[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agregaatima ‹-gaadin 42›
tehn
1. agregaadiks ühendama. Uut niidumasinat saab agregaatida mis tahes ratastraktoriga.
2. eri masinate ja aparaatide valmistamiseks sobivaid üksikagregaate looma

antvärk ‹-värgi 21› ‹s›
endisaegne käsitööline; ka üldse alam ametimees, näit. mõisaametnik v. saksik inimene. Antvärki inimene. Antvärgid pidasid ennast taluinimestest paremaks. *Rootslane on ju siinlinnas kõigepealt antvärk. Kingsepp, laudsepp, tündersepp või mis tahes. J. Kross. *.. seal elasid mõisa antvärgid: kirjutaja, kassapidaja, aednik, karjamees, viinasuss ja isegi öövaht. E. Särgava.

elus|olend
elusorganism, hrl. inimene v. loom. Mõni usk keelab mis tahes elusolendit tappa. *.. püüdke leida loom, lind, kahepaikne, ükskõik milline elusolend, kas või amööb, kellega ta sarnaneb. E. Vetemaa.

enam|soodustus
maj riikliku väliskaubanduse printsiip, mille kohaselt kõik mis tahes riigi suhtes rakendatavad soodustused laienevad ka lepinguosalisele riigile.

era|kapital
maj eraisikuile ja nende mis tahes liiki ühendustele kuuluv kapital; ant. riigikapital

gaas1 ‹-i 21› ‹s›
aine, mille omavahel väga nõrgalt seotud molekulid vabalt liikudes täidavad ühtlaselt mis tahes ruumala. a. (üldiselt). Looduslik gaas. Vulkaanilised gaasid. Põlevad gaasid. Gaaside difusioon, veeldumine. Hapnik on gaas. Õhk on gaaside ja veeauru segu. Kas reaktsiooni tulemuseks on gaas või vedelik? b. (energiaallikana kütuseks, valgustuseks jne.). Gaasiga, gaasi peal keetma. Gaasiga köetav ahi, katel, maja. Majas on gaas ja elekter. Süütas gaasi ja pani kohvi tulele. Keera gaas kinni, supp on juba keenud. Gaasi andma, lisama 'mootorsõidukit liikuma panema v. liikumiskiirust suurendama'. Gaasi põhja vajutama 'mootorsõidukile suurimat liikumiskiirust andma'. Gaasi maha võtma 'mootorsõiduki liikumiskiirust vähendama'. | piltl kõnek. Pane, anna, lisa gaasi! 'tegutse, liigu kiiremini'. c. sõj (ründemürgina) d. ‹pl.› seedimisel tekkivad gaasilised eritised maos ja sooltes. Imikul on vist jälle gaasid.
▷ Liitsõnad: heit|gaas, inert|gaas, kaevandus|gaas, pauk|gaas, põlev|gaas, soo|gaas, süsihappe|gaas, vingu|gaas, väärisgaas; koksi|gaas, krakk|gaas, maa|gaas, nafta|gaas, petrooleum|gaas, puu|gaas, põlevkivi|gaas, segu|gaas, uttegaas; ballooni|gaas, vedel|gaas, võrgugaas; keevitus|gaas, kütte|gaas, majapidamis|gaas, tarbe|gaas, valgustusgaas; naeru|gaas, närvi|gaas, pisar|gaas, suitsugaas; kõhu|gaas, mao|gaas, soolegaasid.

hukka ‹adv›

1. hukatusse, hävingusse. Tormis, õnnetuses sai mitu laeva, inimest, looma hukka. Miks tahab ta meid hukka saata? Kes mõõga tõmbab, see peab mõõga läbi hukka saama. Mingu või kogu maailm hukka 'juhtugu mis tahes, tulgu, mis tuleb'. *..nagu Su jutustusest tean, sai ta hukka ühel laevaõnnetusel. O. Luts.
2. moraalselt laidetavaks, põhjaläinuks, allakäinuks; korratuks, käest ära. Liigne toredus ajab inimesed hukka. „Hukka läheb see ilmaelu,” arvas ätt. Viinapudel tema hukka viiski. *..kui nüüd veel saksa hakka mängima, siis läheb asi käest päris hukka. O. Luts.
3. ‹koos verbiga mõistma› taunitavaks, vääraks, ebaõigeks, ebasobivaks. Väärnähtusi, vägivalda, terrorit hukka mõistma. Mõistan tema käitumise, ellusuhtumise, teo täielikult hukka. Ärge mõistke teist inimest nii halastamatult hukka!
4. ‹hrl. koos verbiga minema› roiskunuks, halvaks, raisku. Sink, vorst, sült olid hukka läinud. Liha läheb soolata hukka. Kala kippus palavate ilmadega hukka minema. See võib haava hukka ajada.
5. millegagi kokku, määrituks, räpaseks. Veskis said riided jahuga hukka.

indlema1 ‹innelda 49›
innal olema. Emased koerad võivad innelda mis tahes aastaajal. Indlevad lehmad, märad. Jooksuajal otsivad sokud indlevaid emasloomi.

jäle ‹-da 2› ‹adj›

1. väga vastumeelne, eemaletõukav, vastik, kole. Jäle hais, maitse. Mingi jäle löga. Ämblikud olid tema meelest kõige jäledamad elukad. Jäle kujutleda, puudutada, vaadata. Jäle tegu, mõte, komme, vaatepilt. Ropendas, sõimas kõige jäledamal kombel. *Jäle veretee tekkis varsti [talupoegi peksvate] soldatite kaksikrea vahele. E. Vilde. *See, et vana Laas oleks nuhk,.. on liiga jäle isegi kartuseks. A. Hint.
2. kõnek väga suur, koletu, tohutu; sün. jube, jõle. Tööga on jäle tamp peal. *Mind valdas jäle hirm. R. Kaugver. *..suurel kalal on jäle jõud. Pane kui tahes jäme nöör taha, ikka mõni puudane tõmbab puruks.. M. Raud.

jäävus|seadus
füüs füüsikaseadus, mille kohaselt mõned füüsikalised suurused jäävad teatavates v. mis tahes protsessides muutumatuks

kandma ‹kannan 45›

1. hrl. üles tõstetuna edasi toimetama, ühest paigast teise viima v. tooma. a. (elusolendi jõul). Haavatu kanti kanderaamil autosse. Kannab last kukil, seljas, süles, kätel. Kannab kotte, kaste, kohvreid. Võtsin tema kompsu enda kanda. Demonstrandid kandsid lippe, loosungeid. Kandis mitme päeva jao puid kööki valmis. Kannab jõest saunavett. Kaelkookudega on ämbreid kergem kanda kui käe otsas. Hein kanti võsa vahelt lagedale kuivama. Neegrid kannavad raskeid pakke pea peal. Jahisaak kanti vahepuus koju. Road kanti suurtel liudadel lauale. Võtku siit igaüks nii palju, kui kanda jaksab. Raamatud on ei tea kuhu laiali kantud. Poiss muudkui kannab tüdrukule lilli ja maiustusi. Ma ei kanna kaasas suuremaid rahasummasid. Ärge kandke jalgadega pori tuppa! Lähen, kuhu jalad kannavad! 'ükskõik kuhu'. Linnud kannavad pesamaterjali noka vahel, nokas. Kass oli pojad küünist laudalakka kandnud. Ega lind kõrgemale lenda kui tiivad kannavad. b. (millegi jõul). Rong kannab meid lõuna suunas. Tramm kandis teda kesklinna poole. Laevad kandsid kalleid laste. Jõed kannavad liiva merre. Lained kandsid adrut rannale. Jääpank kandis merehädalised randa. Lasksime paati voolul kanda. Tuul kandis kõikjale liiva, tolmu, kolletanud lehti. Tuul kandis kõrvu hõikeid, ninna põlemise lõhna. Passaadid kannavad soojemat õhku külmematele aladele. Veri kannab hapnikku ja toitaineid organismis laiali. c. piltl (teatamise, edasirääkimise kohta). Suust suhu kanti keelepeksu, tühje jutte. Mis jutu kuuleb, kohe külasse kannab. Uudis, sõnum kanti kohe külast külasse, külas laiali. *Jah, mina kandvat kõik saladused härra Hurdale kätte .. J. Semper. d. piltl (muid kasutusi). Rännuteed on kandnud teda kaugele. Sõda kandis inimesed oma kodudest maailma mööda laiali.
2. millelegi altpoolt toeks olema, seda ülal hoidma. Templi lage kandsid võimsad sambad. Soolane vesi kannab ujujat paremini kui mage. Pea longus, nagu ei suudaks kael seda kanda. Ta on nii purjus, et jalad ei kanna. Kandvad postid, kaared, võlvid, seinad. Põhjavett kandvad kihid. || millelegi pidama jääma, toetuma. Piimakurn peab jääma nõu äärtele kandma. *Rein käis mööda metsateid, kus sügavad roopad, nii et vankril rummuotsad kannavad. A. H. Tammsaare. || piltl mingit nähtust, olukorda, ideed vm. ülal hoidma, sellele aluseks olema. Tänased noored kannavad homset elu. Romaani, filmi, maali, etendust kannab optimistlik elutunnetus. Teost kandev teema. Hingevalust, võitluspaatosest, kodanikutundest kantud värsid. Sügavast veendumusest kantud kõne. Tegutses kättemaksuihast kantuna. *Ideeline mõtestatus ja ümberkehastamine – need peavad kandma teatrit. V. Panso. || kaugele kostev, tugev, jõuline olema (hääle kohta). Lauljatari hääl ei kanna veel küllaldaselt. Kandev hääl 'tugev, selge, kanduv hääl'.
3. peal lasuvat raskust välja kannatama, selle all mitte kokku vajuma. Kevadised hanged kannavad. Noor jää ei kanna veel. Külmunud soo kannab hobustki. Pehme põld ei kanna traktorit. Väike paat ei kanna kolme inimest. See purre meid kõiki korraga ei kanna. *Ja uus härra tuli. Kevadel, kui vaevalt tee kandis autot .. A. Mälk.
4. taluma, (välja) kannatama. Eluraskusi, ülekohut, alandusi kandma. Kes seda häbi jõuab kanda? Kannab mehiselt, nurisemata oma saatust, murekoormat. Vanemate kaotust oli lastel raske kanda. On valmis igasugust ohvrit kandma. Igaüks peab oma risti kandma. Vaikivat hukkamõistu oli raskem kanda kui noomimist. Pea ei kanna kõrgele ronida, kiikuda. Magu ei kanna enam haput. Tervis ei kanna enam rasket tööd (teha). *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. || kõnek (alkoholi talumise kohta). Jõi palju, aga kandis ka palju, kõvasti. Poiss oma kanapeaga ei kanna midagi. Mis sa jood, kui pea ei kanna! *.. hakkasid nad tuliselt vaidlema selle üle, kumb neist kannab rohkem viina või õlut. A. Jakobson.
5. (suutelisuse kohta:) lubama, võimaldama (midagi teha). Jooksis mis jõud vähegi kandis. Kavatses küll ehitada uue elumaja, kuid jõud ei kanna. Rahakott ei kandnud uut hobust osta. Tema tasku nii kallist lõbu ei kanna. Karjus nagu hääl, kõri üldse kandis. Nii kaugele kui silm kandis, polnud kedagi näha. Sõi nagu vats vähegi kandis.
6. rase v. tiine olema. Sel ajal kandis ta just oma esimest last. Ta on kandnud ja sünnitanud neli last. Kannab endas, oma üsas uut elu. Noor mära on esimest korda kandmas. Lõpuni kantud rasedus, tiinus. *„Ma kandsin ju Indrekut kolmat kuud rinna all,” ütles Mari. A. H. Tammsaare.
7. saaki v. vilja andma (hrl. kultuurtaimede kohta); midagi kasvatama (maa kohta). Noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu. Vanad põõsad ei kanna enam marju. Maasikad kannavad korralikult kolm aastat. Pirnipuu on mitmel aastal õitsenud, aga pole veel kordagi kandnud. Kuusk kannab käbisid, tamm tõrusid. Lahja põld kannab vähe vilja. Uudismaa kannab hästi kaera. | piltl. Töö, õpetus on head vilja kandnud. Meeste jõupingutused kandsid lõpuks vilja. Protsente, intressi kandma.
8. (riietusesemete seljas, jalanõude jalas olemise kohta). Kannab kübarat, kaabut, karvamütsi, baretti, soni. Kannan talvel kasukat, sooja pesu, sooje riideid. Kannab tumedat ülikonda, valget särki ja lipsu. Kannab siidkleiti. Ants kandis põlvpükse. Kalifeesid kantakse koos säärikutega. Kannan kingi nr. 42. Kandis poriga kalosse. Suvel kanti maatööl pastlaid. Armastab kanda kirevaid rõivaid. Naine kandis leinariideid ja musta loori. Õhtutualeti juurde kanti pikki kindaid. Frakki kantakse pidulikel juhtudel. Kannab silma peal musta sidet. Kannab varrukal korrapidajalinti. || kantud pruugitud, kulunud, poolpidune. Tublisti, vähe kantud püksid, seelik, ülikond. See mantel on mul kõvasti kantud. || (teat. esemete kasutamise, nende küljesoleku kohta). Jüri kannab prille. Daam kandis kõrvarõngaid, merevaigust kaelakeed. Armastab igasugu ehteasju kanda. Briljante, kalliskive kantakse piduliku riietusega. Relva, mõõka kandma. Tolmu vastu kanti respiraatorit. Pidi vanas eas kerjakeppi kandma 'kerjama'. || (ühenduses juuste v. habeme teat. moe v. soenguga). Kannab lühikesi, pikki juukseid, patse, poisipead, siilisoengut. Kannab juukseid lahku, üle pea kammituna. Kandis juukseid kõrges soengus. Mees kannab põskhabet, vurrusid.
9. omama. a. millegagi varustatud olema. Isapõder, sokk kannab sarvi. Lehtpuud kannavad lehti, okaspuud okkaid. Ta on terve, kuid kannab veel paremat kätt sidemes. Kannab kolmandat aastat kaptenipaelu 'on kapten'. Raha kandis keisri kujutist. Ümbrik kandis Tallinna postitemplit. Ürik kannab daatumit 15. III 1812. Auto kandis numbrimärki 234 ABC. Käskkiri kandis direktori allkirja. Negatiivset laengut kandev elementaarosake. *.. tapeet, paiguti seenetanud ja katkenud, kandis ajalehtedest paiku. A. Jakobson. b. (nime, nimetuse, tiitli, pealkirja vms. omamise kohta). Mäeseljak kannab rahvasuus Tantsumäe nime. Pärast lahutust kannab ta jälle neiupõlvenime. „Estonia” kannab rahvusooperi nimetust. Kandis enne revolutsiooni krahvitiitlit. Raamat kandis pealkirja „Huvitav geomeetria”. Ta pole väärt kandma ausa inimese nime. c. (teat. iseloomu, tundemärkide, joonte olemasolu kohta). Teos kannab ruttamise jälgi, märke. Rahutused kandsid algul stiihilist iseloomu. Varane feodalism kandis veel ürgkogukondliku korra pitserit, jooni. *Ta sõnad ja hääletoon kandsid nagu patutunnistuse laadi. A. H. Tammsaare. d. (mingi kestvama tunde, mõtte, kavatsuse vms. olemasolu kohta). Kannab viha, vimma naabri peale, vastu. Olen sind, sinu tõotust alati meeles kandnud. Kannab endas suuri unistusi, lootusi. On kandnud hinges valu, muret, rahutust. Ta kannab leina. Kannab südames vanemate mälestust. See inimene kannab hinges kurja. Kannab ta vastu okast südames 'meenutab solvamist vms.'. Kannab keelel mürki 'ütleb teistele solvavalt'.
10. mingis olukorras v. millegi osaline olema. Talupojad kandsid naturaalkoormisi mõisniku heaks. Rahvas oli aastasadu orjaiket kandnud. Tehas kandis praagi tõttu kahju, kahjumeid. Kes kannab veokulud? Lähetuskulud kannab lähetav asutus. Üksus kandis raskeid kaotusi. Vabaduse eest võib kanda mis tahes ohvreid. Projektist kinnipidamise eest kannavad vastutust 'vastutavad' nii ehitaja kui tellija. Tuleb hoolt kanda 'hoolitseda' tervise eest. Toidumured on ikka perenaise kanda. Võttis vahetalitaja osa enda kanda. Ma tahan selle eest muret kanda, et asi korda saab. Kandis karistust vanglas, parandusliku töö koloonias. Iga kuriteo eest tuleb karistust kanda. *Ma võin ju vangiraudu kanda, kui seda mulle peale sunnitakse .. L. Perandi.
11. midagi millelegi v. kuhugi märkima, peale tõmbama, maalima vms. Põletuskiri kanti puule tulise oraga. Muster kantakse kopeeri abil paberile. Jaotised on ebatäpselt skaalale kantud. Peits kantakse mööbliesemetele pintsli või pritsi abil. Toitekreem kantakse nahale enne magamaminekut. Värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega, paksult, läbikumavalt, täppides. || midagi kuhugi kirja panema, registreerima, arvele võtma. Ettepanek kanti protokolli, akti. Raamatud kanti sedelitele, kataloogi. Vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse. Ants kanti võistlejate nimekirja. Võistluse tulemused kanti turniiritabelisse. Kõik saadud hinded tuleb kanda õpilaspäevikusse. Olen kõik telefoninumbrid lahtistelt lehtedelt märkmikku kandnud. Kaardile olid kantud vaid suuremad asulad. Trahvisummad kanti riigituludesse. Laseb palga kanda abikaasa pangaarvele. Rekord on kantud nüüd tema nimele. Kahjud tuli kanda tormi arvele. Noorteõhtud tuleb kindlasti kanda klubi töö plusspoolele.

kange ‹1› ‹adj›

1. paindumatu, puine, jäik (nii et liikumine v. liigutamine on takistatud). Jalad on käimisest, külmast üsna kanged. Pärast sellist teekonda oled jalust kange. Ristluud, kondid on raskest tööst kanged. Kael jäi vahtimisest kangeks. Liikmed on luuvalust kanged. Vanamehe sõrmed on rehapulkadena kanged. Jalad, käed tõmbusid jääkülmas vees kangeks. Vaadake, et ta kangeks ei külmu! Ei saa kummarduda, selg on kange. Tõusti ja sirutati istumisest kanget keha. Mehe liigutused olid kohmakad ja kanged. Ohvitser astus tikksirgelt kangel sammul. Surnukeha oli külm ja kange. Räägib kange keelega, nagu oleks ta purjus. Tärgeldusest kange särgikrae. Märjad riided tõmbusid pakases kangeks. | piltl. Kohkus, ehmus kangeks. Jäi hirmust kangeks. || (võõrapärase ja vigase keelepruugi kohta). Parun rääkis kanget eesti keelt. *„Kus on see mees, see Piiri Tönnu?” hüüdis ta pisut kanges maakeeles .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: külma|kange, pulkkange.
2. (keha)jõult tugev, jõuline, kõva. Poisid katsusid jõudu: kumb on kangem. Mitme vastase vastu ei saa, ole nii kange mees kui tahes. Kelle sõnn on kõige kangem? Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. *Ülesoo meeste kangete käsivarte mõjul edeneb töö jõudsasti. O. Luts. | piltl. Males oled sa minust kangem. Võõra tahe oli tema omast kangem. Kangem pool (kindlama, otsustavama sõnaga abielupoole, hrl. mehe, harvemini naise kohta). Kangem sugu (meeste kohta). *„Ei Tõnu mind mata,” hooples noorik, „olen tast eluvaimu poolest kangem ..” H. Raudsepp. || mehine, kartmatu; vägev, võimas. Suured teod nõuavad kangeid mehi. Ta oli nii kange mees, et ei kartnud vanakuraditki. Väike, aga kange rahvas. *.. oder kasvas õige kange, mäel pani mahagi. Aga mis tast sai! F. Tuglas.
3. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kõva. Kange töömees, kõnemees. Kange ujuja. Kange kala- ja jahimees. Kange pillimees ja tantsulõvi. Poiss on kange pidudel käija. Ta on kange tööd murdma. Saarlased on kanged meremehed. Mart on valla kangemaid traktoriste. Laine on kange tüdruk: õppeedukuselt klassis esimene. || ‹sageli ma-infinitiiviga› oma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Kange viinavõtja, joodik, kakleja, löömamees. Kange lõuapoolik, mokamees. Kange teisi õpetama, käsutama. Kange mees lubama, lubadusi andma. Ta on kange tagaselja ähvardama, kõigiga vaidlema, tüli norima. Poisid olnud kanged vallatust tegema. Vello olnud kange igasuguste tempude peale. Hobune oli kange üle aia hüppama. Põrsad on kanged sööma. Ohakad on kanged juuri ajama.
4. kõva, väga tugev, suur; äge. Kange peavalu, palavik. Jalga lõi kange valu. Hirmus kange köha, nohu. Kange nälg, janu, söögiisu, väsimus, igavus. Kange tüli, sõnavahetus, vaidlus. Hakkas kange hirm. Ta on kanget jonni täis. Kiristas kanges vihas hambaid. Kange kuraas sees. Kõik asusid kange õhinaga tööle. Mul on kange kiire. Läks lahti kange askeldamine. Kange pingutus võttis nõrgaks. Kange soov, tahtmine edasi õppida. Tal on kange isu välja minna. Kange kiusatus. Mehel käivad kanged viinaneelud. Vennal kange valu naist võtta. *Haigus oli kord juba sees ja muudkui läks aga kangemaks. A. Jakobson. *.. käes on poiss tal esimest aastat ja arm alles kange. V. Lattik. || (kiire liikumise kohta). Tormab kange hooga, ajuga, valuga. Poiss tuli kange jooksuga. Tuhises kange kiiruga edasi. Hobune on kangest sõidust higine. *Siin väinas oli veevool kange ja vesi viis jää varakult välja. A. Kalmus. || (ilmastikuga ühenduses). Väljas on kange külm, pakane, tuisk. Heinaajal oli kange palavus. Puhub kange tuul. Külm läks üha kangemaks. Kange sajuga ei läinud keegi majast välja. *.. oli veel ometi talv, päris kange talv. A. Taar. || vali (hääle, heli kohta). Kange kisa. Vee mühin läks järjest kangemaks. Veski kange mürin. Ukse taga algas kange kloppimine. Kõrvus on kange kohin. || kõnek tuline, innukas. Ta on uue korra kange pooldaja. Mees oli kange katoliiklane. Kingsepp olnud kange punane.
5. tugeva mõjuga, tugevatoimeline (hrl. mingi aine kohta). Kange kohv, tee, äädikas, sinep. Kange tubakas. Kanged rohud, mürgid. Kange hape. Need paberossid on minu jaoks liiga kanged. Tegi lihale kange soolvee. Kange väetiselahus kahjustab taimi. Dieettoidus ei kasutata kangeid vürtse. Klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla. || suure alkoholisisaldusega. Kange õlu, viin, puskar. Kange naps. Kanged alkohoolsed joogid. Joodi õlut ja kangematki kraami. | ‹elliptiliselt› kõnek (viina vm. vägevama alkohoolse joogi kohta). Võeti, visati klaasike kangemat. Külalistele otsiti välja pudel kangemat. Peale õlle oli meestel ka üht-teist kangemat kaasas. || (terava, tugeva lõhna v. maitse kohta). Köök oli kanget kärsahaisu täis. Haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka. Mehel käis suust välja kange õllelehk. *.. märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. O. Luts. || (prillide kohta). Prillid olid liiga kanged ja võtsid silmad valutama. || piltl vägev, võimas. Saunalaval oli kange leil. Käis välja oma kõige kangemad trumbid. Seekord ütles seda juba kraad kangemal kujul. Vandus kõige kangemate sõnadega, kõige kangemat kurja.
▷ Liitsõnad: kibe|kange, mürk|kange, tulikange.
6. mittejäreleandev, visa, vastupidav; kangekaelne, jonnakas. Kange iseloomuga, südamega inimene. Ta on kange ja oma õigust täis. Kanged ja protsessijad vanamehed mõlemad. Oli juba lapsena kange ja isemeelne. Suureline ja kange pealegi! Ära ole nii kange: targem annab järele! Kange nagu sikk. *Nad olid algul kanged olnud ja tühjaks jätnud selle paberi, mis raad neile kongis ette pani .. G. Helbemäe.
7. range, vali, karm. Ta tuli alles kange käsu peale. Tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile. *.. siin oli oma vali kord, omad ülemad ja alamad ja ääretu kange distsipliin. R. Roht.

keerukus|aste [-astme]
Ülesannete keerukusaste võib olla erinev. Osava rätsepana oskas ta valmistada mis tahes keerukusastmes rõivaid.

kes ‹kelle, keda, kellesse, kelles, kellest, kellele, kellel e. kel, kellelt e. hrv kelt, kelleks, kelleni, kellena, kelleta, kellega pl kes, kelle e. kellede, keda, kellesse e. kelledesse›
I. küsiv-siduv pron
1. ‹otsese küsisõnana hrl. substantiivselt› kasut. isikute vm. elusolendite kohta. Kes seal on? Kes need mehed on? Kes nõnda ütles? Keda sa nendest tunned? Kellega sa lähed sinna? Kelle ülesandel sa seda teed? Kellele see on mõeldud? Kellelt sa seda kuulsid? Kelleks sa tahaksid saada? Kellena ta praegu töötab? Kes pagan seda tegi? Ah, et kes meil kohal on? Kes ei saanud tänaseks õppida? Kellest on juttu? Kas ma räägin sulle või kellele?! Kes seal sööb, kas Kirjak? Kes seal põõsas krabistab? Kes see veel tuli? Kes need täna tulevad? Küllap otsid mind, keda teist sul vaja? || kõnek hrv mis. *".. Peremees tapab tööga, sina...” – „Kellega mina?” küsis Mari kärsitult. A. H. Tammsaare.
2. esineb eituse v. jaatuse suhtes vastupidist väidet sisaldava emotsionaalse värvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt›. Kes teid seal ikka ootab! Kes oleks võinud seda arvata! Kes siis sellepärast nutma hakkab! Kes sinna nii väga minna tahab! Kellel siis selleks aega on! Kes seda enam mäletab, kuidas see kõik algas! Ma ei taha, aga kes sellest küsib! Kes sulle niisama ikka annab. Kes ta muu on kui Toots. Kes kurat sind käskis seda teha! Kes siis seda ei teaks! Kes see julges minemata jätta! Kellel see aega lugeda oli! *Kui on läinud vanker, kes hakkab kodaraid taga leinama. H. Angervaks. b. ‹adjektiivselt› (tunderõhulisena umbkaudu täh.:) missugune. Kes võõras seda teadis võtta! Kes teine selleks veel paremini sobib kui tema! Kellel muul veel rohkem aega oleks! Kes see muu seda tegi! *„Kes ilus neiu niisugust lolli ometi peaks endale meheks himustama!” mõtlesid vanemad vennad. J. Kunder. *.. ja ta süda oli aimanud, et kes see muu kui tema vanamees võis olla. A. Valton.
3. seob kaudset küsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb (v. on juurdemõeldav) enamasti mingi korrelatiivne sõna. a. (kasut. inimeste v. muude elusolendite kohta). Ütle, kelleks sa tahad saada. Kes otsib, see leiab. Tulid need, keda ei oodatud. Tulgu kõik, kes soovivad. Mul pole kedagi, kellega nõu pidada. Kes ta on, seda ma ei tea. Teadku, kellega tal on tegemist! Kel janu, sel jalad. Ta on üks nendest, kes pidi seda tegema. Ta on seltsinud sellega, kellest kõik eemale hoiavad. Mina olin see, kes pidi lahkuma. Tema on säärane, kes kärbselegi kurja ei tee. Ta on inimene, kes kõigega lepib. Ma kohtusin sõbraga, keda ei olnud ammu näinud. Leidus üksikuid, kes tema juttu veel uskusid. Ta pelgab koera, kes on ukse ees ketis. Ta on kui kala, kes sattunud kuivale. „Ole vait!” ütles Jaan, kelle kannatus katkes. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. *Otsekui polekski see tuul, kes seal väljas vingub, vaid kodutu koer. T. Kallas. b. (kasut. ka organisatsioonide, asutuste kohta, kui need on tegija funktsioonis). Kus oleks veel majand, kes hoolitseks paremini oma liikmete eest! *Proovis agendileiba äri juures, kes kauples kirjutus- ja muude büroomasinatega. P. Kuusberg. c. van (asjade, esemete vms. kohta, kus tänapäeval esineb mis). *Rutuga oli ta ühe suure vasara kottu kätte saanud, kellega ta Peetri ette astus .. J. V. Jannsen. *Aiast enesest käivad teed läbi, kelle ääres pingid jalutajat puhkama kutsuvad. M. J. Eisen.
II. ‹pron› (mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites) a. ‹koos teadma-verbi ains. 3. pöördega› esineb mitmesugustes ebaselgust, teadmataolu väljendavates ühendites. Nad on juba kes teab kus. Ma loen seda raamatut juba kes teab mitmendat korda. Sadu võib kesta veel kes teab kui kaua. Ta on väga haige inimene, kes teab kui kauaks tal enam elupäevi jätkub. Neid polnudki kes teab kui palju. Kes teab millal see juhtus. Selle asjaga pole kes teab mis 'mitte mingisugust' kiiret. Ta käitub, nagu oleks ta kes teab mis 'mingisugune' tähtis isand. Ma pole kes teab kui suur 'mitte eriti suur' suitsetaja. Ta polnudki kes teab kui tugev 'mitte eriti tugev'. Kes teab missugune asjamees temast veel tuleb! Nii võib pagan teab kes tulla. Peab mind jumal teab kelleks. Kes teab, kas temast enam töötegijat tuleb. Kes teab, vahest on nõnda paremgi. „Ega mujalgi parem ole.” – „Kes teab.”. b. ‹eriti ühenduses sõnadega tahes, ükskõik› märgib isikut, kelle kohta pole midagi täpsemat teada. Olgu ta kes tahes, vastu võtame ikka. Uuel inimesel tuleb sellega palju vaeva näha, kes ta ka ei oleks. Tulgu ükskõik kes. *.. olen valmis hakkama ükspuha kelleks, mis talle meele järgi oleks, kas või omnibussikutsariks. A. Kurfeldt (tlk). c. ‹esineb ühendites› kes kuhu(gi), kes kuidas, kes kusagil jne. Kõik pugesid peitu, kes kuhu. Valmistuti teeleminekuks, kes kuidas. Nad on kõik, kes kusagil. Igaüks püüdis haarata, kes mida sai. d. ‹korduvana› mitme lähemalt täpsustamata isiku vm. elusolendi korral. Kes tõi raha, kes toidupoolist. Kes tuli jala, kes hobusega, kes autoga. Mehed olid kohal, kes istus, kes tammus rahutult edasi-tagasi. *.. viin ja õlu oleksid nagu läbi purenud pidurdavad lukud ning riivid, viies kelle pisarateni, kelle uhkeldava praalimiseni, kelle sõjaka riiakuseni. O. Tooming.

kestahes ‹pron›
kes tahes. *Tulgu nüüd kestahes. Essi on valmis vastu võtma oma saatust. L. Tigane.

kohe1 ‹adv›

1. viivitamata, jalamaid, otsemaid v. lühikese ajavahemiku jooksul v. möödudes. Kohe praegu, nüüdsama. Hakkan kohe tööle. Mine kohe Toomarile! Tule kohe siia! Päris kohe ma tulla ei saa. Taipas kohe, milles on asi. Karjatas, ja ärkas kohe üles. Kui marjad hakkavad lagunema, tuleb keetmine kohe lõpetada. Kohe selgub, kellel oli õigus. Kohe pärast sööki asuti teele. Laps jäi kohe magama. Võõrast ei märgatud kohe. Seadus ei jõustunud kohe. Näha kohe, et oled harjunud tööd tegema. Kirjale paluti kohe vastata. Raamat müüdi kohe läbi. Ma läksin kohe, juba samal õhtul. Kohe esimesel päeval. Kohe sõja alguses.
▷ Liitsõnad: otsekohe.
2. millegi v. kellegi vahetus läheduses, lähedusse v. lähedusest, vahetult. Ta seisis kohe minu ees. Maja asus kohe järve kaldal. Jõgi on kohe maja taga. Peatus on kohe selle käänaku taga. See asub kohe südalinnas, siinsamas. Maja ehitati kohe maantee äärde. *.. kuninglik kuusepuu, tumerohelised vanumata oksakodarad algamas kohe maast. L. Hainsalu.
3. kõnek rõhu-, vahel ka lihtsalt täitesõnana. a. ‹jaatavas lauses› päris, lausa, otse. Kohe rõõm näha, kuidas töö edeneb. Ma kohe ootan kevadet. Sööb kohe mitme mehe eest. Tulge kohe kindlasti meile! Niisugune jutt ajab kohe hirmu peale. Siin on õunad, võta kohe mitu tükki! Tema on kohe niisugune inimene, et läheb kõigiga tülli. Teid on kohe mitu! „Ma lähen nädalaks!” – „Kohe terveks nädalaks!” Häbi vaadata kohe, kuidas ta edvistab. Saapad läikisid nagu uued kohe. Nüüd on teine asi kohe. Seal oli neid kohe terve hulk. Väljas on päris torm kohe. Sinuga on päris häda kohe. Päris hea kohe, et koosolek edasi lükkus. Mul hakkas temast kohe päris kahju. Ma väsisin kohe päris ära! b. ‹eitavas lauses›. Sellest ei taha kohe rääkidagi. Sellise jutuga ära kohe tulegi! Nii ei ole kohe mitte kuidagi võimalik. Ma kohe kuidagi ei suuda uskuda, et see tõsi on. Ei tea kohe, mida teha. Aeg kohe ei läinud edasi, tee mis tahes. *Mina küll ei läheks sinna, kohe mitte mingi hinna eest. E. Vaigur.
4. murd otse, sirgelt, otsesuunas. *.. pistis [kase] auku ja tampis jalaga ümberringi kinni; vaatas viimaks veel, kas kask kohe seisis .. J. V. Jannsen.

kord2 ‹korra 22› ‹s›

1. ühiskondliku, riikliku korralduse süsteem. Ühiskondlik, riiklik kord. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kodanlik kord. Demokraatlik kord. Sugukondlik, pärisorjuslik kord lagunes. See juhtus nõukogude korra ajal. Astus oma esinemistes välja kehtiva korra vastu. Oskas end iga korra ajal sisse seada. *Ega maa või tühjaks [= külvamata] jääda! Olgu valitsus või kord missugune tahes. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: agraar|kord, feodaal|kord, ilma|kord, maailma|kord, riigi|kord, tsunfti|kord, ühiskonnakord.
2. seaduste, määruste, eeskirjade v. tavadega kehtestatud toimimisnormid; nendele vastav häireteta normaalne olukord. Laagris kehtestati karm, kõva, vali kord. Sõjaväes kehtib range kord. Asutuses valitseb eeskujulik kord. Sõjavägi seadis mässulises piirkonnas peagi korra jalule. Sagenesid tööõnnetused: kord ehitusplatsil oli mäda. Kord nagu Viiburi sõjakoolis. Noorukid rikkusid avalikku korda. Ta on eksinud seaduse ja korra vastu. Kord on kord! Politseinik valvas laadaplatsil korra järele, pidas tänavail korda. Kord on käest ära, on lonkama hakanud. Poiss rikkus tunnis korda. Meil on selline kord, et õpilane tõuseb vastamisel püsti. Korrapidajad püüdsid saalis korda luua. Ei hoolitud korrast – kes ees, see mees. Meil on kõik kõige paremas korras. Nüüd hakkan kindla korra järgi elama. Mis kord see on, ons see kellegi kord, et keegi külalistele vastu ei tule! Kord on teil siin käest ära! *Rannakülas valitsesid oma kord ja kombed, mis võõrale võisid üsnagi pentsikuina näida.. A. Uustulnd. || millegi eeskirjad, reeglid vms. Seaduse kehtestamise kord. Haigushüvitise väljamaksmise kord. Teadusnõukogu valimise kord on järgmine. Raamatute laenutamise korrast tuleb kinni pidada.
▷ Liitsõnad: eri|kord, kasarmu|kord, kloostri|kord, kohtu|kord, kooli|kord, püügi|kord, õiguskord; eksami|kord, kasutus|kord, kodu|kord, päeva|kord, sisekord; lahingu|kord, rivi|kord, rännakukord; olu|kord, seisu|kord, vahekord.
3. nõuetekohane, normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; ‹sisekohakäänetes ka› hea, korralik, hoolitsetud seisund. Haiglas valitses piinlik puhtus ja kord. Siin majas pole korda ollagi. Puhastasin ja pesin, püüdes tubades korda luua. Agnes seadis toad külaliste vastuvõtuks korda. Tee oma laud korda! Tänavad, park on heas, eeskujulikus korras. Vanad hooned tuleb korda teha. Restauraatorid seavad vanalinna korda. Korras, võime minna! Mu riided olid kehvas korras. Jalgratas, pliit on korrast ära. Vanainimesed ei jõua enam aeda korras hoida. Õhtuks saadi kraana korda. Küll ma asjad korda ajan. Kas said oma paberid eile korda? Ole mureta, kõik on kõige paremas korras. Neiu seab oma juuksed korda. Seab, paneb end peoleminekuks korda. Poisiga on midagi korrast ära. Tervis, kõht sai korda, on (täiesti) korras. Närvid on pisut korrast ära. *.. ta on võtnud otsuseks oma isiklik elu korda seada. A. Beekman. || van järg, olukord, elujärg. *See'p see viga ongi meie peremeeste juures, et nad kohtasid hea korra peale ei jõua tõsta. Kiratsevad kõik.. M. Metsanurk. || süsteemipärane, mittejuhuslik esinemus, süsteemsus. Esitas oma tähelepanekud läbimõeldult, kindlas korras. Hakkasin oma materjale, kartoteeki korda seadma. *.. piklikud, madalad, räämas krohviga kasarmud ilma kindla korrata kidural nõmmel kobaras koos .. E. Tennov. *Korda luua mõttetulvas, mida uue hea teose lugemine vallandab, pole kerge. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: heakord; sõidu|korras, töökorras.
4. korras kujul, teel, viisil. a. ‹koos (ühilduva) adjektiivse täiendiga, mõnikord asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Heinategu tuleb lõpetada kiire(ma)s korras 'kiiresti'. Seda tehti tasuta, vabatahtlikus korras. Esitage oma kaebus ametlikus korras! Süüdlast karistati seadusega ettenähtud korras. b. ‹omastavalise nimisõna järel postpositsioonilaadselt›. Töö tehti talgute korras. Artikkel avaldatakse mõttevahetuse korras. Asi lahendatakse töö, kohtu korras. Tegin seda käsu korras 'käsu peale, käsku täites'.
▷ Liitsõnad: administratiiv|korras, distsiplinaar|korras, haldus|korras, kriminaal|korras, sundkorras.

kuhu ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: missugusesse kohta, missugusesse suunda
1. otseses küsimuses. Kuhu sa lähed? Kuhu nüüd minek? Kuhu ta raamatu pani? Kuhu sa nii kauaks jäid? Kuhu see tee viib? Kuhu me niiviisi satume? Kuhu poiss oma kindad jättis? Mart, kuhu sa tõttad? Läheksin siit ära, aga kuhu? Kuhu kohta see tool viia? Kuhu ma oma silmad pean häbi pärast panema?
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsisin, kuhu pean minema. Ta päris, kuhu kõik ruttavad. Ma ei näinud, kuhu ta läks. Ta rääkis ainult vennale, kuhu kavatseb sõita. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina. Lähen, kuhu jalad viivad! Jõudis õigel ajal sinna, kuhu vaja. Kõikjal, kuhu ta vaatas, oli vesi. Jätka sealt, kuhu töö pooleli jäi. Muret valmistas küsimus, kuhu öömajale minna. Kiik oli kohaks, kuhu noored hulganisti kokku käisid. Pole teada, kuhu meil tuleb minna. Too koosolek oli seesama, kuhu oodati tedagi. Ma saan väga hästi aru, kuhu sa oma jutuga sihid. Pole aimugi, kuhu see tee viib.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta, millesse on mingi liikumine suunatud. Mindi laiali, kes kuhu. Lähen siit ükskõik kuhu, kuhu tahes. Ta oleks jooksnud veel ei tea kuhu. Lähen, kuhu lähen, kelle asi see on! Kuhu sa ka ei läheks, ikka tema ees! *Siis polnud siin muud kui mets ja soo, kuhu aga silm ulatunud. A. Kalmus.
II. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab vormilt jaatavat lauset, mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut millegi suhtes. Kuhu see kõlbab, kui sina tulemata jääd! Tuleb edasi rügada, kuhu sa pääsed?! Küll ta tuleb, kuhu ta ikka jääb!

kui
I. ‹konj› võrdlev sidesõna
1. (esineb sarnasusvõrdlustes:) metafoorsetes võrdlustes.; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi v. adverbi algvõrdega. Mees oli tugev kui karu. Ta oli näost punane kui keedetud vähk. Meri oli sile kui peegel. Ma olen näljane kui hunt. Lapsed on paljad kui porgandid. Poiss on laisk kui kapsauss. Ta on vaene kui kirikurott. Saksa keel on tal selge kui vesi. See on kindel kui aamen kirikus. Ta on niisama vana kui mina. Joob, on sageli täis kui tint, täis kui tina. Ants oli vait kui sukk. Nõnda kui täna pole varem sadanud. *Palaganiuksed olid pärani kui põrguväravad. F. Tuglas. b. kui-konstruktsioon seostub verbiga. Poisid võitlesid kui lõvid. Mis te vahite kui juhmid! Karjus kui ratta peal. Kaagutab kui kana. Poiss lõdises kui haavaleht. Ta istus kui tulistel sütel. Ta jäi seisma kui soolasammas. Ta kadus kui tina tuhka, kui tuul. Ta oli kui hauast tõusnud, kui meelest ära. Vihma sadas kui oavarrest. See mõjus kui välk selgest taevast. Ülikond istub kui valatud. Valu oli kui peoga pühitud. Ma kardan seda meest kui tuld. Hoiab teda kui oma last. *.. ootusärevus täitis koopa, lämmatas laulu ja tantsu, kustutas kära kui kulutule. A. Üprus. c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, harvemini mõne muu noomeniga (välja arvatud adjektiiv). Tüdruk kui elavhõbe. Hambad suus kui rehapulgad. Tal on küüned kui kullil. Ise kui kirp, aga kangust täis. Seal oli rahvast kui murdu. Tal on raha kui raba. Mehe ilme oli kõike muud kui heatahtlik. *Üks neist [= naistest] oli nagu päev, teine kui kuuvalge öö. F. Tuglas.
2. (esineb sarnasusvõrdlustes:) esineb mõnedes väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära v. sellele lähenemist. Nad tulid kõik kohale, viimane kui üks. Tunnen siin iga viimast kui rada. Viimne kui toiduraas oli otsas. Täitsin tema vähema kui kapriisi. Mul ei ole selle vastu mitte kui midagi. Ta ei saanud mitte kui millestki aru. Töö on niisama hästi kui lõpetatud. *Pärast lepingu sõlmimist on aga veerand honorarist avansina samahästi kui käes. E. Vetemaa.
3. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. a. alistavas lauses esinevad enamasti korrelaatidena nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi, sedasi, selliselt, niikaua, niipalju jmt. adverbid; sün. nagu (sobib mõnikord). Ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid. Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Olev ujus. Mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab. Sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas. b. ebareaalset, näilikku, kujutletavat tegevust v. olukorda väljendavas võrdluse varjundiga viisilauses on öeldis tingivas kõneviisis; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu (sageli sobivad kui asemel). Juss tõttas (nii), kui oleks tuli takus. Oli, kui viibiksime unenäos. Neelatasin, kui oleks midagi kurku läinud. *Mehed vaikisid ja mehed kõnelesid omavahel tasahääli, kui oleks majas olnud surnu. A. Mälk. *Vaatab paljutähendavalt mulle otsa, kui tahaks öelda, et tal olnud õigus. A. Gailit.
4. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlust sisaldavat alus-, sihitis-, öeldistäite- v. täiendlauset (alistavas lauses on hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. sõna). Ei siin aita muu, kui tuleb kiiresti teele asuda. Aadu ei osanud tookord muud ette võtta, kui rääkis asjast isale. Lugu näib selline, kui saaksime kumbki omamoodi armastusest aru. *Ah, Villu ei teadnud teist niisugust silma, kui oli tema pahem. A. H. Tammsaare.
5. (erinevusvõrdlustes:) esineb adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral (kui-konstruktsioonile vastab sageli elatiiv). Ta on noorem kui mina. Urve on ilusam kui Virve. Uus korter on natuke suurem kui vana. Ants on täna lõbusam kui tavaliselt. Viljasaak oli väiksem kui eelmisel aastal. Ilm tundub soojem kui hommikul. Olukord oli raskem kui kunagi enne. Mis nende meestega peale hakata: üks arem kui teine. Rahvast tuli kokku enam kui tavaliselt. Poiss õpib hoolsamini kui enne. Ära mine ligemale kui vaja! Mis mõjuks paremini kui kiitus! Sinna on tagasi rohkem kui viiskümmend aastat. Meie arvamused langesid ühte enam kui kümnes punktis. Nende vahet ei olnud rohkem kui kolm-neli sammu. Poiss ei saanud vanem olla kui viisteist, viieteistaastane. || teat. suurt määra osutavates väljendites. Asi on hullem kui hull 'väga hull, täiesti hull'. Olukord oli enam kui imelik. Asi on enam kui kahtlane. Selles võib enam kui kahelda. Tule rutem kui muidu!
6. (erinevusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata. Ta teab kaugelt rohkem, kui te arvate. Ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime. Me elame paremini, kui me vanemad elasid. *Tunnid kulusid kiiremini, kui seda oleks soovitud. E. Krusten.
7. (erinevusvõrdlustes:) alustab vastandavat kõrvutuslauset. Pigem olen söömata, kui tema käest abi paluma lähen. Ma parem nokitsen kodus midagi teha, kui siin aega viidan. *Ennem laseme Kõrboja võõraste kätte minna, kui pimeda peremehega teda pidada. A. H. Tammsaare.
II. ‹konj› aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset. Uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema. Kell kolm, kui pere lõunalauas istus, helises telefon. Kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu. Pärast seda, kui külalised olid lahkunud, heitsime magama. Ta mõtleb enne tükk aega, kui vastab sõbra küsimusele. *Kui Eeva Andrukson jõudis metsast välja, oli päike juba loojenenud. A. Jakobson.
2. alustab täiend- v. aluslauset. Ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud. See oli aprilli lõpus, kui ekspeditsioon asus teele.
3. alustab sihitislauset ning on sageli lähedane sidesõnale et (ka siduvale määrsõnale kuidas). Kuulsin, kui aken avati. Ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus. Ta nägi, kui koer last hammustas. Juku ei armasta, kui teda töö juures segatakse. Kas mäletad, kui me esimest korda kalal käisime?
III. ‹konj› tingimust väljendav sidesõna
1. alustab tingimuslauset. Kui homme sajab, siis me jõele ei lähe. Kui säärane olukord edasi kestab, on meie lugu väga halb. Kui sa just ei taha, ära siis tule kaasa! Küll ma tulen, kui aega ja tervist on. Kui võimalik, jätaksin sinna minemata. Aga kui pension oleks äkki ära võetud, mis sa hing siis kostad! *.. kõik on arusaadav, kui asja lähemalt vaadata. J. Vahtra. | esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui sõita, siis sõita. Kui juba, siis juba. Kui mitte, siis mitte. Kui töö, siis töö, nii et kondid raksuvad.
2. alustab aluslauset. Teda ei häirinud see, kui mõni asi läkski viltu. *Küll on tore, kui sul on sõber, kellega koos on üle elatud midagi erakordset, mõtles Eduard. E. Krusten.
3. alustab vastandavat kõrvutuslauset (viimane on hrl. pealause ees). Kui näidendi esimene vaatus areneb rahulikult, siis järgmistes tõuseb pinge pidevalt. *Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne. Ü. Tedre.
4. alustab tingimuse varjundiga kiillauset. *Teie olete vist, kui ma ei eksi, proua Pihlat? E. Raud. *Meistri tütarde sõprus – kui seda nõnda võiks nimetada – oli Matile mitmes suhtes tuluks. E. Vilde.
5. koos adverbiga mitte alustab tingimuslikku vaeglauset. See oli juba tõrkumine, kui mitte avalik vastuhakk. Poisse oli kolm, kui mitte rohkem. Asjasse suhtuti skeptiliselt, kui mitte isegi eitavalt. *Näen neidudes elu peamist, kui mitte ainukest võlu. H. Luik (tlk).
6. esineb iseseisvate lausete algul. a. alustab soovi, mõnikord ka kahetsust väljendavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui poiss ometi natuke hoolsam oleks! Kui homseks vihm üle jääks! Oh kui sa teaksid, kuidas ma sind ootasin! Kui ta ometi nii ruttu ei oleks lahkunud! *Kui seda metsa ees ei oleks... Juh. Liiv. *„Kui minu vanad silmad seda veel näeksid!” ohkas Vargamäe Andres südamepõhjast. A. H. Tammsaare. b. alustab kõhklust, kahtlust väljendavat lauset. Kui õige saadaks talle kirja! Kui siiski sõidaks mõneks ajaks ära! *Senini on olnud päris soe. Kui ei lähe ainult liialt palavaks! A. Mälk. c. alustab viisakat, tagasihoidlikku palvet v. soovi sisaldavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui te tooksite vett! Kui sa laenaksid mulle oma raamatut. Kui te näitaksite mulle seda riiet.
IV. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab tingimuse varjundiga põhjuslauset. *Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt sündis. A. H. Tammsaare. *.. ja kui selleta [= klaverita] on saadud seni läbi, miks siis mitte ka edaspidi. P. Pinna.
V. ‹konj› hrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset; sün. ehkki, kuigi, olgugi et. *Ja tõhk, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi ronida rebaseurgu. R. Roht.
VI. ‹konj› samastav sidesõna, seob lisandit põhisõnaga. Peeter kui matemaatik armastas täpsust. Neist peeti lugu kui tublidest põllumeestest. Sina kui koosoleku juhataja pead päevakorrast täpselt kinni pidama. Kubism kui kunstivool tekkis 20. sajandi algul. Tunnen teda kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest. See plaan lükati kui vastuvõetamatu tagasi.
VII. ‹konj› ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget (= nii(hästi) ... kui (ka)). Ta valvas haiget ööd kui päevad. Nüüd hakkas üks kui teine Oskarile appi. Ma olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud. *Mida ta siin kui seal nägi, oli ju küll ammu nähtud, ent Tõnu ei saanud sellest näinuks. E. Vilde.
VIII. ‹adv› esineb adjektiivide, partitsiipide, adverbide ja indefiniitsete pronoomenite mitu ja palju ees, väljendades määra, astet, ulatust
1. küsiva-siduva sõnana alustab küsimust. a. iseseisva küsilause algul. Kui vana sa oled? Kui kaugel ta elab? Kui kauaks Jüri ära sõitis? Kui palju see maksab? b. alustab sihitislauset. Ütle mulle, kui kaua see võib kesta. Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? *Kas võis Juulius öelda, kui tõsiselt ta neid katseid oli võtnud? K. Ristikivi.
2. esineb hüüd- v. väitlauses. a. iseseisvas lauses, hrl. selle algul. Kui ilus maja! Kui tugev te olete! Kui noored me veel tookord olime! Oh, kui hea inimene sa oled! Kui parajal ajal sa tulid. Kui ammu see kõik oli! Kui vähe on inimesel vaja, et olla õnnelik! Kui kiiresti lendab aeg! „Kui kahju!” ütles ta kahetsevalt. Hullusti läks, oi kui hullusti! Kui mitu korda olen ma sulle öelnud: ära mine sinna! *„Kuhu su rikkused sulasid?” uriseb Jurnas. „Nüüdsama oli varandust kui palju.” A. Mägi. b. alustab sihitis- vm. kõrvallauset. Ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju. Evald ei aimanudki, kui armukade Mare on. Ma ei tea, kui kaua see kestis. Pani imestama, kui hästi ta orienteerub kõikides üksikasjades.
3. alustab imestust, üllatust, ootamatust väljendavat lauset; sün. kus (sobib sageli). *Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! J. Parijõgi. *Oh sa taevane taat, kui see koer nüüd heitis seda ilveseroju nõnda, nõnda ja nõnda ainult! F. Tuglas (tlk).
4. esineb mitmesugustes kindlakskujunenud umbmäärastes v. määratlevates väljendites, nagu kui tahes, ükskõik kui, (jumal ~ kes) teab kui jt. (vahel ka üksikult samas tähenduses). Olgu vastane kui tahes tugev, Jõnn tuleb temaga toime. Ta pole just (kes) teab kui suur süüdlane. Poiste kuraasi ei jätkunud teab kui kauaks. Tööta ükskõik kui hoolsasti, ikka ei olda rahul. *.. õieti ei saa aru. Ei näe, kas pinguta silmi kui palju. A. Mägi. *Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastega mine kui sügavast veest läbi. J. Parijõgi. || tähenduses 'kui tahes, ükskõik kui' alustab mööndlauset. Kui kokkuhoidlikult läbi ei ajagi, ikka tuleb rahast puudu. Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea. *Nii et haiglas ei ole keegi üle kolme päeva, kui kaugelt sa ka pole. V. Vahing. *Väriseja Johannes ei avanud üldse ust, kui palju Kaarel selle taga ka ei koputanud. A. Jakobson.
Omaette tähendusega liitsõnad: enne|kui, just|kui, muud|kui, nii|kui, otsekui

kuidas ‹adv›
I. küsiv-siduv viisisõna
1. mismoodi, mis kombel. a. otseses küsimuses, hrl. selle algul. Kuidas elate? Kuidas koolis läheb? Kuidas käsi käib? Kuidas sa end täna tunned? Kuidas sa tulid? Kuidas sa mind üles leidsid? Kuidas su nimi on? Ants, kuidas see juhtus? Kuidas seda taime nimetatakse? Kuidas siit põgeneda? Sa oled muutunud. – Kuidas nii? Andestust, kuidas te ütlesite? Palun, kuidas see oli? Noh, kuidas vili on? Kas lähme kõik koos või kuidas? Kuidas, sulle ei meeldigi meie otsus? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Heino, kuidas sa emaga räägid! Kuidas te julgete mind puutuda! Kuidas sa välja näed! Kuidas see küll võimalik on! Kuidas see mul kohe meelde ei tulnud! Noh, kuidas seda sulle nüüd öelda! *Kuidas tal oli õigus, sel lihtsal naisel! B. Kangro. c. hrl. koos sõnaga siis jaatavas vastuses kellegi küsimusele. „Kas sa täna teatrisse lähed?” – „Loomulikult, kuidas siis muidu.”. *„Kas siis loomad nutavad?” – „Kuidas siis! Seda on palju valusam vaadata kui inimese nuttu ...” V. Saar.
2. alustab sihitis-, alus-, täiend-, määra- vm. kõrvallauset: mismoodi, mis kombel; mis vahenditega. Räägi siis nüüd, kuidas te elate. Ma küsin sinult, kuidas see on võimalik. Kuulsin, kuidas keegi nuttis. Ta ei teadnud, kuidas see juhtus. Vaata, kuidas ta kõnnib! Nüüd on tal selge, kuidas seda teha. Talle meenus, kuidas nad kahekesi lapsepõlves mängisid. Jõuti otsusele, kuidas toimida. Otsib võimalusi, kuidas oma vastastele kätte maksta. Kõik oleneb sellest, kuidas korraldust täidetakse. Kõhklesin kaua, kuidas juttu alustada. Sedamööda, kuidas õhtu lähenes, muutus ka jahedamaks.
3. alustab viisi- v. määralauset: nagu, nii nagu; nagu vähegi, niipalju kui. Tee, kuidas kästud. Püüdsin teda lohutada, kuidas oskasin. Jooksis (nii), kuidas jalad võtsid. Töötati (nõnda), kuidas tervis lubas. Karjus (nii), kuidas kõri võttis. Lind laulab, kuidas nokk loodud. Kõik oli tehtud, kuidas juhtub. *Ma siis vajutasin, kuidas vajutamiseks rammu jätkus.. R. Vaidlo.
4. alustab võrdluslikku viisilauset, kusjuures pealauses on korrelaadiks hrl. määrsõna nõnda: nagu, missugune, mismoodi. Kuidas aasta, nõnda saak. Kuidas töö, nõnda palk. Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. Pikkamisi muutus asi niisuguseks, kuidas ta nüüd on. Kuidas lükkad, nõnda läheb.
5. alustab möönduslauset: ükskõik mis kombel, kui väga. Kuidas ta ka püüdis, töö jäi ikka lõpetamata. Kuidas ma ka ei üritanud, kõik püüded ebaõnnestusid. Kuidas ka ei rahmeldaks, kõike ei jõua ikka ära teha. Vang vaikis, kuidas ka ei pekstud ega piinatud. *Kuidas Eedi poleks tahtnudki vaikida, pidi ta nüüd ometi vastama. E. Krusten.
II.
1. osutab ebamäärast viisi: (ükskõik) mis moodi, (ükskõik) mis kombel. Mindi teele, kes kuidas. Kuidas kunagi, aga täna oldi naljast kaugel. Lugu oleks võinud lõppeda veel ei tea kuidas. Oli kuidas ta oli, aga pidu peeti ära. Püüa kuidas tahes, kõike ära teha ikka ei jõua. Lähen siit ükskõik kuidas! *Kuidas kellelgi, aga tema juures on see pahameele tundemärk. O. Kool.
2. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab lauset, mis tegelikult sisaldab esitatud väljendusele vastupidist arvamust v. hinnangut. Kuidas ma sain siis seesuguse ülekohtuga leppida! Kuidas siis mitte aidata hädalist! *„See ju meil ainuke kukk, kuidas nüüd teda tohib tappa!” hüüab üks tüdruk vahele. A. Gailit.
3. osutab mingi tunde v. soovi, ka tegevuse v. olukorra, nähtuse intensiivsusele: kui väga. Kuidas ma tahaksin, et isagi seda näeks! Ah, kuidas magaks veel natuke aega! Ja kuidas ta ootas, kuidas rõõmustas! Kuidas sa mind küll ehmatasid! Oi, kuidas ta karjus! Ja kuidas Leeni veel õmmelda oskab! Tegelikult Mihkel tahtis seda, ja kuidas veel! *Jumal, kuidas on poiss siiski Eva nägu. A. Hint.
4. nii nagu, nagu. a. vastuses kellegi küsimusele. Kas teeme väikese vaheaja? – Kuidas soovite! b. kiillause algul. *Õigust öelda on inimesed viimasel poolsajandil elanud nagu jänesed, või – kuidas soovite – kiskjad rohtlaanes.. E. Krusten.

kuis ‹adv›
kõnek (paljudel juhtudel ka kirjanduslikum:) kuidas. a. otseses küsimuses. Kuis sa üksi tulid, kus teised on? Kuis neid küll aidata? Toomas, kuis käsi käib? *„Aga kuis mina siis koju saan?” küsis Tiina kohkunult. A. H. Tammsaare. b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Kuis oli ta õnnetu! Kuis lapsena seal jooksin paljajalu! Kuis oli ta nõtke ja painduv! *Laulis ema, oo kuis ta laulis! R. Hallimäe. *Kuis sa nii võimsalt tuled minu üle, / oh kevade! M. Under. c. alustab kõrvallauset. Jooksin, kuis jalad vähegi võtsid. Kuulsin, kuis lähenesid sammud. *Nägime kaldalt, kuis lained lootsiku risti lõid. A. Gailit. d. väljendab ebamäärasust: ükskõik kuidas, ükskõik mis kombel. *.. aga must ja räpane, suitsune ja tolmune ümbrus määrib su, hoia end kuis tahes. A. H. Tammsaare. e. esineb tunderõhulisena: kui väga. Kuis olen väsinud kõigest. *Kuis tahtis ta kõigi vastu olla nii suur ja üllas ja helde, kuis tahtis ta hädalisi aidata, vaeseid toetada.. E. Vilde. *Kuis ta on vananenud ja läinud turja, see sirge ja priske poiss, nagu seni oli püsinud mu mälestustes. O. Luts.

kui|tahes ‹adv›
kui tahes. *Olgu ta kuitahes haige, peaasi, et ta elab. J. Semper. *Olgu sul mõistust kuitahes napilt, aga see olgu oma ... H. Luik (tlk).

kumb ‹kumma 22› ‹pron›
kasut. kahest inimesest, esemest, nähtusest vm. alternatiivselt kõneldes
1. ‹küsiv-siduv asesõna›. a. ‹adjektiivselt›. Kumb pool on kangem? Kumba lahendust pead paremaks? Kummast käest võtad? Kummast õpikust oli rohkem kasu? Kummad kingad on mugavamad? Kumma jalaga seda tantsusammu alustatakse? Küsime järele, kumb tee on otsem. Ma ei tea, kumba võimalust valida. b. ‹substantiivselt›. Kumb meist on pikem? Kumba soovite? Kumma võit? Kumb kummale liiga tegi? Kummaga meist sa tahtsid kokku saada? Kumb tuli enne, sina või tema? Kumbi on klassis rohkem, kas poisse või tüdrukuid? Kummad neist kingadest on mugavamad? Las tema ütleb, kummal meist on õigus. Otsusta ruttu, kumba endale tahad. Ma ei tea, kumma kasuks otsustada. Ta räägib mõlemat keelt, kumba aga soovite. Raske arvata, kumb on oma, kumb võõras. *Ja siiamaani ei teadnud ma, kumb teist pääses, kumb surma sai. J. Semper.
2. ‹indefiniitsetes ühendites koos sõnadega ükskõik ja tahes›. Tulgu ükskõik kumb, kumb tahes. *Hakkasid sa asjal ükskõik kummast otsast kinni, ikka tuli üks ja seesama välja. O. Luts.
3. ‹siduv asesõna› van mis. *.. ei aimanud ta püünist, kumb oli asetatud tema teele .. F. Tuglas (tlk).

kunas ‹adv›
millal
1. a. otseses küsimuses. Kunas rong Tallinna jõuab? Kunas me üksteist jälle näeme? Kunas me hommikul tõusma peame? Kunas ja kus see juhtus? Sa tuled küll, aga kunas? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Kunas sa küll aru pähe võtad! Mine nüüd, kunas see parem aeg! Kunas see päev ükskord koidab! Kunas viin on enne seistes halvaks läinud! *.. meil lätlasil aga kõik majad ning õued mööda metsavahesid laiali, kunas sa kogud mehed kokku?! E. Kippel.
2. alustab sihitis-, aja-, täiend- vm. kõrvallauset. Ütle, kunas sa tuled. Küsisin isalt, kunas ta linna läheb. Ma ei tea, kunas ma selleks aega leian. Ei pannud tähele, kunas teised lahkusid. Ootasime, kunas meid koju sööma hüütakse. Rein tuli ja läks, kunas tahtis. *Lähemale nihkunud oli aeg, kunas saab tagasi pöörduda kodumaale. K. A. Hindrey. *Kunas ta küla pealt tuli, see oli tema asi.. V. Ilus.
3. osutab ebamäärast, juhuslikku aega. Võin tulla kunas tahes. Prügikaste tühjendati kunas juhtus. Lapsed hakkasid kodus talitama, sest ema tuleb ei tea kunas.
4. ‹korduvana, sidesõnalaadselt seob eri lauseosi ja lauseid› märgib olukordade vaheldumist. Ta käis sageli väljas: kunas kinos, kunas teatris, kunas sõprade pool. Kunas taat otsis piipu, kunas tikutoosi. *Kunagi ei saa temast õiget aru kätte, kunas luiskab, kunas räägib tõtt. E. Männik. *Kunas [poisipõnn] nutab, kunas naerab, kunas kilkab, kunas laulab. E. Maasik.

kus ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: missuguses kohas
1. otseses küsimuses. Kus sa elad? Kus sa käisid? Kus me kokku saame? Kus on kõige lähem postkontor? Eedi, kus sinu asjad on? Millal ja kus see juhtus? Kus see kirjas on? Kus Madis on? '(tõlgendatav ka:) miks Madis siin ei ole?' Siin kusagil ta on, aga kus nimelt? Kus kohas sa teda nägid? Kus su aru oli! *„Kus siis sina olid!” karjus Eeva Lusja peale. L. Promet.
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsisin õelt, kus ema on. Ma ei tea, kus kandis see maja asub. Ma lähen vaatan, kus nad on. Ema hakkas pärima, kus ma käisin. Küllap ta on seal, kus teisedki. Kus esines alusmetsa, seal kasvasid sarapuud ja toomingad. Nad läksid järve äärde, kus noori oli juba varem koos. Kus suitsu, seal tuld. Ta rääkis sellest kõikjal, kus kuulajaid leidus. Nüüd mindi tuppa, kus toidulaud juba ootas. Ta aitas, kus võis. Ta rääkis paikadest, kus ta suvel käis. Siit on ühiselamuni, kus Margus elab, hea tükk maad. Näita mulle ajalehte, kus sellest on kirjutatud. See on ammu teada, kus ta on. Saar on ainuke, kus on säilinud haruldased taimeliigid.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta. Küll ma üles leian, olgu ta ükskõik kus, kus tahes. Kõik varjasid end, kus keegi. Kõik olid suvel kes kus. Ta on ilma peavarjuta, ööbib kus juhtub. Kus ta ka ei viibiks, kodu on ikka meeles. Pool päeva on möödas ja tagaotsitav juba kes teab kus. Poiss vedeleb kurat teab kus. Ta oli oma mõtetega jumal teab kus. || kõnek mitmesugustes enamasti fraseoloogilist laadi ütlustes. Käige, käi kus kurat! Kasi, kasige kus kurat! Mingu, lennaku kõik kus kurat! Mine siit oma jutuga kus kurat! Saada ta kus kurat! Tuul viib võrgud kus kurat. Käi siit kus kurivaim! Jäta kõik kus pagan! Minge kõik kus tuhat! Jäta, saada kõik kus see ja teine! Õppimine jäi seks korraks kus seda ja teist. *Kuni sa järele jõuad, oleme meie kus kolmkümmend. L. Metsar.
4. kõnek kuhu (hrl. otseses küsimuses). Kus kohta ma selle panen? *„Kus sa lähed?” küsis Tõnisson.. O. Luts.
5. kõnek (hrl. küsimusena:) kuidas. *Aga kus te üldse selle peale tulete, et teie Ines viibib Atlantises? B. Kabur.
II. siduv ajamäärsõna, alustab täiend-, aja- vm. kõrvallauset; sün. mil(lal) (sobib mõnikord). Küll veel tuleb aeg, kus sa seda kahetsed. Oli päevi, kus polnud midagi süüa. See oli silmapilk, kus kõik oli kaalul. See polnud ainuke kord, kus nad kohtusid. Nüüd, kus kõik tööd korras, võib pisut puhata. See pole võimalik enam praegu, kus olukord on muutunud. Nüüd, kus tuul selja tagant, liikus paat palju jõudsamini. See juhtus lõuna ajal, kus kogu pere kodunt ära. Kõige ülevam silmapilk oli see, kus mängiti hümni. *..liig järsku tuli see, kus ta köstri ette pidi minema. O. Luts.
III. kõneleja suhtumist, tundetooni rõhutav sõna a. hrl. lause algul aitab toonitada millegi hoogsust, ägedust, võimsust, suurust, ka kellegi imestust, üllatust vms. Kus hakkas rängasti sadama! Kus naised pistsid tänitama! Kus noorest peast sai möllatud ja trallitud! Kus käsi läks paiste mis hirmus! Kus siis läksid kõigil silmad suureks! Kus Andres sai vihaseks, ägedaks! Mina nii väga ei tahtnudki, aga kus tema! Vaata aga, kus poisil pea lõikab! Kus oli ikka vaprus! Kus oli pidu, süüa ja juua jätkus hommikuni! Kus see külarahva naer, kui teada saadakse! Vaat kus oli alles õnn! Vaat kus lugu – või kohe käsitsi kallale! Kus selle kahju, häbi ots! *Kus mul oli maal ilus talu nagu pupe, aga näe, vaja oli trügida linna.. O. Luts. b. rõhutab (ja vormistab) kõneleja põlastamist, pahandamist v. üleolekut. Ena kus mul targad väljas! Kus mul ka asjamees, käskija! Vaat(a) kus närukael, saatan, sunnik! Vaat kus kuradid! Kus mul kavaler, keda vaadata! Vaata kus kutsikanäru, või hammastega külge! Kus ikka tobu, tema ei ole nõus! Kus asi, millega ka uhkustada! Kus ka varandus, mida taga nutta! Kus ka leidis tuttava! Kus teeb ennast tallekeseks, tema pole kedagi puutunud! c. alustab hrl. vormilt jaatavat lauset (v. ütlust), mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut. Kus ma seda võisin teada! Kus meil see aeg ringi hulkuda! Kus ta's haige on! Tule õhtul meile! – Kus ma siis saan! Kus siis kõik meelde jääb! Oh, kus tema nüüd kodus püsib! Teised läksid ees, kus tema maha sai jääda. Kus Toomalgi see raha kohe võtta! Keelati küll, aga kus tema (kuulas)! Nii ma tulingi, kus sa hakkad ära ütlema. Aga kus nüüd nemad millestki hoolivad. Kus niisugune viitsib sul tööd teha! Ma pean minema, kus ma pääsen! Kus tema nüüd nõus ei ole! Et ka kellegagi nõu peaks, kus sa sellega! Kas sind sunniti? – Ei, kus sellega! *„Kas karjas pika päevaga uni peale ei tiku?” – „Kus ta ikka tikub, kui silmad lahti hoida!” A. Hint.

kust ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna
1. otseses küsimuses: missugusest kohast, missugusest allikast v. missugusel põhjusel. Kust sa tuled? Kust see oja alguse saab? Kust ta pärit on? Kust sa selle raamatu ostsid? Kust kandist täna tuul puhub? Kust koolist need poisid on? Jüri, kust sa seda kuulsid? Kust sa tead, et ma haige olin? Kust sa Erna Maranit tunned? Kust see tuleb, et sina täna kodus oled?
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Isa hakkas pärima, kust kandist reisimees tuleb. Karla ei teadnud, kust kogu lugu alguse sai. Ma imestasin, kust küll poisil äkki see minekutuhin. Ta elas mõnda aega Pärnus, kust siirdus pealinna. Leida läks oma tuppa, kust hakkas peagi kostma laulu. Abi tuli sealt, kust seda kõige vähem teati oodata. Ronisime mäe tippu, kust avanes hea vaade ümbrusele. Läksime sinna majja, kust kostis pillihääli. Võib kerkida küsimus, kust tagavaraosi hankida. Teda ei huvita, kust ma selle raha sain. Teada, kust tal need andmed. Kust tuul, sealt meel. *Räägiti ka tulevaist pidudest ja sellest, kust ja millise kleidi keegi endale tellib ning mis see maksma minevat. A. H. Tammsaare.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta, millest keegi v. miski lähtub v. millest midagi saadakse. Delegaadid tulid kohale kes kust. Talvel pääses kust tahes üle jõe. Olgu ta ükskõik kust, aga meie seadusi peab austama. Võta see raha välja kust tahes! *..hakkavad [mälus] valusalt tuikama jumal teab kust ja millal talletatud sõnad. K. Kangur.
II. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab hrl. vormilt jaatavat lauset, mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut. Kust mina tean, kas see on õige või mitte? Kust mina selle raha võtan? Kust Miinal aega kõike tähele panna! *Kust ma vana inimene enam nii äkki tunnen. Silmanägemine kaob juba ära ja kuulmine pole kah enam korralik... V. Uibopuu.

kuu ‹15› ‹s›

1. Maale lähim taevakeha, Maa kaaslane. a. (tavalises tekstis üldnimena). Ümmargune, kollane, särav, kahvatu kuu. Kasvav, kahanev kuu. Vana, noore kuu ajal. Kuu alles loodi 'on noorkuu'. Kuu esimene, viimane veerand. Kuu hõbedane valgus. Kuu tõuseb, loojub. Kuu kerkib metsa kohale, paistab aknast sisse. Kuu tuli pilve tagant välja. Polnud näha kuud ega tähti. Käi, mine, sõida, keri kuu peale (tõre, tõrjuv ütlus kellegi tüütu jutu, soovi vms. peale). b. ‹suure algustähega› astr. Kuu mass, läbimõõt, pind, kraatrid. Kuu faasid. Kuu ja Maa vaheline kaugus. Lend Kuule. Automaatjaam laskus Kuule. Esimene inimene Kuul.
▷ Liitsõnad: noor|kuu, pool|kuu, täis|kuu, vana|kuu, veerandkuu.
2. astr planeedi kaaslane, satelliit. Marsi, Jupiteri, Saturni kuud.
▷ Liitsõnad: tehiskuu.
3. astr Kuu tiirlemisaeg ümber Maa. Sünoodiline kuu 'ajavahemik Kuu kahe ühesuguse faasi vahel'.
4. (hrl. kalendrikuu tähenduses:) 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast. Aastas on kaksteist kuud. Kuu lõpul, lõpus, algul, alguses, keskel. Sel, möödunud, tuleval kuul. Ta luges 'arvestas' kuid ja nädalaid. Täna on juba kahekümnes, varsti on kuu läbi. Ehituse valmimine lükkus kuust kuusse edasi. Kontinentaalses kliimas on kõige külmemaks kuuks jaanuar ja kõige soojemaks juuli. || umbes 30-päevane ajavahemik mis tahes päevast alates. Kuu aega puhkust. Olin kaks kuud haiglas. Nägin teda umbes kuu aja eest. Töö lõpetamiseks kulub paar kuud. Ta oli kuude kaupa kodust ära. Terve kuu ei ole sadanud. Möödusid mõned kuud. Töö tehti ära kolme kuuga. Linnas elamise esimesed kuud. Naine on kolmandat kuud rase. Käisin maal kaks korda kuus.
▷ Liitsõnad: aprilli|kuu, augusti|kuu, detsembri|kuu, jaanuari|kuu, juuli|kuu, juuni|kuu, kalendri|kuu, mai|kuu, märtsi|kuu, novembri|kuu, oktoobri|kuu, septembri|kuu, veebruarikuu; heina|kuu, jaani|kuu, jõulu|kuu, jüri|kuu, küünla|kuu, lehe|kuu, lõikus|kuu, mihkli|kuu, nääri|kuu, paastu|kuu, vastla|kuu, viinakuu; algus|kuu, kevad|kuu, lõpu|kuu, suve|kuu, sügis|kuu, talvekuu; elu|kuu, külma|kuu, praktika|kuu, puhkuse|kuu, püügi|kuu, rasedus|kuu, sõja|kuu, teenistus|kuu, treeningu|kuu, töö|kuu, õiekuu; hoog|kuu, hoogtöö|kuu, liiklus|kuu, sõprus|kuu, teatri|kuu, tuletõrjekuu.

loomu|vastaselt ‹adv›
(< loomuvastane). Ta käed on loomuvastaselt pikad. *Öeldagu mis tahes, ent kõige loomuvastasemalt mõjub sõda esimesil päevil. E. Krusten.

kas (või) malk maast püsti ~ lahti, kas (või) malk pooleks
(järeleandmatuse, millestki mitteloobumise kohta:) tulgu mis tuleb, saagu mis tahes, kas või nui neljaks. Kas või malk maast püsti, aga järele ta ei anna. *Tema [= armastuse] eest tasub võidelda ja seda ma teen, kas või malk pooleks. V. Lattik.

millal ‹adv›
küsiv-siduv sõna: mis ajal, kunas
1. a. otseses küsimuses. Millal rong saabub? Millal tehti Tartu rahu? Ükskord kindlasti, aga millal? *Millal ühte me tuleme, / kunas, sõbrad, kokku saame? A. Annist (tlk). b. retoorilistes küsimustes ja hüüatustes. Millal vanaemal oli aega õppida! Millal see aeg ükskord tuleb! Millal nendest puudest ükskord asja saab!
2. alustab sihitis-, aja-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsi järele, millal avaldus anda. Ootan väga, millal sind jälle näen. Poiss teadis, millal vait olla. Seda, millal vihm järele jääb, ei oska keegi öelda. Päev, millal Kaupo sündis, oli tuisune. Oli momente, millal minagi lõin kartma. Nüüd, millal Mart oli kahekümnene, tundis ta end täismehena. Mari ei saa aru, millal vend nalja teeb. Rääkisime sellest, millal puhkusele minna. Selle üle, millal on õige külviaeg, võib vaielda. *Ja mõnikord on väga raske vahet teha, millal uus on kassikuld, millal ehtne. H. Siimisker.
3. osutab ebamäärast, juhuslikku aega. Jumal teab millal see aeg ükskord tuleb! Millal iganes kokku saime, oli temal ikka midagi huvitavat rääkida. *Lihakarnist sai küll millal tahes värsket liha, aga selle killuviisi toomine lõhnas Mae meelest vaesuse järele. M. Pihla.

milline ‹-se 4› ‹pron›
I. ‹adjektiivne küsiv-siduv asesõna› missugune, mis
1. otseses küsimuses alustab täpsustusküsimust millegi v. kellegi omaduse kohta v. valiku kohta teatud kohtade, objektide, nähtuste, isikute jne. hulgast. Millist toimet see ravim avaldab? Milline tuleb tänavune heinasaak? Millised on osavõtu tingimused? Millistes riikides sa oled käinud? Millisest õpikust Mari ilma jäi? Milline juuksur võitis konkursi? Ah et milline ta välja nägi?
2. alustab kaudküsimust vm. kõrvallauset ning osutab omadusele v. valikule mingite objektide, isikute, nähtuste vm. hulgast (eriti kui pealauses esineb v. on juurdemõeldav korrelaat selline, niisugune, säherdune vms.). Ma mäletan, milline ta noorena oli. Aeg näitab, milliseks ta elu kujuneb. Räägi, milline uus õpetaja on. See, milline ilm tuleb, pole oluline, matkale läheme ikka. Pole tähtis, milline ta näib, vaid tema tõeline olemus. Tüdrukud ei teadnud, millises auditooriumis loeng on. Meil pole aimugi, millises suunas edasi minna. Mõtles, milliselt puult õunu võtta. Anna nõu, millisel päeval ära sõita. Milline saab olema minu palk, seda ma veel ei tea. Lektor oli just selline, millisena teda ette kujutasime. Meeleolu ei olnud just niisugune, millisega pulma minna. Milline on ehitaja, selline on ka eluase. Millised oleme ise, selliseks kujunevad ka me lapsed. Taevaskojas kohtab sellist looduse ilu, millist vaevalt näeb mujal Eestis. Luuletaja värss on saavutanud nõtkuse, millist kohtab harva. | milline rõhutatuna sisaldab hinnangut. Võib kujutleda, milliseid ettevalmistusi peoks tehti 'ettevalmistused olid suured'. Tean, millist vaeva töö nõudis. Katrin aimas, millise rangusega poissi kasvatati.
3. hüüatustes lähedasena näitavale asesõnale tugevdab lausungis sisalduvat hinnangut v. osutab kellegi v. millegi täisväärtuslikkusele. Milline (tore) poiss! Milline (kohutav) sadu! Milline aja raiskamine! Milliseid rumalusi sa usud! Oo, milline galantsus! Millised lõhnad ja milline õrn ilu! Millises puuduses nad elasid! Kas nad elavad õnnelikult? – Milline küsimus, loomulikult! Ostsin kübara ja veel millise! *Millise kergendustundega ärgatakse võikast unenäost, kus elu on kaalul olnud .. E. Krusten.
II. umbmäärane asesõna (eriti mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites, nagu milline tahes, ükskõik milline, teab milline, ei tea milline). Astronoom võib välja arvutada millise tahes päikesevarjutuse aja. Kodu jääb koduks, olgu ta milline tahes. Sõidame ükskõik millises suunas. See oleks nagu teab milline ime, et Juss kooli tuli. Mind süüdistatakse ei tea millistes pattudes. Milline ka poleks tulemus, vaja ikka proovida. *.. ajab millist lora tahab, näpistab missugust tüdrukut tahab ... V. Lattik.

mis ‹mille, mida, millesse, milles, millest, millele, millel e. mil, millelt e. milt, milleks e. van miks, milleni, millena, milleta, millega e. van miska pl mis, mille e. millede, mida, millesse e. milledesse ‹substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu, välja arvatud mõni üksik juht›› ‹pron›
I. küsiv-siduv asesõna; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses
1. esineb otsese küsimuse algul (ka lõpul). a. ‹substantiivselt› (tegevuse v. olukorra, samuti esemete, ainete, mõistete, nähtuste kohta). Mis (on) lahti, juhtunud? Mis nüüd? Mis veel vaja? Mis viga? Mis uut, uudist? Mis siin toimub? Mis, mida teha? Mis teil sinna asja? Mis siis, kui ta hilineb? Mis, kas tuled kaasa? Mis? Kas sina ka! Mis meil on täna lõunasöögiks? Mis need seal laual on? Mis sul on, armas laps? Mis, mida tema sellest arvab? Mis see peab tähendama? Mis on armastus? Mille eest poissi karistatakse? Mida nad peaksid ette võtma? Millesse me vihikud pakime, paberisse või kohvrisse? Milles neid süüdistatakse? Millest äkki selline kiirustamine? Millest sa järeldad, et Arvo on süüdi? Millele sa vihjad? Milleks sa raha vajad? Milleni selline järeleandlikkus viib? Millega me sõidame, kas autodega, bussiga või rongiga? *Miska siis? – miska ta selle kaupluse siis asutab?! E. Vilde. || hrv (elusolendite kohta). Mida sa õues näed? – Ma näen autot, puid-põõsaid, koera ja lapsi. *Aga, mis võis tast kujuneda siin: kas visa ja uhke vallutaja .. või ainult juhuste lükatav kerge tuulelipp? R. Sirge. b. ‹adjektiivselt› (täpsustusküsimuses:) missugune samalaadsete seast; (ka esemete, mõistete, nähtuste, samuti isikute vm. elusolendite, olukordade, omaduse, laadi vm. kohta:) missugune, milline. Mis raamatust sa räägid? – E. Vilde romaanist „Mahtra sõda”. Mis linnades te oma reisil peatusite? – Tartus, Valgas ja Võrus. Mis õigus oli teil töölt puududa? Mis kohustused teil on? Mis kell rong saabub? Mis kurja ma olen teinud? Mis keeli te oskate? Mis loomi siinsetes metsades leidub? Kes sa oled ja mis asjus? Mis ajast mis ajani su viisa kehtib? Mis rahadega see maja osteti? Mis, mil määral ta asjast teab? Mis, mil moel, mis, mil kombel te tutvusite? Mis hea pärast peaksin ma oma palga ära andma?
2. ‹hrl. sg. nom.› kõnek kasut. mõnede eri laadi küsilausete algul v. lõpus, samuti ühesõnalise küsilausena. a. alustab põhjusküsimust: miks, mispärast. Mis sa naerad, nutad? Mis ta ometi on nii tossike? Mis sa ta peale pahane oled? *Loll, mis sa klubisse ei tulnud? V. Ilus. b. alustab määraküsimust: kui palju, kui vana vms. Mis raamat maksab? Mis kell on? Mis te maja eest saite? Mis ta vanus võib olla? Mis seda raha võis olla? c. ‹asetseb küsisõnana v. -ühendina või mis lause lõpus› (umbkaudu täh.:) kas on nii? eks ole (nii)? (võib korrata ja modifitseerida ka juba lauses sisalduvat küsimust). Vihma sajab, mis? Igav, mis? Ta on tore poiss, mis? Kurb on vananeda, mis? Ega sa tühja juttu ei aja, mis? Kes sa niisugune oled, mis? See siin ongi Russalka või mis? Ah, et kiire või mis? d. esineb ühesõnalise lausena, milles sisaldub küsimus teat. suhtlussituatsiooni kohta, kusjuures öeldut tuleb korrata v. täiendada ja selgitada. Reet (Tõnule): „Palun sööma!” Tõnu: „Mis?” '(= Mis sa ütlesid?)'. – Reet: „Palun sööma!” Jaak (Ülole): „Ülo!” – Ülo: „Mida?” '(= Mida sa tahad?)'. – Jaak: „Tule siia!”.
3. jaatuse, harvemini eituse suhtes vastupidist väidet sisaldava tundevärvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt› (millegi elutu kohta). Mis sellest, et ta uhke on. Mis parata, tuleb järele anda. Mida's mul karta! Las pidutsevad, mis see minusse puutub. Hea küll, mis me vaidleme. Mis hoolis ta teistest. Mis see kuus kilomeetrit käia on. Mis sa keerutad, ütle otse välja. Mis see minu asi on, kes kellega sõprust peab. Mis meil siin viga olla. Mis sa teed (ära), kui inimesel on halb iseloom. Mida teavad nemad sellest loost. Mida kõike ma noorena ei ihaldanud, millest kõigest ei unistanud. Milleks asjata oma eluga riskida. Eks noored otsustagu ja tehku, mis meie enam! *Soe tuba, soe supp ja soe ahi – mis võis veel paremat olla. J. Kruusvall. b. ‹adjektiivselt› (nii elutu kui ka elusa kohta, mõnikord täh. 'missugune, milline'). Mis häda mul valetada on? Mis õigus on teil minu üle kohut mõista. Mis ime siis, et ta unine on, kui ta öösel magada ei saa. Mis kombed need on! Mis kiiret mul ikka on! Mis pahandust sest ikka tuleb. Mis sõprusest nüüd enam rääkida saab. Mis näitleja ta on, niisama asjaarmastaja.
4. retoorilistes hüüd- ja käsklausetes, mis väljendavad imetlust, vaimustust, imestust, hämmeldust, pahameelt, nördimust vms., samuti tagasihoidlikku viisakat ettepanekut. a. ‹adjektiivselt› (hrl. millegi, harvemini kellegi kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Oi, mis lusti! Oi, mis üllatus! Oi, mis nalja siis sai! Oh, mis õnn, et ma õigel ajal kohale jõudsin! Mis hea tundmus! Mis hirmus ja ennekuulmatu lugu! Mis hurmav daam! Mis põrgut teil vaja on! Mis kuradi pärast mina pean seda tegema! b. ‹substantiivselt›. Mis nüüd küll saab! Mis te ometi mõtlete! Ah mis, jäta mind rahule! Preemiat saame, vaat mis! Mis oleks, kui te pakuksite mulle tassi kohvi. Mis! Sa ei teagi?
5. seob kaudküsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb sageli (v. on juurdemõeldav) mingi korrelatiivne sõna. a. ‹substantiivselt› (esemete, olukordade, nähtuste jm. kohta). Küsisin isalt, mis tema sellest asjast arvab. Vaata, mis mul on! Mis saab edasi, seda ma ei tea. Mis silmist, see südamest. Mis tehtud, see tehtud. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis liig, see liig. Teadagi, mis rahaga tehakse. Ta pilgus oli midagi, mis mind häiris. Siin on mõndagi, mis peaks teisiti olema. See on kõik, mis mul sulle öelda on. Ta vandus, mis muidu tema komme ei olnud. Ta teab täpselt, mis kus kasvab ja mida kuidas harida. Poisid panevad putku, mis kannad välguvad. Meil on veel palju sellist, mille üle tasub järele mõelda. Ülikond, mille all ta kandis lumivalget särki, istus laitmatult. Mida ta ka kavatses ja plaanitses, ikka lõppes kõik nurjumisega. Nüüd alles nägin, milleks ta on suuteline. Ta ei taibanud, milles teda süüdistatakse. Ära pea kõike selleks, millena see näib. Võtsin kaasa suusad, milledeta maal toime ei tule. Mida aasta edasi, seda vähem me kohtusime. Tänavu oli mai vihmarohke, mis takistas kohati põllutöid. Võeti kaasa vaid hädavajalikku, ilma milleta reisil läbi ei saa. *.. kiusatused, nagu viin ja tubakas, ühed katsekivid on, miska inimese tugevust proovitakse. J. Peegel. || hrv (elusolendite kohta). *Ta ise eile ütles, et temal kodus kutsikas on, mis tantsib ja trummi lööb. O. Luts. *Ally käitumine kohvikus oli ühelt poolt mõõdetud, nagu seltskonnadaami oma, millena ta end vist juba kujutleb .. B. Kangro. b. ‹adjektiivselt› (nii esemete, olukordade, nähtuste kui ka isikute vm. elusolendite kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Palun ütle, mis päev on täna. Püüdsin kramplikult meelde tuletada, mis koht see oli. Ma ei mõista, mis häda sul selle rahaga praegu on. Ma ei kujuta isegi hästi ette, mis inimene temast niimoodi saab. Ta tundis huvi, mis ametimees Ants on. Tahaksin näha, mis näo ta teeb, kui kõik ilmsiks tuleb. Mis juttu nad ajasid, seda ei teadnud keegi. Mis surma ta suri, selle kohta ei saadud mingeid andmeid. Mul pole seegi meeles, mis klassis me algebrat õppisime. Mis tööle käe külge pani, see korda läks. Seletasin talle, mis loomaga on tegu.
II. eelnevate rühmadega seonduvates ühendites, kus asesõnaline sisu on (eri rühmades erineval määral) taandunud, sidesõnalaadselt; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb mitmesugustes nentivates, kinnitavates, omadust v. tegevust rõhutavates vm. kordustes. a. ‹seob korduvaid noomeneid v. adverbe, ka pärisnimesid› (ligikaudu täh.:) nagu ... ikka, nagu olema peab; täiesti, päris, läbinisti; tõesti, tõepoolest. Liiv mis liiv. Vaatlen siplevat kala – ahven mis ahven. Jaan on ikka mees mis mees, mats mis mats. Sa oled veel laps mis laps. Puusepp Priidu on meister mis meister. Maitsen – vesi mis vesi. Sügis mis sügis, päev juba lühike. Tõsi mis tõsi, ma ei tunne seda meest. Kübar peas, härra mis härra. Vaatan, einoh, tema mis tema. Ta on loll mis loll. See rohi aitab, kindel mis kindel. Maja oli tühi mis tühi. Kraavid on tõesti vett täis mis täis. Kali on otsas mis otsas. See on juba liig mis liig. Ta on minust igati üle mis üle. *Külaeided vangutasid mind nähes päid – Jüri mis Jüri, ainult halliks läinud. P. Kuusberg. || (korduse esimese osa asemel võib olla sõna üks). Üks mis kindel – ta on haige. *Üks mis selge, järgmine kord kirikupühal juua ei maksa .. O. Jõgi (tlk). b. seob korduvaid verbe, ligikaudu täh. 'nii palju kui; sel määral kui'. Kulus aega mis kulus, aga asja sai. Võtab aega mis võtab, aga töö saab valmis. Nägi vaeva mis nägi, kuid kooli ta lõpetas. Põdes mis ta põdes, kuid ellu jäi. Kiruti mis kiruti, kuid vastu ei hakatud. || esineb mõnedes kindlakskujunenud otsustavust, kategoorilisust v. nentimist märkivates väljendites. Ma viin oma tahtmise läbi olgu mis on 'igal juhul'. Ma ei tee seda, saagu mis saab, tulgu mis tuleb 'mitte mingil juhul'. Ta tahtis veel kord õnne proovida, tulgu mis tuleb 'tulgu see, mis tulema peab' või saagu mis saab 'juhtugu see, mis juhtuma peab'. Oli ta muidu mis ta oli 'oli ta missugune tahes', aga tööd tegi korralikult. Teen mis teen 'teen mida tahes', see pole sinu asi.
2. (ligikaudu täh.:) nagu, nii et; esineb koos järgneva sõnaga enamasti määra- v. viisimäärusena (eriti tundevarjundiga lauseis). Palav mis kole. Kade teine mis hull. Isa oli vihane mis hirmus. Külmetasime nii mis hirmus. Sa vassid mis kole. Käsi jookseb tal verd mis hull. Eit paukus ja pragas mis jube. Tal ju seda raha ja vara jagada nii mis puru. Kui lund sedasi edasi sajab, siis sõidame mis ludin. Rukis kasvab mis mühab, mis mühiseb. Ujun üle järve mis laksub. Põõnab mis norin taga. *Kui kõik on käe-jala juures ja ootamist ei ole, siis läheb töö mis lustib. E. Maasik. *Soosillal oli hulk tööd tehtud, nii et täna mindi sealt üle mis kõbinal. A. H. Tammsaare.
3. ‹kasut. võrdlevalt ühenduses sõnadega see, too, sama, seesama vms.› kui, nagu. Meie vahekord polnud enam see mis varemalt. Sa oled mulle sama mis vanaema. Sinuga juhtub seesama mis minuga. Maal oli üldine meeleolu sama mis linnades. *Pole seal enam toda hoogu ega tralli, toda kuraasikat kauplemist ega ägedat ärplemist mis ennevanasti. I. Sikemäe.
III. hrl kõnek esineb mitmesugustes kindlakskujunenud (sageli ka tundevarjundiga) umbmäärastes v. määratlevates asendusväljendites; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb ühendeis koos teadma-verbi sg. 3. pöördega ja sõnadega jumal, kurat, pagan, tont, kes, mõni, samuti väljendis mine tea mis, mis märgivad ebaselgust, teadmataolu vms.. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, umbkaudu täh. 'midagi muud, midagi aimamatut v. ootamatut, midagi erilist vms.'). Ta võib teab mida ette võtta. Sa arvad alati jumal teab mis, kui ma õhtul hilja koju tulen. Kannavad siia kokku pagan teab mida. Ma ei nõua ju tont teab mida. Selline lühinägelikkus võib viia kes teab milleni. Niisugune kangekaelsus on juba kurat teab mis 'liig mis liig, ületab igasugused piirid'. Ta võib kohtus pagan teab millega hakkama saada. Ta arvab enesest ei tea mis 'liiga palju'. Näonahk pole mul tõepoolest teab mis 'suurem asi, eriti hea'. b. ‹adjektiivselt› (nii elutute kui elus objektide kohta, umbkaudu täh.:) mingisugune, niisugune, mille kohta pole täit selgust; mõni v. mingi eriline. Ega mul ei tea mis asja ole, tulin niisama. Ta hakkas tont teab mis põhjusel mind vältima. Raamatud olid seisnud toanurgas juba mine tea mis ajast. Nad on nii ennast täis, nagu oleksid (mõni) teab mis vägiteoga hakkama saanud. Minu hobune pole ka kes teab mis traavel. Neiu ei olnud jumal teab mis iludus. Mul tuli äkki ei tea mis hea pärast 'mingil teadmata põhjusel' mõte minna kinno.
2. esineb koos sõnadega tahes, ükskõik, ükspuha vms. suvalisust väljendavais ühendeis. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, mille puhul ei taheta teada v. ei võeta teatavaks mingeid täpsustavaid asjaolusid). Öeldagu mis tahes, aga need olid siiski ilusad ajad. Tegin mida tahes, aga iialgi ei oldud minuga rahul. Direktor ei saada kunagi kedagi tagasi, olgu küsimus milles tahes. Räägime millest tahes, ainult mitte sellest naisest. Mitte ei jää magama, tee mis tahad. Mõelgu ta ükskõik, ükspuha mida, minule ei lähe see korda. Paljugi mis reisil juhtuda võib. *Rootslane oli ju siinlinnas kõigepealt antvärk. Kingsepp, laudsepp, tündersepp või mis tahes. J. Kross. b. (adjektiivselt nii elutute kui elus objektide kohta, kusjuures ühendeis tõstetakse esile üks asjaolu teatavast rühmast; ühend on mõnikord tähenduselt lähedane sõnadele iga ja igasugune). Nad peatusid eineks, sest nälg oli suurem kui mis tahes hirm. Saan kõigega hakkama, olgu töö mis tahes. Olen valmis vastu võtma mis tahes rünnakut. Ostan selle maja ükskõik mis hinna eest. Kooli ma lõpetan, ükskõik mil viisil. Mis tahes kergeusklikke võidakse kurjasti ära kasutada. Ta pidas ennast sõltumatuks mis tahes poliitikameestest.

mis|sugune ‹pron›
I. adjektiivne küsiv-siduv asesõna: milline
1. otsese küsimuse algul alustab täpsustusküsimust millegi v. kellegi omaduse kohta v. osutab valikule teatud kohtade, objektide, nähtuste, isikute jne. hulgast. Missugune inimene Elle on? Missugune lill õitseb järgmisena? Missuguse mulje sa luulekogust said? Missuguse hobuse sa ette paned, kõrvi või raudja? Missuguses vagunis vanemad küll võiksid olla?
2. alustab kaudküsimust vm. kõrvallauset ning osutab omadusele v. valikule mingite objektide, isikute, nähtuste vm. hulgast (eriti kui pealauses esineb v. on juurdemõeldav korrelaat selline, niisugune, säherdune vms.). Kirjelda mulle, missugune su uus kleit on. Teata, missugusesse rajooni sa sõidad. Aeg näitab, missuguseks elu kujuneb. Küll ema teab, missugune poja sissetulek on. Mõtlesin, missuguse ettekäändega ära minna. Oli õhtu, missugust ammu polnud olnud. Missugune on meie kodu, selliseks kujunevad ka meie lapsed. *.. kes nurisema hakkas, see sai niisuguseid sõnu, missuguseid ta alles esimest korda kuulis. P. Vallak. *Oli nii hea töömees, missugust talus veel polnud olnud. J. Parijõgi.
3. hüüatustes lähedasena näitavale asesõnale tugevdab lausungis sisalduvat hinnangut v. osutab kellegi v. millegi täisväärtuslikkusele. Missugune rõõm ta häälest kajas! Ta on petis, ja veel missugune petis! Missuguseid ütlemisi tuli vahel kannatada! Missugune põud juba pikemat aega! Ta võib saada mehe missuguse! Võin koju tuua missuguse koorma puid! Porgand kasvas missugune! Õunad missugused! *.. vennal oli naine missugune. Mis oli niisuguse naise kõrval üks Meeri? R. Kolk.
II. umbmäärane asesõna (esineb eriti mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites). Olgu ilm missugune tahes, spordivõistlus ära ei jää. Ott oli arukam ükskõik missugusest oma küla elanikust. Ta oli nõus tegema ükspuha missugust tööd. Koolist poppi visata polegi teab missugune julgustükk.

mis|tahes ‹pron›
mis tahes. Mistahes olukorras, hetkel. On valmis kohtuma mistahes vastasega. *Jakupi enda kohta võidi mistahes öelda, ta kannatas ära .. E. Kuus.

misuke(ne) ‹-se 5› ‹pron›
kõnek missugune. a. otseses küsimuses. Misuke see uus juhataja kah on? Misukest koera sa endale tahaksid? Majast väljus üks naine. – Misuke naine? *„Miks sa siis just selle koha ostsid?” – „Aga misukese siis?” küsis peremees vastu. A. H. Tammsaare. b. alustab kaudküsimust vm. kõrvallauset. Ütle, misuke see praam päris on? Nüüd alles näen, misuke sa oled. Mõtle ometi, misukese pahanduse sa meile kaela tõmbad. Küll ma tean, misukest tüdrukut sa jahid! Vahi, misukeste katkiste kingadega ma pean käima. *Ei saa enam aru, misuke kruvi temal logiseb või misuke minul. A. Kaal. c. retooriliselt, hüüatustes. Ena, misuke veidrik sa oled! Misukesed ilusad riided sul on! Misuke kole mees! Oh, misuke siga sa oled! Misuke jultumus, sõbra naine üle lüüa! *Milline menu, misuke entusiasm kuulajate keskel, määrased aplausid! F. Tuglas. d. umbmäärastes ühendites. Olgu töö misuke tahes, tema lööb ikka käed külge.

moonduma ‹37›
teistsuguseks, teiseks muutuma, teist kuju võtma. Putuka vastne moondub nukuks, nukk valmikuks. Kulles moondub konnaks. Jää selleks, kes sa oled, ära püüa teiseks moonduda. Marmoriks moondunud lubjakivi. Asteldeks, ogadeks, okasteks moondunud lehed. *.. häbitunne tas suurenes iga silmapilguga, moondudes viimaks nagu tummaks vaevaks .. A. Jakobson. || nõiduse, imeväega teist kuju omandama, teiseks olendiks v. esemeks muutuma. Libahundiks moonduma. Kurat moondunud hobuseks. Ta võis nõiavitsa väel moonduda kelleks või milleks tahes. *Korraga aga moondunud õed lindudeks ja lennanud uksest välja. Kerjaja moondanud nad lindudeks. M. J. Eisen. || ebaloomulikuks, võõraks, sageli inetuks v. veidraks muutuma. Mõned laibad olid plahvatusest tundmatuseni moondunud. Reumast moondunud jäsemed. Nimi oli aja jooksul tugevasti moondunud. Raske haiguse korral moondub psüühika, moonduvad emotsioonid. Valust, hirmust, nutust, raevust moondunud nägu. Grimassiks moondunud ilme, naeratus. *.. ees ootas allakäik, mil puhtad mugavad kohvikud moondusid räpasteks joomaurgasteks või kiirustavate inimestega täitunud sööklateks. J. Jõerüüt.

mäherdune ‹-se 5› ‹pron›
hrl kõnek missugune, milline. a. (küsisõnana, eriti retoorilistes küsimustes ja hüüatustes). Mäherdusest otsast alustada? Mäherdune mees sinust hädavaresest küll kasvab? Mäherdune jultumus temast! Mäherdune kaunis õhtu, öö! *Kas teab sinu naine, et sa siia tulid ja mäherduse hingega? E. Vilde. b. (kõrvallauset siduva sõnana). See on sihuke ime, mäherdust enne pole nähtud. Mäherdune töö, säherdune palk. Eks näe, mäherdune töömees ta päris on. Päriti, mäherdusi plaane me edaspidiseks peame. *On imeteldav, mäherdusi pingutusi teevad emad, kui kavatsevad tütarde elu rikkuda. L. Hainsalu. c. (koos umbmäärasust väljendavate sõnade v. väljenditega nagu tahes, ükskõik, mine tea, jumal teab jne.). Sellist tööd ei taha teha, olgu palk mäherdune tahes. Ei maksa seltsida ükskõik mäherduse inimesega. Tüdruk on kogenematu, abiellub veel jumal teab mäherduse tüübiga.

märk ‹märgi 21› ‹s›

1. ese, kujund, kujutis vm., mis (üldarusaadavalt) viitab millelegi, tähendab midagi; tähis. a. suunav, juhatav, osutav tähis. Liiklusmärke on palju, sõidukijuht peab iga märki tundma. Sissesõitu, parkimist, peatumist keelav märk. Järsk kurv on märgiga tähistatud. Mis märk on tooder? Märkidega tähistatud laevatee. Panid linnupesa juurde märgiks kepi, murdsid märgiks kuuseoksa. Täkkisid puutüvele märke, et oskaksid neid märke mööda tagasi tulla. b. ametile, huvialale vm. viitav (rõivastusel kantav) tähis. Raudteelase, metsaülema, šerifi märk. Suurmeistri märk, meistersportlase märk jt. spordimärgid. Mütsi ees, rinnas, käisel kantav märk. See on mul esperantistide, looduskaitsjate märk. Kongressil osalejad said kongressi märgi rinda. Kas sul on kõigi Eesti laulupidude märgid? c. eristav, iseloomustav (hrl. tootja v. omaja) tähis. Õmblusmasinal on „Singeri” märk. „Fiskarsi” märgiga saag. Kas raamatus omaniku märki polnud? Põhjapõdrakasvatajad sälkavad oma põtradele märgid kõrva. Ihule tätoveeritud, nahale põletatud märgid. | piltl. Ka alusetust laimust võib inimesele märk külge jääda. Tal on juuda märk 'reeturi maine' küljes. d. mõiste, eseme vm. kindlaks kujunenud graafiline sümbol. Sirvilaudade märgid. Topograafilised, geodeetilised märgid. Kuu faaside, sodiaagi märgid jt. astronoomilised märgid. Pluss (+) ja miinus (-) on matemaatiliste tehete märgid. Noodikirja märgid. Diakriitilised märgid tähtede peal või all. Täht on hääliku, number arvu märk. Keele mis tahes tähenduslik üksus on märk. Surnupealuu eluohtlikkuse märgina. Seletas mulle sõrmusele graveeritud märke: süda on armastuse, rist usu ja ankur lootuse märk.
▷ Liitsõnad: astronoomia|märk, eraldus|märk, haua|märk, hoiatus|märk, kaardi|märk, kalda|märk, kalendri|märk, keelu|märk, leppe|märk, lugemis|märk, maa|märk, maandumis|märk, mere|märk, nime|märk, noodi|märk, nõia|märk, omaniku|märk, pere|märk, piiri|märk, põletus|märk, raamatu|märk, raha|märk, risti|märk, sodiaagi|märk, stardi|märk, stopp|märk, sünni|märk, tee|märk, ting|märk, tootemi|märk, vesi|märk, võrgu|märk, õuemärk; ameti|märk, au|märk, kooli|märk, käise|märk, matka|märk, mütsi|märk, numbri|märk, rinna|märk, spordi|märk, tegelasmärk; firma|märk, vabrikumärk; jagamis|märk, juure|märk, korrutus|märk, lahutamis|märk, liitmis|märk, miinus|märk, pluss|märk, tehte|märk, võrdusmärk; hüüu|märk, kirja|märk, kirjavahe|märk, keele|märk, korrektuuri|märk, palatalisatsiooni|märk, rõhu|märk, vältemärk.
2. (spetsiaalne) kujund vm., mida püütakse (lasuga) tabada; märklaud. Ammuga, vibuga, püstoliga, püstolist märki laskma. Seisev, liikuv hirvekujutisega märk. 10-ringiline märk. Lask, nool, kuul läks märki, tabas märki, läks märgist mööda. Sihib märgist pisut paremale, vasakule, allapoole, ülespoole. Hakkame kividega, lumepallidega märki viskama. | piltl. Ütlemine, vastus läks märki, märgist mööda. Ta sõnad tabasid märki. Selle oletusega lasksid küll märgist mööda. || van eesmärk. *.. nüüd, kus ma arvasin ennast juba oma etteseatud märgile lähenevat .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: ring|märk, siluettmärk; sihtmärk.
3. märguanne. a. liigutus, häälitsus vm. tahte- v. tundeavaldusena. Noogutus nõustumise, jaatamise märgina, pearaputus nõustumatuse, eitamise märgina. Pani vaikimise märgiks sõrme risti huultele. Tõstis käe märgiks, et tahab rääkida. Surub tänu märgiks käe südamele. Ulatas, sirutas mulle leppimise märgiks käe. Tegi sõbrale kahjurõõmu märgiks pikka nina. Mühatas rahulolematuse märgiks. Viipas, tegi käega keelava märgi. Pööras meile selja, see oli selge põlguse märk. b. muu signaal. Äratuskella helin on märgiks, et tuleb tõusta. *.. ning leegionid liikusid ta märgi järgi kui merelained. F. Tuglas. c. enne. Kraaksuv vares lendas üle, kas see on hea või halb märk? See oli õnnetuse märk, kui must kass kellegi ees üle tee jooksis. Päikesevarjutust peeti viimsepäeva märgiks. *.. aga õnn on sind, Jõnn, maha jätnud. Taeva märgid näitavad. J. Smuul.
4. nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; tunnusmärk, tundemärk. Looduses on juba sügise märke. Külmavärinad on haiguse, palaviku märgiks. Nende suhetesse on siginenud pinevuse märke. Läheb närviliseks, ilmutab kannatamatuse, ärrituse märke. Maa kõmiseb selles kohas kumedalt – selge märk, et siin all on salakäik. Huumorimeele kadumine on saabuva vanaduse märk. Kui märgid ei peta, hakkab poeg naist võtma. Ärivaim on aja märk. *.. ei saanud mehe silmavaatest ega jutustki märki, et ta nii palju kanget kraami oma kõhupauna oli toimetanud. E. Rannet.
5. jälg. Hammustuse, hammaste märgid käe peal. Näpistas nii, et sinised märgid jäid järele. Päris uued need kingad ei ole – hõõrdumise, kulumise märgid on näha. Mured, valud on tema näole oma märgi jätnud. Väsimusest pole enam märkigi. *.. kuid tal jõudu mitte märki [= mitte sugugi], / imeb küll kui puuk. M. Under. *.. polnud tal taplusest ühtegi märki keha küljes. A. Kalmus.

nagunii ‹adv›
päris kindlasti, igal juhul, ikkagi, millelegi vaatamata v. millestki hoolimata, niikuinii. Ei maksa joosta, nagunii me ei jõua enam bussile. Seletamisest pole kasu, nagunii ta ei saa millestki aru. Ei tea, kas ta tundis meid ära? – Nagunii! Tal on nagunii juba kõik teada. Ma ei usu teda nagunii, rääkigu mida tahes. Võta endale, mina ei tee sellega nagunii midagi. Anne heitis magama, nagunii polnud pimedas midagi teha.

nimelt ‹adv›

1. (rõhutavana, kinnitavana, hrl. rõhutatava sõna ees:) just (nii), täpselt. Nimelt seda ta ootaski. Ta tahab just nimelt selliseid kingi. Kavatseb autot osta, aga ma ei tea, missugust nimelt. Nimelt selles küsimuses on meil lahkarvamusi. Tuleks end peita, aga kuhu nimelt? Meelitab minu parimaid töömehi oma brigaadi üle – just nimelt meelitab. Kas sa mõtled Jaani? – Just nimelt. *„Nii et keiser saatis flüügeladjutandile flüügeli?” – „Nimelt,” noogutas Timo. J. Kross.
2. kasut. (mõnikord sidesõna funktsioonile lähenevalt) täpsustuste, selgitavate lisamärkuste esitamisel. Andis meile head nõu, ja nimelt, et lahkuksime. Kõik meie okaspuud, nimelt kuusk, mänd ja kadakas. Võid teda õnnitleda, ta sai nimelt vanaisaks. Osa õunapuid tuleks maha võtta, nimelt need nigelamad. See päev on selgesti meeles, nimelt oli sel päeval päikesevarjutus. Meid ta ei näinud, olime nimelt põõsaste taga. Üks neist osutus äraandjaks, Peeter nimelt. Tollal nimelt oli toit väga kallis. || küsimuses väljendab nõuet täpsustuse, selgituse, loendi jms. saamiseks. Osa poisse ei saa tulla. – Kes nimelt? Mul on selleks põhjus. – Ja nimelt?
3. (rõhulisena:) nimme, meelega, sihilikult. Lähen nimelt, öeldagu mis tahes. Mida keelatakse, seda teeb jonnakas laps just nimelt. Kas kogemata või nimelt? *Ta suurendas isegi kiirust ja juhtis auto nimelt vasakule teeservale .. H. Pukk.

nimetama ‹37›

1. kellegi v. millegi kohta teatavat nime kasutama, kedagi v. midagi teatava nimega kutsuma v. teatava nime all tundma. Mõned kutsuvad teda Aleksiks, mõned nimetavad Sassiks. Sõbrannad nimetavad teda proua Elfriede(ks). Paala lahingut nimetatakse ka Madisepäeva lahinguks. || kedagi v. midagi teat. nimetusega tituleerima, kellekski v. millekski pidama. Tavatseb, armastab end peremeheks nimetada. Piirivalvurit nimetati tol ajal randrüütliks. Võin teda oma heaks sõbraks nimetada. Nimetas mind lihtsameelseks, sõimas lollikski. Sellist käitumist ei saa kuidagi korrektseks nimetada. Mida keegi kordaminekuks nimetab! Nimetatagu seda kuidas tahes, nimetage seda kuidas soovite! Ostsin selle suvila ära, nüüd võin teda omaks nimetada. Hunti ei tohtinud nimetada, tuli võsavillemiks hüüda. *Alltoaks nimetati seda mõisahoonete kogu, kus olid tallid, laudad, aidad, tõllakuurid .. P. Krusten.
2. ametisse, ametikohale määrama. Ametisse nimetama. President nimetas akadeemikud, rektorid, professorid, piiskopid. Nimetati riigi esindajaid välisriikidesse. *Peeter nimetas oma kuulsa sõbra, vürst Menšikovi, võidetud maade kindralkuberneriks .. J. Järv.
3. mainima, (ära) märkima; informeerima, teatama; loetlema. Kui sul on abi vaja, nimeta ainult, kohe tuleme. Kui palju sa autost tahad, nimeta hind. Jaan hommikul nagu nimetas jah, et täna tulevad külalised. Oleksite võinud meile ka nimetada, et teil on selline plaan. Tühine asi, seda ei maksa nimetadagi. Oma teeneid ei unusta ta kunagi nimetamast. Nime ma ei taha nimetada, räägime nimesid nimetamata. Nimetage tuntumaid läti kirjanikke. Kõiki nimetatud soove saab ju täita. Puuliike on pargis palju, nimetame siin ainult mõnd. Läksingi nimetatud ajal nimetatud kohta. Eespool nimetatud teosed. *Vaesed ei kutsu külalisi, vahel nimetavad ainult: eks astuge ka meie poole sisse! M. Metsanurk.

null ‹-i 21› ‹s›

1. ‹num› põhiarv 0, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust; elementide arv tühjas hulgas. Viis pluss null, viis miinus null on viis. Nulliga korrutatuna annab iga arv nulli. Nulliga jagatuna jääb arv endiseks. Läbis distantsi null karistuspunktiga. || (kellaaja puhul märgib minutite v. tundide tühja hulka). Kell seitse null null. Kakskümmend neli null null ehk null – null null (24.00 ehk 0.00). Kell null kolmkümmend ehk pool üks öösel. || (arvestuspunktita jäämise kohta). Mäng lõppes väravateta viigiga 0:0 (null null). Meie korvpallimeeskond läks juhtima neli null (4:0). Sai turniiritabelisse nulli. || piltl (millegi täiesti v. praktiliselt olematu kohta). Vaeva on nähtud, aga tulemus on null, võrdub nulliga. Selle töö väärtus on praktiliselt null. Kottpime öö, nähtavus peaaegu null. Matemaatika on mul eluaeg null olnud. Ta kirjandusalane haridus on enam-vähem null. Lubatud soodustused osutusid hiljem nulliks. Oli oma äri rajades peaaegu nullist alustanud. Uue tehnoloogiaga on tootmiskaod peaaegu nullini viidud. Minu väljavaated, lootused vähenesid nullini. Uurija aastatepikkune töö oli nulliks tehtud. Ta säästud on kahanenud nulliks, nullini, lähenevad nullile. Lepituskatsed lõppesid nulliga.
2. ‹s› number 0, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist; arvule juurde kirjutatuna tähistab selle suurenemist 10 korda. Seitse sajandikku ehk null koma null seitse (0,07). Null koma kuus hektarit. Ühte ja nulli on lastel kerge kirjutada. Nulliga lõppev arv. Miljon kirjutatakse kuue nulliga. || (selle numbriga tähistatud suuruse, suurusjärgu, töörežiimi vm. kohta). Kalossid number null. Number null haavlite läbimõõt on 4,25 mm. Pea aeti (number) nulliga 'masinaga hästi madalalt lõigates' paljaks. *Ülo juuksed olid hommikul nulli pealt maha aetud. A. Kaal. || piltl (kellegi v. millegi tähtsusetuks peetava, mittearvestatava v. tühise kohta). Mind ta ei näe ega arvesta – ma olen temale null. Tema arvamus on mulle null. Ühte kiidetakse taevani, teised on nullid. Tal pole enam autoriteeti, ta on minu jaoks ümmargune null. Brigadir on meeste silmis tühipaljas, täielik null. Inimest püütakse nulliks alandada. *Fakt on null, kui tahetakse näha nulli. R. Saluri. *Ma polnud null, polnud tühjalt veerev ratas. Minuga arvestati. O. Tooming.
3. nullpunkt mõõteskaalal. Temperatuur on nullis, langes alla nulli, tõusis pisut üle nulli. Mõõteriista osuti on nullil. Väinameres on keskmine veetase Kroonlinna nullist 7 cm madalam. || piltl (tuju, meeleolu jms. kohta:) kehv, vilets. Tuju, meeleolu on alla nulli, allpool nulli, vajub alla nulli, allapoole nulli. Tuju läks, langes päris nulli. Hing on täis ja tuju on nullis.

numbri|märk [-märgi]

1. märk (registreerimis)numbriga, number (3. täh.) Auto, jalgratta, paadi numbrimärk. Koertel on numbrimärk kaelarihmal.
2. arvu kirjamärk, number (1. täh.) Kümme erinevat numbrimärki võimaldavad kirjutada mis tahes arve.

nurk|deformatsioon
tehn keha mis tahes risttahukakujulise ruumielemendi servadevahelise täisnurga muutus

nägu ‹näo 27› ‹s›

1. inimese pea esikülg (juuste piirist alalõua alaservani); ka anat (facies). Lai, kitsas, ümmargune, nurgeline, ovaalne nägu. Meeldiv, jumekas, rohmakas, rõugearmiline nägu. Hallide juustega, kuid noore näoga naine. Nägu nagu kitsejälg 'väike ja kitsas', nagu (täis)kuu 'ümar (ja priske)'. Kortsus, kipras, krimpsus nägu. Tedretähed, armid, sügavad kortsud näos, näol. Valge, kahvatu nägu. Näost valge, kahvatu (nagu lubi, lubjatud sein). Nägu on külmast sinine, iiveldusest roheline, väsimusest hall, pisaraist märg. Läheb, langeb, kukub näost valgeks, kahvatuks, kaameks. Läheb, lahvatab näost, üle näo punaseks. Veri tõuseb, lööb näkku. Nägu tõmbub punaseks, lööb õhetama. Näost punane kui keedetud vähk. Punetab, õhetab, lõkendab näost (nagu tulekuri). Pese oma kriim nägu puhtaks! Krimpsutab, väänab, moonutab nägu. Nägu venis pettumusest pikaks. Nägu hirmust moondunud. Mis viga, sul pole inimese nägu, oma nägu(gi) peas 'oled näost võõras, moondunud'? Nägu läheb, tõmbub muigele, naerule, nutule, naeruseks, nutuseks. Nägu rõõmsalt naerul, naerune. Miks oled nii nutuse, nutul näoga? Mehel lõi nägu rõõmust särama, mees lõi näost särama. Oled sellel fotol natuke võõra näoga. Pöörab näo kõrvale, ära. Varjab, katab näo kätega. Kallistavad, nägu näo vastu surutud. Pühib näolt pisaraid, higi. Magab näoga seina poole. Määris kreemi, tupsutas puudrit näole. Näo poolest, näolt kena tüdruk. Tunnen, tean teda vaid näo järgi, nägu pidi. Punane värv ei ole talle näo järgi 'ei sobi'. Mõni õpetaja panevat hindeid näo järgi 'meeldivuse alusel'. See nägu tundub tuttav. Tal on hea nägude mälu, hea mälu nägudele, nägude peale. Poeg on väga isa nägu 'näolt isaga sarnane'. Kaksikud, vend ja õde on ühte nägu 'näolt sarnased'. Mina oma õega küll ühte nägu 'näolt sarnane' ei ole. Teda oli näkku, vastu nägu löödud. Tal oli nägu sisse, üles pekstud. Kes on su nägu kribinud, äestanud? Kass võib küüntega näkku karata. Vinge, jäine tuul puhub näkku. Sisenemisel lõi suits, leitsak, aur näkku. Näkku vaatama, vahtima, jõllitama. Paneb, torkab, pistab, viskab, lööb suitsu, paberossi, sigareti, sigari näkku 'suhu'. Näo ees 'avalikult, asjaosalise juuresolekul' lipitseb ja kiidab, tagaselja kirub. Ütleb igaühele tõtt näkku 'otse, avalikult'. Naeris teisele kahjurõõmsalt näkku. | piltl. Tuleb raskustele, ohule näkku vaadata, mitte haliseda ega peitu pugeda. || looma pea esikülg. Armsa ümmarguse näoga kass. Buldogi tömbi koonuga nägu. Öökullil on suuresilmne sõõrjas nägu. || millegi esikülg, palgepool. Kuu, Päikese nägu. Mündi nägu ehk avers. Maja on ehitatud näoga vastu hommikut, nägu hommikusse. Äratuskell oli seatud näoga voodi poole. Õis pöörab näo päikesele vastu. *Veetorni tuuleratas käis aeglaselt ringi, nägu vastu lõunat .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: silmnägu; inim|nägu, mehe|nägu, naisenägu; ahvi|nägu, hobuse|nägu, kuu|nägu, linnu|nägu, nirgi|nägu, nuku|nägu, rotinägu.
2. näoilme. Kaval, pettunud, õnnetu, hapu nägu. Ta on kavala, rõõmsa, pettunud, õnnetu näoga. Teeb tähtsa näo (pähe, ette), tähtsat nägu. Tähtis nägu peas, ees. Seletab midagi tähtsa näoga. Nägu läks, tõmbus rõõmsaks, kurvaks, pilve. Probleem võttis näo tõsiseks, murelikuks. Käib rahuloleva, mureliku, pilves, mossis, kurja, kannataja, süüdlase näoga ringi. Silmitseb, takseerib asjatundliku näoga. Tõotab pühaliku näoga. Jäi mulle ütlemata lolli näoga otsa vahtima. Võib kõige süütuma näoga valetada. Mõnel on näost näha, lugeda, et valetab. Nägu nalja, häda täis 'naljane, hädine'. Ei olnud talle näkku kirjutatud 'näost (ja olekust) näha', et ta varas on. Näis, mis(suguse) näo ta teeb 'kuidas reageerib', kui meie plaanist teada saab. Mis(suguse) näoga '(ilme ja) enesetundega' ta tuleb mult andeks paluma? Löö või lükka, väsinud hobune ei tee teist nägugi 'ei tee väljagi, ei reageeri'. Teeb näo 'teeskleb', nagu poleks küsimust kuulnudki. *Seda öeldes oli Jussil endal niisugune imelik nägu, nagu kutsuks ta Marit surmasuust põgenema. A. H. Tammsaare. || grimass. Teeb peegli ees nägusid. Teeb niisuguse näo nagu sidrunit süües. *Insener laksutas lapsele keelt ja tegi naljakaid nägusid. L. Promet.
▷ Liitsõnad: ingli|nägu, naerunägu.
3. kõnek hrl hlv inimene, tüüp. Igasuguseid kahtlasi nägusid liigub ringi. Seal on uusi nägusid, keda ma veel ei tunne. Lunis igalt tuttavalt näolt laenu. Pool liitrit viina näo kohta, näo peale. Iga nägu pani, andis viielise, klapiti viieline näo pealt. Arve tuli sada krooni nägu. *Aga mis nägusid siia kokku ajab! Mulgimaa punnpõselised perepojad. Endised vürtspoodnikud .. E. Tennov. *Lugematu arv nägusid, lõpmatu „sinade” ja „teiede” vahel laveerimine. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: ahvi|nägu, kelmi|nägu, kirve|nägu, röövli|nägu, saatana|nägu, sindri|nägu, sunniku|nägu, varga|nägu, võllanägu.
4. piltl ilme, pale. a. välimus, väljanägemine; vorm, kuju v. ilming. Ilma kõrvata pole tassil õiget nägu. Linna nägu on tundmatuseni muutunud. Pärast vihma on tänavail puhtam nägu. Kulunud vaibal pole enam miskit nägu. Vaata, melonitaim on niisugust nägu. Iga torn oli ise nägu 'isesugune'. Mitut nägu 'mitmesuguseid' troopilisi puuvilju. Näo poolest ilusad õunad, aga hapud. Toal hoopis teine nägu, kui kardinad on ees. Üks ärika, lõunamaalase, kunstniku nägu mees käis sind otsimas. Poiss on suur, juba mehe nägu võtmas. Uuslinna majad on üsna ühte, sama nägu. Kevadisel päeval on suve nägu, aga talve hambad. Ilm on kahtlast nägu, läheb vist sajule. Asi paistab seda nägu, et oleme siin ülearused. Väga seda nägu kui hammustushaav. Tahab oma äritsemisele seadusliku näo anda. Neil kingadel ei ole nägu ega tegu 'ilusat välimust ega kõlblikkust'. Alatusel on lugematuid nägusid. Sademeid oli nii vihma kui lume näol. Puhastusained pulbri, pasta või aerosooli näol. Annetuste näol kogutud raha. Mis näol sa tasu tahad, kas rahas või natuuras? Põllu nägu näitab põllumehe tegu. *Loodus on ikka huvitav, esinegu ta missugusel näol tahes. E. Vilde. *Ta hakkab oma jutu otsast uuesti kinni, kordab seda teisel näol, teises järjes .. A. H. Tammsaare. b. olemus, eripära, (eri)laad. Noore põlvkonna nägu avaldub tema tegudes. Ajalehe poliitiline nägu. Noorkirjanik alles katsetab, otsib oma nägu. Peidab oma õiget, tõelist nägu lõõbi ja veiderdamise taha. Oma näoga noor tekstiilikunstnik. *.. aga minu siseilm on võtnud teise näo selle tagajärjel, mis on minust üle käinud. P. Krusten.
5. hrv nägemine. *Küll öösel unes nägin / üht rasket nägu ma: / üks lillepõõsas kasvas / mu aias üksinda. L. Koidula. || näoks, näo pärast teistele nägemiseks; moepärast. Tööd tehti ainult näo pärast. Metsa kõndima minnes võtsin näoks marjakorvi kaasa. *Ja egas mina kuigi palju [ei söö]. Ma niisama näo pärast, et kõhtu petta. F. Tuglas. || nägudeni kõnek nägemiseni. Nägudeni (siis)! Jääme nägudeni.

oma ‹illat -sse 8›
I. ‹pron›
1. ‹hrl. käändumata esineb possessiivse atribuudina objekti, adverbiaali v. atribuudi ees› viitab sama lause (elusale) subjektile; näitab, et põhisõnaga tähistatud asi, olend v. nähtus kuulub tegevuse subjektile. Ta peseb oma pead, nägu. Söö oma kõht täis! Talitse oma suud! Laulja peab oma häält hoidma. Oma südames oli ta sellega nõus. Laps tegi oma näpule haiget. Ta külastas oma sugulasi. Isa oma pojaga. Ema armastus oma laste vastu. Tal on mure oma lapse pärast. Oma sõpru ja vaenlasi ei unustata niipea. Ta on oma 65 eluaasta kohta väga reibas. Ta on oma elu hästi elanud. Siin leidis ta oma surma. Tema oma jonni ei jäta. Ta saavutas oma eesmärgi. Tihased laulavad oma kevadelaulu. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Lapsed tegid oma tegemisi. Ta on praegu oma parimas eas. Ja mina oma lihtsameelsuses uskusin teda. Mineja paistis kogu oma pikkuses. Ta on oma erialal väga tubli. Oma õnnetuseks oli ta liiga vara kohale jõudnud. Ta on oma eluga, tööga rahul. Ta tüütas meid oma alatise virisemisega. Ära kelgi oma tarkusega! Mine metsa oma jutuga! Tal on tulnud oma elus palju vaeva näha. Nooruses ei anta endale sageli oma tegudest aru. Võta oma kott! Ta ehitas oma maja metsa äärde. Näidend oli kaotanud oma aktuaalsuse. Müra saavutas oma suurima tugevuse. Väikelinn elab oma harilikku elu. Laul võttis kuulajad oma võimusesse. Öö astus oma õigustesse. Laev seisab oma täies ilus. Jutt mõjub oma lühidusega. Meri oma võimsusega hirmutas meid. Igaüks on ise oma õnne sepp. || ‹käänduvana› van. Oma(st) arust 'enese arvates' pole ma talle halvasti ütelnud. *Andres oli siis omad suured nutud väljal kivi ääres nutnud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: iseoma.
2. hrl. koos genitiivatribuudiga viitab substantiivi kordamist vältides asjale, olendile v. nähtusele, mis kuulub kellelegi v. millelegi v. pärineb kelleltki v. kuskilt. a. (kõne all on mitu isikut v. asja). Peetri nägu on mustem kui Jaani oma. Minu lapsed on sinu omadega tülis. Rooside lõhn segunes jasmiinide omaga. Teiste tegelaste nimede hulgas oli ka tema oma. Siinsed olud pole meie omadega võrreldavad. Söödi lambaliha, vähem sea ja looma oma. Kingadest oli müügil Austria omi. Tema kott oli tühjaks söödud, aga minu omast polnud võetud. Eelistab kodutoitu söökla omale. Püüdis kätt poisi omast vabastada. Tema pilk kohtus minu omaga. *.. Nurme armastusluule erineb Underi omast täielikult. P. Viiding. b. (kõne all on üks isik v. asi). Raamat on poisi oma. Allkiri oli täiesti tema oma. Käekiri osutus süüaluse omaks. *Silmad oli Anupeetri Teele omad. H. Sergo. *Kahest koolimaja korstnast suitseb üks – elukorteri oma. M. Traat.
3. esineb verbi käänduva laiendina refleksiivpronoomeni enese v. enda asemel. Ta ostab omale kingad. Ema võttis lapse omale sülle. Tahtis tüdrukut omale naiseks. Ta kiskus omal mütsi peast. Võta see asi oma peale. Ta vaatas oma ümber. Peremees võttis juhtimise oma kätte. Tal on küüned oma poole. Täna on neil korter oma päralt. *No kuidas siis teie oma pool elate? Juh. Liiv.
4. esineb noomeni käänduva laiendina determinatiivpronoomeni ise asemel. See on su oma süü. Mine sina, mul omal pole aega. Ka talle omale meeldis see pilt rohkem. Need on ta oma korjatud marjad. Oma teada, oma arvates on tal õigus.
II. ‹adj›
1. väga tuttav, omane, millegi poolest lähedane. Siin on kõik nii koduselt oma. Ta on mulle läbi ja läbi oma. Olin talus juba täiesti oma inimene. Uudissõnad said ruttu omaks. Ikka rohkem said abikaasad teineteisele omaks. Need kingad on algusest peale omad 'mugavad nagu kaua kantud'. *Marie oskas ruttu omaks inimeseks saada. L. Vaher. *Maasi kui omam liikus ees. E. Tennov. || samasse perekonda vm. kitsasse kollektiivi kuuluv. Peale oma inimeste olid ka mõned tuttavad. Sünnipäeval olid ainult omad inimesed, võõraid ei kutsutud. Töö sai tehtud omade inimestega. Kes seal on, kas oma või võõras? Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad. || usaldusväärne, omasugune, vandeseltslaslik. Juhataja on meil oma semu. Võite julgelt rääkida, siin on kõik omad poisid. Vallavanem pidas teda omaks meheks. || kohalik, kodune. Armastab kasutada võõrsõnade asemel oma sõnu. Oma kandi, nurga inimene. Need pole importtooted, vaid omad. Ükski prohvet pole kuulus omal maal.
2. mingi teatud, teistest erinev, (kellelegi v. millelegi) vastav, iseloomulik, kohane. Oma võlu on selleski muusikas. Igal mängul on omad seadused. See on omas laadis huvitav töö. Lapsed rääkisid igaüks omas pudikeeles. Iga asi tuleb omal ajal. Igaüks lõbutses omal kombel, omal viisil. Oma näoga elamurajoon. Igal plaanil olid omad puudused. Kumbki ajab oma joru, joont. Mõte käib omi radu. Küll ta ükskord omad vitsad kätte saab. Trükikojas on palju oma ala meistreid. Ta saavutas oma kaalus esikoha. Las iga kingsepp jääda oma liistude juurde. Igal linnul oma laul. Igal oinal oma mihklipäev.
3. isiklik, kellelegi kuuluv. See on tema esimene oma raha. Oma elamine on tema jaoks kõige tähtsam. Kas sul oma arvamust polegi? Peeter oli ju ta oma poeg, mitte võõras. Jutusta oma sõnadega! Vangide hulgas oli ka oma riietes mehi. Kõik on tal laenatud, miski pole päris oma. Laps ei oska veel vahet teha, mis oma, mis võõras. Too mees meeldis talle rohkem kui oma mees. Oma asi! Seened on parimad nende omas mahlas. Maksis kahju omast taskust välja. Tegi seda omast heast tahtmisest. Ta sõidab omal kulul, omal algatusel, omal riisikol. Haige liigub juba omal jalal. Mõtle oma peaga! Seda tahaks oma silmaga näha, oma kõrvaga kuulda, oma käega katsuda. On viletsust omal nahal tunda saanud. Lahkus töölt omal soovil. Ta sõi omas leivas, omalt laualt, oma toitu. Tal on omad asjad ajada. Üht talledest võid omaks pidada. Omad vitsad peksavad. Oma tuba, oma luba. Oma särk on ihule kõige lähemal. Oma ase, pehme ase. Parem ikka oma sitsisärk kui laenatud siidisärk. *Aga piibupops, tubakatops ja naisenops – need olgu omad! H. Raudsepp. *Õigus omal maalapil seista ja end peremehena tunda oli isal täielikult. R. Sirge. | omalt poolt enda nimel, isikliku panusena; vahel rõhutavalt-vastandavalt ilma erilise tähenduseta. Tüdruk viskas ka omalt poolt oksakese tulle. Ta tegi omalt poolt kaks ettepanekut. Ta ei julgenud omalt poolt midagi öelda. Peeter omalt poolt ei saanud millestki aru.
III. ‹s›
1. keegi v. miski kellelegi kuuluv. a. omand, vara vms. Omast ilma jääma. Oma taga nõudma. Meile pole laenu vaja, meie ajame omaga läbi, tuleme omadega välja. Tema on alati omast kümne küünega kinni hoidnud. Mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma. Tema teise oma ei puutu. Võta ja hoia kui oma. Mis hammaste taga, on oma. b. oma seisukoht, arvamus, tahtmine v. nõudmine. Öelgu teised mis tahes, tema oma ei jäta, ajab ikka oma. Tema juba omast ei tagane. Mõlemad jäid oma juurde (kindlaks). Mina räägin oma, nemad raiuvad oma. Ta oli oma saanud ja läks rahunenult koju. c. oma osa. Lähme sööma, kõht nõuab oma. Väsimus nõudis oma, nii et laps jäi mängu juurde magama. *Peale seda pidi armastusele tulema vaheaeg, sest elu nõudis oma. A. H. Tammsaare. *Rohke töö ja mitmesugused mured tegid oma. Lauluisa tervis halvenes.. A. Ivask. d. ‹pl.› toimingud, tööd, asjad. Väike etleja läks omadega sassi, viltu, rappa. Kui oled omadega valmis, hakkame minema. Oleme omadega jälle jännis, jännist väljas. On osanud alati omadega puhtalt välja tulla. *.. [poisid] pidid ise omadega hakkama saama. A. Alas (tlk).
2. ‹koos possessiivse genitiivatribuudiga›. a. ‹pl.› mingisse kollektiivi kuuluvad inimesed. Raja, Kõrboja omad. Uhe omad käisid meil. Kas sa Tuule omi tunned? Naabri omad läksid juba heinale. Sepa omad on möldri omadega tülis. Meie omad on kõik pulmas. Vabriku omadel on täna pidu. „Kalevi” omad võitsid. b. ‹sg.› mingi kollektiivi liige (hrl. peremehe v. abikaasa kohta). Raja oma hakkab uut maja ehitama. Liine omal on kuldsed käed. *Meie oma ütleb teravusi teie omale ja teie oma jälle meie omale .. M. Mõtslane.
3. ‹pl., ilma possessiivse genitiivatribuudita›. a. sama kollektiivi liikmed; omaksed, mõtte-, aatekaaslased; ant. võõrad. Omadega ei maksa tülli minna. Omade peale koer ei haugu. Omade asi, küll lepivad ära. Terve klass tuli omadele pöialt hoidma. Hea on vahel omadega mõtteid vahetada. *Võik hirnub. Kaugelt vastus kajab. / Näe, omi igatseb ka loom! D. Vaarandi. b. samal poolel või(s)tlevad inimesed; ant. vaenlased, vastased. Luuraja jõudis läbi rindejoone omade juurde. Varumängijad ergutasid omasid.

palju ‹adv›

1. väljendab lähemalt piiritlemata suurt hulka: suurel määral, arvul v. hulgal, rohkesti.; ant. vähe. a. ‹verbiga›. Ta armastab palju rääkida. Möödunud suvel sadas palju. Ta on palju lugenud. Koolis antakse palju õppida. See ei maksa palju. Mulle see tähendab palju. Palju ei puudunud, et oleksin kukkunud. Pean minema, kell on juba palju. Kellele palju antud, sellelt palju nõutakse. Kes palju teeb, see palju sööb. *.. kõhutäidet – kassile palju, mehele vähe. H. Sergo. *Niisuguse sooja ilmaga oli musta kostüümi muidugi palju, kuid tavast tuli kinni pidada. M. Traat. b. ‹substantiivi partitiiviga›. Palju tööd, vaeva, muret. Vii talle palju tervisi. Kontserdil oli palju rahvast. Sellest on palju juttu olnud. On möödunud palju aega, aastaid. Sinna on palju maad. Heal lapsel palju nimesid. Noorpaarile sooviti palju õnne, päikest. Kui palju päid, nii palju arvamusi. Võta 200 g võid ja niisama palju suhkrut. Palju kisa, vähe villa. c. ‹adjektiivi v. adverbi komparatiiviga›. Palju ilusam, suurem, väiksem, soojem, külmem, tugevam, õrnem, kallim, odavam, vanem, noorem. Palju paremini, halvemini, kiiremini. Palju hiljem, varem, vähem, rohkem. d. ‹koos teise määra v. hulka väljendava adverbiga›. Väga, õige, lõpmata, hirmus, kole palju. Raha pole mul kuigi palju. Kulutan toidu peale liiga palju. Kas nii palju? Tohutult, pööraselt, ülearu palju. Aega pole enam teab kui palju. Nalja sai parasjagu palju. Nii palju kui süda soovib, kutsub. Poistega on tal juttu kui palju 'väga palju'. *Ja ta seadis nõnda, et oleks hästi palju ja sagedasti kirjalikke töid.. A. H. Tammsaare. || kõnek kui palju. Palju sa tahad, soovid? Palju see maksab? Palju kell võiks olla? Ei tea, palju talle anda. || kõnek nii palju kui. Tee, palju sa teed, rahul ikkagi ei olda. Proovis palju proovis, mootor käima ei läinud. Seda plekki välja ei saa, nühi palju tahes.
2. ‹rõhumäärsõnana› suurt, eriti. Tüli nende vahel ei lõppenud palju kunagi. Üksinda ei tohtinud ta palju kuhugi minna. Sealt pole palju keegi julgenud läbi minna. *Kahvlit polnud küll palju kellelgi – seda tarvitati harva. A. Hint.

maha panema

1. asetama midagi v. kedagi mingist kõrgemast asendist pinnale, millel panija ise vahetult paikneb v. millel asetseb panijat sisaldav, kandev vms. ese. Ta pani kandami maha. Perenaine võtab pingilt korvi ning paneb maha. „Kuhu te end maha panna lasete?” küsib autojuht sõitjalt. || maha laadima. Koormat, kaupa kuskile maha panema.
2. kedagi (hrv. ka midagi) vägivaldselt pikali panema. Maadeldes võis ta keda tahes maha panna. Tema teivas paneb mehi maha kui loogu. Ta pani karu ühe pauguga maha. Kuul pani jänese maha. *Veevoolust mahapandud hein ei suutnud ennast aga enam püsti ajada. I. Pau.
3. (taimede kohta:) mulda, maapinda kasvama panema, hrl. istikuid istutama v. väiksemate koguste kaupa seemneid külvama. Kartuleid, sibulaid, kapsaid, porgandeid maha panema. Enamik mugullilli pannakse maha sügisel.
4. mingist tegevusest loobuma, millegagi tegelemist maha jätma. Ametit, kohustusi maha panema. Ta pani luuletuste kirjutamise lõplikult maha. *.. ma juba neljas aasta tsiviilmees, panin mundri maha. R. Vellend.
5. hrv sooritama, toime panema. *Noh, seda parem, saame ilma koolita väikese madina maha panna. H. Jürisson.

panoraam ‹-i 21› ‹s›

1. maastiku, linna vm. objekti üldvaade kõrgemalt kohalt v. eemalt, ringvaade. Lasnamäelt avaneb Tallinna panoraam. Rongiakna tagant libises mööda Karpaatide vahelduv panoraam. Ilus vaade jäi neil nägemata: terve panoraam oli udus. Kuukulgur andis edasi kuupinna telefotomeetrilisi panoraame. | piltl. *Vanadus on hirmus. Räägitagu mis tahes küpsusest ja rahust ja selginud panoraamidest – see kõik ei muuda asja.. E. Vetemaa.
2. ringmaal ümarehitise seinal; teatris lava tagapõhjaks olev hrl. maastikku kujutav ringpilt. Filmivõtte panoraamiks oli tolmav ehitustander. Panoraam oli hästi valitud niisuguse vestluse filmimiseks.
3. van ajutine ehitis (näit. laatadel), kus läbi optilise suurenduse näidati pildisarju. Maastik vaheldus kiiresti nagu panoraamis.
4. sõj suurtüki sihtimisel kasutatav nurgamõõtur

patriarhaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. aj patriarhaadiaegne, isajärgne, isaõiguslik. Patriarhaalsed suhted, orjus. Sugukond lagunes suurteks patriarhaalseteks peredeks. Kui mehe osa elatusvahendite hankimisel suurenes, muutus sugukond matriarhaalsest patriarhaalseks. Siinses mägikülas maksavad patriarhaalsed kombed: isa käsk on püha, olgu see kui absurdne tahes.
2. piltl esiisadeaegne, -viisiline, vanaaegne, vanadele traditsioonidele truu. Vaikne patriarhaalne kaluriküla. Patriarhaalne elulaad, ellusuhtumine. Patriarhaalsetes tingimustes kasvanud talupoiss. Oma patriarhaalses piiratuses ei saanud ta uuest ajast aru. Nende kodus säilitati patriarhaalseid traditsioone.

piir|väärtus
mat väärtus, mille muutuja väärtused tulevad mingis protsessis kui tahes lähedale. Mingi suuruse piirväärtus. Piirväärtuste teooria on matemaatilise analüüsi alus.

pila ‹11› ‹s›

1. pilkejutt, nali, pilamine. Vaimukas, sündsusetu pila. Heatahtliku pila peale pole mõtet solvuda. Tema arvel tehti halva tagamõttega pila. Tüdruk ei hoolinud poiste pilast. Minu kohta levitatakse, keerutatakse igasugust pila. Ajas rahvaga juttu ja viskas pila. Rääkis sellest pisikese pilaga. Seda ta ütles vist pilana. Kui keegi sellest äpardusest teada saab, siis on maailm pila täis. *Siis aga pööras selle kõik pilaks su vastu – ma tegin nalja, ja sina uskusid! A. Toomaspoeg.
2. pilamise, pila (1. täh.) objekt. Ära pane mind pilaks! Nii tõsist asja ei maksaks pilaks teha. Teoses on tõusiklus pilaks tehtud. *Ta võis ju ise keda tahes pilaks teha ja läbi nalgutada.. O. Jõgi (tlk). *Kas ta meid, ausaid mehi, pilaks peab? A. Haava (tlk).
3. murd edev, lõõp, pilav inimene. *Kui aga Peeter hull veel viimase lõpu peal mõne rumala tembu ära ei teinud, va pila ta ju oli oma terve eluaja. A. Kitzberg.

proovima ‹42›

1. millegi omadusi, seisundit, sobivust vm. kindlaks tegema, katsetama, kontrollima. Mees proovib vikatit, värve, uut püssi, noa teravust. Perenaine proovis puutikuga koogi küpsust. Proovi uut purje vaikse tuulega. Lähme kiike proovima! Nägin teda autot proovimas. Enne võistlust peab rada, jääd proovima. Haige proovib teist asendit. Enne kreemitamist tuleb naha tundlikkust proovida. Ma tahan oma võimeid proovida. Isa peaks äriga, loteriil õnne proovima (riskides midagi tegemise kohta). Noormees proovib juba mitmendat ametit. Olen vaesust omal nahal 'ise' proovinud. See on proovitud kalapüügikoht. Vaja proovida, kas redel kannab. Proovi, kas ulatud käega lage puudutama. Proovi ust, kas see on lukus. Proovib näpuga, varbaga vett. Kas oskad hambaga kulda proovida? Proovisin, milline lõhnaõli sobib. Poiss proovib võtit lukuauku. Pruut proovib kingi jalga, sõrmust sõrme. Ema proovis tütrele kleiti selga, uiske alla. Küll armastab peegli ees soenguid proovida. Proovi, kuidas see kübar sulle istub. Lavastaja proovib teda Hamleti rolli. Tahaksin proovida „Libahundi” Mari osa, end Mari osas. Poisid proovisid omavahel jõudu, rammu. Siin on tara kallal jõudu proovitud 'tara lõhutud, räsitud'. || maitsma. Proovi meie aia õunu! Ta proovis keelega, keeleotsaga märjukest. Proovi, kas supil on soola parajalt. Viis naabritele oma õlut proovida. Toite oli nii palju, et kõiki ei jõudnudki proovida. See poiss pole suitsu kunagi proovinudki. || kellegi v. millegi väärtust katsumustes kindlaks tegema, kedagi v. midagi proovile panema. Inimest proovitakse töös. Sind on proovitud ja kergeks arvatud. Armastust peab proovima. Saatus on proovinud mu usku, tahet, mõistust, võimeid. Ta on mu vana proovitud sõber. *Ta näib iseennast proovivat, kui palju ta kiusatusele vastu suudab panna. A. H. Tammsaare. *.. tahan oma tundmusi preili Marchand'i vastu tõsiselt ja mehiselt proovida. E. Vilde. || van teadmiste taset kontrollima. *Kooliõpetaja proovis uusi poisse. O. Luts. || van hindama. *Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita.. E. Vilde.
2. ‹hrl. da-infinitiiviga› midagi teha püüdma. Lamaja proovib pead tõsta, end pöörata. Proovisin tõlkida. Proovi kuidas tahes, suitsetamist jätta ei saa. Proovis ja proovis, aga portree ei tulnud kujutatava sarnane. Kui õige prooviks tangot (tantsida). Võiks ju malet proovida. Ei maksa minna proovimagi, nagunii ei võida. Ta ei proovinudki tõtt teada saada. Proovisin vastu hakata. Olen mitu korda proovinud sulle helistada. Poiss on juba kaua proovinud tüdruku tähelepanu köita. Võiks juba künda, kündi proovida. | (käsu, keelu, ähvarduse, palve jms. väljendamisel). Ära proovigi valetada. Proovi sa vastu hakata! Proovigu veel keegi siin lärmata! Proovi ükski kord õigeks ajaks tulla. Eks proovi ainult ära võtta!

põld ‹põllu 21› ‹s›

1. haritav maa valdavalt lühiealiste kultuuride kasvatamiseks, põllumaa; maa, kus külvikorra järgi midagi kasvatatakse, nurm. Viljakas, kivine, liivakas põld. Kehv põld annab vähe saaki. Mõisa, talupoegade põllud. Põldu harima, kündma, äestama, väetama, seemendama. Vedas põllule sõnnikut. Põldudel kasvas korralik vili. Võtsime põllul kartuleid. Põldudelt on vili juba koristatud. Oder kippus juba põldu minema 'varisema'. Võsastunud kõnnumaa asemel laiuvad siin nüüd põllud. Tal on põldu lai lahmakas käes. Raiesmikust tehti põldu juurde. Kas põld juba traktorit kannab? Põlde ei või välja kurnata. Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda. *Olgu maa nii vilets kui tahes, aga sellele, kes ranna ääres põldu peab, annab meri väetist.. R. Sepp (tlk). | piltl. Katsetused omaloomingu põllul. See on mu esimene samm ajakirjanduslikul põllul. Terminoloogias on veel palju kündmata põldu. *Meie päevil künnavad islandlased oma väikeste kalalaevadega kartmatult vahuseid põlde.. V. Beekman. || sellele külvatav seeme; sellel kasvav vili. Põldu maha tegema. Neil on põllud juba ammu maas. Mehed tahavad põllu õhtuks kokku saada.
▷ Liitsõnad: heina|põld, herne|põld, hirsi|põld, kaalika|põld, kaera|põld, kapsa|põld, kartuli|põld, katse|põld, köögivilja|põld, lina|põld, lutserni|põld, maisi|põld, mooni|põld, naeri|põld, nisu|põld, odra|põld, orase|põld, peedi|põld, porgandi|põld, päevalille|põld, riisi|põld, ristiku|põld, rukki|põld, seemne|põld, segavilja|põld, sibula|põld, suhkrupeedi|põld, suvivilja|põld, talinisu|põld, talivilja|põld, tatra|põld, teravilja|põld, tomati|põld, viki|põld, viljapõld; ale|põld, kesa|põld, kõrre|põld, künni|põld, lõikus|põld, mõisa|põld, põlis|põld, ranna|põld, söödi|põld, uudismaapõld; haridus|põld, keele|põld, kirjandus|põld, kooli|põld, kultuuri|põld, kunsti|põld, luule|põld, muusika|põld, proosa|põld, raamatu|põld, teadus|põld, tegevus|põld, töö|põld, usu|põld, vaimupõld.
2. osa külvikorra maa-alast, väli. *Maa jagati kahte ossa: söödajuurikad ning kartul ühel pool, vikk ja ristik teisel pool. Säärane kahe põllu süsteem andis Rihmale vajaliku aastasööda kätte.. R. Sirge.

raiuma ‹42›

1. terava riistaga hrl. tükeldades, osadeks, katki tehes (pidevalt) lööma. Kirvega raiuma. Hagu raiuma. Raius ja lõhkus puud peeneks. Raius puupaku lõhki. Põrandale on riputatud peeneks raiutud kadakaoksi. Siin on hämar, raiu või endale kirvega jalga. Tapetud siga raiuti tükkideks. Hakkas paku peal liha raiuma. Tünnis on rauaga peeneks raiutud kapsad. Raiub künas sigadele kartuleid, peedilehti, rohtu. Raiub peitliga lauda, puud. Raius mõõgaga väikese puu pooleks. Koera saba on lühikeseks raiutud. Raiub kangiga jääd. Ähvardas mind tükkideks raiuda, kui ma vastu hakkan. Rähni nokk raius kiiresti-kiiresti puud. || tugeva löögiga midagi küljest eraldama. Hakkas langetatud puult oksi raiuma. Raius paku peal kukel pea otsast. Vargal raiuti käsi otsast. *Võitled nagu mõne sajapäise mao vastu ja sured enne, kui jõuad raiuda kõik pead .. A. H. Tammsaare. || pidevate löökidega millessegi süvendit v. auku tegema. Raius kangiga, tuuraga jäässe augu, renni. Alpinistidel tuli jäässe, kaljudesse astmed raiuda. Kaljumäesse raiutud käik, tempel. Müüri sisse on auk raiutud. Uks koridori löödi kinni ja raiuti uus uks nurgatuppa. Palgi sisse raiuti kirvega süvend. || piltl. Kes raiuks selle Gordioni sõlme katki? Raius näitemängu harrastades endale tee suurele lavale. Peeter I raius akna Euroopasse.
2. (puude kohta:) langetama, maha võtma. Metsa raiuma. Mehed läksid metsa puid raiuma. Kraavikallastelt raiuti põõsaid ja võsa. Jõuludeks raiutakse metsast kuuski. Raius küttepuudeks ainult leppi. Palgid raiuti kuivama. Mets on hõredaks raiutud. Käis metsas sihte raiumas 'sihtide rajamiseks puid langetamas'. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. *Ta raius end koos .. mestiits Brunoga üha sügavamale džunglisse. J. Selirand (tlk).
3. terava riistaga mingit materjali töötlema, sellest midagi valmistama, seda viimistlema. Kivi, dolomiiti raiuma. Ümmarguseks, siledaks raiutud kivipank. Raiub parajaid kivilahmakaid vundamendi jaoks. Raiutud tellis 'väiksemaks löödud tellis'. Ühest puust raiutud paat, küna. Nagu kirvega, peitliga raiutud 'nurgelised' näojooned. *Raiusin memmele uue põrsasöömamolli. J. Kross. || (raidkunsti kohta:) tahudes (kivist) valmistama, vestma, voolima, välja raiuma. Hauasambaid raiuma. Graniidist, marmorist, puust raiutud skulptuurid. Ühest kivist raiutud monument. Mälestusmärk raiuti Saaremaa dolomiidist. Kunstnik on paljud aiaskulptuurid raiunud graniiti. Ausammas on raiutud meisterliku käega. || kivisse sisse raiuma. Hauakivisse raiutud kiri. Mälestusmärki raiuti bareljeefid. Seinakivisse on raiutud ornament. Kivisse olid raiutud mingid kummalised märgid. || piltl. Kangelane on kuldtähtedega raiunud oma nime ajalukku. Raamatuisse raiutud tarkused. Need näod on mulle igaveseks mällu raiutud. Valemid olgu pähe raiutud. Raiuge see endale pealuusse!
4. (palkidest) ehitama. Kevadel hakati seinu, maja raiuma. Jõudis sügiseks hoone katuse alla raiuda 'seinad üles raiuda, nii et katus peale sai'. Rannas raiutakse uut laeva. *Töömehed raiusid vanale majaraidale uusi kambreid otsa .. A. Uustulnd.
5. külmrelvaga hoope andma, selle löökidega vigastama v. tapma. Raius mõõgaga paremale ja pahemale, mõlemale poole, enese ümber. Taplus oli hirmus: raiuti vastast kui meeletud. Kasakad raiusid ülestõusnuid hulgaliselt surnuks. *Küürakil kilbi varjus raiusid nad mõõkadega, hoides tagasi vastast .. A. Kalmus.
6. tulerauaga tuld lööma, räksima. Raius tule taela külge. Vanamees raius piibu peale tuld. *Siis võttis ta tulevärgid, raius nii et sädemed särtsusid .. F. Tuglas.
7. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma. Käis öösel jõel kalu raiumas. Võta ahing ja muudkui raiu. *Kord ma raiusin ühe ööga terve hobusekoorma hauge. E. Õun.
8. ägedalt taguma, lööma, vehkima. Haige rabeleb, raiub käte ja jalgadega. Lind raius tiibadega, püüdis õhku tõusta. Lehm ei lase lüpsta, raiub jalaga ja peaga. Hobune raiub eest ja tagant. Rääkis ärritatult ja raius käega õhku. Süda raiub rinnus. *Hoian silmad lahti, nagu käskis veltveebel, raiun au kord hüvakule, kord vasakule .. O. Luts. || (rütmi, ka sellega kaasneva heli kohta). Sõdurid raiusid rivisammu, valvelsammu. Orkester raius rütmi. Seinakell raiub katkematult sekundeid. Kostis sõjamarsside raiuv muusika. Luges oma värsse pisut raiudes. *Inimkeel on kida. / Ei anna edasi su tundeid pühamaid / külm sõna, raiuv värsirida. A. Sang (tlk). || (ägeda köhimise kohta). Haige poiss raius köhida. Teda vaevas ajuti raiuv köha. || (üha peale suruva mõtte kohta). *„Miks? Miks?” raius mõte. Aga vastust ei olnud. K. Ainver.
9. piltl midagi järsult ütlema. Raius käsutades: „Täitke korraldus!” Võttis valvelseisangu ja raius: „Just nii, härra major!” „Teie pole siin käsutaja!” raiusin. *.. raiutakse talle jällegi sissejuhatuseta: „Noh, mis sõna tood?” A. Jakobson. *Raadiost raiutakse võimukaid sõnu, mis vahelduvad käredate marssidega. A. Beekman. || millegi suhtes kindlalt, otsustavalt oma erisugust v. vastupidist arvamust avaldama. Raiub ühte ja sama, üksisõnu, ühtesoodu: „Ma ei tea midagi.” Ei võta teisi kuulda, vaid raiub aina oma. *Kätsa raius surmkindlalt, et olgu teistega kuidas tahes, aga temale olla see selge kui vesi .. O. Jõgi (tlk).

rea|alune

1. ‹adj› (hrl. luuletuse) rea alla kirjutatud; sõnasõnalises vastavuses olev. Originaalile on lisatud reaalune toortõlge.
2. ‹s› reaalune tõlge. Luuletaja tõlgib mis tahes keelest reaaluste järgi.

rehkendama ‹37›

1. arvutama. Peast, sõrmede peal rehkendama. Jüri mõistab hästi rehkendada. Vanasti oli see juba tark mees, kes lugeda ja rehkendada oskas. Võta pliiats ja rehkenda, palju see kokku, välja teeb. Üür rehkendatakse põrandapinna pealt. *Vana-Toomas kirjutas numbreid taskuraamatusse ja rehkendas raha .. M. Rebane. *Rehkendame, kuidas tahes, teie jääte ikka veel minule võlgu. I. Saks (tlk).
2. arvestama. a. kalkuleerima; kaalutlema, endamisi mõtlema. Rehkenda iga inimese kohta viis võileiba. Rehkendasin, mida majaga peale hakata. Olen seda asja rehkendanud ühtpidi ja teistpidi, aga lahenduseni pole jõudnud. Rehkendas, kas minna või minemata jätta. Nüüd peaks kiri juba kohal olema, rehkendas tüdruk. Iga erakond rehkendab, kuidas rahva hääli juurde saada. Rahaasjus on ta väga rehkendav ja kaaluv. *Murekorts laubal, loendas Mai iga kord pekitükke ja rehkendas mõttes, kui palju ja kui tihti võib liha lõigata. R. Lahi. *Ülejäänud poole me pidime maksma sigarettides, rehkendades viiskümmend marka pakk. A. Kork. b. arvesse võtma, silmas pidama. Tuleb rehkendada kohalikke olusid, kohalike oludega, teiste inimestega. Olev rehkendab ainult omakasu. Ta on spetsialist, kelle arvamustega, arvamusi tuleb rehkendada. Sind me ei teadnud tulijaks, tulijana rehkendada. Kõike ei oska alati ette rehkendada. *Kel siin ilmas aega surnutega rehkendada. Surnud elavad omaette, meie omaette. A. H. Tammsaare.

relva|konflikt
relvastatud, sõjaline konflikt. Tuleb vältida mis tahes relvakonflikte piiril.

risk ‹-i 21› ‹s›
mingi toimingu v. ettevõtmisega kaasnev kahju tekke võimalus, võimalik oht; toimimine hea õnne peale, liigjulgus. Risk on suur. Raskel retkel oli risk elugi kaotada. Mina riski ei karda. Ta püüab iga riski vältida. Siin pole mingit riski eksida. Kui pabistama ei hakka, siis erilist riski pole. Tähtsate asjade otsustamisega kaasneb sageli risk. Risk, et asi võib välja tulla, teeb murelikuks. Mehe närvid ei pidanud riskile vastu. Kogu ettevõtmine on seotud suure riskiga. Hulljulgus ja risk võivad viia uutele avastustele. Risk tasus end kuhjaga (ära). Nemad juba riski peale välja ei lähe. Mis sind riskile meelitas? Tarbetul riskil pole mõtet. *Põgenemiseks on vaja vaprust, riski, seiklushimu.. A. Hint. || maj raha kaotamise oht mis tahes majandustehingus, eriti investeerimisel
▷ Liitsõnad: äririsk.

rõhutama ‹37›
esile tõstma, esile tooma. a. nähtavana. Vöö rõhutab taljet. Jumestus rõhutagu neiu loomulikku ilu. Must kleit rõhutas kaamet nägu. Rõhutab oma huuli lillaka kontuurjoonega. Joonistades rõhutab laps seda, mis talle tähtis. Meister oskab viimistlusega puidu ilusat tekstuuri rõhutada. Päikesepaiste rõhutas toa puhtust. Poiss longib rõhutatud ükskõiksusega. Tähtsust rõhutav kehahoiak. b. sõnaliste vahenditega: rõhuga lausudes, olulise väitena esitades, jutus ilmnevana. Mari rõhutab alati oma nime teist silpi. „Ole kokkuhoidlik!” rõhutas ema. Ta rõhutab oma palvet sõnahaaval. Ütles viimase lause pikkamisi, seda eriliselt rõhutades. Rõhutasin, et kõik süüdlased peavad vastust andma. Teates rõhutati, et raha tuleb kohe ära maksta. Seadus rõhutab mõlema vanema võrdsust. Mulle vastati rõhutatud lahkusega, üleolekuga. c. muudel juhtudel (milles võib sisalduda ka nähtavuse ja/või sõnalisuse aspekt). Ta armastab igati oma vanust rõhutada, rõhutab kõigiti oma tähtsust. Naer vaid rõhutas naise halba tuju. Selle muusikateose rõhutatud emotsionaalsus häirib. Nende kodustes suhetes valitseb rõhutatud patriarhaalsus. Suhtub ellu rõhutatud ükskõiksusega. Rõhutas oma heasoovlikkust rikkalike kingitustega. *Hajameelsus võib olla ka tehtud – kui tahetakse rõhutada koletut töökoormust või mis tahes enesetähtsust. E. Tennov.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

semafor ‹-i, -i 10› ‹s›

1. (raudtee) signaalseadeldis, mille tiibade asend v. märgutule värvus näitab, kas läbisõit on lubatud v. keelatud. Avatud, suletud semafor. Semafori roheline, punane tuli. Semafori üles tõstma, alla laskma. Semafor on lahti, rong võib jaamast välja sõita. Üliraske kaubarongi ootel oli igas jaamas semafor avatud. Rong seisab semafori taga. Ühesuunalise liiklemise piirkonnad jõel tähistatakse semaforidega.
2. teadete nähtav edasiandmine käes hoitavate lipukeste mitmesuguste asendite abil. Semafor võimaldab nägemispiirkonnas edasi anda mis tahes sõnumeid.

sopane ‹-se 4› ‹adj›
porine, mudane. Sopased tänavad, saapad, riided. Sopane õu. Tulija oli märg ja sopane. Sügis on sopane aeg. Tüdruk ajas lapiga sopast vett kokku. || räpane. Pliidil seisab sopane pott. Sopane hotell linnaservas. | piltl. *.. ta [= nurgaadvokaat] ei põlanud ühtki riiuasja, olgu see nii sopane kui tahes. E. Bornhöhe.

spetsialiseerima ‹42›
kindlaks otstarbeks ette nägema, teat. alale v. valdkonnale keskendama. Tehas spetsialiseeriti mööblitootmisele. Lasterõivaste valmistamisele spetsialiseeritud ateljee. *Johtuvalt sisevormist tähendab ta [= sõna „edastus”] mis tahes edasitoimetamist ja mis tahes eriala võib teda omas väljas.. spetsialiseerida. H. Saari.

vait kui sukk
täiesti vait. Sattus segadusse ja jäi vait kui sukk. *Tee, mis tahes, mitte häältki, mets vait kui sukk. M. Nurme.

suvaline ‹-se 5› ‹adj›
isiklikul äranägemisel v. heaksarvamisel toimuv v. tehtud, subjektiivne, meelevaldne; vabalt võetud v. valitud, mis tahes; kokkuleppeline. Suvaline arv, suurus, kombinatsioon. Vedelik valatakse suvalise kuju ja suurusega anumasse. Konstrueeritagu kolm suvalist hulknurka. Seaduste, reeglite suvaline tõlgendamine. Ülesanded võib lahendada suvalises järjekorras. Kunsti üle otsustamisel jääb mõndagi suvaliseks. Mänguklotsidest saab kokku seada suvalisi ehitisi. Kirjandi võite kirjutada suvalisel teemal. Võin puhata suvalisel ajal ja suvalises kohas.

sõja|plaan

1. sõjaline tegevuskava. Üldine sõjaplaan nägi ette vastase kiire hävitamise. Sõjaplaanis oli 2–3 kindluse üheaegne piiramine. Luurajad uurivad vaenlase sõjaplaanid välja. Arutleti sõjaplaani üksikasju. Ilma hästi väljatöötatud sõjaplaanita poleks õnnestunud vaenlast ootamatult tabada. | piltl (laua- vm. mängus). Males on oluline aimata vastase sõjaplaane ja ennetada neid. || mis tahes kavatsus v. plaan(itsus). Poiss tuli oma sõjaplaanidega liiga vara välja ja üllatus jäi tulemata. Näppaja tabamiseks tuli kavalam, tõhusam sõjaplaan välja mõelda.
2. kavatsus sõda pidama hakata. Sõjaplaanid naaberriigi vastu. Suguharuvanemad istusid nõupidamistelgis ja haudusid sõjaplaane.

sõjaväelane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
sõj tegevväes teeniv mis tahes aukraadis isik. Eluaegne, elukutseline, kõrgem sõjaväelane. Vahetas sõjaväelase mundri erariiete vastu. Sõjaväelaste seadusrikkumisi uurib sõjatribunal.
▷ Liitsõnad: eru|sõjaväelane, kaadrisõjaväelane.

tagasi|makse
maj laenu tagastamiseks tehtav makse; makse sooritanule mis tahes põhjusel tagasimakstav summa. Tagasimaksete kord määratakse laenulepingu lisas. Laenu tagasimakse tähtpäev on homme. Ärajäänud lennu tõttu tegi firma mõned tagasimaksed.

tahes ‹adv›

1. moodustab koos ase- v. määrsõnadega umbmäärase mööndust märkiva ühendi: ükskõik kes, mis, milline, millal, kui palju jne. Tee mis tahes, mitte ei jõua. See on tõsi, rääkigu nad mis tahes. Ostan selle maali mis tahes hinna eest. Sellest rauakamakast saab sepistada mida tahes. Tulgu kes tahes, karta pole midagi. Töötada tuleb ausalt, ole kelle tahes alam, kelle alam tahes. Laul on nii hästi peas, et võiks kelle ees tahes üles astuda. Ta võib kellel tahes hinge seest süüa. Võid esineda kellena tahes, mind sa ei peta. Olgu kodupaik milline tahes, armsaks jääb ta ikka. Sõna tuleb pidada, olgu sel missugused tagajärjed tahes. Siit saab suitsu osta millal tahes. Olgu kus tahes, meie otsima ei hakka. Mingu kuhu tahes. Võid peole jääda kauaks tahes. Olgu tuul kui vali tahes, meie läheme ikka merele. Vaata kui tahes kaugele, igal pool on meri. Ta võis puhata kui palju tahes, kui tahes palju. Joob mis kole, olgu muidu kui tahes tubli mees, kui tubli mees tahes.
▷ Liitsõnad: igatahes.
2. koos sõnaga tahtmata esineb paratamatust väljendavates ühendites. Patt peab kunagi tahes või tahtmata päevavalgele ilmuma. Tahes või tahtmata jäid põllutööd lõpetamata: tegijaid nappis. Läks pimedaks ja otsimine pidi tahes ehk tahtmata pooleli jääma.

tahes-tahtmata ‹adv›
paratamatult, taht(mis)est sõltumatult, tahes või tahtmata. Koolikorrale peab tahes-tahtmata alluma. Pimenes niivõrd, et tahes-tahtmata tuli kirjutamine pooleli jätta. Imetlesin tahes-tahtmata poisikese järeleandmatust. Minevik meenub mõnikord tahes-tahtmata. Ilus ilm teeb tahes-tahtmata meele rõõmsaks. Lapsele jäi vanaema loetud piiblitekst tahes-tahtmata meelde. Naine kiljatas tahes-tahtmata. Nägin tahes-tahtmata, kuidas noored suudlesid.

tahtma ‹tahan 46›

1. soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma. Midagi väga, kõigest hingest, kogu südamest, ihu ja hingega tahtma. Kes tahab kohvi? Tahtsin veel kooki. Neiu tahtis endale uusi kingi. Ainus, mis ma tahan, on puhkus. Imikud tahavad tihti süüa. Lapsed tahavad palju liikuda. Vana inimene ei taha siin elus enam suurt midagi. Noorik ei tahtnud lapsi. Tahtsin talu tagasi. Tahan magada, lugeda, reisida. Kes see ikka tahab haige olla! Ma tahan sind näha. Külalised tahavad juba lahkuda. Kas sa tahad vastata? Nad ei tahtnud maale elama minna. Kõik tahtsid võitjat õnnitleda. Poiss tahab väga tüdrukut suudelda. Tahab ihust ja hingest mind aidata. Mees tahab rikkaks saada. Tütar tahab edasi õppida. Igale poole tahaks jõuda! Tahan kõike teada. Tahteski ei saanud artiklit õigeks ajaks valmis. Miks sa tahad teistest parem olla? Tahtis karjuda, aga ei suutnud. Kas sa said aru, mis ta tahtis? Teab täpselt, mida tahab. Ma ei tea isegi, mida tahan. Tule kaasa, kui tahad! Tahtis, et ma vastaksin. Tahtsin ju ainult head. Keegi ei taha sulle halba. Kui sa rohkem tahaksid, võiksid paremini õppida. Kõik teed on lahti – tuleb ainult tahta. Ta ei oskagi tõsiselt tahta. Naised tahavad igavesti noored olla. Mõni mees tahab naine olla. Kiirustasin (enese) tahtmata sammu. Ainuski juuksekarv ei lange jumala tahtmata (jumaliku ettemääratuse kohta). Käisin töökohta tahtmas 'küsimas, otsimas'. Mida sa must tahad? 'mis sul minuga asja on'. Mida sa sellega öelda tahad? 'mida sa sellega mõtled'. Sinul ei ole siin midagi tahta 'otsustada, mõelda'. Mis tast tahtagi 'tast polegi midagi loota'. Mis seal tahtagi – vana pill. Said mis tahtsid! 'paras sulle'. | (kasut. tagasihoidlikus, reserveeritud pöördumises). Tahaksin sind tänada heade soovide eest. Kas te ei tahaks ühe koha võrra edasi istuda? | (loomade kohta). Koer tahab välja. Hobune tahab edasi minna, aga peremees hoiab teda tagasi. Näe, kass tahab puu otsa ronida. || kavatsema, plaanima. Arst tahab mind haiglasse panna. Linnavalitsus tahab põlispuud maha võtta. Tahtis aknad ära pesta, aga ei viitsinud. Isa tahab tulevikus maja ette iluaia rajada. *.. ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab. O. Luts. || õigeks, heaks, vajalikuks pidama; heaks arvama. Kui tahan, siis ütlen, ei taha, ei ütle. Tee, kuidas ise tahad. Ärritusin rohkem, kui tahtnuksin. Tegin, mis tahtsin. || kedagi (seksuaalselt) ihkama, himustama; abikaasaks soovima. Mari ei tahtnud oma meest. Koledat naist ei taha keegi. Naised on seda meest alati tahtnud. Ta oli tahetud tüdruk. *Ma tahan sind, olen sind juba nii kaua tahtnud .. T. Vint. *Käina kaupmees Sookail käind Ülajõe Elnat tahtmas. H. Sergo. || (tasuks soovima). Palju sa selle koorma eest tahad? Mida õuntest tahate?
2. (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha:) (tungivalt, vältimatult) vajama. Lähme heinale, kuhi tahab püsti panna! Põld tahab künda, kartul tahab võtta. Jalad tahavad puhata. Siinne maa tahaks kraavitada. Majale tahaks uus katus panna. Laud tahaks vahel pesta ka. Mul tahtis kodus koorem puid saagida. Surnu tahab matmist. Elu tahab elamist, töö tegemist. Seelik tahab triikimist. Põhjapoolne korter tahab kõvasti kütmist. Auto tahab remonti. See poiss tahaks vitsu. Varjutaimed tahavad õhurikast huumusmulda. Kala ei taha kaua keeda.
3. (osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas v. oleks võinud juhtuda:) kippuma, pidama. Uni tahab tulla. Tädi tahtis enda pimedaks nutta. Tahtsin ennast haigeks naerda. Tahtis naerust nõrkeda. Sisikond tahtis välja tulla. Koer tahtis kassi taga ajades perenaise jalust maha joosta. Kuuldi appihüüdu ja nähti, kuidas poisike uppuda tahtis. Kära tahtis kurdiks teha. Jõud tahtis põlvist kaduda. Külm tahab ära võtta.
4. ‹eitusega› osutab, et millegi toimumine on takistatud, puudub eeldus millekski. Kala ei taha võtta. Uni ei taha tulla. Tüdruk ei tahtnud ega tahtnud teistega harjuda. Haav ei taha kuidagi paraneda. Plekk ei taha välja tulla. Töö ei taha edeneda. Asjast ei tahtnud midagi välja tulla. See ei taha mulle pähe mahtuda. Jutt ei tahtnud lõppeda. Laulud ei taha lõppeda. Mantel ei tahtnud kuidagi varnas seista. Ei tahtnud oma silmi uskuda. Tüdruk on nii suureks kasvanud, et ei taha teda äragi tunda.
5. ‹da-infinitiivis olema-verbiga› osutab, et miski pretendeerib millelegi, selleks vajalikke eeldusi omamata. Liivane plats maja ees tahtis iluaed olla. Tegi suuga liigutuse, mis tahtis naeratus olla. Film tahtis naljakas olla.
6. esineb kindlakskujunenud ühendites vrd tahes Vaata kuidas tahad, kallas ei paista. Kussuta titte niipalju kui tahad, ikka ei jää magama. Ma ei luba, palu palju tahad. Mina ei võtnud, tehke mis tahate. Tee mis tahad, tagaajajad maha ei jää. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

teooria ‹1› ‹s›

1. teaduslike mõistete, väidete, mõtteliste eksperimentide ja tõestuste terviklik süsteem, mis kirjeldab ja seletab mingit tegelikkuse valdkonda; mis tahes mõtlemistulemuste terviklik loogiline süsteem, õpetus. Fundamentaalne teooria. Täppis-, loodusteaduslikud teooriad. Filosoofilised, kosmoloogilised, matemaatilised teooriad. Diferentsiaalvõrrandite, ridade teooria. Juhuslike protsesside, meetriliste ruumide teooria. Gravitatsioonivälja teooria. Keeleuniversaalide, automaatse tõlkimise teooria. Teooria esitus, rakendused. Teooriat looma, arendama, katsetama. Aegade jooksul teooriad vahetuvad. Selles teoorias on mõned nõrgad kohad. Üksteisele vasturääkivad teooriad. Teooria leidis kinnitust praktikas. Teoorias on ta kursuse tugevaim.
▷ Liitsõnad: aatomi|teooria, arvu|teooria, avangu|teooria, elastsus|teooria, elektron|teooria, evolutsiooni|teooria, füüsika|teooria, graafi|teooria, gravitatsiooni|teooria, hulga|teooria, informatsiooni|teooria, juhtimis|teooria, järjekorra|teooria, kabe|teooria, kirjandus|teooria, konvergentsi|teooria, kunsti|teooria, kvant|teooria, majandus|teooria, male|teooria, mutatsiooni|teooria, muusika|teooria, mängu|teooria, peegeldus|teooria, plastsus|teooria, pärilikkus|teooria, raku|teooria, rassi|teooria, relatiivsus|teooria, resonantsi|teooria, revolutsiooni|teooria, riigi|teooria, rände|teooria, rühma|teooria, sarnasus|teooria, süsteemi|teooria, tekke|teooria, tunnetus|teooria, tõenäosus|teooria, tõlketeooria; meta|teooria, väär|teooria, üldteooria.
2. seletus, arvamus, oletus. Mul on juhtunu kohta oma teooria. *Tal oli teooria, et mitte palitu, vaid lõdisemine kaitsvat inimest külmetuse eest. V. Panso.

tootmis|viis [-i]
maj mis tahes toote valmistamisel kasutatav tööviis. Põllumajandus läheb järjest enam üle tööstuslikele tootmisviisidele.

tulema ‹tulla, tulin, tullakse 39›

1. (eesmärgile osutamata:) lähenedes liikuma. a. (inimese v. looma kohta). Eemal maanteel liigub keegi, ei saa aru, kas tuleb või läheb. Tuleb aeglaselt, kiirustades, lonkides, joostes, longates. Sibab, tipib, vehib tulla. Tule ruttu, tule kiiremini! Tulin jalgsi, hobusega. Ema tuli lauda poolt. Kust sa nüüd tuled? Ta laulis tulles. Inimesi voorib tulla. Vahetpidamata tuldi ja mindi. Läks tuldud teed tagasi. Lapsed tulid ees, koer tuli nende kannul. Lehmakari tuli mööda teed. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Ettevaatust, tramm tuleb! Nurga tagant tuli mootorratas. Mereselg oli lage: mitte ühtegi laeva polnud tulemas. Pilved tulevad ja lähevad. Tugeva tuulega hakkasid jääpangad üha kiiremini tulema. Lained tulid aeglaselt randa. c. (sademete jm. ilmastikunähtuste kohta). Eile tuli kõvasti vihma. Lund tuli kui kotist. Ja kus siis hakkas alles rahet tulema! Nendest pilvedest vihma ei tule. Sadas, tuli isegi mitu raksu äikest. *Kolm päeva tuli tuult. Siis vaikis. A. Mälk.
2. eesmärgipäraselt lähenedes kuhugi (v. kusagilt) liikuma. a. (seoses kohaga). Tule minu juurde! Tule mulle lähemale! Tule istu siia laua äärde! Tule ruttu tuppa! Kõik tulid õhtul koju. Tulin poest, kinost. Lapsed tulid metsast, järve äärest. Ära enam minu silma alla tule! Ära karda, tule lagedale! Kas tema ka sinna tuleb? Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Ei mina teie jalgu 'teile takistuseks' tule. Tule eile meile! (rahulolematust, imestust jms. väljendav ütlus millegi segase kohta). Kus viga näed laita, seal tule ja aita. | piltl. Ta tuli kirjandusse luuletajana. Katsu pilvedelt 'unistustest' maa peale tulla. Praegu tuleme omadega mäele 'saame hakkama'. Lavale tuli 'toodi' uus ooper. On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada. Sõnad tulid raskelt üle huulte. Õnnesoovid tulid südamest. b. (seoses tegevusega). Tule sööma, tantsima! Ta tuli ametit õppima. Rein tuli koolivaheajal koju käima. Tule meid ikka vahel vaatama! 'külasta meid vahel'. Tulin sulle tere ütlema. Kas tahaksid meile tööle tulla? Sõbrad tulid meile külla, lõunale. Peeter tuli Marile kosja. Kes tuleb minuga koos jalutama, marjule, kalale? Kas tuled mulle veidi appi? Tuleme homme sinu jutule. Tulen ühes asjas sinu palvele. Vaenlane tuli rünnakule 'ründas'. Tuli töölt, koosolekult üpris hilja. Ta tuleb mustikalt, ujumast, jahilt, matkalt. Mehed tulid lahingust, luurelt. Röövlid tulid kallale. Algul sõimas, siis tuli mulle kätega külge. Võlausaldajad tulevad kaela peale. Tule meile tülis vahemeheks. Kas tuled mulle (naiseks)? – Sinule ma küll ei tule. Ära kohe tulegi sellise jutuga! Tuli oma ettepanekuga, plaaniga, murega lagedale 'tegi selle teatavaks, ütles selle välja'. Kes sina oled, et tuled 'hakkad' mind keelama! Tulge jaole, Jüri teeb kõigile välja! Rebane tuli kanavargile, paha peale. Tule jumal, taevas appi, tema ei teagi! heldene aeg (imestust, üllatust väljendav hüüatus). | piltl. Aknast tuleb valgusvihk. Ole ettevaatlik, et sealt mõni kivi sulle pähe ei tule 'kuku'. Tõbi, haigus tuli kallale. Üks häda tuleb teise otsa. Siit võib veel sekeldusi, pahandusi kaela tulla. Rasked mõtted tulevad kiusama. Õnnetus ei hüüa tulles. *Sadas lund, nüüd valge maa – / tuli päikegi / pilve tagant vaatama .. E. Enno.
3. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama, esile ilmuma. Kraanist ei tule vett. Haavast hakkas verd tulema. Oja kaob maa alla, tuleb siis uuesti nähtavale küla esimeste majade juures. Linnamäe kaevamisel tuli päevavalgele rohkesti kivi-, luu- ja pronksesemeid. Ümbrikust tulid nähtavale ajaleheväljalõiked. Vaata, kas teiselt kanalilt 'televiisoris' ka midagi tuleb. See sõnatüvi tuleb esile veel mõnes adverbis. *Nüüd tulebki juba [veest] võrk, aga ... tühi. M. Raju.
4. kostma, kuulda olema, kuuldavaks saama. Raadio oli lahti, sealt tuli muusikat. Hääl tuli nagu maa alt. Piksemürin tuli järjest lähemalt. Surija kurgust tuli kuuldavale tume korin. Hüüdis küll, aga vastust ei tulnud. *Seni rahulik näoke [imikul] tõmbab nüüd kirtsu .. ja siis hakkab tulema üks „puää” teise otsa. P. Krusten. || (laulu, jutu kohta). Mehed, laske lauludel tulla! Lase tulla, mis sul öelda on.
5. (seoses seisundi, oleku v. olukorra kujunemise ja muutumisega). a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. protsesside kohta). Lapsel hakkavad vist hambad tulema. Kassipojal tulevad varsti silmad pähe 'saab nägijaks'. Lehm on kevadel lüpsma tulemas. Maasik tuleb teist korda piima 'pärast teist poegimist lüpsma'. Haige tuli meelemärkusele, teadvusele. Ära tee seda, tule ometi mõistusele! 'võta aru pähe'. Nii kahju, et pisarad tulevad, vesi tuleb silma. Kananahk tuleb ihule, kui see õudus meenub. Tal tuli hirm nahka. Minu peale tuli suur rõõm. Siis tuli minulgi hale meel. Kõhkles, siis tuli mingile otsusele. Kas sul tuleb mõni hea mõte pähe? Jaak tuli heale mõttele. Tal ei tule mõttessegi meid kahtlustada. Sellele, selle peale 'sellisele mõttele' ma ei tulnudki. Tal ei tulnud sellist võimalust pähegi, mõttessegi. Mitte ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Pill tuleb pika ilu peale. b. (elutute objektide, nähtuste vms. kohta). Sitke juur, ei tule rebides katki. Auto on äsja remondist tulnud. Vorstid tulid just ahjust. Tulid tarvitusele uued tööriistad. Miniseelik tuli taas moodi. Opositsioon tuli lõpuks võimule. Mitu laulu tuli kordamisele. See küsimus tuleb arutusele, otsustamisele järgmisel koosolekul. Pikapeale tuli tõde päevavalgele. Pettus tuli ilmsiks, avalikuks. Aga kui see asi ükskord siiski avalikuks tuleb, mis siis saab? Peagi tuli ilmsiks, et olin oma teadmisi ülehinnanud. *Taevas tuli tähti täis, kuusirp hakkas paistma .. J. Parijõgi.
6. (hrl. ajaliselt:) saabuma, pärale v. kätte jõudma. Ema ei olnud kodus, aga pidi varsti tulema. Kõneleja hilineb, tuleb alles kella viieks. Delegaadid tulid kohale. Kas täna posti tuli? Sulle tuli kiri, telegramm, mingi teade. Kauplusse tuli 'toodi' värsket kala. Kevad tuli sel aastal varakult. Tuli hommik, õhtu. Tuli esimene koolipäev. Peretütrel on varsti pulmad tulemas. Küll kord tuleb aeg, kus .. Räägitakse, et sõda tuleb meiegi maale. Gripilaine tuli jaanuaris. Siis hakkas teistest maadest imelikke kuuldusi tulema. Tuleks ometi uni! Pärast meid tulgu või veeuputus. | piltl. Nüüd on tulnud minu tund teile tasuda. Paistab, et järg on meie kätte tulnud. Taat arvas, et tema (viimne) tunnike on tulnud 'hakkab surema'. || (tervitusväljendis saabunud külalisele). Tere tulemast, kallis onupoeg! Peremees ise ütleb kõigile tere tulemast. || piltl (lapse sünni kohta). Abiellus, siis tulid lapsed. Esimene lastest oli tüdruk, siis tuli kolm poissi. Naisel on juba teine laps tulemas 'on teist korda rase'. *Milleks üldse maailma tulla, kui seda maailma ei nähta? A. Valton (tlk).
7. tekkima, ilmuma, sugenema, sündima. Kätele tulid vistrikud. Kukkumisest tuli suur muhk otsaette. Laubale tuli higipiisk. Äkki tulid külmavärinad. Haige näole on juba pisut jumet tulnud. Jalgadesse tuli nagu uut jõudu. Mälestusi heietades tuleb silme ette lapsepõlvekodu. Tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub. Jutus tuli vaheaeg. Lahendused tulid nagu iseenesest. Sellest on meil mitu korda juttu tulnud. Meil ei ole see jutuks tulnud 'sellest juttu olnud'. Süüdistustel ei paistnudki lõppu tulevat. Seemnest kasvab taim, pungast tuleb õis. || piltl (kusagilt pärinemise, lähtumise kohta). Maarahva hulgast tulnud haritlased. See sõna võib olla tulnud muinaspõhja keelest. Kas sa tead, millest selle koha nimi on tulnud? *.. luges meile ette Tuglase „Androgüüni päeva”, et näidata, kui ilus ja värvirikas on Tuglase sulest tulnud eesti keel. K. Ird.
8. ‹hrl. 3. pöördes› saama (6. täh.), kujunema. a. osutab mingile saavutusele, tulemusele. Tuli võistluste, turniiri võitjaks. Meie sportlane tuli kolmandaks, 3. kohale, pronksmedalile. Antsust tuli üllatusvõitja, mina jäin teiseks. Esimene värav tuli Lepneri pealelöögist. Jaanist tuleb hea sõdur. Tütrest tuli kuulus laulja. Sellest poisist tuleb veel tubli mees. Ei temast spordimeest tule. Katist ja Matist tuli paar. Nii raskesti vigastatud, ei sellest mehest enam elulooma tule 'ei jää elama'. Sellest riidetükist tuleb seelik. Kitsas ruumis tuli õhust puudus. Oleksin ära ostnud, aga rahast tuli puudu 'raha ei jätkunud'. Sellest asjast ei tule midagi head. Sellest kõigest võib veel pahandus tulla. Viivitus võib veel asjale kasukski tulla. b. (seoses omadusega). Maja tuleb kahekorruseline. Raamatu kolmas osa tuli teisest lühem. Pilt ei tulnud just ilus. Suvi tuli vihmane. Öö tuli tuulevaikne. Sel aastal tuli hea viljasaak. Reis tuli viperusterohke. Ühiselamus tuleb odavam kui erakorteris. Täna paistab päris hea ilm tulevat. *Kuidas Madis ka püüdis, ikka tulid tema tööd loogilised, kuivavõitu .. E. Vetemaa. *Räägitakse, et mina olevat rohkem isasse tulnud, tema jälle rohkem emasse. J. Semper. c. (seoses teat. hulga v. määraga). Tallinnast Tartusse tuleb umbes 185 kilomeetrit. Palju siit otse läbi metsa maanteeni tuleb? Naabertaluni tuleb pool tundi astumist. Algul arvati maksma minevat 1000, pärast aga tuli ainult 700 krooni. Siit paistab kena kopikas, kena summa tulevat. Kontrollisin arve üle, tuli ligi viiskümmend krooni vähem. Ma võtan selle pildi, palju mul tuleb (maksta)? Raha tuli kui raba 'saadi suurel määral'. *Kolleegid – neid tuli ligi paarkümmend – olid kõik minust vanemad .. V. Saar. *Kala tuleb vähe ja seegi on mitmest sordist, see ei lähe külmutusele. Ü. Tuulik.
9. juhtuma, toimuma, aset leidma. Astusin sulle jala peale, see tuli täiesti kogemata. Tülid ja riiud naabrite vahel ei jäänud tulemata. Peagi tuli naistel köögi kasutamise pärast ütlemist 'sõnavahetust'. Ei tea, mis siis oleks tulnud, kui ta teisiti oleks käitunud. Kuidas see küll tuli, et ta nii tähtsa asja unustas! *.. ja sellepärast võib nõnda tulla, et Villu toob Eevi Katkule .. A. H. Tammsaare.
10. tingitud olema, johtuma, tulenema. Haigus tuli külmetusest. Kõik need hädad tulevad sul närvidest. Tema protestivaim tuleb karmist kodusest kasvatusest. See kõik tuli pererahva õelusest ja ihnsusest. Millest see küll tuleb, et neil alati puudus majas on. *Sõna tuli sõnast, jutt jutust .. A. Hint.
11. (tee, jõe jne. kohta:) kulgema. Kust see tee tuleb? Suur maantee tuleb Tartu poolt ja läheb Võru poole. Raudtee tuleb läbi metsa. Jõgi teeb Võrtsjärve poolt tulles käänaku. Mäeahelik tuleb siin peaaegu mereni. Esikust tuleb uks otse kööki. *.. ojake tuli metsast, lauldes oma käänulises ja kividerohkes sängis. E. Krusten. || (millegi paiknemise kohta sel kulgemisteel). Seda teed minnes tuleb paari kilomeetri pärast Holstre. Läksime edasi: metsa järel tulid külad põldude ja heinamaadega. *Siin peab olema veel üks uks, siis tulevad mõned trepiastmed, ohoo – seal need ongi! A. Jakobson.
12. ‹hrl. ma-infinitiivis› kusagilt ära, mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Kui võimalus avanes, panin kohe tulema. Mulle aitab, jooksin tulema! Katsus, et tulema sai. Sain, pääsesin sealt tulema. Lõpuks lasti ta ikkagi tulema. Kupatati, aeti tööga mittetoimetulemise pärast tulema. Lõi ukse kinni ja tuli oma teed, tuli tulekut. *Tema tahab võib-olla saata ühe paki, aga nüüd jääb mõtlema, mõtleb, ja paneb tulema kaks. H. Lepik (tlk). *Ja rammu! Kuhu käe taha panid, sealt pidi tulema. H. Sergo.
13. ‹üksnes 3. isikus da-infinitiiviga› vaja olema, kohustatud v. sunnitud olema, pidama. Enne söömist tuleb käsi pesta. Homme tuleb meil vara tõusta. Haige tuleb haiglasse toimetada. Heinaajal tuli abilisi palgata. Mis parata, see teekond tuli ette võtta. Tuleb järele vaadata, mis nad seal on teinud. Tuli kiiresti päästa, mis veel päästa andis. Ettenähtud graafikust tuleb kinni pidada. Mõistis, et tuleb hakata teisiti elama. Ajaga tuleb kaasas käia. Järgmises peatuses tuleb meil maha minna. Tal tuli taluda mõnitusi ja nälga. Raha oli vähe, tuli kehvalt läbi ajada. Meie meeskonnal tuli 0:2 alla vanduda. Ei tule unustada, et .. Mis nüüd tuleks ette võtta olukorra parandamiseks? Käsikirja tuleks veel pisut kohendada. Otsus tulnuks tühistada. *Ja ta otsustas, et mahajäetud Kivimäe ots tuleb uuesti põlluks teha, et kivid tulevad välja võtta, tulevad puruks lasta. A. H. Tammsaare.
14. ‹ka eitavalt› esineb püsiühendeis, mis väljendavad kinnitust, möönmist. Tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe. Mina olen otsustanud, tulgu mis tuleb või saagu mis saab. Pean eksami sooritama, tulgu mis tahes. *Ei tule neid pulmi tulemaski! B. Alver.
15. osutab millelegi tulevikus toimuvale v. osaks langevale, sageli täh. ‘saab olema’. Siia tuleb 'ehitatakse' karjalaut. Palk tuleb sul korralik. Kui nii edasi läheb, siis tuleb sul veel ametivõimudega tegemist. Neid riistu võib sul endal veel tarvis tulla. *.. aga küllap ta temaga juba asjad joonde ajab, kui peaks tarvis tulema. A. H. Tammsaare.

tõlkima ‹tõlgin 42›

1. suulist v. kirjalikku teksti teises keeles edasi andma, teksti ühest keelest teise keelde vahendama. Suuliselt, kirjalikult tõlkima. Sõna-sõnalt tõlkima. Tõlgi, mis ta ütles. Tõlgi, mis siin on kirjutatud. Tõlgib tarbetekste, ilukirjandust. Kõne tõlgiti kolme keelde. Ta teeb tõlkides üsna palju vigu. Tõlgib üsna vabalt. Kuidas seda sõna, ütlust tõlkida? Romaan on tõlgitud saksa keelde. Lepingu tekst tuleb tõlkida inglise keelde. Esperantosse tõlgitud kataloog. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Vene keelest tõlgitud luuletus. Tõlkinud M. M. (märkus tõlke juures). Tõlkides läheb luulest üsna palju kaduma. Tänapäeval on masinadki võimelised tõlkima.
2. mis tahes märgisüsteemi teisega asendama; millegi kohta sõnadeta, sümbolite vm. väljendusvahendite abil informatsiooni vahendama. Joon on abstraktsioon, millega saab loodust pildikeelde tõlkida. Ptolemaios tõlkis Aristotelese kujutluse universumist geomeetria keelde. Programmeerija tõlgib lahendamist vajavad ülesanded arvutile arusaadavasse keelde. *Viipega tõlkis ta segase ütluse selgeks. Vesipapp.

töö ‹illat töösse e. töhe 15› ‹s›

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. || ‹illatiivis ja inessiivis› (esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

töö|koht

1. asutus, ettevõte vm., kus keegi töötab. Lasteaed on ta esimene töökoht. Vahetas töökohta ja on nüüd ametis endise konkurendi juures. Elab töökoha lähedal.
2. kindlapiiriliste ülesannetega palgatöö asutuses, ettevõttes jm., ametikoht; töötamise võimalus ühele inimesele. Alatine, ajutine, kindel, uus töökoht. Kaotasin töökoha. Tal pole töökohta. Töökohta otsima. Sai töökoha kaubamajas. Leidis töökoha raamatupidajana. Pakun sulle müüja töökohta. Toimetuses pole vabu töökohti. Ta töökoht koondati. Uusi töökohti looma.
▷ Liitsõnad: põhitöökoht.
3. tootmispinna v. tööruumi osa, kus töötaja töötab. Siin toas on neli töökohta. Töölised asusid oma töökohtadele. Töökohtade valgustus. || mis tahes juhuslikum töötegemise paik; töömaa. Raamatukogu sai ta sagedaseks töökohaks. Maastikuarhitekti uueks töökohaks sai Alu mõisa park.

tööstus|toode
tööstusliku tehnoloogiaga valmistatud toode; tööstusettevõttes valmistatud mis tahes toode

umb|määrasus ‹-e 5›
(< as umbmäärane). Sõnaühend mida tahes väljendab umbmäärasust. Igasugune umbmäärasus annab toitu kuulujuttudele.

universaalne ‹-se 2› ‹adj›
üldine, üld-, kõikehaarav, universaal-. Universaalne protsess. Universaalsed seaduspärasused, mõisted, väärtused. Rakendab teadustöös universaalset meetodit. Koostatakse nii universaalseid kui erialaentsüklopeediaid. Toodeti universaalset, kõigile vanusegruppidele sobivat riietust. See liim, puhastusvahend on universaalne 'mitmesuguste materjalide puhul kasutatav'. Universaalne detsimaalklassifikatsioon bibl üldine kümnendliigitus, lüh. UDK. Muusikat võib lugeda universaalseks keeleks. Universaalset palavikuravimit pole olemas. || mitme otstarbega v. üldotstarbeline. Universaalne mõõteriist, elektronarvuti. Puuviljahoidlaid on universaalseid ja spetsiaalseid. Universaalse puidutöötlemismasinaga saab saagida, hööveldada, freesida, puurida jne. Hankis endale kõige universaalsema treipingi. || teadmistelt, oskustelt v. võimetelt mitmekülgne. Universaalne Lomonossov oli füüsik, keemik, tegeles meditsiini, kirjanduse ja ajalooga. Vajame universaalset töömeest, kes saaks hakkama nii ekskavaatori, buldooseri kui mis tahes muu masinaga. Kümnevõistleja peab olema universaalne sportlane.

vaba|kaubandus
maj riikidevaheline, mis tahes seadusandlike jm. piiranguteta kaubavahetus

vahetus|väärtus
maj
1. hüvise omadus olla vahetatav mis tahes teise hüvise vastu
2. hüvise väärtus, mis avaldub tema vahetamisel mõne teist liiki hüvise vastu

vaip ‹vaiba 23› ‹s›

1. tekstiilist, hrl. telgedel kootud ese põranda-, seina- vm. kattena. Villasest lõngast, siidist, sünteetilisest kiust vaip. Punasest plüüsist vaip. Tikitud, varrastel kootud vaip. Lillelise, geomeetrilise mustriga vaip. Pärsia vaibad. Roositud kirjadega Muhu vaip. Põrandal, maas, seinal on suur vaip. Põrandaid katsid vaibad. Diivan oli kaetud pehme vaibaga. Kloppis 'puhastas kloppides' õues vaipa. Lendav vaip 'võluvaip, millega muinasjutukangelane lendab mis tahes kohta'. | piltl. Muru roheline vaip. Istusime maha sambla sametisele vaibale. Puudealust maapinda kattis kollastest lehtedest vaip. Maa kattus lume koheva valge vaibaga. Orased katsid juba põlde rohelise vaibana. *Õrn uduvine kattis niidetud heinamaad halli õhukese vaibaga. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: gobelään|vaip, kaltsu|vaip, katte|vaip, keelim|vaip, narmas|vaip, palve|vaip, pilt|vaip, plüüs|vaip, põim|vaip, põranda|vaip, rüiu|vaip, saani|vaip, sadula|vaip, samet|vaip, seina|vaip, siid|vaip, sõlm|vaip, taft|vaip, viltvaip; võluvaip; lehe|vaip, lille|vaip, lume|vaip, muru|vaip, pilve|vaip, sambla|vaip, taimevaip.
2. voodivaip, (voodi)tekk. Triibuline vaip. Vateeritud vaip. Puges voodisse vaiba alla. Tõmbas end vaiba all kerra. Poetab end pikkamisi vaiba alt välja. Kohendas endale, lapsele vaiba peale. Oli magades lükanud endal vaiba pealt. Tõmbas endal voodis vaiba üle pea. Kattis haige hoolikalt vaibaga.
▷ Liitsõnad: karus|vaip, sulgvaip.
3. etn naiste suur piklik villane õlakate; sõba

vaist ‹-u 21› ‹s›

1. instinkt, loomusund. Elusolenditele on omane enesesäilitamise, soojätkamise vaist. Temas oli säilinud mingi looduslapse vaist. Põgenik talitas suuna valikul rohkem vaistu kui mõistuse järgi. Loomade ürgsed, kaasasündinud vaistud. Koertel on tugev vaist halbade inimeste äratundmiseks. Vaist sunnib rändlinnud lahkuma. Vaistule alludes ujuvad lõhed mööda jõgesid ülespoole kudema.
▷ Liitsõnad: elu|vaist, ema|vaist, naisevaist.
2. ebamäärane sisemine tunnetus, (õige) aimdus, intuitsioon. Õpetajal peab olema pedagoogilist vaistu ja takti. Ansambli liikmete peen muusikaline vaist. Selleks tööks vajatakse tehnilist, kunstilist vaistu. Kogenud meremehe vaistuga orienteerus hästi kariderohkes väinas. Terava silma ja hea vaistuga luuraja. Tal on suurepärane vaist sobiva inimese leidmiseks. Mingi vaist ütles, et seda inimest ei saa usaldada. Vaist hoiatas, manitses meest ettevaatusele. Antud olukorras toimisin vaistu järgi. Ta on vaistude inimene. *Mul on niisugune vaist, et kui mulle inimene ei meeldi, siis ei meeldi, tehku ja olgu kuidas tahes. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: keele|vaist, kunsti|vaist, ärivaist.

varju|paik

1. paik, kus keegi leiab varju v. ulualust; peidupaik. Sellise koerailmaga on heinaküün väga sobiv varjupaik. Koobas oli ainsaks varjupaigaks langevate kivide eest. Linnust kasutati varjupaigaks, varjupaigana vaenlaste eest. Soosaared pakkusid sõja ajal ümbruskonna küladele varjupaika. Suvituslinnas leidub varjupaika nii rikkale kui vaesele. Linnu-uurija leidis endale varjupaiga mahajäetud tuletornis. Põgenikud ehitasid, tegid metsa varjupaiga. Maa-aluses varjupaigas ei tohtinud tuld teha. Hulkuvad koerad ja kassid püütakse kinni ja viiakse loomade varjupaika. Nahkhiired kolisid oma suvistesse varjupaikadesse puuõõnsustes ja pööningutel. Öösel tuleb ämblik oma varjupaigast välja. | piltl. *Aga iseenda eest ei ole inimesel varjupaika. Põgene nii palju kui tahes, ikka jääd tabatavaks. K. Rumor.
2. koht, kus põgenikule on tagatud isikupuutumatus. Pagulane taotleb poliitilist varjupaika. Tal õnnestus varjupaika saada naaberriigis.
3. peavarjuta inimeste ööbimispaik v. kodu (hrl. varasemal ajal). Kodutute, vaeste, pidalitõbiste, vaimuhaigete, orbude, leidlaste varjupaik. Naiste varjupaik turvakodu perevägivalla all kannatavatele naistele. *Lõpuks leiti Maiele sobiv koht kristlikus poolkloosterlikus tütarlaste varjupaigas, kuhu võeti kasvatada luteriusulisi vanemateta tütarlapsi. A. Paas.

varrud ‹6› ‹s› pl
ristsed. Teda kutsuti varrudele. Käis ristipoja varrudel. Varrudeks tapeti loom ja tehti õlut. *Oma lapsele peame tingimata seisusekohased varrud tegema, olgu muuga kuis tahes. A. H. Tammsaare. | ‹väliskohakäänetes ka ainsuses›. Võttis varrule kaasa hõbelusika. Nende esikpoja varrul oli palju külalisi.

viks1 ‹-i 21› ‹adj›
korralik, tubli, usin; kärmas. Viks tüdruk, koolilaps, perenaine. Viks ja virk naisterahvas. Kõigiti viks mees. Lapsena oli ta päris viks poiss. Tema ema on väga viks inimene. Piiga oli viks ja traks, vaata kust küljest tahes. Kingitusi said üksnes viksid lapsed. Püüdis söögilauas olla eriti viks ja viisakas. Ole ikka viks ja tee, mis kästakse. Peretütar oli kõige viksim. Minia on viks näputööd tegema. Viks käsku täitma. Väike viks koer. Viksid viiakse mehele, targad pannakse tanule.

voli ‹11› ‹s›

1. õigus, võim, luba millekski, vabadus midagi teha; meelevald, võimus. Tal on voli teha, mis tahab. Nüüd on sul voli valida, õpetada, käsutada. Neil pole voli rahva eest otsustada. Sõjameestele anti piiramatu voli röövida ja tappa. Inimesel pole enam vaba voli mõteldagi! Lastele anti õhtuni vaba voli. Isa andis pojale äris täie(liku) voli. Perenaine on jätnud miniale liiga suure voli. Tüdruk on võtnud voli ulaelu elamiseks. Ei osanud arvatagi, et poisil juba niipalju voli käes. Andeksandmise voli minul ei ole. Meistril on õpipoisi üle voli. Kogu voli ja võim on peremehe käes. Kel võim, sel voli. Rahvas sattus vallutajate voli alla. Elati mõisniku voli ja hirmu all. Lõpuks pääses poiss kiusajate voli alt. *Vanaemal oli perenaise voli, Maarja [oli] jälle töötegija ja vaevanägija. H. Sergo. *.. valgekaart rüüstab siin omaenda voliga. A. Kivikas. | piltl. Ei maksa oma tunnetele voli anda. Mees andis purjuspäi vihale, raevule voli. Kahtlus võttis voli. Kirjanik andis oma fantaasiale vaba voli. Vahtisin pilvi ja andsin mõtetele voli. Nüüd andis tüdruk pisaratele voli. Suul oli vaba voli käes, naised aina rääkisid.
2. tahtmine, äranägemine, suva. Neil on vabadus elada oma voli järgi. Poisid võtsid omal volil 'omavoliliselt' paadi ja läksid merele. Piparkoogid on laual voli pärast 'volilt' võtta. Kõigil oli aega voli pärast käes. *.. olen jumalate kuningas ja võin oma voli järgi mis tahes kujul ilmuda .. H. Rajandi (tlk).
vrd omavoli

või
I. ‹konj› eraldav sidesõna
1. seob alternatiive väljendavaid sõnu v. lauseosi. Nüüd või ei iialgi! Olla või mitte olla? Raha või elu! Kumb tuleb, kull või kiri? Tüdruk võis olla nii nelja- või viieaastane. Armastas matkata ainult jalgsi või jalgrattal. Salga või ära salga, meie nägime kõik. Sõiduplaan on enam või vähem täpne. Varem või hiljem peavad lapsed kodunt lahkuma. Üks kroon ees või taga, mis tähtsust sel on. Mõni sent siia või sinna. Randlase elu on juba kord mere võtta või jätta. Nii või teisiti 'igal juhul' oli see temast suuremeelne. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha. Sosistatakse, et see või teine võtnud jälle noore naise. „See ka mõni mees või asi!” põlastas tüdruk. *Asi läks põnevaks, kuigi ma – löö või maha – aru ei saanud, mille ümber kogu jutt keerles. H. Kross (tlk). || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Sure või igavuse kätte ära! Poiss jääb või püstijalu magama. Selle mehe juttu kuula või söömata. See hais paneb või hinge kinni. Mine või vihast lõhki! Õhk oli nii paks, et lõika või noaga. Sellest pole pääsu, tee või tina. *Sadagu või pussnuge, aga see poiss peab kohal olema. A. Vanapa. || alustab lauset, kui see on mõeldud eelneva lause jätkuks. Pane raamatud aknalauale. Või riiulile. Kus ta võib olla? Kodus? Või kinos? *Kas see vale on või? Või mõni suur patt? Või riigisaladus? R. Roht.
2. esineb loetelus, mille liikmed võivad kõik võimalikud olla. Otsustasime nädalaks või paariks suvilasse sõita. Olgu ta vana või noor, haigus on ristiks igaühele. Kas te maksate sularahas, tšekiga või ülekandega? *Ma ei tea, mis ma teile annaksin või teie heaks teeksin, kui te laulaksite ainult minule siin metsas. A. H. Tammsaare. *Võõrastemaja valvur või administraator, või kes ta oli, või oli kõik kokku ühes isikus, äratas Borkwelli üles. J. Kruusvall.
3. (ähvardust vm. ebasoovitavat tagajärge viitavas väites:) muidu, vastasel juhul. Mine ära, või ma ei vastuta oma tegude eest! Palu kohe andeks, või isa võtab vitsa!
4. (paranduse ees:) see tähendab, täpsemalt; pigem ei. *Kes on mõrvar? Või õigemini, kas üks teatud isik on süüdi mõrvas või mitte. K. Ristikivi. *Joo see vein ära! Või ei, ära neilt parem midagi vastu võta! K. Ruus (tlk).
5. kõnek jutustava lause lõppu lisatuna muudab selle küsilauseks. Päris põrunud oled või? Tuli tagasi elusalt ja tervelt või? Halvad uudised või? *Ja nüüd sa siis minu pärast kardad või? M. Raud.
II. ‹adv›
1. (rõhutav sõna lause alguses v. teisel kohal väljendab imestust, kahtlust, üleolekut, halvakspanu:) kas tõesti, ega ometi, vaevalt. Või teie hakkate maja ehitama? Või ometi kord leidsid aega! Või nii, või tema sõidab välismaale! Või salgab ka veel! Või sa ise targem oled. Ah või ei saa aru? Ja või ta seda mulle ütlekski. Paluda ju võib, aga või sellest kasu on. Või mina pläran? Või tema ei kuulnud! Valevorst! *Ja nüüd oli pesa käes. Mõtle, või sõime all! V. Luik. *Paljugi, mis saksad vastu vaidlevad! Või need talupojale kunagi head on soovinud! E. Vilde.
2. ‹koos adverbiga veel› kuidas teisiti, aga muidugi, lõpuks ometi; kus sa sellega. Või veel, kes siis teda ei mäletaks! Kas sa uisutada oskad? – Või veel, mul on ema uisutamistreener. Või veel, seda ma ju kogu aeg ootasingi! Rühmad hommikust õhtuni ja mitte keegi ei ütle aitäh. Või veel! Sõimatakse veel pealekauba. Ta on ehk haige? – Või veel! Haige ta küll ei ole. *Tavaliselt poisid ei salli nukke. Või veel – plikade mängud! E. Pillau (tlk).
3. kõnek lause lõpus koos mõne adverbiga kasut. umbmäärases tähenduses. Usun, et see oli eksitus või nii. *Enne töö, siis tasu. Tulete nädala pärast või kuidas, siis näete, mis olen teinud .. H. Raudsepp.
4. esineb adverbi kas või osana vt kas
III. ‹interj› (imestus- v. üllatushüüatus). *Või, mis ilusad teki lõngad teil! Juh. Liiv. *Või jumal, see [= mees] on nagu vikatimees ise! M. Traat.

võima ‹41›

1. näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust. a. osutab, et kellelgi on võimalus, õigus v. luba midagi teha. Ringkonnakohtu otsuse võib edasi kaevata. Tsaar võis teha, mis pähe tuli. President võib jätta seaduse kinnitamata. Volikiri võidakse välja anda tähtajaga mitte üle kümne aasta. Võite minna! Kas siin võib suitsetada? Juba järgmisel päeval pärast lõikust võisin tõusta. Nüüd võime teha, mida hing igatseb. Sa võid selle raamatu endale jätta. Maa-alusesse käiku võis minna ilma vähimagi ohuta. Seda võid teistele edasi rääkida, see on avalik saladus. Ülemusele ei võinud ometi vastu hakata. Nüüd ei või enam hetkegi viivitada, muidu läheb haprasti. Kas sa võid niimoodi, ema eest salaja, kaasa tulla? Nõnda ometi ei või! || viisakas, sünnis, sobilik olema. Tseremoonia ajal võib rääkida ainult sosinal. Kas vastuvõtule võib minna selle kleidiga? Bikiinides ei või ringi käia mujal kui rannas. Niisugust väljendit ei või viisakas seltskonnas kasutada. b. osutab, et miski on võimalik tegija võimete, suutlikkuse tõttu. Ta oli nii jutukas, et võis kõiki tummaks rääkida. Kas pime võib pimedale teed näidata? Mida inimene väga tahab, seda ta ka võib. Ta on selleks veel liiga väike, et võida meestetöid teha. Mõni ei või oma verd näha. Ma ei või ilma sinuta elada. Hunt võib korraga ära süüa kümme kilo liha. Paranähtustelegi võib teadus leida seletuse. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Armastuse vastu sa ei või midagi. Mis saunamees peremehele ikka võib! Laps punnis vastu, mis võis 'kõigest jõust', kuid mehe haardest vabaneda ei suutnud. *Kõige koledam ongi, et inimene ise seda [= vananemist] ei taju ja sinna midagi parata ei või. V. Saar. || nõrgenenud tähendusega kasut. tunderõhulistes v. viisakusväljendites. Mulle kiri? Ei või olla! Ta ei võinud kasuisa silma otsaski sallida. Kuidas sa ometi võisid niimoodi teha! Millega võin teile kasulik olla? Mida võiks teile pakkuda? Võite mulle öelda, mis kell on? c. osutab, et miski on võimalik, mõeldav v. tõenäoline kõnelejast sõltumatute tingimuste v. olude tõttu. Soojas keldris võivad kartulid idanema minna. Pärast vihma võis metsas juba seeni leida. Putru on küllalt, võib veel juurde saada. Kolme aastaga võis kutsekoolis omandada korraliku elukutse. Kell on juba helisenud, iga hetk võib õpetaja uksest sisse tulla. Siia padrikusse võib kergesti ära eksida. Ilm polnud kuigi hea, aga lennata võis. Kui sa oleksid kohe nõelravi saanud, oleks see võinud sind aidata. Migratsioon võib nende meetmete tulemusel teatud määral pidurduda. Arst arvas, et haige võib varsti surra. Räägi vaiksemalt, teised võivad kuulda. Võib juhtuda, et loeng jääb ära. Ta võis siia saadetud olla. Küll võib seppadel ääsi juures palav olla! See võis olla 'oli vist' mu isa, kes helistas. Võib ju olla, et ma eksin. Võisin olla kolm-neli aastat vana. Väga palju raha ei võinud tal olla. Nad võisid mõelda 'mõtlesid ehk' umbes nii .. || osutab, et miski vastab mingitele tingimustele, kõlbab mingiks otstarbeks. Vokkpanniga võib valmistada mitmesuguseid roogi. Seda jakki võid kanda nii talvel kui kevadel. Kuiva naha korral võid kasutada seda kreemi. Neid seeni võib süüa kupatamata. d. osutab, et millekski on (olukorrast tingitult) põhjust, et miski on põhjendatud. Puhkasin hästi ja ega ilmagi või laita. Sellist nähtust võib pidada väga haruldaseks. Võiksin kas või vanduda, et see oli rebane. Asi saab korda, võid olla muretu. Sääraseid küsimusi võiks rohkemgi esitada. Juba ette võis arvata, et nii see asi läheb. Nad olid võiks öelda et 'nad olid peaaegu' täiesti alasti. Me kuulume, võiks öelda, erinevatesse maailmadesse.
2. väljendab kõneleja suhtumist öeldavasse. a. ‹sg. 1. pöördes› väljendab kõneleja tahet. Oma lapsele võin ma seda ju lubada. Ma võin suitsetamise päevapealt maha jätta. Hüva, seekord võin sind veel hädast välja aidata. Nüüd on vabadus, võin rääkida ja teha, mis tahan. *.. olen jumalate kuningas ja võin oma voli järgi mis tahes kujul ilmuda .. H. Rajandi (tlk). b. ‹hrl. konditsionaalis› osutab, et miski on kõneleja arvates soovitatav, mõistlik vms. Külalised võiksid juba tulla. Miks ei võiks pojad isa jälgedes sammuda? Sa oleksid võinud olla mu naine. Võiksime ehk parem uue külmkapi osta. Ta võinuks vanaemale vähemasti kaardigi saata. *.. õieti pidanuksin vist mina olema see või vähemalt võinuksin olla see, kes taotleb andeksandmist. J. Kross. *Ei võinud nad [= nad oleksid võinud] seda akent siis varem puruks lüüa .. M. Traat.

võnke|faas
füüs nurk, mis määrab siinuskõvera taoliselt muutuva suuruse väärtuse mis tahes ajahetkel

üks|kõik ‹adv›

1. märgib ükskõikset suhtumist, ükskõiksust mingi olukorra suhtes: sama see, teeb üks välja. Tal ükskõik, kes võimul on, peaasi, et elada lastaks. Jaanile oli ükskõik, kelle teenistuses olla. Talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvatakse. Vanematele paistis ükskõik olevat, mida lapsed teevad. Mulle pole sugugi ükskõik, mis meie riigist saab. Mind see ei huvita, mul ükskõik, kes mängu võidab. Mul jumala ükskõik, kus veidi aega viita. Kui minna, siis minna, mul ükskõik. Kas see ei ole ükskõik, mis tööd ma teen? On üsna ükskõik, kes mind hommikul välja vahetab. Ükskõik, olgu siis veidi rohkem. Tunnen, et ma pole sulle veel päris ükskõik.
2. moodustab koos järgneva pronoomeni v. adverbiga umbmäärasust märkiva ühendi: kes, mis, milline, kus, kui, kuidas jne. tahes. Ükskõik kes ta ka ei oleks, küll me läbi saame. Reinuga oli huvitavam kui ükskõik kellega. Olen tema pärast valmis tegema ükskõik mida. Ükskõik mis ma talle ei räägiks, ta ei usuks mind. Uppuja haarab ükskõik millest, et vee peale jääda. Vajaduse korral võib laev randuda ükskõik kus sadamas. Heameelega läheks ta siit ükskõik kuhu – igal pool on parem. Saame hakkama, ükskõik kui raske ka ei oleks. Ükskõik kuidas ka ei tõttaks, õigeks ajaks pärale ikkagi ei jõua.

üld|nimi
keel nimisõna, mis tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget (näit. kass, järv, kurbus), apellatiiv. Päris- ja üldnimed. Üldnimede kasutamine perekonnanimedena.

ütlema ‹ütelda e. öelda, ütelgu e. öelgu, ütelnud e. öelnud, üteldakse e. öeldakse, üteldud e. öeldud 49›

1. sõnades väljendama, sõnama, lausuma. „Tere hommikust!” ütles sisseastuja. Ütles kõva häälega oma nime. Ütles vihaselt: „Jäta mind rahule!” Ütle, Vello, miks sa eile koolist puudusid? Ma lähen ütlen ka isale tere, oma tere-sõna. Ma võin sulle seda peast öelda. Oleks ta selle eest aitähki öelnud. Sa ise ütlesid ju mulle, et mine! Ära tule kätega arveid klaarima, ma ütlen. Kui ta ei oleks olnud nõus, ütelnuks ta sulle seda kohe. Kutsu isa, las ütleb poisile mõne kõvema sõna. Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa sõna. Ma ei ole sulle ainustki halba sõna öelnud. Ütles mulle komplimente. Kas ma pole sulle sada korda 'korduvalt' öelnud, et ära sega ennast teiste asjadesse. Kogu see asi oli nii moka otsast 'muuseas, möödaminnes' öeldud. Ütlesin talle suu sisse 'otse, keerutamata', et ta valetab. Ütlesin talle suisa suhu, mis ma temast arvan. Ütle otse, mis ma pean tegema. Ägestus ja ütles teravusi, jämedusi, ütles pahasti. Süüdlane seisis ega öelnud sõnagi. Hästi öeldud, Toomas! Mis sina selle kohta ütled, Juhan? Kohmas midagi öelda. Ta ei öelnud minu küsimuse peale musta ega valget 'mitte midagi'. Ma ei osanud selle peale a-d ega b-d, a-d ega o-d öelda. Ütlen sulle puhtast südamest, et mina ei tea sellest asjast midagi. Raha ei jätkunud ja nii tuli ülikoolile hüvasti öelda 'see pooleli jätta'. Aga ma ütlesin talle nii, et oli öeldud. | piltl. Kinnine mees, ta näoilme ei ütle midagi. Tema pilk ütles mulle kõik. Sõnadest rohkem ütlesid mulle tema silmad. Kas sulle sisetunne midagi ei ütle? Vaist ütles talle, et midagi on toimumas. *Aisa küljes hõbekell / ütleb ikka: till! E. Enno. *Kerges kohinas ütlevad männid ja kuused üksteisele hommikutervituse. K. Põldmaa.
2. mainima, rääkima, seletama (suuliselt v. kirjalikult). Mis arst sulle täna ütles? Kas te võite öelda, kui palju kell on? Meie ütlesime küll, et ärgu mingu, aga tema ei kuulanud meid. Kas ta teile ei rääkinud, mis ma talle ütlesin? Peab ütlema, et see ravikuur mõjus hästi. Pean ütlema, et teie nimi tundus kohe kuidagi tuttav. Kati öeldi päris tõsiselt haige olevat. Andrus, nagu juba öeldud, kavatseb Rootsi tööle minna. Ütle talle minu soov edasi. Öeldagu mis tahes, kõigega inimene siiski ei harju. Võrdluseks olgu öeldud, et .. Kõik, mis järelehüüdeks öeldi, tuli südamest. Eile raadios öeldi, et on tormi oodata. Selle kohta on ka Schopenhauer kusagil midagi öelnud. Vaatame järele, mis ÕS-is selle kohta öeldakse. Tänases ajalehes öeldakse muuseas, et .. Eks pühakirigi ütle, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Käsi peseb kätt, ütleb vanasõna. *.. ja noorus on üldse üks ilus aeg, nagu laulusalmgi ütleb. A. Liives. || piltl tundma, läbi elama, tajuma. Mis ütles vaese ema süda sees, kui ta poja õnnetusest kuulis! Raske on ette kujutada, mis ütlevad sellises kohutavas müras töötavate inimeste kõrvad. || väljendama, esile tooma. Ma ei saa aru, mida kunstnik selle maaliga on öelda tahtnud. Paistab, et autoreil on selle kohta palju öelda. Selles kirjatükis ei räägita otse, vaid öeldakse rohkem läbi lillede 'mõistu'. Ajakirjandus pole selles küsimuses ilmselt veel öelnud oma viimast 'lõplikku' sõna. *Mida enam avardub inimese eruditsioon, seda rohkem peaks tal olema oma kaasaegseile ütelda .. E. Nirk. || piltl ilmutama, teatama, väljendama. Nimed Vilde ja Tammsaare ütlevad meie lugejale palju. Minu nimi teile vaevalt midagi ütleb. Mida ütleb sinule see muusika? Silt uksel ütleb, et see ongi otsitud koht. Õigesti mängitud paus laval võib öelda rohkem kui sõnad. *Peamiselt rongi müra muutumine ütles teile, et tunnel on läbitud. H. Rajandi (tlk).
3. oma arvamust, seisukohta, otsust millegi kohta sõnades esile tooma, väitma. Leiumaterjali vähesuse tõttu ei saa kalme vanuse kohta midagi kindlamat öelda. Ma ei oska selle asja kohta midagi öelda. Ilusaks seda monumenti just öelda ei saa.
4. mingit kõnelemises seisnevat tegevust, toimingut sooritama, pidama (8. täh.) Õpetaja, pastor ütleb kantslis jutlust. Käis vahetevahel maal palvemajades jutlust ütlemas. Pani käed risti ja hakkas palvet ütlema. Võidupühal peeti pidusid ja öeldi kõnesid. Haua juures ütles järelehüüde seltsi esimees. *Lauluraamat oli esimese tüürimehe Tänaku käes, see ütles sõnu ja võttis ka hääle üles. A. Hint.
5. esineb väljendis oma sõna (sekka) ütlema, mis osutab kaasarääkimisele, määravale mõjule milleski. Selles asjas oli ka Juhanil oma sõna sekka öelda. Võib oletada, et neilgi talimängudel ütlevad oma sõna taas Norra sportlased. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
6. kõnek nimetama, kutsuma. *Libahundiks ütlete mind? – Olen jah, te ju teisiti ei taha! A. Kitzberg. *Teise [maja] otsa tahetakse piimavurr sisse seada, või meier, nagu nad seda ütlevad. O. Luts.
7. esineb tegelikku olukorda ja inimeste suhtumist kajastavates väljendustes. Tõtt öelda, olukord üllatas mind mõnevõrra. Kuidas sa oma eluga rahul oled? – Tõtt öelda, mitte väga. Ja kuhu tal siit, tõtt öelda, oligi minna. Seal oli, õigust ütelda, üsna igav. Olin eile, ausalt öelda, natuke tõbine. Ausalt öelda teeb see asi mind murelikuks. Ausalt öeldes ta natuke virises vastu ka. Pehmelt öeldes on see ikkagi utoopia. Raske öelda, millest kõik alguse sai. Võiks öelda, et see oli kasutu aeg minu elus. *Ja polegi midagi öelda – marss oli vägev. E. Raud.
8. esineb rõhulisena mitmesugustes hüüatustes jm. arvamusavaldustes. Ära sa ütle, täitsa korralik tasu selle vaeva eest! No ütle poissi, mis tegi! No eks ma ütle – Jüri jälle küla peale läinud! Kas ta tegi seda ainult viisakusest – ei ütleks! *Või siis Jakov on siin, mis sa ütled! O. Samma (tlk). *Ega tea reosid ütelda jah, lõhkusid ehk tõesti selle ainsagi ülekäigukoha. A. Jakobson.
9. ütleme ‹rõhutus asendis adverbilaadselt› (oletust, näiteks toodud võimalust sisaldavais vm. väljendeis). Teile pakutakse, ütleme, peainseneri kohta, kas võtate selle vastu? Ees on jõgi, ütleme, oma sada meetrit lai. Ütleme, paariks päevaks saaksin ehk teile ehitusele appi tulla. Tule peale lõunat, ütleme, kell neli! Puhkama sõidame kuhugi lõunasse, ütleme Hispaaniasse. Ütleme, keemiaga tulen veel toime, aga matemaatika! *Ütleme nüüd, et mul õnnestub kindlaks teha, et teie esiisa on süütu. Mis sünnib siis? K. Ristikivi.