[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jaa ‹adv›
(hrl. vähem kategooriline) jah. Jaa, tuleksin meeleldi. Jaa, see juba on midagi. „Jaa!” vastasid õpilased kooris. Oh jaa 'muidugi'. Ah jaa 'ah jah (väljendab ootamatut meenumist)'. *Jaa, aga ta peab olema ettevaatlikum oma sõnadega. O. Luts.

jaa ‹14› ‹s›
„jaa”-sõna; jaatav, positiivne otsus. Kas ei või jaa! Jää nõusse, ütle ometi jaa! Vastas kindla jaa-ga.

jada ‹7› ‹s›

1. rida. Neli jada võrkusid on meres. *..ja silmapiiril tulukeste jada / lööb võbisema nukrais külades. A. Sang (tlk). *Kaugemale ta ette ei mõelnud, küti elu oli juhuste katkematu jada.. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: võrgu|jada, õngejada.
2. murd peenar. *Robi juuris noori mändisid ühes aia nurgas, kuhu pidid tulema mõned jadad hilise aedvilja jaoks. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: adrujada.
3. mat naturaalarvude hulgal määratud funktsioon; järjestatud elementide hulk. Aritmeetiline, geomeetriline jada.
▷ Liitsõnad: arvu|jada, funktsionaaljada.

jakk1 ‹jaki 21› ‹s›
eest lahti käiv ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas, tänapäeval hrl. naistel. Villane, kootud, karusnahkne, paks, õhuke jakk. Jaki krae, hõlmad. Vabalt langev, kehasse töödeldud, pikk, lühike jakk. Jakk on paras, kitsas, liiga avar, lai. Tüdruk pani, tõmbas jaki selga, võttis jaki seljast, tegi jaki nööbid lahti. Jaki all oli valge pluus. Kostüüm koosneb harilikult jakist ja seelikust. Mõned naised olid mantliga, mõned jakiga. 19. sajandi lõpul hakkasid naised kandma sitsist jakke.
▷ Liitsõnad: boolero|jakk, kimono|jakk, kostüümi|jakk, laste|jakk, naiste|jakk, pidžaama|jakk, samet|jakk, siid|jakk, suusa|jakk, talvejakk.

jakk2 ‹jaki 21› ‹s›
külgedelt alla rippuva pika karvaga Sise-Aasia veis (Bos mutus)
▷ Liitsõnad: kodu|jakk, ulukjakk.

jako ‹6› ‹s›
zool hallpapagoi

jaks ‹-u 21› ‹s›
suutlikkus, (kehaline) jõud. Vähe, palju jaksu. Jaksu on tal kahe eest, tublisti. Jaks käib veel tööst üle, on veel jaksu tööd teha. Lihastest, kätest, liikmetest kadus jaks. Tõusmiseks puudus jalgades jaks. Jaks on otsas, nõrk, hakkab lõppema. Pole enam endist jaksu, jaksust tuleb puudu. Tervis kehv, jaks vähene. Liha annab kehale jaksu. Sport annab ka tööks jaksu. Jaks tuleb tagasi. Häälel oli jaksu ja jõudu. Karu möirgas, mis jaks kandis. Soovime juubilarile tervist ja jaksu! || jõukus, majanduslik suutlikkus. Oleks ehk poega koolitatudki, aga polnud jaksu. *Nii tehtigi otsuseks, et iga vanem paneb hõbedat ja kalleid ehteid palju jaks kannab.. V. Beekman.

jala ‹adv›
jalgsi, liiklusvahendit kasutamata. Jala käima, kõmpima, liikuma, sammuma. Hakkasin jaamast jala astuma. Läks jala Tartust Tallinna. Ei läinudki jala, vaid ratsa. Mina jala, tema autoga. Küüdimeest vastas polnud, tuli jala vehkida. Kümme kilomeetrit jala minna. Sinna ei saagi teistmoodi kui jala.

(koht,) kus keiser jala käib vt keiser

jama1 ‹11› ‹s›
kõnek
1. loba, mitteasjalik, mõttetu v. tõele mittevastav jutt; rumalus, totrus. Eitede jama. Tühi, mõttetu, totter jama. Ära aja jama (suust välja)! Kirjutab igasugust jama kokku. Küll võib inimesele jama pähe tulla. Seda filmi ei tasu vaadata, halearmas jama.
2. sekeldus, tüli; segadus, jant. Jäta jama, sa ju üksi ei jaksa! Õige jama alles algab. Jama kui palju! Tööl oli täna õpilastega igavene jama. *Küll on ikka jama selle klaasiga. Lihtne kaup, aga ei jätku. M. Kesamaa.

jama2 ‹11› ‹s›
murd ühendus-, liitekoht. Võrgu jama.

juka ‹6› ‹s›
bot tääkliilia

kaka ‹6› ‹s›
lastek roe. Kakal käima. *Teadmisi on sul vähem kui kärbsel kakat. J. Tuulik.