[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pahem ‹-a 2› ‹adj›

1. (< komp paha) (ka kõige-superlatiivi osana) vt paha
2. vasak; ant. parem. Pahem käsi, jalg, silm, põsk, külg. Jõe pahem kallas. Istub peremehe pahemal käel. Pahemat kätt teine voodi. Kollase maja juurest pöörake pahemat kätt. Vaatas kord pahemale, kord paremale poole, enne kui üle tee läks. Kirja alumisel pahemal nurgal ilutses tempel. Ulatas käe, aga mitte parema, vaid pahema. Etteheiteid tuli küll pahemalt, küll paremalt poolt. *.. laskis laastuga mööda [vikati]lehte, ikka paremalt ja pahemalt poolt: „Sihka-sahka, sihka-sahka!” F. Tuglas. || (kanga, mustri vms. kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv. Vahel ei ole hästi aru saada, kumb on riidel parem, kumb pahem pool. Tikandi pahem pool jääb nähtamatuks. Jätkatud lõnga sõlmed tuleb tõmmata kudumi pahemale poolele.
3. poliitiliselt vasakpoolne. Sotsialistide pahem tiib.

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi