|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 483 artiklit, väljastan 250.
adapteeruma ‹37›
kohanema, kohastuma. Pimedusest heledasse valgusse sattudes peab silm adapteeruma.
ahmima ‹42›
1. korduvalt (ning ahnelt) midagi v. millegi järele haarama, korduvalt ahmama. Ahmib raamatuid sülle, süle täis ning tassib teise tuppa. Ahmis kukkudes kätega õhku. Ekskavaatori kopp muudkui ahmib ning tõstab kruusa. Leegid, tulekeeled ahmivad vana kuuri. || (toitu). Lapsed ahmisid nii palju toitu taldrikule, et ei jõudnud ära süüa. Putru ahmiti suurte lusikatega otse kausist. Ahmis suhu, mida aga sai. Lehmad ahmivad mahlakat ristikuädalat. *Vaatan: [laps] näost must ja ahmib suuga söögi järele ... E. Särgava. || endasse tõmbama, sügavasti v. lõõtsutades sisse hingama. Pärast trepist ülesminekut tuli õhku ahmida. Ahmisin imestusest, ehmatusest suuga õhku nagu kala kuival. Tüdruk oli ahminud kopsudesse liiga palju tolmu. Kops ahmib kosutavat hapnikku. Vanamees pani pläru ette ja ahmis suurte sõõmudega suitsu.
2. ahnelt enda valdusse haarama v. saada püüdma. a. (vara). Raha, vara (kokku) ahmima. Vanem tütar püüdis kõiki emast jäänud asju endale ahmida. b. (teadmisi, muljeid jne.). Ahmis lugeda, mis kätte sattus. Noored ahmivad seiklus- ning ulmekirjandust. Ahmisin teadmisi, uudiseid, muljeid siit ja sealt. Kõik lausa ahmivad teda pilkudega. Tahaks ahmida endasse kõiki neid värve ja helisid. *Oh seda aplust, kuidas ahmib / silm kraaviäärtes varsakapju / ja jõge päiksekirjalist. H. Mänd.
aimamisi ‹adv›
aimamise teel, aimates; ebaselgelt, ähmaselt. Tundsime aimamisi, et midagi on juhtunud. Ainult aimamisi eraldab silm üksikuid kogusid. *Helid jõudsid kõrgusesse summutatult, rohkem aimamisi, vähetõenäolistena nagu unenägudes. L. Meri.
silmi suureks ajama vt silm [-a]
akna|silm [-a]
väike v. pimeduses eemalt paistev valgustatud aken. Sauna pisike aknasilm. Sügisõhtu pimeduses vilkus aknasilmi.
alasti ‹adv›
1. rõivasteta, palja kehaga. End alasti võtma, koorima. Saunas on kõik alasti. Lesiti alasti rannaliival. Jooksin alasti vette. Olime peaaegu, lausa, päris alasti. Alasti inimesed, mehed, naised. Alasti kehad võisid nautida päikest ja vett. || piltl (puude, põõsaste vm. loodusvormide kohta:) lehtedeta, roht-, taimkatteta, roheluseta. Alasti, raagus puud, põõsad. Sügisesed alasti põllud, aiad, mets. Alasti liivaluited, kaljud. Sügistuuled rebivad puud alasti. || piltl (esemete ja tehisvormide kohta:) paljas, katmata. Sõjast saabujaid ootasid kodude ahervaremed ning alasti korstnajalad. *Ühe armatuuri asemel rippus laest alasti pirn. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: ihu|alasti, poolalasti.
2. piltl (millegi abstraktse kohta:) kaunistamata, varjamata; kaunistamatult, varjamatult. Julm alasti tõde. Tuli seista alasti faktidega silm silma vastu. Alasti otsekohesusega rääkis ta kõik ära. Igast toanurgast vahib vastu alasti vaesus.
end [kellegi] silma ~ silmale ~ silmi andma vt silm [-a]
[kellelegi] silmi ette andma vt silm [-a]
aplamisi ‹adv›
aplalt, ahnitsedes. *Aplamisi / teost ahmibki ju lugev silm / ning – avatud on uus maailm. B. Alver (tlk).
asi ‹asja 31› ‹s›
1. ese, hrl. olmega v. tööga seotud tarbeese, vahend, riist, toode vms. Tal on taskud igasuguseid asju täis. Tarbetuid asju ärge kaasa võtke! Pakkisin oma asjad kohvrisse. Igaüks peab oma asjad korras hoidma. Ostis meelsasti ilusaid asju. Külmutuskapp on hädavajalik asi. Remondi ajal tuli asju ühest toast teise kanda. Lapsel lasti pärast mängimist oma asjad kokku korjata. Lapsed aitasid emal lauda kraamida ja asju pesta. Õpilane pani juba õhtul asjad koolikotti valmis. Kogusin mustad asjad kokku ja hakkasin pesu pesema. Mis asjad need siin maas on? Orja peeti asjaks, mitte inimeseks. Ega asi süüa küsi. *Loendamatu hulk asju ümbritseb inimest igapäevases elus. Hooned ja tööriistad, rõivad ja masinad, igasugused tarbeesemed .. V. Beekman. || ‹hrl. sg.› materjal, aine; söödav v. joodav. Lauda, tsementi, värvi, lakki – iga asja läheb ehitajale tarvis. Peolaual oli igasuguseid häid asju. Sõja ajal oli ühest kui teisest asjast puudus – polnud liha, võid ega suhkrut. *Ainus asi, mis ta [= haige] võtab, on paar lonksu külma vett. O. Luts. || (kirjandus-, kunsti)teos. „Loomingu” viimases numbris on mitu huvitavat, head asja. Kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad. „Vanemuises” tuleb lavale kaks uut asja. Kontserdil mängiti tuntud asju. *Isa armastas klassikalist muusikat, mina olen jõudumööda juurde ostnud [heliplaatidena] meie sajandi asju. E. Vetemaa. || kõnek suguti. *.. kippus oma asja püksist välja võtma. A. Ilves.
▷ Liitsõnad: antiik|asi, ehte|asi, ilu|asi, kooli|asi, moe|asi, mängu|asi, nips|asi, tarbe|asi, väärtasi; kuld|asi, metall|asi, raud|asi, saviasi.
2. probleem, arutatav, lahendamist vajav küsimus; juhtum, lugu, sündmus. Võttis koosolekul asja üles. Töö asjus peame veel rääkima. Asi on keerulisem kui arvasime. Neis asjus tuleks pöörduda ministri poole. Asi on otsustamata, seda uuritakse. Selles asjas ma pole sinuga nõus. See on kahe otsaga asi. Ta ei saanud asjast aru, ei tabanud asja tuuma. Asi on selge, otsustatud. Eks igaüks tea oma asju kõige paremini. Milles asi seisab? Milles on asi? See ei puutu asjasse. Asi on selles, sai alguse sellest, et .. Ärge kalduge asjast kõrvale. Asja juurde! Asi võttis tõsise pöörde. Seal juhtus igasuguseid asju. Kodus oli asi teistel juba teada. Asja tuleb uurida. Ära asja nii suureks puhu! Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja! See pole küll õige asi. || õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vms. Asja võidakse arutada kõigis kohtuis. Asja kohtulik uurimine. Asi läks kohtusse. *Läksid koos rahukohtusse, asi tuli ette ja solvaja sai kolm päeva. J. Smuul. || plaan, kavatsus. Jaan oli asjaga nõus, päri. Tema pole asjasse pühendatud.
▷ Liitsõnad: era|asi, ise|asi, korteri|asi, maitse|asi, majandus|asi, pea|asi, pisi|asi, tüliasi; raha|asi, riigi|asi, sise|asi, töö|asi, usu|asi, välisasi; kohtu|asi, kriminaal|asi, süü|asi, tsiviilasi.
3. asjaolu, seik; nähtus. Esimene asi, mis silma torkas .. Kuidas sa nii lihtsa asja peale ei tulnud! Haigus on tõsine asi. On asju, millest ei räägita. Niisugust asja ma ei salli. Ära seda tühja asja nii südamesse võta. Sõprus on kuldaväärt asi. Nende asjad 'omavahelised suhted' on sassis. *Ta oli neid asju, mis temalt [koolis] küsiti, küll juba kord õppinud, aga nüüd unustanud .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ime|asi, moe|asi, tõsi|asi, üksikasi; armu|asi, südameasjad.
4. olukord. Asi on üsna räbal, sant. Asi läheb tõsiseks, hulluks, segaseks, keeruliseks. Asjad on halvasti. Püüdis asja paremas valguses näidata. Küllap asi paraneb. || omadused, olukord v. situatsioon, mis on kellelegi v. millelegi omased. Vanainimese asi – samm tönts, nägemine vilets. Sakste, ülemuste asi – peavad aga uhkeid pidusid. Kirjutis oli üsna üldsõnaline. Algaja asi. *Rinde asi. Siin võib laskmist tulla .. L. Vaher.
5. filos teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivse maailma ese v. nähtus. Asi iseeneses 'asi omaette, tegelikult, olenemata sellest, kuidas ta esineb meie jaoks, meie tunnetuses'.
6. töö, tegevus, toiming, (asja)toimetus; kohustus, ülesanne. Ajame asjad joonde, jutti, korda. Mul on keskuses, ministeeriumis asju ajada. Asjad õiendatud, sõitsime koju. Üks tee, kaks asja. Kui sul linna asja on, astu ka meile sisse. Küll ta eksami ära teeb, kui asja tõsiselt võtab. Ta on ihu ja hingega asja juures. Esimene asi – labidas kätte ja kaevama. Selle asjaga pole kiiret. Ta on iga asja peale mees. Ta tunneb asja. Kella parandamine on tema käes väike asi. Toidutegemine on perenaise asi. Mehed käisid merd, põllutöö oli naiste asjaks. Müüja asi on müüa. Mille taga asi seisab? Töö on au ja kuulsuse asi. Mis see sinu asi on, see pole sinu asi 'see ei puutu sinusse (keeluna)'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. *Teevad vedureid ja masinaid, asi neil siis see pott terveks teha. M. Raud. || ühiskondlik, poliitiline üritus. Kogu rahvas on ühise asja eest väljas, seisab ühise asja eest. || kõnek (loomulike vajaduste õiendamise kohta). Ei julge pimedas välja asjalegi minna. Mees läinud võssa oma asja õiendama. Käidi asjal ära ja mindi magama. *Ja et siit saadik Eespere koer aina käis oma asju toimetamas Tagapere akende all .. A. H. Tammsaare. || asja kõnek (kellegagi, millegagi); tegemist, pistmist. Mul pole sinuga asja. Mis on temal sellega asja, mis me teeme? Miks igaühel on asja minu vanusega?
▷ Liitsõnad: ameti|asi, töö|asi, äriasi.
7. (midagi tingiv) põhjus v. vajadus. Kas tulid asja pärast? Kas ta käis niisama või oli tal asja ka? Läheb iga väikese asja pärast arsti juurde. Kes norida tahab, leiab igalt poolt asja. Tal ei peaks asja olema meiega nuriseda. Nüüd on neil asi, mille ümber nalja teha. Tuleviku pärast pole meil asja muretseda. Sai asja eest 'põhjusega'! Mis asja 'miks, mis põhjusel' sa siin kolad?
8. (hrl. püsiühendites:) miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, vastuvõetavat, kasulikku vms. Lastest pole töö juures veel asja. Tammsaare „Tõde ja õigus” – see on juba asi! Kui paremat pole, siis asi seegi. Ekskursioonist ei saanudki asja. Sellest käsikirjast võib asja saada. Aega läheb, aga asja saab. Sõjaväes tehakse poisist veel asi. Pole tast asja kõnet pidama. Pisut väike see labidas, aga asjaks ikka. Kus (veel) asi, kah asi, mõni asi, asi nüüd, mille pärast muretseda! Ennäe, ena, õige mul asja – kellele seda tarvis peaks olema! Asi veel, mida säilitada ja hoida! Temal, tühjal, mõni auto või asi! Jaan ka mõni mees või asi! Kui võid pole, käib margariin ka asja ette, on asja eest. Temast pole, ei saa suur(ema)t asja. Õunad pole sel aastal suure(ma)d asjad. *Hea tükk asja nisuke kuldkapslitega „Moser” [= taskukell]! E. Rannet. *Olid ikka mul meheks ja asjaks ja lastel isaks ja kõik. E. Särgava. | ‹adj› kõnek. Ta pole midagi asi mees. See pole eriti asi raamat. Need pole suured asjad noad. *Kas see on ka asi talu? J. Mändmets. *Olgu mis on, asjemaks see Riidalu [talumaja] oli sellega [värvimisega] saanud. H. Ranna.
assisteerima ‹42›
(assistendina) juures olles abistama. Professorit, kirurgi operatsioonil assisteerima. *Aga minu kleidi proovide juures peate alati tingimata assisteerima. Teil on hea silm .. E. Rängel.
[kellegi] silmi avama vt silm [-a]
silmad avanevad vt silm [-a]
ava|vesi
1. (taimedest, jääst vm.) vaba vesi. Kahlasime läbi roostiku avaveeni. Jääpankade vaheline avavesi. Jäämurdja viis laevade karavani avavette.
2. avar veeväli, avameri. *Nii kaldal seistes ikka kipub silm / siit avaveele, kuhu lõpeb vaade. B. Kangro.
silmad ees ja taga vt silm [-a]
eksima ‹42›
1. õigelt teelt v. liikumissuunalt kogemata kõrvale kalduma, teed kaotama. Olime teelt eksinud. Laps eksis metsa. Võõras linnas võid kergesti eksida. Metsas huikas eksinud seeneline. Lamba järelt eksinud talleke. Udus eksinud paat.
2. kuhugi juhuslikult sattuma. Võõraid eksib siia metsade taha harva. Vahel eksivad põdrad eeslinna aedadesse. Rääkis võõrast keelt aeglaselt, puhuti emakeelele eksides. Kapsapeenrale eksinud kartulipuhmas.
3. ekslema. Eksis mitu päeva mööda metsi. Silmad eksisid ühelt näolt teisele. Mõtted aina eksisid töö juurest kodustele asjadele. Sihitult kauguses eksiv pilk. *Ta eksis sinna-tänna, tuli tagasi endistele kohtadele, ega tundnud neid enam .. F. Tuglas. | piltl. *Sa eksid, eksid! Oma rahva juurde ei leia teed. D. Vaarandi.
4. viga tegema, ebaõigesti, ebatäpselt v. vääralt tegema, talitama, käituma, arvama, arvestama, tajuma vms.; mitteõigel seisukohal, arvamusel jne. olema. Selles, siin sa küll eksid. Eksid rängasti, kui arvad, et .. Ma vist ei eksi, kui ütlen, et see töö sind ei rahulda. Meie uus töötaja, kui ma ei eksi? Eksis sõnades. Eksisin temas, tema suhtes. Eksis olukorra hindamisel. Keelereegel, mille puhul õpilased kõige rohkem eksivad. Vana jahimehe käsi ja silm ei eksi. Eksis aadressiga, telefoninumbriga. Eksisin uksega ja sattusin võõrasse kabinetti. Oled elukutse valikul, valikuga eksinud. *Ta [= koera] haistmismeel läks sandiks ja ta eksis lõhnades. F. Tuglas. || üldkehtivaid tavasid, norme, moraalireegleid jne. rikkuma, millegi vastu patustama. Määruse, seaduse, eeskirjade, kodukorra, ühiselu reeglite vastu eksima. Eksis kutse-eetika, moraalinõuete vastu. *Miks pidin ma eksima! Miks pidin ma pattu tegema! J. Mändmets.
end [kellegi] silma ~ silmale ~ silmi andma vt silm [-a]
erendus ‹-e 5› ‹s›
erendamine. *Asjatult otsis silm tahutud palkseina rõõmsat valendust, vastsete katuste kuldkollast erendust. A. Sinkel.
erk ‹ergu 21 või erga 22 komp ergem e. ergum superl kõige ergem e. kõige ergum e. ergim› ‹adj›
ergas
1. ant. tuim, loid. a. elav, liikuv, vilgas; reibas. Erk tantsisklev täkk. Orav on erk loomake. Olin ärgates erk ja puhanud. Suplus tegi matkajad ergemaks. Ergu rõõmsa meelega poiss. Erk nägu, pilk, ilme. b. kiiresti v. tundlikult reageeriv, vastuvõtlik, terane. Erk tähelepanu. Paindlik erk klaverisaade. Ta on ergu unega, tal on erk uni. Kuulatas ergul kõrval, ergu kõrvaga. Koera erk nina püüdis kinni iga lõhna. Ta silm on erk kõike tähele panema. Erk südametunnistus, luulemeel, loodusetaju. Erk huvi kõige uue vastu. Ühiskondlikult erk kirjanik. Oli kadunud esialgne erk õhin. *.. et iga laud oleks / elavhõbedaselt erga / leiduri / töölaud .. J. Kross.
▷ Liitsõnad: mõtte|erk, tunde|erk, vaimuerk.
2. ere, kirgas, hele, särav. Kunagised ergud värvid olid nüüd luitunud. Värske erk jume. Erk puna põskedel. Erk sädelus. Vee erk virvendus hakkab silmadele. Erk päikesepaiste pani silmi kissitama. Papagoi sulestiku erk punane ja roheline.
et ‹konj›
1. üldalistav sidesõna. a. alustab aluslauset. On hea, et sa tulid. Paistab, et see on õige lahendus. Vanematele oli peaasi, et laps õppis. Tähtis on, et vili saaks õigeks ajaks koristatud. Võimalik, et ilm päeva jooksul muutub. Et minekust midagi välja ei tule, see oli algusest peale selge. *Ainuke, mis kõiki mõtlema pani, oli see, et preili mehele ei saa. A. H. Tammsaare. b. alustab sihitislauset (sealhulgas kaud- ja siirdkõnet ning kaudküsimust). Kuulsin ainult seda, et uksele koputati. Ma tean, et see raamat sulle meeldib. Lubage, et ma olukorda pisut selgitan! Võib-olla ta ootas, et sa vabandust paluksid. Meile öeldi, et sa olevat haige. Mainisin nagu muuseas, et nägin teda eile kohvikus. Poiss muudkui mangub, et osta ja osta mulle võrr. Ta räägib, et tema poeg olevat meremees. Ma juba mõtlesin, et mis see koer küll haugub. *Et tema vaikne ema võib nii vihaseks minna, seda ei osanud Peep arvatagi. T. Lehtmets. *Pikisilmi ootas sauna Juss, et millal küll pere Andres hakkab pulmamõtteid mõtlema. A. H. Tammsaare. c. alustab täiendlauset. Talle andis julgust teadmine, et ta ei ole päris üksi. Muret tegi juba seegi asjaolu, et toiduvarud vähenesid. Ta püüdis harjuda mõttega, et peab õpingud katkestama. d. alustab öeldistäitelauset. Olukord oli säärane, et pidime taganema. *Jah, asjalugu on niisugune, et ega ma enam aias ei olegi. K. Ristikivi. e. alustab sihitismääruslauset. Hoia, et ema sind siit ei leia! Võid kindel olla, et ma sellest kellelegi ei räägi. Mis sa selle kohta ütled, et ma täna varem ära lähen? Kogu lugu lõppes sellega, et koosolek jäi pidamata. *Kas nad siis sellest aru ei saa, et ta tahab vait olla .. E. Krusten.
2. tagajärge ja viisi väljendav sidesõna, alustab tagajärje-, viisi- ja määralauset. Kas te ise seda nägite, et nii enesekindlalt räägite? Tõmbas nii, et nöör katkes. Näpistas nii valusasti, et teine karjatas. Kraav oli nii lai, et sellest ei saanud üle hüpata. Juhtus nõnda, et ma pidin ära sõitma. Naerab, et hoov rõkkab. Saavutas niipalju, et koosolek lükati edasi. Ta oli niivõrd ärevil, et unigi ei tulnud. Et vaikus tuleb pärast tormi, nii on ikka olnud. *Kasige mu silma alt, et ma te varjugi ei näe! A. H. Tammsaare. *Tõuvili on küps, et variseb. H. Suislepp.
3. otstarvet väljendav sidesõna, alustab otstarbelauset. Tõusti kikivarbaile, et paremini näha. Võttis raamatu, et natuke aega lugeda. Kui vähe on tarvis selleks, et teist rõõmustada. Tal oli tegemist, et võlgadest lahti saada. Näitan sulle valgust, et sa trepil ei komistaks. Oled liiga noor, et elu mõista. *Et lapsele sooja saada, tuli koldesse lõke läita. M. Nurme.
4. põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. Ütlesin seda sellepärast, et tal on õigus. Et Jüril midagi teha ei olnud, läks ta metsa hulkuma. *Nutab ja õnnetu teine, et just tema tütar seda teed pidi minema. A. H. Tammsaare.
5. hrl kõnek alustab iseseisvaid, sageli elliptilisi lauseid, mis väljendavad:. a. käsku, kategoorilist nõuet. Et see homseks korda tehtud oleks! Et see kõigil teada oleks! *Otto: Et seda meest homme laeval ei ole! E. Tammlaan. b. soovi (öeldis hrl. tingivas kõneviisis). Et ta juba kord tuleks! Et sa ometi mõistlikumaks muutuksid! Va ahnepäits, et sa lämbuksid! *Eesti laul, et kõla sa / üle metsa, üle maa! L. Koidula. c. kahetsust v. etteheidet. Et see just nõnda pidi minema! Et ma seda varem ei taibanud! Et sul ka häbi pole selliseid asju rääkida. *Et ilm juba kord soojaks ei lähe! A. Hint. d. imestust, üllatust. Ah et ta ei tulegi! *Et sa mu ka leidsid! M. Raud. e. siirdkõnet. *Ta rääkis asjast ka Kägile. Et näe, missugune häda. Raha ei ole ja maksta on vaja. P. Viiding. *Mindki kipub Neeme sageli ülearu sõnaohtralt esitlema. Et palun väga, siin on teile nüüd seltsimees Lõuend, kirjutab doktoritööd .. E. Raud.
6. kõnek esineb lausetes fakultatiivse täiteelemendina:. a. (dialoogi) küsilause alguses. Et mina pean minema? „Et millal?” küsis Ats. „Nõupidamine on Viljandis.” – „Et ikkagi Viljandis?”. *Ning perenaine ütles: „Et mõtled siis koju kõmpida? ..” A. Jakobson. b. tervituse vm. ütluse alguses. Et head aega siis! Et terekest kah! Et olgu siis pealegi nii! *„Tere õhtust.” – „Et tere. Varn on seal.” R. Kaugver. c. koos sõnadega peaaegu, vaata, vaevalt vms. Seal oli kolm peaaegu et ühesuguses rõivastuses last. Viimased meetrid läbis ta peaaegu et vaarudes. Teost võiks pidada peaaegu et romaaniks. Vajadus on praegu vaata et suuremgi. Lund on vaata et vööni. Seda riista vaevalt et enam kasutada saab. *Ent Vallasmaad oleks nagu hella paika puudutatud, peaaegu et solvatud. E. Tennov. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel.
[kellelegi] silmi ette andma vt silm [-a]
figuur ‹-i 21› ‹s›
1. kuju. a. keha-, väliskuju. Sale, täidlane, proportsionaalne, kadestusväärne figuur. Tal on täiuslik figuur. Kleidi tegumood valitakse vastavalt figuurile. Sööb vähe ja võimleb, et figuuri (vormis) hoida. Silm suutis vaevu eraldada hämaruses lähenevaid figuure. b. selle kujutis kunstis. Elusuuruses figuur. Šamotist figuuride rühm. Nii taust kui figuurid on hoolikalt läbi maalitud. *Tunni aja pärast .. oli tal [= kunstnikul] viis figuuri valmis, kuid ilma nägudeta. M. Hange (tlk). c. isik, tegelane. Poliitiline figuur. Ta on omamoodi traagiline figuur. *.. too jässakas noormees on tõusnud küberneetikas tähelepandavaks figuuriks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: inim|figuur, linnu|figuur, loomafiguur; metall|figuur, puit|figuur, savifiguur; kaksik|figuur, täis|figuur, üksikfiguur.
2. kujund. a. Mänguklotsidest saab koostada mitmesuguseid figuure. *Uuemates voormängudes liigub mängijate rong keerulisemates figuurides, näiteks 8-kujuliselt. R. Mirov. b. van mat. Geomeetriline, stereomeetriline figuur. c. kirj. Ta luules on oskuslikult kasutatud poeetilisi figuure. d. muus. Harmoonilised, meloodilised, rütmilised figuurid. Džässmuusika rütmis on huvitavaid figuure.
▷ Liitsõnad: harmoonia|figuur, meloodia|figuur, rütmifiguur; lause|figuur, stiilifiguur.
3. väike terviklik liikumisosa (hrl. tantsus, iluuisutamises). Kadrilli, tango figuurid. Pärast kohustuslike figuuride sooritamist oli kolmel iluuisutajal võrdne punktiseis. *Lefort kisendas: „Esimene figuur! Daamid astuvad ette ja taganevad, kavalerid keerutavad daame!” F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: liikumis|figuur, tantsufiguur.
4. loog. Süllogismi figuurid 'süllogismivormid, mis erinevad üksteisest keskmõiste asendi poolest'.
hahetus ‹-e 5› ‹s›
nõrk vaevumärgatav (koidueelne) valgus v. helendus. Hommikune, koidueelne hahetus. Hahetuses seletab silm üle sihi minevat põtra. *Idataevas .. oli märgata koidu esimest varast hahetust. A. Hint.
▷ Liitsõnad: hommiku|hahetus, koidu|hahetus, puhtehahetus.
hakkama ‹hakata 48›
1. ‹ka impers.› mingi tegevuse juurde asuma; ‹hrl. ma-infinitiiviga› midagi, mingit uut olukorda alustama. Lugema, joonistama, suusatama hakkama. Tööle hakkama. Hakkab naerma, nutma, pärima. Poiss hakkas kartma, kogelema. Laps hakkab käima. Keegi ei hakanud talle vastu vaidlema. Ene hakkas paremini õppima. Ma hakkan nüüd minema. Haige hakkas oksendama, oksele. Hobune hakkab lõhkuma. Rong hakkab liikuma. Suu hakkas kuivama. Miski hakkas mind häirima. Toast hakkas kostma laulu. Päike hakkab paistma. Päevad hakkavad pikenema. Tuul hakkab tõusma. Hakkab kahutama, külmetama, sulama. Hakkab koitma, hämarduma, pimedaks minema. Väljas oli hakanud sadama lund, tuiskama. Tal hakkab hästi minema. *„Meie, meie ...”, hakkas Miina, aga ei saanud edasi. A. Kitzberg.
2. ‹ka impers.› väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist. Hakkab halb, paha, hale (kellestki, millestki). Hakkab kõhe, külm, vilu, palav. Neil hakkas igav, piinlik, õudne, jube. Tal hakkas väga kiire. Meil kõigil hakkas hirmus lõbus. Tal hakkas vigasest lapsest kahju. Mul hakkas hirm, häbi, kole janu. Mis sul nüüd hakkas? Haigel hakkab juba parem. Kiiresti kõndides hakkab soojem.
3. mingisse ametisse, tööalale asuma; mingisse olukorda, vahekorda astuma. Hakkab autojuhiks, traktoristiks, õmblejaks, ajakirjanikuks. Enn hakkab naisemeheks. Onu hakkab lapse hooldajaks. Ametisse hakkama. Kellegagi kampa, mesti, paari hakkama. Hakkasin kodustele appi. *Jaan hakkas nõusse ning pikemalt aru pidamata asusidki poisid .. teele. E. Raud.
4. algama, peale hakkama. Kõik hakkas sellest, et .. Üks pidu lõpeb, teine hakkab. Poole tunni pärast hakkab tantsupeo otseülekanne. Koosolek hakkab kell kolm. Mets hakkab jõe äärest padrikuga. *Äkki hakkas ühel päeval kesa kandis suur kisa ja karjumine. A. H. Tammsaare.
5. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi kinni, külge jääma, takerduma. Koer hakkas hammastega püksisäärde. Tütar hakkas emale kaela. Talle hakkas pihku tolmune küünlajalg. Tuli hakkab visalt tooresse puusse. Kala hakkab õnge. Puder oli keemisel põhja hakanud. Mis hakkab kulbi külge, see hakkab kondi külge. *Ja vaata, siis silma kinni jäi silm / ja käsi see hakkas kätte. M. Under. *Siis tõstis ta jalgu hakkavad seelikuhõlmad üles .. ning kadus kohe pimedasse eeskotta. A. Jakobson.
6. mõjuma, toimima, mõju avaldama. Hele päike hakkab silmadele. Külm hakkas sõrmedesse ja varvastesse. Paks suits hakkas ninna ja silmadesse. Ränk töö hakkas tervise peale. Ootamine, näägutamine, lärm hakkab närvidele. Ei tema peale hakka tuli ega vesi. Hea sõna tema peale ei hakka. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || (meeleorganitega tajumise kohta). Kaugelt hakkas kõrvu, kõrva automürin. Tuppa astudes hakkas talle ninna tugev sirelilõhn. || millekski suuteline, küündiv olema. Las teeb seda, mille peale jõud hakkab. Minu mõistus selle peale ei hakka.
7. teistele üle kanduma, nakkama. Ema ärevus hakkab lastessegi. Kaaslaste lõbus tuju, ülemeelikus, nukrus hakkas minussegi. Tema kirglik töölust hakkas ka teistesse. *Isandate tüli hakkas lõpuks ka alamatesse rüütlitesse .. E. Kippel.
8. kõnek sobiv, kõlblik olema. Kui hästi lilla värv sulle hakkab! See soeng, kleit ei hakka mulle. Neist võtmetest ei hakka ükski sellele uksele. *.. usu, naiste amet / meestele ei hakka. E. Niit (tlk).
silma hakkama vt silm [-a]
hallinema ‹37›
hallikaks, järk-järgult halli(ma)ks muutuma. Habe, pea hakkas hallinema. Hallinevate juustega mees. Silmad hallinevate kulmude all lõid korraks särama. Vana hallinev naine. *Taevas hallineb järjest tuhksemaks.. A. Tassa. *Nüüd seletas silm ka mingi hoone, ilmselt lauda otsa läbi hallineva saju. A. Maripuu.
silm silma (vastu), hammas hamba vastu vt silm [-a]
silma (peale) heitma vt silm [-a]
hiile ‹hiilge 18› ‹s›
1. hiilgus, sära. Nägu hiilgel. Palavikuline hiile silmis reetis ta erutust. *Kuu kumendab hõbesel hiilgel.. K. E. Sööt.
2. murd kaluritele märguandmiseks rannale süüdatud tuli. *Tõustes laine harjale otsib ta kaldalt hiilet ja ta silm leiabki selle.. J. Mändmets.
hiire|silm [-a]
1. ‹hrl. pl.› (inimese väikeste teraste silmade kohta). Rahutute, mustade hiiresilmadega laps.
2. kõnek nõrgalt valgustav väike lamp, tuluke; tattnina. *Ta juhtis Else kõrvalkambrisse, kus väikene tindiklaasist meisterdatud hiiresilm pubises. A. Mälk.
himustama ‹37›
millegi järele himu tundma, midagi väga tahtma, tungivalt soovima, ihaldama. Himustab magusat, viina, õlut. Laps himustas pähkleid. Himustab endale autot. Ahne himustab raha ja vara. Võta, mida silm, süda, hing himustab! Himustab kättemaksu, võimu, õnne. Ta ei himustanud au ega kuulsust. Ära himusta võimatut! Himustab reisida, hästi riietuda. Himustab kellegi elu, hinge. *..sest sinu ema himustas Vargamäele perenaiseks juba siis, kui tema esimene mees Juss alles elas.. A. H. Tammsaare. || kellegi vastu meelelist himu tundma, kedagi ihaldama. *Kas see on üldse armastus? – Võib-olla on vennal õigus, et mees ainult himustab teda.. R. Vellend.
hingestus ‹-e 5› ‹s›
hingestumine, hingestatus. *..silm leegitsev, hingestuse tuluke põskedel.. A. Saareste (tlk).
silma peal hoidma vt silm [-a]
silmi peos ~ pihus hoidma vt silm [-a]
hundi|silm [-a]
1. ‹pl.› tigedad, kiskjalikud silmad. Mehed vahtisid teineteist hundisilmadega.
2. väike lamp, väike tuluke. Eit jättis ööseks hundisilma põlema. *Läänemuulilt punasid vaid tuhmunud trepilaternate hundisilmad. H. Sergo.
(oma) silmi peast häbenema vt silm [-a]
silmad (on) häbi täis vt silm [-a]
hädapärast ‹adv›
1. hädasti (1. täh.) Tegi ainult niipalju, kui hädapärast vaja, tarvis, tarvilik. *Head puldankindad oleksid siin hädapärast ära kulunud.. V. Gross.
2. hädavaevalt, vaevu; läbi häda, kuidagimoodi. Hädapärast seletas silm hämara toa sisustust. Kajut mahutas hädapärast neli meest. Läksime üle soo, mis inimest hädapärast kandis. Suutnud end hädapärast koguda, hakkas ta kõnelema. *Elumaja hädapärast valmis, rajati saunale ja aidale uus ase.. M. Metsanurk.
3. ainult kõige hädavajalikumal hulgal v. määral. *Ta jutt oli hästi mahlakas.. Valemeid ainult hädapärast.. A. Hint. *Oli nagu loomulik, et tööd, mis elatist andis, oli niisama hädapärast nagu elatistki. V. Ilus.
häni|silm [-a]
murd soo-lõosilm. *..vesistes kraavides ja võsastikkudes sinavad lopsakad hänisilmad. A. Gailit.
härja|silm [-a]
1. ühelt poolt praetud muna (rebu keskel terve). Härjasilmi praadima, küpsetama.
2. väike ümmargune v. ovaalne aken (näit. laeval)
3. bot valgete õite ja kollaste õiesüdamikega rohttaim (õied nagu karikakral, kuid väiksemad) (Leucanthemum)
härrandlikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as härrandlik). *Juuksed olid tal sagris, üks silm poolpime, näol mingi ülbe härrandlikkus.. P. Viiding (tlk).
ihu|silm [-a]
(vähestes ühendites:) kellegi silm, isiklik nägemine (rõhutatult). Ta pole merd oma ihusilmaga näinud. Igaüks võib seda oma ihusilmaga vaadata, jälgida. *„Oh, sa vana Lutsuke!” patsutab korduvalt taadi õlale, „pole minu ihusilm sind enam ammugi näinud!” O. Luts.
ilusate silmade pärast vt silm [-a]
inim|silm [-a]
inimese silm; inimene (oma nägemisega). Inimsilma võime vastu võtta värvivarjundeid. Inimsilm pole neid paiku näinud. Koopad on inimsilma eest varjul.
ja ‹konj›
kõige harilikum ühendav sidesõna
1. seob jaatavas (vahel ka eitavas) lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kaht viimast liiget. Ants ja Mäidu käivad koolis. Siin kasvavad kased, haavad, lepad ja muud lehtpuud. Ta oli kõhn ja kahvatu poisike. Tekst oli eesti ja vene keeles. Kõik ülearune ja tarbetu jäeti maha. Käidi marjul ja pähklil. Söödi ja joodi tublisti. Lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid. Tüdruk hakkas nutma ja jooksis minema. Ütles paar lauset ja jäi jälle vait. Hävita kahjurid kiiresti ja viimseni. Ta teeb seda mitte sinu ja minu pärast, vaid enese huvides. Siin oli Jürisid ja Juhaneid, Tõnusid ja Mihkleid. Treener luges võimlejatele rütmi: „Ja üks ja hopp ja kaks ja hopp!”. | (stiilivõttena). *Maja on väike ja kollane ja luitunud ja väga puhas. R. Kaugver. *Läheb kevad ja suvi ja sügis ja talv.. A. Sang. || seob kindlaks kujunenud sünonüümseid, antonüümseid, fraseoloogilisi jm. sõnapaare (ka eitavas lauses). On üks igavene rist ja viletsus! Tõusti enne kukke ja koitu. Läheb läbi tulest ja veest. See seisukoht on ajast ja arust. On ihu ja hingega töö juures. Alguses läks õppimine üle kivide ja kändude. Hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Sõdis käte ja jalgadega vastu. Tema võtan ma süle ja seljaga vastu. Karjumine käis luust ja lihast läbi. Vatras maast ja ilmast. Keerutas iidamast ja aadamast. Vannub tuld ja tõrva. Meestel oli vesi ja vile peal. Kõik toimus nagu kord ja kohus. Segamini nagu puder ja kapsad. Tema on siin a ja o. Teen sinuga uut ja vana. Süüa oli head ja paremat. Aina üks ja seesama. Lähen kus see ja teine. Seletas pikalt ja laialt. Ikka ja jälle sama lugu! Ta on läbi ja lõhki maamees. Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks. Asja aeti tasa ja targu. Tuhat ja tuline! Kurat ja põrgu! Välk ja pauk! Tere ja jõudu! Tähtsust täis, nii et hoia ja keela! Nüüd pole muud kui kand ja varvas! Polnudki tarvis ööd ja päevad läbi tööd teha. Oma kulu ja kirjadega polnud raamatut võimalik välja anda. || seob rinnastuvaid osi jagamatut sisutervikut moodustavates v. vastastikust seost osutavates sõnaühendites (ka eitavas lauses). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis. See küsimus ei kuulu varustus- ja turustusosakonna kompetentsi. Tori hobune on veo- ja sõiduhobune. Vanemate ja laste vahel ei olnud usaldust. Algi ja Illa on õed. Minul ja temal pole midagi ühist. Kas sa oled näinud seda kollast ja pruuni triipu riiet? Sinisest ja kollasest saab segades rohelise. Kaks ja 'pluss, liita' kolm on viis. || seob millegi rõhutamiseks vm. põhjusel korratavaid sõnu. Vihma aga sadas ja sadas. Aina mõtleb ja mõtleb. Küsib muudkui leiba ja leiba. Tunnen teda läbi ja läbi. Toitu oli küll ja küll. Kulutati nii ja nii mitu rubla. Vaatas vilks ja vilks üle õla. *Kuuselauad mis kõlisevad, head ja kuivad, panevad mitu ja mitu aastat vastu. A. H. Tammsaare. || (eitava öeldisverbiga; tänapäeval üldisem ega). Ühtegi puud ja põõsast seal ei kasvanud. Veevärgist ja vannitoast ei maksnud unistadagi. Lugeda ja kirjutada ta ei oska. Tema ja ta kaaslased sind küll ei aita. See pole tema keelata ja käskida. Ma ei rääkinud sellest Marile ja Miinale. No kuidas elu läheb? – Läheb ja ei lähe ka.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. a. laused on jaatavad. Vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi. Oli tugev tuul ja lained jooksid kohisedes rannale. Öösel oli kahutanud ja tee võrdlemisi hea. *Seepeale ruttas Olev teatama, et tal on tikud juba lõpukorral ja et targem on katsuda käsikaudu edasi minna. E. Raud. | (stiilivõttena). *Ta silm säras, ja harvad hambad tulid nähtavale, ja rohke rind ilmutas peidetud elu. E. Vilde. b. üks lausetest on eitav. Töö oli raske ja me ei suutnud seda lõpetada. *Kuid kõrges ruumis valitses pilkane pimedus ja ta ei näinud midagi. A. Jakobson. *Isa polnud suutnud mingeid tagavarasid maha jätta ja ema teenistus oli üksi väikene. R. Roht. c. hrv mõlemad laused on eitavad (tänapäeval harilikum ega). *Aga ta ei tundnud ühtki oma lemmikkirjanikku isiklikult ja polnud tal ka kunagi juhust kirjanikkude tutvuskonda sattuda. J. Vahtra.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Söödi. Ja joodi natuke veel. Ja siis oli õige hea olla. P. Viiding. *Vahimees ühes kupjaga ruttasid lahkujatele järele. Ja läbiotsimisel leiti näpatud kraam Miika vankrist.. A. Jakobson. || ütlust sissejuhatav sõna, mis võiks ka ära jääda. Ja kui ütlesingi nii, mis siis? Ja mis selles halba on, kui me koos läheme? *„Tulin alles.” – „Ja kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb?” E. Krusten.
4. arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. Kaks ja pool tonni. Laps oli kolme ja poole aastane. Ligi neli ja pool tuhat kilomeetrit. Tund ja veerand. 25 krooni (ja) 30 senti. See vältas neli kuud (ja) üheksa päeva. Kell kaks ja viis minutit. Kaheksa (ja) kolm neljandikku. Mõisteti üheks aastaks (ja) kolmeks kuuks vangi. | (stiilivõttena liitarvsõnades). *Vanema venna Juhani iga on kakskümmend ja viis aastat.. F. Tuglas (tlk).
5. seob teat. määral vastandavalt lauseosi v. lauseid (täh. lähedane vastandavatele sidesõnadele aga, kuid, ent). Süüdi on tema ja mitte sina. Siit saadik ja mitte enam! Olukord oli raske, ja ometi mitte lootusetu. See on tühine seik ja ometi oluline. Leiba oli vähe, ja sellegi vähese jagas ta teistele. Ma ei usaldaks sinna üksinda minna, ja ega temagi seda vist tee. *Ma otsisin sealt midagi ja ei leidnud. O. Münther. *Puudri ja odekolonni lõhn lõi mulle ninasse ja täna ei olnud see sugugi mulle meelepärane. M. Metsanurk.
kokku jooksma
1. joostes, kiirustades kuhugi koonduma, kokku tulema. Rahvas jooksis õnnetuspaigale kokku. *Naisi.. jooksis põllupeenraid ja aedu mööda igast küla servast kokku lammaste vastu.. R. Soar. || kokku põrkama. *..raksudes jooksevad pilved kokku ja veerevad siis kõmisedes laiali. V. Saar.
2. kokkupuutekohta suunduma (teede, jõgede jms. kohta). Kolm teed jooksid küla keskel(e) kokku. Selle kivi juurde jooksid kokku nelja valla piirid. *Meeste silm ulatub ka mõisa väljadeni, mis seal lõuna pool.. külapõldudega kokku jooksevad. E. Vilde. | piltl. Varas on leitud – kõik niidid jooksevad tema juurde kokku.
3. van kooskõlas olema. Tema sõnad ei jookse kokku tegudega.
silmi (kinni) jooksma vt silm [-a]
silmile jooksma vt silm [-a]
välja jooksma
1. kiiresti liikudes väljuma. Jooksin toast välja. Jänes jooksis metsast välja. Kuul jookseb vintrauast välja.
2. välja valguma, välja kulgema. Üks silm oli välja jooksnud. Vili jooksis kotist välja. Järvest jookseb välja väike jõgi.
3. aluselt ära liikuma. Rong jooksis rööpaist välja.
4. millenigi suunduma (hrl. lõpp-punkti fikseerides). Siht jooksis välja kenale aasale. Tee jooksis välja jõe äärde. Kuhu see tänav välja jookseb?
jõe|silm [-u]
zool madujas maitsva lihaga sõõrsuu, kes koeb jõgedes ja elutseb meres (Lampetra fluviatilis)
jõll|silm [-a]
jõllis silm; jõllis silmadega olend. Kes see jõllsilm on? *Nina [oli rotil] haistmiseks veidi püsti, jõllsilmades saagiahnus.. A. Beekman.
järve|silm [-a]
luulek järv nagu silm maastikus. Metsade keskele peitunud sinised järvesilmad. *Selgeil, puhtail järvesilmil / tunnistab mind kodumaa. A. Sang.
kahe silma vahele jätma vt silm [-a]
kahe silma vahele jääma vt silm [-a]
kinni jääma
1. mingi takistuse tõttu liikumist lõpetama v. aeglasemalt edasi liikuma. Auto jäi porisse, lumme kinni. Laev jäi madalikule kinni. Kärbes jäi liimile kinni. Suu on nii kuiv, et keel jääb kurgulae külge, kurgulakke kinni. | piltl. Mitmed kirjutised jäid kinni tsensuuri kitsastesse väravatesse. *Ta silm.. jäi viimaks Miina külge kinni. E. Vilde.
2. (hingamisrütmi häire v. hingamistakistuse kohta). Hing jäi ehmatusest, üllatusest, suurest rõõmust, põnevusest, vihast, raevust kinni. Ei suuda enam joosta, hing jääb rindu kinni.
3. mahla vm. vedeliku eritamist, väljavoolu lõpetama. Pani haavale sideme, et veri kinni jääks. || piima andmist lõpetama (lehma kohta). Talveks jäid lehmad kinni. Lehm on kinni jäämas.
4. kõnek karistuseks v. järeleõppimiseks pärast tunde kooli jääma. Terve klass jäi täna tunniks ajaks kinni. || van leerikooli kordama jääma. *Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti.. E. Vilde.
ära kaema
kõnek ära nõiduma, ära tegema. Arvati, et tal on paha silm ja kaeb loomad ära. *Nad on sulle koerapöörirohtu sisse söötnud! Nad on su ära kaenud! O. Luts. *.. [proua] aina pööritab silmi, vaata veel, et poissi ära ei kae. E. Rängel.
kahetama ‹37›
folkl kaetama. Kahetav pilk, silm. *Kui siis viimaks [külamoorid] läksid, järel jutupära, / ema mõtles: kahetasid lapse ära. M. Under.
kahetus ‹-e 5› ‹s›
folkl kaetus. *Nagu kuri silm majast minemas, nii kahetus kadumas. J. Sütiste.
kaklus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(ühekordne) kaklemine, lööming. Purjus meeste, külapoiste omavahelised kaklused. Äge, vihane kaklus. Jõukatsumine muutus kakluseks. Pärast joomingut läks kakluseks. Poiste vahel tekkis kaklus. Mehel oli kakluses üks silm välja löödud. Pidu lõppes kaklusega. Kõrtsi ees käis kaklus. Koerte, noorte kukkede kaklus. *Jõi kümne mehe eest, peksis mõnikord kaklusel terve kõrtsitäie rahvast läbi .. J. Vahtra. || (üldisemalt:) tülitsemine, riid. *Nii et loomakasvatuse küsimustes ei tasu esimehel kaklusse kippuda. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kõrtsikaklus.
kahe silma vahele jätma vt silm [-a]
kahe silma vahele jääma vt silm [-a]
kala|silm [-a]
‹hrl. pl.› (külmade, ilmetute silmade kohta). *Noormees vaatab teda oma külmade liikumatute kalasilmadega .. E. Maasik.
kandma ‹kannan 45›
1. hrl. üles tõstetuna edasi toimetama, ühest paigast teise viima v. tooma. a. (elusolendi jõul). Haavatu kanti kanderaamil autosse. Kannab last kukil, seljas, süles, kätel. Kannab kotte, kaste, kohvreid. Võtsin tema kompsu enda kanda. Demonstrandid kandsid lippe, loosungeid. Kandis mitme päeva jao puid kööki valmis. Kannab jõest saunavett. Kaelkookudega on ämbreid kergem kanda kui käe otsas. Hein kanti võsa vahelt lagedale kuivama. Neegrid kannavad raskeid pakke pea peal. Jahisaak kanti vahepuus koju. Road kanti suurtel liudadel lauale. Võtku siit igaüks nii palju, kui kanda jaksab. Raamatud on ei tea kuhu laiali kantud. Poiss muudkui kannab tüdrukule lilli ja maiustusi. Ma ei kanna kaasas suuremaid rahasummasid. Ärge kandke jalgadega pori tuppa! Lähen, kuhu jalad kannavad! 'ükskõik kuhu'. Linnud kannavad pesamaterjali noka vahel, nokas. Kass oli pojad küünist laudalakka kandnud. Ega lind kõrgemale lenda kui tiivad kannavad. b. (millegi jõul). Rong kannab meid lõuna suunas. Tramm kandis teda kesklinna poole. Laevad kandsid kalleid laste. Jõed kannavad liiva merre. Lained kandsid adrut rannale. Jääpank kandis merehädalised randa. Lasksime paati voolul kanda. Tuul kandis kõikjale liiva, tolmu, kolletanud lehti. Tuul kandis kõrvu hõikeid, ninna põlemise lõhna. Passaadid kannavad soojemat õhku külmematele aladele. Veri kannab hapnikku ja toitaineid organismis laiali. c. piltl (teatamise, edasirääkimise kohta). Suust suhu kanti keelepeksu, tühje jutte. Mis jutu kuuleb, kohe külasse kannab. Uudis, sõnum kanti kohe külast külasse, külas laiali. *Jah, mina kandvat kõik saladused härra Hurdale kätte .. J. Semper. d. piltl (muid kasutusi). Rännuteed on kandnud teda kaugele. Sõda kandis inimesed oma kodudest maailma mööda laiali.
2. millelegi altpoolt toeks olema, seda ülal hoidma. Templi lage kandsid võimsad sambad. Soolane vesi kannab ujujat paremini kui mage. Pea longus, nagu ei suudaks kael seda kanda. Ta on nii purjus, et jalad ei kanna. Kandvad postid, kaared, võlvid, seinad. Põhjavett kandvad kihid. || millelegi pidama jääma, toetuma. Piimakurn peab jääma nõu äärtele kandma. *Rein käis mööda metsateid, kus sügavad roopad, nii et vankril rummuotsad kannavad. A. H. Tammsaare. || piltl mingit nähtust, olukorda, ideed vm. ülal hoidma, sellele aluseks olema. Tänased noored kannavad homset elu. Romaani, filmi, maali, etendust kannab optimistlik elutunnetus. Teost kandev teema. Hingevalust, võitluspaatosest, kodanikutundest kantud värsid. Sügavast veendumusest kantud kõne. Tegutses kättemaksuihast kantuna. *Ideeline mõtestatus ja ümberkehastamine – need peavad kandma teatrit. V. Panso. || kaugele kostev, tugev, jõuline olema (hääle kohta). Lauljatari hääl ei kanna veel küllaldaselt. Kandev hääl 'tugev, selge, kanduv hääl'.
3. peal lasuvat raskust välja kannatama, selle all mitte kokku vajuma. Kevadised hanged kannavad. Noor jää ei kanna veel. Külmunud soo kannab hobustki. Pehme põld ei kanna traktorit. Väike paat ei kanna kolme inimest. See purre meid kõiki korraga ei kanna. *Ja uus härra tuli. Kevadel, kui vaevalt tee kandis autot .. A. Mälk.
4. taluma, (välja) kannatama. Eluraskusi, ülekohut, alandusi kandma. Kes seda häbi jõuab kanda? Kannab mehiselt, nurisemata oma saatust, murekoormat. Vanemate kaotust oli lastel raske kanda. On valmis igasugust ohvrit kandma. Igaüks peab oma risti kandma. Vaikivat hukkamõistu oli raskem kanda kui noomimist. Pea ei kanna kõrgele ronida, kiikuda. Magu ei kanna enam haput. Tervis ei kanna enam rasket tööd (teha). *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. || kõnek (alkoholi talumise kohta). Jõi palju, aga kandis ka palju, kõvasti. Poiss oma kanapeaga ei kanna midagi. Mis sa jood, kui pea ei kanna! *.. hakkasid nad tuliselt vaidlema selle üle, kumb neist kannab rohkem viina või õlut. A. Jakobson.
5. (suutelisuse kohta:) lubama, võimaldama (midagi teha). Jooksis mis jõud vähegi kandis. Kavatses küll ehitada uue elumaja, kuid jõud ei kanna. Rahakott ei kandnud uut hobust osta. Tema tasku nii kallist lõbu ei kanna. Karjus nagu hääl, kõri üldse kandis. Nii kaugele kui silm kandis, polnud kedagi näha. Sõi nagu vats vähegi kandis.
6. rase v. tiine olema. Sel ajal kandis ta just oma esimest last. Ta on kandnud ja sünnitanud neli last. Kannab endas, oma üsas uut elu. Noor mära on esimest korda kandmas. Lõpuni kantud rasedus, tiinus. *„Ma kandsin ju Indrekut kolmat kuud rinna all,” ütles Mari. A. H. Tammsaare.
7. saaki v. vilja andma (hrl. kultuurtaimede kohta); midagi kasvatama (maa kohta). Noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu. Vanad põõsad ei kanna enam marju. Maasikad kannavad korralikult kolm aastat. Pirnipuu on mitmel aastal õitsenud, aga pole veel kordagi kandnud. Kuusk kannab käbisid, tamm tõrusid. Lahja põld kannab vähe vilja. Uudismaa kannab hästi kaera. | piltl. Töö, õpetus on head vilja kandnud. Meeste jõupingutused kandsid lõpuks vilja. Protsente, intressi kandma.
8. (riietusesemete seljas, jalanõude jalas olemise kohta). Kannab kübarat, kaabut, karvamütsi, baretti, soni. Kannan talvel kasukat, sooja pesu, sooje riideid. Kannab tumedat ülikonda, valget särki ja lipsu. Kannab siidkleiti. Ants kandis põlvpükse. Kalifeesid kantakse koos säärikutega. Kannan kingi nr. 42. Kandis poriga kalosse. Suvel kanti maatööl pastlaid. Armastab kanda kirevaid rõivaid. Naine kandis leinariideid ja musta loori. Õhtutualeti juurde kanti pikki kindaid. Frakki kantakse pidulikel juhtudel. Kannab silma peal musta sidet. Kannab varrukal korrapidajalinti. || kantud pruugitud, kulunud, poolpidune. Tublisti, vähe kantud püksid, seelik, ülikond. See mantel on mul kõvasti kantud. || (teat. esemete kasutamise, nende küljesoleku kohta). Jüri kannab prille. Daam kandis kõrvarõngaid, merevaigust kaelakeed. Armastab igasugu ehteasju kanda. Briljante, kalliskive kantakse piduliku riietusega. Relva, mõõka kandma. Tolmu vastu kanti respiraatorit. Pidi vanas eas kerjakeppi kandma 'kerjama'. || (ühenduses juuste v. habeme teat. moe v. soenguga). Kannab lühikesi, pikki juukseid, patse, poisipead, siilisoengut. Kannab juukseid lahku, üle pea kammituna. Kandis juukseid kõrges soengus. Mees kannab põskhabet, vurrusid.
9. omama. a. millegagi varustatud olema. Isapõder, sokk kannab sarvi. Lehtpuud kannavad lehti, okaspuud okkaid. Ta on terve, kuid kannab veel paremat kätt sidemes. Kannab kolmandat aastat kaptenipaelu 'on kapten'. Raha kandis keisri kujutist. Ümbrik kandis Tallinna postitemplit. Ürik kannab daatumit 15. III 1812. Auto kandis numbrimärki 234 ABC. Käskkiri kandis direktori allkirja. Negatiivset laengut kandev elementaarosake. *.. tapeet, paiguti seenetanud ja katkenud, kandis ajalehtedest paiku. A. Jakobson. b. (nime, nimetuse, tiitli, pealkirja vms. omamise kohta). Mäeseljak kannab rahvasuus Tantsumäe nime. Pärast lahutust kannab ta jälle neiupõlvenime. „Estonia” kannab rahvusooperi nimetust. Kandis enne revolutsiooni krahvitiitlit. Raamat kandis pealkirja „Huvitav geomeetria”. Ta pole väärt kandma ausa inimese nime. c. (teat. iseloomu, tundemärkide, joonte olemasolu kohta). Teos kannab ruttamise jälgi, märke. Rahutused kandsid algul stiihilist iseloomu. Varane feodalism kandis veel ürgkogukondliku korra pitserit, jooni. *Ta sõnad ja hääletoon kandsid nagu patutunnistuse laadi. A. H. Tammsaare. d. (mingi kestvama tunde, mõtte, kavatsuse vms. olemasolu kohta). Kannab viha, vimma naabri peale, vastu. Olen sind, sinu tõotust alati meeles kandnud. Kannab endas suuri unistusi, lootusi. On kandnud hinges valu, muret, rahutust. Ta kannab leina. Kannab südames vanemate mälestust. See inimene kannab hinges kurja. Kannab ta vastu okast südames 'meenutab solvamist vms.'. Kannab keelel mürki 'ütleb teistele solvavalt'.
10. mingis olukorras v. millegi osaline olema. Talupojad kandsid naturaalkoormisi mõisniku heaks. Rahvas oli aastasadu orjaiket kandnud. Tehas kandis praagi tõttu kahju, kahjumeid. Kes kannab veokulud? Lähetuskulud kannab lähetav asutus. Üksus kandis raskeid kaotusi. Vabaduse eest võib kanda mis tahes ohvreid. Projektist kinnipidamise eest kannavad vastutust 'vastutavad' nii ehitaja kui tellija. Tuleb hoolt kanda 'hoolitseda' tervise eest. Toidumured on ikka perenaise kanda. Võttis vahetalitaja osa enda kanda. Ma tahan selle eest muret kanda, et asi korda saab. Kandis karistust vanglas, parandusliku töö koloonias. Iga kuriteo eest tuleb karistust kanda. *Ma võin ju vangiraudu kanda, kui seda mulle peale sunnitakse .. L. Perandi.
11. midagi millelegi v. kuhugi märkima, peale tõmbama, maalima vms. Põletuskiri kanti puule tulise oraga. Muster kantakse kopeeri abil paberile. Jaotised on ebatäpselt skaalale kantud. Peits kantakse mööbliesemetele pintsli või pritsi abil. Toitekreem kantakse nahale enne magamaminekut. Värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega, paksult, läbikumavalt, täppides. || midagi kuhugi kirja panema, registreerima, arvele võtma. Ettepanek kanti protokolli, akti. Raamatud kanti sedelitele, kataloogi. Vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse. Ants kanti võistlejate nimekirja. Võistluse tulemused kanti turniiritabelisse. Kõik saadud hinded tuleb kanda õpilaspäevikusse. Olen kõik telefoninumbrid lahtistelt lehtedelt märkmikku kandnud. Kaardile olid kantud vaid suuremad asulad. Trahvisummad kanti riigituludesse. Laseb palga kanda abikaasa pangaarvele. Rekord on kantud nüüd tema nimele. Kahjud tuli kanda tormi arvele. Noorteõhtud tuleb kindlasti kanda klubi töö plusspoolele.
silmist ~ silmast kaotama vt silm [-a]
silmi (kinni) kargama vt silm [-a]
silmile kargama vt silm [-a]
kartuli|silm [-a]
kartuli iduauk
karvavõrd(ki) ‹adv›
1. ‹jaatavas lauses› õige natuke, õige pisut, väga vähe, võrdlemisi vähe. Karvavõrd puudus, et oleksin kukkunud. Tal jäi esikohast (vaid) karvavõrd puudu. Kui ta karvavõrdki järele annaks! *Reedu võis näha üksnes ta pikki ronkmusti juukseid ja koredast riidest ürpi, mis juustest karvavõrd heledam paistis. H. Laipaik.
2. ‹eitavas lauses hrl. ki-liitega› mitte natukestki, mitte vähimalgi määral, üldsegi mitte, mitte sugugi. Ta ei taganenud oma otsusest karvavõrdki. Olukord ei ole karvavõrdki muutunud. Abi ei olnud temast (mitte) karvavõrdki. Ta ei aeglustanud tempot karvavõrdki. Ta ei kahelnud karvavõrdki. Sa pole temast karvavõrdki parem. *.. silm ei eksind mõõtes mitte karvavõrd. L. Hainsalu.
kassi|silm [-a]
1. rohekaskollane silm. Tüdrukul olid rohekad kassisilmad.
2. geol rohekashall kuni roheline omapäraselt helklev kaltsedon (kalliskivina)
kaugele ‹adv›
ant. lähedale, ligidale
1. pika vahemaa taha; eemale. Nad sõitsid ära kaugele. Eestlaste asumisala ulatus vanasti kaugemale lõunasse. Tallinna tornid paistavad kaugele. Tema kuulsus levis kaugele. Traktori, mootorite mürin kostis kaugele. Tuul kandis suitsu kaugele. Jaan jäi teistest jooksjatest kaugele maha. Ta hoidus minust võimalikult kaugele. Nii kaugele, kui silm ulatus, laius ääretu veteväli. Kui kaugele meil on veel minna? Käbi ei kuku kännust kaugele.
2. pika ajavahemiku taha (minevikku v. tulevikku). Pidu jätkus kaugele üle kesköö. Traditsioon ulatub sajandi lõppu või kaugemalegi tagasi. Lapsepõlv on jäänud kaugele seljataha. Nii kaugele kui ta mäletas, oli kõik alati nõnda olnud. Ta ei tahtnud kaugele ette mõelda.
3. (ülekantult muude suhete kohta). Mart on elus, töödega, õppimises kaugele jõudnud. Algkoolist poiss kaugemale ei jõudnudki. Haigus oli juba kaugele arenenud. Asi, kiusuajamine läks juba liiga kaugele. Paistab, et jutuga mindi kaugemale kui soovitav. Kuidas sa ta ometi nii kaugele said, et vabatahtlikult kaasa tuli? Heast tahtest polnud seal keegi kaugemale jõudnud. Tööstuse tase jäi sõjaeelsest kaugele maha.
kaugele|nägevus ‹-e 5› ‹s›
füsiol nähtus, kus silm näeb kaugele paremini kui lähedale
kehvalt ‹adv›
(< kehv (hrl. 1., 3. täh.)) Teine silm näeb kehvalt. Tööd on tehtud kehvalt. Kehvalt korraldad sa oma asju! Kehvalt valgustatud tuba. Elasin tookord kehvalt. Ta käib kehvalt riides. Katsume kehvemalt läbi ajada.
kiiker ‹-kri, -krit 2› ‹s›
1. pikksilm, binokkel. Kapten vaatas kiikriga eemalt paistvat randa. Tõstsin kiikri silme ette. Läbi kiikri võis metsa ääres näha mingit liikumist.
2. kõnek silm [-a]. *Panin ukse vahelt jah korraks kiikrid sisse .. E. Rannet.
kilge ‹kilge 18› ‹s›
murd rannal süüdatud tuli laevadele ja paatidele märguandmiseks v. suuna näitamiseks. *..pilkasel pimedal leiab kindlasti tema silm rannalt kilge, mis vilgub sureva tähena. J. Mändmets.
kinda|silm [-a]
Kindasilmad hargusid üles.
kinni ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.
silma ~ silmi kinni laskma, ei saa silma(gi) kinni, silm kisub ~ läheb ~ vajub kinni vt silm [-a]
silma ~ silmi kinni pigistama vt silm [-a]
silmi kinni kargama ~ jooksma vt silm [-a]
silmi kinni panema, silmad (on) kinni, silmad lähevad kinni vt silm [-a]
üht ~ teist silma kinni pigistama vt silm [-a]
silm(ad)e ees läheb ~ lööb kirjuks, silmad võtab ~ lööb kirjuks, silmad (on) kirjud, silmad lähevad ~ löövad kirjuks vt silm [-a]
kirp ‹kirbu 21› ‹s›
1. inimeste, loomade ja lindude parasiit, tugevate hüppejalgadeks kujunenud tagajalgadega tiivutu putukas. Kirp hüppab, hammustab. Ihu oli kirpudest puretud. Otsis, püüdis, tappis kirpe. Koer oli kirpe täis. Sul oleks nagu kirbud püksis 'oled rahutu, ei püsi paigal'. See oli talle kirbu aevastus 'väga väike, tähtsusetu asi'. || piltl (pisikese inimese, looma vm. olendi kohta). *Vaata [tüdruku] tirtsu... Kui ühes kooliteed sammusid, Oskariga paaris, siis see kirp vantsis neil ikka sabas. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: inimese|kirp, koera|kirp, liiva|kirp, rotikirp.
2. laskerelva raua suudmepoolsel otsal olev nupp v. rõngas sihtimiseks. Kõrge, madal, tasane, vahetatav kirp. Sihtimisel peavad laskuri silm, sihiku sälgu keskkoht, kirbu tipp ja märk sattuma ühele sirgele. Varitsejad hoidsid meest kirbul, valmis iga hetk tulistama. Ma ei saanud rebast kuidagi kirbule. Vaenlase täpsuslaskur oli mehe kirbule võtnud.
▷ Liitsõnad: püssi|kirp, rõngas|kirp, tulpkirp.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes lülijalgsete nimetustes
▷ Liitsõnad: lehe|kirp, maa|kirp, vesikirp.
silm kisub kinni ~ looja vt silm [-a]
kiss|-silm [-a]
hrv kissis silm. *.. ema on läinud vanaisasse – samasugused laiad põsesarnad, kiss-silmad .. E. Maasik.
klaas|silm [-a]
1. klaasist silm (ka silmaproteesi kohta). Mängukaru klaassilmad. Mihklil on paremas silmakoopas klaassilm.
2. piltl klaasine, klaasistunud silm. *Ta vajus [purjuspäi] täiesti seljatoele ja jäi kõigi otsa vahtima klaassilmil. F. Tuglas.
koda ‹koja 27› ‹s›
1. etn ürgne elamu, hrl. koonilise püstteibaist sõrestikuga ning lahtise tulekoldega keskel. Neenetsi, samojeedi koda. || (hilisemal ajal:) (lattidest kooniline) suveköök. *Suvine keedukoht oli väljas õues, roovikutest „koda” .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: püst|koda, suitsu|koda, suvekoda.
2. (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) maja, hoone; kodu. Talle olid vürstide ja kuningate kojad avatud. *Mina tõotasin peremehe surivoodi juures, et valvan ta koda ja naist nagu tema oma silm. B. Alver. *Üks on minul püham koda – / minu vanemate maja! – / Vaikne, lihtne eesti talu. A. Haava. | piltl. Oma koda kalju peale ehitama 'oma elu kindlale alusele rajama'. Oma koda liiva peale ehitama 'oma elu ebakindlale alusele rajama'. || ‹hrl. liitsõna järelosana› esineb mõnedes asutuste, ettevõtete, töökodade nimetustes. *Harjusin oma raamatuid köita viima sinna kotta, kus ligines meistri 5-aastane juubel .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: isa|koda, jumala|koda, keisri|koda, kohtu|koda, kuninga|koda, kõla|koda, püha|koda, rae|koda, sammas|koda, tsaari|koda, vangi|koda, vürstikoda; kaalu|koda, kauba|koda, klaasi|koda, köite|koda, mõtte|koda, mündi|koda, parkali|koda, pesu|koda, sae|koda, sepi|koda, trüki|koda, töö|koda, valu|koda, vanutus|koda, vase|koda, viina|koda, värvimis|koda, õllekoda.
3. välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum (hrl. maamajades). Rehetoa, sauna koda. Astusin trepilt kotta. Jättis mantli kotta. Pani pakid kotta maha. Kojas oli poolhämar.
▷ Liitsõnad: ees|koda, trepi|koda, tuule|koda, vahekoda.
4. pol parlamendi põhiline struktuuriüksus. Inglise parlamendil on kaks koda.
▷ Liitsõnad: alam|koda, saadikute|koda, ülemkoda.
5. kutsekoda. Õpetajate Koda. Arstide Koda.
6. anat südamekoda. Vasaku koja kokkutõmbel paiskub veri vasakusse vatsakesse.
7. zool selgrootute (näit. limuste, käsijalgsete, paljude juurjalgsete) keha ümbritsev kõva kate. Tigude, karpide kojad. Ammoniidid olid enamasti spiraalse kojaga.
▷ Liitsõnad: karbi|koda, limuse|koda, lubikoda.
8. bot koldvetikate ja silmviburvetikate tselluloosist rakuümbris
vrd ema|koda
vrd lapse|koda
vrd luku|koda
vrd nõelakoda
silmad (on) märja ~ vesise koha peal vt silm [-a]
konna|silm [-a]
sügavale pärisnahasse ulatuv ja valu tekitav sarvkihi paksend jala, eriti varvaste nahal. Konnasilm tegi käimisel haiget. King hõõrus konnasilma varbale.
koobas ‹koopa 19› ‹s›
1. looduslik suur tühe, õõnsus, käik v. nende kogum maakoore pindmises osas. Maa-alused koopad. Koopa suu, võlvjas lagi. Vesi on liivakivisse uuristanud koopaid. Ronis mäeküljel olevasse koopasse. Oja kaldaalused koopad. Kiviaja inimesed elasid koobastes. || inimese kaevatud õõnsus maa sees; loomade uuristatud urg v. millegi all olev pesapaik. Põgenik varjas end metsapadrikusse kaevatud koopas. Kartulid pandi talveks koopasse või keldrisse. Rebase, mägra koobas. Talveunest äratatud karu tuli urisedes koopast välja.
▷ Liitsõnad: kalda|koobas, kalju|koobas, karstikoobas; kartuli|koobas, karu|koobas, pesa|koobas, rebase|koobas, varakoobas; lõvi|koobas, röövlikoobas.
2. õõnsus, tühe, auk milleski. Tegi endale heinavirna sisse koopa. Põhukuhja oli uuristatud koopaid. || silmakoobas vm. süvend, lohk inimkehas, ka kehaõõs. Tal oli ainult üks silm, teise asemel haigutas tühi koobas. Mehe silmad sügavais koopais välkusid rahutult. Haige keha tõmbles kramplikult, silmamunad olid koopaist välja tungimas. || ‹ainsuse sisekohakäänetes adverbilaadselt› (olukorda tähistavana:) auku, aukus. Ta oli näost kõhnaks jäänud, silmad koopasse vajunud. Näost kahvatu ja silmad koopas.
▷ Liitsõnad: kõhu|koobas, nina|koobas, rinna|koobas, silma|koobas, suukoobas.
3. piltl (hrl. väikese, kitsa, räpase, pimeda vms. viletsa ruumi, korteri kohta). Vilets pime tuba, täielik koobas. *„Kaua siin koopas elate?” küsis Saare, kui astusid poolpimedasse ruumi. T. Braks.
▷ Liitsõnad: toakoobas.
korratu ‹1› ‹adj›
1. ilma kindla korra v. süsteemita; ebakorrapärane, korrapäratu. Korratu käratsev poistejõuk. Mässajate korratud salgad. Korratu kivilasu. Väeriismete korratu taganemine. Algas korratu tulistamine. Seedehäired võivad tekkida korratutest söögiaegadest. Elab võrdlemisi korratut elu. *Kulmud olid mustad, tihedad, korratud, teine silm teisest vähem.. M. Metsanurk.
2. lohakas, hooletu. a. väliselt korrast ära v. ses suhtes soovida jättev, korrastamata. Kõige korratuma riietusega poiss. Köök, esik, korter on korratu ja koristamata. Supelrand, raudteejaam jättis natuke korratu mulje. Korratu soeng, välimus. b. korrast mitte kinnipidav. Poiss on korratu, jätab oma asjad, kuhu juhtub. *Kuid ometi oli ta rõivaste kandmises korratu. F. Tuglas.
koss ‹-i 21› ‹s›
kõnek
1. jalg. *On mul kossid kõverad või vaatab silm kõõrdi? L. Promet. *Põmm ja ... ja elukas sirakile, kossid taeva poole! H. Pukk.
2. (suur) jalats, kott [kota]. Kossid on katki. Viis oma kossid kingsepale parandada. *Teisel päeval istus [kingsepp] Traatjalg .. vanal toolilogul ja klopsis kiiresti kossidele rupsikuid alla. E. Männik.
▷ Liitsõnad: kinga|koss, saapakoss.
3. kossimäng; selles tarvitatav münt v. luu. Kossi mängima.
[kellelgi] silmi (peast ~ välja) kratsima vt silm [-a]
kriim|silm [-a]
1. hundi rahvapärane nimetus. Vanasti murdsid kriimsilmad palju lambaid ja varssu. *.. kriimsilmade ulgumist kuuldes võpatab igaüks. O. Tooming. *.. peremees oli hommikul hundirauad kriimsilma püüdmiseks lepikusse pannud. E. Särgava.
2. määrdunud, kriimulise näoga laps. *„Seda siin hüütakse Lambapea uulitsaks,” seletas üks väike kriimsilm teenistusvalmilt. K. Ristikivi.
kriimus ‹adv›
kriimudega, kriimuline. Tolmust, nutust kriimus nägu. Tal oli kaklusest silm sinine ja nägu kriimus.
krillis ‹adv›
kõnek
1. pahuksis, tülis, riius, vimmas. Ta on alatasa kõikidega, kellegagi krillis. *Ja ma ei usalda sugugi Arnot. Ta on just minu peale krillis. B. Kangro.
2. (kergelt) purjus, vintis. Mehed olid juba mõne pitsi järel veidike krillis. Ta ei mäletanud, mis krillis peaga kokku räägitud. || (purjusolekust, ka pahameelest tingitud silmavaate kohta). Silmad viinast, joomisest krillis. Jõllitab teistele krillis silmadega otsa. Mehel oli baarist tulles jalg tönts ja silm krillis. *Mina ootan all, et silm krillis, tema [= õpipoiss] lööb siin luuslanki. M. Traat.
krõlli ‹adv›
murd jõlli, pungi. *Ent samas läks Beelholti sinine silm arusaamatusest krõlli. J. Kross.
kude ‹koe 27› ‹s›
1. kanga vm. kootud eseme struktuur. Riide peen, jäme, hõre, tihe kude. Labases, toimses koes kangas. Mõlemalt poolt ühesugune kude. Pitsilise koega kampsun. | piltl. Elukanga kirev kude. *Ja juba higistasid hanged päikesepaiste käes, .. nende puhas peen kude muutus halliks ja krobedaks. E. Tennov. || (kirjandus-, kunstiteose vms. kohta). Autobiograafilise koega jutustus, romaan. Novelli, filmi peen psühholoogiline kude. Luuletuste kunstiline kude. Helitöö polüfooniline kude.
▷ Liitsõnad: kanga|kude, pahempidi|kude, palmik|kude, parempidi|kude, patent|kude, pits|kude, põhi|kude, silm|kude, silmus|kude, soonik|kude, vahvel|kude, vikkel|kude, võrkkude.
2. tekst lõimele risti kangast sissekootud v. -kootav lõng, koelõng. Puuvillase, linase, punase koega kangas. Kude kanga kaunistab. *Poelõim oli pruuni värvi, kude sinakashall, sellest sai kokku tuhmi laadiga kirju kangas. H. Raudsepp. | piltl. *Kui aastad löövad viimse koe / mu elulõime, pelgamata / sust tahan laulda. J. Kärner.
3. hrv kudum, kudumistoode. *Põnts, põnts! lööb kuduja lõngu rapsilauaga tihedaks, kirjuks koeks kokku. L. Kibuvits.
4. biol ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nendevahelise aine kogum. Inimese keha, taimede koed. Taimsed, loomsed koed. Elastsed, pehmed koed. Vigastatud kude.
▷ Liitsõnad: aju|kude, arm|kude, epiteel|kude, kopsu|kude, kõhr|kude, lihas|kude, luu|kude, närvi|kude, näärme|kude, rasv|kude, side|kude, silelihas|kude, vöötlihaskude; alg|kude, haava|kude, juht|kude, katte|kude, kobe|kude, kork|kude, parenhüüm|kude, põhi|kude, püsi|kude, sammas|kude, säilitus|kude, taime|kude, toite|kude, tugikude.
kuhu ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: missugusesse kohta, missugusesse suunda
1. otseses küsimuses. Kuhu sa lähed? Kuhu nüüd minek? Kuhu ta raamatu pani? Kuhu sa nii kauaks jäid? Kuhu see tee viib? Kuhu me niiviisi satume? Kuhu poiss oma kindad jättis? Mart, kuhu sa tõttad? Läheksin siit ära, aga kuhu? Kuhu kohta see tool viia? Kuhu ma oma silmad pean häbi pärast panema?
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsisin, kuhu pean minema. Ta päris, kuhu kõik ruttavad. Ma ei näinud, kuhu ta läks. Ta rääkis ainult vennale, kuhu kavatseb sõita. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina. Lähen, kuhu jalad viivad! Jõudis õigel ajal sinna, kuhu vaja. Kõikjal, kuhu ta vaatas, oli vesi. Jätka sealt, kuhu töö pooleli jäi. Muret valmistas küsimus, kuhu öömajale minna. Kiik oli kohaks, kuhu noored hulganisti kokku käisid. Pole teada, kuhu meil tuleb minna. Too koosolek oli seesama, kuhu oodati tedagi. Ma saan väga hästi aru, kuhu sa oma jutuga sihid. Pole aimugi, kuhu see tee viib.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta, millesse on mingi liikumine suunatud. Mindi laiali, kes kuhu. Lähen siit ükskõik kuhu, kuhu tahes. Ta oleks jooksnud veel ei tea kuhu. Lähen, kuhu lähen, kelle asi see on! Kuhu sa ka ei läheks, ikka tema ees! *Siis polnud siin muud kui mets ja soo, kuhu aga silm ulatunud. A. Kalmus.
II. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab vormilt jaatavat lauset, mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut millegi suhtes. Kuhu see kõlbab, kui sina tulemata jääd! Tuleb edasi rügada, kuhu sa pääsed?! Küll ta tuleb, kuhu ta ikka jääb!
kulli|pilk
terav, läbitungiv pilk; terane, kõike märkav silm. Kullipilguga mees. Vaatas kullipilguga, kullipilgul ringi. Tema kullipilgu eest ei jää miski varjule.
kulli|silm [-a]
terava, läbitungiva vaatega silm; terane, kõike märkav silm. Vahtis oma vastast vihaste kullisilmadega. *.. ei jää tema kullisilmade eest varjule vähemgi viga ega vääratus meie välimuses. O. Luts.
oma silm on kuningas vt silm [-a]
kunstniku|silm [-a]
võime, oskus tabada kunstiliselt olulisimat. Terase kunstnikusilmaga on romaanis kujutatud karakterid ja olustik. Heal juveliiril peab olema kunstnikusilma.
kuri silm, kurja silmaga vaatama vt silm [-a]
kõver|silm [-a]
kõnek kõõrdsilm. *Kõversilm tuli igatahes sellest, et üks silm piidles tal joonistusblokki, aga teine kõõritas üles.. E. Maasik.
kõõrdi ‹adv›
1. (silmade kohta:) nii, et nägemisteljed ei ole rööbiti. Tal on veidi, pisut kõõrdi silmad. Mehel vaatas üks silm kõõrdi. || (pilgu, vaate kohta:) silmanurgast, pisut kõrvale. Heitis rääkijale kõõrdi pilgu. Poiss vaatas kõõrdi isa poole, et mida see küll ütleb. Hoidus otsevaatest, piiludes kõõrdi lähenejat. *Üks silm kõõrdi raha lugemas, mängis mees tunnelis pilli.. I. Jaks.
2. piltl ebasõbralikult, pahakspanevalt viltu. Kadedad vaatasid tema peale kõõrdi. Mõned vaatavad minu tegevusele veidi kõõrdi. Teda silmitseti kõõrdi, koguni põlastades. *Kas sest Pajust nii väga asja ongi, tal silm niikuinii meiesuguste peale kõõrdi. R. Sirge.
3. hrv kõveriti, vildakalt, võõriti. *Ning üheskoos ütlesid nemad, et mõni teinegi asi on nagu kõverate prillide läbi kõõrdi nähtud. F. Tuglas.
kõõrd|silm [-a]
kõõrsilm
1. kõõrdi vaatav silm. Võõral olid suured pungis kõõrdsilmad.
2. (kõõrdi silmadega inimese, harvemini looma kohta). Üks meestest oli kõõrdsilm. *.. aga ta möödus nagu mõni kõõrdsilm, ta põrnitses viltu eemale.. A. Hanko (tlk).
kõõritama ‹37›
1. kõõrdsilmalisena kõõrdi vaatama. Mõned lapsed kõõritavad vaheldumisi kord vasaku, kord parema silmaga. Tema parem, vasak, üks silm kõõritab. Mehe silmad kõõritasid natuke.
2. silmanurgast pilku heitma v. jälgima, kõõrdi vaatama. Tüdruk kõõritas silmanurgast isa poole. Ta kõõritas üle prillide umbusklikult tüdruku suunas. Kõõritas ukse poole, et ega kedagi ole tulemas. Ta kõõritas ühe silmaga üle õla tagasi vaadata. Mis sa minust kõõritad? Tulgu ligi, mis ta nurga tagant kõõritab! Ta kõõritas mind pahase pilguga, vaenulikult. Kanad kõõritasid kartlikult koera. *Alumise moka rippudes kõõritas setukas tigedalt tagasi.. E. Rannet.
kõõr|silm [-a]
kõõrdsilm. a. med (silma kohta). Tüdrukul olid hallid kõõrsilmad. b. (inimese, harvemini looma kohta). Jänest kutsub rahvasuu ka kõõrsilmaks. *Kõõrsilm vaatas teda korraks üle laua ja tühjendas pitsitäie. V. Gross.
lahtised silmad, lahtisi silmi, lahtiste silmadega vt silm [-a]
[kellegi] silmad on lahti vt silm [-a]
silmi ja kõrvu ~ silmi-kõrvu lahti hoidma ~ pidama vt silm [-a]
silmi lahti hoidma ~ pidama vt silm [-a]
[kellegi] silmi lahti tegema, silmad lähevad lahti vt silm [-a]
laiuma ‹37›
1. laiana, avarana kaugele v. kaugusse ulatuma; laotuma. Ümberringi laiub ääretu, ääretuna meri. Nii kaugele kui silm ulatub, laiuvad viljaväljad. Tee ääres laiub kümnete kilomeetrite ulatuses mets. Metsast jõeni laiuvad kultuurkoplid. Norra merel laiub sügav tsüklon. Laiuva võraga puu. | piltl. *.. ümberringi laius vaigu värske lõhn. F. Tuglas (tlk).
2. laienema, avarduma. Tulvavesi laius kiiresti üle madalamate paikade. Jalgrada laius hobuseteeks. Hirmust, õudusest laiunud silmad. *.. ja särav-avaramaks laiub ring. M. Under.
silmi täis lakkuma vt silm [-a]
silma looja laskma vt silm [-a]
silma ~ silmi kinni laskma vt silm [-a]
silmist ~ silmast laskma vt silm [-a]
lauka|silm [-a]
piltl. Tumedate laukasilmadega rabad.
leht ‹lehe 22› ‹s›
1. kõrgemate taimede tüvendi hrl. lame roheline, klorofülli sisaldav organ, kus toimub fotosüntees ja vee aurumine. Nõeljas, süstjas, rombjas, ümar, hõlmine, lõhine leht. Vahajad, nahkjad, sametised, läikivad lehed. Astlaks, köitraoks muundunud leht. Puude, põõsaste lehed. Punaste lehtedega vaher. Lehtede sahin, kahin. Lehed kolletavad, langevad, varisevad. Mets läheb lehte, on lehes, lehtes, lehis. Puud on juba täies lehes. Kurgitaimed on alles kahel lehel 'kahe lehega'.
▷ Liitsõnad: abi|leht, ala|leht, idu|leht, kõrg|leht, liht|leht, liit|leht, pärisleht; haava|leht, kapsa|leht, kase|leht, kastani|leht, lepa|leht, loorberi|leht, palmi|leht, puu|leht, pärna|leht, rabarberi|leht, ristiku|leht, roosi|leht, sireli|leht, tamme|leht, tee|leht, tubaka|leht, vahtra|leht, viigileht; õiel katte|leht, kroon|leht, tupp|leht, õieleht; taimenimedes kobru|leht, korts|leht, kõõlus|leht, lese|leht, paise|leht, piibe|leht, tee|leht, ubaleht.
2. puhas v. tekstiga, piltidega v. kujunditega paberitükk, paberileht (tihti mingi dokumendi v. selle plangina). Puhtad lehed. Konspekteerib lahtistele lehtedele. Märkmikust rebitud leht. Viis lehte kopeerpaberit. Esimehe laud oli avaldusi, ankeete, arveid jm. lehti ja pabereid täis. Mitmest lehest koosnev skeem, kaart. || kunst trükitult paljundatud graafikateos, tõmmis, estamp. Graafiline leht. Graafikanäitusel oli eksponeeritud üle 100 lehe. || kõnek mängukaart. Mehed asusid kaarte mängima, Jaan segas, tegi lehed. Tal olid head lehed käes. Mängime veel, mul leht jookseb 'tulevad kätte head kaardid'. *Pikkamisi keeras Kusti oma kaardi [= potiemanda] nähtavale. Halb leht .. R. Sirge. || kuhugi köidetud paberileht, näit. vihiku-, raamatuleht. Vana raamatu, arhiivitoimiku koltunud lehed. Lehte keerama. Sirvib, lappab albumi lehti. | piltl. *Jah, eks me elu halle lehti / ka pärast meid veel sirvita. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: ankeet|leht, arvestus|leht, haigus|leht, herbaar|leht, info|leht, joone|leht, kaardi|leht, kava|leht, korjandus|leht, kutse|leht, küsitlus|leht, laulu|leht, lend|leht, loendus|leht, lõike|leht, menüü|leht, mustri|leht, müüri|leht, nõrga|leht, nõude|leht, oote|leht, paberi|leht, palga|leht, registreerimis|leht, reklaam|leht, revisjoni|leht, saate|leht, suunamis|leht, sõidu|leht, teekonna|leht, tellimis|leht, täite|leht, töövõimetusleht; ees|leht, palge|leht, tiitel|leht, vaheleht.
3. lehtmaterjal; õhuke plaat mingit ainet v. materjali. Lehtkuld on üliõhuke kullast leht. Fooliumi müüakse rullina ja lehtedena. Leht nätsu, želatiini.
▷ Liitsõnad: kulla|leht, puit|leht, teras|leht, vineerileht.
4. hrl. mingi tööriista plaatjas, õhem ning laiem osa. Laia, kitsa lehega labidas. Kirvel on silm ja tera ehk leht. *Pilgu hiljem avas ta kaheteralise noa suurema lehe. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kaap|leht, kirve|leht, labida|leht, sae|leht, vedru|leht, viili|leht, vikatileht.
5. ‹liitsõna järelosana› kasut. ka mõne lehtja anatoomilise moodustise kohta
▷ Liitsõnad: kõrva|leht, loote|leht, lõpuseleht.
6. kõnek ajaleht. Lehti tellima. Ostab hommikul värske lehe. Loeb lehte. Mis lehes uudist? Meil käib mitu lehte. Kas lugesid seda lehest või kuulsid raadiost? Leht kirjutas Jaanist, Jaani piltki oli lehte pandud. Lehes kirjutati ufodest.
▷ Liitsõnad: ajaviite|leht, bulvari|leht, hommiku|leht, jutu|leht, kõmu|leht, maakonna|leht, moe|leht, naiste|leht, nalja|leht, noorte|leht, nädala|leht, perekonna|leht, pildi|leht, pilke|leht, provintsi|leht, päeva|leht, rinde|leht, satiiri|leht, töölis|leht, üliõpilasleht; foto|leht, laua|leht, seina|leht, välkleht.
liha|silm [-a]
van ihusilm. *Jah, kui ta midagi sarnast veel oma lihasilmaga näha või kuulda saaks .. A. H. Tammsaare.
liht|silm [-a]
zool paljudel lülijalgseil lisaks liitsilmadele esinev lihtsa ehitusega silm. Mesilase liit- ja lihtsilmad.
liig|silm [-a]
avaus paisus liigse vee paisu tagant ärajuhtimiseks. *Tihti seisan paisul, vaatlen vahutavat vetevoogu, mis kohisedes langeb liigsilmast alla kividele .. O. Luts.
liit|silm [-a]
zool paljudest üksteisest pigmendiga eraldatud osasilmakestest koosnev silm, fassettsilm. Mesilasel on nii liht- kui liitsilmad. Jõevähi liitsilmad.
linnu|silm [-a]
piltl
1. Ümmarguste linnusilmadega tüdruk.
2. kõnek väike ümmargune muster v. toim. a. (kanga koekirja v. sellise kirjaga riide kohta). *Laua otsas istus sünnipäevalaps, punetav, ümar, riietatud belgia „linnusilma”. J. Smuul. b. (hrl. vahtra peenpoorse süü ning sellise süüga puidu kohta). Pähklipuu, karjala kask, pöök, linnusilm on väärispuidud. *Ärge seda liistu [= pildiraami] pange .. Otsige, palun, linnusilmadega [liist] .. Teadsin linnusilma väärtust .. K. Saaber.
loode ‹loode 18› ‹s›
loojaminek, loojak, loojang, loojumine. Päikesetõusust loodeni. Läänetaevas punetab pärast loodet. Päike läheb, laskub loodele. Päeva loodel olime juba kodus. *Siin-seal säras järve hele silm, täis loode purpurit. R. Roht.
loojas ‹adv›
1. (taevakehade kohta:) loojunud, silmapiiri taha läinud. Päike oli ammu loojas, kui koju jõudsime.
2. (silma kohta:) tukkudes v. uinudes kinni vajunud. Nii kui pikali heidad, on silm kohe loojas.
silma looja laskma, silm kisub ~ läheb ~ vajub looja vt silm [-a]
loopima ‹loobin 42›
1. korduvalt viskama, heitma; pilduma. Poisid loobivad kive, loobivad telefoniposte kividega. Loobiti ketast ja tõugati kuuli. Loobiti üksteist patjadega. Loopisime asjad kähku kohvrisse, kohvrist välja. Ärge loopige pabereid, prahti, suitsuotsi maha. Loobib oma rõivad tuba mööda laiali, kuhu juhtub. Vana kaev on prahti täis loobitud. Laulupeo lõpul loobiti koorijuhte õhku. Labidaga, kühvliga liiva, kruusa, lund loopima. Ajasime korjuse auku ning loopisime mulla peale. Hauskariga loobitakse paadist vett välja. Loopis paar tundi lanti, aga kala ei saanud. Lained loobivad vett üle parda, paadiserva. Tormine meri loobib laeva, paati. | ‹impers.› Külavaheteel loopis vankrit küljelt küljele. *Üha kurjemalt aknasse loopis lund, / ja mul oli kaugele minna. J. Smuul. || järske heitvaid liigutusi tegema. Hüpati, kareldi, loobiti käsi ja jalgu. Hobune trambib parmude käes, loobib peaga, loobib pead üles ja alla. Loobib pead selga, juukseid laubalt tagasi. Tuli ohvitseridele kulpi lüüa, kätt kõrva äärde loopida. Läheb jalgu loopides, loopival sammul. *Ilus Pipi-patsidega tüdruk loopis [tantsides] sihvakaid sääri. Ü. Tuulik. *Pärja magas halvasti, loopis end küljelt küljele. L. Promet.
2. piltl raiskama, pillavalt loovutama. Loobib raha, ostab kõike, mida silm himustab. Meil pole raha loopida. Poeg oli laristaja, loopis vanemate vara laiali. *Vaata, kuhu [puusärgi kaunistusteks] nad kallist hõbedat loobivad .. E. Bornhöhe.
3. piltl (sõnade, väljendite kohta:) pillama, pilduma. Teravmeelsusi, vaimukusi, komplimente, kahemõttelisusi, labasusi loopima. Tühje sõnu, katteta lubadusi ta ei loobi. Loobib solvavaid märkusi, mõnitusi. Loobib teisele süüdistusi näkku. Loobib sarvilisi 'vannub kurja'. Loobib kedagi mudaga, poriga 'teotab kedagi'.
lugema ‹loen 42›
1. kirjutatut häälikulises kõnes enda v. kuulaja(te) tarbeks taastekitama; ka päheõpituna esitama. Lapsed õpivad tähti, seejärel veerima ja lugema. Oskab lugeda ja kirjutada. Loeb valju häälega, vaikselt, pominal, sosinal, endamisi, silmadega, mõttes. Loeb soravalt, ilmekalt, üksluiselt, takerdudes. Ta käekirja on raske lugeda. Õppetükk anti lugeda ja küsimustele vastata. Saksa keelt loen, aga vesteldes jään jänni. Loeb neljas keeles vabalt ilma sõnaraamatuta. Viidalt on lugeda, et Tartuni jääb veel 39 km. Armastab (ilukirjandust) lugeda, loeb väga palju. Loeb kirja, kuulutust, ajalehte, raamatut, artiklit, luuletust, romaani, pealkirju, kaupade hindu. Loe mulle ka, mida ta kirjutab. Lugesin lehest, et tuleb uus pensioniseadus. Ma olen sellest kusagilt lugenud. Loeb õhtuti lastele muinasjutte. On sul midagi head, põnevat lugeda? Tänasest lehest polegi midagi lugeda 'pole midagi huvitavat'. Jaan Krossi (romaane) loen ma alati naudinguga. Korrektuuri lugema 'korrektuurpoognaid v. -veerge (trüki)vigade leidmiseks ning parandamiseks lugema'. Lemmikraamat sai lausa pähe loetud. Narmendama, kapsaks loetud kriminull. Diktor loeb päevauudiseid. Noored näitlejad lugesid kirjaniku mälestusõhtul tema luuletusi. Issameiet, söögipalvet, loitse, nõiasõnu lugema. Lapsed loevad jõuluvanale salme. || (kõrgkoolis) loengut pidama. Professor Kivi loeb ülikoolis filosoofia ajalugu, seda loetakse neljandale kursusele. Keskaegses ülikoolis loeti ladina keeles. *Kord olime Aavikuga Viljandis õpetajate kursustel lektoriteks, mina lugesin keelt, tema kirjandust. J. V. Veski. || pühakirjakohta ette lugema v. vaimulikku kõnet pidama. *.. õpetaja luges ilusasti nii kodust ärasaatmisel kui ka surnuaial. P. Vallak. || hääldama, välja lugema. Kes pole prantsuse keelt õppinud, ei oska prantsuse nimesid lugeda. Kuidas seda sõna, nime loetakse? Perrault' (loe: perroo) muinasjutt. || (üllatava v. uskumatu rõhutamiseks). *Ent kas teate, mäherdusel eksemplaride arvul trükiti [Oscar Wilde'i] teoste andeid? Ütle ja loe: tuhat tükki. E. Vilde. || ‹hrl. väljendites: lugemas käima, lugema minema› van leeris käima, leeri minema; kirikuõpetaja juures abiellumisluba hankimas ning sellega seoses lugemisoskuse kontrollil käima. *Vaevalt oli ta leeris, peakoolis või lugemas .. ära käinud, kui talle ta ilu pärast kosilasi hakkas käima. Chr. Kannike. *.. tihti näen noori, õhetavate nägudega poisse ja tüdrukuid väljumas praosti kirjutustoast .. need käisid lugemas, et pühade ajal heita paari .. O. Luts.
2. mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama, sellistest märkidest v. süsteemist aru saama. Nooti lugema. Matkaja peab oskama kaarti lugeda. Võhik ei oska lugeda tööjooniseid, skeeme. || looduslike moodustiste põhjal midagi teada saama. Aastarõngastest võib üht-teist lugeda puu kasvutingimuste kohta. Ennustaja loeb käejoontest inimese minevikku ja tulevikku. *Kui geoloogi ees on kivimipaljand, loeb ta sealt nagu avatud raamatust. I. Murdmaa.
3. välisilmingute järgi midagi varjatut, sisimat aimamisi taipama, mõistma. Oskab armastatu soove ta silmist lugeda. Luges mu pilgust, ilmest etteheidet, nõustumist. Ta taipab kõik ära, just nagu loeks teise mõtteid. *Ta võis juba selle [= ema] näost lugeda, kuidas haigega lugu oli. O. Luts. *Õpetaja silm jälgis seejuures järjest meeste nägusid, et nende pealt oma kõne mõju lugeda. E. Vilde.
4. loendama. a. (arve järjekorras nimetades). Laps oskab juba sajani lugeda. Ringikohtunik loeb kümneni: nokaut! Opereeritav ei saanud kahekümnenigi loetud, kui narkoos juba mõjus. „Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm,” loeb tantsuõpetaja takti. b. (hulka, kogust arvuliselt kindlaks tehes). Loeb raha. Loe (ära), kui palju meid on. Kes neid lugeda jõuab, neid on nii palju. Luges mulle kümme kümnelist peo peale. Töö on tehtud, loe palk lauale. Loeb sõrmedel, sõrmede peal, keda tuttavatest külla kutsuda. Luges kompvekid kahe lapse jaoks pooleks. Loeb puhkuseni jäänud päevi. Kellaosuti loeb minuteid, logi loeb miile. Loeb keskendunud ilmel pulssi. Perenaine istub laua otsas just nagu sööjate suutäisi lugedes. c. (rivikäsklused võimlemistunnis). Järjest loe! Paariks, kolmeks loe!
5. ‹impers.› arvestama. Maakera vanuseks loetakse rohkem kui kolm ja pool miljardit aastat. *Ülepea loeti terves külas seitse korralikku noort tüdrukut .. O. Truu. *Puulaeva iga hea hoidmise juures loetakse üldse viisteist aastat. H. Sergo. || millestki, mingist momendist arvestust alustama v. algust arvestama. Tööstaaži loetakse tööle asumise momendist. Meie ajaarvamist loetakse Kristuse sünnist. Eesti teatri algust loetakse 24. juunist 1870, „Saaremaa onupoja” etendusest. *.. ja kui sa ise ära ei ütle, hakkab palk homsest lugema. M. Raud.
6. arvesse minema. a. arvestamisele kuuluma. Kergejõustikus rekordit ei loeta, kui tuule kiirus on lubatust suurem. Hüpe, tõuge loeb, ei loe. Pühapäevi puhkuse sisse ei loeta. *Sai tööd tapetud – kaks päeva luges kolme ette ja nõnda lastigi ennem tulema .. A. Hint. b. väärtust, tähtsust omama, väärt olema, midagi tähendama. Aega on vähe, iga minut loeb. Ärge jääge tulemata, talgul loeb iga inimene. Ilm ei loe, väljasõit tuleb igal juhul. Asjaajamises loevad tutvused palju. Teiste arvamused, seisukohad ei loe talle midagi. Mis loeb mehele paar muhku või kriimustust! *Ma mõtlesin, et meie ja meie poja tulevik ka sulle midagi loeb. R. Kaugver.
7. pidama, arvama. Midagi oma ülesandeks, kohuseks, saavutuseks, teeneks lugema. Seda loetakse talle süüks, veaks. Virisemist loetakse häbiasjaks. Küsimus loeti otsustatuks. Loeb end asja eest vastutavaks, oma hinnangut eksimatuks. Möödunud aastat võib tulemusrikkaks lugeda. Loeb ennast luuletajaks, kuigi trükis pole midagi ilmunud. Ma pole end veel kaotanuks, lööduks lugenud. Orja ei loetudki inimeseks. Ta ei taha end veel raukade hulka lugeda. Teda loetakse pugejate kilda. *Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! A. Kitzberg.
lõo|silm [-a]
bot väikeste helesiniste õitega rohttaim, meelislill, meelespea, äraunustamind (Myosotis)
▷ Liitsõnad: liiv-|lõosilm, mets-|lõosilm, põld-|lõosilm, soo-lõosilm.
lätte|silm [-a]
läte veesilmana. *.. ja lättesilmal õitseb meelislill. F. Tuglas (tlk).
nii et silmad löövad ~ silm(ist) lööb tuld vt silm [-a]
silm(ad)e ees lööb kirjuks, silmad löövad kirjuks vt silm [-a]
silma (peale) lööma vt silm [-a]
välja lööma
1. löögiga, löökidega v. energilise tegevusega millestki v. kuskilt välja ajama, välja paiskama vms. Kakluses oli tal silm peast välja löödud. Detailid lõime stantsiga plekist välja. Lärmajad lööge saalist välja. Okupandid löödi maalt välja. Mees löödi parteist välja. Hommikul löön su varakult voodist välja!
2. välja panema, kuhugi nähtavale kinnitama. Lõime uhke sildi välja.
3. välja paiskuma. Leegid, tulekeeled lõid katusest välja.
4. ilmnema, ilmsiks tulema, tunda andma. Pojas lööb välja isa iseloom. Poolte vastuolud lõid selgelt välja. Vana häda, reuma, närvipõletik lõi uuesti välja. *Rähnide üldtuntud riiakus lööb välja kõigepealt piiritülides. F. Jüssi.
5. kõnek (rohke töötegemise, hea teenimise kohta). Teeb kõvasti tööd, lööb kuus oma 20 000 krooni välja.
6. kõnek üles lööma (4. täh.), mukkima. Kuhu sa minema hakkad, et oled nii välja löödud, enese nii välja löönud?
lühi|nägev ‹-a 2› partits
kaugele halvasti nägev. Lühinägev silm. Mõned õpilased on lühinägevad.
maas ‹adv›
1. (lamamas, lebamas) maapinnal vm. aluspinnal. Lamas pikali, selili, sirakil, maoli, kõhuli maas. Ära rooma maas, määrid rõivad ära! Nuttis lausa kummuli maas. Palus põlvili maas andestust. Langenuid ja haavatuid oli loogu maas. Jalg libiseb, ja oledki käpuli maas. Aed, tara on risakil maas. Oksi, risu, tuulest murtud puid vedeleb maas. Paks rukis on kohati maas 'lamandunud'. Kuiv loog on maas. Hommikul oli paks lumi maas. Uus vaip on suures toas maas. Poiss on juba katuselt maas. *Hommikul, kui ahe on maas, viib ta poisi rehe alla .. M. Traat. || kõnek (haigena pikali). Olin haigena, haigevoodis maas. Poiss on palavikuga, palavikus, kopsupõletikuga maas. Murdis jalaluu, oli mitu nädalat maas. *Üks väike kriimustus [= haav], ja mees on maas mitmeks nädalaks. E. Krusten.
2. (põllu- ja aiakultuuride kohta:) maha tehtud, kasvamas. Kevadised põllutööd on tehtud ja vili maas. Kas teil on kartulid, oder juba maas? Kapsad istutasime maha, nüüd on aedvili kõik maas. Neil oli tänavu paar vakamaad lina maas. *Suur põld oli juba maas, juunikuu käes, ja orastel ei võinud ometi roomiktraktoriga tallata .. M. Traat.
3. langetatud, allapoole suunatud; alla lastud, alla tõmmatud vms. Koer jookseb lõhna ajades, nina maas. Pea püsti, ära käi, pea maas! Poisid seisid noruspäi, pilk, silmad maas. Mõnel on kasuka krae üles tõmmatud, mõnel maas. Läkiläki kõrvad maas. *Ka Priit on rahutu. Hoiab nina maas .. H. Pukk. *Teistel koertel on sabaots ikka püsti, aga hullul koeral ei ole, hullul koeral on saba maas, sedasi sorus. J. Parijõgi.
4. kõnek pealt v. küljest ära; katki, lõhki jne. See maja lammutatakse ära, katus ongi juba maas. Võta mantel maha, mul on juba pintsakki maas. Seinalt oli värv, krohv laiguti maas. Mees tundub palju noorem, kui habe on maas. Noorsõduritel on pead paljaks aetud, kõigil juuksed maas. Jälle on jalgrattal kett maas. Sokkidel on kannad maas 'läbi kulunud'. Sukal on silm maas 'hargnenud'. Peopesad veritsesid, nahk oli maas. *Tea sa looma südant sisse! Kui sähvab sarvega – teisel [lehmal] kõht maas! A. Mälk.
5. kõnek taga, järel, maha jäänud. Oleme graafikust maas. Ta on praegu teisel kohal, poole punkti võrra liidrist maas. Meie suusataja on juhtijast praegu kolm sekundit maas. *.. Kaarel on oma isast nii kehalt kui sisult nigelam, poeg Kalle omakorda temast mõtlemiselt maas, poisil pole mõistust ollagi .. H. Kiik.
6. kõnek ära, langenud, maha võetud. Ta on nüüd sale poiss, rasv maas, liigsed kilod maas. Poistel oli kohe minekuõhin paar pügalat maas. *Suur mure oli ta südamelt maas. Laps oli saanud omale nime. A. Mälk.
majaka|silm [-a]
piltl. Eespool pilkus majakasilm.
mao|silm [-a]
ka piltl. Vahib ainiti oma tigedate teravate maosilmadega.
metafoor ‹-i 21› ‹s›
kirj (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses; (laiemalt:) igasugune kujundliku sõnatarvituse juht. Poeetilised metafoorid. Rahvaluule metafoorid. Poeet kasutab rohkesti metafoore. Teoses on jõulisi, haruldasi metafoore. Äratas tähelepanu metafoor „sinitaeva silm” päikese tähenduses.
metsastama ‹37›
1. mets metsa alla võtma. Liivikud, luited, loopealsed, jäätmaad, mahajäetud kaevandused metsastati. Hakati väheväärtuslikke põllumaid metsastama. Poolkõrbeline ala metsastati eukalüptidega.
▷ Liitsõnad: taasmetsastama.
2. hrl van küttima, jahti pidama. *Säärasel päeval oleks hea metsastada, ajada väsimatult looma jälgi, nool vibul, silm märgil .. A. Kalmus.
silm(ad)e ees läheb kirjuks, silmad lähevad kirjuks vt silm [-a]
silmad lähevad lahti vt silm [-a]
silm läheb kinni ~ looja vt silm [-a]
mongoli|silm [-a]
‹hrl. pl.› mongolile omane silm. Pilutas oma kitsaid mongolisilmi.
mõni ‹mõne, mõnd e. mõnda illat mõnesse e. mõnda 13› ‹pron›
I. umbmäärane asesõna
1. ‹substantiivselt› märgib lähemalt määratlemata isikut v. eset. a. keegi, ükskõik kes. Ära räägi nii kõvasti, mõni võib kuulda. Kui mõni kaebab, saad karistada. Aga kui mõni meid näeb? Kontrolli, kas mõni pole kapi kallal käinud. Kes see oli, kas mõni vallamajast? Mõned räägivad, et ta on selle kusagilt maha kirjutanud. Kas tead mõnda, kes tahaks heinu müüa? Toa võib mõnele üürile anda. Kas mõni juhatas teid siia või tulite umbropsu? b. mingi suvaline isik v. ese samalaadsete hulgast. Mis sa valid, võta mõni ära! Mantleid poes on, osta endale mõni. Kas mõnel teist on nuga? Seni hullate, kuni mõni (teist) haiget saab! Lumepallid aina lendavad, võib mõnega pihta saada. Otsi sahtlid läbi, küll märkmik mõnest leidub. c. kõnek (irooniliselt vihjates:) teada olev, kuid nimeliselt välja ütlemata isik. Mõni pidas sünnipäeva, aga mind ei kutsunud. Mõni on nii uhkeks läinud, et ei tee vanu tuttavaid enam tundmagi. Paistab, et mõni norib nahatäit. Kui mõnel raha taskus sügeleb, las kostitab meid pealegi.
2. ‹adjektiivselt› osutab, et isik, ese v. olukord (samalaadsete seast), kellest v. millest juttu, on lähemalt määratlemata. a. keegi, mingi. Küllap oodatakse mõnda tähtsat meest. Mõni teine tema asemel oleks sellega kohe nõus. Siit on vist mõni suur loom läinud. Alli meelest oli maja nagu mõni loss kohe. Kui see ei meeldi, pane mõni muu kleit. Mõni teelõik sai uue katte. Anna ruttu mõni niisugune pastakas, mis kirjutab! Tulen mõni teine kord, mõnel pühapäeval. Kas poiss on jälle mõne tembuga hakkama saanud? Pean mõnda muud võimalust proovima. Mõnede oletuste põhjal olnud koopad sõja ajal pelgupaigaks. Otsin mõnda tulusat tööotsa. *.. iga risti all on mõni mees, naine või laps puhkamas .. A. Kalmus. b. kõnek (iroonilise vihje puhul:) isik on teada, kuid jääb nimeliselt välja ütlemata. Mida mõni mees sööb, et ta nii tark on? Mõne preiliga ei saa üldse enam jutule. Mõni proua on täna nii üles löödud. *.. kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama. J. V. Jannsen.
II. umbmäärane asesõna, mis märgib umbmäärast arvu v. hulka
1. ‹adjektiivselt› (väikese, hrl. loendatava hulga kohta). Mõne minuti jooksul, kestel. Mõneks päevaks, kuuks. Selle maa sõidan mõne tunniga läbi. Mõni gramm vähem. Sinna on mõni kilomeeter. Tal on mõni tuhat krooni pangas. Ta on minust mõni aasta, mõned aastad vanem. Ta on mõne hea kilo juurde võtnud. Osta mõni tükk seepi. Mõni lehekülg hiljem, mõne lehekülje järel kordub sama lause. Keemiakauplus on siit mõni peatus Mustamäe poole. Ainult, üksnes mõne sammu kaugusel. Tänaval liikus mõni harv inimene, mõni üksik kojuruttaja. Kutsutud on ainult mõned kõige lähemad sõbrad. Tal on seapõrsas ja mõni kana. Ta on kirjutanud mõne luuletuse. Ekskursioon jääb ära, sest soovijaid on ainult mõni. Need mõned erandid ei kummuta reeglit. Räägi mõne sõnaga 'lühidalt', kuidas elad. Seda on juhtunud ainult mõnel korral. Lähme teeme mõned õlled. Keldris on mõni mahlapudel, mõned mahlapudelid käärima läinud. Mul on linnas veel mõned asjad ajada.
2. ‹substantiivselt› (suurest hulgast v. tervikust esile tõstetavate üksikute isikute v. esemete kohta). Kõigil olid uued riided, mõnel ka uued kingad. Teretas sisseastumisel ja pärast mõnda veel eraldi. Tulid sõbrad, kellest mõnda polnud aastaid näinud. Mõni, mõned on teatanud, et ei saa kooriproovile tulla. Mõnda koolikaaslastest mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõni seisis, mõni istus, mõni lausa lesis v. mõned seisid, mõned istusid, mõned lausa lesisid. *Palgid ei olnud täpse pikkusega, mõni tuli pooleks saagida, mõnel otsast natuke maha võtta. M. Metsanurk.
3. ‹adjektiivselt› (täiesti umbmäärase, hrl. vähese hulga v. määra kohta). Mõni aeg hiljem, tagasi. Mõne aja eest. Mõne aja jooksul, vältel. Mõne aja pärast, järel. Pean mõneks ajaks lahkuma. Pole teda mõnda aega, mõnel ajal näinud. Ta on oma uurimust mõnel määral täiendanud. See on sulle mõnes suhtes, mõnes mõttes kasulik. Ta on mõnes tükis, mõnest kohast imelik mees. Mõnel maal, mõnel pool külades on nii kombeks.
III. umbmäärane asesõna, mis koos gi- ~ ki-liitega esineb jaotavana täh. 'üks, teine, kolmas jne., see ja teine; üsna mitu'. Ta on mind mõnigi kord aidanud, mulle mõnelgi puhul nõu andnud. Temalt on ilmunud (nii) mõnigi hea luuletus. Mõnedki tööd kippusid takerduma. Nii mõnigi lollus võinuks tegemata jääda. Kuulsin temalt mõndagi huvitavat. Eks ta ole oma elus mõndagi näinud ja kogenud. Mõnigi neist pole seda unustanud. Teab mõnestki (inimesest) rohkem kui need ise. *Kasvab [aias] mõndki. Paar õunapuud, paar ploomipuud, paar kirssi. M. Sillaots. || ‹ka ilma gi- ~ ki-liiteta, hrl. partitiivis› van. F. R. Kreutzwaldi „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on.”. *Aeg tuli. Maa ja mere peal / silm mõnda seletas .. L. Koidula. *Küll saame mõnda kuulda, näha / ja tunda pikal eluteel ... Jak. Tamm.
IV. umbmäärane asesõna, mis rõhutab adverbilaadselt (koos arvu v. mõõtu väljendava sõnaga) kõnes oleva ligikaudse hulga suurust: mitte vähem kui, tublisti, oma. Sellest on ju mõni viisteist aastat möödas! Neil oli suur, mõni kümne toaga maja. Teenib mõni üheksa tuhat krooni kuus. Mõni kolmkümmend versta tuli jala minna. *Aga kus tulejõud! Mõni sadakond kuuli minutis ... R. Sirge.
V. kõnek hrl hlv esineb kedagi v. midagi, mingit väidet vähendava sõnana: mingi, mingisugune. Mõni mees või asi – naise tuhvlialune! Mõni kohapidaja või midagi, va joodik! Temast enam mõni töötegija, mõnd töötegijat, kui tervis läbi. See nüüd mõni laps enam, varsti mehelemineja tüdruk juba. Temal nüüd mõni peigmees, kelgib niisama. See mõne täie aruga inimese jutt! On see mõni mehetegu!? See mõni kink nii tähtsaks puhuks! On see siis mõni õige heinaniitmine? See sandikopikas ka mõni palk! See nüüd mõni mure! See paar kilomeetrit meil ka mõni maa minna. On see ka mõni elu, mis te siin elate! Mõni asi ka, millest rääkida! *.. püüdku siis mõni Maali teistpidi öelda ... H. Kiik.
mõrra|silm [-a]
(mõrralinas)
silmad on märja koha peal vt silm [-a]
naise|silm [-a]
*Jajah, miski ei kaunista ega salapärasta naisesilmi rohkem [kui juhmus] ... E. Tennov. *Veekalkvel naisesilmadel on tohutu jõud, nii et sinu enda tahtmine nende vastu osutub nõrgaks. R. Vaidlo.
narpima ‹narbin 42›
murd (läbi, kinni) põimima, palmitsema; (kuidagiviisi) paikama, (kinni) körtsima. *Pidi [sulane] küll õue püstandit narpima – põrsad käivad läbi .. J. Oks. *Ja üks on veel, see istub ning narbib kinni, kui kellegi riidel silm sees. O. Jõgi (tlk).
nelja silma all, nelja silma alla vt silm [-a]
nii ‹adv›
1. sedamoodi, sel kombel v. viisil, selliselt. Tee nii (sedamoodi, kui rääkija parajasti teeb, ütleb, on just teinud, ütelnud v. kohe teeb, ütleb). Pane käed nii (nagu rääkija näitab). Ah nii! Või nii! Nii see asi, elu enam ei lähe. Paistab (küll) nii. Las jääda, olla nii. Nii on hästi. Nii ta arvas. Nii räägitakse. Nii see tegelikult ei olnud. Nii seisis ajalehes must valgel. Kuidas (siis) nii? Kas tõesti oli nii? Nii see läks, mis parata. Ei, nii ei lähe. Või nii (on lugu)! Kui teeks nii, nii ma olen seda mõelnud. Oleme seda asja arutanud nii ja naa. Räägib, seletab kord nii, kord naa. Ja nii edasi. Nii või teisiti 'olgu kuidas on', aga ära tuleb elada. Nii need noored inimesed on, kipuvad aga kodunt minema. Mis te kohe nii, ägedusega pooleks! Kuidas külvad, nii (ka) lõikad. Mõnikord käib hommikupoolikul, mõnikord õhtupoolikul – nii, kuidas juhtub. Jooksime nii, kuidas jalad võtsid. Sõitsime nii, et tuli rummus. Nii nagu ema ees, nii tütar järel. Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Kõik ei oska nii elada kui sina. Ta naeris nii, nagu naeravad tavaliselt lapsed. Ma olen talle ükskord nii lubanud. *Läksidki nii minema, mõrsjat nägemata ja hernesuppi maitsmata. L. Kibuvits. || (kinnitavalt, möönvalt). Just, täpselt, ainult nii! Vaat, olgu nii! Jääb siis nii. Nii, sellel on nüüd lõpp! Nii, see on nüüd valmis. Nii-nii, hakkan taipama. *Nii, nii, kust me siis peale hakkame? K. Ristikivi.
2. sel määral, sedavõrd; (hrl. rõhutatuna:) väga, eriti. Ilm on nii vaikne, et lepalehtki ei liigu. Kõigil oli nii külm, et hambad lõgisesid. Keegi pole nii õnnetu, kui ta ise arvab. Nii loll kui lammas. Ostan nii odava, kui saan. Miks tädi nii vana on? Kuhu sa nii vara lähed? Me ei ela nii hästi, et kadetseda maksaks. Mul pole nii palju raha. Nii kaua ma oodata ei saa. Nii kaugele kui silm ulatus, aina põllud. Jaan oli juba nii kaugel, et silm teda vaevalt seletas. Igaüks sai nii mitu õuna, kui tahtis. Sööme nii, kuidas rahakott lubab. Mis sealt siis nii võtta, ära viia on. Me kõik nii ootasime sind. Nii ilus ilm täna! Tuba nii puhas ja põrand nii valgeks küüritud. Olen sulle nii tänulik selle nõuande eest. Ta on nii üksi ja nii õnnetu. Ole kohe nii vait kui saad! Kas sa elad nii linna keskel? *.. meil pole ju õiget majagi ja mis rahasidki sul nii tagavaraks? A. Mälk. *Sellepärast see tüdruk tal nii südame küljes seisiski. R. Sirge. || ‹korduvana sõnade palju, mitu ees› hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta öelda vms. Ütles, et ta on pidanud juba nii ja nii palju raha kulutama, nii ja nii mitu aastat ootama.
3. umbes, (millegi) ringis. Üle puuda, nii paarkümmend kilo. Nii kolmekümnene – kolmekümne viiene mees, nii meeter kaheksakümmend pikk. Kaks poisikest, nii 11–12 aastat vanad. Jään veel nii paariks nädalaks maale. See vahemaa võib olla nii kilomeetrit seitse. Nii sada grammi konjakit võis veel pudeli põhjas olla. *.. ja kõvad maletajad oskavad eluski nii seitse käiku ette näha? L. Ruud. || nagu, midagi sellist v. sedamoodi. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, ma (rohkem) nii nalja pärast (ütlesin). See oli rohkem nii linnapoiste komme. Nii omavahel öelda. Ta on kuidagi kohmakas või nii. *Võib-olla tuleb norimist pealkirja arvel, et ilukirjanduslik või nii. L. Metsar. *Armastus on üsna kena asi, aga see on rohkem nii priipõlve poistele ja tüdrukutele! M. Metsanurk.
4. selle tulemusel, sellest tingituna, seetõttu. *..kapteni kajutis oli laskemoona küllalt – nii ei saanud mässajad kajutit oma võimusesse. J. Parijõgi. *Elutunnetus avardub ja nii hakatakse mõningaid sündmusi mõistma kui inimkonna ühisettevõtteid. H. Puhvel.
5. väljendab vahetut ajalist järgnevust. Nagu tema tuli, nii mina läksin. Nagu Paul pikali heitis, nii ta ka magas.
6. ‹ühendsidesõna osana› nii et, nii kui, nii ... kui ... (ka), nii nagu vt et, vt kui, vt nagu
nina ‹7› ‹s›
1. inimese ja selgroogsete loomade hingamisteede algusosa ning haistmisorgan. a. (inimesel). Suur, väike, madal, lai, kõrge, pikk, terav, sirge, kongus, nõgus, kõver, viltune, lömmi löödud, ülespidi otsaga, taevasse vaatav nina. Kreeka nina 'profiilis sirgjooneline nina'. Nina ots, selg, tiivad. Tal on nösus, nipsis nina. Nina on (külmast) punane, punetab külmast. Nina on märg, vesine, tatine. Nina nohiseb, luriseb, löriseb, tilgub. Nohistab, luristab, löristab, tõmbab, veab nina, ninaga. Nina on kinni, nohune. Nina nuuskama, pühkima, harima, rookima. Nina nokitsema, nokkima, urgitsema. Nina jookseb verd. Katsub näpuga ja nuusutab ninaga. Nina krimpsutama, kirtsutama. Nina sügeleb. Tõmbab, veab ninaga õhku, lõhna. Lõhn, lehk hakkas, lõi, tungis ninna. Nii vastik hais, et hoia nina kinni, peos. Külm näpistab nina, hakkab ninasse (kinni), nina kallale. Lapsed vaatavad aknal, ninad vastu klaasi. Me hingame kas läbi nina või suu kaudu. Räägib, iniseb läbi nina. Pomises, pobises (endale) midagi nina alla. Paneb, sätib prillid ninale. Vanaisa loeb, prill(id) ninal. Võtab prillid ninalt. Ta loeb palju, kogu aeg on nina raamatus. Tõstis nina raamatust. Lapsed, ärge vahtige kaevu, kaevukoll võtab ninast kinni! Tahab alati igal pool oma ninaga 'ninapidi' juures, jaol olla. Ära ninaga kirjuta 'meenutus kirjutajale, kelle nina on kirjutatavale liiga lähedal'. Silm sirkel (ja) nina vinkel (silma järgi, mõõduvahendit kasutamata tehtava töö kohta). Lähme tuppa nina 's.o. ka ennast' soojendama. Ära krimpsuta ühti nina, võid vahel mustemat tööd ka teha! Esteedid kirtsutasid põlglikult nina. Neil on inimene maha lasta nagu nina nuusata. Ants näitas Heinole isa selja tagant narrimiseks pikka nina 'pani harali sõrmedega käe(d) ninale pikenduseks otsa'. Habe mehe au, nina mehe nägu, kübar mehe kõrgus. *.. ei olnud keegi nii peene ninaga, et ei oleks ära kannatanud keskmist raipehaisu .. A. Kork. *.. ta on mulle nii omaseks saanud nagu silm peas ja nina näos .. E. Vilde. b. (loomal). Koer jookseb lõhna ajades ringi, nina maas. Külm nagu koera nina. Koer nuusib, nina pikal toidu poole. Hunt ulub, nina taeva poole, vastu taevast. Näe, seal juba nina kartulihunnikus! Hobune nuhutab nina(ga). Pullile pandi rõngas ninasse. Põdral on hea nina, tunneb kaugelt inimese lõhna. Torka vasikal nina piima sisse, siis õpib ise jooma.
▷ Liitsõnad: kong|nina, kotka|nina, kulli|nina, kõver|nina, nosu|nina, nõgu|nina, nöbi|nina, nöps|nina, nösu|nina, püst|nina, sadul|nina, tömpnina; kärss|nina, ratas|nina, rõngas|nina, terav|nina, vibunina.
2. kõnek inimene, isik; ka halvustavalt tegelase, asjamehe kohta. Iga nokk tuleb norima, iga nina tikub õpetama. Tähtsad, suured ninad sõidavad limusiinidega ette. Ära lase iga(l) nina(l) ennast käsutada. Viina arvestati, osteti pudel nina peale. Kingiraha koguti 10 krooni nina pealt. *Kus veel on nina välja ilmunud! Käsib aru anda ... V. Ilus.
▷ Liitsõnad: nalja|nina, napsi|nina, nõgi|nina, tahma|nina, tatt|nina, tindi|nina, viinanina.
3. kõnek taip, vaist, oskus midagi nagu õhust, nagu haistes välja uurida v. ennustada. Vaat kus on mehel nina, niisuguse asja aimas ette! Naistel on eriline nina kõike märgata. Küll ta välja nuhib, tal on hea, terav nina. *Kas oli Liina nina, see tähendab taip, teravam kui ühelgi teisel? K. Ristikivi. *Mõned rääkisid ka, et Vakkusel on nina, mingi kuues meel, millega ta end alati vee peal hoiab. R. Sirge.
4. hrl. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp. Adra nina. Laeva, paadi, lennuki nina. Auto ootas juba ukse ees, nina linna poole. Paat keeras nina vastu tuult. Paat jooksis ninaga kaldaliiva(le). Üks istus paadi ninas, teine päras. Kirvetera eesnurk on nina, taganurk kand. Vanaaegne ninaga 'eenduva mootoriosaga' buss. Kinga, saapa, suka, soki nina ja kand. Laia, tömbi, terava ninaga kingad. Saapatald on ninast lahti. Lahtise ninaga tuhvlid. Rautatud ninadega saapad. Kingad olid suured, nina(de)sse tuli paberit toppida. Traktor tõmbab nii, et nina tõuseb püsti. Teisel suusal murdus nina. Lilled, taimed tärkavad, torkavad ninad mullast välja. || poolsaare, neeme tipp, maanina. Kõpu poolsaare Ristna nina. *Leidsin siis neeme ninas vene, lükkasin lainetele ja katsusin põgeneda. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: adra|nina, kinga|nina, laeva|nina, maa|nina, neeme|nina, paadi|nina, saapa|nina, suusanina; veenina.
5. lastek (vahtrapuu tiibvilja kohta, mida lapsed kinnitavad näpitsana nina otsa). *Ta imestas, et vahtrapuule on alles jäänud ainult ninad ja et pajud on oma lehtedega kogu teeraja .. sillutanud. L. Promet.
nina nina vastu
hrv vastakuti, silm silma vastu, ninapidi koos. *Ühel päeval .. oli ta nina nina vastu Järvega, keda ta varem polnud pannud tähele. V. Uibopuu. *.. metsa ääres seisid [Nigul ja Madli] kaua ja kõnelesid teineteisega nina nina vastu. E. Vilde.
nirgi|silm [-a]
‹hrl. pl.› terase, erksa pilguga silm. Tüdruku pruunid säravad nirgisilmad. || nirgisilmne inimene. Kuhu jäi mu sõber nirgisilm?
nooks ‹adv interj›
(nooksamise kohta). Uni kipub peale, pea langeb nooks ja nooks rinnale. Silm läheb kinni ja pea teeb nooks.
norija ‹1›
1. ‹s› (< tgn norima). Autogrammide, laenu norija. Häbematu, väiklane norija.
▷ Liitsõnad: tülinorija.
2. ‹adj›. a. rahulolematu, arvustav. Teda peetakse norijaks meheks. Kontrollijal oli norija silm. Loomult natuke, üsnagi norija. b. valiv. *Ta ei olnud norija ja sõi, toidu maitse üle nurisemata. L. Promet.
nugis|silm [-a]
1. hrl van terav, terane silm. *Poisikese terane nugissilm oli kui välk eemalt juba vaenlast vee all näinud. F. R. Kreutzwald.
2. piltl (elavate, säravate silmadega) neiu. See on neiu, nugissilm, / punapõskne piigake, kaasike! *..kes oli see nugissilm, kes läks siit vanema naisterahvaga praegu mööda .. E. Vilde.
(oma) silmi peast (välja) nutma vt silm [-a]
nõdralt ‹adv›
(< nõder). *Ja kui hauakarva on ta kortsus pale, kui nõdralt vahib ta kaebav silm! E. Vilde.
nõela|silm [-a]
ava õmblusnõela tömbis otsas, kust niit läbi aetakse. Suur, väike, piklik, ümar nõelasilm. Ajab lõnga, niiti nõelasilma. Torkab niidi nõelasilmast läbi. || piltl (mingi kitsa koha, piiravate tingimuste vm. kohta). Vana ristmik on liikluses nõelasilmaks. Siin tuleb end nagu nõelasilmast läbi, läbi nõelasilma pressida.
nõksama ‹nõksata 48›
nõksatama. Osutab peaga nõksates maja suunas. Nõksab pea püsti, selja sirgeks. Silm vajub kinni, pea nõksab allapoole. Rong nõksas paigast, liikuma. *Kupja pea nõksas püstimaks .. H. Sergo.
nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›
1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.
näpp ‹näpu 21› ‹s›
sõrm; sõrmeots. Pind läks näppu. Näpp on paistes, valutab. Hoia näpud, vaata, et näpud sahtli vahele ei jää! Näpud rohimisest parkunud. Näppu märjaks tegema, niisutama. Näpud on külmast kohmetanud, kohmas. Näitas, viibutas hullavatele lastele hoiatavalt näppu. Andis näppu suu peale pannes, suu peal hoides märku vaikida. Tegi näpuga ringitades poisile häbi-häbi. Kutsus ta näpuga tõmmates lähemale. Oskab näpud suus, näppudega vilistada. Lõi näpuga nipsu, näppudega plaksu. (Oma) näpuga katsuma, puudutama. Näita näpuga, missugust õuna sa tahad. Veab, ajab näpuga rida, järge. Urgitseb näpuga saia seest rosinaid. Raputas pudrule näpuga 'näpuotsatäie' soola peale. Tarkust on talle näpuga 'vähe' antud. Mina pole teda näpugagi 'üldse mitte' puutunud. Näppudel, näppude peal üles lugema, kokku arvama. Selliseid mehi on meil ühe käe näppudel lugeda 'nii vähe, et jätkub loetlemiseks ühe käe sõrmedest'. Hõõrub mullatombu näppude vahel peeneks. Näpud on rasvased, värviga koos. Limpsis oma näpud suhkrust puhtaks. Kui tuleb puutuma, anna näppude peale, vastu näppe. Vähki ei saagi teisiti süüa kui näpu vahel, näppude vahel. Muna kukkus mul näppude vahelt (maha). Naistel on ikka midagi näpu vahel nokitseda, küll kududa, küll paigata või nõeluda. Sellist riista näpu vahel 'käsitsi' valmis ei tee. Pole heegelnõela ammu näpu vahele, näppu saanud 'heegeldada saanud'. Kiri, raha näpu vahel 'näppude vahel, käes'. Võtab pakikese, portfelli näpu otsa, näppu. Pakike, portfell näpu otsas, näpus 'käe otsas, käes'. Toimetas pliidi juures, kokaraamat näpus 'käes'. Nii pime, et midagi ei näe, võta või silm näpu vahele, näppu. Mis laokile jääb, on varga näpus. Tuli, müts näpus, andeks paluma. Tal on nutt (alati) näpu otsas, (nagu) näpu otsast võtta 'käepärast, kerge tulema'. Pistis poisile viiekroonise näppu 'kätte, pihku'. Ega sulle pole see raamat näppu 'kätte' sattunud, juhtunud? Vaata, et sa varaste näppu 'kätte' ei jää. Tal on nobedad, osavad näpud 'käed'. Tema näpud ei seisa ilmaski tööta. Näpud sügelevad töö järele, tegevushimust, katsuma. *.. teatavasti ei seisa naise näpp ja hobuse mokk kunagi paigal .. K. Saaber.
silmad (on) näpus vt silm [-a]
nööp|silm [-a]
piltl (tume) nööpjas silm; selliste silmadega olend. Nööpsilmadega hiir, linnupoeg. Ta terased nööpsilmad märkasid kõike. Tüdruk oli kena brünett nööpsilm.
nüri ‹11› ‹adj›
1. (lõiketera, -pinna v. teraviku kohta:) halvasti lõikav, halvasti sisse v. läbi tungiv. Nüri nuga, saag, kirves, vikat, labidas, kõblas. Nüri naaskel, süstlanõel, puuritera, õngekonks. Käärid on nüriks läinud, nürid. Sa ei oska lambaraudu teritada, teed nad veelgi nürimaks. Nüsib nüri noaga liha lõigata. Vanal loomal on hambad nüriks kulunud, nürid. Hobune on nüris rauas, sellepärast libisebki. || piltl vaimukuseta, (soovitud) mõjuta. Nüri pilge, satiir. Su naljad on nürid, ei aja kedagi naerma. *.. see [= lorilaul] jäi nüriks ega valmistanud kellelegi lõbu. P. Kuusberg.
2. tömp, tömbi otsaga. Nüri ninaots, lõug. Nüri otsaga käärid. On oma kikkhabeme nüriks püganud, vuntsidki nürimaks lõiganud. Nüri koonuga buldog. Teravad või nürid kinganinad. *Või hankige tuusik kõrgmäestikku, jalutage nüridel tippudel .. A. Valton. *Nüri rohukonts oli nõnda tume, nagu oleks siin tõrva maha valatud. M. Raud. || piltl tuhm, kajatu. Nüri rusikahoop. *Kuid vaikus oli liiga paljuütlev, .. et seda rikkuda nüri püssipauguga. L. Meri.
3. hrl piltl (meelte, aistingute, (vaimsete) võimete v. tundeelu kohta). a. tönts. Inimese haistmine on nürim kui koeral. Silm(ad), kõrv(ad), kuulmine, nägemine on nüriks jäänud. Vanainimese nüri jalg komistab kergesti. Mu pea on praegu tühi ja vaim nüri. *.. kompis ta vanamehelikult nüril sammul trepist üles. O. Jõgi (tlk). b. tuim. Nüri valu, uimasus peas. Vananedes muutume nürimaks, kaotame huvid ja tundeerksuse. Väsimus teeb inimese kõige vastu nüriks. Suhtub kõigesse nüri ükskõiksusega. Hingelt nüri inimene. Ilme, pilk on osavõtmatult nüri. Nüri viha, armukadedus. Nüri töö, treening, elu. *.. talupoja nüri hing ei taipa [proua arvates] ju midagi looduse ilust. J. Peegel. *Helistas ju niisuguse nüri püsivusega, nagu sooviks mind surnust üles äratada. E. Raud. c. juhm. Ütlemata nüri aru, mõistus, aju. Nüri rahulolu, eneseimetlus. Nägu purjutamisest nüri. *.. ja kui mehel enne palju peaaju ei olnud, siis läks ta nüüd ikka nürimaks. L. Koidula.
ohutu ‹1› ‹adj›
ilma ohuta, ohtu mitte põhjustav. Ohutu liiklus. Ohutud töötingimused. Ohutu metsloom, putukas. Siin olete ohutus paigas. Suitsetamine pole kaugeltki ohutu. Hoiduge võistlusrajast ohutusse kaugusse. Videvikus on ohutum luurele minna. Turvavöö muudab autosõidu ohutumaks. Silm otsis kõige ohutumat taganemisteed.
▷ Liitsõnad: hädaohutu; tuleohutu.
oma silm on kuningas vt silm [-a]
pinnuks ~ pinnaks silmas olema vt silm [-a]
silmad on häbi täis vt silm [-a]
silmad on kinni vt silm [-a]
silmad on kirjud vt silm [-a]
[kellegi] silmad on lahti vt silm [-a]
silmad on märja ~ vesise koha peal vt silm [-a]
silmad on peos ~ pihus ~ näpus vt silm [-a]
silmad on püsti peas vt silm [-a]
[kellegi] silmil olema vt silm [-a]
silm on peal vt silm [-a]
oma silmi peast häbenema vt silm [-a]
oma silmi peast (välja) nutma vt silm [-a]
oma silm on kuningas vt silm [-a]
oskaja ‹1›
1. ‹s› (< tgn oskama). Ta on hea vene keele oskaja.
2. ‹adj› oskav, mingit oskust omav. Ehitusel on oskajaid mehi vaja. Ta on iga asja peale oskaja inimene. On tütrest oskaja perenaise kasvatanud. Tema on ennast alati teistest oskajamaks pidanud. *.. neid [= hauge] võib kinni võtta, kui on oskaja käsi ja silm. A. H. Tammsaare.
otsima ‹42›
1. (kaotatut) leida v. kätte saada püüdma; kellegi v. millegi asupaika avastada püüdma. a. (otsitava asukoht teadmata v. umbkaudne). Kaotatud kindaid, raha otsima. Mees otsib piipu, prille. Peitvara on küll otsitud, pole aga leitud. Otsi nagu nõela heinakuhjast! Ekspeditsioon sõitis uusi kullaleiukohti otsima. Rebane otsib saaki. Seeni otsides eksis ta metsa ära. Otsisime sireliõitest õnne, jaaniööl sõnajalaõit. Kobab, kobistab käsikaudu ust otsida. Ta käsi otsis pimedas seinalt lülitit. Ta silm otsis võõraste hulgast tuttavaid nägusid. Otsis pilguga ettekandjat. Karjane läks kadunud lambatalle otsima. Otsisin sind kodunt. Teist nii tublit töömeest annab otsida. Otsi lolli, kes sind usuks! Kohtuorganid otsivad kurjategijat. Koer otsib jänese jälgi. Ta on otsitud 'taganõutav, hinnatud' arst, töömees. Otsitud 'tehtud, kunstlik, mitteloomulik' ettekääne, sõnad, riimid. Vaatab otsival pilgul ringi. Kes otsib, see leiab. b. kõnek teat. asukohast välja võtma v. tooma, välja otsima. Otsis taskust rahakoti, käekotist võtme, sahtlist kausta. Perenaine otsis kapist leiva ja või lauale. Otsi meile midagi juua! Otsi hobusele heinu ette! Põrsas luristas molli põhjast paksu otsida. c. (olemasolevaist v. võimalikest õiget v. sobivat välja valides). Otsib mugavamat asendit, maitsvamaid palu, raadiost meelepärast muusikat. Tema oskab endale ikka kõige kergema töö otsida. Otsis sobivat vastust, õigeid sõnu, mõttele järge, jutujätku. Otsib küsimiseks parajat juhust, silmapilku. Laskis hobusel enesel teed otsida. Tuli otsida kuivemaid kohti, kuhu astuda. Otsis riiulilt, mida järgmiseks lugema hakata. Otsis endale ajaviidet, tegevust. Otsib asja, põhjust naabrite poole minna. d. uurides, arutamise v. nuputamisega avastada püüdma. Otsib vastust keerukale küsimusele. Selle probleemi lahendamiseks otsiti uusi meetodeid. Raskest olukorrast väljapääsu otsima. Tuli otsida teid eelarve kärpimiseks. e. kõnek indlema. Lehm otsib (pulli). Emis otsib (kulti).
2. püüdma, taotlema v. üritama midagi saada v. saavutada. Käis vekslile allkirju otsimas. Läks naabri juurde seemet, kapsataimi otsima. Käisin tööd, kohta otsimas. Nõu, abi, kaitset, tuge, lepitust, lohutust, sõprust, au, kuulsust otsima. Tuli kohtult, kohtust õigust otsida. Ma pole ta sõprust otsinud. Otsis abi arstidelt ja metsarohtudest. Läks võõrsile õnne otsima. Otsib uusi tutvusi, omasuguste seltsi. Tormas lahingusse, nagu otsides surma, hukatust. Naabrid otsisid teineteisega tüli. Läks kohtusse õigust otsima. Ta pole otsinud rahu ega hõlpu, vaid seiklusi. Otsib metsast, maja taga tuulevarju. Otsib puu all jahutust, varju kõrvetava päikese eest. Läksin ahju äärde sooja otsima. Otsib töös(t) unustust.
3. ‹hrl. küsivas v. eitavas lauses› kõnek hlv tarbetult, kellelegi vastumeelselt kuskil olema, kuhugi minema v. tulema. Mis nad siia otsivad, siin pole nende koht! Kes teab, mis ta küll sinna otsis. Mis sellel siit otsida peaks olema? Nii noortel lastel ei ole joomapeol(t) midagi otsida. *Ja mis ta peakski otsima siia roorämpsu sisse.. A. Kaal.
otsiskelema ‹-kella 39›
hrv otsisklema. *Silm valis ja otsiskeli ahastuses. A. Murakin (tlk).
pahem ‹-a 2› ‹adj›
1. (< komp paha) (ka kõige-superlatiivi osana) vt paha
2. vasak; ant. parem. Pahem käsi, jalg, silm, põsk, külg. Jõe pahem kallas. Istub peremehe pahemal käel. Pahemat kätt teine voodi. Kollase maja juurest pöörake pahemat kätt. Vaatas kord pahemale, kord paremale poole, enne kui üle tee läks. Kirja alumisel pahemal nurgal ilutses tempel. Ulatas käe, aga mitte parema, vaid pahema. Etteheiteid tuli küll pahemalt, küll paremalt poolt. *.. laskis laastuga mööda [vikati]lehte, ikka paremalt ja pahemalt poolt: „Sihka-sahka, sihka-sahka!” F. Tuglas. || (kanga, mustri vms. kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv. Vahel ei ole hästi aru saada, kumb on riidel parem, kumb pahem pool. Tikandi pahem pool jääb nähtamatuks. Jätkatud lõnga sõlmed tuleb tõmmata kudumi pahemale poolele.
3. poliitiliselt vasakpoolne. Sotsialistide pahem tiib.
silma paistma vt silm [-a]
palja silmaga vt silm [-a]
silmi kinni panema vt silm [-a]
parem ‹-a 2›
1. ‹adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2. ‹adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3. ‹s› Eeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.
pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›
1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe
silma peale heitma ~ lööma ~ viskama vt silm [-a]
silma peal hoidma ~ pidama, silm on peal vt silm [-a]
(nii) et silm valge ~ sinine peas vt silm [-a]
(oma) silmi peast häbenema vt silm [-a]
(oma) silmi peast (välja) nutma vt silm [-a]
silmad (on) püsti peas vt silm [-a]
silma pähe saama vt silm [-a]
[kellelgi] silmi peast kratsima vt silm [-a]
[kelle(l)gi] silmi peast sööma vt silm [-a]
silmi peast vahtima vt silm [-a]
pea|tähtis
kõnek kõige tähtsam, esmatähtis. Peatähtis oli hein kuivalt varju alla saada. *Peatähtis, et silm ise alles, muu annab kõik seada... M. Traat. *Tegemist arheoloogidel jätkub. Peatähtsaks loetakse praegu töövõtete täiustamist.. M. Mandel.
peegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
1. lihvitud klaasist (v. metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl. tekitab kellegi v. millegi kujutise. Tasapinnaline, sfääriline peegel. Ovaalne, ümmargune, kandiline peegel. Teleskoobi peegel. Seinal on peegel. Vannitoa peegel. Saalis on peeglid maast laeni. Peegliga riidekapp. Silmitsesin ennast peeglis(t). Vaata peeglisse! Tütarlaps seisis peegli ees ja kammis juukseid. Võttis käekotist peegli. Akustiline peegel 'ese helilainete koondamiseks ja suunamiseks'. Elektromagnetiline peegel 'ese elektromagnetlainete koondamiseks ja suunamiseks'. Nühkis säärikud peeglina 'väga tugevasti' läikima. Varjuda ei olnud kuhugi, siin ole nagu peegli peal 'täiesti nähtaval'. Meri on sile kui peegel. Värskelt värvitud põrand läikis nagu peegel. | piltl. Mere tumesinine peegel. *Iga lomp saanud peegliks: / Tuleb üle hüpata taevastest.. M. Under. *Alles teiste inimeste peeglis [= teistes inimestes] näed ennast niisugusena, nagu oled. See on halastamatu peegel.. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: ime|peegel, kapi|peegel, klaas|peegel, kumer|peegel, kõri|peegel, kõver|peegel, käsi|peegel, laua|peegel, metall|peegel, nina|peegel, nurk|peegel, nõgus|peegel, otsmiku|peegel, parabool|peegel, seina|peegel, silma|peegel, tahavaate|peegel, tasa|peegel, tasku|peegel, trümoo|peegel, tualett|peegel, tupe|peegel, võlupeegel; jõe|peegel, järve|peegel, jää|peegel, mere|peegel, veepeegel.
2. piltl mingite nähtuste, protsesside jne. kajastaja. Ajaleht on oma ajastu peegel. Rahvaluule on mineviku peegliks. Rahva keel on tema meelelaadi ja vaimuelu peegel. Silm on südame peegel.
▷ Liitsõnad: satiiri|peegel, vaimupeegel.
3. zool. a. hele laik metslooma saba ümbruses, linnu tiival jm. Metskitsel on saba ümbruses valge laik, nn. peegel. Sinikaelpardi „peegel” on sinivioletse läikega. b. karvadeta ala (näit. mesilasel, loomal)
▷ Liitsõnad: nina|peegel, vahapeegel.
4. med teat. aine sisaldus kehavedelikus. Rasvane toit tõstab lipoidide peeglit veres. Vere kolesteriini peegel on langenud.
5. mer laevakere v. paadi otsa põikvälissein
▷ Liitsõnad: ahtri|peegel, vööripeegel.
pehmelt ‹adv›
1. (hrl. puudutamisel, millegi vastu puutumisel) pehmena (hrl. 2. täh.) tunduv. Pehmelt jalataldu paitav sammal. Maapinda pehmelt kattev lumi. Mudi mu õlasooni natuke pehmemalt, valus on! *Õueaiast heinamaa servale ja siis üle pehmelt vetruva niidu põõsaste poole.. A. Maripuu. || sujuvalt, mitte järsku; mitte raputavalt v. põrutavalt. Kosmoseaparaat laskus pehmelt Kuu pinnale. Kaless vedrutas pehmelt. Kukkusin pehmelt lumme.
2. (inimloomuse väljenduste kohta:) leebelt, mitte (liiga) karmilt v. rangelt. Kohtles lapsi pehmelt. Nii pehmelt sellesse asjasse suhtuda ei saa. Ta noomis, pilkas mind pehmelt. Ära ole nii karm, räägi temaga pehmemalt! „Miks sa seda tegid?” küsis ta minult pehmelt. Pehmelt öeldes on kogu see lugu kahtlane.
3. meeldivana, rahulikuna mõjuvalt, mahedalt. Hääldas seda sõna kuidagi pehmelt. Päike paistis pehmelt kahvatusinisest taevast. Pehmelt voogav, kontrastideta valgus. Pehmelt üksteisesse sulavad värvitoonid. Pehmelt kaarduv lõuajoon. Tüdruk kõndis sujuvalt ja pehmelt. *Põllul käib traktor tiidsasti edasi-tagasi ja uriseb. Ta uriseb pehmelt nagu nurrulööv kass. A. Kaal. || veidi, kergelt. *..siis võis ta neid [= inimesi] kiita päris ingli näoga, üks silm pehmelt kõõrdi.. K. A. Hindrey.
silmad (on) peos, silmi peos hoidma vt silm [-a]
pere|mees
1. taluperemees. Suure talu peremees. Saare talu, Aruvälja peremees. Küla jõukamad peremehed. Anija valla peremehed. Ants sai, hakkas isatalus peremeheks. Isa on juba vana, eks siis poeg mängib talus peremeest 'esineb peremehena'. Sulasest sai peremees. Sulasena on ta küllalt peremehi teeninud. Tubli peremees, pani mõne aastaga koha korda. Korras talu, kõiges oli tunda hoolitseva peremehe kätt. Peremehe silm teeb loomad rammusaks. Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi välja. Jumalal aega, peremehel leiba. *Pirrumäe vanatüdrukuist peremehed, kellel on talupidamisega niigi tegu, ei suuda teda [= sööti] uuesti põlluks teha. M. Traat. | ‹adjektiivselt›. *.. temast saab vaata et peremehem peremees kui teised ja ei jää ta teenijarahva tagantutsitamises teistest kriipsuvõrragi maha. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: päris|peremees, rendiperemees; noor|peremees, vanaperemees.
2. isik (hrl. mees), kes on millegi (v. kellegi) omanik v. valdaja. Maja, suvila, paadi peremees. Mõisa endine peremees. Vabriku, istanduse peremehed. Hobuse peremees. Peremeheta vara, aed, koer. Esialgu ei tundunud neil asjadel peremeest olevat. Veski oli mitu korda peremeest vahetanud. Isa äraolekul täitis poeg vabrikus peremehe kohustusi. Peremees peab teadma, mis inimesed ta majas elavad. Madal palk ja peremeeste omavoli. Teenisin võõraid peremehi. Koer hüppas peremehe najale. *Kui seda [= haava] otsekohe ei hakka arstima, ei ole te enam kunagi oma parema käe peremees. A. Kaal. || (tööandja, ülemuse kohta). Äriomanik suri ära, pean hakkama endale uut peremeest vaatama. Tal on mitu ametit ja peremehi mitu. Kas sa tahad meie praeguse peremehega ka tutvust teha? *Kui peremees [= stuudio direktor] ise saalis on, ei esine muidu nii tavalisi viivitusi. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: korteri|peremees, majaperemees; talgu|peremees, tööperemees; ühepäevaperemees.
3. piltl täieõiguslik valitseja, käsutaja, otsustaja, määraja. Tahame olla oma maa, riigi tõelised peremehed. Meie sisevetel puudub õige peremees. Kodus olen ma ise enda peremees. Kes on majas peremees? Ärgu tulgu peremeest mängima, tema ei ole siin käsutaja! Palliplatsil olid peremeesteks suuremad poisid. Tuleb olla oma elu, saatuse, aja, tunnete peremees. Tema on alati olukorra peremees. Tundis ennast seisukorra peremehena. Polaarrebane on endiselt tundra peremees. *..sest mees ei ole enam viina, vaid viin tema peremees.. F. R. Kreutzwald. *.. ja unine rammetus sai haige üle peremeheks. E. Vilde.
4. pereisa, majaperemees; (külaliste suhtes) vastuvõtja, võõrustaja. Kas peremees on kodus? Perenaine tõi kohvi lauale ja peremees kallas klaasid täis. *„Noh, peremees,” ütles pätt käriseval häälel, „sul tuleb nui lauale panna ja kõvad liigud teha!” A. Beekman.
▷ Liitsõnad: peo|peremees, pidu|peremees, väljakuperemees.
5. biol peremeesorganism. Inimene on peremeheks nook-paelussile.
▷ Liitsõnad: päris|peremees, vaheperemees.
peremehe|silm [-a]
Kus on su peremehesilm, et sa niisugust korralagedust ei märka!
perenaise|silm [-a]
Kogenud perenaisesilm tabas kohe tegematajätmised.
[midagi] silm(ad)e ees pidama vt silm [-a]
silma peal pidama vt silm [-a]
[kedagi, midagi] silmas pidama vt silm [-a]
silmi lahti pidama vt silm [-a]
pide|punkt
1. koht, mis pakub kellelegi v. millelegi pidet (2. täh.) Ta püüdis kivi otsa ronida, kuid ei leidnud jalgadele pidepunkti. Sõrmed ei leidnud müüriservalt pidepunkti. Metsavendadel oli vaja siin kandis oma pidepunkti. Silm ei leidnud lagedal maastikul ühtki pidepunkti. Tundus, nagu oleks ta abiellumisega oma elule kindlama pidepunkti leidnud. *Mul polnud ellu astudes mingit pidepunkti, pole teda nüüdki. H. Adamson. || (geograafiliselt, ruumiliselt). Naissaart on ammustest aegadest mainitud kui üht pidepunkti mereteel Ida ja Lääne vahel. *Laevad liikusid 13. sajandil ja ka hiljem piki Rootsi rannikut.. Pidepunktideks olid maamärgid, iseloomuliku kujuga saared või neemed.. L. Meri. || piltl oletustele, otsustustele aluseks olev tõsiasi. Fantaasialend vajab mingisuguseidki pidepunkte tegelikkuses. Nimetatud arvud annavad mõningaid pidepunkte linnaelanike hulga määramiseks. Teos pakub olulisi pidepunkte Thule asukoha täpsustamiseks. Tema kummaline käitumine on ainsaks pidepunktiks minu kahtlustustele. Seni ei olnud mingit pidepunkti, mis annaks alust meest mõrvas süüdistada.
2. piltl kokkupuutepunkt, seos. Müüdil „Vanemuise kosjaskäik” on pidepunkte Väinämöise kosjaskäikudega „Kalevalas”.
silma ~ silmi kinni pigistama vt silm [-a]
üht ~ teist silma kinni pigistama vt silm [-a]
silmad (on) pihus, silmi pihus hoidma vt silm [-a]
piire ‹piirde 18› ‹s›
1. piirjoon, piir; millegi kokkupuutejoon v. üleminekuala. Hobune astus vee piirdeni ja hakkas jooma. Parte luurav rebane seisis ranna ja mere piirdel. Silm seletas merejääl tumedat lahtise vee piiret. Ta juuste piire ulatus madalale laubale. Nõu on piirdeni täis. *Seekord söödi eine hoopiski tagasihoidlikus kohas: madala männiku ja lageda rannavälja piirdes. J. Peegel. || (ebaselge) äärjoon taeva taustal, kontuur. Tornide piirded paistsid vastu taevast selgesti. Mägede sakilised piirded lõid hommikupäikeses helendama. Hämarus tumestas metsa ja kauge küla piirdeid. *Kui õhtu-udu juba luhalt tõusis ja heinasaadude piirded videvikus ähmusid, köhatas taat kõvemini kui muidu ja tegi tööle lõpu. F. Tuglas.
2. midagi piirav, ümbritsev ese v. muu objekt v. pind. Aia piirdeks oli raudpostide külge kinnitatud traatvõrk. Pargi piirdeks oli sepistara. Ehisaia, veekogude piirded. Õue piirdena hakati kasvatama kuuskedest või põõsastest hekke. Matuseplatsi eraldas hall graniidist piire. Sepisrauast piirdega ümbritsetud terrass. Rippsillal polnud mingeid piirdeid. Sõidutee piirded. Panime lillepeenra piirdeks ümmargusi kive. Ujulas ei tohtinud piiretest kaugemale ujuda. Akna- ja ukseavade piirded olid valgeks värvitud. Seinad koos teiste piiretega kaitsevad juurvilja hoiuruume väliskeskkonna mõjude eest.
▷ Liitsõnad: aia|piire, akna|piire, trepi|piire, õuepiire; kaitse|piire, välispiire.
3. hrv ümbritsev ring. *Lombakas teinud mokkadega ümber tõrre serva piirde. M. J. Eisen. *Mägede piirdes org oli tumenenud. N. Baturin.
4. zool paksem nahk kabja v. sõra ülaserval. Hobusel olid valged piirded kapjade ümber.
5. hrv juukselahk. *Ta pruunid helkja varjundiga juuksed, mis keskelt olid lihtsalt piirdega jaotatud, pooleldi varjasid peaaegu liiga kõrget otsaesist. A. Aspel (tlk).
▷ Liitsõnad: juuksepiire.
6. anat perifeeria, väline osa. *Südamest piirde poole minnes ahenevad lindude arterid järjest.. E. Kumari.
piir|joon
1. ‹hrl. pl.› mingi keha, eseme, kujundi, pinna äärjoon, kontuur. Tõmbasin papile maski piirjooned ja lõikasin siis välja. Enne maalimist visandatakse lõuendile portreteeritava piirjooned. Meresõitjad kandsid kaardile tundmatu saare piirjooned. Vees paistavad mingi neljakandilise eseme piirjooned. Teravate piirjoontega varjud. Jumestuskreemi laikudel ei tohiks olla teravaid piirjooni. Healoomuliste kasvajate piirjoon jääb siledaks. Kaunite piirjoontega suu. Kleit laskis aimata ta keha piirjooni. | piltl. Plaan, mõte hakkas mu peas üha selgemaid piirjooni võtma. Muistne ähmaste piirjoontega pärimus. Näitleja vaimusilma ees hakkas tegelaskuju juba piirjooni saama. Kavandati uue näituse piirjooni. *Pidin pimesi anduma mingile hajuvate piirjoontega lootusele.. T. Vint. || mingi eseme v. silueti äärjoon(ed), hrl. taeva taustal. Kaugete mägede hägusad, udused piirjooned. Tornide piirjooned joonistusid vastu õhtutaevast. Öise taeva taustal kerkivad esile katuste piirjooned. Majade ja puude piirjooned kaotasid hämaruses teravuse. Nägime hiilivate inimkogude ähmaseid piirjooni. Udu mahendas, pehmendas kaljude teravaid piirjooni. Sajus kippusid hoonete ja esemete piirjooned laiali valguma. *Tuli teeb kõik võõraks, muudab ja muundab piirjooned.. M. Traat.
2. kahe ala, nähtuse piirijoon, eraldusjoon, piir. Vee ja maismaa piirjoon, mere ja ranniku piirjoon. Silm seletas metsa ja taeva piirjoont. Mööda maad liikus edasi ülelibiseva pilve varju ja valguse piirjoon. | piltl. Ei ole teravat piirjoont tänapäevase ja klassikalise füüsika vahel. Hakkasid tuhmuma piirjooned käsitöö ja väiketööstuse vahel. Lastele tuleb ikkagi tõmmata piirjooned lubatu ja lubamatu, hea ja halva vahele. Selline väljendus läheneb juba lubatavuse piirjoonele. *Piirjoon lauliku ja šamaani vahel on minu jaoks üsna ähmane. L. Meri.
piiskuma ‹37›
1. piiskadena langema, piiskama, tilkuma. Lehtedelt piiskus öist kastet. *Öö pilk'ne pime, taevas vees, / sealt vihma piiskub maha. Jak. Tamm. *Süda valutab, silm see niiskub, / pisar pisara järel piiskub.. K. E. Sööt.
2. van hrv piisklema, pärlendama. *Külm higi piiskus tema otsal. J. Järv.
pikad silmad, pikil silmil, pikkade silmadega vt silm [-a]
pikk|silm [-a]
füüs optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. Tugev pikksilm. Pikksilmaga varustatud nurgamõõtmisriist. Suuri astronoomilisi pikksilmi nimetatakse teleskoopideks. Taevakehi vaadeldakse pikksilmade abil, läbi pikksilma. Pikksilmaga selgesti nähtav teeviit. Vastaskallas ei paistnud ka pikksilmaga. Pikksilma läbi paistis lähenev laev.
▷ Liitsõnad: käär|pikksilm, seniit|pikksilm, stereoskooppikksilm.
[keegi] ei pilguta silma(gi), silma(gi) pilgutamata vt silm [-a]
pilkane ‹-se 5 või -se 4›
1. ‹adj› täielikult, absoluutselt ilma valguseta. a. (rõhutavalt pimeduse kohta). Meid ümbritses sügisöö pilkane pimedus. Toas valitses pilkane pimedus. Pilkases pimeduses kobasime jalg jala ette edasi. Pärast välgusähvatust mattus kõik jälle pilkasesse pimedusse. Pilkase pimeduse tõttu oli koopa uurimine ohtlik. Oli juba pilkane pime, kui koju jõudsime. Mehed jäid pilkase pimeda kätte. Olime metsas pilkase pimedani. Pimedus oli juba pilkaseks muutunud, oli juba päris pilkane. b. kottpime. Väljas oli pilkane, tähitu öö. Pilkases öös hakkas paistma mingi tuluke. Öö oli nii pilkane, et silm ei seletanud midagi. Saabus pilkane talveõhtu. Pilkane ja pikk maa-alune käik. Elekter läks ära, istusime tükk aega pilkases toas. Õues oli pilkane, ei näinud jalga jala ette panna. *Siis, kõige pilkasemal sügisööl ... vaatad ümberringi – aina tuled! O. Tooming. *Pimedas nurgas hiilgas pabeross nagu hundi silm pilkases metsas. P. Vallak. | piltl. Saabus reaktsiooni pilkane öö. *Tuimus talurahva seas on veel suur, pimedus pilkane, aga kõik muutub, oodake aga! E. Vilde.
2. ‹adj› läbipaistmatu, tihe, nähtavust raskendav. Läbi pilkase vihma polnud midagi näha. *Hommikul laskus maha niiske, kleepuv, pilkane udu. A. Tungal (tlk).
3. ‹s› hrv pilkane (1. täh.) pimedus, kottpimedus. *Pilkane oli nii tihe, et poleks näinud isegi omaenda silme ette tõstetud kätt. H. Sergo. *Käik hargneb kolmeks. Vasakule / me käime raskes pilkases / ja kaevurite väiksed tuled / teed juhatavad vilgates. J. Sütiste.
pilkuma ‹pilgun 42›
1. (kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta). Mehe silmad pilguvad rahutult, hirmunult. Silmad, silmalaud hakkasid ägedalt pilkuma. Kui ta erutus, hakkas ta parem silm närviliselt pilkuma. Nutt kippus peale, silmad pilkusid haledalt. Pilkuvad silmad reetsid, et tüdruk on ärkvel. Sõdurid seisid valvel, silmgi ei pilkunud peas. Vaatas otse, pilkumata silmadega. Tüdruku pikad ripsmed pilkusid kiiresti-kiiresti. *.. nägi lamaja poolavatud silmi, mis vaatasid talle vastu pilkumata ja elutult. Need olid surnu silmad. A. Kivikas.
2. (valguse, tulede vm. kohta:) vilkuma, välgatlema. Taevas sirasid ja pilkusid loendamatud tähed. Tähed pilguvad läbi pilvede, läbi puulatvade. Paremal pilkus majakas, majakasilm. Laeval hakkas pilkuma signaallatern. Valgusfoor tänavanurgal pilkus. Auto punased stopptuled pilkusid. Orus lõid pilkuma asula tuled. Pimedas pilkusid siin-seal lõkked. Lennuki all pilkus tulesilmne linn. Läbi puude pilkus järvesilm. *.. kraav, mille põhjas praegugi pilgub vesi. J. Mändmets.
(mitte) silm(gi) ei pilgu, ilma et silmgi pilguks vt silm [-a]
pilu ‹11› ‹s›
1. kitsas piklik väljalõige, ava v. pragu. a. tehtud v. jäetud kitsas ava v. vahe milleski. Postkasti, kirjakasti pilu. Pistsin mündi aparaadi pilusse. Hoiukarbi pilu. Õhu ringlemiseks on sauna lavaruumi põranda lähedusse jäetud pilu. b. pragunemisel tekkinud kitsuke (looduslik) lõhe v. pragu milleski. Vooluvesi oli pae sisse kulutanud urkeid, pilusid ja lehtreid. Putukate vastsed poevad puukoore piludesse ja pragudesse. Kõik praod ja pilud seinas topiti takkudega kinni. Lutikad elutsesid vana puuvoodi piludes. c. vahe, pragu, kust paistab valgust, mille kaudu võib piiluda vms. Katuse piludest paistis valgust sisse. Telgis oli veel pime, aga läbi kitsaste pilude immitses valgust. Poisid vahtisid kuuriseina pilude vahelt sisse. Tõmbasin kardinad ette, aga väljavaatamiseks jätsin pisikese pilu. Uks lükati praokile ja pilust vaatas kellegi uudishimulik silm. Rätik oli niiviisi ümber pea mässitud, et ainult silmade jaoks oli jäetud pilu. *Avati kõrvaltoa uks. Läbi kitsa pilu võis vaevu näha, kuidas süüdati tuli.. M. Jürna. d. kitsas ava kehas. Ahvi neelu- ja suuõõs on omavahel ühenduses kitsa pilu kaudu. e. silmalaugude, huulte kitsas vahe. Naeratades ahenesid silmad kaheks kitsaks piluks. Mehe umbusklikud silmad tõmbusid kitsasteks piludeks. Tal olid veidi pilus silmad 'oli veidi pilusilmne'. Ta seiras mind pilusse tõmbunud laugude vahelt. Pigistas oma õhukesed huuled ahtaks piluks. *Liide laud avanevad, alul kitsaks piluks, siis võtavad silmaterad sihi. A. Mägi. f. lõhe pilvkattes. Pilvkattesse ilmuvad pilud ja pilvitus hakkab vähenema. Pilvede pilust näitas end päike. Tähed pilkusid pilvede pilust.
▷ Liitsõnad: laske|pilu, õhupilu; kardina|pilu, katuse|pilu, seina|pilu, ukse|pilu, vaatepilu; huule|pilu, häbeme|pilu, hääle|pilu, lõpuse|pilu, silma|pilu, suupilu; pilve|pilu, päikese|pilu, valguspilu.
2. tekst auguline tikand, mis saadakse riidest koe- v. lõimelõngu (v. mõlemaid) välja tõmmates ning allesjäänud lõngu rühmiti ühendades, pilutikand. Valge, värviline pilu. Ühesuunaline pilu (välja on tõmmatud kas koe- v. lõimelõngu). Kahesuunaline pilu (välja on tõmmatud nii koe- kui ka lõimelõngu). Piludega kaunistati naiste ja meeste särke, naiste käiseid, põllesid, tanusid, linikuid ja rätikuid.
▷ Liitsõnad: liht|pilu, mähk|pilu, põim|pilu, sõlm|pilu, võrkpilu.
pilukil ‹adv›
1. (silmade kohta:) poolsuletud laugudega, vidukil. Poisi silmad olid mõnutundest pilukil. Vaatas kaua pilti, silmad pilukil. Silmad olid heledast päikesest pilukil. Ta vaatas mind pilukil silmi, pilukil silmadega. Poisi pilukil silmad jälgisid kõike valvsalt. Üle paadiserva peksis lainevahtu vastu meie pilukil silmi. Laskuri pilukil silm sihtis märklauda. Vaatasin talle pilukil laugude vahelt otsa. Ta silmad polnud kinni, ainult laud olid veidi pilukil. *Silmad pilukil, istub minu kõrval Kit Kurnähh [= kassipoeg] ja lööb nurru. H. Väli.
▷ Liitsõnad: poolpilukil.
2. praokil, irvakil. *Kui ta pilukil oleva klassiukse avas, siis kohkus ta.. G. Helbemäe.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|