[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahas ‹ahta 19› ‹adj›
kitsas. a. (piklike esemete, moodustiste, alade vms. kohta). Jõgi algab ahta ojakesena. Ahtad põllusiilud. Kiriku kõrged ahtad aknad. Metsatee läks järjest ahtamaks. Ahtad kulmud, huuled. Pilutab silmad ahtaks praoks. *Väikesest neljaruudulisest aknast langes käänakulisele trepile ahas valgusviir .. M. Nurme. b. (ruumilt, mahutavuselt jne.). Kuub kipub õlgadest ahtaks jääma. Ülevalt ahtamaks muutuv katusekamber. *Kas mind rõhub ahas toakoobas, / rasvaving ja haisev murulauk .. B. Alver. c. piltl (millegi piiratu kohta). Ahta silmaringiga inimesed. *Kui palju vastuolusid mahub tagasihoidliku tegelaskonna ahtaisse eluraamidesse! V. Alttoa. d. piltl (majanduslikult, aineliselt). Ajad olid ahtad. *Kui nüüd mereannid lähevad keelukaotsi, on elu piiratud siin hoopis ahtaks ja kitsaks nii sulasele kui isandale. A. Mälk.

aia|poolne ‹-se 2› ‹adj›
Aiapoolsed aknad, toad.

aken ‹akna 20› ‹s›

1. hrl. raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks hoone, sõiduki vms. seinas v. laes; selle (klaasitud) raamid, ka aknalaud. Tubade, trepikoja, kaupluse, karjalauda, vagunite aknad. Kõrged, avarad, laiad, suured, madalad, väikesed, kitsad, terava-, ümarakaarelised aknad. Kahe-, kolmekordsed aknad. Sisse-, väljaavanev aken. Toa nurkmine aken on aeda, tänava poole. Laes oli väike aken. Aknad on valgustatud, säravad tuledes. Aknad on jääs, udused, higised, mustad. Ühes aknas on veel tuli. Akna all on lillepeenar. Tuul on akende pealt. Istusin toas akna all. Keegi on akna taga, ronib aknast sisse. Vaatan aknast välja. Aknast paistab vanalinn. Aknal on eesriie ees. Aknale ilmus ema. Ava aken, tee aken lahti. Pane aken kinni, sule aken. Kas aken on haagis? Aknad pärani lahti. Tuul lõi akna kinni. Vihm rabistab vastu akent. Koputasin tasa aknale. Lõi, viskas kiviga akna sisse, katki. Aknaid ette panema, pesema, puhastama. Akent klaasima, värvima. Lava kaeti akendega. Aknal 'aknalaual' õitsevad lilled. Rinnutas aknal 'aknalaual'. | piltl. Peeter I raius akna Euroopasse. *.. vaata, silmad on südame aknad, / head nagu halbagi peites. R. Parve.
▷ Liitsõnad: auto|aken, bussi|aken, kaar|aken, kabiini|aken, katuse|aken, keldri|aken, klapp|aken, köögi|aken, lae|aken, lava|aken, lükand|aken, nurga|aken, otsa|aken, petik|aken, poe|aken, pööningu|aken, sise|aken, taga|aken, topelt|aken, vaate|aken, vaguni|aken, võlv|aken, välis|aken, õhu|aken, ümaraken.
2. info määratletud piiridega andmeesituse osa arvutiekraanil, kuva osa. Brauseri, faili, programmi aken. Klõpsates väiksele pildile avaneb uus aken. Turvaliseks töökeskkonnast väljumiseks sulge aken. Avanenud aknas näed täpsemaid juhiseid.
3. kõnek vähemalt akadeemilise tunni v. koolitunni pikkune vaba aeg loengute v. koolitundide vahel. Õpetaja kurdab, et tunniplaanis on palju aknaid. Kahe loengu vahele jääb aken.
4. hrv kõnek taimedest vaba koht rohtu täis kasvanud veekogus. Kalamehed teevad rohtu kasvanud jõekäärudesse aknaid.

akna|ruut [-ruudu]
valmislõigatud (ning ettepandud) aknaklaas. Vanade talumajade väikesed aknad pisikeste aknaruutudega. Puhtad, tahmased, higised, jäätanud aknaruudud. Vihm peksis vastu aknaruute.

avali ‹adv›
(hrl. raamatulikus keelepruugis ja luulekeeles:) avatud v. avatuks, lahti. Aknad olid avali. Uks läks avali. Huuled veidi avali. Mantel eest avali. Tulbid lähevad päikese käes avali. Meid võeti avali süli vastu. Unistab avali silmi. Jälgib elu avali silmadega, avali südamega. *Kui avali sõbrapilk valla me ees / on sinine taevas ja meri .. R. Parve.

avanema ‹37›

1. lahti minema, suletud seisundist avatud seisundisse minema. Uks, värav avanes. Luuk avanes kriuksudes. Eesriie avaneb. Haige virgub, silmad avanevad. Suu, huuled avanesid. Rüseldes olid nööbid, haagid, mantlihõlmad avanenud. Langevarjud avanesid. Hommikul vara on tulbiõied sulgunud, hiljem nad avanevad. || puhkema, lõhkema, oma sisemust avama; paljandina, allikana jne. mingi pinnani, näit. maapinnani ulatuma. Paise avaneb, mäda hakkab välja voolama. Flegmoon võib iseeneslikult avaneda naha pinnale. Maapõu avanes, laava purskas välja. Maakoore kivimid avanevad mõnes kohas paljanditena maapinnal. || (hrl. akna v. ukse kohta:) teatavas suunas avatav olema, mingis suunas v. millegi poole asetsema. Toa aknad avanevad päikeselisse aeda. *Ruumi avaneb kaks ust – üks otse tagaseinast, teine paremalt. O. Tooming. *Toas oli kaks akent – üks avanes tänavale, teine kitsa põiktänava poole .. M. Käbin (tlk). || kasutamiseks, külastamiseks jne. lahti tehtama. *.. ootas ta kannatamatusega silmapilku, kus avanevad asutiste uksed. A. H. Tammsaare. | piltl. Noortele avanevad kõrgkoolide uksed.
2. pilgule avatuks, silmaga haaratavaks muutuma. Toompealt avaneb vaade Tallinnale. Sündmuskohal avanes meile kurb vaatepilt. Meie silmade ees avaneb org kauni järvesilmaga.
3. kättesaadavaks muutuma, võimalikuks saama. Avanes hea võimalus, juhus Krimmi sõita. Noortele avanesid soodsad võimalused edasiõppimiseks. Mulle avanes uus tööpõld. Jaapani autotööstusele avanes uusi turge.
4. nähtavale v. ilmsiks tulema, end avaldama v. ilmutama. Inimese olemus avaneb tema tegudes. Teoses avaneb kunstniku ande eripära.

avarus ‹-e 5› ‹s›

1. avar v. ääretu ruum, laiuv lagendik; kaugused. Ookeani avarused. Lõokeste lõõritus taeva sinavas avaruses. Inimene tungib maailmaruumi, kosmose avarusse. Steppide avarused. *.. kui rind avaruste õhku joob ja silmad kaugeile taevarannule kannavad .. F. Tuglas.
2. ruumiline lahedus, küllaldane laius v. suurus. Heledad tapeedid ning laiad aknad annavad toale avarust. Tahab, et kuuel, mantlil oleks avarust. Kannab vanu kingi nende avaruse pärast.
3. piltl mitmekülgsus, laiahaardelisus. Silmaringi, mõistuse, teadmiste avarus. Ülikoolilinna vaimne avarus.

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

eha|valge ‹s›
ehavalgus. Maja aknad punetasid ehavalgel. *Päike oli juba loojas, kuid ehavalge veel üsna suur .. K. Ristikivi.

ergama ‹erata 48›

1. eredana paistma, kiirgama. Akendest ergasid tuled, aknad ergasid tuledes. Õhtutaevas ergab Veenus. Ergav päike, päikesepaiste. Päikesest, valgusest ergav tänav. Lae all ergav lamp. Rahvariideseeliku ergavad värvid. Sügisvärvides ergav lehestik. *.. [päikese] kiired langesid lauale, muutsid rohelise lauapaberi ergavaks .. T. Vint. || hõõguma. Ergav raud. Söed ergavad ahjus. Ahi lausa ergab kuumusest. Õhtuks köeti keris ergama, aga hommikuks oli ruum ikka külm. || piltl särama, helkima, hiilgama (eeskätt silmade kohta). *.. silmad ergasid teotungist, nagu kogu ta keha pakitses energiast. J. Semper. *Selle ilmes ergas midagi pühalikult valmisolevat, eneseohverduslikult vaprat. R. Sirge.
2. tugevasti punasena v. roosana paistma v. kumama. Õhtutaevas ergas vaskpunaselt. Metsa tagant tõuseb ergav kuu. Ergav koit, eha. Ergavad huuled, palged, põsed. *Juba hubiseb kollane lõke / halja vahtrapuu kroonis. / Süttib ruskava tulega toom / ja ergavad haavad. E. Niit.

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

gooti indekl

1. gootide. Gooti hõimud, keel. Saksa keeles on gooti laene.
2. gootikale omane; gootikasse kuuluv. Gooti ehituskunst, skulptuur. Gooti stiilis kirik, loss. Gooti aknad, võlvid. Gooti kiri '11.–13. saj. väljakujunenud kitsaste kõrgete teravatipuliste tähtedega kiri'. Gooti täht 'gooti kirja täht'.
▷ Liitsõnad: hilis|gooti, kõrg|gooti, pseudo|gooti, varagooti.

helendama ‹37›
heledana paistma, heledana särama; valgust kiirgama. Idataevas lööb helendama koit. Kuu helendas läbi pilvede. Televiisoriekraan hakkas helendama. Söed helendavad ahjus. Kassi silmad helendasid pimeduses. Tütarlapse kleit helendas kaugelt. Voodil helendas uhiuus tekk. Vihmapiisad helendasid neiu juustes. Päike pani lumevälja helendama. Helendav täht, valgus. Kuuvalgusest helendavad aknad. Kella helendavad numbrid. Helendavad putukad. Helendav jaaniuss. || punetama, õhetama (näo kohta). *Tiksi palged lõid helendama. A. H. Tammsaare. *Karli kõrvad.. hakkasid häbi pärast helendama. E. Krusten.

higistama ‹37›

1. higi eritama. Jalad, peopesad higistavad. Ta higistab tugevasti, ohtralt, nagu saunas. Soe ilm ajab, paneb higistama. Mis sa higistad kuumaga selles paksus mantlis. Higistasin särgi läbimärjaks. Nad higistavad pingutusest. Koeral ja kassil higistab üksnes päkanahk. | piltl. *Ja juba higistasid hanged päikesepaiste käes.. E. Tennov. || piltl suurt pingutust nõudvat tööd tegema, vaeva nägema, pingutama. Raske ülesande, võrrandi kallal higistama. Eksamipalavikus higistama. Higistab tööd teha. *Seejärel küürutas kaua aega laua taga ja higistas – kirjatööga, kulm kortsus, käed rusikas. R. Sirge.
2. higiga (2. täh.) kattuma v. kaetud olema. Prilliklaasid higistavad. Seinad higistavad rõskusest. Kui õhtul aknad higistavad, siis tuleb külm ja selge öö. Soojas ja niiskes ruumis hakkavad külmad esemed higistama.

hingus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. väljahingatud õhk, hingeõhk; hingamine. Tundsin kuklas tema sooja hingust. Tuuleõhk tundus kellegi kuuma hingusena. *Aknad suletud, magajate hingus läpatas toa. M. Saat.
2. õhuhoovus, õhuvool (v. maapinnast hingiv veeaur); (tuule)puhang; välja-, vastuõhkumine. Mere külm, värske, soolane hingus. Kõrbe tulikuum hingus. Aasade, metsade, põldude hingus. Raba niiske hingus. Õhus oli tunda kevade hingust. Tuppa voolas maiõhtu värskendav hingus. Lume, pakase karge hingus. Paksude kivimüüride kalk hingus. Tuule soe hingus tõi kaasa värsket heinalõhna. | piltl. Teda oli puudutanud surma jäine hingus. Teose lehekülgedelt õhkub elu vahetut hingust. Lugejat haarab kaugete aegade, möödunud aastasadade hingus.
▷ Liitsõnad: tuule|hingus, ööhingus.
3. van puhkus, rahu. Kedagi igavesele, viimsele hingusele sängitama, viima 'kedagi matma'. *Kui päev mööda jõudis.. ning hiljem aeg kätte jõudis hingusele minna.. M. Sohberg. *Magab lühikest suviöö hingust, / unest raskest on ihu märg. H. Visnapuu.

hoidma ‹hoian 45›

1. millestki v. kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama. Hoiab mappi kaenlas, saapaid näpu otsas, raha peos. Hoia mu kätt (oma käes). Hoidsin last põlvel, kätel, süles. Hoiab piipu hambus, suitsukoni hammaste vahel. Hoidsin hobust ohelikust. Hoidis last käest. Hoidis kassipoega, kassipojal turjast. Hoidsin hammastega nööriotsast ning sikutasin. Palun hoia mu kohvrit. Käsi hoidis kangi, viiulipoognat. Kass hoidis hiirt suus. Kull hoidis saaki küünte vahel. Rooli, tüüri hoidma. Ohje hoidma (hobuse juhtimiseks). *Naine jooksis käega seelikut ülal hoides aida poole.. A. H. Tammsaare.
2. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima, teda sinna jätma. Ema hoidis haiget last terve nädala toas. Mind ei hoitud enam haiglas. Hitlerlased hoidsid teda mitu aastat vanglas, koonduslaagris. Hoidis käed taskus, silmade ees. Tööriistu hoitakse kuuris. Liha hoiti vardaga tulel. Ta hoidis laual poja fotot. Hoian raha harilikult lauasahtlis. Rasked kivid hoiavad paati merepõhjas. Naasklit kotis ei hoia.
3. midagi v. kedagi teat. olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima, teda sellesse jätma. Midagi salajas, saladuses, tallel, enda teada hoidma. Kedagi ahela(i)s, kammitsas, kütkes, vangis hoidma. Kedagi oma mõju, võimu all hoidma. Korras hoidma. Peidus, redus, luku taga hoidma. Vibu pingul, lippu kõrgel hoidma. See juhtum hoidis külarahva hirmul, meeled elevil. Viha hoidis ta oma võimuses. Võõrasema hoidis mõnikord lapsed söömata. Hoia käed minust eemal! Teda hoiti elus vereülekannetega. Lind hoiab oma pesa puhta, puhtana. Tehas tuleb iga hinna eest käigus hoida. Suvel hoidsime aknad lahti, pärani. Konksud hoiavad kardinapuud ülal. *..„Johanna” oli üks neid väheseid laevu, mida firma suutis veel sõidus hoida. A. Hint. || teat. asendis olla laskma v. olema sundima. Hoidis käed rusikas, silmad maas, pea viltu, kuklas. Hoidsin sõrmed harali, laiali. Suutsin end vaevu püsti hoida. Ta hoidis silmad lahti, pilukil. Hoia end tasakaalus! Hoia selg sirge! Hobune hoiab kaela rõngas. Pael hoidis juukseid koos.
4. midagi säilitama, alal hoidma; midagi säästma, säästlikult kulutama v. kasutama. Korda, puhtust hoidma. Distantsi hoidma. Midagi tagavaraks, varuks hoidma. Midagi alles, alal, mälestuseks hoidma. Hoiab saladust, hoiab saladuse endale. Igaüks hoiab oma elu. Hoia oma tervist, oma silmi! Hoia mulle kohta! Hoia see kell endale! Neiu hoiab saledat joont. Ta ei suutnud tasakaalu hoida. Jooksja püüdis tempot hoida. Püüdsin kuidagi jutujärge ülal hoida. Ema hoidis paremad palad laste jaoks. Küpsised hoiame õhtuks. Kartuleid hoitakse kuhjas. Laev hoidis kurssi, suunda Virtsu sadamale. Ta hoiab raha, iga kopikat. Eit hoidis oma kõigest väest. Toas oli pime, sest hoiti küünlaid. Kes hoiab, sel on. *Anni ise oli kohustatud oma häält hoidma pika soolopartii jaoks.. A. Hint. || millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama. Ta hoiab oma asju, raamatuid. Uut vaipa hoitakse ikka rohkem kui vana. Aino hoidis soengut, et õhtul teatrisse minna. Hästi hoitud ülikond. Hea peremees hoiab hobust. *Tööd teed sa hästi, autot hoiad nagu iseenda oma. O. Tooming.
5. midagi v. kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama, pidurdama. Ei teda hoia vihm, tuul ega põhjatu tee. Ta ei suutnud end hoida ja hakkas valjusti laulma. Tüdrukud ei saanud naeru, nuttu hoida. *Hoian hingamist, et see mind ära ei annaks. J. Semper. || midagi ebameeldivat, ebasoovitavat v. ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama. Argus hoidis meest oma kavatsust täide viimast. Sool hoiab toiduaineid riknemast. Mõõdutunne hoidis kunstnikku liialdustesse sattumisest. Kogemused hoidsid teda saatuslikest vigadest. Hoidke tuletikke laste eest! Mart hoiab oma silmi ereda valguse eest. Koer oli nii tige, et lambaid pidi tema eest hoidma.
6. kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama. Last hoidma 'lapsehoidja(ks) olema'. Karja hoidma 'karjane, karjaseks olema'. Väike Jüri jäi vanaema hoida. Perekonna vanima lapsena tuli tal hoida nooremaid õdesid-vendi. Ants hoidis põllul lehmi ja lambaid. Vanataat jäeti kodu hoidma. || ettevaatlik olema, hoolt kandma, et midagi halba ei sünniks. Parem hoida kui ohata. *Tihane pidi end nüüd hoolega hoidma päeval kui ka öösel, et lahits teda kätte ei saaks.. R. Roht.
7. kellessegi v. millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma. Hoidsin sind nagu oma last. Poiss ja tüdruk hakkasid teineteist hoidma. Ta hoiab väga kõiki loomi. Piia hoiab eriti väikest sinisilmset nukku. *Ja selleks, et peni oma kodu hoidma hakkaks, pandi ta ketti. E. Krusten.
8. hoiduma (1., 2. täh.). a. Hoidke veidi eemale, kaugemale! Hoidsin kuulide eest suure kivi varju. Hakid hoiavad parvedesse. Teinekord hoiavad metsloomadki inimese lähedusse. Kiiresti käies hoidis ta vimma. Mehe silmad hoidsid kissi. Juuksed hoidsid pisut lainesse, lokki. Ta sõrmed hoidsid konksu. Hoidke vasakule, vasakut kätt! Meil polnud aimugi, kuhupoole hoida, kas läände või itta. Tütred hoidsid alati ema poole. Marguse süda hoidis Tiina poole. Hoidke eest (ära), alt! Hoia metsas ussi eest! Haige peab tervetest eemale, kaugemale hoidma. Hoia isa millegagi vihastamast. *Põhja pool on kodu, aga Vallaste hoiab sinna lääne poole.. J. Parijõgi. b. ‹hrl. imperatiivis, koos eitava et-kõrvallausega›. Hoia, et sa häält ei tee! Hoia, et ema sind siit ei leia! Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi! *..pugesime meie tasakesi tuppa, hoidsime, et ukselink ei koliseks. A. H. Tammsaare.

hoovi|poolne ‹adj›
Hoone hoovipoolsed aknad. Magasin väikses hoovipoolses toas.

härmas ‹adv›
härmaga kaetud, härmane. Härmas puud, mets, loodus. Habe härmas. Seinad, auto aknad olid härmas. | piltl. *Nüüd nägu kortsund, juus läind halliks, / kulm härmas, pilk on tuhmiks muutund.. J. Semper (tlk).

igritsema ‹37›

1. vähehaaval nirisema v. immitsema. Haavast igritseb verd. Sõrajälgedesse igritses vesi. *Maja aknad olid alles luugistatud, kuid pilu vahelt igritses juba eredat valgust. P. Vallak. *..ta palavikust ruskaval näol igritses higi. L. Promet.
2. piltl tasapisi elus püsima, hingitsema. Südamesopis igritsev lootus, kahtlus. *..halb ja igritsev tüli, mis vissis ja vussis, üles lõõmatas ja jälle vaibus, aga päriselt kunagi ei raugenud. R. Sirge. *Laisalt igritses mõte päikeseleilis ja roidumuses.. O. Jõgi (tlk).

järjestikku ‹adv›
üksteise järel, järjest, järgemööda. Oli kolm ööd ja päeva järjestikku kodunt ära. Avas järjestikku kõik aknad. Tantsitas kõik tüdrukud järjestikku läbi. Järjestikku ühendatud, lülitatud akud. Kaks esimest olid tütred, aga siis tuli kuus poega järjestikku.

järsatama ‹37›
hrv järsult ütlema v. käratama. *„Vait!” järsatas Proomet ja aknad kumisesid ta hääle kajast. A. Mälk. *„Tassi parem põletist juurde,” järsatas halli peaga tädi Ganja tüdrukule. L. Kibuvits.

jää ‹14› ‹s›

1. külmunud, tahkes olekus vesi. Vesi külmub jääks. Tükk jääd. Kokteilidele lisatakse jääd. Aknad, puude oksad on jääs 'jääga kaetud, jäätunud'. Raius trepi jääst puhtaks. Jää sulab. Külm ja kõva kui jää. || piltl. *Jää Villiku südame ümbert hakkas sulama. M. Aitsam.
▷ Liitsõnad: toidujää.
2. veekogude jääkate. Järv, jõgi, meri kattus jääga. Sile, libe, krobeline, õhuke, paks jää. Sügisene, kevadine, noor, vana jää. Jää kannab juba. Jääst läbi vajuma, kukkuma. Kevadel on jää rabe. Ei tohi minna nõrgale jääle. Võta uisud, lähme jääd proovima! Laev jäi jäässe kinni. Jää praguneb, praksub, murdub. Jää hakkab lagunema, minema. Järv, jõgi, meri on jääs 'jääkatte all'. Jääst vabanenud laht. *..[mees] läks viimase jääga üle väina suurele maale.. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: aju|jää, igi|jää, kiilas|jää, kinnis|jää, laam|jää, mandri|jää, mere|jää, paak|jää, püsi|jää, rüsi|jää, tehis|jää, triivjää.

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

jäätuma ‹37›

1. jääga kattuma. Väin hakkas juba jäätuma. Aknad on jäätunud. Jäätunud traadid, antennid. Jäätunud rada, kõnnitee. *Kai on jäätunud, ohtlikult libe. J. Smuul.
2. jääks muutuma; läbi külmuma. Jäätunud veeaur. Tuul peksis jäätunud lumekübemeid vastu nägu. Märg pesu nööril on kangeks jäätunud. *Kui lainehari tekile paiskus, siis see sinna jäätus. J. Parijõgi. | piltl. Ta naeratus, ilme jäätus. *Hugo tundis, et leplikkus, järeleandlikkus ja pehmus kippusid jäätuma. O. Tooming.

kaarjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
kaarekujuline. Kaarjas laht, lillepeenar. Lossi kaarjad aknad. Kaarjas sild. Kõrgelt kaarjad kulmud. Kaarjad kabjajäljed. Luidete ahelik oli kergelt kaarjas. *Hästi vormitud ideaalkehad paiskuvad kaarja hüppega vette .. A. Ravel (tlk).
▷ Liitsõnad: poolkaarjas.

kahe|kordne

1. kahest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Kahekordsed narid, koikud. Kahekordne lõng. Kahekordne õmblus, sõlm. Kahekordse põhjaga kohver. Saali pääseb läbi kahekordsete uste. Kahekordsed aknad. Kahekordne vahelagi. Nõule seoti peale kahekordne marli. Riie oli kahekordne. Kahekordne kvartett 'topeltkvartett'. Kahekordne salto. || kõnek kahekorruseline. Kahekordne maja, hoone.
2. mingi (endise) taseme, arvuga võrreldes kaks korda suurem v. rohkem. Kahekordne suurendus. Sai kahekordse toiduportsjoni. Kari kasvas mõne aastaga peaaegu kahekordseks. Vaenlasel oli kuni kahekordne ülekaal. Pärast puhkamist asuti kahekordse jõuga tööle. Jagatud rõõm on kahekordne rõõm.
3. kahel korral, kahes järgus toimuv v. esinev. Taimede kahekordne harvendamine. Kahekordne 'ühe konto deebetisse, teise kreeditisse' kirjendamine. Kahekordne olümpiavõitja, Eesti meister. Ta andis kaaslastele kahekordse vilega märku.
4. kahel eri viisil esinev v. toimuv, kahesugune. *Eestlasi, lätlasi ja liivlasi rõhus kahekordne – feodaalne ja koloniaalne ike .. A. Vassar.

kiirgama ‹kiirata 48›

1. energiat elektromagnetlainetena v. aineosakestena levitama. Tähed kiirgavad maailmaruumi tohutul hulgal energiat. Päike kiirgab valgust ja soojust. Ahi kiirgab soojust. Radioaktiivset kiirgust kiirgav keha. Tehiskaaslane kiirgab Maale raadiosignaale. *Jääväljad kiirgasid seninägematut valgust. E. Kreem. || piltl mingit tunnet, meeleolu tugevasti ilmutama v. levitama. Kõik tema maalid kiirgavad rõõmu ja elujaatust. *Maaja Lindkvist saabus pooljoostes, nägu kiirgamas teovõimet ja asjalikkust. A. Pervik.
2. eredalt särama (omavalgusega). Tähed kiirgavad öises taevas. Kauguses kiirgasid linna tuled. Rohus kiirgasid jaaniussid. Taevas kiirgas tähetules. Aknad kiirgasid tuledes. Päike kiirgas lagitaevas. | piltl. *Nagu eesti kirjanduses paraku ikka, kiirgavad episoodilised tegelased eredamalt. R. Kaugver.
3. (valgust peegeldades) tugevasti helkima, sätendama, särama, sädelema, heledalt läikima. Veepind, meri kiirgab silmipimestavalt. Kristall ja kalliskivid kiirgavad. Puhtad aknaruudud, vaskplaadid lõid päikese käes kiirgama. || (silmade läikimise, ka neist otsekui helkiva tunde kohta). Kassi silmad kiirgasid rohekalt. Mehe silmad kiirgasid tigedalt. Vaatas mulle vihast kiirgavate silmadega otsa. *Ta tuli õnnelikuna väljalt koju ja ta pilk kiirgas lootusest .. A. H. Tammsaare.
4. kiirguma, levima. Ahjust kiirgab soojust. *Vasak põsk õhetas katlast kiirgavast palavusest .. P. Viiding. || piltl (mingi tunde, meeleolu kohta:) tulvama, õhkuma; loitma, lõõmama. Temast otse kiirgab elurõõmu, tahtejõudu ja energiat. Kõigi nägudest kiirgas suur rõõm ja rahu. *Siin on Anne, kellest kiirgab soojust, hingejõudu ja südameheadust .. L. Metsar.
5. intensiivsetes värvides särama, eretama. Pilvede vahelt kiirgas sinine taevas. *Eespool kiirgavad kaks suurt valget [vesiroosi] õit ja üks imeilus nupp. A. Kaal. *Juba veidi sügiseseks muutunud loodus kiirgas värvikülluses. R. Roht.

kiiskama1 ‹kiisata 48›
eredalt, tugevasti läikima v. särama. Jää ja lumi, mundrite metallnööbid, vaskpillid, aknad kiiskavad päikeses. Kirikute kullatud kuplid kiiskasid üle linna. Päike kiiskab ja kõrvetab. Uued kingad kiiskasid nagu peegel. Juuksed kiiskasid pumatist. Rohukõrtel kiiskasid kastepiisad. Köök lausa kiiskas puhtusest. Naine kandis kiiskavaid ehteid. Kiiskav kassikuld. *Madal sügisene päike kiiskab vastu klaasilt ja vaselt, nii et silmadel hakkab valus. V. Beekman. || (silmade, vaate, neis väljenduva tugeva tunde kohta). Ta silmad kiiskasid nagu kassil. Kõneleja silmad lõid palavikuliselt kiiskama. Mehe silmad kiiskasid tigedalt, vihast, saagiahnelt. Silmades(t), pilgus(t) kiiskab pahameel, viha, meeleheide. *Aadu pisikesed silmad kiiskasid rõõmust sõbraga kokkusaamise üle. E. Vilde. || tugevates puhastes värvitoonides paistma. Taamal kiiskas helesinine järv. Tal kiiskas seljas helevalge pluus.

kilgendama ‹37›
helkima, sätendama, sädelema. Loojuva päikese kiired panid aknad kilgendama. Lumi, jää, meri kilgendas päikeses, kuupaistest. Veepiisad, kastetilgad kilgendavad päikese käes. Taevas kilgendavad tähed. Juukseis kilgendas juba hõbekiude. Naise silmades kilgendas naer. Kilgendavad litrid, kalliskivid.

kinni ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.

klaarima ‹42›
kõnek
1. klaaruma (1. täh.) Õhtu eel hakkas taevas, ilm klaarima. Vedelikku peab veel klaarida laskma. *Ka metsas võib niikaua ära elada, kuni olukorrad klaarivad. E. Raud.
2. klaariks tegema. a. selgeks, puhtaks muutma. Algul oli pilves, kuid siis hakkas tuul tasapisi taevast klaarima. *Sooja laseb aknad pärani lahti, et tuba suitsust klaarida. R. Roht. b. selgeks, kaineks tegema. *.. lubanud Võrtsjärve suplema minna, et pead klaarida. J. Semper. c. (hrl. vahekordi) selgitama v. lahendama. Käis kontoris rahaasju klaarimas. Klaariti segaseid vahekordi. Olukorda, küsimust on vaja klaarida. Osa arusaamatusi, lahkarvamusi on juba (ära) klaaritud. Tal on üleaedsega vanad arved, asjad klaarida. Neil on veel omavahel palju klaarida. Küll aeg klaarib kõik. *Tuleb veel klaarida, kes teil seal ruhvis ässitab. E. Tammlaan.
3. laeva v. kalastustarbeid korda seadma, neid ette valmistama. Madrused klaarivad purjesid. Kalurid hakkasid püügileminekuks võrke, püüniseid klaarima. *Kinnitasime ta [= laeva] kai külge, klaarisime teki, niipalju kui seal klaarida oli. A. Mälk. || laeva sadamas sisse v. välja vormistama. Kapten läks sadamakontorisse laeva merele klaarima.

klaas|ruut [-ruudu]
(näit. aknal, uksel). Rõdu aknad on mitmevärvilistest klaasruutudest.

kinni kleepima
kleepainega v. kleepribaga sulgema. Kleepis ümbriku kinni. Kiri 'kirjaümbrik' oli alles kinni kleepimata. Aknad 'aknapraod' tuleb talveks kinni kleepida.

klõmm ‹interj adv›

1. annab edasi tugevat klõmatavat paiskumist, lööki vms. Lõi ukse kinni – klõmm! Uks läks klõmm kinni. *.. virutas aknad sisse nagu klõmm ja klõmm... A. Jakobson.
2. õhutussõna alkoholipruukimise juurde. Aga nüüd põhjani – klõmm! *".. Klõmm, roolijürid!” Ta kallas meile kõigile .. valget veini. H. Luik.

kumama ‹37›

1. nõrgalt, tuhmilt helendama, kumana paistma (valguse, tule kohta). Taevas kumas kuu ja sirasid tähed. Läbi udu kumasid ähmased tuled. Silmapiiril kumab linna valgus. Taevaäär lõi tulekahjust kumama. Ühest aknast kumas õuele nõrka valgust. Läbi lehestiku kumab rohekat valgust. | piltl. Näol kumab rõõm. *Vanaeide .. silmis kumas hetkeline arukus. A. Beekman. || (valgusest) helendama, (tuhmilt) vastu helkima (esemete vms. kohta). Seinad kumavad küünla värelevast leegist. Aed kumas tulpide punast. Päikeseloojangus(t) kumavad pilved, lained, aknad. *Minul on vana rohtaed: / teerajad kumavad kruusast.. H. Visnapuu. *Vaskkollaselt kumasid majad päikeses. I. Sikemäe (tlk).
2. ebamääraselt, ebaselgelt, ähmaselt paistma. Silmapiiril hakkas kumama saar. Läbi udu kumab rannikujoon. Hämaruses kumasid puude ähmased siluetid. Läbi naha kumavad sinakad veresooned. Vana värv jäi uue kihi alt kumama. Paljad käsivarred kumasid pimeduses. | piltl. *Nii „Elu tules” kui ka „Tuulemaas” leidub rohkesti lembeluuletusi, mille taga kumab konkreetseid elamusi. O. Kruus. || kõnek (tärkava arusaamise, taipamise kohta). Midagi kumab, aga täpselt ei mäleta. Kas hakkab nüüd kumama, mida ta kavatseb? *Ja äkki hakkas kapten Tihul kogu tänase koosoleku kohta aimus kumama. A. Hint.
3. kumisema. Ta naer, sõnad kumasid mul kaua kõrvus. *Juhani pea sumises, kõrvad kumasid. L. Perandi. *.. ainult merel kumavad [laeva] viled nii madalalt. L. Meri.

kumendama ‹37›
(sageli pisut poeetilisemas stiilis:) kumama. Läbi udu kumendasid linna tuled, valgustatud aknad. Uksepraost kumendab esikusse valgust. Pale lõi rõõmust kumendama. Kumendav kuu, koit. Tulekahjust, loojangust kumendav taevas. *.. põhjapoolsel taevakaarel kumendas lühikese suveöö roosakas eha. K. Rumor. *Verepiisad need polnud .., vaid pohlamarjad, mis läbi lume kumendasid. N. Baturin.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

külmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. sooja puudumine; madal temperatuur, külmolek, külm (5. täh.) Mere jäine külmus. Metalli, vee külmus. Surnu külmus. Jäätunud maa õhkub külmust. Vana kivimaja külmus. Tundsin, kuidas niiske külmus puges kontidesse. *Puh, kõik aknad on siin lahti, Siberi külmus! H. Vuolijoki.
▷ Liitsõnad: haua|külmus, talvekülmus.
2. piltl tundetus, ükskõiksus, osavõtmatus; hoolimatus. Hingeline, seksuaalne külmus. Mind süüdistati külmuses kaaslaste vastu. Olen tema külmusega juba harjunud. Jaagu hääles oli hukkamõistvat külmust.

lage ‹-da 2›

1. ‹adj› laial alal vaadet v. liikumist takistavate tõketeta, avar. Lage stepp. Üksluine lage maastik. Jõudsime metsast välja lagedale maale. Maja ehitati lagedale kohale. Vaenlane lähenes üle lageda jää. *Seda [= oma saart] kaua ju otsinud olen / laia lageda mere peal. G. Suits.
2. ‹adj› millestki v. kellestki tühi; paljas, puhas; lagastatud, paljaks, puhtaks tehtud. Vili on koristatud, põllud lagedad. Ilma mööblita on tuba lage. Lagedad aknad, seinad. Hilisõhtul on tänavad lagedad. Heina sai teha võsast lagedamatel kohtadel. Laut tehti lagedaks, müüdi loomad maha. Linnud teevad põõsad marjadest lagedaks. Söödi ja joodi kuni sahvrid ja keldrid lagedad. Vargad olid kaupluse lagedaks teinud. Puud on juba lehtedest lagedad. Tal on suu hammastest täiesti lage. *Villu tantsis tantsumuru lagedaks, sest Villut kardeti, kui ta nõnda tantsis. A. H. Tammsaare. *See oli kõrge, kuni ladva alguseni lage seedermänd .. N. Baturin. | piltl. Pea mõtteist lage. Kas ta on arust lage? Palgapäeva eel olid kõik rahast lagedad. Olen täitsa lage, mul pole kopikatki. *Ta oli sellest uhkusest, mis inimese ja inimese vahele paneb tarviliku piiri, täiesti lage. E. Vilde. || kõnek (kõhu kohta:) tühi, hele. *Mul kere lage nagu hundil! E. Rannet.
▷ Liitsõnad: laud|lage, luulage; aate|lage, aru|lage, idee|lage, kombe|lage, maitse|lage, moraali|lage, mõtte|lage, põhimõtte|lage, sisu|lage, vaimulage.
3. ‹s› lage koht v. paik, lagendik. Tuli minna läbi metsa ning üle lageda. Üksik tamm keset laia lagedat. Maasikatest punaval lagedal tegime puhkepeatuse. Küla nimetati Punaseks Lagedaks. *Tihti taga igatsen / lagedate vaikust. D. Vaarandi.
▷ Liitsõnad: liiva|lage, lume|lage, metsa|lage, nõmme|lage, rannalage.

lai ‹laia 23 komp laiem superl kõige laiem› ‹adj›

1. ristsuunas suure ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala vms. puhul); ant. hrl. kitsas. Lai maantee, tänav, jõgi, kraav. Lai voodi. Laiad väravad, aknad, uksed. Lai trepp. Uus lai sild üle Emajõe. Lai org, poolsaar, väin. Saare põhjaosa on laiem, lõunaosa aheneb. Kanjoni kõige laiem koht. Maa-alune käik muutus laiemaks. Nüüd kantakse laiu vöösid. Laia äärega kübar. Moes olid alt laiad püksisääred. Laia kontsaga, laia ninaga kingad. Laiade triipudega riie. Lai kangas. Kas kardin on selle akna jaoks küllalt lai? Tuba oli 5 meetrit pikk ja 3 meetrit lai. || (inimese v. looma kehakuju, vormide, kehaosade kohta). Küll ta on turjast laiaks läinud. Lapsed pugesid isa laia selja taha peitu. Laiade õlgadega maadleja. Ajas oma laia rinna ette. Laiad (laba)jalad. Mehel on käed laiad kui labidad. Ta on laiade puusadega, puusadest lai. Nägu lai nagu täiskuu. Laiad mustad kulmud. Madal lai nina. Lai laup. Kukkus libedal teel, nii pikk kui lai ta oli 'täies pikkuses'. Koer on neil laiaks 'paksuks' nuumatud, end laiaks söönud. *See oli keskmisest kõrgemat kasvu ja õige laia kondiga aasta viiekümnene mees. J. Kross. || (naerust veninud näo v. suu kohta). Nägu, suu venis laiale naerule. Nägu laial naerul, laia naeru täis. Tal on alati lai naeratus, irve näol. Räägib oma kordaminekust, endal nägu heameelest lai. || mingist lähte- v. keskpunktist suhteliselt kaugele ulatuv; suure kaarega. Võngete lai amplituud. Postide, talade vahed ei tohi olla liiga laiad. Tal on lai silmade vahe, laiad põsesarnad. Lai viibe, käeliigutus. Laiade tiivalöökidega lendav kurg. Poisil on laiad 'peast eemale hoidvad' kõrvad. Tantsivad valssi kauni laia keerutusega. Tegime laia kaare ümber laugaste, läksime laugastest laia kaarega mööda. Vett tuleb voolikust laias kaares. || suure läbimõõduga; (deformeerununa) normaalsest v. esialgsest suurema läbimõõduga (ning õhem). Vahtral, kapsal on laiad lehed. Kõrvad laiad kui kobrulehed. Laiad baretid on moes. Vana laia võraga tamm. Sadas laia lund, laiu räitsakaid. Laia põhjaga kastrul, kann. Laia suuga, laia kaelaga pudel. Tindiplekk levis aina laiemaks. Laiaks astutud, litsutud tikutoos, karp. Laiaks istutud padi. Laiaks magatud põhukott. Buss on nii täis, et laiaks litsuvad. Lõi kärbse laksti laiaks. || (liiga) avar. Sulle on see mantel lai. Kuub, seelik on laiaks jäänud. Püksid on värvlist laiad. Muidu mugavad kingad, aga mulle veidi laiad.
▷ Liitsõnad: topeltlai.
2. igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv. Laiad laaned, sood, rabad. Ümberringi lai ääretu stepp, kõrb, meri. Mindi laia ilma õnne otsima.
3. (hrl. millegi abstraktse kohta:) suure ulatusega, ulatuslik, avar. Lai teema, probleem, küsimuste ring. Laiemas mõttes tähendab kirjandus kogu trükisõna. Kitsam ning laiem eriala. Laia silmaringiga inimene. Siin on laiemad võimalused enesetäiendamiseks, edasiõppimiseks. Tegevus laial rindel. Puhtteadusliku kirjanduse levik pole kuigi lai. Tehase toodete sortiment on lai ning laieneb veelgi. || suurt inimeste hulka haarav, suurele hulgale mõeldud. Teos jõudis laiema avalikkuse ette aastaid hiljem. Noore viiuldaja esmaesinemine laia kuulajaskonna ees.
4. kõnek (kõne, laulu jm. kohta:) valjuhäälne (ja vabalt voolav). Pidu käis, toast kostis laia laulu, lärmi. Suuvärk on tal hea, lai jutt käib kogu aeg. Laseb laia vene keelt. Kostab laia voorimehesõimu. Läheb laia vilet lastes küla poole.
5. kõnek (käitumise, maneeride jms. kohta:) suureline, tähtis, praaliv. Laia joonega mees armastab korraldada hiilgavaid vastuvõtte. Ta on nüüd mingisugune direktor ning lai mees. Mõisnikud elasid laia elu. Tahab kangesti tähtis olla ning laia tegelast mängida. Püüab end tähtsaks teha ja laiaks ajada. *„Ei, noor laevnik, nii see asi siin ei käi,” lõi islandlane end laiaks. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigel|lai, ülilai

läbi laskma

1. läbi- v. möödapääsemist võimaldama. Hoidke eest, laske läbi! Laske lapsega läbi! Väravas oli valvur, kes ei tahtnud meid läbi lasta. || (mingi aine, kihi v. katte kohta:) läbi voolata, läbi tilkuda, läbi immitseda v. läbi paista võimaldama. Katus laseb vett, vihma läbi. Viltsaapad ei pea vett, lasevad läbi. Halb paber laseb tinti läbi. Uks laseb tuult läbi. Aknad on nii tahmased, et ei lase enam valgust läbi.
2. kõnek paljudes kohtades, mitmel pool käima, läbi käima, läbi jooksma. Mul on täna juba pool linna läbi lastud. || millestki v. kuskilt läbi minema, läbi jooksma, läbi sõitma. *Vaaren pistab jooksu .. Juba on ta viljas, laseb sellest küürakil otse läbi .. M. Metsanurk. *No oleks tore tundmus praegu ratsa küla vahelt läbi lasta! M. Raud.
3. kõnek tööriista v. masinaga midagi töötlema. Palusin kombainerit, et ta ka minu odrad läbi laseks. Laseme liha hakkmasinast läbi. Saeveski laseb päevas sadu tihumeetreid palke läbi. Kartulimaa tuleb veel teist korda randaaliga läbi lasta.
4. kõnek pillama, raiskama. Raha, varandust läbi laskma. Laseb sadu kroone ühe õhtuga läbi.
5. kõnek kuuliga läbistama. Müts oli läbi lastud, aga mehel polnud viga midagi. Läbilastud tiivaga lind.
6. kõnek (kaitsekorke) lühistama. Keegi on korgid läbi lasknud.
7. hrl piltl läbi v. üle libiseda laskma. *Võtab käsikirja leti laadikust ja laseb lehed pöidla alt läbi. E. Vilde. *Kõndides laskis ta peast läbi kõik võimalused, mis ootamatu väljakutse põhjuseks võisid olla. B. Kabur.
8. piltl midagi vastuvõetavaks, kõlblikuks tunnistama. Tehniline kontroll ei lase praaki läbi. Toimetaja laskis tema artikli läbi. || viga vms. märkamatusest parandamata jätma. Loeti küll hoolega korrektuuri, aga ikka lasti vigu läbi. || eksamit sooritatuks lugema. Professor on eksamil range, niisama läbi ei lase.

laud ‹laua 23› ‹s›

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› sellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. || ‹pl.› kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. || ‹pl.› kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. || ‹pl.› van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3. ‹liitsõna järelosana› tähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

leegitsema ‹37›

1. leegiga põlema, leekides olema, leekima, loitma. Jaanituli, lõke leegitseb. Puhus koldes hõõguvad tukid leegitsema. Katus süttis ning lõi leegitsema. Marsiti rongkäigus tõrvikute leegitsedes. | piltl. Maailm leegitses sõjatules.
2. piltl kuumana v. heledana eredates (punakas-kollakates) värvitoonides õhetama, lõõmama, loitma, särama. Päike leegitseb pea kohal. Taevas leegitseb ehapunas. Õhtupäike pani aknad leegitsema. Järv leegitseb kuupaistel. Niit, aas leegitseb kullerkuppudest, võililledest. Palged lõid vihast, häbipunast leegitsema. Sügisvärvides leegitsev mets.
3. piltl (tunnete ning tundeväljenduste kohta:) põlema, lõkendama, loitma. Armastus lõi leegitsema. Viha, raev leegitses ta hinges, südames. Noortes leegitses isamaa-armastus. Silmad leegitsevad õnnest, vaimustusest. Kirjutab leegitsevaid armastuslaule. Leegitsev pilk.

luuk ‹luugi 21› ‹s›

1. (lae-, põranda-, katuse-, seina- vm.) ava sulgev v. kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate. Aidalaka luuk võeti eest ära, hakati heinu üles hanguma. Tõsta luuk ette. Veski laes oli kahe poolega luuk. Puumaja, suvila luukidega aknad. Akendel on luugid ees, kinni, suletud. Kiosk suletakse ööseks luukidega. || (sellise) kattega suletav ava, luugiava (koos kattega v. ilma). Kaupa laaditi luukidest laeva trümmidesse. Söökla köögi ja saali vahel oli luuk, kust toite välja anti. Ühest luugist esitad hoiuraamatu kontrolörile, teisest luugist saad raha. *.. läks torni, kus Lible, nagu vähk urkast, luugist kirikuliste peale alla vahtis. O. Luts. | piltl. *Taeva luugid avati ja alla hoogas / vihma pagin .. V. Ridala. *.. aga minu silmad läksid pärast äratust veel mõneks minutiks looja. Kui oma luugid lõplikult lahti sain, olid teised läinud .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: akna|luuk, kassa|luuk, katuse|luuk, keldri|luuk, köögi|luuk, lae|luuk, laeva|luuk, laka|luuk, laud|luuk, pommi|luuk, prügi|luuk, puhastus|luuk, põhja|luuk, pööningu|luuk, raud|luuk, tanki|luuk, torni|luuk, trümmi|luuk, ventilatsiooniluuk; silma|luuk, taevaluugid.
2. kõnek veoauto poort, ääris. Tagumine luuk.

lõuna ‹18› ‹s›

1. ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval. Tuul on, puhub lõunast, pöördus lõunasse. Päike on varsti lõunas. Järv asub alevist lõunas, jääb paar kilomeetrit lõunasse, lõuna poole. Võõras kohas ei saa aru, kus põhi, kus lõuna. Maja aknad on lõunasse, vastu lõunat. Maakaardil on põhi üleval, lõuna all.
2. lõunapoolne ala; lõunamaa. Puhkuse ajal sõidame lõunasse. Asus tervislikel põhjustel lõunasse elama.
3. keskpäev. Kell 4 pärast lõunat. Lõuna paiku hakkas sadama. Magab lõunani. Päev jõuab, kaldub lõunasse. Aeg läheneb lõunale. Lõunaks tõmbus taevas pilve. *Päev oli pooles lõunas, kui nad Mahtra külale lähenesid. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: enne|lõuna, peale|lõuna, pärastlõuna.
4. päeva peamine, hrl. keskpäevane söögikord; selleks valmistatud toit, lõunasöök. Mind kutsuti, paluti lõunale. Käisin restoranis lõunat söömas, lõunal. Lähen koju lõunale. Mis täna lõunaks on, mida me lõunaks sööme? Hea, maitsev, rikkalik, tugev, kodune, kolmekäiguline lõuna. Lõuna on, saab kohe valmis. Meile anti, pakuti, serveeriti lõunat. Me kodus lõunat ei teinud. Hoidsin sulle lõunat soojas. Kombaineritele toodi lõuna põllule. || lõunavaheaeg, lõunatund. Kauplus on lõunaks suletud, kaupluses on lõuna. Millal teil lõuna on? Kas te lõunat ei peagi?

lõõmama ‹lõõmata 48›

1. tugevasti leegitsedes põlema, lõõskama. Tuli lõõmab, lõi lõõmama. Ahjus lõõmavad kuivad kasehalud. Jaanitule leegid lõõmasid kõrgele. Linn lõõmas tulekahjudest. Laut lahvatas piksest põlema ning lõõmas täies tules. | piltl. *Ja nüüd, teise mehe naisena .. tundis ta keelatud leeki vägevalt, vallutavalt üles lõõmavat. E. Vilde. || soojust kiirgama. Päike lõõmab selges(t) taevas(t). Ihu lõõmab kuuma, kogu keha lõõmab palavikus(t).
2. tulekarvalisena, punetades helendama v. särama. Idataevas lõõmab koit. Taevas lõõmab tulekahjust. Aknad lõõmavad õhtupäikeses. Sõitsime läbi sügisvärvides lõõmava maa. Nägu lõõmab erutusest, piinlikkusest. Lõõmab näost kui tulekuri.
3. piltl tugevasti lõkkel olema v. lõkkele lööma. Vabadusejanu lõõmab ikestatute südameis. Rahva viha lõõmas ülestõusuks. Lõõmav armastus, iha, kirg, viha, raev, hingevalu.

lõõskama ‹lõõsata 48›

1. lõõmama. a. Tuli lõõskab, lõi lõõskama. Leegid lõõskavad kõrgele. Tulekahjudest lõõskav linn. b. Päike lõõskas hommikust õhtuni. Taevarannal lõõskab koit, eha. Aknad lõõskavad loojuva päikese kiirtes. *Kurb lilla kanarbik / meeletult lõõskab .. V. Luik. c. piltl. Kirjutas armastusest, tunnetest, raevust lõõskavaid luuletusi. Lõõskav viha puhkes vastuhakuks, mässuks. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles [oma] tööst .. P. Vallak.
2. lõõtsuma, puhuma. Siin lagendikul lõõskavad alati tuuled. Uksepraost lõõskab tuult tuppa. *Tuul lõõskas juba kevadiselt, .. pressis ruttavale noormehele vastu .. E. Tennov.
3. põõnama, magama. Küll magavad, lõõskavad poole päevani. Lõõskab magada. *Öö otsa lõõskasid, aga või sinu himu iialgi täis saab .. A. H. Tammsaare.

lahti lööma

1. löögiga avama v. millestki, millegi küljest eraldama; hoogsalt, energiliselt lahti tegema. Lõi ukse jalaga lahti. Lööb pudeli lahti, nii et kork lendab. Lööge aknad lahti! Raamatut lahti lööma. Lööge lahti lehekülg 237. Lööb mantlihõlmad lahti. Äkki lõi haige silmad lahti. Vihmavarju lahti lööma. Roos lõi oma esimese õie lahti. || kaarde niidetud heina laiali lööma. Paksud heinakaared tuleb lahti lüüa, muidu hein ei kuiva. || käeandmisega sõlmitava kihlveo jm. suulise kokkuleppe osapoolte käsi teineteisest kerge löögiga vabastama. *Mehed ulatasid üle laua käed ja Kütt-Peeter lõi käemehena käed lahti. M. Aitsam.
2. (millegi küljest) lahti minema. Tapeet on mitmes kohas (liimist) lahti löönud. Jää oli kaldast lahti löönud. Pärast jüripäeva lööb pajukoor lahti. Vana haav lõi uuesti lahti. | ‹impers.› *Paneme nüüd rätiku tagasi, muidu lööb leival kooriku lahti ... K. Saaber. || puhkema. Õunapuudel löövad esimesed õied lahti.
3. hoogsalt alustama v. käima panema. Lööge laul, tants, trall, pidu, mürgel lahti. Hakkavad pahandama, löövad lärmi lahti. Tahtis oma poodi, pagariäri lahti lüüa. | ‹impers.› *Juba märtsi algul lõi suure sula lahti ja jää hakkas lagunema. L. Kibuvits.
4. lahku lööma, eralduma. Kas oled temast, tema kambast lahti löönud? *.. et teeme ühisuse, lööme ennast Tenga-isanda valitsuse alt lahti. A. Hint.
5. kõnek vallandama. Ta löödi päevapealt ametist, direktori kohalt lahti.

maad|ligi ‹adv›
(tihedalt) vastu maapinda v. madalal(e) maapinna lähedal(e), maad ligi. Koer pani nina maadligi ja nuuskis. Mehed roomasid hästi maadligi hoides edasi. Sulav lumi vajub maadligi. Poisid painutasid puu maadligi. Õunapuudel on oksad õuntest lookas, lausa maadligi. Maadligi längus puutüvi. Maadligi kasvavad vaevakased. Pääsukesed lendavad täna maadligi. Hurtsiku aknad on täiesti maadligi. Madalad maadligi majad, onnid. Hallid pilved kihutavad üsna maadligi. Maadligi 'madalana tunduv' tinane taevas. | (piltlikes väljendites). Ränk süükoorem, mure, hirm, ahastus, masendus surub teda maadligi. Maadligi muserdatud, põrmu tallatud orirahvas. *Olen maadligi litsutud mees, / madalam isegi rohust. J. Kärner. *.. tulemuseks on raamat, milles puudub lend, kus kõik on nii madal ja maadligi .. M. Traat.

maja ‹7› ‹s›

1. (elu-, töö-, teenindus- jne.) hoone. Väike, suur, kõrge, madal maja. Mitme-, paljukorruseline maja. Palkidest, (silikaat)tellistest, (väike)plokkidest maja. Vooderdatud, kollaseks värvitud maja. Sammaldunud katusega vana maja. Maja vundament, seinad, trepp, katus, uksed, aknad. Asula, sanatooriumi majad. Hakkas maja ehitama. Tahab maja osta, müüa. Kolisime, asutus kolis uude majja. Majas on apteek, mitu korterit. Me elasime temaga ühes majas. Trügis uksest sisse, tungis kohe vägisi majja. Kogu maja otsiti läbi. Rahvaloendajad käivad majast majasse. See üle linna kõrguv betoonist ja klaasist maja on hotell. Lapsed möllavad, vaata et võtavad maja selga. || piltl (eluaseme, asupaiga kohta). *Ta [= kask] on pajulinnu / varjuline maja. K. J. Peterson. *Ta hing lendas oma mullasest majast üles igavese õndsuse ja rahu riiki .. A. Saal.
▷ Liitsõnad: aguli|maja, aia|maja, alevi|maja, aresti|maja, eksperimentaal|maja, elu|maja, era|maja, gildi|maja, hoovi|maja, härraste|maja, individuaal|maja, isa|maja, jahi|maja, karkass|maja, kast|maja, kivi|maja, klaas|maja, kodu|maja, kohtu|maja, kommunaal|maja, kooli|maja, kuup|maja, kõrval|maja, linna|maja, maa|maja, metsa|maja, moonaka|maja, mõisa|maja, naaber|maja, nurga|maja, palk|maja, paneel|maja, panga|maja, plokk|maja, popsi|maja, posti|maja, puu|maja, raadio|maja, ranna|maja, rida|maja, riigi|maja, savi|maja, sektsioon|maja, standard|maja, suurpaneel|maja, suve|maja, sünni|maja, talu|maja, teatri|maja, tele|maja, telliskivi|maja, tolli|maja, torn|maja, vahi|maja, vanemate|maja, vastas|maja, õue|maja, üürimaja; haude|maja, kasvu|maja, katla|maja, leht|maja, linnu|maja, pumba|maja, supel|maja, tuvi|maja, võrgumaja; leina|maja, pidu|maja, pulmamaja; öömaja; piparkoogimaja.
2. pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v. ruumidega) ning majapidamisega. Kes on majas peremees? Poeg tõi minia majja. Majja võeti kasulaps, koduabiline. Majas valitses sageli puudus. Elati vaeselt, vahel polnud leibagi majas. Kõik on lohakil, korda ei ole majas. Ära vii tüli majast välja! Mamsel on teeninud rikastes majades. Perenaine on maja lukk. *Pritsu ema oli väike, tasane, vähese jutuga eideke, kellel majas vist palju ütlemist ei olnud. E. Vilde. || (üldisemalt ka majarahva kohta). Karjub, nii et kogu maja jookseb kokku. Ajad oma pasunapuhumisega terve maja üles. *Kogu maja viis, üks varem, teine hiljem, oma vanad jõulupuud välja hoovile .. A. H. Tammsaare.
3. teat. asutus (enamasti koos vastava hoonega). Heliloojate Maja. Loodusesõprade Maja. Mängude Maja. Tallinna Ohvitseride Maja. Avalik maja 'lõbumaja'. || kõnek (teatri-, kontserdisaali vm. publikule määratud ruumi kohta). Publikut oli vähe, etendus läks pooltühjale majale. Sümfooniakontsertidel oli maja viimase kohani välja müüdud.
▷ Liitsõnad: haige|maja, hullu|maja, joogi|maja, kainestus|maja, kasvatus|maja, kauba|maja, kohvi|maja, kultuuri|maja, litsi|maja, lõbu|maja, moe|maja, mööbli|maja, palve|maja, pandi|maja, parandus|maja, pesu|maja, pordu|maja, pritsi|maja, rahva|maja, seltsi|maja, söögi|maja, sünnitus|maja, tapa|maja, tee|maja, teenindus|maja, töölis|maja, vaeste|maja, valla|maja, vangi|maja, võõrastemaja; täismaja.
4. (Muinas-Eestis:) vanemate nõupidamine. *Kui sa oled õige pärija, siis paneb vanemate maja pärast sõja lõpetust su muidugi [vanemana] ametisse. A. Saal.
▷ Liitsõnad: nõumaja.

matma ‹matta, matan; maetakse, maetud 47›

1. surnut hrl. vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika (hauda, kalmesse jne.) toimetama. Surnut matma. Lahkunu maeti ilmalikult, kiriklikult, suurte austusavaldustega. Koidula on maetud Tallinna Metsakalmistule. Ta maeti oma vanemate kõrvale. Ühishauda on maetud kümneid lahingus langenuid. Villem on juba matnud naise ja kaks poega. Käis sõpra, koolivenda matmas 'sõbra, koolivenna matusel'. Meremehed maeti merre. *.. koolnuid oli palju, ega neid kõiki jõudnud kirikhärra matta .. A. Hint. | piltl. Ta ei olnud veel kogu lootust matnud. Ära mata end, oma noorust sellesse kolkasse! *.. Reedik mattis kogu oma rõõmutu elu Külasoo viletsasse rendikohta .. E. Nirk. *Miks proua nii noorelt abiellus, mattis oma õitseaastad nelja seina vahele? L. Kibuvits.
2. millegi alla varjule panema, peitma; millegagi (kinni) katma. Mattis varanduse maa sisse. Relvad, väärtesemed maeti põranda alla. Koer matab konte. Hakkas kartulikuhja (kinni) matma. Söed maeti tuha alla, et nad ei kustuks. Aknad maeti tekkidega kinni. Haige maeti tekkide alla. Matsin end rees kasukasse ja tekkidesse. Mattis pea padja alla. | piltl. Püüdis end oma mõtete, murede eest töösse matta. Ta ei suutnud end enam valitseda ega oma viha, pettumust, solvumist matta. Sügavale hinge põhja maetud unistused, tunded. *Ma pean valud oma rinda matma ja rahul olema .. A. Saal.
3. peale paiskudes, peale tulles katma v. varjama. Laava, vulkaaniline tuhk mattis asula. Lumelaviin mattis rändurid enda alla. Rusud matsid ta enda alla. Tuiskliiv mattis kõik ees oleva. Lained matsid peagi laeva. Lumi, tuisk matab jäljed (kinni). Hangede alla maetud põllud, aiad. Hommikuks olid majad hangedesse maetud 'hangedega ümbritsetud'. Paks udu mattis silmapiiri, kogu oru. Suits, tolmupilved matsid ümbruse. Pilved matsid päikese. Ümbrus on pimedusse maetud. | piltl. Öö mattis kõik endasse, oma hõlma. Viha, ahastus mattis kaine mõtlemise. *.. oli ju praegusel silmapilgul uusi, erutavaid sündmusi, mis matsid vanad asjad mõne päevaga oma lademe alla. A. H. Tammsaare.
4. (kohest selget) hüvitust saamata raha, kapitali kulutama. Tööstusse maetakse kõvasti kapitali. Ettevõttesse, vabrikusse maeti miljoneid. Mattis kõik oma säästud, kogu raha talusse. Riik on matnud suuri summasid ehitusse. Viimased veeringud maeti laste koolitamiseks. *Ülesoo kohasse tuleb enne tubli summa raha matta, kui sealt midagi hakkab saama. O. Luts. | piltl. Ta on sellesse töösse, ülesandesse palju energiat matnud.
5. millelegi takistavalt mõjuma, lämmatama. a. hingamist takistama v. raskendama. Leil oli nii käre, et mattis hingamist. Köha, läkastamine kippus hinge matma. Suits, tolm, hais tahtis hinge matta. Haigel mattis vahetevahel hinge. Hirm ängistas, nii et mattis hinge. *.. ja õhk, milles tundus samas seisvast autost bensiinihaisu, tahtis tal matta rinnad. M. Raud. b. kuuldavust summutama. Torm, tuulemühin mattis nende hüüded, karjed. Kära ja hüüded matsid kõneleja viimased sõnad. Mootorrataste põrin mattis muud hääled. c. hrv leeke kustutama. *Seljast kuub! Poiss leeke matab, / peksab, materdab ja katab .. M. Kesamaa. d. (muid juhte). Vänge küüslaugulehk mattis kõik teised lehad. Pisarad matsid naise hääle. Umbrohi, virnhein mattis taimed.
6. kõnek märga, vesist, porist kohta millegagi täitma. *Kuigi kõige alla maeti mitu koormat haorisu, nõudis põhjatu mülgas siiski ka lugemata hulga kärutäisi rabamulda .. M. Raud.

mere|poolne
mere pool, suunas asuv. Maja merepoolsed aknad. Künka, rändrahnu merepoolne külg. Merepoolne 'merelt puhuv' tuul.

mure|laps [-e]
laps v. üldse keegi v. miski, kellega v. millega on palju muret. Laiale teele läinud noorim poeg on nende pere murelaps. Külmaõrn pirnipuu on aedniku murelaps. *Jah, aknad on Pommeri murelapsed. Ikka tõmbavad nad kive ligi. M. Traat.

muudkui

1. ‹adv› (ajalist jätkuvust väljendavana:) üha, ühtelugu, kogu aeg, aina, alatasa. Kogu aeg muudkui tülitsevad. Laps muudkui viriseb. Poiss ei püsi kodus, muudkui laaberdab mööda küla. Küll sul on põli: muudkui istud soojas toas. Muudkui vatrab, ära tüütab juba. Autod muudkui voorivad mööda. Sina muudkui magad, tõuse juba üles. Ilmad muudkui läksid külmemaks. Muudkui sajab ja sajab. Aeg muudkui lendab. *Ja kõik need linnud muudkui vudisid, muudkui vudisid, muudkui lasid edasi ja tagasi. V. Luik.
2. ‹adv› (piiravana, muid võimalusi välistavana:) ainult, üksnes, vaid. Ei kusagil maad, muudkui lai veeväli ümberringi. Töö ja muudkui töö, millekski muuks pole aega. *Siis jäi kõik vaikseks, muudkui aknad olid valged ja tähed särasid. A. Mälk. *Taavet kipub üldse liiga tähtsaks minema. Muudkui kamandab. E. Raud.
3. ‹adv› (rõhumäärsõna:) aga, vaid. Muudkui lähme, mis kutset me ootame! Hakka muudkui jälle otsast peale! Streigivad ja nõuavad muudkui palka juurde. Naised hakaku muudkui süüa tegema. Kihuta minema, löö talle muudkui sõit sisse. Hakkame siis muudkui astuma. Kui vanad õunapuud ei kanna enam, muudkui maha, muudkui saag sisse. *Kuid haigele üteldi siiski rahustuseks, et lõikus on õnnestunud, et nüüd muudkui tervis tuleb. P. Vallak.
4. ‹konj› möönev sidesõna, alustab mööndlauset, mis piirab v. osaliselt eitab eelnevas väidetut. Ta on tore mees, muudkui elu on ta eraklikuks teinud. Mantel on valmis, muudkui nööbid veel ette ajada. *Aga see oli muidu ikka päris ilus hobune veel, muudkui jalad olid töntsid .. J. Parijõgi. *Kõik oli jäänud vana viisi, muudkui papi raamatukogu paisus aasta-aastalt .. A. Murakin (tlk).

napilt ‹adv›
(< napp); kasinalt, vähevõitu. Raha, jõudu on napilt. Toit on hea, aga seda antakse napilt. Väikses korteris on ruumi napilt. Sööb õige napilt, ei raatsi palju süüa. Väikesed aknad annavad napilt valgust. Andekas poiss, aga püsivust on tal napilt. Töökäsi, mehi on napilt. Teadmisi tal on, aga kogemusi on veel napilt. Keegi ei kurda, et tal aru oleks napilt. Aega on meil selleks üsna napilt. USA poksija oli napilt parem. Meie korvpallimeeskond võitis kõige napimalt 77:76. || napisõnaliselt, lakooniliselt; põgusalt. Vastab, ütleb midagi napilt. Naeratab vaid napilt teiste jutu peale. „Läki,” lausus napilt ja hakkas astuma. Ajalehtedes mainiti seda napilt ja möödaminnes. || vaevalt; (mitmesuguste arvandmete puhul:) veidi alla, veidi vähem kui. Niidab napilt sületäie. Napilt poolde reide ulatuv miniseelik. Tööd tegime napilt kolm tundi. Linna on napilt viis kilomeetrit. Käsikirja oli napilt 200 lehekülge. Mare on napilt kümneaastane. Napilt 100 000 elanikuga linn. Napilt tunni tee. *Päike paistis veel napilt üle kuurikatuste, lopergune ja oranž. E. Vetemaa.

nelja|ruuduline
nelja ruuduga. Neljaruudulised aknad.

nõretama ‹37›

1. tilkadega kaetuna, tilkuvalt v. niredena voolamiseni märg olema. Märg nii et nõretab. Puud ja põõsad nõretavad vihmaveest. Rohi nõretab kastest. Rohul nõretab paks kaste. Päike paneb, võtab niitjatel higi nõretama. Niitjad nõretavad higist, pühivad nõretavat nägu. Haavatud loom nõretas verest. Laed, aknad nõretavad aurust. Saunalaval hakkas keha varsti mõnusalt nõretama. Panime nõretavad rõivad kuivama. Rasvast nõretavad pannkoogid. || midagi eritama. Vaiku nõretav vigastatud puutüvi. *Nõretab mett niinepuu. H. Runnel.
2. midagi tilgendavalt täis olema. Sel aastal on palju sõstraid, põõsad lausa nõretavad. Pihlakad nõretavad punastest kobaratest. Mättad nõretasid pohladest. Kuuseladvad nõretavad noortest käbidest, käbide rohkusest. Õitest nõretav põõsas. *Kaskede oksad nõretavad härmatisest. E. Krusten. *.. olnud Jaani võrgud igal hommikul kalu täis, nii et nõretanud .. M. J. Eisen. | piltl. *.. kuis lõhnast nõretavad peenral nelgid .. M. Under. *Me ennustasime kaartidelt .. alati head, sest halvast nõretasid meie päevad niigi. E. Kuus.
3. millegagi liialdama, millestki üle voolama. Iga ta sõna nõretab sapist, vihast. Räägib vaimustusest nõretades oma reisist. Räägi asjalikult, ära hakka nõretama. Perenaine nõretas külalislahkusest. Headusest nõretav pilk. Kirjutab armastusest, igatsusest nõretavaid kirju. Truualamlikkusest, orjameelsusest nõretav kõne. Roppustest nõretav raamat. *See [= viiulimäng] polnud mustlaslikult vibreeriv ja nõretav, vaid kuidagi põhjamaiselt eleegiline. G. Ernesaks.
4. hrv rippuma. *Kaunid oksad nõretasid maa poole nõtkelt ja õrnalt. A. Kalmus.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

orienteerima ‹42›

1. üht kindlat, (ilmakaarte suhtes) õiget asendit v. suunda andma, suunama. Kaarti kompassi järgi orienteerima. Põhjast lõunasse orienteeritud ehitis. Kirikud on tavaliselt orienteeritud ida-lääne suunas. Eluruumide aknad orienteeritakse harilikult päikese poole. Kosmonaut orienteeris laeva käsitsijuhtimissüsteemi abil. Luited on orienteeritud risti valitsevate tuulte suunale. Kivimi orienteeritud 'ühes suunas asetsevate kristallidega' tekstuur, struktuur.
2. ‹hrl. tud-partitsiibis› (seisundi kohta, kus antakse endale olukorrast ülevaade, orienteerutakse milleski). Virgeseisundis normaalne inimene on täielikult orienteeritud enda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis. Ta on nendes küsimustes hästi orienteeritud.
3. suunama, juhtima. Aistingud orienteerivad organismi väliskeskkonna mitmekesisuses. Nad ei tarvitseks noori orienteerida nii vanamoeliselt luuletama. Teatmeteos on orienteeritud keskharidusega kasutajale. Ettekannete enamik oli orienteeritud samale küsimuste ringile.

otsa|poolne
otsa pool asuv. Maja otsapoolsed aknad olid valgustatud.

otsmine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
otsapoolne, otsas asetsev. Maja otsmine uks, sein, otsmised aknad. Ehitajad seadsid paika otsmised sarikad. Võttis istet toolirea otsmisel toolil. Maja otsmine tuba oli tütre päralt. Sattusin laua ääres otsmiseks.

paiste1 ‹18› ‹s›

1. valgustav ja/või soojendav kiirgus; selle vastuhelk, kuma, sära. Aknad säravad õhtupäikese paistes. Järv sätendas loojuva päikese paistel. Kevadpäikese soe paiste. Täiskuu kollane, külm, kahvatu, kaame paiste. Eha punetav paiste. Luges petrooleumilambi paistel. Vanasti kedrati pirrutule paistel. Küünlatule nõrk, kahvatu paiste. Istus, soojendas end lõkketule paistel. Seadis end ahju paistesse, paistele. Ahjutule, pliidisuu lõõmav paiste. Öisel taeval heitles tulekahju punane paiste. Taignakauss asetati ahjusuu sooja paistesse. *Päike kuldas puid ja onne juba õhtuse paistega.. H. Treimann (tlk).
▷ Liitsõnad: kuu|paiste, päikesepaiste; ahju|paiste, tulepaiste.
2. piltl sära; aupaiste. Väline paiste on petlik. Ta püüab oma teguviisile aatelist paistet anda. Salapärasuse, kuulsuse paiste. *..aga munkade välispidine püha paiste ja kodune koeraelu tegid temale kloostrielu jälgiks. E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: au|paiste, pühapaiste.

pilduma ‹pillun 42›

1. (korrapäratult) viskama, korduvalt heitma, loopima. Poiss pildus kive vette. Pildusime pambud paadist kaldale. Pildusime labidaga kruusa koormasse. Tühjad kotid pilluti autokasti. Lõkketukid pilduge jõkke. Selles jões käime ikka spinningut pildumas 'spinninguga kala püüdmas'. Ärge pilduge suitsukonisid, jäätisepabereid maha! Pildusin kiiruga riideid, asju kohvrisse. Pildus sahtli kraamist tühjaks. Kõik toakraam oli segi pillutud. Ärge pilduge asju mööda tuba laiali! Pildus tuvidele, kaladele leivaraasukesi. Pildusin läbivaadatud ajalehed hunnikusse. Võitjale pilluti lilli. Võitjat pilluti hurraatades õhku. Saunas pilluti leili ja viheldi. Noored pilluvad 'mängivad' õues palli. Kaevikusse pilluti granaate. Aknad oli puruks pillutud, kividega sisse pillutud. Noorukid pildusid tänavalaternad kildudeks. Pildusime riided seljast 'kiskusime riided kiiruga seljast'. Pildusime lumepalle vastaste pihta. Pildusime üksteist lumepallidega, käbidega, samblatuttidega. Poisid pilluvad koera kividega. Ta pilluti kividega surnuks. Esinejat pilluti tomatite ja mädamunadega. Lennukist pilluti pomme. Härg pildus sõrgadega liiva. Hobuste kabjad pildusid lumekamakaid, pori. Mööda sõitvad autod pildusid jalakäijaid poriga. Lained pilluvad laeva küljelt küljele. Tuul pildus lehti, tuhkjat lund vastu akent. Lained pilluvad vahtu kõrgele. Keema hakanud pada pildus vahtu tulle. Vaigused halud praksusid ja pildusid sädemeid. *Ülevalt müüriservalt pilluti aga kogu aeg suuri kive neile [= ründajatele] kaela.. E. Kippel. | ‹impers.› *.. lõpmata soe ilm ja müristas ning pildus välku. J. Vahtra. | piltl. Toomingas pillub uimastavat aroomi kõikjale. Sügis pillub värve üle metsa ja maa. Endised väärtused olid kõik segi pillutud. *Rõõmukiiri minu meel / pillub kõikjale mu teel! A. Haava. *.. on tuulte pilduda olnud / aastasadasid eestlaste hõim. P. Rummo. || hrv lükkama, tõukama. *Ning tugevate küünarnukkidega ühte ja teist kõrvale pildudes raius ta endale teed. A. Gailit. || hrv paugutades, prõmmides kinni virutama. *Ja kaunikesti närvlik on Essi täna hommikul. Ta pillub uksi ning sorib sahtlites.. L. Tigane.
2. mingi kehaosaga järske liigutusi tegema. Tantsijannad pildusid jalgu kõrgele. Mees jooksis kätega pildudes värava poole. Pildus tantsides käsi ja jalgu. Haige rabeles jalgadega ja pildus pead. Tüdruk pildus oma juuksekahlu kärsitu pealiigutusega silme eest. Hundiratast pilduma. Rahutu hobune pildus peaga, pildus pead selga. Kits jooksis taguotsa pildudes karjale järele. Lehm jooksis jalgu kahele poole pildudes. Harakas kädistas ja pildus saba. *.. haige hakkas end [= oma keha] küljelt küljele pilduma ja avas viimaks silmad. A. Jakobson.
3. helki, kiiri, sädelust levitama. Sädemeid pilduv kalliskivi. Kastetilgad rohul pildusid kiiri. Päikesekiiri pilduv 'peegeldav' merepind. *Vaikne merepeegel oli peaaegu valge, ainult loojangu all pildus punakuldseid helke. E. Tennov. || piltl (teat. laadi tunnet väljendava silmavaate kohta). Naise silmad hakkasid kelmikaid sädemeid pilduma. Mehe vihased pilgud pilluvad sädemeid. Ta käed tõmbusid rusikasse, silmad pildusid välke, tuld.
4. (sõnade, väljenduste kohta:) loopima, puistama, (korduvalt) heitma. Pillub niisama tühje sõnu, millest pole kasu. Ära pillu nii kergelt raskeid süüdistusi. Pildus kergekäeliselt tühje lubadusi. Sai hoo sisse ja pildus sõnu nagu käisest. Milleks pilduda ülespuhutud fraase! Pildus vaimukusi nagu ikka. Ta on osav komplimente pilduma. Julius on nobe teravusi pilduma. Vihastas ja hakkas ähvardusi pilduma. Meile pilluti näkku kõige hullemaid nimetusi. Meid hakati teravate sõnadega pilduma. *„Sa naeruvääristad neid [= mehi]! Pillud neid poriga!” karjus Alkibiades. L. Metsar (tlk). *Ja siit kui sealt pilluti Andresele järele küsimusi, mille varjult piidles ilmne kahjurõõm.. A. Jakobson.
5. raiskama, pillama (5. täh.) *Kust sa selle raha võtad, mida sa nõnda pillud? A. Jakobson. *.. mees ei tohi olla raiskaja, kes pillub mõtlematult raha kahele poole. L. Tigane.

pime ‹-da 2›

1. ‹adj› valgusetu v. valgusvaene; vähese valgustusega v. valgustamata. a. (üldiselt). Pimedal pilvisel ööl on kerge eksida. Öö oli pime ja õudne. Pikad pimedad õhtud. Oli augustiöö pimedaim aeg. Kardan pimedal ajal väljas käia. Ilm läks pimedaks. Pimeda ilmaga on nähtavus halb. Väljas on juba pime. Õues on päris, sootuks pime. Oli pilkaselt pime. On pime nagu kotis. Oli nii pime, et silm ei seletanud teerada. Vahepeal oli pimedaks läinud. Väljas kisub, muutub, lööb juba pimedaks. Iga minutiga läks pimedamaks. | piltl. See on minu elu pime pool. b. (ruumide v. mingi muu konkreetse koha kohta). Pime esik, koridor, köök. Õhtul istusime kaua pimedas toas. Mu tuba on üsna pime – suured puud on akna all. Toas oli juba täiesti pime. Tee tuba pimedaks 'kata aken kinni v. kustuta tuli ära'. Sees oli pime, sest aidal polnud aknaid. Valgustasime taskulambiga pimedaid nurki. Pime koobas, kuristik, org. Pime laas, kuusemets. Puude all oli üsna pime. Pime põõsaalune. Jalgrada, metsarada oli pime. Läksin lõkke äärest pimeda mere poole. Pimedate 'halvasti nähtavate' kurvidega tee. || ilma kunstliku valgustuseta v. vähese valgustusega. Aknad on pimedad, pole vist kedagi kodus. Oli elektririke, tänavad olid pimedad. Oli pimenduskäsk ja majad kõik pimedad. Jõulupuu altari ees oli veel pime 'süütamata küünaldega'. Auto sõitis pimedate 'poolvõimsusega põlevate' tuledega. | piltl. Pime 'võisilmata' puder. Juustu kutsutakse „pimedaks”, kui tal on liiga vähe auke.
▷ Liitsõnad: kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
2. ‹s› valguse puudumine v. selle vähesus, pimedus; ööpäeva valguseta aeg. Pilkane, suur, vana pime oli juba käes. Väljas valitses täielik pime. Pimeda hakul asusime teele. Tuisu ja pimedaga eksisime teelt. Me ei jõudnud enne pimedat kohale. Pime jõudis kätte. Tõusti juba pimedas. Tuld üles ei võetud, riietuti pimedas. Lapsed kartsid pimedas õue minna. Saarmas näeb pimedas väga hästi. Jäime pimeda peale, kätte 'enne kui kohale jõudsime, valmis saime vm., läks pimedaks'. Lapsed olid pimedani õues. Töötasime pimeda tulekuni. Pimedast pimedani 'varahommikust hilisõhtuni' olime põllul. Tegime tööd varavalgest suure pimedani. *Tuli kustus pikkamisi. Näod kadusid pimedasse. M. Sillaots (tlk). | piltl. Ma ei tea veel täpselt, koban alles pimedas. *.. ma olen juba ammu tahtnud teile seda selgeks teha, kuidas teid pimedas ümber veetakse, aga ma ei ole seda julgenud. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: hommiku|pime, õhtu|pime, ööpime; sügis|pime, talvepime; kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
3. ‹adj› mittenägev, nägemisvõimetu. Pime inimene, vanamees, kerjus. Laps sündis pimedana, on sündimisest saadik pime. Jäi gaasist pimedaks. Trahhoom võib pimedaks teha. Oma elu viimastel aastatel oli ta päris pime. Mees on peaaegu pime. Ta on ühest, mõlemast silmast pime. Tal löödi kakluses silm pimedaks. Ega ma pime ole, näen küll. Ta ei märganud midagi ümberringi, just nagu oleks ta pime ja kurt. Kassipojad olid veel pimedad. Saarma pimedad pojad saavad nägijaks 9.–10. päeval. Koobastes elab pimedaid kalu. Pime kana leiab ka tera. *„Siis ta ikka päris pime ei ole?” küsis isa. – „Ei ole.. Aga Villu kõlbaks ehk pimedast peastki Kõrbojale peremeheks..” A. H. Tammsaare. || (ajutise mittenägemise v. puuduliku nägemisvõime kohta). Valgusesähvatus võttis silmad pimedaks. Ere päikesevalgus lõi silmist pimedaks. Koopasse sisse astudes jäin esialgu pimedaks, alles pikapeale hakkasid silmad midagi seletama. Ta silmad olid pimedad pisaraist. Mul lõi hirmu pärast silmade ees pimedaks.
▷ Liitsõnad: kae|pime, kana|pime, lume|pime, poolpime.
4. ‹s› nägemisvõimetu inimene, mittenägija. Sündinud pime. Pimedate kiri, kool. Eesti Pimedate Ühing. Pime oli oma nägemise kaotanud sõjas. Pimedatel on hästi arenenud kompimismeel. Pime kompis kepiga teed. Talutasime pimeda üle tee. Pime ei või pimedale teed juhatada.
▷ Liitsõnad: pool|pime, purupime; kana|pime, värvipime.
5. ‹adj› piltl midagi v. kedagi mitte märkav, tähelepanematu; tegelikkuse suhtes taipamatu v. sellest mitte hooliv ja mitte väljategev. Oled sa pime, et ei märka, milline ta tegelikutl on! Armunud inimene on oma armsama vigade nägemiseks pime. Ta pole kunagi olnud pime ilule. Too isand on pime egoist. Ta on meelitustega, rahaga pimedaks tehtud, löödud. Mõisnikud hoolitsesid selle eest, et keiser oleks kurt ja pime talupoegade hädade suhtes. Armastus on pime. *Kuidas võisin ma pimedaks jääda kõige selle ülekohtu vastu, mis ma kloostris, linnas ja maal nägin? G. Helbemäe.
6. ‹adj› piltl vähearenenud, taipamatu, rumal; harimatu, mahajäänud. a. (inimeste kohta). Poliitiliselt pime inimene. Pärismaalasi peeti pimedateks ja mõistmatuteks. Peaksin olema arust pime, kui su juttu usuksin. Olen eksituse tee peal käinud ja pime olnud. Selles asjas oled sa ikka veel päris pime. Pimedat ja harimata rahvast hirmutati maailmalõpuga. Pimedat massi on kerge petta, lollitada. Sa oled pime 'tahtetu' tööriist nende käes. Otsustati pimedad paganad ristiusku pöörata. *Et lapsed, nagu Tõnu armastas öelda, mitte päris pimedatena ei kasvaks, pani ta nad Lõõnikule kooli. A. Kalman. b. (seesuguse maakoha, kandi kohta). Töötada tuli tal pimedas kolkakülas. Pimedamates maanurkades oli lahkusulistel rohkem edu. Ega meil polnud mõni pime nurk, tegutsesid ühistud ja seltsid. *..ära siit kehvast tarehütist, pimedast ja rumalast ümbrusest.. R. Sirge. c. (ajajärgu kohta). Saabus pime keskaeg oma feodaalsuhetega. Pime orjaaeg. Pimedate aegade ebausk. *Lääne-Euroopa pimedatel sajanditel oli araabia maailm antiikkultuuri pelgupaik. L. Meri.
▷ Liitsõnad: vaimupime.
7. ‹adj› piltl ohjeldamatu, pöörane, pidurdamatu; arutusse tegevusse tõukav. Meest valdas, haaras pime viha. Peksis hobust pimedas vihas. Ta on arutu, pimedat viha täis. Tormas vastasele pimedas raevus kallale. Pimedast hirmust haaratud loomad tormasid jõkke. *.. vihast pime, trummeldab nõrkade rusikatega teise laia rinda. J. Rannap. || arutu, mõistust mittearvestav; tunnetel, vaistul põhinev. Noored olid nii pimedad oma kires, et olid valmis kas või kuritööks. Pime instinkt. Pime armukadedus tegi ta pööraseks. Mind valdas pime hirm, pime trots. Pimeda emaarmastusega võib lapse ära rikkuda. Pime kiindumus ei märka teise puudusi. Pime fanatism. Pime kättemaksuiha kihutas neid tagant. Ma ei kavatse pimedas vaimustuses kõiki ta tegusid heaks kiita. Pime elutahe. Vaen ja viha teevad pimedaks. *Kuid sõjas pole tarvis pimedat vaprust, vaid arukust. L. Metsar (tlk).
8. ‹adj› piltl ebakriitiline, kahtlusteta; alistuv, orjalik. Pime truudus, alandlikkus, käsutäitmine, kohusetunne. Ema pime usk oma poja andekusse. Pime usk üleloomulike jõudude olemasolusse. „Libahundi” Tiina on pimeda ebausu ohver. Suurte eeskujude pime matkimine. Autoriteetide pime kummardamine. Tundis ülemuste ees pimedat aukartust. Ei tohi kelleltki nõuda pimedat sõnakuulmist.
9. ‹adj› piltl sünge, lootusetu, lohutu, raske. Ta elu oli rõõmutu ja pime. Tulevik tundus pime ja lootusetu. Pimedatel aegadel on rahvas tuge saanud usust. Hinges on pime mure. *Igaühe ajus pöörles pime, raske küsimus: miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga?... F. Tuglas.
10. ‹adj› piltl segane, ebamäärane, arusaamatu; kahtlane, ebaseaduslik. Selle firma tegevus on üks pime asi. Pimeda äriga võib vahele jääda. Turukaup on tihti pime ja kontrollimata. Kasutas ära kõik pimedad otsad. Räägitakse, et ta sai pistiseks suure summa pimedat 'kahtlase päritoluga' raha.
11. ‹adj› piltl täiesti ettenägematu, juhuslik, juhuslikult esinev v. toimiv. Mind päästis ainult pime juhus. Meie kohtumine oli pime juhus. Ei usu, et siin oleks tegemist ainuüksi pimeda juhusega. Pime õnn, et.. Mind aitas pime õnn: leidsin suurema summa raha. *Eks pime saatus oli tahtnud Jakobile Matise kivitee lõhkumise eest kätte maksta. A. Beekman.
12. ‹s› kõnek (pahameelt väljendava kerge rahvaliku kirumissõnana, tihti seotud ehmatuse v. üllatusega:) pimevaim, hullvaim, pimeloom, põrguline. Mis sa, pime, ehmatad teisi inimesi! Mis te pimedad trügite! Kuhu nad pimedad nii ummisjalu tormavad? Mis sa, pime, nii kõvasti norskad! Pime, ehmatas mind päris ära oma jutuga! Mis see koer, pime, nii uluma peaks. Pea, pime, valutab. *Juba ma tulen, kannatage ometi natukene, pimedad! V. Pant. *.. oleks nad [= kiisad] põrgulised natuke suuremad olema. Nad pimedad on ju pisikesed nagu i-pead. O. Luts. || (hrl. jahmatust, üllatust väljendavates hüüatustes). Toho(o) pime, see on ju lausa uskumatu lugu! Tohoh pime, kui raske kott. Või teenisid tuhat kuus, toho pime! Oh sa pime, küll lõhuvad ukse taga! Oh sa pime, magasin sisse! Oi sa pime, mis nüüd saab!
13. ‹adj› kõnek kiirustav, kiire, tuline. *Mul nüüd pime tegemine. Sead sööta, lehmad lüpsa – kõik nõuavad oma õigust.. E. Vaigur. *Ei me saanud mahti sõrmegi kõverdada, kui kult juba tulise jutiga meie kohal, aga ega ta meid pimeda valuga üldse märganudki.. M. Nurme.
14. ‹adj› hrv (värvuse kohta:) tume, must. *.. ja öökull huikas mäe kuuskedes, sünge laas nende all kohises raskelt ning pimedad pilved peitsid taevakaane. F. Tuglas (tlk).

pimendama ‹37›
(kunstliku) valguse pääsu kustki v. kuhugi takistama. Pimendasime aknad tekkidega, pimenduskatetega. Aknad olid pimendatud, välja ei paistnud valgusetriipugi. Linn pimendati, et vaenlane ei näeks seda pommitada. Pimendatud asula, tänav. Rinde läheduses sõideti pimendatud autolaternatega. Sõda on läbi, pole enam vaja pimendada! || ruumi pimedaks, valgusetuks tegema. Päeval oli raske magama jääda, ehkki püüdsin tuba aknaeesriietega pimendada. Kooli pimendatavat saali kasutati ka kinosaalina. Pimendatud ruumis helendas teleekraan. Lillede ajatamisel tuleb ruum teatud ajaks pimendada.

plokk ‹ploki 21› ‹s›

1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.

pommi|plahvatus
Pommiplahvatuste kõmin. Pommiplahvatusest purunenud aknad.

pool
I. ‹postp› [gen]
1. suunas. Linnast 30 km lääne pool paiknev alevik. Toa aknad on maantee pool. Linna ääre pool on poode vähem. *.. hommiku pool, Peipsi kandis .. kiskus taevaparras juba madarpunaseks. A. Kalmus. || ‹esineb prepositsioonilises sõnaühendis›. Avarii juhtus lõuna pool Pärnut.
2. kandis. Käisin möödunud nädalal Pärnu pool. Võnnu pool peetakse lugu kodukandi ajaloost. Elavat praegu kuskil Iisaku pool. Mis Sassukvere pool ka uudist on? *Koitjärve pool olnud küngas, mida Vargamäeks nimetatud. I. Sikemäe.
3. kellegi juures (elu-, asu- v. töökohas). Ta käis sõprade pool. Ööbisin sugulaste pool. Mulle meeldib nende pool külas olla. Kokkutulek toimus Anne pool kodus. Ta elab vanemate pool.
4. kellegi päralt; poolel. Õigus, tõde on sinu pool. *Ka Vilde teoses on autori sümpaatia alamast seisusest doktor Medingi pool.. O. Kruus.
II. ‹adv› ‹adjektiivi, pronoomeni v. numeraaliga› osutab paiknemist a. kohas, paigas. Mõnel pool hüütakse peoleod vihmakassiks. Olen töötanud mitmel pool. Heast töömehest peetakse igal pool lugu. Elan hoopis teisel pool. Kahel pool töötamine oli raske. Tants käis kolmel pool korraga. | piltl. Kõrgemal pool ei kinnitatud dokumente. b. suunas, küljes. Ühel pool kollendas rukis, teisel pool oder. Paremal pool tee ääres seisab auto. Aknast vasakul pool oli lindude söögilaud. Istub minust paremal pool. | piltl. Asjad on nüüd lõpuks ühel pool 'korras, selged, lõpetatud'. Tööga oleme tänaseks ühel pool 'valmis'. c. ‹esineb prepositsioonilises, harvemini postpositsioonilises sõnaühendis›. Kahel pool paati loksusid lained. Meie maja oli teisel pool jõge. Tee mõlemal pool kasvavad puud.
III. ‹adv› pooleldi, poolenisti; osalt. Andsin pool vastutahtmist nõusoleku. Ta vaatas pool minu, pool teiste tüdrukute suunas. Mõnulesin pool tukkudes tugitoolis. Vajus pool unesarnasesse olekusse. Elas talus pool teenijana, pool kasulapsena. *..suu ümber ilmus pool naeru, pool ehmatuse ja hirmu võru. O. Luts. *.. noormees viskas pool tagasikätt oma palitu tooli ja laua poole.. A. H. Tammsaare.
Omaette tähendusega liitsõnad: all|pool, eel|pool, ees|pool, kus|pool, peal|pool, seal|pool, sees|pool, siin|pool, taga|pool, teis|pool, väljas|pool, ülal|pool, ülevalpool

poole
I. ‹postp› [gen]
1. suunas. Linna poole minema, liikuma. Läheb sõiduks Munamäe poole. Natuke maad mere poole algab roostik. Ujusin kalda poole. Ta on näoga akna poole, seljaga minu poole. Osutasin sõrmega põhja poole. Sa ei vaata meie poolegi. Nad heitsid teineteise poole vargseid pilke. Ema kummardus alla lapse poole. Õue poole längu katus. Tänava poole aknad. Narva poole suunduv tee. *Laul sündis lõpusalmide poole ainult purjus päi laulda.. A. Hint. || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Asjad on läinud, liikunud, muutunud paremuse poole. Taeva poole kisendav ülekohus. Ta nina on viltu viina poole. Kihutas, kõndis nelja tuule poole. Kao kõigi seitsme tuule poole! Vennal on ikka küüned oma poole. Ta on natuke metsa poole. || (millegi taotlemise v. püüdmise väljendamisel). Tung valguse poole. See mees on alati hariduse poole püüelnud. Püüti selle poole, et elu oleks kergem.
2. kellegi juurde (elu-, asu- v. töökohta). Ta läheb sõbra, tuttavate poole. Tulge õhtul minu poole. Ootan teid enda poole lõunale. Poeg jäi nädalaks isa poole. Käikudest arsti poole polnud kasu.
3. kasut. ajalise suuna väljendamisel. Sügise poole sajab rohkem. Ema suri kevade poole talvel. Nädala lõpu poole on raha otsas. Päeva poole haige rahunes. Jälle üks päev surma poole. Vanus veab, kisub juba keskea poole. || ‹esineb prepositsioonilises sõnaühendis›. Hommiku poole ööd sai töö valmis.
4. ‹hrl. koos pöörduma-verbiga› kasut. pöördumise adressaadi väljendamisel. Pöördun teie poole palvega, küsimusega. Peate juristi poole pöörduma. Ta palvetas, pöördus igas hädas jumala poole. Heliloojad pöörduvad sageli rahvamuusika poole.
5. kasut. kellegi v. millegi toetamise v. pooldamise väljendamisel; ka: poolele. Mind tõmbab tema poole. Ta süda hoiab naise poole. Tütar hoidis ema poole. Sümpaatiad kaldusid demokraatide poole. Jooksis vaenlase poole üle.
II. ‹adv› ‹adjektiivi, pronoomeni v. numeraaliga› osutab suunamist, suundumist, kulgemist a. kohta, paika. Temast jätkub igale poole. Ei maksa oma nina igale poole toppida. Kirjad saadeti mitmele poole laiali. Rahvahulk andis kahele poole vajudes ratsanikele teed. | piltl. Kõrgemale poole ei tohi sellest üleastumisest teatada. b. suunda, külge. Tema läks ühele poole, mina teisele. Enne tee ületamist vaadake kummalegi poole. Koorem kaldus paremale poole viltu. || piltl. Asjad said lõpuks ühele poole 'korda, selgeks, lõpetatud'. Jõudsime, saime täna tööga ühele poole 'valmis'. c. ‹esineb prepositsioonilises sõnaühendis› Jõudsin teisele poole tänavat. Mõlemale poole treppi istutati lilli.
Omaette tähendusega liitsõnad: alla|poole, ette|poole, kuhu|poole, pärast|poole, siia|poole, sinna|poole, sisse|poole, taha|poole, välja|poole, ülespoole

pritsima ‹42›

1. piiskadena v. kübemetena üles v. välja paiskuma, pritsuma. Vesi, vaht pritsib üle pea. Mahl pritsib, kui õuna hammustad. Soppa pritsis saabastele. Karjub nii, et sülge pritsib. Rasv on silma pritsinud. Haavast pritsib verd. Sädemeid pritsib katusele. Jääkillud pritsivad tuuraga raiujale vastu silmi.
2. vedelikku piiskadena (vm. ainet kübemetena) laiali v. millegi peale paiskama; midagi sel moel pritsmeliseks tegema. Lapsed pritsivad üksteisele vett, üksteist veega. Madu pritsib mürki. Särisev liha pritsis rasva. Lõhkilöönud kurgid pritsivad seemneid. Juhe pritsib sädemeid. Ta rääkis sülge pritsides. Jooksin pori (laiali) pritsides. Tinti pritsiv sulg. Laine pritsib paadisõitjaid. Pritsis käies oma sukad poriseks. Mudaseks pritsitud aknad. Sopaga üle pritsitud auto. Papp pritsib püha vett, pritsib tuba püha veega. Pritsisin triigitavaid linu. Pritsi lihale sidrunimahla. Ta on juustele ohtralt lakki pritsinud. Põõsaid tuleb kahjurite vastu pritsida. Lateksiga kreemikaks pritsitud lagi.
3. van süstima. *.. nagu oleks mulle morfiumi käevarde pritsitud, tungib sumestav vool kehasse.. A. H. Tammsaare.

prossi|pulk
pross (2. täh.) Tihedate prossipulkade ja väikeste ruutudega aknad.

pugema ‹poen 42›

1. end mahutades, väiksemaks tehes (näit. kummardudes, külg ees minnes, roomates, loogeldes) kitsamasse kohta, sellest läbi v. välja minema. Tüdrukud pugesid läbi sirelipõõsaste, okastraadi vahelt läbi, aiamulgu kaudu koplist välja. Kass on kaugele kapi taha pugenud. Matkajad pugesid magamiskottidesse. Ükshaaval poeti autosse. Laps poeb bussis ema ja isa vahele istuma. Haned mahtusid aiaaugust läbi pugema. Siit ei poe hiir ka läbi. Tuleb langenud puu alt läbi pugeda, kui üle ronida ei saa. Jüri ja Mart poevad kitsukesest käigust, ahtast vahest läbi. Laps puges vaevaga rahvahulgast läbi. Poeb madalast ukseavast kummardudes, küürakil sisse. Aknast sisse, läbi, välja pugema. Liblikas poeb tupest välja. Paksuke poeb ähkides leti tagant välja. Taksikoer puges urust tagurpidi välja. Käed on sul jälle püksitaskusse pugenud. Sõrmed poevad teki alt välja. Tema on nii osav sell, et poeb ka nõelasilmast läbi. | piltl. Laev poeb läbi Gibraltari kitsuse. Teerada puges kasesallu. Jõgi poeb silla alt läbi. Järved on jääkaane alla pugenud. Käänu taga poeb raudtee maa alla. *Mõtle end tema asemele, kehastu ümber. Näitleja töö ongi pugeda väljamõeldud tegelase sisse. J. Põldma. || millessegi tungima, kaevuma. Mõned kalad poevad mudasse talvituma. Jaanalind pugevat peadpidi liiva sisse. *Tüdruk on peadpidi patja pugenud ja müksib nagu kits. H. Rajandi (tlk). || ka piltl (rõivastumisega ühenduses). Poen palitusse, riietesse, vammustesse. Kargas üles ja puges kibekähku pükstesse. Karla poeb nagu tigu oma suure kasuka sisse. Nende peres on naine mehe pükstesse pugenud 'võim on naise käes'. Tänapäeva noormehed ei kipu mundrisse pugema 'sõjaväeteenistusse astuma'. Talveks poeb jänes valgesse kasukasse. *Ja Pontus vaatas kentsaka imestusega, kuidas tema vennaraasuke äkki tõsiselt ja süvenenult varrukatest välja puges. T. Kallas. || (väljendites voodisse- ja magamamineku, harvem ka voodist ülestuleku kohta). Mann puges varakult voodisse, aga uni ei tulnud. Sa poe ära sängi, homme vaja vara tõusta. Koikusse, asemele, teki, vaiba, sõba alla, linade vahele pugema. Poisid pugesid puhkama, magama, unehõlma. Pugege oma pehmetest pesadest välja, unekotid! *Kohe, kui ta kõige hädavajalikumad toimetused lõpetas, heitis ta kas diivanile või puges voodisse. A. Jakobson. *Aga pärast õhtueinet hange / paksus põdranahast kotis poen. V. Sõelsepp. || piltl (suremise, surnud olemise kohta). Vend puges mul varakult mulla alla. Vanemad on kalmukünka alla pugenud. *Nüüd võin silmad kinni panna ja mulda pugeda. H. Laipaik. *Minu vana hea onu Narvas on neil päevil mätta alla pugenud.. E. Vilde.
2. hiljukesi, märkamatult minema, hiilima, lipsama; tükkima, kippuma, ronima. Hilineja poeb ukse vahelt sisse. Lea puges Leho järel klassist välja. Puges vaikselt kui varas oma tuppa. Ta puges sünnipäevalt märkamatult minema. Pugege kohtumispaigast ükshaaval laiali! Ott puges lipsti rivvi tagasi. Poiss puges salaja tüdruku juurde. Mehe käsi poeb naise pluusi alla, piha ümber. Prussakas poeb prakku. Rebane on lauta, kanakuuti pugenud. Kärbsed kipuvad vägisi suhu pugema. *.. ta pidi teiste seast ära minema ja kõrvale pugema, kus oleks võimalik kas või suure häälega nutta. A. H. Tammsaare. | piltl. Lumi poeb saapasse. Peen liiv poeb ninasõõrmetesse. Juuksed tikuvad pearäti alt välja pugema. Pisar kippus silma pugema. Jäine tuul poeb läbi kasuka, krae vahelt sisse. Niiskus, soojus puges läbi riiete. Külm poeb põue. Uni, rammestus poeb liikmetesse, väsimus poeb kontidesse. Hall hommik, aovalgus puges aknast sisse. Tume videvik poeb nurkadest lagedale. Päikesepaiste poeb läbi kastaniokste. Hämarus poeb metsa alla. Öövarjud poevad nurmedele. Ukse vahelt puges sisse kärsahaisu. Magus koogilõhn poeb ninna. Naeratus poeb suu-, silmanurkadesse. Vabandus puges kuidagi üle huulte. Nälg poeb ligi. Kadedus, kartus, ebakindlus pugesid põue. Pisut lootust poeb rinda, hinge. Südamesse on pugenud süngus, rahutus, pettumus, kahtlus, tume aimus. Rahutud mõtted pugesid pähe. Terane mõttesähvatus puges ajusopist esile. Hirm on naha vahele pugenud. Mis sinusse küll pugenud on? Korralagedus on kõikjale pugenud. *Vanamehel puges jänesenahk põue: mis nüüd teha? E. Särgava. *Esialgsest ilusast üksmeelest ja leplikult vaimust puges jonnijuga läbi. A. H. Tammsaare. || piltl salaja ja soovimatult kellegi hulka, kuhugi tulema. Koosolekule on nuhk pugenud. Ta oli kuidagi märkamatult meie sõpruskonda pugenud. Abikaasade vahele olevat keegi kolmas pugenud.
3. (end mahutades) varjulisse paika, peidukohta minema, varjuma, peituma. Tüdrukutirts poeb hirmunult voodi alla, ahju taha. Peksasaanud koer puges kuuti. Poeti põõsaste taha lahti riietuma. Reisijad pugesid külma tuule eest laevaruumi. Vastamise asemel poeb isa ajalehe taha. Ärimees on võlad maksmata jätnud ja pakku pugenud. Mehed pugesid haarangu eest metsa peitu, sõja eest rettu, redusse. Eit on lastega lakka pelgu, varjule pugenud. Kasski on tüli tõttu nurka pugenud. Loomad poevad vilusse. *Ei tahaks sugugi inimeste juurde minna, meelsamini poeksin oma tuppa.. V. Helde (tlk). | piltl. Aknad on tumedate kardinate varju pugenud. Ta poeb minevikku pakku. Tavatseb oma suurte tulevikuplaanide taha pugeda. Ära poe nurka, kui tõsine töö on ees. Oma mõtete eest peitu ei poe. Püüab iseenda eest varjule pugeda. Headuse maski taha pugenud ükskõiksus. Et oma arvamust mitte välja öelda, poeb ta fraaside taha. *Koerusi teeb igaüks, kuid ainult mõni teeb neid nii nagu teie – süütu ja õnnetu näo taha pugedes... T. Vint.
4. kellelegi väga ligi minema, kellegi lähedusse hoiduma, end kellegi vastu suruma. Unesoe laps poeb memme põue, sülle, kaissu. Magades poeti üksteisele hästi lähedale. Pisike Mari puges minu vastu. Poe ligemale! Kaarel puges Andresele rinna alla. Kassipoeg puges peaga perenaise lõua alla. Küll poiss on igal pool sabas, poeb kas või hõlma alla. *Noormees oli tüdruku õlad pintsakuhõlma alla surunud.. „Ära sa nii väga poe!” keelas tüdruk leebelt. T. Lehtmets.
5. kellelegi meeldida püüdma, lipitsema. Poeb direktorile, direktori ees. Ta ei oskagi pugeda. Isegi ta kõnnak on pugev. *.. mulle poeti. Igaüks puges mulle ja eriti onu Mama, kes lausa sulas minu ees. O. Ojamaa (tlk).

puha ‹adv›
rõhutab millegi täielikkust, kõikehõlmavust v. -haaravust. a. täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses, täitsa. Oled puha ära nälginud. Tüdruk on puha raisku läinud. Mul aknad veel kõik puha pesemata. Laps on puha täisid täis. Reisimeeste suured plaanid läksid puha lörri. Tööd jäid puha naiste teha. Käenahk on puha hukas. Kõik teed on puha umbe tuisanud. Sukal on kand puha maas. Tulija osutus puha võõraks. Vanaema silm on puha pime. Maja on puha tühi. See on puha sinu süü. b. ainult, üksnes. Komisjoni on valitud puha mehed. Tunnistusel olid puha viied. Härrad saabusid kõik puha sabakuubedes. Ümberringi laiuvad puha põllud. Korvis paistavad puha puravikud olevat. Tal polegi omi hambaid, proteesid puha. c. kõik. Jama, lori puha! Teada puha, kes laimujutte levitab. Siin on puha võõrad, kedagi ei tunne. *See, mis suus kõrvetavalt kirbe, on meile üks pipar puha. V. Masing. *Kes kuidas edasi jõudnud, kes sisse kukkunud ja allamäge veeremas – puha oli Raadikul teada. M. Mõtslane. *Meie mehed, puha siia! E. Enno. | esineb heakskiitvas ja suurustavas kinnituses ja puha. Rand on hea, saab ujuda ja puha. Peigmees on tal kena, lokkidega ja puha. Ostis suvila ja puha. Meil nüüd oma riik ja puha.
▷ Liitsõnad: üks(ta)puha.

puhas ‹puhta 19›

1. ‹adj› määrdumata, mustuseta, prügita, prahita, saastumata. Puhas auto. Puhtad aknad. Puhas ja must pesu. Puges puhaste linade vahele. Haav tuleb katta puhta sidemega. Pesi särgid puhtaks. Küüri kael, käed puhtaks. Tegi, kasis lapsel suu puhtaks. Pärast sauna on hea puhas tunne. Rapsisin seeliku puhtaks. Liivakast on hoovi puhtamas pooles. Puhtaks pühitud tänav. Puhtaks kraamitud pööning. See on väga puhas linn. Puhta vuugiga 'puhasvuugiga' laotud sein. Puhas ja karge õhk. Puhas vesi. || puhtust hoidev. Kass on puhas loom. Võta üürilisteks puhtad inimesed. || (töö, ameti kohta:) mittemääriv; mittefüüsiline, kvalifitseeritud. Tahab, et lapsed puhtama töö peale saaks. *.. varem oli ta sakslasi pidanud peeneks rahvaks.. Kõik puhtama ameti peal, kes insener, kes meister. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: ime|puhas, kristall|puhas, läikiv|puhas, peegel|puhas, pisar|puhas, särav|puhas, ülipuhas.
2. ‹adj› aus, siiras, süüta, õige. Puhta hingega inimene. Puhtad mõtted, tunded. Suur ja puhas armastus, rõõm. Rääkisin juhtumist puhta südame(tunnistuse)ga. Puhtast südamest 'siiralt, heatahtlikult' öeldud õpetussõnad. Ta on oma nime, au puhtana hoidnud. Ülev ja puhas nukrus. Igatsus puhtama maailma järele. Puhas südamlik naeratus. Puhtad selged silmad. Meie vahekorrad on puhtad. Ta on elanud puhast elu, ta minevik on puhas. See äri pole puhas. Kõik tahavad puhtad poisid olla. *.. on olemas väga puhtaid mehi nagu ausaid naisigi.. A. Aspel (tlk). || seksuaalselt puutumata, süütu. Tahab abielluda puhta naisega.
3. ‹adj› veatu, laitmatu, täiuslik, harmooniline. Puhtad näojooned. Kristalli puhas läige. Puhta kõlaga heli, akord, koor, tenor. Laulja köhatab hääle puhtaks. Räägib väga puhast prantsuse keelt. Puhaste ilmekate vormidega mööbel. Korrapärase püramiidi puhas geomeetria. Akrobaadi puhtad hüpped. Viskas puhta korvi. Sai miinuseta, puhta viie. Lapse nahk on puhas ega vaja erihoolt. Puhtad õmblused. See tikkija teeb väga puhast tööd. Küll on hea puhta maitsega vesi. Puhtad riimid 'täisriimid'.
4. ‹adj› (mittevajalike) lisanditeta, segamata, kõrvalmõjudest vaba, sajaprotsendiline, absoluutne. Puhas kuld, hapnik, piiritus. Sulamid ja puhtad metallid. Söövad puhast rukkileiba, joovad puhast piima. Puhtast siidist kangas. Ehitusel on kasutatud puhast puitu. Puhas kuusemets. Puhtad 'segamata' värvid. Puhast tõugu täkk. See ei ole puhas laika. Ta ei ole puhas hiidlane. Puhas eksperiment. On jäänud kümme minutit puhast mänguaega. Looma puhas lihakaal. Puhas kunst 'kunst kunsti pärast'. *.. [väljaanded] sisaldavad enamasti puhast noodimaterjali, kommentaarideta ja seadmata. M. Kolk.
▷ Liitsõnad: sordi|puhas, stiili|puhas, žanri|puhas, tõupuhas.
5. ‹adj› täielik, ehtne, päris, selge, pelk. Puhas juhus, et nii läks. Tegi nõnda puhtast viisakusest, kadedusest, lollusest. See on puhas ülekohus, pettus, väljamõeldis. Poiss räägib puhast tõtt. Puhta koeruse pärast tehtud temp. Puhtaks ajaviiteks osutunud romaan. Ütles kõige puhtamas eesti keeles, et.. Kaks päeva oli siin puhas põrgu. Laual on puhas viigiseis. Haigustunnused ilmnevad puhtal kujul harva. See on puhtal kujul 'täiesti' minu idee.
6. ‹adj› millestki vaba, ilma, tühi. Hoov on risust puhas. Jänes sööb õunapuud koorest ja pungadest puhtaks. Puhtaks sulanud aknaruut. Puhtaks raseeritud lõug. Tartu oli punastest puhas. Nad on puhtaks röövitud, korter on puhtaks tehtud. Pilved hajusid ja taevas oli puhas. Pühi silmad pisaraist puhtaks. Tema on patust, süüst puhas. Oleme nüüd võlgadest puhtad. Puhas 'kasutamata' paber. Puhas 'postitempliga kustutamata' postmark. Kirjutas käsikirja (vigadest) puhtaks. | piltl. Plats tuleks loodritest puhtaks teha, lüüa.
7. ‹s› kõnek sularaha; puhastulu, kasum. Pidin kakssada puhast välja laduma. Loodab selle tehinguga mitu tuhat krooni puhast teha, saada. Palju su äri puhast annab?

puit|raam [-i]
Puitraamidega aknad.

puru ‹adv›

1. katki. Kõik aknad on puru. Jalad, kondid, nahk on kukkumisest, kriimustustest puru. Sild, laev, masinad on puru. Kleit on lõhki, sootuks puru. Linn on täitsa, päris, poolenisti, peaaegu puru. *Anname lihtsalt peksa. Lööme suu puru. M. Kivastik.
2. ‹hrl. liitsõna esiosana› väga, täiesti; näit. puruloll, -rikas, -vaene, -väsinud

puu|luuk
puidust luuk. Puuluukidega suletud, kaetud aknad.

põhi2 ‹põhja 31› ‹s›

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm. alumine (rõhtne) osa; selle sise- ja välispind. Kannu, kausi, purgi, klaasi, tassi põhi. Kastruli, paja, poti põhi. Panni nõgine, tahmane põhi. Tünni, tõrre, vanni põhjas on auk. Veinivaadil löödi põhi alt. Ämbril on põhi püsti 'ämber on kummuli'. Karbi kaas ja põhi. Paberkoti põhi läks katki. Tasku põhjas oli auk. Korvi põhi sai maasikatest, maasikatega kaetud. Kapi lagi ja põhi. Punutud, nöörist põhjaga tool. Voodil on kõva, pehme, hööveldamata laudadest põhi. Madala põhjaga regi. Paadi põhi riivas veealust kivi. Heitis paadi põhjale, põhja pikali. Tasandas kellu põhjaga mörti. Jalgade põhjad 'jalatallad' tulitasid. Panin kingadele soojad põhjad 'sisetallad' sisse. Taldrikul juba põhi paistab 'taldrik hakkab tühjaks saama'. Jõi, kummutas, võttis, rüüpas pitsi, klaasi põhjani 'tühjaks'. Puder kõrbes põhja 'põhja külge kinni (ja söömiskõlbmatuks)'. Piim hakkab põhja 'kõrbedes põhja külge kinni'. Sulamata suhkur kohvitassi põhja peal, põhjas. Salve põhja peale, põhja on natuke teri jäänud. Silmaalune sinine nagu paja põhi. Püksitagumik on auklik nagu sõela põhi. | piltl. *Teiste kaela / ma enese muret ei vii. / Selle karika ise põhjani joon.. T. Lehtmets. || midagi, mis on põhja v. põhja peale jäänud. Joo pudeli põhi ära! || ‹sisekohakäänetes› kõige alumine, põhjalähedane osa. Raamatud ja pesu laoti põhja, toidumoon peale. Kindad on teiste asjade all põhjas. Raha on teises sahtlis, põhjas. Kott on nii täis, et põhjast ei saa midagi kätte. Räägib, naerab nagu tõrre põhjast 'kõmisevalt, madalalt'. *Täna õhtul peidan käsikirja kohvri kõige sügavamasse põhja. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: paadi|põhi, paja|põhi, pesa|põhi, pudeli|põhi, sõela|põhi, tooli|põhi, vankripõhi; kõrkja|põhi, laud|põhi, polster|põhi, reform|põhi, vedru|põhi, vineer|põhi, õlgpõhi; kohvri|põhi, sahtli|põhi, taskupõhi; jala|põhi, kurgu|põhi, mao|põhi, silmapõhi; õiepõhi.
2. looduslike vms. moodustiste alumine pind v. kõige madalam osa. a. (veekogu vm. veega süvendi kohta). Kivise põhjaga jõgi. Tiigi mudane põhi. Kaevu, basseini põhi. Liivase põhjaga ujumiskoht. Pehme põhjaga madal jõesopp. Vesi on sogane, silm ei seleta põhja. Tundsin põhja jalge all. Jalad ei ulatu oja keskel põhja. Kaotasin põhja jalge alt. Siin oli madal, paat jäi põhja kinni. Hoidis mõla põhjas, et paat paigal püsiks. Liiv, kruus setib põhja. Loigud ja lombid külmusid põhjani. Uputas varanduse järve põhja. Laev läks põhja 'uppus'. Vaenlane tulistas laeva põhja. Parv lasti põhja 'uputati'. Vrakid mere põhjas. Poiss läks, vajus nagu kivi põhja. Keeris kiskus uppuja põhja. Põhjast pinnale kerkivad veemassid. Põhja veekihtide temperatuur. Vaga vesi, sügav põhi. b. (ilma veeta süvendi vm. kohta). Augu, lohu põhi. Sügaval oru põhjas, piki oru põhja lookleb jõgi. Kuristiku, jääraku põhjast kerkib udu. Koopa põhjas on rõske ja pime. Tee laskub mahajäetud kivimurru põhja. Lapsed mängivad kruusaaugu põhjas. Haua, kaeviku, kaeveõõne põhi. Rebasepojad kükitasid uru põhjas.
▷ Liitsõnad: jõe|põhi, kraavi|põhi, mere|põhi, ookeanipõhi; kruusa|põhi, liiva|põhi, muda|põhi, savipõhi; orupõhi.
3. millegi aluseks olev, kandev pind v. kiht; pinnase sügavam osa. Kõva põhjaga tee. Pinnas on alles külmunud, sool veel kohati kõva põhi all. *Ikka novembrikuul, kus Pärnu maantee oli põhjata, vihmast vedel kuni üle rattarummude.. A. Kitzberg. *Ja muistise osalt veel säilinud põhja kaevamisel leiti madalast lohust suur hulk rauaräbu.. O. Raudmets. | piltl. *.. vana põhja peale lõi pool klaasigi meeldivalt sarve. S. Hallik (tlk). *Ja vaja süüagi natuke. Olgugi et sõidan külla, aga alati on parem, kui kodune põhi on all. O. Luts.
▷ Liitsõnad: alus|põhi, kalju|põhi, maa|põhi, paepõhi; pooli|põhi, tordipõhi.
4. ‹hrl. sisekohakäänetes› kõige kaugem (ja varjatum) koht. a. kolgas, pärapõrgu, teadmata koht. Tõmmu mees kusagilt Siberi põhjast. Elab võõraste keskel, jumal teab kus Venemaa põhjas. Mitu peret küüditati mine tea kuhu Venemaa põhja. Seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas. *Mul tekkis korraga kahtlus, kas ei minda mitte Kõpu metsade põhja. V. Luik. b. (sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta). Olen talle hinge, südame põhjast tänulik. Ema sõnad ulatusid lapse südame põhja. Matsin selle tunde sügavale põue põhja. Tema pilk puuris mulle hinge põhja. „Isa!” karjatas poiss südame põhjast. Ohkas sügavalt südame, rinna põhjast. Lugu vapustas, liigutas mind hinge, südame põhjani. Hakkas rinna põhjast köhima. Kraaksub, röögib kurgu põhjast. Tema pilgu põhjas võis aimata võitlust pisaratega. *Teadvuse põhjas hakkab värelema kujutelmi nagu kauget valgust. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: põrgu|põhi, pärapõhi; hinge|põhi, südamepõhi.
5. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb, alus (2. täh.), lähtekoht. Kool andis mulle reaalainetes kindla, tugeva põhja. Tal on inglise keeles hea põhi all. Romaani ajalooline põhi. Konflikt on igasuguse draamateose põhi. Oma avastusega pani ta põhja uuele uurimissuunale. *Rahvatarkus on see kõige muu tarkuse põhi. M. Traat. *.. tema on nagu sari, millest kõik läbi voolab, sest ta elul ega tööl pole armastuse põhja all. V. Saar. | põhjal ‹postpositsioonilaadselt› millegi alusel, järgi; millegi kohaselt. Ütlen seda esimeste muljete, igapäevaste kogemuste, pikemaaegsete tähelepanekute põhjal. Otsus tehti faktide põhjal. Uurimus on kirjutatud väga ulatusliku materjali põhjal. Mille põhjal sa mind süüdistad? Eelnenu põhjal on pikemata selge, et.. Muinasjutu põhjal loodud ooper. Jutustuse, romaani põhjal tehtud film. Vabanes vanglast üldise amnestia põhjal. Sain vara omanikuks pärimisõiguse põhjal. *.. seal on Kaarel kihlveo põhjal kahte muna joomas, millest üks mädaks osutus.. L. Metsar. || põhjus, ajend, põhjendus. Sinu jutul pole mingit põhja (all). Kas selles süüdistuses on ka ikka põhja? *Mis oli siis sündinud või mida sündis, et niisugusele umbusaldusele ja kahtlusele vähegi põhja anda? E. Vilde. || majanduslik alus, majanduslik järg. Kaasavara lõi majapidamisele tugeva põhja. Selle rahaga panime ettevõttele kindla põhja alla. Jõukamail oli vana põhi all. Pani oma varandusele juba noorpõlves põhja alla. Laenu saab ainult see, kellel juba enam-vähem põhi all. *Saaks kusagile rabaveerele saunamehe krundi. Kui lõhuks kahe eest tööd, lööks elule põhja alla. H. Laipaik. || piltl alustalaks olev(ad) isik(ud). Tulid tagasi näitlejad, kes olid teatri põhjaks enne sõda. *„Ma olen see Kärneri küla põhi,” ütleb Juuli Mölder. „Teisi nii vanu inimesi pole enam mitte.” A. Kaal.
▷ Liitsõnad: tõepõhi.
6. taust, tagapõhi, foon. Pildi hele põhi. Tumedale põhjale maalitud kuldsed tähed. Vana sildi luitunud põhjalt eraldusid üksikud sõnad. Tumeda põhja ja lilleliste kirjadega põll. Lipp oli valge ristiga punasel põhjal. Laeva esiosa hallil põhjal seisab mustade tähtedega nimi. *Kaugel kiirgasid mõned Lodijärve lossi valgustatud aknad nagu kassisilmad metsa mustaval põhjal. E. Bornhöhe.
7. mingi eseme ülemine pind v. osa. Nelinurkse, kalevise, valge põhjaga vormimüts. Võttis mütsi peast ja pühkis selle põhjaga otsaesist. Meeste sõrmkübar on ilma põhjata.
▷ Liitsõnad: mütsipõhi.
8. mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega. Püramiidi, koonuse põhi. Prisma, silindri põhjad.
9. ‹illatiivis ja inessiivis› kõnek kasut. seoses millegi lõpuni, viimseni vajutamise v. keeramisega. Juht vajutab gaasi, pedaali, pidurid põhja. Hoidsin gaasipedaali põhjas. *Näe, Ilmar lükkab akna lahti, tõstab raadio aknalauale ja pöörab häälenupu põhja. O. Anton.
10. põhjani läbini, üdini, täiesti, lõpuni. Põhjani aus, halb inimene. Kogu see lugu on põhjani vale. Ma tunnen ja mõistan teda põhjani. Olin sellest põhjani haavunud, rabatud. Etendus tehti põhjani maha. Asja põhjani ära seletama, selgeks rääkima. Põhjani läbi uurima, järele mõtlema. Tahtis oma õnne põhjani maitsta. Otsisin kõik kohad põhjast põhjani 'täielikult, eriti põhjalikult' läbi.
11. ‹sisekohakäänetes› (piltlikes väljendites seoses majandusliku v. kõlbelise allakäiguga). Põllumajandus on praegu päris põhjas. Võlad ajasid, vedasid, kiskusid ettevõtte põhja. Kas oled tõesti nii põhjas, nagu sa välja näed? Ta jõi ennast (täiesti) põhja, läks joomisega põhja. Mees hakkab joomisega põhja jõudma. Poiss läks põhja ja pätistus.

põie|nahk
mõne kodulooma (näit. sea v. härja) kusepõie kuivatatud kelme vanasti klaasi asendajana. Põienahast aknad.

põis ‹põie, põit 35› ‹s›

1. inimese v. looma kelmeline õõneselund mingi vedeliku v. gaasi tarvis. a. kusepõis. Haige, opereeritud põis. Põit tühjendama 'urineerima, kusema'. Tal on nõrk 'vähese pidamisega' põis. || koduloomade põie kuivatatud kelme klaasi asendajana vm. tarbeasjana (varasematel aegadel). Majade aknad olid põiest, kaetud põi(t)ega. Põiest tubakakott. Lapsed mängisid hernestest kõriseva täispuhutud põiega. b. ujupõis. Haugi, vimma põis. c. (võrdlustes). Poisil on põsed punnis nagu põied. Lubas teise kui põie lõhki lüüa.
▷ Liitsõnad: kuse|põis, mee|põis, sapi|põis, sea|põis, uju|põis, vesi|põis, õhupõis; meripõis.
2. hlv (inimese kohta). Täispuhutud, ennast täis põis 'tühine kelkija, kehkenpüks'. *Noh, astu veel teine kordki sisse, kui süda kipitleb.. Säärane põis tuleb mind õpetama! H. Raudsepp.

põrama ‹37›

1. põrisema; kõmama. Autod, tankid liikusid raskelt põrades. Vagunid, rattad põravad monotoonselt. Rõkkasid pasunad ja põras trumm. Rasked löögid põrasid õhus. *.. juba põrab kaugel kingul / pikse sügav kaja. B. Kangro. *Hetk hiljem põrab uus koputus uksele.. A. Antson. || põrinal kulgema, põrinal liikuma. Trammid, autod põravad meist mööda. Esimesed vankrid põrasid turu poole. || põruma, vappuma. Laul, plahvatus pani aknad põrama. Kari jookseb, et maa põrab.
2. murd riidlema, pragama. *„Kas sa ei kuulnud, ma ütlesin: jäta poiss rahule!” .. – „Noh, mis siis sina kohe põrama hakkad?” urises ta nagu lepitust otsides. E. Männik.

põruma ‹37›

1. (löögist, tõukest v. tugevast helist) rappuma, vappuma v. värisema (ja tumedat v. tärisevat heli andma); rappumise v. tõugete tõttu liikuma v. asendit muutma. Vanker põrub üle kivide sõites. Põrand põrub tantsijate jalge all. Aknad põrusid ja siis käis kärgatus. Uks langeb kinni, et seinad põruvad. Maa põrus lahingumöllus, plahvatustest. Lõi rusika lauale, nii et taldrikud põrusid. Rind päris põrub ärevaist südamelöökidest. Ratsanikul oli kiiver ninale põrunud. Klaasid on transportimisel katki põrunud. Paar pakki põrus autolt maha. Polt põrus pesast välja. Kruvid põrusid lahti. *Millal sild õhku lasti, seda ta ei teadnudki. Kogu see õhtupoolik põrus ja plahvatas. L. Vaher. || rappudes sõitma. Juba varahommikul põrusid linna munakividel vankrid – ikka turule. *Rong põrub Nõmme poole. H. Nõu.
2. ‹hrl. nud-partitsiibis› piltl aru kaotama, arust ära minema, nupust nikastama. Põrunud peaga, aruga inimene. See mees on pisut, päris, püsti, puhta põrunud. Egas ta ometi põrunud ole! Nii põrunud polnud neist keegi, et sellist juttu uskuda. On alles põrunud tüüp! *Meie poisi peas ei ole kõik kruvid kinni! Ma ütlen sulle, ema, ta hakkab veelgi enam põruma! E. Vilde.
3. kõnek läbi põruma (2. täh.) Sel eksamil põrusid pooled tudengid.

päeva|aeg
päevane aeg (vastandatuna öisele ajale). Aknad olid lahti nii päevaajal kui öösel. *Kuid mis sai siin juhtuda? Päevaaeg, ühtegi kiskjat pole... M. Traat. || mingi kindel ajahetk v. -lõik päevast (1. täh.) Mis päevaajal see juhtus? – Umbes kella 11 paiku. *Missugune päevaaeg on eelistatav vaimseks tööks? Muidugi hommik.. L. Puusepp.

päikese|poolne
päikese pool, päikesepoolel olev. Päikesepoolne tuba. Päikesepoolsed aknad. Päikesepoolsed katuseräästad juba tilguvad. Päikesepoolsetel nõlvadel on lumi sulanud. Tomatitel hakkavad päikesepoolsed küljed punakaks tõmbuma. | piltl. Romaan kujutab randlaste elu vaid selle päikesepoolsest küljest.

pärani ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega:) täiesti, laialt avatud v. avatuks, lahti. Uks oli pärani (lahti). Uks läks, paiskus, prantsatas, lendas, kargas pärani. Avas ukse täiesti, laialt pärani. Tõmbas kapiuksed pärani. Paiskas, lõi, lükkas, tõukas akna pärani. Aknad seisavad meil päeval pärani. Pärani avatud väravad. Sõitsime pärani väravast sisse. Ajas, kiskus haigutades suu pärani. Haigutas pärani suuga. Nad kuulasid mind lausa pärani sui. Lind ajas noka pärani. Koertel lõuad pärani. Surnu silmad olid pärani. Ta ei maganud, lesis niisama, silmad pärani. Ajas üllatusest silmad pärani. Ehmatusest, hirmust läksid, kukkusid, vajusid silmad pärani. Vaatas mulle pärani silmadega, pärani silmi(l) otsa.

püüdma ‹püüan 45›

1. midagi v. kedagi kätte saada üritama; selle üritamisega kätte saama. a. (liikuvat objekti) oma kätesse, haardesse, puudutatavaks. Poiss püüab palli kinni. Ta ei oska palli õhust püüda. Suutis kapi otsast kukkuva raamatu veel lennult püüda. Viskas tikukarbi üles ja püüdis selle taas pihku. Jüri lippab mängukaaslast püüdma. Püüdsin ta koridoris kinni 'peatasin ta' ja ütlesin, et on vaja rääkida. Külarahvas püüab kiini jooksvat lehma. Poisid püüdsid kassi kinni. Noormees püüdis neiu käed oma pihkudesse. Surija püüab poja kätt. Laps püüab päikesekiiri. *Vastasseinas nari all püüab deliiriumihaige kuradeid.. A. Kaal. || piltl järele, sama kaugele v. samale tasemele. Stardis mahajäänud sportlane ei suutnud enam juhtgruppi (kinni) püüda. Botvinnik üritas veel viimaseski partiis turniiri liidrit püüda. b. millegi sisse v. peale. Avas kraani ja püüdis veejoa pudelisse. Filter püüab puru kinni. Tüdruk püüab valguselaiku peeglile. Püüdsin vikerkaare kaadrisse. c. (saagiks kalastamisel v. jahti pidades). Kala, kalu püüdma. Mehed püüavad võrguga, rüsadega, mõrdadega, noodaga, õngega kalu. Lõunaks oli püütud kümmekond ahvenat, latikat. Ott püüdis suure kala kinni. Kalalaevad käivad Atlandil heeringat püüdmas. Suurem osa kalasaagist püüti mais. Kalurid läksid avamerele püüdma. Kalatiik püüti tühjaks. Poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata. Vähki püütakse kahvaga. Merekarpe, pärleid püüdma. Vanaisa püüdis jäneseid paeltega ja rebaseid raudade ning lõksudega. Mindi karu püüdma. Noorena püütud põdravasikad lasevad end kodustada. Püüti ja rõngastati hulk linde. Liblikaid püüdma. Kass on püüdnud juba mitu hiirt kinni. Pääsukesed püüavad putukaid. Kalad püüdsid kaldalt visatud leivapalukesi. d. kinnipidamiseks, vahistamiseks, karistamiseks. Pätte, vargaid püüdma. Põgenikku püüti kui metslooma. Haarangul püüti põgenikud peagi kinni. Püütakse roolijoodikuid. e. ka piltl oma kasutusse, valdusse; endale kuuluvaks. Lootsime tänaval vaba takso kinni püüda. Puri püüab tuult. Pärani aknad püüdsid värsket õhku. Ei see tüdruk hakka poisse püüdma. Jutat püüavad kõik siinse kandi noormehed. Kedagi endale naiseks, meheks püüdma. Teenijatüdruk üritab peremeest võrku püüda. Vaba mees ei lase naistel end lõksu püüda. Ta püüab kui kurat sõbra hinge 'tahab teda oma meelevalda saada'. Poiss jättis kooli pooleli ja läks pikka rubla 'suurt palka v. töötasu' püüdma. Ta püüab parajat hetke, et öelda midagi tähtsat. Püüdis hulk aega eetrist kodukandi raadiojaama. Püüdsin sest jutuvadast kinni vaid mõne üksiku lause. See poiss püüab teadmisi lausa õhust. Poeg püüab linnas rikkust, õnne, haridust. Omakasu püüdev mees. Püüan su sõprust. Sinilindu püüdma 'hrl. kättesaamatu unistuse täitumist lootma ja selles suunas tegutsema'. Ta aitas mind kasu püüdmata. Kes arg on, ärgu püüdku mehe nime. Mees, kes püüab südameid. Ta ei suutnud õe pilku kinni püüda. Kena neid kõndis pilke püüdes 'endale pilke tõmmates' puiesteel. Maja ees püüab pilku suur roosipõõsas. Pilku püüdev 'silma hakkav, atraktiivne' vaateaken. Püüdsin ahnelt iga su sõna. Üritan eile kummitanud mõtet uuesti kinni püüda. Ära mine pätsiga leiba püüdma. || tajuma. Loom püüdis õhust võõra lõhna. Ta erksad kõrvad püüdsid kinni vähimagi krõbina. Eide silm ei suuda enam kaugust püüda. Silmad püüdsid taamal tumeda kogu.
2. kõnek kedagi petma, sisse vedama, alt tõmbama. Ära tule mind püüdma nende asjadega! Kiitmisega püüa lolle! Nii lihtlabaste trikkidega minusugust ei püüta. Võltsija, kes püüdis õnge kogenudki margikogujad. Meid üritati narriks püüda. *Mätta Maali.. kutsus [poissi] igasuguste ettekäänete all, et olevat vaja midagi tõsta ja et pind olevat läinud jalga, – aga keda sa püüad. R. Tiitus.
3. midagi püüdlikult tegema, pingutama. Püüdsin ja püüdsin, aga ikka läks asi untsu. Sai soodsa töökoha ja püüab nüüd kas või nahast välja, ihust ja hingest, kõigest hingest. Kogu klass püüab, mis jaksab. Ta ei osanud korralikult tantsida, aga püüdis väga. Poiss püüdis küll, ent käekiri tuli ikka kole. Püüa hoolega! Tunnustus pani püüdma. Sa ei püüagi, sa püüad liiga vähe. Kuidas Tartu korvpallurid ka ei püüdnud, vahe jäi püsima. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Kuidas meie ikka elasime ja olime, kui olime noored! Kõrvu püüdsime ja tapsime tööd teha! R. Sirge.
4. püüdlema, edasipüüdlik olema, pürgima. Õpib nagu hull, sest püüab ikka ülespoole. Peab aina edasi püüdma paremuse poole. Teadus püüab tõe poole. Nüüd oli tal eesmärk, mille poole püüda. Mul pole enam kuhugi püüda. Lilled püüavad päikese poole. *Tal pidi midagi püüda olema, tal pidi eesmärk silmas seisma, mida vaja saavutada. E. Vilde. *On midagi saatuslikult traagilist vaimses töös. Vaim püüab sügavale alla ja kõrgele üles. A. H. Tammsaare.
5. ‹hrl. da-infinitiiviga› üritama, proovima, katsuma. Vaenlast püüti Emajõel kinni pidada. Arreteeritu püüdis põgeneda. Püüab magada, aga uni ei tule. Püüa õigeks ajaks tulla! Looder, püüab teiste kulul elada. Püüan oma töödega, muredega ise toime tulla. Püüdis aknast sisse piiluda, saladuse jälile saada. Püüti lõket süüdata. Püüan naeratada, asja selgitada, teist juttu teha. Haige ei püüdnudki tõusta. Vangis püüdis endalt elu võtta. Ära püüa teistest targem olla, mulle prügi silma ajada. Laps püüdis tubli olla. Ta püüdis ilmselt ülemustele pugeda. Püüdis otsesest vastusest kõrvale hiilida. Kui õige püüaks tülitsejaid lepitada? Lahkusin, püüdmata pisaraid varjata. Vastas, rõõmsat nägu teha püüdes. Teda on püütud mõjutada. Püüdsin tema heaks teha kõik, mis võimalik. Püüa arvata, kes tuli. Püüdkem kõigiti nende usaldust õigustada. Püüdis naise meele järele olla, pojale aru pähe panna. Püüa säilitada rahu, mõelda millelegi muule! Püüan end veenda, lohutada, kaitsta. Seda nähtust, probleemi on juba aastakümneid püütud lahendada. Püüti välisturgudele pääseda. Koer püüdis poissi hammustada. Ta ei jõudnud tööd valmis, kuigi püüdis (jõuda). Kas sa usud mind? – Püüan. Ma arvan, et ta püüdis head, kuid kukkus halvasti välja. Silmad püüavad läbi pimeduse puurida. See väljapanek, raamat püüab anda ülevaate sillaehituse ajaloost. Malmist nupud püüdsid pronksi muljet jätta. *Tugevad tuulekeerud aga püüavad teekäijat maha paisata. A. Kaal.

raamistuma ‹37›
hrv (raamiga) ümbritsetud olema. *Aknad raamistusid tumepunaste villaste külgkardinatega .. A. Beekman.

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

reastuma ‹37›
ritta paigutuma, rida moodustama; järjestuma. Maja esiküljel reastuvad kõrged aknad. Teeveerele reastunud kerjused. Sõna reastub sõna järel, kuni ongi salm valmis. Sõudmisvõistlusel reastusid paatkonnad järgmiselt .. *Ja hakkasid venima tunnid, mis reastusid pikkadeks päevadeks, päevad omakorda veel pikemateks nädalateks. V. Krimm (tlk).

riivistama ‹37›

1. riivi(de) [1] abil sulgema, riivi panema. Riivistas õhtul kõik uksed. Tuul on tugev, peaks aknad riivistama. Kõvasti, kindlalt riivistatud värav. | piltl. *.. olukord on täbaraks kujunemas ja vastase sissemurd tuleb riivistada. H. Susi.
2. riiviga varustama

ristakuti ‹adv›
ristamisi. Poiss pikutab murul, käed ristakuti pea all. Elaniketa maja aknad löödi laudadega ristakuti kinni.

rist|seliti

1. (täies pikkuses, käed-jalad laiali) seliti maas v. (täies pikkuses) seliti maha. Lamab ristseliti ja vahib lakke, taevasse. Mees lamas vankris ristseliti kui surnu. Sõdurid on tee ääres ristseliti maas ja suitsetavad. Laps magab ristseliti voodis. Viskas enda diivanile, murule ristseliti. Päevitaja seadis end ristseliti päikese ette. Heidab ristseliti asemele. *Algul libises röötsakile [purjus] Aadu, tema peale ristseliti purupaljas Villem. H. Sergo.
2. pärani, täiesti lahti. Uks paisati, visati, virutati, löödi ristseliti. Läbiotsijad tõmbasid, kiskusid ukse ristseliti lahti. Väravad lükati ristseliti valla. Aken lendas ristseliti. Kapiuksed kõik ristseliti lahti! Luuk on jäetud, seisab ristseliti. Maja on tühi – aknad pärani ja kojauks ristseliti. Põgenes ust ristseliti jättes.

risu ‹11› ‹s›

1. metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad); praht, prügi, rämps. Metsaalune on risu ja kuivanud lehti täis. Maja ümber vedeleb palju ehitusprahti ja risu. Harakas kannab tulevase pesa tarvis risu kokku. Jõgi kannab kaasa igasugust risu. Park, teerada puhastati risust, tehti risust puhtaks. Lapsed riisusid, pühkisid prahi ja risu kokku. Võsast korjatud risu viidi lõkkesse. Aedades põletatakse mullust risu. Tuleb vanad hooned lammutada ja risu ära vedada. Lagunenud aed parandati, aga risu jäeti koristamata. Õu oli nagu prügiauk, kuhu loobiti kõiksugu vana koli ja risu. *Jääb see risu maha, siis on üraskid platsis ja uut metsa ära püüagi istutada. A. Siig. | piltl. Keel puhastatagu igasugusest risust!
▷ Liitsõnad: lehe|risu, oksa|risu, metsa|risu, puurisu.
2. tarbetu koli; miski katkine v. tarvitamiskõlbmatu, logu. Pööningule tassitakse igasugu risu, mida enam ei vajata. Viskas luuakontsu muu(de) risu(de) hulka. Voodiks oli neil mingi vana rauast risu. Kes niisuguse risuga enam künnab! Vanad, risuks sõidetud autod. *„Mis me selle risuga peale hakkaksime?” küsis Kaarel. „Aknad on puruks taotud, suurem osa uksi eest ära kantud, aiad ära põletatud.” O. Tooming. || risuks piltl ülearuseks, tülinaks, ristiks. Seitse aastat lebas ta halvatult, risuks nii endale kui teistele. Ega vanad taha noortel risuks ees olla. Risuks ta kaelas ei ole, rügab tööd teha nagu teisedki. See mees oli talle kogu aeg risuks jalus. *Ja mitte üksnes ülearusena ei tundnud ta ennast – ei, tüliks, risuks, rõhuvaks ristiks ja koormaks oli ta igaühele! E. Vilde.
3. hlv roju, reo (ka kirumissõnana). Vaata koera, tuleb risu veel kallalegi! Kassil, risul, on pulmad käimas. Kus ta, risu, nii kaua on! Astu jalust, risu! Sina (viimane) risu, või plehku pistma! Sa risu, kuidas hammas valutab! *Olin, olin joodik ja risu, aga enam ei võta. O. Luts.
▷ Liitsõnad: kassi|risu, koerarisu.

roosiliselt ‹adv›
(< roosiline (hrl. 3. täh.)) Tema näeb kõike nii roosiliselt. Töö paistis olevat roosiliselt kerge. Sa oled kõige roosilisemalt häälestatud optimist, keda ma näinud olen. *Päike hakkas loojenema, õhtutaevas punas roosiliselt ja meie elutoa aknad läikisid nagu sula kuld. L. Perandi.

rõsine ‹-se 4› ‹adj›
murd niiske, rõske. Pesukoja aknad on rõsised. Talvel oli köök rõsine ja kippus hallitama. *.. ema pandud võileib maitses nii rõsise kui vaigukuuma ilmaga. K. Saaber.

rähmas ‹adv›
rähmases olekus. Rähmas silmadega tüdruk. Aknad on rähmas.

räpasevõitu ‹adj adv›
räpase poole kalduv, üsna räpane. Räpasevõitu tuba, aknad. Tänav on räpasevõitu. Räpasevõitu käed, jalad. Räpasevõitu tehing.

sillus ‹-e 4› ‹s›
ehit seinas olevat ava kattev tarind (näit. tala, kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse. Kivist, raudbetoonist, puidust sillus. Sirge, kaarja sillusega aknad. Madala sillusega uks.
▷ Liitsõnad: kaar|sillus, kiht|sillus, kiil|sillus, talasillus; akna|sillus, uksesillus.

sinendama ‹37›
sinama. Sinendav taevas, meri. Küla taga sinendab metsatukk, jõgi. Videvik paneb aknad sinendama. Taamal sinendavad rannad, mäed. Sinendav uduvine, suits. Mõõga sinendav tera. Põld sinendab rukkililledest. Rohu sees sinendavad marjad. Habemetüükast sinendav lõug. Nägu, nina sinendab külmast. *.. väike tuba oli hämar, kuid ta valged lagedad seinad sinendasid külmalt vastu.. V. Uibopuu.

sinna ‹adv›

1. osutab kaugemal, kõnelejast eemal olevale kohale v. suunda, kuhu keegi v. miski suundub, on suunatud, ulatub; ant. siia. Ära jäta kirvest siia, pane sinna. Siit sinna on kümmekond meetrit. Sinna ja tagasi (siia) on paari tunni tee. Pööra, mine sinna! Jänes pages kuhugi sinna. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna või väljend. Ära mine sinna lõkke ligidale, mere äärde! Nihuta kott sinna pingi otsale.
2. osutab eelnevas tekstis märgitud kohale, kuhu keegi v. miski suundub v. suunatakse. Kuidas ma pääsen Haabneeme? – Sinna sõidab buss. Lubas sauna minna ja sinna ta lonkiski. Sina juba tuled töölt, mina alles lähen sinna. Poiss läks tüdruku juurde ja sinna ta jäi. Lähen randa, ei mäletagi, millal mu jalg sinna viimati sai. Lähme Manni juurde. – Mis me sinna otsime? Paat lükati vette ja sinna see jäi. See on hea kool, sinna ma tahan oma lapse õppima panna. Võta suurem kott, sinna peaks kõik asjad ära mahtuma. Võtab paberi ja kirjutab sinna paar rida. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kuhu, kus. Kus on, sinna tuleb juurde. Lähen sinna, kus mu koht on. Kõik asjad jäid sinna, kuhu kukkusid. *Kuhu obaduse annab, sinna habe ei kasva. E. Männik.
3. osutab koos sõnadega siia ja tänna kellegi või millegi kaootilisele, eri suundadesse (kohtadesse) liikumisele. Tuul pillub lehti siia ja sinna. Loomad jooksid sinna ja siia laiali. Torm virutas paati sinna ja tänna. Vaatab küll siia, küll sinna. Pallid veeresid laiali, üks siia, teine sinna, üks sinna, teine tänna. Kõik lahkusid, kes sinna, kes tänna. Mõtles seda asja sinna ja tänna 'nii ja teisiti'. Üks räägib siia, teine sinna 'üks räägib ühest, teine teisest asjast'.
4. mõnedes ühendustes on lähedane asesõna see kasutusele; kohatähendus on nõrgenenud v. puudub. a. esineb täpsustavana, rõhutavana kohamääruse ees: (just, nimelt) sellesse. Sinna erakonda ma ei astu. Sinna klubisse ei tohi sa nii hilja minna. b. osutab eelnevas tekstis märgitud olu- v. seisukorrale: sellele, selle peale, selle jaoks. Ei taha maja ehitada, sinna läheb väga palju raha. Aknad tahavad pesta – sinna läheb mitu tundi. c. ühendis sinna juurde osutab millelegi, millele miski lisandub: selle juurde. Pakuti kala ja sinna juurde valget veini. Vilistab ja lööb sinna juurde jalaga takti. d. ajalises ühenduses osutab mingile eelnevas (v. järgnevas) tekstis märgitud asjaolule v. sündmusele, milleni mõõdetakse aega: selleni, selle ajani. Olin siis kahekümne aastane – sinna saab juba pool sajandit. Millal on jõulud? – Sinna on veel kaks kuud. *.. üks öö ja poolteist päeva on sinna tagasi, kui me viimast korda sõime. F. Tuglas (tlk).
5. esineb mitmesugustes paratamatust väljendavates lausungites. Sinna pole midagi parata. Ta ei saanud sinna midagi teha. Sinna see jutt jäigi. *Pererahva asi, kes sinna midagi võib. A. H. Tammsaare.

sise|õu
hoonetest (ja müüridest) ümbritsetud õu. Lossi, kloostri, haigla, elumaja siseõu. Linnuse siseõu. Aknad avanevad siseõue.

sissepoole
suunaga sisse, millegi sisemusse, millestki piiratud alale; ant. väljapoole
1. ‹adv› Sissepoole avanevad aknad. Uks oli sissepoole irvakil. Külalisi paluti astuda sissepoole. Käib, varbad sissepoole. Komppöia puhul on pöiad tunduvalt sissepoole pööratud. Sissepoole pööratud pilk (endasse süüvinul). Elab sissepoole 'on endassetõmbunud'.
2. ‹prep› [part] Osa mängijaid asus sissepoole ringi. *.. Elna ju sind sissepoole ust ei luba. H. Sergo.

siuglema ‹siuelda 49›

1. keha järk-järgult kõverdades ja sirutades kulgema, ussina looklema; vingerdama, väänlema. Mätta kõrvalt siugles mööda kirju rästik. Jalgade puudumise tõttu on vaskussi liikumine siuglev. Angerjas siugleb ja siputab õnge otsas. Neiu siugles tantsuhoos. Tantsijatari puusad hööritasid, käed siuglesid, keha väänles. Roti siuglev saba. *Praokile jäänud ukse vahelt siugles kööki Mants [= kass].. M. Seping. || (laineliselt v. siksakiliselt liikuva eseme v. nähtuse kohta). Aknaklaasil siuglevad veenired. Välgud siuglevad üle katuste. Üleval taevas siuglesid lennukid. Rakett siugles sisinal vette. Leegikeeled siuglevad ülespoole. Suitsujoad siuglevad korstnaist. Õhus siuglev õngenöör.
2. looklema (1. täh.) Jõgi, rada siugleb põõsaste vahel. Maantee siugleb halli lindina läbi maastiku. Üle jalgradade siuglesid puujuured. Viinapuuväädid siuglesid ümber puu. Siuglev joon liivas. *Nurgast nurka siuglesid kirevad serpentiiniköied, aknad olid kaetud ülemeelikute joonistustega.. R. Kaugver.

suitsu|saba
piltl. Suitsusaba taga, tormas vigastatud lennuk maa poole. Suitsusaba õhku jättes lendas rakett kõrgele taevasse. *Aknad lükati pärani, et suitsusaba välja pääseks.. V. Saar.

sulgema ‹sulen 42 või sulgen 37›

1. kinni v. kokku panema v. katma midagi, mis on lahti, avatud. a. (mingit ava v. avaga eset). Sulges ukse, akna, värava. Kohver, kast on kindlalt suletud. Sulges laua sahtli. Luukidega suletud aknad. Pudelid suleti korgiga. Tõmblukuga, nööpidega, haakidega suletav kinnis. Sulgesin pakendi kleepribaga. Tuulepluusil olid suured klapiga suletavad taskud. Sulges kätega, sõrmedega mõlemad kõrvad. Põrnitses vihaselt, suu otsustavalt kriipsuks suletud. Sulges laud ja püüdis lõdvestuda. Lamas suletud silmil ja ootas und. | piltl. Nägu, ilme suletud kui mask. Suletud iseloom, olek, hing. Ta süda oli teiste muredele suletud. b. (kinnitusvahendit, sulgurit). Suleb ukse riivi, luku, värava võru, haagi. Sulges oma vööpandla. Sulen jopi tõmbluku, nööbid, pöörad. Sulges kraani, ventiili. c. (avatud olekus eset). Lõpetas lugemise ja sulges raamatu. Märkasin, et sadu on üle jäänud ja sulgesin vihmavarju. Õhtul suleb lill oma õiekrooni.
2. takistama millegi liikumist, pääsu v. kulgu (millegi kaudu kuhugi). Sapikivi oli sulgenud sapijuha. Verejooks tuli kiiresti sulgeda. Peatuti, sest eespool oli laviin tee sulgenud. Uksel valvajad sulgesid oma odadega pääsu igaühele, kes tahtis siseneda. Sõjalaevad sulgesid sissekäigu sadamasse. Hanged sulgesid autode(le) tee. Nende taandumistee oli suletud. Jõgi suleti tõketega, paisuga. Mahalangenud puu oli sulgenud tee. Jõgi suleb eraldunud looke mõlemad otsad setetega. Semafor oli alles suletud 'signaal ei lubanud liikumist', rong seisis ja ootas. | piltl. Talle oli suletud tee ülikooli, kõrgemale ametikohale. Pääs olümpiakoondisse pole talle veel suletud.
3. (tegevust, tööaega) katkestama v. lõpetama. Kauplus on lõunavaheajaks suletud. Lennuväli oli eile ebasoodsate ilmastikuolude tõttu suletud. Muuseum on teisipäeviti suletud. See kiosk on enamiku ajast suletud. Kriisi ajal suleti tehaseid, ärisid, panku. Ammendatud kaevandused suletakse. Ma ei saanud piletit, kassa oli juba suletud. Ühing, selts suleti. Ta jooksev arve pangas on suletud. Suletud 'kujunduslikult lõpetatud' kompositsioon, teos. Suletud 'lõplik, ammendav' loend. || (voolu, ühenduse katkestamise kohta). Suleb klahvile vajutades, nuppu pöörates raadio, televiisori, magnetofoni. Maksu tasumata jätmise tõttu suleti ta telefon 'lülitati välja'.
4. kedagi v. midagi kinniselt, vaba liikumist takistavalt ümbritsema; sellisesse seisundisse panema. Kinnipeetu suleti luku taha, vanglasse. Sinihabe sulges oma naise vangitorni, kloostrisse. Sulges end külaliste eest tuppa, kabinetti. Linn oli suletud vaenlase piiramisrõngasse. Pärismaalased suleti reservaatidesse. Invaliid oli suletud kodu nelja seina vahele. Sulges koera kuuti, sea aedikusse. Sulges neiu oma embusse, sülelusse. Sulges linnupoja oma suurde pihku, kamalusse. Tunneb end nagu klaaskasti suletud. Sulges paberid ümbrikku ja kleepis selle kinni. Muhu kirja motiiviks on kaheksanurk sellesse suletud kaheksaharulise tähe, risti vm. kujundiga. Vett kandev kiht on suletud kahe läbimatu kihi vahele. Suletud leid arheol korraga maasse pandud v. jäänud esemete kogum. | piltl. Ta sulges tusatuju endasse. Marmorisse suletud ilu. *Kui palju läheb kaduma sellestki kaunist, mis õnnelikul hetkel mõttes tärkab, niipea kui tahame seda sõnasse sulgeda. F. Tuglas.
5. ümbrusest eraldama, kinniseks (2. täh.) muutma; eraldatuna, millestki varjatuna eksisteerima. Kõikjal sulges silmapiiri mets. Lagendiku sulevad mitmest küljest suured puud. Terrassi võib ühelt küljelt sulgeda võrestikuga. Külm õhk koguneb suletud nõgudesse. Ringjoon on suletud kõverjoon. Heegelsilmade ahel suletakse kinnissilmusega ringiks. Suletud elektriahel, vooluring, jahutussüsteem, naturaalmajandus. Hakkab korduma suletud protsess. Süda koos veresoonkonnaga moodustab suletud ringsüsteemi. Suletud 'maju täis ehitatud' tänavafront. Suletud 'hoonetega ümbritsetud' taluõu. Suletud 'vähese vaateväljaga, tihedate puistutega' maastik. Suletud süsteem 'materiaalne süsteem, mida ei mõjuta ümbritsev keskkond'. Suletud ring 'väljapääsuta, muutusteta olukord, korduvus'.
6. ‹hrl. tud-partitsiibis› üldsusele kättesaamatuks, ligipääsmatuks muutma, teat. kitsamale ringkonnale määratuks tegema. Väike suletud sõpruskond, kogukond, rahvusrühm. Suletud riik, linnaosa, piirkond. Tartu kuulus nõukogude võimu ajal oma sõjalennuvälja tõttu nn. suletud linnade kategooriasse. Preesterkond Indias kujutas endast suletud kasti. Ükski partei ei peaks olema suletud organisatsioon. Valitsuse, kohtu suletud 'kinnine' istung. Suletud mäng, kuhu kedagi väljastpoolt vastu ei võetud.

sumestama ‹37›
sumedaks tegema. Madalad udupilved sumestasid taevast. Aknad olid sajust sumestatud. Pisarad sumestasid pilku, vaatevälja. Silmapiiri sumestanud udu on hajumas. *Üle kodumäe kumera kupli / suveöö sumestav valu. H. Visnapuu.

summeeruma ‹37›
summaks liituma. Sõjaaegsed inimkaotused summeeruvad kohutavaks arvuks. *Inetu nutt, hääletult langev lumi, väsinud aknad – kõik see summeerus millekski unenäoliseks. E. Vetemaa.

vastu särama
valgusena v. helgina vastu paistma. Rannalt särasid vastu sadamatuled. Neile särasid vastu heledasti valgustatud aknad. *.. päratu suur kuldloss särab talle vastu. M. J. Eisen.

süngus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as sünge). a. (looduse, ruumide jm. kohta). Pimeduse süngus. Öine süngus mõjus masendavalt. Põlislaante, soode süngus. Tiheda kuusiku süngusse ei ulatunud ükski päikesekiir. Ruumi süngust aitasid suurendada väikesed aknad. *1925. a. avaldatud esikkogus „Must rist” domineerivad [P. Vallakul] süngusest võikuseni ulatuvad toonid.. H. Puhvel. b. (inimese kohta). Peremehe süngus avaldas mõju ka kodakondsetele. Sa peletad ju oma süngusega endast kõik inimesed eemale. Meeleolu süngus. *Süngus, mis ta meeli sõidul oli ängistanud, oli lõplikult kadunud. A. Kalmus.

süttima ‹süttin 37 või sütin 42›

1. põlema minema, tuld võtma. Maja, katus, lennuk süttis põlema. Küün süttis piksest. Kuivad laastud süttisid otsekohe. Kergesti süttiv materjal, vedelik. Tuld kustutades süttisid ta riided. Märjad puud ei tahtnud pliidi all kuidagi süttida. Tõmbas tuld: tikk süttis praginal. Kaldal süttis lõke. Suitsulõõris süttis tahm. Meteoorid süt(t)ivad atmosfääris. *Olen niisugustes räbalates, et ei julge minna isegi tule ligidale – kardan, et süttin põlema. O. Luts. || (tule enese kohta). Sütel süttisid aeg-ajalt sinised leegid. Kuidas küll võis kuivatis tuli süttida? Sädemest süttinud tulekahju. *Läksime nagu kaks last, kes tõttavad vaatama, kuidas süttivad rahaaugu-tuled. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: isesüttima.
2. (valgusallika, valguse kohta:) valgustama, helendama v. loitma hakkama. Majades ja tänavail süttisid esimesed tuled. Valgusfooris süt(t)ib punane, roheline tuli. Laelamp, taskulamp süttis põlema. Tänavavalgustus süttis. Pimendatud linnas süttisid helgiheitjad. Linnas süttis elekter. Tuled kustusid, ent mõne aja pärast süttis valgus taas. Signaalseadmete armatuurlaual süttis tuluke. Reklaamtuled süttisid ja kustusid. Üksteise järel süttisid pimedad aknad. Õhtul süttis linn tuledesse. Üha tumenevas taevas süttisid esimesed tähed. *Koit süttib kobava valgusvihuna .. A. Ravel (tlk).
3. piltl (silmade, pilgu kohta:) mingit tunnet väljendama hakkama. Laste silmad süttisid rõõmust. Vanamehe silmad süttisid vihale. Mehe silmis süttis ähvardav tuluke, niiske helk. Vihast süttinud pilk. Tema ahastavas pilgus süttis nagu lootusekiir. *Sütib, sütib himuline pilk. H. Visnapuu.
4. piltl algust saama, puhkema. Süttis äge vaidlus. Ootamatult süttis sõda. || (kelleski tekkivate tunnete, meeleolude vms. kohta). Temas, tema südames süttis meeletu, tuline viha. Rõhututes süttis põlema viha rõhujate vastu. Noorte vahel oli süttinud armastus. Poistes süttis uudishimu: mis seal toimub. Temas süttis kirg, himu, iha vara järele. Kes võis arvata, et tüdruku lootused nii kergesti süt(t)ivad. Süttis laste elav fantaasia. *Indriku südames süttis ärev aimdus. H. Väli.
5. piltl millestki kaasa haaratud saama, põlema minema, hoogu sattuma, innustuma; ärrituma, ägestuma. Püüdis küll rahu säilitada, kuid süttis ometi põlema. Mees on elavaloomuline ja kiiresti süttiv. Süttida võib heast raamatust, teatrilavastusest, filmist. Süttis ise oma sõnadest. Lapsed süttisid maalesõitmise mõttest. Ta süt(t)ib ise ja sütitab kuulajaid. Tal on kergesti süttiv loomus. Tekkis sõnavahetus ja süttisid meeled. *„Kas meil mehi polegi?” – „Mis mehed!” süttis Jaanus.. „Mehed on ise ennast vigaseks teinud.” A. Beekman.

kinni taguma

1. külge kinnitatuks, suletuks lööma. Taob paar lauda seina külge kinni. Sügisel taoti suvila aknad kinni.
2. kõnek kinni maksma (1. täh.) Mehed tagusid kopsaka arve omast taskust kinni. Küll vennas kulud kinni taob, tal pappi on. Taon teie kahju ausalt kinni. Tagus võidueufoorias kasti konjakit kinni. Kes su elamise kinni taob?

tahtma ‹tahan 46›

1. soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma. Midagi väga, kõigest hingest, kogu südamest, ihu ja hingega tahtma. Kes tahab kohvi? Tahtsin veel kooki. Neiu tahtis endale uusi kingi. Ainus, mis ma tahan, on puhkus. Imikud tahavad tihti süüa. Lapsed tahavad palju liikuda. Vana inimene ei taha siin elus enam suurt midagi. Noorik ei tahtnud lapsi. Tahtsin talu tagasi. Tahan magada, lugeda, reisida. Kes see ikka tahab haige olla! Ma tahan sind näha. Külalised tahavad juba lahkuda. Kas sa tahad vastata? Nad ei tahtnud maale elama minna. Kõik tahtsid võitjat õnnitleda. Poiss tahab väga tüdrukut suudelda. Tahab ihust ja hingest mind aidata. Mees tahab rikkaks saada. Tütar tahab edasi õppida. Igale poole tahaks jõuda! Tahan kõike teada. Tahteski ei saanud artiklit õigeks ajaks valmis. Miks sa tahad teistest parem olla? Tahtis karjuda, aga ei suutnud. Kas sa said aru, mis ta tahtis? Teab täpselt, mida tahab. Ma ei tea isegi, mida tahan. Tule kaasa, kui tahad! Tahtis, et ma vastaksin. Tahtsin ju ainult head. Keegi ei taha sulle halba. Kui sa rohkem tahaksid, võiksid paremini õppida. Kõik teed on lahti – tuleb ainult tahta. Ta ei oskagi tõsiselt tahta. Naised tahavad igavesti noored olla. Mõni mees tahab naine olla. Kiirustasin (enese) tahtmata sammu. Ainuski juuksekarv ei lange jumala tahtmata (jumaliku ettemääratuse kohta). Käisin töökohta tahtmas 'küsimas, otsimas'. Mida sa must tahad? 'mis sul minuga asja on'. Mida sa sellega öelda tahad? 'mida sa sellega mõtled'. Sinul ei ole siin midagi tahta 'otsustada, mõelda'. Mis tast tahtagi 'tast polegi midagi loota'. Mis seal tahtagi – vana pill. Said mis tahtsid! 'paras sulle'. | (kasut. tagasihoidlikus, reserveeritud pöördumises). Tahaksin sind tänada heade soovide eest. Kas te ei tahaks ühe koha võrra edasi istuda? | (loomade kohta). Koer tahab välja. Hobune tahab edasi minna, aga peremees hoiab teda tagasi. Näe, kass tahab puu otsa ronida. || kavatsema, plaanima. Arst tahab mind haiglasse panna. Linnavalitsus tahab põlispuud maha võtta. Tahtis aknad ära pesta, aga ei viitsinud. Isa tahab tulevikus maja ette iluaia rajada. *.. ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab. O. Luts. || õigeks, heaks, vajalikuks pidama; heaks arvama. Kui tahan, siis ütlen, ei taha, ei ütle. Tee, kuidas ise tahad. Ärritusin rohkem, kui tahtnuksin. Tegin, mis tahtsin. || kedagi (seksuaalselt) ihkama, himustama; abikaasaks soovima. Mari ei tahtnud oma meest. Koledat naist ei taha keegi. Naised on seda meest alati tahtnud. Ta oli tahetud tüdruk. *Ma tahan sind, olen sind juba nii kaua tahtnud .. T. Vint. *Käina kaupmees Sookail käind Ülajõe Elnat tahtmas. H. Sergo. || (tasuks soovima). Palju sa selle koorma eest tahad? Mida õuntest tahate?
2. (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha:) (tungivalt, vältimatult) vajama. Lähme heinale, kuhi tahab püsti panna! Põld tahab künda, kartul tahab võtta. Jalad tahavad puhata. Siinne maa tahaks kraavitada. Majale tahaks uus katus panna. Laud tahaks vahel pesta ka. Mul tahtis kodus koorem puid saagida. Surnu tahab matmist. Elu tahab elamist, töö tegemist. Seelik tahab triikimist. Põhjapoolne korter tahab kõvasti kütmist. Auto tahab remonti. See poiss tahaks vitsu. Varjutaimed tahavad õhurikast huumusmulda. Kala ei taha kaua keeda.
3. (osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas v. oleks võinud juhtuda:) kippuma, pidama. Uni tahab tulla. Tädi tahtis enda pimedaks nutta. Tahtsin ennast haigeks naerda. Tahtis naerust nõrkeda. Sisikond tahtis välja tulla. Koer tahtis kassi taga ajades perenaise jalust maha joosta. Kuuldi appihüüdu ja nähti, kuidas poisike uppuda tahtis. Kära tahtis kurdiks teha. Jõud tahtis põlvist kaduda. Külm tahab ära võtta.
4. ‹eitusega› osutab, et millegi toimumine on takistatud, puudub eeldus millekski. Kala ei taha võtta. Uni ei taha tulla. Tüdruk ei tahtnud ega tahtnud teistega harjuda. Haav ei taha kuidagi paraneda. Plekk ei taha välja tulla. Töö ei taha edeneda. Asjast ei tahtnud midagi välja tulla. See ei taha mulle pähe mahtuda. Jutt ei tahtnud lõppeda. Laulud ei taha lõppeda. Mantel ei tahtnud kuidagi varnas seista. Ei tahtnud oma silmi uskuda. Tüdruk on nii suureks kasvanud, et ei taha teda äragi tunda.
5. ‹da-infinitiivis olema-verbiga› osutab, et miski pretendeerib millelegi, selleks vajalikke eeldusi omamata. Liivane plats maja ees tahtis iluaed olla. Tegi suuga liigutuse, mis tahtis naeratus olla. Film tahtis naljakas olla.
6. esineb kindlakskujunenud ühendites vrd tahes Vaata kuidas tahad, kallas ei paista. Kussuta titte niipalju kui tahad, ikka ei jää magama. Ma ei luba, palu palju tahad. Mina ei võtnud, tehke mis tahate. Tee mis tahad, tagaajajad maha ei jää. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha.

tahuma ‹37›

1. (siledaks v. teravaks) raiuma; raiudes töötlema v. valmistama, välja raiuma. Palke tahuma. Tahutud aampalkidest lagi. Tahumata palkidest talutare. Ühest küljest tahutud põrandapalgid. Tahus ja voolis kodaraid. Palk tahuti neljakandiliseks prussiks. Tahub kirvega teiba otsa kiilukujuliseks, teravaks. Marmor on kerge tahuda. See kivi andis hästi tahuda. Taat tahub seinad siledamaks. Tahutud liivakividest maja. Tahumata kividest garaaž. Tahutud trepiastmed. Tulekivist tahutud kirves. Jämedatest puudest tahuti liipreid. Laevamastiks tahutud mänd. Tahus kuivanud puutüvest mõla. Männitüvest tahutud piroog. Tahub graniidist skulptuuri. Suur ja kandiline mees nagu halvasti tahutud raidkuju. || palkidest ehitama. Ladus alusmüüri, tahus seinad, raius aknad sisse.
2. piltl (kommetelt) lihvima, viimistlema. Sadamatöölised polnud peenelt tahutud inimesed. Ta tahumata hinges tärkasid tundmused. Rannameeste tahumata naljad. *Mind olevat vaja tahuda. Muidu ei saavat must õiget linnainimest. L. Promet.

takutama ‹37›
pragusid, vahesid takkudega kinni toppima, takkudega tihtima. Paati takutama. Seinad takutati, et tuul läbi ei puhuks. Aknad on toppimata, toanurgad takutamata. Poiss takutas loomade joogikünad.

teap, tea'p
ei tea, kes teab. *Tea'p mitu aastat ta [= maja] hallid seinad vanad võisid olla, tea'p, kus see meister võis viibida, kes need .. aknad oli teinud? E. Särgava.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

teljed ‹telgede 22› ‹s› pl
kangaspuud, kangasteljed; kudumismasin. Telgedel kuduma. Telgi üles panema. Teljed on toas üleval. Perenaine istus telgede taha. Kangas pannakse telgedele, võetakse telgedelt maha. Soome teljed 'kirikangaspuud'. Kangurid töötavad telgede taga. Pneumaatilised teljed. *Neljakordse vabrikumüraka avatud aknad paiskasid talle järele telgede lõbusat lõksumist. V. Gross.
▷ Liitsõnad: automaat|teljed, kudumis|teljed, käsi|teljed, laua|teljed, paela|teljed, püst|teljed, žakaarteljed.

terav|kaarne ‹-se 2› ‹adj›
teravkaart omav v. moodustav. Teravkaarsed aknad, võlvid. Teravkaarne portaal. Pikkadel kitsastel akendel on osalt säilinud teravkaarne ehisraamistik.

tiba|tilluke(ne)
väga tilluke, pisitilluke. Imiku tibatillukesed särgikesed, jakikesed. Lapsel on tibatillukesed käed, jalad. Tal on tibatillukesed silmad. Olin siis alles tibatilluke ega teadnud muredest midagi. Kõnnib aeglaselt, tibatillukeste sammudega. Tibatillukesed putukad, ussid. Tibatilluke ruum, tuba, köök. Hütil olid tibatillukesed aknad. Tibatilluke maalapp. Tibatillukesed tähed, numbrid on vaevu loetavad. Laevad paistavad suures kauguses tibatillukeste täppidena. Lennukist tunduvad majad ja autod tibatillukesena. Mulle on jäänud vaid tibatilluke lootus. Tema hääles oli tibatilluke pilkevarjund. *„Söö, Leeni, siis kasvad suureks... Sa ju mul kõige tibatillukesem...” H. Angervaks. *Ja see, mis ühiskond teeb laste heaks, on tibatillukene osa sellest, mis ta lubab iseendale igasuguste lõbustuste .. näol. A. H. Tammsaare.

tiidakil ‹adv›
viltu vajunud, ümber kukkumas; vildakil, viltu. Vana lagunenud osmik, uksed tiidakil ja aknad katki. Tiidakil katus, tare. Vanad ristid surnuaias puha tiidakil. Aed on tiidakil. *Mõni põõsas tiidakil kui haavatud lind, üks tiivakont vastu maad, teine teravalt taeva poole püsti .. L. Kibuvits. *Uuno vahtis vastu, pea pisut tiidakil .. H. Lepik (tlk).

tiira-taara ‹adv›

1. (elusolendite kohta:) taarudes, küljelt küljele kõikudes. Käib tiira-taara. *Pisikesest peale laevas olnud, jalad rangis, kõndis tiira-taara. J. Üts.
2. (asjade, esemete kohta:) liga(di)-loga(di), logisemas, lagunemas. Aknad on katki, uksed ripuvad tiira-taara hingede otsas.

tina|raam [-i]
tinast raam. Kiriku vanaaegsed tinaraamidega aknad.

toimetus ‹-e 5› ‹s›

1. toimetamine, talitus, tegemine, toiming, töö. Kodused, tubased, välised toimetused. Teeb oma igapäevaseid toimetusi. Kui õhtused, hommikused toimetused toimetatud, võib hinge tagasi tõmmata. Suure talu tööd ja toimetused ei lõpe eales. Päeva jooksul oli tuhat toimetust. Mul on täna veel mõned tähtsad toimetused ees. Hea on teiste toimetusi pealt vaadata. Emal on tihti südaööni toimetusi. Ristimistalituse pühalik toimetus. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. *See oli Uukaredal ennekuulmatu lugu, et loomaga, eriti koeralitaga, tema toimetustel [= loomulike tarvete õiendamistel] kaasas käiakse. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: argi|toimetus, asja|toimetus, pisi|toimetus, päevatoimetus.
2. toimetusel ‹postpositsioonilaadselt› kellegi poolt toimetatuna (4. täh.) J. V. Jannseni toimetusel ilmunud ajaleht. Kooli almanahh anti välja õpilaste endi toimetusel.
3. ajalehte v. ajakirja väljaandev asutus v. organ, samuti selle v. kirjastuse, raadio, televisiooni mingi osakond; selle tööruum(id). Ajalehe, ajakirja toimetus. „Eesti Päevalehe” toimetus. „Eesti Entsüklopeedia” toimetused. Raadio noortesaadete toimetus. ETV uudistesaadete toimetus. Toimetuse koosseis, kolleegium, juhtkiri. Töötas mitu aastat kohaliku ajalehe toimetuses. Sai korrektorina tööle „Postimehe” toimetusse. Toimetuse aknad on hiliste öötundideni valgustatud.
▷ Liitsõnad: arvamus|toimetus, kunsti|toimetus, majandus|toimetus, poliitika|toimetus, reklaami|toimetus, uudistetoimetus.

toretsema ‹37›
(ülimalt, liialdatult) toredana olemas olema v. silma paistma, uhkeldama; toredust taga ajama. Linna südames toretseb mitu uut hoonet. Väljaku ääres toretseb õigeusu kirik. Lossipargis toretsesid raidkujud. Toas toretseb plüüsmööbel, uhke diivan. Seintel toretsesid maalid. Tubade aknad toretsevad uute kardinatega. Keset lauda toretsevad kristallvaasis roosid. Sirelid toretsevad oma lillas õiekülluses. Ballil toretsesid ohvitserid oma paraadmundrites. Kukk toretses kanakarja keskel. Daamide riietus muutus toretsevaks. Kanti toretsevaid ehteid. Kuberneri loss oli ülimalt toretsev. Suurte toretsevate tähtedega õnnitluskaart. Toretsevas stiilis loodud maal. Suurnike hulgas levis toretsev eluviis. Toretsevas sõnastuses pühendusluule. Iluaia kujunduses valitses toretsev, rohkete detailidega küllastatud laad. *Vanda pani tähele, et siin toretsevate meeste ja naiste kõrval liikus suur hulk ka üsna odavalt riides inimesi .. R. Sirge. *.. tüdruk oli toretsev, norija, käitus ülbelt, ja bai otsustas, et just niisugust ongi talle vaja. B. Kabur (tlk).

trellitama ‹37›
trellidega varustama, trelle ette panema. Vangla trellitatud aknad. Maja aknad trellitati. Küüditatavad viidi ära trellitatud kaubavagunites.

trepi|koda
treppi ja trepimademeid sisaldav mitmekorruselise hoone osa. Trepikoja uks, aknad. Me oleme sama trepikoja elanikud. Kitsas hämaralt valgustatud trepikoda. Astusin tänavalt ühe maja trepikotta. Kohtusime vahel juhuslikult all trepikojas. Trepikojast kostsid uste paugatused.
▷ Liitsõnad: kõrval|trepikoda, naabertrepikoda.

tuli ‹tule, tuld 13› ‹s›

1. leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust. Lahtine tuli. Elus 'leegiga põlev' tuli. Igavene tuli (näit. mälestussamba ees). Kreeka tuli aj (keskajal:) vee peal ujuv põlev segu vastase laevade hävitamiseks. Tule soojus. Tule kasutamine, austamine. Vanaisa teeb aias tuld. Ema tegi tule pliidi alla. Poisid tegid kraavikaldal tule üles. Jaanilaupäeval süüdatakse mäel tuli. Süütas pliidi all, ahjus, kaminas tule. Tuli praksub pliidi all. Pane 'tee' tuli ahju! Kohendab tuld pliidi all, lõkkes. Segab roobiga ahjus tuld. Sussitab tuld katla all. Pani kartulipaja, teekannu, kohvivee tulele 'tule kohale'. Pada on juba tulel, tule kohal. Marju keedetakse nõrgal tulel. Paneb hagu tulle lisaks. Puhusin tule lõkkele. Tuli hakkas põlema, kustus. Tõrvased puud võtsid kergesti tuld. Tuli visiseb märjas puus. Pista puudele, risuhunnikule tuli otsa. Märatsevad, vaat et pistavad veel tule räästasse, majale tule otsa. Seda rämpsu pole mõtet hoida, tuli otsa! Keskajal hukati inimesi tulega 'põletati elusalt'. Koguneti tulele lähemale. Istusime tule ääres, ringis tule ümber. Vahtis üksisilmi tulle. Soojendab tule kohal käsi. Taat raiub, täksib, paneb piibule tuld. Pani suitsule, paberossile tule otsa. Küsis suitsu peale tuld. Tõmbab tikust, tikuga tuld. Kirves lõi vastu kivi tuld 'viskas sädet'. Kivid löövad rautatud kapjade all tuld. Tulega ei tohi hooletult ümber käia. Tuli tallati jalgadega surnuks. Vulkaan purskab tuld ja tuhka. Äikesepilvest sähvis tuld. Lähen tema eest kas või tulle. Sõrmed valutasid jäises vees nagu tules. Kange jook kõrvetas maos nagu tuli. Ta kardab mind kui tuld 'üliväga'. Nagu tuli toores puus 'vaevaliselt, viletsalt'. Kus suitsu, seal tuld. Tuli tuld ei kustuta. Tuli ei ole laste mänguasi. | piltl. Taevas punetab päikesetõusu tules. Sügisesed haavad lõõskavad punases tules. || (tulekahju kohta). Tule levik. Kes seda teab, kust see tuli alguse sai. Tuli pääses lahti katkisest korstnast. Kogu hoone oli juba tules 'põles'. Tulele suudeti peagi piir panna. Tulest ei saadud jagu. Tuli hävitas hooned, tüki metsa. Tules hävis kogu vara. Katusest lõi tuli välja. Allatuult olevad põhukuhjad võtsid tuld 'süttisid põlema'. Hooned on tule vastu kindlustatud. Mis tuli ei võta, seda võtab varas. Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. *.. korsten tahab kodus ammu puhastamist, talvel küttis naispere armutult, panevad veel tulele! K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ahju|tuli, kamina|tuli, kolde|tuli, laagri|tuli, lee|tuli, lõkke|tuli, pikse|tuli, priimuse|tuli, söe|tuli, taeva|tuli, tiku|tuli, välgu|tuli, ääsituli; gaasi|tuli, hao|tuli, laastu|tuli, õletuli; ale|tuli, jaani|tuli, jüri|tuli, laulupeo|tuli, mai|tuli, märgu|tuli, ohvri|tuli, olümpia|tuli, ranna|tuli, sõrru|tuli, sõõru|tuli, õitsituli; hiigla|tuli, kahju|tuli, kulu|tuli, ladva|tuli, laus|tuli, maa|tuli, pinnatuli; puhastus|tuli, põrgu|tuli, päikese|tuli, soo|tuli, virvatuli.
2. mingi valgusallika tuli (1. täh.); selle valguslaik. Hele, tuhm tuli. Eemalt paistsid suure linna, mõningate majade tuled. Tuledes särav linn. Kauguses vilgub üksikuid tulesid. Toas oli juba hämar, süütasin tule (põlema). Mis sa pimedas istud, võta tuli üles! Lülitas, klõpsutas tule põlema. Laes, laual, lambis põles tuli. Nägin väljast, et sul on alles tuli ülal 'põleb'. Tagakambris põles veel tuli. Linnas, majades süttisid esimesed tuled. Kustutas, puhus tule ära ja heitis magama. Koridoris tehti tuled surnuks. Tuli lambis läks suureks, hakkas suitsema. Majade akendes on veel tulesid. Saali aknad olid tuledes. Ilma tuleta ei näe enam lugeda. Riietuti ähmase tule valgel. Näitas mulle taskulambiga, küünlaga tuld 'valgustas pimedas kulgemisteed'. Jõulupuu, kuusk säras tuledes. Vastutulev auto pimestas tuledega. Ööliblikad lendavad tule peale. | piltl. Virmaliste tuli. Löövad särama jaaniusside tuled. || mingi valgussignaal, signaaltuli. Vasakul plinkis Vilsandi majaka tuli. Stardiraja vilkuvad tuled. Auto tagumised tuled ei põlenud. Taksol põles roheline tuli 'märgiks, et takso on vaba'. Punane tuli 'keelusignaal tänavaliikluses'. Bengali tuli 'teat. värviline ilu- v. signaaltuli'.
▷ Liitsõnad: elektri|tuli, gaasi|tuli, küünla|tuli, lae|tuli, lambi|tuli, laterna|tuli, neoon|tuli, peeru|tuli, pirrutuli; ahtri|tuli, ankru|tuli, auto|tuli, esi|tuli, ilu|tuli, majaka|tuli, masti|tuli, parda|tuli, plink|tuli, poordi|tuli, pära|tuli, ranna|tuli, sadama|tuli, semafori|tuli, taga|tuli, topituli; hoiatus|tuli, juht|tuli, kaug|tuli, käigu|tuli, liini|tuli, lähi|tuli, märgu|tuli, numbri|tuli, ohu|tuli, park|tuli, pette|tuli, pidurdus|tuli, reklaam|tuli, signaal|tuli, siht|tuli, stopp|tuli, suuna|tuli, täis|tuli, valetuli.
3. piltl (tugevate tunnete v. tundepuhangute, ka tulise, ägeda oleku kohta). Armastuse, igatsuse, vihkamise tuli. Temas põles alati mingi sisemine tuli. Tema hinges, südames on veel aadete tuld. Noormees on täis tuld ja vaimustust. Ei ole temas enam seda tuld mis vanasti. Kui palju tuld, kui palju kirge neis sõnades! Ta süda oli nagu tules 'väga rahutu'. Vastuväidetest läks mees tuld täis. Ülekohtune süüdistus ajas mehe tuld täis. Tuld olid täis nii ratsu kui ratsanik. Orkestrantide mängus on tuld ja hoogu. *Peaasi on kogu aeg eneses tuld kanda ja hoolitseda, et see ei kustuks. K. Ristikivi. || selle väljendus silmades, pilgus (v. üldse näoilmes). Mehe silmis põles hullumeelne tuli. Ta silmis välkus kuri, õel tuli. Silmad leegitsesid, välkusid raevukas tules. Silmad pilluvad, löövad, sähvivad tuld. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles tööst .. P. Vallak. *.. silmad sädelesid vihast ja häbist, palged hõõgasid tuld ja alumine huul värises ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: armastus|tuli, armu|tuli, elu|tuli, hinge|tuli, kire|tuli, noorus|tuli, südame|tuli, vihatuli.
4. hrl sõj tulirelva(de)st laskmine, tulistamisega hävitamine. Hõre, tihe, sage tuli. Metoodiline tuli. Suurtükkide, miinipildujate, kuulipildujate tuli. Vastase tuli tugevnes, nõrgenes. Ründajate pihta avati kõikidest relvadest tuli. Õhutõrjekahurid andsid ägedalt tuld. Varitsuspaigast tõmmati sõjaväeautodele tuli peale. Raskerelvade tuli kantakse üle kaitse sügavusse. Luurajad satuvad, jäävad tule alla. Sild oli vastase tule all. Patareide tuld juhiti vanast vaatlustornist. Duellandid andsid teineteise peale püstolist tuld. Andis püssist vareste pihta tuld. | (käsklustes). Tuld! Tuli lõpetada! || piltl (kritiseerimise kohta). Sattus koosolekul mitme sõnavõtja tule alla. *Üht ütlen aga: kõik võtame ägeda tule alla, kes meil teel ees .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: automaadi|tuli, kahuri|tuli, kuulipilduja|tuli, miinipilduja|tuli, püssi|tuli, suurtükituli; automaat|tuli, ettevalmistus|tuli, hävitus|tuli, katte|tuli, kiir|tuli, koond|tuli, kurnamis|tuli, lähi|tuli, mahasurumis|tuli, maru|tuli, otse|tuli, pidev|tuli, rida|tuli, rist|tuli, segav|tuli, tiib|tuli, toetus|tuli, turm|tuli, tõkke|tuli, tõrje|tuli, vastu|tuli, üksiktuli; kriitikatuli.
5. piltl võitlus, lahing, taplus. Viimased reservid saadeti, paisati tulle. Ära kipu rindel uljaspeana tulle! Ta olnud rindel mitmes tules. Mehed karastusid lahingute tules 'lahingutes, võitlustes'. Eestlased ristiusustati tule ja mõõgaga 'vägivalla abil'. *.. kuid tal oli ometi nii hea olla, .. teada, et ta on jälle kord sealt tulest tervena tagasi tulnud: et ta elab. A. Jakobson. || (võistlustel jm.). Meie meestest olid täna tules .. Algas eksam, esimesena läks tulle Kuno.
▷ Liitsõnad: eksami|tuli, karastus|tuli, lahingu|tuli, mässu|tuli, proovi|tuli, sõja|tuli, võistlustuli.
6. sport (males:) seis, kus vigur (hrl. kuningas) on sattunud vastasmängija malendi löögi alla. Tuld andma (kuningale). Saavutas igavese 'pideva' tulega viigi. Pani kogemata lipu tulle ja alistus.
7. hrv ebaeestipäraselt vandumisvormelites. *Süütu! Tuli ja välk! ma söön su elusalt ära! F. Tuglas (tlk). *Vaikisin. „Vasta, tuli ja põrgu!”. R. Janno.
8. ‹liitsõna esiosana› väga, ülimalt; näit. tulihapu, -kallis, -kange, -kibe, -kiire, -kuiv, -kuum, -näljane, -palav, -soolane, -terav, -uus

tumestama ‹37›

1. rikkuma, segama, varjutama. Kahtlused tumestasid ta usku. Miski ei tumestanud ilusat hetke, ülevat meeleolu, suurt õnne. Jällenägemisrõõmu tumestas teade lapse haigusest, mure lapse pärast. Tema poisikesepõlve tumestas isa enneaegne surm. Lüüasaamine on poisi meeleolu tublisti tumestanud. Ebameeldiv vahejuhtum võis tumestada ka edasist karjääri. Ükski vari ei tumestanud nende sõprust.
2. ähmastama, hägustama, tuhmistama. Pisarad tumestasid pilku. Piiritu ahnus tumestas ta kainet mõistust. Keeruline jutt tumestas poisi arusaamist asjadest. Valu ja nõrkustunne tumestasid mõtlemisvõime. Mõnda sõna kasutataksegi vaid selleks, et asja mõtet tumestada. *Vale tumestas inimestel pead, viis nad segadusse .. J. Elango (tlk).
3. värvuselt, toonilt tumedaks tegema; sära, valgust vähendama, tuhmistama. Tumestas järjekindlalt oma halle juuksesalke. Veri tumestas põsed. Ükski pilv ei tumesta taevasina. Kirikus oli poolpime, sest maalitud aknad tumestasid päevavalgust. Pime öö tumestas laeva, lennuki märgutulesid. *Tohutu suured ähmaste äärtega tulekumad tumestasid tähti. Joh. Tamm (tlk).
4. hrv häält, heli summutama. *Ja kuigi satud vitsaraole, mis jala all murdub, siis tumestab pehme lumi pragina või plaksumise, nii et teda on vaevalt kuulda. A. H. Tammsaare.

tumm ‹-a 22›

1. ‹adj› kõnevõimetu, (kurtuse korral:) kõneoskusetu; (loomade kohta:) võimetu häälitsema. Tumm laps, inimene. On sündimisest saadik, kogu oma elu olnud kurt ja tumm. Mängib näidendis tumma teenrit. Ätt vahel ütles mõne sõna, nii et päris tumm ta vist ka polnud. Vasta ometi, tummaks oled jäänud või! Poiss tegi, nagu oleks ta kurt ja tumm. Tummana ei saanud ta juhtunust kellelegi rääkida. Tutkas on peaaegu tumm lind. Kalad on teatavasti tummad. || sõnu mitteleidev, sõnatu, keeletu; vaikiv, vait olev. Vaene tüdruk oli ehmatusest, jahmatusest, hämmastusest, imestusest tumm. Vanema inimese võtab selline käitumine tummaks. See oli nii ilus, et võttis lausa tummaks. Uudis lõi mehe (täiesti) tummaks. Teine oli telefoni otsas tükk aega tumm. Juttu tal jätkub, nii et võib teised tummaks rääkida. Selle koha pealt olen tumm nagu haud 'pean suud, vaikin'. Seltskonnas on ta alati tumm nagu kala 'täiesti vait'. Selles sõnasõjas ei saa ka mina tummaks jääda. Vahel on ta rõõmus ja sõnakas, siis jälle tusasena tumm. || osavõtmatu; ükskõikne. Pöördus härdas palves Jumala poole, aga Jumal oli tumm ja kurt.
▷ Liitsõnad: kurttumm.
2. ‹s› kõnevõimetu inimene. Tummad suhtlevad viipekeeles. Ta ei saanud aru, mida tumm öelda tahtis. Kõik laulavad, tema aga istub seal nagu tumm. Ära mängi tumma.
▷ Liitsõnad: kurttumm.
3. ‹adj› ilma sõnadeta, sõnatu, hääletu. Liigutas tummas palves huuli. Mehed vahetasid tummi pilke. Fotod jutustavad oma tummas keeles teekonnast. Tumm õlakehitus, peanoogutus, käepigistus. Tõstis käe tummaks tervituseks. Pärgade panek toimus tummas vaikuses. Nagu tummal kokkuleppel hakati uuesti tööle. *Mäletan ka näidendit „Tänav”. Selles oli Üksipil peaaegu tumm osa. M. Möldre. | ‹substantiivselt›. Suur tumm (tummfilmi kohta). || sõnades väljendamata. Tumm meeleheide. Pilk täis tumma pahameelt. Silmad, nägu täis tumma ahastust, viha. Nendes silmis oli tumm kaastunne. Süda on tulvil tumma armastust. Tumm valu täitis hinge. Vaatasin toimuvat tumma õudusega.
4. ‹adj› (millegi elutu kohta:) hääletu, helitu; vaikne. Ootasin pikisilmi telefonihelinat, aga telefon jäi tummaks. Aknad olid pimedad, maja tumm. Öine linn on tumm. Varemed, müürid seisavad ajaloo tummade tunnistajatena. Mets oli võõras ja tumm. *.. pill keerati tummaks keset lugu. H. Laipaik. || (korrast ära, rikkis seadmete kohta). Reedest esmaspäevani olid tervel saarel telefonid tummad. Raadio hakkas ragisema ja jäi siis päris tummaks. Muidu timmis riist, aga ultralühilaine on tumm. Klaverit tuleb parandada, mõned klahvid on tummad. Äkitselt kadunud vool jättis võimenduse tummaks. Rusikaga tagumine ei aidanud, teler jäi tummaks.

tuule|tõmbus
tõmbetuul, tuuletõmme. Toas on tunda tuuletõmbust. Avas aknad ja tegi tuuletõmbust. Varemete vahel on tuuletõmbus. Küünlaleek võbiseb tuuletõmbuses. Kas said bussis tuuletõmbust? Otsime mõne varjulise koha, kus pole tuuletõmbust.

tõmbe|tuul
(ruumis) tuntav õhuvool, tuuletõmbus, tuuletõmme. Kui aknad lahti tehti, tekkis kerge tõmbetuul. Kes tõmbetuult kardab, hoidku akna juurest eemale. Ta ei kannata tõmbetuult. Toataimed ei talu tõmbetuult. Koridoris vuhiseb tõmbetuul. Lagunevas majas undab tõmbetuul. Kardin lehvib tõmbetuule käes. Ümber nurga keerates sattusime tõmbetuule kätte. Orus puhuvad aasta ringi tõmbetuuled. Hääl on ära, sain vist tõmbetuult. | piltl. Ajaloo tõmbetuultes laiali pillutatud rahvas. Sattusin poliitiliste tõmbetuulte keerisesse.

tõmbuma ‹37›

1. tahapoole liikuma (astuma, nihkuma vms.), eemalduma, taanduma vms.; kuskile eralduma. Tõmbusin aknast eemale. Lapsed on vaikselt nurka, teiste selja taha tõmbunud. Tõmbub teise tuppa puhkama. Isa tõmbus oma kabinetti töötama. Laps tõmbus põõsa varju (peitu). Nädalavahetuseks tõmbuvad kõik oma nelja seina vahele. Karu tõmbus kartlikult tagumisse puurinurka. Tigu tõmbus oma karpi. *Aga teised valivad eraldumise, tõmbuvad kuskile maakolkasse või mägedesse või kloostritesse. Ü. Mattheus. || piltl endasse sulguma, iseloomult, käitumiselt kinniseks muutuma (hrl. koos enesekohase asesõnaga). Mees muutus süngeks ja tõmbus endasse. Mure sundis teda endasse tõmbuma. Võõrdus teistest ja tõmbus iseendasse. Koolipõlves oli ta arglik ja enesesse tõmbunud. Tüdruk jäi vaikseks ja tõmbus oma kesta.
2. (magnetismi vm. külgetõmbejõu mõjul toimuva liikumise kohta). Kõik kehad maailmas tõmbuvad üksteise poole. Kuu tõmbub Maa poole. Samanimelised laengud tõmbuvad (omavahel), erinimelised tõukuvad.
3. (märgib asendi v. seisundi, olukorra muutumist); kiskuma. a. (näoilme, keha v. selle osadega toimuvate muutuste kohta). Nägu tõmbus naerule, muigele, irvele, mossi, nutuseks, virilaks. Huuled tõmbusid põlglikult prunti. Laps tõmbus näost tulipunaseks. Naise nägu tõmbus pilve. Koosolijad tõmbusid tõsiseks, morniks, süngeks. Silmad tõmbuvad ereda valguse käes kissi. Pilk tõmbus uduseks. Silmad on niiskeks, märjaks tõmbunud. Isa kulm tõmbus kipra, kortsu. Ta on vanadusest kühmu, küüru, kööku, köötsi tõmbunud. Mees tõmbus külmast kössi. Selg, turi on vimma tõmbunud. Vasak jalg tõmbub krampi. Vanainimese sõrmed hakkavad konksu, kõverasse tõmbuma. Solvumise peale tõmbusid tal käed rusikasse. Lihased tõmbusid pingule. Näonahk on kortsu, krimpsu tõmbunud. Juuksed on hakanud halliks tõmbuma. Käed tõmbusid külmast siniseks. Surnu on kangeks tõmbunud. Otsaesine, pealagi, selg tõmbus higiseks. Sõdur tõmbus valveseisangusse. Haige tõmbus valust kõverasse. Siil tõmbus kerra. Kännul lamab rõngasse tõmbunud rästik. Kass tõmbub küüru. Hobuse kõrvad tõmbusid ligi pead. *Ainult korraks tundus tal kurk nagu umbe tõmbuvat ja ta pidi mitu korda kuivalt köhatama .. M. Raud. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste kohta). Märjad lauad tõmbusid kuivamisel kaardu. Kasetoht tõmbus põledes krussi. Filmiriba tõmbub rulli. Aknad, prilliklaasid tõmbusid uduseks. Puhus hea tuul ja puri tõmbus pingule. Verivorstid on mõnusasti krõbedaks tõmbunud. Niiskeks tõmbunud sool, suhkur. Tammepakud tõmbuvad vees seistes täiesti mustaks. Kollakaks tõmbunud paber. Roheliseks tõmbunud vasknõud. Ühe nädalaga on õuemuru roheliseks tõmbunud. Pihlakad tõmbuvad punaseks. Varjud tõmbuvad tumedamaks. Põhjataevas tõmbub heledaks, selgeks. Taevas on pilve tõmbunud. Ilm tõmbub jahedaks, järjest külmemaks, vihmale, kuivale. Pikkamisi tõmbub päev õhtule. Tuul tõmbus kagusse. Ring tõmbus põgeniku ümber koomale. *Veri hüübis samas, tõmbudes mustaks koorikuks .. L. Merzin. | ‹impers.› Juba hakkab õhtusse tõmbuma. Akna taga tõmbus hämaraks. Iga minutiga tõmbub pimedamaks. Õhtul tõmbus veidi jahedamaks.

täis|tuli
‹hrl. pl.›
1. kaugtuli. Auto sõitis täistuledega. Täistulesid sisse lülitama.
2. ‹inessiivis› (tähistab olukorda, kus kõik tuled põlevad). Täistuledes loss. Vastasmaja aknad on pidulikult täistuledes.

tänava|poolne
Maja tänavapoolne sissekäik. Tänavapoolsed aknad, toad.

udu|vesi
kondenseerunud auru kord mingil pinnal. Aknad olid uduvees.

vaatama ‹vaadata 48›

1. oma silmi, pilku millelegi v. kellelegi suunama; silmadega jälgima. Tal on aega vähe, aina vaatab kella. Vaatas umbusklikult rahatähti, talle ulatatud kirja. Vaatab oma haiget sõrme. Eided vaatasid mullikat. Vaatab ostetavat kappi lähemalt ja kaugemalt. Ain vaatas salamisi oma kaaslast. Oleksin seda kena tütarlast ikka vaadanud ja vaadanud. Vaatas mulle teraselt näkku, otse silmi. Ei mina julge talle silma vaadata. Naine vaatas küsivalt mehe(le) otsa. Jõllitas mulle otsa vaadata. Ta ei julge mulle otsagi vaadata, häbeneb. Vaatas peaaegu ähvardavalt vastasseisja peale. Vaatas aeg-ajalt minu poole. Vaatas mind kummalise pilguga. Arst vaatas mind üle prillide. Taat vaatas võõrast altkulmu 'ebasõbralikult v. umbusklikult'. Poiss vaatab kortsus kulmul enda ette. Vaatas korraks kõrvale, teisele poole. Vaatasin uurides ümberringi, aga kedagi ei olnud näha. Mineja vaatas mitu korda vilksamisi üle õla. Vaadake, mehed, mis imelik asi sealt paistab! Vaatan ja vaatan, aga ei tunne tulijat. Ülalt tornist vaadates oli kogu ümbrus selgesti näha. Päike on nii hele, et lausa valus vaadata. Mehe silmad vaatavad, üks silm vaatab veidi kõõrdi. | piltl. Sul peab olema julgust endasse vaadata. Rindel tuli korduvalt surmale silma vaadata 'surmaohus olla'. Olukorrale tuleb kainelt silma vaadata. Me peame tõele näkku vaatama. Tal oli alati julgust raskustele näkku vaadata. On vaja julgemalt tulevikku vaadata 'tulevikku silmas pidada'. Vaata ette, vaata taha, muidu jääd sa ajast maha. || kestvamalt midagi silmadega jälgima. Kui aega jääb, tahaksin veidi teie linna vaadata. Vaatasime filmi, televiisorit, ooperit. Külalised vaatavad pildialbumit. Vaatasin näitusel suurte meistrite kuulsaid maale. Tiidul oleks nende pool palju vaadata. Vaatab teleskoobiga tähti. Kas sa oled vahel pilvi vaadanud? Seisatus ja jäi poiste pallimängu vaatama. Perenaine vaatab, kuidas kari koju tuleb. Istus jõe ääres ja vaatas voolavasse vette. Vaatan, mis sul siin müüa on. Lausa vastik vaadata tema tembutamisi. Mine ja vaata, mis seal toimub. Peab vaatama, et kõik läheks hästi. Vaata ümbritsevat elu ja jälgi ka ennast! Lust vaadata, kuidas töö edeneb. Ma olin ajalehti vaadanud 'lugenud' ja teadsin maailmasündmusi. Sa ikka vaata raamatutesse ka vahel 'loe v. õpi'. *Vaatasid [akna juures] oma vaatamised, ning tulid raasikese aja pärast tagasi. A. Vanapa. || tähele panema, kellelegi v. millelegi tähelepanu pöörama, märkama, nägema. Kes enam vaatab neljakümneaastast naist! Ei tema Mallest hooli, vaatab nooremaid. Ta on truu oma naisele, teisi naisi ei vaata. Tasub vaadata, mis ta nüüd ette võtab. Varssa vaadatakse märast, tütart tunnistatakse emast. *Koer vaatas, et temaga enam ei tegelda, ja tujutsemisel oligi lühike ning järsk lõpp. S. Truu. || uurima, uurides tutvuma, selgust võtma vms. Tulen ja vaatan, kuidas te seal elate. Tuleb minna kohapeale vaatama, kas neil juttudel on tõepõhja. Vaja vaadata, kas poiss on kodus. Vaata õige, mis ta tahab! Mis siin vaadata, asi niigi selge! Hakkad asja lähemalt vaatama, selgub, et puha pettus. Vaatad ja vaatad küll, aga aru ei saa. Ma otsekohe vaatan, mis neile abilistele tööks anda. Eks vaata 'otsusta' ise, mis nüüd ette võtta. *Oodati lund ja marti, vahiti madalal taevavõlvil voogavaid halle pilvi, uuriti lepaurbi, vaadati seapõrna, jälgiti linnuteed .. R. Sirge.
2. piltl (millegi elutu v. abstraktse kohta:) otsekui vaatama (1. täh.) Päike vaatas läbi pilvede, juba madalalt üle puude latvade. Tähed ja kuu vaatasid alla maa peale. Mäel asuv katedraal vaatab üle kogu linna. Pilkasest pimedusest vaatavad akende tulesilmad. Seintelt vaatavad esivanemate portreed. Üle plangu vaatavad raagus puud. Hooned on viletsas olukorras: igalt poolt vaatab abitus ja armetus. || millegi poole suunatud olema. Maja aknad vaatavad läände. Suvila vaatas akendega merele. Korteri aknad vaatavad kahjuks tagahoovi. Kahuritorud vaatavad merele. Mehel oli ülespoole vaatav ninaots. *.. nägin, et laeva nina vaatas maakaare poole. Tähendab, tuul oli edasiminekuks aitaja. H. Sergo.
3. kedagi külastama, kellegi juures käima. Läks haiglasse ema vaatama. Naabrid tulid haiget vaatama. Lähen linnas korraks ka Erikat vaatama. Mine teda tingimata vaatama, tal oleks sellest hea meel. Käisin Tartus sugulasi, koolivenda vaatamas. Onu ei ole enam kaua meid vaatamas käinud. Miks sa meid sagedamini vaatamas ei käi?
4. kellegi järele valvama v. millegi eest hoolt kandma. Vaata niikaua lapse järele, kuni ma poes käin! Karjased vaatasid karjamaal, niidul lehmade järele. Käis aeg-ajalt ristikuädalal loomi vaatamas. Tuleb vaadata, et loomad ei läheks paha peale. *Au ajate teie taga, aga selle järele ei vaata sugugi, kuidas teie maja asjad ja värgid peavad korras seisma. J. Kunder. || kontrollima, üle vaatama. Käib hommikuti lahesopis mõrdu vaatamas 'kas neis kalu on'. Mine vaata, kas külalistele määratud toad on korras! Kes siin vaatab remondi järele? 'jälgib selle kulgu'. *Ma pärast vaatan niidumasinat, homme siis saab aega viitmata kohe põllu peale. V. Ilus.
5. otsima, leidma, hankima. Ma vaatan sulle veel paar meest appi. Tuli hakata uut sulast vaatama. Vaadake mulle homseks mõni asendaja! Eltsule lubati tubli kavaler vaadata. Tuleb hakata tulusamat tööd, uut töökohta vaatama. See korter on vilets, peab vaatama uue. Kavatseb alevis äri avada, juba ruumidki valmis vaadatud. Vaata neile toidupoolist lauale, midagi hamba alla 'süüa'. Hakkas külalisele süüa vaatama. Lapsed, vaadake külalisele istet! Astus tuppa ja vaatas vaba tooli järele. Vaata endale õhtuks midagi kenamat selga! Akna ette peab puhtad kardinad vaatama. *.. tarvis on [linnast] vaadata vikateid lähenevaks heinaajaks, hangusid sõnnikuveoks, adrasahka kesakünniks. O. Luts.
6. (millegi tulevikus toimuvaga ühenduses:) aru pidama, järele kuulama, kaaluma, otsustama; selgust saama. Täna ma ei saa kuidagi, vaatame esmaspäeval. Vaatame seda majamüügi asja tuleval nädalal. Kuulame järele, vaatame, mis teha annab. Ostuga pole kiiret, eks jõuab veel vaadata, kui tagasi tulen. Praegu pole aega, eks suve poole vaata! Eks vaatame, mida ema selle kohta ütleb. Mis mina, eks nad vaadaku ise, kuidas oma töödega jõuavad. Ma veel vaatan, kellele oma tütre annan! Eks vaatame, kelle närvid enne üles ütlevad! Küll ma vaatan, kui kaua sa vastu tõrgud! (ähvardus). *Küllap sa saad elus endale palju sõpru, eks siis vaatad, kas see on hea või halb. A. Valton.
7. mingist seisukohast, vaatepunktist lähtuma, seda silmas pidama. Sellest seisukohast, aspektist vaadates on talurahva nõudmised õigustatud. Mina vaatan sellele asjale mõnel määral teisiti. Ajalehte välja andes ei vaadanud ta kulude peale. Olen seesugusele olukorrale alati nagu ideaalile vaadanud. Vaatame nüüd asju läbi faktide prisma. Autor vaatab sündmusi läbi peategelase silmade. *Nii et ilmale ei maksa suurt vaadata. Kevadine ilm on muutlik. Tuleb minna. R. Sirge.
8. kellessegi v. millessegi teat. viisil suhtuma. a. (halvakspanevalt v. umbusklikult, mitte heatahtlikult). Laevamehed vaatasid tolliametnikele üldiselt viltu. Parem seltskond vaatas temale viltu. Kohalik rahvas vaatab sellisele ebaausale äritsemisele viltu. Igale uustulnukale vaadati maakohas esialgu pisut kõõrdi. Vaatab seltskonna peale üle õla 'üleolevalt'. Hea pilguga niisugustele tegudele ei vaadata. *Kuid voliniku ettepanek oli liiga julge. Vana korra esindajad vaatasid sellele kõõrdi .. A. Tungal (tlk). b. (üldisemalt hrl. positiivselt, eriti võrdlustes). Edasine oleneb sellest, kuidas ülemus asja peale vaatab. Kui niimoodi vaatab elu peale vana inimene, siis on see arusaadav. Teda vaadati kui imelast. Ma pole iial vaadanud temale kui omasugusele. Ta vaatab minia kui oma tütre peale. Meid vaadati nagu vallutajaid. *Vaatasin jooksupoisi ametile nagu hädavajalikule vaheastmele oma elu tõusutrepis. P. Krusten.
9. ‹hrl. imperatiivi 2. pöördes adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek kasut. nõrgenenud tähenduses. a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides, kinnitades (tihti lause algul ka pöördumisena). Nojah, vaadake, nüüd on selline lugu. Vaadake, minu nõu siin üksi ei aita. Vaadake, armas proua, mul ei ole praegu võimalik üüri maksta. Vaata, poiss, sa pead paremini õppima! Vaata, seda ma sulle ei soovita. Vaata siis, mis kõik võib juhtuda. Vaata, seepärast ma sinu juurde tulingi. Vaata, nii ma olen seda asja mõelnud. No vaata, siis on ju kõik hästi! Minul poleks sellest sooja ega külma, aga vaata, perenaine käsib! *Kui praegu otse küsiks, küllap ta, vaata, vastakski: nii jah on, aga ise tean, mis teen! E. Rannet. b. imestust, üllatust väljendades. Vaata aga vaata, kui suur poiss juba! Vaata-vaata, isegi mõlemale jätkub! Eks vaata, kui terane laps! Vaata ikka, kui nutikas! Vaata kavalpead, mis välja mõtles! Vaata hullu, mis tembuga hakkama sai! Vaata imet, see ju päris siid kohe! Vaata sindreid, ma ei uskunudki! Vaata kus tükk – unustasin! No vaadake, kuhu sattusime! „Vaata sunnikut!” imestati. *Või targematel meestel on kõigil oma elamine, vaataks! R. Vellend. c. halvakspanu, hoiatust, käsku vms. väljendades. Vaata maita, paganat, raibet! Vaata et sa õiget momenti maha ei maga! Vaata et sa sellest kellelegi ei kõssa! Vaata et sa minemata ei jäta! Poiss, vaata et sa kella seitsmeks tagasi oled! Vaadake te mul, sänikaelad, et te jälle pahandust ei tee! Vaadake, et te laua ära koristate! Vaata, kui annan sulle veel naha peale!
10. ‹koos sidesõnaga et moodustab adverbilaadse ühendi› vaat et, peaaegu, äärepealt. Teda tunneb väikses linnas vaata et igaüks. See maja on vaata et sajandivanune. Sadas vaata et õhtuni välja. Teda peetakse peres vaata et muidusööjaks. Maret on Jaanist vaata et pikemgi. Lähima järveni tuleb vaata et päevateekond. Tuul puhus lahesopi vaata et kuivaks. Sügis kisub vaata et juba talve poole. Ta on nii hirmus kõhn, vaata et tuul lükkab pikali.

valge ‹1›

1. ‹adj› lume, piima vms. värvi; hele. Valge värv, värvus. Valge kasetoht, kriit, paber. Lumi oli silmipimestavalt valge. Puudel oli valge härmatis. Aknad, lagi on värvitud valgeks. Valgeks lubjatud ahi. Suhkur on valge. Valge savi, räniliiv. Valge riie, riietus. Seljas oli valge ülikond, mantel, kittel. Pruut oli valges kleidis ja looris. Käes valged kindad, jalas valged kingad. Naiste valged pearätid, pitstanud. Valge kraega tume kleit. Osa pesu oli valge, osa kirju. Laual on valge lina. Valge lipp (allaandmise, relvarahu märgiks, ka motovõistlustel stardi märguandeks). Valge lõng, niit. Valge tikand 'valge lõngaga valgele riidele tikitud kaunistus'. Lammaste vill on valge ja pehme. Valges nahkköites raamat. Valged ja mustad malendid. Valge hobune, kass, kana, luik. Kaskede valged tüved. Valged ülased, roosid. Valgete täppidega punane kärbseseen. Valge habemega jõuluvana. Poisil on heledad, peaaegu valged juuksed. Aastatega on vanaisa pea 'juuksed' muutunud üleni valgeks. Naisel on valge klaar nägu. Taevas uitavad suviselt valged pilved. Merel on kõrged valged lained. Kihutavate hobuste küljed olid valges vahus. Keereldes tõusis õhku valge suitsusammas. Jõe kohal on paks valge udu. Ta kahvatas, ta huuled muutusid veretult valgeks. Sa oled ju näost päris valge (näit. kohkumisest). Valge leib 'nisuleib'. Valge kohv 'kohv piima v. koorega'. Valge viin 'tavaline värvusetu maitsestamata viin'. Valge vein 'hele lahja viinamarjavein'. Valge liha 'valkjas liha, näit. linnu- v. vasikaliha'. Valge vorst 'vereta tanguvorst'. Valge pipar 'piprapuu kooritud marjadest saadud maitseaine'. Valge vares zool albinootiline vares. Valge pimedus 'polaaraladel (eriti Antarktikas) optiline atmosfäärinähtus, mille puhul ei ole võimalik eristada ümbrusest mitte midagi'. Valge kääbus astr oma evolutsiooni lõppjärgus olev tuumaenergiata, aeglaselt jahtuv suure tihedusega kääbustäht. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta, valge pilet. Valge leht 'töövõimetusleht haige põetamiseks'. Valge süsi piltl hüdroenergia. Valge kuld piltl puuvill. Valge maagia 'keskajal maagia heade vaimude mõjutamiseks'. | piltl. *Oma kangelaste kujutamisel tunneb muinasjutt ainult musta ja valget värvi. Pooltoone ei kasutata. Ü. Tedre. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Valge mänd, nulg, mooruspuu. Hall ehk valge lepp. Valge sõstar, peakapsas, klaar(õun). Valge ristik, mesikas, kastehein, lupiin. Valge liilia, nartsiss. Valge karikakar, vesiroos, hanemalts, kukehari, tolmpea, nokkhein, iminõges, pusurohi. Valge riisikas, helvell, kobarheinik, kärbseseen. Valge laiarinnaline kalkun (kalkunitõug). Valge leghorn, plimutrok (kanatõud). Suur valge siga (seatõug). || heleda nahavärvusega (rassi tunnusena). Valge rass. Lõunameresaarte valge elanikkond. Ameerika esimesed valged asunikud. Aafrikas uudistati valgeid inimesi. Punanahad tapsid mitu valget meest. || (hrl. maapinna kohta:) lumega kaetud, lumine. Hakkas lund sadama: maa on juba valge. Valge vaip 'lumevaip' katab maad. Liugles suuskadel üle valge lagendiku. Tänavu tulevad valged jõulud. *Tal oli tunne, et valge torm [= tuisk] matab inimeste tallatud teed, majad .. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: alabaster|valge, hõbe|valge, hõbejas|valge, härma|valge, kajak|valge, koor|valge, kriit|valge, kulu|valge, lamba|valge, liilia|valge, lina|valge, lubi|valge, luik|valge, lõuend|valge, marmor|valge, paber|valge, piim|valge, piimjas|valge, portselan|valge, pärgament|valge, pärl|valge, suhkur|valge, tohik|valge, toht|valge, udu|valge, vaha|valge, vahtvalge; ere|valge, erk|valge, hall|valge, hallikas|valge, hele|valge, hõõguv|valge, ime|valge, kahkjas|valge, kahvatu|valge, kiiskav|valge, kollakas|valge, kreem|valge, kreemikas|valge, läikiv|valge, matt|valge, must|valge, määrdunud|valge, pimestav|valge, pleek|valge, puhas|valge, punakas|valge, rohekas|valge, roosa|valge, roosakas|valge, sinakas|valge, sinkjas|valge, särav|valge, tuhm|valge, õrnvalge; puna|valge, sinivalge.
2. ‹adj› (küllaldaselt) valgust omav; valgustatud. a. (üldiselt). Valged kevadpäevad, suveööd. Õhtu oli veel küllalt valge, polnud vaja tuld süüdata. Ööd olid kuupaistest valged. Oli ilus valge hommik. Sompus ilm hakkas valgemaks minema. Tõusis hommikul vara, kui juba hakkas natuke valgeks minema. Kui ärkasin, oli väljas juba täiesti, jumala valge. Novembris on juba päevas valget aega väga vähe. b. (ruumide v. muu konkreetse koha kohta). Suure akna tõttu on see tuba valgem kui teised. Ruumis oli väga valge, sest päike paistis sisse. Teises toas on valgem. Saal tehti vaheajaks valgeks 'selles süüdati tuled'. Vajutas lülitile ja tuba lõi valgeks. Tuba, korter oli valge: kõik tuled põlesid. Mõned vastasmaja aknad olid südaöölgi veel valged. Koputamise peale lõi üks aken valgeks. Tuledest valge tänav, tee. Muretse endale valgem 'tugevamini valgustav' lamp! Koitis: metsaalune oli peaaegu valge. Välk lõi ümbruse pimestavalt valgeks.
▷ Liitsõnad: kuu|valge, lume|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge; varavalge.
3. ‹adj› kõnek valgete poolele kuuluv v. sellega seotud, valgekaartlik; kodanlik. Valge armee. Valged ohvitserid, valge kindral. Valge terror.
4. ‹s› see, mis v. kes on valge (1. täh.). a. valge värv v. värvus. Lagi värviti valgega. Kleidiriide mustris on punast ja valget. Valgega 'valge lõngaga' tikitud pluus. Valge on tuntud kui puhtuse sümbol. b. valge riietus. Pruut oli üleni valges. Kes on see daam valges? Tütarlaps riietus valgesse. c. valge loom (eriti hobune). Rakendas vana valge vankri ette. Valge saani ees tegi head sõitu. *Teised kaks [muna] on nõrga koorega – vigase valge omad. M. Traat. d. heleda nahavärvusega inimene (rassina). Lõuna-Aafrika valged. Sadamakail tunglesid valged ja mustad. Suhted valgete ja indiaanlaste vahel olid pidevalt halvad. Kaevandustes on värvilise palk väiksem sama tööd tegeva valge omast. e. valge viin. Vabariigi valge (Eestis toodetud valge viina kohta). Võttis paar pitsi Viru valget. Vana valge ikka meeste jook. Pudel, klaas, sada grammi valget. Kas soovid konjakit või valget? Valas teeklaasi valget täis. f. valge malend, ka nendega mängiv maletaja. Selle partii mängis ta valgetega. Valge jäi ajahätta. Katkestusseisus on valgel enamettur. g. silmavalge. *Körberi silmad suurenesid, valged sähvatasid. E. Särgava. h. munavalge. Koksis munad katki – kollane ühte, valge teise tassi. i. van (hõberaha kohta). *.. palju see aega võtab, et sa tohtrihärra laeva kajutisse viid ja sääl talle paar „valget” pihku pistad. O. Kallas.
▷ Liitsõnad: näpu|valge, riigivalge; plii|valge, tina|valge, titaan|valge, tsinkvalge.
5. ‹s› (päeva)valgus. Suur valge väljas. Oli juba suur valge, kui teele mindi. Ärkasin hommikul suure valgega. Tõusti hommikul esimese valgega. Lahkus hommikul valge hakul kodunt. Magas hommikuse valgeni välja. Suvel töötati maal valgest valgeni 'kogu päevavalguse aja'. Praegu enam hästi ei näe, jätkan homme valgega, valges. Laagrisse tuleb jääda valges. Ema alustas laudatalitusi vara enne valget. Kustuta tuli ära, ma ei jää valges magama. Tule siia valgesse, valge kätte! Rada oli kuupaiste valgel hästi nähtav. Tubaseid töid tehti petrooleumilambi, elektritule, küünalde valgel. Vaatas pudelit, riidetükki vastu valget. *Kukelaulu ajal rakendati hobused ja valge varul jõuti metsa. J. Mändmets. *Ju näeb, kust kurust ta ennast valgele [= nähtavale] veab. R. Kõvamees. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas – Ants ei taha! *Kus mul kah peigmees! .. Või mina peaksin sinule tulema, säh sul valge väljas! O. Samma (tlk).
▷ Liitsõnad: ao|valge, eha|valge, hommiku|valge, koi|valge, koidu|valge, päevavalge; kuu|valge, küünla|valge, lambi|valge, laterna|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge.
6. ‹s› kõnek parempoolsete, kodanlike vaadetega isik, ka valgekaarti kuulunud isik; ant. punane. Punaste ja valgete vaheline sõda. Valgete väeosad, jõugud. Võttis kodusõjast, Eesti Vabadussõjast osa valgete poolel. Langes punakaartlasena lõunarindel valgete vastu võideldes. *Valged püüdsid punaseid vene üliõpilasi Tähtvere mäe seltsimajast ... L. Kibuvits.

valge|raamiline
valgete raamidega. Valgeraamilised aknad.

valgustama ‹37›

1. valgust andma, valgust levitama; valgeks (2. täh.) muutma. Päike valgustab ja soojendab meid. Täiskuu valgustas heledalt ümbrust. Hele välk valgustas hetkeks pilvi. Lamp valgustab hästi. Pimedat tänavat valgustasid vaid üksikud laternad. Küünal, väike pirn laes valgustas ruumi vaevaliselt. Lõke valgustas vaid mõne sammu kaugusele. Raketid, helgiheitjad valgustasid taevast. Väike aken ei suutnud ruumi küllaldaselt valgustada. Ruum oli halvasti valgustatud 'valgustus selles oli halb'. Peosaal oli heledasti valgustatud. Park oli ainult kohati valgustatud. Eemalt paistis tuledest valgustatud linn. Maja kõik aknad olid valgustatud 'sees põlevatest tuledest valged'. Eeskoda oli valgustamata 'selles ei põlenud tuld'. Kuu valgustatud 'Päikesest valgustatud' pool. || kusagil millegagi valgust tekitama, millelegi v. kellelegi valgust suunama. Tänavaid valgustati esialgu petrooleumi- või gaasilampidega. Rindelõiku hakati rakettidega valgustama. Merd valgustati prožektoriga. Valgustab taskulambiga lävel seisvat võõrast, maapinda jalge ees. Valgustas endale pimedates ruumides küünlaga teed. Mees valgustas tikutulega kella. See teooria on tuletorniks, mis valgustab meile teed. || piltl kirgastama, elustama. Särav naeratus valgustab neiu nägu. Rõõmus ootus, sügav rahuldustunne valgustas nägu. *Karedamadki näod olid hellad, süngemadki pilgud [jõuluööl kirikus] pehmed ja valgustatud. A. Viirlaid.
2. piltl millelegi valgust heitma, selgitavalt käsitlema, selgitama. Igaüks valgustas asja oma vaatenurgast. Kõiki üksikasju tuleb erapooletult valgustada. Ajalehes, selles raamatus valgustatakse 1940. aasta sündmusi võrdlemisi objektiivselt. Valitsusjuht valgustas oma kõnes üksikasjalikult sisepoliitilist olukorda. Ajakirjanduses on seda küsimust, probleemi küllalt põhjalikult valgustatud. Seltsi sünnilugu ja algusaegu on tänini vähe valgustatud. Kirjanik valgustab oma tegelasi kord ühest, kord teisest küljest. Käesolev raamat valgustab lähemalt filosoofia põhiküsimusi. Kroonikad, muuseumi eksponaadid valgustavad ajalugu, rahva elu. *Üks luges ühe, teine teise paiga [piiblist] ette ja valgustas ning kaunistas seda enda arvamistega. E. Vilde.
3. piltl õpetama, harima, suunama; kellelegi millegi kohta selgitavat teavet andma. Lektorid püüdsid oma loengutega rahvast valgustada. Rahvamasse, inimesi tuleb poliitiliselt valgustada. Noorsugu tuleb selles küsimuses valgustada. Meister valgustas noortöölisi pidevalt praktilise töö käigus. Küsisin mõnda asja Kaarli käest, tema siis valgustaski mind. Hakkas mind kohe värskete uudistega valgustama. Pean sind meie naabrite suhtes veidi valgustama. Kes teid juba jõudis valgustada, et ma ära sõidan? *Palvetajad palusid, et jumal inimesi valgustada võtaks, neid tõe teele juhataks .. A. H. Tammsaare. || valgustatud haritud, avara silmaringiga. Ta on eesrindlik ja valgustatud inimene. Kooliõpetaja oli omal ajal selle maanurga ainus valgustatud pea. Valgustatud absolutism aj absolutismi valgustusajastu ideedest mõjutatud erivorm 18. saj. mõnes Euroopa riigis.
4. hrv valge(ma)ks (1. täh.) tegema. *.. aga silgu asemel soolakalad oma jõest ja lassi sees jahurokk, vähese hapupiimaga valgustatud. E. Särgava.

valgustuma ‹37›
valgeks (2. täh.) minema. Taevas valgustus välgust. *Via Alessandrina poodides aknad valgustusid .. A. Kurfeldt (tlk). *Tuletikk süüdati ja näod valgustusid kollakast kumast. A. Lemberg (tlk). | piltl. Naeratuse mõjul ta sisemiselt otsekui valgustub.

vali ‹valju 32 või van -da 2› ‹adj›

1. (hääle, heli kohta:) hästi, kaugele kostev, kõva. Jaanil on hästi vali hääl. Räägib, naerab, nutab valju häälega. Üldisest jutusuminast kostis välja mõni valjem hääl. Kostis kellegi vali ja vihane hüüe. Vali kisendus, karjatus, hõiskamine, laulmine. Tülitsejate vali kisa, kära. Kõrvaltoas läks jutuajamine, rääkimine, kõnekõmin juba päris valjuks. Teda äratas koerte vali haukumine. Haraka vali kädistus. Kahurilask, püssipauk oli nii vali, et aknad tärisesid. Käis vali raksatus, piksekärgatus. Vali mootorimürin, roomikute lõgin. Miski ese kukkus valju kolksatusega maha. Kostis vali koputus, kloppimine uksele. Muusika oli ülearu vali. Naine keeras raadio valjemaks. Kõrvu hakkas kärestiku vali kohin. Järvelt kostis vali sulpsatus. *Etteheidete ränkusega võrreldes oli Modimbo toon üsna rahulik, mitte eriti vali ega eriti tasane. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: poolvali.
2. (ilmastikuga ühenduses:) kõva, kange, käre, äge. Puhub vali tuul. Tuul on võrdlemisi, kaunis, väga vali. Tuul muutub valjuks, läheb järjest valjemaks. Mässavad valjud sügistormid. Mitu päeva on olnud vali pakane. Öösel oli külm äkki valjuks läinud. Vali vihmasagar täristas vastu akent. Väljas valitses vali talv. *Varsti olid lainete luuvalged kihvad vahul ja vali ilm sundis suurpurje alla laskma. H. Sergo.
3. karm, range, vähimagi leebuseta. a. (inimese kohta). Südametu ja vali inimene. Lapsed kasvasid üles valjude vanemate käe all. Vali, kuid õiglane peremees. Vali lossihärra, kohtumõistja ei tundnud mingit halastust. Uus ülemus oli eelmisest veelgi valjem. Isa olnud laste vastu väga vali. Sa olid temaga, tema vastu, temale liiga vali. Koolmeister oli nõudlik ja vali. Raske elu on isa valjuks teinud. Loomu poolest oli ta vali ja kange. Valju südamega inimene. Valju näoga vangivaht. Mehe vali näoilme ei tõotanud midagi head. Silmavaade, pilk vali nagu kohtumõistjal. Perenaine oli valju käega: väikseimagi eksimuse eest lõi vaeslast. *Siis lõpuks .. vaatab koolipreili validal pilgul üles, nii validal, nagu ei kunagi enne tema vastu .. A. Haava. b. (abstraktsemalt). Valjud seadused, eeskirjad. Meest ootab vali karistus, nuhtlus. Süüdlastele langetatud kohtuotsus oli vali. Poistele tehti, anti vali noomitus. Isa valju käsu, keelu vastu ei tohtinud eksida. Kord sõjaväes, vangimajas muutus järjest valjemaks. Koolis valitses vali distsipliin. Piiripunktis oli vali kontroll. Tööd tuli teha järelevaatajate valju sunni all. Sugukonna valjud tavad, kombed. Vali kriitika. *.. võetakse ta sügisel sõjaväkke, ning seal juba jätkub temasugustele vett, vilet ning valjemaid sõnu. J. Tuulik. || raske, ränk. Vali saatus, elu. *Vali on harida põuasta sööti, / vali on kiskuda kütiste vööti,– / valjem vaimupõld harida. Juh. Liiv.
4. tugeva mõjuga, kange, kõva, äge. Nende valmistatud õlu oli vali: lausa murdis mehi maha. Pärast rasket rännakut oli meestel nälg vali. Kurtis valju kõhuvalu. *Ainult Muska oli pidanud Valtule alla vanduma, sest sel oli hirmus terav ja vali hammas. A. H. Tammsaare. *.. ning odekolonnilehk, mis temast [= magajast] välja käis, oli valjem kui majaotsas laiutavalt õitseva leedripuu lõhn. J. Tuulik.
5. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kange, kõva. Vali põllumees, tööinimene. Andres on iga töö peale vali. Tubli ja vali naine tegi peagi maja korda. || ‹hrl. ma-infinitiiviga› oma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Juss oli koolis vali õppima. Küll see tüdruk oli aga vali ära kaebama. Koerad olid valjud haukuma. || käigult, jooksult kiire, nobe, väle. Jänes on väga vali jooksma. *„Edasi, nõõ!” Ja nagu nool lendas vali hobune libedat teed mööda edasi, teisi kaugele maha jättes. E. Aspe.

vangla ‹1› ‹s›
vabaduskaotusega karistatute ja eelvangistuses viibijate kinnipidamisasutus. Kinnine, range režiimiga vangla. Tartu vangla. Vangla trellitatud aknad. Pandi, saadeti vanglasse. On, viibib, istub vanglas. Vabastati vanglast. Vabanes vanglast amnestia põhjal, kautsjoni vastu. Sai vanglast põgenema. || piltl (koha kohta, kust ei saa lahkuda). Pikapeale sai haigla taadile vanglaks. Rahvaste vangla (Tsaari-Venemaa kohta).
▷ Liitsõnad: ava|vangla, eeluurimis|vangla, kesk|vangla, maakonna|vangla, naiste|vangla, noorte|vangla, tapi|vangla, võlavangla.

vasak|poolne
ant. parempoolne
1. vasakul pool v. küljel asuv v. toimuv. Tee vasakpoolne äär. Bussi vasakpoolsed aknad hoiti kinni. Mu vasakpoolne lauanaaber. Vasakpoolne liiklus. Kindlusele läheneti vasakpoolsest küljest.
2. poliitiliselt sotsialistlike vaadete poole kalduv, pahempoolne. Vasakpoolne partei, poliitikategelane, ajaleht. Vasakpoolsed vaated. | ‹substantiivselt›. Vasakpoolsed ja tsentristid. Vasakpoolsete partei.

vaskne ‹-se 2› ‹adj›

1. vasest tehtud, vaske sisaldav v. vasekihiga kaetud, vask-. Vaskne pada, kohvikann, teemasin, kardinapuu, pannal, käepide. Vasksetes küünlajalgades põlesid küünlad. Vaskne nimesilt uksel. Tikand sädeles vasksetest litritest. Mundrikuuel kiiskavad vasksed nööbid. Vasksed pasunad hiilgavad. Vasksed sendid, mündid. *.. kõristasid nende hobused vaskseid valjaid ja kaapisid rahutult maad. E. Kippel.
2. värvilt, läikelt vaske meenutav, punakuldne, punakuldse helgiga. Juuste vaskne helk. Vaskse jumega suvitajad. Päike on näo vaskseks põletanud. Tule vaskne kuma. *.. loojaminev päike muutis väikese maja aknad vaskseiks. R. Põder.
3. (vaskpuhkpilli v. vaskkella heli, ka seda meenutava kumeda, kõlava heli kohta). Vaskne pillihääl. Puhkpillide vaskne kõla. Kostis vedurivile vaskne hääl.

vastu
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi v. millegi ette; (tänava v. tee suhtes) otse teisele poole; vastas (I. 1. täh.) Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet. Sulastemaja vastu seisab viinaköök.
2. millegagi v. kellegagi vahetusse kokkupuutesse, millelegi v. kellelegi toetuvaks v. nõjatuvaks; vastas (I. 2. täh.) Nõjatub aia vastu. Noored suruvad end teineteise vastu. Toetab pea poisi õla vastu. Surus raamatu rinna vastu. Särk on tihedalt ihu vastu. Seisti külg külje vastu. Istusid selg selja vastu. || löögiga, põrkega millegi pihta. Labidas kolksatab kivi vastu. Lind lendas akna vastu. Koputas piibu tubakakarbi vastu tühjaks. Lööb rusikaga ukse vastu. Mille vastu sa end ära lõid? || pühkides millegi külge, sisse. Pühkis käed kuue vastu puhtaks. Pühib käed põlle vastu kuivaks.
3. osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi vastu. Läks sadamasse laeva vastu.
4. väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi v. millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu. Hääletas otsuse vastu. Rahvas oli selle korralduse vastu. Vanemad olid poja abielu vastu. Mis neil küll meie vastu on? Mul ei ole töö vastu midagi. Kohalikud seisid suurehituse vastu. Saatus oli ta vastu. Surma vastu ei saa. Artikkel jahipidamise vastu. Rünnak juutide vastu. Sõda kõikide vastu. Võideldi salakaubitsejate vastu. Võitlus kiusatuse vastu. Tunnistas kohtus oma isa vastu. Astus valitsuse vastu. Kellegi vastu relva tõstma. Rahvast kellegi vastu üles kihutama. See jutt on igasuguse loogika vastu (ebaloogilise jutu kohta).
5. osutab, kellega v. millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele v. millele see on suunatud, kelle v. mille suhtes miski toimub v. ilmneb. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Ükskõiksus kiriku vastu. Nõudlikkus enese vastu. Nõrkus viina vastu. Huvi keemia vastu. Lahke meel kõigi vastu. Tänutunne Jumala vastu. Teeb seda poolehoiust kaaslaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks. Kuidas uus hoidja lapse vastu ka on? Olge armulised vaeste patuste vastu. Oli kõigi vastu viisakas. Eksis kodukorra vastu. Kindlustas oma vara tulekahju, varaste vastu.
6. vältimaks v. eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Kasutab vistrike vastu salvi. Selle haiguse vastu rohtu ei ole. Vahend koide vastu. Kaitses mind vägivalla vastu.
7. osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Valmistab end tulevaste näguripäevade vastu. Orav valmistab talve vastu. Valmistutakse pulmade vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi. Matka vastu on kõik juba korraldatud. Tüdruk hakkab end väljamineku vastu ehtima.
8. (tasu, tagatise vm. sellisega ühenduses:) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Andis kümne krooni vastu kella pandiks. Sai allkirja vastu vabaks. Kaup anti käsiraha vastu. Vangilangenu vahetati lunaraha vastu välja.
9. (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu. Kartuleid saadi kaks tonni eelmise aasta ühe tonni vastu. Vean tuhat ühe vastu kihla!
10. ‹eitusega› osutab, et keegi v. miski pole kellegagi v. millegagi võrreldav v. võrdne. Mis on kevadine tuul tuiskude vastu! Eilne töö polnud midagi tänase vastu. *Ei rukkileiva vastu pole teist vägevamat; tema see pea toitja ongi! E. Särgava. *Nõrk on see linnasuits, ei ole oma vastu. A. Mägi.
11. kasut. koos verbiga vahetama asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. Sõdurid vahetasid leiva tubaka vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nina nina vastu. Vennaksed võitlesid külg külje vastu. Võideldi mees mehe vastu. Astla vastu (takka) üles lööma. Kätt tõstma kellegi vastu. Vorst vorsti vastu.
II. ‹prep› [part]
1. (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda. Lükkab tooli vastu lauda. Vesi loksub vastu paadikülge. Laev põrkas vastu kaljusid. Toetab käega vastu uksepiita. Lapsed ootavad ema, ninad vastu aknaruutu. Kuulab, kõrv vastu maad. Istub, nõjatub seljaga vastu ahju. Kass hõõrub end vastu perenaise jalga. Käed on tihedalt vastu külgi. Lund keerutab vastu nägu. Liiv paiskus vastu silmi. Pühib käed vastu mantlit puhtaks. || (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist. Valas vastu nägu, vastu koonu. Sähvas paar laksakat vastu tagumikku. Lõi poisile vastu kätt. Sai vitsaga paar sirakat vastu sääri. Sai vastu kõrvu, vastu lõugu, vastu tatti, vastu molu. Vastu pead, vastu kukalt saama.
2. millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Keeras ketast käes vastu päeva. Seadis näo vastu tuult. Pööra kõht vastu päikest! Lipuvarras tõuseb vastu taevast. Raketid lendavad vastu taevast. Hundid ulusid, koonud vastu taevast. Vastu valget ei seleta silm tulija nägu. Vaatas röntgenipilti vastu valgust. Magamistoa aknad on vastu tänavat, vastu põhja, vastu päikest.
3. osutab (vahetult) millegi ääres v. vastas paiknemisele. Ta maja seisis otse vastu merd. Ta elab külaservas vastu metsa. Tallinn on üle lahe vastu Helsingit.
4. vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm. Vastu kevadet lõppes aidast vili. Vastu talve koliti linna. Vastu suuri pühi kraamiti kogu maja puhtaks. Vastu õhtut läks pilve. Oli juunikuu öö, üheksas vastu kümnendat. Ta on valves ööl vastu pühapäeva. Suri ööl vastu kümnendat maid.
5. millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi. Sööb vastu oma harjumust väga ruttu. Toimis vastu tavalist kommet. Vastu ootusi ja lootusi tervis halvenes. Kinnitasin seda vastu oma veendumust.
6. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Sülitab vastu taevast. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Kellelegi vastu kaela andma, tõmbama. Vastu kaela saama. Vastu muhku saama, andma. Sai valusasti vastu nina, sõrmi. Kedagi vastu seina suruma. Nina vastu lina.
III. ‹adv›
1. ‹liikumist märkivate verbide laiendina›. a. osutab, et keegi v. miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Koer tormas, kargas haukudes tulijale vastu. Laps astub võõrale vaprasti vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu. Jõuti aeglaselt edasi, sest tuul oli, puhus vastu. Inimesed liiguvad päri ja vastu. | piltl. Teater läheb vastu uuele hooajale. Läks vastu oma surmale, saatusele. b. osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. Mindi sadamasse laevale vastu. c. osutab kellegi v. millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid, tõusid päikesele vastu. d. (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Keldrist lööb kopituse lehk vastu. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. Vastu pahvab, paiskub auru. e. osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. f. (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Hoia kõvasti vastu, muidu puu kukub valesti. Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
2. väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Ta on alati kõigele vastu. Oli teise soovile vastu. Oled sa poolt või vastu? Laps tõrgub, punnib, ajab, sõdib, sipleb, puikleb vastu. Vaidleb, räägib, poriseb vastu. Tema hakkab alati õpetajale vastu. Raiub vihaselt vastu. Astus julgelt vaenlasele vastu. Seisis noorte abielule vastu. Ta töö läheb teooriatele vastu. Üks seadus käib teisele (risti) vastu. Vaenlane paneb visalt vastu. Haige rabeles vastu, tõrjus kätega vastu. Ta töötab teistele vastu. Hobune tõrgub vastu. Kiusatusele vastu panema, seisma. Ei suuda vastu seista naise pisaratele. Argumendid poolt ja vastu. Kostsid hüüded poolt ja vastu.
3. ‹ühendverbi osana› esineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Imal lõhn käib vastu. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu. Mulle lööb ta upsakus vastu.
4. ‹ühendverbi osana› esineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Tervis lööb vaevu vastu. Reisiraha Roomani vastu ei löö. Raske oli, aga pidasime vastu. Maja peab vanade surmani vastu. Villane mantel paneb hästi vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pane. Kui ei saa tööle vastu, tuleb abiline võtta.
5. (millelegi reageerides:) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu! Viimaks hõikas marjuline metsast vastu. Koer klähvis ja naabripeni haukus vastu. Tervitas viisakalt vastu. Vaenlane hakkas vastu tulistama. Ära löö vastu! Poiss kärkis ja tüdruk andis vihaselt vastu. Sai vastu kõrvu ja pani ise vastu ka. „Millal tuled?” küsiti. – Poiss vastu: „Homme.” Lapsed huikavad ja mets kajab, kaigub vastu. Tühjad tänavad kõmisesid vastu.
6. (kedagi v. midagi võrreldes:) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Seadis teise jõule vastu oma osavuse. Malemängus sa mulle vastu ei saa. Vara poolest talle vastu ei saa.
7. ‹vaatamist märkivate verbide laiendina› otsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
8. esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Päike veikles tuuleklaasilt vastu. Jõehauast kiirgas vastu avar taevas. Talveöös särab vastu valgustatud aken. Suust helkis vastu kuldhammas. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad. Oru põhjas irvitas, haigutas vastu sügav haud. Sukakannast vaatab auk vastu.
9. ‹muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osana› näit. vastu tulema, vastu võtma

vildakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. (asendi kohta:) (kergelt) viltune, vildak. Vildakas uberik, osmik. Vanad vildakad puumajad. Vildakas väravapost, puuriit. Hauakünkal seisis vildakas rist. Vildakad uksed, aknad tahavad kohendamist. Valgus langes ateljeesse vildakast klaaslaest. Loojuva päikese vildakad kiired. Vihikust vaatasid vastu vildakad tähed. Isal oli vildakas käekiri. Vildakas kehahoiak. *Mis töösse puutub, siis pole minu raiutud majanurk liinigi teiste omast vildakam. A. Mägi. || (näojoonte v. -ilme kohta:) kõver. Näol oli vildakas muie, naeratus. Püüdis varjata pisut vildakat grimassi. *.. ta nägi .. irvitusest vildakaid suid, paljastatud hambaid ja tema poole osutavaid sõrmi. E. Kippel. || (pilgu kohta:) kõõrdi(s). Viskas mulle möödudes vildaka pilgu.
2. piltl väär, ekslik, ebaõige, vildak. Vildakas arusaam, seisukoht, mõtteviis, ettekujutus. Mõneti vildakas põhimõte. Tema väites on midagi vildakat. Sellest tehti vildakaid järeldusi. Abielu oli rajatud vildakale alusele. Kõik seni õpitu tunnistati korraga vildakaks. Ilmaennustus osutus vildakaks. Joo ise palju tahad, aga ära ahvatle teist vildakale teele. *.. ja otsib mulle nähtavasti mõnd vildakamat vastust, et seda õiget mitte anda. L. Kibuvits.

sisse virutama

1. hooga kuhugi sisse lükkama. Vang virutati kongiuksest sisse.
2. löögiga, viskega purustama. Mahajäetud majal olid kõik aknad sisse virutatud.

võre ‹6› ‹s›

1. jäikadest varbadest hrl. ristamisi asetamisel saadud v. näit. traadist põimitud tõke. Jämedaist raudvarbadest, sepistatud võre. Kõrge puust võre. Kamina madal võre. Ühel pool võret olid loomad, teisel pool inimesed. Võredega imikuvoodi. Võrega ümbritsetud lamp. Tihedate võredega aknad. Pikkade teravikkudega võre takistab kasse linnupesa juurde ronimast. *All aias, väätidest läbipõimitud võre taga oligi vanaema poolt ehitada lastud välidušš. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: aia|võre, akna|võre, ehis|võre, ilu|võre, kaitse|võre, kamina|võre, külg|võre, lange|võre, metall|võre, raud|võre, rõdu|võre, sepis|võre, traat|võre, vahe|võre, vaskvõre.
2. keem geol kristallivõre
▷ Liitsõnad: ruumvõre.
3. el elektronivoogu muutev elektrood elektronlambis
▷ Liitsõnad: sulg|võre, tüür|võre, varivõre.
4. mat järjestatud hulk, milles igal elemendipaaril on ülemine ja alumine raja, struktuur

võrk ‹võrgu 21› ‹s›

1. hrl. niidist, nöörist v. traadist kootud, heegeldatud, sõlmitud v. põimitud korrapärase augustikuga kangas v. sellest valmistatud tarbeese. a. võrgulina; sellest valmistatud püünis. Tihe, hõre, suureauguline võrk. Kahesõrmeline, kolmesõrmeline võrk (vastavalt võrgusilma suurusele sõrme(de)ga mõõdetuna). Noodad, mõrrad, unnad, võrgud jt. kalapüügivahendid. Kalurid heitsid, lasksid, viisid võrgud sisse. Kogu talve olid naised võrke kudunud, paiganud. Võrgus sipleski juba paar kala. Meil püütakse kala isaisade viisil võrkudega. Talitajad kasutasid rebastele lähenemiseks erilisi kaelatange ja võrke. Hundiajamisel pandi teivaste vahele võrk üles. *.. peletas seal [= põlismetsas] koopaist uniseid karusid, püüdis neid paelte ning võrkudega kinni .. E. Kippel. b. (millegi varjamiseks, piiritlemiseks v. kaitseks kellegi eest). Daam oli kübara pähe pannud ja tiheda võrgu näo ette lasknud. Naised hoidsid oma soengut võrku pähe pannes. Aknad kaeti võrkudega, et putukad sisse ei pääseks. Krundid olid eraldatud traadist võrguga. Aianurka tõmmatud võrgu taga jalutasid kanad. Mesinikku kaitseb nõelamiste eest nägu ja õlgu kattev võrk. Marjapõõsastele tõmmati võrk peale, et neid lindude eest kaitsta. c. sport sportmängudes (näit. tennises, võrk- ja sulgpallis) väljakut poolitav nöörist tara, üle mille mängitakse palli. Lõi palli võrku, üle võrgu. Tennisist mängis võimalikult rohkem võrgus 'võrgu juures'. || kõnek võrkpall, võrkpallimäng. Tüdrukud mängivad võrku. *Meie poisid on korvis ja võrgus mõlemas üle linna koolide kõige kibedamad. S. Rannamaa. d. kõnek (muude sellisest kangatükist valmistatud esemete kohta). Naine vedeles päevad läbi võrgus 'võrkkiiges'. Lõi litri võrku 'väravasse'. Meestele tehti suvel kandmiseks trikoost võrke 'võrksärke'. Kupeesse tulnud uus sõitja upitas kõigepealt oma kohvri üles võrku. Sidus hobusele võrguga heinu ette. *Enamasti kõik kannavad käes maokaid võrke [= kandekotte] kurkide, kartulite ja kapsapeadega .. V. Luik.
▷ Liitsõnad: ahvena|võrk, heeringa|võrk, hundi|võrk, kala|võrk, kilu|võrk, latika|võrk, lõhe|võrk, mägra|võrk, räime|võrk, putuka|võrk, rebasevõrk; kale|võrk, kääni|võrk, muti|võrk, nakke|võrk, pinna|võrk, põhja|võrk, seisev|võrk, süvavee|võrk, traal|võrk, triiv|võrk, ujuvvõrk; aia|võrk, juukse|võrk, kaitse|võrk, kana|võrk, kärbse|võrk, maskeerimis|võrk, moondamis|võrk, moskiito|võrk, sääse|võrk, tara|võrk, õuevõrk; heina|võrk, hüppe|võrk, kande|võrk, kohvri|võrk, lamamis|võrk, pagasi|võrk, paki|võrk, toidu|võrk, väravavõrk; kapron|võrk, metall|võrk, nailon|võrk, niit|võrk, nöör|võrk, raud|võrk, teras|võrk, traatvõrk.
2. mõnede putukate eritatud võrguniitide põiming. Toominga lehti katsid võrgendikoide võrgud. Ämblik oli toanurka tiheda võrgu kudunud. Ämblik püüab oma saagi võrku.
▷ Liitsõnad: ämblikuvõrk.
3. piltl lõks (2. täh.), püünis. Valede, pettuste, intriigide võrku punuma. Ta oli Antsuga abiellumise mõtte pähe võtnud ja tõmbas nüüd järjest võrku koomale. Sind tahetakse kavalusega võrku meelitada, püüda, vedada. Langesin petise võrku. Sulid olid ta osavalt oma võrku mähkinud. Neiu sattus, läks elumehe meelituste võrku. Lõpuks tuli uni ja mässis ta oma võrku. *Tema eksitee viib küll vanakurja võrku ... M. Traat. *Aga kui sipled ühe [tütarlapse] võrgus, ei näe sa enam teisi. P. Viires (tlk).
▷ Liitsõnad: armu|võrk, patu|võrk, une|võrk, vaenu|võrk, võlavõrk; kurivõrk.
4. ristuvate ja lõikuvate horisontaal- ja vertikaaljoonte, omavahel ühendatud liinide v. ühenduste süsteem. Tihe veresoonte, kortsude võrk. Meridiaanid ja paralleelid moodustavad kaardil võrgu. Põlletikandeid on tehtud nii diagonaalrombilisele kui horisontaalsele võrgule. Tänavate, maanteede, tunnelite, jõgede võrk. On rajatud kuivenduskraavide, side- ja elektriliinide võrk. Hansalinnad moodustasid kaubandusliku võrgu. Tallinn oli mereteede võrgus varem eeskätt transiitsadam. Ära unusta puhkuse ajaks külmkapp võrgust välja lülitada. || info arvutivõrk; võrgustik (3. täh.); internet. Omavahel võrguks ühendatud arvutid. Interneti-laadse võrgu väljatöötamine algas 1960. aastatel. Pani, riputas pildid võrku üles. Seda raamatut saab võrgust lugeda.
▷ Liitsõnad: joonte|võrk, kaardi|võrk, koordinaatvõrk; ruut|võrk, rombvõrk; detail|võrk, drenaaži|võrk, elektri|võrk, jae|võrk, jaotus|võrk, kaabli|võrk, kanalisatsiooni|võrk, kaubandus|võrk, kontakt|võrk, kraavi|võrk, kuivendus|võrk, kõrgepinge|võrk, liiklus|võrk, liini|võrk, maandus|võrk, maantee|võrk, müügi|võrk, raadio|võrk, raudtee|võrk, ring|võrk, side|võrk, soojus|võrk, teede|võrk, telefoni|võrk, telekommunikatsiooni|võrk, toite|võrk, translatsiooni|võrk, valgustus|võrk, veevõrk; analoog|võrk, digitaal|võrk, info|võrk, kohtvõrk; inseneri|võrk, tehnovõrgud.
5. mingil maa-alal paiknevate ühte liiki asutuste, rajatiste, organisatsioonide v. kontakteeruvate isikute kompleks. Maakoolide, rahvamajade, haiglate võrk. Radarite, vaatlusjaamade võrk. Sõjaväebaaside, koonduslaagrite võrk. Looduskaitsealade võrk võiks veelgi laieneda. Eesti kattus tiheda spordiseltside võrguga. Agentide, informaatorite võrk. Üle maa kujunes välja laialdane „Sakala” levitajate ja kirjasaatjate võrk. Langesime varitsejate võrku.
▷ Liitsõnad: apteegi|võrk, asustus|võrk, haridus|võrk, jälitus|võrk, kino|võrk, kooli|võrk, levitamis|võrk, linna|võrk, spionaaži|võrk, teenindus|võrk, tervishoiu|võrk, toitlustus|võrk, transpordi|võrk, turuvõrk.