[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pinu ‹11› ‹s›
püsttugede vahele korrapäraselt laotud hagude, haokubude, ka puuhalgude v. muu küttematerjali virn, riit. Suur pinu hagu, kasepuid. Puud, haod on pinus. Ladus haokood, puud pinusse. Too pinust paar peenemat halgu! Kuuri otsas oli pikk pinu jämedaid kasepakke. Puud on pinust otsa saanud. || piltl hunnik, virn, suur hulk. *Olen viimastel aastatel lugenud läbi terve pinu mitmesuguseid mälestusteoseid.. H. Lepik (tlk). *.. laudadel [turul] veiste tumedat taid ja suuri luid – seajalgu päris pinus, sadadeks vastlasuppideks.. M. Raud.
▷ Liitsõnad: halu|pinu, hao|pinu, oksa|pinu, puupinu.

pill pinu taga vt pill [1]