[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

askeldus ‹-e 5› ‹s›
askeldamine, talitus, (asja)toimetus. Pühade-eelne vilgas, kibe, nobe askeldus. Igapäevased askeldused ja mured. Asjatud, tühised askeldused ning ajakulu. Emal on köögis askeldust ja tegemist. Õhtul olin päevastest askeldustest päris väsinud. *Kogu järgmine päev möödus askeldustes: Eeva küpsetas ja praadis, pakkis kuivikuid .. L. Promet.
▷ Liitsõnad: argiaskeldus.

sabin ‹-a 2› ‹s›

1. (kerge) kahin, sahin. Vihma ühetooniline sabin uinutas. Võpatasime isegi linnutiibade sabinast. Mind ehmatas mingi sabin rohus, põõsastes. Põõsastest oli kuulda aeg-ajalt mingisugust sabinat. Öö läbi sadas sabinal. Viljaterad valgusid sabinal salve.
2. (kerge) vihmahoog. Tuli sabin sooja vihma. Pilveservast tulnud väike sabin ei teinud veel loogu märjaks.
▷ Liitsõnad: vihmasabin.
3. sagin, askeldamine; kiirustav tegevus. See läks mul päevases tööde ja õiendamiste sabinas sootuks meelest. *.. suures väravaeelses sabinas polnud kellelgi mahti tähele panna, kelle tõukest just pall kivide vahelt läbi vuhises. R. Janno. *Kell kuus üles, kerge sabin hantlitega, kummidega, pesunõusse jäätükkidega vesi. U. Mikelsaar.
4. kõnek pabin. *Tulija oli Riina, sabinas ja ähmi täis. „Jumal küll, mis nüüd saab!..” M. Traat. *.. või tegema selgeks, et pole ma talle mingi linnuke, kes esimese viipamise peale kohale lendab.., aga ma läksin nii sabinasse.. T. Vint.

sagin ‹-a 2› ‹s›

1. sagimine, tõtlev liikumine, askeldamine vrd sigin-sagin Inimeste sagin südalinna tänavail, jaamaperroonil. Idamaa turgude kärarikas sagin. Kauplustes on märgata pühade-eelset saginat. Inimrohkes saginas kaotasin oma tuttava silmist. Algas suur sagin: igaüks kiirustas. Vastase värava all käis hetk aega kibe sagin. Ärasõidu saginas unustati ikka midagi maha. Koolimaja õu oli täis laste saginat. Rahvas hakkas saginal vagunitesse minema. Kõik olid saginas, mõeldi ainult iseenese päästmisele. Ma ei talu suurlinna saginat. Sipelgapesas käis lõpmatu sagin. *Telkide vahel oli siginat ja saginat. Mehi küll soome, küll saksa mundris. H. Susi.
▷ Liitsõnad: inim|sagin, rahva|sagin, turu|sagin, tänavasagin.
2. kära, müra. *Tänavalt kandus sisse jalakäijate sammude lakkamatu sagin. V. Gross. *Korraga on saalist kuulda nõrka saginat, siis vaikib see jälle.. O. Luts.

sekeldus ‹-e 5› ‹s›
sekeldamine, askeldamine, askeldus, õiendus, toimetus, talitus. Perenaisele jätkub terveks päevaks tööd ja sekeldust. *Ei olnud mingit kindlat tegevust, ainult väikesi talitusi ja sekeldusi maja juures. M. Metsanurk. *Tuled pärastlõunal harjutuselt – valmista ise toitu. Ja seda sekeldust Eeva vihkab! L. Kibuvits. || tülikas asjaõiendus; sellega seotud pahandus, tülin, vaev vm. ebameeldivus. Halb, ebameeldiv, tõsine, tülikas sekeldus. Rongisõidu ajal tekkis väike sekeldus. Tädi terav keel toob talle asjatuid sekeldusi kaela. Mul juhtus täna tööl palju sekeldusi. Enne sõitu oli rohkesti sekeldusi: viisad, välispassid, piletid, raha. Laenu saamisel tuli pankadega sekeldusi. Hilinejatel tuleb kindlasti sekeldusi direktoriga. Oskaril olevat olnud sekeldusi ametivõimudega. Sattus pahaaimamatult vastikutesse sekeldustesse. Suurte sekeldustega saime lõpuks minema. Asi lõppes eriliste tülide ja sekeldusteta. *Võib koguni tekkida sekeldusi, et kuidas sattus siia mees, kes üldse ei kuulu sellesse väeossa? O. Luts.
▷ Liitsõnad: pisisekeldus.

sigin|-sagin ‹sigina-sagina› ‹s›
sagimine, askeldamine, sigin ja sagin. Jõulueelne sigin-sagin. Suurlinna sigin-sagin väsitab ja teeb kärsituks. Küll täna oli koolis siginat-saginat! Kogu maja on siginat-saginat täis. Pistis pulga sipelgapessa, kõige tihedama sigina-sagina keskele. Pressikeskuse siginas-saginas on võimatu kedagi üles leida. Trügisin laste siginast-saginast läbi. Olin suures siginas-saginas helistamise ära unustanud. Tahaks igapäevasest siginast-saginast eemale, metsa või mere äärde. Kogu see sigin-sagin eelseisva peo ümber jätab mind külmaks. Tegevus läks siginal-saginal lahti. *Köögimehed tulid jälle siginal-saginal, korraga oli ruum meeste lõhna ja juttu täis. A. Vanapa. || nihelemine (ja summutatud jutt). Äkki algas saalis publiku hulgas sigin-sagin. Sigin-sagin lakkas, kui esineja kõnepulti astus.

tegemine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn tegema). Mehed olid ametis uue katuse tegemisega. Jaanitule tegemine on vana komme. Töö tahab tegemist. Kuidas saadete tegemine edeneb? *Liulaskmine ja vastlasõidu tegemine usuti muiste linakasvu edendavat. Ü. Tedre.
▷ Liitsõnad: heina|tegemine, lehe|tegemine, leiva|tegemine, saia|tegemine, söögitegemine; püksitegemine; kauba|tegemine, kometi|tegemine, lõpu|tegemine, märuli|tegemine, mürtsu|tegemine, nalja|tegemine, popi|tegemine, pulli|tegemine, raha|tegemine, rahu|tegemine, sohi|tegemine, teatri|tegemine, vahetegemine; heaks|tegemine, kindlaks|tegemine, korda|tegemine, teatavakstegemine; lahti|tegemine, maha|tegemine, tasa|tegemine, ümbertegemine; mittemidagitegemine.
2. (asja)toimetus, asi, askeldamine, töö, tegevus. Sõidan homme linna, mul on seal tegemist. Täna on kõigil palju tegemist. Kevadel on põllumehel tuhat tegemist. Ehitusel jätkub tegemist veel kuuks ajaks. Kui sul mingit erilist tegemist pole, tule õhtul meile. Päevast päeva käis talus hoogus tegemine. Päeva tegemised on tehtud ja talitamised talitatud. Kui suured tegemised ühele poole saab, küll siis on aega pulmi pidada. *Nüüd on võõrsil juba küllalt kaua oldud; tegemised kodumaal ootasid. E. Nirk.
3. vaevanägemine, jändamine, sekeldus, tüli(n). Puu otsa ronida oli kerge, allasaamisega oli rohkem tegemist. Suure tegemisega sai poiss ründajate käest lahti rabelda. Oli suur tegemine, et ots otsaga kokku saada. Tüdruku nõussesaamisega oli tükk tegemist. Oli alles tegemist, et peapööritust varjata. Küll on sellise vanainimesega reisi peal tegemist! *Noorte härgadega oli alguses tegemist. Nad olid harjumata, rabelesid adra ees ega tahtnud sõna kuulda. K. Põldmaa.
4. otsustamine, voli. *Kui need minu raketid oleks, kui see oleks minu tegemine, mina laseks järvel. A. H. Tammsaare.
5. ‹üksnes sg. partitiivis›. a. (millegi v. kellegi kohta, osutamaks, mis v. kes see on või mis v. kes need on). Arst ütles, et tegemist on kopsupõletikuga. Kas tunned lõhna järgi ära, mis joogiga on tegemist? Hääletoonist võis järeldada, et tegemist on tüliga. Siin on vist tegemist arusaamatusega. Kas sa üldse tead, kellega sul tegemist on? *Võimalik, et Reastvere Kalevipoja sängi näol on meil tegemist Henriku kroonikas mainitud Riole linnusega. H. Remmel. b. pistmine, asi, kokkupuude; suhtlemine, läbikäimine. Mul pole sellega mingit tegemist. Temal on ka kõigega tegemist, igale poole topib oma nina! Mis on sinul tegemist selle kahtlase tüübiga? Kui selle tüki ära teed, tuleb sul politseiga tegemist! Seni pole mul ebaausate inimestega tegemist olnud. Küllap meil tuleb edaspidigi teineteisega tegemist. Naabritega nad suuremat tegemist ei teinud. Ära tee selliste poistega tegemist! *Sinu arvates on need kõik, kes rahaga tegemist teevad, kelmid ja kaabakad, räpased loomad. A. H. Tammsaare.

tegevus ‹-e 5› ‹s›

1. teadlik vaimne v. kehaline aktiivsus (üldse, teat. liigina v. konkreetse juhuna); tegutsemine, askeldamine. Vaimne, kehaline, käeline, loominguline, loov tegevus. Meelelahutuslik, mänguline, sportlik, töine tegevus. Meelepärane, meeldiv, vaheldust pakkuv tegevus. Sihitu, mõttetu, kasutu, tulutu tegevus. Kudumine on mõnus ja rahustav tegevus. See on sulle igati jõukohane tegevus. Laps oli oma tegevusse nii süvenenud, et ei märganud midagi enda ümber. Otsi endale tegevust, siis ei ole igav. Tema armsaim tegevus on kalapüük. Tegevuseta olek hakkab ajapikku tüütama. Oled mitu tundi tegevuseta raisanud. Õhtuti käis laagris elav tegevus. Kevadpäevad olid täis tegevust. Kõik rakendati tegevusse. Perenaine oli hommikust õhtuni kärmes tegevuses. Kumbki oli tegevuses omaenda mõtetega. | (keeleõpetuses). Kestvat, korduvat tegevust väljendavad verbid. Tegevuse lõpetatust väljendab täissihitis, lõpetamatust osasihitis. || (loomade, lindude tegutsemise kohta). Jälgisin lindude vilgast tegevust pesa punumisel. || mingil alal v. mingis liinis tegutsemine v. töötamine, töö. Ühiskondlik-poliitiline, revolutsiooniline tegevus. Teaduslik, kirjanduslik, kunstialane tegevus. Ameti-, erialane tegevus. Ülevaade kirjaniku elust ja tegevusest. Ansambel alustas tegevust mõni aasta tagasi. Trükikoda lõpetas tegevuse. Kontrolliti ühingu tegevust. Võtsin osa mitme seltsi tegevusest. || (masinate, mehhanismide kohta:) liikumine, töötamine, käik. *Nende hõiskav rõõm sai aga alles siis täielikuks, kui papa tiivad käima pani, millega terve veski tegevusse hakkas .. E. Vilde. || (loodusnähtuste aktiivsuse kohta). Koobastik on tekkinud vete tegevuse tagajärjel.
▷ Liitsõnad: ehitus|tegevus, finants|tegevus, kirjastus|tegevus, kontsert|tegevus, kultuuri|tegevus, kutse|tegevus, lahingu|tegevus, lava|tegevus, loome|tegevus, lõhestus|tegevus, majandus|tegevus, muusika|tegevus, mõtte|tegevus, spordi|tegevus, sõja|tegevus, tootmis|tegevus, turustus|tegevus, vaenu|tegevus, õõnestus|tegevus, äritegevus; inim|tegevus, ise|tegevus, seltsitegevus; kõrval|tegevus, lemmik|tegevus, meelis|tegevus, pea|tegevus, põhitegevus; kaas|tegevus, koos|tegevus, vastu|tegevus, ühistegevus; hea|tegevus, kuritegevus.
2. talitlus. Võimlemine parandab seedeelundite tegevust. Kiudained ergutavad soolte tegevust. Närvisüsteemi reflektoorne tegevus.
▷ Liitsõnad: aju|tegevus, elu|tegevus, närvi|tegevus, seede|tegevus, soole|tegevus, südame|tegevus, sünnitustegevus.
3. sündmustik, tegevustik. Romaani, filmi tegevus toimub 16. sajandi Inglismaal. Jutustan sulle loo, mille tegevus leidis aset iidsetel aegadel.