[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 97 artiklit

alam|koda
pol kahekojalise parlamendi otseselt rahva valitav koda. Alamkoda ja ülemkoda.

autolammutus|koda
töökoda, kus lammutatakse autosid ja kaubeldakse nende töökõlblike osadega, romula

ees|koda
esik, eesruum. Eeskojas on peegel ja riidenagi. Jätke üleriided eeskotta! Eeskojast pääses kööki ja ühte tuppa. Siin on kuum nagu põrgu eeskojas.

ema|koda
van emakas (1. täh.) *.. Eedul pole last .. vist on Eedu emakoda niisugune, mis ihuvilja ei kanna. J. Peegel.

isa|koda
van isakodu, isamaja. Sirgunud noormeheks, jättis ta maha oma isakoja.

jumala|koda
kirikl kirik, palvemaja. Luterlaste, katoliiklaste jumalakojad. *Jaani kiriku kell kutsus jumalakotta.. L. Kibuvits.

kaalu|koda
eri hoone v. ruum(id) kaupade kaalumiseks (näit. turul), vaekoda. *Laupäeval olime turul. Isa õiendas inimestega, käis nendega kaalukojas võipütte ja lihakamakaid kaalumas. I. Sikemäe.

kauba|koda
omaaegne kaubandusettevõte v. (suur) hoone kaupade säilitamiseks ja kauplemiseks. Lübecki, Novgorodi kaubakojad.

kaubandus|koda
avalik-õiguslik asutus kaubanduse alal ettevõtjatena töötavate isikute huvide esindamiseks ja kaitseks

kauri|karp [-karbi]
kauriteo koda (olnud paljudel rahvastel kasutusel ehte ja rahana). Kaurikarpidest kee, käevõru.

keedu|koda
suveköök. Keedukoda suitseb.

keisri|koda
keisri loss ja selle elanikud; keisri lähikond. Talupojad pidid keisrikojale toiduaineid muretsema.

kiisa|koda
endisaegne kala-, eriti kiisakuivatushoone

kirik ‹-u 2› ‹s›

1. (suur torniga v. tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks. Luteri (usu), õigeusu kirik. Tarvastu, Kullamaa kirik. Oleviste, Kaarli kirik. Hanila vene kirik. Gooti stiilis, keskaegne kirik. Paekivist, puust kirik. Kahe-, kolmelööviline kirik. Kiriku uks, võlvid, katus, käärkamber, kooripealne. Eemalt paistsid kirikute tornid. Laulatus toimus kirikus. Loll saab kirikuski peksa.
▷ Liitsõnad: abi|kirik, pea|kirik, toomkirik; koda|kirik, kuppel|kirik, saalkirik; kindlus|kirik, linna|kirik, maakirik; kivi|kirik, puukirik.
2. kirikus (1. täh.) peetav jumalateenistus. Kirikus käima. Kirikusse minema. Täna kirikut ei ole. Pärast kirikut mindi kohe koju. Jõuluõhtul sõideti kirikusse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'.
▷ Liitsõnad: jõulu|kirik, lauakirik.
3. kirikulised, kirikurahvas. *Niisugune nõupidamine oli juba enne jumalateenistust elav, võttis aga siis, kui kirik oli välja tulnud, veel suuremat hoogu .. E. Vilde.
4. mingi usundi (hrl. kristluse) v. selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm. Luteri, katoliku, õigeusu, metodisti, adventisti, baptisti, anglikaani kirik. Kiriku dogmad, õpetus. Kiriku liige. Kirikusse kuuluma, kirikust välja astuma.
▷ Liitsõnad: riigi|kirik, vabakirik.

klaasi|koda
klaasitöökoda. Hüti klaasikoda Hiiumaal oli Eesti esimene klaasitöökoda.

koda ‹koja 27› ‹s›

1. etn ürgne elamu, hrl. koonilise püstteibaist sõrestikuga ning lahtise tulekoldega keskel. Neenetsi, samojeedi koda. || (hilisemal ajal:) (lattidest kooniline) suveköök. *Suvine keedukoht oli väljas õues, roovikutest „koda” .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: püst|koda, suitsu|koda, suvekoda.
2. (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) maja, hoone; kodu. Talle olid vürstide ja kuningate kojad avatud. *Mina tõotasin peremehe surivoodi juures, et valvan ta koda ja naist nagu tema oma silm. B. Alver. *Üks on minul püham koda – / minu vanemate maja! – / Vaikne, lihtne eesti talu. A. Haava. | piltl. Oma koda kalju peale ehitama 'oma elu kindlale alusele rajama'. Oma koda liiva peale ehitama 'oma elu ebakindlale alusele rajama'. || ‹hrl. liitsõna järelosana› esineb mõnedes asutuste, ettevõtete, töökodade nimetustes. *Harjusin oma raamatuid köita viima sinna kotta, kus ligines meistri 5-aastane juubel .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: isa|koda, jumala|koda, keisri|koda, kohtu|koda, kuninga|koda, kõla|koda, püha|koda, rae|koda, sammas|koda, tsaari|koda, vangi|koda, vürstikoda; kaalu|koda, kauba|koda, klaasi|koda, köite|koda, mõtte|koda, mündi|koda, parkali|koda, pesu|koda, sae|koda, sepi|koda, trüki|koda, töö|koda, valu|koda, vanutus|koda, vase|koda, viina|koda, värvimis|koda, õllekoda.
3. välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum (hrl. maamajades). Rehetoa, sauna koda. Astusin trepilt kotta. Jättis mantli kotta. Pani pakid kotta maha. Kojas oli poolhämar.
▷ Liitsõnad: ees|koda, trepi|koda, tuule|koda, vahekoda.
4. pol parlamendi põhiline struktuuriüksus. Inglise parlamendil on kaks koda.
▷ Liitsõnad: alam|koda, saadikute|koda, ülemkoda.
5. kutsekoda. Õpetajate Koda. Arstide Koda.
6. anat südamekoda. Vasaku koja kokkutõmbel paiskub veri vasakusse vatsakesse.
7. zool selgrootute (näit. limuste, käsijalgsete, paljude juurjalgsete) keha ümbritsev kõva kate. Tigude, karpide kojad. Ammoniidid olid enamasti spiraalse kojaga.
▷ Liitsõnad: karbi|koda, limuse|koda, lubikoda.
8. bot koldvetikate ja silmviburvetikate tselluloosist rakuümbris
vrd ema|koda
vrd lapse|koda
vrd luku|koda
vrd nõelakoda

koda|kirik
ehit kirik, millel kesklööv ja külglöövid on hrl. ühekõrgused ja asetsevad ühise katuse all. Kolmelööviline kodakirik.

kohtu|koda
van kohtuhoone v. -ruum. *Selle [= turu] ääres on teater, post ja kohtukoda, rida kohvikuid ning hotelle. F. Tuglas. *Lossi kohtukojas olid papid ja rüütlid Bernhardi ümber koos. A. Kitzberg.

kuninga|koda
kuninga loss ja selle elanikud; kuninga õukond. Vastuvõtt Taani, Hispaania kuningakojas. Kuningakojas valitses lein. Kogu kuningakoda pidutses.

kutse|koda
mingil kutsealal töötajate esindusorgan

kõla|koda
ühe avarduva lahtise küljega kerge ehitis vabaõhukontsertideks. Kuurordi, klubi, suveaia kõlakoda. Kontsert toimub kõlakojas.

käsitöö|koda
aj töökoda, kus tehti käsitööd

köite|koda
töökoda köitetöödeks. Raamat on küll trükitud, kuid alles köitekojas.

laam ‹-a 23›

1. ‹s› suur lai tükk, avar pind v. ala, lahmakas. Vetikate laamad veepinnal. Ajujää suured laamad. All orus järve hõbedane laam. Põllud künti ühte laama kokku. Rand kaugeneb, puud sulavad kokku roheliseks laamaks. Udu roomas laamadena piki orgu. *Juba on seal .. okste räga nii rohkesti, et on raske juba liikudagi selles laamas. M. Raud. || laamas lademes; tihedalt koos, summas. Oksarisu ja prahti oli metsa all laamas (maas). *Aknalaudadel on laamas taldrikuid ja pudeleid. L. Promet. *.. suruvad läbisegi mehed ja naised – terve hulk vajub laamas ukse alla, nii laialt kui koda lubab. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: jää|laam, pilve|laam, põllu|laam, udu|laam, veelaam.
2. ‹adj› murd (hrl. tule kohta:) laialdane, üldine, laus-. Laam tuli käis katusest välja. *Peeter ei tahtnud laamas lumes sumada ja pöördus linna poole tagasi. E. Tennov.

lammutus|koda
(vanade autode lammutamiseks)

lapse|koda
van emakoda, emakas. *Lapsekojale avada ust: / tuudaimimarjadest sigidust. M. Under.

lubi|koda
zool limuste ja kambriliste keha ümbritsev lubiainest moodustis. Labateo keeritsjas lubikoda. Karpidel on kahest poolmest koosnev lubikoda.

luku|koda
sõj tulirelva osa luku jaoks

maa|koda
etn pooleldi v. täielikult maasse kaevatud algeline köetav elamu. Siberi rahvaste maakojad.

magatama ‹37›

1. kellegagi seksuaalvahekorras olles koos magama. Tüdruk magatab poisse ja abielumehigi. Mees joob ja magatab teisi naisi. *„Miks su tütar siis minu poega magatab, kui sina minu koda ei himusta?” küsis Pearu nüüd [Andreselt]. A. H. Tammsaare. *Elli polnud lihtsalt magatada plika, keda võetakse üheks ööks ja asi otsas. A. Valton.
2. magada laskma; magama panema. *Tütre eest kandis ta [= isa] päris emaliku õrnuse ja oskusega hoolt, jootis, söötis ja magatas teda. E. Vilde. *Kas te kurjadvaimud ajate karja sööma! Või magatate loomi – ei viitsi sööta! .. R. Roht. | piltl. *Mis sa sest lõõtsast magatad? Ega ma pole pannud rauda ääsi ette hapnema .. A. Mälk.

mõtte|koda
uurimisinstituut vm. organisatsioon, mis nõustab ja pakub ideid peam. poliitika, kaubanduse või julgeoleku alal vrd ajutrust Presidendi mõttekoda. Poliitikaanalüüsiga tegelev mõttekoda „Notre Europe”.

mündi|koda
(mündivermimiseks)

müntimis|koda

narteks ‹-i 2› ‹s›
lahtine koda varakristliku basiilika v. bütsantsi kiriku peasissekäigu ees

nõela|koda
etn tupp õmblusnõelte kaasaskandmiseks. Naistel rippus vööl kaunistatud tupes pussnuga ja nõelakoda.

nõu|koda
nõuandev kogu. Nõukoda asutama. Linna arhitektide nõukoda.

oote|koda
Bussipeatustesse on ehitatud ootekojad. Uuris ootekoja seinale riputatud sõiduplaani.

paaritus|koda
zool üraskitel puukoorde uuristatud laiend, kus toimub paaritumine. Paarituskojast kulgevad eri suundades emakäigud, kuhu emane muneb.

palat ‹-i 2› ‹s›

1. haigete tuba haiglas. Viie haigevoodiga palat. Uue haigla valgusküllased palatid. Kirurgiaosakonna 10. palat. Sõjaväehospitali raskesti haavatute palat.
▷ Liitsõnad: haigla|palat, ühis|palat, üksik|palat, üldpalat.
2. (mõne juhtiva, koordineeriva riigiasutuse nimetuses:) koda. Mendelejev lõi Venemaal Mõõtude ja Kaalude Palati.
▷ Liitsõnad: kaubandus|palat, kohtu|palat, raamatu|palat, tööstuspalat.

palve|koda
(üldnimetus palvemaja, kiriku vm. kultushoone kohta). *Ukse ees lõid inimesed kahe sõrmega risti ette, alandlikult astusid härmatanud palkseintega palvekotta. F. Tuglas (tlk).

parem ‹-a 2›

1. ‹adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2. ‹adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3. ‹s› Eeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.

pesu|koda
(endisaegne) pesumaja; pesuköök. Haigla pesukojas töötas seitse naist. Läks pesukotta pesu pesema. *.. nad pidasid mingit pesukoda ja rullikambrit.. A. Alas (tlk).

piima|koda
aj ettevõte, koht piima töötlemiseks, hrl. meierei. Piima piimakotta viimine oli kasulikum kui kodune võivalmistamine. *Suurt tuska tegi Priidule Saudre piim, mis igal hommikul piimakotta vooriti. See oli terves külas kõige lahjem.. P. Vallak.

pinu|koda
etn püstkoda

proovi|koda
asutus, mille põhiülesandeks on väärismetallist esemete proovi määramine ja nende tembeldamine || hrv (muu millegi proovimisega seotud asutuse v. ruumi kohta). Proovikojas katsetati mitmesuguste süütesegude omadusi.

pruuli|koda
õlle pruulimise hoone. Baieri pruulikojad. Jõi toobi pruulikojast toodud värsket õlut.

puru|vana

1. ‹adj› väga vana, igivana. Puruvana munk, hallpea. Taat on puruvanaks elanud, saanud. Puruvana kott, tool, hütt. Puruvanad kingad. *Tema nägu oli puruvana, habemetüügas täiesti hall.. H. Sergo.
2. ‹s› zool suur tõmmupruun ehmestiivaline putukas (Phryganea)
3. ‹s› ehmestiivalise putuka kojaga varustatud vastse rahvapärane nimetus. Puruvana koda, kest, tupp. Söödaks otsib kalamees oja põhjast puruvanasid. Puruvanad olid kivi all peidus. *Ilusad rasvased puruvanad. Kui nüüd ainult kala oleks. J. Kello.

puu|koda
puutöökoda. *Seal [oli] lell Märt puukojas, mille liimi ja laastude lõhn mulle ikka armsaks jäi. F. Tuglas.

puutöö|koda
puidutöökoda

põllutöö|koda
aj talupidajate esindusorgan Eestis 1931–1940

pärli|karp [-karbi]

1. zool karp, mille koda on väga paksu pärlmutrikihiga (Pteria). Vaikse, India ookeani pärlikarbid. Pärlikarpe püüdma. Pärlikarbist leiti suur pärl.
▷ Liitsõnad: eba|pärlikarp, pärispärlikarp.
2. karp pärlite hoidmiseks

püha|koda
kirik, tempel vm. kultushoone. Pühakodade hiilgus ja sära. Suur, kupliga pühakoda. Minu kodukoha, meie koguduse pühakoda. Astus pühakotta täis alandlikkust. Käis pühakojas palvetamas. Indias on pühakodadeks templid.

püstituma ‹37›

1. (püsti) kerkima, tekkima, sündima. Meie ette on püstitunud uut laadi ülesanded. Taas püstitus küsimus, kuidas õigeks ajaks töö valmis saada. *Kas sul siis asjata siin kesk jääd / püstitus kodune koda.. A. Oras (tlk).
2. hrv kõrguma. *Triumfikaar, mil upub lilledesse tipp, / nende ees püstitub.. I. Laaban (tlk).

püst|koda
etn kooniline püstteivastest kere ja erinevast materjalist kattega Põhja-Euraasia rahvaste (ürgne) tulekoldega elamu. Nahkadega, tohuga kaetud püstkoda. Lattidest, teivastest, ritvadest laotud püstkoda. Jakuutide, neenetsite püstkojad. Saamide püstkoda kutsutakse tšummiks. || ehituselt samasugune lahtise tulekoldega suveköök Eestis. *Püstkojas oli kolle – kolm-neli maakivi sõõris, ja suvel, kui toas oli palav ja kohutavalt kärbseid, keedeti siin sööki ja pesti pesu. M. Metsanurk.

rae|koda
rae ametihoone; linnavalitsuse ametihoone. Tallinna, Tartu raekoda. Raad kogunes raekotta istungile.

ribi ‹11› ‹s›

1. kõnek roie (1. täh.) Poiss murdis kukkudes kaks ribi. Koer on nii kõhn, et ribid paistavad, lihtne ribisid lugeda. Müksasin teda, andsin talle müksu, vopsu ribidesse, ribide vahele. Vaata ette, saad võõras kohas viimati tera ribide vahele, ribidesse. || ribitükk. Ostis turult ilusat läbikasvanud ribi. *.. kübemeke soolaliha – olgu pekki, olgu siis ribi – kuluks ju lausa marjaks. A. Jakobson. || taimse v. loomse koe soonjas kõrguv paksend. Südakarbi ribidega varustatud koda. Mürklikübara alveoolid on üksteisest ribidega eraldatud. Selle maasikasordi marjad on ilma ribideta.
▷ Liitsõnad: lamba|ribi, sea|ribi, soola|ribi, suitsu|ribi, veiseribi.
2. tehn toestav, kuju andev ja säilitav v. soojusvahetuspinda suurendav suhteliselt kitsas (ja õhuke) konstruktsioonielement. Ribidega tugevdatud ketas, vahelagi. Kartulikorvi ribid. Suur ribidega anum. Lennukitiiva, -saba ribid. Laeva, paadi ribidele kinnitatakse plangutus. Radiaatori, konvektori ribid. Hästi kuumenev ribidega pliidiplaat. *.. ta avab vihmavarju: teeb sõrmedega kiire lükke mööda siledat metalli ja must riie pingutub ribide vahele .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: jahutus|ribi, jäikus|ribi, kande|ribi, külmuti|ribi, malm|ribi, paadi|ribi, piki|ribi, raud|ribi, resti|ribi, rist|ribi, sarika|ribi, seina|ribi, soojendus|ribi, šabloon|ribi, toe|ribi, tugevdus|ribi, äkke|ribi, ääreribi.
3. järjestikku asetatud püünised, õngeribi. Kaluritel oli tarvis merest välja tuua ribi võrke. Triivvõrgud ühendati ribideks. Naabrimehe võrgud on meie omadega ühes ribis.
▷ Liitsõnad: võrgu|ribi, õngeribi.
4. (silmuskudumisel:) kaks edasi-tagasi parempidi kootud rida, mis annab ribilise kirja
5. mäe v. mäeaheliku nõlval asuv teisejärguline mäehari. Rühm jõudis järgmise ribi harjale.

riigi|nõukogu
riigikogu teine koda Eestis 1938–1940; keskne riigiorgan mõnes muus riigis (näit. valitsus Rootsis v. presidendi juures asuv konsultatiivorgan Prantsusmaal)

riigi|volikogu
aj riigikogu esimene koda Eestis 1938–1940. Riigivolikogu valimised.

saadikute|koda
kahekojalise parlamendi alamkoda (näit. Itaalias, USA-s)

sae|koda
saeveski. *.. voolas kärmas oja, mis tuli veskiga samal paisul töötavast saekojast. L. Anvelt.

sammas|koda
ehit portikus

samojeedi indekl
samojeedide. Samojeedi keeled. Samojeedi koda, narta.

sandi|koda
kõnek kiriku eeskoda, kus tavaliselt kerjused istusid. *Juba mitmendat aastat oli ta Lahjavere vallast kirikusandiks, kes istus teiste santide kõrval sandikojas.. J. Mändmets.

sauna|koda
saunaesik. *.. läks, alasti nagu ta oli, saunakotta ja tõi sealt värske viha. A. Kalmus.

savi|koda
lihtne tellisetehas. Mõisa savikoda.

seim ‹-i 21› ‹s›
pol parlament Poolas, Leedus, Lätis (Poolas ajuti ka parlamendi üks koda)

sepa|koda
murd sepikoda

sepi|koda

1. sepistamiseks vajaliku sisseseadega ruum v. ehitis. Küla, talu, mõisa, postijaama sepikoda. Igas sepikojas pidi olema ääs, lõõts ja alasi. Sepikoda ehitati muudest hoonetest eraldi. Rähni sepikoda 'koht, kus rähn saab käbi kännulõhesse, okstevahesse v. mujale kinnitada (seemnete väljatoksimise ajaks)'.
2. piltl (kellegi) ettevalmistamise asutus v. koht. Vasaraheitjate sepikoda. Maailmarekordite sepikoda.

siduri|koda
tehn hooratta ja siduri karbikujuline tugikest

suve|koda
etn (koonusekujuline) ehitis, kus soojal ajal hrl. valmistati toitu, suveköök. Püstlattidest, paekivist suvekoda.

süda ‹-me part südant 3› ‹s›

1. ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma. Inimese, looma, kala, putuka süda. Imetajate ja lindude süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame parem koda, vasak vatsake. Südame talitlus. Südame isheemiatõbi, hüpertroofia, klapirikked, äge puudulikkus. Südame siirdamine. Süda lööb normaalselt, jätab lööke vahele. Süda tuksub, peksab, taob. Treppidest ülesminek võttis südame kloppima, puperdama. Tema süda on terve, väga haige, tublisti laienenud. Järsud mäkketõusud koormavad südant. Süda jäi seisma, lakkas töötamast. Arst kuulab haige südant. Terav valu südames. Tundis pistet südames. Haige kurdab südant. Kuul tabas looma südamesse. Kunstlik süda 'tehissüda'. || looma, linnu vastav elund lihasaadusena. Hautatud süda. Süda on võrdlemisi sitke lihaga. || rindkere piirkond, kus see elund asub. Lõi vastast südame alla. Vajus istuma ja haaras südant. Last südame all kandma 'rase olema'.
▷ Liitsõnad: inimsüda; siirik|süda, tehissüda.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt inimese psüühika ja teat. füsioloogiliste protsessidega seostatuna, tunnete ja elamuste kujuteldava asu- ja lähtekohana. a. (seoses hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega). Süda on rõõmus, kurb, rahutu, hirmul, ärevil. Tegin seda raske, valutava südamega. Muretu, kerge südamega asuti teele. Lapsed ootasid jõulusid põksuva südamega. Laste nutt tegi isa südame haledaks. Teade tegi südame rõõmsaks, rahustas südant. Süda läks, muutus nukraks, kurvaks, härdaks, hulga kergemaks. Süda on täis hirmu, kurbust. Mu süda on valu täis, valutab tema pärast. Süda rõõmustab, juubeldab (sees). Süda hõiskas, laulis sees, hüppas rõõmu pärast. Nende südamed põlesid vaimustusest. Süda kees vihast, paisus uhkusest. Seda nähes mu süda naeris, nuttis, kihvatas sees. Poisi süda kripeldas: äkki saadakse teada. Süda kisub, tõmbub kurbusest kokku. Süda väriseb, vabiseb hirmust, tahtis hirmust seisma jääda. Südant haaras ängistus, hirm. Hirm nööris südant. Ahastus täitis südant. Rõõmutuksatus käib südamest läbi. Külm judin käis seda kuuldes südame alt läbi. Mis ütleb õnnetu ema süda sees! Ära vaeva oma südant iga tühise asja pärast. Süda ei anna, saa rahu. Selle otsusega võib süda rahule jääda. Süda sundis, ajas teda süüd üles tunnistama. Minu süda on sellest patust, süüst küll puhas. Süda aimab halba. Mis mure su südant vaevab? Kaaslaste osavõtt liigutas südant. See ütlus riivas, torkas kibedalt mu südant. Süütunne rõhus südant. Lahutas sõimuga oma südant. Rasked elamused vapustavad lapse südant. Tegin, nagu süda käskis. Minu süda ei luba mul seda teha. Võtke siit, mis süda soovib! Sõi ja jõi, mida süda kutsus. Võis minna, kuhu süda kutsus. Magan nii palju kui süda lustib. Ta kõneleb sinust aina sooja südamega. Isa süda hakkas pikapeale sulama. Millega saaks selle kurja mehe südant pehmendada! Ega sinu süda ka iganes nõrku! Mis südamega sa sõbra hätta jätad! Tal jäi nende suhtumisest okas südamesse. Tal on süda keele peal 'on avameelne v. armastab lobiseda'. Millest süda täis, sellest suu räägib. Suu on südame mõõt. *.. kogu aeg olin rahutu. Süda nagu kiskus ja kiskus kusagile, ei aidanud vodka ega tüdrukud.. H. Angervaks. b. sisim, hing (ühenduses inimese kõige sügavamate tunnete, mõtetega). Südames võttis maad kurbus, ärevus. Südames on kartus, valu. Südames kees viha rõhujate vastu. Ta kannab sinu vastu kurja südames. Oma südames põlgasid nad teda. Mul oli imelik aimdus südames. Poiste südames tärkavad lootused. Kurjategija südames polnud halastust. Sul on mingi salamure südames. Südames ärkas tahtmine parema elu järele. Mul polnud aimugi, mis ta südames toimus. Nii mõnigi mõtles südames teisiti. Oma südames pidin talle siiski õiguse andma. Mõistusega saan sellest aru, kuid südames olen vastu. See oli kõigi mõtteis ja südameis. Tundis salajas südame põhjas rõõmu. Südamesse asub, poeb kuri kahtlus. Südameisse koguneb vimma, umbusku. Tema häda lõikas mulle südamesse. See ütlus läks, tungis mulle südamesse. Rääkisime temaga usaldavalt, südamest südamesse. Soovin seda päris südamest, südame põhjast. Mure ei tagane vanemate südamest. See oli nii südamest öeldud, et kõik hakkasid naerma. Naeris, ohkas südamest. Tema sõnad tulid südamest. Südamest tulev kaastundeavaldus. Tal on aina töö ja kohustused südamel. Küllap sul ikka midagi südamel 'rääkida' on, kui siia tulid. Sul nagu kipitab, pakitseb veel midagi südame peal. Rääkis emale südamelt, südame pealt oma mured ära. Saaks ometi oma südame tühjaks rääkida, välja nutta. Ütleb teisele otse suu sisse kõik südame pealt ära. Tööd, kõike tegi ta alati südamega, hingega 'täie kohusetundega'. Võttis õpinguid, kõiki kohustusi südamega. Kui midagi ette võtab, siis on südamega asja juures. Talupoeg rippus oma südamega maa ja loomade küljes. Tal on kodukoht väga südame küljes. See töö on mulle südame järgi 'meeltmööda'. Paneb töösse kogu oma südame. Piinava südame eest, käest pole pääsu. Palvetas tummalt, südamega. Mis silmist, see südamest. Mis südamest tuleb, läheb südamesse. *Kas ta tundis end olevat rahvaga üks süda ja üks hing? L. Metsar (tlk). || südamest (üli)väga, kogu hingest. Mees oli südamest rõõmus, õnnelik. Mul on südamest kahju, et nii juhtus. Kahetses südamest oma eksimust. Palun südamest andeks. c. esineb iseloomuomaduste, hrl. headuse, sõbraliku suhtumise, tundelisuse v. neile vastupidiste omaduste väljendamisel. Tal on hea, soe, hell, helde, kaastundlik, hale, kuldne, tunderikas süda. Pehme, külma, kõva, kurja südamega inimene. Tal on kange, kõrk süda sees. Südame headus, kurjus. Ei tea, mis ta oma südame kanguses võtab teha. Ta tegi seda heast südamest. Võõras oli osavõtliku südamega. Suure südamega 'kaastundlik, hea südamega' inimene. Oma uhke südame tõttu ta teistega ei sobinud. Südamelt, südame poolest polnud ta halb laps. Väejuhil oli kotka, lõvi süda. Tütrel on ema süda: sama suureline ja ennast täis. Need ülesanded nõuavad mehe 'kindlat' südant. Arusaaja ja südamega inimene. Ta on halb, südameta inimene. Kuidas sa võid nii südameta olla! Tal pole südant abipalujale, hädalisele ära öelda. Antsul polnud südant lihase vennaga kohut käima hakata. Eks aja ta siis majast välja, kui südant on! Raske elu on naise südame kalestanud. Ega siis temagi süda kivist ole. Silm on südame peegel. d. esineb armastustundeid kujutavates väljendites. Käis äge võitlus neiu südame pärast. Tunnistas sõbrale, et üks plika on talle südamesse läinud, hakanud. Paistab, et peretütre süda on veel vaba. Olen sind ikka oma südames kandnud. Ilusa poisina vallutas ta aina neidude südameid. Tüdruku süda tuksub teisele. Kosis südame sunnil vaese tüdruku. Mis hoiab küll sinu südant tema küljes kinni? Truu abielumees, tema südames ei ole kohta teiste naiste jaoks. *„Irmakene, kas sul siis raasugi südant minu jaoks ei ole?” nurus. R. Sirge. *Mu õde, mu süda, mu südame valgus! V. Ridala. e. kasut. (peam. püsiühendeis) füsioloogilise tunde (eriti iiveldustunde), ka füüsilise enesetunde ilmingute väljendamisel. Süda läheb, läks äkki pahaks, halvaks, sandiks. Karbiidilehk, rasvaving, ebameeldiv toit ajas südame pahaks. Süda on paha, vägisi ajab oksele. Ei saa midagi süüa, süda läigib sees. Vorst oli vist halb, süda hakkas läikima. Jube hais pani, võttis südame läikima. Kaanis kõvasti õlut, nüüd süda pööritab. Pea valutas ja süda iiveldas. Minu süda ei võta seesugust toitu vastu. Mõni nõrgema südamega inimene seda süüa ei saa. Kõva pohmelus, süda kõrbeb sees 'on kõva joogijanu'. Süda kipub selles kuumuses närbima. *Ta süda ei kannatanud viina ega külakiiget ega autosõitu.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ema|süda, lapse|süda, mehe|süda, naise|süda, neiu|süda, vennasüda.
3. midagi kujult südant (1. täh.) meenutavat (ese, kujutis vms.). Papist, piparkoogist, martsipanist süda. Pingisse oli lõigatud noolest läbistatud süda. Ärtu masti märgib punane süda. Riste ja südameid on kasutatud õllekappade kaunistusena.
▷ Liitsõnad: murtudsüda.
4. millegi keskmine v. keskpunktile lähedane osa. a. mingi territooriumi, maa-ala, asustatud punkti, hoone jne. keskosa; keskus. Euroopa, Aasia südames. Berliinis, Saksamaa südames. Asume Virumaa, Mulgimaa südames. Teekond mandri, saare südamesse. Tänapäeva Varssavi süda on läbinisti uus linn. Presidendi palee asub linna südames. Vallamaja oli alevi südames. Sai tüki maad endise mõisa südamest. Olime põlismetsa, nõmme, pargi südames. See maantee viib päris mägede südamesse. Maja, korteri südame moodustab suur elutuba. Tsükloni südames valitseb tuulevaikus. *Muidugi, me ei liigu mitte Biskaia südames, vaid servapidi .. J. Smuul. *.. aga Tasuja kange mõõk välkus veel kaua .. ja suled ta kübaral lehvisid kaugel vaenlase tihedama salga südames. E. Bornhöhe. b. mingi taimeosa, eseme jne. südamik. Kollase südamega õied. Õuntest, pirnidest eemaldage südamed! Jämeda südamega porgandid. Mäda südamega puu, kuusk, haab. Seinapalgid on südameni pehkinud. Teivastel olid südamed alles terved. Pliiatsi grafiidist, keemiline süda. Nool lendas märklaua südamesse. c. millegi sügav sisemus, tuum. Maa süda ehk barüsfäär koosneb peamiselt rauast ja niklist. Vulkaani süda. d. mingi ajalõigu keskpaik, selle haripunkt. Päeva, öö süda. Jaanuar on talve süda. Taliharjapäeval löödavat talve süda lõhki.
▷ Liitsõnad: linna|süda, metsa|süda, mõisasüda; puu|süda, õunasüda; päevasüda.
5. midagi keskset, tähtsat v. liikumapanevat. a. mootor, mingi oluline seade v. seadmestik. Auriku, lennuki keerulistest masinatest koosnev süda. Kosmoseraketi süda. Televiisori süda. Sõiduki süda oli kokkupõrkes terveks jäänud. b. mingi juhtiv keskus v. organ; midagi eluliselt tähtsat. Pealinn on riigi süda. Kool peab valla südameks saama. Ruhri tööstuspiirkond on Saksamaa rasketööstuse süda. Need kolm ärksat noormeest on ühingu süda.

südame|koda
anat üks südame kahest õõnest, kuhu veri tuleb suurtest veenidest ja läheb sealt edasi vatsakestesse (atrium cordis)

taevas|koda
(rahvapärane sõna jõe oru nõlvas paljanduva liivakivikalju kohta). Vesi kilgendab kõrge taevaskoja all. Jäälind uuristab oma pesa jõe taevaskotta. Ahja, Võhandu jõe, Valgemetsa taevaskojad.

talve|koda
etn talveks püstitatav koda mõnedel Põhja-Euraasia rahvastel. Saamide suve- ja talvekoda. Eskimotel on talvekojaks lumest maja.

tempel2 ‹-pli, -plit 2› ‹s›

1. mittekristlike ja -islami usundite pühamu (algselt eraldatud maa-ala, hiljem kultushoone). Vana-Egiptuse, Mesopotaamia, India, Hiina templid. Etruskide, kreeklaste, roomlaste, maiade, inkade templid. Budausuliste tempel. Karnaki, Luxori, Angkori templid. Amoni, Marduki, Zeusi, Apolloni tempel. Artemise tempel Ephesoses. Saalomon laskis Jeruusalemma ehitada Jahve templi. Kuldse Buddha tempel. Kaljusse raiutud, maa-alused templid. Templi siseruum, eesõu. Muistsete templite varemed. Tempel kui kosmose võrdkuju. || piltl inimkeha kui maine koda (hinge asupaigana). Keha on vaid vaimu tempel.
▷ Liitsõnad: antiik|tempel, astmik|tempel, kalju|tempel, koobas|tempel, sammastempel; päikese|tempel, tuletempel.
2. (hoonete kohta, kus paiknevad austusväärsed haridus-, kultuuri- vms. asutused). *Ei kõlba tal enam pahaks panna, et Miki oma suurte poriste jalgadega kunsti õilsas templis koduselt ja lugupidamatult ringi tatsab. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: haridus|tempel, kultuuri|tempel, kunsti|tempel, tarkuse|tempel, teadus(e)|tempel, tervisetempel.

teo|koda
teokarp (1. täh.)

trepi|koda
treppi ja trepimademeid sisaldav mitmekorruselise hoone osa. Trepikoja uks, aknad. Me oleme sama trepikoja elanikud. Kitsas hämaralt valgustatud trepikoda. Astusin tänavalt ühe maja trepikotta. Kohtusime vahel juhuslikult all trepikojas. Trepikojast kostsid uste paugatused.
▷ Liitsõnad: kõrval|trepikoda, naabertrepikoda.

trüki|koda
trükiseid tootev ettevõte. Riigikantselei, Siseministeeriumi trükikoda. K. Mattieseni trükikoda Tartus. Kirjastusühisuse „Postimees” trükikoda. Trükikoja omanik, sisseseade. Asutati moodne trükikoda. Töötas mitu aastat trükikojas. Käsikiri anti trükikotta.
▷ Liitsõnad: era|trükikoda, kaardi|trükikoda, raamatu|trükikoda, salatrükikoda.

turva|paik
turva pakkuv paik. *Laas on mu kodu ja koda ja turvapaik. N. Baturin.

tuule|koda
eeskoda külma õhu sissetungi takistamiseks, tambur. Hoovimaja ukse ette ehitati tuulekoda. Vaguni tuulekoda.

töö|koda
vajaliku sisseseadega varustatud ruum(id) v. ehitis, kus tehakse teat. töid; vastav ettevõte. Töökoda lõhnas laastudest ja liimist. Kooli töökoda. Sepal oli küla servas väike töökoda. Viis katkise kella töökotta. Töökoja juhataja.
▷ Liitsõnad: auto(parandus)|töökoda, eksperimentaal|töökoda, foto|töökoda, graveerimis|töökoda, jalatsi|töökoda, juuksuri|töökoda, juveeli|töökoda, kellassepa|töökoda, ketrus|töökoda, kingsepa|töökoda, kiviraiumis|töökoda, klaasi|töökoda, klaasimis|töökoda, klaasipuhumis|töökoda, köösneri|töökoda, lukksepa|töökoda, metalli|töökoda, pagari|töökoda, parandus|töökoda, parkali|töökoda, paruka|töökoda, plekksepa|töökoda, puidu|töökoda, puu|töökoda, puusepa|töökoda, raua|töökoda, raudtee|töökoda, relva|töökoda, remondi|töökoda, restaureerimis|töökoda, rätsepa|töökoda, savi|töökoda, tisleri|töökoda, valu|töökoda, väli|töökoda, õmblus|töökoda, õppetöökoda.

töölis|koda
aj tööstustööliste kutseesindusorganisatsioon Eestis 1936–1940

vae|koda
kaalukoda. Omaaegne linna vaekoda.

vaes|laps [-e]

1. orb, vaenelaps. Isata-emata vaeslaps. Vaeslaste varjupaik. Esta jäi varakult vaeslapseks. Tubli naine kasvatas isegi kaks vaeslast üles. *Kus on tänapäev see koda, mis võõrast vanakest varjaks ja mis annaks vaeslapsele ulualust? A. H. Tammsaare.
2. piltl (kellegi v. millegi tähelepanuta v. millestki ilmajäetu kohta). Nad olid elu vaeslapsed, sotsiaalse ülekohtu ohvrid. Maakoolid kipuvad õppevahendite poolest vaeslapse ossa jääma. Muististe uurimine on pahatihti olnud vaeslapse osas.

vahe|koda
eeskojast lähtuv koridoritaoline käik hoones. *Et oma tuppa minna, pidi Juliette läbi kõndima kaunis pikast vahekojast, mis maja ruumid pikuti kahte ritta jaotas. E. Vilde.

valu|koda
tehn töökoda metallivaluks. Tehase valukoda. Vanaraud viidi ülessulatamiseks valukotta.

vangi|koda
van vangla. Mõisapõletajad viidi vangikotta. Vangikoja uksed sulgusid.

veski|koda

1. veskiruum; torntuuliku alumine korrus. Tolmune veskikoda.
2. veskihoone. *Kadunud kivist veskikoja nurga taha, läks Sepo õuel asuva elumaja poole. V. Raidaru.

viina|koda
aj viinaköök. Mõisa, kloostri viinakoda.

värvi|koda
värvimistöökoda

värvimis|koda
värvimistöökoda

vöör|koda
murd eeskoda. *.. meie olime juba oma vöörkojas, kust meie ka silmapilk tuppa astusime. L. Suburg.

õlle|koda
aj õllepruulimise koda

õllepruuli|koda
aj õllepruulimise koda, õllekoda

õpi|koda
lühiajaline õppevorm, mille korral asjatundja juhendab kokku tulnud huvilisi v. sama eriala inimesi, workshop. Multimeedia, savitöö õpikoda. Saalis töötab eesti keelde tõlkijate õpikoda.

üksik|liige [-liikme]

1. iga liige eraldi võetuna (ühiskonnas, kollektiivis). Meeskonna edu saab alguse iga üksikliikme panusest.
2. üksikisikust liige (vastandina kollektiivliikmele). Puuetega inimeste koda ühendab puuetega inimeste organisatsioone ja üksikliikmeid.

ülem|koda
pol kahekojalise parlamendi teine koda (moodustatakse hrl. kaudsete valimistega). Ameerika Ühendriikide ülemkoda kannab senati nimetust, Inglismaal nimetatakse seda ka lordide kojaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur