Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
jooks ‹-u 21› ‹s›
1. jooksmine, jooksmise üksikjuhtum. a. (inimeste, loomade kohta). Tuli suure, tulise, kange, kõva, väleda jooksuga. Peremees sundis hobust kiiremale jooksule. Võisteldi 1000 m jooksus. Olime jooksust väsinud. Nööpis kuue jooksu peal kinni. Avasin jooksul paki. Kukkus jooksu pealt maha. Hunt kargas jooksult lambale kõrri. Vasakäär lõi täielt jooksult 1 : 0. Rebase jooks oli vaevaline. Poiss pani, pistis minu eest silla poole jooksu. Olin päevad läbi jooksus 'mingi asjatoimetuse pärast liikvel'. *„Jah, ega me ühe jooksuga ikka jõua Jõessaare alla minna,” arvas ka Andres ning jättis jooksmise. A. H. Tammsaare. b. (vee vm. vedeliku kohta, harilikum: vool, voolamine). Käreda, vaikse jooksuga jõgi. *Esimese vee jooksu tahtis aga Andres oma silmaga näha. A. H. Tammsaare. c. (sõiduriistade, liikuvate esemete kohta). Vankri rataste jooks. Kerge jooksuga regi, jalgratas. Nad vaatasid pilvede jooksu. Sõrmede väle jooks klaveriklahvidel. Püssi, haavlite, kuuli jooks. Hommikul kastega on vikatil hea jooks 'vikatiga jõudus niita'. *Laev juhtus ladusa jooksuga ja parras nii kõva, et ole mees ja anna purje. H. Sergo. d. (muu kohta). Puidukiu, vuukide jooks. Mõtete vaba jooks. Aastate, päevade jooks. Jutule ei tulnudki õiget jooksu. Lõnga jooks 'kanga käärimisel ühes salgus olevad lõngad'. *Küllap märkasid vähem enese elu jooksu kui lehma või lambapaari oma siinsamas onni teises otsas. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: amoki|jooks, järk|jooks, kiini|jooks, kotis|jooks, metsa|jooks, nelja|jooks, tormi|jooks, võidu|jooks, ära|jooks, ülejooks; eel|jooks, finaal|jooks, hoo|jooks, keskmaa|jooks, kestus|jooks, kiir|jooks, kiirendus|jooks, krossi|jooks, lisa|jooks, lõpp|jooks, lähte|jooks, lühimaa|jooks, maastiku|jooks, maratoni|jooks, mitmepäeva|jooks, murdmaa|jooks, orienteerumis|jooks, pikamaa|jooks, soojendus|jooks, sörk|jooks, takistus|jooks, taktika|jooks, teate|jooks, tempo|jooks, tervise|jooks, tunni|jooks, tõkke|jooks, vahejooks; käär|jooks, paigal|jooks, põlvetõste|jooks, pöiajooks; mahla|jooks, vaigu|jooks, vee|jooks, verejooks; alam|jooks, kesk|jooks, ülemjooks; tühi|jooks, vabajooks; lõnga|jooks, säärejooks.
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› pagu, deserteerimine. Oli sõjaväest jooksu läinud. Sellelt laevalt pole kunagi jooksu mindud. Kanti ette, et soldat on jooksust tagasi tulnud. Jooksus olnud pärisorjad. *Ent rahvaarmees püüti väejooksikuid.. ja Mihhail Starkov tabati mõni nädal pärast ta jooksu.. R. Roht. *Meie hulgast on üks nekrut juba kolm päeva jooksus, ja ma tean, et [ta] .. meie heinaküünis varjul on. Suve Jaan.
jooksu|mäng
liikumismäng, mille põhiosaks on jooksmine. Mängiti kulli, tagumist paari ja teisi jooksumänge.
käimine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
(< tn käima). a. kõndimine; ant. jooksmine. Ma lähen jala, käimine on terviseks. Ta on käimisest väsinud. Kuulis teises toas käimist. || sport vastav kergejõustikuala. 50 km käimine. Käimises saadi kaks medalit. b. (kusagil millegi toimetamiseks, õiendamiseks jne.). Noorel inimesel palju käimisi ja toimetusi. Mul oli siinpool käimist. Igaühel omad käimised. Metsatööl, keskkoolis, välismaal käimine. c. (muid kasutusi). Oli kuulda välisukse käimist. Sügisvihmade käimised.
▷ Liitsõnad: jala|käimine, kiirkäimine; ehal|käimine, karjas|käimine, kinos|käimine, kirikus|käimine, kohtus|käimine, kohvikus|käimine, koolis|käimine, kosjas|käimine, linnas|käimine, maal|käimine, saunas|käimine, töölkäimine; alla|käimine, ette|käimine, järel|käimine, kaasas|käimine, koos|käimine, läbi|käimine, maha|käimine, mööda|käimine, peale|käimine, ringi|käimine, sees|käimine, vastu|käimine, väljas|käimine, ära|käimine, üle|käimine, ümberkäimine.
ring|jooks
ringi(ratast) jooksmine v. kulgemine. Hobused tulid ringjooksult üleni vahustena. *.. arstiteadus oli tol ajal alles nii madal, et ei tuntud veel vere ringjooksugi. A. Murakin (tlk). *Tahtmata tõmbab mindki see elu ringjooks kaasa. F. Tuglas.
vabaks|jooksmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
sport (pallimängudes:) spurtiv jooksmine vabale kohale v. pallile vastu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |