[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

käsi ‹käe, kätt 36› ‹s›

1. inimese v. ahvi ülajäse randmest sõrmeotsteni; ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni. Parem, vasak käsi. Tal on suur, väike, kitsas, lai käsi. Külmad, soojad, mustad, pesemata, puhtad käed. Pahklikud, korpas, krobelised, rakkus, karedad käed. Paljad, kinnastatud käed. Käsi pesema, kuivatama. Käega katsuma, puudutama, silitama. Pühkis käega otsaesist. Käega näitama, viipama. Käed valutavad, külmetavad, on külmast sinised. Käed on pakkidega kinni, punumisega ametis. Kätt andma, pakkuma, pigistama, raputama, suruma (näit. teretamisel). Sirutab tervitades, ulatab hüvastijätuks käe. Mehed andsid lepingu kinnituseks kätt. Minu käsi selle peale (kindla väitmise v. nõusoleku vormel). Pani käed palveks risti, nagu palvetades kokku. Hõõrub rõõmu pärast, rahulolevalt käsi. Käsi plaksutama. Pealtvaatajad ahhetasid ja lõid jahmunult käsi kokku. Mehed vedasid kihla ja Juhan lõi vahemehena nende käed lahti. Käsi taskusse panema, pistma. Seisis, käsi taskus. Tõstab tervituseks käe kõrva äärde. Kätt rusikasse suruma, pigistama. Käsi on rusikas. Kätt suudlema. Kätte kinni hakkama, kargama. Kindaid kätte panema, käest tõmbama. Ühes käes on kinnas, teine on paljas. Õllekann, pudel käis käest kätte. Halge anti edasi käest kätte. Haarab, kahmab labida, kangi kätte. Pole mahti raamatut kätte võttagi. Võõral on ühes käes kohver. Tal oli kirves, kepp käes. Annab, viskab palli käest. Käest kinni hoidma, lahti laskma. Pillas kausi käest maha. Pea vajub kätele. Süütas värisevi käsi sigareti. Käsi raudu panema. Vangid istusid seotud, raudus käsi. Valib oma käega loosipileti. Haarasin mõlema käega paadiservast kinni. Käsi on sidemega kaelas. Käed väsisid, surid ära. Käed all, ees, kõrval. Käsi püsti. Käed üles! Tegin oma käele haiget. Sain käest haavata. Käsi sai vigastada. Õpilased tõstsid tunnis agaralt kätt. Kätt, käega lehvitama. Vehib käega sääski eemale. Seisab, käed puusas. Kindla käega laskur. Tugevate kätega mees. Küünarnukist kõverdatud käsi. Laps sirutas käed emale vastu. Võtan kompsu käe otsa. Laskis oma pikad käed abitult rippu. Ringutas meeleheites käsi. Ei oska midagi peale hakata, laotab ainult nõutult käsi. Ema haaras lapse käte vahele. Rabelesin püüdjate käte vahelt lahti. Käe alt kinni võtma. Käsi kaela ümber, rinnale vaheliti panema. Mind kanti kätel autoni. Tal käed-jalad terved. Ahvi, inimahvi käsi. Käsi peseb kätt. | piltl. Surma, nälja kondine käsi. Pakane pigistas jäise käega. Saatuse karm käsi. Talve käsi. *Sõja käsi hakkas meid kobama. R. Vaidlo. || (elukutsest, soost, east jne. sõltuvate iseärasustega). Tal on sepa, viiuldaja, klaverimängija käed. Vanainimese, lapse, naise käsi. Remont nõuab mehe kätt. *Ei oska [ametit ära] arvata. Mõnele vaatad näkku ja kohe on klaar. Või kui nägu ei räägi, siis räägivad käed. A. Liives.
▷ Liitsõnad: inimkäsi; kunst|käsi, kunstniku|käsi, kura|käsi, laba|käsi, puu|käsi, sepa|käsi, terekäsi.
2. piltl sümboliseerib isikut, kes midagi teeb (enamasti adjektiivide vm. sõnadega lähemalt määratletud). Metrood ehitasid tuhanded käed. Üks tundmatu käsi oli kalmule lilli toonud. Võõrad käed ei hoolinud hoonetest. Virgad käed asusid appi. Lahke käsi tõi toidu lauale. Maja vajab hoolitsevat kätt. Saadetis jõudis pärale mitme käe läbi. Poiss on nüüd heades kätes. Kiri sattus õigetesse kätesse. Raamat on läbi käinud paljudest kätest. Tulevik on meie endi kätes. Su vastane on kõva käsi. Küllap süütas hooned kuri käsi 'kurjategija, pahatahtlik inimene'. *Ei olnud suurt tööd, sest oli püügivaheaeg ja jõude käsi oli linnas isegi küllalt. J. Parijõgi. || kõnek üks vajalikest mängupartnereist kaardimängus; bridžis ka mängija, kelle kätte mäng jääb; ant. laud. Üks, neljas käsi on puudu. Viimane käsi 'tagakäsi'. Käsi käis, võttis.
▷ Liitsõnad: rakkus|käsi, raud|käsi, siidkäsi; ees|käsi, tagakäsi.
3. piltl sümboliseerib töötamist, tegutsemist, toimimist; võim, mõjuvõim. Poisil kätt 'käega töötamise oskust' selle peale, selleks on. Et ma kooli sisse sain, selle juures aitas pisut kaasa tuttava direktori käsi. Süütaja käe läbi sai tuleroaks mitu maja. Siia metsade taha vaenlase käsi ei ulatunud. *Seda ma talle ei jäta, ta peab mu kätt maitsta saama! E. Vilde. || ‹koos laiendiga› iseloomustab tegutsemise, toimimise, suhtumise laadi. Tal on virgad, osavad, nobedad käed. Tal on kuldsed käed: kõike ta oskab teha. Vanemad andsid, jätsid lastele elukutse valikus vabad käed. Tegi seda armastava, õrna käega. Mehel oli kõigis ettevõtmistes õnnelik käsi. Sõuab hoogsa käega. Koristab kärmel käel tuba. Laeva, lennukit juhiti kindla käega. Siin kitsi käega ei oldud. Perenaine kandis lahke käega toite lauale. Meid kostitati laial käel 'ohtrasti, kokku hoidmata'. Ta võeti lahkel käel 'lahkesti' vastu. Kunstnik jagas heldel käel autogramme. Vürst lõi valjul käel korda. Valitseb riiki raudse, tugeva, kange käega. Korra loomiseks on kõva, kõvemat kätt vaja. Tema üle oli, teda varjas võimukandja kaitsev käsi. Majapidamises on tunda korraliku peremehe kätt. Teoses on märgata toimetaja kätt. Elu pakkus ohtral käel 'ohtrasti' üllatusi. *Vabandage seda korralagedust! Poissmehe asi! Pole naise hoolitsevat kätt majas! A. Maripuu.
▷ Liitsõnad: kunstniku|käsi, meistrikäsi.
4. hrl van esineb ühendites, mis väljendavad ettepanekut abielluda, selle vastuvõtmist v. tagasilükkamist. Palus vanematelt tütre kätt. Sulane saanud peretütre käe ja pool talukohta. *Ta on aus ja jõukas mees, aga ma lükkasin ta käe tagasi. Juh. Liiv.
5. van käekiri. *Täna sain kirja, mille ümbrikul tundsin ära Tamaara käe. M. Metsanurk. || allkiri. Panin oma käe ka lepingule alla. *Vaata, siin on üks kiri aastast 1601, sellel on koguni kuninga käsi all. H. Sergo.
6. pool, külg, suund. Paremat, head kätt. Vasakut, pahemat kätt. Kumbagi, mõlemat kätt laiusid viljaväljad. Kummalgi käel olid uhked majad. Õnnetuses oli süüdi vale kätt sõitev hobusemees. Pannakse istuma peoperemehe paremale käele. Tema ühel käel istus kooliõpetaja, teisel köster. *Nii saadavad sind teel kõndides kivitarad hüva ja kura kätt.. J. Peegel.

[kellelegi] abistavat kätt ulatama ~ sirutama
kellelegi (raskel hetkel) appi tulema, teda toetama. Ulatas puudust kannatajale oma abistava käe.

kahel käel, kahe käega

1. väga meelsasti; kõigest väest, kõigest hingest, väga-väga. Olen kahel käel nõus. Temasuguse mehe võtaks iga tüdruk kahel käel vastu. Sellisele kirjale kirjutan kahe käega alla. Peeter ajas kahe käega vastu: tema ei hakka tööde juhiks. *Sinu elu kuis nüüd hoida tahaks, / kaitsta huku eest sind kahel käel! A. Kaal.
2. ohtralt, süle ja seljaga. *Mis mõte on koidust ehani tööd murda ja saadut kahel käel teistele jagada! H. Udam (tlk).

kaht(e) kätt (risti) rinna peale ~ rinnale panema, kaks kätt (on) (risti) rinna peal ~ rinnal
(ära) surema; (on) surnud. Ega enne aega puhata saa, kui kaks kätt rinna peal risti. *Ega sa enne [mu haigust] usu, kui mul kaks kätt rinna peal on. P. Krusten.

kerge käega olema
väga kergesti lööma, kaklema kippuma, nobe kätele voli andma. *.. Heino on äkiline ja kerge käega: kähvab üle näo enne, kui aru saad, mis eest see oli. M. Mõtslane.

kergel käel ~ kerge käega
mõtlematult, ennatlikult, rutakalt; pealiskaudselt, süvenemata. Kergel käel antud lubadus. Tundub, et see otsus on tehtud liiga kergel käel. *Ta oli oma kirjavahetuses tihti kaunis kerge käega arvustaja; arvas, et iga tema sõna on püha. O. Luts.

[milleski, kellenagi] kibe käsi olema
milleski, mingil alal suurte oskuste v. teadmistega, väga vilunud vms. olema. Ta on koroonas, väravavahina kibe käsi.

kuidas käsi käib?, [kellegi] käsi käib [kuidagi]
kuidas (elu) läheb; keegi elab hästi, halvasti jne., kellelgi läheb hästi, halvasti jne. Tere, kuidas käsi käib? Noh, kuidas käib meie haige käsi? Haraldi käsi käib Ameerikas hästi. Mardi käsi käis kaardimängus halvasti: ta mängis maha tuhat krooni.

[kellegi] käe alla, [kellegi] käe alt, [kellegi] käe all

1. (kellegi) juhtimisele, juhtida, õpetamisele, suunata; (kellegi) juhtimisel, juhatusel, õpetamisel, suunamisel; (kellegi) väljaõpetamise, juhendamise alt, (kelleltki) väljaõppe saanuna. Sattus ametit õppides hea meistri käe alla. Esialgu pandi, anti mind ühe vanema töötaja käe alla. Võtsin nooruki ehitusel oma käe alla. Isa käe all sai lastepere esimese koolituse. Treenib kogenud treeneri käe all. Professori käe all on üles kasvanud mitu põlvkonda teadlasi. Vana meistri käe alt on läbi käinud sajad õpilased.
2. (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju alla; (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju all; (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju alt. Jäi võõrasisa range käe alla. *Kuidas sul uue paruni käe all elu läheb? Kas kah käseb mütsi tõsta? V. Ilus.
3. (kellegi) kätetöö viljana, (kellegi) tegevuse tulemusena; (kellegi poolt) looduna, valmis tehtuna. Tema käe all valmivad toredad kangad. Ese näeb välja nii uus, nagu oleks ta alles äsja meistri käe alt tulnud. *Talle pakkus rahuldust näha loomi oma käe all kasvavat, vilja võrsuvat, taime tärkavat. R. Sirge.

käed jäävad lühikeseks ~ on lühikesed
võimupiirid, mõjuvõim jääb millekski napiks. *.. kuidas sa siin ka õigust jalule seada püüad – igalt poolt jäävad käed lühikeseks. H. Väli.

käega katsuda olema

1. ruumiliselt v. ajaliselt väga lähedal olema. Kallas oli juba käega katsuda. Piir on siit käega katsuda. Võit, sõja lõpp oli käega katsuda. Meestel oli surm käega katsuda. *Kevad ka käega katsuda – ülehomme esimene mai ... H. Sergo.
2. ilmne, päevselge olema. Kasu oli käega katsuda. *Ivo tahtis teda ainult piinata – see oli käega katsuda. E. Bornhöhe.

käega lööma ~ heitma ~ viskama
millegi suhtes (ka vastava käeliigutusega) oma ükskõiksust, tüdimust, pahameelt vms. väljendama; millegi üritamisest loobuma, midagi katki, pooleli jätma, midagi omasoodu minna laskma. „Ah jätame selle jutu!” lõi mees tüdinult, pahaselt käega. „Midagi pole vaja!” heidab tüdruk käega. Ena mul asja kurvastada, viska käega! Poiss oli laisk, lõi edasiõppimisele käega. Lõi teiste hoiatustele käega ja läks ikka. Miks sa ohvitserikarjäärile käega lõid? Lööks kõigele käega ja läheks minema. *Klassis langes tema kurss hoopis. Tema peale löödi juba käega, nagu tehti mitme teisegagi. A. H. Tammsaare. *Visati käega: mõni asi, sellega meid juba ei hirmuta! F. Tuglas.

käe-jala juures, käe-jala juurde
väga lähedal; väga lähedale. Kool, kauplus on linnas käe-jala juures. Sobiv paik leiti siinsamas õueaia taga, päris käe-jala juures. Kui sul abi vaja, siis on Madis käe-jala juures. *Ka see on hea, et Heino Paber jääb siia, üsna linna külje alla, käe-jala juurde. Võib igal ajal kokku saada, nõu pidada. A. Saar.

käe sees, käe sisse
kindlalt omandatud, peaaegu automaatne; kindlalt omandatuks, peaaegu automaatseks. Tal on lihtsamate jooniste tegemine täiesti käe sees. Kõige tavalisemad töövõtted tuleb harjutada käe sisse. *.. matemaatikas olgu tehted käe sees ja valemid pähe raiutud. I. Sikemäe.

käest ära olema, käest ära laskma, käest ära minema

1. ülekäte, üleannetu, korrale v. kontrollile mittealluv olema; selliseks muutuma; selliseks muutuda laskma. Lapsed on, lähevad käest ära, ei kuula enam vanemate sõna. Vanemateta poiss läheb käest ära. *Nolken .. laskis end hoopis käest, ei püüdnudki ohjelduda. P. Krusten.
2. korrast ära, kehvas seisundis olema; korrast ära, kehva seisundisse minema; korrast ära, korratusse minna laskma. Toiduainetega varustamine oli käest ära. Tervis läheb, on käest ära. Teisel poolajal läks mäng päris käest ära. Kord, distsipliin on käest ära. Talu, hooned, tõukari on käest ära lastud.

[kellegi] käsi ei tõuse
(keegi) ei saa mingi vastumeelse asja sooritamisega hakkama, (kellegi) loomus, sisetunne tõrgub midagi tegemast. Minu käsi kohe ei tõuse seda kirjutama, selliseks teoks. *Niisuguse sigaduse peale oleks tulnud talle korralik keretäis anda, aga mu käsi ei tõusnud. J. Tuulik.

käsi (kokku) lööma, kätt lööma

1. vastastikku käe ulatamisega millegi peale kihla vedama. Löödi kätt, löödi käed kokku pudeli konjaki, saja krooni peale. *Me lõime täna käed, ta kaotas viis rubla .. O. Luts.
2. vastastikku käe ulatamisega millegi suhtes kokku leppima v. esitatud tingimustega nõustuma. Hinna üle kaubeldi kaua, kuni lõpuks löödi käed kokku. Kui sa oled tingimustega nõus, siis lööme käed kokku! *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel.

[kellegi] käsi ~ käed on mängus
(keegi) on milleski (halvas) tegev v. kaasaaitaja. Kus midagi juhtub, seal on ikka tema käsi mängus. Paistab, et selles loos on kogenud kurjategija käsi mängus. Et ma koha sain, selles on kindlasti Looritsa käsi mängus. *Kuidas ta oleks saanud isa kaitsta, kui mängus olid ometi Saksa politsei käed? R. Kaugver.

käsi ~ käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma
(kellegi) tegutsemist, tegutsemisvõimalusi piirama v. ära võtma. Võlad, kohustused seovad teda käsist ja jalust. Parem mitte lubadusi anda, mitte oma käsi nendega siduda. *Ja kuna Antoniuse-härra mullune käsk tal enam käsi ei sidunud, oli ta nüüd oma kiusuga uuesti ja agarasti platsis .. J. Kross.

käsi ~ kätt ~ käsi ja jalgu liigutama, (ei) kätt ega jalga liigutama
tööd tegema; mitte kõige vähematki tegema. Nälga ma ei jää, niikaua kui suudan käsi liigutada. Tööd ja leiba jätkub kõigile, kes ainult viitsivad käsi ja jalgu liigutada. *Va Räägu Rein Pärakülas, kätt ega jalga ei viitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igal pool silmaga näha .. A. Kitzberg.

käsi ~ kätt külge ajama

1. käsitsi ligi, kallale, käperdama tikkuma. Ta on purjuspäi norija, kipub käsi külge ajama. *Joodud samagonkat, mindud jaburaks ja riiakaks, aetud tüdrukuile jämedalt käed külge ja jauratud mõttetult. M. Metsanurk.
2. kelleltki midagi ära võtma, röövima, varastama. Kes käskis võõrale varale kätt külge ajada!

käsi külge lööma
mingi töö kallale asuma, milleski, kusagil aktiivselt kaasa lööma, kätt külge panema (1. täh.) Küll tööd saavad korda, kui me mitme mehega käed külge lööme. Ka peremees lõi ise viljakoristusel käed külge. Ära vaata niisama pealt, löö aga käed külge!

käsi (risti) rinna peale ~ rinnale panema, käed (on) (risti) rinna peal ~ rinnal
(ära) surema; (on) surnud. *Tuksib veel paar aastat ja paneb siis käed risti rinnale. A. Jakobson.

käsi rüppe laskma ~ panema, käed rüpes istuma, käsi rüpes hoidma
tegutsemast, töötamast lakkama; mitte midagi tegema v. ette võtma, tegevusetult olema (kuigi oleks vaja töötada, tegutseda vms.). Ta ei lasknud ka pensionil olles käsi rüppe. Kibedal tööajal ei saa istuda käed rüpes. *.. ei või käsi rüpes hoides pealt vaadata, kui maad nii suur hädaoht ähvardab. A. Saal.

käte ja jalgadega vastu ajama ~ olema ~ sõdima
väga ägedalt millegi vastu olema, millestki mitte kuuldagi tahtma. Noormees ei olnud nõus, ajas käte ja jalgadega vastu. *.. avalikku ametisse valimise puhul sõdib ta käte ja jalgadega sellele vastu. V. Alttoa.

kätele (vaba) voli andma vt voli

kätel ~ käsi käia laskma, [kelle(l)gi] käed käivad
nobedasti, virgalt töötama v. toimetama, tööle pihta andma; (keegi) töötab, toimetab virgalt. Vihm oli tulemas, sellepärast lasksid loovõtjad kätel käia. Töö oli kibe, meeste käed käisid kogu aeg. *Lase aga nüüd käed kähku käia, teised tööd ootavad! M. Talvest.

[kedagi] kätel ~ käte peal kandma
(kedagi) väga hoidma ja hellitama, (kellegi eest) ülimalt hoolitsema. Ta armastanud oma naist väga, kandnud teda otse kätel. *Ma olen pidanud eluaeg ise enda eest seisma ja ei arva, et mind siingi kätel kandma hakatakse. L. Merzin.

kätt endale ~ enda külge ~ oma elu külge panema
ennast tapma. Mine tea, mis teeb, viimaks paneb veel ise endale käe külge! Pani meelesegaduses käe oma elu külge. *Nelja lapse ema ikka palja tuju pärast endale kätt külge ei pane. E. Rängel.

kätt [millegi] järele (välja) sirutama
(midagi) omastada, varastada, röövida tahtma, ka omastama, röövima, varastama. Mihkel sirutas käe võõra vara järele. *Hallika Jaan oli ka parajasti sirutamas kätt oma naabri Uibo väheldase koha järele, et seda liita oma taluga .. M. Metsanurk.

kätt katsuma ~ vaatama
käejoonte järgi ennustama, nende järgi tulevikku ette kuulutama. Mustlased ennustasid kaartide järgi või vaatasid kätt. *Pulmaõhtul .. astunud üks käekatsuja vanaeit kuninga nooriku ette ja palunud luba kätt katsuda. F. R. Kreutzwald.

kätt ~ käsi külge panema ~ pistma

1. mingi töö kallale asuma, midagi tegema (hakkama); kusagil, millegi puhul aktiivselt kaasa lööma, kaasa aitama. Koorma mahalaadimisel pani ka autojuht käed külge. Peremees ise pani, pistis harva käed tööle külge. Ükskõik millele käe külge paneb, kõik laabub ta käes. Kogu elanikkond pani linna taastamisel käed külge.
2. kellelegi käsitsi kallale minema (lööma, käperdama jne.). *Tema pole kusagil röövimas käinud, pole kellelegi kätt külge pannud .. O. Tooming. *Aga tüdrukule [Juss] käsi külge ei pistnud, see ei lubanud. A. H. Tammsaare.
3. midagi ära võtma v. varastama. Ta ei pane võõrale varale kätt külge.

kätt proovima ~ katsuma
milleski oma võimeid proovima, midagi teha proovima. Ta on kogu aeg draamalavastaja olnud, nüüd proovib kätt operetiga. *Kuule, tule kaasa, sul on mängudes õnne .. Tahtsime täna õhtul [kaardimängus] veidi kätt katsuda .. P. Viiding.

kätt südamele pannes, käsi südamel
siiralt, kavaldamata. Võin seda käsi südamel, kätt südamele pannes kinnitada.

kätt tõstma [kellegi] vastu
(kedagi) lüüa ähvardama v. lööma, (käsitsi) kallale tungima, (relvaga) vastu hakkama. Kuidas sa julged oma isa vastu kätt tõsta? Ta ei suudaks oma kaaslasi reeta, veel vähem nende vastu kätt tõsta. Sass on tõstnud käe kehtiva korra vastu.

kätt valgeks saama ~ tegema, käsi on valge
esimesi punkte (spordivõistlusel) v. esimest saaki saama (kalapüügil); mitte päris ilma punktideta v. saagita. Täna ei istunud Harril pealevisked ja alles 15. mänguminutil sai ta käe valgeks. *Või kas tänagi meist keegi päris ilma kalata on? Igal mehel käsi valge. R. Sirge.

kätt väristama
kerjama, almust paluma. Raha oli otsas, mine või kätt väristama.

(oma) käed puhtad hoidma, [kellegi] käed on puhtad
end millestki halvast ja ebaausast eemale hoidma, end kahtlasse asja mitte segama; (keegi) pole end millessegi halba, ebaausasse seganud. Võõrast asja ära puutu, hoia oma käed puhtad! Ega temagi käed selles asjas päris puhtad ole! *Ja sellepärast, tüdruk, pea meeles: hoia oma käed kõigest puhtad, mis võiks olla sinu vastu süüdistuseks. A. H. Tammsaare.

(oma) käe järgi ~ järele
oma (isikliku) äranägemise järgi, nii, kuidas endale kõige parem, mugavam v. sobivam tundub; kasutamiseks sobiv, kohane. Seadis toa oma käe järele. Oma toas on tal asjad kõik käe järgi, järele. *Kustki värava varjust leidis ta paar käe järgi kivi ja pistis need põue, – igaks juhuks .. A. Jakobson.

[millegagi] (oma) käsi määrima
vääritu, alandava v. kahtlase, ebaausa asjaga tegemist tegema. Tema oma käsi spekulatsiooniga, altkäemaksuga määrima ei hakka. *.. aus töömees ei tohi oma käsi sellega määrida, et ta niisuguse viletsa järelt midagi võtab. L. Kibuvits.

(oma) käsi puhtaks pesema
oma osavõttu millestki (halvast, ebaausast) rõhutatult eitama, end millestki lahti ütlema. Ta pesi oma käed süüst täielikult puhtaks. *Nüüd aga veeretatakse kogu vastutus uuele brigadirile, Oskar loomulikult peseb käed puhtaks .. O. Tooming.

[kellelegi] (oma) kätt andma
hrl van (kellegi) abieluettepanekut vastu võtma, (kellegagi) abielluma. *Teadke, et Agnes Mönnikhusen oma kätt iialgi mõõgata mehele ei anna. E. Bornhöhe.

(oma) kätt kuradile andma
end millegi ahvatleva võimusesse andma, end millestki kaasa tõmmata laskma. Juba paari esimese matkaga oli ta käe kuradile andnud.

omal käel, oma käe peale, oma käe peal
iseseisvalt, teiste (kõrvaliste) abita v. nõuandeta, omaette (toimides v. tegutsedes); iseseisvalt, omaette, ilma teiste abita (elavaks ja tegutsevaks). Ta sai selle tööga omal käel hakkama. Läksime omal käel linnaga tutvuma. Õppis pärast kooli lõpetamist omal käel edasi. Olen seda asja pisut oma käe peal uurinud. Vanemad ei suuda enam toetada, mul tuleb oma käe peal elama hakata. *Teist teenida ei olla tal enam lusti ja oma käe peale hakata, näiteks veskit osta, selleks puuduvat jõud. A. Kitzberg.

omast käest

1. endal olemas, (vajaduse korral) enda päralt (võtta). Poiss kasvab, siis karjane omast käest. Päris hea, kui leivakõrvane omast käest võtta. *„Meister on meil omast käest olemas,” ta viipas isa poole .. O. Tooming.
2. omalt poolt. Kui sul raha ei jätku, panen puuduva summa omast käest. *Kõmin käis suust suhu üle valla ja igaüks pani omast käest juurde, nagu heaks arvas. E. Särgava.
3. ise, oma kogemuste põhjal. Ta teadis omast käest, mis rahapuudus tähendab. *Endised head ajad on mööda, – seda näen omast käest kõige paremini. E. Vilde.

[kellelgi] on kinnine käsi, [keegi] on kinnise käega

1. (keegi) on kitsi, ei raatsi midagi anda. Poeg on kinnisema käega kui isa, tema juba kellelegi midagi niisama ei anna. *Ja Ärni kaukast ei veerenud kopikas kergelt välja. Tal oli andmisel kinnine käsi. H. Sergo.
2. (kellelgi) pole millegi peale hakkamist; (keegi) õpib, omandab töövõtteid, oskusi vaevaliselt ja visalt. *Tõsi ju oli, et Jüri oli neli aastat [sepp] Vanasepa Joosepi juures, ja küll sealt midagi külge ka hakkas, kui inimesel polnud just kinnine käsi. K. Ristikivi.

[kellelgi] (on) käed ~ käed-jalad tööd ~ tegemist ~ tööd-tegemist täis
(kellelgi) on väga palju tööd, tegemist, askeldamist, õiendamist. Perenaisel on käed-jalad tööd täis. Ma ei saa sind abistada, mul endal käed tööd-tegemist täis.

[kellelgi] on lahtine käsi ~ lahtised käed, käsi ~ käed on [millegi] peale lahti, [keegi] on lahtis(t)e kä(t)ega

1. (keegi) on helde andma, kinkima jne. Juhan on lahtise käega mees, tema ei koonerda. Süüa anti perele kehvalt, sest peremees polnud lahtise käega mees. *.. tal olid viisakad riided, meeldivad kombed, ikka raha ja alati lahtine käsi, ilma just raiskamisele kaldumata. E. Vilde.
2. (kellelgi) on mingi töö peale osavust, hakkamist, kellegi käes töö laabub, (keegi) on hea tööinimene. Tal on lahtine käsi, käed töö peale lahti. Joonistamises, joonistamise peale on poisil lahtine käsi. *Mis sellest, et pole rikas, aga see-eest lahtiste kätega! Priileivasööjat pole temast karta! O. Jõgi (tlk).
3. kerge lööma. Ants oli äge ja lahtise käega, virutas sulle ilma pikemata täie ära.

palja käega, palja käsi, paljaste kätega

1. ilma tööriista v. relvata. Paljaste kätega ei tee neile kivimürakatele midagi. Kalu oli seal nii palju, et püüa või palja käega. *Mis sa sõjaväele palja käsi teed! E. Krusten.
2. ilma varanduseta, omandita. *Isa mind ei toeta. On raske paljaste kätega midagi peale hakata. H. Raudsepp.
3. ilma kingituseta. Palja käega ei sobi külla, pulma minna.

parem käsi
(kellegi) kõige parem, asendamatu abiline. Kapteni parem käsi on vanemtüürimees. Temast sai mulle materjali kogumisel parem käsi.

tühja käega, tühjade kätega
ilma midagi saamata, kaasa toomata, ilma milletagi, tühjalt. Lapsed ei lahkunud kodust kunagi tühjade kätega. Vanaema ei tulnud kunagi päris tühjade kätega, ikka oli tal lastele midagi anda. *Aga kas vana Albert kunagi abi keelas, ah? Kas läksite kunagi tühja käega tagasi? O. Tooming.

ühe käega andma, teisega võtma
ühelt poolt millegagi nõus olema ja toetama, teiselt poolt samal ajal mingis suhtes vastu tegutsema. Ta pole sõnapidaja mees: mis ühe käega annab, seda teisega võtab.