[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aimlema ‹aimelda 49›
hrv
1. aimusi läbi elama. *Inimene kõhkleb, aimleb ja piinleb. R. Sirge. *.. tema rahutu hing ihales ning aimles esimese armastuse õnnes ja tusas. J. Kärner.
2. aimata püüdma; aimata laskma. *Aegsasti aimleb ja mõistatab see nooruk suuri elusaladusi .. H. Siimisker. *Molbertile kinnitatud kartongil aimlevad söega tõmmatud .. kontuurid tulevase kompositsiooni võimalikke lahendusi. E. Tennov.

alatiseks ‹adv›
jäädavalt. Lapsepõlvekodu jääb alatiseks meelde. Kas ta läks alatiseks maale elama?

and ‹anni 21› ‹s›

1. see, mida keegi v. miski annab, pakub; kink, annetus. Pidi elama juhuslikest andidest. Võttis anni tänuga vastu. Inimene püüdis loodusjõude ohvrite ning andidega lepitada. Allikasse visati anniks hõbedat. Looduse, sügise annid. Murakad, jõhvikad – põhjamaade soode ja rabade annid. Sügisesed metsad jagavad ohtralt oma ande. *Juulius Kilimitil tuli üle elada lisaks muudele perekonnaelu andidele ka esimene perekonnatüli .. K. Ristikivi. || armuand, almus. Ta käis külas kerjamas ja ande saamas. Sandile anna, aga ära santi andidega tapa. || ‹pl.› etn veimed, mõrsja kingid pulmalistele v. vastukingid pulmalistelt; mõrsja poolt veimevakaks kogutud raha v. esemed
▷ Liitsõnad: armu|and, loodus|and, maa-|and, mere|and, metsaand; ohvri|and, sügisand; pruudi|and, pulmaannid.
2. anne, andekus. Tal on muusika, matemaatika, näitlemise, keelte peale andi. Antsul on eriline and teisi inimesi matkida. *.. mitte üksi riimide kokkuseadmiseks ei lähe loomupärast andi vaja, vaid ka äriajamiseks .. I. Pau.
▷ Liitsõnad: kõne|and, laulu|and, muusikaand.
3. andmine. *Raha või muu hinnalise asja and läheks meile raskeks .. F. R. Kreutzwald.
▷ Liitsõnad: andeksand.

armukest elama
van kellegi armukeseks olema; armukestena (ilma abielus olemata) kokku elama. *.. sõjaväljal viibivate meeste naised hakkasid soldatitega armukest elama .. R. Sirge. *„See pole ju tema mees,” vastas Lonni, „nad elavad armukest või muidu niisama.” A. H. Tammsaare.

armu|leib
kellegi armust antav v. saadav elatis. Armuleiba sööma. Vanainimene võeti tallu armuleivale. Pidi vanul päevil armuleival elama. *Ta meenutas ikka enam ja enam vana, armuleival koera .. L. Promet.

aru|päine ‹-se 4› ‹adj›
hrv selline, kel aru, mõistus peas, arukas. *Seal olen minagi esmakordselt näinud maailmavalgust ja arupäiseks saades kaasa elama hakanud oma isa saatust. J. Kärner.

asuma ‹37›

1. kusagil olema. a. (asjade, loodusobjektide, rajatiste jne. kohta:) asetsema, paiknema. Aiatööriistad asuvad kuuris. Sõnaraamatud asuvad keskmises riiulis. Maja, suvila, paadikuur asub järve ääres. Uus teletorn asub linnast väljas. Kus, mis tänavas asub raamatukogu? Ministeerium asub endises kohas. Koolimaja ja rahvamaja asuvad lähestikku ühel pool tänavat. Kauplused asuvad käe-jala juures. Meie uus korter asub kolmandal korrusel. Kohviku vastas asuv park. Suurem osa jäämäest asub vee all. b. (inimese jm. elusolendi kohta:) ajutiselt v. püsivalt viibima; elama; elutsema. Ta asus aastaid välismaal. Selles metsatalus ei asu enam ühtki hingelist. Kes teab, kus ta praegu asub. Muistsed soomeugrilased asusid õige laialdasel maa-alal. Karud asuvad sügaval laanes. *Kes asus lähemal süldikausile, kahmas säält kahvliga käntsaka taldrikule .. R. Sirge. c. (millegi abstraktse kohta). Küüntes ja juustes usuti asuvat peidetud elujõudu. *Akna taga asus jahe kevadöö. L. Metsar. *.. lõbusalt nad astusid ja nende nägudel asus vaikne rõõm. F. Tuglas (tlk).
2. kuhugi minema v. tulema; kusagil aset võtma, end sisse seadma jne. Asuti lauda, laua taha, laua ümber. Dirigent asus koori ette, pulti. Poisid asusid ritta, rivisse. Asusime järjekorda, sappa. Väeosa asus positsioonile. Asuti jõe kaldale laagrisse. Valvur asus oma vahipostile. Reisijaid palutakse asuda vagunitesse, oma kohtadele. Asuge trepile seisma, teeme pildi. Poiss asus tüdrukule lähemale, tüdruku kõrvale. Emalind asus jälle pesale. *Lauda istuti nõnda, et köster asus laua otsa, tema paremal käel Andres ise .. A. H. Tammsaare. | piltl. Rõõm, õnnetunne, kurbus, viha asus südamesse, hinge. || kuhugi elama minema v. tulema; kuhugi üle v. ümber kolima; välja rändama. Uude majja, uude korterisse asuma. Maale, maalt linna elama asuma. Ta olevat Hiiumaale asunud. Suveks võib lakka, aita asuda. Krimmi ja Kaukaasiasse asunud eestlased.
3. midagi tegema hakkama, mingit tegevust alustama. Asuti niitma, kraavi kaevama, suvilat ehitama. Lapsed asusid kirjandit kirjutama, koduseid ülesandeid lahendama. Kõneleja asus viimase probleemi juurde. Kõik asuvad sööma, toidu kallale. Hobune asus kaeru krõmpsutama. Tuli asuda teele, minekule. Külalised asusid minema. Puhkus on läbi, tuleb asuda jälle ametisse, töö juurde, tööle. Asume asja juurde. Diviis asus pealetungile. Jüri asus teiste juhiks. *Peale seda asus ta teopoisina mõisa tööle. A. H. Tammsaare. *Tuul aga asus niutsuma ümber maja .. A. Mälk. || mingisse olukorda, situatsiooni, vahekorda jne. astuma. Asub kaitseasendisse. Ema asus minu nõusse. Asus endiste sõpradega vaenujalale. Ta asus täiesti erinevale seisukohale.
4. van millestki v. kellestki kinni hakkama v. kinni haarama, asima. *.. [Jüri Tork] asus mõlema käega ta pagunitest kinni ja kiskus need krauhti maha. E. Vilde.

ümber asuma
teise paika üle kolima v. elama asuma. Palju juute eri maadest asus ümber Iisraeli. Paisjärve alla jäävalt maalt tuleb paljudel perekondadel ümber asuda.

asustama ‹37›

1. teat. ala, kohta elanikega, asukatega täitma; kuhugi elama, asuma panema. Kaliforniat hakati asustama hiljem kui muid USA piirkondi. See ala asustati peamiselt sunnitöölistega. Hiiumaa kirde- ja looderannikule asustati rootslasi. Sellest piirkonnast tuleb elanikud asustada mujale. Saar on asustamata 'elaniketa'. Hõredalt, tihedasti, ühtlaselt asustatud alad. *Kullimaja asustasid peamiselt lätlased, kuid siin elas ka palju teistest rahvustest perekondi. E. Rängel. || (loomade, taimede kohta). Tiik asustati karpkaladega.
2. kuhugi elama asuma; seal elama, selle koha asukateks olema. Seejärel asustasid viikingid Gröönimaa edelaosa. Vormsit asustasid varemalt rootslased. Kreetat asustanud muistne rahvas on hukkunud. || (loomade, taimede kohta). Mulda asustavad vihmaussid, putukate vastsed ja paljud mikroorganismid. Arukask asustab kergesti metsata alasid.

boheemitsema ‹37›
boheemlasena elama v. käituma. Boheemitsev kunstirahvas.

elama ‹37›

1. elus olema, eksisteerima, olemas olema; ant. surnud olema. Jäi imekombel elama. Kas ta elab? Kui isa-ema veel elaksid! Vastsündinu elas vaid lühikest aega. 80 aastat juba elatud. Üks vendadest on surnud, teised elavad. Haige ei tahtnud enam elada. Kotkas elab väga vanaks. || ‹käskiva kõneviisi 3. pöördes interjektsioonilähedaselt› õnnitlus-, juubeldus- v. poolehoiuväljendites. Elagu noorpaar! Elagu juubilar! Elagu olümpiavõitjad! || (hrl. elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tunduma. Näos elasid ainult silmad. Rõõm paneb näo elama. Kunstnik oskab oma maastikke elama panna. Iga noot muusikas peab elama. Orel lausa elab ta käes. Mõnda osa on laval raske elama panna. Hommikuti hakkab maja elama. Leek lõi tuules jälle elama. Vesi lõi äkki elama – väikesed kalapojad kihutasid siia-sinna. *Kogu [kevadine] loodus elas ja kees häältest. J. Mändmets.
2. päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtma (hrl. täpsustatult elamise laadi, viisi, tingimuste vms. poolest). Elame, näeme. Kes sind keelab elamast? Ela ise, lase teisi ka elada. Pole kurta, on ikka elatud ka. Nüüd võiks alles elama hakata! See mees juba oskab elada! Elati täisverelist, huvitavat, sisukat elu. Meie elame oma elu, elagu nemad oma! See pole kellegi elu, mis ta elab! Elab niisama päevast päeva, päevast teise. Kuidas ta oma elu elatud saab? Elu tahab elada. Mis elu sa vahepeal oled elanud? Kuidas sa elad? Elan ilusasti, hästi, õnnelikult, muretult, lahedalt, tagasihoidlikult, vaeselt, halvasti. Rahamehed elasid laialt, suurelt, uhkesti, toretsedes, pillates, üle jõu. Elab siidis ja sametis 'rikkuses, toretsedes'. Elab hooleta kui linnuke oksal. Elab kui saks, kuninga kass 'hästi, toredasti'. Ela nagu tuule peal 'ebakindlalt'. Elab kui vanajumala selja taga 'rahulikult, kaitstult, kartmata'. Katsume paremini elada kui tänini. Elab vaikselt ja omaette. Elab kõlvatult, viltu, ula. Ela hästi! (hüvastijätuvormel). Igaüks elab nii, nagu oskab. Elab vaest viisi, vaesuses, ebainimlikes oludes. Pääseme ükskord inimeste moodi elama. Elab vanemate hoole all. Elab teiste kulul, teiste armul, teiste armust, teiste kaela peal. Poeg elab omas leivas, oma käe peal. Koolipõlves elasime temaga ühe katla peal, ühes leivas. Elab nagu putukas puukoore all, vahel 'vaikselt, enesessetõmbunult'. Elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub, uudisteta'. Pidi elama hulkudes ja põgenedes. Revolutsionäärid pidid sageli põranda all 'illegaalselt' elama. Elas kasulapsena onu peres. Püüab elada vale ja pettusega. Elab kõigi õpetuste vastu. Elab seaduste järgi. Elati hirmu all, raske paine all. Elame töö tähe all. Elatakse ootuses ja lootuses. Elati rahus, sõpruses, üksmeeles. Naabrid olime ja sõbru elasime. Elasid omavahel vaenus, riius. Elavad kassi ja koerana, nagu kass ja koer 'tülitsedes, riius'. Elavad abielus, vabaabielus, meest-naist. Elab üksi. Elavad naisega kahekesi. Toakeses elati viie-kuue inimesega. Elavad registreerimata koos. Aastate kaupa on lahus elatud. Elab eilses, homses, oma ajast kaugel ees. Linn elas kõige harilikumat argipäeva. *Kõrboja elas oma endist elu, elas nagu tõsise peremeheta maalapp kunagi, metsistus, rohtus, lagunes. A. H. Tammsaare.
3. elunema, asuma. Kus ta praegu elab? Kuskil peab ju inimene elama. Elab Alutagusel, Tartus, pealinnas. Elab oma majas, avaras korteris. Kütmata kambris ei elatud kunagi. Elame kuuendal korrusel. Matkajad elasid telkides. Elame nendega samas majas, naabermajades, üleaia, ühe katuse all. Teisel pool seina elab meil orkestrant. Elame äärelinnas, Tähe tänavas, kooli(le) lähedal, kaupluse kõrval. Võin elada kas või metsas kuuse all. Kolisime linna elama. Elasin mitu aastat maal. Nad on hiljuti meie kanti elama asunud. Tagalas elades õppis korralikult ära vene keele. Vanaema elab meie juures. Tädi elab meilt 3 km kaugusel. Inimesi elab kõigis kliimavöötmeis. Mutt elab maa all. Troopikataimed elavad meil ainult kasvuhoonetes. | piltl. Oh kui palju kurjust elab selles inimeses! Kes teab, mis teise südames elab. Hinges elab igatsus, rahutus, lootus, vaimustus. Ta silmades elas hirm. *Väsimatu kangelasjõud näis tema käsivarres elavat. E. Bornhöhe.
4. millelegi pühendunud v. millestki haaratud olema. Elab ainult oma tööle, kunstile, õpingutele. Ema elab oma lastele. Elab hetkele, käesolevale silmapilgule, tulevikule. Tal on, mille eest, nimel elada.
5. toituma; elatuma, elatist saama, ära elama. Ta on viimasel ajal elanud ainult teest ja leivast. Söö tublisti, ega paljalt õhust ja armastusest ei ela! Šaakal elab raipest. Kasvatas kartuleid ja nendest elaski. Rannarahvas elab kalastusest. Elab pensionist, stipendiumist, honoraridest. Elab oma tööst, teiste tööst, vargusest, dividendidest. Elab vanemate varast, toetusest. Kelle vaevast te olete elanud?! | piltl. Kirjanik elab sulest 'kirjatööst'. Linn elas eeskätt turistidest. Ajakirjandus elab uudistest.
6. säilima, püsima. Mõned vanad tavad elavad tänapäevalgi. Dante „Jumalik komöödia” on elanud ja elab veel sajandeid. Ta töö elab üle aegade. Mälestus sinust jääb meis elama. Varjud elavad, kuni on valgust. Vana on sitke elama ja visa kaduma.
7. hrl van kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema, kokku elama. Peremees elanud oma teenijaga. Aeles ringi, elas kõlvatute naistega. Mees on haige, naine elab teistega.

armukest elama vt armuke(ne)

elama nagu ~ kui mihkel vt mihkel

elama nagu ~ kui miska vt miska

kaasa elama

1. kogu hingega, tunnetega millestki osa võtma. Lugeja elas raamatu sündmustikule sügavasti kaasa. Pealtvaatajad elasid võistlusele kõigest hingest kaasa. Ema elab kaasa laste rõõmudele ja muredele. Ma ei suutnud ta vaimustusele kaasa elada. *Jutt jooksis ja mehe silmad kilgendasid, käed elasid kaasa, tehes musttuhat eri laadi liigutust .. I. Sikemäe.
2. mingi sündmuse toimumise juures viibima. Ta on need sündmused ise kaasa elanud. Paljud olid tulnud kaasa elama uue teatrihoone avamisele.

kokku elama
kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema. Nad pole abielus, elavad niisama kokku. *Naine ootas [oma meest] aasta, aga teist enam ei oodanud, hakkas siin kokku elama ühe vanapoisiga .. K. Ristikivi.

läbi elama
üle elama (1. täh.), läbi tegema, kogema. Elab kõik väga raskelt läbi. Sel laevasõidul elasin läbi esimese tugeva tormi. Läbielatud katsumused, ohud, rõõmud ja mured. Võõrsil on ta palju läbi elanud. Riik elas läbi raskeid aegu.

[kellegi] naha peal ~ nahal elama vt nahk

peost ~ pihust suhu elama vt suu

[kellegi] selga elama tulema, [kellegi] seljas elama vt selg

sisse elama
millegagi, mingi olukorraga harjuma v. kodunema; millessegi, mingisse olukorda süvenema. Kas oled jõudnud juba uuel töökohal, uude ametisse sisse elada? Osasse jäägitult sisse elav näitleja. Õpetaja peab oskama sisse elada õpilaste mõtte- ja tundemaailma. Teadlane on uuritavasse ajajärku hästi sisse elanud.

vanast rasvast elama vt rasv

välja elama
(mingit varjatud tunnet) tegevuses, käitumises vms. avaldama; oma energiat rakendama. Oma meelepaha, solvumist, rõõmu välja elama. Laps elab ennast välja mängudes. *.. me peame teatris välja elama oma agressiooni ja hirmud, et neist elus vabaneda. M. Unt.

ära elama

1. (teenitud sissetulekuga) läbi v. välja tulema. Oma sissetulekutest elab ta lahedasti, ilusasti, muretult ära. Sellest palgast perega ära ei ela. Suudab omal käel, omal jõul ära elada. Selle rahaga ei ela kuidagi ära.
2. (eluprotsessi teat. osa läbitegemist rõhutavalt:) elama (2. täh.) Äraelatud aastad. Oma aja ära elanud majandussüsteem, ühiskond, vaade, arusaamad. Vana koolimaja on oma aja ära elanud. *Ma olen oma elu ära elanud, aga mulle näib täna kõik endine [nagu lapsepõlves]. A. Kaal.

üle elama

1. läbi elama, läbi tegema; kogema. Riik elas üle ärevaid päevi. Kirjandus elab üle kriisi, mõõnaperioodi, tõusu, kõrgaega. Teos elas üle 6 trükki. Äsja üleelatud avarii. Elab mälestustes uuesti üle lapsepõlve rõõme. Aiman, mida ta oma hinges üle elab. Temaga koos on üle elatud häid ja halbu aegu. Meenutas üleelatud kaotusi, nurjumisi, pettumust.
2. (ebasoodsates tingimustes) vastu pidama; taluma, välja kannatama. Rukkiorased on talve hästi üle elanud. Kevadliblikad elavad talve üle valmikuna. Aedvili elas põua rahuldavalt üle. Elasime selle aasta kuidagi üle. Nii pikka lahusolekut, seda häbi ei elaks ta üle. Majanduskriisi suutsid üle elada ainult suurettevõtted. *Paar direktorit siin [= traktorijaamas] üle elanud, pettis ta alguses ka Lokki päris jultunult. E. Rannet.
3. kellestki v. millestki kauem elama. Vanake on kõik oma lapsed üle elanud. *.. mina [= teist vanem mees] olen ju teie aastad üle elanud, teie minu aastaid veel mitte. A. H. Tammsaare.

elamine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn elama). Elamiseks kohandatud ait. Möbleeritud tubades elamine. Elamiseks vähe, suremiseks palju. Tööpuudus tegi elamise raskeks. Niisugune asi võtab elamise isu ära! Elamine tähendas talle töötamist. Elu tahab elamist. Elab vaikselt oma elamist.
▷ Liitsõnad: kaasa|elamine, läbi|elamine, sisse|elamine, ära|elamine, üleelamine.
2. elukord, elutingimused. Maarahva elamine läheb ülesmäge. *Vedasin teist linnas ringi, näitasin tudengilinna elamist. L. Tigane.
3. eluase; majapidamine (v. selleks vajaminev). On oma elamise linna moodi sisse seadnud. Selles eas tahab inimene juba oma elamist ja olemist. Tulime teie uut elamist vaatama. Teil siin päris korralik elamine. Vanasti oli talus kogu elamine ühe katuse all. Sellesse kohvrisse mahub pool elamist ära. *Hommikul lähed hämaraga ära, elamine jääb laokile .. L. Hainsalu.

elatuma ‹37›
ära elama, ülalpidamist saama. Elatub oma tööst. Uganda riik elatub põllumajandusest. Kavatses elatuda vabakirjanikuna. Pensionist elatuv eideke. *Haug on ju suur röövel – elatubki väikeste kalade söömisest. M. Raju.

elav ‹-a 2›

1. (< partits elama (1. täh.)); elus, (elusana) eksisteeriv, eluprotsessist osa võttev; ant. surnud. Hirmust kange, ei surnud ega elav. Tulistas elava märklaua pihta. Ükski elav hing 'mitte keegi' ei pääse siit läbi. Elavatest lilledest pärg. Mädanikust on nakatatud ka elavad puud. Metsatulekahjus hukkub kõik elav. Lesk liikus elava varjuna. Seisis ta ees kui elav manitsus, süüdistus, hoiatus, etteheide. Elavad ja surnud keeled. Elav rahvakeel, murre. Veel elav südametunnistus. Mälestused sellest olid alles üsna elavad. Kirjandusklassika jääb ka tulevikus elavaks. || elusataoliselt liikuv, muutuv v. talitlusvõimeline. Elavad 'liikuvad' luited. Elavad 'hõõguvad' söed. Küünla elav tuli on hubasem tuimast elektrivalgusest. Tuletõrjujaile paiskus vastu paksu suitsu, kuid elavat tuld polnud näha.
2. ‹s› elus, mittesurnud inimene. Elavad ja surnud. Elav elavate seas. *Jah, surnu austamine on sagedasti tähtis just meile, elavaile. A. Jakobson.
3. ‹adj› elusolenditest koosnev v. moodustuv. Elava müürina tõkestas lehmakari tee. Rahvahulga elav sein. Üksteisel käest kinni võttes moodustati elav kett. || otseselt inimeselt tulev (hrl. kõne vm. esituse kohta). Trükisõna ei asenda lektori elavat sõna. Tahan muusikat kuulata elavas ettekandes, mitte plaadilt. Elavast kõnest kuuldud väljendid.
4. ‹adj› liikuv, elurõõmus, rahutu, kärsitu; kärme, vilgas, ergas. Elava loomuga laps. Ülemeelikuseni elav poiss, tüdruk. Ta on isegi natuke liiga elav. Oli elav ja kärme kõnelema. Elav ja rõõmus kui linnuke. Loomult teistest elavam. Rasvatihane on haruldaselt elav lind. Uru ees müras kuus väga elavat rebasepoega. Elav iseloom. Elavad liigutused. Elavad silmad. Elav mõttelend, kujutlusvõime, mõistus. Elav nägu, pilk, vaade. || (tegevuste v. nähtustega seoses:) täis liikumist, rahvarohke. Kauplus oli kõige elavamal tänavanurgal. Olin kujutlenud sadamat elavamana. Suvel on supelrannas elav. Algas liiklus, muutusid elavaks ka kõnniteed. Kogunemiskohas läks üha elavamaks.
5. ‹adj› aktiivne, intensiivne, energiline. Elav liiklus, kauplemine. Elav vestlus, arutelu, vaidlus. Elav osavõtt kõigist üritustest. Üleskutse leidis elavat vastukaja. Ilmutas asja vastu elavat huvi. Kuulati elava tähelepanuga. Käisid elavad läbirääkimised. Nad on omavahel elavas kirjavahetuses, läbikäimises. Elav soov õppida. See oli poliitiliselt elav aeg. Muuseumi külastamine on tänavu olnud elavam kui mullu. Senisest elavam majanduslik edasiminek. Valitseb elav nõudmine metsasaaduste järele. Arutati, kuidas ringi tegevust elavamaks muuta.
6. ‹adj› väljendusrikas, ilmekas; ere. Elav stiil, kujutuslaad. Elav näide, eeskuju. Teose elav rahvalik keel. Kirjeldab sündmusi elavais värvides. Ebasümmeetria teeb kompositsiooni elavamaks. Elav jume põskedel. Kirjurähni sulestik on elavam kui musträhnil. Erksavärvilised poelõngad tegid mustri elavamaks.
7. ‹adj› tegelik, tõeline; päris, ehtne. Jutu tegelasteks olid elavad inimesed ta lähikonnast. Elavas ringluses moodustavad rahvalaulu sõnad, viis ja esitus alati lahutamatu terviku. See oli mul esimene kord näha elavat luuletajat. Kargas välja nagu elav välk.

elavate kirjas olema, elavate kirjast lahkuma
elus olema, elama; surema. Teda ei ole enam elavate kirjas. Ta peaks nüüd õige vana olema, ei tea, kas ongi enam elavate kirjas. *Seekord leinas laev elavate kirjast lahkunud kaptenit, kes möödunud ööl laevajuhi-kohustused igaveseks maha pani. H. Sergo.

ellu|jäämine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
elama jäämine. Kaheldi haige ellujäämises.

elu|lootus
lootus elama jääda. Elulootus andis merehädalistele jõudu vastu pidada. *Kuid ka see rohi ei aidanud midagi ja õhtupoole oli kindel, et Miinal elulootust ei ole. O. Truu.

elutsema ‹37›

1. kuskil elama, elunema. Kus ta praegu elutseb? Elutseb kuuldavasti oma tütre juures. Selles pargis on alati öökulle elutsenud. Koger elutseb seisvas vees.
2. olelema, olesklema; kiratsedes elama. *.. Laur ja Jaan elutsesid niisamuti ilma hooleta ja tööta. K. Toom. *Ma pole kuulnud ega näinud, et meil Eestis keegi kirjandusest elaks. Võib-olla elutseb mõni naljahammas kirjandusest, aga see on juba teine asi. O. Luts.

elu|võimeline
võimeline elama. Eluvõimelised järglased, seemned, eosed. Mullas püsib see kahjur aastaid eluvõimelisena. *Mitte kogu ta looming pole eluvõimeline meie ajal. N. Andresen.

elu|võimetu
võimetu elama. Eluvõimetu enneaegne. *Selts oli sisemiste vastuolude tõttu muutumas eluvõimetuks. F. Tuglas.

emigratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. (poliitilistel, majanduslikel vm. põhjustel) kodumaalt lahkumine, väljarändamine. Töötute pidev emigratsioon. || biol loomade väljaränne levilast (hrl. mass-sigimise v. toidupuuduse tõttu)
2. kodumaalt eemalviibimine, pagulus, maapagu. Emigratsioonis elama. Pöördus emigratsioonist kodumaale tagasi. *Tähelepandav kunstiline süvenemine algab Vildel emigratsiooni ajal .. P. Rummo.
3. emigrandid. *Ühel või teisel põhjusel ei siirdunud nad Pariisi, kuhu pärast Esimest maailmasõda voolas kokku vene emigratsiooni suurem osa. V. Beekman.

es ‹adv›
‹imperfekt eitavas kõnes› murd ei. *.. võttis noore naise ja hakkas elama. Elas. Es käi kõrtsis, es joo viina ega õlut .. O. Luts.

haarem ‹-i, -it 2› ‹s›

1. muhamedlase naistele eraldatud ruumid islamimaades; seal elavad naised. Sultani haarem. Haaremis elama. *.. [Muhamedi] haarem koosnes võrdlemisi väljavalitud buketist eesotsas lemmiknaise Aišaga .. V. Panso.
2. zool ühe isaslooma ümber koondunud emasloomade rühm. *Nii loovad merielevandid endile lühiajalise arvuka haaremi. E. Kreem.

hallitama ‹37›

1. hallitusega kattuma. Niiskes ruumis lähevad toiduained hallitama. Igal sügisel ja talvel hallitasid toa seinad ära. Hallitanud leib, või, marjad. Hallitanud riided, nahad.
2. piltl kasutamatult, tegevusetult seisma; halli, mittetäisverelist elu elama. Käsikirjad jäid arhiiviriiulitele hallitama. *..väljavaade niisuguses pisilinnas elu lõpuni hallitada ajas kananaha ihule. P. Kuusberg.

harjuma ‹37›

1. ‹ma-infinitiiviga› mingi tegevuse kordamisel v. millegi korduval kogemisel selles harjumust, vajalikke oskusi ja kogemusi omandama, viluma; kommet omandama, viisiks võtma. Harjusin vara tõusma ja vara magama heitma. Olen harjunud õhtuti nooremate laste eest hoolitsema. Ta polnud harjunud linnas elama. Vaidluste puhul oli ta harjunud vaikima. On vaja, et õpilased harjuksid iseseisvalt mõtlema ja oma mõtteid väljendama. Ta on harjunud autot, kombaini, traktorit juhtima. Isa oli harjunud igasuguseid töid tegema. Koer harjus mööda küla hulkuma. *Siis harjusid väikesed rebased omaette olema ja ema ootama. R. Roht. || harjunud sissejuurdunud; kogenud, vilunud. Harjunud kombe järgi, kohaselt. Haaras harjunud liigutusega telefonitoru. Dirigendi harjunud kõrv tabas iga valeheli. Elu läks oma igapäevast harjunud rada. Harjunud suitsetajal ei teki ägedaid mürgistusnähte. Kirurgi harjunud käe all operatsioon õnnestus.
2. ‹hrl. komitatiiviga› kellegagi, millegagi kodunema, kohanema, midagi (algselt võõrast, kogematut) omaks võtma, nii et see muutub harilikuks ja loomulikuks. Harjus kaaslastega, naabritega, seltskonnaga. Peeter harjus pikapeale kasuvanematega. Hundikutsikas harjus inimestega kergesti. Harjutakse teineteisega ja elatakse ilma armastusetagi. Harjus peagi distsipliiniga, uue ametiga, tööga. Ei harjunud müraga, paberossisuitsuga, üksindusega, uue ümbrusega. Ta oli hea eluga, mugavustega harjunud. Randlane on mere ja tormidega harjunud. Lõunamaalane ei harjunud põhjamaise kliimaga. Silmad harjusid toas valitseva hämarusega. Pikkamööda harjub keha külmaga. Ma ei ole veel harjunud mõttega, et.. Kas suudan ma harjuda selles võhivõõras paigas? Algul hämmastasid meid tema naljad, kuid hiljem harjusime (nendega). Mees oli (sellega) harjunud, et naine kõik kodused tööd tegi. *Isegi meie vanaisad ei harjunud tõsiselt võttes päris õigesti linnameesteks. V. Beekman.

heebrealane ‹-se 5› ‹s›, heebrealased pl
aj umbes 13. saj. e. m. a. Palestiinasse elama asunud semiidi hõimud; nendest moodustunud Iisraeli ja Juuda elanikkond

hingitsema ‹37›
vaevaliselt elama, eksisteerima v. tegutsema; tasapisi, peidetult elutsema. a. vaevu hinges olema. Visa elu hingitses siiski selles üleni halvatud kehas. Vanake hingitses veel mõne nädala ja suri siis vaikselt. b. kehvalt elama, virelema. Sellise sissetulekuga ei ela ega sure, ainult hingitsed. Peost suhu hingitsev vabadikupere. c. (kidura, nigela kasvamise kohta). Rohi hingitseb kuluhallide mätaste vahel. *Teisigi puid hingitseb siin – lepp ja sarapuupõõsas. L. Kibuvits. d. midagi vaevaliselt tegema, vaevu tegutsema. Teised elavad täisvereliselt, sina ainult hingitsed. Kooli isetegevusringid üksnes hingitsesid. Kriisiaastail jäid mõned tehased hingitsema pisiettevõtetena. Kunagi hingitses linnas ainult paar bussiliini. *..ei siin aralt saa elada, / hiljukesi hingitseda. K. Merilaas. e. vähehaaval, vaevaliselt põlema, nõrgalt leegitsema v. valgustama. Lõke, küünal hingitses veel põleda. Lamp hingitses nõrgalt, sest õli oli lõpukorral. Kupees hingitseb hädine laevalgus. Hingitsev tuluke. f. piltl. Südames hingitseb lootus, lootusesäde, pahameel, viha, saagiahnus. Kübeke uhkust hingitses veel tema rinnus. *Kui päev veel ainult hingitseb / me kardinate taga.. H. Jürisson.

hoorama ‹hoorata 48›
hlv suguliselt kõlvatult elama, liiderdama. Ise abielus, aga hoorab soldatitega. *..võib-olla [rikkana] prassiksin, mängiksin kaarte ja hooraksin. O. Luts.

hulkuma ‹hulgun 42›

1. (hrl. jõude, ilma kindla eesmärgi v. tegevuseta) ringi kõndima, ringi kolama, uitama, lonkima. Kus sa ometigi nii kaua (ringi, ümber) hulkusid? Hulgub sihitult mööda tänavaid ja parke. Hulgub päevad läbi, päevade kaupa jõe ääres. Läks randa, küla peale hulkuma. Kütt hulkus tihti püssiga mööda metsa, metsas. Hulkusin niisama, muidu oma lõbuks. Priit hulkus mitu tundi alevi vahel. Lambad olid pääsenud omapead hulkuma. Toonekurg hulgub piki ojakallast. *Sügisene räim on rahutu, hulgub sügavas meres. R. Vellend. | piltl. Silmad hulkusid seinast seina. Pilk, vaade hulgub rahutult siia-sinna. Mõtted hulkusid sihitult. *Ema arvates oli sõjaajal koolitee kubinal täis hulkuvaid kuule.. L. Kibuvits.
2. ilma kindla töö- v. asupaigata olema, hulkurielu elama; ühest paigast teise rändama. Ilma peal, mööda maailma (ringi, ümber) hulkuma. Tiit on pool Eestimaad läbi hulkunud. Ligi kümmekond aastat on ta hulkunud mööda kaugeid sadamaid. Kaljukass on hulkuva eluviisiga. Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teed käima. *Ta hulkus paigast teise, kuni pandi vaestemajja.. F. Tuglas.

igama ‹37›

1. üle elama. Pillirookatus igab inimpõlve. See maja on mitu aastasada iganud.
2. jur kauaaegse pideva valdamise tagajärjel omandiks muutuma
3. hrv iganema. *Selles väikeses linnas on kõik sompus, hall, igav.. On iganud traditsioonid, on iganud moraal, on ajast läinud eelarvamised. H. Raudsepp.

ära igama
ära v. üle elama. *Sel ajal igasid palju inimesi oma elu ära, ilma et üle kihelkonna piiri jalgagi välja oleksid saanud. A. Kitzberg. *Rookatus kestab küll [õlgkatusest] poole kauem, kuid ei iga seegi meest ega maja ära. H. Sergo.

iganema ‹37›
oma ajakohasust kaotama, oma aega ära elama, ajast ja arust minema, aeguma. Tõeline kunst ei igane. Aastate eest koostatud generaalplaan on nüüd juba iganenud. Iganenud komme. Iganenud vaated, seisukohad. Iganenud trükikiri, kaunistusvõte. *Nüüd aga oli sündmusest rida aastaid möödas, asi ammugi iganenud.. E. Vilde. *Säraval päikesepaistel, keset kevadist loodust paistab iganenud hoone veel luitunum ja armetum kui muil aastaajul. O. Luts.

ihnelt ‹adv›
(< ihne). Ihnelt elama. Ihnelt kokkuhoitud raha. *..poetas sõna suust ihnelt kui kuldraha. O. Kruus.

immigrant ‹-randi 21› ‹s›
mingile maale alatiseks v. pikemaks ajaks elama asunu, sisserännanu; ant. emigrant. Ameerika, Euroopa immigrandid.

inimese|loom [-a]
kõnek inimene (hrl. halvustavalt, taunivalt, kuid ka haletsevalt, kaasatundvalt vms.). Häbematu, tänamatu, südametu, nurjatu, tüütu inimeseloom. Sina sõge inimeseloom! Mis sa, inimeseloom, õige mõtled! Kas on inimeseloomal aru peas! Sellist tuima inimeselooma pole ma veel näinud. Kuhu sel vaesel inimeseloomal ikka minna on. Teab, kas temast küll õiget inimeselooma kasvab. Hakaku ometi inimeselooma kombel elama! Hunt, karu pannakse tantsima, inimeseloomast ei saa siis jagu!

ise|elu
van omaette elu, välismaailmast eraldatud elu. *..olgu asjad meie eneste või teiste tehtud, ikka hakkavad nad elama oma iseelu. A. H. Tammsaare.

ise|seisvalt ‹adv›
(< iseseisev). Iseseisvalt eksisteerima. Iseseisvalt mõtlema, tegutsema, õppima. Olen harjunud iseseisvalt elama.

jagama ‹37›

1. osadeks tegema, jaotama. a. iseseisvateks osadeks tegema; tükeldama. Jagas leiva kolmeks tükiks. Jagasime õuna neljaks. Praad jagatakse portsjoniteks. Vara, raha, saak jagati pooleks, kolme võrdsesse ossa. Jagas mündid nelja hunnikusse. Rabarberit saab paljundada puhmaid jagades. Õpetaja jagas õpilased kahte rühma: ühed jooksma, teised palli viskama. b. tervikut osadeks tegema osi üksteisest lahutamata. Eesriie jagab toa pooleks. Tabel on lahtriteks jagatud. Joonte abil ruutudeks jagatud paber. Mets on kvartaliteks, kvartalitesse jagatud. Ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Romaan jagatakse harilikult peatükkideks, näidend vaatusteks. Aasta on jagatud 12 kuuks. *..arvutud talad, sarikad ja korstnajalad jagasid ruumi risti-rästi paljudeks eraldatud nurgakesteks. V. Beekman. c. liigitama, klassifitseerima. Häälikud jagatakse täishäälikuteks ja kaashäälikuteks. Tulbid jagatakse kahte suurde rühma: aedtulbid ja metstulbid.
2. mat kolmandat arvu (jagatist) leidma nii, et leitud arvu ja teise antud arvu (jagaja) korrutis oleks esimese antud arvu (jagatava) suurune. Kaheksa jagada neljaga on kaks. Jagage kümme kahega! Kiiruse leidmiseks tuleb läbitud tee jagada selleks kulunud ajaga.
3. midagi (osade, jao- v. tükikaupa) mitmele v. paljudele andma, jaotama v. osaks saada laskma. a. isikutele. Ema jagas lastele kompvekke. Sõduritele jagati väliköögist suppi. Kes jagab mängijatele kaardid? Kas näitlejaile on osad juba jagatud? Võitjatele jagati auhindu, medaleid. Riik jagas kunstnikele abirahasid, stipendiume. Ettevalmistustööd jagati mitme peale. Jagab kõigile käske, korraldusi, ülesandeid. Noor korvpallur on õppinud hästi söötusid jagama. Jagas mükse, võmmusid, matse, kõrvakiile. Jagas vastasele hoope paremale ja vasakule, kuhu aga juhtus. Jagab noomitusi, karistusi, ihunuhtlust. Kaunitar jagas ümberringi naeratusi, õhusuudlusi. Isa jagas poegadele õpetusi, nõuandeid, näpunäiteid. Meister on jaganud oma oskusi, kogemusi paljudele õpilastele. See kool on juba 100 aastat lastele õpetust, teadmisi jaganud. Lektor jagas kuulajaile reisimuljeid. Kellelegi kiitust, laitust, tunnustust jagama. Kellelegi lohutust, troosti, meelitusi jagama. b. mingile ajavahemikule, alale jne. Tööd jagati mitmele päevale, mitme päeva peale. Õpitu kordamine tuleks jagada pikema aja peale. Päevane toidukogus jagatakse 6 toidukorrale. Surve on jagatud ühtlaselt kogu pinnale.
4. kellegagi midagi ühiselt kasutama, omama v. valdama; kellelegi enda omast osa loovutama v. ise teise omast osa saama. Ta on harjunud kõike alati kellegagi jagama. Kellegagi korterit, kupeed, kajutit jagama. Neil tuli kahekesi väikest tuba jagada. Jagasime ühiselt leivapalukest. Tüdruk jagas oma võileiva võrdselt koeraga. Kaks võistlejat jäid võrdsel punktiseisul esikohta jagama. Ta ei võinud oma saladust kellegagi jagada. See naine olevat mitme mehega aset, voodit jaganud 'seksuaalelu elanud'. || kellegagi ühiselt v. ühtmoodi läbi elama; kogema v. tundma sedasama mis teine v. teised. Riik jagas hiljem oma naabermaade saatust. Kellegagi rõõme ja muresid, õnne ja õnnetust jagama. Kellegi kurbust, leina jagama. Ma ei jaganud ta vaimustust, indu, õhinat. Jagan täielikult ta maitset, seisukohta, arvamust, hinnanguid, vaateid, põhimõtteid. Mees ei jaganud naise kahtlusi, kartust, kõhklust tuleviku suhtes.
5. kõnek taipama, aru saama. Ei tema jaga põllumajandusest midagi. Ma pole matemaatikat kunagi jaganud. Kas ta kunstiküsimustes ka üldse midagi jagab? Ma ei jaga, kuidas sa ilma võtmeta tuppa pääsesid. Kas nüüd jagad, milles on asi? Pea, nupp, kolu jagab (hästi, kenasti). Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. *Kõike edasist, mis Mehin rääkis, Vanda enam hästi ei jaganud. R. Sirge.
6. kõnek jagelema, tülitsema, sõnelema. Mis te jagate ja tülitsete siin! Jäta järele, mul pole aega sinuga jagada! *„Mis sest õhtul jagada, mis uue päeva asi,” arvas Tähve. A. Mälk.

jumala|kartmatult ‹adv›
Jumalakartmatult kõnelema, valetama, elama.

jõude|elu
tööta v. kasuliku tegevuseta elamine. Muretu jõudeelu. Jõudeelu elama. Haige on pealesunnitud jõudeelust tüdinud. Hobused on jõudeelus, jõudeelu peal priskeks läinud.

järgnema ‹37›

1. kellegi v. millegi järel liikuma, minema v. tulema. Ants astus ees, teised järgnesid hanereas. Koer järgneb peremehele igale poole. Järgnesime talle mööda järsku keldritreppi. Järgnege mulle, ma viin teid kohale. Järgneksin talle kas või maailma otsa. Jäälõhkujale järgnev laevakaravan. | piltl. *Tütremees hukkus merel, tütar järgnes talle varsti, murtud raskest haigusest.. R. Janno. || järgedena ilmuma v. esitama. Kas ajalehe joonealune jutt lõppes juba või jäi veel järgnema? Järgnev raadiojutt.
2. ajaliselt millegi järel esinema v. toimuma. Äikesele järgnesid jahedad ilmad. Ettekandele järgneb arutelu. Suulisele teatele järgnes veel kirjalik kutse. Lubadusele järgnegu tegu. Roog järgnes roale. Esimesele plahvatusele järgnes teine ja kolmaski. Täielik tervistumine järgneb umbes kuu pärast operatsiooni. *Kuskil pahistab vedur auru, aga ärasõiduvilet ei järgne. R. Vaidlo.
3. ruumiliselt millegi järel esinema, olema v. asetsema. Tee tõusudele järgnesid järsud langused. Liivakihile järgneb savi. Mäeahelik järgneb mäeahelikule. Pikas kõrvalhoones järgneb laudale küün, siis aganik ja turbasara. *Liivasele Lillemäe kõnniteele järgnes Prügiaugu porine. R. Sirge.
4. järjestuses kellegi v. millegi järel esinema v. paiknema. Missugune täht järgneb tähestikus k-le? Rooseveltile järgnenud USA presidendid. Esimesena sündis neil tütar, järgnesid kaksikud poisid ja veel üks tütar.
5. millegi järgi toimima, midagi arvesse võttes talitama. Järgnes oma kutsumusele, südamehäälele. Teisedki järgnesid ta eeskujule. *Ometi ei järgnenud nad minu kutsele asuda elama Killeverre.. O. Tooming.
6. järelduma, tulenema. Mis järgneb antud eeldustest? Katsetest järgneb reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Üksikjuhtudest ei järgne veel, et kõik niimoodi toimiksid. *Sellest järgneb, parunihärra, et kristlik moraaliõpetus siin maal rüütli kohta ei käi.. E. Vilde.

jääja ‹1› ‹s›
(< tgn jääma). Toidumoon jagati minejate ja jääjate vahel. || elama jääja. *Ära sureb see Kadri küll. Ei ole temast enam jääjat ühti.. O. Luts.

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

jäärama ‹jäärata 48›
kõnek naistekütina elama, ringi tõmbama. *Küllalt ringi tõmmatud ja trallitud – ega ikka nii kaua ei jäära, kuni pea hall otsas... O. Jõgi (tlk).

kaasa|kiskuv ‹-a 2› partits
kaasa elama panev; paeluv, köitev. Kaasakiskuv etendus, film. Kaasakiskuva sisuga raamat. Mäng, võistlus oli algusest peale kaasakiskuv. *Ära eales unusta, et kõige kaasakiskuvamaks uurimisobjektiks on Inimene ise. L. Meri.

kannatama ‹37›

1. midagi rasket, ebameeldivat (kestvamalt, teravamalt) tunda saama, kogema v. läbi elama. Puudust, nälga, janu, tühja kõhtu kannatama. Kahju kannatama. On kannatanud ülekohut, alandusi. Ta on elus palju häda, viletsust, raskusi kannatanud. Pidi sageli teiste narrimist ja pilget kannatama. Me pidime teiste süü läbi kannatama. Rahvas kannatas koloniaalrõhumise all. Kannatab alatoitluse, verevaesuse, unepuuduse, jälitusmaania all. Küla kannatab veepuuduse all. Kannatab raskeid, ebainimlikke piinu. Haige kannatas kohutavalt. Kannatab kangete valude käes. Ta kannatas hingeliselt, sisemiselt. Kannatab südametunnistuspiina, hingepiina, südamevalu. Kannatan süütunde all. Lahkumine on valus, aga hiljem kannataksid sa veel rohkem. Ta on elus palju kannatanud.
2. kahjustada, viga saama; kahju saama. Linn sai pommitamisel, maavärisemisel, sõjategevuse läbi kõvasti kannatada. Tulekahjus sai kannatada kogu hoone. Laev sai tormi käes kannatada. Mööbel sai kolimisel kannatada. Tema kingad on teekonnal kõvasti kannatanud. Raamat on postis kannatanud. Tuld kustutades said käed pisut kannatada. Dramatiseerimisel on mõneti kannatanud teose terviklikkus. Kiirustamise tõttu kannatas töö kvaliteet. Põllud kannatasid põua, liigniiskuse all. Eriti raskelt kannatas kriisi all metallitööstus. Artikkel kannatab üldsõnalisuse, väljendusliku ebatäpsuse all. *Peaks nüüd ainult mitte lörtsi tulema ega vingeid tuuli puhuma, muidu inimeste tervis kannatab. A. Tigane.
3. taluma, välja kannatama; millelegi vastu pidama; (vastu pidades) mingit tegevust v. olukorda võimaldama. Kannatas valu, peksmist mehiselt. Haavatu ei kannatanud paigalt liigutamist, transporti, istukile tõsta. Kompress olgu nii kuum, kui ihu vähegi kannatab. Näljast raskem oli kannatada magamatust. Silmad ei kannatanud heledat valgust. Vanainimese pea ei kannata kõrgust. Ta ei kannata tõmbetuult, bussisõitu, merd 'meresõitu'. Mees kannatas kõvasti alkoholi, viina. Kui kaua sa suudad kannatada tema tempe! See toolilogu ei kannata istumist. Vanad pudedad kardinad ei kannatanud pesta, pesemist. Murukamar kannatab tallamist hästi. Paber kannatab, ei kannata tinti. Eilne piim täna enam keeta ei kannata. Kas jää juba kannatab peale minna? See mantel kannatab veel paar aastat pidada. Vedel taigen ei kannata rullida. Kas sul kannatab oma jaost natuke ära anda? Seelikut ei kannata enam lühemaks teha. Viidi ära, mis viia kannatas 'kõlbas'. *.. ega inimene pole kala või konn, et kannatab kaua vee all olla .. A. Beekman. | piltl. Rahakott, kukkur ei kannata seda osta. Käsikiri, artikkel ei kannata kriitikat 'on väga nõrk'. Paber kannatab kõik(e) 'kõik kirjutatu v. trükitu ei pruugi veel õige olla'.
4. ‹hrl. eitavalt› sallima. Ei kannata tühje jutte, silmakirjalikke inimesi, valskust. Ta ei kannata pikki kõnesid. Kõige vähem kannatas ta järjekordi ja ootamist. Ta ei kannata, et naised suitsetavad. Ta ei kannata, et keegi talle vastu räägib. Kas tema siis seda kannatas, et ta kaotajaks pooleks jäi! Ta ei kannata, kui tema eest otsustatakse. Nad ei kannata teineteist silmaotsaski. Ma ei võinud millegipärast seda meest kannatada. Ma ei kannata tema varjugi.
5. (kannatlikult) ootama; oodata läbema, kannatlik olema. Kannata ometi, kuhu sa tormad! Kannata pisut, ma seletan sulle kõik! No sina ka oma uudishimuga, kannata ometi veidi! Kannatage veel pool tundi, siis on toit valmis! Ta ei tahtnud selle asjaga enam päevagi kannatada. Võlaga oldi nõus sügiseni kannatama. Kannata veel, küll ma maksan ära! Kes kannatab, see kaua elab. || edasilükkamist vms. võimaldama, oodata andma (mingi tegevusega vm. seoses). Aeg ei kannatanud oodata. Niidame kõigepealt odra, rukis kannatab veel. *Täna ma jah ei saa sulle appi tulla, aga kui asi kannatab, siis homme-ülehomme küll. E. Krusten.

kasinasti ‹adv›
kasinalt (hrl. 1. täh.) Raha, toitu, põllumaad oli kasinasti. Magada sai kasinasti. Kala tuli kasinasti. Haridust, oskusi on noorukil veel kasinasti. Elama pidi kasinasti. *Rahaga käidi kasinasti ümber, koguti, sest Paadelaid tuli päriseks osta! A. Hint. *Ega ta nii vana ole. Kasinasti kolmkümmend viis. R. Kaugver.

kasinus ‹-e 5› ‹s›

1. vähesus, nappus. Saagi, raha, toidu kasinus. Teadmiste, kogemuste kasinus. || vähenõudlikkus, mõõdukus, vähesega leppimine. Oma loomulikus kasinuses lepib ta vähesega. *Sulli kulutas vähe, Markust pahandas naise kasinus. A. Beekman.
2. kõlbeline puhtus, vooruslikkus, karskus. Elukommete kasinus. Kerjusmungad pidid elama vaesuses ja kasinuses.

ümber kehastuma
teist kuju võtma, teise ossa sisse elama. Näitlejad kehastuvad ümber lavakujudeks.

kergemeelselt ‹adv›
(< kergemeelne (hrl. 1. täh.)) Raiskas kergemeelselt kõik raha ära. Ei või kõiki inimesi kergemeelselt usaldada. Kergemeelselt antud lubadus. Kergemeelselt käituma, elama.

keskele
I. ‹postp› [gen]
1. keskpaika, keskkohta. Tantsijad asetusid toa keskele. Ujusime jõe keskele. Väljaku keskele püstitatakse mälestussammas. || millestki, kellestki ümbritsetud kohta. Viskas end pikali karikakarde keskele. Peitis paki kolikambrisse vana kolu keskele. Pillub hagu tulle, otse leekide keskele. Sattus peagi kihava elu keskele. *Ta ise ei kohku tagasi, kargab kui tarvis otse lahingumöllu keskele .. A. Sang (tlk).
2. kellegi, millegi seltsi, hulka (hrl. samast tegevusest, olukorrast osavõtmiseks). Tulge meie keskele! Asus võõra rahva keskele elama.
3. sekka, hulka (osutab hrl. keskkonnale, inimrühmale, kuhu midagi levib). *Nüüd on lõpp segadustel, milliseid kasutas Saatan, et kristlaste keskele tüli ja riidu külvata .. L. Metsar.
4. (ajaliselt:) keskpaika. Nõupidamine lükati edasi kuu keskele.
II. ‹adv› keskkohta, keskpaika. Keskele istutati kõrgemad lilled. Istu sa siia keskele, meie vahele!

kikerdama1 ‹37›

1. vaevaga, pingutades midagi tegema. a. midagi rasket upitama, tõstma, veeretama. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik. b. vaevaliselt edasi liikuma, suure vaevaga kuhugi minema. *Tükk aega mindi [soos] ühelt mättalt teisele kikerdades edasi .. M. Metsanurk. *Ta [= laps] kikerdas kitsasse voodijalutsi ja seina vahelisse ruumi, kust teda hiljem oli raske kätte saada .. P. Vallak. c. (muu kohta). *Õieti ei leidugi enam niisuguseid mehi, kes tahavad uudismaa künni kallal kikerdada. M. Mõtslane.
2. püherdama, vähkrema, aelema. Laps kikerdab lumes, põrandal. *Ta [= koer] niuksub ja kiunub ja kikerdab põrandal, ta käpad on paluvalt klapptooli poole suunatud. J. Smuul. *Ta [= hobune] heitis maha, püherdas ehk kikerdas, nagu meie pool kandis öeldakse .. A. Kaal.
3. virelema, kiratsema, läbi häda ära elama, läbi häda toime tulema. *.. ega me päris nälga ikka jää, kuidagi kikerdame läbi. A. H. Tammsaare. *Kaua ma maal kikerdan. Tead, et minust niitjat ega tõstjat pole. A. Mägi.
4. konutama, kössitama. *Kõrtsirahvas annab temale vististi tükikese leiba ja lubab, et tema kuskil eeskõrtsi nurgas kikerdades öö mööda saadab. A. Kitzberg.

kiratsema ‹37›

1. vaeselt, kehvalt, viletsalt elama, virelema. Vaesuses kiratsema. Kiratses mõne aasta väikesepalgalisel kohal. Kiratseti elada ilma kindla teenistuseta. Kiratseti küll, aga kuidagi elati ära. Kojamees kiratses suure perega viletsas korteris.
2. viletsalt, vaevu tegutsema v. eksisteerima; hingitsema. Linn kiratses, tööstus ja kaubandus käisid alla. Vabrik, ettevõte kiratses tooraine nappuse tõttu. Mitmed majandusharud kiratsesid. Selts hakkas kiratsema ja suri välja. Laulukoorid jäid kauaks kiratsema. Kultuurielu, taidlus, kergejõustik provintsilinnas kiratses. Proosa sai jalad alla, kuid luule kiratses endiselt.
3. põdurana elama, põdur, haiglane olema. Naine on tal haiglane, on kiratsenud juba mitu aastat. Pärast sanatooriumi kiratses veel paar kuud ja siis suri. *„Ta [= lehm] kiratses ammu.” – „Kui kiratses, eks siis ravinud.” O. Tooming.
4. halvasti kasvama, kidur, kängus olema. Marjapõõsad ja viljapuud kasvasid rohtu ja hakkasid kiratsema. Kased, kuused kiratsevad liigvee tõttu. Ümberistutamise järel jäi puu kiratsema.

ette kirjutama

1. eeskujuks, näiteks kirjutama. Kirjutas lapsele tähed ette.
2. määrama, ette nägema; mingis suhtes nõudmisi esitama. Täidab kuulekalt, mis kõrgemalt poolt ette kirjutatakse. Ära tule mulle ette kirjutama, mida ma võin teha, kuidas pean elama! Käitub nii, nagu etikett ette kirjutab.

kodapooline ‹-se 4› ‹s›
murd majuline. *.. ja ega's sul nende [= sugulaste] juures ka pikemat peatust poleks – nad ise peavad elama teiste juures kodapoolistena. K. Aben (tlk).

kodustama ‹37›

1. koduloomaks muutma. Lammas, kits ja veis kodustati Ees-Aasias. Muistsed indiaanlased kodustasid metskalkuni. Koer oli esimene kodustatud loom. || metslooma v. -lindu inimeste juures elama harjutama, koduseks muutma. Kodustatud ronk, vares. Noorelt püütud põdravasikaid on võimalik kodustada.
2. hrv koduse(ma)ks, mugava(ma)ks, hubase(ma)ks tegema; koduselt sisse seadma. *Kapteni avaras merekajutis püüad end oma käe järgi kuidagi kodustada paari-kolmekuuliseks merereisiks. J. Sütiste. *Tema paitav hääl, tema graatsia aga [jääb] kauaks kodustama mu väikest tuba. R. Sirge.

kodustuma ‹37›
koduloomaks muutuma, koduloomana elama hakkama. Metskitsetall võib inimestega harjuda ja kodustuda.

kogema1 ‹37›
läbi elama, tunnetama, tunda saama. Isiklikult, omal nahal kogema. Kogesin ülimat õnne. Sellist tunnet polnud ta varem kogenud. Olime palju kuulnud nende külalislahkusest, nüüd võisime seda ise kogeda. Oma pika elu jooksul on ta nii mõndagi kogenud. Olen ise kogenud, mis tähendab võõrast orjata. Koges peagi, et töö oli huvitav. Kogetud raskused, ebameeldivused. *Ma võin ainult aimata, mis ta koges: valu, meeleheidet, viha ja pettumuse sappi .. F. Tuglas. || kogenud kogemusi omav, rohkete kogemustega. Vana kogenud merekaru. Kogenud mehe elutargad õpetused. Tõnis oli meist reisimehena kõige kogenum. Kogenud pilk. Kogenud kõrv tabab iga kõrvalheli masina rütmilises müras.

kolima ‹37›

1. koos majakraami ja muu varandusega endisest elukohast uude siirduma. Kolib kogu perega maalt linna. Ta kolis siit Aia tänavale. Kolisime töökohale lähemale. Ema kolib laste juurde elama. Kolib uude korterisse, uude majja. Meie asutus kolib uutesse ruumidesse. Aitasin neil ära kolida. Vanasti koliti jüripäeval. Suveks koliti linnast maale. || oma asjadega ühest kohast teise asuma. Sõlmjaamas kolisime teise rongi. Poiss kolis esimesest pingist teise. Kolib suveks lakka magama. Taat kolis teise ilma 'suri'. *Alles see oli – ja näe, juba on aeg surnuaeda kolida. H. Luik (tlk). *Päike paistab, lumi laguneb ja hiired kolivad majja. E. Krusten.
2. kedagi v. midagi teise asupaika üle viima. Käisime sõpra kolimas. Kolin oma asjad teise tuppa. *.. just enne maipühi oli kohale kolitud uus pearaamatupidaja, keda nad kõik kartsid .. M. Traat.

kolonist ‹-i 21› ‹s›
uuele asumisalale siirdunu, asunik; kolooniasse elama asunu. Perekond rändas kolonistidena Brasiiliasse. Austraalia valge elanikkond põlvneb enamasti inglise kolonistidest. Tühjaks jäänud aladele asus koloniste naaberaladelt. *Järgmisel aastal toodi samasse 600 kolonisti, kelle hulgas ei puudunud arstid ja preestrid. Rannikul loodi San Migueli koloonia.. O. Volmer.

kooruke(ne) ‹-se 5› ‹s›
koorik (1. täh.) Saia, leiva, sepiku kooruke. Koorukest sööma, närima. Hangedel on kõva kooruke peal. *..selgus, et sinna [haavale] oli tekkinud krobe kooruke, et lahtist haava enam polnudki. R. Sirge. | piltl. *Ning edasi elama peab mitte kooruke, vaid luule iva. V. Adams.
▷ Liitsõnad: jää|kooruke(ne), leiva|kooruke(ne), lume|kooruke(ne), saiakooruke(ne).

kord2 ‹korra 22› ‹s›

1. ühiskondliku, riikliku korralduse süsteem. Ühiskondlik, riiklik kord. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kodanlik kord. Demokraatlik kord. Sugukondlik, pärisorjuslik kord lagunes. See juhtus nõukogude korra ajal. Astus oma esinemistes välja kehtiva korra vastu. Oskas end iga korra ajal sisse seada. *Ega maa või tühjaks [= külvamata] jääda! Olgu valitsus või kord missugune tahes. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: agraar|kord, feodaal|kord, ilma|kord, maailma|kord, riigi|kord, tsunfti|kord, ühiskonnakord.
2. seaduste, määruste, eeskirjade v. tavadega kehtestatud toimimisnormid; nendele vastav häireteta normaalne olukord. Laagris kehtestati karm, kõva, vali kord. Sõjaväes kehtib range kord. Asutuses valitseb eeskujulik kord. Sõjavägi seadis mässulises piirkonnas peagi korra jalule. Sagenesid tööõnnetused: kord ehitusplatsil oli mäda. Kord nagu Viiburi sõjakoolis. Noorukid rikkusid avalikku korda. Ta on eksinud seaduse ja korra vastu. Kord on kord! Politseinik valvas laadaplatsil korra järele, pidas tänavail korda. Kord on käest ära, on lonkama hakanud. Poiss rikkus tunnis korda. Meil on selline kord, et õpilane tõuseb vastamisel püsti. Korrapidajad püüdsid saalis korda luua. Ei hoolitud korrast – kes ees, see mees. Meil on kõik kõige paremas korras. Nüüd hakkan kindla korra järgi elama. Mis kord see on, ons see kellegi kord, et keegi külalistele vastu ei tule! Kord on teil siin käest ära! *Rannakülas valitsesid oma kord ja kombed, mis võõrale võisid üsnagi pentsikuina näida.. A. Uustulnd. || millegi eeskirjad, reeglid vms. Seaduse kehtestamise kord. Haigushüvitise väljamaksmise kord. Teadusnõukogu valimise kord on järgmine. Raamatute laenutamise korrast tuleb kinni pidada.
▷ Liitsõnad: eri|kord, kasarmu|kord, kloostri|kord, kohtu|kord, kooli|kord, püügi|kord, õiguskord; eksami|kord, kasutus|kord, kodu|kord, päeva|kord, sisekord; lahingu|kord, rivi|kord, rännakukord; olu|kord, seisu|kord, vahekord.
3. nõuetekohane, normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; ‹sisekohakäänetes ka› hea, korralik, hoolitsetud seisund. Haiglas valitses piinlik puhtus ja kord. Siin majas pole korda ollagi. Puhastasin ja pesin, püüdes tubades korda luua. Agnes seadis toad külaliste vastuvõtuks korda. Tee oma laud korda! Tänavad, park on heas, eeskujulikus korras. Vanad hooned tuleb korda teha. Restauraatorid seavad vanalinna korda. Korras, võime minna! Mu riided olid kehvas korras. Jalgratas, pliit on korrast ära. Vanainimesed ei jõua enam aeda korras hoida. Õhtuks saadi kraana korda. Küll ma asjad korda ajan. Kas said oma paberid eile korda? Ole mureta, kõik on kõige paremas korras. Neiu seab oma juuksed korda. Seab, paneb end peoleminekuks korda. Poisiga on midagi korrast ära. Tervis, kõht sai korda, on (täiesti) korras. Närvid on pisut korrast ära. *.. ta on võtnud otsuseks oma isiklik elu korda seada. A. Beekman. || van järg, olukord, elujärg. *See'p see viga ongi meie peremeeste juures, et nad kohtasid hea korra peale ei jõua tõsta. Kiratsevad kõik.. M. Metsanurk. || süsteemipärane, mittejuhuslik esinemus, süsteemsus. Esitas oma tähelepanekud läbimõeldult, kindlas korras. Hakkasin oma materjale, kartoteeki korda seadma. *.. piklikud, madalad, räämas krohviga kasarmud ilma kindla korrata kidural nõmmel kobaras koos .. E. Tennov. *Korda luua mõttetulvas, mida uue hea teose lugemine vallandab, pole kerge. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: heakord; sõidu|korras, töökorras.
4. korras kujul, teel, viisil. a. ‹koos (ühilduva) adjektiivse täiendiga, mõnikord asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Heinategu tuleb lõpetada kiire(ma)s korras 'kiiresti'. Seda tehti tasuta, vabatahtlikus korras. Esitage oma kaebus ametlikus korras! Süüdlast karistati seadusega ettenähtud korras. b. ‹omastavalise nimisõna järel postpositsioonilaadselt›. Töö tehti talgute korras. Artikkel avaldatakse mõttevahetuse korras. Asi lahendatakse töö, kohtu korras. Tegin seda käsu korras 'käsu peale, käsku täites'.
▷ Liitsõnad: administratiiv|korras, distsiplinaar|korras, haldus|korras, kriminaal|korras, sundkorras.

kukile
I. ‹adv›
1. turjale, selja ülaosa ja õlgade peale. Isa võttis poisi kukile. Tule, roni kukile, viin sind lombist läbi! | piltl. *Taevas polnud lumega kitsi ning laiali hilpunud katus sai sooja katte kukile. A. Beekman.
2. piltl (koormana) rõhuma, vaevama; kimbutama, ahistama, taga kihutama. Vanadus kipub kukile. Üks kohustus teise järel pandi kukile. *Senised võlausaldajad tuleksid ju mulle kohe kukile.. J. Kärner. || (ajaliselt) otsa, kannule. Rukkilõikus on heinateole kukile tulemas.
II. ‹postp› [gen]
1. turjale, selja ülaosa ja õlgade peale. Tule, roni mu kukile! Võta see komps enda kukile. | piltl. Kotid pilluti nurka üksteise kukile. || vahetusse lähedusse, väga lähedale. *Majamürakad, mitmekorruselised ja sopilised, on küngastel kuhjatud üksteise kukile. I. Murdmaa.
2. piltl (koormana) rõhuma; ahistama, kimbutama. Ma ei taha käskijaid enda kukile. Ärgu ikka tulgu teiste kukile elama!

kunstnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. (kujutava) kunsti alal loovalt tegutsev isik. Kunstniku ateljee. Kunstnike ühing, klubi, kongress. Andekas, tuntud, silmapaistev, suur kunstnik. Eesti, saksa, vene, itaalia kunstnik. Loov, elukutseline, isetegevuslik kunstnik. Temast saab, tuleb kahtlemata kunstnik. Mart on väga mitmekülgne kunstnik. Tundmatu kunstniku maal 18. sajandist. || kunstikalduvustega, ilumeelega (ja osava käega) inimene. On loomult, hingelaadilt kunstnik. Igas aednikus on pisut kunstnikku. *Ja kunstnik oli ta. Kuidas ta torte kaunistas.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: eksliibrise|kunstnik, estraadi|kunstnik, foto|kunstnik, heli|kunstnik, klaasi|kunstnik, klaveri|kunstnik, kujundus|kunstnik, lava|kunstnik, maali|kunstnik, metalli|kunstnik, moe|kunstnik, naha|kunstnik, näite|kunstnik, oreli|kunstnik, plakati|kunstnik, raid|kunstnik, reklaami|kunstnik, sõna|kunstnik, tarbe|kunstnik, tekstiili|kunstnik, tsirkuse|kunstnik, tööstus|kunstnik, vaiba|kunstnik, viiulikunstnik; filmi|kunstnik, teatri|kunstnik, tehase|kunstnik, televisiooni|kunstnik, õuekunstnik; loov|kunstnik, pea|kunstnik, rahva|kunstnik, taidlus|kunstnik, vabakunstnik.
2. piltl milleski väga osav isik, meister millegi peale. Inimestega läbisaamises on ta lausa kunstnik. On kunstnik teiste kulul elama, prassima.
▷ Liitsõnad: elu|kunstnik, must|kunstnik, nõiakunstnik.

kuntrik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
toauberik, -pugerik; kunku, kamorka. *..siis jäigi ta elama pesuköögitagusesse kuntrikusse, kuni midagi kohasemat saab.. L. Promet. *Tagumises vahekojas oli härrasmajal väikene pime kuntrik, kus alal hoiti vanu pabereid ja mõnesugust kergemat koli. E. Vilde.

käppa imema
vaesuses, puuduses v. poolnäljas elama. Kui suvel teenistus väike, tuleb talvel käppa imeda.

omal käel, oma käe peale, oma käe peal
iseseisvalt, teiste (kõrvaliste) abita v. nõuandeta, omaette (toimides v. tegutsedes); iseseisvalt, omaette, ilma teiste abita (elavaks ja tegutsevaks). Ta sai selle tööga omal käel hakkama. Läksime omal käel linnaga tutvuma. Õppis pärast kooli lõpetamist omal käel edasi. Olen seda asja pisut oma käe peal uurinud. Vanemad ei suuda enam toetada, mul tuleb oma käe peal elama hakata. *Teist teenida ei olla tal enam lusti ja oma käe peale hakata, näiteks veskit osta, selleks puuduvat jõud. A. Kitzberg.

kössitama ‹37›

1. (istudes, seistes) kössis olema. Kössitab istmel, toolil, pingil, voodiäärel, tugitoolis. Vankril kössitas eideke. Poisid kössitasid autokastis. Turumüüjad kössitasid oma laudade ääres. Lapsed kössitasid hirmunult nurgas. Karjane kössitab kuuse all, kuhja varjus. Teised tõusid, aga Ats jäi kraaviservale kössitama. Kass kössitas aknalaual. Kanad kössitavad seina veeres. Puude okstel kössitasid varesed. || piltl kusagil vahelduseta viibima v. elama, konutama. *Vanaisa ei taha, et Miilu nii ilusal kevadel keskaegse maja paksude rõskete müüride vahel kössitab.. L. Promet. *Oma päevad ja aastad siin kolkas kössitanud. Tea, kas on Tallinnaski käinud.. N. Pino.
2. kössi (maha) laskuma, kössi tõmbuma. Poiss kössitab kartlikult pingile. Kössitasin põõsaste varju. *..võttis püksid maha –, külma pärast kössitades ja kägisedes hakkas kalu püüdma. A. Kurfeldt (tlk).
3. piltl madalana, armetuna, otsekui mahajäetuna kusagil asetsema (näit. hoonete, asjade vm. kohta). Agulis kössitasid luitunud majauberikud. Metsa serval kössitas väike onn, mingi hurtsik. Põllu ääres kössitas madal kivihunnik. Toa tagumises nurgas kössitab raudahi. *..kuhi kössitab hangede vahel nagu lumememm. J. Lintrop. *Teeveeres kössitasid raagus põõsad.. V. Traat (tlk).

kükitama ‹37›

1. kükakile laskuma. Ema kükitas lapse ette. Poiss kükitab kive silmitsema. Kükitas lehma alla ja hakkas lüpsma. Kükitan ahjusuu ette end soojendama. Kükitas, et laua alla vaadata. Jänes kükitas rohukõrte varju.
2. kükakil olema. Lüpsja kükitab lehma all. Kükitasime tule ümber. Kükitab ahjusuu ees ja topib puid ahju. Elli kükitab peenarde vahel ja kitkub umbrohtu. Turuservas kükitasid mõned käsikaubitsejad. || (loomade ja lindude istumise kohta). Kanad kükitavad õrrel. Hakid kükitavad puude otsas. Orav kükitab oksal. Jänes kükitab teerajal. Kass kükitas ahjusuu ees. || millelgi (hrl. kõveras ebamugavalt) istuma. Tooliserval, pinginurgal, madalal järil kükitama. Bussis ei olnud vaba istekohta, sellepärast tuli oma kohvri otsas kükitada. Jüts kükitas suure kivi otsas. *.. poiss püsti vankris, tüdruk kükitamas redeliserval. R. Sirge. *Me kükitasime eile öösel puhvrite peal.. R. Saluri. || oma loomulikke tarbeid (kükkasendis) õiendama. Et väljakäiku ei olnud, käidi põõsastes kükitamas. *.. keset vagunit oli auk, kus käidi kükitamas. A. Viirlaid. *Nimelt oli Tagapere koeral see rumal viis, et tema kippus Eespere akende alla või toa ette kükitama. A. H. Tammsaare.
3. piltl (sageli halvustava varjundiga:) konutama, ühe koha peal olema v. elama. Kükitasime rongi oodates jaamas. Ilusa ilmaga ei maksa toas kükitada. Ta ei käi kusagil, muudkui kükitab raamatute taga. Niipea kui vaba aega, kükitab Juku õngega järve ääres. Ta ei tahtnud eluaeg kehval töökohal, väikeses alevis kükitada. Kaua ma ikka kodus kükitan – vaja õige tööle minna. Juhan kükitas paar päeva redus. Metsavennad kükitasid aastate kaupa metsas. *Ässitad teisi, ise poed varjule. Kus sa lahingu ajal kükitasid? P. Kuusberg.
4. piltl asuma, seisma. Lahe kaldal kükitasid madalad puumajad. Saod kükitavad kuhja ümber. Nurgas kükitab lai ahi. Kuivale tõmmatud paadid kükitavad kaldal. Siin-seal mätaste vahel kükitasid kuusetaimed. *Kartulikuhi kükitas metsniku lauda taga.. O. Tooming. *.. nälg kükitas kõhus ning rinnakambris.. A. H. Tammsaare.
5. ‹objektiga›. a. murd istutama. Kapsaid kükitama. *Ta kükitas mul kõik kohad roose täis.. R. Saluri. b. kuhugi panema, tegema, asetama. *Ei tea, kes küll säärase imeköksi [= onni] siia kükitas, lapsele paras. O. Tooming. c. hrv kellelgi kusagil oma loomulikke tarbeid õiendada laskma. *Päeval mängisid liivakastis lapsed, õhtuti kükitas kvartalirahvas siin oma koeri. M. Veisserik (tlk).

külg ‹külje 22› ‹s›

1. inimese v. looma vasak- v. parempoolne kehaosa, eriti roiete piirkond. Parem, vasak külg. Laps surub end vastu ema külge. Küljes, külje sees pistab. Küljed valutasid kõvast asemest. Surus käe vastu külge. Istusime tihedalt, külg külje vastas, küljed vastamisi. Lööb, tonksab, müksab kaaslasele küünarnukiga külge. Panin palitu külje alla 'asemeks'. Tüdruk viskles voodis unetult küljelt küljele. Keeras enda teisele küljele. Sel ajal pööras ta alles teist külge 'magas'. Külg külje kõrval 'ligistikku, tihedas kokkupuutes' elama, töötama. Vasturünnak tuli küljelt 'külje suunast'. Pea, keha külg (näit. linnul). Lõi hobusele piitsaga vastu külge. Kass nühib oma külge vastu mu jalgu. Koer jookseb, külg ees. Lehm oli poolest küljest saadik ojas. | (riietusesemel). Kuub on külje pealt katki. || eseme v. ruumi vasak- v. parempoolne pind. Kapp koosneb kahest küljest, põhjast, laest, tagaseinast ja ustest. Tellisel nimetatakse külgedeks kõige laiemaid tahkusid. Laev kaldub vasakule küljele. Lained õõtsutavad paati küljelt küljele. Sõitis teisele autole külje pealt sisse. Kaeveõõne küljed.
▷ Liitsõnad: looma|külg, seakülg.
2. eset piirav välispind; eseme v. maastikuobjekti üks (väline) pool. Ülemine, alumine külg. Mäe külgedel kasvab mets. Kivi päikesepoolsel küljel ei kasva sammalt. Maasika üks külg oli juba punane. Koogi üks külg on kõrbenud. Medali teine külg on sile. Vorstidel keerati pannil teine külg. Mantlil pöörati teine külg 'sisemine, pahem pool välisküljeks'. Istusime põõsa tuulealusesse külge maha. *Õue lahtine külg avanes põhja, nii et päikest nähti siin vähe. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: ahju|külg, ala|külg, all|külg, esi|külg, mäe|külg, taga|külg, väliskülg.
3. lehekülg. Ajaleht pühendas sündmusele terve külje. Kuulutused on ajalehe viimasel küljel.
▷ Liitsõnad: kuulutuskülg.
4. piltl omadus, iseloomulik joon, esinemisvorm vms.; vaatenurk. Trükise sisuline, tehniline külg. Kunstiteose esteetiline külg. Tutvuti linna muusikaelu organisatsioonilise küljega. Asja majanduslik, rahaline külg. Igal asjal on oma(d) head ja halvad küljed. See kõik oli asja väline külg. Püüdis end näidata paremast, tugevamast küljest. Näeb kõiki asju halvemast küljest. Küsimust arutati igast küljest. Kirjandus peab valgustama elu kõiki külgi. Nähtuse positiivsed, negatiivsed küljed. Siin on kirjeldatud protsessi üksikuid olulisemaid külgi. Joonistamine oli koolis tema kõige nõrgemaks küljeks. Kust küljest ka küsimusele läheneti, ikka oli asi halb. Lool ei puudunud ka oma naljakas, koomiline külg. || konstruktsioon (ühest küljest ...) teisest küljest vastandab kaht asjaolu, täh. 'ühes suhtes ... teises suhtes, ühelt poolt ... teiselt poolt'. Ühest küljest tuli see asjale kasuks, teisest küljest aga tegi kahju. *Seda tuleb kõike arvesse võtta. Teisest küljest ei tohi ka unustada materiaalset baasi.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: varju|külg, vormikülg.
5. suund, kant. Eesti on kolmest küljest ümbritsetud veega. Siit näeme eset samaaegselt kolmest küljest: pealt, eest ja kõrvalt. Tuul puhus pikemat aega ühest küljest. Kanad jooksid mitmesse külge laiali. Mindi laiali, igaüks ise külge. Meil pole ühine tee, mina lähen teise külge. Kuhu külge nad läksid? *Juba ammu horisondi lõunapoolsele küljele kerkinud pilv paisus silmanähtavalt.. N. Kaplinski (tlk).
▷ Liitsõnad: alltuule|külg, ida|külg, lõuna|külg, lääne|külg, pealtuule|külg, põhja|külg, tuulekülg.
6. mat hulknurka piirav sirgjoone lõik. Ruudu neli külge. Kolmnurgal on kolm külge.
▷ Liitsõnad: lähis|külg, vastaskülg.

küllus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. rikkalikkus, rohkus. Kauba, maitsvate roogade küllus. Sademete küllus. Õunu oli sel sügisel pillavas külluses. Sahvris oli kõike külluses. Kõigile jätkus külluses 'küllalt, küllaga' tööd ja leiba. Kujundite küllus teoses. Odava tööjõu külluse tõttu olid palgad madalad. *Ma ei ihaldanud küllust, aga mulle anti kõike: sõprust, au, kuulsust, tarkust.. B. Kangro.
▷ Liitsõnad: fantaasia|küllus, jõu|küllus, toidu|küllus, tunde|küllus, võimu|küllus, värvi|küllus, õie|küllus, üle|küllus, üliküllus.
2. jõukus. Külluses elama. Ta kasvas üles külluses. Ega meil küllust ei olnud, aga ära elasime. Küllus ajab uhkeks.

laaberdama ‹37›
hlv
1. jalgu järele vedades lohiseval sammul käima v. ringi vantsima. Käi, kõnni korralikult, ära laaberda. Laaberdab tuhvleid lohistades mööda tube. Poiss laaberdab isa suurte saabastega. Mõni tipsib kõpskingades, mõni laaberdab vanades kottades.
2. pummeldama, prassima; laia elu elama; ringi hulkuma, ringi ajama. Ühed teevad tööd, teised joovad ja laaberdavad. Laaberdab kõrtse mööda, restoranides. Laaberdab naistega (ringi). Ta oli oma raha, varanduse maha laaberdanud.

laisa|elu
Laisaelu elama 'laisklema'.

laristama ‹37›

1. (mingi tegevusega) larinat tekitama; larisema panema, lariseda laskma. Luristab ja laristab oma piipu. Käivitab ning laristab mootorit. Traktorid laristavad künda. Laristas automaadist valangu. *.. ilves laristas neile [= koertele] urinal põõsast vastu. F. Tuglas (tlk). || ladistama. Laristab vihma, sadada. Ei tohi vett põrandale laristada.
2. raiskama, pillama. Ta on harjunud laristama ja laialt elama. Kõik, mis ta teenis, selle kõrtsis maha laristas. Ta on vanemate vara läbi laristanud. Selles peres laristatakse toiduga. Tänavu ei ole põllurammu laristada.

liha suretama
end piinama, näljutama v. meelelisi soove alla suruma, askeetlikult elama. Mungad elasid liha suretades ning palvetades. Nautigem elu, milleks liha suretada!

lillat lööma
kergemeelset elu elama. Tüdrukud kippusid maalt linna lillat lööma.

linn ‹-a 23› ‹s›

1. suur oma halduse ja juriidiliste õigustega hrl. kompaktse hoonestusega asula, mis on ümbruskonna majandus- ja kultuurielu keskus ning kus inimesed ei elatu põllumajandusest. Keskaegne, vana, uus, suur, väike linn. Linna majad, tänavad, pargid, väljakud. Peterburi linn rajati Neeva suudmesse. Antsla sai linna õigused 1938. aastal. Tartu on teaduse ja hariduse linn. Nii linnades kui maal oli töökäte(st) puudus. Jalutasime linnast välja. Algaja juht ei julge autoga linna vahel sõita. Noored kipuvad maalt linna, vanad jälle linnast maale (elama). Homme sõidame linna teatrisse. Linnas on kuulujutt liikvele läinud. Ta on üle linna kuulus. Linn 'linlikkus, linna elulaad' meelitab noori. Linn 'linnavalitsus' otsustas tõsta maamaksu. Seda teab terve linn 'kogu linna rahvas'. Linna ja maa erinevused. || kõnek kesklinn, eriti vastandatuna äärelinnale, kodule, töökohale. Küll olid jalad väsinud, kui linnast, linna pealt hotelli tagasi jõudsime. Kuulsin linna peal(t) hea anekdoodi. Jaaniga juhtusin lõunal käies linnas kokku.
▷ Liitsõnad: aed|linn, all-|linn, antiik|linn, ees|linn, ema|linn, feodaal|linn, festivali|linn, garnisoni|linn, hansa|linn, hiid|linn, kaevandus|linn, kaksik|linn, kauba|linn, kesk|linn, kodu|linn, kolka|linn, kubermangu|linn, kuurort|linn, maailma|linn, maakonna|linn, mere|linn, miljoni|linn, naaber|linn, olümpia|linn, pea|linn, piiri|linn, provintsi|linn, ranniku|linn, sadama|linn, satelliit|linn, suur|linn, suvitus|linn, sõprus|linn, sõsar|linn, süda|linn, sünni|linn, teadus|linn, turismi|linn, tööstus|linn, tütar|linn, uus|linn, vaba|linn, vana|linn, väike|linn, ääre|linn, üla|linn, ülikoolilinn.
2. van aj maalinn, linnus; kindlus, kants, loss. Üks kindel linn ja varjupaik. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. *.. [olid nõuks võtnud] sinna kohta, kus kirik praegu seisab, mõisat kui linna ehitada .. O. W. Masing. *.. Alakose kindlust käest ära anda, armast linna, mille ta oma esimesel sõjaretkel oli vaenlase käest võtnud .. H. Saari (tlk). | piltl. *.. ahju taga on laisa linn. M. Traat.
▷ Liitsõnad: ao|linn, maa|linn, muinaslinn; lume|linn, okaslinn.

linna|tänav
Kivisillutisega linnatänavad. Kümmekond aastat kulutasime linnatänavaid, siis asusime uuesti maale elama.

loksima ‹42›
loksudes töötama. Seinal loksib vana kell. *Veski loksis küll käia iga päev, kuid see polnud töö, mis tulu toob. M. Mõtslane. || vaevaliselt (ära) elama. *.. mis sa hing hädaga teed? Ise vahest veel loksiksid kuidagi läbi, kuid lapsed .. E. Kippel.

loobuma ‹37›
end (vabatahtlikult) millestki v. kellestki ilma jätma. a. lahti ütlema oma valduses olevast, omasest v. harjumuspärasest. Ei mees ega naine tahtnud lahutamisel lastest loobuda. Jaan armastab Marit ega loobu temast kunagi. Koliks linna elama, aga ei raatsi aiast loobuda. Soomel tuli loobuda Viiburist. Hiljem ta loobus oma nõudmistest. Püüdsin teda kavatsusest loobuma panna. Ta ei loobu üritamast, proovimast, lootmast. Askeet loobub kõigist maistest hüvedest. Kuningas loobus troonist. Suitsetamisest, alkoholi tarvitamisest loobuma. b. keelduma, hoiduma pakutavast vm. omaks v. osaks saada võivast. Loobus pakutud veinist, ahvatlevast ettepanekust. Üks poegadest loobus isa pärandusest vendade kasuks. Võtame loosi! – Mina loobun (võtmast).

loodang ‹-u 2› ‹s›
hrv loojang. *.. loodangu õhetus otsekui kutsub siin elama hääli / kadunud hiilguse mailt .. J. Sütiste.

loomu|vastane
kellegi v. millegi loomusele võõras v. vastukäiv, ebanormaalne. Loomuvastane kiindumus. On loomuvastane, et noor perekond peab ühiselamus virelema. *Ülehomme lähevad nad sõtta ja sunnitakse elama võõrast, loomuvastast elu. M. Traat.

lulli lööma
logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma. Ühed teevad tööd, teised löövad lulli. Talus ei saanud keegi lulli lüüa, kõik olid päev läbi ametis. Mis noortel viga vanemate rahadega lulli lüüa.

lutsima ‹42›
(kuuldavalt) imema v. suuga imemisliigutusi tegema, lutsutama. Armastab hapusid klaaskompvekke lutsida. Lutsib heeringapead, kanakonti. Sööb lutsides ploome, apelsini. Lutsib ja luristab piipu. Lutsib mõtlikult alumist huult. Lutsib pöialt, sõrme. Lutsis taskuräti nurga suus märjaks. *Üks kutsikas jäeti elama, et oleks, kes ema [= koera] udara tühjaks lutsiks. O. Tooming.

lõuna ‹18› ‹s›

1. ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval. Tuul on, puhub lõunast, pöördus lõunasse. Päike on varsti lõunas. Järv asub alevist lõunas, jääb paar kilomeetrit lõunasse, lõuna poole. Võõras kohas ei saa aru, kus põhi, kus lõuna. Maja aknad on lõunasse, vastu lõunat. Maakaardil on põhi üleval, lõuna all.
2. lõunapoolne ala; lõunamaa. Puhkuse ajal sõidame lõunasse. Asus tervislikel põhjustel lõunasse elama.
3. keskpäev. Kell 4 pärast lõunat. Lõuna paiku hakkas sadama. Magab lõunani. Päev jõuab, kaldub lõunasse. Aeg läheneb lõunale. Lõunaks tõmbus taevas pilve. *Päev oli pooles lõunas, kui nad Mahtra külale lähenesid. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: enne|lõuna, peale|lõuna, pärastlõuna.
4. päeva peamine, hrl. keskpäevane söögikord; selleks valmistatud toit, lõunasöök. Mind kutsuti, paluti lõunale. Käisin restoranis lõunat söömas, lõunal. Lähen koju lõunale. Mis täna lõunaks on, mida me lõunaks sööme? Hea, maitsev, rikkalik, tugev, kodune, kolmekäiguline lõuna. Lõuna on, saab kohe valmis. Meile anti, pakuti, serveeriti lõunat. Me kodus lõunat ei teinud. Hoidsin sulle lõunat soojas. Kombaineritele toodi lõuna põllule. || lõunavaheaeg, lõunatund. Kauplus on lõunaks suletud, kaupluses on lõuna. Millal teil lõuna on? Kas te lõunat ei peagi?

läbi
I. ‹prep postp›
1. ‹hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2. ‹postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3. ‹prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

majutama ‹37›

1. majja, korterisse elama paigutama. Turistid majutatakse hotelli. Valda toodud kasakad majutati mõisatesse, taludesse. Mind majutati esialgu ühiselamusse. Koori liikmed majutati vastuvõtjate kodudesse laiali. Üürnikul on õigus majutada enda juurde, oma elamispinnale abikaasat, lapsi, vanemaid. Meil pole neid kuhugi majutada. *Linnusesse oli majutatud ligemale kuussada inimhinge ja peale selle veel hobuseid .. E. Kippel. | piltl. *End tornitüheme tuid majutand. M. Under.
2. eluaset, peavarju andma. *.. peretuba, kus .. majutati teelisi ja jagati kerjustele ande. A. Kalmus. *.. majutas teda omaenda kodus erakordselt vastutulelikel tingimustel. A. Alas (tlk).
3. hrv eluasemeks, majutuspaigaks olema. *Uue peremehe üheks esimeseks mureks oli senini kahte kantnikuperet majutanud .. elamu ümber ehitada ühepereelamuks. O. Kuningas.

majutuma ‹37›
majja, korterisse elama asuma; majas, korteris elamas olema. Laulupeolised jõudsid pealinna ja majutusid koolimajadesse. *.. kõik tema kaasavõetud kolu jäi tõesti kuskile mõisaküüni seina äärde, kus nad majutusid. R. Sirge.

elama nagu ~ kui mihkel
mõnusalt, kellestki häirimata elama. *.. siis võtan endale paar last hoida ja elan kui mihkel (prii toit, pühadeks kingitused jne.). L. Tungal.

mimm2 ‹-i 21› ‹s›
murd lastek piim. *.. jätkab Mann kahetsemist väikese õekese pärast, kes seal üleval õudses pilvekodus peab kakuta ja mimmita elama .. E. Vilde.

elama nagu ~ kui miska
mõnusalt, kellestki häirimata elama. *Nad elavad kuu-kaks nagu miskad, enne kui tuleb väljatõstmise otsus. E. Männik.

miski|sugune ‹pron›
kõnek mingisugune. *.. tema peale ei hakka enam miskisugune sõna .. A. H. Tammsaare. *.. lootis ta ometi miskisugusele põnevale juhtumisele, mida ta nagu iga teinegi oli väärt läbi elama. O. Samma (tlk).

mismoodi ‹adv›
küsiv-siduv viisisõna: kuidas, mil viisil, mil moel, mis kombel
1. otseses küsimuses, hrl. selle algul. Mismoodi sina siia sattusid? Mismoodi nad välja nägid? Mismoodi tuleb avaldus kirjutada? Mismoodi me aidata saaksime? Ta ajab lolli juttu. – Mismoodi lolli? Ära peab siit minema, aga mismoodi?
2. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Võeh, mismoodi võib inimene hea elu peal paksuks minna! Näe, mismoodi meelitada oskab! *Saime Laidarust metsalangi, aga mismoodi see poisike puud maha saab! M. Rebane.
3. alustab sihitis-, täiend-, määra-, viisi- vm. kõrvallauset. Ütle, mismoodi ta välja näeb? Ma ei mõista, mismoodi nad mu üles leidsid. Küsis, mismoodi ma asjasse suhtun. Mul ei olnud aimugi, mismoodi me maal elama hakkame. Teie palk sõltub sellest, mismoodi te oma tööga toime tulete. Tegi nii, mismoodi 'nagu, kuidas' oli teda õpetatud. Mismoodi 'kui väga' Toomas ka ei pingutanud, esikohast jäi ta ilma. *Mismoodi hakkavad kõlama lähemate aastate hundijutud, seda ei tea. F. Jüssi.
4. iseseisvas lauses osutab ebamäärast viisi. Tantsuõhtust alguse saanud tutvus võib jätkuda ei tea mismoodi.

muulane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
muust rahvusest isik. Eestisse elama tulnud muulased. Esimeste eesti keele grammatikate autoreiks olid muulased. Meie keelt räägib ta muulase kohta väga hästi. Pojal on muulasest naine. Muulaste hulgas elades kippus emakeel ununema.

[kellegi] naha peal ~ nahal elama ~ liugu laskma
kellegi kulul, arvel, kellegi tööst ja vaevast elama v. sellest kasu saama. Mis viga teiste naha peal liugu lasta! Laseb teiste nahal liugu – teeb kontrolltööd teiste pealt maha.

neh ‹adv›
kõnek (mööndussõnana:) tõepoolest, (seda) küll, jah. a. (küsimusele nõusolevalt vastates, sageli koos küsimuse osa kordusega). Kas tulid jalgsi? – Jalgsi neh. Kas see on tõsi? – Tõsi neh. Meeldis sulle? – Meeldis neh. Kas ta kavatseb maale elama minna? – Sellest oli juttu neh. Ega sul raha ei ole? – Ei ole neh. *.. ei oska lugeda, mis! – Neh. R. Vellend. *„Ega valged ka sinuga vist nalja tee, Aadam ...” – „Ega neh,” sasis vanamees habet. R. Sirge. b. (väidet kinnitades, rõhutades, sageli koos väite osa kordusega). Oi kui naljakas! – Naljakas neh. Kell saab juba kümme. – Seda neh. Sina, Jaan! – Mina neh. Tere hommikust! – Hommikust neh!

nomadiseerima ‹42›
nomaadina elama, korrapäraselt elupaika vahetama. Nomadiseeriv eluviis. *Lõputuil liivikuil nomadiseeriva rahva folklooris pidi tähtkujude liikumisel olema niisama oluline koht nagu mererahvastel .. L. Meri.

nugima ‹37›
biol nugiliseks olema, nugilisena elama, parasiteerima. Malaariaparasiit nugib hallasääses ja inimese veres. Parasiittaim nugib teisel taimel. Inimese soolestikus nugiv laiuss.

nägurdama ‹37›
hrv näguripäevi nägema, kehvalt elama. Kas peame terve elu sedamoodi nägurdama?

närutama ‹37›

1. närune (1. täh.) olema, narmendama. Kass kraapis küüntega tapeedi närutama. Püksid on harude vahelt närutama kulunud. Käib närutavas mantlis. *Piits ja nahk närutavad [hobuse peksmisest], aga rutemini ta raip ei liigu. E. Bornhöhe.
2. hrl piltl närustama. *Tolleks ajaks elu poolt üksjagu närutatud, polnud Amalie julgust kaotanud. A. Beekman. *Spordipoisina valmistudes võistlusteks, püüdsin neist vähem mõelda, et võistlusvaimu mitte ära närutada, ära kulutada. G. Ernesaks.
3. vaeselt elama, virelema. Pidi näljapalgal, näljapalgaga närutama. Koolipõlves tuli närutada ja puudust kannatada. Pere närutab ikka veel keldrikorteris. *.. Itami äriasjad peavad räbalad olema, kui ta oma naist laseb nõnda närutada, et tal pole õiget leinariietki. A. H. Tammsaare.
4. koonerdama, ihnutsema. Toitu ostes ta ei näruta. Laud oli rikkalik, toiduga ei närutatud. See peremees maksis korralikku palka, ei närutanud. *.. sest tema arvates ei tohtinud mees oma rammuga närutada, hoidku siis käsi labidavarrest või vägipulgast. K. Ristikivi.

närvi|pinge
(emotsionaalse, vaimse pinge kohta). Töö- ja olmemuredest tingitud närvipinge. Närvipinge all elama, närvipingest vabanema. Närvipinge põhjustab neuroose. *Kui lõpuks on maja valmis, .. on pererahvas rühmamisest ja närvipingest väsinud .. M. Traat.

obakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek tugev hoop, obadus [2]. Andis pinginaabrile igavese obaka ribide vahele. *.. restoraniskäik pani Priidu eelarvele säherduse obaka, et ta palgapäevani pidi ainult leiva .. varal elama. V. Ilus.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

osa ‹8› ‹s›

1. tervikusse kuuluv, kuid sellest mõtteliselt v. tegelikult eraldatav v. eralduv jagu. a. terviku koostisdetail. Lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku. Laos on igasugu jublakaid, ei teagi, mille osad kõik on. Ostes tuleb kontrollida aparaadi kõigi osade olemasolu. Poiss tegi ise siit-sealt hangitud osadest raadio. Vanalt jalgrattalt oli mõni osa hoopis kaotsi läinud. Vedru on mehaanilise kella tähtis osa. Skulptuuri osad on eraldi valatud ja hiljem kokku liidetud. b. tervikust lahutamata, kuid asendi, funktsiooni vm. poolest eriline jagu. Ostan elamu või selle osa. Maakoore osade tõus ja vajumine. Kabepartii jaotub 3 ossa: avang, keskmäng, lõppmäng. Õppisime laulu osade viisi selgeks. Impeeriumi kõikides osades kehtis sama seadusandlus. Sõi kalast ainult selja ära, ülejäänud osad andis kassile. Saare, riigi, järve ida-, lääne-, lõuna-, põhjapoolne osa. Tüve, varre alumine, keskmine, ülemine osa. Seene maa-alune, maapealne osa. Taime rohelised osad. Aia tänavapoolne osa. Heinamaa madalam osa. Atmosfääri maapinnalähedane osa. Mäe lumega kaetud osa. Linna vanem, uuem osa. Silmad on ta näo ilmekaim osa. Kirjaniku loomingu väärtuslikem osa. Inimloomuse parem, halvem osa. | osas ‹postpositsioonilaadselt, muud väljendusvõimalused eelistatumad› hrl. kohta, poolest, suhtes. Illustratsioonide osas jättis teos soovida. Hinna osas lepiti kokku. Linna vajadused juurvilja osas suudeti rahuldada. c. mingi terviku liigenduse (ala)jaotis. Teos ilmub neljas osas. Romaani „Tõde ja õigus” I osa ilmus 1926. a. Kirjandusajaloo köite 1. osa sisaldab rahvaluule ülevaate. Sümfoonia koosnes kolmest osast. Eksami suuline ja kirjalik osa. d. kindla suurusega jagu tervikust v. terviku moodustamiseks. Segu kahest osast kompostist ja ühest osast aiamullast. Segati 1 osa lupja ja 3 osa liiva. Pärandus jagati kolme võrdsesse ossa, kolmeks võrdseks osaks. Isa rahast sai vanem poeg 2 osa, noorem 1 osa. Maksin ühiskingi jaoks oma osa – 5 krooni – ära. On ikka küntud ka, aga teist seda osa on veel künda. Kümnes osa 'kümnendik' kõigest, mis põld andnud. Kolmas osa 'kolmandik' karja(st) hukkus. Rääkis nii keeruliselt, et umbes neljas osa 'neljandik' sõnadest olid mulle võõrad. e. kellelegi mõeldud, määratud v. antud jagu (ka abstraktsemalt). Kõik pärijad olid oma osad kätte saanud. Saiadest sai iga laps oma osa. Andsin talle omast osast lisa. Kartulinoppijatele mõõdeti nende osad välja. Koer tuli sööjate juurde osale, osa ootama, oma osa saama. Mitu lammast langes huntide osaks. Poisil on oma osa 'karistus' ulakuse eest juba käes. Seda au ei ole mitte igaühele osaks saanud, osaks langenud. Talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada. Tema osaks elus on olnud pettumused. *Sul on tulu tulevikus, / peale surma parem osa.. Jak. Tamm. *.. aga Marie peab minu osa olema, minu omaks jääma.. J. Pärn. f. filos filosoofia kategooria, mis koos terviku kategooriaga peegeldab objektide seesmist seost ja liigendust
▷ Liitsõnad: ala|osa, algus|osa, all|osa, ees|osa, ida|osa, jala|osa, juure|osa, kaela|osa, kande|osa, kanna|osa, katte|osa, keha|osa, kesk|osa, koostis|osa, käigu|osa, ladva|osa, linna|osa, lõpp|osa, lõuna|osa, lõvi|osa, lääne|osa, mandri|osa, masina|osa, metall|osa, murd|osa, nina|osa, piha|osa, puit|osa, põhi|osa, põhja|osa, pära|osa, päris|osa, pöia|osa, seeliku|osa, selja|osa, sise|osa, suudme|osa, sõjaväe|osa, säsi|osa, sääre|osa, taga|osa, talla|osa, tüve|osa, varre|osa, varruka|osa, varu|osa, väe|osa, välis|osa, ääre|osa, ülaosa.
2. mingi määr, hulk kellestki v. millestki. a. piiritlemata, ebamäärase suurusega hulk, mitte kõik. Osa ruume sai remonditud. Osa maast oli nisu, osa kartuli all. Osale meeskonnast anti linnaluba. Ootasin terve päeva ja osa õhtu(s)tki. Valdava osa päevast olen tööl. Teatav osa vabast ajast kulub meelelahutustele. Osa käsikirju ongi kaotsi jäänud. Suurem osa külalisi lahkus varakult. Põhilise osa palgast kulutas ta enda tarbeks. Vili on suures osas juba koristatud. Maja on suuremalt osalt ta enda ehitatud. b. kõnek (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus vm. hulk. Vaka, külimitu osa kaeru. Toobi osa piima, tangu. Naela osa liha, rasva. Leisika osa linu. Vakamaa osa põldu. Kuhja osa loogu, rõugu osa ristikut. Rohkesti poole koorma osa sõnnikut. Sea seljalihal oli kolme sõrme osa pekki. Kivi vihises minust kriipsu osa mööda. Siin on keedu osa kalu, kapsast. Võeti päeva osa toitu ja hobusemoona kaasa.
▷ Liitsõnad: mahuosa.
3. roll, osatäitmine. a. (lava-, ekraaniteoses, kuuldemängus vms.). Väike, suur, kandev osa. Osa õppima, looma, ette valmistama. Osasse süvenema, sisse elama. Osas olema, elama. Osast välja langema. Osale peale, alla jääma. Näitleja töö osa kallal, osaga. Hakati uue näidendi osi jagama. Talle pakuti, anti osa uues filmis. Osasse, osale prooviti mitut näitlejat. Paruni osa mängis, täitis noor näitleja. Esines kuninga nõudlikus osas. Talle sobivad eriti vanaeitede osad. Etendati Gogoli „Revidenti” P. Pinnaga linnapea osas. Osast osasse arenev näitleja. b. võimalus v. kohustus midagi teha; tegevus, ülesanne, funktsioon. Võttis tööde juhtija osa enese kätte. Esines kohtus kaitsja, süüdistaja osas. On rahul oma algkooliõpetaja osaga. Tuli peoperemehe osaga hiilgavalt toime. Iga inimene ei tunne end juhi osas hästi, ei sobi juhi ossa. Kure osa lapsetoojana on rahvusvaheliselt tuntud. Pidi leppima kõrvaltvaataja osaga. Orjade osa oli tööd teha ja sõna kuulda. Enne taga aetud, asus ta nüüd ise jälitaja ossa. Ma ei tea, milline osa tal selles asjas oli. Kodu osa laste kasvatamisel. Petetu jääb narri ossa. Mulgi naise riietuses täitis peakatte osa linikutaoline valge rätik. See teadusala on seni olnud vaeslapse osas, on vaeslapse ossa jäetud 'tähelepanuta jäetud, kõrvaliseks peetud'. Ikka peab keegi peksupoisi, patuoina osas 'süüdistatav v. karistatav' olema.
▷ Liitsõnad: algataja|osa, draama|osa, filmi|osa, hiilge|osa, kaksik|osa, kõrval|osa, meelis|osa, nimi|osa, ooperi|osa, opereti|osa, pea|osa, pisiosa.

pagendus ‹-e 5› ‹s›
pagendatud olek. Pagenduses elama, olema, viibima. Pagendus kestis mitu aastat. Kirjanik saadeti pagendusse, suri pagenduses. Tuli mõne aasta pärast pagendusest tagasi.

pagulus ‹-e 5› ‹s›
pagulaseks olek, pagulasaeg; maapagu, emigratsioon. Pagulusse siirduma, minema. Paguluses elama, viibima. Paguluses ilmunud luulekogu. Esimesed aastad paguluses olid kõige raskemad.

paigutama ‹37›

1. midagi (harvemini kedagi) õigele, sobivale v. ettenähtud kohale panema v. seadma, kuhugi asetama. Pilte seinale, mööblit korterisse, raamatuid riiulile, marke albumisse paigutama. Pingid paigutati seina äärde. Kastid paigutatakse autole. Laevatrümmi paigutatud konteinerid. Kirjanurk paigutatakse joonisel alla paremasse nurka. Muuseumi kogud tuli paigutada kõrvalhoonesse. Kiivitaja pesa ei ehita, ta paigutab munad põllulohku või künnivakku. Paigutasime asjad kohvris ümber, nii et raskemad said põhja. Endise koolimaja kohale on paigutatud mälestuskivi. Külaline paigutati (istuma) laua otsa, perenaise paremale käele. Vitriini paigutatud pisigraafika. Ajalehe esiküljele paigutatud kuulutus. Pühendusteosesse paigutatavad kirjutised. Köite lõppu paigutatud register. || maa-alaliselt kuhugi asetama, orienteerima. Šaht paigutatakse kaevandusvälja keskele. Juurviljaaed paigutatagu krundi lõunaossa. *.. Thulet võib paigutada üksnes Läänemere rannamaadele. L. Meri.
2. kedagi kuhugi majutama, elama panema v. erirežiimile seadma; ametisse v. kohale panema. Kannatadasaanu paigutati haiglasse. Laskis end vanadekodusse paigutada. Alaealine tuli erikooli paigutada. Külalised paigutame hotelli, võõrastetuppa. Lauda suurus oleneb sinna paigutatavate loomade arvust. *.. agaralt ja asjatundlikult paigutab ta inimesi tööle, annab korraldusi ja käske nagu peremees kunagi. M. Traat.
3. midagi v. kedagi kuhugi kuuluvaks pidama v. arvama, mingisse süsteemi v. aega asetama. Zooloogid paigutavad oravhiire näriliste seltsi unilaste sugukonda. Kirjanik on paigutanud tragöödia keskaega, Saksamaale. Arheoloogid paigutasid linnuse 10. sajandisse. Ühte ja sama muistendit võib paigutada kord ühte, kord teise rühma.
4. (raha) millessegi investeerima v. hoiule panema. Paigutas raha, kapitali uude ettevõttesse, poja firmasse, aktsiatesse, panka. Kinnisvarasse paigutatud pärandus. Üha suuremaid summasid on vaja paigutada keskkonnakaitsesse.

ära paigutama

1. midagi oma õigele, ettenähtud kohale panema, asetama (tegevuse lõpetatust rõhutavalt). Paigutasime asjad, varustuse ära. Kaalun mitut pidi, kuidas oma kraaminatuke ära paigutada.
2. kedagi elama, asuma panema (tegevuse lõpetatust rõhutavalt). Tänased saabujad on vaja kiiremas korras ära paigutada. *Palun, isa prior, paigutage mind siit ära kuhugi kaugele, kas või mõnesse rajaäärsesse kloostrisse! A. Murakin (tlk).

ümber paigutama

1. midagi teise kohta asetama, ümber tõstma. Mööblit, pilte ümber paigutama. Joonised pidin ma ühelt leheküljelt teisele ümber paigutama.
2. kedagi teise kohta elama v. teisele ametikohale panema. Elanikud tuli ümber paigutada. Sõjaväeosa paigutati ümber.

paika pidama

1. (paigal) püsima, asuma, elama, peatuma; kohta pidama. Jääks õige mõneks ajaks siiamaile paika pidama. Renditi talu, kuhu jäädi paika pidama. Kas allakugistatud lihatükk jääb paika pidama või tuleb tagasi? *Viru-Roela teemajas pidasin kolm-neli päeva paika. Sõitsin rattaga ümbruses ringi ja õhtuks tulin tagasi öömajale. H. Kiik.
2. tõele vastama, põhjendatud olema. Väide, oletus, seletus, ennustus, tunnistus, süüdistus peab paika. Vananenud andmed ei pea enam paika. Jutt pidas ainult osaliselt paika. See teooria tundus paika pidavat. Peab paika ütlus, et sõpra tunned hädas. *Tal ei ole ühtegi vabandust, mis Berenike ees paika peaks. A. Sang (tlk).

parasiitlema ‹-siidelda 49›
parasiidina elama. Parasiitlev elulaad.

parasiitlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
parasiidi kombel elav; parasiidile omane. Parasiitlik väänkasv. Parasiitlik olelemine, mõtteviis. Parasiitlikku elu elama.

parasiitlikult ‹adv›
parasiidi kombel, parasiidina. Parasiitlikult teiste tööst, teiste arvel elama.

parasiteerima ‹42›

1. biol nugima. Võrm parasiteerib nõgestel ja ristikheinal. Sügelislestad parasiteerivad kõige sagedamini sõrmede vahel. Parasiteerivad algloomad, seened, vetikad. Parasiteeriv eluviis.
2. parasiidina elama. Šarlatanlus parasiteerib inimeste teadmatusel.

patu|elu
van religioossete ettekirjutuste vastane elu; ebaseaduslik suguline vahekord. Patuelu elama. Patuelust taganema. *.. püherdavad nad patuelus prassimisega, hoorusega ja logelemisega. H. Salu.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

peost suhu elama vt suu

pesa|paik

1. koht, kuhu lind v. loom kavatseb pesa teha v. kus ta pesa asub; pesitsuspaik, pesitsuskoht. Lind otsib pesapaika 'kohta, kuhu pesa ehitada'. Kivitäks valib oma pesapaigaks õõnsuse kivi all. Väikestel kaljusaartel on leidnud pesapaiga tuhanded linnud. On teada sookure pesapaik Virussaarest lõunas. Juuli lõpus lahkusid väiketüllid pesapaikadelt. Huntide pesapaigad kuusetihnikutes ja soosaartel.
2. piltl kodu, elukoht. Endale pesapaika soetama, uut pesapaika otsima. Perekonnainimestel on ikka mingit pesapaika vaja. Las noored tulevad minu juurde elama, kuni nad endale kindla pesapaiga leiavad. *Oh ma vaene vanderselli, / pesapaika mul polegi, / viletsatki varjualust, / kadalatki kambrinurka. A. Kaalep.
3. asupaik (v. varjupaik), esinemiskoht. Mässuliste, röövlite pesapaik. Sadamalinn oli salakaubavedajate pesapaigaks. *Need [= korporatsioonid] pidid olema ju ometi igivanast ajast saadik noorte muretuse, elurõõmu ja igasuguste lõbude pesapaigad. A. H. Tammsaare.

pesitsema ‹37›

1. pesa tegema ja selles asuma ning järglasi kasvatama. a. (lindude kohta). Roostikus, metsas, põõsastes, puuõõntes, laidudel pesitsevad linnud. Kurepaar pesitses kõrge kase otsas. Kuldnokad pesitsevad pesakastides, tuvid räästa all. Kajakad pesitsevad kolooniatena. Metsvint pesitseb suve jooksul kaks korda. Koiva puisniitudel pesitseb paarkümmend linnuliiki. b. (loomade kohta). Kivimurrus pesitsev kärp. Lagrits pesitseb linnu- ja oravapesades. Kass oma poegadega pesitses lakas. Kilk pesitseb ahju taga. || piltl (bakterite, hrl. tõvestavate mikroobide kohta). Ninaneelu limaskestal, kopsus pesitsevad pisikud. *.. voolisid pühade esemetega oma kõhtu ning rinda. Kes endas pahatõbe arvas pesitsevat, too hõõrus ka allpoolset ihuosa. K. Rumor.
2. piltl varjupaika, asupaika omama; kusagil (ajutiselt) asuma, elama (enamasti halbade isikute kohta). Rabades pesitsesid metsavennad. Vanasti pesitsenud Kukemetsas teeröövlid. Aguliurgastes pesitses kahtlast rahvast. Kurjategija oli suvel heinaküünides ja lakkades pesitsenud. Paistab, et meil on vabrikus pesitsema hakanud logardite kamp. Eks nõiad pesitse Lapimaal. *Ja siis tuli uudishimu. Kus pidi pesitsema rajatava kaevanduse peenem rahvas? V. Gross. || (varjatult, kõrvalises kohas) asetsema, paiknema (hoonete, esemete vms. kohta). Talud ise pesitsesid metsatukkade vahel. Platsi serval sirelites pesitses väike maja. Esialgu pesitses kauplus keldrikorrusel kitsukestes ruumides. *Ning vana vedruvanker, armu poolest alles hoitud, pesitseb veel kreegipadrikus. A. Kaal. || (hrl. halvasisuliste, ebameeldivate abstraktsete mõistetega ühenduses:) asuma, (peidetult) esinema. Mure, rahutus, kartus, ärevus, kadedus, viha pesitseb südames, hinges. Silmades pesitses väsimus, hirm. Hingepõhja oli süütunne, väike kahtlusekübe pesitsema jäänud. Need pahed ja nõrkused pesitsevad meis endis. Missugused mõtted selle poisi peas pesitsesid! Temas näis pesitsevat ikkagi vaikne lootus, et olukord paraneb. Arvas pimedas metsas pesitsevat suurt hädaohtu. Toa kaugemais nurkades pesitseb hämarus. Ihus pesitses mingi tõbi. *Väljaotsa saunas pesitses popsi terve viletsus. E. Vilde. *.. silmad naeratlesid ja suunurkades pesitses muhelus. E. Männik.
3. hrv kuhugi asuma, asupaika võtma. *Pisut on ka seda tuska, mis korraks pesitses Emma südamesse Minnalt kuuldud uudise mõjul.. M. Raud.

pidama ‹pean imperf pidin 42 ‹umbisikulise tegumoe vorme ei tarvitata››

1. kohustatud v. sunnitud olema midagi tegema. Lapsed peavad vanemate sõna kuulama. Sa pead tegema, mis sind kästakse. Kõik töötajad peavad täna kohal olema. Ka teie peate kaasa tulema. Kas Juta ei peagi täna kooli minema? Kes sind peab välja vahetama? Me peame tuginema faktidele. Ma pean teadma, mis siin teoksil on. Sinna minema peab, minemata jätta ei saa. Mitte ei tahaks seda teha, aga ma pean. Mulle ei meeldi, kui pean ootama. Esimese lahingu nad võitsid, siis pidid taanduma. Ta pidi ära elama väikesest pensionist. Õigust rääkida ei saanud, pidin valetama. Pidin leppima olukorraga, kuuenda kohaga. Me peame kiirustama, kui tahame rongile jõuda. Juss pidi tahes-tahtmata üle kraavi minema. Selle kirja peale peab teile tingimata vastatama 'ollakse kohustatud vastama'. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead jälle saama. Hobune peab rasket koormat vedama. See maja on pidanud mitmesuguseid aegu üle elama. Kas tuled kaasa? – Peab tulema. *Muistne usund ja rahvalooming pidid oma aja majanduslikku korda teenima ja tugevdama. H. Moora.
2. põhjust, alust omama v. olema; sobivaks, otstarbekaks, vajalikuks osutuma. Enne minekut peame natuke sööma. Oleksime pidanud sellele varem mõtlema. Osa sellest varast pead sa endale saama. Sa pead abielluma, naise võtma. Kõik noored peaksid seda raamatut lugema. Sa peaksid tänulik olema, aga mitte nurisema. Õigupoolest peaksin mina sinult andeks paluma. Sõit oli prii, miks ei peaks ta sõitma. Ma ei tea, kelle poole peaksin selles küsimuses pöörduma. Raske on kirjeldada, seda peab ise nägema. Kas peab siis nii hirmsasti (tööd) rügama? Kes mõõga tõmbab, peab mõõga läbi surema. Kes tööd ei tee, ei pea ka sööma. Oma tahtmist ei pea sa mitte saama. Seda juttu ei pea(ks) tõsiselt võtma. Peaks ta ometi tulema! Silmad peavad enne harjuma, kui hämaras midagi märkama hakkad. || (olukorra kohta, üksnes 3. isikus). Ükskord peab sellisele olukorrale lõpp tulema. Inimesele peab jääma aega puhkamiseks. Süüdlase peab üles leidma. Selle üle peab järele mõtlema. Sul ei pea meie juures midagi puuduma. Seda ei pea iganes sündima. Kord peab majas olema. Talu pidi jääma lastele. Aga hobune pidi majapidamises tubli olema. Koer nagu koer olema peab. Tema arvates pidi majal tingimata rookatus olema. Voolu tugevus peab olema 220 volti. Võimatu pidi teoks saama! Need asjad peavad selgeks saama. Teisedki mehed pidanuksid Mardi-taolised olema. Nüüd peavad sul kiired jalad olema 'sul on vaja väga kiiresti minna'. Sa oled purjus. – Peab's seda kõigi kuuldes ütlema?
3. kavatsema, plaanitsema; midagi plaanis, ettenähtud olema. Pidite ju Pärnusse sõitma. Pidin just välja minema, kui sa helistasid. Sa pidid ju meile midagi klaveril ette mängima. Pidin ennist sedasama ütlema. Peaks Kustas tahtma tallu tagasi tulla, las tuleb. Ta pidavat koolist ära tulema. Temast pidi ju arst saama. Kui kõik oleks läinud nii, nagu pidi...
4. midagi sisesunnist, sisemisest vajadusest tegemata jätta mitte suutma. Pidin sind veel korra nägema. Pidin ikka ja jälle Annele mõtlema. Ma ei saa teisiti, kui pean sellest ka sulle rääkima. Jutt oli nii pentsik, et pidin selle üle lausa naerma. Pidime päris imestama vanainimese kannatlikkust. Valu oli nii suur, et pidin oigama. Peab ütlema, et oled selle ülesandega päris kenasti toime tulnud. *.. püüdis alati oma häda salata ja pidi tingimata kõike halba vähendama. Niisugune ta oli loomuldasa. E. Krusten.
5. osutab mingi asjaolu esinemise v. millegi toimumise tõenäosusele v. võimalikkusele. Ma pidin siis paari-kolmeaastane olema. Homme või ülehomme peaksime mägedeni jõudma. Küllap ta peaks mind veel mäletama. Meie tulek pidi neil küll ette teada olema. Too äärmine mees peaks olema Vahtriku Ärni. Need loomad pidid küll rebased olema. See ülikond peaks teile sobima. See uudis peaks talle hästi mõjuma. Siin peab vist küll savine maa olema. See pidi juhtuma 1988. a. suvel. Kõik need ettevalmistused peaksid tagama ürituse õnnestumise. Peaks aga palavik veelgi tõusma, kutsuge arst! Kui isa peaks mind küsima, siis ütle, et..
6. ‹konditsionaalis› osutab kõneleja oletusele v. ära arvata püüdmisele mingi asjaoluga ühenduses (mõnikord ka küsimusena). See laud peaks nüüd siia küll sobima. Toodud näited peaksid andma teile asjast mingisuguse ettekujutuse. Ema peaks varsti koju tulema. Ivariga kokkusaamist peaks vist esialgu vältima. Ei tea, mis mu kodused peaksid tegema. Mis tal viga peaks olema? Mida see küll peaks tähendama? Kas peremees ise peaks ka kodus olema? Ega sa ei tea, mis mu kunagised koolivennad peaksid praegu tegema?
7. osutab mingisugusele kaudsele teadmisele, kuuldusele, ütlusele kellegi v. millegi suhtes. Riina ütles, et ta pea pidi valutama. Läheduses peab üksik metsatalu olema. Ühed Aerud pidid, pidavat siin kandis elama. Tema vanem poeg pidi, pidavat Saksamaal elama. Jürnal pidavat linnas kaks maja olema. Liisa pidi, pidavat juba ammu surnud olema. Andrus kurtvat, et teda ei pidada mõistetama.
8. osutab millelegi, mis oleks võinud juhtuda v. peaaegu oleks juhtunud. Üks päev pidin auto alla jääma. Villem tuikus ja pidi kukkuma, ent sai veel käsipuust kinni haarata. Pidin juba midagi ägedat kähvama, aga suutsin end veel tagasi hoida. Peaaegu pidi õnnetus juhtuma. Koht pidi äärepealt haamri alla minema. Ta pidanud ehmatusest mõistuse kaotama. *Sihita hulkudes, ühel päeval või ööl pidid suured, hallid täkud mu puruks tallama. O. Luts.
9. (nõrgenenud tähendusega:) esineb kurtvates, kahetsevates hüüatustes, etteheidetes vms. ütlustes. Pidi just minuga see õnnetus juhtuma! Pidi see sinuga ka nii hullusti minema! Kust ma pidin selle raha võtma! Pidid sa ka nii halvasti ütlema! Alatine tüli ja riid, mis peavad küll naabrid meist arvama! *Herkulese juures, mis üks inimene kõik peab ära nägema! K. Ristikivi.
10. ‹eitusega› van tohtima (väljendab hrl. keeldu, harvemini etteheidet). Sina ei pea mitte varastama! Sina ei pea himustama oma ligimese naist! Sul ei pea olema teisi jumalaid minu kõrval! Sa ei peaks nõnda rääkima! *„Teie ei pea mitte minu tuppa jooksma, ilma uksele koputamata,” vastas parun etteheitlikult.. E. Vilde.

pidama ‹pean, pidasin impers peetakse, peetud 42›
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). | ‹hrl. impers.› (ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14. ‹hrl. translatiiviga› kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15. ‹elatiiviga› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16. ‹hrl. tud-partitsiibis› kasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

pigemini ‹adv›
pigem. a. Poisi ilme oli pigemini unistav kui kurb. See oli pigemini jooks kui kõnd, millega ta lähenes majale. Kauguses võis pigemini aimata kui näha linna siluetti. Noorus ei anna talle mingeid eeliseid, pigemini vastupidi. Asi ei paranenud, vaid läks pigemini hullemaks. Ma ei naera ju sugugi, tahaksin pigemini nutta. Ta nagu polnudki poiss, pigemini pükstesse riietatud tüdruk. Mitte parem, vaid pigemini halvem oli olukord lihtrahva hulgas. Ma ei ole midagi kaotanud, pigemini küll võitnud, et ma temaga tuttavaks sain. Viimasel ajal pole ta tööd teinud rohkem kui harilikult, pigemini vähem. *Kapiteelil ei ole [gooti arhitektuuris] enam senist tähtsust; ta esineb pigemini mingi ehisvormina. V. Vaga. b. Pigemini läheb ta maale elama, kui vireleb teise toanurgas. Ta on vähese jutuga mees, kes pigemini kuulab teisi. Ise oleksin küll pigemini vanaema juurde jäänud. *Eerik ütles, et sureb pigemini laevas, kui et üksi haigena Aafrikasse jääb. A. Hint.

pihust suhu elama vt suu

pillama ‹pillata 48›

1. kogemata v. tahtlikult kukkuda laskma. Pillas kausi, sulepea, võileiva käest. Perenaine pillas kulbi põrandale. Pillasin ehmatusega prillid eest. Kiiruga tõustes pillas käekoti maha. Pillas klaasi, taldriku põrandale puruks. Pillasin endale sousti sülle. Leiba ei tohtinud maha pillata. Kallas klaasid täis ega pillanud piiskagi maha. Vares pillas leivatüki noka vahelt. Tütarlaps pillas sitsivale koerale lihatüki suhu. Tõusis ja pillas mõned mündid jootrahaks lauale. Helikopter pillas laagri kohal postikoti hange. *Pruunikalt mustavail põllusiiludel liikusid naised ja tüdrukud .. pikkamisi edasi, pillates pooleks lõigatud musti kartuleid värskeisse vagudesse.. E. Vilde. | piltl. Kastanid, kased pillavad koltunud lehti. Õitsvad õunapuud pillavad helbeid. Taevas pillas üksikuid vihmapiisku. || (vähese nutu kohta). Pillas oma endisest kodust rääkides veel nüüdki pisara. Maria ei pillanud oma elukaaslase surma puhul kuigi palju pisaraid.
2. heitma, viskama, paiskama, pilduma. Kõik esemed toas olid laiali ja segi pillatud. *Pärast mööda kaart tagasi tulles pillas ta löeotsaga paksu kaare laiali. J. Mändmets. *Andres tampis viha pärast jalgu vastu maad, lubas Tiiu surnuks lüüa ja terve Kalmu talu laiali pillata. J. Pärn. | piltl. Vastase väeüksus pillati äkkrünnakuga laiali. Sõda purustas paljud perekonnad ja pillas nad mööda ilma laiali. Suvine päike pillas heldelt oma kiiri, soojust ja valgust. Sügis pillab värve helde käega. *Kadakatäks pillab katkendlikke helisid nagu tillukeste klaaskellukeste tilinat. J. Piiper. || ‹hrl. nud-partitsiibis› (laialdasel alal, siin-seal hajali asumise v. asetsemise kohta). See väike rahvarühm on laiali pillatud väga ulatuslikule metsaalale. Püüti eri paikadesse laiali pillatud sõjapõgenikest kaasmaalastega kontakti luua. Endised koolikaaslased on laiali pillatud üle terve maa. *Külavaheteed ühendasid nagu juhuslikult siia-sinna pillatud talusid.. J. Kello. *Inglaste linnaosa on üksikute elamute kaupa laiali pillatud mereranda puude alla. J. Sütiste. || (kiir)pilku kuhugi heitma. Aeg-ajalt pillas ta mu poole hajameelse pilgu. Ta ei pillanud mulle pilkugi.
3. murd sõidu ajal perutama, lõhkuma (hobuse kohta). *Ja ennegi kärsitu, nüüd veel päris meeletuks kohkunud hobune kihutas pillates edasi. M. Raud. *Hauaksemägi, kust alla sõites tuli hobust kõvasti ohjadest hoida, et ta pillama ei hakkaks, on nüüd lauskmaa. J. Semper.
4. korraks, muu jutu sekka v. teiste jutu vahele midagi lausuma, mingit repliiki, vahemärkust poetama. Pillas ka omalt poolt sekka mõne sõna. Mõtlematult pillatud sõna võib palju kurja teha. Koduteel ei pillanud Ants ainsatki sõna. Keegi oli pillanud kirjutise kohta sõna „diletantlik”. Kõrvallauas pillatud lause äratas mu tähelepanu. Kõneluse kestel pillas ta pilkavaid märkusi. Ta on väga kitsi komplimente pillama. Ott ei pillanud ainsatki etteheidet. „Soovin õnne,” pillasin mokaotsast. *Hiljuti pillas üks mu „Werneri” tuttav paradoksi: parimini läheb siis, kui ei lähe kuidagi.. M. Traat.
5. raiskama, laristama, ülemäära kulutama. Meil pole raha pillata. Pillas oma raha tühistele ostudele, igasugustele lõbustustele. Kogu suur varandus läks pojale, kes selle peagi laiali pillas. Ei maksa oma vara sinna-tänna pillata. Lapsed pillavad, mida isa on kogunud. Vanemad korjavad, lapsed pillavad, lapselapsed näevad nälga. *Va ihnuskott ta küll on, aga kui kord pillama hakkab, siis pillab hullupööra. E. Bornhöhe. || piltl (muu kui raha vm. materiaalse väärtuse kohta). Ei tohi pillata oma energiat, vaimset jõudu. Ei maksaks pillata entusiasmi liiga paljude asjade peale. *Pinna pillas elu nagu paljud teisedki näitlejad neil aegadel. V. Panso. *Kaua ma siis sedaviisi ennast pillan ja joodikutega ringi aelen. Tuleb hakata teisiti elama. P. Krusten.

pillavalt ‹adv›

1. raisates, kergekäeliselt kulutades. Pillavalt elama. Puitu ei tohiks pillavalt kasutada. Ta käis oma toiduvarudega liiga pillavalt ümber.
2. (üli)külluslikult, rikkalikult. Pillavalt helde päike. Pillavalt värvirikas lõunamaa. Pillavalt rikkalik juuksepalmik. Temas ei ole nii pillavalt annet kui mõnes teises kunstnikus. *Ma ei saa olla kuigi tänulik oma ülemustele, kes kitsilt jagasid kiitust, kuid pillavalt laitust. H. Lepik (tlk).

pool|juhuslikult
pooleldi juhuslikult. Nad on pooljuhuslikult siiakanti elama sattunud.

pool|-pooliti
poolenisti. *.. naised hakkasid soldatitega armukest elama, soetades enestele nõnda pool-pooliti nagu vastse perekonna.. R. Sirge.

priiskama ‹priisata 48›
raiskama, pillama, laialt elama. Pidutseb ja priiskab. Tudengid armastasid priisata. Küll priiskavad toiduga, priiskavad veini. Ta elab priisates. Ära priiska minu kulul. On kogu raha läbi, maha priisanud. Priiskas varanduse ära. *Mõnikord aga, kui oli siga tapetud, priisati – keedeti liuatäis liha kaalikatega. V. Luik. *Maali oli tüdrukupõlves priisanud end paljude kaenlas, ent tast sai nüüd korralik naine.. V. Uibopuu. || piltl ülikülluslik olema, uhkeldama, laiutama. Priiskav sügis, lõunamaine loodus. Õhtueha priiskavad värvid. Priiskav peolaud. *Rikas hing ei tungi alati pinnale. End eksponeerib ja priiskab tühisus.. R. Põder.

priiskavalt ‹adv›
priisates, raisates; ülikülluslikult. Priiskavalt elama. Loodusvarasid kasutati priiskavalt. Lõunas on priiskavalt päikest. Priiskavalt õitsev kirsiaed.

provintslane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
provintsi (3., 2. täh.) elanik. Provintslane tuli pealinna elama. Ta on riides nagu provintslane. *Jeruusalemmas kõverdatakse Galilea inimestest rääkides ülbelt huuli: maarahvas, provintslased.. A. Sang (tlk).

purlak ‹-u 2 või -i 2› ‹s›
kõnek
1. burlakk, lodjavedaja. *Kandjate rivi venis köögist välja, mehed kui purlakud taaga [= toobri] all kühmus. A. Vanapa.
2. kehv, vilets inimene, kaltsakas. *Või niisugune purlak hakkab omale veel õigust nõudma. K. Ehrmann. *Teele läheb siis Ülesoole elama, magab selle purlakuga ühes kambris.. O. Luts.
3. poisijõmpsikas. *Võisin siis olla kahene või kolmene, olgugi et naised sel ajal lapsi hoopis kauemini imetasid, nelja- kuni viieaastase purlakini välja.. A. Hint.

põhi|mõte
kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip, juhtmõte; teat. (tehnilise) printsiibi rakendus milleski. Usulised, eetilised, esteetilised põhimõtted. Looduskaitse, hariduspoliitika põhimõtted ja nende rakendamine. Sõnaraamatu koostamise põhimõtted. Kirjandite hindamise põhimõtted. Tal on ranged, kindlad põhimõtted. Mingist põhimõttest juhinduma, kinni pidama, mingi põhimõtte järgi elama. Jäin oma põhimõtetele truuks. Loobus oma senistest põhimõtetest. Eksis üldise põhimõtte vastu. Võtsin endale põhimõtteks kuldse kesktee reegli. Lähtusin põhimõttest, et ela ise ja lase ka teistel elada. Minu põhimõte on: pigem aeglaselt, aga põhjalikult. Tegin seda põhimõtte pärast, põhimõtte nimel. Pillimehed mängisid põhimõttel „kes tellib, see maksab”. See ei ole kooskõlas erakonna põhimõtetega. Mürgihammas toimib süstla põhimõttel. Karsklane on ta põhimõttelt, idee pärast. Ta on põhimõtetega mees, ei tema järele anna. *Aer, mis kangi põhimõttel laeva või paati edasi viib, on egiptuse purjest uuem leiutis. H. Palk (tlk).
▷ Liitsõnad: koostamis|põhimõte, töötamispõhimõte.

põlema ‹37›

1. süttinuna leekides olema, leegitsema. Puud põlevad ahjus. Suitsedes, lõõmates, mühinal, nõrgalt, loiult põlema. Oksad lõid, lahvatasid heledalt põlema. Märjad, toored puud ei taha kuidagi põleda, hästi põleda. Tuli ei tahtnud pliidi all põlema hakata. Ma ei saa ahjus puid põlema. Ahi põleb 'köeb'. Puud olid juba peaaegu söele, söeks põlenud. Pane priimus 'kütus priimuses' põlema. Tuleriit süüdati põlema. Mäe otsas põleb lõke, jaanituli. Tikku põlema tõmbama, kra(a)psama. Lõi tulerauast taelatüki põlema. Küünlad on peaaegu lõpuni põlenud. Põlev 'kütusena kasutatav, tuld võttev' maavara. Kööki valgustas ainult põlev peerg. Rongkäik põlevate tõrvikutega. Korstnas on tahm põlema süttinud. Poisid pistsid kulu põlema. Lapsed panid tikkudega mängides maja põlema. Vaenlane tulistas linna põlema. Pikne lõi küüni põlema. Ait läks põlema. Ümberringi lõõmab mets põleda. Lõhkesid pommid, põlesid külad ja linnad. Põlevaid hooneid ei suudetud päästa. Kütus plahvatas põlema. Paberid põlesid tuhaks. Varga peas põleb müts. *.. neis pommides oli midagi, mis kõik põlema pani, seda nimetati vist termiidiks.. E. Org (tlk). || (kahju)tules hävima v. kahjustuma. Linn on mitu korda maatasa põlenud. Paljaks, puupaljaks põlema 'tulekahjus kogu vara kaotama'. Tal polnud muud selga panna kui põlenud vatikuub. Kolm korda kolida on niisama hea kui üks kord põleda. *Siis vaatas ta käsi: põlenud peopesad olid verised, seal ei olnud nahka olemaski. E. Krusten. | piltl. Maailm põleb sõjatules. Kõik lootused põlesid tuhaks. *Poleks kunagi uskunud, et pean enne nii mitmes tules põlema, kui minust saab vähegi sobiv õpetaja. V. Saar. || (tubaka kohta:) suitsetamisel hõõguma. Panin, süütasin uue sigareti, suitsu põlema. Piip põleb 'tubakas põleb piibus'. Viskas põleva suitsuotsa maha. || väga kuum olema, kuuma hõõgama. Päike põleb (armutult) pea kohal. Rannaliiv lausa põles jalge all. Keskpäeval katuseplaadid päris põlevad.
2. tulekeelena v. elektritulena helendama, valgust andma; (elektri)tuledes särama. Pane lamp põlema! Laual põles lamp. Laes põleb üksainus elektripirn. Pliidiserval põles tattnina. Keeras, vajutas elektri põlema. Toas, akendes põleb veel tuli. On nii pime, et lamp põleb päevad läbi. Jõulukuusk põles (elektri)tuledes. Järsku lõi helgiheitja põlema. *Ema teadis, et Peeter pole valgust mitte unustanud põlema, vaid meelega jätnud. M. Unt.
3. (keemilise nähtuse kohta:) hapnikuga ühinedes kiirelt oksüdeeruma. Ainevahetuse käigus põlevad organismis valgud, süsivesikud ja rasvad. || käärides kuumaks minema ja riknema. Niiskem vili kippus salvedes põlema minema. *Siis [vihmaga], ütleb rahvas, ei sünni enam heina hunnikusse panna – läheb põlema. J. Mändmets.
4. suure kuumuse mõjul kõrbema. Liha põles ühelt küljelt mustaks. Kartulid on lõkkes söeks, söele põlenud. Koogid läksid pannil põlema. Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib. *Küpsetusahi on kroopa põlenud, puhastan ammoniaagiga.. H. Nõu. || tugevasti päevituma. Ta põleb suviti kergesti pruuniks. Tuultest pargitud ja päikeses(t) põlenud nägu. Lapse nägu ja kael olid (päikesest) päris punaseks põlenud. Poisid on põlenud tumedaks, tõmmuks kui neegrid. *.. šillersärgi avatud rinnaesisest paistis narmendama põlenud ihunahk. V. Uibopuu. || päikese käes väga ära kuivama. Savimuld põleb põuaga lõhki. Kuumusest põlesid stepid pruuniks. *Põua-aastatel põlesid aga põllud täiesti tühjaks. M. Raud.
5. teravalt v. kipitavalt valutama, tulitama; (valulikult) kuumama, hõõguma v. õhkuma. Selg põleb liigsest päikesest. Põsk põleb tugevast löögist. Käed põlevad nõgestest, okaste torkeist. Paistetanud jalg lausa põleb all. Põlesin öö otsa palaviku käes, palavikus(t). Suu põleb vürtsidest. Esimene naps võttis suulae, sisikonna põlema. | piltl. Lahkumissuudlus põles veel kaua neiu huulil. Temas põles tuline viha mehe vastu. || õhetama. Nägu põleb häbipunas. Põsed põlevad kui tuletukid. || teravalt janutama, kõrbema. Kurk põleb, juua tahaks. Keel põleb janust.
6. piltl eredates (punastes-kollastes) värvitoonides paistma, helendama v. särama. Läänetaevas põleb tumedas purpuris, violetsetes tuledes, punakais värvides, loojangu järelkumast. Mäed põlevad loojuva päikese kullas. Valgus lausa põleb päikesest. Sügisene mets põleb värvikülluses. Aedades põlevad roosid. Taevavõlvil süttisid põlema esimesed tähed. Heinamaa põleb jaaniussidest. Hundi, kassi silmad põlevad pimedas. Silmad põlesid peas kui vanakurjal. *.. lõi mõlemad käed ta peenikese kaela ümber ja suudles mitu, mitu korda neid põlevaid punajuukseid.. E. Vilde.
7. piltl (mingist intensiivsest, tugevast tundest haaratuse v. sellise tunde avaldumise kohta). a. kirglikult, innukalt midagi (teha) tahtma. Kärsitusest, kannatamatusest, tegutsemisihast, teotahtest, tasumishimust põlema. Lapsed põlesid soovist kaasa sõita. Noorukid põlesid innust midagi suurt korda saata. Poiss põles huvist tüdrukuga juttu alustada. Tüdruk lausa põleb uudishimust kõike teada saada. Tema pilgus põleb uudishimu. Mul otse põles keelel talle midagi nähvata. *Tõldsepp nägi, et poiss lihtsalt põleb kõige selle järele, mis traktori kallal teha saab. E. Rannet. b. innuga, vaimustudes, andunult, tugevasti läbi v. kaasa elama; tugeva tunde võimuses olema, selle käes piinlema v. kannatama. Elada tuleb põledes. Sisemiselt põlemata ei looda suuri teoseid. Tüdruk etles sugestiivselt, põledes. Publik põles vaimustuses. „Ja meie omad said esimese koha?” lõi, läks poiss põlema. Kuulajate näod, pilgud põlesid vaimustuses(t). Vihast, armukadedusest, kahjurõõmust põlema. Oli näha, et poiss põleb armutules. Mihklis põles rahutus, kirg. Poisid kuulasid vana meremehe juttu põlevate silmadega, põlevi silmi. Vanamehe silmad põlesid õelalt. Hing põleb kiivuses. Süda põleb murest. Tahtsin talle rääkida, mis mul südames põles. Elasin talle kaasa, põlesin ja kannatasin koos temaga. *Olen põlenud kõigis ideedes, mis meie rahvast haarasid ta suurtel silmapilkudel. H. Raudsepp. || (koos seisundi järsku algust märkivate sõnadega minema, lööma jms.:) ägestuma, vihastama. Mees läks raevust, vihast põlema. Ta on äkkvihaga, võib ootamatult põlema minna. Naine lõi põlema nagu kadakapõõsas, õletuli. „Ah et sina ei tea midagi!” süttis õpetaja põlema. See teade pani mehed põlema. Solvangu peale lõi mehe veri põlema. *Ta oli ka väga äkilise meelega ja võis nagu põlema karata. L. Kibuvits. c. süümepiinadega segatud vastikustunnet tekitama; piinama, vaevama. Varastatud raha põles poisi taskus. See patt jääb mu südame peale, hingele põlema. *Pehme sohva põles tal külje all.. Kas ei olnud kõik see jõleda häbiraha eest ostetud! E. Vilde.
8. kõnek esineb mitmetes kiirustamise, tormamisega seotud ütlustes. Mis tal siis nõnda põleb selle asjaga? Mis tal põleb, et nii kiire on? Kus sul siis põleb, et põrmugi aega pole? Kas kodus põleb, et nii kangesti sinna kipud? Ega see asi põlema lähe ega eest ära jookse. Tormab, nagu põleks tal tuli takus. *Aga kellel see nii väga põles Karvuti Kaarliga kokku minna! A. Maripuu.

põrand ‹-a 2› ‹s›

1. ruumi, hoone vm. ehitise rõhttarind, millele toetuvad seadmed, mööbel jms. Laudadest, kivist, plaatidest, tsemendist põrand. Värvimata, värvitud, lakitud põrand. Sile, külm põrand. Põranda kiviplaadid. Põranda alus, kattekiht, vahekiht. Elutoa, saali, esiku, köögi, sauna põrand. Kajuti põrand. Põrandat tegema, panema, rajama, valama, alla lööma. Põrand kaeti linoleumiga. Põrandat poonima, pühkima, pesema. Võtsin, tõmbasin põranda niiske lapiga üle. Põrand nagiseb, põrub jalge all. Toas on vaip põrandal. Põranda all oli kartulikelder, panipaik. Magada tuli päris paljal põrandal. Tass kukkus põrandale. Paberid pudenesid mööda põrandat laiali. Prantsatab libedale põrandale pikali. Sein on põrandast laeni raamatuid täis. Poiss ei tõsta häbi tundes silmi põrandalt 'vaatab kogu aeg maha'. Istub nurgas, pilk põrandas kinni. Tüdruk oleks häbi pärast, piinlikkusest kas või põranda alla vajunud. Võõras mõõdab närviliselt, rahutult põrandat 'käib edasi-tagasi'. Vastast põrandale lööma 'pikali lööma (hrl. poksiraundis)'. Põranda all 'salaja, varjatult, illegaalselt' elama, tegutsema. Tuli põranda alla minna 'illegaalselt tegutsema hakata'. Partei tuli põranda alt välja 'hakkas legaalselt, avalikult tegutsema'. Elab vaikselt nagu hiir põranda all. *Lihtsalt hirmus oli siia sisse tulla: laed ja seinad määritud, auke täis, põrandatel laudu üles kistud.. A. Tigane. || kõnek (tantsu-, võistlemispaigana). Orkester hakkas mängima ja esimesed paarid tulid põrandale. Andres käis Siiriga õhtu jooksul mitu korda põrandal. Kogus tantsuks julgust, ent viis siis Ene põrandale. Täna käis meie tõstjatest põrandal Jaan Talts.
▷ Liitsõnad: asfalt|põrand, asfaltbetoon|põrand, betoon|põrand, kivi|põrand, klinker|põrand, ksüloliit|põrand, latt|põrand, laud|põrand, linoleum|põrand, marmor|põrand, metlahh|põrand, mosaiik|põrand, muld|põrand, pae|põrand, palk|põrand, parkett|põrand, plaat|põrand, plank|põrand, puit|põrand, puitlaastplaat|põrand, puitpakk|põrand, puu|põrand, reliin|põrand, savi|põrand, savibetoon|põrand, tellis|põrand, terratso|põrand, tsement|põrand, tsementplaatpõrand; alus|põrand, must|põrand, puhas|põrand, vahepõrand; näite|põrand, tantsu|põrand, tõste|põrand, võimlemispõrand; keskpõrand.
2. millegi põhi v. alumine osa. Ahju lagi ja põrand. Autokasti, puuri, sulu põrand.
▷ Liitsõnad: ahjupõrand.

päriseks ‹adv›

1. päris omaks, pärisomandiks. Talusid, kohti päriseks ostma. Päriseks antud maa. Mõis hakkas talusid päriseks müüma. *Seepärast kinkis ta kõigile talurentnikkudele nende talud päriseks ilma kopikata.. J. Jaik.
2. jäädavalt, alatiseks, päriselt. Kas tulid päriseks kodust ära? Tahaksin päriseks maale elama jääda. Ta lahkus Eestist päriseks.

päriselt ‹adv›

1. täiesti, täielikult, päris; lõplikult. See pole veel päriselt selge, kindel. Algul tukkusin, siis jäin päriselt magama. Teda ei saa päriselt usaldada. Ma pole sellega päriselt nõus. Sügis pole veel päriselt käes. Kõht pole päriselt täis ega päriselt tühi. Kas sind vabastati maksust päriselt või osaliselt? Kõik on vahepeal muutunud, miski pole enam päriselt sama. See mulle päriselt ei meeldi. Kõik on ju lahendatud, aga mitte päriselt. *.. kehvus ei kadunud sealt kunagi päriselt. M. Mõtslane.
2. tegelikult, tõeliselt; mitte näiliselt. Kas kodukäijad on päriselt olemas? See oli nii vaid muinasjutus, unes, mitte päriselt. Teda hüüti Rutsiks, päriselt oli ta Rudolf. Päriselt on ta hoopis teistsugune kui pildil. *Ta komistab meelega, aga põlve lööb ära päriselt. I. Saks (tlk).
3. jäädavalt, alatiseks, päriseks. Võta see raamat päriselt endale. Vanaema jääb päriselt meile elama. Sai sõjaväest päriselt vabaks. *Keegi ei tea seda päeva ja tundi, mil tal tuleb päriselt ära minna. A. Hint.

pääsema ‹42 või 37›

1. ohtlikust, raskest v. halvast olukorrast ära, eemale v. turvalisemasse paika jõudma. Tal õnnestus uppuvalt laevalt pääseda. Lennuõnnetuses(t) pääses eluga vaid paar inimest. Pääsesime kindlast surmast, otse surmasuust. Kogu pere tapeti, ainult laps pääses. Pääsesime imekombel, hädavaevu. Kas keegi hukkus tulekahjus või pääsesid kõik? Pääsesin kallaletungija haardest vabaks, röövlite käest põgenema. Pääsesime tagaajajate käest üle noatera, noatera pealt 'õige napilt, hädavaevalt'. Tüdruk pääses kimbutajate käest terve nahaga 'suuremat häda v. kahju saamata'. Ta pääses raske tõve küüsist. Pääsesime (metsa) pakku, pelgu, redusse. Üks varastest pääses jooksu. Mõisaorjusest, rõhujate ikke alt pääsema. Vang pääses vahi alt, kuidagimoodi vabaks. Ühel põgenikul õnnestus pääseda. Viskus pikali ja pääses nii kuulide eest. Lõpuks pääses laps vanemate silma alt. Lind pääses puurist. Hiir pääses kassi käppade vahelt. Kevadel pääsevad loomad pikaaegsest laudasolekust. Pakase, saju käest pääsema. Viletsusest, vaevast, hädast pääsema. Pääsesime siiski raskest olukorrast. *Nagu paisu tagant pääsenud ühiskondlik elu pulbitses ja lainetas.. E. Nirk. || sellisest olukorrast suhteliselt kergesti välja tulema; karistusest ilma jääma. Pääsesin autoõnnetusest üksnes põrutusega. Kaebealune pääseb eeluurimisvangistusega. Korrarikkuja pääses noomitusega. Järgmisel korral sa enam nii kergelt, hõlpsasti ei pääse. Karistusest, keretäiest pääsema. *Ja ennäe, ema viskabki vitsa minema ja oledki pääsenud poiss. V. Alttoa. || millestki v. kellestki tülikast, ebameeldivast lahti saama, vabanema. Müüs maja maha ja pääses kõigist sekeldustest. Üpris tülikad asjad, pääseks ometi sellest kupatusest. Ta pääses kuidagimoodi maksudest vabaks. Kuidas küll lutikatest pääseda? Lõpuks pääsesime neist tüütutest inimestest. || midagi vältida v. millestki hoiduda õnnestuma. Mehel õnnestus mobilisatsioonist pääseda. Pääsesime suurest õnnetusest. Seekord me vist kaklusest ei pääse. Nägi, et ta sõprade nõutud väljategemisest ei pääse. Oma saatusest, saatuse eest ei pääse keegi. Minu armastuse eest ei pääse sa kuhugi. Ega sa vastamisest kuskile (ei) pääse. Laps tahtis pääseda silmade pesemisest. *Kui ta aga kuidagi pääses, ei teinud ta kunagi päev otsa tööd. H. Sepamaa (tlk). | (eitavasisulistes retoorilistes hüüatustes). Punnisime vastu küll, aga kuhu sa pääsed! Ei tahaks minna küll, aga kuhu sa pääsed! Elu läheb edasi, kus ta pääseb. Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. *Aga siia oli kord elama asutud, ja kuhu sa ikka hingega pääsed! A. Kalmus.
2. kusagilt, millegi küljest, kinnituskohast lahti tulema, lahti pääsema. Köis pääses kalju tagant ja mees kukkus kuristikku. Juhil pääses rool käest. || hrl. tahtmatult, poolkogemata kuuldavale tulema. Lapse suust pääses kiljatus, üllatushüüe. Neiult, neiu rinnust pääses kergendusohe. „Miks?” pääseb tal tahtmatult üle huulte. *Metsik irvitus pääses mõlema nuuskuri kurgust. J. Kärner.
3. hrl. takistavaid olukordi ületades, neist jagu saades mingisse kohta, olukorda, tegevusse jõudma. a. kuskile minna saama. Põgenikul õnnestus üle piiri pääseda. Kalurid ei pääse tormiga randa. Meil õnnestus vaenlasele selja taha pääseda. Sügava lume tõttu ei pääsenud metsa kütust hankima. Suurte raskustega pääses ta lõpuks välismaale. Ma ei tea, millal ma siit täna koju pääsen. Tahaks võimalikult ruttu linna tagasi pääseda. Ootas õhtut, et raamatute taha pääseda. Töö juurest ei pääse kuidagi ära. Kinno me ei pääsenud, piletid olid otsas. Rahvast oli nii palju, et me ei pääsenudki rongile. Pean siit ruttu eemale pääsema. Katsu kõnelejale lähemale pääseda. Nii kehv õpilane küll ülikooli ei pääse! Graafikaosakonda ta ei pääsenud, aga sai sisse klaasikunsti erialale. Poiss pääses lõppvooru. Finaali pääsevad tugevamad. Juhataja jutule ei olnud kerge pääseda. Sead pääsesid paha peale. Ajaleheveergudele pääsevad kergemini sensatsioonimaigulised lood. Kavaluse poolest ei pääse sa talle lähedalegi 'ei ole sa temaga üldse võrreldav'. Kõik ei pääse marjamaale, muist peab jääma karjamaale. *Ja nüüd ei pääse poiss enam paigast, kisub ühe jala välja, teine vajub sisse. J. Parijõgi. *Ja kirjutatud on ka, et ennem läheb kaamel läbi nõelasilma, kui et rikas taevariiki pääseb. A. Hint. | piltl. Pärastlõunal pääses päike lagedale. *Ta hoiab harilikult keele kõvasti hammaste taga, aga seekord pääses süda keelele. L. Vaher. b. mingisse olukorda saama. Tal ei õnnestu kuidagi mehele, tanu alla pääseda. Kohtunikuks pääsesid ainult mehed. Ta tahab siia majja väimeheks pääseda. Teiesugused ei pääse kunagi võimule, pukki. Kui meie jaole pääsesime, oli tort juba otsas. Jaan pääseb tüdrukute juures hästi löögile 'tal on menu'. Kui ta löögile pääses 'jaole sai', olid piletid läbi müüdud. Oma eluajal ta trükki ei pääsenud 'tema töid ei trükitud'. Meil ei õnnestunud saladuse jälile pääseda. Näidend pääses lavale. Õiglus pääses võidule. Millal ükskord pääseb tõde päevavalgele? Luules pääses maksvusele vabavärss. Mitmesugused kuuldused on liikvele pääsenud. Need värvitoonid ei pääse siin mõjule. c. mingisse tegevusse jõudma v. asuda saama. Viimaks pääsesime tulema, minema, põgenema. Haige ei pääse veel liikuma. Ta ei pääsenud kohe õpinguid jätkama. Pehmel pinnasel ei pääse autoga manööverdama. Tuleks vihma, siis pääseks rohi kasvama. Lauluviis pääses veerema. *Varbaed lookles kiira-käära ümber juurviljamaa, et loomad tallama ja maiustama ei pääseks. O. Tooming.
4. osutab millegi toimumise võimalikkusele, võimalusele. Poisil on võti, ta pääseb tuppa igal ajal. Kivilt kivile hüpates pääsed sa kuiva jalaga üle jõe. Paadiga pääseme sinna kõige hõlpsamini. Autoga me päriselt juurde ei pääse, osa maad tuleb jalgsi minna. Avasin akna, et värske õhk tuppa pääseks. Valgus pääses ruumi laeakna kaudu. *Viina ja joodavat joomaaega ei pea üle sinu huulte pääsema.. K. Ristikivi. || ‹impers.› Rõdule pääseb elutoast. Selle ava kaudu pääseb koopasse. Üle oja pääseb kitsa purde kaudu. Siit edasi enam autoga ei pääse. Seda teed mööda pääseb alevisse. Sinna pääseb jalgsi, rongiga.

püksirihma pingutama
oma väljaminekuid tublisti kärpima, kitsalt (ka poolenisti nälgides) elama. Korjas raha ja pingutas püksirihma. Ühed priiskavad ja pillavad, teised pingutavad püksirihma. Vangilaagris tuli küll kõvasti püksirihma pingutada.

[kellegi] rahakoti peal liugu laskma
võõrast raha raiskama, kellegi kulul elama. Mis viga vanemate rahakoti peal liugu lasta!

vanast rasvast elama
varem omandatu (vara, kogemuste, teadmiste jne.) varal elama, läbi ajama. *.. ta olevat olnud kuberner või midagi selletaolist, kuid nüüd elavat pensionist või vanast rasvast. V. Adams. *„Estonias” elasin ma nii-öelda vanast rasvast, mängisin peamiselt neid osi, mis mul juba „Vanemuise” päevilt tuttavad olid. M. Möldre.

reaalsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as reaalne); tõelisus, tegelikkus. Ideaalide kokkupõrge reaalsusega. Unistus sai, muutus reaalsuseks. Fantaasia ja reaalsuse segiminek. Põgeneb elu reaalsusest utoopiate maailma. On see uni või hoopis karm reaalsus? *Hakka elama teises reaalsuses. See reaalsus, mille sa endale lood, ongi tõeline. M. Loodus (tlk).
▷ Liitsõnad: argi|reaalsus, tava|reaalsus, virtuaalreaalsus.

rea|inimene
tavaline, silmapaistmatu, lihtne inimene. *Tavalise reainimese asemel hakkavad maakeral elama hästiarenenud, ilusad ja superterved kodanikud. A. Beekman.

reuma|valu
Harjus elama koos aeg-ajalt ägeneva reumavaluga.

rihma pingutama
oma väljaminekuid tublisti kärpima, kitsalt (poolenisti nälgides) elama. Lapse koolitamise nimel oli ema valmis ise rihma pingutama. *Lehmad nälgigu, sead vingugu, pere pingutagu rihma, aga Tiisenoosen [= hobune] peab saama. H. Raudsepp.

rinnutsi ‹adv›

1. rind rinna vastu v. vastas, (rinnad) vastamisi (võideldes v. võitlema). Mehed seisid rinnutsi ja haarasid üksteisel õlgadest. Põrkasin, juhtusin, jooksin uksel õega rinnutsi kokku. Sattusime tänavanurgal rinnutsi. Poisid katsuvad rinnutsi jõudu, maadlevad rinnutsi, on ilmast ilma rinnutsi koos 'maadlemas, kähmlemas'. Nad tormasid rinnutsi kokku, üritasid rinnutsi kokkuminekut vältida. Ta on karugagi rinnutsi seisnud. Metsa veeres satuti vaenlasega rinnutsi. Olen valmis Saatana endaga rinnutsi võitlema. Asuti tööga rinnutsi. Niisugust kividega rinnutsi rassimist pole siin talus veel nähtud. Viimaks pääses ta ookeaniga rinnutsi. Sattusime tugeva lumetormiga rinnutsi. Ta on ikka raskustega rinnutsi elanud ja alati toime tulnud. *Mägi on läinud rinnutsi kokku merega ja siis järsku alistunud, jätmata randa. L. Meri.
2. rinnaga; rinnuli. Poisid ajavad rinnutsi tugipuudele vajutades karusselli ringi. Surusin rinnutsi vastu ust. Mees astub rinnutsi röövlile vastu, lükkab ta rinnutsi toast välja. Hobune tormas härjale rinnutsi vastu külge, jooksis rinnutsi traataeda. Laev tungis rinnutsi lainetele vastu. Naine toetus rinnutsi akna(laua)le. Poiss kiikab rinnutsi üle reelingu. Joobnu vajus rinnutsi lauale. Taadid on rinnutsi väraval. Laps kukkus rinnutsi murule. *Hakkasin ennast kätega edasi tirima. Käsipidi kadakatuttidest kinni ning rinnutsi mööda lund edasi. J. Tuulik. || ka piltl otse, jõuga, otsustavalt, täiesti. Vaenlane tuli rinnutsi peale, sööstis rinnutsi rünnakule. Vaesem rahvas üritati rinnutsi koolist välja tõrjuda. Isa on rinnutsi poja otsuse vastu.
3. rind rinna kõrval; kõrvuti. Kanged suusamehed jõudsid rinnutsi finišisse. Jooksu lõpetasid poisid rinnutsi. Puud on tee veeres kenasti rinnutsi. Pead õppima teistega rinnutsi 'koos' elama.
4. rinnati. Harjutus sooritatakse varbseinal rinnutsi ja selitsi.

risti peale tõmbama, rist on peal
millestki loobuma, midagi nurja, luhta ajama v. millegagi lõpparvet tegema; miski on nurjunud, millegagi on lõpparve tehtud. Matkaplaanidele tuli paratamatult rist peale tõmmata. Laste tahtmistele tõmmati juba eos rist peale. Ema hilines terve tunni ja kogu sõidul oligi rist peal. Maaelul on rist peal – asun linna elama.

rokkima ‹rokin 42›

1. rokki laulma, mängima v. tantsima; rokkmuusikale kaasa elama; pidutsema, möllama. Bänd rokkis täismajale. Tudengibändid rokkisid nagu päris ansamblid. Ansambel pani kontserdipubliku rokkima. Noored rokkisid end oimetuks. Lava ees rokkivad fännid.
2. kõnek lahe, mõnus olema, moes v. trendikas olema, ruulima. Poliitika rokib. Eesti teater rokib täiega.

roll ‹-i 21› ‹s›

1. kirjandusliku ainestiku alusel loodud lava- v. filmikuju, osatäitmine, osa (3. täh.); ka lavateose tegelase tekst. Suur, väike, kandev roll. Rolli õppima, looma, ette valmistama. Rollid filmides, teatrilaval. Rollis olema, elama. Rollist välja langema. Rolli sisse elama. Näitleja töö rolli kallal, rolliga. Näitleja jäi oma rollile alla, peale. Hakati uue filmi rolle jagama. Talle pakuti huvitavat rolli uues lavastuses. Algaja mängis oma rolli väga hästi. Esines peategelase raskes rollis. See näitleja areneb rollist rolli.
▷ Liitsõnad: balleti|roll, draama|roll, filmi|roll, hiilge|roll, kaksik|roll, kõrval|roll, lemmik|roll, meelis|roll, nimi|roll, ooperi|roll, opereti|roll, pea|roll, pisi|roll, suurroll.
2. tegevus, funktsioon, ülesanne; tähtsus. Võttis enda kanda karistaja rolli. Esines kohtus kannatanu, süüdistaja rollis. Arengumaade roll maailmamajanduses. Rahuldub uuel töökohal suhteliselt tagasihoidliku rolliga. Tuli koosoleku juhataja rolliga, rollis hiilgavalt toime. Ta sobib, ei sobi juhi rolli. Nende roll seisnes jälitajate segamises. Sõnal on lapse vaimses arengus erakordne roll. Juhuselgi on keele arengus oma roll. Ei tea, millist rolli omas, mängis antud olukorras ilmastik. Oma rolli mängis see, et.. Poro mängib laplase elus olulist rolli. Olen otsustanud, teiste arvamus ei mängi rolli. *Üsna selgesti märgatav on ka aju (vasaku poolkera) ees- ja tagapiirkondade erinev roll keele funktsioneerimises. H. Õim.
▷ Liitsõnad: algataja|roll, juhi|roll, juht|roll, liidri|roll, vahendaja|roll, võtmeroll.

sisse rändama
mingile alale v. mingisse riiki kuskilt mujalt elama asuma, immigreeruma. Tema esivanemad on Saksamaalt sisse rännanud. Austraaliasse rändab iga aasta sisse inimesi teistest maadest.

välja rändama
mingilt alalt v. mingist riigist kuskile mujale elama asuma, emigreeruma. Kodumaalt välja rändama. Eestlasi on välja rännanud Kaukaasiasse, Siberisse.

saadik
I. ‹postp› [elat]
1. märgib lähtepunkti, millest alates, millest peale. a. (ajaliselt). Ta on juba sündimisest saadik nõrga tervisega. Olen lapsest, lapsepõlvest saadik tööd teinud. Teda on koolipõlvest, koolipoisist saadik tüdrukud huvitanud. On juba jõuludest, jüripäevast saadik põdur olnud. Olen varahommikust, kella kuuest saadik jalul. Suvest saadik pole teda näinud. Maa oli novembrikuust saadik külmunud. Tunnen teda Tartust saadik 'alates ajast, kui elasin Tartus'. Olen teda algusest saadik võõrastanud. *„Mis ajast saadik sa mind enam ei tunne?” – „Tänasest päevast saadik mitte enam,” vastas Peetrus.. A. H. Tammsaare. *Tunnen sind juba sellest saadik, kui sa jalgu hakkasid järel vedama. P. Vallak. | ‹adjektiiviga, substantiiv välja jäetud› kõnek. Ta on väikesest saadik linnas elanud. Müüjatöö on teda noorest saadik huvitanud. Siinne rahvas oli juba vanast saadik riiakas. b. (muudes seostes). Siia on kokku tuldud Muhust ja Värskast saadik. Kus on piir, millest saadik kasu asemel kahju hakkab saama?
2. märgib lõpp-punkti v. piiri, milleni. a. (kohaliselt, ruumiliselt). Näib, nagu tahaks puu kasvada taevast saadik. *Kevade poole käis Mägisaare Madis üle Soela Pöidest saadik kaarte jaoks kõveraks kasvanud tammesid otsimas.. H. Sergo. *Pimedus on pilvist saadik. J. Smuul. b. (määraliselt, mõõduliselt). Oli poolest kehast saadik vees. Kahlas vööst saadik jõkke. Hein on rinnust saadik. Olime kaelast saadik märjad. Mõõk raius Kalevipoja jalad põlvist saadik maha. Seelik on poolest säärest saadik. Nuga tungis peast saadik puusse. Kaevu asendas allika kohal poolest saadik maasse kaevatud tõrs. | (piltlikes väljendites). Poissmehepõlvest on tal juba kõrist saadik 'kõrini'. Muret silmist saadik! Kiitis sealset elu taevast saadik. Olen juba poolest saadik 'pooleldi' nõus. Elabki poolest saadik 'pooleldi' ema kaelas. c. (ajaliselt). Kuiv ilm püsis augusti lõpust saadik, siis hakkas jälle sadama. Töötati keskööst saadik, alles siis mindi puhkama. *.. siis peate teie säälsamas olema / mitu aastat ja pikka iga – seitsmest põlvest saadik.. J. Sütiste.
II. ‹adv› van liiati(gi), ammuks, ammu (siis veel). Ei tunnistanud seda endale, saadik siis veel teistele. *Need kaks asja ei tohi isegi jõukamal vabadik-peiul puududa, saadik siis perepojal. Juh. Liiv. *Kuid ma usun, et kõige kurvem pattudest on vihavaen, .. saadik veel kahe venna vahel... M. Sillaots (tlk).
III. ‹konj› van sestsaadik kui. *.. Eedu, kellega ta, saadik noorik linna elama asunud, läbi oli käinud.. E. Aspe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kust|saadik, sealt|saadik, sest|saadik, siia|saadik, siit|saadik, sinnasaadik

sisse seadma

1. kusagil elama, tegutsema asuma; sealset asumist korraldama. Sa oled end selles toakeses hästi sisse seadnud. Seadsime end kuidagimoodi ühes heinaküünis, purunenud maja keldris sisse. Pidin kusagil leidma korteri, et end seal sisse seada. Tuli hakata end võõrsil sisse seadma. Sea end hotellis sisse, tulen sulle hiljem järele. Reisijad seadsid end kupees mugavalt sisse. Esialgu seadis oma elamise naisevanemate pool sisse. *Järvesaarel on ennast sisse seadnud haigrud.. A. Mäemets. || ruumi v. ruume, hoonet vms. sel otstarbel sisustama. Korterit sisse seadma. Kõik toad, ruumid on kenasti sisse seatud. Kui koduselt on ta vana talumaja sisse seadnud! Meister on kuuri väikese töökoja sisse seadnud. *.. alles nüüd hakkas ta tõeliselt nägema, kui raske on talu üles ehitada ja sisse seada, kui sul endal kapitali ei ole.. A. Kivikas.
2. kuhugi mingit tehnilist süsteemi, seadmeid rajama, sisse panema. Asulasse seati elekter sisse. Hakati veevärki sisse seadma. Kõikidesse korteritesse seatakse telefon sisse.
3. kehtestama, maksma panema. Riigis seati sisse sõjaväediktatuur, surmanuhtlus. Vallutajad seadsid sisse oma korra. Tuleb sisse seada kontroll riigivarade kasutamise kohta. Seati sisse tollitariifid, uus maksusüsteem. Vaenujalal olnud maade vahel seati uuesti sisse diplomaatilised suhted. Ametiasutustes seatakse sisse emakeelne asjaajamine. Seati sisse haridustöötajate päev.
4. kasutusele võtma, sisse viima; looma. Raamatute, erialase kirjanduse kohta seadsime sisse kartoteegi. Mõisates seati sisse vakuraamatud. Kulutuste, väljaminekute kohta seadsin sisse range arvestuse. Elektrijaamas seati sisse relvastatud valve. Kas keskusega, naaberpataljoniga on ühendus sisse seatud? *Tiit oli väga rahul sellega, et Parmul nüüd kahe põllu asemel vähemalt nelja põllu süsteem sisse oli seatud.. R. Kolk.

sedamoodi

1. ‹adv› sel moel, sel kombel, sedaviisi, sedasi. Kes seal sedamoodi prõmmib? Kes end siis sedamoodi purju joob! Sedamoodi ei tule tööst, asjaajamisest midagi välja. Ta on juba harjunud sedamoodi peost suhu elama. Sa oled nii väikese riidega, sedamoodi hakkab ju külm. Paistab sedamoodi, et hakkab sadama. Pole nagu sedamoodigi, et meid vabaks lastakse. Rabad tööd teha? – Sedamoodi jah. *.. sedamoodi kaoks õigus ja kord päriselt. Nõndamoodi ei tohi arutada. V. Ilus.
2. ‹adv› kõnek (raseoleku kohta). *Liisu hoolitses võib-olla sellepärast ka [tiine] looma eest eriliselt, et ta ise samuti oli sedamoodi. E. Õun.
3. ‹indekl. adj› selline, sedalaadi, seda sorti. Ta on sedamoodi inimene, kes teistega naljalt ei seltsi. *Omakaitse oli Hendrikule vastumeelt. Ta ei sallinud politseinikke, nuhke ega muid sedamoodi asjamehi. R. Kaugver. *.. ja ta hääl oli sedamoodi, kui oleks tal külm. A. Mälk.

seedima ‹37›
füsiol
1. seedeelundeisse v. rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma; imenduvaks ja organismile omastatavaks muutuma. Magu seedib toidu maonõre toimel körditaoliseks massiks. Minu kõht niisuguseid limuseid küll ei seedi! Seened on rasked seedida. Kergesti, raskesti seeditav toit. Toit seedib. Mida paremini suutäis läbi mäluda, seda paremini ta seedib. Lehmad lamavad mäletsedes ja kõhutäit seedides. Lutsu kõhust leiti veel seedimata kiisk. || piltl assimileerima. Rahvas suudab ainult teatud piirini võõrmõjusid seedida. *Ta [= linn] suutis nad seedida kõik ja neist said aja jooksul jõukad kodanikud.. K. Ristikivi.
2. piltl läbi elama v. läbi mõtlema; mõistma, aru saama. Juttu, uudist, mõtet seedima. Targem on viha omaette seedida. Muljeid oli rohkem, kui ta seedida jõudis. Anna mulle aega kuuldut, asja seedida. Enne avaldamist tahtis ta oma plaani veel pisut seedida. Aju on väsinud, ei seedi enam midagi. Iga sümfoonia ei ole sugugi raskesti seeditav. Seedisin vähe neid asju, ent ometi püüdsin vastu vaielda. *Sinu pea vist üldse ei seedi, et midagi võidakse teha ka lihtsalt heas südamest.. H. Pukk.
3. kõnek sallima, taluma, kannatama. Seda egoisti ma ei seedi. Tunneb, et ülemus teda hästi ei seedi. Matkal ei seedita virisejaid. Ta ei või seedida siinseid olusid. Võimu jagamist pole kellelgi kerge seedida. Seda oli rohkem, kui ta seedida jõudis, jaksas, suutis. Pidi seedima teiste näägutamist. Töö igavust aitab seedida kopsakas tasu. *Tõsimeelsed inimesed seedivad naljamehi ikka halvasti. V. Beekman. *.. tema [= pürjeli] meelest oli kunstnik .. päevavaras, kes elada ei mõista ning keda üksnes hädapärast võis seedida. A. Vanapa.

seenetama ‹37›

1. maja- v. puuseenest kahjustuma, mädanema, hallituskorraga kattuma. Seinad kipuvad niiskusest seenetama. Palgivirn on läinud metsas juba seenetama. Seenetanud känd.
2. pesemata, kasimata olema. Seenetanud toidunõude virn reetis hoolsa perenaisekäe puudumist. *Ei, mina tahan oma mustust maha uhta, sest .. turi seenetab ammugi. A. Viirlaid.
3. piltl üldisest elust kõrvalejäänud olema, mittetäisväärtuslikku elu elama. Seenetab kusagil külakolkas. *Siin ei puhu tuultki loidu! / Elulaev nii ummikveedel / seenetab ja laevnik roidub. A. Alle.

seisu|kord [-korra]

1. teat. ajahetkel kellelegi mõju avaldavad v. milleski valitsevad olud tervikuna, olukord; situatsioon. Hea varanduslik, majanduslik, aineline seisukord. Suure pere kodune seisukord pole kiita. Töötute seisukord muutus järjest raskemaks. Langes pankrotiga lausa kerjuse seisukorda. Äri seisukord muutus kõikuvaks. Hindas, kaalus oma seisukorda. Olen raskes, hädaohtlikus, piinlikus seisukorras. Valetamisega oli ta sattunud täbarasse seisukorda. Asetage end minu seisukorda. Seisukorrast pole näha mingit väljapääsu. Tundis end seisukorra peremehena. Valimisvõitluse ajal tekkis põnev poliitiline seisukord. Riigis kuulutati välja erakorraline seisukord. *Egas inimesi siis igavesti saa looma seisukorras pidada. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: häire|seisukord, kaitse|seisukord, piiramis|seisukord, sõjaseisukord.
2. seisund, olek. a. (elusolendi kohta). Hingeline, kehaline seisukord. Missugune on sinu tervislik seisukord? Haige seisukord on halvenenud, endiselt raske. Laskis arstil oma südame, kopsude seisukorda kontrollida. Magamata ööde järel olid ta närvid hirmsas seisukorras. *Lühikeseks ajaks oli ta siiski kaotanud teadvuse, langedes rohkem raske letargiaga kui unega sarnanevasse seisukorda. A. Kivikas. || kõnek (raseduse kohta). Rase noorik püüdis oma seisukorda varjata. *.. hakkas [naine] siin kokku elama ühe vanapoisiga ja oli nüüd õnnistatud seisukorras, kuigi [oma] mees polnud vahepeal kodus käinud. K. Ristikivi. b. (esemete v. nähtuste kohta). Liiklusvahendite tehniline seisukord. Tunneb muret mulla, vilja halva seisukorra pärast. Heas seisukorras maja eest küsitakse hingehinda. Sõda jättis tööstuse laastatud seisukorda. Jäätee rajamine oleneb jää seisukorrast.
3. van asend. *Ei viitsi liigutada, seisukorda muuta. Käed risti pea all lamab ta liikumata heinte peal maas.. M. Sillaots.

sekka
I. ‹postp› [gen] hulka
1. kellegi, millegi keskele, seltsi, kellegagi kokku. Kapten tuli tekile meeste sekka. Ainogi ilmus korraks piduliste sekka. Trügib eespool seisjate sekka. Meiegi võiksime teiste tantsijate sekka minna. Varas kadus rahvasumma sekka. Asus võõra rahva sekka elama. Mis sa seal kodus istud, tule inimeste sekka! Mina ei sobi teie sekka. Sandarmid tulistasid rahva sekka. Tuvide sekka lendab varblasi. Lammas jooksis karja sekka. Taevas kihutavate pilvede sekka ilmus päike. *.. läks ummisjalu lillede sekka, nagu tahaks ta nad kõik ära tallata või pihku noppida. A. H. Tammsaare. || osutab keskkonnale, kus midagi levitatakse. Kultuuri, teadmisi rahva sekka viima. Kihutuskõnelejad külvasid inimeste sekka viha ja ärevust.
2. millelegi käimasolevale, toimuvale vahele; millegi sisse, lisaks. Poetab teiste jutu sekka vahetevahel mõne sõna. Jutukõmina sekka kuuldus laulukatseid. Üldise naeru sekka kostis kellegi protestihääl. Mootorite undamise sekka kostab mingeid hõikeid. Sajukohina sekka kärgatas pikne. Ei maksa oma nina võõraste asjade sekka toppida. Üksluise toidupoolise sekka oli värske kala suur vaheldus. Terade sekka on sattunud aganaid. *Viimaks hakkas hingeldamise sekka tulema üksikuid sõnu.. E. Krusten. *Siis hakkas nende ja teiste murede sekka tunglema kauget püssirohu lõhna. A. Hint.
3. osutab kellegi v. millegi kuuluvusele teat. rühma, liiki, kategooriasse. Marie Under kuulub eesti kõige silmapaistvamate poetesside sekka. Teos on jõudnud meie romaanide paremiku sekka. Jäi võistlustel viimaste sekka. *Ka meie, eestlased, loeme ennast haritud rahvaste sekka. E. Vilde.
II. ‹adv› hulka
1. millelegi põhilisele vahele, sisse, lisaks. Kapsaste sissetegemisel riputati sekka jõhvikaid. Karaskitainasse pannakse köömneid sekka. Leivakõrvaseks oli kali, vahel sekka ka piim. Meidki arvati kaasasõitjatena sekka. Räägiti niisama lõõpimisi, sekka ka mõnel tõsisemal teemal. Pistis oma jutule mõne naljasõna sekka. Laskis teistel rääkida, sõnakestki sekka poetamata. Hoogu sattunud, viskab ta sekka inglise ja saksa keelt. Selles asjas on ka minul sõna sekka ütelda. *Mets oli täis elu ja siltsumist, sekka kostis mõne röövlinnu madal häälitsus. S. Ekbaum. || aeg-ajalt, mõnikord. Ilm oli külm, sekka vihmanegi. Elab töökalt, lubades vaid harva sekka mõne restoraniõhtu. Käisin kiiresti, lastes sekka väikest sörkigi. *Õhtud olid nüüd tühjad, sekka isegi kõledad. E. Rängel. || vähestena millegi, kellegi seas. Tunnistusel on kolmed-neljad, sekka mõni viiski. Lastest said tavalised tööinimesed, sekka ka paar haritlast. *Lammaste treitud kadakanutid, sekka päris küpressitaolisi.. J. Peegel.
2. osutab mingisse tegevusse lülitumisele v. lülitamisele. Nähes poisse rüselemas, kargas kohe sekka. Vaatas algul teiste kaardimängu pealt, siis lõi ka ise sekka. Tahaksin ka seltsitegevuses sekka lüüa. Juurdetulijad lõid vaidlusse sekka. Nooredki peaksid poliitikas sekka lööma. „Ah mis sest kasu!” sähvas ta teiste jutule sekka. *Kui suured löövad, ärgu väike sekka tikkugu! O. Kruus. *Algust [rammukatsumises] tegid poisikeseohtu mehed. Need kraaplesid ja jändasid, kuni sekka kisti ka täied mehed. A. H. Tammsaare.

seksuaal|fantaasia
seksiga seotud kujutluspilt. Naiste, meeste seksuaalfantaasiad. Salajased, pöörased seksuaalfantaasiad. Seksuaalfantaasiaid välja elama.

[kellegi] selga elama tulema, [kellegi] seljas elama ~ liugu laskma ~ ratsutama ~ sõitma
kedagi häirima, tülitama, ära kasutama; kellegi kulul, arvel hõlbuelu elama (hakkama). Seal on rahulik, keegi ei tule selga elama. Sõidab kogu aeg minu seljas: tee seda ja tee teist. Juhataja seljas ratsutab kogu osakond. Mis viga teise seljas liugu lasta.

serv ‹-a 22› ‹s›

1. (hrl. õhukese, lameda) eseme äär, äärejoon või külgpind, mõnikord ka osa sisepinna poole suunduvast äärealast, kitsam v. laiem riba tasapinna v. eseme välispiirdel. Margi hammastatud servad. Saagja servaga puuleht. Terava servaga kivikild. Kirjuta paberi paremale servale oma nimi. Pildi alumisel serval on kunstniku signeering. Lehekülje servadele oli tehtud märkmeid. Pargitud nahk on servast õhem ja rabedam. Riide lõigatud serv tuleb palistada. Varrukate servad on narmendama kulunud. Tüdruk tõmbas rätiku serva näo ette. Toppisin juuksed mütsi serva alla. Kampsuni alumine serv on soonikkoes. Must valge servaga pilv. Sakiliste servadega haavaarm. Mündi rihveldatud serv. Loojuvast päikesest paistis veel punane serv. Labida serv puutus vastu kivi. Vanaema tegi käe servaga leivataignale risti. Näkitses isutult võileiva serva. Vesised, punaste servadega silmad. Istusin voodi, tooli servale jalgu puhkama. Hoidsin tooli servast kahe käega kinni. Saapad olid sängi serva all. Istusime parve serval, jalad vees. Tõmbasin taldriku laua serva poole. Katuse serva all oli pääsukesepesa. Saematerjali kitsas külg on serv. Korrapärase kujuga tellise või kivi pikki külgtahkusid nimetatakse servadeks. || mat hulktahuka kahe külgneva tahu kokkupuutumiskoht, kahetahulise nurga tasanditele ühine sirge. Kolmnurkse püstprisma kõik servad on võrdsed.
▷ Liitsõnad: all|serv, ees|serv, esi|serv, külg|serv, otsa|serv, põhi|serv, sise|serv, välisserv; kinnitus|serv, lõike|serv, paindeserv; hõlma|serv, kai|serv, keele|serv, kleidi|serv, laua|serv, lava|serv, lehe|serv, mantli|serv, naha|serv, pilve|serv, seeliku|serv, sängi|serv, tooli|serv, voodiserv.
2. mingi ala, territooriumi piirjoon ja osa välisäärest keskkoha poole jäävast pinnast, ääreala; vahel ka osa väljaspool olevast vahetult külgnevast alast. Jahimehed varitsesid metsa serval. Püstitasime telgi lagendiku servale. Kopli servas sõid hobused rohtu. Tihniku serv ulatus järve kaldale. Töötati põllu ühest servast teise ulatuva ahelikuna. Õue teises servas on lillepeenrad. Meie müügilaud on turu sealpoolses servas. Sõitsime trammiga linna serva, servale. Ta elas linna servas. Kolisin elama linna teise serva. Selliseid sõnumeid tuli Eestimaa igast servast. Sõjad puhkevad kord siin, kord seal maailma servas. Kogu mannerjää mass liikus keskkohast servade poole. Tuul kihutas pilvi taeva ühest servast teise. Maantee, kõnnitee servas ootasid inimesed bussi. Hoidusin tee servale. Rada on mõlemast servast valge triibuga märgistatud. Tee servadele istutati ilupuid. Põllu servale korjatud kivihunnikud. Majake pargi serval. *Ma olen nüüd oma väikest isamaad servast servani näinud, teda tundma õppinud.. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: heinamaa|serv, jää|serv, linna|serv, liustiku|serv, maa|serv, metsa|serv, muru|serv, pargi|serv, põllu|serv, raba|serv, ranna|serv, rentsli|serv, soo|serv, söödi|serv, taeva|serv, tee|serv, turu|serv, tänava|serv, võsa|serv, väljakuserv; ida|serv, kagu|serv, loode|serv, lõuna|serv, lääne|serv, põhja|serv, õhtuserv.
3. augu, süvendi, järsaku äär, ääreala. Vahtisin augu servalt alla. Seisime jõe kaldal, üsna serva peal. Laava valgus üle kraatri serva allapoole. Ratsutasime piki järsaku serva. Kraavi serv tuleb sirgeks võtta.
4. rinnaku, järsaku külgpind. Kõrgendiku parem serv on järsk. Niisutatavate põldude külgi piiravad kumerad servad. Tallinna lahte piiritleb lõuna pool Põhja-Eesti platoo järsk serv.
5. nõu, anuma vm. (kõrgem) äär, külg, eriti ääre ülaosa. Katkise servaga savikauss. Kass pani käpad lüpsiku servale. Ronisin üle tünni serva sisse. Kullatud servaga tass, kauss. Ämbrid on servani, servini täis. Jõi piima otse kannu servast. Lind vaatas üle pesa serva. Uppuja haaras kinni paadi servast. Vesi valgus üle kalossi serva sisse. Üles, alla keeratud servaga kübar. Tõmbasin kaabu serva silmadele.
▷ Liitsõnad: kaabu|serv, kausi|serv, klaasi|serv, paadi|serv, sõime|serv, taldrikuserv.
6. piltl (abstraktsetes seostes). Oma aastatelt jõuab ta juba kolmekümnenda serva alla. Ta kaldub juba üht serva pidi meie mesti. Lugu jäi mulle mõnest servast segaseks. See film näitas meie elu servast serva. Neiu on täitnud mehe meeled servast servani. *.. kuskil teadvuse serval.. uitab üks mõte, see on rõõm. M. Traat.

sigitama ‹37›

1. sugurakke ühendades järglasi soetama; eostama, viljastama. Elage õnnelikult ja sigitage lapsi! Ta on oma mehega kaks tütart sigitanud. Selle paari poolt on sigitatud ainult andekaid lapsi. Mehed sigitavad, naised sünnitavad. Iga olevus sigitab endataolisi. See suure kerega pull on mitu koplitäit häid lüpsiloomi sigitanud. *Mees on mees seni, kuni ta veel naisest rõõmu tunneb, veel sigitada jaksab. V. Lattik. *.. mehi saab taplustes ühtepuhku otsa, kuna aga naisi jääb rohkem elama. Kes aga peaks siis nende üska sigitama? E. Kippel. | piltl. *Muld tahtis sigitada ja ootas seemet. J. Lintrop.
2. põhjustama, tekitama. Ära sigita endale vihamehi, vaenlasi. Niisugune jutt sigitas meeste vahel vaenu. Ükskõikne toon sigitab viha. Nukrus sigitab igatsust, kahetsust. Kordaminekud sigitavad lootusi. *Sünge mets ja sünge tuju ei sigitanud sõnu meeste suhu. A. Sinkel.

siirdlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
teise kohta elama asunud isik. Eesti siirdlased Kaukaasias. Siirdlased tõid saarele kaasa endise kodukoha kombed ja tavad. Mitmelt eri alalt tulnud siirdlaste murded hakkasid segunema. *Asustusajalooliselt loetakse edelasoomlasi siirdlasteks Loode-Eestist. L. Meri.

siirduma ‹37›

1. ühest kohast teise minema; suunduma. a. (elusolendite v. liiklusvahendite kohta). Külalised siirdusid aeda. Kõik siirduvad uusi ruume vaatama. Poisid siirdusid üle põllu metsa poole. Trikood kaasas, siirduti randa. Vahepeal olid teised siirdunud saali. Peale tunde siirdusime kohvikusse. Tallinnast siirduvad vehklejad Helsingisse, kus neid ootab järgmine turniir. Võõrustaja siirdus ühe külalisterühma juurest teise juurde. Ülemus siirdus oma kabinetti tagasi. Lõoke siirdus kõrgustesse. Rebane siirdus parematele jahimaadele. Kosmoselaev peab kesköö paiku siirduma Kuu-keskesele orbiidile. Laev siirdub Indiasse. b. (tee kohta). Väike rada siirdub jõe äärde. Alevist linna poole siirduv maantee. c. levima, edasi kanduma. Tuberkuloos algas luudes ja siirdus liigestesse. Ka kohanimesid siirdub ühest keelest teise.
2. teise kohta, mujale elama asuma. Noored siirduvad maalt linna. Sajandi alguses siirdus eestlasi Kaukaasiasse ja Siberisse. Siirdus võõrsile õnne otsima. Lapsed on kõik juba mujale elama siirdunud. Terve perekond siirdus kaheks aastakümneks Ameerikasse. Siirdus Tallinnasse, Saksamaale õppima, tööle. Laialt on levinud kujutelm, et hing võib siirduda teise kehasse.
3. varasemalt olukorralt, tegevuselt, objektilt vms. uuele, teistsugusele minema; üle minema. Teisele alale, pensionile, erru siirduma. Mitmed tuntud kunstnikud siirdusid emigratsiooni, pagulusse. Ta lahkus lavalt ja siirdus ärisse. Loobusin õpinguist filosoofiateaduskonnas ja siirdusin usuteaduskonda. Siirdus aine käsitlemisel kergemalt raskemale. Tuleb uute tööülesannete juurde siirduda. Nomaadid siirdusid paiksele eluviisile. *Kuid ta ei jäänud ometi magama, vaid siirdus ainult nagu teise valvelolekusse. F. Tuglas. | piltl. *Päev siirdub õhtuks. J. Piiper. || teise leeri vms. minema. Liberaale kutsuti üles siirduma opositsiooni. Talupojad siirdusid vene usku. || teisele keelele, uuele kõneainele üle minema. Esineja alustas kõnet inglise keeles ja siirdus hiljem prantsuse keelele. Jutt siirdus poliitikale. Nüüd siirdume uuemat luulet analüüsima. || teise omandusse, uude kuuluvusse minema. Kõik eelkäija ülesanded siirduvad uuele toimetajale. *Vanaisalt isale ja isalt pojale siirdus uhke omand.. L. Metsar (tlk).

siivas ‹siivsa, siivast 17 või siivsa, siivsat 16› ‹adj›
puhas, korralik; kombekas, viisakas; sünnis. Siivas neiu. Siivsat elu elama. Siivsad kombed. Seisti teineteisest siivsas kauguses. Ta oli kõige siivsam õpilane: kandis lühikesi juukseid ja korralikku ülikonda. *Viis, kuidas Toomik inimest .. installatsioonides, videos ja maalides käsitleb, on kõike muud kui siivas. Moralistid ütleksid, et tegu on amoraalsusega. H. Liivrand.

silma(de) ~ silme all ~ ees, silma(de) ~ silme alt, silma alla ~ ette

1. kellegi nähes, läheduses, juures olles; kellegi nägemisvälja, lähedusse, juurde v. sealt ära. Poisike uppus me kõigi silme all. Ta varastas lausa teiste silme all. Laps läks vanemate silme all hukka. Arvutiasjandus areneb otse me silmade all. Teiste silma ees on häbi lahti riietuda. Silma ees on viisakas, seljataga kirub. Paljugi, mis ta silma ees lubab. Nälg seisis silma ees. Mina siia ema silma alla küll elama ei jää! Viinahais küljes, ei tohtinud isa silma alla sattuda. Mis näoga ta nüüd teiste silma ette läheb? Viige need räbalad riided silma alt ära. Raisus tüdruk tuleb silma alt ära saata. Isa käskis mul ta silme alt kaduda. Taandus inimeste silmade alt üksikule saarele. Kao mu silma alt!
2. valvsa pilgu, järelevalve all; valvsa pilgu, järelevalve alt. Meistri silma all laabub töö paremini. Muidu on lohed, aga õpetaja silma all töötavad korralikult. Tahtis poissi oma silma all kasvatada. Kojanaise silma alt on igasugust rahvast läbi käinud. Mängige toas ja ärge vanaema silma alt kuhugi minge!

sisim ‹-a 2›

1. ‹adj› (< superl sisemine) (seoses hingega, sisemaailmaga); võõraste, kõrvaliste eest kõige varjatum, intiimne. Sisimad mõtted, tunded, soovid. Piibel on tema sisim usk. Oma sisimat mina ei avanud ta kellelegi. Oma sisimas olemuses tunnen sügavat üksildust. Magamistoas usaldati teineteisele sisimaid südamesaladusi.
2. ‹s› hing, sisemaailm; selle varjatuim osa. Oma sisimas on ta rahul ja õnnelik. Sisimas pidasin endaga ägedat võitlust. Kuskil sisimas närib hirm, tõstab pead kadedus. Tundsin sisimas, et keegi mind kõrvalt jälgib. Sisimas aimas ta õnnetust. Küllap ta oma sisimas kogu seda lugu kirub ja vannub. Sisimas ei ole meil omavahel midagi ühist. Mida ta võis oma sisimas tunda? Näoilme ei reetnud, mis toimus tema sisimas. Sisimas süüdistasin iseennast. Sisimas lootsin, et asi hakkab paremuse poole minema. Imet ei sünni inimesega, kes seda sisimas ammu pole oodanud. Sisimas naerma, muigama. Sisimas läbielatud tunded. *Ei! karjatab kogu ta sisim, – ei, minu laps elab, peab elama! B. Alver.
3. ‹s› hrv sisemus (1. täh.) *Nälg puuris uue õelusega mu sisimas.. B. Alver. *Näe, toa sisimast sirgub väike, pruun peo, poeb vaagnasse, täitub selle sisust ja kaob taas. L. Kibuvits.

sohi|elu
hlv vabade elukommete harrastamine, amoraalne elu. Tütar on sohielu elama hakanud. *Kui ikka mees ja naine on altari ees jumalasõnaga paari pandud.., on nad väljaspool igasugust roppust ja sohielu. A. Kasemaa.

soo|serv [-a]
Sooserval sai tee otsa. *Ära tüki sooserva elama, hoia kuiva pääle. A. Mägi.

sulg ‹sule 22› ‹s›

1. sarvainest moodustis lindude pealisnahal. Mustad, valged, kirjud, värvilised suled. Varblasepoegadel ei ole veel sulgi seljas. Linnupojad on juba sulis 'suled selga saanud'. Suled kuluvad ja vahetuvad. Kukk ajas suled kohevile, laiali. Värvuke soputas säutsudes sulgi. Linnud silusid, kohendasid sulgi. Pardid nokitsevad tiigi kaldal sulgi. Kana ajab sulgi, on sulil 'sulgib'. Emalind kandis pessa kokku pehmet kulu, sulgi ja karvu. Kassi söödud linnust olid järel vaid suled. Tapetud part tuleb sulgedest puhtaks kitkuda. Kübarat kaunistas uhke sulg. Indiaanlased kannavad sulgedest peaehteid. Sulgedest tekk, padi. Kerge kui sulg 'väga kerge'. Igal linnul omad suled. Lindu tuntakse sulgedest.
▷ Liitsõnad: haha|sulg, hane|sulg, jaanalinnu|sulg, kajaka|sulg, kana|sulg, kotka|sulg, kuke|sulg, linnu|sulg, luige|sulg, paabulinnu|sulg, papagoi|sulg, ronga|sulg, varesesulg; harjas|sulg, hoo|sulg, katte|sulg, kontuur|sulg, kukla|sulg, laulu|sulg, niit|sulg, päris|sulg, rinna|sulg, saba|sulg, tiiva|sulg, tüür|sulg, udu|sulg, verisulg; kiivri|sulg, kübara|sulg, padjasulg.
2. endisajal suure linnu tiiva- v. sabasulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm. vedelikuga kirjutamiseks; selline joonestus- v. joonistusvahend. Terava, laia otsaga suled. Ostis kooli jaoks vihikuid, pliiatseid ja sulgi. Võttis paberi ja sule. Kastis sule tindipotti. Mõtleb, sulg käes. Pani sule käest. Klassis on vaikne, ainult kirjutavad suled krabisevad. Kostab vaid sulgede kribinat. Sulg jooksis kiiresti mööda paberit. Kirjutab, nii et sulg suitseb 'kiiresti'. *Kirjutaja laseb sulel heal vallapaberil lennata. M. Traat. || piltl sümboliseerib kirjutamist, kirjanduslikku tööd (ka selle laadi silmas pidades). Ajakirjaniku terav sulg. Nobeda sulega kirjamees. Nõtke sulega esseist. Ta on erakordselt lahtise sulega, selline mõnus ja lahe jutuvestja. Olustiku kirjeldamiseks on tal (pilku ja) sulge 'oskust, annet'. Vanameistri sulge on juhtinud loomupärane koomikaanne. Hakkas sulge proovima 'kirjanduse alal katsetama' juba koolipõlves. Ebaõnnestunud lavastuse puhul teritasid sulge 'tegid kriitikat' mitmed arvustajad. Ilmne ülekohus sundis sulge haarama. Sulg tõrgub seda kirjutamast. Romaani kirjutamiseks on noore autori sulg veel nõrk. Sulge ei tohi lasta rooste minna 'kirjutamist ei tohi unarule jätta'. Tema sulest on ilmunud suurepäraseid tõlkeid. Polegi päris kindel, kelle sulest see romaan pärineb. Lühikese aja jooksul tuli kirjaniku sule alt mitu novelli. Luuletaja sule all hakkavad looduspildid elama. Elatab end sule abil. On koolis ametis ja teenib sulega lisa. *Esimene, suurem jagu [romaanist] on juba täiesti valmis ja laotud, teine, väiksem, aga praegu sule all [= teoksil, pooleli]. E. Vilde. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: hane|sulg, joon|sulg, kirjutus|sulg, kuld|sulg, lapik|sulg, noodi|sulg, pais|sulg, pilliroo|sulg, redis|sulg, rondoo|sulg, roo|sulg, tuši|sulg, teras|sulg, tinasulg; kirjaniku|sulg, kunstniku|sulg, meistrisulg.

peost ~ pihust suhu elama
vaeselt, tagavaradeta, saadut kohe ära kasutades elama. Elame peost suhu, pole mustadeks päevadeks midagi kõrvale panna saanud. Kehva inimese asi –- elab peost suhu. Teenis vähe ja elas pihust suhu.

suud sekki mööda ~ seki järele seadma
kulutades sissetulekut arvestama, vastavalt võimalustele elama. Nooruk on juba õppinud elama suud sekki mööda seades.

ära sõitma

1. minema sõitma, sõites lahkuma. Vend sõidab juba hommikul päriselt ära. Sõidame siit ära ja asume mujale elama. Kas Herbert on kodus või on kuhugi ära sõitnud?
2. maha sõitma, läbi sõitma. Suurem jagu teest saab ära sõidetud. Seda maad me alla tunni ära ei sõida. Olime ära sõitnud kõigest 10 km.
3. sõitmisega rikkuma. Ärasõidetud hobused. Uisujää, suusarada on liiga ära sõidetud.

sõnu peale lugema

1. mingiks puhuks ettenähtud teksti lausuma. Kirikuõpetaja, perekonnaseisuametnik luges noorpaarile sõnad peale. Koolmeister luges matmisel vanaisale sõnad peale. Vanaeit pobises oma nõiajoogile sõnu peale lugeda. *.. vaigistab [Riinu] verejooksu ja loeb, kui asi nõuab, umbes haigele kohale sõnugi peale. M. Pihla.
2. õpetussõnu lausuma, manitsema, noomima, pragama vms. Tohter luges haigele sõnad peale, kuidas see peab edaspidi elama ja olema. Isa luges küll poisile sõnu peale, aga või see õpetust võttis. *Kivi pragas mehaanikud armutult läbi, luges sõnad peale ka Kaljule, et see polnud päeval lappe kontrollinud. R. Kaugver.

sisse sööma

1. sööma (1., 5. täh.). a. Mida see laps on küll sisse söönud, et ta oksendama hakkas? Nüüd süüakse endale sisse igasuguseid mõnuaineid. Lehm oli endale raudnaela sisse söönud 'söögiga sisse neelanud'. b. Autorattad käisid koha peal ringi ja sõid end porisse aina sügavamalt sisse. Ei saa särki puhtaks, mustus on end sisse söönud.
2. kõnek sisse elama; omaseks, minevaks saama. *Poole aastaga aga jõuab end kuskil nii sisse süüa, et muutub võimalikuks sinna jäädagi. R. Kaugver. *Ostetakse ka Lecnardi „Kalamehi” ja meie „Tehnoloogia” hakkab ennast sisse sööma.. E. Vilde.
3. kõnek sisse rääkima (2. täh.), reetma. Et kaaslasi mitte sisse süüa, pidi ta iga sõna kaaluma.

[midagi] südamesse võtma
millessegi väga (v. liigagi) tõsiselt suhtuma, midagi raskelt üle elama. Võtab venna surma, oma äpardust väga südamesse. Ära võta seda asja, tema sõnu liiga südamesse! Mees ei paistnud juhtunut eriti südamesse võtvat. Mõni on ükskõikne, mõni võtab kõike väga südamesse. Las nad räägivad, sina ära võta südamesse! *„Võtate kõikide saatuse nii südamesse,” naeratab Eevi. H. Mäelo.

sündima ‹sünnin 42›

1. (inimese ja loomade kohta:) emaihust ilmale tulema. Ilmale, ilma sündima. Laps sünnib. Surnult sündinud laps. Maril sündis Andresega esimene laps. Liinal sündis tütar, poeg. Need on tema esimesest abielust sündinud lapsed. Väljaspool abielu sündinud laps 'vallaslaps'. Paul sündis talumehe pojana, kehvade vanemate lapsena. Sündinud on ta kooliõpetajate perekonnas. Ta sündis 9. mail 1935. aastal Tallinnas. Millal te olete sündinud? Temataolisi inimesi sünnib harva. On sündinud uus põlvkond. Paistab, et sa oled õnnetähe all sündinud 'sul on õnne, sul õnnestub kõik'. Kõrgesti sündinud 'kõrgest soost' krahvihärra. Kassil, koeral sündisid pojad. Ma pole eile, täna sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. Ta on muredest vabanenuna nagu uuesti sündinud.
2. ‹hrl. nud-partitsiibis› osutab, et kellelgi on sünnipärased anded v. eeldused millekski v. kellekski. Ta on sündinud poliitik, riigimees, organisaator, teoinimene. See mees on otse sündinud luuletajaks, näitlejaks. Pidas ennast vist sündinud targaks. Sõduriks ei sünnita. Tal on selleks otse sündinud anne. *Niisuguste kätega naised on nagu sündinud toidupakkidele riiet ümber õmblema, neid vanglasse või kaugele Siberimaale saatma. E. Vetemaa.
3. tekkima; arenema, kujunema. a. (iseenesest). Merest kerkinud maalapist sündis saar. Antarktise rannikul sünnivad igal aastal tuhanded jäämäed. Merel sündisid järjest uued lained. Revolutsioonis hukkus üks maailm ja sündis teine. Maailmakaardile on sündinud uusi riike. Linn, asula sündis mõne aastaga. Päev sündis pikkamisi. Rahvalaulu vanemaid liike on töölaul, mis sündis tööd rütmistavast laulust. Sõjad sündisid suurriikide poliitikast. Tülist sündis hirmus taplus. Kuuldused sündisid ja surid. Helid sündisid ja vaibusid taas. Sündis uus traditsioon. Haaras kinni ootamatult sündinud mõttest, ideest. Juhuslikust tutvumisest sündinud armastus. Suuremat kahjutunnet, südamevalu sellest ei sündinud. Mured sünnivad kergesti. Ebausk sünnib rumalusest. Sellest võib meile veel suurt kahju sündida. Kuri sünnib kähku, hea ilmub aegamööda. Loodus oli pärast kosutavat vihma kui uuesti sündinud. *Uut kunstis ei mõelda välja, uus sünnib otsingutes ja avastustes. V. Panso. b. (sihipärase tegevuse tulemusena). Meistri käe all, kätes sünnib kaunis ese. Sündis uus erakond, organisatsioon, selts. Ooper sündis 16. ja 17. sajandi vahetusel Itaalias. Ajakirjandus sündis koos informatsioonivajadusega. Aastas sünnib stuudios mitu mängufilmi. Romaan, draama sündis autoril vahetute muljete mõjul. Kassaril on sündinud poeedi kaunimad luuletused. Suurem osa tema loomingust on sündinud välismaal. Meeste odaviskes sündis uus maailmarekord. Mõtetest sünnivad kavatsused. Sündis julge plaan.
▷ Liitsõnad: taassündima.
4. toimuma, aset leidma. Vangide vabastamine sündis valvurite erilise vastupanuta. Kõik pidi sündima varjatult ja salamahti. Kosjade joomine sündis pruudikodus. Käidi linnas, see sündis tavaliselt kord kuus. Jutuajamine sündis saksa keeles. Novelli tegevus sünnib eksootilisel saarel. Mall jälgis, et kõik sünniks nii, nagu tema tahab. Kapten peab teadma, mis laevas sünnib. Maailmas sünnib praegu suuri asju. Huvitus kõigest, mis ümbruses sündis. Ta nagu ei märkagi, mis tema ümber, lähikonnas sünnib. Mis teil seal, siin sünnib? Kõik see sündinud pealegi naabrite silma all 'nähes'. Seda ei või lasta sündida. Nagu otsustatud, nii see ka sündis. Temas, tema elus on sündinud muudatus. Kunstniku loomelaadis on murrang sündinud. Mind seati sündinud fakti ette. Juhan ei saanud arugi, mis temaga sünnib. Mõistis nendest juttudest, et midagi suurt on sündimas. Nende vahel ei sündinud midagi iseäralikku. Sündis pikem jutuajamine. Muhamedlased usuvad, et ilma Allahi tahtmiseta ei sünni midagi. Noh olgu, sündigu vanemate tahtmine! Tundis, et talle on ülekohut sündinud 'tehtud'. Mis tema hinges sündis, võisime ainult aimata. Lõunamaades sünnib päevalt ööle üleminek võrdlemisi järsku. *Mõte sellele, et ta saaks heita pilgu veel sündimata tegudele, hirmutas teda.. A. Kalmus. || juhtuma. Sündis ime: surmasuus mehed pääsesid. Sündis saatuslik õnnetus. Siin sündis imelikke asju. Pole hea, kui suguseltsis seesugused lood sünnivad. Ära karda, seal ei sünni sinuga midagi halba, kurja. Lähen, mis seal ikka minuga võib sündida! Mis neile võis sündida, et nad ei tulnud? Äkki sündis midagi hirmsat, ootamatut, vapustavat. Sündis sedagi, et magasin hommikul sisse. Kõik sündis nii ruttu, et keegi ei jõudnud vahele astuda. Nii sündiski, et Märt läks isakodust minema. Viskas õnge vette ja jäi ootama, mis sünnib. Ime, et see juba varemalt ei sündinud. Sündinud on see, mis sündima pidi. Mis tegelikult sündis, kes seda teab. Mis siis küll sünnib, kui teada saadakse. Võib sündida, et kuritegu ei avastatagi. Seda pahandust ei tohi sündida. *Olid otsustanud hoida talu oma käes, sündigu mis sünnib – ning hoidsidki.. R. Sirge.
5. kõlbama, sobima. Õunad sünnivad juba süüa. See puder sünnib, ei sünni süüa. Seda pintsakut sünnib veel kanda. Kingad olid vähe väikesed, aga sündisid ikkagi jalga. Selle mehega sündis tutvust teha. Sul ei sünni enam poisikese kombel hullata. Hiline aeg, ei tea, kas sünnib naabreid tülitada. Mõtle ikka enne, mis sünnib teha ja mis mitte. Kui temal ei sünni sinu juurde tulla, miks sina peaksid minema. Kuidas te sünnite koos elama? Vallavanemaks ta sünnib hästi. Sellest ei sünni teiste kuuldes rääkida. Ei sünni ma suurte ja tähtsate hulka. See kapp sünnib siia seina hästi. Puud on liiga pikad, nad ei sünni ahju. Ilu ei sünni patta panna. Kaks kassi ei sünni ühte kotti. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta 'kosida'! E. Vilde.

taeva|arm [-u]
jumala arm. Laps jäi taevaarmust elama. *Ja kust võetakse, et nõiarohud ja nõiasõnad kuradist tulevad – miks ei või nad taevaarmust tulla? K. Rumor.

taga|kius
tagakiusamine. Tagakiusu taluma, läbi elama. Tagakius ja vaen on siin igapäevaseks saanud.

tahtma ‹tahan 46›

1. soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma. Midagi väga, kõigest hingest, kogu südamest, ihu ja hingega tahtma. Kes tahab kohvi? Tahtsin veel kooki. Neiu tahtis endale uusi kingi. Ainus, mis ma tahan, on puhkus. Imikud tahavad tihti süüa. Lapsed tahavad palju liikuda. Vana inimene ei taha siin elus enam suurt midagi. Noorik ei tahtnud lapsi. Tahtsin talu tagasi. Tahan magada, lugeda, reisida. Kes see ikka tahab haige olla! Ma tahan sind näha. Külalised tahavad juba lahkuda. Kas sa tahad vastata? Nad ei tahtnud maale elama minna. Kõik tahtsid võitjat õnnitleda. Poiss tahab väga tüdrukut suudelda. Tahab ihust ja hingest mind aidata. Mees tahab rikkaks saada. Tütar tahab edasi õppida. Igale poole tahaks jõuda! Tahan kõike teada. Tahteski ei saanud artiklit õigeks ajaks valmis. Miks sa tahad teistest parem olla? Tahtis karjuda, aga ei suutnud. Kas sa said aru, mis ta tahtis? Teab täpselt, mida tahab. Ma ei tea isegi, mida tahan. Tule kaasa, kui tahad! Tahtis, et ma vastaksin. Tahtsin ju ainult head. Keegi ei taha sulle halba. Kui sa rohkem tahaksid, võiksid paremini õppida. Kõik teed on lahti – tuleb ainult tahta. Ta ei oskagi tõsiselt tahta. Naised tahavad igavesti noored olla. Mõni mees tahab naine olla. Kiirustasin (enese) tahtmata sammu. Ainuski juuksekarv ei lange jumala tahtmata (jumaliku ettemääratuse kohta). Käisin töökohta tahtmas 'küsimas, otsimas'. Mida sa must tahad? 'mis sul minuga asja on'. Mida sa sellega öelda tahad? 'mida sa sellega mõtled'. Sinul ei ole siin midagi tahta 'otsustada, mõelda'. Mis tast tahtagi 'tast polegi midagi loota'. Mis seal tahtagi – vana pill. Said mis tahtsid! 'paras sulle'. | (kasut. tagasihoidlikus, reserveeritud pöördumises). Tahaksin sind tänada heade soovide eest. Kas te ei tahaks ühe koha võrra edasi istuda? | (loomade kohta). Koer tahab välja. Hobune tahab edasi minna, aga peremees hoiab teda tagasi. Näe, kass tahab puu otsa ronida. || kavatsema, plaanima. Arst tahab mind haiglasse panna. Linnavalitsus tahab põlispuud maha võtta. Tahtis aknad ära pesta, aga ei viitsinud. Isa tahab tulevikus maja ette iluaia rajada. *.. ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab. O. Luts. || õigeks, heaks, vajalikuks pidama; heaks arvama. Kui tahan, siis ütlen, ei taha, ei ütle. Tee, kuidas ise tahad. Ärritusin rohkem, kui tahtnuksin. Tegin, mis tahtsin. || kedagi (seksuaalselt) ihkama, himustama; abikaasaks soovima. Mari ei tahtnud oma meest. Koledat naist ei taha keegi. Naised on seda meest alati tahtnud. Ta oli tahetud tüdruk. *Ma tahan sind, olen sind juba nii kaua tahtnud .. T. Vint. *Käina kaupmees Sookail käind Ülajõe Elnat tahtmas. H. Sergo. || (tasuks soovima). Palju sa selle koorma eest tahad? Mida õuntest tahate?
2. (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha:) (tungivalt, vältimatult) vajama. Lähme heinale, kuhi tahab püsti panna! Põld tahab künda, kartul tahab võtta. Jalad tahavad puhata. Siinne maa tahaks kraavitada. Majale tahaks uus katus panna. Laud tahaks vahel pesta ka. Mul tahtis kodus koorem puid saagida. Surnu tahab matmist. Elu tahab elamist, töö tegemist. Seelik tahab triikimist. Põhjapoolne korter tahab kõvasti kütmist. Auto tahab remonti. See poiss tahaks vitsu. Varjutaimed tahavad õhurikast huumusmulda. Kala ei taha kaua keeda.
3. (osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas v. oleks võinud juhtuda:) kippuma, pidama. Uni tahab tulla. Tädi tahtis enda pimedaks nutta. Tahtsin ennast haigeks naerda. Tahtis naerust nõrkeda. Sisikond tahtis välja tulla. Koer tahtis kassi taga ajades perenaise jalust maha joosta. Kuuldi appihüüdu ja nähti, kuidas poisike uppuda tahtis. Kära tahtis kurdiks teha. Jõud tahtis põlvist kaduda. Külm tahab ära võtta.
4. ‹eitusega› osutab, et millegi toimumine on takistatud, puudub eeldus millekski. Kala ei taha võtta. Uni ei taha tulla. Tüdruk ei tahtnud ega tahtnud teistega harjuda. Haav ei taha kuidagi paraneda. Plekk ei taha välja tulla. Töö ei taha edeneda. Asjast ei tahtnud midagi välja tulla. See ei taha mulle pähe mahtuda. Jutt ei tahtnud lõppeda. Laulud ei taha lõppeda. Mantel ei tahtnud kuidagi varnas seista. Ei tahtnud oma silmi uskuda. Tüdruk on nii suureks kasvanud, et ei taha teda äragi tunda.
5. ‹da-infinitiivis olema-verbiga› osutab, et miski pretendeerib millelegi, selleks vajalikke eeldusi omamata. Liivane plats maja ees tahtis iluaed olla. Tegi suuga liigutuse, mis tahtis naeratus olla. Film tahtis naljakas olla.
6. esineb kindlakskujunenud ühendites vrd tahes Vaata kuidas tahad, kallas ei paista. Kussuta titte niipalju kui tahad, ikka ei jää magama. Ma ei luba, palu palju tahad. Mina ei võtnud, tehke mis tahate. Tee mis tahad, tagaajajad maha ei jää. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha.

talvitama ‹37›

1. talve v. talvepuhkust veetma. Ristisõitjad jäid Liivimaale talvitama. Vanaema talvitab linnas. Ehitajad käisid talvitamas kaugel lõuna pool. Aegviidus talvitades saime iga päev suusatada. || polaartalve üle elama. Ekspeditsioonilaev talvitas triivjääs. Polaarjaamas talvitavad teadlased. || (laevade kohta:) talvekorteris olema. Kui laev jäi varjusadamasse talvitama, lasti meeskond koju. Remonditakse Vallikraavis talvitavat purjelaeva.
2. talvituma. Kalad talvitavad põhjamudas. Kahepaiksed ja roomajad talvitasid oma peidupaikades. Putukate talvitavad valmikud, vastsed. Paljud alamad taimed talvitavad eostena.

talvituma ‹37›
talve üle elama, ületalve elama. Mesilaspered talvitusid hästi. Iga aastaga suureneb meil talvituvate veelindude arv. Liblikad talvituvad nukkudena, röövikutena. Orased on lume all hästi talvitunud. Viib lillejuured tuppa talvituma. Lambakarjad talvitusid orgudes. Tahab minna Antarktikasse talvituma. Meie toonekured talvituvad Põhja-Aafrikas.

tampima ‹tambin 42›

1. tambitsa vm. riistaga korduvalt lööma, taguma v. vajutama; selliselt midagi töötlema. Tambib pudrunuiaga kartuleid puruks, pudruks. Ema pani poisi putru tampima. Uhmris tambitakse pipart pulbriks. Munakividega võidi viljateri puruks tampida. Tampis haamriga pähkleid katki. Kapsad tambitakse tünnis kiht kihi järel kõvasti kinni. Võtab tambitsa ja tambib mulla kinni. Traktor tampis haljasmassi silohoidlas korralikult kinni. Vanasti tambiti põrandad savist. Pinnas tasandatakse ja tambitakse kõvaks. Tampis kivide vahele killustikku. || peksma. Tal olevat luud-kondid puruks, tümaks, pehmeks tambitud. Mees tambiti teibaga vaeseomaks, päris sandiks. Hakkab kallaletungijat kiviga pähe tampima. Küll ma sulle veel mõistuse pähe tambin! Tampis rusikaga lauale, nii et tassid hüppasid. | piltl. Kriitika tampis teose täiesti maha. Oskas oma kõnega vastaskandidaadi pihuks ja põrmuks tampida. Propaganda eesmärk oli tampida avalik arvamus laiaks ja laperguseks.
2. jalgadega midagi korduvalt tugevasti vajutama, tallama, sõtkuma. Tampis purukskistud kirja mudasse. Lumme tambitud rada. Lapsed olid koorma otsas heinu tampimas. Kuhi tuleb kõvasti kinni tampida. Loomad on karjatee kõvaks tampinud. Paljudest jalgadest siledaks tambitud plats. Viskab suitsuotsa kõnniteele ja tambib saapaga laiaks. Värske künd oli tükati jalajälgi täis tambitud. Täku jooksust jäi rohtu porile tambitud ring.
3. jalgadega kõvasti vastu maad lööma, trampima. Saalis plaksutati ja tambiti jalgadega põrandat. Laps tambib viha pärast, jonnides jalgu vastu maad. Hobused tambivad jalgu vastu kõva savipõrandat. Tampige jalad lumest puhtaks. Mees tambib ärritusest õuemuru nagu tige sõnn. *Tantsijate paarid liikusid neist keerledes mööda, säärsaapais ja kamassides poiste jalad tampisid kõvasti põrandat. M. Metsanurk.
4. raskete sammudega astuma; selliselt astudes käima, kuhugi minema. Sõduritel tuli tampida soos, lumes, sügavas liivas. Teed seal ei ole, sügisel tambi põlvini poris. Terve päeva tampis ta mööda metsa. Lapsed tambivad trepil üles-alla. Ootaja tambib kannatamatult edasi-tagasi, ühe koha peal. Tampis tööd otsides päev läbi ringi. Viimaseid kilomeetreid andis alles maha tampida. Pärast auto ostmist ei viitsi ta enam jalgsi tampida. Tambib iga päev tuttavat teed. Looduslapsena ei tahtnud ta linnakivisid tampima 'linna elama' minna. Läks mööda kompanii, orkestri järgi marssi tampides. Karu tampiv kõnnak. | piltl. Kirjaniku mõte tambib kogu aeg ühe ja sama sündmuse ümber. || kõnek (täie hooga) sõitma. Hakkas vihaselt jalgratast sõtkudes koju tagasi tampima. Laev tambib täiskäigul sadama poole.
5. kõnek ägedasti, kuid tuimalt, masinlikult midagi tegema. Tambib vikatiga raudkõva heina. Tampis hulk aega oksliku paku kallal, ei saa ega saa lõhutud. Kõrvaltoas tambib keegi klaverit. Trummid tampisid oma mürtsuvat rütmi. Olen tüdinud päevad läbi heliredeleid tampimast. || (õppimise ja õpetamise kohta). Hakkas eksami jaoks nimesid ja aastaarve tampima. Õpetaja tampigu päevast päeva lastele tarkust sisse. Sõjaväes tambiti meestele distsipliin luusse ja lihasse. *Palju oli laste ajudesse võltskaunist ja tühja tambitud. K. Saaber.
6. kõnek (ära) maksma, paigutama (4. täh.) Saadud rahaga tampis ta kõik oma võlad kinni. Talusse võib lõpmatult raha (sisse) tampida. Kogu päranduse oli ta uude firmasse tampinud.

[kellegi] tasku peal liugu laskma
võõrast raha raiskama, kellegi kulul elama. Armastab sõprade tasku peal liugu lasta.

tegelane ‹-se 5› ‹s›

1. mingil alal (aktiivselt) tegutsev, kusagil (aktiivselt) osalev isik; juht, organisaator, funktsionäär. Avalik, avaliku elu tegelane. Silmapaistev, tähtis, kuulus, nimekas, tuntud, juhtiv tegelane. Carl Robert Jakobsonist sai eesti rahvusliku liikumise väljapaistev tegelane. Omavalitsuse tegelased. Ärkamisaegsed tegelased.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|tegelane, börsi|tegelane, erakonna|tegelane, finants|tegelane, haridus|tegelane, karskus|tegelane, kaubandus|tegelane, kiriku|tegelane, kirjandus|tegelane, kooli|tegelane, kultuuri|tegelane, kunsti|tegelane, looduskaitse|tegelane, male|tegelane, meedia|tegelane, muinsuskaitse|tegelane, muusika|tegelane, panga(ndus)|tegelane, partei|tegelane, poliitika|tegelane, rahandus|tegelane, revolutsiooni|tegelane, riigi|tegelane, seltsi|tegelane, seltskonna|tegelane, spordi|tegelane, teatri|tegelane, tulundus|tegelane, töölis|tegelane, vaimu|tegelane, valitsus|tegelane, äri|tegelane, ühiselu|tegelane, ühiskonnategelane; kaas|tegelane, peategelane.
2. kirjandus-, lava-, ekraaniteoses loodud isik v. olend (ka näitleja kehastuses), (tegelas)kuju. Romaani, novelli, lugulaulu tegelased. Jutustuse keskne tegelane. Positiivne, negatiivne, episoodiline, ajalooline tegelane. Autor kasutab tegelaste iseloomustamiseks palju dialoogi. Näidendis on mitmeid tabavalt nähtud tegelasi. *Peab elama aastaid oma ideede ja tegelaste seltsis ega või kahe kuuga romaani kirjutada. F. Tuglas. || (osatäitja kohta). Selle osa jaoks pole meil sobivat tegelast. Igal tegelasel tuli mängida mitut rolli.
▷ Liitsõnad: kõrval|tegelane, lemmik|tegelane, mees|tegelane, mina|tegelane, nais|tegelane, nimi|tegelane, peategelane; muinasjutu|tegelane, proosategelane; pulmategelane.
3. kõnek kuju, tüüp, sell; asjamees. Vaat kus tegelane! Küll on tegelane! Või niisugune tegelane sa siis oledki! Ta on üldse üks omapärane tegelane. Keegi nokkmütsis tegelane teretas mind. Sääsed on tüütud tegelased. *.. kust võiksin leida isikuid, kes meie lastimist peavad korraldama .. – See tegelane elab siit oma kolmekümne versta kaugusel Kuressaares. H. Sergo.

kaasa tegema

1. (milleski) osalema, kaasa lööma, (millestki) osa võtma. Lavastuses teeb kaasa palju noori näitlejaid. Ta on mitmes filmis kaasa teinud. Esimeseks tuli väljaspool võistlust kaasa teinud mees. Mul õnnestus ekspeditsioon kaasa teha. Tegin reisi kaasa rühmajuhina. Ants tegi kõik vembud meiega kaasa. Mina seda mängu kaasa ei tee! Ära jäta head nalja kaasa tegemata. || kaasa elama (1. täh.) *Mina ei oska teiste rõõmu kaasa teha, seda peab lapsest saadik õppima, aga mina põdesin noorelt kaua. A. H. Tammsaare.
2. millegagi v. kellegagi koos samu liigutusi tegema; sama suunda järgima. Tegin kehaga kaasa sõiduki võnkeid. Tormilatern tegi kaasa kõik laeva õõtsumised. Laev tegi kaasa jõe käänakuid. Kehva tantsijana ei suutnud ta partneri pöördeid kaasa teha.

läbi tegema

1. algusest lõpuni, kogu ulatuses kaasa tegema (läbi rõhutab tegevuse lõpetatust, tulemuslikkust). Tal on gümnaasium, ülikool juba läbi tehtud. Mitmed koolid läbi teinud mees. Tegin läbi autojuhi-, esmaabikursused. Vanemad poisid tegid igal kevadel läbi väliõppuse. Tsunfti õpipoiss pidi kõigepealt läbi tegema katseaja. Selle aja peale oli ta juba kroonu läbi teinud. || (kogu ulatuses) sooritama. Koerterakend tegi läbi pika teekonna. *Räägitakse, et inimene, kellel on kavatsus võtta ette reis, peab selle läbi tegema kolm korda: kujutluses, tegelikkuses ja mälestuses. S. Mets (tlk).
2. kogema, läbi elama, üle elama. Ta on oma elus läbi teinud raskeid katsumusi, kannatusi. Inimkond on läbi teinud märgatavaid muutusi. Häälemurde läbi teinud poisid. Putukad teevad läbi ühe moondumise teise järel. Mida inimene ise pole läbi teinud, seda on tal raske lõpuni mõista. Teist korda ei tahaks ma seda enam läbi teha. || katsetama, ära proovima. Olen laeval kõik ametid läbi teinud. Ta on kõik tükid, trikid läbi teinud. Kord peab elus kõik läbi tegema.

ära tegema

1. (midagi) sooritama, lõpuni tegema (ära rõhutab tegevuse lõpetatust, tulemuslikkust). Ta on alati valmis ära tegema musta töö. Oma õppetükid tegi ta ära 'õppis ära' ilma suurema vaevata. Mul on kõik eksamid ära tehtud. Tegime oma ostud ära ja asusime koduteele. Sellele prouale tehakse kõik ette ja taha ära. Tegin aseme, voodi ära 'magamiseks valmis v. päevasesse korda'. Johannes tegi Maalile tite ära. || vulg suguakti sooritama (mehe kohta). Tegin naisele öö jooksul mitu korda ära. || korda saatma, toime panema. Looduskaitse alal on nii mõndagi ära tehtud. Loodame, et pensionäride heaks suudetakse midagi ära teha. Ilma tunnistuse või diplomita pole enam palju ära teha. Mingite nõksudega sel alal suurt ära ei tee. Mis ta õpetab, tehku parem ise midagi ära! Mine vaata, ei tea, mis purjus peaga ära teeb või kuhu läheb. || (paratamatust väljendavas ütluses). Mis sa teed ära, peame hädapärast elama pead-jalad koos.
2. ära nõiduma, ära kaetama. Võib-olla on mu silmad ära tehtud, kuid minu jaoks oled sa ikka maailma ilusaim naine. Vanakurat ise on poisi ära teinud! Kui lehm piima ei andnud, arvati, et pahad naabrid on ta ära teinud. Ehk on keegi ta kurja silmaga ära teinud? Loomad jooksid pööraselt, nagu oleks keegi nad ära teinud. *Põllud on nagu ära tehtud – ei kasvata enam muud kui ohakaid ja oblikaid. M. Mõtslane. *Tunned sa siis nõiasõnu või oskad mõnel muul viisil teist inimest ära teha? H. Sergo. || lummama. *.. ööga tuleb olla ettevaatlik. Ta võib su ära teha. Sest öö on kummaline aeg. F. Jüssi.
3. kõnek kellegi üle võitu (v. üleolekut) saavutama. Meie meeskond tegi tartlastele ära. Pärast pikka diskussiooni tehti ajalehele ära – keelati väljaandmine. *Tol ajal otsiti võimalusi üksteisele ära teha parteilises liinis .. T. Erilaid.

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

teise|usuline

1. ‹s› teist usku olev isik. Teiseusuliste tagakiusamine. Sallimatus teiseusuliste vastu. Teiseusuliste keskel elama.
2. ‹adj› teist usku olev. Tõi endale võõralt maalt teiseusulise naise.

teisiti ‹adv›
teistmoodi, teistviisi. Ema sai sellest teisiti aru kui isa. Ta teeb ikka teisiti kui teised inimesed. Siis oli teisiti, kui isa alles elas. Vein mõjub täna teisiti kui tavaliselt. Mõned mõtlevad teisiti. Mul on põhjust teisiti arvata. Tuleb hakata teisiti elama. Asi tuleb kuidagi teisiti lahendada. See kõik võis olla ka pisut teisiti. Kõik oleks hoopis teisiti, kui .. Elu on läinud teisiti. Nüüd on palju asju teisiti kui varem. Vanasti oli kõik teisiti. Ta ei saanud, võinud teisiti, kui pidi seda ütlema. Ülemust tuleb austada, armees teisiti ei saa. Reisile läheme koos, kuidas siis teisiti! Muidugi tuleb laenu võtta, teisiti ei ole korteri ostmine mõeldavgi! Üks näeb asja nii, teine teisiti. Miks kõik on just nii ja mitte teisiti? Uut seadust võis tõlgendada nii ja teisiti 'mitut moodi'. See töö tuleb nii või teisiti 'niikuinii, igal juhul' ära teha. Nii või teisiti 'kuidas ka oleks, olgu kuidas on', minna ju tuleb! *Peamine on siin kala, kala olemasolu – ehk teisiti öeldes: kalaveed. R. Sirge.

telkima1 ‹telgin 42›
telki üles seadma, telklaagrisse asuma; telgis elama, telklaagris olema. Matkajad telkisid järve ääres. Kui asusime telkima, oli juba üsna pime. Siin ei tohi telkida.

teo|mees
aj talust teopäevade tegemiseks mõisa saadetud mees (hrl. sulane). Mõisa teomehed. Teomehed ja vaimud. Kolme, viie, kuue päeva teomees. *Kui Päärnale isa surma järel kohta edasi ei antud, võttis Uuetoa Peeter .. ta oma teomeheks ja pani ta emaga oma sauna elama. E. Vilde.

tingimus ‹-e 5› ‹s›

1. asjaolu, millest oleneb mingi muu asjaolu v. nähtuse tekkimine, olemasolu, eripära v. muutumine; eeldus. Hädavajalik, tähtsaim, peamine, vältimatu, oluline tingimus. Lepingu tingimused. Määratakse kindlaks hoiuse väljamaksmise tingimused. Vastuvõtu ainus tingimus oli saavutada katsetel kakskümmend palli. Kandidaat vastas kõigile esitatavatele tingimustele. Nõustus kõigi esitatud tingimustega. Võttis esitatud tingimused vastu. Seab, esitab vaid ühe omapoolse tingimuse. Seda ainsat tingimust ei olnudki nii lihtne täita. Ma ei ole sellega mingil tingimusel 'juhul' nõus. Elu olemasolu esmaseid tingimusi on soojus ja õhk. Edukuse vajalikuks tingimuseks peab ta visa ja lakkamatut tööd. Tingimuseks olgu, et .. Vaenlane alistus, kapituleerus tingimusteta. Tehing õnnestus sõlmida soodsatel tingimustel. Võtan su kaasa ainult sel tingimusel, kui sa kenasti käitud. Ma ei astu (mitte) mingil tingimusel üle tema läve! *Peeter ei salanud ka küsijaile ja kuulajaile sugugi, mis tingimustega ta talu ja tütre ära annab. A. Kitzberg.
2. ‹pl.› olud. Arvestatakse looduslikke tingimusi. Rasked majanduslikud tingimused. Sanitaarsed tingimused on mõnevõrra paranenud. Pidi elama kitsastes tingimustes. Soodsad tingimused töötamiseks. Kõrgmäestiku tingimustes saavutasid sportlased häid tulemusi. Andmed Päikese pinnal valitsevate tingimuste kohta. *Ta ei tahtnud leppida säärase teenistusega, mis ta veel halvemaisse tingimustesse oleks pannud kui see elu siin. R. Roht.
▷ Liitsõnad: eel|tingimus, eri|tingimus, lisa|tingimus, põhi|tingimus, vastutingimus; alistumis|tingimus, kapitulatsiooni|tingimus, lepingu|tingimus, olelus|tingimus, palga|tingimus, rahu|tingimus, rendi|tingimus, tekke|tingimus, võistlus|tingimus, õppimistingimus; arenemis|tingimus, arengu|tingimus, elamis|tingimus, elu|tingimus, hoiu|tingimus, ilmastiku|tingimus, kaevandamis|tingimus, kasvu|tingimus, keskkonna|tingimus, kliima|tingimus, korteri|tingimus, liiklus|tingimus, mullastiku|tingimus, normaal|tingimus, olme|tingimus, pesitsemis|tingimus, pesitsus|tingimus, pidamis|tingimus, puhke|tingimus, sõidu|tingimus, säilitamis|tingimus, säilitus|tingimus, tee|tingimus, treeningu|tingimus, töö|tingimus, vaatlus|tingimus, välistingimused.

kõrvale toimetama

1. kõigile nähtavast kohast ära viima; enda jaoks ära panema, kõrvaldama. Õpetaja käskis pornoajakirja laste silma alt kõrvale toimetada. Tal õnnestus enne vara üleskirjutajate tulekut osa asju kõrvale toimetada. Arvatakse, et ta on kassast suurema summa kõrvale toimetanud.
2. (salaja) tapma, hävitama. *Tuleb laps ilmale minu äraoleku ajal ja see on tütar, siis toimeta ta kõrvale, poiss aga las jääb elama! H. Sergo.

toime tulema

1. mingit tööd tegema, ülesannet täitma vm. sooritama nii, nagu vaja v. peaks, millegagi hakkama, toime saama. Kuldsete kätega mees tuleb iga tööga hästi toime. Kartsin, et ma ei tule oma ülesandega toime. Lapsed tulid õppimisega hästi toime. Kuidas ta küll kevadel eksamitega toime tuleb? Pisut kosunud, tuli ta endaga toime juba kepi varal. Karjasel oli lammastega üsna kerge toime tulla. Tuli oma ametis hästi toime. Abiliseta me enam toime ei tule. Ilma inglise keeleta sa seal toime ei tule. Näitering tuli isegi operetiga toime. Süda tuli ränga koormusega suurepäraselt toime. *Ise ei oska oma eluga hakkama saada, ja siis on teised, kes paremini toime tulevad, süüdi kah veel! V. Ilus.
2. jagu saama, võitu saama. Nõrga vastasega tuleme toime. Ta on seni kõigi raskustega edukalt toime tulnud. Püüab oma hirmuga ise toime tulla. Tugev organism tuleb selle haigusega toime.
3. ära elama, läbi saama (1. täh.), läbi ajama (4. täh.) Pere on harjunud vähesega toime tulema. Palk on nii väike, et ei tea, kuidas toime tulla. Ära mulle enam raha saada, tulen juba ka ise toime. Küllap tuleme toime ilma valla toetusetagi.

välja tormama

1. kusagilt kiiresti, kõva hooga välja sööstma. Poiss tormas toast, uksest välja. Inimesed tormasid pesuväel põlevast majast välja. Kell helises ja õpilased tormasid välja. Kuudist tormas välja suur hundikoer. *.. ja samas tormas käänaku tagant välja rong. T. Kallas.
2. endas pulbitsevat energiat v. tunnet mingi tegevusega välja elama, seda ära kulutama. Paistab, et ta tormas oma esimese tuhina välja. *Kui olime ennast [liivaluidetel] mehemoodi välja tormanud, asusime töö juurde. T. Hallap (tlk).

tugi ‹toe, tuge 28› ‹s›

1. see, mis hoiab midagi v. kedagi maha v. ümber kukkumast. a. see, mille najal miski püsib püsti, ülal vm. soovitavas asendis. Puust, metallist, betoonist tugi. Tõstekraana, haagise tugi. Reguleeritavad toed. Traadist toega lauapeegel. Vana laut seisab veel vaid tugede najal. Seab viltuvajunud plangule toed ette. Postile oli ümberringi kivisid toeks löödud. Laud kõigub, otsi midagi talle jala alla toeks. Kaeveõõnt kindlustatakse talade ja tugedega. Marjapõõsale, õunapuuokstele pandi toed alla. Liaan kasutab teisi taimi tugedena. Ennemuiste arvati, et ookean on toeks taevavõlvile. *Ah, ta oli nagu üks nõrga varrega kasv, millelt äkki ära võetud see tugi, mille ümber ta end sirgus hoidis. G. Helbemäe. b. see, millele keegi toetub, millest kinni haarab v. hoiab. Haige ajas end vaevaliselt küünarnuki toele. Lebab voodil, küünarnukk toeks. Toelt (püssi)laskmine. Pidin uksepiidalt tuge otsima, et mitte tasakaalu kaotada. Järsul ja libedal mäenõlval polnud liikumiseks mingit tuge. Püüdis jalale kaljuseinalt tuge leida. Käsi haaras lauaservast tuge. Kukkuja sirutab käed toeks ette.
▷ Liitsõnad: metall|tugi, puu|tugi, raudbetoontugi; hark|tugi, kald|tugi, külg|tugi, liigend|tugi, pukk|tugi, põik|tugi, püst|tugi, rõhttugi; jala|tugi, käe|tugi, pea|tugi, selja|tugi, tallatugi; istme|tugi, toolitugi.
2. piltl see, kes v. mis on kellelegi (v. millelegi) hingelises, moraalses, ainelises vm. mõttes abiks. Noorem poeg jäi ema ainsaks toeks. Vähihaige vajab hingelist tuge. Vanast sõbrast oli tal suur tugi. Leiab sõprusest, sõpradelt tuge. Lapsed on vanaduspäevade tugi. Kaaslastelt polnud ses küsimuses tuge loota. Mees ja naine olgu teineteisele igas asjas toeks. Linnud on põllumehele kahjurite hävitamisel toeks ja abiks. Lesknaine pidi elama mehe toeta. Halbade mõtete peletamiseks otsis ta tuge tööst. Noormehe kirjanduslikele huvidele andis märgatavat tuge tutvus tunnustatud poeediga. Leinaja leidis tuge palves. Firma sai valitsuselt suurt tuge. Kaitseliit on üks riigivõimu tugesid. Tagala tähendas sõjaväele ustavat tuge. Pataljonile saadeti tankid toeks. Valge tõi lipule toeks vankri (males). Mere lähedus on saanud Eesti riigile suurimaks toeks. Kultuurkapitali stipendium oli vähemasti väikenegi tugi. Tudeng sai kodunt toeks paki. Säästud pensionipõlve toena. *Keetsin endale termosetäie tigedalt tõmmut kohvi, mõtlemisvõimele toeks .. E. Raud. || millegi õigsust, tõepärasust, usutavust vms. kinnitav asjaolu. Väite toeks pole sul esitada ühtki fakti. Teadlane otsib nähtuse selgitamiseks tuge katsetelt. Praktikast ei saanud hüpotees vähematki tuge.
▷ Liitsõnad: alus|tugi, elu|tugi, hingetugi.
3. toel ‹postpositsioonilaadselt› millelegi v. kellelegi toetudes, midagi kasutades, millegi abil. Poiss ronis osavalt, ainult käte toel, redelist üles. Käib ringi kepi, karkude toel. Võib linnapeaks saada oma erakonna toel. Palvest saadava jõu toel ületab munk kiusatusi. Pääses seltskonda oma vanemate kõrge positsiooni toel. Kirjutas artikli üsna piiratud materjali toel.
4. van kosutus, (keha)kinnitus. Rammuleemest leidsid teelised tublit tuge. *„Kui keskpaik tuge [= sööki] ei saa, siis ma enam kirvest kätte ei võta,” ütles Kirve-Jaan. J. Jaik.

tuksuma ‹42›

1. (südame, veresoonte kohta:) kokkutõmbumise ja lõtvumise vahelduvas rütmis pidevalt, tajutavalt pulseerima. Süda tuksub valjusti, tugevasti, kiiresti, aeglaselt. Haige süda tuksus ebaühtlaselt, nõrgalt. Tema süda on lakanud tuksumast 'ta on surnud'. Süda lõi ärevusest, rõõmust kiiremini, valjemini tuksuma. Erutusest tuksuval südamel, tuksuva südamega läks ta lavale. Neiu läheduses tuksus noormehe rind kirglikult. Lonks viina pani vere soontes kiiremini tuksuma. Tuiksoon tuksus paljal kaelal. Nägi ta laubal tuksumas vihasoont. Meelekohtades, peas tuksub pingutusest. | piltl. Mu süda tuksub igavesti sulle. Rinnus tuksus rõõmuärevus. || (hingeliste elamuste mõjul ka mõne muu kehaosaga seoses). Liisi suunurgad tuksusid – nutt polnud enam kaugel. Huuled tuksusid tagasihoitud naerust. Keha tuksus nutukrampides. | piltl. *Valus kurbus tuksus ta õhukesil huulil. F. Tuglas.
2. elama, elus olema. Jäägu seni kõik vanaviisi, kuni vanamees veel tuksub. Tema kehas tuksub veel elu. Kunstniku modelleeritud naisekeha on nii ehtne, et tundub otse tuksuvat. Kevadine maa tuksub ja pakitseb. *Kõikjal lume all oleksid nagu surisenud ja tuksunud kevadised elusooned. A. Kalmus. || piltl (reaalse tegelikkuse rütmilise kulgemise kohta). Tegelikult tuksus elu ka tühjana näival saarel. Suurlinna elu tuksub hoogsamalt kui provintsilinnas. Hommikul hakkas vabrik jälle tuksuma. Tsiviliseeritud maailma pulss tuksub järjest kiiremini.
3. (mootorite, masinate kohta:) rütmilisi popsuvaid v. põksuvaid helisid kuuldavale tooma; selliselt töötama. Mootor tuksub paadipäras kellamehhanismina. Masinate tuksudes manööverdas laev kai äärde. Süüteseade lakkas tuksumast. Hoolsa mehe auto tuksus veel vanuigi nagu õmblusmasin.

tulema ‹tulla, tulin, tullakse 39›

1. (eesmärgile osutamata:) lähenedes liikuma. a. (inimese v. looma kohta). Eemal maanteel liigub keegi, ei saa aru, kas tuleb või läheb. Tuleb aeglaselt, kiirustades, lonkides, joostes, longates. Sibab, tipib, vehib tulla. Tule ruttu, tule kiiremini! Tulin jalgsi, hobusega. Ema tuli lauda poolt. Kust sa nüüd tuled? Ta laulis tulles. Inimesi voorib tulla. Vahetpidamata tuldi ja mindi. Läks tuldud teed tagasi. Lapsed tulid ees, koer tuli nende kannul. Lehmakari tuli mööda teed. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Ettevaatust, tramm tuleb! Nurga tagant tuli mootorratas. Mereselg oli lage: mitte ühtegi laeva polnud tulemas. Pilved tulevad ja lähevad. Tugeva tuulega hakkasid jääpangad üha kiiremini tulema. Lained tulid aeglaselt randa. c. (sademete jm. ilmastikunähtuste kohta). Eile tuli kõvasti vihma. Lund tuli kui kotist. Ja kus siis hakkas alles rahet tulema! Nendest pilvedest vihma ei tule. Sadas, tuli isegi mitu raksu äikest. *Kolm päeva tuli tuult. Siis vaikis. A. Mälk.
2. eesmärgipäraselt lähenedes kuhugi (v. kusagilt) liikuma. a. (seoses kohaga). Tule minu juurde! Tule mulle lähemale! Tule istu siia laua äärde! Tule ruttu tuppa! Kõik tulid õhtul koju. Tulin poest, kinost. Lapsed tulid metsast, järve äärest. Ära enam minu silma alla tule! Ära karda, tule lagedale! Kas tema ka sinna tuleb? Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Ei mina teie jalgu 'teile takistuseks' tule. Tule eile meile! (rahulolematust, imestust jms. väljendav ütlus millegi segase kohta). Kus viga näed laita, seal tule ja aita. | piltl. Ta tuli kirjandusse luuletajana. Katsu pilvedelt 'unistustest' maa peale tulla. Praegu tuleme omadega mäele 'saame hakkama'. Lavale tuli 'toodi' uus ooper. On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada. Sõnad tulid raskelt üle huulte. Õnnesoovid tulid südamest. b. (seoses tegevusega). Tule sööma, tantsima! Ta tuli ametit õppima. Rein tuli koolivaheajal koju käima. Tule meid ikka vahel vaatama! 'külasta meid vahel'. Tulin sulle tere ütlema. Kas tahaksid meile tööle tulla? Sõbrad tulid meile külla, lõunale. Peeter tuli Marile kosja. Kes tuleb minuga koos jalutama, marjule, kalale? Kas tuled mulle veidi appi? Tuleme homme sinu jutule. Tulen ühes asjas sinu palvele. Vaenlane tuli rünnakule 'ründas'. Tuli töölt, koosolekult üpris hilja. Ta tuleb mustikalt, ujumast, jahilt, matkalt. Mehed tulid lahingust, luurelt. Röövlid tulid kallale. Algul sõimas, siis tuli mulle kätega külge. Võlausaldajad tulevad kaela peale. Tule meile tülis vahemeheks. Kas tuled mulle (naiseks)? – Sinule ma küll ei tule. Ära kohe tulegi sellise jutuga! Tuli oma ettepanekuga, plaaniga, murega lagedale 'tegi selle teatavaks, ütles selle välja'. Kes sina oled, et tuled 'hakkad' mind keelama! Tulge jaole, Jüri teeb kõigile välja! Rebane tuli kanavargile, paha peale. Tule jumal, taevas appi, tema ei teagi! heldene aeg (imestust, üllatust väljendav hüüatus). | piltl. Aknast tuleb valgusvihk. Ole ettevaatlik, et sealt mõni kivi sulle pähe ei tule 'kuku'. Tõbi, haigus tuli kallale. Üks häda tuleb teise otsa. Siit võib veel sekeldusi, pahandusi kaela tulla. Rasked mõtted tulevad kiusama. Õnnetus ei hüüa tulles. *Sadas lund, nüüd valge maa – / tuli päikegi / pilve tagant vaatama .. E. Enno.
3. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama, esile ilmuma. Kraanist ei tule vett. Haavast hakkas verd tulema. Oja kaob maa alla, tuleb siis uuesti nähtavale küla esimeste majade juures. Linnamäe kaevamisel tuli päevavalgele rohkesti kivi-, luu- ja pronksesemeid. Ümbrikust tulid nähtavale ajaleheväljalõiked. Vaata, kas teiselt kanalilt 'televiisoris' ka midagi tuleb. See sõnatüvi tuleb esile veel mõnes adverbis. *Nüüd tulebki juba [veest] võrk, aga ... tühi. M. Raju.
4. kostma, kuulda olema, kuuldavaks saama. Raadio oli lahti, sealt tuli muusikat. Hääl tuli nagu maa alt. Piksemürin tuli järjest lähemalt. Surija kurgust tuli kuuldavale tume korin. Hüüdis küll, aga vastust ei tulnud. *Seni rahulik näoke [imikul] tõmbab nüüd kirtsu .. ja siis hakkab tulema üks „puää” teise otsa. P. Krusten. || (laulu, jutu kohta). Mehed, laske lauludel tulla! Lase tulla, mis sul öelda on.
5. (seoses seisundi, oleku v. olukorra kujunemise ja muutumisega). a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. protsesside kohta). Lapsel hakkavad vist hambad tulema. Kassipojal tulevad varsti silmad pähe 'saab nägijaks'. Lehm on kevadel lüpsma tulemas. Maasik tuleb teist korda piima 'pärast teist poegimist lüpsma'. Haige tuli meelemärkusele, teadvusele. Ära tee seda, tule ometi mõistusele! 'võta aru pähe'. Nii kahju, et pisarad tulevad, vesi tuleb silma. Kananahk tuleb ihule, kui see õudus meenub. Tal tuli hirm nahka. Minu peale tuli suur rõõm. Siis tuli minulgi hale meel. Kõhkles, siis tuli mingile otsusele. Kas sul tuleb mõni hea mõte pähe? Jaak tuli heale mõttele. Tal ei tule mõttessegi meid kahtlustada. Sellele, selle peale 'sellisele mõttele' ma ei tulnudki. Tal ei tulnud sellist võimalust pähegi, mõttessegi. Mitte ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Pill tuleb pika ilu peale. b. (elutute objektide, nähtuste vms. kohta). Sitke juur, ei tule rebides katki. Auto on äsja remondist tulnud. Vorstid tulid just ahjust. Tulid tarvitusele uued tööriistad. Miniseelik tuli taas moodi. Opositsioon tuli lõpuks võimule. Mitu laulu tuli kordamisele. See küsimus tuleb arutusele, otsustamisele järgmisel koosolekul. Pikapeale tuli tõde päevavalgele. Pettus tuli ilmsiks, avalikuks. Aga kui see asi ükskord siiski avalikuks tuleb, mis siis saab? Peagi tuli ilmsiks, et olin oma teadmisi ülehinnanud. *Taevas tuli tähti täis, kuusirp hakkas paistma .. J. Parijõgi.
6. (hrl. ajaliselt:) saabuma, pärale v. kätte jõudma. Ema ei olnud kodus, aga pidi varsti tulema. Kõneleja hilineb, tuleb alles kella viieks. Delegaadid tulid kohale. Kas täna posti tuli? Sulle tuli kiri, telegramm, mingi teade. Kauplusse tuli 'toodi' värsket kala. Kevad tuli sel aastal varakult. Tuli hommik, õhtu. Tuli esimene koolipäev. Peretütrel on varsti pulmad tulemas. Küll kord tuleb aeg, kus .. Räägitakse, et sõda tuleb meiegi maale. Gripilaine tuli jaanuaris. Siis hakkas teistest maadest imelikke kuuldusi tulema. Tuleks ometi uni! Pärast meid tulgu või veeuputus. | piltl. Nüüd on tulnud minu tund teile tasuda. Paistab, et järg on meie kätte tulnud. Taat arvas, et tema (viimne) tunnike on tulnud 'hakkab surema'. || (tervitusväljendis saabunud külalisele). Tere tulemast, kallis onupoeg! Peremees ise ütleb kõigile tere tulemast. || piltl (lapse sünni kohta). Abiellus, siis tulid lapsed. Esimene lastest oli tüdruk, siis tuli kolm poissi. Naisel on juba teine laps tulemas 'on teist korda rase'. *Milleks üldse maailma tulla, kui seda maailma ei nähta? A. Valton (tlk).
7. tekkima, ilmuma, sugenema, sündima. Kätele tulid vistrikud. Kukkumisest tuli suur muhk otsaette. Laubale tuli higipiisk. Äkki tulid külmavärinad. Haige näole on juba pisut jumet tulnud. Jalgadesse tuli nagu uut jõudu. Mälestusi heietades tuleb silme ette lapsepõlvekodu. Tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub. Jutus tuli vaheaeg. Lahendused tulid nagu iseenesest. Sellest on meil mitu korda juttu tulnud. Meil ei ole see jutuks tulnud 'sellest juttu olnud'. Süüdistustel ei paistnudki lõppu tulevat. Seemnest kasvab taim, pungast tuleb õis. || piltl (kusagilt pärinemise, lähtumise kohta). Maarahva hulgast tulnud haritlased. See sõna võib olla tulnud muinaspõhja keelest. Kas sa tead, millest selle koha nimi on tulnud? *.. luges meile ette Tuglase „Androgüüni päeva”, et näidata, kui ilus ja värvirikas on Tuglase sulest tulnud eesti keel. K. Ird.
8. ‹hrl. 3. pöördes› saama (6. täh.), kujunema. a. osutab mingile saavutusele, tulemusele. Tuli võistluste, turniiri võitjaks. Meie sportlane tuli kolmandaks, 3. kohale, pronksmedalile. Antsust tuli üllatusvõitja, mina jäin teiseks. Esimene värav tuli Lepneri pealelöögist. Jaanist tuleb hea sõdur. Tütrest tuli kuulus laulja. Sellest poisist tuleb veel tubli mees. Ei temast spordimeest tule. Katist ja Matist tuli paar. Nii raskesti vigastatud, ei sellest mehest enam elulooma tule 'ei jää elama'. Sellest riidetükist tuleb seelik. Kitsas ruumis tuli õhust puudus. Oleksin ära ostnud, aga rahast tuli puudu 'raha ei jätkunud'. Sellest asjast ei tule midagi head. Sellest kõigest võib veel pahandus tulla. Viivitus võib veel asjale kasukski tulla. b. (seoses omadusega). Maja tuleb kahekorruseline. Raamatu kolmas osa tuli teisest lühem. Pilt ei tulnud just ilus. Suvi tuli vihmane. Öö tuli tuulevaikne. Sel aastal tuli hea viljasaak. Reis tuli viperusterohke. Ühiselamus tuleb odavam kui erakorteris. Täna paistab päris hea ilm tulevat. *Kuidas Madis ka püüdis, ikka tulid tema tööd loogilised, kuivavõitu .. E. Vetemaa. *Räägitakse, et mina olevat rohkem isasse tulnud, tema jälle rohkem emasse. J. Semper. c. (seoses teat. hulga v. määraga). Tallinnast Tartusse tuleb umbes 185 kilomeetrit. Palju siit otse läbi metsa maanteeni tuleb? Naabertaluni tuleb pool tundi astumist. Algul arvati maksma minevat 1000, pärast aga tuli ainult 700 krooni. Siit paistab kena kopikas, kena summa tulevat. Kontrollisin arve üle, tuli ligi viiskümmend krooni vähem. Ma võtan selle pildi, palju mul tuleb (maksta)? Raha tuli kui raba 'saadi suurel määral'. *Kolleegid – neid tuli ligi paarkümmend – olid kõik minust vanemad .. V. Saar. *Kala tuleb vähe ja seegi on mitmest sordist, see ei lähe külmutusele. Ü. Tuulik.
9. juhtuma, toimuma, aset leidma. Astusin sulle jala peale, see tuli täiesti kogemata. Tülid ja riiud naabrite vahel ei jäänud tulemata. Peagi tuli naistel köögi kasutamise pärast ütlemist 'sõnavahetust'. Ei tea, mis siis oleks tulnud, kui ta teisiti oleks käitunud. Kuidas see küll tuli, et ta nii tähtsa asja unustas! *.. ja sellepärast võib nõnda tulla, et Villu toob Eevi Katkule .. A. H. Tammsaare.
10. tingitud olema, johtuma, tulenema. Haigus tuli külmetusest. Kõik need hädad tulevad sul närvidest. Tema protestivaim tuleb karmist kodusest kasvatusest. See kõik tuli pererahva õelusest ja ihnsusest. Millest see küll tuleb, et neil alati puudus majas on. *Sõna tuli sõnast, jutt jutust .. A. Hint.
11. (tee, jõe jne. kohta:) kulgema. Kust see tee tuleb? Suur maantee tuleb Tartu poolt ja läheb Võru poole. Raudtee tuleb läbi metsa. Jõgi teeb Võrtsjärve poolt tulles käänaku. Mäeahelik tuleb siin peaaegu mereni. Esikust tuleb uks otse kööki. *.. ojake tuli metsast, lauldes oma käänulises ja kividerohkes sängis. E. Krusten. || (millegi paiknemise kohta sel kulgemisteel). Seda teed minnes tuleb paari kilomeetri pärast Holstre. Läksime edasi: metsa järel tulid külad põldude ja heinamaadega. *Siin peab olema veel üks uks, siis tulevad mõned trepiastmed, ohoo – seal need ongi! A. Jakobson.
12. ‹hrl. ma-infinitiivis› kusagilt ära, mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Kui võimalus avanes, panin kohe tulema. Mulle aitab, jooksin tulema! Katsus, et tulema sai. Sain, pääsesin sealt tulema. Lõpuks lasti ta ikkagi tulema. Kupatati, aeti tööga mittetoimetulemise pärast tulema. Lõi ukse kinni ja tuli oma teed, tuli tulekut. *Tema tahab võib-olla saata ühe paki, aga nüüd jääb mõtlema, mõtleb, ja paneb tulema kaks. H. Lepik (tlk). *Ja rammu! Kuhu käe taha panid, sealt pidi tulema. H. Sergo.
13. ‹üksnes 3. isikus da-infinitiiviga› vaja olema, kohustatud v. sunnitud olema, pidama. Enne söömist tuleb käsi pesta. Homme tuleb meil vara tõusta. Haige tuleb haiglasse toimetada. Heinaajal tuli abilisi palgata. Mis parata, see teekond tuli ette võtta. Tuleb järele vaadata, mis nad seal on teinud. Tuli kiiresti päästa, mis veel päästa andis. Ettenähtud graafikust tuleb kinni pidada. Mõistis, et tuleb hakata teisiti elama. Ajaga tuleb kaasas käia. Järgmises peatuses tuleb meil maha minna. Tal tuli taluda mõnitusi ja nälga. Raha oli vähe, tuli kehvalt läbi ajada. Meie meeskonnal tuli 0:2 alla vanduda. Ei tule unustada, et .. Mis nüüd tuleks ette võtta olukorra parandamiseks? Käsikirja tuleks veel pisut kohendada. Otsus tulnuks tühistada. *Ja ta otsustas, et mahajäetud Kivimäe ots tuleb uuesti põlluks teha, et kivid tulevad välja võtta, tulevad puruks lasta. A. H. Tammsaare.
14. ‹ka eitavalt› esineb püsiühendeis, mis väljendavad kinnitust, möönmist. Tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe. Mina olen otsustanud, tulgu mis tuleb või saagu mis saab. Pean eksami sooritama, tulgu mis tahes. *Ei tule neid pulmi tulemaski! B. Alver.
15. osutab millelegi tulevikus toimuvale v. osaks langevale, sageli täh. ‘saab olema’. Siia tuleb 'ehitatakse' karjalaut. Palk tuleb sul korralik. Kui nii edasi läheb, siis tuleb sul veel ametivõimudega tegemist. Neid riistu võib sul endal veel tarvis tulla. *.. aga küllap ta temaga juba asjad joonde ajab, kui peaks tarvis tulema. A. H. Tammsaare.

läbi tulema

1. midagi tulles läbima. Tulime paksust metsast, otse rabast läbi. Kass oli mingist torust läbi tulnud.
2. (tulles) teel kuhugi sisse põikama; kusagil (korraks) ära käima. Koduteel tulen poest läbi. Tule vahel läbi, ajame juttu! Tulen õhtul enne ärasõitu sinu poolt läbi.
3. toime tulema, ära elama; hakkama saama. Nii vähese rahaga ma läbi ei tule. Ega ta ainuüksi stipendiumiga läbi ei tuleks. Ta pole rikas, aga oma(de)ga tuleb läbi. Palk on väike, aga küll ma kuidagi läbi tulen. Vanaema arvas, et katsub ilma abilisteta läbi tulla. *Vaata last, kui hellameelne teine! Kuidas ta niimoodi elus läbi tuleb? M. Traat.

[kellegi] selga elama tulema vt selg

tume ‹-da 2› ‹adj›

1. (suhteliselt halvasti valgust peegeldavate värvuste, toonide kohta:) mustjas, rohkem musta- kui valgepoolne, mittehele. Must ja pruun on tumedad värvid. Tumedates toonides pilt. Hele kogu tumedal taustal. Tumedad silmad, juuksed. Tume nahk. Tumedat verd mees. Tumedad laigud Kuu pinnal. Kandis silmade kaitseks tumedaid prille. Tumedad prilliklaasid varjasid pilku. Pani selga tumeda ülikonna. Selle kleidi juurde sobivad tumedad kingad. Värvitud lõng sai liiga tume. Tumedad kardinad. Tumedast puust mööbel. Hõbeesemetele tekib õhu toimel tume kiht. Tume õlu. Silmade all olid tumedad rõngad. Tumedad äikesepilved. Taevas tõmbus tumedaks. Meri näib tumedana, peaaegu mustana. Tumedad varjud. Jõevesi on tume kui tökat. Palgid on tumedamaks tõmbunud. Esiplaanil on mäed tumedamad. Nägi tulevikku vaid tumedates värvides 'süngena, rõõmutuna, lohutuna'. Näeb kõike liiga tumedate prillide läbi (pessimistliku suhtumisega inimese kohta). | (taimenimetustes). Tume aroonia, tuhkpuu. Tume kopsurohi, nokkhein, rebashein. Tume käokannus, pajulill, võilill.
▷ Liitsõnad: sügavtume.
2. vähese valgusega v. valgusetu, halvasti valgustatud v. valgustuseta, pime. Lõunamaa tumedad ööd. Päev on pilves ja tume. Küll on aga tume ilm. Siin on tume nagu toas, kuhu ei lange päikest. Lamp andis nõrka ja tumedat 'hämarat' valgust. *Eespool on tume tühjus, ei ühegi laeva tuld. A. Kivistik.
3. (helide, häälte kohta:) pehme ja madal; sügav. Tume müdin, mürin, põrin, kõmin. Mere tume müha, koha. Gongi tume kumin. Väljast kostis tumedaid lööke. Maa vappus tumedatest plahvatustest. Toas käis tume põnts, sellele järgnes hele karjatus. Välisuks langes tumeda mürtsuga kinni. Tumeda mütsatusega jooksis paat kaldasse. Puu prantsatas tumeda mütsuga maha. Seina tagant kuuldus tumedaid samme. Surija huultelt tuli tume korin. Koera tume urin. *Angela tumeda aldi kõrval Susanna hääl oli heledast hõbedast. H. Raudsepp. || kõlatu, tuhm (rusutust, masendust, kurbust vms. meeleolu väljendavalt) vrd tume (7. täh.) „Kuidas see õnnetus siis juhtus?” küsis ta tumedal häälel.
4. kõnek rumal, juhm, taipamatu. Harimatu ja tume inimene, rahvas. Koolis oli ta üsna tume vend. Teoorias, poliitikas olen ma täiesti tume. Oled sina alles tume! Tume oled, vaat mis! Kuidas saab sellisel ametikohal töötades nii tume olla! Häbi öelda, et ma selle koha pealt nii tume olen. Tume kui tubakas, tökatipudel, tuuravars (äärmiselt juhmi, rumala inimese kohta). Selles asjas on nad kõik sama tumedad kui ma isegi. *Ja sinu pea ei tundu kõige tumedam olevat, kuigi sa oled minu poeg .. G. Helbemäe. || (ajajärgu kohta:) mahajäänud, pime. *See [= Merovingide valitsusaeg] oli tume aeg, mil isegi paljud piiskopid ei osanud lugeda. P. Härmson.
5. selgusetu, segane, ebamäärane, hämar. Sai selgeks, mis seni tume oli olnud. Mulle on see asi päris tume. Tema sõnavõtus oli palju tumedat. Sõnade mõte jäi tumedaks. Eriti tumedaks jäi mulle koolis matemaatika. Seegi jäi tumedaks, kust ta pärit on. Midagi pole veel selgunud, tulevik on tume. Abielu on minu jaoks täiesti tume maa 'tundmatu valdkond'. *„Inimene peab elama selge mõistuse, mitte tumedate tunnete järele,” sõnab Priit. P. Krusten. || alateadvuse valdkonda kuuluv. Tumedad tungid. || moraalses mõttes kahtlane; ebaaus, ebaseaduslik. Tumedad tehingud. Ajab mingit tumedat äri. Istub ühe tumeda loo pärast trellide taga. Olen kuulnud su tumedatest tegudest. Tal on tume minevik. Tumeda taustaga tüübid. Naabermajja kogunevad igasugused tumedad tegelased. Kuidas ta rikkaks on saanud, see on tume lugu.
6. halb, ebameeldiv, negatiivne. Inimloomuse tumedam pool. Elu heledamad ja tumedamad küljed. Asjal on kahjuks ka tume tagakülg. *Ja selle heleda sõnumi varjus liikus tume kuuldus: Siurul olnud äsja öösel .. lööming üliõpilastega. A. Adson. || raske, murerikas. Nende peres algasid nüüd tumedad ajad. Tume lapsepõlv ei jõudnud õnneks murda seda vastuvõtlikku hinge. *Ja [kapten] hindavat olukorda õige tumedaks. Tume muidugi: rügement lõhutud, juhtkond ja eriväeosad laiali. H. Susi. *Vana-Valgepõllu talus valmistati tumeda aja kiuste peremehe ning vallavanema .. sünnipäevapidu. L. Vaher.
7. (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge; nukker, kurb; seda väljendav (hääle (3. täh.) kohta). Tume hirm pigistas südant. Tume tusk poeb hinge. Tume tuju kipub võimust võtma. Tume meeleolu, keegi ei räägi sõnagi. Toas lasus tume vaikus. Viin tegi meele tumedaks. Ajuti tõusis temas tume viha kiusajate vastu. Pähe tükivad ainult tumedad mõtted. Tume aimus laskus südamele. Hinges tõstab pead tume kahtlus. Suu kõvasti kokku surutud ja silmades tume pilk. Ta nägu oli tume, nagu oleks tal mõni raske mure. Tume vari libises, käis, jooksis üle naise näo. Pahameelelõõsk, raevulaine värvis mehe näo tumedaks. Nägu tõmbus vihast tumedaks. || (valu kohta:) tuim. Tume valu peas. Kuskil sisemuses tuikas tume valu.
8. kurjuse, pimeduse maailma kuuluv. Võitlus tumedate jõududega.
vrd hele-tume