Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 164 artiklit
abielu|väline
väljaspool abielu esinev, tehtav, toimuv jms. Abieluväline laps. Tuuli on tunnistanud, et tal oli Martiniga abieluväline suhe. Abieluline ja abieluväline sündimus perioodil 1970-1999.
akord|töö
maj akordtasu alusel tehtav ühekordne töö
aprill ‹-i 21› ‹s›
1. kalendriaasta neljas kuu, jürikuu. Soe, jahe, tuuline aprill. Aprilli algul, lõpul. 3. aprillil. Aprillis tuleb kevad. Töö peab valmis olema 20. aprilliks.
2. hrl. 1. (ka 30.) aprillil tehtav rahvalik nali, mis seisneb kellegi ninapidivedamises, luiskelooga kuhugi saatmises v. midagi tegema panemises, aprillinali. Aprilli tegema. Aprill! (hüüe, kui aprillinali õnnestub). Lastel oli hea meel, et ema sai aprilli. On see tõsi või on tegemist aprilliga?
arvamus|uuring
suulise küsitluse põhjal tehtav avaliku arvamuse uuring, gallup. Arvamusuuringut korraldama. Eesti Raadio, kultuuriministeeriumi tellitud arvamusuuring. Patsientide, tarbijate, ettevõtjate arvamusuuringu tulemused. Arvamusuuring näitab, et rahvast poliitika ei huvita.
avraal ‹-i 21› ‹s›
mer laeva kogu meeskonna poolt üheaegselt tehtav töö. *Sanitaarne avraal. Peseme .. oma kajuti puhtaks ja nühime vaskosad läikima. J. Smuul.
dekort ‹-kordi 21› ‹s›
maj kauba alaväärtuslikkuse v. arve kohese tasumise tõttu tehtav hinnaalandus
diskonto ‹6› ‹s›
maj võla ennetähtaegsel tasumisel (vekslite väljaostmisel v. edasiandmisel) võlasummalt tehtav mahaarvatis
doktori|eksam
doktorikraadi saamiseks tehtav eksam (mõnedes maades)
e|-makse
elektrooniliselt, arvutivõrgu kaudu tehtav makse. E-makset sooritama.
haltuura ‹6› ‹s›
kõnek
1. rahateenimiseks tehtav kõrvaltöö. Haltuurana, haltuura korras tehtud töö.
2. lohakas töö, vusserdis. On kirjanikke, kes kriminaalromaanide sildi all pakuvad haltuurat.
haltuura|ots [-a]
kõnek haltuura korras tehtav tööots. *..kutsusime teda rammusale haltuuraotsale kambameheks.. O. Tooming.
harrastuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
harrastusena tehtav, harrastus-. *See polnud paljas trots ega harrastuslik estofiilsus, vaid kutsumus ning veendumus. P. Rummo.
hiline ‹-se 4› ‹adj›
ant. varane
1. ajaliselt lõpule lähenev, möödumas olev. Hiline hommikutund, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Hilise novembri pimedad õhtud. Istusime väljas hilise õhtutunnini, ööni. On hiline kevad – õieti võiks seda ka varasuveks pidada. Aeg on üsna, väga hiline, lähme magama. Hiline tund 'hrl. hilisõhtu v. -öö'. || hilja, hilisel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; hilisõhtune, -öine. Hiline ülalolek, õhtusöök. Uksele koputas hiline teekäija. Kohtasin hiliseid jalutajaid. Hilised tänavad olid tühjad ja vaiksed. Käib kinos ainult hilisematel seanssidel.
2. pärast tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (ilmumisega) viibinud; hiljaks jäänud, hilinenud. Hiline õitseaeg, kevadkülv. Hilised hallad, öökülmad. Hiline armastus. Oleme täna väga hilised, kõik on juba kohal. Hilistele külalistele ei jätkunud enam toole. Vallo oli vanemate hiline laps. Toas pirisesid üksikud hilised sügiskärbsed. Kevad oli hilisem kui mullu. Informatsioon oli lünklik ja hiline. Varane vares pühib nokka, hiline lehvitab tiibu. || pärast teisi omasuguseid valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Hiline ristik, kerahein, kartul. Hilised lilled, seened. Haiguse hilised tüsistused. *Aednik korjas hoolega ja ettevaatlikult puudelt kõige hilisemaid sügiseõunu. J. Mändmets.
3. hiljuti tekkinud, toimunud, esinenud vms. Hilised kivikalmed. Hiline laensõna. Suhteliselt hiline grammatiline kategooria. Selgus, et ehitis on üsna hiline. Veel hilises minevikus ei teatud, kui rikas on Sahara.
4. ‹komparatiivselt› hiljem ilmnev, saadud v. tekkinud; pärastine, edaspidine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. Käsikirja hilisem saatus on teadmata. Hilisemad kogemused õpetasid teda elu ja inimesi teisiti hindama. *Ringi tegevus kestis neli aastat ja sellest võttis osa ka hilisem folklorist A. H. Neus. A. Vinkel.
hinna|soodustus
teat. klientidele mingi kauba ostmisel tehtav soodustus. Reisifirma pakub lastele hinnasoodustust kuni 25%. Püsikliendi hinnasoodustus.
hobu|töö
hobuste abil tehtav töö
hoiatus ‹-e 5› ‹s›
1. ‹hrl. liitsõna järelosana› hoiatamine; hoiatav märkus v. asjaolu. Ema, õpetaja hoiatus. Viimane, tõsine hoiatus. Teda karistati teistele hoiatuseks. Võtke kuulda minu hoiatust. Tänan sõbraliku hoiatuse eest. Ta ei hoolinud, ei teinud väljagi kaaslaste hoiatustest. *Võis olla umbes kesköö.., kui iiling laevale ühegi hoiatuseta peale langes. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: tormihoiatus.
2. üks karistuse liike. a. jur üks kergemaid administratiivkaristusi. Politseinik tegi hoiatuse vales kohas teeületamise eest. b. sport mõnel spordialal võistlusmääruste rikkumisel tehtav suuline manitsus karistusliigina. Sai hoiatuse ebapuhta poksi eest.
hommikune ‹-se 5› ‹adj›
hommikul esinev, hommikul tehtav v. tehtud jne., hommikuga seotud, hommiku-. Hommikune päike, taevas, tuul. Hommikune jahedus, udu, õhk. Esimene hommikune buss, tramm. Hommikuse unega inimene. Hommikusest ajast hoolimata oli veel üsna hämar. Ei saanud hommikuse valgeni sõba silmale. Töötab hommikuses vahetuses. Toodi hommikune post. Naised jutustasid üksteisele hommikusi uudiseid. Tere hommikust! (tervitusväljend). Või minu süü, tere hommikust! (rahulolematust, ebameeldivat üllatust vms. väljendavana). Hommikust 'hommikuoodet, -einet, -sööki' sööma, võtma. Sadu lakkas hommikust ööd 'vastu hommikut'. Hommikune töö kuld, õhtune muld.
▷ Liitsõnad: eile|hommikune, homme|hommikune, iga|hommikune, kesk|hommikune, kevad|hommikune, pühapäeva|hommikune, suve|hommikune, sügis|hommikune, talve|hommikune, täna|hommikune, varahommikune.
hoogne ‹-gsa, -gsat 2› ‹adj›
1. hooga tehtav v. toimuv; hoogu sisaldav v. väljendav; reibas. Hoogne sõit, tants. Hoogne töö, tegevus. Tänavu oli taimekasv hoogne. Kosmonautika areng on olnud eriti hoogne. Astus hoogsal sammul, hoogsa sammuga. Käsi tegi õhus hoogsa kaare. Orkester alustas hoogsat marssi, valssi. Etendus oli hoogne ja lõbus. Tilluke ruum täitus hoogsast jutust, vaidlusest, naerust. Mida huvitavam ettekanne, seda hoogsam arutelu. Kunstniku pintslitõmme oli hoogne ja vaba. Sedel oli kirjutatud hoogsa käekirjaga.
2. ‹hrl. komp.› murd nõrgem, vähem intensiivne, vaiksem. Sadu jääb hoogsamaks. *Kui siis perenaine ometi viimaks väsis ja hoogsamaks jäi, hakkas koolmeister rääkima. A. Kitzberg.
individuaalne ‹-se 2› ‹adj›
1. üksikisikule, -isendile v. -nähtusele omane; isikupärane. Individuaalsed iseärasused, tunnused, erinevused. Individuaalne maitse, kalduvus. Taime individuaalne areng. Igal maastikul on omad individuaalsed jooned. Haigusnähud võivad olla vägagi individuaalsed.
2. üksikisikule v. -isendile suunatud, selle erijooni arvestav. Individuaalne õpetus, kontroll, lähenemine, selgitustöö.
3. üksikisiku poolt tehtav, rakendatav vms., isiklik. Õpilase individuaalne töö. Individuaalseks kasutamiseks antud maatükk. || üksikisikule kuuluv, isiklik
investeering ‹-u 2› ‹s›
maj pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Suured investeeringud. Riigi investeeringud põllumajandusse.
ise|seisev ‹-sva, -svat 2› ‹adj›
1. mitte kellelegi alluv, sõltumatu. Iseseisev riik. Poliitiliselt, riiklikult iseseisev. Riik kuulutati iseseisvaks. Alma oli nüüd iseseisev perenaine. *Olen harjunud olema iseseisev, niipalju, kui see on võimalik abielumehel. E. Krusten.
2. omal jõul, teiste abi v. juhtimiseta tehtav; abi, juhtimist, toetust mittevajav. Tema esimene iseseisev projekt. Õpilaste iseseisev töö. Noored alustavad iseseisvat elu. Ehitusmalevas muutus noormees iseseisvamaks ja algatusvõimelisemaks. *Suund ongi niisugune, et lapsed harjuksid iseseisvaks, tuleksid ise kõigega ladusalt toime. R. Vaidlo. || kõrvalmõjudest vaba; originaalne. Väga iseseisev mõttelaad, analüüs. On oma otsustes üpris iseseisev. Esimesed noorpõlveluuletused polnud kuigi iseseisvad.
3. omaette, eraldi olev, eri. Noor viiulikunstnik andis esimese iseseisva kontserdi. Redist kasvatatakse nii iseseisva kultuurina kui ka teiste köögiviljade vahel.
isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.
istumis|töö
põhiliselt istudes tehtav töö. Istumistööd tegevad inimesed peaksid kehakultuuriga tegelema.
jooksev ‹-sva, -svat 2›
1. (< partits jooksma). Kõrvuti jooksvad poisid. Kraanist jooksev vesi.
2. ‹adj› päevast päeva korduv, toimuv v. tehtav; teatavate vaheaegade järel korrapäraselt toimuv, tehtav v. esinev. Jooksev remont, korrashoid. Jooksev asjaajamine, aruandlus, kirjavahetus. Jooksvad kulud, väljaminekud. Jooksev kirjanduselu. Jooksvate sündmuste kroonika. Olen jooksva tööga väga koormatud. Jooksev 'käimasolev' aasta, kuu, päev. Jooksev meeter 'meeter pikkusmõõduna kui laiust vm. mõõtmeid ei arvestata'. Jooksev 'pidev, läbiv' numeratsioon. Jooksev konto, arve 'hoiustaja konto pangas, millelt ta võib raha välja võtta (v. üle kanda) igal ajal'.
järeldus ‹-e 5› ‹s›
1. faktide, andmete vm. põhjal tehtav otsustus; vastav tehe loogikas. Õige, vale järeldus. Kaudne, otsene järeldus. Loogiline, loomulik järeldus millestki. Järeldust, järeldusi tegema. Järeldusele, järelduseni jõudma, tulema. Vaatlustulemused viivad järeldusele, et.. || (hoiatades v. ähvardades). Loodan, et teed sellest loost oma(d) järeldused 'toimid nii, et midagi sellist enam ei juhtuks'. Kui ta ei tee oma käitumisest vajalikke järeldusi, tuleb ta käitumishinnet alandada. *„Piina, piina! Küll sellest minu [kaebe]kirjast tehakse oma järeldused ka,” mõtleb Mati ootamatu tigedusega. E. Vetemaa.
2. van tagajärg. Sellel lool võivad olla tõsised järeldused. *Meie tundsime pika sõidu ning jalutuse järeldusel kõhunäpistust [= nälga].. E. Bornhöhe. *..tema oli ennast kord äkki millegi üle hirmsasti vihastanud ja suri selle järelduste kätte mõne päeva jooksul. A. Kitzberg.
kaha3 ‹11› ‹s›
‹hrl. liitsõna esiosana› hrv kahasse tehtav v. tehtu
kaha|töö
kahasse tehtav töö
kannatlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kõike rahulikult taluv, närviliseks v. kärsituks muutumatu, pikameelne; rahulikult, ilma rabistamata tehtav; ant. kannatamatu. Kannatlik, kannatliku meelega, kannatliku loomuga inimene. Kannatlik ootaja, kuulaja, õpetaja. Tal jätkus kannatlikku meelt kõik ära kuulata. Katsu temaga kannatlikum olla! Minu kannatlik selgitustöö kandis vilja. Kannatlik harjutamine. | piltl. *Kannatlik paber võtab vastu kõik, mis kunstnik suudab fantaseerida. V. Peil.
karr ‹-i 21› ‹s›
1. geol vaolaadne uure karstuvas kivimis
2. mets vaigutamisel puutüvesse tehtav lõige
kesk|hommikune
keskhommikul esinev, tehtav jne.; keskhommikuga seotud, keskhommiku-. Keskhommikune päike säras heledalt. Aeg oli keskhommikune. Keskhommikune söömakord. Keskhommikust sööma, võtma 'keskhommikust söömakorda sööma'.
kiir|parandus
kiiresti tehtav väiksem parandustöö. Jalatsite, rõivaste kiirparandus.
kindla|käeline
1. kindlalt, kogenenult, vilunult, osavalt tegev v. selliselt tehtav (eriti kätega sooritatavas töös). Kindlakäeline autojuht, roolimine.
2. kõvakäeline, rangelt ohjades hoidev, sageli ka karm. Kindlakäeline valitseja. *See oli ennekuulmatu üleastumine, mis oleks vajanud kõige kindlakäelisemat karistamist. H. Väli.
klassi|töö
1. klassis tehtav töö. Üks ülesanne tehti klassitööna ära, nii jäi kodutööks veel kaks ülesannet.
2. van kontrolltöö. Ajaloos, eesti keeles oli klassitöö. Õpetaja parandas õpilaste klassitöid.
kodu|töö
kodune, kodus tehtav töö (ka selle tulemus). Naiste kodutööks oli ketrus ja kangakudumine. Kontrolliti õpilaste kodutöid.
kollegiaalne ‹-se 2› ‹adj›
1. mitmeisikuline; mitmekesi tehtav. Kollegiaalne organ. Kollegiaalne juhtimine.
2. hrv kolleegile omane, ametivennalik, kolleegilik
kollektiivne ‹-se 2› ‹adj›
1. kollektiivile kuuluv, ühine, ühis-. Kollektiivne omand, majand. || ühiselt, kollektiiviga tehtav, sooritatav, esitatav vms. Kollektiivne töö, tegutsemine, üritus, juhtimine. Kollektiivsed mängud. Rahvaluule on kollektiivne looming. Kollektiivne kaebus, kriitika, arvamus.
2. paljudest üksikisikutest v. -elementidest koosnev. *Alles juutide juures ühinesid need erikutsete esindajad [= erinevad jumalad] ühes kollektiivses Jumalas. F. Tuglas.
käsi|töö
1. töönduslik väiketootmine lihtsate tööriistadega käsitsi. Keskajal tegeles suur osa linnarahvast käsitööga. Alevi elanikud elatusid mitmesugusest käsitööst, eelkõige sepa- ja rätsepatööst. || käsitsi tehtav töö, eriti igasugune meisterdamine ja näputöö (heegeldamine, väljaõmblus vms.); vastav õppeaine koolis. Laste, tütarlaste käsitöö. Naised kudusid õhtuti ja tegid muud käsitööd. Poisid teevad osavate käte ringis mitmesugust käsitööd. *Käsitöö oli mul koolis hea, sai seal küll kleepida ja raamatuid köita. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitöö, kunst|käsitöö, tellimus|käsitöö, tsunfti|käsitöö, turukäsitöö.
2. käsitsi valmistatud (v. valmistatav) tarbe- v. iluese. Käsitööde näitus. Tütarlaste, õpilaste käsitööd. Kodundusringi liikmete valmistatud käsitööd. *Õpetaja näitab meile poiste käsitöid: korvikesi, pulgakestest imeilusaid toole, pinke, voodeid ja palju muid tillukesi asju. J. Parijõgi. *Talitusist väsinud, istus ta minu lähedusse, alati mingi käsitöö näppude vahel.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kunstkäsitöö.
3. piltl hlv tuim, kesisevõitu looming (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Kirjanduslik käsitöö. Stuudio esimesed filmid olid käsitöö tasemel.
laar1 ‹-i 21› ‹s›
kõnek korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), tegu. Laar õlut. Ajas hea laari puskarit. Pühadeks tehti maailmatu laar verivorsti ning sülti. Keedab sellise laari suppi, et saab mitu päeva süüa. *Telliseid põletati kõigest kolm laari aastas .. H. Sergo. || sats, jagu. *Kõik korraga [sauna]! Kes see teist laari tahab minna .. A. Antson. *.. ega's töö ole jänes: vaata kui võtab homme kätte ja laseb lahti kolme laariga nagu Võrumaa mees oma heinateo. O. Luts.
▷ Liitsõnad: kalja|laar, moosi|laar, pudru|laar, supi|laar, õllelaar.
laboratoorne ‹-se 2› ‹adj›
laboratooriumis tehtav, sooritatav v. rakendatav, labori-. Laboratoorsed tööd, uuringud, katsed, analüüsid. Toiduainete laboratoorne kontroll. Laboratoorsel teel sünteesitud ühend.
lasanje ‹6› ‹s›
kok ahjus tehtav Itaalia päritolu pastaroog
▷ Liitsõnad: hakkliha|lasanje, köögiviljalasanje.
lau|päevane
laupäeval toimuv, tehtav, ilmuv v. toimunud, tehtud, ilmunud. Perenaiste laupäevased tööd ja askeldused. Laupäevane kontsert, pidu, väljasõit. Sellest kirjutati laupäevases ajalehes. Koolis jäeti laupäevased tunnid ära. Laupäevane päev 'laupäev'.
likviidne ‹-se 2› ‹adj›
maj kergesti sularahaks tehtav
loogika|võte
‹hrl. pl.› loog mõistete ja otsustustega tehtav operatsioon, mis seletab mõistete ja otsustuste sisu ning omavahelisi suhteid
lunastus|töö
hrl kirikl lunastamiseks tehtav töö. *Maailm on hukas .. Kus on siis Kristuse lunastustöö tulemus?! M. Metsanurk.
m-
mobiiltelefonivõrgu kaudu tehtav, mobiil-; näit. m-makse, m-parkimine, m-pilet
maalri|töö
‹hrl. pl.› maalrite tehtav mitmesugune viimistlustöö. Kruntimine, kittimine, pahteldamine, lihvimine, värvimine jt. maalritööd.
maksu|soodustus
maj mõnele maksumaksjate rühmale maksustamisel tehtav soodustus (näit. mõne tuluallika väljajätmine maksustamisel)
manuaalne ‹-se 2› ‹adj›
käeline, kätega tehtav. Manuaalne tegevus, osavus.
mass|analüüs
keem seeriatena tehtav samalaadsete objektide analüüs
meeste|töö
1. meestele ettenähtud, meeste tehtav (füüsiliselt raske) töö. Kraavikaevamine, kündmine oli meestetöö. Sõja ajal tuli naistel meestetöidki teha.
2. teenustöö meestele. Juuksur oskas, tegi nii naiste- kui ka meestetööd.
m|-makse
mobiiltelefonivõrgu kaudu tehtav makse, mobiilmakse
moonaka|töö
moonakatundega tehtav töö
mõisa|orjus
mõisale kohustuslikult tehtav töö, mõisa orjamine. Abitegu oli kõige vihatum mõisaorjus. Mõisaorjusest linna põgenenud talupojad.
naiste|töö
1. hrl. naiste tehtav töö. Näputöö on naistetöö. Mehed ei taha toidunõusid pesta ega muid nn. naistetöid teha.
2. (naiste teenindamise kohta). Vajatakse juuksurit, kes oskab nii meeste- kui ka naistetööd.
nädalane ‹-se 5› ‹adj›
1. nädal (v. teat. arv nädalaid) vana. Nädalane imik. Nädalased kassipojad, põrsad. Kutsikas on kahe ja poole nädalane. *Kõik nädalases habemes, juuksed salkus ja kammimata .. R. Sirge.
2. nädala (v. teat. arvu nädalaid) kestev v. kestnud. Naasime nädalaselt ekskursioonilt. Korraldati nädalased täienduskursused. Suvepuhkusele lisaks kuluks ära nädalane talvepuhkus.
3. nädala (v. teat. arvu nädalate) jooksul tehtav v. tehtud, toimuv v. toimunud, saadav, kulutatav jne.; nädala aja peale ette nähtud, nädala. Nädalane toidumoon tuli kaasa võtta. Nädalane koormus, töö, palk, teenistus. Kaupluse nädalane läbimüük. *Kogu nädalane sündmustik ei tõstnud põrmugi Jaani meeleolu .. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|nädalane, kolme|nädalane, mitme|nädalane, mõne|nädalane, paari|nädalane, poolteise|nädalane, ühenädalane; iga|nädalane, läinud|nädalane, mineva|nädalane, möödunud|nädalane, selle|nädalane, tulevanädalane
oma|poolne
1. (omakorda v. vastuseks) kellegi enda poolt lähtuv, omalt poolt antav, lisatav v. tehtav. Traktorist tegi adrale omapoolseid täiustusi. Rääkis asjast omapoolset suhtumist, arvamust, hinnangut, tõlgendust pakkumata, omapoolsete kommentaaride, arutluste ja oletusteta. Ma pole selle heaks mingeid omapoolseid pingutusi, ponnistusi teinud. Omapoolsed soovitused, ettepanekud, tingimused, nõudmised esitage kirjalikult.
2. enda pool asuv. Pani kanderaami omapoolse otsa maha. Nihuta omapoolset pingiotsa lauale lähemale!
operatsioon ‹-i 21› ‹s›
1. kindlal eesmärgil toimuv tegevus, toiming, tehing. Äriline, kaubanduslik, majanduslik operatsioon. Tegi kasuliku operatsiooni maaga. Ebaõnnestunud operatsioon börsil. *Seal pangapuldi taga õppinud ta kätte .. kõik rahalised operatsioonid ja afääride trikid. M. Metsanurk. *Operatsioon [= mee võtmine] õnnestus igati, ainult et mesilased ründasid kärjeröövleid visalt. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: hüpoteegi|operatsioon, kommerts|operatsioon, laenu|operatsioon, müügi|operatsioon, ostu|operatsioon, panga|operatsioon, sissetuleku|operatsioon, turustus|operatsioon, vahendus|operatsioon, varustus|operatsioon, väljamineku|operatsioon, ärioperatsioon.
2. tehnoloogilise protsessi üksik lõpetatud osa, töölõik, töövõte; tehe. Tehnoloogiliselt jagamatu operatsioon. Töömahukad, jõudu nõudvad, keerulised operatsioonid. See õmblusmasin teeb 11 eri operatsiooni. Arvuti täidab operatsioone kiiresti ja eksimatult. Mõtlemise loogilised operatsioonid. Aritmeetiline operatsioon. *Väikeses käsitöökojas ei olnud õieti mingit tööjaotust, sest iga töötaja sooritas kõik operatsioonid. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: arvutus|operatsioon, käsitsi|operatsioon, tootmis|operatsioon, töö|operatsioon, viimistlus|operatsioon, vormimis|operatsioon, ühendamisoperatsioon; posti|operatsioon, põhi|operatsioon, üksikoperatsioon.
3. med kirurgilise ravivõttena tehtav lõikus. Raske, keerukas, kerge, lihtne operatsioon. Südamesisene operatsioon. Tuli teha näo plastiline operatsioon. Operatsioon kestis mitu tundi. Patsient läheb, viiakse varsti operatsioonile. Arst, patsient on operatsioonil. Siin ei aita muu kui operatsioon. Operatsioon õnnestus ja haige paraneb jõudsasti.
▷ Liitsõnad: kõrva|operatsioon, luu|operatsioon, mao|operatsioon, noorendus|operatsioon, näo|operatsioon, ravi|operatsioon, siirde|operatsioon, struuma|operatsioon, südameoperatsioon.
4. sõj suuremate sõjaliste jõudude plaanipärane ajaliselt ja ruumiliselt kooskõlastatud lahingutegevus kindlal eesmärgil. Sõjaline operatsioon. Linna vallutamise, vaenlase väekoondise ümberpiiramise, silla hõivamise operatsioon. Operatsiooni plaan, läbiviimine. Mere- ja maaväe ühine operatsioon. || muu kooskõlastatud tegevus kellestki v. millestki jagusaamiseks. Politsei operatsioonid kurjategijate kinnivõtmiseks.
▷ Liitsõnad: dessant|operatsioon, kaitse|operatsioon, karistus|operatsioon, koond|operatsioon, lahingu|operatsioon, luure|operatsioon, pealetungi|operatsioon, politsei|operatsioon, pääste|operatsioon, püüdmis|operatsioon, vabastusoperatsioon.
palga|mõrv
tellimustööna, tasu eest tehtav mõrv. Mees tellis äriparneri tapmiseks palgamõrva. Palgamõrva plaanima, ette valmistama. Palgamõrva ohvriks langema.
panga|ülekanne
maj pangas tehtav maksesumma ülekandmine ühe isiku, asutuse jne. kontolt teise isiku, asutuse jne. kontole
paviljoni|võte
‹hrl. pl.› spetsiaalses paviljonis tehtav filmivõte, sisevõte; ant. välisvõte. Paviljonivõtted kulgesid stsenaariumis ettenähtud järjekorras. Osa paviljonivõtteid kavatsetakse filmida välismaal.
pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›
1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe
pea|töö2
hrv peaga tehtav töö, mõttetöö. *Ema uskus niigi, et ega see kange peatöö inimesele terviseks ei ole. K. Ristikivi.
pisteline ‹-se 5› ‹adj›
juhusliku valikuga tehtav. Esitatud andmete, kodutööde pisteline kontroll. Tõi oma väite kinnituseks küll ainult pistelisi näiteid.
plaani|väline
väljaspool plaani (2. täh.) olev, tehtav jms., selline, mida ei ole plaanis ette nähtud. Plaanivälised uuringud. Plaaniväline töö.
proovi|tõmmis
1. kunst estampgraafikas esimene tõmmis, mille põhjal saab plaadil kujutatut muuta
2. trük enne kogutiraaži trükkimist tehtav värvusülekannet kontrolliv tõmmis
proovi|töö
1. millegi tegemiseks (ka ametisse astumiseks) vajalikku taset tõestav töö. Kingsepa, selli proovitöö. Kudumisklubisse tahtja, kunstiklassi pürgija peab tegema proovitöö. *Vahepeal mina olin lõpetanud proovitöö – nõudepalve ümberkirjutamise. P. Krusten.
2. millegi proovimiseks, katseks tehtav töö; katsetus. Proovitööde ajal reguleeriti kombaine. On see algaja proovitöö või küpse kunstniku meistriteos?
puidu|töö
ehit puitkonstruktsioonide püstitamisel ja ehitise puitelementide paigaldamisel tehtav töö; ka puutöö laiemalt
pulma|puhune ‹-se 4› ‹adj›
pulmade puhul tehtav, korraldatav, esinev vms.
pulma|sõit
sõit (kirikusse) abielu sõlmima v. pulmamajja; ka vanasse pulmakombestikku kuuluv pulmade lõpupoole tehtav lõbusõit. Teeme uhke, aisakelladega pulmasõidu. Pulmasõidul peiukoju kaeti mõrsja nägu kinni. Pulmasõiduks tellitud auto.
põhi|töö
1. põhitöökohal tehtav töö; põhiline, peamine tegevus. Põhitöö kõrval esines ta filmis, tegutses konsultandina. Kirjutas väitekirja põhitöö kõrvalt. Põhitööst vabal ajal teenis lisa kudumisega. Millega sa tegeled, mis on sinu põhitöö?
2. vahetult põhitootmisega seotud tööprotsess. Põhitöö ja abitööd.
päeva|töö
1. päevaajal tehtav töö; tööpäeva töö. Raske, kurnav, väsitav päevatöö. Päevatööst väsinud inimesed. Pererahvas oli juba päevatöö lõpetanud. Romaani kirjutas ta õhtuti, pärast päevatööd toimetuses. *.. ning mõni minut hiljemini astus temagi tänavale, et minna oma päevatööle. E. Vilde.
2. päevilisena, päevapalga eest tehtav töö. Ta elatub juhuslikust päevatööst. Suviti käis Jaan taludes päevatööl.
raadio|agitatsioon
raadio kaudu tehtav agitatsioon
raadio|propaganda
raadio teel tehtav propaganda
ribaline ‹-se 5› ‹adj›
ribadest koosnev. Ribalised pilved. Džungliküla naiste ainsaks riietusesemeks oli ribaline seelik. || mets ribakaupa tehtav. Ribaline harimine, juurimine, kluppimine.
risti|märk [-märgi]
rist, ristikujuline märk (hrl. maagilise v. sakraalse märgina). Teeäärse puu tüvesse on lõigatud ristimärk. Ristimärki peeti tõrjevahendiks kurja vastu. Ristirüütlid sõdisid ristimärgi all. || õnnistuseks, pühitsuseks käega tehtav risti otspunkte markeeriv märk. Tegi rinnale, lahkujale järele, lauba kohale ristimärgi. Eideke palvetab ristimärke tehes. Lõi oma kaitsepühaku kuju ees ristimärgi ette. *Tütarlaps tõstab parema käe ja heidab veekruusile ristimärgi. A. Murakin (tlk).
rula|trikk
rulaga tehtav akrobaatiline hüpe vms. Poisid tegid võidu uhkeid rulatrikke. Ohtlikud rulatrikid. Rulatrikk ebaõnnestus.
rõuk1 ‹rõugu 21› ‹s›
heina, vilja, põhu vms. koreda materjali kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas; hrl. redelrõuk. Katusjas, koonusjas, kaarjas rõuk. Seina moodi rõuku kutsutakse sarraks. Peremees paneb, tõstab, kannab vilja rõuku. Hein on parajalt kuiv rõuku viia, rõugust koormasse tõsta. Neil vedeleb ristik talv läbi põllul rõugus. Rõuke tegema. Ootame tuult, et rõugud läbi kuivaksid. Kuivad rõugud peab ära vedama. Poisid pugesid rõugu alla vihmavarju. *Seljandikkudele.. kerkis rõuke nagu seeni, küll ridamisi, küll hajuvil. R. Sirge. *Iga päev.. lisas nurmile pikki, mitmele redelipaarile tehtud rõuke. M. Raud. || kõnek muu materjali virn v. hunnik. Turbaid, mättaid rõuku panema. *Rõuk pabereid, palve- ja kaebekirju lebas ta lähedal laual. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: heina|rõuk, herne|rõuk, kaera|rõuk, nisu|rõuk, odra|rõuk, põhu|rõuk, ristiku|rõuk, tõuvilja|rõuk, viljarõuk.
ränd|töö
paigast paika rännates tehtav (oskus)töö. *Lisaelatust otsis Haanja rahvas kaubitsemisest, rändtööst.. A. Viires.
ründe|viga
sport ründamisel tehtav viga. Mängija surus küll palli korvi, aga sai ründevea.
saad ‹sao, saadu 21› ‹s›
kuivast (looduslikust) heinast tehtav ajutine inimesekõrgune kuhilas heina järelkuivatamiseks ja kokkuvedamiseks kuhja v. küüni. Heina saadu(desse) panema, kandma. Mehekõrgused saod. Mõni saad heinu. Kuiv loog saadi enne vihma saadudesse. Meil on hein juba saos, saadudes. Saad kerkib sao kõrvale. Kuivad saod veeti kuhjalava juurde kokku, küüni. Hein on vilets, üks saad huikab teist taga.
▷ Liitsõnad: heinasaad.
salajane ‹-se 5 komp salajam e. salajasem superl kõige salaja(se)m e. salajaim e. salajasim› ‹adj›
varjatud, avalikult mitte teada v. märgata olev; salaja tehtav, toimuv, toimiv v. esinev. Kuidas hoida end salajaste vaenlaste eest? Salajane mängupõrgu, kokkusaamiskoht. Täiesti salajane organisatsioon. Rabasaarele viib salajane rada. Salajased dokumendid, andmed. Salajane nõupidamine, koosolek. Ootamatu, salajane kallaletung. Vargus võib olla salajane või avalik. Salajane hääletamine 'hääletamine valimissedelitega'. Täidab mingit salajast ülesannet, ajab mingit salajast asja. Salajane ringkiri, kirjavahetus, instruktsioon, teade. Pühendas mind oma salajastesse plaanidesse. Meie tegevus tuleb senisest salajasemaks muuta. Keegi ei tea tema kõige salajasemaid mõtteid. Salajane kartus, hirm, vaen, ähvardus. Temas on säilinud salajane lootus, unistus. Salajane armastus, kirg, igatsus. Täitus mu südame üks salajasi soove. *Äkki kahetseb mõni neist salajamas südamesopis, et ei oska laulda. M. Traat.
▷ Liitsõnad: pool|salajane, ülisalajane.
sihilik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
1. meelega tehtud v. tehtav, tahtlik; ettekavatsetud. Sihilik tegu. Sihilik solvamine, mõnitamine. See on alatu laim ja sihilik väljamõeldis. Laps võttis appi sihiliku vale. See polnud mingi sihilik pahatahtlikkus teiste poolt.
2. tendentslik. *Heine tahtis täiendada ja parandada Prantsuse vaimukaima naise antud ülevaadet [Saksamaast], mis oli sihilik ja olude pealiskaudse tundmisega kirjutatud. A. Sang.
sise|töö
siseruumis tehtav ehitus- v. viimistlustöö. Kui hoonel katus peal ja uksed-aknad ees, siis algavad sisetööd.
slaid ‹-i 21› ‹s›
1. diapositiiv, mida vaadatakse ekraanile projitseeritult, valguspilt. Slaide näitama. Vaatasime suvise Kreeka-reisi slaide.
2. info arvutiga tehtav, loenguprogrammis vm. esitamiseks mõeldud pilt. Pealkirja slaid. Näitas, kuidas slaidile teksti lisada.
stuudio|töö
stuudios (hrl. 2. täh.) tehtav v. tehtud töö. Suurt tulevikku maalikunstnikuna ennustati talle juba esimeste stuudiotööde põhjal. *Et ühtlustada kunstilist taset ja arusaamasid näitlemiskunstist, alustas A. Lauter trupiga ajutiselt stuudiotööd. K. Toom.
stuudio|väline
väljaspool stuudiot toimuv, tehtav vms. Stuudioväliste saadete osakond (televisioonikeskuses).
suurtükiväe|luure
sõj suurtükiväe tegutsemise huvides tehtav luure
suve|töö
1. ped töö, mille peab mingis aines ebarahuldavalt edasi jõudnud kooliõpilane suvel tegema. Sai suvetöö matemaatikas, füüsikas. Talle määrati matemaatika, füüsika suvetöö. Uus õpetaja jättis veerand klassi suvetööle. Poisile anti suvetööks mitme ülesande lahendamine. Sooritasin suvetöö edukalt.
2. suvisel ajal tehtav töö (põllumajanduses, ehitusel vm.). Suvetöödeks kaubeldi lisatööjõudu. Üliõpilastele organiseeriti suvetööd ehitusel.
sõja|kisa
pealetungil v. taga ajades tehtav kisa. Indiaanlaste, kare, kriiskav sõjakisa. Tormati peale koleda sõjakisa saatel. Poisid ajasid suure sõjakisaga taga neile vett pildunud tüdrukuid.
sõja|maaling
sõtta minekuks tehtav näo ja keha maaling loodusrahvaste sõdalastel. Indiaanlaste punane sõjamaaling. || piltl meikimine. Täies sõjamaalingus proua.
söödu|viga
sport söötmisel tehtav viga. Esines palju sööduvigu ja pallikaotusi.
söötmis|katse
põll söötmisega tehtav katse söödaväärtuse väljaselgitamiseks
sügis|töö
‹hrl. pl.› sügisene, sügisel tehtav töö. Tähtsamateks sügistöödeks olid tõuvilja koristamine ja kartulivõtmine. Ilusa ilmaga oli kogu pere sügistöödel.
taastamis|raie [-raie]
mets uuele metsapõlvkonnale kasvuruumi võimaldamiseks tehtav raie
tagasi|makse
maj laenu tagastamiseks tehtav makse; makse sooritanule mis tahes põhjusel tagasimakstav summa. Tagasimaksete kord määratakse laenulepingu lisas. Laenu tagasimakse tähtpäev on homme. Ärajäänud lennu tõttu tegi firma mõned tagasimaksed.
talve|töö
talvisel ajal tehtav töö. Metsavedu on ikka olnud talvetöö. Ketramine, kangakudumine jm. naiste talvetööd.
teenindus|töö
teenusena tehtav töö (näit. kodumasinate remont, riiete keemiline puhastus). Teenindustööde tariifid.
tegu ‹teo 27› ‹s›
1. millegi tegemine. Heegelnõelad peene pitsi teoks. Nüüd on natuke aega puhata, enne kui algab leibade tegu.
▷ Liitsõnad: ale|tegu, heina|tegu, kauba|tegu, leiva|tegu, saia|tegu, söögi|tegu, töötegu.
2. tegevus, toimetus, toiming; tegevuse, toimingu tulemus. Jumala esimene tegu oli valguse loomine. Kõige mõistlikum tegu oleks nüüd tagasi pöörduda. Ei tea, kas on tark tegu seda vett juua. Kahtlastel puhkudel on tegevusetus parem kui mõtlematu tegu. Varas tabati teolt 'varguse sooritamiselt'. Mees tabas naise otse teolt 'intiimvahekorralt teise mehega'. Tubli, väärt, julge, ilus, vahva tegu. Halb, alatu, häbistav tegu. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Iga tegu, mis me teeme, on pöördumatu. Nüüd alles hakkame (suuri) tegusid tegema! See on alles mehe tegu! Tegu oli hästi mõeldud, aga kukkus halvasti välja. Kelle tegu see on? Kas poisid tunnistasid oma teo üles? Sellist tegu on raske varjata. Kahetsen oma tegu. Mustad teod ei kannata päevavalgust. Igaüks vastutagu ise oma tegude eest. Lõikab, maitseb oma tegude vilja. Pead oma tegudest aru andma. On see siis nüüd mõni kiita tegu? Mis siin nüüd enam, tegu on tehtud. Eesti teater sai teoks 'sündis' rahvusliku liikumise ajal. See unistus peab kord teoks saama 'teostuma, täituma'. Mõte, kavatsus tehti teoks 'teostati, viidi täide'. Talunikud tegid teoks 'asutasid' piimaühistu. Õunad kui pisikesed pabulad, pole neil tegu ega nägu 'head väljanägemist ega kõlblikkust'. Tüdrukul pole nägu ega tegu 'head välimust ega meeldivat olekut', aga näe, mehele sai. Poiss on oma isa tegu ja nägu 'olekult ja välimuselt isa moodi'. Lamba nägu, hundi tegu. *Naljakas, et ühegi sangari kangelastegude loetelus ei ole kunagi mainitud sellist tegu nagu ootamine. H. Väli. || (tegutsemise kohta, vastandatuna mõtlemisele v. rääkimisele). Erinevus, kuristik sõnade ja tegude vahel. Ei jõutudki sõnadest tegudeni. Jutt käib, aga tegu pole näha. Aidata saab ainult teoga, mitte sõnadega. See mees on olnud õige kristlane nii sõnas kui teos. Sõnad sõlmivad, teod tasuvad. *Lubadus on kosutav; aga tegu on kindlam. J. Sütiste. || jur teovõimelise isiku teadmisel ja tahtel toimuv tegevus v. tegevusetus. Õiguspärane, -vastane tegu. Õigusliku tähendusega tegu.
▷ Liitsõnad: armu|tegu, hea|tegu, hirmu|tegu, häbi|tegu, ime|tegu, kangelas|tegu, kiuste|tegu, kiusu|tegu, käki|tegu, mehe|tegu, nalja|tegu, paha|tegu, patu|tegu, päti|tegu, sangari|tegu, sea|tegu, sund|tegu, usu|tegu, varga|tegu, vägi|tegu, vägilas|tegu, äkktegu; kuri|tegu, süü|tegu, vägivalla|tegu, väärtegu.
3. aj feodaalne töökohustus mõisale (maa kasutamise eest); vastav kohustuslik töö. Korraline tegu. Mõisale tegu tegema. Pärisorjad tegid tegu kaksteist nädalat aastas. Rüütlid hakkasid talupoegadelt tegu nõudma. Linnanaisigi koormas tegu: nad pidid talvel mõisale linu ketrama. Talupojad keeldusid tegu tegemast rohkem kui kolm korda nädalas. Saunik tegi tegu ka talupidajale, kelle maa peal saunahütt asus. Teole minema. Igast talust käidi mõisas teol. Teomees jäi teolt ära. Maa eest tuli teoga tasuda. Terve jalg läheb teole, haige jalg läheb ahju peale.
▷ Liitsõnad: abi|tegu, jala|tegu, korra|tegu, mõisa|tegu, nädala|tegu, rakmetegu.
4. korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), laar. Tegu leiba. Tuleb teha suurem tegu saia. Vaja ruttu uus tegu ahju panna. Tehti teist tegu pulmaõlut. Lasin teo värsket võid kokku lüüa. *.. töö [potitehases] ei võinud seista, uus tegu nõusid tuleb homme ahju laduda. P. Vallak. || portsjon; loomus [2]. Hea kalasupi saamiseks tuleb samas vees keeta mitu tegu ahvenaid. *„On hea tegu vimba sees!” hüüab Tuur Sinkale, sest jõevees vahutav noodapära tõotab head saaki. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: juustu|tegu, käki|tegu, leiva|tegu, puskari|tegu, saia|tegu, vorsti|tegu, või|tegu, õlletegu.
5. vaevanägemine, pingutus, tegemine (3. täh.) Lapse magamapanekuga oli tegu. Koolis on mul kõige rohkem tegu matemaatikaga. Uudishimulikke on palju, oli tegu küsimustele vastamisega. Varase tõusmisega oli tükk tegu. Parandamisega oli rohkem tegu kui asi väärt. Lugeda oskas ta vaevalt, kirjutamisega oli veelgi suurem tegu. Oli päris tegu, et teda lohutada. Meestel oli tublisti tegu, et paati tasakaalus hoida. Meil oli tegu, et libedal põrandal mitte pikali kukkuda. Igavene tegu selle poisiga, ei saa teist kuidagi õppima. No küll on tegu, kuidagi ei pääse läbi. *Oli ikka tegu küll, et õiged detailid õigeks ajaks õigesse kohta saaksid. L. Hainsalu. | ‹da-infinitiiviga›. *Üleüldse seisis õu puutumata rohus, nii et naabri kanal tegu oli seal poegi karjatada .. R. Soar. *Hobustel on tegu masinat läbi vilja vedada, et lõiketera paraja kiirusega liiguks. R. Vaidlo.
6. ‹üksnes sg. partitiivis› tegemine (5. täh.). a. osutab, mis v. kes miski v. keegi on. Selle mehe puhul on tegu sündinud diplomaadiga. Prantsusmaa näol on tegu suurriigiga. On meil tegu haige või simulandiga? Lumel olid jäljed, aga seekord polnud tegu jänestega. Laboratooriumist öeldi, et tegu on kasvajaga. Tegu võib olla lihtsalt arusaamatusega. Oleks ju võinud taibata, kellega sul tegu on. Tema võtab kõike tõsiselt, olgu siis tegu tööga või meelelahutusega. b. pistmine, asi, kokkupuude, läbikäimine. Mis mul teistega tegu. Tal paistab kõigega tegu olevat. Mis on sul sellega tegu, mis teised teevad. Nüüdsest peale pole meil teineteisega vähimatki tegu. Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. *.. mingil kombel pidi sellel inglil juudi või poolakaga tegu olema, miks siis lapse nimeks muidu Verbitski pandi! A. Hint. *Ta on ainus selles seltskonnas peale Irma, kes teeb tegu raamatute ja ajalehtedega. R. Roht.
teleskoopiline ‹-se 5› ‹adj›
1. teleskoobi abil toimuv, teleskoobiga tehtav. Teleskoopilised vaatlused. || ainult teleskoobi abil nähtav. Teleskoopilised meteoorid.
2. konstruktsioonilt teleskoopi meenutav, üksteise sisse käivate lülidega, teleskoop-. Teleskoopiline seade.
tellimus|töö
tellimuse peale tehtav v. tehtud töö. Ettevõte teeb mitmesuguseid tellimustöid. Film sai teoks tellimustööna. Tellimustööna kirjutatud artikkel. *Tellimustööde kõrval valmistasid kingsepad jalatseid ka müügiks. O. Karma.
teo|päev
aj mõisale tehtav tööpäev (teoorjuse ajal). Teopäevi tegema. Kui nädala teopäevad tehtud, asuti oma põllu kallale. Ühelt adramaalt nõuti mõisale aasta ringi iga nädal 5–6 teopäeva. *Leiba anti mõisast võlgu teopäevade ette. A. Hint.
teo|töö
teorendi korral mõisale tehtav töö. Ränk, raske, kurnav teotöö. Teotööd tegid mõisapõllul peamiselt sulased. Mõisnikud nõudsid teotööd. Kantnikudki tasusid oma renti peamiselt teotööga.
traktori|töö
traktorite abil tehtav töö
traktor|künd
põll traktori abil tehtav künd, kündmine traktoriga
truudus|rabatt
maj püsikliendile tehtav hinnaalandus
trüki|parandus
trükikorrektuuris tehtav parandus
tubane ‹-se 4› ‹adj›
toas, ruumis tehtav, kasutatav, esinev jne. Tubane töö. Teeb tubaseid toimetusi, talitusi. Kolle oli tubase elu keskpunkt. Veedab kõik oma tubased tunnid köögis. Poiss jäeti vempude pärast tubasesse aresti. Pildil kujutatakse jutlejaid tubases miljöös. Tubane spordiala, eluviis. Vanaisa jume on tubasest õhust kahvatu ja hall. Tubased riided, jalanõud. || toas viibiv v. töötav, sealt vähe väljas käiv. Ats on tubane laps, ikka ninapidi raamatus. Pakane sundis mehed tubaseks. Kingsepal oli tubase nokitseja kuulsus. Miisu on täielikult tubane loom. *.. Eeva oli ära sõitnud. Aga Timo oli neil päevil seda tubasem. J. Kross. || kodune, hubane. Soe ja tubane oli kuulata tuule vihinat akna taga. Kui kardinad ette said, oli kohe tubasem tunne.
tuleviku|-uuring
tulevikus tõenäoliselt kujunevate olude kohta tehtav uuring. Tuleviku-uuringute instituut.
tulumaksu|soodustus
maj mõnele maksumaksjate rühmale tulumaksustamisel tehtav soodustus. Talunikud taotlesid tulumaksusoodustust. Ettevõtjad saavad töövahendeisse investeeritu pealt tulumaksusoodustust.
tunni|töö
1. tunnipalga eest tehtav töö. Ehitajatel oli tunnitöö.
2. õppetunnis tehtav töö (ka selle tulemus). Tunnitöö eest saadud hinne.
tõrje|liigutus
tõrjeks tehtav (reflektoorne) liigutus. Käte tõrjeliigutus ootamatu hädaohu korral. Poksija tegi vajaliku tõrjeliigutuse. Putukate tõrjeliigutused.
vaba|tahtlik
1. ‹adj› ilma kohustuse v. sunduseta, omast tahtest tehtav, toimuv vms. Õnnetuses kannatanute vabatahtlik abistamine. Vabatahtlikud annetused. Vabatahtlik kindlustus. Usuõpetus oli koolides vabatahtlik õppeaine. Osavõtt üritusest on rangelt vabatahtlik.
2. ‹adj› midagi ilma kohustuse v. sunduseta, omal tahtel tegev, millessegi kuuluv vms. Vabatahtlik korrespondent, kaastööline, loodusvaatleja, abistaja. Vabatahtlikud tuletõrjujad, pritsimehed. Vabatahtlik tuletõrjeühing 'vabatahtlike tuletõrjujate ühing'.
3. ‹s› omal soovil, ilma kohustuse v. sunduseta midagi tegev isik, volontäär. Sajad vabatahtlikud suundusid päästetöödele, metsa kustutama. || sõj omal soovil relvajõududesse astunud kodanik. Eestlasi toetasid Vabadussõjas Soome vabatahtlikud. Vabatahtlike salgad, väeüksused. Rügemendis oli nii mobiliseerituid kui ka vabatahtlikke. Läks vabatahtlikuna rindele.
varajane ‹-se 5› ‹adj›
varane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varajane hommik, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Varajane hommikutund. Jalutasime varajase õhtutunnini. On alles varajane kevad. Aeg on üsna, väga varajane. Laps sündis varajasel tunnil 'varahommikul'. || varajasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varajane ärkamine on raske. Varajased tööleminejad tõttasid rongile. Varajane koiduvalgus. *Puis häälitseb paar-kolm varajast lindu .. B. Alver. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varajases eas õpitu jääb meelde. Ta varajane noorus möödus maal. Varajane lapsepõlv. Varajane keskaeg, kiviaeg. Varajane romantism.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varajased hallad, öökülmad. Varajase külvi tõttu jäi saak kehvaks. Toas piriseb varajane kärbes. Vanemate varajane surm rikkus tulevikuplaanid. Külalised olid nii varajased, et leidsid eest suletud ukse. Tüdruk on armuasjus varajane. Muretses tütre varajase küpsuse üle. Varajane huvi keelte vastu. Varajane vanadus. Rõõm oli liiga varajane. Nimesid nimetada on esiotsa varajane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varajane kartul, ristik, oder, köögivili. Varajased tulbid. Varajased ja hilised kirsisordid. Luumurru varajased ja hilised tüsistused. Haiguse varajased tunnused, varajane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varajased kivikalmed. Varajaste teoloogide piiblitõlgendused. Varajastest kirjalikest allikatest nähtub, et .. Varajased põlluharijad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Avastus kummutas varajasemad seisukohad.
varane ‹-se 4› ‹adj›
varajane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varane hommik, õhtu, kellaaeg. Varane hommikutund. Aeg on veel väga varane. Nii varasel tunnil 'nii vara hommikul' ei tule siia keegi. Tõusti varase koidu aegu. Varane õhtupoolik oli soe ja tuuletu. Bänd tegutses varaseil viiekümnendail. || varasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varane ärkamine. Naabrid on varased tõusjad. Varase rongi vile. Varane lind leiab ikka tera. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varane lapseiga, noorus. Varane keskaeg, rauaaeg. Varane kristlus.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varased öökülmad. Varane talv, lumi. Esimesed varased kuldnokad on juba kohal. Isa varane surm. Tüdruku varane huvi poiste vastu. Varane vanadus. Poisi naisevõtuplaan on pisut varane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varane kartul, kurk. Haiguse varased tunnused, varane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varased kivikalmed, kääpad. Varaste küttide relvad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. See laine on kõrgem kui ükski varasem. Tallinn, varasema nimega Reval. Praegune peaminister, varasem luuletaja. See artikkel on ilmunud mõnes ajakirja varasemas aastakäigus. Küllap unustasin vihmavarju siia juba mõnel varasemal korral.
vargne ‹-se 2› ‹adj›
vargsi tehtav, toimuv, toimiv v. esinev. Vargne laulatus. Esimesed vargsed suudlused. Astus vargsete, hiilivate sammudega. Romeo ja Julia käisid vargsel viisil kohtumas. Hellitasin vargset lootust, et ta märkab mind. Arvatavasti on autoril veel teinegi, vargne eesmärk. *Nagu väga vargne taluvaim liikus ta vaid öösiti .. R. Põder. *.. tuhande kahesajast mehest piisab, et maha suruda kõige vargsematki mässumõtet. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: poolvargne.
vastu|kink [-kingi]
saadud kingi eest vastu tehtav kink, vastukingitus. Kinkis memmele uue telefoni ja sai vastukingiks käpikud.
vastu|külaskäik
külaskäigule vastuseks tehtav külaskäik. Vastukülaskäiku tegema. Vastukülaskäigul olema. Koori vastukülaskäik Soome.
vastu|retk
vastuseks tehtav sõjaretk. Vasturetkeks kogusid liivlased suure väe.
vastu|visiit
vastuseks tehtav visiit, vastukülaskäik. Vastuvisiiti tegema. President sõidab vastuvisiidile naaberriiki.
vastu|võte
vastase võttele vastuseks tehtav võte maadluses. Suutis vastuvõttega vastase silda viia.
veeru|tõmmis
trük veergudes tekstist tehtav tõmmis. Ajakirja maketi tegemiseks tuli veerutõmmised lahti lõigata.
viisa ‹6› ‹s›
1. passile tehtav märge, millega antakse õigus riiki sissesõiduks v. riigist välja- v. läbisõiduks. Taotleb Vene, Venemaa viisat. Viisat hankima, pikendama. Viisat vormistama, väljastama, tühistama. Ootab viisat. Talle ei antud Jaapanisse sõiduks viisat. Ta ei saanud viisat. Viisa on aegunud.
▷ Liitsõnad: läbisõidu|viisa, sissesõidu|viisa, transiidi|viisa, väljasõiduviisa; turisti|viisa, tööviisa.
2. dokumendile tehtav märge, millega ametiisik tõendab dokumendi ehtsust v. annab sellele kehtivusjõu. Võistlustel osalemiseks on vaja arsti viisat.
visitatsioon ‹-i 21› ‹s›
visiteerimine; visiteerimiseks tehtav käik. a. kirikl kirikuvisitatsioon. Piiskoplik visitatsioon. Piiskop tuleb visitatsioonile. Konsistooriumi visitatsioon Põlva kogudusse. b. aj koolikatsumine. 1786. a. korraldati Võrumaal koolide visitatsioon.
võla|orjus
võla katteks kohustuslikult tehtav töö. Kohtunik mõistis talle kolm aastat võlaorjust. | piltl. Võttis õppelaenuga endale pikaks ajaks võlaorjuse kaela.
väli|katse
1. põll loomulikes tingimustes tehtav eksperiment. Laboratoorsed ja välikatsed.
2. jahikoertele ja hagijatele korraldatav katse
väli|töö
välitingimustes tehtav töö. Arheoloogiline, geoloogiline välitöö. Taimkatte kaardistamise välitööd. Teadlased läksid kaheks kuuks välitöödele. Välitöödel koguti etnograafilist ainest, murret. Muuseumitöötajad toovad välitöödelt uusi eksponaate.
väli|uurimine
välitingimustes tehtav (teaduslik) uurimine
välja|võtteline ‹-se 5› ‹adj›
(statistikas:) juhusliku valikuga tehtav, pisteline. Väljavõtteline vaatlus. Väljavõttelisel loendusel, seega igas neljandas korteris, esitatakse küsimus keeleoskuse kohta.
väljendus|liigutus
tunnete ja elamuste väljendamisel v. väljendumisel tehtav liigutus. Näo väljendusliigutusi nimetame miimikaks. Käte väljendusliigutused ehk žestid.
õhtune ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
õhtul esinev v. tehtav, õhtul toimuv, õhtuga seotud, õhtu-. Õhtune päike, taevas, meri. Õhtused pilved. Aeg on juba õhtune. Õhtused toimetused on veel pooleli. Küla elas oma õhtust elu. Õhtune koosolek, seanss. Instituudi õhtune osakond. Töötab õhtuses vahetuses. Kui sa päevasele rongile ei jõua, sõida õhtusega. | ‹substantiivselt›. Tere õhtust! (tervitusväljend). Istuti õhtust (õhtusööki, -einet). sööma, võtma.
▷ Liitsõnad: augusti|õhtune, eile|õhtune, esmaspäeva|õhtune, iga|õhtune, täna|õhtune, varaõhtune.
õppe|sõit
1. mingi sõiduki juhtimist õppides tehtav harjutussõit. Õppesõit pimedas, libedal teel.
2. õppereis. Maalitudengite õppesõit Itaaliasse.
ära|kiri
dokumendilt vm. kirjutiselt muudatusteta mahakirjutatud tekst; koopia (1. täh.) Antiikautorite teoste ärakirju säilitati keskaja kloostreis. Testamendi, lepingu ärakiri. Sünnitunnistuse ärakirja pidi notar kinnitama. Ärakiri õige (notari tehtav märge).
öö|peatus
ööbimiseks tehtav peatus. *Seal pöördus Olavi laev kalda poole – ööpeatuseks enne ülessõudmist. A. Mälk.
öö|töö
öösel töötamine; ööajal (eriti vahemikus 22.00 kuni 6.00) tehtav töö. Lisatasu öötöö eest. Öötöö keeld. Kiirel rehepeksuajal nõuti öötööd. Vabrikus seati sisse öötöö. Öötöölt tulnu keeras magama. Raamat valmis suuresti öötööna.
ühis|töö
1. ühiselt tehtav töö, koostöö. Suuremad tööd tehti ära ühistööna. Probleemi uurimiseks on vajalik mitme maa teadlaste ühistöö. Oskussõnavara on sündinud eriteadlaste ja keelemeeste ühistöö tulemusena. Film on valminud Prantsusmaa ja Itaalia kineastide ühistööna. || sellise töö tulemus. Võistlusele oodatakse ka ühistöid.
2. töö ühismajandis, artellis. Kolhoosi ühistöö.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |