, rand nihkus kaugemale, aga jäi siiski kogu ajaks tüürpoordi. A. Hint.
4. kedagi v. midagi mingi eesmärgiga luurama, jälitama v. passima. Kull piiras õuel siblivat kanakarja. Jahimehed hakkasid hunti piirama mitmest küljest. Vargad piirasid pikemat aega kauplust, oodates soodsat hetke. Ta langes tulevahetuses maja piiravate politseinikega. Lehemehed piirasid olümpiavõitjat. Väljarändajate hulgad piirasid konsulaati. *Järvamaa piiril on liikumas foogti sõjasulaste salgad, piiratakse vabadusse pagenud maarahvast. A. Sinkel. *Mõni päev hiljem piiras ta silla juures seisvaid autosid. Pidi ju padruneid kusagilt saama.. M. Rebane.
5. kellegagi lähemat kontakti taotlema, ligi tikkuma, kellegi tähelepanu, poolehoidu, sümpaatiat, armastust taotlema. Jaan piiras ja jahtis Malle. Noormees oli piiranud tüdrukut kauemat aega: oli kutsunud teda jalutama, kinno ja tantsupidudele. Haigla õed hakkasid noort arsti piirama. Sõbranna on Riina meest piirama hakanud. *Kogu oma vaba aja pühendas Loog tutvuste ja sidemete soetamisele. Tükk aega piiras ta pataljoni adjutanti. P. Kuusberg.
6. sõj mingit vastase objekti v. väeüksusi piiramisrõngasse võtma ning vallutada v. hävitada püüdma. Linnust, kindlust, linna piirama. Liivi sõja ajal piirasid Tallinna edutult Vene väed. Vanad kreeklased piirasid Troojat kümme aastat. Mitu päeva piirati maja, kus asus ülestõusnute staap. Mässuliste poolt piiratud kindlus alistus.
7. millegi v. kellegi esinemusele, levikule, tegevusele, toimele kindlaid, hrl. kitsendavaid piire seadma, midagi v. kedagi tõkestama, tagasi hoidma v. midagi vähendama. Suitsetamist, joomist, söömist piirama. Peame oma väljaminekuid, tarbimist piirama. Mu väitekirja teemat piirati. Kalapüüki järves tuli ajutiseks piirata. Piirati relvade, alkoholi müüki. Peaks piirama autode kiirust. Seltsi juhatuse liikmete arv piirati kümnelt seitsmele. Üürikasarmute kõrgust piirati tollal 21 meetrini. Piirati vastuvõetavate õpilaste arvu. Huntide arvu peab piirama nii, et nad säiliksid vaid liigina. Esinemisaega ei piiratud. Jahiaeg, kalapüügiaeg on kuupäevadega piiratud. Põllumeeste piiramata tööpäev. Piiramata vabadus, võim. Saate asjaajamiseks piiramata voli. Rootsi valitsus piiras Liivimaa aadli poliitilisi õigusi. Ilmalik võim hakkas pikapeale vaimulikku võimu piirama. Mu liikumisvabadust piirati paljude keeldudega. Meie tegevus on mitmesuguste eeskirjade ja määrustega üsnagi piiratud. Termini puhul võib sõna üldkasutatavat tähendust piirata. Rõugepuhanguid õnnestus kiiresti piirata ja lokaliseerida. Väike palk piiras ta ostuvõimalusi. Veekogude reostatus piirab nende kasutamist. Ajalehtede levikut piiras esialgu rahva umbusk kirjasõna vastu. Antibiootikumid ei ole alati suutelised puhkenud epideemiat piirama. Fanatism piirab silmaringi. Igal pool piirasid mind mu kohustused. Tundis end vabana: miski ei seganud ega piiranud. Silmaringi piirav mets. Nähtavust piirav sadu. Tegevusvabadust piiravad asjaolud. *.. algul veel paluvad, siis juba raevused / nõuded, et šahh ja ta nõunikud piiraksid / liiale minevat kuberner Iraxit. J. Kross. *Piirata ennast [= oma tarbimist] aastate jooksul, koguda rubla rubla kõrvale, et siis istuda peremehetundega rooli taha – mina pole selleks võimeline. Mart Kalda. || ‹hrl. tud-partitsiibis› vähene, kitsas, (liiga) väike, kitsendatud, limiteeritud. Vorsti sortiment on piiratud. Uudistoodet valmistati piiratud koguses. Uuendusi võidi teostada piiratud ulatuses. Raamatu piiratud maht ei luba teemat põhjalikumalt käsitleda. Kikkapuu levimisala Eestis on väga piiratud. Teose tegelaste arv on üsna piiratud. Piiratud majanduslikud võimalused. Orkestri võimed olid piiratud: osati mängida ainult mõnda marssi. Selline ettekanne on mõistetav väga piiratud auditooriumile, ainult selle eriala spetsialistidele. Vigastatud liigese liikuvus on piiratud. Turistide majutusvõimalused on esialgu väga piiratud. Nõupidamine oli ajaliselt piiratud. Piiratud aeg ei luba mul siia kauemaks jääda. Selle ajalehe tellimine on piiratud.
8. piiratud mitte eriti arukas v. arenemisvõimeline, vaimselt vähe arenenud, kitsarinnaline, ahta silmaringiga. Piiratud mõistusega, huvidega, võimetega, silmaringiga inimene. Ta on tubli töömees, ehkki mõnevõrra piiratud. Ta on üks piiratud ja nüri inimene. Mida piiratuma muusikalise silmaringiga kuulaja, seda vähenõudlikum ta on. Tema vaadetes on veel palju naiivset ja piiratut. *Tema jutuaine on harilikult piiratud: mõni jube anekdoot, ajalehe kriminaalne sõnum.. F. Tuglas.
9. (korrapäraselt) lõikama, kärpima; pügama. Juukseid, habet piirama. Laskis kord kuus endal juukseid piirata. Ta vurrud olid alati korralikult piiratud. Nüriks piiratud habe. Nudiks piiratud pea. Piirake oma küüsi igal nädalal. Piirasime hobuse lakka, saba. Aednik piiras kääridega hekki, põõsaid. Piiramata kuusehekk oli suureks kasvanud.

pori|lomp
(suurem) poriloik. Sead püherdavad porilombis. Tormas porilombist läbi, nii et pori lendas. Peale paduvihma on õu suureks porilombiks muutunud.

prahine ‹-se 4› ‹adj›
prahti täis, prahiga kaetud. Prahine õu, tänav. Prahine kuub. Pühib prahist põrandat. *Võtsin prahiseid marju ja sõin neid. Ikka läks vahetevahel mõni pohlaleht suhu. H. Lepik (tlk).

prantsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
van prantslane; prantslased. *Külmast ja näljast jõuetud, langesid prantsused kümnekaupa tee ääre maha.. L. Koidula. *Ja sedamaid oli juba ka õu kisa täis, et prantsus pidi linnas olema. J. Kross.

prügitama ‹37›
teed v. pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama. Tellisepuruga prügitatud pargitee. Prügitamata külatänavad. Kaevu ümbrus tuleb täita ja kruusaga prügitada. Sile, hästi prügitatud maantee. *Õu oli suurte kividega korratult ära prügitatud.. J. Mändmets.

puhas|õu
taluõue osa, kuhu kariloomad ei pääse. Majapidamisõu ja puhasõu. Karjaõu ja puhasõu.

põhune ‹-se 4› ‹adj›
põhuga kaetud; põhuga koos. Põhune õu, laudaesine.

põnni ‹adv›

1. punni, pungile; kummi. Ajas kõhu põnni. *Õu lirtsus, seinad hallitasid / ja põnni tõusid katused. K. Merilaas.
2. kasvult kängu, kiduraks. Vasikad, põrsad jäid põnni.

päike(ne) ‹päikese e. päikse, päikest, päikesesse e. päikesse e. päiksesse, päikeste, päikesi e. päikseid e. päikeseid, päikestesse e. päikseisse e. päikesisse e. päikeseisse 5 või 4› ‹s›

1. Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid. a. (tavalises tekstis üldnimena). Hele, kuldne, särav päike. Kevadine, talvine päike. Päikese kollane kera. Päikese soojus, valgus. Päikese kullased kiired. Päikese tõus, loojaminek. Päike tõuseb, paistab, loojub. Kevadel käib päike kõrgelt. Päike on juba suures kõrges, kõrgel (taevas), keskhommikus. Päike vajus madalale, silmapiirile, merre, metsa taha. Päike hakkas juba madalamale veerema. Vihm läks üle ja päike tuli välja. Päike läks, kadus pilve taha. Päike särab, lõõmab, lõõskab, leegitseb. Hindas pilguga päikese kõrgust. Vastu päikest olevatel 'päikesepoolsetel' nõlvadel on lumi juba sulanud. Perenaine tõusis koos päikesega 'päikesetõusul', enne päikest. Poissmeeste päike nlj kuu. Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ei ole midagi uut päikese all '(maa)ilmas'. Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest.. L. Kibuvits. | piltl. Elutõe, armastuse päike. Temas oli, tema silmis säras päike. *„Ausalt öelda, teie päike on looja läinud,” lausus Saatlev nüüd päris kurjalt. P. Kuusberg. b. ‹suure algustähega› astr. Päikese atmosfäär, pind, mass, läbimõõt, pöörlemisperiood, spekter. Päikese aktiivsus. Päikese kaugus Maast. Päikese kroon 'Päikese atmosfääri välimine, väga hõre ala'. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese.
▷ Liitsõnad: aprilli|päike(ne), augusti|päike(ne), hommiku|päike(ne), juuni|päike(ne), juuli|päike(ne), keskpäeva|päike(ne), kesköö|päike(ne), kevad|päike(ne), loojangu|päike(ne), lõuna|päike(ne), märtsi|päike(ne), põua|päike(ne), pärastlõuna|päike(ne), suve|päike(ne), sügis|päike(ne), õhtupäike; kõrgustiku|päike(ne), mäestiku|päike(ne), mägi|päike(ne), troopikapäike; kõrvalpäike; vabadus|päike(ne), õnnepäike.
2. (teiste kinnistähtede kohta). Iga täht on kauge päike. *On .. päikesi, mis on meie omast 900 miljonit korda heledamad. F. Tuglas.
3. päikesepaiste. Tuba, õu on päikest täis. Päikeses sätendav, sillerdav, kilgendav meri. Õhk väreles päikeses. Laotas räimed päikese kätte kuivama. End päikese käes soojendama. Mees oli palju päikest saanud, päikesest pruun. Päike kõrvetas villid selga. Sügisene päike ei hakka enam peale 'ei mõju enam nahale pruunistavalt'. Päikest võtma 'päevitama'. *See nukrus sarnanes jürikuuga, mis toob läbisegi päikest, lumelobjakat ja vihma. L. Promet.
4. piltl (südant soojendava v. särava, sellisena tähelepanu keskpunktis oleva inimese kohta). Minu vanaduspäevade päike on mu lapselaps. Ta oli terve seltskonna päike. *.. siis ei pääsenud keegi mööda Milly Saalemist, kes polnud enam tõusev täht, vaid päike. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: elupäike.

päikese|paiste
päikesekiirte sära, päikesevalgus (ja -soojus). Õu on täis heledat päikesepaistet. Päikesepaistes helkiv järv. Pilvitus asendus päikesepaistega. Kuumas päikesepaistes küpsenud pohlad. Soojendas end päikesepaistel. Viskas end päikesepaistele siruli. Tüdruku nägu läks äkitselt selgeks kui päikesepaiste. *Vaevu igritses päikesepaistet läbi võimsate puuvõrade. J. Piiper. | piltl. Ole õnnelik, et võid rõõmu tunda elu päikesepaistest! *Karl – viimne lootus, isa päikesepaiste, usu kinnitus. M. Traat.

raamas ‹adv›
korratus olukorras, korrastamata, koristamata. Toad olid raamas ja räpased. Park on üsna raamas, see tuleb korda teha. Õu on riisumata ja raamas. Hirmsasti raamas hooned. *Talu seal Tassul raamas ja ripakil, õueaed laapas maas ja katus kiivas külatee poole. A. Maripuu.

rahvas ‹rahva 19› ‹s›

1. etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm. Eesti, saksa, vene, hiina rahvas. Soome-ugri, uurali rahvad. Prantslased, inglased, itaallased jt. rahvad. Iisraeli rahvas 'juudid'. Aasia, Aafrika rahvad. Põhjamaade rahvad. Väike, suur rahvas. Ühe või teise rahva kultuur. Hõimude liitumine rahvaks. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 'iseseisvate riikide suurim poliitiline organisatsioon'.
▷ Liitsõnad: antiik|rahvas, hõimu|rahvas, koloniaal|rahvas, korilas|rahvas, kultuur|rahvas, kääbus|rahvas, loodus|rahvas, mets|rahvas, muinas|rahvas, mägi|rahvas, naaber|rahvas, pisi|rahvas, põhi|rahvas, põhja|rahvas, põlis|rahvas, päris|rahvas, ränd|rahvas, sugu|rahvas, sugulas|rahvas, vennas|rahvas, võõr|rahvas, vähemus|rahvas, väikerahvas; laulu|rahvas, mererahvas.
2. mingi paikkonna, koha elanikud v. teat. (talu)pere liikmed. Asula rahvas. Oma küla rahvas. Kohalik rahvas. Rahvas kutsub seda paika Röövlimäeks. Ära usu kõike, mida rahvas räägib! Oru Pearul oli naabripere rahvaga alatasa õiendamist. Käisin Jaaguõue rahval abiks. Tere, siitpere rahvas! Ma pean ruttama, muidu läheb sealne rahvas kodunt ära. Kus siis teie rahvas kõik on? *Jüri seletas, et Kustas on Sarapuu rahvaste, metsavahi ja kõrtsipere ühine karjapoiss .. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: aguli|rahvas, ilma|rahvas, küla|rahvas, linna|rahvas, maa|rahvas, mõisa|rahvas, rannarahvas; kodu|rahvas, maja|rahvas, naabri|rahvas, pere|rahvas, saunarahvas.
3. maa, riigi rahvastik, eeskätt selle töötav enamik. Töötav rahvas. Vaesema, kehvema rahva lapsed ei pääsenud haridusteed jätkama. Jõukam, peenem rahvas. Mõisnike all ei olnud rahva põli kerge. Koolmeister peab rahvast valgustama. Tähtis on, et haridus ja kultuur pääseksid rahva sekka. Ta on iseõppinu, inimene rahva seast. Uuendustega püüti rahva elujärge parandada. Ässitajad kihutasid rahvast üles. Rahvas nõudis vabadusi ja maad. Teose kohta annab lõpliku hinnangu rahvas. Referendumil küsitletakse rahvast. President esines raadios ja televisioonis rahvale. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna.
▷ Liitsõnad: alam|rahvas, härras|rahvas, isanda|rahvas, kehvik|rahvas, kolhoosi|rahvas, liht|rahvas, maata|rahvas, ori|rahvas, popsi|rahvas, saksa|rahvas, sulas|rahvas, talu|rahvas, teenija|rahvas, töö|rahvas, töölis|rahvas, vabrikurahvas; pagana|rahvas, ristirahvas.
4. inimesed; suur rahvahulk. Õu oli rahvast täis. Turul oli rahvast veel vähe(võitu). Jaanituli meelitas palju rahvast kokku. Kogunenud oli hulk rahvast. Ruum oli rahvast tulvil. Rahvast oli nagu murdu. Huvitav näidend tõmbab rahvast teatrisse. Koosolekul, näitusel oli igasugust rahvast. Rahvas koguneb kontserdile. Teedel voolas, rändas rahvast. Sõdurid tulistasid rahvast. Tegi seda kogu rahva nähes, ütles kogu rahva kuuldes. Kadus tagaajajate eest rahva hulka. *Selle kohta öeldakse näitlejate keeles: rahvas oli mul peos, tegin temaga, mis tahtsin .. V. Panso.
▷ Liitsõnad: jala|rahvas, kiriku|rahvas, kõrtsi|rahvas, laada|rahvas, matuse|rahvas, pidu|rahvas, pulma|rahvas, saaja|rahvas, talgurahvas.
5. (teat. inimrühma v. -põlvkonna kohta). Kunstnikud on huvitav rahvas. Autojuhid on üksmeelne rahvas. Öise vahetuse rahvas on juba oma töö lõpetanud. Arutasime neid probleeme esimese kursuse rahvaga. „Estonia” rahvas kutsus Trilljärve onu Leksiks. Noored on teadmishimuline rahvas. Vanem rahvas oli mures põllutööde venimise pärast. Kas meie tööd ka tulevaste põlvede rahvas küllaldaselt oskab hinnata? *Mereröövlid olid lindprii rahvas keset mõõtmatuid vetevälju. A. Pervik. *.. päris võssa rajatud Sarapuu kohas oli noorem rahvas, aga lapsi neil polnud. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: filmi|rahvas, kirja|rahvas, kunsti|rahvas, male|rahvas, raadio|rahvas, spordi|rahvas, teatri|rahvas, üliõpilasrahvas; noor|rahvas, vanarahvas; meeste|rahvas, naiste|rahvas, poisterahvas; abielu|rahvas, paar|rahvas, paari|rahvas, paarisrahvas.

rehe|suits
reheahju suits. *.. õu oli täis rehesuitsu ja kuivava kõrre kirbet lõhna. A. Kalmus.

rinnak ‹-u 2› ‹s›

1. mäenõlv; mägi, kõrgendik; ‹liitsõna järelosana› (üldisemalt ka:) ettepoole v. kõrgemale ulatuv ala. Kevadveed tormavad rinnakutelt alla. Tee viib mööda rinnakut ülespoole. Ronisime järsust, pikast rinnakust üles. Nende põllud on mäe põhjapoolsel rinnakul. Laager ehitati rinnakule. Sõitjad kadusid rinnaku varju. Tõus rinnakule oli ränk. *Kui jõuti uue künka rinnakule, hakkas sillerdav järvepind jälle paistma. P. Kuusberg. *Õu .. oli keset krunti kõrgemal rinnakul ja selle lõunapoolsel kallakul oli meil suur viljapuuaed. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kalda|rinnak, kalju|rinnak, künka|rinnak, liiva|rinnak, mäe|rinnak, põllu|rinnak, raba|rinnak, soorinnak.
2. anat rindkere eesseinas paiknev piklik lame luu, millele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet, rinnaluu (sternum). Kuul purustas rinnaku. Südamemassaaži tehes surutakse rinnaku alumisele kolmandikule.

risu ‹11› ‹s›

1. metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad); praht, prügi, rämps. Metsaalune on risu ja kuivanud lehti täis. Maja ümber vedeleb palju ehitusprahti ja risu. Harakas kannab tulevase pesa tarvis risu kokku. Jõgi kannab kaasa igasugust risu. Park, teerada puhastati risust, tehti risust puhtaks. Lapsed riisusid, pühkisid prahi ja risu kokku. Võsast korjatud risu viidi lõkkesse. Aedades põletatakse mullust risu. Tuleb vanad hooned lammutada ja risu ära vedada. Lagunenud aed parandati, aga risu jäeti koristamata. Õu oli nagu prügiauk, kuhu loobiti kõiksugu vana koli ja risu. *Jääb see risu maha, siis on üraskid platsis ja uut metsa ära püüagi istutada. A. Siig. | piltl. Keel puhastatagu igasugusest risust!
▷ Liitsõnad: lehe|risu, oksa|risu, metsa|risu, puurisu.
2. tarbetu koli; miski katkine v. tarvitamiskõlbmatu, logu. Pööningule tassitakse igasugu risu, mida enam ei vajata. Viskas luuakontsu muu(de) risu(de) hulka. Voodiks oli neil mingi vana rauast risu. Kes niisuguse risuga enam künnab! Vanad, risuks sõidetud autod. *„Mis me selle risuga peale hakkaksime?” küsis Kaarel. „Aknad on puruks taotud, suurem osa uksi eest ära kantud, aiad ära põletatud.” O. Tooming. || risuks piltl ülearuseks, tülinaks, ristiks. Seitse aastat lebas ta halvatult, risuks nii endale kui teistele. Ega vanad taha noortel risuks ees olla. Risuks ta kaelas ei ole, rügab tööd teha nagu teisedki. See mees oli talle kogu aeg risuks jalus. *Ja mitte üksnes ülearusena ei tundnud ta ennast – ei, tüliks, risuks, rõhuvaks ristiks ja koormaks oli ta igaühele! E. Vilde.
3. hlv roju, reo (ka kirumissõnana). Vaata koera, tuleb risu veel kallalegi! Kassil, risul, on pulmad käimas. Kus ta, risu, nii kaua on! Astu jalust, risu! Sina (viimane) risu, või plehku pistma! Sa risu, kuidas hammas valutab! *Olin, olin joodik ja risu, aga enam ei võta. O. Luts.
▷ Liitsõnad: kassi|risu, koerarisu.

risune ‹-se 4› ‹adj›
risu täis, risuga kaetud. Risune õu, metsaalune. Jõudsime risusele raiesmikule. Tee on noore võsaga umbe kasvanud, risuseks muutunud. *.. preili Mõttus võiks tulla, oma kõrgetel kontsadel komistades üle risuse köögiläve astuda.. R. Kolk.

risustuma ‹37›

1. risuseks muutuma, risuga täituma. Mets on hakanud risustuma. Madalaveeline oja on kohati üsna tugevasti risustunud. Aegade jooksul järv risustus ja soostus. *Õu risustub, kui luud ei ole enam õigetes kätes. M. Raud. || piltl. Keel kipub risustuma.
2. lagunema, risuks (2. täh.) muutuma. *.. viimastel aastatel on vanu [hooneid] kohendatud ning risustunud kõrvalhooneid maha kistud. O. Tooming.

rohune ‹-se 4› ‹adj›
rohuga kaetud. Rohune heinamaa, teerada, väljak. Kari sööb rohusel põndakul. Õu on rohune. Rohuses kaldavees ujub kalakesi.

roisk ‹roisu 21› ‹s›

1. pehkiv v. mädanev aine, kõdu, rämps. Aed, õu tehakse roisust puhtaks. Lained toovad veetaimede roisu randa. *Nüüd oli järele jäänud ainult paljas maa, sest tuli oli teinud kuivas roisus puhta töö. A. H. Tammsaare. *Siis alusta [tööd] ja aita sumbast mädanenud roiske välja rookida.. A. Hint.
2. kõnek (sõimusõnana elusolendi kohta:) raisk. Niisuguse roisuga ei maksa tegemist teha. Sa roisk, kuidas pea valutab! *Näe, juba kaks suurt võiku koera uksenurka roninud! Hurr-juh, roisud! L. Kibuvits.

rookima ‹roogin 42›

1. (põhjalikult) nühkides, kraapides jne. puhastama. Lund rookima. Tänav, õu tuleb (lumest, porist) puhtaks rookida. Kinnituisanud teeraja peab lahti rookima. Põrand oli nii must, et andis alles rookida! Hobused olid tallis rookimata. Mehed läksid võsa, raiesmikku kändudest puhtaks rookima. Koukis taskust rätiku ja asus nina rookima. *Muidu, peab ütlema, / pole ju vigagi / rookida ennast / saunas. J. Kross. || kala v. lindu sisikonnast puhastama, rappima. Naised rookisid köögis kalu. Pidupraeks roogiti paar kana, hane. *Laanekotkas oli rookinud lutsu ja riputanud tahenema. M. Aitsam.
2. kõnek peksma, lööma. Mees sai pättide käest rookida. Kutsikas roogiti vitsaga läbi. Selles lahingus sai vaenlane kõvasti rookida. *Andres ei mõista lastega nalja, tema roogib nad läbi, kui asi tõsiseks läheb. A. H. Tammsaare.

ruumikas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
ruumi poolest avar, mahukas, suur. Ruumikas köök, maja. Ilusad ruumikad toad. Kamber oli madal, aga muidu ruumikas. Korter tundub päris ruumikana. Kõigiti ruumikas kajut. Ööbisime ruumikas koopas. Tegi loomale üsna ruumika puuri. Vanaemal on hästi ruumikas voodi. Talu suur ruumikas õu. *.. jalas kandis ta vanu, kohmakaid ja raskeid, ent ruumikaid sõdurisaapaid. V. Õun.

räpane ‹-se 4› ‹adj›

1. kasimata, määrdunud, ropane. Põrand on räpane. Räpane teemaja, kõrts. Räpane ja haisev köök, koridor. Tuba on räpane, koristamata. Korterist jäi räpane mulje. Räpane laud leemendab õllest. Räpasel linal on räpased nõud. Räpased jalanartsud. Mis räpased kaltsud need siin on? Räpane õu, agul. Ekslesime kitsastel räpastel tänavatel. Hoovis mängisid räpased lapsed. Räpase välimusega vanamees. Su käed, riided on räpaseks saanud. Vesised ja räpased silmad. Räpane ja kärnas koer. Kevadine räpane lumesoga. || puhtust mittepidav. Noor inimene ei tohi nii räpane olla. Õnneks pole minia sugugi räpane, hoiab elamise kenasti puhta.
2. piltl alatu, nurjatu. See on räpane laim! Räpased skandaalid, mahhinatsioonid. Haub räpast plaani. Nägin su räpase arvestuse suurepäraselt läbi. Ja korraga seesugune räpane lugu! Poliitika on enamasti räpane mäng. Vägivald muutub tänapäeval üha räpasemaks. Ära pane tähelegi seda räpast kirjutist! Kasi minema, räpane molkus! *On tal aga hing räpane, on ka silmavaatamine räpane.. A. Hint. || kõlvatu, sündsusetu. Mees tegi neiule räpaseid ettepanekuid. Ma ei salli räpaseid suhteid. Madalad ja räpased instinktid.

räpp ‹räpa 22› ‹s›
mustus, saast, kõnts. Haisev räpp. Õu on räppa täis. Räpa sisse uppuvad tänavad. Jalad on paakunud räpaga koos.

rööbas ‹rööpa 19› ‹s›

1. sõiduki v. veoki rataste sügavam jälg tee- v. maapinnas v. mujal, rattarööbas, roobas. Sügavad, põhjatud rööpad. Vankrirattad on kruusateele rööpad sisse kulutanud. Autost jäid, auto jättis lumme mustrilised rööpad. Käru vajutas mullakamarasse kitsa rööpa. Rattad vajuvad rummuni liivasesse rööpasse. Rööpasse, rööpaid täis sõidetud, aetud õu. Püüab autot vett täis rööbastest välja juhtida, aga rattad libisevad ikka rööbastesse tagasi. Maantee on rööpas 'rööplik'. Rööbaste konarused raputavad autos istujaid. Rööpad lähevad, viivad metsa vahelt läbi naaberkülla. || ‹hrl. sisekohakäänetes› piltl millegi normaalne, tavapärane v. ettenähtud kord v. kulg. Elu hakkas vähehaaval rööpasse, rööbastesse minema. Ta ei suutnud oma perekonnaelu õigesse rööpasse seada. Jutt hüples ühelt teemalt teisele, suutmata rööpasse jääda. Juhib vestluse ettenähtud rööbastesse tagasi. Isa aitas majapidamist rööpas, rööbastes hoida. Tootmine püsis endistes rööbastes. Kriis viis tööstuse rööpast, rööbastest välja. Kõik asjad said peagi jälle rööpasse. Tervis kipub vägisi rööpa(i)st välja. Välismõjud ähvardavad kunsti rööpaist välja paisata.
▷ Liitsõnad: kelgu|rööbas, ratta|rööbas, tee|rööbas, vankrirööbas.
2. tehn vedurit, kraanat vm. liikuvat seadet suunav (hrl. ka kandev) teraslatt. Rööpa kandevõime, pikkus, paindejäikus. Rööpaid panema, paigaldama, vahetama. Kahe rööpa jätkukoht. Raudteel kinnitatakse rööpad liipreile. Tramm, rong liigub rööbastel, rööpail, mööda rööpaid. Kraana seisab rööbastel, rööpail. Kolm vagunit jooksis rööbastelt maha. Rööpaga ripptee. Rööbastega ja rööbasteta liiklusvahendid. || ‹hrl. pl.› piltl rada, tee. Juhtis jutu asjalikele rööbastele. Mõtted liikusid rahulikel rööbastel. Tuli üle minna sõjaaja rööbastelt rahuaja rööbastele. Töö läheb oma rööpaid mööda ja naised võivad seejuures juttu ajada. *Kuulutati välja mobilisatsioon, senine elu jooksis rööbastelt. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kontra|rööbas, kraana|rööbas, raudtee|rööbas, teras|rööbas, trammirööbas.
3. sport ovaalne metallsüdamiku ja puust kattega varb rööbaspuudel. Esimene, tagumine rööbas. || ‹pl.› kõnek rööbaspuud. Rööbastel esinema, võimlema, võistlema.

sagin ‹-a 2› ‹s›

1. sagimine, tõtlev liikumine, askeldamine vrd sigin-sagin Inimeste sagin südalinna tänavail, jaamaperroonil. Idamaa turgude kärarikas sagin. Kauplustes on märgata pühade-eelset saginat. Inimrohkes saginas kaotasin oma tuttava silmist. Algas suur sagin: igaüks kiirustas. Vastase värava all käis hetk aega kibe sagin. Ärasõidu saginas unustati ikka midagi maha. Koolimaja õu oli täis laste saginat. Rahvas hakkas saginal vagunitesse minema. Kõik olid saginas, mõeldi ainult iseenese päästmisele. Ma ei talu suurlinna saginat. Sipelgapesas käis lõpmatu sagin. *Telkide vahel oli siginat ja saginat. Mehi küll soome, küll saksa mundris. H. Susi.
▷ Liitsõnad: inim|sagin, rahva|sagin, turu|sagin, tänavasagin.
2. kära, müra. *Tänavalt kandus sisse jalakäijate sammude lakkamatu sagin. V. Gross. *Korraga on saalist kuulda nõrka saginat, siis vaikib see jälle.. O. Luts.

sammas|õu
ehit peristüül

see ‹selle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b. ‹adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II. ‹substantiivselt› (viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2. ‹sg.› viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4. ‹sg.› (viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5. ‹sg.› viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | seda ‹rõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III. ‹adjektiivselt› (osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. | ‹ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV. ‹adjektiivselt ja substantiivselt› kõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1. ‹substantiivselt, korduvana› osutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b. ‹adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2. ‹koos pronoomeniga teine› esineb mitmesugustes väljendites. a. ‹substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b. ‹adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1. ‹substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2. ‹adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI. ‹ühendsidesõna osana› seda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

segi ‹adv›
segamini
1. korratus, korrastamata olukorras, lõhutuna, purustatuna, laiali paisatuna, läbisegi v. sellisesse olukorda. Poisi tuba on kohutavalt segi. Peksab (toas) kõik segi. Paiskab, puistab, pillub, tuhlab kapi segi. Läbiotsijad pöörasid terve maja segi. Mehed läksid kaklema ja peksid kõrtsi segi. Mürskudest segi paisatud maapind. Autod ja rasked veokid on tee segi pööranud, segi sõitnud. Muru, õu on segi songitud. Paduvihm, rahe peksis rukkipõllu segi. Keegi on laste liivast kindlused segi trampinud. Segi väherdatud voodi. Ründajate ahelik löödi segi. Tuul ajas juuksed, soengu segi. Ähvardab laimajal näo segi lüüa. Selline tee, et põrutab sisikonna segi. *Tuult peaks tulema, et mere segi lööks ning kala karidele tuleks. J. Tuulik. || (abstraktsemalt:) normaalsest olukorrast välja(s), mittesoovitud olukorras v. olukorda. Rinde lagunemise tõttu oli kogu üldine kord segi. Kuuldavasti on tal rahaasjad täiesti segi. Sõda lõi kõigi(l) elu segi. Juhus võib head plaanid segi lüüa. Ägedast tundetulvast lähevad mõtted segi. Nüüd sa ajasid mu mõttekäigu segi. Räägib kiirustades ja sõnu segi ajades. Luuletus on küll peas, aga ülesütlemisel läheb ometi segi. Loendasin möödakäijaid sajani, siis läksin segi. Poisike ehmus ja läks oma jutuga segi. Ajasin kogemata nimed, majanumbrid segi. Te ajate mind nähtavasti kellegi teisega segi 'vahetate ära'. Hiinlast ja jaapanlast on kerge (omavahel) segi ajada 'ära vahetada'. *Kuid veelgi hapramad on tõed, paiskuvad segi väärtused, voorused kaotavad hinna. F. Tuglas.
2. üheks tervikuks segatuna v. segatuks, segunenuna v. segunenuks. Turunaine müüb suuri ja väikesi kalu segi. Hapukoor maitseainetega hästi segi kloppida. Kas soovite mineraalvett või veini? – Valage segi. Riidas on segi kased, haavad ja lepanotid. Laual lebasid segi raamatud ja ajalehed. Klassis on segi poisid ja tüdrukud. Põski mööda voolas alla pisaraid segi vihmapiiskadega. Nali on tõega segi. Tõelisus kippus kujutlustega segi minema. Elus on sageli segi naer ja nutt. *.. meid oli [laulmas] vanu peremehi ja noori perenaisi, poiste ja tüdrukutega segi. A. Kitzberg. *Minevik ja tulevik, niisamuti kui põhjus ja tagajärg läksid üksteisega segi ja olid lõpuks nagu üksainus palav puder.. R. Kolk.
▷ Liitsõnad: läbisegi.
3. kõnek (elusolendi kohta:) mitte täie enesevalitsuse, tajumise, mõistuse juures; täie enesevalitsuse, tajumise, mõistuse kaotanuks. Ehmatus, rõõm lõi tüdruku täiesti segi. Koer on rõõmust päris segi. Ümberringi oli selline tohuvabohu ja virvarr, et ma olin täiesti segi. Pea läks juba paarist napsist segi. Olen magamata, pea on täna segi. Ta on peast vähe segi. Haige on vahepeal mõistuse juures, siis läheb jälle segi. Mõistus kipub ülepingutusest segi minema. Mees on üksinduses omadega puhta segi läinud. Paistab, et tal on närvid segi 'korrast ära, haiged'. *Kohe pärast Arabella sündimist olid emal meeled segi läinud ja ta oli vette hüpanud. A. Pervik.

sire ‹-da 2› ‹adj›

1. sihvakas, nõtke, graatsiline. Siredad tütarlapsed. Ilusad siredad sääred. Lõhikust paistab kena sire jalg. Neiu sire kael, piht. Põlvini ulatuv rüü liibus siredale kehale. Tüdruk sirgub üha siredamaks. Noor sire puu. Sirge ja sire õngeritv.
2. sirav; ere. Sire jää. Tähtede sire valgus. Õu oli täis siredat maipäikest. Siredais värvides kunstlilled.

sise|õu
hoonetest (ja müüridest) ümbritsetud õu. Lossi, kloostri, haigla, elumaja siseõu. Linnuse siseõu. Aknad avanevad siseõue.

sopane ‹-se 4› ‹adj›
porine, mudane. Sopased tänavad, saapad, riided. Sopane õu. Tulija oli märg ja sopane. Sügis on sopane aeg. Tüdruk ajas lapiga sopast vett kokku. || räpane. Pliidil seisab sopane pott. Sopane hotell linnaservas. | piltl. *.. ta [= nurgaadvokaat] ei põlanud ühtki riiuasja, olgu see nii sopane kui tahes. E. Bornhöhe.

sopiline ‹-se 5› ‹adj›
soppidega. Järve sopiline kaldajoon. Ilus sopiline metsaserv. Kuurort asus väga sopilise lahe kaldal. Taevas ujuvad põnevalt sopilised pilved. Sopiline koridor, ärklituba, ruum, maja. Maa-alune käik, õu oli sopiline.

šahti|õu
mäend šahti lähedal asetsevate kaeveõõnte kogum

taga|õu
maja taga olev õu; ant. eesõu. Talu tagaõuel siblisid kanad. Poe tagaõu on kastivirnu täis. See juhtus mõisa tagaõues. Kuurid ehitati tagaõue.

talu|õu
Taluõue piirasid hooned. Jõukamas peres oli ka taluõu avaram.

tee|leht1
bot parasvöötme paljuliigiline madal rohttaim, mida kasutatakse rahvameditsiinis verejooksu sulgemiseks, paistetuse alandamiseks jm. (Plantago). Suur, keskmine, süstlehine teeleht. Teelehtedesse kasvanud rada, õu. || selle taime leht. Pani laia teelehe haava peale.
▷ Liitsõnad: rand-teeleht.

tegu ‹teo 27› ‹s›

1. millegi tegemine. Heegelnõelad peene pitsi teoks. Nüüd on natuke aega puhata, enne kui algab leibade tegu.
▷ Liitsõnad: ale|tegu, heina|tegu, kauba|tegu, leiva|tegu, saia|tegu, söögi|tegu, töötegu.
2. tegevus, toimetus, toiming; tegevuse, toimingu tulemus. Jumala esimene tegu oli valguse loomine. Kõige mõistlikum tegu oleks nüüd tagasi pöörduda. Ei tea, kas on tark tegu seda vett juua. Kahtlastel puhkudel on tegevusetus parem kui mõtlematu tegu. Varas tabati teolt 'varguse sooritamiselt'. Mees tabas naise otse teolt 'intiimvahekorralt teise mehega'. Tubli, väärt, julge, ilus, vahva tegu. Halb, alatu, häbistav tegu. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Iga tegu, mis me teeme, on pöördumatu. Nüüd alles hakkame (suuri) tegusid tegema! See on alles mehe tegu! Tegu oli hästi mõeldud, aga kukkus halvasti välja. Kelle tegu see on? Kas poisid tunnistasid oma teo üles? Sellist tegu on raske varjata. Kahetsen oma tegu. Mustad teod ei kannata päevavalgust. Igaüks vastutagu ise oma tegude eest. Lõikab, maitseb oma tegude vilja. Pead oma tegudest aru andma. On see siis nüüd mõni kiita tegu? Mis siin nüüd enam, tegu on tehtud. Eesti teater sai teoks 'sündis' rahvusliku liikumise ajal. See unistus peab kord teoks saama 'teostuma, täituma'. Mõte, kavatsus tehti teoks 'teostati, viidi täide'. Talunikud tegid teoks 'asutasid' piimaühistu. Õunad kui pisikesed pabulad, pole neil tegu ega nägu 'head väljanägemist ega kõlblikkust'. Tüdrukul pole nägu ega tegu 'head välimust ega meeldivat olekut', aga näe, mehele sai. Poiss on oma isa tegu ja nägu 'olekult ja välimuselt isa moodi'. Lamba nägu, hundi tegu. *Naljakas, et ühegi sangari kangelastegude loetelus ei ole kunagi mainitud sellist tegu nagu ootamine. H. Väli. || (tegutsemise kohta, vastandatuna mõtlemisele v. rääkimisele). Erinevus, kuristik sõnade ja tegude vahel. Ei jõutudki sõnadest tegudeni. Jutt käib, aga tegu pole näha. Aidata saab ainult teoga, mitte sõnadega. See mees on olnud õige kristlane nii sõnas kui teos. Sõnad sõlmivad, teod tasuvad. *Lubadus on kosutav; aga tegu on kindlam. J. Sütiste. || jur teovõimelise isiku teadmisel ja tahtel toimuv tegevus v. tegevusetus. Õiguspärane, -vastane tegu. Õigusliku tähendusega tegu.
▷ Liitsõnad: armu|tegu, hea|tegu, hirmu|tegu, häbi|tegu, ime|tegu, kangelas|tegu, kiuste|tegu, kiusu|tegu, käki|tegu, mehe|tegu, nalja|tegu, paha|tegu, patu|tegu, päti|tegu, sangari|tegu, sea|tegu, sund|tegu, usu|tegu, varga|tegu, vägi|tegu, vägilas|tegu, äkktegu; kuri|tegu, süü|tegu, vägivalla|tegu, väärtegu.
3. aj feodaalne töökohustus mõisale (maa kasutamise eest); vastav kohustuslik töö. Korraline tegu. Mõisale tegu tegema. Pärisorjad tegid tegu kaksteist nädalat aastas. Rüütlid hakkasid talupoegadelt tegu nõudma. Linnanaisigi koormas tegu: nad pidid talvel mõisale linu ketrama. Talupojad keeldusid tegu tegemast rohkem kui kolm korda nädalas. Saunik tegi tegu ka talupidajale, kelle maa peal saunahütt asus. Teole minema. Igast talust käidi mõisas teol. Teomees jäi teolt ära. Maa eest tuli teoga tasuda. Terve jalg läheb teole, haige jalg läheb ahju peale.
▷ Liitsõnad: abi|tegu, jala|tegu, korra|tegu, mõisa|tegu, nädala|tegu, rakmetegu.
4. korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), laar. Tegu leiba. Tuleb teha suurem tegu saia. Vaja ruttu uus tegu ahju panna. Tehti teist tegu pulmaõlut. Lasin teo värsket võid kokku lüüa. *.. töö [potitehases] ei võinud seista, uus tegu nõusid tuleb homme ahju laduda. P. Vallak. || portsjon; loomus [2]. Hea kalasupi saamiseks tuleb samas vees keeta mitu tegu ahvenaid. *„On hea tegu vimba sees!” hüüab Tuur Sinkale, sest jõevees vahutav noodapära tõotab head saaki. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: juustu|tegu, käki|tegu, leiva|tegu, puskari|tegu, saia|tegu, vorsti|tegu, või|tegu, õlletegu.
5. vaevanägemine, pingutus, tegemine (3. täh.) Lapse magamapanekuga oli tegu. Koolis on mul kõige rohkem tegu matemaatikaga. Uudishimulikke on palju, oli tegu küsimustele vastamisega. Varase tõusmisega oli tükk tegu. Parandamisega oli rohkem tegu kui asi väärt. Lugeda oskas ta vaevalt, kirjutamisega oli veelgi suurem tegu. Oli päris tegu, et teda lohutada. Meestel oli tublisti tegu, et paati tasakaalus hoida. Meil oli tegu, et libedal põrandal mitte pikali kukkuda. Igavene tegu selle poisiga, ei saa teist kuidagi õppima. No küll on tegu, kuidagi ei pääse läbi. *Oli ikka tegu küll, et õiged detailid õigeks ajaks õigesse kohta saaksid. L. Hainsalu. | ‹da-infinitiiviga›. *Üleüldse seisis õu puutumata rohus, nii et naabri kanal tegu oli seal poegi karjatada .. R. Soar. *Hobustel on tegu masinat läbi vilja vedada, et lõiketera paraja kiirusega liiguks. R. Vaidlo.
6. ‹üksnes sg. partitiivis› tegemine (5. täh.). a. osutab, mis v. kes miski v. keegi on. Selle mehe puhul on tegu sündinud diplomaadiga. Prantsusmaa näol on tegu suurriigiga. On meil tegu haige või simulandiga? Lumel olid jäljed, aga seekord polnud tegu jänestega. Laboratooriumist öeldi, et tegu on kasvajaga. Tegu võib olla lihtsalt arusaamatusega. Oleks ju võinud taibata, kellega sul tegu on. Tema võtab kõike tõsiselt, olgu siis tegu tööga või meelelahutusega. b. pistmine, asi, kokkupuude, läbikäimine. Mis mul teistega tegu. Tal paistab kõigega tegu olevat. Mis on sul sellega tegu, mis teised teevad. Nüüdsest peale pole meil teineteisega vähimatki tegu. Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. *.. mingil kombel pidi sellel inglil juudi või poolakaga tegu olema, miks siis lapse nimeks muidu Verbitski pandi! A. Hint. *Ta on ainus selles seltskonnas peale Irma, kes teeb tegu raamatute ja ajalehtedega. R. Roht.

teivas|tara
teivasaed. *Ehitused ja avar õu on piiratud kõrge soejalga laotud teivastaraga .. H. Salu.

templi|õu
templi siseõu. Nelinurkne, lahtine templiõu.

tirin|-tärin ‹tirina-tärina› ‹s›
tirin ja tärin. *Pool tundi hiljem oli Altvälja õu kuljuste ja aisakellade tirinat-tärinat täis.. M. Mõtslane.

tänava|pool [-e] ‹s›

1. tänava üks pool. Vasak, parem tänavapool. Lähme varjulisemale tänavapoolele.
2. millegi tänavapoolne osa. *.. haiglal puudub õu, aga tänavapoolele ei lubata pidžaamapükstes ilmuda. O. Kruus.

urgas ‹urka 19› ‹s›

1. looduslik v. tehislik õõnsus, tühe v. auk (maapinnas), koobas. Urkad, lehtrid, orud jm. karstivormid. Jõekallas oli täis mitmesuguse suurusega urkaid. Peitsime kirjad kiviaia prakku või mõnda muusse urkasse. Sõja eest mindi maa-alustesse urgastesse pakku. || sellelaadne õõnsus looma varju- v. pesapaigana. Vesiroti urgas. Poisid otsisid vähkide urkaid. Saarmas varjub kalda lähedal urgastes. Katusealuses urkas oli mingi linnupesa. Pimeduse saabudes tuleb öökull oma urkast välja. *Lepalinnu pesa võib leida igast õõnekesest ja urkast – puuriidast, müüripraost, puujuurte alt või kuldnoka pesakastist. M. Mäger.
▷ Liitsõnad: peidu|urgas, sala|urgas, vähiurgas.
2. varjuline nurk, sopp vms.; inimese vilets eluase v. asupaik. Tundis majas iga viimast kui urgast. Läbiotsijad tuhnisid kõikides urgastes. Lammutamisel leiti vana elumaja urgastest igasugust kõntsa. Kevadel pühiti õu puhtaks, unustamata vähematki urgast. Lapsehoidja kasutusse anti trepialune kitsas, ilma aknata urgas. Kodutu otsis mõnd soojemat urgast, kus magada. Veetis oma öid ajutistes urgastes. Elasime pimedas ja niiskes keldris, tõelises urkas. Armetud ja räpased agulimajad, lihtsalt urkad. Suflöör istus laval oma urkas. *.. kuni viietoalisest korterist said kahe-, siis ühetoalised ja lõpuks urkad. L. Promet. *Ja nad [= pilvelõhkujad] saavad samuti kehvikute peavarjudeks ning isegi pättide urkaiks .. F. Tuglas. | piltl. *Ainult mõni üksik silmapilk [elust] jääb kusagile hinge salajamasse urkasse pesitsema .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: keldri|urgas, peidu|urgas, sala|urgas, toaurgas.
3. salajane joomapunker, kõrts, lõbumaja vms. päevavalgust kartev koht. Sadama ümbruskonna kahtlased urkad. Mees pidanud kas mängupõrgut või muud urgast. Alustas napsitamist uhkes restoranis ja lõpetas viimase järgu urkas. Võõrastemaja oli saanud salakaubavedajate urkaks.
▷ Liitsõnad: aguli|urgas, jooma|urgas, kõrtsi|urgas, oopiumi|urgas, patu|urgas, röövli|urgas, salaurgas.
4. kõrvaline ruum v. koht, kolgas. Universumis on palju uurimata urkaid. Pärnu kõrval tundus alevik talle väikese ja räpase urkana. *Siin [= pealinnas] käib elu palju kiiremas tempos kui seal kusagil urkas, näiteks Tartus. O. Luts.

uss|aed
murd taraga piiratud (talu)õu. Ussaia värav, muru. Ussaia tagant algasid põllud. Naabertalu hääled kostsid selgesti meie ussaeda. *Hilissügisel ulatus kraav ussaia alt Aovere ojja .. L. Metsar.

vangla|õu
Üksluised jalutuskäigud vanglaõuel.

välis|õu
hoone(te)st väljapoole jääv (aia v. müüriga piiratud) õu. Lossi, kloostri välisõu. Võlvialusest läbi pääsesime Kuressaare linnuse välisõuele. Müüa neljatoaline korter, mille juurde kuulub välisõu.

õel ‹-a, -at 2›

1. ‹adj› pahasoovlik, kiuslik, kuri, tige; seda väljendav. Õel mees, perenaine, õpetaja. Õel teravmeelitseja. Pagana õel plika. Ta on väga õel inimene. Isa pole loomu poolest õel. Õela iseloomuga, hingega naine. Ta on õelam kõigist nõidadest. Vaesus teeb õelaks. Muutus vanast peast väga õelaks. Teiste naer tegi ta veel õelamaks. Tundis teise äpardusest õelat rõõmu, lõbu. Kiusas teisi õelal kombel. Õel muie, pilk, nägu. Õelad silmad. Seal majas valitseb õel vaim. Nägu säras õelast võidurõõmust. Õela keelega, sulega ajakirjanik. Maailm on ta vastu õel olnud. | ‹substantiivselt›. Õelast ei saa lugu pidada. Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. || (kellegi vastu suunatud pahatahtliku kavatsuse, teo, ütluse vms. kohta). Õel plaan, intriig, märkus. Esitas õela küsimuse. Levitati õelat laimu. Õelad riukad, naljad. Naabrile mängiti õel vemp. Õel hüüdnimi. Joonistas vennast õela karikatuuri. || (loomade kohta:) kallale, hammustama kippuv; seda väljendav. Õelad haned. Sääsed on täna nii õelad. Koerte õel larin. Moskiitode õel pirin. *Ah sina oledki see, kes koera tema peale nii õelaks ajab! A. H. Tammsaare.
2. ‹adj› piltl (millegi kohta:) halb, hirmus, kole, vaeva põhjustav. Küll täna on õel ilm. Lagedal vihises õel tuul. See kasukas on soe ka kõige õelama lumetormiga. Õel palavik väristas ihu. Malaaria on õhtuti alati õelam. Reuma läheb ujumisega õelamaks. Õelad kibuvitsad. Suured, õelad mured. Õel kiirgus, külm, nälg. Õela haisuga vedelik.
3. ‹s› (eufemistlikult:) kurat. Õel käis pappi kiusamas.
▷ Liitsõnad: vanaõel.

õu ‹õue 26› ‹s›

1. elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala; tara, müüri v. hoonetega piiratud ala; hoov. Suure talu õu. Aguli räpane õu. Linnuse, kindluse õu. Porine, kivine õu. Sammub üle munakividega sillutatud õue. Keset õue seisab kaev. Õue, õuele pääseb väikesest väravast. Perenaine askeldab toa ja õue vahet. Õu kajab laste rõketest. Õue all on väike järv. Tee keerab meie õue alt ära. Küll tuleb õnn meiegi õuele 'peresse, majja'. || etn elamust ja kõrvalehitistest koosnev hoonerühm koos hoonete vahel ja ümber asuva alaga. *.. sumbküla .. iseloomustab õuede kobarataoline asetus ilma kindla plaanita .. H. Moora. || ‹sisekohakäänetes adverbilaadselt tähenduses› (majast) välja, (majast) väljas, väljast. Koer küsib, tahab õue. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Õues on kõva pakane, ilus heinailm. Kui linna jõudsime, oli õues juba pime. Botaanikaaias avati näitus „Mürktaimi toast ja õuest”.
▷ Liitsõnad: kasarmu|õu, kloostri|õu, kodu|õu, lossi|õu, mõisa|õu, naaber|õu, talu|õu, templi|õu, vanglaõu; karja|õu, majandus|õu, majapidamis|õu, puhasõu; ees|õu, sammas|õu, sise|õu, taga|õu, välisõu vrd šahtiõu.
2. van õukond. Keiser ja tema õu. *Näe, see kullatud tuulelippudega, see on Oderburg, kus nende hertsog õue peab. J. Kross.

õud ‹õu, õudu 21› ‹s›
erutusseisund, mida põhjustab mingi jube, hirmus nähtus v. olend; õudus. Kõiki valdas, haaras õud. Laste nägudel peegeldus õud. Pilk täis õudu. Ta häälest kostis õudu. Tunneb seletamatut õudu elu ees. Tema sõnad sisendasid mulle veelgi suuremat õudu. Kole loom äratas õudu. Komeet külvas kõikjal õudu. Kesköötund kannab endas isesugust õudu. Tajus üksinduse õudu.

õue ‹6› ‹s›
murd õu. *Kogu õue oli äkki kiilumist ja karjumist täis .. A. H. Tammsaare.

õue|lapp
väike õu. Kivine õuelapp.

õue|maa
õue all olev maa; õueala, õu. *Tee viib pere õue. Siin on suur lage õuemaa ilma aiata. V. Ridala.

üks|ainus ‹üheainsa, üht(e)ainust e. üht(e)ainsat, ühteainsasse› ‹adj›

1. ainult üks, üksainuke, ainus. Paadis oli üksainus mees. Lastest on tal elus üksainus poeg. Perekond elas ühesainsas pisikeses toapugerikus. Toas oli üksainus laud ja üksainus tool. Üle oja viis ühestainsast palgist purre. Oleks mul kas või üksainus kroongi taskus. Üheainsa aastaga on siin palju muutunud. Tühjendas klaasi üheainsa sõõmuga. Koosoleku päevakorras oli üksainus punkt. Ma olen seda naist näinud üksainus kord. Mul on üksainus soov: et sa mind ei unustaks. Kui ta lausuks üheainsagi lohutava sõna! Naistutvusi tal polnud, mitte ühtainsatki. Neist meestest pole enam ühteainsatki elavate kirjas. *Inimesel on üksainus elu ning meie ise oleme selle elu peremehed, õigus, Kaspar? J. Tuulik. | ‹substantiivselt›. Kui üksainuski teda kodumaal ootaks!
2. üks üldine, kõike hõlmav, mitte midagi muud sisaldav. Kevadel on õu üksainus päratu mudalomp. Sadamas oli üksainus mastide mets. Kogu tema elu on olnud üksainus töörügamine. Metsasalud läksid kaugemal üle üheksainsaks päratuks laaneks. Tuulepuhangud ägenesid, kuni lõpuks ühinesid üheksainsaks tormimölluks. Poisi nägu oli üksainus suur rõõm. Päevad möödusid ühesainsas suures ootusärevuses.

üksik|õu
etn hajatalu. Asustus paiknes Alutaguses hajusalt väiksemate külade ja üksikõuedena.

üle
I. ‹prep› [gen]
1. millegi pealispinda mööda v. selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele. a. (seoses liikumisega). Vesi voolas üle paagi ääre maha. Laine lõi üle paadi serva, viis kaks meest üle parda. Jõgi tõusis, tulvas üle kallaste. Lennuk lendas üle meie peade. Poiss ronis üle aia. Kiikujad ajasid üle võlli. Astus üle kõrge lävepaku, üle ukse sisse. Mina enam oma jalga üle tema läve ei tõsta 'tema juurde, tema majja ei lähe'. Andsin kirja üle ukse 'ukse pealt' sisse. Tõmbas paar korda käega üle kandlekeelte. Äigas kiiresti luuaga üle põranda. Tõmbas lapiga üle laua ja toolide. Pühkis taskurätiga üle lauba, silmade. Kammib juuksed üle pea. Heitis jala üle põlve. Sikutas särgi, kleidi üle pea. Kohendas üle põlvede nihkunud seelikut. Viskas fotoaparaadi, seljakoti üle õla. Vanamees vaatas mind üle prillide (allanihutatud prillide korral). Mineja vaatas veel korraks üle õla tagasi, ütles veel midagi üle õla 'pooleldi tagasi vaadates'. Poripritsmed lendasid üle pea. Viha, ärritus ajas üle ääre 'hakkas välja purskuma'. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväeduell. E. Krusten. b. (seoses asendiga, asetusega). Istus, jalad üle vankriääre rippu. Üks jalg üle teise, üle põlve. Tal on fotoaparaat rihmaga üle õla. Astub, mantel üle käsivarre. *Kõikvõimalik pudi-padi kobrutas [sahtlis] üle ääre, ainult pruuni ümbrikku polnud. A. Beekman.
2. mingi vahemaa taha (hrl. selle teise äärde) v. taga (selle teises ääres). a. (liikudes v. ulatudes). Läks üle tänava, tee. Mees astus üle õue. Poisid jooksid üle väljaku. Jalutas paar korda üle toa. Auto sõitis üle silla. Läksime jalgrada mööda üle heinamaa, soo. Teekond kulges läbi metsade ja üle väljade. Rünnata tuli otse üle lagendiku. Sõuti, ujuti üle jõe. Kuidas siit üle järve pääseb? Nad põgenesid üle mere Rootsi. Sõideti hobusega üle jää laiule. Põrandariie ulatus üle kahe toa. Suur raamaturiiul ulatus üle terve seina. Pilved tulid loodest ja läksid risti üle taeva. *Lõpuks avab ta ukse. Kahvatu koridorivalgus vibab üle esikupõranda. A. Maripuu. b. (asukohalt teises ääres, teisel pool). Ülo elab üle tänava minu vastas. Koolimaja on otse üle platsi. Üle järve on veel üks talu. Tema tuba on kohe üle koridori. Istus üle laua minu vastas.
3. mingile alale, mingisse piirkonda v. mingil alal, mingis piirkonnas. a. (seoses levikuga, liikumisega). Kuuldus, teade levis üle maa. Pasundas üle terve küla, et näe missugused nad on. Hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid. Naer kõlas üle toa. Lasksin pliiatsil üle paberi joosta. Külmavärin, kuum hoog jooksis üle keha. Judinad jooksid üle selja. Kahvatus, puna valgus üle näo. Naeratus libises üle palgete. Õpetaja laskis silmad üle klassi käia. Peremees libistas pilgu üle oma valduste. *Tundsin, kuidas läksin üle keha punaseks ja soojaks. L. Tungal. b. (seoses esinemusega, olukorraga). See rahvalaul on tuntud üle Eesti. Teda tuntakse üle linna. Ta on tuntud üle kogu maa. Üle maa kasvas rahulolematus. Tal on sidemeid üle maailma. Mees oli kuulus üle mitme kihelkonna. Suur, üle saia lõigatud viil. See lugu on juba üle küla teada. Tüdruk värises üle keha. Naeratas, naeris üle näo. *On nii harras rahu üle kogu taeva ja vee, üle metsa ja maa, et ei söanda end liigutadagi. R. Sirge.
4. katteks peale, katma v. katteks peal, katmas. Tõmbas endal teki üle pea. Mul oli tekk üle pea. Tal on rätik üle õlgade. Tüdrukul oli kerge mantel üle suvekleidi. Tihe udu laskus üle linna. *Üle õue aga riidekatus või viinapuuväädid, mis muudavad valguse raugeks ja sumedaks. F. Tuglas.
5. mingi koha v. vahepunkti kaudu. Sõitsime Pärnusse üle Märjamaa. Väeosad liikusid üle Rõngu Valga suunas. Pihkva ja Novgorodi kaubandus käis suurelt osalt üle Tartu. *.. ka terve käsi närtsib ja sureb, alates sõrmedest üle käerandme, mööda kogu kätt üles. A. Hanko (tlk).
6. millestki kõrgemal, millegi kohal. Kõrgel üle inimeste peade lehvisid lipud. *Ja kui troopikataevas üle ookeani oli must ja üle lainete säras Lõuna Rist, siis igatsesin .. väikese valge käe järele. E. Tammlaan.
7. (ulatuvuselt:) millestki kõrgemal(e). Maa tõuseb siin kuni 300 m üle merepinna. Suusahüppetrampliin tõuseb üle puulatvade. Lapsel oli basseinis vesi üle pea. Poisid sulistasid üle põlve vees. Lumi oli sügav, tuli kohati üle saapasääre. *.. kuigi baromeeter seisis juba kolmandat päeva üle nulli, puhusid lõunakaarte tuuled ning sadas paksu lumeräitsakat. A. Gailit.
8. osutab mingile paikkonnale, kollektiivile, kus keegi v. miski on kõige parem, hinnatum, silmapaistvam, tähelepanuväärsem vms. Üle küla kõige ilusam tüdruk. Need on üle küla poisid. Paiba on ikkagi üle valla talu. Üle küla kõige rikkam peremees. Tal on maja üle alevi. Üle kooli kõige parem õpilane. Üle ümbruskonna kari, hobused. Hääl on sul küll üle küla! *.. teeme laeva üle ranna, missugust pole enne siinkandis nähtud .. A. Hint. *Alajõe poisid olid küll üle valla lakkekrantsid, mürgeldajad ja löömamehed, kuid sõnasööjad polnud nad mitte. H. Sergo.
9. osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub. Üle hulga aja sajab lund. Üle pika, hulga, kaua aja oleme jälle koos. Üle tüki aja oli taas pisut vaheldust. Saab sindki näha üle mitme aja. Üle mitme aasta kuulsin taas emakeelt. *Alles hiljem, üle aastate, pühendati mindki sellesse saladusse. I. Sikemäe.
10. osutab sellele, mida vahele jättes mingi tegevus kordub. Möödunud nädalal käisin üle õhtu kinos. Viibis kodus üksnes üle öö. Ta sõitis üle nädala maale. Käib poes üle kolme-nelja päeva. Loengud toimuvad üle nädala. Kartulipõld aeti üle vao lahti. *.. tšastuškade reipus on teeseldud ning tantsu trambitakse loiult, üle takti. A. Valton.
11. mingist määrapiirist rohkem (v. kaugemale), rohkem kui; ant. alla. Siin on üle tuhande krooni. Hukkus üle viiekümne inimese. Üle kahe mehe see lootsik ei kanna. Raamatukogus on üle veerand miljoni raamatu. Üle poole kivist on maa sees. Isa on juba pisut üle kaheksakümne. Ta on üle keskea mees. Külmad ilmad on kestnud üle nädala. Puul on vanust kaugelt üle saja aasta. Sellele ei või aega kulutada üle 10–15 minuti. Kell on kümme minutit üle kaheksa 'kaheksa läbi, üheksa peal'. Aeg oli juba üle kesköö, kui külalised lahkusid. Ta ei taha üle mihklipäeva oodata. Mees on üle kahe meetri pikk. Õppimises oli ta üle keskmise. Üle kõige 'kõige rohkem' meeldis talle orel. Armastas, usaldas teda üle kõige 'rohkem kui kedagi teist'. See õnnestus üle ootuste, läks üle ootuste hästi korda. Läks oma juttudega, ütlustega vahel üle igasuguse piiri 'rääkis, ütles, mis ei olnud sugugi sobiv'. Üle jõu käiv töö murdis tervise. Sa elad üle jõu 'kulutad rohkem kui majanduslikult võimalik'. Kogu see lugu käib üle minu mõistuse, mul üle mõistuse 'ma ei suuda seda mõista, sellest aru saada'. *Nad küttisid igaüks eraldi ja sageli oli nende vahemaa üle hõikeulatuse. A. Kalmus.
12. millestki valjemini, tugevamini, mõjuvamalt. Isa bass kostab ikka üle teiste jutu. Kiirabiauto signaalid kostsid üle tänavamüra. *Üle tööhäälte kostis kajakate kiljumine. H. Pukk.
13. millegi jooksul, kestel; mingi aeg läbi. Kartulid ja porgandid säilitatakse üle talve keldris. Kõikide loomade üle talve pidamiseks ei jätku sööta. Muusika, mis kestab üle aegade. *Kui järsku seal puhkes kevad, üle öö! Õhtul oli kõik külm ja hall, aga hommikul oli maa roheline ja kased lehis. K. Ainver.
14. kellelegi v. millelegi lisaks, peale. *Pulmasöömaaega oli vaaritamas kolm köögimamslit, riistapesijad üle selle .. O. Jõgi (tlk).
15. osutab hulgale, rühmale, kes midagi ühiselt teeb v. kelle jaoks midagi ühisena on v. tuleb, teat. hulga peale. Sõidurahad saadi üle hulga kokku. Küll me üle mitme midagi välja mõtleme. Õpilastel oli üle kolme õpik. Kui ta tuleb, teeme talle üle kahe tuupi! *Trööstiks vaid see, et rasv ja liha jagatakse nagunii üle paatkonna ühetasa. H. Sergo.
16. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Üle aisa lööma. Üle huulte tulema, libisema, saama. Üle kaela, küüru, turja tõmbama. Üle keele saama. Üle kivide ja kändude. Kops läheb üle maksa. See ajas kopsu üle maksa. Kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama, vedama. Üle noatera pääsema. Midagi, kedagi üle parda heitma. Üle pea ja kaela. Kellelgi üle pea kasvama. Kellelegi üle õla vaatama.
II. ‹postp› [gen]
1. ülaltpoolt, kõrgemalt (harvemini pealispinda mööda) kellegi v. millegi kohale; ülalpool, kõrgemal kellegi v. millegi kohal. a. (seoses liikumisega, asetumisega). Ema kummardub haige lapse üle. Lugeja kummardus raamatu üle. Ta näo üle levis kerge värin. *Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja üle kokku langenud. A. H. Tammsaare. b. (seoses asendiga, esinemusega). *.. suurel kivil seisis heledapäine, paljasäärne tütarlaps, hoides kätt silmade üle ja vahtides paadi poole. A. Mälk.
2. osutab isikule, keda haarab, valdab mingi tunne v. seisund. Suur rahu tuli tema üle. Suur rõõm tulvas minu üle. Väsimus, imelik rammestus võttis teekäija üle võimust. Palavik, haigus võttis minu üle võimust. *Mäletan kergendustunnet, mis mu üle uhkas. P. Rummo.
3. osutab sellele, keda v. mida keegi valitseb, juhib, võidab v. pääseb valitsema, juhtima. Pärisrahva üle valitsesid valged isandad. Vürst püüdis laiendada oma võimu naaberalade üle. Ta ei luba kellelgi kamandada enese üle. Sina oled teiste üle pandud, sina ka vastutad! Ta on kaotanud oma mõju sinu üle. Tüdruk ei valitsenud enese üle 'kaotas enesevalitsuse'. Järelevalve seaduste täpse täitmise üle. Maadleja saavutas oma vastase üle kiire võidu. Muinasjuttudes võidutseb headus kurjuse üle. Jaanipäeval pühitseti valguse võitu pimeduse üle. *Meeskond asus avariimaterjalidest uut kliiverpoomi valmistama, et saada jälle peremeheks laeva üle. R. Kurgo.
4. ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga› osutab mingile teemale, ainele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle suhtes on juttu, kellest kirjutatakse, mõeldakse vms. Koduteel vahetati muljeid kontserdi üle. Hakkas pärima sõbra vahepealse käekäigu üle. Patsient kaebab valude üle paremas küljes. Kurtis mõnikord väsimuse, igavuse üle. Diskuteeriti moodsa kunsti üle. Keeleküsimuste üle on palju vaieldud. Peeti nõu selle üle, kuidas tööd paremini korraldada. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Mina sinu üle kohtumõistjaks ei hakka! Ma ei saa otsustada asjade üle, mida ma küllaldaselt ei tunne. Armastas teiste üle nalja heita. Nad irvitasid minu üle. Pean kõige üle veel kainelt järele mõtlema. Naerdi tema rumaluse, kergeusklikkuse üle. *Ja jutt jooksis mis soras uuema kirjanduse ja teatri üle. A. Kitzberg. || osutab mingile põhjusele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle pärast teat. meeleolus ollakse. Pahandas teiste hooletuse, mõistmatuse üle. Torises lohakalt tehtud töö üle. Peremees nurises teenijate üle. Mille üle sa nii kangesti kurvastad? Ma olin tema tuleku üle ütlemata rõõmus. Tunneb heameelt oma laste üle. Ära ole kade teiste inimeste õnne üle! Teiste õnnetuste üle ei sobi naerda. *Liide joodab kodus kaevu ääres lehmi, kirub ja kriiskab Maasiku üle, kes teist sarvedega sarjab. A. Mägi.
5. hrv millegi peale, midagi katma. Toidukraami üle oli laotatud rätik.
III. ‹adv›
1. (seoses mingi takistuse v. tõkke ületamisega:) teisele poole. Kuidagi ei pääse jõest üle. Jõest viib üle uhke sild. Astus, hüppas kraavist üle. Mandrilt saarele pääseb üle praamiga. Kiviaiast sai ta hõlpsasti üle. Auto sõitis sõiduteel lamajast üle. *Üsna rööbiti teega on pikk turbaauk. Üle, otse üle, kes maldab siis nüüd veel sõõri teha! Hopp! B. Alver. *Jää oli nii paks, et Olli alt käis [jõest] üle talvetee. J. Saar. || (mingi ajapiiri, asjaolu, nähtuse ületamisel). Püüdis ebameeldivast kõneainest kähku üle hüpata. Sellest probleemist ei saadud üle ega ümber, ikka ja jälle tuli see jutuks. Üle kuuekümnene mees. *Väljas valgeneb, uus päev astub öö südamest üle. O. Kool.
2. osutab millegi kohalt v. mingist paigast, piirkonnast üleminekule. Üks lennuk lendas meist üle. Esimene mürsk, kuulipildujavalang läks kõrgelt üle. Linnast läks üle äikesepilv, tugev vihmahoog. Majadest on purustav torm, rajuhoog üle käinud. Mängija lõi väravast kõrgelt üle. Siit on paljud sõjad üle käinud. *Teisel päeval kadusin ümbruskonna metsadesse. Ja kuu aega hiljem veeres rinne mürisedes üle. R. Kaugver. || osutab mingit pinda mööda kulgemisele. Sandaalide nahkrihmad jooksevad üksteisest üle. Näost libises naeruvine nagu vari üle. *Kõrget ja kumerat laupa, millest risti üle jooksid märgatavad kortsud, piirasid tuhkblondid juuksed .. S. Kabur.
3. seoses vee vm. vedelikuga osutab kaldast, nõu äärest vm. kõrgemale tõusmisele ja ümbritsevale alale v. pinnale valgumisele, selle ala v. pinna katmisele. Jõgi ujutas kevadel luhaheinamaad üle. Meri ujutas sageli rannaalad üle. Suurvesi on jõeluhad üle ujutanud. Veehoidla ehitamisel ujutati üle 'uputati vee alla' võsastikke ja heinamaid. Kraavid olid vett täis, isegi ajasid üle. Tohutu laine ujutas kogu laeva parda üle. Pada ajas, kees üle. Piim kees üle. Puder, supp kees üle. || (piltlikes väljendites seoses tundmuste väljapurskumisega, esiletulvamisega). Mu tunded keesid lihtsalt üle. Ühel päeval viskas mu närv üle: sõimasin ta läbi. Süda oli täis ja hakkas üle ajama. Süda kees tänutundest üle. Hing keeb vihast üle. Temas oli palju sappi ja nüüd see kees üle. Miks sa nii ägedaks läksid, mis su karika üle ajas? Vaidlus oli äge, kõik keesid pisut üle. || (piltlikes väljendites seoses ohtra, ülirohke esinemusega). Inimmurd ujutas perrooni üle. Metsaalune on ülastest lausa üle külvatud. Mürtsus muusika ja möödujad puistati üle konfettidega. Turg ujutati üle odavate toodetega. Võitjad külvati üle lillede ja kingitustega. Vanamoor puistanud neid üle needuste ja sõimurahega. Ema külvanud ta üle liigse hellusega. *Aga meie eriliste mugavusteta peatuspaik on üks väheseid, mida ei ujuta üle tüütud ühepäevasuvitajad. P. Viires (tlk).
4. osutab mingi tervikpinna mõjutamisele, seda mööda liikumisele. a. (töötamisel, töötlemisel). Tõmbasin põrandad märja lapiga üle. Õhtul peab põrandad üle võtma 'üle pesema'. Käis kõik riiulid tolmulapiga üle. Hommikul pühiti kogu õu üle. Teerajad on hoolikalt üle rehitsetud. Nühkis üle kõik riiulis olevad klaasnõud. Viksisin oma tolmused kingad üle. Kortsunud kleit tuleb triikrauaga üle lükata. Küntud põld käidi veel äkkega üle. Toimetaja käis käsikirja(st) hoolikalt üle, kohendas ja parandas. Sõjavägi röövis kõik talud paljaks, nagu oleks rohutirtsuparv üle käinud. *Küll sööd [hobuseliha], kui muud pole! Lintsid isegi sõrmed üle. L. Promet. b. (pesemisel, valamisel). Uhab, hõõrub, valab end hommikul külma veega üle. Ma olen higine, loputan end duši all kergelt üle. Uhab nõud kraanikausis üle. Juurviljad loputatakse pärast koorimist veel kord külma veega üle. Muru piserdati hommikul veega üle. Sagar vihma pesi maapinna üle. c. (põgusal vaatamisel, kellelegi v. millelegi pilguheitmisel). Laskis pilgu, silmad toasolijaist üle käia. Tema pilk libises minust ükskõikselt üle. Võttis ajalehe ja laskis silmad kuulutustest üle käia. Silmitses kõik paberid üle, kuid vajalikku ei leidnud.
5. osutab mingi pinna katmisele (hrl. mingi aine- v. materjalikihiga). Seinad värviti või lubjati üle. Praod võõbati lubja ja tsemendiga üle. Paadilauad koolutati ja tõrvati üle. Sõidutee prügitati kõigepealt kergelt üle. Katus tõmmati esialgu tõrvapapiga üle. Uue riidega üle tõmmatud tugitoolid nägid kenad välja. Uks oli vaskplekiga üle löödud. Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Määris oma suusad hommikul kergelt üle. Mehe parukas oli üle puuderdatud. Lakib oma küüned üle. Praekala puistake kergelt riivjuustuga üle. Pelmeenid on kastmega üle valatud. Kriimustused on soovitatav joodiga üle käia. *Järv läikis, kui oleks ta hõbevärviga üle pintseldatud. H. Väli.
6. teisale, teise paika v. teisele (töö)alale. Kolis peagi Keilast üle Tallinna. Instituut kolib varsti üle uude hoonesse. Asutus viidi Müürivahe tänavalt üle Laiale tänavale. Ministeerium toodi Tallinnast üle Tartusse. Mitu madrust läks Inglismaal üle teisele laevale. Palus end teisele tööle, teise osakonda üle viia. Astus algul filoloogiateaduskonda, kuid läks sealt järgmisel aastal üle usuteaduskonda. Mitu jalgpallurit tulid meile üle teistest klubidest. Arsti optimism kandus üle ka patsiendile. *Ja viimati vastab see tõele, et mõtted kanduvad üle. V. Gross. || siirdes midagi teisale, teise paika. Verd, vereplasmat kantakse üle. Elektrienergiat on võimalik kergesti üle kanda. Palk kantakse üle töötaja kontole. Kellele tuleb raha üle kanda? Kontsert kantakse raadios, televisioonis üle.
7. kelleltki teiselt oma valdusse v. enda peale (täita, käsutusse, juhtida vms.). Enamlased võtsid linnas võimu üle. Võim läks üle uuele valitsejale. Mässulised olid juba politseijaoskonna üle võtnud. Juhtkonnal õnnestus laev mässajatelt uuesti üle võtta. Tema surma korral läheb vara üle pärijatele. Vanem poeg võttis isalt talu üle. Tema lastest ei tahtvat ükski ametit üle võtta. Leitnant võttis juhtimise üle. Võtsin valvekorra eelmiselt valvurilt üle. || mujalt, teistelt omaks. Semiidi hõimud võtsid üle sumerite kultuuri. Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalad, kuid andsid neile teised nimed. Naabritelt üle võetud kombed, tavad. *Olin mõne aastaga Pauluselt juba paljugi üle võtnud. Jäljendasin teda endale märkamatult. E. Tegova. || ‹hrl. koos verbiga lööma› kellegi teise käest näpates v. kavaldades endale. Passi peale, et keegi sul rahakotti taskust üle ei löö. Ära jäta asju lohakile, lüüakse veel midagi üle. Milda löönud Annelt kavaleri üle. Püüdis korduvalt teiselt tantsupartnerit üle võtta.
8. teisele poolele, vastase poolele. Üritas vaenlase poolele üle joosta, kuid tabati. Mõned mehed, väeosad läksid lahingute ajal üle. Mitmed reeturid jooksid üle. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada.
9. osutab seisundi, olukorra, tegevuse vm. vahetumisele, teistsuguseks minekule. Mõnesaja meetri järel läheb võpsik üle lausa sooks. Linnakese peatänav läks peagi üle maanteeks. Üksikud sajupiisad läksid varsti üle lausvihmaks. Kevad hakkab juba üle kasvama suveks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. Poiste lõõpimised läksid üle vastastikuseks nääkluseks. Ujuja läks kroolilt üle liblikujumisele. Palkehitistelt mindi üle kivihoonetele. Talupojad läksid üle vene usku. Joomalauas mindi kiiresti üle sinatamisele. Algul räägiti küll soome keeles, kuid siis mindi üle inglise keelele.
10. esineb ühenduses mingi kontrolliva tegevusega. Luges talle ulatatud rahatähed hoolikalt üle. Ta ei hakanud kaasatulijaid üle lugema. Mõõtis riidetüki üle – sellest peaks pluusiks piisama. Mõõtis vahemaa sammudega üle. Iga lennu eel vaadatakse lennuki mootorid põhjalikult üle. Õpetaja vaatas poiste töö üle ja jäi rahule. Enne teeleasumist on veel üht-teist seada ja üle vaadata. || uuesti. Pidime tehtu veel kord üle tegema. Koorijuht laskis mõnd kohta korduvalt üle laulda. Pean vist üle küsima, mis ta tegelikult soovis.
11. jõu poolest vm. suhtes võimsam, vägevam, silmapaistvam kellestki. Katsusid maadeldes jõudu – kumb on üle. Minu jõud käib temast üle. Nendest kividest sinu jõud küll üle ei käi. Tugevuselt on ta minust üle mis üle. Anna talle kere peale, sa oled ju temast üle. Lahingus olid ristirüütlid eestlastest üle. Ta on tennisemängus minust üle. Paistab, et vaimselt on nad meist pea jagu üle. Käib oma mõistusega mõnestki koolitatud mehest üle. Töödes, väitlustes on ta kõigist üle. Õppimises oli ta klassis teistest kaugelt üle. Aerutamises lööb ta sind kindla peale üle. Kange naine: mõneski asjas oma mehest üle. Minu tahtmine käis tema omast üle. Maailmas on asju, mis tema arusaamisest üle käisid 'mida tema ei mõistnud'. Jõu poolest on karu teistest loomadest üle. Kaardimängus on emand soldatist üle. || ‹koos verbiga mängima› vastas(t)est paremini, oskuslikumalt. Mängis oma vastase strateegiliselt üle ja võitis. Maardu jalgpallurid mängisid meie meeskonna lihtsalt üle.
12. kuuldavuselt millestki valjemini, kõvemini. Püüdis lärmist, masinamürast üle karjuda. Vaieldi ägedalt ja karjuti üksteisest üle. Laulmisel käis tema hääl ikka teiste omast üle.
13. lubatust, taluvusest, ettenähtust, normaalsest rohkem, liiga (palju), ülemäära. Mootor kuumenes üle. Ahje ei tohi külmaga üle kütta. Paat on lastiga üle koormatud. Olen viimasel nädalal üle töötanud. Ta on töödega üle koormatud. Koormab end kohustustega üle. Pingutab tõsidusega üle. Ära pinguta üle! Lilli ei tohi üle väetada. Istikud on üle kasvanud. Üle küpsenud pirnid, puuvili. Ta hindas oma võimeid, võimalusi kahjuks üle. Selle hinnaga soolasid küll üle. || ‹hrl. koos verbiga pakkuma› liialdatult, rohkem kui õige, vajalik v. sobilik. Need arvud on mõnel määral üle pakutud. Ma vist pakkusin ennemalt oma ütlustega natuke üle. Põnevuse taotlemisel on kirjanik üle pakkunud. || ajaliselt rohkem kui ette nähtud. Raamatute tagastamistähtaeg on paar päeva üle läinud.
14. rohkem, enam. Valgel, mustal on ettur üle. Enampakkumisel pakutakse üksteisest üle. *.. pealegi kui üks kahest on kasvav noormees, kes sööb täismehe üle .. V. Lattik. || ‹hrl. koos verbiga elama› (ajaliselt:) kellestki kauem. Sinu mees on nii kõbus, et elab sind kindlasti üle. Tahab luua midagi sellist, mis tema üle elaks.
15. märgib olukorda, kus püütakse mingist häirivast asjaolust jagu, võitu saada v. ollakse sellest jagu saanud. Ei saa kuidagi üle luuvalust, nõrkustundest. Ta on oma kohmetusest, kurvastusest, vaimsest kriisist üle saamas. Loodan rahalistest raskustest pikapeale üle saada. Elu läheb edasi, kõige hullemast oleme juba üle saanud. Võta end kokku, sa pead kaotusest üle saama. Ära pane tema ütlemisi tähele, ole neist üle. Püüdis naljatustega argielu hallusest üle olla. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Olen ikka kadestanud mehi, kes on üle minevikust ning elavad ainult olevikus ja olevikule, muidugi ka tulevikule .. Mart Kalda.
16. (millegi lakkamise v. lakanud-oleku kohta:) mööda; möödas. a. (saju vm. loodusnähtuse kohta). Vihm jäi üle. Loodame, et sadu läheb varsti üle. Vihm oli üle ja päikegi väljas. Õhtuks läks, oli tuisk üle. Raju läks hommikuks üle. b. (füsioloogilise v. psüühilise tunde kohta). Haigus, tõbi läks peagi üle. Peavalu, nohu, köhahoog läks üle. Ta on äärmiselt solvunud, viha ei lähe kuidagi üle. Mis me enam vaenus oleme, minu viha on ammu üle. Paistab, et armutuhin on poisil üle.
17. tarvitusest, vajadusest järele. Üks taldrik jäi üle. Mul jäi pisut raha üle. Väljaminekutest jäi üle kenake summa. Ehitusest jäi materjali üle. Midagi ei jäänud üle, kõik söödi ära. Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa rebestada. Toas jäi ruumi ülegi. Meil jäi isegi pisut aega üle linnaga tutvumiseks. Paistab, et sul jääb õigust ülegi! (etteheitena).
18. ‹koos verbiga jääma› osutab kellegi piiratud valikuvabadusele mingis olukorras. Jäi üle vaid oodata ja loota. Kustal ei jäänud muud üle kui minema hakata. Poisil jäi üle ainult sõna kuulata. Küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb!
19. ‹koos verbiga vaatama› osutab kellegi sihilikule mittemärkamisele v. et millelegi ei pöörata sihilikult tähelepanu. Tühiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Inimene õpib elus paljustki üle vaatama. *Temast ja tema vajadustest vaadati üle nagu tühjast õhust. V. Uibopuu.
20. muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana; näit. üle astuma, üle elama, üle kasvama, üle kavaldama, üle kuulama, üle libisema, üle lööma, üle trumpama
Omaette tähendusega liitsõnad: mis|üle, seeüle