[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kunstlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. tehniliste vahendite v. võtete abil tekitatav v. toimuv, mitteloomulik, mittelooduslik, (terminoloogilistes ühendites sageli:) tehis-. Kunstlik tamm, veekogu, koelmu. Kunstlik valgustus, valgus, ventilatsioon. Kunstlikud keeled. Kunstlik neer, süda. Uppunule tehti kunstlikku hingamist. Loomade kunstlik seemendamine. Munaraku kunstlik viljastamine. Taimede kunstlik ristamine, tolmeldamine. Karjakoplite kunstlik niisutus, vihmutus. Kunstlik metsauuendus külvi ja istutamise teel. Aretustöös rakendatakse kunstlikku valikut. Kunstlik immuunsus, uni. Imiku kunstlik 'emapiimata' toitmine. Katse on teatava nähtuse kunstlik tekitamine.
2. piltl ebaloomulikuna tunduv, ebausutav; tehtud, otsitud, võlts. Kritiseeriti noore autori kunstlikku väljendusviisi. Draama intriig, lõpplahendus on kunstlik. Kunstlik naeratus, lõbusus.
3. van väga keeruline. *Mina tegin enam vibupüsse ja väga kunstlikke tuule- ja vesiveskeid.. A. Kitzberg. *..taelast tule raiumine on kunstlik töö. A. H. Tammsaare.

naturaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. looduslik, loodusest pärinev; ant. tehis-, kunst-. Naturaalne värnits, värvaine. Naturaalsetest harjastest hari, naturaalsest jõhvist jõhvriie. Naturaalne mesi, vein. *Kuid mitte iialgi enam pole ma näinud neid [= soomurakaid] naturaalses olekus, ainult moosina .. D. Vaarandi.
2. loomulik, ehtne. *Hindi randlased ei räägi „Tuulises rannas” enam naturaalset Saaremaa murret .. E. Nirk. *Kuigi mu figuur pole kõige halvem .., ei meeldiks mulle ometi, et mind mu naturaalses olekus [= alastiportreena] mööda näitusesaale lehvitatakse. L. Hainsalu.
3. natuuras esinev; naturaalmajanduslik. Naturaalsed kohustused. Naturaalne tasu. Feodaalmajandus oli oma olemuselt naturaalne.

tehis|siid
omadustelt loodusliku siidiga sarnanev tehis- v. sünteeskiudaine; sellest valmistatud riie; sün. kunstsiid

võlts ‹-i 21›

1. ‹adj› ebasiiras, teesklev, teeseldud, silmakirjalik, vale(lik). Võlts naeratus, hääletoon. Võlts kurbus, muretus. Võltsid lubadused. Ivo on võlts ja valelik. Tema püüdlikus reipuses, lõbususes oli midagi võltsi. Rääkis võltsi lahkusega, sõbralikkusega. *Miks kiitus maitsema hakkab? See on loomus. .. Ja siis hakkame nõustuma ka võltsi tähelepanu ja meelitustega ja muutuma võltsiks. P. Sauter.
2. ‹adj› ebaehtne, järeletehtud, tehislik, tehis-. Näitlejatel olid võltsid habemed, juuksed ja vuntsid. Kalliskivid sõrmustes on tingimata võltsid. Rahatäht, dokument, pass osutus võltsiks. Lilleõie värv tundus võltsina. *.. veepiiskade sädelus rohul ja puulehtedel oli kuidagi kalk, klaasine ja seepärast võlts. R. Põder. *Ei olnud tal [= tüdrukul] mingit jahukorda näol, mingit võltsi puna põskedel. K. Ristikivi.
3. ‹s› võltsus. *Hea maitse püüdleb alati elutõe poole, kuna halb maitse soodustab võltsi. M. Unt. *Põlegem puhtaks väärelu saastast ja argivooruste võltsist! M. Raud.