[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 162 artiklit

aaloe ‹14› ‹s›
bot Lõuna-Aafrikast pärinev mitmeaastane lihakate (ogaservaliste) lehtedega taim, meil kasvuhoone- v. toataim (Aloë)

alluviaalne ‹-se 2› ‹adj›
geol jõesetetest tekkinud v. pärinev. Alluviaalsed deltatasandikud. Alluviaalsed savid, liivad.

ambroosia ‹1› ‹s›

1. müt (kreeka mütoloogias:) surematuks tegev jumalate toit v. healõhnaline salv | piltl. *.. pruuttüdrukud, peiupoisid, tõllasõit, muusika .., kõik astjad täis ambroosiat ja nektarit. M. Jürna.
2. bot Ameerikast pärinev, umbrohuna kõigil mandreil levinud korvõieline taim (Ambrosia)
3. biol puiduüraskite käikudes kasvav seeneniidistik, millest need putukad toituvad, ambroosiaseened

ananass ‹-i 21› ‹s›

1. bot troopilisest Ameerikast pärinev lihakate lehtede ja maitsva vilikonnaga rohttaim (Ananas)
2. selle taime suur käbijas vilikond. Ostsin, sõin ananassi.

antiik|aegne
antiikaega kuuluv, antiikajast pärinev

Ardenni indekl, ardenni indekl
(< Ardennid). Ardenni hobune 'Belgiast pärinev veohobusetõug'.

arhailine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. vanaaegne, vanamoeline. Regivärsilise rahvalaulu arhailine keel. Arhailised sõnad, väljendid. Väga arhailine elulaad. See rahvaviis kuulub kõige arhailisemate hulka.
2. geol arhaikumiga seotud, sellest pärinev. Arhailine ladekond.

arktiline ‹-se 5› ‹adj›
geogr põhjanabalähedane, Arktikasse kuuluv v. sealt pärinev; Arktikale omane v. iseloomulik. Arktilised alad, jääväljad, külmakõrbed. Kanada arktilised saared. Arktilised õhumassid. Arktiline floora. Arktiline vööde.

Assami gen, assami indekl
Tutvus assami keelega. Talle meeldib Assami tee 'Indiast Assami osariigist pärinev kange must tee'.

batik ‹-u 2› ‹s›
tekst
1. Indoneesiast pärinev riidemaalimis- ja värvimistehnika, mille puhul osa kangast kaetakse mustri kujundamiseks enne värvimist vahaga
2. selles tehnikas maalitud v. värvitud kangas

biogeenne ‹-geense 2› ‹adj›
elusast loodusest pärinev; elusolendeist tekkinud v. saadud. Biogeensed setted. Biogeensed stimulaatorid.

bordoo indekl
(< Bordeaux). Bordoo vein 'Prantsusmaalt Bordeaux' piirkonnast pärinev vein, Bordeaux' vein'. Bordoo vedelik, 'teat. taimekaitsevahend seenhaiguste tõrjeks, Bordeaux' vedelik'.

boston ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tekst toimse sidusega täisvillane ühevärviline ülikonnariie. Bostonist ülikond.
2. USA-st pärinev aeglane valss
3. neljakesi 52 kaardiga mängitav kaardimäng

eksogeenne ‹-geense 2› ‹adj›

1. biol väljaspool tekkiv v. tekkinud, väljastpoolt pärinev, välis-. Eksogeensed ärritajad. Eksogeenne nakkus satub haavasse väliskeskkonnast.
2. geol maakoore pinnal toimiv v. asetsev. Eksogeensed jõud, tegurid. Eksogeenne maardla.

ekvatoriaalne ‹-se 2› ‹adj›
ekvaatori läheduses olev; ekvaatorilähedastele aladele omane, sealt pärinev. Ekvatoriaalne kliima. Ekvatoriaalsed vihmametsad. Ekvatoriaalsed õhumassid.

endogeenne ‹-geense 2› ‹adj›

1. biol med organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud. Endogeenne nakkus.
2. geol Maa sisemuses toimiv, sealt pärinev, sise-. Endogeensed jõud, tegurid, mineraalid.

esi|ajalooline
esiajalooga seotud, esiajalukku kuuluv, sealt pärinev. Esiajalooline aeg, ajastu, kultuur. Esiajaloolised leiud.

eukalüpt ‹-i 21› ‹s›
bot Austraaliast pärinev kuni 100 m kõrge igihaljas lehtpuu (Eucalyptus)

eurooplane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
Euroopa elanik v. sealt pärinev isik. Eurooplastest kolonistid Austraalias. Eurooplased taluvad troopikakliimat halvasti.

filo|tainas
kok Kreekast pärinev paberõhuke tainas pirukate ja suupistete valmistamiseks

flamingo|lill
bot troopilisest Ameerikast pärinev igihaljas hrl. punaseõieline püsik, antuurium

freesia ‹1› ‹s›
bot Lõuna-Aafrikast pärinev kitsaslehterjate lõhnavate paljudes värvitoonides õitega mugultaim, mille hübriidvorme kultiveeritakse kasvuhoonelillena (Freesia)

fuksia ‹1› ‹s›
bot troopilisest Ameerikast pärinev eredate rippuvate õitega taim, meil toa- ja aialill (Fuchsia)

fundukk ‹-duki 21› ‹s›
Lõuna-Euroopast pärinev suureviljaline Lamberti sarapuu (Corylus maxima); selle vili

gesneeria ‹1› ‹s›
bot troopikast pärinev erepunaste õitega toataim (Gesneria)

habaneera ‹6› ‹s›
Kuubalt pärinev hispaania rahvatants

Harju indekl, harju indekl
Harjumaale v. harjukatele omane; Harjumaalt pärinev. Harju sein ehit kivist väliskihiga, hrl. puit- või plaat-sisevoodriga täidissein. Harju keskmine 'täiesti tavaline'. Harju hunditubakas.

Hiiu indekl, hiiu indekl
Hiiumaale v. hiidlastele omane; Hiiumaalt pärinev. Hiiu külalislahkus, nali, valss. Hiiu kannel 'poognaga mängitav kolme-nelja keelega Eesti rahvapill'.

hosianna ‹interj›
kirikl heebrea keelest pärinev palve- ja tervitushüüd juudi ja kristlikus jumalateenistuses; (üldisemalt:) elagu! *Ja teie olete päris kindlad, et kõik, kes teile praegu „hosianna ja hõissa” karjuvad, on teie veendunud pooldajad? A. Jakobson.

hõlmik|puu
bot Hiinast pärinev omapäraste laiade lehtedega heitlehine puu, Eestis ilupuu (Ginkgo biloba)

ida|friisi
Idafriisi veisetõug 'musta-valgekirju, algselt Ida-Friisimaalt pärinev veisetõug'.

ida|maine [-maise]
Idamaadel esinev v. sealt pärinev, Idamaadele omane, orientaalne, ida-. Idamaine linn, tempel. Idamaised rahvad. Turban on idamaine peakate. Idamaised hobusetõud. Idamaine muusika, mõtteviis, värvikirevus. Idamaises stiilis sisustatud ruumid.

ida|poolne
ida pool asuv, ida-; ida poolt pärinev. Saare idapoolne osa. Eesti idapoolseim linn. Idapoolsed murdejooned. Meie muinaskultuuris on idapoolseid mõjutusi.

igrek ‹-i 2› ‹s›
y-tähe prantsuse keelest pärinev nimetus, üpsilon

Inglise indekl, inglise indekl
Inglismaale v. inglastele omane; inglastelt pärinev, inglaslik. Oskab inglise keelt. Inglise kirjandus, kunst, kultuur. Inglise huumor. Inglise setter, traavel. Inglise nael, toll, jalg, miil. Inglise haigus van rahhiit. Inglise park 'vaba loodusliku kujundusega park'. Inglise lõikega 'rangelõikeline' kostüüm, mantel. Inglise sarv 'oboetaoline madala kõlaga puupill'. Inglise sool van magneesiumsulfaat. Inglise valss 'aeglane valss, valsielemente sisaldav tants 3/4-taktis'. Inglise võti 'tellitav mutrivõti, universaalvõti'.

inka ‹6› ‹s›, inkad pl
aj Peruus elanud indiaani hõim; sellest hõimust pärinev valitsev kiht ja dünastia. Inkade riik, kultuur.

jenka ‹6› ‹s›
Soomest pärinev seltskonnatants. Jenkat tantsima. Noored karglesid jenkat.

ju-jutsu ‹6› ‹s›
Jaapanist pärinev relvata enesekaitsevõtete süsteem, džudžitsu. Ju-jutsus kasutatavad heited, valuvõtted, tõuked. Sportlik ju-jutsu on juudo.

jüri|kuine
aprillikuule omane, aprillis esinev, aprillist pärinev. Jürikuine ilm. Need on meil jürikuised põrsad. *Ah, miks puhkeb jürikuine pajuurb.. H. Visnapuu.

kantri ‹1› ‹s›
muus USA-st pärinev suurelt osalt rahvamuusikal põhinev levimuusika liik. Laulja, ansambel harrastab kantrit ja folki.

karate ‹1› ‹s›
ka sport Ida-Aasiast pärinev relvata lähivõitluse ja enesekaitse viis, kus kasutatakse kiireid jõulisi käe- ja jalalööke

karri ‹6› ‹s›
kok Indiast pärinev vürtside segu näit. liharoogade ja kastmete maitsestamiseks

kauge ‹1›
I. ‹adj› ant. lähedane
1. pika vahemaa taga asuv. Kauged troopilised maad. Ta on kaptenina kaugetel meredel sõitnud. Sõja ajal viibisid nad kauges tagalas. Nii kaugetes kohtades pole poisid käinud. Esindajaid oli saabunud riigi kõige kaugematest nurkadest. Elab kuskil linna kaugemas servas. Kaugel silmapiiril ajab üles pilverünkaid. Kaugete tähtede helk. Kõik kaugem oli tiheda udu peidus. || kaugele ulatuv, pikk. Kauge tee, reis. Meile pole ükski teekond liiga kauge. Möödub temast kauges kaares. Neile jäeti sõita kaugemad otsad. || kaugusest, eemalt kostev. Kauge kellahelin, kahurimüra, müristamine. || kaugelt saabunud v. pärit. Kauge külaline, võõras.
▷ Liitsõnad: inim|kauge, ülikauge.
2. pika ajavahemikuga eraldatud. a. ammuses minevikus olev, sinna kuuluv, sealt pärinev. Kauge muinasaeg. Kauged esivanemad, sugupõlved. See juhtus kauges minevikus. Mälestus kaugetest aegadest. Arheoloogide arvates kuulub leid veelgi kaugemasse aega. Vanaisa meenutab kaugeid noorusaegu. Kauged noorusmälestused. b. käesolevast momendist eespool, tulevikus olev. Kauged eesmärgid. Kaugem perspektiiv. See kõik on alles kauge tulevik. Noorukid peavad juba kaugemaid plaane.
3. kellegagi v. millegagi vähe ühist omav; raskesti mõistetav, võõras. Aafrika kombed ja traditsioonid on meile kauged. Need probleemid jäävad talle liiga kaugeks. Vaatamata kooselule jäid nad teineteisele kaugeks. Abstraktne kunst kipub paljudele kaugeks jääma. Peategelane jääb vaatajaile ikkagi kaugeks. *Mees laskis tal nutta, lausumata sõnagi, endal näoilme kinnine ja kauge. M. Traat. || (suguluse kohta). Kauge sugulane, sugulus. Need keeled on geneetiliselt kauged. Lapi keel on meie kaugemaid sugulaskeeli.
▷ Liitsõnad: aja|kauge, elu|kauge, kunsti|kauge, loodus|kauge, rahvakauge.
II. ‹s› hrv suur, ulatuslik vahemaa. Mehed teretavad teineteist suurelt kaugelt. *Arno tahtis veel midagi öelda, aga juba oli teine suurel kaugel. O. Luts.

keele|mälestis
varasematest aegadest pärinev teos, ürik, raidkiri vm. keeleline kirjapanek. 16. sajandi eesti keelemälestised.

king|lill
bot Lõuna-Ameerikast pärinev kingja õiega ilutaim, eeskätt toalill (Calceolaria)

kivi|aegne
kiviajast pärinev, kiviaega kuuluv. Kiviaegsed kalmed, muinasleiud.

klarkia ‹1› ‹s›
bot teat. Põhja-Ameerikast pärinev aialill (Clarkia)

kliki|aegne
kõnek klikiajal esinev, klikiajast pärinev

koka|põõsas
bot Andidest pärinev igihaljas põõsas, mille lehed sisaldavad kokaiini, koka (Erythroxylon coca)

kontori|rott
kõnek kontoriametnik, valgekrae. Ülikonnastatud kontorirotid. Tallinna vanalinnas toimus kontorirottide jooks 'New Yorgist pärinev meelelahutuslik võidujooks, kus joostakse tööriietuses (ülikonnas, kõrge kontsaga kingades jne.)'.

kosmiline ‹-se 5› ‹adj›
kosmosesse puutuv, kosmosega seotud, kosmosest pärinev, kosmoses esinev vms., kosmose-. Kosmilised tegurid, nähtused, objektid. Kosmiline kiirgus 'maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste voog'. Kosmiline hajusaine 'Päikesesüsteemis, galaktikates ja nendevahelises ruumis olev hõre tolmne ja gaasiline aine'. Kosmiline kiirus 'minimaalne algkiirus, mis on vajalik, et tehiskaaslane, kosmoselaev vm. keha jõuaks teat. orbiidile'. | piltl. Kosmilised mõõtmed '(millegi väga suure kohta)'.

kosmos2 ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot Ameerikast pärinev kõrgekasvuline paljudes värvitoonides õitega korvõieline aia-ilutaim (Cosmos bipinnatus)

kriinum ‹-i, -it 2› ‹s›
bot Lõuna-Aafrikast pärinev suure valge sarikõisikuga sibultaim (meil toalill), toaliilia (Crinum)

kruvi|puu
bot Madagaskarilt pärinev pandan (Pandan utilis)

kultuuri|pärand
varasematest aegadest pärinev kultuurivara. Maailma, rahva kultuuripärand. Vaimne, aineline kultuuripärand. Kultuuripärandit säilitama, uurima.

kunsti|mälestis
varasematest aegadest pärinev väärtuslik kunstiteos, mida säilitatakse väljaspool muuseume ja muid hoidlaid. Kunstimälestiste arvelevõtmine, kaitse, restaureerimine.

käsi|kiri
millegi käsitsi, kirjutusmasinal v. personaalarvutil kirjutatud tekst. Luuletuste, romaani, õpiku, sõnaraamatu, artikli käsikiri. Käsitsi, masinal kirjutatud käsikiri. Mahukas, tüse käsikiri. Esialgne, avaldamata käsikiri. Käsikirja koostama, redigeerima, toimetama. Kohendasin, parandasin, täiendasin, viimistlesin käsikirja. Käsikiri anti trükki. Laul levis käsikirjadena, käsikirjades. Kogumik seisis kaua käsikirjas. Osa luuletustest on jäänud käsikirja. Novellivõistlusele saabus mitukümmend käsikirja. Sahtlis oli pakk käsikirju. || antiik- v. keskajast pärinev käsitsi kirjutatud teos, manuskript. 13. sajandi käsikirjad. Kloostrites kirjutati ümber ja säilitati väärtuslikke käsikirju.
▷ Liitsõnad: alg|käsikiri, autori|käsikiri, filmi|käsikiri, mustand|käsikiri, originaalkäsikiri.

Lapi indekl, lapi indekl
Lapimaale v. laplastele omane, laplaste; Lapimaalt pärinev. Laplased räägivad lapi keelt. Poolsaare lapi asustus. Kuulsad Lapi nõiad. Kannab Lapi mütsi. Uurib lapi joige. Lapi paju, kakk, tihane, tsiitsitaja.

looduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. loodusega seotud, sellest tulenev; looduses esinev, loodusesse kuuluv, loodusest pärinev v. saadav; loodus-. Looduslik valik. Loodusliku tekkega koopad. Metsa looduslik uuenemine. Looduslikud eeldused, tingimused taimekasvatuseks. Looduslik tõke, piir, sadam. Looduslik veekogu. Looduslikud kivid, ehitusmaterjalid. Looduslik värvaine, jää, gaas. Looduslikud mürad ja helid. Kodukaku looduslikud pesapaigad. Looduslik rohu-, karjamaa. Looduslikud kiudained. Looduslikud radioaktiivsed elemendid.
2. sünnipärane; loomupärane. *.. tegemist on veel õide puhkemata loodusliku talendiga. A. Beekman. *Õrnad, suured, uudishimus ja looduslikus elurõõmus põlevad silmad. R. Roht.

lunastaja ‹1› ‹s›
(< tgn lunastama). *Teatri ja kino odavaimalt kohalt näed sedasama, mida näeb kallimagi platsi lunastaja. A. H. Tammsaare. || ‹ka suurtäheliselt› relig jumalikust valdkonnast pärinev olend, kes toob inimkonnale lunastuse. Ristiusus on lunastajaks Jeesus Kristus.

lõuna|eestlane
Lõuna-Eesti elanik; sealt pärinev isik. Võrukesed, mulgid, tartlased jt. lõunaeestlased. Ta on päritolult lõunaeestlane.

lõuna|maine [-maise]
lõunamaal esinev v. sealt pärinev; lõunamaale iseloomulik v. omane. Lõunamaised puuviljad, taimed, maitseained. Lõunamaine linn. Lõunamaine kuumus, leitsak. Lõunamaine temperament.

lõuna|poolne
lõuna pool asuv, lõuna-; lõuna poolt pärinev. Lõunapoolne mäekülg, nõlv, kallas. Saare lõunapoolne osa, tipp. Hiiumaa lõunapoolseim kihelkond. Korteri lõunapoolsed toad. Lõunapoolsed kultuurimõjud. *Traatjas juus ja tõmmu jume vihjasid nagu lõunapoolsemale päritolule. E. Vetemaa.

lääne|poolne
lääne pool asuv, lääne-; lääne poolt pärinev. Eesti läänepoolne osa. Läänepoolne taevas hõõgub ehapunas. Läänepoolsed mõjutused.

mahe|mesi
puhtalt korjemaalt pärinev mahepõllunduse võtetega kasvatatud mesilaste mesi

mais ‹-i 21› ‹s›

1. Kesk-Ameerikast pärinev kõrreline teravilja- ja söödakultuur (Zea mays). Maisi kasvatama. Mais kasvas tänavu lopsakas. Mais koristati siloks.
▷ Liitsõnad: silo|mais, teramais.
2. eelmise vili, maisiterad. Maisist tehti jahu ja tangu.

maternaalne ‹-se 2› ‹adj›
emalik; emapoolne, emalt pärinev, ema-. Maternaalne immuunsus vastsündinul. Maternaalsed ja paternaalsed alleelid. Maternaalne käitumine.

meri|siga
zool Lõuna-Ameerikast pärinev väike sabatu näriline, kodustatuna toaloom ja laboratooriumide katseloom (Cavia porcellus)

mets|viinapuu
bot Põhja-Ameerikast pärinev sinakasmustade marjadega vääntaim, mida meil kasvatatakse ilutaimena müüride, majaseinte ja rõdude katteks (Parthenocissus)

minu|poolne

1. minu pool küljes v. suunas paiknev. Minupoolne aken.
2. minust lähtuv, minult pärinev. Minupoolsed märkused on tehtud punase pliiatsiga. *Ootab ta minupoolset huvi asja vastu? Sobib mul ilmutada uudishimu? L. Hainsalu.

mitte|oma
mujalt pärinev, mujalt pärit, külalis-

monohord ‹-i 21› ‹s›
muus antiikajast pärinev ühe keele ja liikuva roobiga keelpill

montbreetsia ‹1› ‹s›
bot Lõuna-Aafrikast pärinev mugulsibullill, meil aialill (Crocosmia)

muinas|ese
arheol muinasajast pärinev ese. Muinasesemete leiud.

muinasjutuline ‹-se 5› ‹adj›

1. muinasjutule omane v. sellest pärinev, muinasjuttu meenutav, muinasjutu-; imeline. Muinasjutuline ainestik. Muinasjutuline lastenäidend. Filmi sisu on muinasjutuline. Muinasjutuline imeelukas, lohe. Sellest räägitakse lausa muinasjutulisi lugusid. Muinasjutuline maastik, härmas mets, kuuvalge öö. Saare muinasjutuline ilu lummas.
2. muinasjuttu meenutavalt suur, tohutu vms. Liikusime muinasjutulise kiirusega. Saavad muinasjutulisi kasumeid, summasid. Ta palk on muinasjutuline. Taigajõgede muinasjutuline kalarikkus. Tegi muinasjutulist karjääri.

muinas|leid
arheol muinasajast pärinev leid. Maakoha varasest asustatusest annavad tunnistust mitmesugused muinasleiud.

mulk ‹mulgi 21› ‹s›
Mulgimaa põliselanik, sealt pärinev isik. Abja rikkad mulgid. Mulkide ja tartlaste kemplemised. Mulgid olid esimesi talude päriseksostjaid.
▷ Liitsõnad: ubamulk.

murdeline ‹-se 5› ‹adj›
murdes, murretes esinev, sellele, neile iseloomulik, sealt, neist pärinev, murdekeelne; murdega v. murretega seotud. Murdelised sõnad, keelendid. Murdeline kõrisulghäälik. Harva kuuleme veel ehtsat murdelist kõnet. Eesti keeleala murdeline jaotus, liigendus.
▷ Liitsõnad: ida|murdeline, lõunaeesti|murdeline, lääne|murdeline, mulgi|murdeline, põhjaeesti|murdeline, ranniku|murdeline, tartu|murdeline, võrumurdeline; kodumurdeline.

muskus|part
zool Ameerikast pärinev parti meenutav põllumajanduslind (Cairina moschata)

mõrsja|lill
bot Ameerikast pärinev korvõieline rohttaim, meil aialill, näsapea (Gaillardia). Nägus mõrsjalill.

mägi|mänd [-männi]
bot Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärinev, meil ilupõõsana kasvatatav mänd (Pinus mugo). Kiviktaimlas kasvas väike väänleva tüvega mägimänd.

mütoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
mütoloogiasse kuuluv, sellega seotud, sellest pärinev. Mütoloogiline kangelane, jumalanna. Draakon on mütoloogiline olend. Kogu antiikkultuur on läbi põimunud mütoloogilise ainestikuga.

naturaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. looduslik, loodusest pärinev; ant. tehis-, kunst-. Naturaalne värnits, värvaine. Naturaalsetest harjastest hari, naturaalsest jõhvist jõhvriie. Naturaalne mesi, vein. *Kuid mitte iialgi enam pole ma näinud neid [= soomurakaid] naturaalses olekus, ainult moosina .. D. Vaarandi.
2. loomulik, ehtne. *Hindi randlased ei räägi „Tuulises rannas” enam naturaalset Saaremaa murret .. E. Nirk. *Kuigi mu figuur pole kõige halvem .., ei meeldiks mulle ometi, et mind mu naturaalses olekus [= alastiportreena] mööda näitusesaale lehvitatakse. L. Hainsalu.
3. natuuras esinev; naturaalmajanduslik. Naturaalsed kohustused. Naturaalne tasu. Feodaalmajandus oli oma olemuselt naturaalne.

nefroleep ‹-leebi 21› ‹s›
bot Lääne-India saarestikust pärinev, meil toataimena kasvatatav sõnajalg (Nephrolepis)

oga|melon

1. bot troopilisest Aafrikast pärinev oranžide ogaliste viljadega rohttaim (Cucumis metuliferus)
2. selle taime söödav vili

ookeani|tagune
teisel pool ookeani asuv, sealt pärinev, sinna suunduv. Ookeanitagused maad. Uudistati ookeanitaguseid kaupu. Ookeanitagune reis. Ookeanitagused sportlased.

paberi|kask [-kase]
bot Põhja-Ameerikast pärinev, meil parkides ja aedades esinev kask (Betula papyrifera)

paleoliitiline ‹-se 5› ‹adj›
paleoliitikumist pärinev, sellele iseloomulik. Paleoliitiline asula. Paleoliitilised tööriistad.

palmett ‹-meti 21› ‹s›
kunst antiikajast pärinev palmilehetaoline ornamendimotiiv. Palmettidega kaunistatud kapiuksed.

paternaalne ‹-se 2› ‹adj›
isalik, paternalistlik; isapoolne, isalt pärinev, isa-. Paternaalne valitsemisviis. Paternaalne hool. Paternaalsed ja maternaalsed alleelid.

pegasus ‹-e 5› ‹s›
kreeka mütoloogiast pärinev tiivuline hobu luuletajate inspiratsiooni sümbolina, luulehobu. *Mu pegasus siis [= nooruses] tormles, kees; / ei roosipärga kandnud lakas.. A. Sang (tlk).

pelargoon ‹-i 21› ‹s›
ka bot Lõuna-Aafrikast pärinev rohttaim v. sukulentne (pool)põõsas, meil värvirõõmsate õitega toa- v. peenralill (Pelargonium). Suureõieline pelargoon. Aknal õitsesid pelargoonid.

peperoomia ‹1› ‹s›
bot (lähis)troopikast pärinev madalate igihaljaste varte ja lihakate mustriliste lehtedega toataim (Peperomia). Kurdlehine, tömbilehine peperoomia.

petuunia ‹1› ‹s›
bot Lõuna-Ameerikast pärinev rohttaim, meil ilutaimena levinud suurte lehterjate õitega hübriidpetuunia (Petunia)

piibli|motiiv
piiblist võetud, sealt pärinev motiiv. Autor on kasutanud oma loomingus piiblimotiive.

platsentaarne ‹-se 2› ‹adj›
platsentaga seotud, platsentast pärinev, platsenta-. Platsentaarne vereringe, veri.

plebeilik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
plebeile omane; lihtrahvast pärinev. Plebeilik käitumine, suhtumine. *.. tema riided, mil puudus elegants, rõhutasid ta kehaehituse plebeilikke jooni. M. Riives (tlk).

polaarne ‹-se 2› ‹adj›

1. polaarpiirkonnas asuv, sellele omane, sealt pärinev, sellega seotud. Polaarne kliima. Tundra levib Euraasia ja Põhja-Ameerika polaarsetes osades.
2. polariseerunud, vastasnimelisi pooluseid v. rühmi moodustav. Polaarne aatom, molekul. Polaarsed 'polaarsetest molekulidest koosnevad' ained.
3. piltl täiesti vastandlik. Hea ja kurja polaarne vastandlikkus.

pontiline ‹-se 5› ‹adj›
(hrl. taimeliikide kohta:) peam. Musta mere äärsetele steppidele omane, sealt pärinev, stepi-. Pontiline floora, fauna. Harilik käokuld jt. pontilised liigid.

Prantsuse indekl, prantsuse indekl
Prantsusmaale v. prantslastele omane; prantslaste tehtud, prantslastelt pärinev, prantslaslik, prantsuslik. Tunneb prantsuse keelt, kirjandust, kunsti. Prantsuse filmid. Prantsuse köök. Prantsuse vein. Prantsuse park 'range korrapärase planeeringuga park'. Prantsuse tulp, kantaluup. Prantsuse buldog 'teat. koeratõug'. Prantsuse maadlus van klassikaline maadlus.

preboreaalne ‹-se 2› ‹adj›
meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) boreaalsele eelnev. Preboreaalne kliimastaadium, kliimajärk. || selle kliimastaadiumiga iseloomustuv, sealt pärinev. Preboreaalne aeg. Preboreaalne turvas.

pronksi|aegne
pronksiajast pärinev, pronksiaega kuuluv. Pronksiaegsed kaljujoonised, kalmed.

proterosoiline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
proterosoikumisse kuuluv, proterosoikumist pärinev. Proterosoiline aegkond 'proterosoikum'. Proterosoiline ladekond.

põhja|eestlane
Põhja-Eesti elanik; sealt pärinev isik. Harjulased, järvalased, virulased jt. põhjaeestlased. Olen päritolult põhjaeestlane.

põhja|maine [-maise]
põhjamaal esinev v. sealt pärinev; põhjamaale iseloomulik v. omane. Põhjamaine maastik, taimestik, rahvas. Üürike põhjamaine suvi. Ta on põhjamaist tüüpi: pikakasvuline ja heledajuukseline.

põhja|poolne
põhja pool asuv, põhja-; põhja poolt pärinev. Arhipelaagi põhjapoolseim saar. Siberi põhjapoolsed alad, piirkonnad. Eesti on toonekurgede põhjapoolseim pesitsuskoht. Eskimod on kõige põhjapoolsemad rahvad. Põhjapoolse päritoluga taim. Järve põhjapoolne tipp. Põhjapoolne tuba. Sammal kasvab puude põhjapoolsel küljel.

põld|-võõrkapsas
bot Vahemere maadest pärinev rohttaim, mille sulgjaid söödavaid lehti kasut. salatina (Eruca vesicaria); (salati- ja maitsetaimena ka:) rukola. Põld-võõrkapsas kasvab hästi ka aknalaual lillepotis .

põlis|asustus
põline, ammustest aegadest pärinev asustus. Saare kunagine põlisasustus on hävinud.

pärdik|lill
bot Ameerikast pärinev püsilillena kasvatatav v. ka metsikult kasvav rohttaim (Mimulus). Kollane pärdiklill.

quiche [kiš] ‹-i 21› ‹s›
kok Prantsuse köögist pärinev munasegutäidisega lahtine pirukas. Lorraine'i quiche. Sõime kohvikus quiche'i.

raad ‹rae, raadi 21› ‹s›
aj keskajast pärinev linna omavalitsus- ja kohtuorgan, magistraat. Tallinna, Riia raad. Raad koosnes rikastest linnakodanikest. Kohtualused kutsuti rae ette.

ranna|motiiv
kunst ranna loodusest, rannaelust pärinev motiiv

raua|aegne
rauaajast pärinev, rauaaega kuuluv. Rauaaegne asulakoht.

relikt|kiirgus
füüs varasest universumist pärinev elektromagnetiline kiirgus kosmoses

rendžu ‹6› ‹s›
Hiinast pärinev mõttemäng, mida mängitakse kahekesi ruudustikul lamedate nuppudega ja kus võitjaks osutub mängija, kes suudab esimesena viis nuppu järjest ritta panna. Rendžu maailmameistrivõistlused. Eesti–Hiina maavõistlus rendžus.

ricotta [-ko-] ‹6› ‹s›
kok Itaalia köögist pärinev kodujuustu meenutav toode. Ricotta't valmistatakse vadakust. Eestis toodetud ricotta't on nimetatud ka vadakukohupiimaks. Rullbiskviidi täidis koosnes banaanidest, ricotta'st ja vahukoorest.

rišeljöö|tikand
tekst Prantsusmaalt pärinev tikandiliik, kus sämppistetega ääristatud motiive ühendavad lõngast õmmeldud sillad ja motiivide vahed on sildade alt välja lõigatud

rumba ‹6› ‹s›
Kuubalt pärinev sünkopeeritud rütmis tants 4/4-taktis (ka seltskonnatantsuna); selle tantsu muusika. Pärast valssi tantsiti rumbat. Orkester hakkab mängima hoogsat rumbat.

ruut|lehik
bot Austraalia, Uus-Meremaa ja Polüneesia rannikualadelt pärinev üheaastane rohttaim, mille rombjaid lihavaid lehti ja noori varsi tarvitatakse toiduks, uusmeremaa spinat (Tetragonia expansa)

Saksa indekl, saksa indekl
Saksamaale v. sakslastele omane; sakslaste loodud, sakslastelt pärinev, saksapärane. Saksa rahvas, keel, kirjandus, kultuur. Saksa feodaalid, ristirüütlid, parunid. Linna saksa kaupmeeskond. Ta on saksa päritolu, saksa soost. Eesti keeles on palju saksa laensõnu. Eesti-saksa sõnaraamat. Pani lapsed saksa 'saksakeelsesse' kooli. Perekonnas valitses kange saksa vaim. Kerged saksa laulukesed. Saksa täpsusega, pedantsusega tehtud töö. Kuulus Saksa õlu. Saksa linnukoer, lambakoer, jahiterjer 'teat. koeratõud'. Saksa adramaa 'omaaegne maakasutusühik, umbes 60 vakamaad'. Saksa aeg 'Saksa okupatsiooni aeg Eestis 1941–1944'.
▷ Liitsõnad: alam|saksa, balti|saksa, riigi|saksa, ülemsaksa.

salu|lill
bot Põhja-Ameerikast pärinev ilutaim, meil aialillena, vaariklill (Nemophila)

sama|tüveline
keel samast tüvest pärinev. Samatüveliste sõnade rühm.

samet|lill
bot Ameerikast pärinev tuhmilt läikivate õielehtedega aialill, godeetsia (Godetia)

sarv|magun
bot Vahemere maadelt pärinev rohttaim, meil aedades ilutaimena (Glaucium). Kollane sarvmagun.

sebra|lill
bot troopilisest Ameerikast pärinev lamanduvate vartega rohttaim, kasvatatakse ilutaimena (Zebrina). Rippuv sebralill (toataim).

semlak ‹-i 2 või -u 2› ‹s›
kõnek
1. kellegagi samast kohast pärinev v. samas kohas elanud inimene, samanurgamees, omakandimees. Kodulinnas võtsid semlakid olümpiavõitja juubeldustega vastu. Kuulsin ühelt semlakilt koduküla uudiseid.
2. sõbramees, sõber, semu. Küllap selle vembu on mõni su oma semlak teinud. Parajate semlakitega võis ta tundide kaupa koos istuda. Ta oskab kõigiga semlak olla. Sulle ja su semlakutele oleks malka vaja. *Teine asi on mõni Köögats! Sel olgu muidugi semlakid valitsuses ja pankades, sest muidu ei saa. A. H. Tammsaare.
3. kerge sõimu- v. kirumissõna. Oh te igavesed semlakud ja masuurikad! Selle semlakuga ära tegemist tee!
▷ Liitsõnad: poisisemlak.

seroosne ‹-roosse 2› ‹adj›
vereseerumist koosnev v. pärinev, selle esinemisega iseloomustuv. Seroosne vedelik, eksudaat.

siug|kaktus
bot Mehhikost pärinev roomavate v. rippuvate vartega kaktus (Aporocactus). Piitsjas siugkaktus.

slaavi indekl
slaavlaste; slaavlastelt pärinev. Slaavi hõimud, rahvad, kultuur, kiri. Slaavi keeled 'rühm indoeuroopa keeli'. Slaavi laenud eesti keeles. Slaavi filoloogia 'slavistika'. Slaavi päritolu(ga) mees.
▷ Liitsõnad: ida|slaavi, kiriku|slaavi, lõuna|slaavi, vanaslaavi.

sokraatiline ‹-se 5› ‹adj›
Sokrateselt pärinev; Sokratesele omane. Sokraatiline iroonia. Sokraatiline meetod filos.

Soome gen, soome indekl
Soomele v. soomlastele omane; soomlaste loodud, soomlastelt pärinev. Soome rahvas, kultuur. Õpib soome keelt, kirjandust. Karjala ja soome rahvaluule. Soome laenud. Soome kelk 'tõukekelk'. Soome saun 'saun, kus kuumas higistamisele järgneb vihtlemine ja pesemine'. Soome puss 'pussnuga'. *.. see viha oli tõeline soome viha. Nagu soolaugas: must, külm, põhjatu sügav. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: läänemeresoome.

sub|arktiline
lähisarktiline. a. geogr arktilise ja parasvöötme vaheline, subarktikas asuv v. sellele omane. Subarktiline vööde, maastikutüüp. Subarktilised alad. b. meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) arktilisele järgnev; sellest kliimastaadiumist pärinev. Subarktiline kliimastaadium. *Nähtavasti subarktiliseks reliktiks on siin kasvav niitjas penikeel. A. Mäemets.

sub|atlantiline
meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) niiske ja jahe; sellisest kliimastaadiumist pärinev. Subatlantiline kliimastaadium. Subatlantilised taimeliigid.

sub|boreaalne
meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) soe ja kuiv, aeglaselt jahenev; sellisest kliimastaadiumist pärinev. Subboreaalne kliimastaadium. Subboreaalne turvas.

suhkru|vaher
bot Ameerikast pärinev vaher, mille mahl sisaldab rohkesti suhkrut (Acer saccharum)

sõja|vanker

1. aj pronksiajastust pärinev kaherattaline vanker, milles püsti seistes kihutati vaenlaste sekka võitlema. Egiptuse sõja- ja võidusõiduvankrid. Muistsetel olümpiamängudel võisteldi ka sõjavankritel. Linnamüür oli nii lai, et sellel mahtus sõitma sõjavankriga. Sõjavankri ette rakendati eriti tugevad ja väledad hobused.
2. piltl sõda, sõjaraskused. Sõjavanker on sellest külast mitu korda üle veerenud. *.. Rootsi võimud püüdsid rakendada Liivi- ja Eestimaa elanikkonda oma sõjavankri ette. H. Palli. *Häda kõigile võidetuile, / julma ajaloo ristteil / sõjavankri ülesõidetuile! A. Alle.

Šoti indekl, šoti indekl
Šotimaale v. šotlastele omane; šotlastelt pärinev. Šoti keel 'Šotimaal kõneldav inglise keelele lähedane keelekuju'. Õpib šoti kirjandust, muusikat. Punane paeltega kaunistatud Šoti müts. Šoti meeste rahvarõivasse kuulub ruuduline Šoti seelik. Šoti riie 'šotiruuduline riie'. Šoti terjer, lambakoer 'teat. koeratõud'.

Taani gen, taani indekl
taanlastele v. Taanile omane; taanlaste loodud, taanlastelt pärinev. Taani rahvas, keel, kirjandus. Taani tõugu tööhobune. Taani punane veis. Taani merisalat.

taeva|and
miski taevast pärinev; jumala and. Teisel sajupäeval tõrkus niiske pinnas rohket taevaandi vastu võtmast. *.. armastus maa või looma vastu pole kaasasündinud taevaand, .. seda tuleb maast-madalast kasvatada. V. Lattik.

taevane ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› taevalaotusega seotud, seal asuv. Virmalised jt. taevased nähtused. Kotkas liugleb taevastes kõrgustes. Sähvib taevane tuli. Taevasele veevarule ei näigi lõppu tulevat.
2. ‹adj› taevariigi ja jumalustega seotud, taevariigis asuv, sealsetelt jõududelt pärinev (sageli vastandatuna maisele, maapealsele). Taevane kuningriik, paradiis. Taevane isa (v. taevane Isa) 'taevaisa'. Taevased jumalad, väed. Heateod pannakse kirja taevastes raamatutes. Avab oma südame taevasele armule. Ähvardab mind taevase nuhtlusega. *Ülal – Maarja, käed pärjana põlles, / istub ootel oma taevases toas. M. Under. *Pastor Kroll! Mina kuulan teie sõna taevastes asjades, kuid maapealsetes küsimustes olen peremees mina... H. Sergo. || oivaline, suurepärane. Mis taevane tunne on armastus! || (esineb hüüatustes kohkumise, jahmatuse vms. väljendamisel). (Oh sa) taevane arm, halastus, heldus, aeg! (Oh sa) taevane jumal, vägi! Taevane halastaja, minu mõistus on otsas! Sa taevane isa küll, mis nüüd juhtus? Oh sa taevane taadike, küll väsitab! Oh sina taevane rist!
3. ‹s› ‹hrl. pl.› taevaline (2. täh.) Taevased on meie vastu. Halastage, taevased!

tatar ‹tatra 20› ‹s›

1. bot Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum, hrl. Fagopyrum esculentum). Harilik tatar. Tatra lehed, õied, viljad. Tatar õitseb. Tatart külvama, kasvatama. Tatar on hea korjetaim. || ‹liitsõna järelosana› esineb ka teistes taimenimetustes, näit. konnatatar
▷ Liitsõnad: idatatar; ussitatar.
2. selle taime vili. Puhastatud tatar. Kott tatart. Tatrast tehakse tangu ja jahu.

Tatari indekl, tatari indekl
Tatarimaale v. tatarlastele omane; Tatarimaalt v. tatarlastelt pärinev, tatarlaste. Tatari keel 'kõptšaki-bulgari rühma kuuluv turgi keel, volga- e. kaasanitatari keel'. Tatari tütarlaps, pulm. Tatari ike. Tatari hordid. Tatari kuslapuu, vaher. Tatari põisrohi.

templi|plokid pl
muus Koreast pärinev löökpill, mis koosneb 3–5 pirnikujulisest jalandile kinnitatud puitplokist. Templiplokkidel mängitakse väikese trummi pulkadega.

tetrameeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
kirj antiikluulest pärinev neljajalaline värss. Trohheiline, anapestiline tetrameeter.

tradeskantsia ‹1› ‹s›
bot Ameerikast pärinev mitmeaastane rohttaim, kasvatatakse aia- ja toataimena (Tradescantia). Virgiinia, brasiilia tradeskantsia. Valgeõieline tradeskantsia.

tšoseenia ‹1› ‹s›
bot Ida-Aasiast pärinev kõrge sirge lehtpuu (Chosenia arbutifolia). Tšoseenia sarnaneb meie pajuga.

tõlv|puu
bot soojadelt maadelt pärinev igihaljas mõõkjate lehtedega puu v. põõsas, mida kasvatatakse ilutaimena (Cordyline). Punane, harunematu tõlvpuu.
▷ Liitsõnad: lõuna-|tõlvpuu, põõsas-tõlvpuu.

tõsi|eluline
tõsielust pärinev, tõsielul põhinev. Tõsielulised kogemused. Tõsieluline anekdoot, huumor. Tõsieluline saatesari, näidend, film. Räägin teile ühe tõsielulise loo. Tõsielulise sündmustikuga romaan. Teoses on nii muinasjutulisi kui tõsielulisi elemente. Raamat, kus mänguline põimub tõsielulisega.

Usbeki indekl, usbeki indekl
Usbekistanist pärinev v. sellele omane; usbekkidele omane, usbekkide. Usbeki keel, kirjandus, kultuur.

vaarikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. parasvöötmes kasvav heitlehine püstiste varte ja roosakaspunaste koguviljadega poolpõõsas, vabarn (hrl. Rubus idaeus); mingi sellest aretatud kultuursort. Harilik e. Euroopa punane vaarikas. Lõhnav vaarikas (Põhja-Ameerikast pärinev liik, meil ilupõõsana). Vaarikad õitsevad. Aias, raiesmikul kasvab vaarikaid. Aiand kasvatab vaarikat ja arooniat.
▷ Liitsõnad: aed|vaarikas, metsvaarikas.
2. mets- ja aedvaarika koguvili (nn. mari). Ilusad suured vaarikad. Sõime, korjasime põõsastelt vaarikaid. Lapsed läksid metsa vaarikale 'neid korjama v. sööma'. Vaarikatest valmistatakse keedist, mahla.

vahtra|lehik
bot Ida-Aasiast pärinev ogaline puu, millel on vahtralehte meenutavad lehed (Kalopanax pictus)

vara|keskaegne
varakeskajaga iseloomustatav, varakeskajast pärinev. Varakeskaegne Euroopa. Varakeskaegne arhitektuur.

Vene indekl, vene indekl
Venemaale v. venelastele omane; venelaste loodud, venelastelt pärinev, venepärane. Vene rahvas, keel, kirjandus, kultuur. Vene teadlane, poeet, helilooja. Kuulus Vene ballett. Vene vürstid, aadlikud, vägilased. Ta on pooleldi vene päritolu, ema pärineb vene emigrandi perekonnast. Vene laensõnad eesti keeles. Eesti-vene sõnaraamat. Vene kiri (slaavi kirja variante). Vene traditsioon on kõnetada inimest ees- ja isanime järgi. Vene (õigeusu) kiriku sibulkuplid. Vene usku minejatele lubati maad. Vene rist 'kreekakatoliku kiriku rist'. Eelistab juua Vene vodkat. Lai madal Vene ahi. Kandis kõrge ning laia säärega Vene saapaid ja püstkraega Vene särki. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Vene hagijas, hurt (koeratõud). Vene juust (teat. juustusort). Vene lehis. Kukkus vette ja läks põhja nagu Vene kirves 'otsekohe, väga kiiresti'. Vene värk (kehva asja, ettevõtmise vms. kohta). *Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu vene romansse. V. Adams.
▷ Liitsõnad: muinas|vene, vanavene; Vana-Vene.

veri|lill
bot Lõuna-Aafrikast pärinev, meil toalillena kasvatatav sibultaim (Haemanthus, hrl. Haemanthus albiflos). Valgeõieline verilill.

vest1 ‹-i 21› ‹s›
meesterõivastusest pärinev, algselt kuue all kantud käisteta pihakate. Kootud, villane, karusnahkne, sametist vest. Lühike, pikk vest. Tõmblukuga vest. Paneb vesti selga. Võtab vesti seljast. Nööpis vesti kinni, lahti. Käib vesti väel. Ülikonna juurde kuulus ka vest. Uurikett ulatus vesti nööpaugust taskuni. On külm, tõmba vest peale. Sooja voodriga vest. Kuulikindel vest. | piltl. Kollase vestiga rasvatihane. || jalgu vabaks jättev koera kehakate. Koerale pandi vest selga.
▷ Liitsõnad: kasuk|vest, kork|vest, nahk|vest, pihik|vest, pääste|vest, samet|vest, siid|vest, soomus|vest, ülikonnavest.

võllas ‹võlla 19› ‹s›
keskajast pärinev ühest v. kahest postist ja nende peale toetuvast põikpuust koosnev rajatis, mille külge poodi surmamõistetud. Hirmuäratav võllas. Puusepad ehitasid võllast. Mees mõisteti võlla. Isegi varguse eest võidi inimene võllasse tõmmata, puua. Läbi külade sõites nägime võllais kõlkuvaid pooduid. Väiksed vargad ripuvad võllas, suured sõidavad tõllas.

võru|seelik
16. sajandist pärinev võrujatele raudvitstele vormitud seelik

võõra|maine [-maise]
võõralt maalt pärinev v. seal esinev. Võõramaised vallutajad, madrused, rändurid. Võõramaise päritoluga taimed, loomad. Võõramaiste postmarkidega ümbrik. Me polnud võõramaiste kommetega tuttavad.

ülendama ‹37›

1. kõrgemasse auastmesse v. kõrgemale ametikohale viima; edutama. Reamees ülendati vapruse eest kapraliks. Autasustati ja ülendati leitnandist kapteniks, majorist kolonelleitnandiks. Kuningas ülendanud väljapaistva väepealiku marssaliks. Kirikuõpetaja ülendati sinodil praostiks. Tubli ametnik ülendati osakonnajuhatajaks. Teda ülendati peagi auastmes, ametialal. Georgi ordeni kavalerid ülendati aadliseisusesse. | piltl. *Masinateajastu ülendas kunagised kraavihallid tehnikameesteks. L. Vaher.
2. kõrgendama, kõrgemale tõstma; paremaks, väärtuslikumaks tegema. Õilsa teoga ülendad ennast. Temas on midagi, mis teda kaaslaste silmis ülendab. Piiblis öeldakse: kes ennast alandab, seda ülendatakse. Kunstilooming õilistab ja ülendab inimest. Jumal, issand ülendagu tema hinge! (piiblist pärinev ütlus kadunukesest kõneldes). || (meeleolu, hingeseisundi ülevamaks muutmise kohta). Kõiki valdas pühalik ja ülendatud meeleolu. Iga järgnev pits ülendas tuju. Siin ei olnud midagi, mis meelt ülendaks. Need mälestused otsekui värskendavad ja ülendavad hinge. Muusika ülendab meie vaimu. Oli päris ülendav tunne seista austatavana. *Kõik kolm läksid midagi otsima, midagi ülendavat, mis neid elu igapäevasusest kõrgemale tõstaks. J. Lintrop. || van suurendama, tõstma. *.. võttis [komissar] vaevaks rahva keelegi ära õppida. See ülendas meie silmis tema au. A. Kitzberg.

ürgne ‹-se 2› ‹adj›

1. ürgaegne; ürgaegadest pärinev. Ürgsed inimesed 'ürginimesed'. Ürgsed metslased. Ürgsete küttide-korilaste hõimud. India gaaviali peetakse maismaa selgroogsetest üheks kõige ürgsemaks olendiks. Ürgsetest aegadest peale on inimestel tulnud seista loodusjõudude vastu. *Ürgookeani ürgsed lained uhtusid vette ürgse tuha ja tegid selle ürgse sette. I. Murdmaa. || algne, esialgne. Selle ala ürgne asustus ulatub eelmisse aastatuhandesse. Soomeugrilaste ürgseks asualaks peetakse Ida-Euroopa metsavööndit. *Paljud [kalade] nimetused on läti keeles ürgset indoeuroopa või balti algupära. P. Ariste.
2. iidne, põline. Loomas lõid välja ürgsed instinktid. Ürgne verehääl temas nõudis tapjatele kättemaksu. Eestlasele omane ürgne jonn ei lubanud tal järele anda. *Minus pole absoluutselt mitte midagi ürgset. Minus on kõik tüki uuem. M. Mutt.
3. inimtegevusest puutumata. Ürgne mets, taiga. Kaitsealal võib kohata veel ürgset loodust. Meid lummas saare ürgne ilu. *.. algab nõmm, mis näib niisama ürgne ja mahajäetud nagu kogu siinne kant. K. Kajar.
4. täielik, häirimatu, sügav. Ümberringi ääretu vaikus, valitseb ürgne rahu. *Ja siiski oli see esimene ja viimane kord, kus mul õnnestus nautida Antarktise ülevat ürgset vaikust... I. Murdmaa.
5. väga tugev, ülivõimas, ürgjõuline. Ürgne loomisvõime. *Inimesed muidugi räägivad, et nüüdsel ajal enam neid ürgseid marusid polegi, selliseid, mis naelu puust ning hambaid suust kisuvad .. Ü. Tuulik.
6. olemuselt lihtsakoeline, algeline. *Miks Karim tüdrukutele meeldis? Nii ürgne, hoolimatu ja jäme poiss..? L. Promet. *See kirjaoskamatu mõisa karjamees, otse haruldane mees, kelle maailm on lihtne ja ürgne. M. Traat.

ürg|tung [-i]
ürgne, ürgaegadest pärinev tung (inimeses). *Aga igas inimeses elab sisim paranemisvõime, tervisetahe, see igavene ürg- ning elutung .. J. Kross (tlk).