[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 53 artiklit

ametlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. ametivõimude v. ametiisiku poolt ettenähtud, kinnitatud, kehtestatud, nende väljaantud v. avaldatud, nende poolt kehtestatud korrale vastav jne.; ametiasju puudutav, ametiasjus toimuv. Ametlik kinnitus, tunnustus, nõudmine. Kas tal on selleks ametlik tõend, luba, õigus, alus? Ametlikud, ametlikest allikaist saadud andmed, teated. Ametlikud dokumendid, paberid, kirjad. Sellised käsud ei ole ametlikud. Ametlik maailmarekord, maailmameister. Firma, ettevõtte ametlik esindaja. Välisminister ja teised ametlikud isikud. Ametlikud oponendid väitekirja kaitsmisel. Ametlik tööaja algus. Tallinn, tolleaegse ametliku nimega Revel. Ametlikuks asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Ametlik asjaajamine. Dollari ametlik kurss. Kokkutuleku ametlik osa ning seltskondlik osa. Presidendi ametlik visiit, vastuvõtt. Asjale anti ametlik 'seaduslik' käik. || tavadest, etiketist lähtuv, neid arvestav. Ametlik tseremoonia. *Seega lõppes ametlik jant. Kosjad olid vastu võetud ja nüüd võis südame rõõmuks pudelist rüübata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: mitte|ametlik, poolametlik.
2. rangelt v. jahedalt asjalik, reserveeritud. Alluvatega suheldes on ta ametlik, räägib ametlikul toonil. Muutus ametlikuks ning tõrjuvaks. *Seadusemeestel olid muidugi väga tõsised ja väga ametlikud näod ees. E. Vilde. *.. ja mida vanemaks said lapsed, seda ametlikumaks muutus nende vahekord isaga. R. Roht.
▷ Liitsõnad: puhtametlik.
3. kõnek tubli, kõva, korralik. Ta oli nutnud päris ametliku peatäie. *Andsin Serrile [= koerale] ametliku nahatäie. R. Vaidlo.

arvuti|kuritegu
andmetöötlussüsteemi v. arvutivõrgu abil sooritatud v. seda otseselt puudutav kuritegu

asja|kohane
teat. asja, küsimuse kohta käiv, seda puudutav; sobiv, otstarbekas, asjalik. Asjakohased ettekanded, küsimused, märkused, sõnavõtud. Lobiseti niisama, midagi päris asjakohast ei räägitud. Olen nõus maksma asjakohast hinda.

astro|füüsikaline
astrofüüsikat puudutav v. käsitlev, sellel rajanev jne. Astrofüüsikaline uurimine.

autobiograafiline ‹-se 5› ‹adj›
kirjutaja enda elu(loo)ga seotud, seda puudutav, sellel rajanev. Autobiograafiline jutustus, romaan. A. Haava „Väikesed pildid Eestist” sisaldab autobiograafilist ainestikku.

diagnostiline ‹-se 5› ‹adj›
diagnostikat v. diagnoosimist puudutav. Diagnostilised uuringud.

dramaturgiline ‹-se 5› ‹adj›
dramaturgiat, draamateose ülesehitust puudutav, sellega seotud, sellest tulenev jne.; näitekirjanduslik. Kuuldemängude dramaturgiline eripära. Kirjaniku esimesed dramaturgilised katsetused.

elu|küsimus

1. elu (3. täh.) puudutav probleem. Tal on oma seisukoht kõigis tähtsamais eluküsimustes. *Teda huvitasid kõiksugused eluküsimused, lausa teaduslikud asjad – usust, hingest, taevast, maast. R. Roht.
2. küsimus, millest oleneb edasine eksisteerimine; väga tähtis, oluline küsimus, peaküsimus. On karjäärist teinud endale eluküsimuse.

era|jutt [-jutu]
mitteametialane jutt, eraasju puudutav jutt. Ajasid töö ajal erajuttu. Mul on sinuga, sulle üks erajutt.

ettekandeline ‹-se 5› ‹adj›
ettekandeviisi puudutav; ettekandele omane; ettekannetealane. Küsimused, mis on seotud balleti ettekandelise küljega. Noor laulja pole veel saavutanud ettekandelist vabadust. Seltsi ettekandeline tegevus on hoogustunud.

freim ‹-i 21› ‹s›
info
1. kindlat valdkonda puudutav andmestruktuur intellektitehnikas, kaader
2. sõltumatu piirkond veebilehel, paneel

hell ‹-a 22› ‹adj›

1. täis armastust, õrnust, hellitav, õrn; sooje tundeid tekitav. Hell ema. Hella hingega, südamega inimene. Kellegi vastu hell olema. Põetaja hell hääl. Hell naeratus näol. Elleni ilme, pilk muutus hellaks. Ta lohutas last hellade sõnadega. Mind ümbritseb kõige hellem hoolitsus. Hell meenutus, mälestus, nukrus, tunne. *Nii hella liigutusega kompab vahest ema oma palavikuhaige lapse pead. L. Kibuvits. *..aga tuttavad nimed ja paigad on südamele hellad. L. Vaher. | (loodusnähtuste kohta). Päikese hell paiste. Lõunatuul oli mahe ja hell.
▷ Liitsõnad: tundehell.
2. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundlik; puudutamisel valus, valulik. Päikesest hell nahk. Hapudest marjadest hellad hambad. Jalad on käimisest, tantsimisest päris hellad. Peopesad on tööst hellad. Küürutamine võttis selja hellaks. Ere valgus teeb silmad hellaks. *Sammun läbi tuttavate tänavate, kõrvad hellad veetavate raudlattide kolinast.. B. Alver. || loomult õrn, valukartlik v. vähe vastupidav. Külmetuse, tuuletõmbuse, valu suhtes hell. Ühe inimese närvisüsteem on hellem kui teise oma.
▷ Liitsõnad: külma|hell, valuhell.
3. psüühilise ärrituse suhtes tundlik; kergesti solvuv. Hell õiglustunne. Kriitika suhtes oli ta haiglaselt hell. Pilke, naeru suhtes hell. Etteheited ja solvangud olid poisi üsna hellaks teinud. Kuulujuttude suhtes oli ta kõige hellem. Hell asi, koht, paik, küsimus 'kedagi valusalt puudutav, delikaatset, ettevaatlikku lähenemist nõudev asi, küsimus'. *Torge jõudis kibedamalt pärale, kui Killustik aimata võis, sest Jull oli nendes küsimustes imelikult hell. E. Rannet.

häälikulooline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
häälikulugu puudutav v. käsitlev. Häälikulooline käsitlus, uurimus.

isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

lahk|usuline

1. ‹adj› lahkusule omane, selle alale kuuluv, seda puudutav. Lahkusulised kombetalitused. Uued lahkusulised liikumised.
2. ‹s› lahkusku inimene. See kirik kuulub lahkusulistele.

linna|ehituslik
linnaehituse alale kuuluv, sellega seotud, seda puudutav. Linnaehituslikud probleemid, printsiibid.

loomingu|looline
loomingulooga seotud, seda puudutav v. käsitlev. Elu- ja loominguloolisi andmeid kirjaniku kohta.

matemaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. matemaatika alale kuuluv, seda puudutav, sellega seotud, matemaatikal põhinev, matemaatika meetodeid kasutav. Matemaatilised teadused. Matemaatilised võrrandid, valemid, mõisted, märgid. Matemaatilised tabelid hõlbustavad arvutamist. Matemaatiline analüüs, matemaatiline statistika, matemaatiline füüsika on matemaatika harud. Matemaatiline planeerimine (arvutusmatemaatika ja operatsioonianalüüsi haru). Matemaatiline majandusteadus. Matemaatiline lingvistika. Matemaatiline loogika. Rakendas oma uurimistöös matemaatilisi meetodeid. Matemaatiline mudel 'teatavat nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste komplekt'. Matemaatilised masinad 'seadmed matemaatikaülesannete lahendamiseks (näit. arvutid)'. Ülikooli pürgijate matemaatiline ettevalmistus oli kesine. Sul ei ole matemaatilist mõtlemist.
▷ Liitsõnad: füüsikalis-|matemaatiline, majandus|matemaatiline, puhtmatemaatiline.
2. matemaatikale omane, ülim, range. Matemaatiline täpsus, korrapärasus.

mõlema|poolne

1. mõlemast poolest lähtuv, mõlemat poolt puudutav, mõlema poole; vastastikune. Mõlemapoolne kiindumus, armastus, pahameel, vihkamine. Kasu, huvi on mõlemapoolne. Mõlemapoolsed jõupingutused. Partii katkestati mõlemapoolsete võimalustega seisus. Mõlemapoolne kokkulepe. Pulmas kohtusid mõlemapoolsed sugulased. *Lahing oli muutunud visaks mõlemapoolseks tulevahetuseks. A. Kivikas.
2. millegi mõlemal poolel asuv. Sirge allee mõlemapoolse kasereaga.

mõtteline ‹-se 5› ‹adj›

1. mõtet, sisu puudutav. Luuletuse mõtteline ja vormiline külg. Tõlkija taotleb tõlke mõttelist adekvaatsust. *Filmi mõtteline primitiivsus tegi Ritale viha .. A. Beekman.
2. mõttes sooritatav, mõttes eksisteeriv. Mõttelised eksperimendid, mudelid. Maakera mõtteline telg. Ekvaator on Maad põhja- ja lõunapoolkeraks jagav mõtteline suurringjoon. Analüüs tähendab mõttelist osadeks jaotamist. Mõtteline osa jur kaasomandi kui asja maksumuse, selle väärtuse osa. *.. ja andis neile [= koertele] juba ühe mõttelise keretäie .. N. Baturin. *Kujutluspildid on raadiokuulaja mõtteline visuaalsus. I. Trikkel.
3. ‹liitsõna järelosana› teat. laadi mõtet omav, teat. mõttega
▷ Liitsõnad: kahe|mõtteline, mitme|mõtteline, põhi|mõtteline, sügava|mõtteline, terava|mõtteline, vaba|mõtteline, ühemõtteline.

pinna|pealne ‹adj›

1. pinnal olev v. esinev, pinda puudutav, pindmine. Pinnapealsed juured. Pinnapealne juhtmestik, lüliti, pistikupesa.
2. pealiskaudne, põgus, mittepõhjalik. Pinnapealsed tunded, teadmised, suhted. Tema otsustus on pinnapealne. Pinnapealne aruanne, käsitlusviis, info. Ülevaade on pinnapealne ja hõre. Poolik ja pinnapealne haridus. Pinnapealse mulje põhjal võib öelda, et.. Pisut pinnapealne inimene. Ta on ajaloolasena pinnapealne. Hinnangutes jääb ta eelkäijatest veelgi pinnapealsemaks.

päeva|kajaline ‹-se 5› ‹adj›
päevasündmusi käsitlev v. puudutav, aktuaalne, ajakajaline. Päevakajalised sõnumid. Päevakajalised luuletused, kupleed. Päevakajaline publitsistika.

päeva|poliitika
aktuaalseid poliitilisi sündmusi ja probleeme hõlmav v. neid puudutav poliitika. Hoidun päevapoliitikaga tegelemast. Kas kirjanik peab sekkuma päevapoliitikasse?

rahva|majanduslik
rahvamajandusega seotud, rahvamajandust hõlmav v. puudutav. Rahvamajanduslik arvestus, raamatupidamine. Maapõuevarade rahvamajanduslik tähtsus.

selle|nädalane
käesoleval nädalal toimuv, käesolevat nädalat puudutav vms. Sellenädalane tantsutund jääb ära. Mul pole sellenädalast telekava.

sotsiaalne ‹-se 2› ‹adj›
ühiskonnasse puutuv, ühiskonna eri osade omavahelisi suhteid v. inimese ühiskonnaliikmeks olemist puudutav, ühiskondlik, ühiskonna-; (sotsioloogias:) kollektiivne (individuaalse vastandina). Inimese sotsiaalsed vajadused. Sotsiaalsed probleemid, muudatused. Lapse bioloogiline ja sotsiaalne areng. Elluastujate sotsiaalne küpsus. Rahvastiku sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalsed kihid, grupid. Sotsiaalne päritolu 'see, millisest sotsiaalsest kihist ollakse pärit'. Inimese sotsiaalne seisund, positsioon, staatus 'asend ühiskondlike suhete süsteemis'. Sotsiaalne roll '(sotsioloogias kasutatava mõistena:) teatav käitumise mall, mida ühiskonna v. sotsiaalse grupi heakskiidul järgitakse; isiku sotsiaalse seisundiga kaasnevad nõuded ja ootused'. Sotsiaalne murre keel sotsiolekt. Paneelmajad olid sotsiaalne tellimus (millegi kohta, mida ühiskonnas vajatakse ja oodatakse). Tööstuslinna tabas sotsiaalne katastroof. Kirjaniku sotsiaalne missioon. Looja tundlik sotsiaalne närv. Täheldatakse aidsihaigete sotsiaalset tõrjutust. || ühiskonna vähem kaitstud osade huve ja vajadusi arvestav, sellesse puutuv. Sotsiaalne turumajandus. Sotsiaalne abi. Sotsiaalsed garantiid, tagatised 'võimaldavad elanikkonna sotsiaalset turvalisust'.

sõjanduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sõjandusalane, sõjandusega seotud, sõjandust puudutav. Tuumauuringute sõjanduslik rakendus.

sõja|teemaline
sõda puudutav, sõjateemat käsitlev. Sõjateemaline film, jutustus, laul, romaan, teos. Sõjateemaliste maalide näitus.

tekkeline ‹-se 5› ‹adj›

1. teket puudutav. Nähtuste vahel puudub tekkeline seos.
2. ‹liitsõna järelosana› (millegi toimel v. abil) tekkinud, (millegi v. kellegi) tekitatud, põhjustatud
▷ Liitsõnad: inim|tekkeline, jää|tekkeline, plahvatus|tekkeline, seemne|tekkeline, tuule|tekkeline, veetekkeline.
3. ‹liitsõna järelosana› (mingil ajal v. teat. kohas) tekkinud
▷ Liitsõnad: hilis|tekkeline, mandri|tekkeline, meretekkeline.

tekstiline ‹-se 5› ‹adj›

1. teksti v. tekste puudutav, teksti(de)ga seotud. Näidendites on tekstilisi kokkulangevusi. Tõlkel puudub tekstiline täpsus.
2. tekstina esitatud, tekstist koosnev. Dokumendi tekstiline osa.

teoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
teoloogia valdkonda kuuluv v. seda puudutav, teoloogial põhinev, usuteaduslik. Teoloogilised vaated, suunad, küsimused, vaidlused. Teoloogiline jumalatõestus. Aquino Thomase teoloogiline õpetus. Keskaja teoloogiline filosoofia. Tänapäeva teoloogiline mõte.

teosoofiline ‹-se 5› ‹adj›
teosoofia valdkonda kuuluv v. seda puudutav, teosoofial põhinev. Teosoofiline maailmakäsitus. Teosoofilised voolud, arutlused.

tundeline ‹-se 5› ‹adj›

1. tundeid, tundeelu puudutav. *Mõistusliku dominandiga inimene ei libise niisama kergesti tundelisele pinnale .. J. Undusk. *Karli tundeline erutatavus ja närvilisus pidi olema ema poolt päritud. P. Viiding.
2. tundeid omav, tunnetest lähtuv, hingeline, emotsionaalne; õrna tundeeluga, tundehell. Tundeline ja naiivne tütarlaps. Pisut tundeline nooruk. Tundelise meelelaadiga, loomuga naine. Tundelise naishinge kannatusi kujutav romaan. Olete liialt tundeline, proua, võtate kõike väga südamesse. *Ta oli äärmiselt tundeline. Kas ta rõõmutses või tundis muret, kõik liikus tal laias kaares ja kõrge lainega. H. Raudsepp. || tundeid ilmutav v. rõhutav; tundeküllane, sentimentaalne. Pianisti tundeline mäng. Kõneleja hääl, toon muutus tundeliseks. Olen täna tundelises meeleolus. Viina võttes muutub ta alati tundeliseks. Tundelised kõnelused, kirjakesed, õhkamised. Tundelised värsid, pihtimused, ülestunnistused.
▷ Liitsõnad: hella|tundeline, õrnatundeline; ülitundeline.
3. van välismõjudele vastuvõtlik, tundlik (2., 3. täh.) *Sellises pingelises olukorras on närvid eriti tundelised. I. Sikemäe. *Väga tundeline oli ta muusika vastu .. A. Kivikas.
▷ Liitsõnad: ülitundeline.

video-
‹liitsõna esiosana› liikuvat kujutist puudutav, sellega seotud, pildi-, kujutis(e)-; videosalvestatud; näit. videosignaal, -telefon; videofilm, -läkitus, -pöördumine

vokaal|tehniline
vokaaltehnikat puudutav, vokaaltehnikaga seotud. Vokaaltehniline meisterlikkus. Vokaaltehnilised võtted.

vormi|lahendus
(teose) vormi puudutav idee ja selle teostus. Näitusel võis leida julgeid, huvitavaid värvi- ja vormilahendusi. Minimalistliku vormilahendusega hoone.

vormiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ‹liitsõna järelosana› teat. vormi omav, teat. laadi vormiga
▷ Liitsõnad: runo|vormiline, värsivormiline; igava|vormiline, kauni|vormiline, kindla|vormiline, pehme|vormiline, raskevormiline.
2. vormi puutuv, vormiga seotud; vormist lähtuv. a. välise vormiga seotud. Vaaside vormiline mitmekesisus. b. ant. sisuline. Teose vormiline külg. Kiideti luuletuste vormilist uudsust. Romaanil on nii sisulisi kui vormilisi puudusi. || vormistuslik. Taotluses on vormilisi ebatäpsusi.
3. formaalsusi puudutav, formaalne. Abielu sõlmimise vormiline külg. || vormitäiteks tehtud, sisult tähtsusetu. Ekspertiis oli kahjuks vaid vormiline.

vormi|nõue
asjaajamise korda v. etiketi, tavade järgimist puudutav nõue; vormistusnõue. Vastuvõtt toimus vorminõuete kohaselt. Avaldus on kirjutatud kõiki vorminõudeid silmas pidades.

vormistuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
vormistust puudutav, sellega seotud. Bakalaureusetöö vormistuslik külg jättis soovida.

välis|pidine
väljaspool toimuv; välispinda puudutav; väljastpoolt tulenev v. näiv. Tellis auto välispidise puhastuse. Ravim on ainult välispidiseks tarvitamiseks. Välispidised tegurid, ohud. *.. ta oli oma välispidisest laiast joonest hoolimata pedantsuseni korralik. E. Park.

värvi|lahendus
(teose) värve puudutav idee ja selle teostus. Näitusel nägi julgeid värvilahendusi. Ruumi värvilahenduse otsimisel lähtuti vaipade ja mööbli katteriide värvist.

ökoloogiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ökoloogia valdkonda kuuluv, organismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid puudutav; keskkonna-. Evolutsiooni ökoloogilised aspektid. Ökoloogilised suhted. Mets kui ökoloogiline tervik. Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogiline katastroof, relv, risk. Ökoloogilised tingimused, tegurid. Ökoloogiline jalajälg 'suhtarv, mis hindab, kui palju loodusvarasid kulub näit. ühe elaniku v. riigi tarbimise rahuldamiseks ja jäätmete neutraliseerimiseks'.
2. keskkonna säilimist toetav, keskkonnahoidlik. Ökoloogiline ellusuhtumine, tootmisviis. Ökoloogiline põllumajandus 'mahepõllumajandus'.

üksik|küsimus
üksikasju puudutav küsimus. Arutati üldpõhimõtteid, üksikküsimused lahendatakse hiljem. Peatus oma sõnavõtus hariduselu üksikküsimustel.

üldine ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› kõiki (asjaosalisi) hõlmav, kõigi kohta käiv. Üldine sõjaväekohustus, koolikohustus. Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Mobilisatsioon oli üldine. Üldine ja täielik desarmeerimine. || kõigisse puutuv, kõigile ühine. Inimkonna üldine hüvang. Kasvas kollektiivi üldine heaolu. Piirkonnas valitseb üldine vaesus. Üldised ja isiklikud huvid. Peale isikliku varustuse on veel matkarühma üldine varustus. Huvi kirjanduse vastu oli perekonnas üldine. *Igaüks, kes täna palvekirjale alla kirjutab, võitleb üldise asja eest, mitte ainult oma õuealuse pärast. A. H. Tammsaare. || kõiki haarav, kõiki valdav (inimeste toimingute ja tunnete kohta). Vaguniustel oli üldine trügimine. Poistekambas läks üldiseks rüseluseks, kakluseks. Üldise lärmi tõttu ei olnud kuulda, mida räägiti. Nende sõnade peale puhkes saalis üldine naer. Ettepanek võeti vastu üldise juubeldusega. Poliitikuna võitis ta üldise tunnustuse, poolehoiu. Üldine rahulolematus, hukkamõist. Üldises segaduses unustati mõni vajalik asi maha. Hannestki nakatas seltskonna üldine tõsidus.
2. ‹adj› mingisse kogumisse tervikuna, selle kõikidesse juhtudesse puutuv; kõikehõlmav, universaalne. Esemete üldised omadused, tunnused. Sõnaliigi üldine tähendus. Kunsti üldine suunitlus. Hinnatõus oli üldine. Looduses ettetulevad üldised seaduspärasused. Sel nähtusel peab olema mingi üldisem põhjus. *Mingit üldist, iga teose jaoks kõlbavat lavalist kunstitõde pole olemas ega saagi olla. V. Tobro. || kogu organismisse v. kehasse puutuv. Suri üldise veremürgi(s)tuse tagajärjel. Krambid võivad olla üldised või kohalikud. Organismi üldine külmumine. Patsient kaebab üldist nõrkust. Haige üldine seisukord paranes jõudsalt.
3. ‹adj› laialt levinud; tavaline, valitsev. Üldiste tõekspidamiste vastu ei saa. Oli üldine arvamine, et Kanada võidab meistrikulla. Iga külaline võttis midagi külakostiks kaasa – niisugune oli üldine komme. Ropendamine on noorte kõnepruugis üldine.
4. ‹adj› midagi kokkuvõtlikult hõlmav, mingi terviku kõiki osi kokku võttev, täielik, kogu-. Üldine tööstaaž. Koolide üldine arv on viimastel aastatel kahanenud. Põlevkivikihi üldine paksus koos vahekihtidega. Üldine sademete hulk. Üldine mulje näitusest on hea. || van (teaduste nimetustes). Üldine bioloogia 'üldbioloogia'. Üldine rahvateadus 'etnoloogia'.
5. ‹adj› põhiline, peamine, ainult kõige tähtsamat puudutav. Töökorralduse üldised põhimõtted. Suure ja väikese algustähe kasutamise üldised reeglid. Tunnis õpiti tundma joonestamise üldisi aluseid. Sissejuhatavalt mõned üldisemat laadi selgitused.
6. ‹adj› pealiskaudne, pinnapealne, üksikasjadesse mitteulatuv. Tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus. Rääkisin talle meie plaanidest vaid kõige üldisemates joontes. Esialgu aeti üldist juttu. Vahetasime meie juhuslikel kohtumistel vaid kõige üldisemaid lauseid. Tegi ettekande kohta üksnes mõne üldise märkuse.
7. ‹s› filos filosoofia kategooria, mis toob esile paljudele nähtustele ühiselt omase siduva iseloomustaja. Üksiku ja üldise suhe. Järeldusprotsessis liigume üksikult üldisele. Üldisest üksikut tuletama.
Omaette tähendusega liitsõnad: üleüldine

üle|ameerikaline ‹-se 5› ‹adj›
kogu Ameerikat hõlmav v. puudutav. Üleameerikaline konverents.

üle|-eestiline
kogu Eestit hõlmav v. puudutav; kogu Eestile omane. Üle-eestiline kokkutulek, võistlus. Üle-eestiline ajaleht. See keelenähtus on üle-eestiline. Üle-eestilise kuulsusega vaatamisväärsus.

üle|linnaline
kogu linna hõlmav v. puudutav. Ülelinnaline voolukatkestus. Ülelinnaline õpioskuste võistlus. Ülelinnaline noorteüritus. *Ei tohtinud [põgenenud vang] kaotada minutitki, sest juba sellel ööl võis alata ülelinnaline passikontroll ja klaperjaht. A. Viirlaid.

üle|maailmne ‹-se 2› ‹adj›
kogu maailma hõlmav v. puudutav; maailma-. Ülemaailmne majanduskriis. Teos tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Ülemaailmsed eesti päevad. Ülemaailmne asukoha määramise süsteem. Ülemaailmne autoriõiguste konventsioon. Ülemaailmne Kirikute Nõukogu. Ülemaailmne Postiliit.

üle|maaline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
kogu maad hõlmav v. puudutav, üleriigiline. Esimene ülemaaline laulupidu. Ülemaaline organisatsioon, ühendus. Sadamatööliste ülemaaline streik. Toimus ülemaaline õpetajate kongress. Korraldati ülemaaline reklaamikampaania.

üle|riigiline
kogu riiki hõlmav v. puudutav, ülemaaline. Üleriigiline streik. Üleriigiline spordijuhtide kokkutulek.

üle|tehaseline
kogu tehast hõlmav, kogu tehast puudutav. Ületehaseline nõupidamine.

üle|ülikooliline ‹-se 5› ‹adj›
kogu ülikooli hõlmav v. puudutav. Üleülikooliline aktus, konkurss. Üleülikoolilised valikained.