[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 366 artiklit, väljastan 250.

alg|kuju

1. esialgne kuju, lähtekuju, lähtevorm. Ladina kirja algkuju oli nurgelistest majusklitest koosnev kapitaalkiri. Loss püüti restaureerida võimalikult algkujul. Kamina algkujuks oli lahtine tulekolle.
2. kirjandus- v. kunstiteose tegelase eeskujuks olnud inimene, prototüüp. Oskar Lutsu „Kevade” algkujud. *.. ning kogusin lugusid vanast Pearust. Tõelisest Pearust – „Tõe ja õiguse” Pearu algkujust. I. Sikemäe.

alg|vorm
(esi)algne vorm v. kuju, lähtevorm

aneroid|karp [-karbi]
tehn õhutühi karbike, mille kuju muutub välisrõhust olenevalt

antropomorfiseerima ‹42›
inimese kuju ja omadusi omistama, inimestama

arlekiin ‹-i 21› ‹s›
teater lihtsameelne, hrl. kirjus kuues koomiline kuju itaalia commedia dell'arte's; koomik, naljahammas

autobuss ‹-i 21› ‹s›
buss (pikem kuju eeskätt ametlikumas keelepruugis). Autobusside kasutamise eeskirjad. *.. inimesed sagisid kassaluukide ees, kiirustasid autobussidele. T. Vint.

avataara ‹6› ‹s›
(hinduismis:) jumaluse kehastus mõneks maiseks olendiks, jumaluse maine kuju. Višnu tuntuimad avataarad on Krišna ja Rama . Sai Babat austatakse Indias kui avataarat.

brr ‹interj›
külmavärinat, vastikustunnet väljendav hüüatus (harilikum kuju prr). *Brr! See ajas kananaha ihule. R. Roht.

deformatsioon ‹-i 21› ‹s›
kuju või ruumala muutus. a. füüs tehn. Elastne, plastne deformatsioon. b. biol med haiguslik moondumine, väärmoodustis vms. Lülisamba, puusaliigese, pöia deformatsioon. Liigesepõletikust põhjustatud deformatsioonid. Õunapuu tüve deformatsioon. c. (muid kasutusi). Sõna foneetiline deformatsioon. Maailmapildi deformatsioon.

deformeerima ‹42›
millegi kuju v. ruumala muutma; moonutama. Korsett deformeerib rindkeret. Deformeeritud vormidega skulptuurid. Tegelikkust deformeeriv foto.

digitaliseerima ‹42›
andmetele numbrilist kuju andma, digitaalseks muutma, digiteerima. Loengut, laborimärkmeid, rahvajutte, tekstikorpust digitaliseerima. Digitaliseeris rahvaloenduse andmed.

ebajumala|kuju
ebajumalat (1. täh.) kujutav skulptuur v. nikerdis

eba|korrapärasus
Ehituse, paigutuse, mustri, kuju ebakorrapärasus.

eba|määrane ‹-se 4› ‹adj›

1. ilma kindlate piirjoonteta v. piirideta, ilma kindla kujuta. Ebamäärane kogu, kuju. Udu moonutab kõik esemed ebamääraseks. Silme ees tantsisklesid ebamäärased mustad täpid.
2. ebaselge, raskesti määratletav v. tabatav. Tegi peaga, käega ebamäärase liigutuse, viipe. Mehe ilme oli ebamäärane, mittemidagiütlev. Kauge ebamäärane tulevik. Ebamäärane aimus, kahtlus, kujutlus, lootus, tunne. Ebamäärased andmed, kuuldused, teated. Esimene mulje linnast jäi ebamäärane. Ta eluplaanid on esialgu ebamäärased. Ebamäärane seletus, vastus. Haiguse alguses on sümptomid ebamäärased. Ebamäärast värvi pluus. Tuhm ebamäärane valgus. Ebamäärane häälitsus, heli. Ebamäärase vanusega, ebamäärastes aastates mees.

eba|normaalne

1. normist kõrvalekalduv, ebaharilik. Ebanormaalne kuju, suurus, ehitus, talitlus. Ebanormaalne reageering, käitumine. Ebanormaalsed suhted. *.. milleks korraga selline ebanormaalne lahkus? R. Tiitus. || normaalsest halvem; selline, nagu ei tohi olla. Ebanormaalsed elu-, töötingimused. Pean kujunenud olukorda täiesti ebanormaalseks.
2. psüühiliselt haige. Ei maksa temast välja teha: poiss on pisut ebanormaalne.

ees|kuju
isik, nähtus, toimimisviis, ese vm., mida jäljendatakse, mille järgi käiakse v. mille järgi tuleks käia. Elav, isiklik eeskuju. Halb, hoiatav eeskuju. Mehisuse, vapruse eeskuju. Vanemate eeskuju lastele. Annab, näitab kellelegi head eeskuju. Keda võtta eeskujuks? Võtke Paulist eeskuju! Seadis, tõi õde vennale eeskujuks. Vanem vend oli talle õppimises eeskujuks. Tegi seda teiste eeskujul. Kellegi eeskuju järgima, kellegi eeskujule järgnema. Mõjutab neid oma eeskujuga. Esimesed eesti keele grammatikad toetuvad võõramaistele eeskujudele. Möödunud suve eeskujul korraldatakse ka tänavu õpilaste puhkelaagrid. Ehitas purjeka mujal nähtud eeskujude järgi.

elastsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka füüs kehade omadus taastada väliste jõudude mõju lakkamisel oma esialgne kuju v. ruumala; vetruvus. Kiudainete, metalli, puidu elastsus. Kontrolliti vedrude elastsust. Vanemaealistel veresoonte elastsus väheneb. || piltl paindlikkus. *Kuhu on jäänud teie vaimne elastsus? H. Vuolijoki.

elegantne ‹-se 2› ‹adj›
peen, maitsekas, stiilne; väliselt lihvitud. Elegantne daam, kavaler. Elegantne riietus, käitumine, maneer. Ta stiil, sõnastus, väljenduslaad on eriliselt elegantne. Elegantne essee. Eseme elegantne kuju, vorm. Elegantsed skulptuurid. Kõige elegantsem tantsupaar. Kõrgejalgne elegantne hurt. Chopini elegantsed etüüdid. Maleülesande elegantne lahendus.

elu|suurune
(inimese) loomulikule suurusele vastav. Elusuurune portree, kuju. *.. plastiliiniplaat on liiga suur. Nii suur, et sellest võiks elusuuruse kassi voolida! H. Pukk.

episoodiline ‹-se 5› ‹adj›
episoodina esinev; juhuslik. Episoodiline nähtus. Ants Velt on „Mahtra sõjas” episoodiline kuju. Näitlejal on lavastuses täita episoodiline osa.

eri|kuju
eriline, spetsiaalne kuju v. vorm, teisend. Erikuju andmine vormpressimise abil. Nime, keele, kirja erikuju.

esinemis|vorm
vorm, kuju, milles miski esineb. Mateeria esinemisvormid. Lisaväärtuse mitmesugused esinemisvormid.

fassong ‹-i 21› ‹s›
tegumood, (rõiva-, kinga- jne.) lõige. Uus, moodne, ilus fassong. Kas õmmelda selle fassongi järgi? *„Kes teil mantli fassongi aitas valida?” küsis professoriproua. E. Rängel. || kuju, vorm. Kübar on fassongist väljas. Heast nahast jalats püsib kaua fassongis. Peab püüdma ennast fassongis hoida. *.. seljas lai seelik, millel pole enam värvi ega fassongi. R. Roht.

figuur ‹-i 21› ‹s›

1. kuju. a. keha-, väliskuju. Sale, täidlane, proportsionaalne, kadestusväärne figuur. Tal on täiuslik figuur. Kleidi tegumood valitakse vastavalt figuurile. Sööb vähe ja võimleb, et figuuri (vormis) hoida. Silm suutis vaevu eraldada hämaruses lähenevaid figuure. b. selle kujutis kunstis. Elusuuruses figuur. Šamotist figuuride rühm. Nii taust kui figuurid on hoolikalt läbi maalitud. *Tunni aja pärast .. oli tal [= kunstnikul] viis figuuri valmis, kuid ilma nägudeta. M. Hange (tlk). c. isik, tegelane. Poliitiline figuur. Ta on omamoodi traagiline figuur. *.. too jässakas noormees on tõusnud küberneetikas tähelepandavaks figuuriks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: inim|figuur, linnu|figuur, loomafiguur; metall|figuur, puit|figuur, savifiguur; kaksik|figuur, täis|figuur, üksikfiguur.
2. kujund. a. Mänguklotsidest saab koostada mitmesuguseid figuure. *Uuemates voormängudes liigub mängijate rong keerulisemates figuurides, näiteks 8-kujuliselt. R. Mirov. b. van mat. Geomeetriline, stereomeetriline figuur. c. kirj. Ta luules on oskuslikult kasutatud poeetilisi figuure. d. muus. Harmoonilised, meloodilised, rütmilised figuurid. Džässmuusika rütmis on huvitavaid figuure.
▷ Liitsõnad: harmoonia|figuur, meloodia|figuur, rütmifiguur; lause|figuur, stiilifiguur.
3. väike terviklik liikumisosa (hrl. tantsus, iluuisutamises). Kadrilli, tango figuurid. Pärast kohustuslike figuuride sooritamist oli kolmel iluuisutajal võrdne punktiseis. *Lefort kisendas: „Esimene figuur! Daamid astuvad ette ja taganevad, kavalerid keerutavad daame!” F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: liikumis|figuur, tantsufiguur.
4. loog. Süllogismi figuurid 'süllogismivormid, mis erinevad üksteisest keskmõiste asendi poolest'.

fiks|idee
kinnisidee, kinnismõte. *Poisikesena Peterburi tänavatel nähtud sõjaväemundrite kirevus jäi talle visalt pähe, võttis seal otse fiksidee kuju ning püsis kindlalt edasi ka Odessas .. V. Gross.

font ‹fondi 21› ‹s›
info kindla kuju ja nimega kirjamärkide komplekt, kirjagarnituur. Millist fonti sa eelistad? Kõige sobivam font sellele lõigule on 10-punktine Arial kursiivis. Pealkirja võiks kirjutada suurema fondiga.

frenoloogia ‹1› ‹s›
antr õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi

geodeesia ‹1› ‹s›
teadus Maa kuju ja suuruse määramisest, maa-alade mõõtmisest ning kaardistamisest

graafika ‹1› ‹s›

1. kunst trük joonistus-, kirja- ja joonestuskunst, kitsamas mõttes joonistuse ja selle paljundustehnikate kogumõiste; graafilised teosed. Maalikunst ja graafika. Õpib, harrastab graafikat, tegeleb graafikaga. Graafika eksperimentaalateljee. Näituselt jäi eriti meelde E. Viiralti graafika.
▷ Liitsõnad: estamp|graafika, pisi|graafika, plakati|graafika, raamatu|graafika, tarbe|graafika, trüki|graafika, vabagraafika.
2. keel teatav kirjatähtede kuju. Ladina graafikaga keeled.

gravimeetria ‹1› ‹s›
füüs geol geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusvälja ning selle seost Maa kuju ja siseehitusega

groteskne ‹-se 2› ‹adj›
tõelisust naeruväärsuseni moonutav; veider, kentsakas, pentsik. Groteskne laad, kuju, situatsioon. Groteskne parukas, grimm, mask. Joonistuse figuurid olid grotesksetes proportsioonides. Ta maitse näib muutuvat ikka grotesksemaks.

habras ‹hapra 19› ‹adj›

1. kergesti murduv, purunev v. katkev, õrn. Haava oksad on võrdlemisi haprad. Veresoonte seinad olid muutunud jäigaks ja hapraks. Vanal inimesel on luud hapramad kui noorel. Haprad küüned. Juuksed on kuivad ja haprad. Habras niit, paber. Habras nagu klaas, portselan. Liigne karastamine teeb terase hapraks. Mänd on hapram kui kask. Vili on küps ja ta kõrs üsna habras. || piltl (hääle, helide kohta). Laste haprad ja õrnad hääled. Eit laulis väriseva ning hapra häälega.
2. (keha)ehituselt nõrk v. õrn; peenike, sale. a. (inimeste v. nende kehaliikmete kohta). Habras naine, tütarlaps, poisike. Tema plikalikult habras kuju. Pärast haigust oli ema veelgi hapram kui enne. Haprad käed, sõrmed. Sale ning habras piht. *Tütar on .. hapra kondiga ja alatihti haiglane. V. Ilus. b. (muu kohta). Metsaserval sirgus noor ja habras kask. Üle jõe viis habras rippsild.
3. piltl kergesti hajuda v. kaduda võiv, õrn. Uni, vaikus oli habras. Sellest lapsepõlveunistusest on jäänud vaid habras mälestus. Liiga habras oli ta side tegeliku eluga. Nende armastus oli hapram, kui võis arvata.
4. kõnek halb, täbar. Habras lugu. Kui asi hapraks läheb, siis saada meile sõna. *Une- ja söögiajad on segi, enesetunne habras, isu puudub .. R. Sirge.
Omaette tähendusega liitsõnad: ime|habras, ülihabras

hahm ‹-u 21› ‹s›
hrv piirjooned, kontuur, siluett. *.. tõmblev rahutus, uduvine palgel, / mis heiastab üht hahmudeta kuju. J. Talvet (tlk).

hakatis ‹-e 5› ‹s›

1. ‹liitsõna järelosana› kellegi v. millegi algne väljakujunemata kuju, alge. *Ja selles tööliskorteris veetsidki siis koos oma poisikesepõlve kaks eesti kirjanduse lootusrikast hakatist – Eduard Vilde ning tema tädipoeg Eduard Brunberg-Bornhöhe. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: habeme|hakatis, inimese|hakatis, lapse|hakatis, mehe|hakatis, naise|hakatis, plika|hakatis, poisihakatis; ahvena|hakatis, koera|hakatis, seahakatis; kuuse|hakatis, lehe|hakatis, männihakatis.
2. see, mis on alustamiseks (näit. tuletegemisel) vajalik. *.. pani hakatist juurde, kus leek kippus nõrkema. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: tulehakatis.

herne|hirmutis
vanadest riietest jm. tehtud inimesetaoline kuju lindude v. metsloomade aiast v. põllult peletamiseks. Katkenud, kõhn, inetu nagu hernehirmutis. Käid ringi nagu hernehirmutis. *Autotuledes võis näha kaht hernehirmutist, mis eide põlluvarandusi valvasid. E. Vetemaa. || piltl (seda meenutava inimese kohta; ka sõimusõna). *„Mis sa, hernehirmutis, luusid ringi oma pimeda hobusega!” hüüdis naine ja näitas Madisele rusikat. F. Tuglas.

heroiseerima ‹42›
kangelaseks tõstma v. kangelasena ülistama. Heroiseeritud kuju, tegelane. Kirjanikul on kalduvus heroiseerida rahva ajalugu.

hiigel|kuju
Vaarao Ramses II hiigelkuju.

hinduism ‹-i 21› ‹s›
relig India valitsev usund (brahmanismi nüüdisaegne kuju)

hääliku|seaduslik
häälikuseadusest v. -seadustest põhjustatud. Klusiili häälikuseaduslik kadu. Sõna häälikuseaduslik kuju.

hääliku|sümboolika
keel häälikute, häälikuühendite v. sõna häälikulise kuju motiveeritud seos tähendusega

ideaal|kuju
Oma isas nägi ta mehe ideaalkuju.

iga ‹part iga e. igat 11 ‹ainult ainsuses›› ‹pron›
hrl. omadussõnaliselt esinev määratlev asesõna
1. ükskõik milline üksik paljude omataoliste hulgast. Iga inimene, tantsupaar. Tööstustoodang riigi iga elaniku kohta. Pudel iga kahe mehe peale. Igas peres on omad kombed. Eestlasi leidub igas ilmakaares. Iga sõrme jaoks tüdruk. Iga juuksekarva otsas tilk. Iga asi olgu omal kohal. Iga triip on ise värvi. Iga punkt ja koma pidi paigas olema. Iga kord enne magama heitmist. Buss väljub iga täistund, igal täistunnil. Käin seal iga(l) hommik(ul), laupäev(al), aasta(l). Iga päev sajab. Iga öösi, igal öö(se)l kell kaks. Kord igas kvartalis. Ta võib iga hetk, minut, silmapilk tulla. Iga natukese aja tagant, järel, pärast. Puumaju jääb iga aastaga vähemaks. Iga sammuga jõudis ta eesmärgile lähemale. Iga jalatäis maad. Iga paarisaja meetri järel. Iga kilomeeter alla kolme minuti. Kaalusime asja igat kanti, iga kandi pealt. Igal pool 'kõikjal' on lumi sulanud. Teda jätkub igale poole 'kõikjale'. Lapsi otsiti igalt poolt 'kõikjalt'. Iga kolmas (üliõpilane), igal viiendal aastal. Igal parajal juhul tuletati seda talle meelde. Iga niisugune mõte oli talle võõras. Iga viimane (kui) sõna kostis meieni. Iga väiksem (kui) raskus oli väljakannatamatu. Koer jälgis iga mu liigutust. Kes jõuaks igat su soovi täita! Võpatas iga krabina peale. Igale niisugusele ei tasu tähelepanu pöörata. Iga jalg teeb ise jälgi. Igal oinal on oma mihklipäev.
2. igasugune, ükskõik missugune paljude erinevate hulgast. Igat sorti kalapüügiriistad, jalavarjud. Igat liiki kompvekke, igat laadi ülesandeid. Igas vanuses lapsi. Igat masti sulisid. Igat värvi ja mõõtu padjad. Iga ilmaga olid mehed väljas. Topsi on kasutatud igaks otstarbeks. Nõustus igal tingimusel. Igas suhtes kõva mees, kasulik ettepanek. Igas mõttes ilmetu kuju. Igal kombel, viisil, moel püüdsin tülitajast vabaneda. Proovisin igat moodi, küll kuuma veega, küll bensiiniga, aga plekk välja ei tulnud. Ta on meister iga asja peale. Iga tühja asja pärast ei maksa veel meelt heita. Iga vastupanu oli mõttetu. Arno oli iga lootuse Teele peale kaotanud. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest.
3. ‹substantiivselt› igaüks. Igal oli oma ase. Sport on kättesaadav igale. Astusime edasi, igal omad mõtted peas. *..[jõuluvana] annab üle kolm pakki. Seal on igas paar villaseid sokke, tükk seepi ja paar raamatut. R. Sirge.

ilmutis ‹-e 5› ‹s›
see, kes v. mis ennast ilmutab, tunnetatavaks teeb, ilmutus, viirastuslik kuju, kummitus. Kõik vahivad teda kui mingit ilmutist. *Mõnikord ootas ta metsa üksilduses mõnd ilmutist, kummitist või lummutist, kes aitaks talle seletada kõik olemise saladused. M. Metsanurk.

ilu|kirurgia
med plastilise kirurgia haru, mis ilma meditsiinilise näidustuseta muudab lõikuse teel vm. viisil (näit. süstides) kehaosa kuju . Ilukirurgia erakliinik.

imponeerima ‹42›
lugupidamist, poolehoidu v. aukartust äratama; head muljet jätma. Ailile imponeeris Reinu enesekindel käitumine. Kõneleja imponeeris publikule oma lihtsuse ja sundimatusega. Isa kaugete maade lood imponeerisid mulle kogu poisikesepõlve. Imponeeriv kuju, välimus. Naistele imponeeriv mees. *Hiljuti valminud ühiskajut imponeeris oma arhitektuuriga. E. Kreem.

indeks ‹-i 2› ‹s›

1. mat füüs keem arvule v. tähele (sellest madalamale v. kõrgemale) väikekirjas lisandatav eristav, eriväärtusi märkiv vms. number, täht vm. sümbol (näit. x₁, x₂, x_n, aⁿ, v_t); millegi arvu v. hulka tähistav numbrike. Valemis H₂O näitab indeks, et molekulis on kaks vesinikuaatomit.
2. maj suhtarv, näitamaks kas majandusliku nähtuse keskmist muutumist v. mingi(te) teguri(te) mõju suurust majanduslikule resultaadile
3. ka antr kahe mõõdu suhe
▷ Liitsõnad: kuju|indeks, nina|indeks, näo|indeks, peaindeks.
4. ka bibl hrl. numbritest, tähtedest v. mõlemaist koosnev leppemärk. Toimiku indeks. || sihtnumber. Kirjadele ärgu unustatagu märkimast indeksit.
▷ Liitsõnad: posti|indeks, raamatukoguindeks; number|indeks, sega|indeks, tähtindeks.
5. (aine-, nime)register; nimestik, loetelu. Raamatu, entsüklopeedia indeks. Töö on varustatud põhjaliku, suurepärase indeksiga.

inimestama ‹37›
inimese kuju ja omadusi omistama. Kreeka inimestatud jumalad. Muinasjuttudes inimestatakse loomi. *Hoopiski enam kui inimestatud pahe mõjub paheline inimene. V. Alttoa.

inimestuma ‹37›
hrv inimese kuju võtma, inimese omadusi saama. Loodus inimestub poeedi sule all.

inim|kuju

1. inimese kujutis, inimfiguur; inimese väljanägemine. Savist, metallist inimkujud. Maalitud inimkujud. Võlur andis meestele nende inimkuju tagasi.
2. inimkogu (1. täh.) Eemal sagivad mingid inimkujud. Pargipingil kükitab paar-kolm ähmast inimkuju.
3. inimtüüp. Romaani, näidendi inimkujud.

inim|käsi
inimese käsi; inimene (millegi tegijana). Oksal on inimkäe kuju. See töö tehakse inimkäte jõul, abita. Maalinna ümbritseb inimkätega rajatud vall. Inimkätest mõjustatud loodusmaastik.

jumala|ema
kirikl ristiusus Kristuse ema. Jumalaema kuju, pilt.

jumala|kuju
Kreeka, Egiptuse jumalakujud. Puust nikerdatud, kullatud jumalakuju.

juustu|vorm
vorm juustumassile kuju andmiseks

jõud ‹jõu, jõudu 21› ‹s›

1. jaks, tugevus, suutlikkus, võimelisus. a. kehaline jaks, ramm, vägi. Kehaline, füüsiline jõud. Lihaste, käte jõud. Suur, tugev, kõva, vähene, kasin, nõrk jõud. Ebatavaline, hiiglaslik, üleinimlik jõud. Antsul on palju jõudu, lausa looma jõud, jõudu kui karul. Jõud kasvab, taastub, hakkab tagasi tulema. Jõud kahaneb, raugeb, väheneb, nõrkeb, lõpeb, ütleb üles. Põlvist, kätest kadus jõud. Mu jõud on üsna otsas. Võtsin kokku viimase jõu, et jalul püsida. Omal jõul ei suutnud ta sammugi astuda. Puhkasin ja kogusin edasiminekuks jõudu. Jooksin kõigest, täiest jõust. Jooksutempo käis talle üle jõu. Sõudis nii, nagu jõud vähegi kandis, võttis. Surus täie jõuga kangile. Noor täies jõus mees. Vedas end ainult käte jõuga, käte jõul edasi. Lööb täie, kõige jõuga, täiest, kõigest jõust. Ühisel jõul tassisime klaveri trepist üles. Selle kapi nihutamiseks mu jõud napib, mul jääb, tuleb jõust puudu. Selle kandami peale mu jõud ei hakka 'jõudu ei piisa'. Turniir on nõudnud korvpallureilt palju jõudu ja higi. Ei maksa rabada, tehku igaüks oma jõudu mööda. Karul olevat üheksa mehe jõud. Pull proovis mätta kallal jõudu. Poisid katsusid, mõõtsid omavahel jõudu vägikaikaveos. Sinu jõud minu omast üle ei käi. Tema on minust jõu poolest üle. Toore, jõhkra jõuga 'rohkesti jõudu rakendades' võib luku hoopis ära rikkuda. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Pidin kasutama jõudu, et teda minemast takistada. Sundis ta jõuga 'jõudu kasutades, väevõimuga' alistuma, kuuletuma. Kas oled nüüd jälle jõu juures, jõus 'terve, tugev'? Jõus hobused, piimakari. Jõus taliviljad, õunaaed. Jõus 'rammus, viljakas' maa, põld. *Poisil jõud aina kiheles kätes ja kus aga iganes suurt rammu tarvis tuli, seal oli ta kohe abiks. E. Raud. | (tervituseks töötegija(te)le). Jõudu (tööle)! Tere jõudu! – Jõudu tarvis! (vastus sellele tervitusele). Möödamineja andis, soovis heinalistele jõudu 'tervitas „Jõudu!” öeldes'. b. vaimne suutlikkus, loomis- v. tegutsemisvõimelisus; tarmukus, teotahe, energia (2. täh.) Vaimne, hingeline, sisemine jõud. Loominguline, loov, moraalne jõud. Rahva murdumatu jõud. Pühendas oma jõu kunstile, teadusele. Võtsin kokku kogu jõu, et mitte ärrituda. Ebaõnnestumine võttis, viis talt viimase jõu, murdis ta jõu. Võõrkeelse ilukirjanduse lugemine käib tal praegu veel üle jõu. Pole enam jõudu vihastuda, vaielda, enese eest seista. Ammutas lootusest uut jõudu. Ei jätku jõudu niimoodi edasi elada. Pingutas jõudu, et kirjutist õigeks ajaks valmis saada. Oskab jagada jõudu õppimise ja harrastuste vahel. Ta on proovinud jõudu ka ajakirjanikuna, tõlkijana. Sundis end kõigest jõust rahulikuks. Leidsin lahenduse omal jõul, ilma kellegi abita. Jätkas uuringuid uue, värske jõuga. c. kõnek majanduslik suutlikkus, varaline seis. Aineline, rahaline, varanduslik jõud. Üle jõu käivad kulutused. Sellest summast käib mu jõud üle. Vanematel ei olnud jõudu laste koolitamiseks, gümnaasiumi panemiseks. On ennast omast jõust, omal jõul koolitanud. Väikese talu jõud ei andnud kaht hobust pidada. Jõud ei kandnud viljapeksumasinat osta. Nende jõud lubab suured pulmad teha. *Talve jooksul ta elas üle jõu, tegi võlgu .. E. Vaigur. d. intensiivsus, hoog, energia (1. täh.); võimsus, tugevus. Langeva vee, tuule, tormi jõud. Lainete purustav jõud. Plahvatuse jõud. Turbiin töötab auru jõul, tuule jõul. Orus kaotas jõevool oma jõu. Tuisk möllas hirmsa jõuga. Tuul võtab aina jõudu 'tugevneb'. Veski käis täiel jõul, täie jõuga. Tuli oli saavutanud kohutava jõu. Tants kestis raugematu jõuga. Tunnete, ideede jõud. Üksmeeles, ühenduses on meie jõud. Riigi majanduslik, poliitiline, sõjaline jõud. Lootus ärkas uue jõuga. Male tõmbas teda järjest suurema jõuga.
▷ Liitsõnad: elu|jõud, hiiglase|jõud, hobuse|jõud, inim|jõud, karu|jõud, keha|jõud, kopsu|jõud, käe|jõud, lihase|jõud, mehejõud; hinge|jõud, kujutlus|jõud, loome|jõud, mõtte|jõud, otsustus|jõud, tahte|jõud, väljendusjõud; ostujõud; auru|jõud, elektri|jõud, hõõrde|jõud, liikumis|jõud, loodus|jõud, masina|jõud, mootori|jõud, plahvatus|jõud, tuule|jõud, veejõud; hobujõud.
2. mõju, võim, mõjuvõim. Laulu, sõna, kõne jõud. Kirjanduse, kunsti, muusika jõud. Näidendi kunstiline jõud. Harjumuse, traditsiooni jõud. Rütmi vastupandamatu jõud. Aja jooksul ravimi jõud väheneb, kaob. Liiga sagedane karistus kaotab oma jõu. || maksvus, kehtivus. Tõendil, allkirjal, dokumendil on seaduslik jõud, ei ole seaduslikku jõudu. Vanad seadused on kaotanud jõu. Seadus astub jõusse 1. märtsist. Korraldus, keeld, kokkulepe on jõus ja jääb edasigi jõusse. Seaduse tagasimõjuv jõud.
▷ Liitsõnad: mõju|jõud, ravi|jõud, seadus|jõud, veenmis|jõud, võlujõud.
3. see, kes v. mis tegutseb, avaldab mõju v. toimet. a. füüs kehade liikumise v. kuju muutumise põhjus; van sün. tung. Elektromotoorne, elektrostaatiline, magnetiline jõud. Kehale mõjuvad jõud. Samasuunalised, vastassuunalised jõud. Jõudu arvutama. Jõud on massi ja kiirenduse korrutis. b. mõjuv v. toimiv tegur. Meie poolel oli veel üks jõud, mis mõjutas asjade käiku. Ühiskonna tootlikud jõud 'tootmise elavate ja esemeliste elementide summa: inimesed ja tootmisvahendid'. Rahulolematus on edasiviiv jõud. Inimesele vaenulikud jõud. Usk üleloomulikesse, kõrgematesse jõududesse. Siin on küll salapärased, mustad, tumedad jõud mängus olnud. c. eri ilme v. tegevussuunaga rühmitis ühiskonnas. Ühiskonna progressiivsed, patriootlikud, demokraatlikud, tagurlikud jõud. Jõudude konkurents, tasakaal. d. mingil alal töötaja v. tegutseja. Teatri loomingulised jõud. Ta on klubi näiteringi kandev jõud. Suurtalu koristas juurvilja omade jõududega. e. ‹hrl. pl.› sõjavägi, sõjaväeüksused. Riigi relvastatud jõud. Vaenlase suured, ülekaalukad jõud. Värsked jõud paisati lahingusse. Vastase jõud löödi tagasi. Meie jõududel õnnestus vaenlase edasitung peatada.
▷ Liitsõnad: elastsus|jõud, elektromotoor|jõud, gravitatsiooni|jõud, kapillaar|jõud, kohesioon|jõud, magnet|jõud, pindpinevus|jõud, raskus|jõud, tsentrifugaal|jõud, tsentripetaaljõud; abi|jõud, büroo|jõud, haldus|jõud, hooaja|jõud, lava|jõud, põhi|jõud, tipp|jõud, töö|jõud, õppejõud; julgeoleku|jõud, kaitse|jõud, löögi|jõud, maa|jõud, mere|jõud, rahu|jõud, relva|jõud, soomus|jõud, tuuma|jõud, võitlus|jõud, õhu|jõud, üldjõud.

järele|andlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
selline, kes v. mis (kergesti) järele annab. a. (kergesti) nõustuv, leplik. Järeleandlik mees. Järeleandlik loomus, iseloom. Püüdis naist meelitustega järeleandlikumaks teha. b. painduv v. veniv, mittejäik. Järeleandlik kudum. *Järeleandlik toestik võib mäerõhu mõjul piiratud ulatuses muuta oma kuju ja mõõtmeid.. H. Aruküla.

jää|skulptuur
jääst tahutud skulptuur; jääst vormunud kuju. Tegi, ehitas, meisterdas kukekujulise jääskulptuuri. Mereäärsed, looduslikud jääskulptuurid.

kaitse|kuju
biol ümbritseva keskkonna mingit objekti jäljendav kehakuju (näit. putukatel)

kaliiber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. sõj tulirelva rauaõõne, kuuli, mürsu v. miini läbimõõt (hrl. mm-tes); lennukipommi mass kg-des. Vintpüssi, automaadi, püstoli, kuuli kaliiber. Keskmise kaliibriga suurtükid.
2. tehn skaalata ja liikuvate osadeta mõõteriist toote mõõtmete, kuju v. osade vastastikuse paigutuse kontrollimiseks
▷ Liitsõnad: hark|kaliiber, kork|kaliiber, kuju|kaliiber, normaal|kaliiber, pilukaliiber.
3. piltl suurusjärk, suurus. Seal oli igas kaliibris haamreid. Börsil oli alati mitmes kaliibris ärimehi. *.. peab siiski ütlema, et hoolimata kõigest on ta üpris tagasihoidliku kaliibriga kelm. A. Alas (tlk).

kant ‹kandi 21› ‹s›

1. kahe nurgi asetseva pinna v. tahu ühinemisserv, vahel ka vastav pind v. tahk. Laua, kapi, kasti teravad kandid. Telliste kandid on transportimisel rikutud. Viili kandid. Arheoloogid leidsid kulunud kantidega jahvekivi. Mutril on kuus kanti. *Poisi sile nägu läks nukiliseks, lõualuude kant tungis äkki esile .. M. Rebane. | piltl. Küll elu talt kõik teravad kandid maha nühib.
2. riietusesemele äärisena õmmeldud riide- v. nahariba. Kitsas, lai kant. Kantidega kostüüm. Särgi, põlle, kleidi kandid. Kandiga õmblus, palistus. Kandiga kaunistatud põll, kaelaava. Karusnahkse kandiga kapuuts. Peas oli tal ümmargune punase kandiga müts. || (üldisemalt:) külge püstloodselt ümbritsev ääris. *..lillepeenar, millele murumätaste halja kandiga oli antud südame kuju. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kaunistus|kant, palistus|kant, äärekant; käise|kant, püksikant.
3. (ebamääraselt:) teat. ümbruskond, ümbrus, piirkond, maanurk. Tartu, Viljandi, Abja, Avinurme kandi mees. Ta on Kunda kandist pärit. Ta elas kusagil Pelgulinna, Sõle tänava kandis. Ühe kandi inimesed. Ma pole teda varem siin(pool) kandis näinud. Seal kandis oli kõvasti sadanud. Siia kanti on mujalt rahvast tulnud. Siinset kanti ma tunnen hästi. See oli talle täiesti võõras kant. Meie kandis seda kommet ei ole. Kust kandi mehi olete? See kant siin on metsavaene. Me elame samas kandis. Uudis levis igasse kanti. Hulkus sadama kandis ringi. Raudtee kandist kostis püssipauke. || teat. suund, külg, ilmakaar. Kust kandist on täna tuul? Mehed lähenesid majale mitmest kandist. Nad olid eksinud ega teadnud, kus kandis on kodu. Maantee on hoopis teises kandis. Te lähete ju valesse, teise kanti. Ehmunud lapsed põgenesid igaüks ise kanti. Keeras end peegli ees mitut kanti. Kõmpisin linnakese kümmet kanti 'väga mitmes suunas' läbi. Uuris autot igast kandist. *Meri otse tuppa ei paista, aga kolme kanti on ta ometi siinsamas kaldakinkude taga .. A. Hint. | piltl. Tema huvid kaldusid teise kanti. Teada ju, kuhu kanti tema mõte hoiab. Puudus üksmeel: igamees vedas, kiskus ise kanti. Jutt pööras, keeras ohtlikku kanti, ohtliku kandi peale. Tal pea lõikab, jagab iga kandi pealt. Poiss hoiab juba kolmekümne kanti. *Palju seda uut esimeest siiski usaldada võib või mis kanti mees ta üldse on? R. Vellend.
▷ Liitsõnad: kodu|kant, sünnikant.
4. kõnek vaatlus- v. käsitlusaspekt, millest millelegi v. kellelegi lähenetakse. Asja kaaluti mitmest kandist, mitut kanti, mitme kandi pealt. Andmed on mitut-setut kanti kontrollitud. Seda võis kümmet kanti 'väga mitut moodi' tõlgendada. Asju tuleb õige kandi pealt vaadata. Tore mees igast kandist. Ta on igat kanti tubli mees. Mis kandi pealt ka ei vaataks, ikka miski ei klapi. Mõne kandi pealt, mõnest kandist on ta imelik mees. Las õpib elu ka sellest kandist, selle kandi pealt tundma.
5. kõnek kantmeeter. Viissada kanti kände, kive. Tee sillutamiseks kulus mitukümmend kanti kruusa.

karakter ‹-i, -it 2› ‹s›

1. iseloom. Tal on kindel karakter. Tugeva, nõrga karakteriga inimene. Karakterit kasvatama. Temaga ei saa keegi läbi, tal on õudne karakter. Sa ei tunne veel tema karakterit! *Eestlaste karakter olla sulam indoeuroopa dünaamikast ja uurali staatikast .. L. Meri. || tugev iseloom, tugev tahe. Sel poisil on karakterit, liiga teha endale ei lase. Leida on karakteriga tüdruk. || (üldisemalt:) laad. Eesti ja armeenia muusika on oma karakterilt väga erinevad.
▷ Liitsõnad: inimkarakter.
2. kõnek teat. iseloomuga inimene. Nõrk karakter nõustub kõigega. *Oled kaval ja keeruline karakter, Filosoof ... E. Rannet.
3. kirj teater selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Tüüpilised karakterid. Teose kõige õnnestunumaks karakteriks on peategelane. „Maa ja rahva” Logina Peter on keerukas ja vastuoluline karakter. Näitlejana kehastas ta väga mitmesuguseid karaktereid.
▷ Liitsõnad: meelis|karakter, põhikarakter.

karakter|kuju
karakter (3. täh.)

karja|lambake
koguduse liige, karjalambuke. *.. jumalateenistust pidas, et Hea Karjase kuju abil kinnitada oma karjalambakeste kõikuma löövat usku. L. Metsar.

keel ‹-e, -t 34› ‹s›

1. toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas, inimesel tähtis ka kõneelundina. Inimese, looma keel. Keele näärmed, lihased. Roosa, punane, täpiline keel. Liigutab keelt suus. Tõmbas keelega üle margi. Keelde, keelt katki hammustama. Keelt suust välja ajama. Poiss näitas vastasele õrritavalt keelt. Laksutasin vaimustatult keelt. Köögist tulevad lõhnad panid keelt limpsama. Koeral palavaga keel ripakil, suust väljas. Kutsikas limpsab poisil keelega üle põse. Lehmal on kare keel. Rähnil on pikk kidaline keel. Maol on kaheharuline keel. || (kõneelundina, hrl. piltlikes ütlustes rääkimisviisi, kõnetakistust, jutu usaldatavust vms. iseloomustades; vt. ka fraseoloogiaosa). Eidel on väle, nobe, osav keel. Keelega jahvatama on nad meistrid. Mure, hirm nööris tal keele kinni. Tahtis midagi ütelda, aga keel liikus kangelt, ei kuulanud sõna. Ennem kuivagu mu keel, kui seda ütlen. Jäi uskuma petise valelikku keelt. Aina lubavad mesimagusal keelel. Selle mehe teravat keelt tuleb karta. Meelitajal on libe keel. Kuri keel on teravam kui nuga. *Ja uskuda ei maksa ka, kui keegi sindki kergel keelel sõbraks nimetab. E. Krusten. || loomade vastav elund lihasaadusena. Menüüs on keel hernestega. Kulinaariakauplusest saab keedetud keelt.
2. piltl kuju poolest keelt (1. täh.) meenutav osa millelgi. a. pikk kitsas kaugele esileulatuv maa-, jää- vm. riba. Neem ulatub kitsa keelena kaugele merre. Mägedest voolab alla suure liustiku keel. Sooja õhu keel ulatub kaugele põhja. b. kinga v. saapa paeltealune poollahtine nahalapp. Kingal, saapal on keel rebenenud. c. võtme osa, mis lukustusriivile vajutades kas suleb v. avab luku. Võtmel murdus keel. d. seotises tapi väljaulatuv osa. Keelega harktapp. e. piitsavarre külge kinnituv nöör v. rihm, piug. Piitsa keel. Tõstab käe piitsaga, selle keel vihiseb läbi õhu. f. leegi v. laine ladvaosa, hari, tipp. Leekide punased keeled. Lainete keeled limpsivad rannakive. g. ‹liitsõna järelosana› esineb taimenimetustes
▷ Liitsõnad: jää|keel, kaalu|keel, laava|keel, laine|keel, leegi|keel, liustiku|keel, luku|keel, lume|keel, piitsa|keel, rihma|keel, riivi|keel, suitsu|keel, tapi|keel, tuisu|keel, tule|keel, võtmekeel; karu|keel, käo|keel, mao|keel, peni|keel, ussi|keel, ämmakeel.
3. inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja. a. (üldiselt). Mõtlemine toimub keele abil. Keele teke, areng, struktuur, foneetiline süsteem. Suuline, kirjalik keel. Loomulikud, kunstlikud keeled. Žestide keel. b. (mingi rahva v. rahvuse suhtlemisvahendina). Soome, araabia, poola, jakuudi, hotentoti keel. Indoeuroopa, soome-ugri, turgi, semi keeled. Germaani, romaani, slaavi keeled. Läänemeresoome, volga, permi, ugri keeled. Samojeedi keeled. Aglutineerivad, flekteerivad, inkorporeerivad keeled. Analüütilised, sünteetilised keeled. Elavad ja surnud keeled. Klassikalised keeled 'kreeka ja ladina keel'. Keelt õppima, omandama, õpetama. Ta oskab, valdab, räägib, kõneleb vabalt mitut keelt. Mees õppis ära, selgeks rootsi keele. Kuidas see sõna vene keeli on? Vastas puhtas, vigases, aktsendiga läti keeles. Keelte peale oli tüdrukul annet. Jutuajamine käis, toimus inglise keeles. Nende kodune keel oli saksa keel. Tal paljud keeled käes, selged. Teos tõlgiti mitmesse keelde, paljudesse keeltesse. Tõlgib ungari keelest eesti keelde. Mis keeles ma pean vastama? Tekst oli trükitud kolmes (kohalikus) keeles. Šveitsis on neli ametlikku keelt. Tallinna, tartu keel. c. (eripärane) keelepruuk, väljendusviis v. stiil. Õpilaste, sõdurite, tudengite keel. Ilukirjanduse keel. Rahvaluule, vanasõnade keel. Ajakirjanduse keel. Esseede viimistletud, lihvitud keel. Maarahva, dialoogi lopsakas keel. „Kalevipoja” keel. Tammsaare, Tuglase, Kangro keel. Kunstipärane keel. Ilmekas, väljendusrikas, värvikas, kujundirohke, varjundirikas keel. Ajalehe keel oli kuiv, igav, trafaretne, hall, šablooniline. Raamat oli kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Sel tõlkijal on hea, ladus keel. Keelelt kehv, kesine teos. Juba keelest on kuulda, et oled siin võõras.
▷ Liitsõnad: alg|keel, alus|keel, antiik|keel, ema|keel, eri|keel, hõimu|keel, häälik|keel, inim|keel, kirja|keel, kirjandus|keel, kultuur|keel, lähte|keel, maailma|keel, maa|keel, murde|keel, mustlas|keel, naaber|keel, pisi|keel, põhi|keel, rahvus|keel, riigi|keel, sala|keel, sega|keel, substraat|keel, sugukonna|keel, sugulas|keel, suhtlemis|keel, sõsar|keel, tehis|keel, tuleviku|keel, vahendaja|keel, vahendus|keel, viipe|keel, võõr|keel, vähemus|keel, välis|keel, õppekeel; ajalehe|keel, all|keel, ameti|keel, argi(päeva)|keel, eriala|keel, ilukirjandus|keel, kantselei|keel, kaubandus|keel, kiriku|keel, kohtu|keel, kõne|keel, käibe|keel, laste|keel, luule|keel, norm|keel, normaal|keel, nüüdis|keel, oskus|keel, piibli|keel, proosa|keel, raamatu|keel, rahva(luule)|keel, salongi|keel, sõduri|keel, tarbe|keel, teabe|keel, teadus|keel, tehnika|keel, tänapäeva|keel, õpilas|keel, ühis|keel, üld|keel, üliõpilaskeel.
4. piltl sõnadeta väljendus v. informatsioon millegi kaudu (hrl. eelneb vastav sõna genitiivis). Pilkude, miimika, liigutuste keel. Mesilaste, sipelgate, loomade keel. Signaalide keel. Helide keel. Arvude keel on selge ja täpne. Kunstnik annab muljeid edasi värvide, kujundite keeles. Igal kunstiliigil on oma keel ja väljendusvahendid. *Ja ema sõnade järgi pidid ristipandud nuga ja kahvel lauakommete keeles tähendama, et sööja pole veel lõpetanud. H. Pukk. *Siin tõlkis Mart Saar metsade kõnet laulude keelde .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: filmi|keel, heli|keel, kujundi|keel, tantsu|keel, vormikeel.
5. sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamiseks
▷ Liitsõnad: algoritmi|keel, programmeerimis|keel, sümbolikeel.
6. kõnek kasut. inimese kohta. a. sõj informatsiooni saamiseks kinni püütud vaenlane. Luurajatel on ülesanne hankida, kaasa tuua keel. Mehed saadeti keelt püüdma. b. ‹hrl. pl.› kadedad, laimavad, pahatahtlikud vms. inimesed (millegi levitajaina, edasikandjaina). Kurjad keeled rääkisid tüdrukust igasugust halba. Hakka nüüd kõiki kadedaid keeli uskuma! *Nüüd oli Liinale selge, et kolmandad keeled olid temast ette jõudnud. O. Tooming.
7. millegi traatjas pinguldatud osa. a. muus üle kahe tugialuse pinguldatud häälestatav heliallikas, pillikeel. Tšello, kontrabassi, mandoliini, kitarri, harfi, tsitri, klaveri keeled. Sooltest, metallist keeled. Näppis, sõrmitses pilli keeli. Mängija sõrmed hakkavad keeltel nobedalt liikuma. Viiulil katkes keel. Tõmbab poognaga üle keelte. Vanematel kanneldel oli kuus keelt. | piltl. Hinge, südame keeled. Mälestus puudutas tema hinges kõige hellemaid keeli. Oskab teise südames õige keele helisema panna. *Mingi keel Joonas tõmbus uuesti pinevile. A. Hint. b. reketiraamile kinnituv reketi nöörjas osa
▷ Liitsõnad: bassi|keel, kandle|keel, klaveri|keel, pilli|keel, reketi|keel, sool|keel, teras|keel, viiulikeel; hinge|keel, südame|keel, tundekeel.

keele|kuju
keele (3. täh.) mingi esinemisvorm. Varasem, arhailine keelekuju. *Laulude lõunaeestiline keelekuju juhatab nende loomis- ning levikukohta otsima Kagu-Eestist. V. Alttoa.

keeru|kuju
teatav keerutusega lastemäng; sellest osavõtja, kes on keerutuse katkestamisel tekkinud asendisse tardunud. *Praegu igatahes katkes nende lõbutsemine üpris ootamatult, nad jäid keset liikumistuhinat keerukujudena paigale .. R. Saluri.

keha|kuju
keha (1. täh.) üldine kuju. Tüdruku nägus, hea kehakuju. Kehakujult meenutab sinikala mõnevõrra koha.

kehastama ‹37›

1. konkreetset (kehalist) kuju, vormi v. väljendust andma. Kujur kehastas oma idee skulptuuris, skulptuuriks. *Kirjanik on suutnud oma teostes kehastada seda, mis on südamelähedane paljudele. O. Jõgi. || mingit tegelasosa esitama, kedagi mängima. Ta kehastas näidendis, filmis professorit. Tootsi kehastas lavastuses üks 8. klassi õpilane. *Sel viisil kehastas Viktoria igasuguseid naisi, alates „Maskeraadi” kangelannast ja lõpetades kolhoosiplikaga. A. Beekman.
2. mingi nähtuse, omaduse, kategooria konkreetseks väljenduseks, võrdkujuks olema. Loodusrahvaste jumalad kehastasid sageli loodusjõude. Te kehastate kõike seda, mis on minu ideaal. *Nagu kobenevast mullapinnasest taimevõrsed tärkasid rahva enese tahet kehastada püüdvad uued organid ja asutused. R. Sirge. *Toots oli lõvi ise ja kehastatud vahvus üheskoos. O. Luts.

kehastuma ‹37›
konkreetset (kehalist) kuju, vormi v. väljendust omandama. Kunstniku ideed kehastuvad tema teostes. Ta oli kehastunud tähelepanu, süütus, vagadus. *Jah, see oli poiss, tugev ja priske, otsegu tema kehastunud unistus. A. Jakobson. *Kui see kõrgem vaim kehastub inimesteks, siis ta murdub kui valgus värviliste klaaside läbi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: taaskehastuma.

ümber kehastuma
teist kuju võtma, teise ossa sisse elama. Näitlejad kehastuvad ümber lavakujudeks.

kera ‹11› ‹s›
ümmargune pallikujuline keha. Kera niiti, lõnga. Lõng, nöör on keras. Keri pael kerasse! Vihist keriti lõng keradesse, keradeks. Kera juustu. Lambikuplite kerad. Maal on kera kuju. Päikese hõõguv kera. Ümmargune nagu kera. Koerad tormasid kahe karvase kerana võõrale vastu. | ‹sisekohakäänetes, hrl. illatiivis v. inessiivis› (olukorda tähistavana). Siil kiskus end kerra. Kassipoeg, uss tõmbas end päikesepaistel kerra. Koer, kass magab keras. Poiss oli teki all keras. Vean enda diivaninurka kerra. Tõmbas jaladki istme all kerra. || mat korrapärane geomeetriline keha, mille ükski punkt ei asu keskpunktist kaugemal kui raadiuse pikkus. Kera raadius, läbimõõt, segment, vöö, kiht, sektor. Arvutage kera pindala, ruumala!
▷ Liitsõnad: juustu|kera, karva|kera, köie|kera, lõnga|kera, maa|kera, nahk|kera, niidi|kera, nööri|kera, okas|kera, pool|kera, päikese|kera, sule|kera, traadi|kera, tule|kera, viisi|kera, õiekera.

kerajas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
kerakujuline. Kerajas kuju, vorm, moodustis. Peaaegu kerajas klaasanum, vaas. Räästapääsukese pesa on kerajas. Viljad on kadakal kerajad. Põõsad olid pöetud kerajaks.

kesk|pealisus ‹-e 5› ‹s›
antr pea kuju klassifikatsioonijärk, mesokefaalsus

kiilu|kujuline
kiilu kuju omav, kiiljas. Kiilkirjas kasutati kiilukujulisi kirjamärke.

kiird ‹kiiru 21› ‹s›

1. ka anat zool pealagi, lagipea (vertex). Mehel on juba kiird paljas. *.. [mees] võttis mütsi peast, silitas oma paljast kiirdu .. M. Metsanurk. *Kuju oli suur ja lahja ning kiirust kannani mähitud surilinadesse. J. Aavik (tlk). | piltl. *Mäe lamedal kiirul turnivad sipelgaina isekallutajad. H. Kiik.
2. ehit võlvi, kupli kõrgeim osa

kindla|kujuline
kindlat kuju omav, mitte korrapäratu v. ebamäärane. Kindlakujulised moodustised. *Aegamööda jõudsid mehed niikaugele, et murelikes peades hakkas tekkima kindlakujulisi mõtteid .. E. Tennov.

kips|kuju
kipsist kuju, kipsist skulptuur. Jaamaesisel, pargis oli mitu kipskuju. Tardusin kipskujuks 'jäin liikumatult seisma'.

kirja|kuju
keelendi kuju kirjas. Pärisnime kirjakuju.

kirja|panek

1. kirjapandud tekst v. üksiksõnad (ka hiljem trükituna); üleskirjutis. Vana loodusvaatleja huvitavad kirjapanekud. Avaldas oma uurimisretkedel tehtud kirjapanekud trükis. F. J. Wiedemanni kirjapanekud komi keelest. Varasematest kirjapanekutest selgub nime algne kuju.
2. kirjapanemine, üleskirjutamine. Muljete kirjapanekuks jäi vähe aega.

kirurgia ‹1› ‹s›
meditsiini ja veterinaaria haru, kus haigete ravimine toimub peam. lõikuste abil. Kuse- ja suguelundite kirurgia. Traumatoloogiline, ortopeediline kirurgia. Teoreetiline, praktiline kirurgia. Plastiline kirurgia 'puuduvate kudede v. elundite asendamist ja moonutatud kehaosa kuju muutmist ning talitlushäirete ravi hõlmav kirurgia haru'.
▷ Liitsõnad: ilu|kirurgia, kopsu|kirurgia, kõhuõõne|kirurgia, laste|kirurgia, neuro|kirurgia, rindkere|kirurgia, silma|kirurgia, südame|kirurgia, veresoonte|kirurgia, üldkirurgia; elektro|kirurgia, hospitaal|kirurgia, operatiiv|kirurgia, veterinaar|kirurgia, välikirurgia.

kivi ‹9› ‹s›

1. looduses, maakoores esinev kõva mineraalne aine. Paemurrus murtakse kivi. Kivist alusmüür, hoone, kindlustus. Liikumatu kui kivist kuju. Porised teed on talve tulekul muutunud kõvaks kui kivi.
▷ Liitsõnad: juudi|kivi, kilt|kivi, küüne|kivi, liiva|kivi, lubja|kivi, nõrg|kivi, pae|kivi, pimss|kivi, põlev|kivi, päeva|kivi, räni|kivi, sarv|kivi, savikilt|kivi, tilke|kivi, tule|kivi, vilgu|kivi, õlikivi.
2. kõvast mineraalsest ainest looduslik keha. Kõva, rabe, ümar, lapik, veealune kivi. Karjamaal oli kivi kivis kinni. Põldudel lõhuti, korjati, koristati, kaaluti kive. Koorem kive. Kividest laotud aed. Poiss ronis suure kivi otsa. Seisab kivil, kivi otsas. Istus kivile. Jõest saab mööda kive kuiva jalaga läbi. Kivid veeti hunnikusse kokku. Lõin jala vastu kivi. Puuris kivisse augu. Poisid loopisid, pildusid kividega. Ehitusmaterjalina kasutati kive ja savi. Läks nagu kivi põhja. See ülesanne oli mul nagu kivi kaelas. Ega õnnetus käi kive ja kände mööda. Veerevale kivile ei kasva sammalt. Terav kirves leiab kivi. | (piltlikes väljendites). Ega temagi süda kivist 'tundetu' ole! Kividki peaksid kisendama (ütlus väga suurest kuritööst v. ülekohtust rääkides). || sellest töödeldud, vahel ka tehislikku päritolu ese. Veskis oli jahvatamiseks kaks paari kive. Teadlase sünnikohta asetati tema bareljeefiga kivi. Kaks kõva kivi ei tee head jahu.
▷ Liitsõnad: graniit|kivi, hiigel|kivi, hiiu|kivi, kalda|kivi, kant|kivi, klibu|kivi, loodus|kivi, maa|kivi, mere|kivi, muna|kivi, põhja|kivi, põllu|kivi, ranna|kivi, raud|kivi, ränd|kivi, sala|kivi, veer|kivi, võlu|kivi, ümarkivi; alus|kivi, ankru|kivi, ehitus|kivi, haua|kivi, hiie|kivi, ihna|kivi, ihumis|kivi, iste|kivi, jahvatus|kivi, jahve|kivi, kalmu|kivi, kerise|kivi, klomp|kivi, kolde|kivi, kultuse|kivi, kupitsa|kivi, käia|kivi, käsi|kivi, lautri|kivi, lihvimis|kivi, lingu|kivi, litograafia|kivi, luisu|kivi, lutsu|kivi, läve|kivi, mälestus|kivi, ohvri|kivi, piiri|kivi, raid|kivi, risti|kivi, ruuni|kivi, sillutus|kivi, tahu|kivi, tänava|kivi, uri|kivi, vajutus|kivi, veski|kivi, viske|kivi, vundamendi|kivi, võlvi|kivi, võrgu|kivi, äärekivi; kaarna|kivi, komistus|kivi, proovikivi.
3. looduslikku kivi (2. täh.) meenutav tehisliku päritoluga keha. a. (ehitusmaterjalina). *Ta nägi, kuis kollasest telliskivivirnast heideti kive käest kätte. F. Tuglas. b. (muu). *Kahe sõrmega toppis ta uue kivi välgumihklisse. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: ahju|kivi, dekoratiiv|kivi, ehis|kivi, ehitus|kivi, fassaadi|kivi, harja|kivi, katuse|kivi, korstna|kivi, parketi|kivi, põranda|kivi, voodrikivi; betoon|kivi, glasuur|kivi, kahhel|kivi, pott|kivi, räbu|kivi, silikaat|kivi, tehis|kivi, tellis|kivi, tsementkivi; tulemasinakivi.
4. vääriskivi, kalliskivi (v. selle imitatsioon). Säravatest kividest rinnaehe. Kividega kaunistatud käevõru. Neiu kandis tagasihoidliku kiviga sõrmust. Viie kiviga käekell.
▷ Liitsõnad: ehte|kivi, ilu|kivi, poolkallis|kivi, poolvääris|kivi, sõrmusekivi.
5. seemet (v. seemneid) ümbritsev kõva puitunud sisekest luuviljadel, luu. Kivideta kirsikeedis. Aprikoosidel, toomingamarjadel on kivid sees. Sülitas ploome süües kivid välja.
▷ Liitsõnad: aprikoosi|kivi, kirsi|kivi, ploomikivi.
6. mänguplaadike mõningates lauamängudes
▷ Liitsõnad: doominokivi.
7. ‹hrl. liitsõna järelosana hrl. pl.› med anorgaanilisest ainest tekkiv kõva kivitaoline moodustis sapipõies, neeruvaagnas v. kusepõies
▷ Liitsõnad: kuse|kivi, neeru|kivi, põie|kivi, sapikivi.
8. ‹hrl. liitsõna järelosana› kõva sadestis v. katt millegi pinnal. Katla seintele tekkis kivi.
▷ Liitsõnad: hamba|kivi, katlakivi.
9. ‹liitsõna järelosana› mõnedes ainenimetustes
▷ Liitsõnad: põrgu|kivi, seebi|kivi, silma|kivi, viinakivi.

kivi|kuju
Lihavõttesaare kivikujud. Seisab liikumatult nagu kivikuju.

kivinema ‹37›

1. kivistuma (1. täh.) Kõik otsekui kivinesid kohale. Ta istus liikumatult nagu kivinenud. *Vahel soovib pruut ise saada pigem kiviks kui vastumeelse mehe naiseks – ja kivinebki. A. Annist.
2. piltl liikumatuks v. ilmetuks, osavõtmatuks, tundetuks muutuma, kiviseks muutuma, tarduma. Nägu kivines maskiks. Küsitletava ilme kivines ja ta ei vastanud enam midagi. Ta süda on kivinenud võõraste hädade suhtes. *Kahtteistkümmend aastat ei elaks ka kõige kivinenum vanapoiss kõrbes naiseta... R. Sirge. || kindlat, muutumatut, jäika kuju omandama. Kivinenud väljendid, grammatilised vormid. Kivinenud vaated, seisukohad, arusaamad, eelarvamused. Kivinenud harjumused, tavad. *Eluaeg paigal seistes võib mõte tarduda, tõekspidamine kivineda .. V. Panso.

kivistuma ‹37›

1. kiviks v. kivikõvaks, kivitaoliseks muutuma. Betoon, tsementmört, kips, krohv kivistub õhu käes seistes. Kõdunemise eest kaitstud taime- ja loomajäänused kivistuvad. Väetis oli kuuris märjaks saanud ja (kõvaks) kivistunud. Kivistunud vaik. Präänikud olid kauasest seismisest kivistunud. Ootamatusest otsekui kivistusime paigale.
2. piltl kivinema, tarduma; osavõtmatuks, tundetuks muutuma. Vihast, hingevalust kivistunud nägu. Lapsed kivistusid hirmust. Kivistunud pilk. *Oli [vanglaülem] vana, väheldane, hall mees, kivistunud ja kalestunud oma ametis. F. Tuglas. || kindlat, muutumatut, jäika kuju omandama. Ta on kivistunud vaadete kammitsais. Dogmaks kivistunud seisukoht.

maha koksama
kõnek maha lööma, tapma, maha nottima, ära koksama. Ära mine õiendama, koksavad su veel maha! *Doktor ei olnud mingi enesetapja kuju. Ta koksati maha ja asi nudi. V. Pant.

kompimine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn kompima). Kompimisel oli ihu valus.
2. füsiol võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm. omadusi, kompimismeel, kompemeel

konar ‹-a 2›

1. ‹s› konarus (1. täh.) Vanker põrub tee aukudes ja konaratel. Lund oli juba niipalju maas, et kattis konarad kinni. Kivi teravad konarad. *Kõik konarad on juba siledaks nühitud, kuju on valmis. L. Metsar (tlk). || ebatasane, konarustega maapind. Pori oli külmanud konaraks. *.. köstrimajast lahkudes marsiti üle kevadise konara .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: jää|konar, mullakonar.
2. ‹adj› hrv konarlik. *Hoost sundi sai mees üle konara mulla .. V. Ridala. | piltl. *.. ja neid kaevikus kirjutatud konaraid ridu lugedes murdub viimnegi lootuse õlekõrs. F. Tuglas.

konkretiseerima ‹42›
konkreetset kuju andma, konkreetse(ma)ks muutma, täpsustama. Ülesannet, mõistet on vaja konkretiseerida. Väitekirja teemat piirati ja konkretiseeriti. Mõned konkretiseerivad näited teoreetilise arutelu juurde.

konkretiseeruma ‹37›
konkreetset kuju omandama, konkreetse(ma)ks muutuma. Esialgne üldjooneline ülesanne konkretiseerus.

kookas ‹adv›
kookus. Tal on pisut kookas kuju. *Ta läheb kookas nagu saju all. N. Baturin.

koond|kuju
paljude inimeste iseloomujooni sisaldav inimkuju kirjanduses v. kunstis, koondportree. *Elsa prototüüpi ei ole olemas, see on koondkuju oma ümbruskonnas nähtud naistest. H. Angervaks.

kordama ‹korrata 48›

1. uuesti, teist korda v. korduvalt tegema. Võimlejad kordasid harjutust. Kordasime katset. Laulja kordas publiku soovil viimast pala. Lavastaja laskis proovil üht ja sama stseeni mitu korda korrata. Signaali, teadet korratakse iga viie minuti järel. Mõne aja pärast vastane kordas rünnakut. Marjapõõsaste pritsimist tuleb korrata. Helilooja kordab kolmandas osas sama motiivi. Seda viga, eksimust ei tohi ma enam korrata. Autor kipub viimastes teostes end kordama. || õpitavat uuesti (täiendavalt v. meelde tuletavalt) läbi võtma, seda üle lugema, üle harjutama vms. Ainet, õppetükke kordama. Homseks korrake suure ja väikese algustähe reegleid! Õpilane jäi, jäeti klassikursust kordama 'teiseks aastaks samasse klassi'.
2. enda v. teiste sõnu, arvamusi teist korda v. korduvalt lausuma v. esile tooma (ka kirjas). Kordab oma küsimust, väidet, kutset, ettepanekut, ähvardust. Õpetaja ütles värsse ette ja lapsed kordasid kooris järele. „Mis nüüd küll saab! Mis nüüd küll saab!” kordas naine masinlikult. Kordab aina üht ja sama: nii on vaja! Kordan veel kord: töö tuleb ülehomseks lõpetada. Ta kordas papagoina iga mu sõna. Pole mõtet kõike eelöeldut korrata. See on palju korratud tõde. Miks te kogu aeg teiste seisukohti kordate? Ta kordab oma kirjutises sama, mida juba varemgi öelnud. *„Seitseteist?” küsis kokk. „Seitseteist,” kordas Eebe tasa. M. Raud. | piltl. *Mets kordas tumeda kajana kõue kõminat. J. Saar.
3. varem saavutatut uuesti saavutama; midagi järele tegema. Noormees kordas 100 meetri jooksus Eesti rekordit. *Kui mõni usklik pühakuju või altari läheduses risti ette lööb, kordab seda igaks juhuks ka Talapuu. J. Semper.
4. mingis suhtes samasugune olema. Sõrve poolsaare maastikud kordavad väiksemais mõõtmeis Saaremaad. *Vaadake neid õllekannusid! Ükski ei korda kuju ega mustrit! L. Promet.
5. küntud (kesa)põldu hiljem uuesti läbi kündma. Kesa, põldu kordama. *Nüüd vaja [maa] esiteks kõik üles künda, äestada, korrata ja jälle äestada. R. Roht.

korraline ‹-se 5›

1. ‹adj› kindla korra järgi ette nähtud. Korraline istung, koosolek, kongress. Korraline puhkus. Korraline tegu aj regulaarne teokoormis, mitte abitegu. *Peale selle oli veel hulk igasuguseid korralisi ja mittekorralisi lõive ning makse, mis riigikassa heaks nõuti. R. Kulpa (tlk). || kindla, püsiva ametikohaga. Korraline õppejõud, professor.
▷ Liitsõnad: erakorraline.
2. ‹s› aj korrateoline. *Nimelt on nii 1803. kui ka 1805. aastast teada üheaegselt mõisasse nõutud korraliste arv. H. Ligi.
3. ‹s› van peredes kordamööda ülalpeetav isik, külakorda käija. *Üks selline elust nähtud ja huvitavalt joonistatud tüüp on ka Vokikeps, küla peredes korralisena elava kerjuse kuju. R. Alekõrs.

kristalliseeruma ‹37›

1. keem geol mittekristallilisest olekust kristallilisse siirduma, kristallideks muutuma. Suure soolsusega järvedes sool kristalliseerub ning langeb põhja. Kristalliseeruv mesi.
2. piltl selget kuju omandama, välja kujunema, vormuma. Esimesed muljed matkast hakkavad kristalliseeruma. Need ideed kristalliseerusid kindlateks tõekspidamisteks. *.. Riia kui suurlinn ja läti vaimuelu tsentrum oli kui suur sulatusahi, kus klaarusid ja kristalliseerusid noored talendid.. J. Vahtra.

krüpteerima ‹42›
info andmetele kõrvaliste jaoks loetamatut kuju andma, krüptima. Dokumente, meilisõnumeid krüpteerima. Krüpteeritud failid.

kuju ‹11› ‹s›

1. väline vorm; esinemisvorm. Keha, pea, silmade, kõrvade kuju. Eseme kuju. Maal on kera kuju. Järvel on ebakorrapärane kuju. Kujult erinevad purjetüübid. Lillepeenrale oli antud ringi, hulknurga kuju. Pilved muutsid järjest kuju. Savi hakkas ta käe all ikka enam kannu kuju võtma. Sõna, kohanime tänapäevane kuju. Plaan, idee, kavatsus, mõte hakkab selgemat kuju omandama, võtma, saama. Püüdis oma märkusele leebemat kuju anda, leida. Teos anti välja täiendatud, parandatud, muutmata kujul. Haigus esineb kergel, raskel, varjatud kujul. Ravim on müügil pulbri või tablettide kujul. See on puhtal kujul 'täiesti, täielikult' minu eraasi. Maja taastati algses mahus ja kujus. || (inim)keha väline vorm, figuur, kogu. Tüdruku habras, sale kuju. Mehe tugev, kõrge, sihvakas kuju paistis teiste seast silma. Pole tal (head) rühti ega kuju. Kujult oli ta priske ja matsakas. Läheneja on kuju järgi otsustades meesterahvas. Naise hele kuju kadus puude vahele. *„Vaene peni,” ütles naine, vaadates metsa sörkiva koera arglikku, kõhna, viletsat kuju. R. Roht.
▷ Liitsõnad: alg|kuju, eri|kuju, normaalkuju; keele|kuju, nime|kuju, tähtkuju; keha|kuju, väliskuju.
2. elusolendi (hrl. inimese) kolmemõõtmeline kujutis. Pronksist, graniidist, kipsist kujud parkides, haljasaladel, teede ääres. Puust, luust nikerdatud kuju. Väike savist voolitud, keraamiline kuju. Jumalate, pühakute kujud. Tedrejahil kasutati peibutamiseks papist või riidest tehtud tetrede kujusid. Valvurid seisid liikumatult nagu kujud.
▷ Liitsõnad: graniit|kuju, kips|kuju, kivi|kuju, marmor|kuju, pronks|kuju, puu|kuju, raid|kuju, rinna|kuju, terrakota|kuju, vahakuju; hobuse|kuju, inim|kuju, keisri|kuju, linnu|kuju, looma|kuju, pühakuju.
3. kujutluspilt (hrl. isikust). Tema kuju kerkib mulle tihti silme ette. *Ehk küll ma pole kaua näinud sind, / mu südames on sinu armas kuju.. M. Nurme.
▷ Liitsõnad: ees|kuju, mõtte|kuju, võrdkuju.
4. teat. isik kogu oma (vaimses) olemuses, isiksus. Tuntud, autoriteetne kuju. Kihnu Jõnn on meie purjelaevanduses legendaarne kuju. G. Ernesaks on laulupidude populaarseim, keskne kuju. Johannes Kotkas, meie maadlusspordi silmapaistev kuju. || kõnek hrl hlv tüüp, tegelane. Ta on veider, imelik, kahvatu, keskpärane, kahtlane, ebameeldiv kuju. Arvo on tõepoolest mannetu, hale, koba kuju. Ah, oli üks mulle hoopis tundmatu kuju. Need on sünged kujud, ei mõista nalja. Keegi habetunud kuju käis sind küsimas. || kirjandusteose, rahvaluule, filmi tegelane, tegelaskuju (ka laval näitleja kehastuses). Kirjanduslik, üldistatud, tüüpiline kuju. Positiivne, negatiivne, koomiline, traagiline kuju. Romaani, näidendi keskne kuju. Theodor Altermann lõi Piibelehena unustamatu, värvika kuju.
▷ Liitsõnad: karakter|kuju, koond|kuju, kõrval|kuju, lava|kuju, mees|kuju, nais|kuju, suur|kuju, tegelaskuju.

kujukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. ilmekas, väljendusrikas; iseloomulik, tabav. Kujukas ütlus, keeletarvitus, kirjeldus. Kujukas ülevaade sündmuste käigust. Teos loob kujuka pildi sajandivahetuse külaelust. Lapsepõlvemuljed on kõige värvikamad, kõige kujukamad.
2. hrv ilmekat kuju omav, plastiline. *Jaani nukud said ikka kujukad ja siledad, Raldi omad olid aga vormitud, viletsad puutükikesed. B. Alver.

kujuke(ne) ‹-se 5› ‹s›
(< dem kuju (hrl. 2. täh.)) Savist, portselanist kujukesed. Luust nikerdatud kujuke.

kujuldasa ‹adv›
hrv oma kujult, kuju poolest. *.. [tuletised] on keeleliselt otstarbekad ja kujuldasa piisavalt eestipärased. R. Kull. *Sest imesõnast prints, kes konn on kujuldasa, / ju ainult muinasloos piltilusaks saab taas... J. Kross (tlk).

kujundama ‹37›

1. (olemasolevale) kuju, vormi v. ilmet andma, vormima. Iseloomu, maailmavaadet, käitusmisviisi, harjumusi kujundama. Aastad kujundavad inimest. Ajastu kujundas noorukites palju ühiseid jooni. Elu on häbelikust noorukist kujundanud energilise mehe. Kunst kujundab maitset. Tuul kujundab maapinna reljeefi. Lähematel päevadel kujundab Baltimaadel ilma tsükloni lääneserv. Vana loss kujundati kunstigaleriiks. *Kuivades tõmbusid ta küpse nisu värvi juuksed käharaisse, mida polnud kujundanud ei lokitangid ega elektrilokiaparaat. O. Tooming. || kunstipärast kuju andma. Maitsekalt kujundatud raamat, tiitelleht. Kaunilt kujundatud õllekann, vaateaken. Mööbel on kujundatud ampiirstiilis, rahvuslikus laadis. Etenduse lavapildid, dekoratsioonid kujundas L. Roos. Sissesõidutee võiks kujundada alleena.
2. looma, tekitama, moodustama. Õhukestel muldadel kujundab puu endale pindmise juurestiku. Tihe lehestik kujundas nagu katuse nende pea kohale. Kaevamismullast kujundati tiiki saar. Tantsupaarid kujundasid murule vöökirja. *Tartust .. püüti kujundada midagi boheemkonna keskuse taolist. R. Parve.

kujunema ‹37›

1. kellekski v. millekski arenema v. muutuma, mingit kuju v. vormi omandama. Ühiskonna moraalireeglid on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Metsikutest viljapuudest on aretajate töö tulemusena kujunenud kultuursordid. Millised oleme ise, selliseks kujunevad ka lapsed. Raamatukogu on kujunenud üheks oluliseks kultuurikeskuseks meie linnas. Ootame ära, milliseks olukord kujuneb. Sündmuste käik kujunes soodsaks. Pärlid, kristallid on veatult kujunenud. Tal on kindlaks kujunenud põhimõtted. Ajalooliselt kujunenud tingimused. Aegade jooksul kujunenud tavad. || tekkima, sündima, moodustuma. Maakoore kõrgematest osadest kujunesid mandrid ja saared. Pilved kujunevad veeaurust. Pehmetel talvedel ei kujunegi jõgedel püsivat jääkatet. Noorte kambad kujunevad justkui iseenesest. Asula kujunes keemiakombinaadi juurde, ümber. Noortes Aafrika riikides on tööstus alles kujunemas.
2. (millekski, mingisuguseks) osutuma v. saama. Võitlus kujunes ebavõrdseks. Majanduskriis kujunes pikaks ja raskeks. Heinatöö kujunes meie kutsetööle meeldivaks vahelduseks. Mängu tulemuseks kujunes viik. Konkurents kujunes äärmiselt tihedaks. Esimene üldlaulupidu kujunes rahvuslikuks suursündmuseks.

välja kujunema
kindlat (lõplikku) kuju v. vormi omandama, välja arenema. Organisatsioon kujunes lõplikult välja sajandi keskpaiku. Seltsil on välja kujunenud kindel liikmeskond. Õiepungad kujunevad välja juba sügisel. Tüüpiline haiguspilt kujunes välja alles nädala lõpuks. Kindel, väljakujunenud maitse. Väljakujunenud tõekspidamised, traditsioonid, harjumused, maailmavaade. *Noorem õde ei olnud veel välja kujunenud. Igatahes tõotas ka temast saada midagi veetlevat. L. Perandi.

ümber kujunema
esialgsega võrreldes teisenema, teistsugust kuju, vormi omandama. Algne laulutüüp on aja jooksul tublisti ümber kujunenud. Tingitud refleks võib kustuda või ümber kujuneda.

kuju|raidur
kujur. *.. peale maalimise olen ka kujuraidur.. M. Sinisoo (tlk).

kuju|raiuja ‹1› ‹s›
kujur

kujutama ‹37›

1. konkreetsel, nähtaval kujul esitama; nähtavat pilti, kuju looma. Foto kujutas noort naist lapsega. Skulptuur kujutab haavatud sõdurit. Lavapilt kujutab talutuba. Vapil on kujutatud kotkas. Maalikunst kujutab sündmusi, kirjanik jutustab neist. Temperatuuri muutumist saab graafiliselt kujutada. Joonisel on kujutatud tüvikoonus. Näitlejad kujutasid ajaloolisi tegelasi meisterlikult. Kujutav kunst 'eelkõige maalikunsti, graafikat ja skulptuuri hõlmav kunstiharu'. Kujutav geomeetria 'ruumilisi kujundeid tasapinnal esitav geomeetriaharu'. || millestki kirjeldades, jutustades pilti looma. Kirjanik kujutab elu nii, nagu see tegelikult oli. Romaanis kujutatakse esimesi sõjajärgseid aastaid. Jutustuse peategelast on kujutatud kasuahnena. Püüdis olukorda paremas valguses kujutada.
2. olema, moodustama (hrl. esineb koos sõnadega endast, enesest). Romaan kujutab endast triloogia viimast osa. Tema elukäsitus ei kujuta endast terviklikku süsteemi. Tolm kujutab endast väikeste tahkete aineosakeste kogumit. Iga lend kujutas endast omaette julgustükki. Tahaksin teada, mida ta endast kujutab 'mis on ta tegelik olemus'. Kujutab endast liiga palju 'on ennast täis, liiga enesekindel'. *Inimene oli nõder, tihti halb, vahel õiliski; elu kujutas puudulikku, enamasti suursuguseta kompromissi.. I. Jaks.
3. hrv kujutlema, ette kujutama. *Nüüd kujuta – mind kümme aastat nooremaks. T. Kallas. *Ja vaimus kujutasime, kui kena oleks siin ühel sumedal suveööl vähke püüda.. M. Mõtslane.
4. van (vees) peegeldama. *Tasa hingab lehevarjus / sügav järv, nii sinine; / pilved sees end kujutavad.. L. Koidula. *.. et nagu peegel ta silmale / sätendas Peipsi vesi. / Ja et sääl peeglis end kujutas / randlase majakene.. G. Suits.

kukla|joon
kukla kuju profiilis. Kuklajoont rõhutav soeng.

kulend ‹-i 2› ‹s›
zool ajutine kuju muutev protoplasmajätke ainuraksetel liikumiseks ja toidu haaramiseks, ka mõne hulkrakse looma rakkudel (näit. fagotsüütidel), pseudopood

kuri|vaim

1. ‹ka lahkukirjutatuna› kurat, saatan; õel, paha vaim. Kurivaim tulnud püha meest kiusama. Kurivaim võtnud looma kuju. Talle on lausa kurivaim sisse läinud. See pole tont, vaid päris kurivaim ise. Julge kui kurivaim 'väga, pööraselt julge'. Lõhub riideid kui kurivaim 'pööraselt palju'.
2. ‹esiosa võib jääda ka omastavasse v. käänduda› kõnek leebe kirumissõna, hrl. kellegi, harvemini millegi kohta, kasut. siunates, pahandades, taunivalt, mõnikord ka tunnustavalt ligikaudu täh.: põrguline, pagan, sunnik, sinder, kurinahk vms. Oh sa kurivaim! Oota, sa kurivaim! Kõtt, kurivaim! Ära valeta, kurivaim! Vait, kurivaim! Jalga laskis, kurivaim. Uhke ka veel kurivaim! Kurivaim, mu hing läheb veel tagantjärele täis! Hästi laulab, kurivaim! Koer, kurivaim, ei lasknud magada. Roti kurivaim tegi palju pahandust. Kõht, kurivaim, on tühi. Ahi, kurivaim, ajab suitsu sisse. Sel kurivaimul on verd rohkem kui härjal. Ma talle kurja(le)vaimule näitan! Tulitegi viimaks ometi, kurjadvaimud. Mis ma selle kurjavaimuga peale hakkan? Küll ma neid kurjavaimu irvhambaid õpetan. Kurjavaimu kärbsed, ei lase magada. Käi, käige kus kurivaim 'kuradile, põrgu'! Kurjavaimu uhke elamine sul! *..kisub suurrätikut koomale. „Kurjavaimu külm on!..” A. Mägi.

kuvastuma ‹37›
hrv kuju omandama, nähtavaks saama. *..kas tema lambi valgusvihus olid lõpuks ometi kuvastunud räpased ja organiseerimatud hipparid.. A. Üprus.

kõhetu ‹1› ‹adj›

1. kõhnavõitu, kuivetu. Mehe kõhetu keha, kuju, kogu. Väikest kasvu kõhetu naine. Kõhetu nägu, kael. Haige kõhetud käed, sääred, õlad. Pikad kõhetud sõrmed. *Neelas iga iva, mis ta suhu puutus, / kiduramaks ikka, kõhetumaks muutus. M. Under.
2. piltl kõhn (2. täh.), kehv, nigel. Kõhetu rahakott. Kõhetu raamatuke. *Maa aga enamasti viljatu nõmm, kuiva rohu ja kõhetu põõsastikuga. F. Tuglas. *Mida aasta edasi, seda kõhetumaks ajalehe kriitikaosa muutus.. E. Nirk.

kõrva|rõngas
kõrvalesta külge kinnitatav mitmesuguse kuju ja suurusega ehe. Naine kannab ilusaid väikseid kõrvarõngaid.
▷ Liitsõnad: kuldkõrvarõngas.

kühmuma ‹37›

1. kühmu tõmbuma v. vajuma. *..laterna all / seisab paar kühmunud kuju.. E. Vetemaa.
2. kühmuna kõrguma. *Suur nina kühmub kohmakalt pisut pruntis huulte kohal.. E. Soosaar (tlk).

laev ‹-a 23› ‹s›
suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks) v. ujuk (näit. ujuvkraana). Laevade ehitamine, vettelaskmine. Laeva kere, pardad, põhi, kiil, trümmid, tekid, mastid, rooliseade. Laeva veeväljasurve, mahutavus, kiirus. Laeva meeskond. Laevad sõidavad merel, merd. Laev tuleb sadamasse, sildub. Muistsete saarlaste laevad purjetasid, seilasid Läänemerel. Laev tõstis purjed üles, heiskas purjed. Laev läks, jooksis karile, miini otsa. Laev läks põhja, uppus. Laev lasti põhja, uputati. Jumal taevas, kapten laevas. || ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl sellega kuju, otstarbe vm. poolest võrreldav ese, nähtus v. olend. Kuule lähenedes lülitasid astronaudid sisse marsimootori, et vähendada laeva kiirust kuu suhtes.
▷ Liitsõnad: aatomi|laev, abi|laev, allvee|laev, auru|laev, baas|laev, dessant|laev, diisel|laev, ema|laev, heeringa(püügi)|laev, hõljuk|laev, jaht|laev, jõe|laev, kaabli|laev, kala|laev, kauba|laev, kaug(e)sõidu|laev, kiir|laev, külmutus|laev, lahingu|laev, liini|laev, lipu|laev, lootsi|laev, luure|laev, mere|laev, miini|laev, mootor|laev, mängu|laev, ookeani|laev, park|laev, parv|laev, pealvee|laev, prahi|laev, puit|laev, puksiir|laev, purje|laev, puu|laev, pääste|laev, püügi|laev, rannasõidu|laev, rannavalve|laev, ratas|laev, reisi|laev, saate|laev, soola|laev, soomus|laev, spordi|laev, sump|laev, sõja|laev, sõude|laev, tank|laev, teras|laev, tiibur|laev, traal|laev, tramp|laev, transpordi|laev, tsiviil|laev, tule|laev, turbiin|laev, turismi|laev, uurimis|laev, vaala|laev, vahi|laev, viikingi|laev, õli|laev, õppelaev; elu|laev, kosmose|laev, kõrbe|laev, noa|laev, pilve|laev, raha|laev, riigi|laev, tähe|laev, õhulaev.

lahti ‹adv›
‹koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega›
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks läks lahti. Uks on (pärani, ristseliti) lahti. Akent, ust, väravat, luuki lahti tegema, lükkama, tõmbama, kiskuma. Karbi kaas kargas lahti. Tegi, lõi raamatu lahti. Kiri on lahti võetud. Mantli hõlmad eest lahti. Nööpis pintsaku lahti. Vedas tõmbeluku lahti. Kotisuu on lahti. Tõmbab laualaeka lahti. Silmad on lahti. Haige tegi silmad lahti. Magab, suu lahti. Õied on lahti. Tulbid hakkavad lahti lööma, õisi lahti ajama. | piltl. Tänaval tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Hing, meeled kõigele ilusale lahti. || tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud v. avatuks. Mõned poed on ka pühapäeviti lahti. Kantselei on lahti kella üheksast. Mis kellani on muuseum lahti? Mis kellast, millal kaubamaja lahti tehakse? Remont on valmis ja pood jälle lahti. Keera, tee raadio, televiisor lahti. Keeras, tegi kraani, duši lahti. Kes jättis kraani lahti?
2. millestki katvast vabaks v. vaba; millestki täitvast tühjaks v. tühi; ant. hrl. kinni. Kohvrid pakiti lahti. Osa asju on veel lahti pakkimata. Harutas kompveki (paberi seest) lahti. Kartulikuhi kaevati, tehti lahti. Kartulivaod aeti harkadraga lahti. Lõikab konservikarpi lahti. Kougib pudelit, purki lahti. Tegi, korkis pudelid lahti. Kaev oli pealt lahti 'kaaneta' jäetud. Haav on lahti, ei kasva kinni. Haav läks, rebenes uuesti lahti. Võssa kasvanud metsasihid tuleb lahti raiuda. Umbetuisanud teed aeti, lükati, roogiti lahti. Teed, jääauk hoiti lahti. Sillutis, asfalt lõhuti lahti. Kevadtormiga läheb meri lahti. Kas Peipsi on juba lahti? || rõivastest, jalatsitest vabaks v. vaba. Võtab riidest lahti. Koorib end lahti. Rõivastusime, riietusime lahti. Olin juba riidest lahti ja magama minemas. Võta jalad lahti.
3. sellises olukorras v. sellisesse olukorda, et ei ole (millegi külge) kinnitatud, köidetud, et ei ole haardes, kütkes, et liikumine pole takistatud; millegi küljest lahku v. lahus v. ära. Lehm oli enda ketist, lõast lahti tõmmanud. Koer on õues lahti. Laps ei lasknud ema käest lahti. Lase mind lahti. Päästis end rabeldes lahti. Paat on ketist, kai küljest lahti. Nokk kinni, saba lahti. Keeras mutri lahti. Murdis, muukis luku lahti. Tee, keera uks lukust lahti. Ära muugi, uks on lahti. Teeb, päästab vöö, pandla, nööbid lahti. Hammas on lahti, logiseb. Kui käed oksa küljest lahti lähevad, kukud alla. Kiskus end haardest lahti ja põgenes. Krohv, tapeet on seina küljest lahti. Kingal tuli tald (alt) lahti. Värv on tükati lahti ning koorub maha. Leival on koorik lahti. Kalju küljest murdus tükk lahti. Vagun haagiti rongi küljest lahti. Leiba, praadi, torti lahti lõikama. Küpsed pähklid löövad oma tupest lahti. Kevadel läheb puudel koor lahti. Koeral, kassil on karv lahti 'ajab karvu'. || rakkest, rakendi eest vabaks v. vaba. Võta hobune (vankri eest) lahti ja vii talli. Rakendab hobuse lahti. Härjad päästeti ikkest lahti. || eemal(e), teat. vahemaa taha v. taga. Tõukas paadi, parve kaldast lahti. Finišisirgel suutis Jaan end teistest lahti rebida. | piltl. Ei suuda neiult pilku, silmi lahti rebida. End rutiinist, harjunud ükskõiksusest lahti rebima, lahti raputama.
4. (rohkem) laiali, kohevil(e), lõdvemal(e), nii et endine kuju ning mõõtmed hrl. muutuvad; ant. hrl. kokku. Lõi lehviku, vihmavarju lahti. Läheme heinakaari lahti lööma. Laotas lina lauale lahti. Selle söögilaua saab vajaduse korral lahti tõmmata. Vaipa, kaarti lahti rullima. Paberikäär rullus iseenesest lahti. Taigen oli lauale lahti rullitud. Sõlme, kingapaelu lahti tegema. Õhtul päästab ta oma pikad juuksed palmikust lahti. Juuksed palmitseti lahti. Pestud ning kuivanud villad tuleb lahti noppida. Sassiläinud lõnga lahti harutama. Munad on lahti klopitud. Madu keris end lahti. Tõmbab lõõtspilli lahti. Lõõtspill lahti üle rinna. || osadeks, detailideks; osadena, detailidena. Mootorit, masinat, seadet lahti monteerima. Kellavärk on laual lahti, ei oska enam kokku panna. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult. P. Kuusberg. || (raha kohta). Vaheta mu sajakroonine kümnesteks lahti. Tee mulle kroon (sentideks) lahti. || piltl (analüüsi, kaalumise v. hindamisega seoses). Probleemi, kunstiteost, luuletust lahti mõtestama. Kirjandi teema on jäänud korralikult lahti kirjutamata.
5. (tee, juurde- v. läbipääsu kohta:) avatud, vaba; avatuks, vabaks; ant. kinni. Rand on tuultele lahti. Eest ära – tee lahti! Noortele on õppimiseks kõik teed lahti. Uskusime, et meile on kogu maailm, kõik võimalused lahti. *Ta avaldas kord ise, et elu on tema ees lahti, et ta saavutab armastust, kuulsust ja au. J. Kärner.
6. kellestki v. millestki vaba(ks) v. ilma. Tüütust inimesest tahab igaüks lahti saada. Lõpuks ometi oleme võlgadest, vaevast, murest, orjusest lahti. Nad said turul kiiresti oma kaubast lahti. Pole raske rahast lahti saada. Halbadest harjumustest lahti saama. Mitte ei saa sellest tundest, kahtlusest, kartusest lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. *Kui te Tõmmiku ära viite, siis olen ma korraga kohe piimast lahti .. A. H. Tammsaare. || (sidemete katkestamise, loobumise, keeldumise, äraütlemisega seoses). Ütles ennast oma vaadetest, põhimõtetest, lepingust, pärandist lahti. Salake ta maha, öelge tast lahti. || (ametikohalt, töölt vallandamisega, vabaks saamise v. vaba olemisega seoses). Ta lasti, tehti töölt, ametist lahti. Ta saab varsti sõjaväest, ajateenistusest lahti. Mai lõpul saavad lapsed koolist lahti. Varsti võtan enda töölt lahti. Teda püüti direktori kohalt lahti kangutada. Teomees oli saanud mõisa alt lahti. Ta on nüüd töölt lahti. Jaan hääletati esimehe kohalt lahti. *See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal vähematki süüd oleks. O. Luts. *Raha ei ole, et liisust end lahti osta .. E. Särgava. || vanglast, kinnipidamiskohast vaba(ks). Lasti vangist, vangilaagrist lahti. Ta sai amnestiaga lahti. Ta oli vahepeal lahti, aga siis pandi uuesti kinni. *„See varganägu siis jälle väljas.” – „Juba aasta aega lahti! ..” V. Lattik.
7. (mingi tegevusega v. selle algusega, puhkemisega v. juhtumisega seoses). Töö, sõit, pidu läheb lahti. Sõda olevat lahti. Noored lõid tantsu lahti. Kusagil on tuli lahti (puhkenud). Kes sellise kõlaka lahti laskis? Külas on jutud lahti, et Jaan pidi Mari pool käima. Tuul lõõtsub – varsti on vihm lahti. Nüüd läheb viljalõikus(eks) lahti. Nii kui kokku saavad, kohe tüli lahti. Heas tujus löödi laulgi lahti. Pillimees lõi loo, polka lahti. Lõime peo, labraka lahti. Siis läks märul(iks) lahti. Laseb nutu, pilli, tönni lahti. Kink võttis lapsel naeru lahti. Mis lahti (on)? – Lahti pole midagi. Mis sinuga lahti on? See pole õige asi, seal on midagi lahti. No küll on lugu lahti! Nüüd on põrgu, kurat lahti! || (laengu detoneerimisega seoses). Püss läks kogemata lahti. Revolver ei läinud lahti.
8. (heasse v. normaalsesse) vormi; (heas v. normaalses) vormis. Häält lahti laulma. Meie korvpallimeeskond alustas puiselt, aga hiljem mängiti end lahti. Selles rollis mängis noor näitleja end toredasti lahti. Ta matemaatikuanne läks alles keskkoolieas lahti.
9. kõnek (kiirenenud rooja-, higi- jm. eritusega seoses). Kõht on lahti. Ehmatas enda kõhust lahti. Saunalaval läheb higi lahti. Iga väikese asja pärast kohe vesi 'pisarad' lahti.

lause|foneetika
keel sõnade vastastikusest mõjust, lause rõhuoludest, rütmist ning kõnetempost tulenevat sõna häälikulise kuju muutumist lauses käsitlev keelekirjelduse osa

lauseline ‹-se 5› ‹adj›
lauseks vormitud, lausestatud; lausetest koosnev. Lausestama tähendab väljendatavale lauselist kuju andma. Lauseline väljend.
▷ Liitsõnad: kahe|lauseline, mitme|lauseline, mõne|lauseline, paari|lauseline, ühelauseline.

lausestama ‹37›
ka keel lauseks vormima, lauselist kuju andma. Oma mõtteid lausestama.

lava|kuju
lavastuse tegelaskuju. Näitleja on loonud ununematuid lavakujusid.

lehine ‹-se 4› ‹adj›
lehtedega, lehtinud, lehes (olev). Lehised puud, põõsad. Oli mai lõpp, metsad juba lehised. *Lõiguvad lehised oksad, / virved vihtadeks seovad. A. Annist (tlk). || ‹liitsõna järelosana› bot esineb lehtede tüüpi, kuju, asetust vm. iseloomustavates taimede liiginimetustes
▷ Liitsõnad: ahta|lehine, eri|lehine, kahe|lehine, keerd|lehine, kimar|lehine, kirju|lehine, kurd|lehine, lahk|lehine, laia|lehine, liit|lehine, lõhis|lehine, läik|lehine, oda|lehine, paju|lehine, palju|lehine, puna|lehine, romb|lehine, sulg|lehine, süst|lehine, tömbilehine; heitlehine.

lennu|kuju
lennupilt. Lennukujult meenutab öösorr väikest kulli.

lipp ‹lipu 21› ‹s›

1. riigi, rahvuse, organisatsiooni vm. ühenduse, kõrge ametiisiku, sõjalaevastiku, väeosa vms. sümboliks olev hrl. varda külge kinnitatud kindla kuju, pikkuse ja laiuse suhte, värvide ning kujundi(te)ga riidelaid. Soome, USA, Etioopia lipp. Lippu heiskama, lippu üles, vardasse, masti tõmbama. Lipud lehvivad. Leina puhul on lipud pooles mastis, pooles vardas. Mis puhul on täna lipud väljas? Lippu langetama. „Estonia” lauluseltsi, Tartu ülikooli, Kaitseliidu lipp. Kuninga, presidendi lipp. Aadlisuguvõsade lipud ja vapid. Hansalinnade lipud. Laev sõitis Libeeria lipu all. || piltl tunnus, juhtlause, lipukiri. Demokraatia lipu all me võidame. Vägivald ei suuda maha rebida inimõiguste lippu.
▷ Liitsõnad: ahtri|lipp, haakristi|lipp, kauba|lipp, kolmnurk|lipp, lahingu|lipp, laua|lipp, leina|lipp, lootsi|lipp, mere|lipp, olümpia|lipp, puna|lipp, rahvus|lipp, riigi|lipp, risti|lipp, ristkülik|lipp, ruut|lipp, siid|lipp, sõja|lipp, tähelipp; võidu|lipp, võitluslipp.
2. leppelise v. suvalise värvuse, kuju ja suurusega riidelaid tähisena v. signaliseerimisvahendina. Oda lendas maailmarekordit märkiva lipu lähedale. Valge lipp alistumise märgina. Motovõistlustel tähistab valge lipp starti, maleruuduline lipp finišit. Rebase-, hundijaht lippudega 'ulukite paiknemiskoht piiratakse jahiks lippudega ümber'. Lippudega tähistatud suusarada.
▷ Liitsõnad: finiši|lipp, hoiatus|lipp, häda|lipp, jahi|lipp, märgu|lipp, nurga|lipp, peo|lipp, pulma|lipp, rekordi|lipp, ränd|lipp, signaal|lipp, stardilipp; tuulelipp.
3. muus noodi varrel paremal pool olev konksuke vältuse märkimiseks. Noodi pea, vars ja lipp. Kaheksandiknoot on ühe lipuga, kuueteistkümnendiknoot kahe lipuga.
4. (males:) tugevaim malend, millel on nii vankri kui oda käiguvõimalused. Valge, must lipp.

lukustus|pea
tehn neediga liitmisel needi otsa kuju muutmisega (näit. laiakstagumisega) tekitatav pea

luu ‹15› ‹s›

1. ka anat luukoest koosnev selgroogsete luustiku üksikosa; sün. kont (kõnekeelsem). Lühikesed, lamedad, pikad luud. Lihased kinnituvad luude külge kõõluste vahendusel. Inimese, imetajate, kalade, lindude luud. Vanainimese luud on haprad, võivad kergesti murduda. Luu on kokku kasvanud. Haav ulatub luuni. Tal on reuma kallal, kõik luud ja liikmed valutavad. Jäi sõjas kaduma, kes teab, kus tema luud (ja kondid) puhkavad, pleegivad. Küll luu liha kasvatab. || (ainena). Muistne inimene valmistas luust tarbeesemeid, ehteid. Luust nikerdatud kuju. || hrv (kehaehituse kohta:) kont. *Vanaisa, tugeva luuga mees .. J. Mändmets. *Olen väike, kitsas ja õhukese luuga. H. Raudsepp. || (koos sõnaga liha:) inimkeha. Külm tuul puhub lihast ja luust läbi, läbi liha ja luu. *Siis veidi väsimust mul tundub lihas-luus .. M. Under.
▷ Liitsõnad: aba|luu, hamba|luu, häbeme|luu, istmiku|luu, jala|luu, kaarna|luu, kaela|luu, keder|luu, keele|luu, kiiru|luu, kodar|luu, kolju|luu, koolja|luu, krõmps|luu, kukla|luu, käe|luu, külje|luu, küünar|luu, laba|luu, lõua|luu, nina|luu, oimu|luu, otsmiku|luu, pahk|luu, pea|luu, pind|luu, puusa|luu, pöia|luu, randme|luu, rang|luu, reie|luu, rinna|luu, rist|luu, saba|luu, sahk|luu, sarna|luu, sääre|luu, toru|luu, õla|luu, õlavarre|luu, õndraluu; elevandi|luu, hark|luu, kala|luu, linnu|luu, loomaluu; umbluu.
2. linaluu. Linaleovesi peab olema sobiva temperatuuriga, et võtaks parajasti luud lahti, seejuures kiudu määndamata. *Linakolkmed lasti robinal [ropsiratta] lippide ette ja valged luud lendasid õhku kui lumi. E. J. Voitk.
▷ Liitsõnad: linaluu.
3. luuvilja puitunud sisekest, kivi. Ploomi, kirsi, kreegi luu.

lõige ‹lõike 18› ‹s›

1. lõikamine (üksikaktina v. töö elemendina). Kirurg avab täpse, osava, kiire lõikega haige kõhukoopa. Pikad lõiked kääridega. Voolib kirvevart pikkade siluvate lõigetega. || sisselõige, sälk vms. Lõigete ja põletuskirjadega kaunistatud puuesemed. Lõige ulatub rinnakust kaenla alla. Puukoorde tehtud lõikest voolab mahla. || ‹liitsõna järelosana› (ka:) ära- v. väljalõigatud osa
▷ Liitsõnad: ajalehe(välja)lõige; juurde|lõige, kääri|lõige, noa|lõige, pooke|lõige, sae|lõige, sisse|lõige, sälklõige; keisrilõige; graafiliste tehnikate nimetustes linool|lõige, puu|lõige, vaselõige.
2. tehn eseme mõttelisel ühe või mitme tasandiga lõikamisel ühele poole lõikepinda jääva osa kujutis joonisel. Kui püramiid on lõigatud põhjaga rööpse tasandiga, siis on lõige põhjaga sarnane hulknurk. Ehitise projekti juurde kuuluvad lõiked ja vaated.
▷ Liitsõnad: koonus|lõige, läbi|lõige, piki|lõige, ristlõige.
3. tehn materjali purunemine tema ühe osa nihkumise tõttu teise osa suhtes
4. rõiva juurdelõikamisel kasutatav šabloon; selle kontuurid lõikelehel. Ülikonna, kleidi, kampsuni lõiked. Võtsin lõikelehelt lõike (välja). Lõige suurusele nr. 44. || sellistest šabloonidest lähtuv rõiva üldilme. Sportliku, elegantse, moodsa, klassikalise, inglise, laitmatu lõikega kuub, kostüüm, mantel. Kitsa, avara lõikega rõivad. Seelik on lõikelt sirge, kellukeseline, klošš.
▷ Liitsõnad: jaki|lõige, kleidi|lõige, mantli|lõige, pluusilõige; kimono|lõige, klošš|lõige, printsess|lõige, raglaanlõige.
5. (näo, pea v. mõne selle osa kuju kohta). Kitsa lõikega nägu. Idamaise lõikega silmad. Kummalise lõikega pikergune pea. *Eeva imes oma pehme, aga kangekaelse lõikega huuled hammaste vahele ja noogutas. J. Kross. || (juuste lõikamise viisi kohta). Madal, keskmine, kõrge lõige.
▷ Liitsõnad: näo|lõige, silma|lõige, soengu|lõige, suulõige.
6. hrl van lõik (1. täh.) *.. praeti selle kõrvale sealiha lõikeid .. M. Metsanurk. || ka jur paragrahvi alljaotus. Paragrahv 5, lõige 3.
7. hrl van osav manööver, snitt. *.. ja ilma oma kapitalita asutatud pangast tegi ta nii palju lõikeid, et arvati heaks ta arreteerida. J. Semper.
8. lõikes arvestuses; plaanis; läbilõikes (muud väljendusvõimalused paremad). Kliimaks nimetame teatavale paikkonnale paljude aastate lõikes iseloomulikku ilmastikurežiimi. *Panga profiilis paljanduvad erinevad lademed kuni 600 miljoni aasta lõikes. J. Eilart.

lünguma ‹37›
hrv lüngi minema v. vajuma. *Tuba muudab kuju, lüngub .. nagu papist kast jala all. F. Tuglas.

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

madonna ‹6› ‹s›

1. jumalaema nimetus katoliiklikes maades, ka tema kuju v. pilt. Madonna lapsega. Raffaeli „Sixtuse madonna”. Imetles muuseumis madonnasid vanadel piltidel.
2. (ülimalt) vooruslik naine. *.. kumb temas [= naises] õieti domineerib: hea ema või armuke, madonna või hetäär? R. Sirge.

mantel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas. Meeste, naiste, laste mantlid. Pikk, lühike, lai, taljes, kehasse töödeldud, raglaanlõikega mantel. Õhuke, kerge, paks, voodrita, sooja voodriga, vatiiniga, karusnahkne, karusnahkse kraega mantel. Mantel on juba võrdlemisi kulunud. Jakist on vähe, nüüd käiakse juba mantliga. Paneb, ajab mantli selga. Võtab mantli seljast (maha). Mehel oli mantel seljas ja müts peas. Miks sa mantlis, mantliga istud? Mantel õlgadel, üle õla. Mantel eest lahti. Nööbi oma mantel kinni. Dominikaani mungad kandsid musta, kapuutsiga mantlit. | piltl. *.. valge mantli ja rohelise mütsiga õigeusu kabel .. J. Piiper. || lindude selja ja tiibade kattesulestik. Hõbekajakal on sinihall mantel.
▷ Liitsõnad: drapp|mantel, koverkot|mantel, kummi|mantel, nahk|mantel, nailon|mantel, plastikaat|mantel, present|mantel, sametmantel; hommiku|mantel, kasuk|mantel, keiser|mantel, kevad|mantel, klošš|mantel, kolmveerand|mantel, ranna|mantel, suve|mantel, sügis|mantel, talve|mantel, telk|mantel, tolmu|mantel, vihmamantel.
2. kõnek (peksmise kohta:) nahatäis, keretäis. Sai niisuguse mantli, et mäletab. *Küll me talle veel ükskord mantli anname, kui ta järele ei jäta! V. Beekman.
3. zool. a. limuste ja käsijalgsete keha seljapoolelt külgedele alla rippuv ning keha kattev nahakurd b. mantelloomade keha kattev sültjas väliskest, tuunika
4. tehn väliskest, ümbris vms. (ka manteltoru, ratta väliskummi vms. kohta)

marmor|kuju
marmorskulptuur. Hauasammaste marmorkujud.

mateeria ‹1› ‹s›
ka filos füüs. aine (vastandub hingele, vaimule); see, mis hõlmab ruumi, omades suurust, kuju, massi, liikuvust ja tahkust. Elav, surnud mateeria. Platon liigitas mateeria neljaks: maa, õhk, vesi, tuli.

materialiseerima ‹42›
ainelist kuju andma, materiaalseks muutma

materialiseeruma ‹37›
ainelist kuju saama, materiaalseks muutuma. Leiduri idee materialiseerub aparaadis, seadmes.

matriits ‹-i 21› ‹s›

1. tehn stantsi v. pressvormi osa, milles on kuju v. kontuuri poolest tootele vastav süvend || trük trükitähele v. -märgile vastava süvendiga vorm trükitüüpide valamiseks; ladumismasinas sisselõigetega plaadike, millel on trükitähe v. -märgi süvend v. fotokujutis
2. trük trükivormi reljeefne koopia, mille järgi valmistatakse stereotüüp

meili|aadress
elektronposti aadress. Meiliaadressi kuju on tavaliselt: kasutajanimi@domeeninimi.

metamorfoos ‹-i 21› ‹s›

1. (olemuslik) muutus, teisenemine. Temaga, temas on toimunud täielik, mingi metamorfoos. *Ka tema on muutunud, isegi tema. Elu oli täis kõige imeväärsemaid metamorfoose. K. Ristikivi.
2. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel. Botaanilise metamorfoosi tulemusena tekivad muudendid.
3. zool moone

mood ‹moe, moodi 21› ‹s›

1. ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus. Moega kaasas käima, moodi järgima, moodi taga ajama. Mood näeb ette, nõuab, dikteerib. Mood vaheldub kiiresti. Mõni aasta tagasi olid sellised kleidid, pluusid, kingad moes, nüüd on nad moest läinud, nüüd on hoopis uued moed. Moest läinud esemed. Moest läinud kaabud, lipsud, muster. Käib viimase moe järgi riides. Sellised soengud, selline meik on nüüd moes. Kas praegu on moes tume või hele mööbel? Sellised ehted lähevad võib-olla kunagi uuesti moodi. Habe on jälle moes. Biitmuusika, abstraktne kunst on moes. Suurepärane laulja, aga ta pole enam moes 'populaarne'. Kõik peavad koera, koerad on moes. Millal tuli saunsuvilate ja saunapidude mood? Inimene ei tohi olla moe ori. || ‹pl.› (moodsate rõivamudelite kohta). Uued Pariisi moed. Saksa moed on praktilised. Vanemale inimesele ei sobi ekstravagantsed moed.
▷ Liitsõnad: habeme|mood, juukse|mood, kinga|mood, kleidi|mood, kübara|mood, mantli|mood, meeste|mood, naiste|mood, riide|mood, suur|mood, ülikonnamood; maksi|mood, midi|mood, minimood; kevad|mood, suve|mood, sügis|mood, talvemood.
2. tava, harjumus, komme. Rumal, paha, vastik mood küüsi närida. Tal on veider mood omaette, iseendaga rääkida. Kust ta sellise halva, lolli moe on saanud, õppinud? Üksteise peale kaebamine ei olnud moeks. Nutt, pisarad on naiste mood oma tahtmist läbi viia. Väga ootamatu ettepanek – aga see on juba kord Jaani mood! Tal on selline uhkustamise, praalimise, ilkumise mood. Varem Antsul vandumise moodi ei olnud. Ega ta seda tõsiselt võtnud, rääkis rohkem moe pärast. Mis mood see on, olgu emale vastu toriseda! See pole küll kellegi mood poole päevani sängis lesida! Kassil on mood voodis padja peal magada. Mustlase hobusel öeldakse mitmesugused vigurid ja moed küljes olevat. *.. näe, isegi maaplikad jooksevad rohkem poiste kui poisid nende järele. See nüüd niisuke uus aeg ja uus mood. A. H. Tammsaare.
3. olek, olemus; kuju. Vaikse, argliku, häbeliku, tasase, lahke, leebe moega neiu. Terase, asjaliku, targa, aruka moega poiss. Ausa, uhke moega isand. Naabrid on lepliku moega inimesed. Ta on kinnise loomu ja salaliku moega. Kuidagi väsinud ja haiglase moega. Ära ole nii õnnetu, hädise moega. Sa täna nii mossis moega. *.. ülituttava moega valged majad, mis eemalt püüdsid pilku, polnud lähedalt kuigi meeldivad. V. Saar. *Juba Reinu välispidine mood on isevärki: tilluke mehike, tedretähniline nägu ja nösinina .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: keha|mood, pinna|mood, tegumood.
4. ‹hrl. partitiivis, adessiivis v. komitatiivis koos adjektiivse täiendiga› viis, komme. Tuntuks võib saada mitut moodi, mitmel moel. Kas sa muud moodi, muul moel ei osanud seda asja ajada? Seda ülesannet saab lahendada kaht(e) moodi. Las jääb kõik vana, endist moodi. Ta püüdis igat moodi 'igati' äri ajada. Astub aeglasel, tähtsal moel. Jutustas seda lugu oma rahulikul, muhedal, asjalikul moel. Püüdsin teda ühel ja teisel, õige mitmel moel mõjustada. Mingil moel, mingi moega ta lõpuks ülikooli lõpetas. Sellest ei pääse mingil moel mööda. Sel moel, selle moega saigi temast kirjanik. Niiviisi, selle moega sa kaugele ei jõua. Ta rääkis sellest niisuguse moega, et kuulajail hakkas kõhe. Kuidas elu läheb? – Keskmist moodi. Sa pead mind aitama. – Mis moel? Nad said haledal moel, haledat moodi 'hullusti' petta. Tal vedas roppu moodi, tal oli roppu moodi 'väga ohtrasti' õnne. *Lõhnasime mõlemad koledal moel nitrolaki järele .. K. Saaber. *Elu on santi moodi [= ääretult] ebaõiglane! V. Lattik. || ‹määrsõnaga› kõnek. *Mis kuradi moodi see ometi juhtuda sai? J. Tuulik. *Igav. Pagana moodi igav ... A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: ise|moodi, kuidagi|moodi, mis|moodi, miskit|moodi, muud|moodi, naa|moodi, nii|moodi, nõnda|moodi, oma|moodi, seda|moodi, teist|moodi, üht(e)moodi; hiigla|moodi, hullu|moodi, mehemoodi.
5. ‹genitiivis täiendiga, hrl. substantiivi järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult mingit sarnasusvõrdlust: kellegi, millegi sarnane v. sarnaselt). Ta on välimuselt isa, loomult ema moodi. Pikk kuuri moodi ehitis. Mingi koera moodi loomake. Mingisugune sineli moodi mantel seljas. Kollakas vaha moodi aine. Poiss kires kuke moodi. Ta ei näe põrmugi professori moodi välja. Lõnguse moodi riides noorukid. Tahaks kord inimese moodi elada. Rukist lõigati siis veel esiisade moodi. Ta istub türklase moodi ristisjalu. Elad koos huntidega, käitu hundi moodi. Öösel sadas lund, nüüd on päris talve moodi. Jüri moodi poiss küll ei ole. See oli kangesti Joeli moodi ärbelda oma rikkusega. *.. preili Luige, üks teie moodi preili kõndis rannas kunstnik Liibusega. P. Vallak.
6. [part] liik, laad. Sõpru on mitut moodi. *Sealt kostis juba selle uut moodi pilli, lõõtsmoonika hääli .. A. Kalmus.

moondama ‹37›

1. teistsuguseks, teiseks muutma, teist, hrl. ebaharilikku kuju andma. Püüdis oma häält moondada. Mask moondas teda tundmatuseni. Elav fantaasia võib argipäeva muinasjutuks moondada. Valu moondas näo grimassiks. Viril naeratus moondas ta nägu. *Tisler moondas vana lihtsa mööblitüki [= puhvetkapi] nelja päevaga poole sajandi võrra vanamoelisemaks. A. Beekman. || nõiduse, imeväega kellelegi, millelegi teist kuju andma. Vägev nõid, võlur moondanud printsessi kärnkonnaks, lossi kaljuks, maa mereks, tütarlapse roosipõõsaks. Arvati, et see naine võib end libahundiks moondada. *Vägevad loitsusõnad moondavad virvatuled siredateks neitsiteks. H. Laipaik.
2. sõj vastase vaatluse ja luure eest (kattes, teist välimust andes) varjama, maskeerima. Patarei oli madala lepavõsa servas, okstega hästi moondatud.

moonduma ‹37›
teistsuguseks, teiseks muutuma, teist kuju võtma. Putuka vastne moondub nukuks, nukk valmikuks. Kulles moondub konnaks. Jää selleks, kes sa oled, ära püüa teiseks moonduda. Marmoriks moondunud lubjakivi. Asteldeks, ogadeks, okasteks moondunud lehed. *.. häbitunne tas suurenes iga silmapilguga, moondudes viimaks nagu tummaks vaevaks .. A. Jakobson. || nõiduse, imeväega teist kuju omandama, teiseks olendiks v. esemeks muutuma. Libahundiks moonduma. Kurat moondunud hobuseks. Ta võis nõiavitsa väel moonduda kelleks või milleks tahes. *Korraga aga moondunud õed lindudeks ja lennanud uksest välja. Kerjaja moondanud nad lindudeks. M. J. Eisen. || ebaloomulikuks, võõraks, sageli inetuks v. veidraks muutuma. Mõned laibad olid plahvatusest tundmatuseni moondunud. Reumast moondunud jäsemed. Nimi oli aja jooksul tugevasti moondunud. Raske haiguse korral moondub psüühika, moonduvad emotsioonid. Valust, hirmust, nutust, raevust moondunud nägu. Grimassiks moondunud ilme, naeratus. *.. ees ootas allakäik, mil puhtad mugavad kohvikud moondusid räpasteks joomaurgasteks või kiirustavate inimestega täitunud sööklateks. J. Jõerüüt.

moone ‹moonde 18› ‹s›
moondumine, muutus, metamorfoos. a. zool suur kuju- ja eluviisimuutus isendi arengus, metaboolia. Kalade, kahepaiksete, putukate moone. Nukufaasiga moone on täismoone. b. geol kivimi koostise, ehituse ja tekstuuri muutumine maa sees kõrge temperatuuri, kõrge rõhu v. keemiliselt aktiivsete ainete mõjul, metamorfism c. (muid juhte). *Rubéni nägu oli valust krimpsus, huuled kõverdunud veidras moondes. J. Talvet (tlk).
▷ Liitsõnad: täis|moone, vaegmoone; puutemoone.

mudel ‹-i 2› ‹s›

1. originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms. (uurimiseks, õppeotstarbeks, meelelahutuseks). Laeva, auto, masina, mootori, tuumareaktori vähendatud mudel. Aatomi, raku suurendatud mudel. Mudeliga on lihtsam eksperimenteerida kui originaaliga. Juhtimisprotsessi küberneetiline mudel. Tehnoloogilise protsessi mudel. Matemaatiline mudel 'teat. nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum'.
▷ Liitsõnad: aatomi|mudel, auto|mudel, katse|mudel, kella|mudel, laeva|mudel, lennuki|mudel, proovi|mudel, raku|mudel, sõidukimudel; hääldus|mudel, lause|mudel, sõnamoodustusmudel.
2. näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse. Moekunstnikud loovad rõivaste, jalatsite uusi mudeleid.
▷ Liitsõnad: jalatsi|mudel, rõivamudel.
3. transpordivahendi, masina vm. konstruktsioonitüüp ühe margi piires. Aparaatide, masinate, relvade vananenud mudelid jäävad kõrvale. Sõiduauto „Buick” 1936. aasta mudel. Seda marki pardlit on õige mitu mudelit.
4. kunst skulptuuri savist v. vahast kujutis (v. selle kipstõmmis), mille järgi kuju raiutakse kivvi, valatakse metalli v. vormistatakse muus materjalis

muljuma ‹42›

1. tugevasti vajutama, suruma, litsuma v. pigistama, pitsitama (vahel objekti kuju muutes). Masseerib muljudes ja hõõrudes. Villaseid esemeid tuleb pesta muljudes, mitte hõõrudes ega väänates. Lapsed vahivad aknast, ninad vastu klaasi laiaks muljutud. Muljus sõrmed tugevasti pihkudesse kokku. Sõrm sai muljuda, küüs on päris siniseks muljutud. Muljub sigaretti sõrmede vahel. Ärge trügige, ärge lapsi ära muljuge! Puruks, lömaks muljuma. Muljus paberilehe peos nutsakuks. Plekitahvlile on mõlgid sisse muljutud. Lumekoorem muljub kuuseoksad maha. Traktoriroomikud muljuvad maa tihkeks, kõvaks, muljuvad kivid maasse. Kergelt muljutud rohi kuivab kiiremini kui muljumata rohi. Luges pikkamisi, püüdes nagu kõike mällu muljuda. || piltl rõhuma; muserdama. Murest muljutud mees. Ränk murekoorem, meeleheide, vastutus kippus maha muljuma. Tinane taevas muljub meeleolugi madalaks. *Kuis eesti vahva vaimu / nad muljund mudasse, / ja rahva orjakütkel / siis heitnud hädasse. C. R. Jakobson.
2. murd laudu plangutusse painutades paati, laeva ehitama. *Julla on muljutud õhukestest, pooletollistest männilaudadest .. A. Hint.

murdma ‹murran 45›

1. surudes, painutades, väänates v. muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, selle kuju v. asendit muutma. a. millegi suhteliselt kõva ja rabeda terviklikkust rikkuma. Katki, pooleks, puruks, tükkideks murdma. Murdsin ridva lühemaks. Vang murdis kongi trellid eest. Murdsin puust paar oksa, põõsast endale paraja vitsa. Murrab põlvel painutades raks ja raks kuivi oksi lõkkesse. Murrab peenralt tulpe, nartsisse. Murrab leivakääru pooleks, leiva küljest palasid, raasukesi. Murdsin šokolaaditahvli tükkideks. Paasi, dolomiiti murtakse kivimurdudes. Torm murdis puid, kuusel ladva ära. Tuulest murtud puu. Linu lõugutades murti linaluud (katki). Kukkudes võib murda kaela, jala-, käeluu. Ära hammusta pähkleid, võid hamba murda. Hoia, et sa ronides luid-konte ei murra! Murtud tiivaga lind. Vesi on murdnud tammi, murdnud tammi läbipääsuks augu. *Vihaga mõtles ta aknaaugu suuremaks murda .. A. H. Tammsaare. | piltl. Talve selgroog on murtud. Jää on murtud 'takistused on kõrvaldatud'. b. millegi suhteliselt sitke eseme, kehaliikme vm. kuju v. asendit muutma. Kõveraks, kahekorra, vinklisse murdma. Murdsin paberilehe pooleks, neljaks, kahekorra kokku. Poiss murdis naksudes sõrmi. Naine halas ja murdis ahastades käsi. Jõumees murrab hobuseraua sirgeks. Mehe käed murti selja taha. Kallaletungijal murti puss käest 'kätt pigistades sunniti pussi langetama'. Haarab teisel ümbert kinni ja murrab ta maha, pikali. Liigendist murtav haavlipüss, taskunuga. Saehambaid murdma 'räsama'. Murtud joon 'murdjoon'. *Vahelduva eduga tuuseldasime ja murdsime üksteist. M. Traat. | piltl. Haigus, palavik, gripp murdis mehe voodisse. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe, vähese intensiivsusega värvitoon'.
2. (jõuga) kuhugi tungima. Osavalt põigeldes murran palliga vastase korvi alla. Öösel olevat purustatud aknast, läbi akna suvilasse, lõhutud uksest keldrisse murtud. Rahvasumm tungleb perroonil, üritab täistuubitud rongile murda. Murdis 'tegi' endale küünarnukkidega rahvahulgas teed. Tükil oli menu, rahvas lausa murdis teatrisse. Kummargil ja külg ees murdsime tuisus ning lumetormis edasi. | piltl. *Kolmest küljest murrab üle Sõrve / meretuulte vaibumatu jõud. J. Smuul. *Samal silmapilgul murdis puudealusesse hämarusse esimene aovalgus. H. Laipaik.
3. ka füüs laine murdumist, levimissuuna muutumist esile kutsuma. Prisma murrab valguskiiri, murrab erivärvilisi kiiri erinevalt. Ionosfäär murrab ning peegeldab raadiolaineid. *.. aknaserv murdis [päikese]kiiri, heitis põrandale vikerkaare. E. Vetemaa.
4. (kiskja kohta:) saaklooma tapma. Kass murrab hiiri, rotte. Hunt murrab lambaid, rebane kanu. Karu murdnud lehma. Ega hunt hunti murra. Ei susi omast karjast murra. | piltl. Katk murdis oma ohvreid. *Mina olen sihuke mees: uss ei kisu, surm ei murra, konstaabel ei aja käsi külge. A. Mälk.
5. piltl millestki seni kehtinust, arvestatavast, järgitavast jms. üle astuma, seda mitte arvestama v. järgima; midagi rikkuma, hävitama, olematuks muutma. Kokkulepet, lepingut, tõotust, traditsiooni, vannet, lubadust, sõna murdma. Mees olevat naisele truudust murdnud. Miski ei suutnud murda tema elutahet, tahtejõudu, optimismi, meelekindlust, vaprust, võitlusvaimu, vabadusiha, usku vabadusse. Kellegi vastupanu murdma. Tema upsakus, ülbus, kangekaelsus on nüüd murtud. Püüdis piitsaga hobuse kangust murda. Päike käib juba kõrgemalt, talve võim on murtud. Minu mured on nüüd murtud. || füüsiliselt v. vaimselt ruineerima, muserdama, hävitama. Haigus, ebaõnnestumine, õnnetus, mure murdis mehe. Raske töö murdis isa tervise. Ta teovõime on halvatud, ta on täiesti murtud meeleolus. Tütarlaps hakkas murtud häälel oma õnnetusest rääkima. Ihult ja hingelt murtud inimene.
6. (intensiivse töötamise kohta:) rabama, rügama. Murrab tööd (teha). Murrab kände juurida, uudismaad teha. Ränk töö – murra kui sunnitööline! Sa ära nii hirmsasti murra, sa pole maatööga harjunud.
7. vigaselt ja kangelt (eriti valesti hääldades) võõrkeelt kõnelema. Võõras ütles mõned laused üsna murtud keeles. *.. eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. A. H. Tammsaare. *Murrab ja väänab [õpetaja] sõnu, saksa sorti mees. A. Mägi.
8. murdlema. Küll karidel meri murrab! *Saare idapoolsel, teravalt merre ulatuval neemel murrab raginal ookeani igavene ummik. R. Sirge.
9. tuimalt, pakitsevalt valutama, nagu rebima. Pea kohiseb ja kontides murrab, vist tuleb gripp kallale. Vist läheb vihmale, reuma murrab kontides, jalgades, puusas. *Suurt [käsi] ei valuta, aga tuhiseb imelikult ja vahete-vahel nagu murrab. R. Roht.
10. kõnek küljendama (varemalt). Veerud murtakse poognateks.

murduma ‹37›

1. surve, painde, väände mõjul oma terviklikkust kaotama, kuju v. asendit muutma. a. terviklikkust kaotama, katkema, purunema. Hanguvars, reejalas, mast murdus. Aer murdus järsust tõmbest. Laud murdus painutamisel pooleks. Riiulid olid raamatute raskuse all murdumas. Aed oli maha murdunud. Noatera murdus lõikamisel. Jää on nõrk, võib murduda. Oksad murdusid lumekoorma all. Puud murdusid tormi käes. Tal olevat käeluu murdunud. Vitamiinivaegusest lähevad küüned hapraks ja murduvad kergesti. Paelahmaka küljest oli tükk lahti murdunud. Paakunud muld murdus kündmisel kamakateks. b. (hrl. inimese kohta:) kõveraks, looka painduma, küüru vajuma vms. Käed reumast kõveraks murdunud ja konksu kiskunud. Kooku, küüru murdunud vanake. *Nende [= toiduainete] eest murdu mõisaväljal päevi tehes kas või pooleks. F. Tuglas. *Dag oli kaugel, kui Truutu üle jalgratta murdus. Nuttis oiates. L. Promet. c. (murdlainete kohta). Lained murdusid mühinal karidel, rannakividel, vastu laeva käila. *Sealtsamast paadi külje kõrvalt tõusis lainelatv ja murdus üle paadi .. A. Mälk.
2. ka füüs ühest keskkonnast teise siirdumisel levimissuunda muutma. Valguskiired, raadiolained murduvad ja peegelduvad. Prismas murduv valgus. *.. nagu oleks päike kitsast pilust sisse tunginud ja seitsmeks vikerkaarevärviks murdunud. K. Ristikivi.
3. (hääle kohta:) ärritusest, hingevalust vms. katkema v. tämbrit (ja kõrgust) muutma. Poisi teeseldult räme mehehääl murdub aeg-ajalt heledaks lapsehääleks. Ahastava naise hääl murdus arusaamatuks kähinaks. Ta ütles seda murduva häälega. Rääkis erutusest, liigutusest murduval häälel. *Urmas oli seda rääkides erutatud ja ta hääl oli nagu katkine. See aina murdus ja murdus. S. Rannamaa.
4. piltl olematuks muutuma, hävima, katkema; vaimselt, füüsiliselt kokku varisema. Tema raudne tahe, tahtejõud, meelekindlus, mehine meel, uhkus, enesekindlus ei murdu kunagi. Ta ei murdunud ka kõige rängemates kannatustes ja katsumustes. Elujõud, ramm, jaks murdus. Ränga mure- ja töökoorma all murdus ta tervis. Midagi tema hinges murdus, ta kaotas elutahte. Vaenlase vastupanu murdus. Talv, pakane murdus järsku. Hakkas kumama aovalgus: öö murdus kuidagi järsku. *Mehed, kes võitlusest maailmaga kõrvale ei hiili, murduvad tihtipeale liiga vara. I. Jaks.
5. piltl järsku (millekski) muutuma, üle minema. *Karini viha murdus suureks nutuks .. A. H. Tammsaare. *Ta pilk viibis tihti just neiuks murduval tüdrukul .. A. Mälk. || (esile, välja) tungima. Mäda murdus tekkinud uurisest keha pinnale. *.. kallas murdub pankrannikuna Hadi lahte .. L. Meri. *Ta huultelt murdus raske oie. A. Mälk.

muster|kuju
(hrl. kellegi v. millegi eeskujuliku v. tüüpiliseks näiteks oleva kohta). Abielumehe musterkuju. *Ja ometi on kangelane vägev, tark ja muidugi ka imposantse välimusega, päris mehelikkuse musterkuju. O. Tooming.

muusika|elu
muusikaalane tegevus ja selle ilmingud. Linna muusikaelu kippus soikuma, elavnes vähehaaval. Juhan Simm oli omal ajal Tartu muusikaelu keskne kuju. Tähtsündmus kogu maailma muusikaelus.

muutma ‹muudan 46›

1. teistsuguseks v. täiesti teiseks tegema. Teiseks, teistsuguseks, paremaks, halvemaks, endiseks muutma. Osa soid muudeti kultuurmaaks. Kuuldud uudis muutis mehed tõsiseks. Tuleb osata elu sisukamaks, rikkamaks muuta. Sajud muutsid teed põhjatuks, läbipääsmatuks. See muudab asja, loo veelgi segasemaks. Eeskirju, määrusi on (pisut) muudetud. Raske on muuta oma seisukohti, suhtumist, veendumusi, tõekspidamisi, vaateid, arvamust. Muudab ilmet, tooni. Ta ei suuda oma käitumist, eluviisi muuta. Mis siis teha, kui ta meelt ei muuda? Laev muudab suunda, kurssi. Jõed võivad oma sängi muuta. Habe ja vuntsid muutsid ta näo tundmatuseni. Ega see ei muuda asja. Autori kirjaviis (on jäetud) muutmata. Kõik jääb vanaviisi, midagi ei saa enam muuta. Pilved muudavad kuju. Kameeleon muudab värvi. Ma pole aastaid töökohta muutnud. Ta olevat nime muutnud. *Ka mina olen selle nõiamoori vang, sain inimesest konnaks muudetud. Jak. Liiv. || kõnek muutuma. Kondid valutavad, ilm vist muudab.
2. keel samast sõnast käänates, pöörates v. võrdlusastmetena eri vorme moodustama

mõistu|kuju
allegooria, mõistupilt. Vikatimees surma mõistukujuna.

mõtte|kuju
mõttes, kujutluses loodud kuju, hrl. inimene vm. olend. Sellist naist pole olemas, see on vaid mõttekuju. Reaalsus on midagi muud kui unistuste mõttekujud.

naise|kuju
Kipsist, pronksist naisekujud. *Uks avanes ja sealt sisenes naisekuju, raputades vihma oma mustalt kummipalitult. V. Uibopuu.

nais|kuju
(näit. kirjandusteose naistegelase kohta). Romaanidest, filmidest meelde jäänud naiskujud.

nime|kuju
Tallinna varasemad nimekujud. Käibisid paralleelsed nimekujud Omedo ja Omedu.

normaal|kuju
Võrrandi, valemi normaalkuju. Lülisamba normaalkuju.

nuga ‹noa 24› ‹s›

1. mitmesuguse otstarbega (ning vastava kuju ja ehitusega) terariist käsitsi lõikamiseks. Noa tera, selg, ots, pea. Kahe teraga, korgitseriga, käänispeaga nuga. Teeb oma liigendiga noa lahti, paneb noa kinni. Nuga on paksu, õhukese, laia, kitsa, hambulise teraga. Terav nuga lõikab hästi. See nuga on nii nüri, et ei lõika hapupiimagi. Nuga tuleb teritada, (teravaks) ihuda, käiata. Noaga lõikama, voolima, vestma, nikerdama, peenestama, tükeldama. Nätske leib jääb, hakkab lõigates noa külge. Määrib või leivaviilul noaga laiali. Laps õpib noa ja kahvliga sööma. Nuga vääratas, lõikasin noaga sõrme, nuga lõikas sõrme. Roogivad kalu, nii et noad välguvad. Pean veel lõuast noaga üle käima 'habet ajama'. Tal tuleb maohaavandi pärast noa alla 'operatsioonile' minna. Korra on ta sellepärast juba noa all 'operatsioonil' olnud. Lõi teisele noa(ga) selga, rindu. Äraandja sai noa selga. Ähvardas teist noaga: „Kui lähemale tuled, annan nuga, saad nuga!” Kellelegi nuga kõri peale panema, kõri peal hoidma (ka ahistamise, sundimise kohta). Õhk on nii paks, et lõika või noaga. Valu lööb rindu, nagu noaga lõikab. Need sõnad lõikasid nagu noaga südamesse. Karjatus lõikas vaheda noana õhku. Viha närib hinges, lõikab kui nüri noaga. Jutt katkes nagu noaga lõigatult. Pill vaikis ja tants lõigati nagu noaga katki. *Vedur vilistas kiledalt ja läbilõikavalt nagu karjuks tapaloom noa all. B. Kabur (tlk). | piltl. *.. kui taevast lõikasid / helgiheitjate noad. J. Semper.
▷ Liitsõnad: aedniku|nuga, aia|nuga, elektriku|nuga, fileerimis|nuga, habeme|nuga, hakk|nuga, jahi|nuga, juustu|nuga, kaabli|nuga, kaap|nuga, kabja|nuga, kingsepa|nuga, kirurgi|nuga, kiti|nuga, klaasi|nuga, koka|nuga, krohvi|nuga, kärje|nuga, käänispea|nuga, köögi|nuga, laua|nuga, leiva|nuga, liha|nuga, lihuniku|nuga, liigend|nuga, lusika|nuga, naha|nuga, paberi|nuga, pook|nuga, puss|nuga, puuvilja|nuga, sadulsepa|nuga, sule|nuga, tasku|nuga, uurde|nuga, võinuga.
2. tööriista, seadme v. masina lõikav osa. Hakkmasina, höövelmasina nuga. Niidumasina noad. Kolme noaga kapsariiv. Vertikaalselt liikuva noaga juurdelõikusmasin. Adral on künniviilu lahtilõikav nuga.
▷ Liitsõnad: hööveldus|nuga, ketas|nuga, lõike|nuga, vertikaalnuga.

nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›

1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.

nägu ‹näo 27› ‹s›

1. inimese pea esikülg (juuste piirist alalõua alaservani); ka anat (facies). Lai, kitsas, ümmargune, nurgeline, ovaalne nägu. Meeldiv, jumekas, rohmakas, rõugearmiline nägu. Hallide juustega, kuid noore näoga naine. Nägu nagu kitsejälg 'väike ja kitsas', nagu (täis)kuu 'ümar (ja priske)'. Kortsus, kipras, krimpsus nägu. Tedretähed, armid, sügavad kortsud näos, näol. Valge, kahvatu nägu. Näost valge, kahvatu (nagu lubi, lubjatud sein). Nägu on külmast sinine, iiveldusest roheline, väsimusest hall, pisaraist märg. Läheb, langeb, kukub näost valgeks, kahvatuks, kaameks. Läheb, lahvatab näost, üle näo punaseks. Veri tõuseb, lööb näkku. Nägu tõmbub punaseks, lööb õhetama. Näost punane kui keedetud vähk. Punetab, õhetab, lõkendab näost (nagu tulekuri). Pese oma kriim nägu puhtaks! Krimpsutab, väänab, moonutab nägu. Nägu venis pettumusest pikaks. Nägu hirmust moondunud. Mis viga, sul pole inimese nägu, oma nägu(gi) peas 'oled näost võõras, moondunud'? Nägu läheb, tõmbub muigele, naerule, nutule, naeruseks, nutuseks. Nägu rõõmsalt naerul, naerune. Miks oled nii nutuse, nutul näoga? Mehel lõi nägu rõõmust särama, mees lõi näost särama. Oled sellel fotol natuke võõra näoga. Pöörab näo kõrvale, ära. Varjab, katab näo kätega. Kallistavad, nägu näo vastu surutud. Pühib näolt pisaraid, higi. Magab näoga seina poole. Määris kreemi, tupsutas puudrit näole. Näo poolest, näolt kena tüdruk. Tunnen, tean teda vaid näo järgi, nägu pidi. Punane värv ei ole talle näo järgi 'ei sobi'. Mõni õpetaja panevat hindeid näo järgi 'meeldivuse alusel'. See nägu tundub tuttav. Tal on hea nägude mälu, hea mälu nägudele, nägude peale. Poeg on väga isa nägu 'näolt isaga sarnane'. Kaksikud, vend ja õde on ühte nägu 'näolt sarnased'. Mina oma õega küll ühte nägu 'näolt sarnane' ei ole. Teda oli näkku, vastu nägu löödud. Tal oli nägu sisse, üles pekstud. Kes on su nägu kribinud, äestanud? Kass võib küüntega näkku karata. Vinge, jäine tuul puhub näkku. Sisenemisel lõi suits, leitsak, aur näkku. Näkku vaatama, vahtima, jõllitama. Paneb, torkab, pistab, viskab, lööb suitsu, paberossi, sigareti, sigari näkku 'suhu'. Näo ees 'avalikult, asjaosalise juuresolekul' lipitseb ja kiidab, tagaselja kirub. Ütleb igaühele tõtt näkku 'otse, avalikult'. Naeris teisele kahjurõõmsalt näkku. | piltl. Tuleb raskustele, ohule näkku vaadata, mitte haliseda ega peitu pugeda. || looma pea esikülg. Armsa ümmarguse näoga kass. Buldogi tömbi koonuga nägu. Öökullil on suuresilmne sõõrjas nägu. || millegi esikülg, palgepool. Kuu, Päikese nägu. Mündi nägu ehk avers. Maja on ehitatud näoga vastu hommikut, nägu hommikusse. Äratuskell oli seatud näoga voodi poole. Õis pöörab näo päikesele vastu. *Veetorni tuuleratas käis aeglaselt ringi, nägu vastu lõunat .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: silmnägu; inim|nägu, mehe|nägu, naisenägu; ahvi|nägu, hobuse|nägu, kuu|nägu, linnu|nägu, nirgi|nägu, nuku|nägu, rotinägu.
2. näoilme. Kaval, pettunud, õnnetu, hapu nägu. Ta on kavala, rõõmsa, pettunud, õnnetu näoga. Teeb tähtsa näo (pähe, ette), tähtsat nägu. Tähtis nägu peas, ees. Seletab midagi tähtsa näoga. Nägu läks, tõmbus rõõmsaks, kurvaks, pilve. Probleem võttis näo tõsiseks, murelikuks. Käib rahuloleva, mureliku, pilves, mossis, kurja, kannataja, süüdlase näoga ringi. Silmitseb, takseerib asjatundliku näoga. Tõotab pühaliku näoga. Jäi mulle ütlemata lolli näoga otsa vahtima. Võib kõige süütuma näoga valetada. Mõnel on näost näha, lugeda, et valetab. Nägu nalja, häda täis 'naljane, hädine'. Ei olnud talle näkku kirjutatud 'näost (ja olekust) näha', et ta varas on. Näis, mis(suguse) näo ta teeb 'kuidas reageerib', kui meie plaanist teada saab. Mis(suguse) näoga '(ilme ja) enesetundega' ta tuleb mult andeks paluma? Löö või lükka, väsinud hobune ei tee teist nägugi 'ei tee väljagi, ei reageeri'. Teeb näo 'teeskleb', nagu poleks küsimust kuulnudki. *Seda öeldes oli Jussil endal niisugune imelik nägu, nagu kutsuks ta Marit surmasuust põgenema. A. H. Tammsaare. || grimass. Teeb peegli ees nägusid. Teeb niisuguse näo nagu sidrunit süües. *Insener laksutas lapsele keelt ja tegi naljakaid nägusid. L. Promet.
▷ Liitsõnad: ingli|nägu, naerunägu.
3. kõnek hrl hlv inimene, tüüp. Igasuguseid kahtlasi nägusid liigub ringi. Seal on uusi nägusid, keda ma veel ei tunne. Lunis igalt tuttavalt näolt laenu. Pool liitrit viina näo kohta, näo peale. Iga nägu pani, andis viielise, klapiti viieline näo pealt. Arve tuli sada krooni nägu. *Aga mis nägusid siia kokku ajab! Mulgimaa punnpõselised perepojad. Endised vürtspoodnikud .. E. Tennov. *Lugematu arv nägusid, lõpmatu „sinade” ja „teiede” vahel laveerimine. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: ahvi|nägu, kelmi|nägu, kirve|nägu, röövli|nägu, saatana|nägu, sindri|nägu, sunniku|nägu, varga|nägu, võllanägu.
4. piltl ilme, pale. a. välimus, väljanägemine; vorm, kuju v. ilming. Ilma kõrvata pole tassil õiget nägu. Linna nägu on tundmatuseni muutunud. Pärast vihma on tänavail puhtam nägu. Kulunud vaibal pole enam miskit nägu. Vaata, melonitaim on niisugust nägu. Iga torn oli ise nägu 'isesugune'. Mitut nägu 'mitmesuguseid' troopilisi puuvilju. Näo poolest ilusad õunad, aga hapud. Toal hoopis teine nägu, kui kardinad on ees. Üks ärika, lõunamaalase, kunstniku nägu mees käis sind otsimas. Poiss on suur, juba mehe nägu võtmas. Uuslinna majad on üsna ühte, sama nägu. Kevadisel päeval on suve nägu, aga talve hambad. Ilm on kahtlast nägu, läheb vist sajule. Asi paistab seda nägu, et oleme siin ülearused. Väga seda nägu kui hammustushaav. Tahab oma äritsemisele seadusliku näo anda. Neil kingadel ei ole nägu ega tegu 'ilusat välimust ega kõlblikkust'. Alatusel on lugematuid nägusid. Sademeid oli nii vihma kui lume näol. Puhastusained pulbri, pasta või aerosooli näol. Annetuste näol kogutud raha. Mis näol sa tasu tahad, kas rahas või natuuras? Põllu nägu näitab põllumehe tegu. *Loodus on ikka huvitav, esinegu ta missugusel näol tahes. E. Vilde. *Ta hakkab oma jutu otsast uuesti kinni, kordab seda teisel näol, teises järjes .. A. H. Tammsaare. b. olemus, eripära, (eri)laad. Noore põlvkonna nägu avaldub tema tegudes. Ajalehe poliitiline nägu. Noorkirjanik alles katsetab, otsib oma nägu. Peidab oma õiget, tõelist nägu lõõbi ja veiderdamise taha. Oma näoga noor tekstiilikunstnik. *.. aga minu siseilm on võtnud teise näo selle tagajärjel, mis on minust üle käinud. P. Krusten.
5. hrv nägemine. *Küll öösel unes nägin / üht rasket nägu ma: / üks lillepõõsas kasvas / mu aias üksinda. L. Koidula. || näoks, näo pärast teistele nägemiseks; moepärast. Tööd tehti ainult näo pärast. Metsa kõndima minnes võtsin näoks marjakorvi kaasa. *Ja egas mina kuigi palju [ei söö]. Ma niisama näo pärast, et kõhtu petta. F. Tuglas. || nägudeni kõnek nägemiseni. Nägudeni (siis)! Jääme nägudeni.

näo|joon
‹hrl. pl.› näole eripära andev joon (ka näo kuju, lõike kohta). Ümarad, nurgelised, peened, jämedad näojooned. Meeldivate, intelligentsete näojoontega mees. Ta näojooned on mehelikud, naiselikud. Neiu näojooned olid veel lapselikult pehmed. Kõhnal inimesel on iga näojoon teravalt välja joonistunud. Ta on näojoontelt täiesti ema moodi, tal pole ühtki isa näojoont. Ta naeratas, karmid näojooned leebusid. *Tädi Idal on klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina ja nii edasi. M. Unt. | piltl. Linnade näojooned muutuvad.

näo|kuju
Ovaalse, südaja näokujuga tüdruk.

näo|laad [-i]
näo laad (v. ilme). *Näolaadki ei olnud veel kindlat kuju omandanud; oli alles lapselikult valmimata. M. Sillaots.

objektiveerima ‹42›
objektina käsitama; objektiivset kuju andma, objektiivsele uurimisele kättesaadavaks tegema

objektiveeruma ‹37›
objektiivset kuju omandama

ohutis ‹-e 5› ‹s›
kurje vaime v. õnnetust peletav, nende eest kaitsev kuju vms., amulett. Kannab kaelas ohutist võlutaimedega.

omama ‹37›

1. evima, midagi omandina v. enda omana valdama, kellelegi kuuluma v. kellegi (püsivaks) omaduseks olema; kellelgi olemas olema (sageli soovitavam olema + adessiiv, näit. keegi omab venda asemel kellelgi on vend). Omab kogemusi, teadmisi. Tahaks omada maja, autot, suvilat. Pole tähtis see, mida keegi omab, vaid see, milline ta ise on. On vajadus omada keskharidust, elukutset, töökohta. Antud juhul see ei oma tähtsust, kaalu. Maa pole korrapärane pöördellipsoid, vaid omab keerulisemat kuju. *Eesti rahvaluule olemust ei saa mõista, omamata üldist ettekujutust muistsest ellusuhtumisest .. Ü. Tedre. *.. milline õnn oleks omada last... F. Tuglas.
2. hrv omandama, endale v. enda omaks saama. *.. mõni vana krobeline tüvi omab äkki otsekui kuldse sära.. O. Luts. *Ma aiman: aardeid veelgi rikkamaid / meil elult üllatavalt omab pihu. M. Under. || kellegagi suguakti sooritama. *.. jumal Paan omas püsti seistes sasipäist hamadrüaadi.. M. Luht (tlk). *.. mind põletab kirg omada sind, kuid sina aga püsid rahulikuna ja külmana .. S. Kabur.

optiliselt ‹adv›
(< optiline). Tapeediga võib ruumi optiliselt suuremaks või väiksemaks muuta. Optiliselt ahendavad ja pikendavad figuuri pikitriibulised riided. Lakiga saab küüne kuju optiliselt muuta. Eseme optiliselt suurendatud, vähendatud kujutis.

originaal ‹-i 21› ‹s›

1. algupärand (vastandina tõlkele, koopiale, reproduktsioonile vms.). Poeemi saksakeelne originaal. Kirja originaal oli kaotsi läinud. Kuju on kreeka originaali koopia. Ta võis lugeda prantsuse klassikuid originaalis. Valmide tõlked olid korrektsed, sisult lähedased originaalile. *„Originaali ma teile ei anna. See on mul notari käes. Aga ärakirja võite ülehomme saada...” L. Kibuvits.
2. kõnek omapärane, erilaadne inimene. Vanamees on omamoodi, suur originaal. *Ivo tahab olla originaal, saate aru? Noh, mitte selline nagu teised.. V. Ilus.

ovaalne ‹-se 2› ‹adj›
ovaali kuju omav. Ovaalne nägu. Ovaalse kiviga sõrmus. Ovaalne pilt, peegel, laud. Ta küüned olid ovaalseks viilitud. Kartulimardikas on ovaalse kehaga.
▷ Liitsõnad: lai|ovaalne, piklik|ovaalne, ümarovaalne.

paiguti ‹adv›

1. siin-seal, kohati, tükati. Mättad paiguti lausa punetavad marjadest. Jõevähk on paiguti muutunud üsna haruldaseks. Meri olevat paiguti õige madal. Krohv oli seintelt paiguti maha varisenud. Paduvihm oli rukkipõllud paiguti maha löönud. Trükk on paiguti kustunud. Ta kujutamislaad on otsekohene, paiguti isegi hoolimatu. *Hein oli uhke, lohkudes paiguti silmini. R. Sirge.
2. aeg-ajalt, vahetevahel, ajuti. Vaevused kestsid mitu kuud, paiguti nõrgenedes, siis jälle ägenedes. Valu on terav, paiguti väljakannatamatu. Kuulajad võitlevad paiguti pisaratega. Kihutamine läks paiguti liiga metsikuks. *Tuul oli tõesti hakanud heitlike hoogudena puhuma. Paiguti oli päris vaikne. A. Kalmus. *.. mändide vahel välgatas paiguti mingisugune hele kuju, aga kas see preili ise oli, seda Villu ei tea. A. H. Tammsaare.

paiknevus ‹-e 5› ‹s›
paiknemine. Tootmise territoriaalne paiknevus. Taimede vastastikune paiknevus. Mõnel juhul saab kuklaseliike määrata pesakuhila kuju ja pesa paiknevuse järgi.

kokku panema

1. ühte rühma v. kohta koondama, koguma, ühendama, kokku liitma. Heina, vilja kokku panema. Pane oma asjad kokku! Pandi raha kokku ning osteti klaver. *.. kui mitu meest oma tarkuseraasukesed kokku panevad, eks siis kasva ikka natuke suurem tarkus. K. Ird. || teksti, kõnet vms. koostama. Juttu, laulu kokku panema.
2. osi tervikuks ühendama, üksteise külge liitma, kokku monteerima. Kella, aparaati, masinat kokku panema. Detailidest kokku pandav mööbel. Lapsed panid värvilised paberitükid mosaiikpildiks kokku.
3. midagi tihedamaks, kompaktsemaks muutma, nii et üldine kuju hrl. muutub. Pani ajalehe kokku ja pistis tasku. Paberileht tuli kahekorra kokku panna. Rätikut, lina, vihmavarju kokku panema. Paneme laudlina pikuti, laiuti kokku. Kokkupandav süst, voodi, iste.
4. midagi teineteise vastu v. päris lähedale asetama. Pani käed nagu paluvalt kokku. *„Naljakas mees, see meie agronoom,” panid külanaised pead kokku. F. Issak.

parukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
pea kuju järgivale (riidest) alusele kinnitatud juustest v. juuksesarnasest materjalist kate, mis asendab v. varjab kandja oma juukseid. Naiste, meeste, lokitud parukas. Kannab oma juustest tehtud parukat. Näitlejat pildistati grimeeritult ja parukas. Parukat kammima, värvima, parandama. Proovib parukat, paneb paruka pähe. Parukas ei püsinud hästi peas. Paruka alt tuli nähtavale kiilaspea. || piltl juuksed. Tal on võimas, metsik, paks parukas. Parukas on pikaks kasvanud. Ta parukas on niisugune, et käärid ei hakka peale.

paviljon ‹-i, -i 10› ‹s›
mitmesuguse kuju ja otstarbega kergema konstruktsiooniga ehitis. a. aia-, pargimaja, lusthoone. Ümmargune, kuuekandiline paviljon. Paviljoni katus meenutas vihmavarju. b. ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks. Kevadmessi, tööstusnäituse paviljon. Näitus avati korraga neljas paviljonis. c. kiosk, (ajutine) müügi- v. teenustööde punkt. Suvekaubanduse, lillede paviljon. *Aga enne veel astus ta paviljoni, et lasta end pildistada. L. Promet. d. kergemat tüüpi ooteruum (näit. bussiliinidel). Bussipeatustesse ehitatakse nägusad paviljonid. e. spetsiaalse sisustusega hoone filmivõtete tegemiseks, heliplaadistamiseks vms. „Mosfilmi”, Hollywoodi paviljonid. *Ei olnud paviljoni, „Kuldämbliku” võtted toimusid öösiti kino „Rekordi” .. ekraanitaguses pisikeses ruumis. I. Kosenkranius. f. suurema hoone ettepoole ning kõrgusse ulatuv iseseisva katusega kesk- v. nurgaosa
▷ Liitsõnad: jäätise|paviljon, klaas|paviljon, lille|paviljon, mängu|paviljon, müügi|paviljon, näituse|paviljon, oote|paviljon, ranna|paviljon, teenindus|paviljon, vaatlus|paviljon, võttepaviljon.

peegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. lihvitud klaasist (v. metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl. tekitab kellegi v. millegi kujutise. Tasapinnaline, sfääriline peegel. Ovaalne, ümmargune, kandiline peegel. Teleskoobi peegel. Seinal on peegel. Vannitoa peegel. Saalis on peeglid maast laeni. Peegliga riidekapp. Silmitsesin ennast peeglis(t). Vaata peeglisse! Tütarlaps seisis peegli ees ja kammis juukseid. Võttis käekotist peegli. Akustiline peegel 'ese helilainete koondamiseks ja suunamiseks'. Elektromagnetiline peegel 'ese elektromagnetlainete koondamiseks ja suunamiseks'. Nühkis säärikud peeglina 'väga tugevasti' läikima. Varjuda ei olnud kuhugi, siin ole nagu peegli peal 'täiesti nähtaval'. Meri on sile kui peegel. Värskelt värvitud põrand läikis nagu peegel. | piltl. Mere tumesinine peegel. *Iga lomp saanud peegliks: / Tuleb üle hüpata taevastest.. M. Under. *Alles teiste inimeste peeglis [= teistes inimestes] näed ennast niisugusena, nagu oled. See on halastamatu peegel.. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: ime|peegel, kapi|peegel, klaas|peegel, kumer|peegel, kõri|peegel, kõver|peegel, käsi|peegel, laua|peegel, metall|peegel, nina|peegel, nurk|peegel, nõgus|peegel, otsmiku|peegel, parabool|peegel, seina|peegel, silma|peegel, tahavaate|peegel, tasa|peegel, tasku|peegel, trümoo|peegel, tualett|peegel, tupe|peegel, võlupeegel; jõe|peegel, järve|peegel, jää|peegel, mere|peegel, veepeegel.
2. piltl mingite nähtuste, protsesside jne. kajastaja. Ajaleht on oma ajastu peegel. Rahvaluule on mineviku peegliks. Rahva keel on tema meelelaadi ja vaimuelu peegel. Silm on südame peegel.
▷ Liitsõnad: satiiri|peegel, vaimupeegel.
3. zool. a. hele laik metslooma saba ümbruses, linnu tiival jm. Metskitsel on saba ümbruses valge laik, nn. peegel. Sinikaelpardi „peegel” on sinivioletse läikega. b. karvadeta ala (näit. mesilasel, loomal)
▷ Liitsõnad: nina|peegel, vahapeegel.
4. med teat. aine sisaldus kehavedelikus. Rasvane toit tõstab lipoidide peeglit veres. Vere kolesteriini peegel on langenud.
5. mer laevakere v. paadi otsa põikvälissein
▷ Liitsõnad: ahtri|peegel, vööripeegel.

peegel|pilt

1. peegeldus (2. täh.) Istus peegli ees ja silmitses oma peegelpilti. Ta vaatas oma peegelpilti klaasuksel, aknal. Pilvede, kuu peegelpilt vees.
2. millegi ümberpööratud kuju(tis). Eksliibriste originaaljoonised on tehtud peegelpildis.
3. piltl peegeldus (3. täh.), kajastaja, iseloomustaja. See värsikogu oli oma ajastu peegelpildiks. Korter on omaniku peegelpilt.

peletis ‹-e 5› ‹s›

1. hirmu v. vastikust tekitav (fantastiline) olend, koletis. Kollid, tondid ja muud peletised. Kuningapoeg võidelnud meretaguste peletistega. Loom pidas autot nähtavasti põrisevaks peletiseks. *Madin käis hulk aega küll vees, küll kaldal. Olime liiva ja kasvudega koos nagu peletised. H. Pukk. || (sellise inimese v. looma, ka üldse millegi vastumeelsust äratava kohta). Tal olevat naine päris, püsti peletis. No on ikka peletis see vanamoor! Vastik inimene, ma ei või seda peletist silmaotsaski kannatada. Koer tal ka selline karvadeta peletis! Akvaariumis ujus suur kala, kõvera suuga peletis. Randa ehitati puust putka, ehtne peletis.
2. kuju, ese vms. lindude v. loomade peletamiseks aiast v. põllult, hirmutis. Peletistena kasutatakse hernehirmutisi, käristeid, läikivaid esemeid.
3. (kirumis- ja sõimusõnana:) sunnik, põrguline. Kas tuled mind veel pilkama, va peletis! Mis sa, peletis, lõugad! Ajas järje segi, peletis! Tohoo peletis säh, küll nüüd valetab. Kao siit, sa igavene peletis! *Urrjah peletisi! – kas teil rajakatel mujal ei olegi kohta, kui siia teiste marjamaad tulla tallama?! E. Kippel.

pestus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
pestud-olek. Koridor lõhnas pestuse järele. Looduse vihmajärgne pestus ja värskus. *.. tal [= mehel] oli ilus kuju, tal oli pestuse, heade riiete ja kalli tubaka lõhn. L. Promet.

petik ‹-u 2› ‹s›
ehit akna, ukse v. kaare kuju jäljendav lame ehisorv. Hoone läänefassaad on kaunistatud petikutega.

pette|kuju
petlik kujutluspilt, pettekujutlus. *.. nagu polekski midagi olnud, ainult illusioonid ihkavas südames, pettekujud kõrvetavas hinges! A. H. Tammsaare.

kokku pigistama

1. kaht poolt vastamisi v. päris teineteise lähedale suruma, kokku surudes sulgema v. ühendama. Pigistab hambad kokku. Kramplikult kokkupigistatud huuled, suu. Kõvasti kokkupigistatud silmalaud. Istub voodiserval, käed kõvasti kokku pigistatud. Pigista traadiotsad tangidega kokku.
2. koomale, esialgset kuju muutvalt väiksemaks suruma. Kokku pigistatud vedru. Ta pigistas avalduse kokku ja viskas paberikorvi. Märg taskurätt oli nutsakusse kokku pigistatud. Pea valutas, nagu oleks seda kahelt poolt kokku pigistatud. *Siis nad pigistavad su kokku kui kägara, üks litsub sind eest, teine tagant.. M. Metsanurk. | piltl. Ängistus pigistas südame kokku.

pikergune ‹-se 5› ‹adj›
piklik. Rebasel on pikergune pea. Pikerguse kõhna näoga mees. Suured idamaiselt pikergused silmad. Pähklid olid suured ja pikergused nagu tammetõrud. Pikergune kamber, tuba. Pikergune ümbrik. Pikergune lagendik. Soos tõusid pikergused saaretaolised maaseljad. Viljateradel on enamasti pikergune kuju. *Supilinna majad on enamasti ühekordsed, igaüks oma nägu, üks õgvem, teine vajunum, üks pikergusem, teine kõhukam. V. Adams.

pildistuma ‹37›
hrv (kujutlus- v. kujutus)pildi kuju võtma. *Istusin ja meelestusis pildistusid mineviku päevad. A. Mälk. *.. ilmus „Loomingus” Männiku mahukas mälestuskatkend „Ajalehepoisid”. Selles pildistuv noorusmaa on iseenesest olnud üsna vaene ja troostitu. Ü. Tonts.

pilt ‹pildi 21› ‹s›

1. tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms. Pilt kujutas madonnat lapsega, talvemaastikku. Pildi nimeks on „Kevade ärkamine”. Gori ühiskonnakriitilised pildid. Pilt raamis. Raamitud, raamimata pilt. Ostsin kunstisalongist ühe pildi. Piltidega raamat, ajakiri. Lõikasime ajakirjadest pilte välja. Piltidega illustreeritud piiblilugu. Ma joonistan sinust pildi. Lasksin endast pildi maalida. Pildiga ümbrikud. Hakkasin kuuma traadiga puuplaadile pilti peale põletama. Väljakäigu seinad olid täis kritseldatud roppe pilte. Ta tütar on ilus nagu pilt. || foto. Mustvalge, värviline pilt. On sul laste pildid kaasas? On sul oma emast noorpõlve pilte? Teise klassi pildil olen mina tagumises reas vasakult kolmas. Lapsed kogusid filminäitlejate pilte. Fotograaf plõksutas pilte. Tegin, võtsin ekskursioonil palju pilte. Olin paarinädalane, kui minust tehti esimene pilt. Ma ei sattunud pildi peale. Avaldusele tuleb lisada kolm pilti. Kingi mulle oma pilt! Kandsin medaljonis väikest pilti. Kleepis pildid albumisse. Lasksin isa pildist teha suurenduse. | piltl. *Juba mineval talvel, mil ta preili Maikoviga tuttavaks saanud, olla neiu pilt ta südamesse jäänud.. E. Vilde. || kõnek (kaardimängus:) isiku kujutisega mängukaart (kuningas, emand v. soldat). *Nojah, mis sul kuraskil viga mängida..! Paistab, et sul peale piltide midagi muud peos ei olegi! A. Jakobson. || kõnek röntgeniülesvõte, röntgenipilt. Lasksin kopsudest pilti teha. Arstid vaatasid luumurru pilti. || ‹liitsõna järelosana› millegi üldine kuju; näit. kirjapilt
▷ Liitsõnad: jahi|pilt, lahingu|pilt, linnu|pilt, loodus(e)|pilt, maastiku|pilt, olu(stiku)|pilt, ranna|pilt, talvepilt; jumala|pilt, madonna|pilt, püha(ku)pilt; aabitsa|pilt, altari|pilt, kaane|pilt, kalendri|pilt, margipilt; klants|pilt, kleep|pilt, läik|pilt, mosaiik|pilt, vesi|pilt, värvipilt; kunsti|pilt, nalja|pilt, peite|pilt, pila|pilt, pilke|pilt, reklaampilt; grupi|pilt, matka|pilt, matuse|pilt, noorus|pilt, näo|pilt, passi|pilt, perekonna|pilt, proovi|pilt, pulma|pilt, päeva|pilt, reisi|pilt, rinnapilt; aju|pilt, kolju|pilt, röntgenipilt; varipilt; kirja|pilt, noodi|pilt, trükipilt.
2. (nähtav) vaatepilt. Lipuehtes laev on kaunis pilt. Meie ees avanes idülliline pilt: aed täis õitsvaid õunapuid. Lõhutud maja pakkus kurba pilti. Pilt plahvatuskohal oli hirmus. Haavatuid ja surnuid oli palju, pilt oli üsna masendav. See võis tõesti koomiline pilt olla, kui me öösärkides tantsisime. Ikka seesama tuttav pilt mis alati: igavlevad näod, haigutused. Vaatasin tuba hoolega ja püüdsin pildi mällu vajutada. Hotelliaknast avanes tavaline suurlinna pilt: kõrghooned, kiire liiklus. *..ja kogu tee silmitsesid nad [vaguni] aknast avanevaid pilte: maastikke, maju, teesid.. R. Roht. || nägemisel saadav üldmulje, üldpilt millestki v. kellestki. Paistu ümbrus pakub reisimehele meeldivat pilti. Pane end korralikult riidesse, sa ei tohi ju jätta endast kehva pilti. *Kentsakas oli see linnaelu. Esimene pilt linnast on hall, üleni hall, läbini hall. L. Kibuvits. *.. tiheda lumivalge habemega .. on ta jääkarule väga sarnane; keha suurus ja tüsedus võivad pilti aina täiendada. E. Vilde. || teater isikute grupp, kes teatud poosidesse liikumatuks tardununa esitab mingit sündmust, stseeni vm., elav pilt. Õhtu kavas olid ka elavad pildid. Pidime ära arvama, mida elav pilt kujutab. || kõnek televiisori ekraanil olev kujutis. Pilt on ees, aga häält ei ole. Pilt virvendab.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, linna|pilt, riietus|pilt, tänava|pilt, vaatepilt; kogu|pilt, tervik|pilt, üldpilt; lennu|pilt, taeva|pilt, tähepilt.
3. mälu- v. kujutluspilt. Mul on meeles pilt sellest, kuidas mu laps tegi esimesi samme. Mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid. Mu vaimusilma ette tõusevad pildid lapsepõlvesündmustest kodutalus. Tulid meelde, meenusid üksikud pildid laulupeost. Unes nägin pilte tuttavatest paikadest. Lapse kujutlusse tekkis pilt taeval lendavatest inglitest. *Ainult lühidalt kuulis Taavet selle hirmsa sündmuse käiku, tema enese kujutlus lõi aga selge pildi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: fantaasia|pilt, kujutlus|pilt, meenutus|pilt, mineviku|pilt, mulje|pilt, mõtte|pilt, mälestus|pilt, mälu|pilt, pette|pilt, une(näo)|pilt, vaimu|pilt, viirastuspilt.
4. kõnek film (2. täh.) Kinos jookseb hea pilt. Igav pilt oli, poleks maksnud vaatama minna. „Vahva pilt oli!” arutasid poisid kinost väljatulekul.
▷ Liitsõnad: kino|pilt, udupilt; seiklus|pilt, sõja|pilt, tõsielu|pilt, õuduspilt.
5. piltl sõna, kujutava kunsti, muusika abil loodav kujutus millestki v. kellestki. Luuletaja pildid vabadusvõitlusest on mõjuvad. Romaan maalib lugeja ette üksikasjalikke pilte väljarändamisest ülemöödunud sajandil. Teoses on suurepäraseid pilte hülgepüügist. Jutlustaja maalis põrgust hirmsaid pilte. See mees ainult luiskab, kui ta maalib pilte ilusast tulevikust. Maal annab realistliku pildi tolleaegsest külaelust. H. Elleri sümfooniline pilt „Videvik”. *Siis tuli [kirjanduses] elu halli argipäeva piltide loomise aeg: Väljaotsa saunast Vaeste-Patuste alevini ja kaugemale. E. Nirk. *Homeros, kui ta tõesti oli olemas, ei võinud olla pime: nii palju nägemismeelelist on ta piltides. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, luule|pilt, meeleolu|pilt, miljööpilt; võltspilt.
6. ettekujutus, ülevaade. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik saada üsna täpne pilt linnusest. Praegu on raske saada terviklikku pilti muinaseestlaste usundist. Ajaleht andis toimunust üsna tõetruu pildi. Astronoomia annab noortele pildi maailmaruumi ehitusest. Pole selget pilti helkivate ööpilvede jaotusest Maa kohal. Püüdsin endale kirjanduse järgi Maltast mingit pilti luua. Pealtnägijate kirjeldused on nii lünklikud ja segased, et võimatu on sündmustest objektiivset pilti saada. Film ei anna Mozartist õiget pilti. Nüüd on mul olukorrast selge pilt olemas. Aegamööda kujunes mulle selgem pilt sellest, mis siin õieti toimub. || kõnek (millegi selgekssaamise, milleski arusaamisele jõudmise v. selge asjaolu kohta). Naised noogutasid, neile oli pilt selge. Nädala pärast on mul pilt selge: see töö ei istu mulle. Selge pilt, miks vargad sisse pääsesid: uks polnud lukus. Ah või nii olid lood, selge pilt!
▷ Liitsõnad: arengu|pilt, leviku|pilt, vegetatsioonipilt; koond|pilt, vastandpilt; kirjandus|pilt, luule|pilt, maailma|pilt, proosapilt.
7. olukord, seis. Siseveed olid varem kalarikkad, aga nüüd on pilt teistsugune. Pärast eeljookse on pilt enam-vähem selge: võidavad inglased. Ei tea veel, kuidas meie maa asjad arenevad – pilt on segane. Nii kiiresti areneval alal nagu kosmosetehnika muutub pilt iga päevaga. Koolisüsteem pakkus tollal üsna kirjut pilti. Kujuta pilti 'ennäe lugu', või tuli kohe kätega kallale! *Et pulmad saavad popslikud, sellest oli Juhan aegsasti teadlik ega püüdnudki pisiasjadega üldist pilti parandada. M. Metsanurk. || med vet haiguse tunnuste, haigusnähtude kogum. Gripi, kopsupõletiku, tuberkuloosi kliiniline pilt. Südame neuroosi ja veresoonte neuroosi pilt pole teineteisest selgesti eristatavad. Haiguse pilt muutub kiiresti.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pilt, koond|pilt, moe|pilt, rahvastiku|pilt, üldpilt; haigus|pilt, kahjustus|pilt, verepilt.
8. kirj teater teatavat sisulist tervikut moodustav lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata. Näidend kolmes vaatuses ja kuues pildis. Esimese vaatuse esimene, teine pilt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia” koosneb 15 pildist. Pöördlava puhul vahelduvad pildid kiiresti.
▷ Liitsõnad: ava|pilt, lavapilt.

pilve|mägi
piltl suur, võimas pilv. Taevaservale hakkas kogunema suuri tumedaid pilvemägesid. Lõunas kuhjus kõrgeid pilvemägesid. Hallid pilvemäed liikusid kiiresti ja muutsid kuju.

pinna|mood [-moe]
geogr mitmesugustest pinnavormidest moodustuv maakoore pealispinna kuju, reljeef. Tasase, lainja, künkliku, vahelduva pinnamoega ala. Põhja-Eesti pinnamood on võrdlemisi üksluine ja monotoonne. Vooremaa pinnamoodi kujundasid peale liustike ka jääsulaveed. Pinnamoelt mitmekesine paik. || (ka teiste taevakehade pealispinna kohta). Kuu, Marsi pinnamood.

pjedestaal ‹-i 21› ‹s›

1. kuju, samba, vaasi jm. eseme kunstiliselt kujundatud alus, postament. Büsti, aiaskulptuuri, marmorkuju pjedestaal. Ausamba kiviplokkidest astmelist pjedestaali kaunistavad reljeefid. Riigimehe kuju kõrgel graniitrahnust pjedestaalil. Parki kaunistavad muusade kujud ja vaasid pjedestaalidel. || piltl austav seisund, aukoht. Minu silmis seisab ta oma tegevusega kõige kõrgemal pjedestaalil. *.. korraldati ilutulestikke kroonupühadel, samuti keiserliku perekonna tähtpäevadel. Tsaaritruudus seati [H. Treffneri] koolis väliselt kõigile nähtavale pjedestaalile. H. Puhvel.
▷ Liitsõnad: graniit|pjedestaal, marmorpjedestaal.
2. treppkõrgend autasustamiseks, autasustamispjedestaal. Pjedestaali kõrgeimal astmel seisab kuldmedalimees. Kolm esimest tõusevad võitjate pjedestaalile. Kõik ei mahu pjedestaalile 'kõik ei võida'.

pjerroo ‹15› ‹s›
teater koomiline, unistlev kuju prantsuse pantomiimis; armunud pajats. *Seinal oli ka Schützi enda portree, Balini looming, mis kujutas Schützi arlekiinide ja pjerroode tantsuringi keskel.. M. Unt.

plastiline ‹-se 5› ‹adj›

1. plastne (1. täh.) Plastiline savi, vaha. Plastilised materjalid. Plastifikaatorid muudavad mördi, betoonisegu plastilisemaks. Plastilised ained. || füüs tehn. Plastiline deformatsioon, olek. Plastiline paine, venitus, voolamine.
▷ Liitsõnad: väheplastiline.
2. plastikaga (1. täh.) seotud, sellega seostuv; painduv, sujuv, nõtke. Plastilise tantsu stuudio. Näitleja peab oma liikumises plastiline olema. Plastiline võimleja. Tüdruk oli tantsides imeväärselt plastiline. Plastiliste liigutustega dirigent. || piltl ilmekas, kujukas, väljendusrikas. Kirjaniku plastiline kujutamisviis, väljenduslaad. Stiilne plastiline novell. Plastiline stseen näidendis. Kõrvaltegelased on kirjandusteoses sageli peategelastest plastilisemad. Laulja plastiline häälematerjal. Maali plastiline nõtkus. *Pildiseeria ärevust ja dramatismi toonitab .. tegelaskujude karakterit rõhutav plastiline vorm. R. Loodus. || (kujutavas kunstis:) ruumilisuse ja kehalisuse muljet taotlev. Hauaplaadile raiutud plastiline figuur. Plastiline dekoratsioon, dekoor.
▷ Liitsõnad: ümarplastiline.
3. med plastikasse (3. täh.) kuuluv, taastav. Plastiline kirurgia 'kirurgia haru, mis lõikuse teel asendab puuduvaid kudesid ja elundeid v. muudab moonutatud kehaosa kuju; taastav kirurgia'. Tehti plastiline operatsioon.
4. anat. Plastiline anatoomia 'inimkeha mõõtmeid, proportsioone ja pindmisi vorme ning nende talitluslikku muutumist käsitlev anatoomia haru'.

plastne ‹-se 2› ‹adj›

1. (aine, materjali kohta:) võimeline talle antud kuju, vormi säilitama, vormitav, voolitav, plastiline (1. täh.) Plastne pinnas, savi, betoon. Aine plastne konsistents. Plastne deformatsioon 'deformatsioon, mis ei kao teda esile kutsunud mõju lakkamisel'.
2. plastist valmistatud. Ostsin nii plastseid kui metallist heegelnõelu.

portreteerima ‹42›
portreed looma. Seda näitlejat on portreteerinud mitu kunstnikku. *Seisuse- ja rahauhket peremeest esindab Jannseni jututoodangus vähemalt kaks loomutruult portreteeritud kuju.. Maie Kalda.

portselan|kuju(ke)

profiil ‹-i 21› ‹s›

1. (näo) külgvaade. Klassikaline, kaunis, naeratav, terav, tahumatu profiil. Tal on roomlase profiil. Näen esinejat profiilis. Keera end profiili. Huvitava profiiliga naine. Teda filmiti otsevaates ja profiilis. Armeenlasele tüüpiline ninaselja profiil. Profiilis eksponeeritud puitfiguur. *.. ta oli vaimustuses oma unistusteprintsi uljast profiilist – sirgest, veidi kondisest ninast, laiast lõuast ja .. prunti aetud suust. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: poolprofiil.
2. läbilõige, lõige (2. täh.). a. geogr maastiku vertikaalse läbilõike kujutis maa-ala läbivat joont v. riba pidi. Kajaloodi abil koostatud merepõhja profiil. || (maastiku pinnareljeefi kohta). Silme ees avanes huvitava profiiliga kõrgustik. Algaja jaoks liiga raske profiiliga suusarada. b. geol aluspõhja v. pinnakatte läbilõike vertikaalne kujutis, geoloogiline profiil c. (ökoloogias:) hrl. ühel sirgel paiknev proovialade rida, mis asetseb maastikus nii, et on võimalik läbida ja iseloomustada erisuguseid kooslusi d. tehn maantee v. raudtee piki- v. ristlõikejoon, teeprofiil e. tehn töödeldud materjali, näit. profiilmetalli ristlõike kuju. T-kujulise, karbikujulise profiiliga tala.
▷ Liitsõnad: kompleks|profiil, maastiku|profiil, mulla|profiil, piki|profiil, põik|profiil, rist|profiil, teeprofiil; I-|profiil, karp|profiil, nurk|profiil, ruut|profiil, rööp|profiil, T-|profiil, ümarprofiil.
3. (masina- v. ehitusosa) piirjoon; (ehis)serv. Ekraanil on nähtav töödeldava detaili profiil. Vundamendi, samba profiil. Lihtsa profiiliga aknaraamid. *.. seinas rippus keerulise profiiliga raamis päevapildi suurendus.. P. Viiding.
4. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik suund, tegevusala, kallak; omapära. Oma profiili muutnud tehas. Karakteerse loomingulise profiiliga näitleja. *Mõni kalurikolhoos kasvatab naaritsaid, mõni kevadkurke .. teie ei teagi, mis tähendab lai profiil! T. Kallas.

profileerima ‹42›
teatud profiili (2., 3. täh.), kuju andma. Profileeritud liistud, lauad. Profileeritud portaal, karniis. Profileeritud maantee. Profileeriv aine 'erialaaine'. *Sarikate alumised otsad .. profileeriti tavaliselt lihtsate lõigetega. K. Tihase.

profileering ‹-u 2› ‹s›
profileeritud osa; kuju(ndus). *Peakilpsõlgi iseloomustab sõle peas asuv kõrge kilbitaoline profileering. S. Laul. *Lukuplekk laienes tagumises osas kas südame- või lehekujuliseks.. Säärane profileering püsis Tallinnas 16. sajandi teisel poolel.. V. Konsap.

prognaatsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
antr lõualuude eesosa ja lõikehammaste tugev eendumine; selline näokolju kuju

pronks ‹-i 21› ‹s›

1. vase ja mõne muu elemendi (hrl. tina, alumiiniumi, räni, plii) sulam. Pronksist muinasesemed, tööriistad. Pronksist ehted, bareljeef. Pronksi valatud kuju. *Stepisuurusel Kangelaste väljakul seisab pronksis kogu Ungari ajalugu.. A. Liiv. || pronksi värvus v. miski, mis on seda värvi. Päevitunud näo pronks. *.. [sügislehed] heitsid vete keskele küütlevaid täppe, mis vee värvusega imetaoliselt viravaks pronksiks ühte sulasid. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: alumiinium|pronks, kaadium|pronks, mangaan|pronks, plii|pronks, tinapronks.
2. kõnek pronksmedal. Meeskond, sportlane sai pronksi, tuli pronksile. Nad jäid napilt pronksist ilma. || selle omanik. Teisena stardib mullune pronks.
▷ Liitsõnad: olümpiapronks.

pronks|kuju
pronksist kuju (2. täh.) Keisrile püstitatud pronkskuju. Väikesed pronkskujud kapiserval.

proportsionaalne ‹-se 2› ‹adj›
ka mat võrdeline, millegagi vastavuses olev. Proportsionaalse vähendusega makett. Õhutakistus on proportsionaalne liikuva objekti pinnaga. Parlamendivalimised erakondade proportsionaalse esinduse põhimõttel. || mõõdulises kooskõlas, sobivates suurussuhetes olev. Proportsionaalse kehaehitusega mees. Tal on hästi proportsionaalne nägu. Kaunilt proportsionaalne kuju, koer, amfora.

pull3 ‹-i 21›
kõnek
1. ‹s› veider, kentsakas, naljakas lugu v. juhtum, vemp, nali. Oli see vast pull! Täitsa andekas pull. See oli liiga ohtlik, väga kahtlane pull. Ärge tehke lolli pulli. Pärast niisugust pulli võib töölt lahti saada. Peaks neile mingi pulli mängima. Olete parajalt pulli teinud, minge nüüd magama. Kaua see pull veel kestab? Mardiga saab alati pulli. Ütlesin seda pulliga pooleks. *Ei, ausalt, see oli kõige priimam pull, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. T. Kallas.
2. ‹adj› naljakas, veider (ja seetõttu huvitav, tore). Küll on pull poiss. Ta on üks pull kuju. Eile juhtus pull lugu. See on tänase päeva kõige pullim nali. Pull mõelda, et Maidu ka kunagi suureks saab. See on pull küll, et kellelgi võtit kaasas pole.

pulma|rüü

1. pulmarõivas. Pruudi valge pulmarüü. Pulmarüüs kaasitajad.
2. zool paljude (isas)loomade, eriti kalade ja kahepaiksete sigimisaegne kuju ja ere värvus; lindudel sama, mis hundsulestik. Kudemisajal kannavad vimmad värviküllast pulmarüüd. Harivesiliku pulmarüü on hambulise harjaga. Isaste rabakonnade lasuursinine pulmarüü. Metsisekukk heidab endalt toreda ja kauni pulmarüü.

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

punkteerima ‹42›

1. med õõnesnõela ravi otstarbel või diagnostilisel eesmärgil kehaõõnde või kudedesse pistma
2. kunst skulptuuri olulisi punkte savi- v. kipsmudelilt kivi- v. puuplokile üle kandma ja tulevase kuju pealispinnani ulatuvaid auke kivisse v. puitu raiuma. Skulptor tegi täpse kavandi ja punkteeris selle kivisse.
3. muus. a. nooti poole võrra pikendava punktiga varustama. Punkteeritud noodid tuleb korralikult välja laulda. b. üht rütmiväärtust järgmise arvel poole võrra pikendama. Punkteeritud rütm annab ettekandele erksust. Seda nooti ei tohiks laulda punkteerimata.
4. punktidega v. punktiiriga varustama v. katma. Mardika kattetiivad olid peenelt punkteeritud. *Keset laeva ilutses säravalt valge, illuminaatoritest punkteeritud keskehituste kuhil. H. Sergo.

punktiir|joon
punktiir. Punktiirjoont tõmbama. Punktiirjoonega märgitud piir. Rõivakirstude põletuskirja punktiirjoon. Muster kantakse riidele punktiirjoonena. Tšaadi järv on kaardil näidatud punktiirjoonega, sest järve kuju on muutlik.

punkt|mass
(klassikalise mehaanika mõistena:) punktiks idealiseeritud keha; keha, mille mõõtmed ja kuju on vaadeldava liikumise puhul ebaolulised. Ümber Päikese tiirlevate planeetide liikumist uurides loetakse planeedid ja Päike punktmassideks.

puu|figuur
puuskulptuur, puidust kuju

puu|kuju
puidust kuju, puuskulptuur. Protsessioonis kanti Neitsi Maarja puukuju. Mis sa seisad nagu puukuju! *Tšummist väljudes satun ma väikesele puukujule, kännumõhast väljanikerdatud puuslikule.. N. Baturin.

põhi|kuju
põhiline, olemuslik kuju v. vorm. Väljavenitatud põhikujuga voored. Tartu territoorium on enam-vähem ovaalse põhikujuga. Islandi pao kristallide põhikuju on romboeeder. *Ehkki ristiusust on laenatud kuradi mitmed erijooned, läheb põhikuju tagasi varasemasse rahvausku. Ü. Tedre.

põhi|vahendid pl
maj töövahendid ja kestvalt tarbitavad varad, mis säilitavad kogu kasutusaja jooksul oma esialgse kuju. Hooned, masinad, seadmed jm. põhivahendid.
▷ Liitsõnad: tootmispõhivahendid.

põlistuma ‹37›
põliseks (2. täh.) muutuma, jäädvustuma. Rahvakunstis põlistunud lihtne motiiv. Tasuja kuju on põlistunud meie kultuurilukku. *Nojaa, minu nimi põlistub minu teleskoobi läbi ka. J. Kross.

pügama ‹pöan impers pöetakse, pöetud 42 või pügan 37›

1. villa v. karvu juure (v. aluspinna) lähedalt maha v. lühemaks lõikama; lõikamise, kärpimisega sobivat kuju andma. Lambaid, küülikuid pügama. Puudel pöeti lõvisarnaseks. Pügatud lakaga hobune. Kangaid, nahku pügamismasinal pügama. Vaiba narmakesed pöetakse parajalt madalaks. Peaksid oma juukseid sagedamini pügada laskma. Lapsel täid peas, juuksed pügati maha. Püga mul natuke juukseid, pead! Poiss laskis pea siledaks, nudiks, siilisoengusse pügada. Vangidel, orjadel pöeti pead paljaks. Pöetud peaga noorsõdurid. Mungal on pealagi paljaks, pealaele paljak pöetud. Hästi, korralikult pöetud kukal. Pöan oma habet ise kääridega. Ebaühtlaselt, nurgeliseks pügatud habe. Tal on pöetud lõug ja paks põskhabe. Lühikeseks pöetud vurrud, vuntsid. || puudel, põõsastel, rohul latvu, võrseid lõigates kärpima, piirama. Puid, põõsaid pügama. Hekk tahab pügada. Aednik pügab muru. Alleed ääristasid pöetud pärnad, paplid. *Muruplatsi keskel kasvas suur roheliseks seeneks pügatud katalpa.. J. Rähesoo (tlk). || piltl (loomadega ühenduses:) oksi, võrseid ära närima, puid ja põõsaid nudiks närima. Lambad on kadakad hoolikalt ära püganud. Märkasin üht põtra pajupõõsast pügamas.
2. piltl tüssama, petma. Müüja tahtis ostjat pügada. Sain selle ostuga kõvasti pügada. Teda pügati turul kümne krooniga. Vanem vend pügas varanduse jagamisel nooremat. Vaat kus rumal, lasksid ennast naistel pügada! See seadus on tehtud selleks, et rahvast pügada.

püha|kuju
jumaluse v. pühaku kujutis kultusesemena; pühapilt. Pühakuju ees põleb küünal. Põlvitas templis palveks pühakuju ette. Pühakuju ees risti ette lööma.

püks|saapad pl
kalurite, palgiparvetajate nahkriietus, millel on pöiast umbselt kokku õmmeldud pükste kuju

püstol ‹-i, -it 2› ‹s›

1. käest lastav üksikisiku tulirelv. Püstoli toru, padrunisalv, päästik. Väikesekaliibriline, laetud, laadimata püstol. Pühendusega, kaunistatud püstol. Püstoliga relvastatud ohvitser. Tegi püstoli lukust lahti ja lükkas padruni rauda. Kannab püstolit puusal, vööl, vöö vahel, põues. Mees tõmbab taskust, kahmab kabuurist püstoli. Püstoli(s)t, püstoliga laskma. Tulistas püstolist, paugutas püstolit. Duell peeti püstolitega. Metsast kargasid välja röövlid, püstolid käes. Tabab püstolist väga täpselt. Relvadeks olid meestel automaadid ja püstolid. *Püstol oli üheksamillimeetrine „Walther”, 1936. aasta mudel. E. Org (tlk).
▷ Liitsõnad: automaat|püstol, gaasi|püstol, gaasiballoon|püstol, laadur|püstol, lahingu|püstol, mini|püstol, pneumo|püstol, signaali|püstol, spordi|püstol, stardi|püstol, raketi|püstol, teenistus|püstol, vaba|püstol, õhupüstol; mängupüstol.
2. tehn värvimiseks, metallitamiseks, keevitamiseks, montaažitöödel jm. tarvitatav tööriist, millel on püstoli (1. täh.) kuju. Tüüblid tulistatakse paneelidesse püstoliga.
▷ Liitsõnad: keevitus|püstol, metallitus|püstol, värvipüstol.

rahn ‹-u 21› ‹s›

1. ebamäärase kujuga suur kivikamakas, harvemini muu aine kamakas. Graniidist, marmorist rahn. Pragunenud raudkivide rahnud. Veealused rahnud on ohuks laevasõidule. Rand on rahnudega üle külvatud. Ühestainsast rahnust väljaraiutud hiiglaslik kuju. Skulptor asus meisli ja haamriga rahnu kallale.
▷ Liitsõnad: basalt|rahn, graniidi|rahn, hiid|rahn, kalju|rahn, kivi|rahn, pae|rahn, raudkivi|rahn, rändrahn; jää|rahn, pilverahn.
2. suur puupakk. *Puud laasitud, rahnudeks saetud, reele veeretatud, oksad peale laotud, koorem köiega kinnitatud .. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: kase|rahn, kuuserahn.

rahva|luuleline
rahvaluulesse kuuluv, sellega seotud, folkloorne. Rahvaluuleline aines. Kalevipoeg on populaarne rahvaluuleline kuju. Juttudes on säilinud rahvaluuleline põhi.

raid|kuju
hrl. kiviplokist v. puidust kunstiteosena raiutud inimese v. looma kuju, skulptuur. Itaalia marmorist, liivakivist raidkujud. Jumalate, pühakute, naiste, vägimeeste, metsloomade raidkujud. Raidkujud muuseumis, pargis, lossi sissekäigu ees. Templit kaunistasid raidkujud. Seisab raidkujuna paigal, ühe koha peal. Istub, seisab nagu, kui liikumatu raidkuju. Kõik tardusid nagu raidkujudeks.

välja raiuma

1. kusagilt, millegi seest v. hulgast raiuma. Üraskitest rikutud puud raiutakse langi pealt välja. Kuivanud oksad tuleb põõsastest välja raiuda. Aukliku mustri saamiseks raiuti meisliga rauast tükid välja.
2. välja tahuma, välja töötlema. Skulptuuri hakati marmorist välja raiuma. Hiiglaslikust kivirahnust välja raiutud kuju. Puitfiguuri vormid raiutakse välja kumera peitliga. Mehe nägu oli liikumatu, otsekui kivist välja raiutud.

raskenema ‹37›

1. raskemaks, vaevalisemaks muutuma; keerulisemaks muutuma, komplitseeruma. Piiratute olukord raskenes järjest. Haige hingamine on raskenenud. Riigi majanduslik olukord võib veel raskeneda.
2. kaalult raskemaks muutuma. Märjaks saanud riided raskenevad. Ranits on justkui raskenenud. | piltl. Minu süükoorem raskeneb iga tunniga.
3. (hrl. haiguse kohta:) raskemaks, tõsisemaks, ohtlikumaks muutuma, raskemat kuju omandama. Isa haigus raskenes. Raskenev, järjest süvenev nõdrameelsus. Ei ole märgata paranemist, haige olukord on isegi raskenenud.

rass1 ‹-i 21› ‹s›

1. antr kehaehituse pärilike tunnuste (näit. naha värvuse, juuste, pea, näo kuju) poolest sarnaste inimeste rühm, inimrass. Europiidne ehk valge, mongoliidne ehk kollane, negriidne ehk must rass. Inimkond jaguneb erinevatesse rassidesse. Rassistlik vahetegemine kõrgema rassi ja alamate rasside vahel.
▷ Liitsõnad: põhi|rass, segarass.
2. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm. Geograafilised, ökoloogilised rassid.

ratsionaliseerima ‹42›

1. ka maj (disainides, standardiseerides, majandustegevust analüüsides) tootmist ratsionaalsemaks muutma, otstarbekohaseks tegema, otstarbekamaid meetodeid rakendama. Kui tööd ratsionaliseerida, jõuab palju rohkem. Ratsionaliseeritud kuju, tarind.
2. ka psühh midagi absurdset või ebasündsat, oma minapildiga vastuolus olevat mõistuspäraselt põhjendama, mõistuspärastama. Alateadvuse impulsse ratsionaliseerima.

reaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. ka filos tõeline, tegelik, tegelikkusesse kuuluv (vastandina väljamõeldule, näilikule, illusoorsele, abstraktsele). Reaalne olemine, tegelikkus, maailm. Luuletaja põgeneb reaalsest elust fantaasiailma. Muinasjuttudes seguneb reaalne irreaalsega. Kellel on nominaalne, kellel reaalne võim. Vajaksin kinnituseks midagi reaalset ja käegakatsutavat. Teose tegelased tunduvad rohkem ideede kehastusena kui reaalsete inimestena. Unistus on lõpuks reaalseks saanud. Mõtted võtsid järjest reaalsema kuju. *Neil oli ainult üks hea asi – usk oma õnnetähte, usk, mis muutis olematud asjad olevaiks ja reaalseiks. A. H. Tammsaare. | füüs ant. ideaalne. Reaalne gaas, vedelik, atmosfäär.
2. olukorda, tegelikkust arvestav, tegelikkusega kooskõlas olev; teostatav, elluviidav, saavutatav. Võetud kohustused, ülesanded on täiesti reaalsed. Ei maksa püstitada eesmärke, mille täitmine pole reaalne. Arhitekti mõttelend käis reaalsetest võimalustest kaugel ees. Mustal tekkisid lõppmängus reaalsed viigilootused. Kui ta varem hõljus pilvedes, siis nüüd on ta ellusuhtumine muutunud reaalsemaks 'realistlikumaks'. *Kui isa iseloom kaldus kuidagi lüürikasse, unistavamale pinnale, siis ema oli reaalsem inimene, kes hetkekski oma kohustusi ei unustanud .. G. Ernesaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|reaalne, mitte|reaalne, ülireaalne

ribi ‹11› ‹s›

1. kõnek roie (1. täh.) Poiss murdis kukkudes kaks ribi. Koer on nii kõhn, et ribid paistavad, lihtne ribisid lugeda. Müksasin teda, andsin talle müksu, vopsu ribidesse, ribide vahele. Vaata ette, saad võõras kohas viimati tera ribide vahele, ribidesse. || ribitükk. Ostis turult ilusat läbikasvanud ribi. *.. kübemeke soolaliha – olgu pekki, olgu siis ribi – kuluks ju lausa marjaks. A. Jakobson. || taimse v. loomse koe soonjas kõrguv paksend. Südakarbi ribidega varustatud koda. Mürklikübara alveoolid on üksteisest ribidega eraldatud. Selle maasikasordi marjad on ilma ribideta.
▷ Liitsõnad: lamba|ribi, sea|ribi, soola|ribi, suitsu|ribi, veiseribi.
2. tehn toestav, kuju andev ja säilitav v. soojusvahetuspinda suurendav suhteliselt kitsas (ja õhuke) konstruktsioonielement. Ribidega tugevdatud ketas, vahelagi. Kartulikorvi ribid. Suur ribidega anum. Lennukitiiva, -saba ribid. Laeva, paadi ribidele kinnitatakse plangutus. Radiaatori, konvektori ribid. Hästi kuumenev ribidega pliidiplaat. *.. ta avab vihmavarju: teeb sõrmedega kiire lükke mööda siledat metalli ja must riie pingutub ribide vahele .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: jahutus|ribi, jäikus|ribi, kande|ribi, külmuti|ribi, malm|ribi, paadi|ribi, piki|ribi, raud|ribi, resti|ribi, rist|ribi, sarika|ribi, seina|ribi, soojendus|ribi, šabloon|ribi, toe|ribi, tugevdus|ribi, äkke|ribi, ääreribi.
3. järjestikku asetatud püünised, õngeribi. Kaluritel oli tarvis merest välja tuua ribi võrke. Triivvõrgud ühendati ribideks. Naabrimehe võrgud on meie omadega ühes ribis.
▷ Liitsõnad: võrgu|ribi, õngeribi.
4. (silmuskudumisel:) kaks edasi-tagasi parempidi kootud rida, mis annab ribilise kirja
5. mäe v. mäeaheliku nõlval asuv teisejärguline mäehari. Rühm jõudis järgmise ribi harjale.

rind|kuju
hrv rinnakuju. *.. ta nägi sellist und, et ta tukkus omaenese rindkujuna Eesti Rahva Muuseumis. H. Raudsepp.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

rinnakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. suure, lopsaka, kõrge naiserinnaga. Rinnakas ja puusakas naine. Peretütred olid prisked ja rinnakad. Ada tahaks rinnakamgi olla.
2. laia, tugeva rinnaga. Jänder rinnakas talumees. Tursked rinnakad laadijad tõstavad kotte. Ta mäletas mehe rinnakat kuju. Priidik on vennast pisut rinnakam. Rinnakad tööhobused. || ka piltl (laia esiosa kohta). *Kollakas-valgeina, rinnakaina nagu lodjad sõudsid pilved tasa.. A. Kurfeldt (tlk). *Kabinet. Klaasiga laud – suur ja rinnakas, et sisendada aukartust.. E. Tennov.

rinna|kuju
büst (1. täh.) Mozarti rinnakuju.

rinoplastika ‹1› ‹s›
med nina kuju taastamine v. korrigeerimine operatsiooniga, nina plastiline operatsioon

risti|kuju
risti kujutis; krutsifiks. Seinal rippuv ristikuju. *Siis [Tiroolis] see arvutu hulk ristikujusid Kristusega mööda lumise maantee ääri! J. Semper.

risti|löödu
hrl. ristilöödud Kristus. Ristilöödu kuju.

risti|märk [-märgi]
rist, ristikujuline märk (hrl. maagilise v. sakraalse märgina). Teeäärse puu tüvesse on lõigatud ristimärk. Ristimärki peeti tõrjevahendiks kurja vastu. Ristirüütlid sõdisid ristimärgi all. || õnnistuseks, pühitsuseks käega tehtav risti otspunkte markeeriv märk. Tegi rinnale, lahkujale järele, lauba kohale ristimärgi. Eideke palvetab ristimärke tehes. Lõi oma kaitsepühaku kuju ees ristimärgi ette. *Tütarlaps tõstab parema käe ja heidab veekruusile ristimärgi. A. Murakin (tlk).

rohmakalt ‹adv›
(< rohmakas). a. Rohmakalt tahutud kivid. Kuju, käru oli õige rohmakalt valmistatud. Oma tööd teevad nad rohmakalt. Vigane lind tõuseb rohmakalt lendu. Keerukad tantsusammud lähevad tal veel võrdlemisi rohmakalt. b. Valvur haarab võõral rohmakalt õlast. Rohmakalt katkestati sõprade vestlus. Küsitletav vastas kuidagi rohmakalt.

romantiline ‹-se 5› ‹adj›

1. romantismisse puutuv, romantismile omane. Romantiline meetod, käsitluslaad. Poeet järgib romantilise luule eeskujusid. Kunstniku loomingus leidub romantilisi sugemeid. Ta jutustusi tuleb vaadelda romantiliste teostena. *Romantilises kirjanduses on valitsev osa unistuslikul mõtte- ja tundeelul, kuna tõelisus moodustab ainult vajaliku lähtekoha. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: järel|romantiline, rahvus|romantiline, tõsi|romantiline, vararomantiline.
2. romantikaga seotud, tundeid ja elamusi rõhutav; luuleliselt tundeline ja unistav, igatsuslik. Romantiline jutt, reisikiri. Romantiline loomus. Romantilise tagapõhjaga juhtum. Taat oli omamoodi romantiline kuju, hing. Noori ahvatleb geoloogia romantiline külg. See on kõige romantilisem aeg tema elus. Romantiline jalutuskäik metsateel. Väejuhti ümbritseb romantiline oreool. Ei juhtunudki midagi romantilist. *See oli romantiline lugu, mis sai alguse esperantokeelsete kirjakeste vahetamisest .. ning lõppes uhkete pulmadega. L. Promet. || luulelisi tundeid esile kutsuv. Romantiline põlismets, kaljurand. Romantilised fjordid. Lõunamere saarte romantiline loodus.
3. piltl ebareaalne, fantastikasse kalduv. Temal on asjast õige romantiline ettekujutus. Lennud naaberplaneetidele pole enam romantiline luulelend. *Igal juhul tean, et meid ei ümbritse miski romantiline sinieeter, vaid palju konkreetsemad keemilised ning füüsikalised tõigad. F. Tuglas.

rööp|kuju
rööpsena esinev kuju (näit. rööpvorm)

rühikas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. hea rühiga. Noor rühikas ohvitser. Ta näeb hea välja: pikka kasvu, sale ja rühikas. Samm on tal kerge ja kuju sportlikult rühikas. Oma aastatest hoolimata on vanataat veel rühikas. Võta rühikam hoiak! Rühikal sammul, rühika sammuga mööduvad tribüünist sõjakoolide kasvandikud. Rõhutatult rühikas kõnd. | piltl. Sirged ja rühikad männid.
2. reibas, hoogne. Rühikad, aktiivse rütmiga laulud. Hoogne ja rühikas marss.

rüütel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. aj rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas. Rüütli kilp, mõõk, ratsu. Raudrüüs rüütel. Rüütel ja tema südamedaam. Rüütlite kannupoisid, relvakandjad. Rüütlite ratsavägi. Vanas lossis kummitab Must Rüütel. Kuningas Artur ja tema rüütlid. Graali rüütlid. Kurva Kuju rüütel (don Quijote kohta). || vaimuliku ordu liige. 13. sajandil algas saksa rüütlite sissetung eestlaste maile. Malta rüütlid 'johanniidid'.
▷ Liitsõnad: ordu|rüütel, peni|rüütel, raud|rüütel, riigi|rüütel, risti|rüütel, rööv|rüütel, ränd|rüütel, templirüütel; randrüütel.
2. alama astme aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal; seda kandev isik. Rüütliks lööma 'noort aadlikku ettenähtud tseremooniatega rüütliseisusse vastu võtma'; piltl kuhugi vastu võtma, mingil alal v. mingiks tegevuseks sobivaks, vastuvõetuks tunnistama. Rüütliks ülendama.
3. piltl heade kommetega, viisakas mees. a. daamide vastu tähelepanelik, aupaklik mees; austaja, kavaler. Meeste hulgas võib siiski leida veel tõelisi rüütleid. Tüdrukud ootasid oma rüütleid. Su rüütel seisab juba ammu maja ees. Näe, seal on Riina oma rüütliga! Ants on Maie ees lausa rüütel. Ei maksa rüütlit mängida. b. (üldisemalt). *Aga ma olen vana kooli rüütel, ehkki olen ainult lihtsa kiviraiuja poeg, mina maaslamajale jalaga ei viruta. O. Tooming.
4. piltl millegi kirglik austaja, harrastaja v. kaitsja. Teaduse, vaimuvabaduse rüütel.
▷ Liitsõnad: priiuse|rüütel, sule|rüütel, vaimurüütel.
vrd kurvakuju|rüütel
vrd võsarüütel

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

sablon ‹-i 2› ‹s›
kõnek vormlaud, mille abil antakse ehitatavatele paatidele kindel kuju, šabloon

savi|kuju
savist kuju. Ebajumalate kivi- ja savikujud.

seina|orv
seinanišš. Seinaorvadesse paigutati skulptuure. Seinaorvas oli jumalaema kuju.

selg ‹selja 22› ‹s›

1. inimese keha tagaosa õlgadest tuharateni. Kitsas, lai selg. Selg on sirge, nõgus. Selja lihased. Käib, selg küürus, kühmus, vimmas. Selg jäi haigeks, kangeks. Selg valutab, tulitab, sügeleb. Pingutus võttis selja higiseks. Higi nõrgub mööda selga alla. Nii jahe, et kananahk tuleb selga. Peseme saunas üksteise selga. Rahmeldamisest kasvab küür, kühm selga. Tõmbas hirmu pärast küüru selga. Päev läbi küüruta selga 'ole küürakil'. Tahaks vahepeal selga sirgu ajada, selga sirutada '(ka:) puhata'. Seisab seljaga minu poole. Eda vihastas ja keeras mehele selja. Teeline pööras selja vastu tuult. Taganes uksest, selg ees. Mängijad seisavad ringis, seljad vastamisi, selg selja vastas. Vaid ema kaitsva selja taga tundis hirmunud laps end kindlalt. Politseinik väänas, murdis vastuhakkajal käed selja taha. Ei saa pildistada, päike paistab selja tagant. Luurajad pääsesid vaenlase selja taha. Selja tagant ründama, kallale tungima. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Haigus hoidis mind nädal aega selja peal 'voodis'. Vastu selga, üle selja andma, lööma. Isa tõmbab poisile vitsaga üle selja. Teomehele laoti kakskümmend hoopi seljale. Orja seljal plaksus piits. Kõnnib, käed seljal, selja peal. Pani käed seljale (kokku) ning jalutas edasi. Patsutab poissi sõbralikult seljale. Poisid proovisid, kumb paneb kumma selja peale 'võidab (maadluses)'. Sai kuuli, noa selga. Tunnen, kuidas mu selga puurivad uudishimulikud pilgud. Valu lõi selga. Seljas pistab. Sõduril oli seljas haav. Ta on seljast ära 'tal on selg haige'. Viskab, võtab seljakoti, pambu selga. Kandis suurt kotti seljas. Võta kandam seljast maha! Lapsed ajavad pea selga ja vaatavad õhupalli. Tüdruk lõi, viskas, heitis pea uhkelt selga. Vahib pilvi, pea seljas. Nii tähtsust täis ja pea seljas, et ei tee enam tundmagi. Tuli, rusikas seljas 'püsti', mulle kallale. Kakleja lendas üle selja 'uperkuuti'. Võtab selja külmaks, külmavärinad käivad üle selja. Hirmujudin jooksis mööda selga (alla). Kõhe oli: sipelgad 'judinad' jooksid üle selja. Kelle selg sügeleb, küll see sauna kütab. Küüru teise seljas näeb igamees. *Meie oleme eidega olnud alati nagu särk ja selg, ei ole kahtepoole vedamist. A. Mälk. || (kogu inimese kohta). Nägi kolme selga pimedusse kaduvat. || (piltlikes väljendites). Selga sugema, kuumaks, soojaks kütma 'peksma, nüpeldama, keretäit andma'. Kas sul selg sügeleb 'tahad peksa saada', et tuled tüli norima? Nahk suitseb, tolmab seljas (pingelise tegevuse, kõva pingutuse kohta). Selja taha on jäänud '(ajaliselt) möödas' väsitav päev. Tal on selja taga pikk elutee. Andekuse ja töökuse poolest jättis Ann eakaaslased kaugele selja taha 'ületas neid'. Oma arvamuse väljaütlemise asemel puges autoriteetide selja taha. Hennu selja taga seisavad 'teda toetavad' äriringkonnad. Naise ärasõit oli mehele hoobiks selja tagant. Andres ei tõmba küüru selga, ei kõverda selga 'ei lipitse, ei alanda ennast' kellegi ees. Sünnipäev oli maruline, lapsed tahtsid maja selga võtta 'mürgeldasid kõvasti'. Müüjal on päev läbi jalad seljas 'tuline kiire'. Peremees koorib, võtab sinu seljast mitu nahka 'nõuab mitmekordset tööd'. Ootas laupäeva, millal saaks seened seljast maha 'end puhtaks pesta'. Teiste tööga kasvatab endale sammalt selga 'kogub varandust'. Talve selg 'talvehari'. *Ei võta naistki, endal kasvavad [laiskusest] varsti samblad selga ja seenetab ära nagu vana känd. P. Vallak. *Talle ei meeldinud, et Katri peab ümmardajat, kasvatab juba nii noorelt laiska ihu selga. L. Vaher. || ‹sisekohakäänetes adverbilaadselt› (kehal olevate, sellele pandavate v. sellelt võetavate riietusesemete kohta:) ülle, üll, ült. Pani, tõmbas kleidi, pintsaku, kasuka selga. Ajas endale kiiruga midagi selga. Kitsast seelikut annab selga tirida. Uut ülikonda peab selga proovima. Tal pole raha riideidki selga osta. Ema õmbles perele isegi palitud selga. Mul ei ole midagi korralikku selga panna. Tal on pintsak, uus ülikond seljas. Mehel on laiguline munder seljas. Talle on väga tähtis, kuidas riided seljas istuvad. Seljas kannab Aino tavaliselt pluusi ja seelikut. Mis tal täna seljas oli? Heidab, ajab, võtab, viskab särgid-püksid seljast (maha). Aita mul mantel seljast!
▷ Liitsõnad: kumer|selg, nõgusselg; küürselg.
2. loomadel keha ülaosa (hrl. turjast sabajuureni). Metskitse, haugi, nastiku selg. Siili okkaline selg. Tihane ripub oksal, selg allapoole. Sadul hõõrus hobusel selja veriseks. Loomal oli seljas sügav haav. Kass tõmbas küüru selga. Kaamelil on küür seljas. Ratsu ajas korsates pea selga. Paneb hobusele sadula selga. Täku, muula, elevandi, kaameli selga istuma. Armastab poni seljas sõita, ratsutada. Hoop paiskas ratsaniku hobuse seljast maha. Koer on kirbud selga saanud. Peletas okstega lehma seljast parme. Lehmad jooksevad kiini, sabad seljas 'püsti kergitatud'. Rammus lehm, kõht üle selja. Mürk võttis kärbsed igaveseks selja peale kõnek tappis maha. *Iga lind kasvatab endale ise suled selga ega lähe teise linnu käest küsima, mis värvi ja mis moodi suled peavad tal seljas olema! A. Hint. || piltl (hrl. jalgratta vm. sõiduvahendi kohta, millel v. millele istutakse v. millelt maha tullakse). Istub, hüppab jalgratta selga. Kihutas ratta seljas Tallinnast Valka. Tuli jalgratta seljast maha. Nõid ratsutab luua seljas. Poiss ronis kaksiti vees ujuva palgi selga.
▷ Liitsõnad: ees|selg, kesk|selg, tagaselg; küütselg.
3. kuju, asendi v. ülesande poolest selga (1. täh.) meenutav osa esemel, kehaosal v. loodusobjektil. a. millegi tagumine pool, tagakülg. Pintsaku, vesti, särgi selg. Sirge seljaga mantel. Lahtise seljaga peokleit. Võtab tugitooli seljalt mantli. Lilletatud seljaga saan. Tegi märkmeid vana ümbriku seljale. Mängukaardi, foto selg. Lameda, kumera seljaga nööbid. Toetus vastu ahju sooja selga. Majad seisid ridamisi, seljad vastakuti. Köite, raamatu selg 'osa, kus kaaned ja lehed liituvad'. Klaasi taga paistavad entsüklopeediate kuldtähtedega seljad. *Väike kuu, seljaga päikese poole, oli uppunud taeva tohutu suurde kummulipaisatud ovaali. V. Helde (tlk). b. millegi pealmine, ülemine (sageli kõrgem, esileulatuv) pool v. pind. Parema käe seljal oli näha jämedaid sooni. Koob labakinda seljale nimetähed. Keele selg oli katune. Mehe näos torkas silma pikk sirge seljaga nina. Leivapätsi seljale muljutakse rist. Längus seljaga õlgkatus. Nõgusa seljaga rändkivi. Ronime mööda rada voore kühmus seljale. Eemalt paistsid mägede lumised seljad. Saare seljal kasvab männitukk. *.. läbi vee paistavad liivade heledad seljad. V. Maavara. *Kõrs oli küntud, vao seljad veel muredad.. M. Metsanurk. c. tarbeeseme, tööriista jämedam v. paksem, mitteterav osa. Kammi hõbedaga kaunistatud selg. Nimetissõrm toetus lauanoa seljale. Saelehe seljaks nimetatakse lehe ülemist äärt. Tera luisates hoidis isa tugevasti vikati seljast kinni. Kirve, reha selg.
▷ Liitsõnad: ahju|selg, kasuka|selg, kleidi|selg, köite|selg, mantli|selg, nahk|selg, pluusi|selg, raamatu|selg, särgi|selg, tooli|selg, vestiselg; jala|selg, kalju|selg, keele|selg, kinda|selg, kirve|selg, käe|selg, luite|selg, maa|selg, mõõga|selg, mäe|selg, nina|selg, noa|selg, vikatiselg.
4. ühesugune laiuv vee- v. maismaa-ala. Mere sinetav, raudhall selg 'avameri'. Soo seljal punas jõhvikaid. Tee viib üle nõmme, nurme selja. *On nad [= ööd] isegi pikad sügisel, kui pilvine taevas näib laskuvat otse maa selga.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: jõe|selg, järve|selg, mere|selg, soo|selg, veeselg.
5. ‹sisekohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (piltlikes ja püsiväljendites). a. ülalt peale, kaela; (ülalt) alla, maha, otsa, pihta vms.; turjal, peal, otsas vms. Räästast tilkus vett selga. Kõdunenud lagi võib selga sadada. Saime kõva vihmasagara selga. Auto oleks talle äärepealt selga ajanud. Ei tee teist inimest märkamagi, ronib või jalgupidi selga. Mees läks järjest vihasemaks, kuni oli viimaks teisel pussiga seljas. Põgenejatele tõmmati tuli selga 'tulistati tagant'. Pataljon langeb vaenlasele selga 'ründab ootamatult'. Jäid hommikul pisut hiljaks, karati kohe selga 'hakati pragama'. Jääliustik on oma seljas toonud meile suuri rändrahne. Poiss oli aedade seljas riided katki rebinud. Tähtsaid mehi on meil paksult: ülemus istub ülemuse seljas. Räägib, nii et üks vandesõna teise seljas. *Seinal nagis ripub riideid, muist on maha saabaste selga varisenud. A. Mägi. *.. keegi ei hoolinud orjast, kelle seljas iga päev kepp tantsis.. A. Saal. b. (häirivaks, tülikaks) koormaks peale, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koormana peal, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koorma enda pealt ära, sellest vabaks. Pannakse suured maksud, trahvid selga. Võlausaldajad tulid oma nõudmistega selga. Talul on suur võlakoorem seljas. Selga tuli üks raskus ja pahandus teise järel. Maamehel on kaua aega mõisaorjus seljas olnud. Need eksamid on ka nagu tõbi seljas. Kogu süü aeti noore naise selga. Püüab süüd oma seljast maha veeretada. Ei jaksa enam, vanadus trügib selga. Ta jõudis enne surma kaheksakümmend aastat selga saada. Lubab enne mitte surra, kui sajand seljas. *See igavene tülitsemine on justku jumala vits Sirgasmäe talu seljas. O. Luts. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena teha, toimetada; ülesandest, toimetamisest ära. Tuhat tööd langes peremehe selga. Trükitöölistele pandi ränk plaan selga. Hakkajal inimesel on seljas sada kohustust. Kevadtööd said seljast ära, kui heinategu oli juba ootamas. Mehel on kogu aeg sõit seljas 'palju tegemist'.

selge|jooneline
selgete (piir)joontega; selgesti eristatav. Hämarusele vaatamata oli läheneja kuju selgejooneline. Selgejoonelise karakteriga tüüp. Nähtuste vahele on raske tõmmata selgejoonelist piiri.

semu ‹11› ‹s›

1. sõber, sõbramees, omamees. Tore, hea, vahva semu. Kord olime suured semud, nüüd oleme võõramaks jäänud. Üle aastate kokkusaanud semud. Jüri on Antsuga vana semu. Temast paremat semu ei leidugi. Nad on omavahel alati head semud olnud. Temale on igaüks semu ja sõber. Me oleme temaga kooliajast semud. Küll mõni semu su hädast välja aitab. Sa oled küll mu semu, aga ära ennast minu asjadesse sega. Ära häbene, siin on kõik omad semud! *„Tere, semu! Kas sa mind enam ei tunne?” V. Saar.
▷ Liitsõnad: koolisemu.
2. kõnek (familiaarselt v. kerge halvustusega:) poiss, noormees; tegelane, kuju, tüüp. Üks semu tegi auto kapotil ratsasõitu. Need pealinna semud on ju uhkust täis. Ega sinusugust semu tea uskuda. *Seal seisis paar tuttavat semu uut puhvetineiut sihtimas. A. Pervik. *„Tskae, matsid pidasid meid salakauba semudeks...” lausus Mario lõbusalt. K. Rumor.

sepis|nael
Linna väravad olid rautatud sepisnaeltega. *Nii on Pühavaimu kiriku uste lamedapealistele sepisnaeltele antud õie kuju.. V. Konsap.

sepistatavus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
metalli omadus sepistamisel vajalikku kuju võtta, ilma et tekiks pinna- v. sisepragusid. Raua sepistatavus ja keevitatavus.

sepis|tehnika
kunst metallehistöö tehnika, mille puhul metallile antakse vajalik kuju alasil tagumisega

sfinks ‹-i 21› ‹s›

1. egiptuse mütoloogias inimese v. püha looma peaga ning lõvi kehaga olend; selle olendi kuju
2. kreeka mütoloogias naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend. Mõistatuslik, saladuslik nagu sfinks. Naeratab, vaikib mõistatuslikult nagu sfinks.

silindriline ‹-se 5› ‹adj›

1. silindrikujuline, silinderjas. Silindriline reservuaar, trummel, anum, puur, frees. Silindrilised ja koonilised tuletornid. Tünni silindriline kuju. Silindrilise õõnsusega detail. Silindriline pind mat kõigist mingit joont ühekordselt lõikavatest paralleelsetest sirgetest koosnev pind.
2. ‹liitsõna järelosana› teat. hulka silindreid omav, silindriga
▷ Liitsõnad: kahe|silindriline, kuue|silindriline, ühesilindriline.

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini