[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

käimine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
(< tn käima). a. kõndimine; ant. jooksmine. Ma lähen jala, käimine on terviseks. Ta on käimisest väsinud. Kuulis teises toas käimist. || sport vastav kergejõustikuala. 50 km käimine. Käimises saadi kaks medalit. b. (kusagil millegi toimetamiseks, õiendamiseks jne.). Noorel inimesel palju käimisi ja toimetusi. Mul oli siinpool käimist. Igaühel omad käimised. Metsatööl, keskkoolis, välismaal käimine. c. (muid kasutusi). Oli kuulda välisukse käimist. Sügisvihmade käimised.
▷ Liitsõnad: jala|käimine, kiirkäimine; ehal|käimine, karjas|käimine, kinos|käimine, kirikus|käimine, kohtus|käimine, kohvikus|käimine, koolis|käimine, kosjas|käimine, linnas|käimine, maal|käimine, saunas|käimine, töölkäimine; alla|käimine, ette|käimine, järel|käimine, kaasas|käimine, koos|käimine, läbi|käimine, maha|käimine, mööda|käimine, peale|käimine, ringi|käimine, sees|käimine, vastu|käimine, väljas|käimine, ära|käimine, üle|käimine, ümberkäimine.