[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aristokraat ‹-kraadi 21› ‹s›
aristokraatiasse, ülemkihti kuuluv isik. Vana-Rooma aristokraadid. Kõrgaadlisse kuulunud aristokraadid. || piltl suursuguse hoiaku v. käitumisega isik. *Doktor Remmel, talupoeglik aristokraat .. kõndis salongis edasi-tagasi .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: vaimuaristokraat.

arutama ‹37›

1. aru pidama, kaalutlema, läbi v. järele mõtlema. a. (omaette, endamisi). Kõndis edasi-tagasi ning arutas, millest rääkida. Ta oli seda mõelnud ning arutanud unetutel öödel. Arutas ja arutas, kuni lõpuks tegi otsuse. b. (kellegagi mõtteid, arvamusi vahetades). Seda küsimust tuleb ühiselt, teistega arutada. Istuti ning arutati päevasündmusi. Neid probleeme tuleks koosolekul, konverentsil arutada. Hakati arutama, mida ette võtta. Mis siin enam arutada, kõik on selge. Kohus arutas asja tagaselja.
2. millessegi selgust tooma. Küll aeg kõik asjad arutab.

bermuudad ‹6› ‹s› pl
peaaegu põlvini ulatuvad lühikesed püksid, Bermuda püksid. Rannas kõndis linastes bermuudades mees.

diplomaat ‹-maadi 21› ‹s›

1. pol valitsuse esindaja rahvusvahelises suhtlemises; ametiisik, kes on volitatud poliitilisteks läbirääkimisteks välisriikide esindajatega. Osav, vilunud, vana kooli diplomaat. Suursaadik, saadik, atašee jt. diplomaadid.
2. piltl diplomaatlikult toimiv isik. Ta on diplomaat, oskab kõigiga läbi saada. Sellises olukorras tuli olla diplomaat.
3. kõnek diplomaadikohver. Kõndis tänaval, diplomaat käes. Unustas diplomaadi pargipingile. Võttis diplomaadist tähtsad dokumendid.

elastne ‹-se 2› ‹adj›
ka füüs elastsust omav v. ilmutav; vetruv. Elastne pikenemine, venivus, deformatsioon. Elastsed plastmassid. Maavärinakindlad majad püstitatakse elastsele vundamendile. Põlvele pandi elastne side. Silmkoeesemed on mõnusalt elastsed. Elastse koega müts. Kreem hoiab käenaha elastse(na). Kõndis elastsel sportlikul sammul. || piltl paindlik. Üleminek ühest koolitüübist teise on muudetud elastsemaks. Elastne sulejoonistus.

erutatult ‹adv›
elevil, ärevil; rahutult, ärritatult. Erutatult arutama, vaidlema. Kõndis erutatult mööda tuba. Ootas erutatult oma etteastet.

harkis ‹adv›
hargikujulises asendis, hargikujuliselt, hargina. Sõrmed harkis. Seisis, kõndis jalad pisut, laialt harkis. Suitsupääsukese harkis saba. *..seisis nagu sammas, käed-jalad hirmu pärast harkis. A. Jakobson.

heaks võtma

1. (ära) sööma, hea maitsta laskma. *Kõndis nüüd manu kass – oli just natukese aja eest metskana heaks võtnud, süda kõrbes. A. Jakobson.
2. suvatsema; nõustuma. *.. ma pean seda [= oma vanust] teatama igaühele, kes võtab heaks küsida .. R. Kaugver.
3. ‹käskiva kõneviisi 2. pöördes› viisakusväljend, millega vastatakse tänamisele. *„Suur tänu sõidu eest!” .. – „Võtke heaks,” vastab Anne-Mai jäiselt .. E. Rannet.

helmendama ‹37›
helmestena särama, pärlendama. *Eeva kõndis kiiresti, higitilgad helmendasid tal varsti näol.. E. Vilde. *..tema [= tsiitsitaja] jätkas oma tasast häälitsemist endiselt kaseladvas, kust vahetevahel helmendavat härmatist alla varises. E. Krusten.

ühe hooga
ühes järjes, ilma vaheaegadeta. Kõndis ühe hooga maha paarkümmend kilomeetrit. Kirjutasin artikli ühe hooga valmis.

hulgas
I. ‹postp› [gen]
1. (kellegi) keskel, seltsis, (kellegagi) koos (hrl. samast tegevusest osavõtvana v. samas seisundis), seas. Poiss mängis teiste laste hulgas. Linda lahkus peolt esimeste hulgas. Sul hakkab nende hulgas igav. Nägin Juhanitki saabunute hulgas. Kõndis laadaliste hulgas ringi. Teda ei ole enam elavate hulgas 'ta on surnud'. Muude paberite hulgas seda kirja ei olnud. Vähe oli rõõmsaid hetki kurbade hulgas.
2. osutab keskkonnale, kus midagi esineb, toimub v. levib, seas. Suremus oli eriti suur laste hulgas. Kartul sai peagi tuntuks ka talurahva hulgas. See raamat saavutas eriti suure populaarsuse noorsoo hulgas. Hästi edenes selgitustöö rahva hulgas. Kuulajate hulgas tekib sosin. Teadlaste hulgas teda ei hinnata.
3. osutab rühmale v. kategooriale, mille koosseisu v. üksikliikmete v. -osiste kohta midagi lähemalt mainitakse, seas. Õppejõudude hulgas oli kolm doktorit. Õpilaste hulgas on häid joonistajaid. Tuleval aastal ilmuvate teoste hulgas on mitu noorsooromaani. Kas teie hulgas on mõni, kes tunneb sepatööd? Tema lemmikharrastuste hulgas on tähtsal kohal margikogumine. Esimese kümne hulgas meie jooksjaid ei olnud.
4. sees, (hrl. mingile ainele) lisaks. Aganate hulgas oli teri. Piima hulgas on vett.
II. ‹adv› millelegi põhilisele, üldisele lisaks, seas. Aina kased, mõni üksik kuusk hulgas. Vaevalt et nad toime oleksid tulnud, kui sind poleks hulgas olnud. Kohvil on konjakit hulgas. Kruupidel oli liivateri hulgas.
▷ Liitsõnad: muu|hulgas, sealhulgas.

hüplevalt ‹adv›
hüpeldes, hüplikult. Ta kõndis hüplevalt, korrapäratute sammudega.

hüpnotiseeritu ‹1› ‹s›
hüpnoosiseisundis viibija, see, kes on hüpnotiseeritud. Hüpnotiseeritu ei saanud enam silmi avada. Kõndis nagu hüpnotiseeritu neiu kannul.

järel
I. ‹postp› [gen]
1. (liikumisel) ruumiliselt kellegi v. millegi taga. Ta sammus kohe minu järel. Nad väljusid üksteise järel. Ta käis mu järel nagu vari. Poisid käisid tropis tema järel. Tiris last kättpidi enda järel. Orkestri järel tuli esimene pataljon. Tõmbas ukse enese järel kinni. Kõndis vankri, adra järel. Laev liikus puksiiri järel. Kohe veduri järel on postivagun.
2. (ajaliselt). a. pärast mingit sündmust v. millegi (ka liikumise) ajalist vältamist. 1905. a. revolutsiooni järel. Suve järel tuleb sügis. Naine kolis mehe surma järel mujale. Nii paljude aastate järel ei suuda kooliaega enam täpselt meenutada. Käis iga poole tunni järel õues. Mees hakkas umbes kümneminutise käigu järel hingeldama. Linn vallutati alles mitmepäevase võitluse järel. Mõningate ettevalmistuste järel istuti lauda. „Eks ma siis tulen,” ütles ta hetkelise vaikimise järel. Juba esimeste lausete järel hakkas kõneleja erutus vähenema. Mõne kilomeetri järel tegime peatuse. Vaatas mõne sammu järel tagasi. Pill tuleb pika ilu järel. b. osutab tihedale ajalisele järgnevusele; enamasti kordub sel juhul ka põhisõna. Tal läheb suits suitsu järel. Mitu sulge läks üksteise järel katki. Auto auto järel vuras mööda. *Nagu õhtusöök söödud, pani Meeta padavai metsa ja tassis koju kandami kandami järel [pohli]. V. Lattik. *Haige haige järel näitas arstile ette oma ihuhädad.. L. Mölder (tlk).
3. mingis järjestuses kellestki v. millestki tagapool. Meie võistkond tuli Leedu järel teiseks. Kohtla-Järve on Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmas linn Eestis.
4. midagi v. kedagi kusagilt ära toomas, kätte saamas vms. Käis postkontoris posti järel. Käis palga, honorari järel. Käis õhtul lasteaias laste järel.
5. järgi. *Anna päralt on tuba, mille ta oma käe järel sisse seadis. E. Rängel. *Aga nüüd oli ka tema sunnitud jõnglase tujude järel tantsima. J. Lintrop.
II. ‹adv›
1. liikumisel ruumiliselt taga v. tagapool. Mina läksin ees, Jaan tuli järel. Laps tuli joostes, koer järel. Ta käis mul tükk aega järel. Vedas käru järel. Autol oli teine trossiga järel. Ta kihutas nii, et paks tolmupilv järel. Vedas oma kanget jalga nagu kooti järel. || piltl toeks, toetamas, seljataga. *Märtsipäikesel on juba jõud järel... V. Lattik.
2. ajaliselt kellestki v. millestki hiljem. Üks ütles sõnad ees, teised kordasid järel. *Mba hüppas ees, Ines järel, ja nad maandusid viimasel hetkel.. B. Kabur. || osutab ühtlasi kellegi eeskujul toimimisele. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel.
3. arengult, tasemelt, saavutustelt, edasijõudmiselt tagapool. Naabrid on heinatöödega meist tublisti järel. Ta oli koolis minust paar klassi järel. Vend on õest õppimises järel. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast taga. Su kell on järel 'kell näitab vähem, kui ajaliselt tegelikult on'. Kell oli viis minutit, pool tundi järel.
4. säilinud, alles. Mul on veel pisut šokolaadi järel. Viimasest palgast on ainult paarkümmend krooni järel. Tuli oli oma töö teinud ja majast paljalt müürid järel. Vadjalastest on järel vaid mõni vanake. Vanast kaadrist on vähe järel.
5. kõnek oma olemasoluga kellegi vabadust, tegevust piiramas, kellelegi takistavaks asjaoluks. Ega naisegi elu kerge olnud – kaks last järel. *Ilma hariduseta, talu ja pere järel – mis sai ta veel ette võtta. E. Priidel.
6. kõnek tulemuseks, tagajärjeks; sün. taga. Näpistas nii et sinised plekid järel. *..ega kantsi seina sisse auku järele jäänud, ikka nina läks lössi ja veri oli järel. A. Kitzberg.
7. kedagi kusagilt ära viimas, toomas, kätte saamas, otsimas. Hommikul viin lapsed lasteaeda, õhtul käin neil seal järel. *..tore härraslik teener käis täna mul järel ja viis mu ühte majja.. E. Vilde.

kalda|pealne
Kõrge lage kaldapealne. Kõndis mööda Emajõe kaldapealset. Kaldapealsed ehitised, puud. Kaldapealne puiestee.

kaledalt ‹adv›
(< kale [-da]). Kaledalt naerma. *Ta kõndis kaledalt valgustatud toas ja vaatas hoolega ringi. A. Beekman.

nagu (~ kui) munas ~ munavalus kana
(rahutu, mitte kusagil asu leidva inimese kohta). Poiss ei teadnud, mida peale hakata ja kõndis ringi nagu munas kana. *Sügisel vaja Ann mehele panna – käib teine kui munavalus kana ümber. M. Metsanurk.

kari ‹karja 31› ‹s›

1. majandi üheliigilised põllumajandusloomad (kitsamas mõttes: veised); koos peetavate, karjatatavate põllumajandusloomade rühm. Katsejaama kari. Väike, suur kari. Musta-valgekirju, tumepunane kari. Puhast tõugu kari. Karja pidama, kasvatama, aretama. Karja saatma, välja ajama. Karja talitama, hoidma. Kari on laudas. Kari sööb niidul. Kevadel lasti kari noorele rohule. Karjapoiss tuli karjaga koju. Lehik on karja kõige halvem lehm. Karjasel läks karjast mullikas kaduma. Karjapoisid ajasid karjad kokku. *Põllu ääres soo peal on Oja talu kari: kaks-kolm kõhna lehma, paar õhvakest, neli-viis lammast. M. Metsanurk. || piltl kogudus, koguduseliikmed. *Jumalasulane õiendas käed musta ametikuue käistest, et õnnistada oma põlvitava karja kuklaid .. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: hobuse|kari, härja|kari, kitse|kari, lamba|kari, lehma|kari, looma|kari, sea|kari, vasika|kari, veisekari; kontroll|kari, liha|kari, lüpsi|kari, noor|kari, nuum|kari, piima|kari, põhi|kari, tõu|kari, ühiskari.
2. ‹ainsuse sisekohakäändeis› (märgib karjatamist, karjahoidmist). Karjas käima, olema. Lapsed läksid karja. Poiss pandi kaheksa-aastaselt karja. Lapsed tulid karjast. Poisike saadeti kesale sigade, hanede karja. || (laste järele vaatamise kohta). Kõige suurem poiss on kodus väiksemate õdede-vendade karjas.
3. koos elavate metsloomade rühm. Hundid liiguvad sageli karjana, karjas. Savannide loomad koonduvad karjadeks. Ahvid elavad karjadena.
▷ Liitsõnad: ahvi|kari, antiloobi|kari, elevandi|kari, hirve|kari, hülge|kari, hundi|kari, looma|kari, põdrakari.
4. ebamäärane (organiseerimata) hulk; summ, parv, salk. Kari lapsi, poisikesi. Õnnetuspaigale kogunes kari uudishimulikke. Poisikeste kari kõndis võõra kannul. Õpetaja läks ees, lapsed karjas järel. Sinna pole mõtet minna suure karjaga. Kari huligaane ja joodikuid koos, mine tea, mis võtavad teha! Ukse taga trügis ärritatud inimeste lärmitsev kari. Vastased tulid talle karjas kallale. Taganev väeosa muutus kabuhirmus põgenevate inimeste karjaks. || (loomade, esemete kohta). Kari isaseid koeri käis emase kannul. Lendu tõusis kari varblasi. Vana kana ees, pojad karjas järel. *Ning City'st tormab magistraalteede poole karjas autosid .. R. Sirge. || suur hulk. Tema käsutuses oli kari ametnikke. Sugulasi on mul igavene kari. Ees on veel terve kari toimetusi. *Seal oli maas tühje sigaretikarpe ja kari pudeleid .. M. Rebane.
▷ Liitsõnad: hagija|kari, hane|kari, kajaka|kari, kalkuni|kari, kana|kari, koera|kari, linnukari; laste|kari, titakari; kaabaka|kari, lolli|kari, sandikari.

karja|tara

1. karjaaeda piirav tara. *.. memmele suvekööki paar seljatäit hagugi kantud, hüppas Kalle üle karjatara ja suundus metsa poole .. P. Rummo.
2. karjaaed (1. täh.) *Pimedas karjataras kõndis kaua lehma ümber .. A. Kurfeldt (tlk).

killa|voor [-i]

1. endisaegne vedu voorihobustega (harvemini muude veoloomadega), ka vastav veoloomade ja veokite rivi, voor. Teomehed käisid, olid mõisa killavooris. Mõis käsutas mehed killavoori. *Hiljuti veel olla nad [= röövlid] kaupmeestel, kes laadalt tulid, killavoori ära riisunud. A. Kitzberg.
2. piltl sõidukite, inimeste vm. pikk rodu. Läbi küla sõitis mustlaste killavoor. Tema järel kõndis uudishimulike killavoor. *Lõunakaarel kulgeb killavoor kärisenud vesihalle pilvekahle. J. Piiper.

komberdama ‹37›
viletsalt, vaevaliselt, ka komistades, kõikudes kõndima v. edasi liikuma. Komberdab kepi najal, kepile toetudes, karkudega, karkudel mööda palatit ringi. Komberdas külmast, vanadusest kangete jalgadega. Haige komberdas teiste abiga kuni voodini. Haavatud komberdasid kuidagi sidumispunkti. Komberdasin oma haige jalaga aegamisi trepist üles. Teed mööda komberdas poolpurjus mees. Kerjuseit komberdas oma vaevalist teed. Vanake kõndis komberdades. Väsimusest vaevu jalul püsides komberdati edasi kodu poole. Komberdab tantsida. Lahinguväljal komberdas murtud jalaga hobune. Põrandal komberdas väike kutsikas. *Ja uisutajad – neid oli palju. Kes komberdas esimesi samme, kes harjutas pöördesse minekut .. H. Pukk.

koppel ‹kopli, koplit 2› ‹s›
ka põll taraga piiratud parem karjamaa, tänapäeval hrl. süsteemipäraselt hooldatav ja väetatav kultuurkarjamaa osa. Veiseid karjatatakse koplites. Kari sööb koplis. Ajas, laskis loomad koplisse. Läksin koplist hobust tooma. || piltl suur ebamugavana mõjuv ruum. Köök oli ilmatu suur koppel. *Villem kõndis mitmest töösaalist läbi – kõik päratud koplid täis masinaräga ja inimesi. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hobuse|koppel, karja|koppel, lamba|koppel, noorkarja|koppel, varsa|koppel, vasikakoppel; jooksu|koppel, kultuurkoppel.

kuu|tõbine

1. ‹s› kuutõves olev, kuutõbe põdev isik (sageli ka võrdlustes inimese kohta, kes nagu ei märka ümbrust). Kuutõbised kõnnivad unes ringi, ilma et nad seda ise teaks. Ta hulgub, käib ringi, toimib, näeb välja nagu kuutõbine. *Rabatud Jakob läks kuutõbise kobaval sammul karjamaa serva – kus on ülejäänud loomad? A. Beekman.
2. ‹adj› kuutõves olev, kuutõbe põdev. Kuutõbine poiss kõndis vahel öösiti ringi.

kõndima ‹kõnnin 42›
käima, astuma, sammuma, minema. Kõnnib aeglaselt, mõõdukal sammul, kiiresti, ruttu, kikivarvul, hiilides. Kõnnib teiste kannul. Laps kõndis ema käekõrval. Mõned haavatud kõndisid omal jalal. Perenaine kõndis toa ja aida vahet. Kõndis ruttamatult kodu poole. Kõndis ja kõndis, kuid metsast välja ei jõudnud. Hoiab kõndides veidi kühmu. Võimleja peab oskama rühikalt kõndida. Kõndisime mitu kilomeetrit ilma puhkuseta. Kõnnib mööda tuba edasi-tagasi. Kõndis uksest välja. Kõnni nüüd minema! Igaüks kõnnib oma rada. Kitsed kõnnivad õues ringi. Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. *Muiste kõndinud varblased nagu teisedki linnud, astunud ilusasti jalg-jala ette.. A. Kaskneem. | piltl. Poisi mõtted kõndisid kaugeid radu. Sügis kõnnib väljadel. *Siis valitses siin alles nagu helgus ja kõndisid käsikäes rõõm ja õnn. A. H. Tammsaare. || jalutama. Nad läksid Emajõe äärde, parki kõndima. *Ainult hommikupoole, kui härra äris oli ja proua lastega kõndimas, läks Epp tubadesse.. M. Metsanurk.

läbi kõndima
jalgsi teat. kohad v. isikud läbi käima. Kõndis järjest ümberkaudsed talud läbi. *..nõnda sai need Sarapuu suured metsad risti ja põiki läbi kõnnitud. H. Raudsepp.

maha kõndima
teat. vahemaad, teeosa kõndides läbima, ära käima. Ma olen täna paarkümmend kilomeetrit maha kõndinud. Ta kõndis hulga maad asjata maha.

kõrvas
van kõrval. a. ‹postp› [gen] *Pealegi kõndis ta ka meelega enam preili taga kui kõrvas.. E. Aspe. b. ‹adv› *..seda natukest põllutööd ära tegi ja sääl kõrvas ka selle pääle vaatas, et külanaabrid lese käest renditud maid ausasti pidasid.. J. V. Jannsen.

kõrve|nurk
metsane ja soine kõrvaline maanurk. *Ometi kõndis mära aina tehtud teel, peaaegu kõrvenurga maanteel. A. H. Tammsaare.

loha ‹adv›
lohisedes, lohinal; lohisemas. Kanaema kõndis, tiivad loha. *Rattad jooksid [lumes] tihti loha .. kaevudes maani. R. Sirge. *Nurgast prügitünnide tagant tuli rott .. saba loha järel. A. Ravel (tlk).

läbelik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
hrv läbev, maldav, kannatlik. *.. kõndis [noorik] toa ja lauda vahet, / pikameelne, läbelik. M. Under. *.. ja [turu]kaupleja, kellelt letilõivu nõuti, oli läbelik ja äraootav. N. Baturin.

maja|kord [-korra]
kõnek
1. korrus. *.. kõndis väikese punajuukselise poisi kannul tagatuppa teisel majakorral. L. Anvelt (tlk).
2. maja, pere kodukord. *Söögilauas oli lastel rääkimine keelatud – niisugune oli majakord. M. Sillaots.

masinlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
töötavat masinat meenutav, masinale omane; mehaaniline. Masinlikud liigutused, töövõtted. Mees kõndis masinlikul sammul edasi-tagasi. *Aja masinlik ja ruttav vaim hakkab teidki muutma automaatideks. M. Unt.

metsik ‹-u 2›

1. ‹adj› (algsel, ürgsel) looduslikul kujul esinev; korrastavast inimtegevusest puutumata. Ihkaksime näha metsikut ürgloodust, inimtühja metsikut taigat. Matkasime metsikuis mägedes. Metsik Lääs 'USA lääneosa koloniseerimisajajärgul'. Metsik kaljune rand. Alaska metsik kõnnumaa. Neid vaimustas looduse metsik ilu. Mahajäetud põldudel lokkas metsik võsa. Harimata maa oli metsikuks muutumas. Hooldamata, metsikuks muutunud, kasvanud park, aed, hekk. || (loomade ja taimede kohta:) kodustamata v. kultuuristamata. Metsikud kaamelid, kitsed. Metssiga on meie kodusea metsik esivanem. Metsik uluklammas muflon. Metsikud õunapuud, kirsid. Metsik porgand, kapsas, punane ristik. Metsikust kullerkupust on aretatud mitmeid aedvorme. Kõik kultuurtaimed lähtuvad, on aretatud metsikuist eellasist. || (inimese mittehoolitsetud, korrastamata välimuse kohta). Merehädalised olid metsiku väljanägemisega – habetunud, räbalais ja räämas. Habe, juuksed on metsikuks kasvanud. Metsikute soengutega poplauljad.
2. ‹adj› madalal tsivilisatsiooniastmel olev v. mahajäänud, tsiviliseerimata, (kommetelt, tavadelt) barbaarne. Metsikud suguharud, hõimud. Metsikud nomaadid, barbarid ümbritsesid Rooma riiki. Peaaegu kiviaja tasemel metsikud pärismaalased. Ristisõjad metsikute paganate vastu. Kombed olid keskajal metsikud.
3. ‹adj› ohjeldamatu, taltsutamatu, pöörane; julm, toores. Joobnuna läheb ta pööraseks ning metsikuks. Jüri oli oma raevus metsik. Nii metsik poiss, et tuleb käsitsi kallale. Tal on metsik loomus, temperament. Metsiku hobuse taltsutamine. Metsik peksmine, piinamine, tapmine, mõrv. Jälk ja metsik sõda. Okupantide metsikud vägivallateod. Tema pilgus, silmades, näos on midagi julma ja metsikut. Inimeses peitub metsikuid kirgi ja instinkte. *Ta oli nõdrameelsem kui kõige metsikum hull, aga keegi ei saanud sellest aru. M. Pedajas (tlk).
4. ‹adj› tohutu, meeletu, pöörane. Metsik hoog, kihutamine, tormamine, rutt. Tormas, sõitis metsiku kiirusega. Algas metsik tagaajamine. Metsik närvipinge, hirm, viha. Metsik himu, iha, kirg, kiivus. Mind valdas metsik rõõm. Metsik nälg, janu. Hommikul ärkasin metsiku peavaluga. Metsik joomine ja prassimine. Vaenlane avaldas kõikjal metsikut vastupanu. Tõusis metsik tuul. Sattusime metsikusse lumetormi. Puhkes maruline metsik aplaus. Mis metsik kisa, karjumine, lärm see on? *Olin tookord kolm ööpäeva metsikus palavikus. Ü. Tuulik.
5. ‹s› kõnek mingisse organisatsiooni (algselt üliõpilaskorporatsiooni v. -seltsi) mittekuuluv isik; omal käel toimiv, mitteorganiseeritud isik. Korporandid ja metsikud. Suvel on Krimmis nii tuusikutega suvitajaid kui ka metsikuid. *Ülikooli astudes sai Hukost enesestmõistetavalt väärika „Sakala” korporatsiooni rebane, Oskar aga jäi metsikuks .. R. Sirge.
6. ‹s› folkl rituaalne õlgedest nukk (Lääne-Eestis). Metsiku tegemise komme seostub vastlapäevaga.
7. ‹s› murd metsatukk. *Meie Andres juhtis üle kraavi sammu metsiku poole, kõndis kaugemale puie alla .. L. Koidula.

mood ‹moe, moodi 21› ‹s›

1. ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus. Moega kaasas käima, moodi järgima, moodi taga ajama. Mood näeb ette, nõuab, dikteerib. Mood vaheldub kiiresti. Mõni aasta tagasi olid sellised kleidid, pluusid, kingad moes, nüüd on nad moest läinud, nüüd on hoopis uued moed. Moest läinud esemed. Moest läinud kaabud, lipsud, muster. Käib viimase moe järgi riides. Sellised soengud, selline meik on nüüd moes. Kas praegu on moes tume või hele mööbel? Sellised ehted lähevad võib-olla kunagi uuesti moodi. Habe on jälle moes. Biitmuusika, abstraktne kunst on moes. Suurepärane laulja, aga ta pole enam moes 'populaarne'. Kõik peavad koera, koerad on moes. Millal tuli saunsuvilate ja saunapidude mood? Inimene ei tohi olla moe ori. || ‹pl.› (moodsate rõivamudelite kohta). Uued Pariisi moed. Saksa moed on praktilised. Vanemale inimesele ei sobi ekstravagantsed moed.
▷ Liitsõnad: habeme|mood, juukse|mood, kinga|mood, kleidi|mood, kübara|mood, mantli|mood, meeste|mood, naiste|mood, riide|mood, suur|mood, ülikonnamood; maksi|mood, midi|mood, minimood; kevad|mood, suve|mood, sügis|mood, talvemood.
2. tava, harjumus, komme. Rumal, paha, vastik mood küüsi närida. Tal on veider mood omaette, iseendaga rääkida. Kust ta sellise halva, lolli moe on saanud, õppinud? Üksteise peale kaebamine ei olnud moeks. Nutt, pisarad on naiste mood oma tahtmist läbi viia. Väga ootamatu ettepanek – aga see on juba kord Jaani mood! Tal on selline uhkustamise, praalimise, ilkumise mood. Varem Antsul vandumise moodi ei olnud. Ega ta seda tõsiselt võtnud, rääkis rohkem moe pärast. Mis mood see on, olgu emale vastu toriseda! See pole küll kellegi mood poole päevani sängis lesida! Kassil on mood voodis padja peal magada. Mustlase hobusel öeldakse mitmesugused vigurid ja moed küljes olevat. *.. näe, isegi maaplikad jooksevad rohkem poiste kui poisid nende järele. See nüüd niisuke uus aeg ja uus mood. A. H. Tammsaare.
3. olek, olemus; kuju. Vaikse, argliku, häbeliku, tasase, lahke, leebe moega neiu. Terase, asjaliku, targa, aruka moega poiss. Ausa, uhke moega isand. Naabrid on lepliku moega inimesed. Ta on kinnise loomu ja salaliku moega. Kuidagi väsinud ja haiglase moega. Ära ole nii õnnetu, hädise moega. Sa täna nii mossis moega. *.. ülituttava moega valged majad, mis eemalt püüdsid pilku, polnud lähedalt kuigi meeldivad. V. Saar. *Juba Reinu välispidine mood on isevärki: tilluke mehike, tedretähniline nägu ja nösinina .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: keha|mood, pinna|mood, tegumood.
4. ‹hrl. partitiivis, adessiivis v. komitatiivis koos adjektiivse täiendiga› viis, komme. Tuntuks võib saada mitut moodi, mitmel moel. Kas sa muud moodi, muul moel ei osanud seda asja ajada? Seda ülesannet saab lahendada kaht(e) moodi. Las jääb kõik vana, endist moodi. Ta püüdis igat moodi 'igati' äri ajada. Astub aeglasel, tähtsal moel. Jutustas seda lugu oma rahulikul, muhedal, asjalikul moel. Püüdsin teda ühel ja teisel, õige mitmel moel mõjustada. Mingil moel, mingi moega ta lõpuks ülikooli lõpetas. Sellest ei pääse mingil moel mööda. Sel moel, selle moega saigi temast kirjanik. Niiviisi, selle moega sa kaugele ei jõua. Ta rääkis sellest niisuguse moega, et kuulajail hakkas kõhe. Kuidas elu läheb? – Keskmist moodi. Sa pead mind aitama. – Mis moel? Nad said haledal moel, haledat moodi 'hullusti' petta. Tal vedas roppu moodi, tal oli roppu moodi 'väga ohtrasti' õnne. *Lõhnasime mõlemad koledal moel nitrolaki järele .. K. Saaber. *Elu on santi moodi [= ääretult] ebaõiglane! V. Lattik. || ‹määrsõnaga› kõnek. *Mis kuradi moodi see ometi juhtuda sai? J. Tuulik. *Igav. Pagana moodi igav ... A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: ise|moodi, kuidagi|moodi, mis|moodi, miskit|moodi, muud|moodi, naa|moodi, nii|moodi, nõnda|moodi, oma|moodi, seda|moodi, teist|moodi, üht(e)moodi; hiigla|moodi, hullu|moodi, mehemoodi.
5. ‹genitiivis täiendiga, hrl. substantiivi järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult mingit sarnasusvõrdlust: kellegi, millegi sarnane v. sarnaselt). Ta on välimuselt isa, loomult ema moodi. Pikk kuuri moodi ehitis. Mingi koera moodi loomake. Mingisugune sineli moodi mantel seljas. Kollakas vaha moodi aine. Poiss kires kuke moodi. Ta ei näe põrmugi professori moodi välja. Lõnguse moodi riides noorukid. Tahaks kord inimese moodi elada. Rukist lõigati siis veel esiisade moodi. Ta istub türklase moodi ristisjalu. Elad koos huntidega, käitu hundi moodi. Öösel sadas lund, nüüd on päris talve moodi. Jüri moodi poiss küll ei ole. See oli kangesti Joeli moodi ärbelda oma rikkusega. *.. preili Luige, üks teie moodi preili kõndis rannas kunstnik Liibusega. P. Vallak.
6. [part] liik, laad. Sõpru on mitut moodi. *Sealt kostis juba selle uut moodi pilli, lõõtsmoonika hääli .. A. Kalmus.

mure|mõte
murelik mõte. Haub süngeid muremõtteid. Mõtles, mõlgutas musti muremõtteid. *Muremõtteis kõndis ta nüüd jälle põllu äärt pidi edasi. V. Saar.

nina|mees
kõnek
1. juht, eestvedaja. Kamba, jõugu, bande, mässuliste, partei ninamehed. Trotski oli menševike ninamehi. Talurahva ülestõus suruti maha ning ninamehed hukati. *Iseäranis aga ihusid Maltsveti peale vaenuhammast tema peavastased, vennastekoguduse ninamehed .. E. Vilde.
2. hrl van eesliikuja; (tee)juht. *Salk sammus väärika asjalikkusega, ninameheks noor uhkusest lõkendav allohvitser. A. Jakobson. *Rahal [= teejuht] kõndis ninamehena meie killavoori eesotsas. E. Bornhöhe. || isamees. *.. pani kirikuriided selga, .. võttis isa ninameheks kõrva, ja sõit [kosja] algas. J. Pärn. || piltl (karja juhtlooma kohta). *Üks loomist ehk lindest käib teiste ees, / ta suurem on teistest – on ninamees .. Jak. Tamm.

norgus ‹adv›
lontis, ripakil; rõhutud meeleolus, tusatujus. Pea norgus. Norgus okstega leinakask. Täielikus tuulevaikuses on purjed norgus. Ta on täna kuidagi norgus ja tusane. Tuleb aeglaselt ja norgus päi. *.. kiriksand pidas talle manitsusejutluse .. ja kaunis norgus ninal kõndis vanamees pärast koju .. L. Koidula.

norgutama1 ‹37›
murd (norguspäi) konutama. *Päev läbi norgutas ta akna all või kõndis ühest nurgast teise. O. Jõgi (tlk).

nurk ‹nurga 22› ‹s›

1. mat punkti ning sellest eri suundades väljuva kahe kiire ühend, selliselt moodustuv geomeetriline kujund; punkti ümber pöörleva poolsirge asendite ühend algasendi ja lõppasendi vahel; kahe ühest punktist väljuva sirge vaheline hälve, selle hälbe määr nurgamõõtu väljendava reaalarvuna. Nurga tipp ja haarad. Nurga sisepiirkond. Positiivne, negatiivne nurk. Kolmnurga nurkade summa on 180°. 60°-line nurk. Kaardimõõdus, radiaanmõõdus antud nurk. Navigatsioonis, astronoomias mõõdeti nurki sekstandiga. Deklinatsioon on nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna sihi vahel. Ekvaatoril langevad päikesekiired maale peaaegu 90°-se nurga all. Lõiketera ja töödeldava detaili vaheline nurk. Vikat tuleb varretada õige nurga all. Jõgi, tee teeb siin järsu nurga. Paneme söögilauad nurgaga 'üksteise suhtes nurka moodustavalt'. || piltl (käsituse, lähenemisviisi kohta). Uus põlvkond näeb probleeme uue nurga alt. *Mingi nurga alt vaadates võib tal isegi õigus olla .. V. Lattik. *.. kuid niipea, kui lugesin peatüki algust, küllalt kavalat nurka, mille all ta asjale lähenes .. – siis imestasin. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: nüri|nurk, sirg|nurk, terav|nurk, täisnurk; hulk|nurk, kolm|nurk, kuus|nurk, neli|nurk, viisnurk; horisontaal|nurk, vertikaalnurk; alus|nurk, kesk|nurk, kõrvu|nurk, lähis|nurk, piirde|nurk, ruumi|nurk, sise|nurk, tasa|nurk, tipp|nurk, tipu|nurk, vastas|nurk, välisnurk; faasi|nurk, inklinatsiooni|nurk, kalde|nurk, käände|nurk, langemis|nurk, lõike|nurk, murdumis|nurk, nihke|nurk, peegeldumis|nurk, pildi|nurk, põrke|nurk, pöörde|nurk, sihi|nurk, sihtimis|nurk, siht|nurk, teritus|nurk, tunni|nurk, tõste|nurk, tõusu|nurk, varretus|nurk, viskenurk; lähenemis|nurk, vaatenurk.
2. tasapinnalise kujundi, eseme vm. objekti kahe erisuunalise äärjoone v. serva ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond. Vaiba, teki, rätiku, tahvli nurk. Teravate, ümmarguste nurkadega krae. Muruplatsi nurgad on ära tallatud. Kirjutab nime lehe ülemisele nurgale. Murdunud nurkadega postkaart. Vihikulehtedel on nurgad kahekorra ja krussis. Istub arglikult tooli nurgale. Toetub käega laua nurgale. Krundi nurgad tähistati vaiadega. Aiamaa nurka tehti väike kasvuhoone. Laev pöördub ümber saare nurga, kadus saare nurga taha. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk. Seal nurgal, nurga peal on kohvik, kauplus. Ajalehekioskeid on igal nurgal, iga nurga peal. Õnneks saime kohe nurga pealt takso. Ma saadan sind järgmise nurgani. Töö on üle nurga 'lohakalt, hooletult' tehtud.
▷ Liitsõnad: ala|nurk, ülanurk; aia|nurk, tänavanurk; krae|nurk, põlle|nurk, räti(ku)nurk; silma|nurk, suunurk.
3. ruumilise kujundi v. eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht. Karbi, kasti, laeka, sahtli nurgad. Rautatud nurkadega kirst, puukohver. Täringu nurgad ümardatakse. Kas oskad maja nurka laduda? Kutsikas on padjal nurgad maha närinud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (palkehitise nurkamisviisi ning nurkseotise kohta). Koerakaelanurk jt. nurgad. || piltl (mingi isiku- v. eripärase joone jms. kohta). Küll elu nühib ta(l) teravad nurgad maha. Väldib kriitilisi küsimusi, püüab teravatest nurkadest mööda hiilida. *Meie luules tõi see [= konfliktituse teooria] kaasa aastate vältel mingi õõnsa paatose, paraaditsemise, nurkade silumise .. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: esi|nurk, taganurk; ahju|nurk, aida|nurk, kapi|nurk, majanurk; kalasaba|nurk, koerakaela|nurk, ristnurk.
4. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähem ümbrus. a. (väljast vaadatuna). Istutas kase suvila nurga juurde. Aida ja kuuri nurk on peaaegu teineteises kinni. Nurga taga võeti viina, joodi ja kakeldi. Läks nurga taha asjale. Hüppas järsku nurga tagant välja. Lapsed piilusid nurga tagant. Tuli ümbert nurga igavese jooksuga. Saame kell seitse postkontori nurgal kokku. Avalikult öelda ei julge, nurga taga 'salaja' sosistavad ja susivad. Ässitab, laimab nurga tagant 'salaja, mitte avalikult'. Räägib, küsib, tegutseb ümber nurga 'kaude, ääri-veeri, keerutades'. b. (seestpoolt vaadatuna). Kapp on toa, köögi nurgas. Istub nurgas. Poeb, taganeb minu eest nurka. Jaaniõhtuks toodi igasse nurka kask. Kõndis rahutult nurgast nurka. Vanasti pandi koolis karistuseks nurka (seisma). Aiatööriistad on kuuri nurgas, võta nurgast labidas. Istub saali kõige kaugemas nurgas. *Muidugi ei näinud ta kogu tuba. Ei näinud kogu toa sisustust, nurgast nurgani. J. Kruusvall.
▷ Liitsõnad: sise|nurk, välisnurk.
5. koht (elu)majas, tuba jm. ruum v. selle osa. Olen kodus kõik nurgad läbi otsinud, läbi tuhninud, aga ei leia. Köök on tüütu nurk majas, ikka kipub ta segi olema. Õpilasel peaks olema oma tuba või vähemalt mingi omaette nurk. Elavad pead-jalad koos, oma nurka pole kellelgi. Sai kapitaguse nurga ühe mutikese juurde. Kole on võõra nurgas, teiste nurkades elada. *Andresele ja Marile olid kõik Vargamäe nurgad täis töö, vaeva, mure, kurbuse ja meelepaha jälgi .. A. H. Tammsaare. *Peaasi – oma nurk, mis kõigi teiste eest varjatud .. Ei, vana ei võinud loobuda oma majast. R. Roht. | piltl. Hinge kõige salajasemas nurgas püsis lootusesäde. || mingiks otstarbeks määratud ja asjakohaselt sisustatud ruumiosa v. ruum näit. mõnes asutuses. Noored kodu-uurijad rajasid koolis oma paikkonna kirjameestele pühendatud nurga. Looduskaitse nurk. || hrv rubriik. Anekdootide nurk pühapäevases lehes. *Kui ma „Päevalehe” toimetuses töötasin, siis jõudis minu kui eesti kirjanduse nurga toimetaja kätte käsikirju, mis, nagu selgus, olid pärit O. Lutsult. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: elav|nurk, koduloo|nurk, laste|nurk, meisterdus|nurk, memoriaal|nurk, mängu|nurk, puhke|nurk, puna|nurk, söögi|nurk, töö|nurk, õppimisnurk; jutu|nurk, keele|nurk, kirja|nurk, luule|nurk, male|nurk, moe|nurk, nalja|nurk, satiiri|nurk, spordinurk.
6. (eraldatud) osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; (kõrvalisem, kaugem) osa mingist paikkonnast, maakoht, maanurk, kant; kolgas. Kadriorus võib leida vaikseid rahulikke nurki. Maja taga on roheline nurk basseiniga. Odavalt oli saadaval vaid mõni kaugem ja kehvema pinnasega nurk. Lapsepõlvekodu iga nurgaga seostub mälestusi. Kihelkonna lõunapoolne nurk. Kas sa oled ka sealt nurgast pärit? Siis oleme ju ühe nurga mehed. Mul on seal nurgas sugulasi. Tunnen seda nurka, olen seal käinud. Rahvast tuleb laulupeole igast Eestimaa nurgast. Ta on palju rännanud, kõik maailma nurgad läbi käinud. Saadeti asumisele Siberi kõige kaugematesse nurkadesse. *Kas Paunvere siis nii vaene nurk on meheleminejate tüdrukute poolest? O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilma|nurk, kodu|nurk, kõrve|nurk, maa|nurk, maailma|nurk, metsanurk.
7. hrv (nurga-, lapsevoodi kohta). *Kaks nädalat pärast pulmi jäi Teele nurka. .. Poiss saadi õnnega kätte küll, aga noorik ei võtnud pärast jalgu alla. H. Sergo.

näitama ‹näidata 48›

1. kellelgi midagi (v. kedagi) näha võimaldama, näha v. vaadata laskma; vaatamiseks nähtavale asetama v. tooma, nähtaval pidama. Näita, las ma ka vaatan. Näitab oma oste, uut kleidiriiet. Tule siiapoole, näita ennast lähemalt. Ära kirja kellelegi näita. Näita, mis sul peos on. Värskele isale näidati ta vastsündinud tütart. Noored käivad pidudel teisi vaatamas ja ennast näitamas. Näitas teistele lambiga, laternaga tuld 'valgustas'. Näita lollile sõrme ja juba ta naerabki. Näitas, viibutas hoiatavalt, ähvardades näppu. | ‹impers.› Kogu päeva oli pilves, ainult korraks, pooleks tunniks näitas päikest. || (kontrollimiseks) esitama, ette näitama. Näitasin kontrolörile kuukaarti. Piiripunktis tuli passi, dokumente näidata. Õpilane peab oma õpilaspäevikut vanemaile näitama. Lapsed ei taha arstile kurku näidata. || (tutvustades). Giid näitab turistidele linna, vabaõhumuuseumi. Näitab lapsele raamatuid, pilte. Näitas meile oma unikaalset margikogu. Sõidutas meid ringi ja näitas oma kodukanti. Isa viis tütre reisima, tahtis talle maailma näidata. | piltl. Näita rahakotti, küll siis remont tehtud saab. Peaks poisile vitsa näitama 'vitsaga ähvardama; vitsu andma'. Kändudele tuleb kirvest näidata 'kirvega lõhkuda'. Tera, nuga näitama 'noaga ähvardama v. tapma'. || demonstreerima. Tsirkuses näidati koerte tantsu. Seda trikki olen sulle mitu korda näidanud. Nimetatud lavastust on näidatud paljudes linnades. Loodussõpradele näidati filme loomadest, lindudest. Videomakk on rikkis: mängib, aga ei näita (pilti). Sellest on korduvalt raadios räägitud, seda on telerist näidatud. *Ma näitan sulle, kuidas kõndis Vedro. Aga Julius Vaks kõndis nii .. V. Panso. *Kraavipervel näitab kerahein esimesi tolmukaid. H. Kiik. || kellegi ärritamiseks teat. žesti tegema. Keelt, rusikat, trääsa, pikka nina, (paljast) tagumikku näitama.
2. millegi asukohta, suunda jne. osutama, viitama. Näitas käega kagu suunas, kagusse. Näitab peaga nõksates ukse poole. Näita kaardilt Gröönimaad, näita, kus asub Gröönimaa. Näita, kus pool on põhi, kus lõuna. Laps näitas näpuga kooki, mida tahtis. Näita, kes neist poistest on Ants. Tulen teile teed näitama, muidu eksite ära. Läksin näidatud suunas. Magnetnõel näitab põhja. Mis numbrit osuti näitab? Taevasse näitav torninõel. *Imelikud karvased elukad olid meie ümber kogunenud ja näitasid esimeste käppadega meie peale. Juh. Liiv. || (märku andes). Näitas käega, et me edasi ei tuleks.
3. mingit mõõdetavat suurust (hrl. selle hetkväärtust) näiduna, lugemina väljendama. Kell näitab aega, tunde, minuteid, sekundeid. Kellaosutid näitavad pool kaksteist, südaööd. Mis, kui palju sinu kell näitab? Kalender näitas 12. detsembrit 1983. Kraadiklaas näitas 15 kraadi alla nulli. Nii külm, et termomeeter ei näita enam. Kaalud ei näidanud õigesti. Kui palju elektriarvesti näitab? Mis baromeeter näitab? Taksomeeter näitas 95 krooni. Mängu lõpul näitas tabloo 97:77. Graafik näitab toodangu kiiret kasvu.
4. selgeks, arusaadavaks tegema. a. (konkreetselt). Näita, kuidas seda sõlme tehakse. Kalamees näitas kätega, kui suure kala ta oli püüdnud. Näitab, missugusest nupust mootorit käivitatakse. Näita koht, kuhu ma võtme peidan. *Ta näitas, kuidas Poolamaal kakluses löödud, otse alt lõua .. M. Metsanurk. b. (kirjutises, kirjandusteoses). *Ta [= Vilde] näitab, kuidas eeskätt kehvikut autuses süüdistatakse .. F. Tuglas. c. (tõendades, tõestades). Uurimused, arheoloogilised leiud, katsed, mõõtmised, arvutused näitavad, et .. Nagu kogemused näitavad, ei saa teda usaldada. Kõik see näitab, et tal oli õigus. Talle tuleb näidata, et ta eksib. Eks aeg, elu, tulevik näitab, mis neist saab. *Kui sul õigus on, siis näita seda sõnadega, ära mölla oma jõuetus vihas. J. Lintrop.
5. välja paista laskma, ilmutama. Näita, mis sa võid, suudad, oskad. Näitab, milleks ta võimeline on. End (kõige) paremast, halvemast küljest näitama. Talle meeldib teistele oma jõudu näidata. Rõiva pikilõiked näitavad keha saledamana. Näitab töös eeskuju, leidlikkust, osavust, huvi asja vastu. On näidanud end hea organisaatorina, ikka tasakaalukana. Häbeneb oma rõõmu, muret võõrastele näidata. Kellegi vastu usaldust, abivalmidust näitama. Püüab oma võimu, tähtsust näidata. Näitab iseloomu, selgroogu 'kangust, oma tahet', klassi 'kõrget taset milleski'. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. *.. pruune kingi, mille pealisnahk näitas juba kulumise tunnuseid. M. Saareots. || (dokumendis) fikseerima, ära märkima. Igal toimikul näidatakse selle alustamise ja lõpetamise aeg. Tehtud oli tegelikult vähem kui aruannetes näidatud. Ta pole ankeedis kõiki oma töökohti näidanud.
6. kõnek (ähvardades:) õpetust andma. (Küll) ma sulle näitan, või haugub vastu! Ma teile, üleannetutele, näitan, nii et mäletate! Küll eit talle kodus näitab, kuidas Luukas õlut teeb! *„Sina, sitavares, ajad minu loomad ära? Küll ma sulle näitan, kuidas loomi aetakse,” .. A. H. Tammsaare.
7. van näima, paistma. Ei ole nii uteke kui näost näitab. *Nagu mõni tohter näitab ta olevat .. J. V. Jannsen. *Alguses näitab see nägu vana, inetu, hall .. Juh. Liiv. *Tahvli juurde minek ei näidanud talle sugugi meeldivat. O. Luts.

otsisklema ‹37›
hrv alatasa, pidevalt otsima. Kõndis teda otsiskledes pargis ringi. Käsi otsiskles klaveriklahvidel. *.. äkki meenus mulle see, mida otsisklesin sellest silmapilgust alates, mil lugesin doktor Grütli nime ta reisukotil. A. Sepp (tlk).

patsuma ‹42›

1. patse, patsatusi kuuldavale laskma. Vihad patsusid rütmiliselt. Eemal patsub midagi, nagu loobitaks porilahmakaid. Paljaste jalgade patsudes kõndis naine mööda tuba. *.. [hobuse] jalad käisid kindla korra järele patsudes vastu pehmet lund. S. Truu.
2. patsudega kõndima, langema, kukkuma. Ta laseb käe raamatule patsuda. Vemmal patsus teomehe turjale. *.. ta paljad jalad patsusid Linda kannul kööki. S. Truu. || hrv patsutama. *Tahtmata patsub Tõnu käsi püksitasku vastu – ei, selles ei ole kulda kõlisemas.. E. Vilde.

pehmelt ‹adv›

1. (hrl. puudutamisel, millegi vastu puutumisel) pehmena (hrl. 2. täh.) tunduv. Pehmelt jalataldu paitav sammal. Maapinda pehmelt kattev lumi. Mudi mu õlasooni natuke pehmemalt, valus on! *Õueaiast heinamaa servale ja siis üle pehmelt vetruva niidu põõsaste poole.. A. Maripuu. || sujuvalt, mitte järsku; mitte raputavalt v. põrutavalt. Kosmoseaparaat laskus pehmelt Kuu pinnale. Kaless vedrutas pehmelt. Kukkusin pehmelt lumme.
2. (inimloomuse väljenduste kohta:) leebelt, mitte (liiga) karmilt v. rangelt. Kohtles lapsi pehmelt. Nii pehmelt sellesse asjasse suhtuda ei saa. Ta noomis, pilkas mind pehmelt. Ära ole nii karm, räägi temaga pehmemalt! „Miks sa seda tegid?” küsis ta minult pehmelt. Pehmelt öeldes on kogu see lugu kahtlane.
3. meeldivana, rahulikuna mõjuvalt, mahedalt. Hääldas seda sõna kuidagi pehmelt. Päike paistis pehmelt kahvatusinisest taevast. Pehmelt voogav, kontrastideta valgus. Pehmelt üksteisesse sulavad värvitoonid. Pehmelt kaarduv lõuajoon. Tüdruk kõndis sujuvalt ja pehmelt. *Põllul käib traktor tiidsasti edasi-tagasi ja uriseb. Ta uriseb pehmelt nagu nurrulööv kass. A. Kaal. || veidi, kergelt. *..siis võis ta neid [= inimesi] kiita päris ingli näoga, üks silm pehmelt kõõrdi.. K. A. Hindrey.

pikaldaselt ‹adv›

1. pikkamööda, aeglaselt, aegamööda. Eit kõndis pikaldaselt, taarudes. Mees sõi pikaldaselt, kiirustamata. Mida samm edasi, seda ettevaatlikumalt ja pikaldasemalt liiguti. Jutustas kõigest pikaldaselt ja mõtlikult. Hommiku eel venis aeg eriti pikaldaselt. Ravim mõjub pikaldaselt, selle tervistavat mõju on tunda alles mõne päeva pärast. Üleminek vanemast kiviajast keskmisse toimus väga pikaldaselt 'pika aja jooksul'. *.. loodes õhkus taevas nagu ääsilt võetud raud, seni kui ta pikaldaselt värve muutes tuhmiks pimeduseks tardus. A. Kalmus.
2. hrv pikka aega, pikemat aega. *.. kellel lapsed läinud ülekäte, kellel abikaasa pikaldaselt haige. M. Metsanurk.

piki

1. ‹prep› [part] mööda. a. (midagi v. millegi äärt, serva mööda toimuva hrl. pikisuunalise liikumisega ühenduses). Rongkäik liikus piki tänavat väljaku poole. Läksime piki Paldiski maanteed Stroomi metsa. Tõttasime piki kõnniteed, alleed peatuse poole. Hakkasin minema piki trammiteed, raudteed. Läksin piki metsasihti. Poisid kõnnivad piki kaisid ja vahivad laevu. Käis piki koridori edasi-tagasi. Naine astus piki põllupeenart. Läksime piki metsarada. Kõndisime piki mereranda, jõekallast, kindluse väliseid müüre. Purjetasime piki Peipsi põhjarannikut. Sõudsime piki jõge üles. Piki orgu puhus jäine tuul. Kobasin piki seinu, kuni leidsin ukse. Veejoad voolasid piki tänavarentsleid. Meie edasine marsruut kulges piki Ahja jõe kallast. Triikrauaga töötatakse ühtlaselt piki ja põiki riiet. *Kaks väikest oravat sööstavad suure robinaga mu selja taga piki männitüve alla ja jooksevad üle muru. L. Ruud. b. (ka muupidise liikumisega ühenduses). Libisesin piki katust alla. Laviin langes piki mäekülge allapoole. Pinnatuisu puhul lumi kandub edasi ainult piki lumepinda. Piki põski jooksid pisarad. Kõndis piki põldusid ja metsi. See heli tekib siis, kui tõmmatakse pulgaga piki kammipiisid. c. (paiknemisega seoses). Ahelküla majad asuvad reas piki suurt teed. Piki tänavat põlesid üksikud laternad. Rindelõik kulges piki Riia – Pihkva maanteed. Olime kaitsepositsioonil piki lagendiku serva. Maantee jooksis piki seljandikku. Piki kraavikallast käis teerada. Piki kiviaeda kasvasid kadakad. Linn on piki jõge pikaks veninud. Piki seinu asetsesid pingid. Piki sõiduteed kulgeb valge telgjoon. Piki rästiku selga jookseb sakiline joon.
2. ‹postp› [gen] hrv jooksul, pikku, vältel. *Aga ta oli aastate piki nõnda harjunud mõtlema, õppinud ka ütlema. R. Sirge.
3. ‹adv› hrv pikkupidi, pikuti. *Sedaviisi tulevad kõik „suutäied” ühesugused, turvas segatakse piki ja risti ühtlaselt läbi. K. Kass.
▷ Liitsõnad: ajapiki.

pingi|rida
pinkide rida. Klassis oli kolm pingirida. Istub aknapoolses pingireas. Õpetaja kõndis aeg-ajalt pingiridade vahel. Auditooriumi, lauluväljaku, kino, kiriku pingiread.

pisut ‹adv›
väljendab lähemalt piiritlemata vähest hulka: veidi, natuke, vähe(ke). a. ‹verbiga›. Oota pisut! Vestleme pisut. Ta rahunes pisut. Laps köhib pisut. Ta jalutas pisut koeraga. Tume kogu oleks nagu pisut liigutanud. Tarvis pisutki puhata. Ta on pisut-pisut väsinud. Otsustasime pisut süüa. Ma hakkasin pisut kahtlema. Ta on alati naist pisut kartnud. Kui ta pisutki armastaks mind! Enn pingutab oma naljadega pisut üle. Otto nagu pisut kohmetus seda kuuldes. Taat muheles pisut. Ta suhtub Joonasse üleolevalt, pisut puudub, et põlglikult. Jalg vääratas pisut. Kõndis pisut longates. Selle üle on vaja veel pisut järele mõelda. Astus pisut kõheldes sisse. Jooksul on kere pisut ette kallutatud. Hobune võdises pisut. Pilvitab, hämardub pisut. Valu annab pisut järele. See vähendas pisut minu süütunnet. Pisut kulunud kingad. Värvid olid pisut tuhmunud. Pisut kähisev hääl. *Pisut või palju – saagi viid salve, astudes talve. K. Merilaas. b. ‹substantiivi partitiiviga›. Mul läheb pisut aega. Räägime pisut juttu. Mul on sinuga pisut rääkimist. Lisa pisut soola. Saunas oli vist pisut vingu. Ta saatis mind pisut maad. Aeglustasin pisut sammu. Mall teeb pisut käsitööd. Juba pisutki võimu hakkas vennale pähe. Iga inimene vajab pisut lugupidamist. Pisut julgust ja ettevõtlikkust ning asi laabub! Selles jutus on pisut tõtt ja palju valet. Kas sul ei ole pisut kahju siit ära minna! Kas sul võid on? – On pisut. *Sa võid nüüd minna üle Peipsi. Ja peadki, sest seal on sul suguseltsi pisut. K. A. Hindrey. c. ‹seoses adjektiivi ja adverbiga›. Pisut hämar tuba. Oli nagu pisut kõhe tunne. Poiss on pisut laisk. Mul on pisut piinlik. Pisut saamatu perenaine. Ann on pisut õnnetu. Pisut rumal olukord. Ta tegi pisut naeruse näo. Tüdruk oli pisut arg ja kohmetu. Ta on pisut pikaldase mõtlemisega. Muutus pisut ebakindlaks. Keera raadio pisut vaiksemaks! Vihm jäi pisut harvemaks. Väljas oli läinud juba pisut valgeks. Ta on minust pisut vanem, lühem. Siin on pisut parem istuda. Pisut liiga lamedad õlad. Sel segul on pisut rohekas toon. Lugu on pisut imelik. Nad rääkisid asjast pisut erinevalt. Ma mõtlen pisut teisiti. Vaatas pisut üllatunult, kahtlevalt mulle otsa. Viivitas pisut veel. Pisut liiga püüdlikult tehtud töö. Soola sai nüüd küll pisut palju. Siin on pisut vähem kui kilo. Ta on pisut purjus. Pisut pungis silmad. Pisut vimmas turi. Hoia pisut kõrvale, eemale, kaugemale, tugevamini! Hoidis end käies pisut ettepoole. See on maanteest pisut eemal. Buss tuli pisut varem. Tee pisut paremini! See on juba pisut ülearu. *Kuusikud on eriti talvel ilusad. Igirohelised, tõsised, pisut-pisut süngevõitu. O. Tooming. d. (muudel juhtudel). Ta on pisut üle neljakümne. Vanaisa on oma jutus pisut filosoof. Pisut tüsedusele kalduv noor mees. Ta on pisut oma venna moodi. Tulime pisut enne lõunat. Aega on veel pisut üle nädala. Räägib pisut läbi nina. *On juba pisut videvik ja sellepärast ei seleta Mari silm hästi, mis need lapsed seal aia ääres teevad. A. H. Tammsaare.

poole
I. ‹postp› [gen]
1. suunas. Linna poole minema, liikuma. Läheb sõiduks Munamäe poole. Natuke maad mere poole algab roostik. Ujusin kalda poole. Ta on näoga akna poole, seljaga minu poole. Osutasin sõrmega põhja poole. Sa ei vaata meie poolegi. Nad heitsid teineteise poole vargseid pilke. Ema kummardus alla lapse poole. Õue poole längu katus. Tänava poole aknad. Narva poole suunduv tee. *Laul sündis lõpusalmide poole ainult purjus päi laulda.. A. Hint. || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Asjad on läinud, liikunud, muutunud paremuse poole. Taeva poole kisendav ülekohus. Ta nina on viltu viina poole. Kihutas, kõndis nelja tuule poole. Kao kõigi seitsme tuule poole! Vennal on ikka küüned oma poole. Ta on natuke metsa poole. || (millegi taotlemise v. püüdmise väljendamisel). Tung valguse poole. See mees on alati hariduse poole püüelnud. Püüti selle poole, et elu oleks kergem.
2. kellegi juurde (elu-, asu- v. töökohta). Ta läheb sõbra, tuttavate poole. Tulge õhtul minu poole. Ootan teid enda poole lõunale. Poeg jäi nädalaks isa poole. Käikudest arsti poole polnud kasu.
3. kasut. ajalise suuna väljendamisel. Sügise poole sajab rohkem. Ema suri kevade poole talvel. Nädala lõpu poole on raha otsas. Päeva poole haige rahunes. Jälle üks päev surma poole. Vanus veab, kisub juba keskea poole. || ‹esineb prepositsioonilises sõnaühendis›. Hommiku poole ööd sai töö valmis.
4. ‹hrl. koos pöörduma-verbiga› kasut. pöördumise adressaadi väljendamisel. Pöördun teie poole palvega, küsimusega. Peate juristi poole pöörduma. Ta palvetas, pöördus igas hädas jumala poole. Heliloojad pöörduvad sageli rahvamuusika poole.
5. kasut. kellegi v. millegi toetamise v. pooldamise väljendamisel; ka: poolele. Mind tõmbab tema poole. Ta süda hoiab naise poole. Tütar hoidis ema poole. Sümpaatiad kaldusid demokraatide poole. Jooksis vaenlase poole üle.
II. ‹adv› ‹adjektiivi, pronoomeni v. numeraaliga› osutab suunamist, suundumist, kulgemist a. kohta, paika. Temast jätkub igale poole. Ei maksa oma nina igale poole toppida. Kirjad saadeti mitmele poole laiali. Rahvahulk andis kahele poole vajudes ratsanikele teed. | piltl. Kõrgemale poole ei tohi sellest üleastumisest teatada. b. suunda, külge. Tema läks ühele poole, mina teisele. Enne tee ületamist vaadake kummalegi poole. Koorem kaldus paremale poole viltu. || piltl. Asjad said lõpuks ühele poole 'korda, selgeks, lõpetatud'. Jõudsime, saime täna tööga ühele poole 'valmis'. c. ‹esineb prepositsioonilises sõnaühendis› Jõudsin teisele poole tänavat. Mõlemale poole treppi istutati lilli.
Omaette tähendusega liitsõnad: alla|poole, ette|poole, kuhu|poole, pärast|poole, siia|poole, sinna|poole, sisse|poole, taha|poole, välja|poole, ülespoole

prauhti ‹adv interj›

1. prahvatades, prahvatusega. Lõi ukse prauhti kinni, lahti. Prauhti paiskub aken valla. Kast kukub prauhti vette. Viskas koti prauhti maha.
2. järsult, äkitselt, ootamatult; kiiresti, kohe. Tüdruk keeras end prauhti ümber ja kõndis minema. Kargas mulle prauhti kallale nagu kull. Asus sissejuhatuseta prauhti asja juurde. Nad läksid prauhti lahku. Tema peab ikka prauhti oma tahtmise saama. *Ja äkki esitab ta sulle – prauhti! – mõne alatu küsimuse. H. Luik (tlk).

purde|palk [-palgi]
purdeks olev palk; üks purret moodustavatest palkidest. *Jõudis ojakese äärde ja kõndis üle purdepalgi. V. Saar.

puu|kandmik
puukandik. *Talitaja ütles midagi ning kõndis kohe edasi, lai puukandmik harevile aetud sõrmedel. A. Jakobson.

põlastus ‹-e 5› ‹s›
põlastamine, põlgav halvakspanu. Reeturid sattusid üldise põlastuse alla. Ta tunneb suurt põlastust moraalse lodevuse vastu. Selline käitumine äratab põlastust. Mõtles põlastusega inetu kuulujutu peale. Need sõnad öeldi põlastusega. Kaaslaste põlastus polnud kerge kanda. Kõndis peenema rahva põlastuseks linna vahel pasteldes ringi. Ta näol, hääles oli põlastus.

põlv ‹-e 22› ‹s›

1. reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa. Parem, vasak põlv. Põlv on paistes, kange, marraskil, katki. Poiss lõi põlve valusasti ära. Põlved valutavad. Põlves on valu. Patsiendil on vesi põlves. Jalad on põlvedeni tursunud. Põlvest kõverdatud jalad. Laps tõmbas põlved lõua alla konksu. Toetu paremale jalale ja lase vasak põlvest lõdvaks. Isa võttis poja põlvedele, põlve peale. Kiigutab last põlve peal. Istub rahulikult, käed põlvedel. Istuja lööb jala põlvele, tõstab jala üle põlve. Haarasin kätega põlvede ümbert kinni. Murrab kepi vastu põlve katki. Virutas teisele põlvega tagumikku. Teomees kaapas parunihärra põlve. Põlved nõtkuvad väsimusest, raske kandami all. Haige tõusis põlvede värisedes voodist (üles). Tundsin, kuidas põlvedest, põlvist kadus jõud. Jalad on põlvist nõrgad. Hirm võttis põlvist nõrgaks. Sellise teate peale läksid, lõid tal põlved nõrgaks. Avasin värisevate põlvedega, värisevi põlvi ukse. Tüdruk kõndis nõtkuvi põlvi, põlvi nõtkutades. Usklikud pidid põlvedel templisse komberdama. Kääris püksisääred põlvini üles. Vesi ei tõuse, ei tule üle põlve(de). Hein ulatub põlvini. Mõlemad jalad amputeeriti põlvest saadik. Kleit ulatub alla(poole) põlve. Põlvelt 'põlvelt asendist' laskma. Miski on põlve otsas, peal tehtud 'miski on kiiruga, hädapäraselt, hädaabinõuna tehtud'. Loomad vajusid pehmes kohas põlvini sisse. *Siitpeale vihtusid linlased polkat ja Suuru maavillased lohistasid, põlved lõnksus, inglise valssi. E. Tegova.
2. vastav koht püksisäärel v. sukal. Pükstel on põlved üsna kulunud. Pükstel tuleb põlvedele lapid peale ajada. Püksid on põlvest kitsad. Sukal on põlv juba nõelutud.
▷ Liitsõnad: püksi|põlv, sukapõlv.
3. mingi põlve (1. täh.) meenutav käänuga detail; millegi käänukoht. Vända, väntvõlli põlv. Torustiku põlved. Õngekonksu põlv. *Ronisime .. mööda kääksuvaid puutreppe üles tuuliku põlvele, mis nagu pisike palkon tühjuse kohal rippus. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: torupõlv.
4. põlvkond, sugupõlv; inimpõlv. Tulevased, järeltulevad põlved. Vanema, noorema põlve teadlane, kirjanik. Peale on kasvamas uus intelligentide, haritlaste põlv. Meie põlv on kohutavat sõda näinud. Nad on kõik sama põlve mehed, mehi. Rahvalaulud on paljude põlvede looming. Kogemusi antakse edasi põlvest põlve, ühest põlvest teise. Esimest põlve, esimese põlve linlane, haritlane. Põllumees on ta juba kolmandast põlvest. Tema esivanemad on neli põlve kaupmehed olnud. Selles majas on elanud kolm põlve muusikuid. Meie suguvõsa elab siin kandis juba viiendat põlve. Tema esivanemad tulid Eestisse neli põlve tagasi. Sugulasi on mul veel teisest ja kolmandast põlvest. Teab oma sugupuud neljandast põlvest saadik. Need võimsad tammed on siia istutatud palju põlvi tagasi, mitme põlve eest. Siin metsades pole enam mitu põlve hunti nähtud. Üks põlv kogus vara, teine raiskas. Hoone tuleb tugev, jääb põlvedeks püsima. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg. || eluiga, elupõlv. Sellest jätkub isa eaks ja poja põlveks. *Andku Jumal pikka põlve ja head õnne! A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: haritlas|põlv, järel|põlv, järglas|põlv, rahvapõlv; metsapõlv.
5. elujärg, elamine-olemine; elutingimused, olukord; sün. põli. Hea, õnnelik, kuldne, raske põlv. Tahab emale vanuigi hõlpsamat, kergemat põlve pakkuda. Ei viitsi tööd teha, ajab kerget põlve taga. Ta ei kurda, kaeba oma põlve üle. Tüdruk sai parema põlve peale, otsa. Läks võõrsile paremat põlve otsima. Meie põlv on paranenud iga aastaga. Vanake võis muretut põlve pidada, maitsta. Noored on oma põlvega täiesti rahul. Mis ta praegusel põlvel viga! Vaata ise, kuidas oma põlve parandada, kergendada. *Mis on aga meie põlv nüüd? Töö ja töö ja jälle töö. E. Vilde. || hea elu. Oh seda pidu ja põlve, mis lastel nüüd oli! *„Oh põlve-põlvekest, mis olema hakkab: töölt koju – ja laiskle kui roju!” lõugutas kuraasikalt Kätsa. O. Jõgi (tlk). || elu v. töötamine kellenagi; mingi ajajärk elus. Ma ei kadesta praegu põllumehe põlve. Peab vabakutselise kirjaniku põlve. Noores põlves on paljud luuletusi kirjutanud. Vanemas põlves huvitus ta aiandusest. Veel vanas põlves sündinud talle laps. Minu vallaline, vallalise põlv on nüüd lõppenud. Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida. *Eks ta ikka ole [hästi koolitatud], on oma väikesest põlvest saadik raamatute kallal istunud ja seda tänapäevani teinud.. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: elu|põlv, jõmpsika|põlv, jõude|põlv, karja|põlv, karjapoisi|põlv, karjase|põlv, kasvu|põlv, keskkooli|põlv, kooli|põlv, laisa|põlv, lapse|põlv, lese|põlv, mehe|põlv, mudilas|põlv, mõrsja|põlv, naise|põlv, neitsi|põlv, neiu|põlv, noor|põlv, nooriku|põlv, noormehe|põlv, nooruki|põlv, noorus|põlv, pagulas|põlv, peiu|põlv, pensioni|põlv, pensionäri|põlv, peremehe|põlv, perenaise|põlv, plika|põlv, poisi|põlv, poisikese|põlv, poissmehe|põlv, proua|põlv, pruudi|põlv, põngerja|põlv, rauga|põlv, sandi|põlv, selli|põlv, seminari|põlv, seminaristi|põlv, soldati|põlv, sulase|põlv, teenija|põlv, tudengi|põlv, tüdruku|põlv, vaeslapse|põlv, vallas|põlv, vana|põlv, vangi|põlv, õnne|põlv, õpilas|põlv, ülikooli|põlv, üliõpilaspõlv; häda|põlv, orja|põlv, prii|põlv, päris|põlv, rahupõlv; kutsikapõlv; lumepõlv.

päri|voolu ‹adv›
vooluga samas suunas, pärivett, allavoolu; ant. vastuvoolu. Laev sõidab pärivoolu. Pärivoolu ujuma. Parved läksid pärivoolu alla. Vene kandus pärivoolu. Kõndis mööda jõekallast pärivoolu.

pöörduma ‹37›

1. ümber keskpunkti v. telje liikuma v. nihkuma. Uks pöördus vaikselt hingedel. Võti pöördub lukus, lukuaugus. Käepide pöördub kergesti. Rattad pöörduvad pehmes pinnases raskelt.
2. end (ümber) pöörama, end käänama, end keerama. Lamaja pöördub selili, ühelt küljelt teisele, teisele küljele. Pöördub näoga hüüdja poole, suunas. Lauasistujad pöördusid mind tunnistama. Ingrid pöördus pikkamisi ja vaatas mulle otsa. Ta pöördus trepil ja vaatas tagasi. Poiss pöördub ema vaate eest kõrvale. Pöördusin hüüde peale. Kõigi pilgud, silmad pöördusid ukse poole. Külalise vaade pöördus lakke, peremehele. Paat pöördus kummuli. Lilled pöörduvad päikese poole. | piltl. Ta on alati nii endasse, enesesse pöördunud 'endasse tõmbunud, endasse sulgunud'. Sissepoole pöördunud pilk. Elu pöördus ootamatult pahupidi. Kõik väärtused on pöördunud pea peale. *.. temagi nina hakkas viimasel ajal pudeli poole pöörduma. M. Traat.
3. kuskile v. kellegi juurde abi, nõu v. teadete saamiseks minema; oma palvet, kaebust vms. kellelegi suunama; kellelegi oma sõnu suunama, kedagi kõnetama. Haige pöördus arsti poole. Ravile pöördus ta alles viimases hädas. Selle küsimusega, selles küsimuses pöördu juristi poole. Pöördus kaebusega, avaldusega ametiisikute, valitsuse poole. Õpilased pöördusid kirjaniku poole palvega kõnelda romaani saamisloost. Kui sul abi, nõu, toetust on vaja, võid julgesti minu poole pöörduda. Tema poole pöörduti mitmesuguseis asjus. Häda sunnil kellegi poole pöörduma. Valitsus pöördus üleskutsega rahva poole. „Peame vist appi minema,” pöördus Ain kaaslaste poole. „Kallid vanemad!” pöördub ta kirja alustades koduste poole. *Pöördusin siis arhiivide poole, et esiisade jälile jõuda. J. Semper. || tegevust millelegi suunama, millegagi tegelema hakkama. Helilooja pöördus oma loomingus rahvamuusika poole. Elu lõpul pöördus kirjanik uuesti proosa juurde tagasi. Ta on nõela ja niidi juurde 'õmblustööle' tagasi pöördunud. *Ei jäänud Andresel muud üle kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. A. H. Tammsaare.
4. endisest suunast kõrvale v. tagasi pöörama, oma suunda muutma, pöörama (6. täh.). a. (liikumisel). Pöördusime väiksema liiklusega tänavale. Poiss pöördub rattaga külavaheteele. Nad pöördusid ümber nurga, mere suunas. Pöördusime tuldud teed tagasi, poolelt teelt vasakule. Kuulsin selja taga samme ja pöördusin joostes maja poole. Kõndis toas ringi ja pöördus siis kööki. Ostud tehtud, pöördusime koduteele. Mees lehvitas ja pöördus minekule. Pöördusin juba mitu korda minema, aga ikka hoidis miski kinni. Vanker pöördus laiale kruusateele. Paat pöördub laeva poole. Auto pöördus töökoja juurest maanteele. Tuul pöördus põhja, loodesse, vesikaarde. Torm oli pöördunud kagust itta. || kuskile (tagasi) minema v. tulema. Kui kooli lõpetan, pöördun maale, kodukülla tagasi. Pöördus tagasi tööpostile. Sõda lõppes ja mehed pöördusid koju, kodumaale tagasi. Meile anti käsklus kohe sadamasse pöörduda. Usuti, et pärast surma pöördub hing kehasse tagasi. b. (liikumiseta). Jõgi pöördub lõunasse. Esialgu viis tee põhja, siis pöördus kaarega läände. *Särjepütilt viis tee mööda ja talu ligidal pöördus sellele veel teisigi külavahelisi radasid. V. Uibopuu. c. piltl. Ilm pöördub vihmale, halvale. Jutt pöördus tervisele, laste peale. Pöördusime tagasi endise teema juurde. Kõigi tähelepanu pöördub lavale. Mõtted pöördusid asjalikumale rajale. Jättis joomise ja pöördus õigele teele. Jaani rahu pöördus pikkamööda tagasi. d. pöörduv vastupidiseks muutuda võiv. Pöörduv reaktsioon keem nii päri- kui vastassuunas kulgeda võiv keemiline reaktsioon. Pöörduv protsess füüs ka esialgsele vastupidises suunas toimuda võiv protsess.
5. teiseks muutuma v. saama. Näib, et kõik pöördub siiski heaks, hea poole. Olukord pöördus naljaks. *Kord veel rõõmuks pöördub / kõik su lein ja halin.. A. Kaalep (tlk). || usku vahetama; meelt parandama. Paganad pöördusid ristiusku. Mõni patune võib veel pöörduda.
6. keel pöördeti muutuma, konjugeeruma. Kuidas pöördub sõna „tekkima”? Kõik selle tüüpkonna sõnad pöörduvad täpselt tüüpsõna järgi.

püüdma ‹püüan 45›

1. midagi v. kedagi kätte saada üritama; selle üritamisega kätte saama. a. (liikuvat objekti) oma kätesse, haardesse, puudutatavaks. Poiss püüab palli kinni. Ta ei oska palli õhust püüda. Suutis kapi otsast kukkuva raamatu veel lennult püüda. Viskas tikukarbi üles ja püüdis selle taas pihku. Jüri lippab mängukaaslast püüdma. Püüdsin ta koridoris kinni 'peatasin ta' ja ütlesin, et on vaja rääkida. Külarahvas püüab kiini jooksvat lehma. Poisid püüdsid kassi kinni. Noormees püüdis neiu käed oma pihkudesse. Surija püüab poja kätt. Laps püüab päikesekiiri. *Vastasseinas nari all püüab deliiriumihaige kuradeid.. A. Kaal. || piltl järele, sama kaugele v. samale tasemele. Stardis mahajäänud sportlane ei suutnud enam juhtgruppi (kinni) püüda. Botvinnik üritas veel viimaseski partiis turniiri liidrit püüda. b. millegi sisse v. peale. Avas kraani ja püüdis veejoa pudelisse. Filter püüab puru kinni. Tüdruk püüab valguselaiku peeglile. Püüdsin vikerkaare kaadrisse. c. (saagiks kalastamisel v. jahti pidades). Kala, kalu püüdma. Mehed püüavad võrguga, rüsadega, mõrdadega, noodaga, õngega kalu. Lõunaks oli püütud kümmekond ahvenat, latikat. Ott püüdis suure kala kinni. Kalalaevad käivad Atlandil heeringat püüdmas. Suurem osa kalasaagist püüti mais. Kalurid läksid avamerele püüdma. Kalatiik püüti tühjaks. Poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata. Vähki püütakse kahvaga. Merekarpe, pärleid püüdma. Vanaisa püüdis jäneseid paeltega ja rebaseid raudade ning lõksudega. Mindi karu püüdma. Noorena püütud põdravasikad lasevad end kodustada. Püüti ja rõngastati hulk linde. Liblikaid püüdma. Kass on püüdnud juba mitu hiirt kinni. Pääsukesed püüavad putukaid. Kalad püüdsid kaldalt visatud leivapalukesi. d. kinnipidamiseks, vahistamiseks, karistamiseks. Pätte, vargaid püüdma. Põgenikku püüti kui metslooma. Haarangul püüti põgenikud peagi kinni. Püütakse roolijoodikuid. e. ka piltl oma kasutusse, valdusse; endale kuuluvaks. Lootsime tänaval vaba takso kinni püüda. Puri püüab tuult. Pärani aknad püüdsid värsket õhku. Ei see tüdruk hakka poisse püüdma. Jutat püüavad kõik siinse kandi noormehed. Kedagi endale naiseks, meheks püüdma. Teenijatüdruk üritab peremeest võrku püüda. Vaba mees ei lase naistel end lõksu püüda. Ta püüab kui kurat sõbra hinge 'tahab teda oma meelevalda saada'. Poiss jättis kooli pooleli ja läks pikka rubla 'suurt palka v. töötasu' püüdma. Ta püüab parajat hetke, et öelda midagi tähtsat. Püüdis hulk aega eetrist kodukandi raadiojaama. Püüdsin sest jutuvadast kinni vaid mõne üksiku lause. See poiss püüab teadmisi lausa õhust. Poeg püüab linnas rikkust, õnne, haridust. Omakasu püüdev mees. Püüan su sõprust. Sinilindu püüdma 'hrl. kättesaamatu unistuse täitumist lootma ja selles suunas tegutsema'. Ta aitas mind kasu püüdmata. Kes arg on, ärgu püüdku mehe nime. Mees, kes püüab südameid. Ta ei suutnud õe pilku kinni püüda. Kena neid kõndis pilke püüdes 'endale pilke tõmmates' puiesteel. Maja ees püüab pilku suur roosipõõsas. Pilku püüdev 'silma hakkav, atraktiivne' vaateaken. Püüdsin ahnelt iga su sõna. Üritan eile kummitanud mõtet uuesti kinni püüda. Ära mine pätsiga leiba püüdma. || tajuma. Loom püüdis õhust võõra lõhna. Ta erksad kõrvad püüdsid kinni vähimagi krõbina. Eide silm ei suuda enam kaugust püüda. Silmad püüdsid taamal tumeda kogu.
2. kõnek kedagi petma, sisse vedama, alt tõmbama. Ära tule mind püüdma nende asjadega! Kiitmisega püüa lolle! Nii lihtlabaste trikkidega minusugust ei püüta. Võltsija, kes püüdis õnge kogenudki margikogujad. Meid üritati narriks püüda. *Mätta Maali.. kutsus [poissi] igasuguste ettekäänete all, et olevat vaja midagi tõsta ja et pind olevat läinud jalga, – aga keda sa püüad. R. Tiitus.
3. midagi püüdlikult tegema, pingutama. Püüdsin ja püüdsin, aga ikka läks asi untsu. Sai soodsa töökoha ja püüab nüüd kas või nahast välja, ihust ja hingest, kõigest hingest. Kogu klass püüab, mis jaksab. Ta ei osanud korralikult tantsida, aga püüdis väga. Poiss püüdis küll, ent käekiri tuli ikka kole. Püüa hoolega! Tunnustus pani püüdma. Sa ei püüagi, sa püüad liiga vähe. Kuidas Tartu korvpallurid ka ei püüdnud, vahe jäi püsima. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Kuidas meie ikka elasime ja olime, kui olime noored! Kõrvu püüdsime ja tapsime tööd teha! R. Sirge.
4. püüdlema, edasipüüdlik olema, pürgima. Õpib nagu hull, sest püüab ikka ülespoole. Peab aina edasi püüdma paremuse poole. Teadus püüab tõe poole. Nüüd oli tal eesmärk, mille poole püüda. Mul pole enam kuhugi püüda. Lilled püüavad päikese poole. *Tal pidi midagi püüda olema, tal pidi eesmärk silmas seisma, mida vaja saavutada. E. Vilde. *On midagi saatuslikult traagilist vaimses töös. Vaim püüab sügavale alla ja kõrgele üles. A. H. Tammsaare.
5. ‹hrl. da-infinitiiviga› üritama, proovima, katsuma. Vaenlast püüti Emajõel kinni pidada. Arreteeritu püüdis põgeneda. Püüab magada, aga uni ei tule. Püüa õigeks ajaks tulla! Looder, püüab teiste kulul elada. Püüan oma töödega, muredega ise toime tulla. Püüdis aknast sisse piiluda, saladuse jälile saada. Püüti lõket süüdata. Püüan naeratada, asja selgitada, teist juttu teha. Haige ei püüdnudki tõusta. Vangis püüdis endalt elu võtta. Ära püüa teistest targem olla, mulle prügi silma ajada. Laps püüdis tubli olla. Ta püüdis ilmselt ülemustele pugeda. Püüdis otsesest vastusest kõrvale hiilida. Kui õige püüaks tülitsejaid lepitada? Lahkusin, püüdmata pisaraid varjata. Vastas, rõõmsat nägu teha püüdes. Teda on püütud mõjutada. Püüdsin tema heaks teha kõik, mis võimalik. Püüa arvata, kes tuli. Püüdkem kõigiti nende usaldust õigustada. Püüdis naise meele järele olla, pojale aru pähe panna. Püüa säilitada rahu, mõelda millelegi muule! Püüan end veenda, lohutada, kaitsta. Seda nähtust, probleemi on juba aastakümneid püütud lahendada. Püüti välisturgudele pääseda. Koer püüdis poissi hammustada. Ta ei jõudnud tööd valmis, kuigi püüdis (jõuda). Kas sa usud mind? – Püüan. Ma arvan, et ta püüdis head, kuid kukkus halvasti välja. Silmad püüavad läbi pimeduse puurida. See väljapanek, raamat püüab anda ülevaate sillaehituse ajaloost. Malmist nupud püüdsid pronksi muljet jätta. *Tugevad tuulekeerud aga püüavad teekäijat maha paisata. A. Kaal.

rahva|tihe
rahvast täis. Kõndis mööda rahvatihedaid tänavaid.

ranna|äärne

1. ‹adj› ranna ääres v. lähedal asuv, esinev vms. Rannaäärne tee, maja. Rannaäärsed külad, elanikud. Rannaäärne meri. Rannaäärsed hoovused. Laev jäi rannaäärse saare varju ankrusse.
2. ‹s› sealne rannajoone ääres v. lähedal olev maismaa-ala. Kõndis kogu rannaäärse paari kilomeetri pikkuselt läbi.

rehv1 ‹-i 21› ‹s›
sõiduki ratta pöida ümbritsev võru, rõngas. a. metallist rattavits. Rauast rehvid. Sepp pani vankri ratastele uued rehvid (peale). *.. võis ainult kuulda hobusekapjade klobinat ja rehvide põrinat sillutisel. V. Gross. b. kummist rõngas, kumm [1] (a. täh.) Autorattad on kummist rehvidega. Taksojuht kõndis ümber auto ja kummardus rehve uurima.
▷ Liitsõnad: auto|rehv, kummi|rehv, raud|rehv, ratta|rehv, õhkrehv.

riista|kuur
(tööriistade hoidmiseks). Tooge riistakuurist labidad, vikatid. Majahoidjate riistakuur. *Ta kõndis riistakuuri, silmitsedes ja uurides seal paari roostetanud pulkadega äket ning laiahõlmalist atra.. R. Sirge.

ringima ‹42›

1. ringlema, ringe (3. täh.) tegema, ringi käima. Veri ringib organismis lakkamatult. Jahimees kõndis metsas ringides kodu poole. *Esimene mulje on niivõrd masendav, et pea hakkab ringima ja nutt kipub kurku. O. Luts.
2. hrv ringiga ümbritsema. *Silma torkavad [kaardil] kaks punasega ringitud kohta.. V. Juhkum.

rägu ‹11› ‹s›

1. risu, praht. Raudteeäärne rägu pisteti põlema. Kõndis mahalangenud okste kuivas rägus. Jõekaldad on rägu täis. Hoovi peal vedeleb kõiksugu roostetanud rägu. Otsib kivikildude rägus oma sõrmust. | piltl. *.. kõik on kokku unenägu, / kõik see rägu, / meie maadki kannab õhk. G. Suits. || rägastik, tihnik. Maja taga on rägusse kasvanud nõlv. Kriipisin tikripõõsaste rägus käed ära. Peab karjamaal kasvava räguga visa võitlust.
▷ Liitsõnad: kuuse|rägu, metsa|rägu, oksa|rägu, põõsarägu.
2. piltl. a. millegi tihedalt, korratult, risti-rästi asetseva kogum. Tänavate, majade, tellingute rägu. Varemete räguks muutunud linn. b. segadik, sasipundar. Olen ses sündmuste rägus pea kaotanud. Romantika mattub elu pisiasjade rägusse.
▷ Liitsõnad: joon(t)e|rägu, katus(t)e|rägu, kivi|rägu, kortsu|rägu, majade|rägu, tänavarägu.

samm ‹-u 21› ‹s›

1. jala v. jalgade siirmisliigutus käimisel, jooksmisel, tantsimisel vm. liikumisel. Pikk, lühike samm. Samm ette, taha, kõrvale. Kaks sammu edasi, tagasi. Tegi, astus paar sammu. Jõudis mõne sammuga eesminejale järele. Astub täiel sammul. Poisil on juba täismehe samm. Lapse esimesed sammud. Sammu, sammude pikkus. Et mõõdurihma polnud, mõõdeti maad sammudega. Kuivad raod krabisesid sammude all. Vaibus sammude müdin, tümin. Polka, masurka sammud. Tantsuõpetaja demonstreeris uusi samme. Algajal tantsijal võib samm segi minna. Kõik kohad koli täis, nii et ei saa sammugi astuda. Ma ei lähe siit sammugi. Käis kuningaetturiga kaks sammu 'välja' edasi. *.. üle vainu marssides, / jalad sirgu, nina püsti, / sammud käivad matsudes. E. Enno. | piltl. Probleemi lahendusele ei jõutud sammugi lähemale. Üritus, ettevõtmine on arenenud suure sammu edasi. See näidend on autori loomingus kahtlemata samm edasi. Ta ei taganenud oma otsusest sammu võrragi 'vähimalgi määral'. Kino tegi tollal alles esimesi samme. Kevad lähenes suurte sammudega. *Siis oli häda tulnud tuule tiivul ja sitika sammul lahkunud. A. Beekman. || selle heli. Tänavalt, koridorist kostis samme. Kuulsin juba eemalt tema samme. Paks vaip summutas tulija sammud. Trepil kolksusid, mütsusid rasked sammud. Kellegi tasased sammud lähenesid.
▷ Liitsõnad: galopi|samm, hoovõtu|samm, hüppe|samm, jooksu|samm, kaksik|samm, kand|samm, kure|samm, kõnni|samm, käär|samm, kükk|samm, marsi|samm, mehe|samm, polka|samm, põhi|samm, päkk|samm, suusa|samm, tango|samm, tantsu|samm, vahe|samm, valsisamm.
2. astumine, sammumine; käimine, käik. Sammu kiirendama, aeglustama, tasandama, lisandama. Noorel inimesel on kerge samm. Vanainimese tönts samm. Kärme sammuga eideke. Pimeda samm on kobav. Mehe samm oli kindel ja rahulik. Ruttas kiirel sammul lähemale. Lahkus meie juurest tõtlikul, rutulisel sammul. Aeglasel, raskel sammul astus ta edasi. Mees läks algul sammu, siis pistis jooksu. Sõdurid marssisid uljast sammu. Taat kõndis lohiseva sammuga. Teekäija samm muutus järjest aeglasemaks. Kõndis uhkel, tähtsal sammul ringi. Oskari samm oli kiirustav. Viskas kiiret rühikat sammu. Mäest alla tulime jõudsal sammul. Päris jalutaja sammuga kõndis ta mööda alleed. Koerad sörkisid või käisid sammu. Peagi pöörati sammud tagasi kodu poole. Seda teed oleme küllalt sammudega mõõtnud 'jalgsi astunud'. Sammu – marss! (käsklus). | piltl. Töö, elu arenes jõudsal sammul 'jõudsalt'. Aeg astus oma raudset sammu. *.. kuuldus käis oma rada, alguses teadagi üsna kobamisi, kuid hiljem kindlal sammul. H. Sepamaa (tlk). || (hobusega kulgemisel, sõitmisel). Virgutas hobust kiiremale sammule. Hobune läks sörgilt üle sammule. Laskis hobusel sammu astuda, käia. Teeliste hobused, ratsanikud sõitsid sammu. Voor liikus kogu aeg sammu. Hobused algul kihutasid, siis hakkasid sammu minema. Ronis hobuse selga ja ratsutas sammu maantee suunas. *.. hoidis kogu aeg jooksma ja karglema kippuvat täkku sammu. A. Kivikas.
▷ Liitsõnad: hiigla|samm, kassi|samm, kiir|samm, kuke|samm, marsi|samm, paraad|samm, pardi|samm, rivi|samm, takt|samm, vabasamm; edusamm.
3. inimese samm (1. täh.) mõõtühikuna. Tuba oli viis-kuus sammu pikk ja neli lai. Mõnikümmend sammu eemal on lehtla. Auto peatus meist mõne sammu kaugusel. Udus võis näha ainult paarikümne sammu kaugusele. Käia oli jäänud vaid lühike maa, vaevalt sada sammu. *Ei ole siin sammu maad, millest poleks vikati või rehaga üle käidud. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: kukesamm.
4. piltl ettevõtmine, üritus, tegu(viis). Paratamatu ja ainuõige samm teie olukorras. See oli väga õige samm, mis sa nüüd tegid. Maja mahamüümine oli küll rumal ja mõtlematu samm. Tema esimeseks sammuks oli asjast politseisse teatada. Mis sundis neid selleks sammuks? Andres pole niisuguseks sammuks küll võimeline. Otsustas teha, astuda, sooritada riskantse sammu. See oli tähtis samm tema elus. Meid püüti veenda selle sammu vajalikkuses. Diktaator ei kohkunud tagasi äärmuslikest sammudest. Kõrgemalt poolt kirjutatakse meile iga samm ette. Valitsus astub samme rahva heaolu edendamiseks. Need olid põllumajanduse arengu seisukohalt väga olulised sammud. Suure tähtsusega rahvuspoliitiline samm. Abiellumine on tõsine samm inimese elus. Tule kasutuselevõtt oli tähtis samm inimkonna arengus. Sõnadest ei aita, on vaja tegelikke samme.
▷ Liitsõnad: eksi|samm, vastu|samm, väärsamm.
5. tehn korrapäraselt paiknevate ühesuguste naaberelementide vaheline kaugus. Keerme, keti, vedru, spiraali samm. Hammasratta hammaste samm. Kruvijoone samm 'kruviliikumisel lõik, mille võrra punkt nihkub ühe tiiru vältel'.

silm|näos ‹adv›
hrv silmnäolt (b. täh.) *Isa kõndis talle silmnäos tükk maad järele, nagu tahaks ta näha, kas tütar läheb järvele.. A. H. Tammsaare.

sirvima ‹42›

1. lehitsema, lappama; sorides, lehitsedes silmitsema. Ajakirju, ajalehti, sõnastikke, raamatut, märkmikku sirvima. Sirvis kiiruga, palavikuliselt pabereid, kuid vajalikku dokumenti ei leidnud. Toimetaja sirvis käsikirja läbi ja otsustas selle autorile tagasi anda. Autor sirvis huviga oma vastilmunud teost. Sirvis tihedalt täis kirjutatud päevikulehti. Ajaviiteks sirviti fotoalbumeid. Vanu võistlusprotokolle sirvides avastasin üht-teist huvitavat. *Talumeeste silmad jälgisid ahnelt meieri sõrmi, mis sirvisid raha nagu raamatu lehti. J. Madarik.
2. hrv silmitsema, uurides tunnistama. *Nüüd kõndis ta mööda isatalu ja sirvis maapinda, nagu oleks ta mõni kullakaevaja neitsilikus looduses. A. H. Tammsaare.

soerdlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
soerdile omane, moondunud, ebardlik, värdjalik. Poisike kõndis, soerdlik pea viltu. *Kaugemalt paistsid põlenud mustad haavatüvikud.. ülal sirutusid laiali suured soerdlikud oksad. O. Jõgi (tlk).

sõjamehe|rüht
Kõndis ehtsa sõjameherühiga.

taksaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mets metsatakseerimisega tegelev oskustöötaja. *Taksaator Kärmas .. kõndis mööda metsi, mõõdupulk käes ja kaarditasku küljel. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: abitaksaator.
2. van hinna v. väärtuse määraja, hindaja. *Vannutatud taksaator näitas neid [= asju]; mõned tõsise näoga isandad astusid juurde ja vaatasid enampakkumisele minevat eset lähemalt .. L.-M. Kask (tlk).

takt ‹-i 21› ‹s›

1. muus helitöö väike osa, mis algab meetrumi rõhulisest üksusest ja hõlmab järgnevad rõhuta üksused. Kahe-, kolmeosaline takt. Kolmelöögiline takt. Taktid on ühesuguse kestusega. Kostsid masurka esimesed taktid. Vilistab paar takti. Takti lööma 'takti osi hrl. kä(t)eliigutustega osutama'. Dirigent lööb hoogsalt takti.
▷ Liitsõnad: ava|takt, eel|takt, lõputakt; liht|takt, liit|takt, segatakt.
2. millegi korrapärasest vaheldumisest sugenev liigendatus, (tegevuse, liikumise) rütm. Jalad liikusid muusika taktis. Tüdrukud õõtsutasid end laulu taktis. Poisid hoidsid marssides hästi takti. Üks-kaks, üks-kaks loeb võimlemisõpetaja takti. Oskab tantsides hästi takti pidada. Langesime taktist välja. Astusime ühes taktis. Kõndis naabri taktis. Pesukurikaga peab lööma taktis. Aerud langesid ja tõusid kiires taktis. Mehes sõudsid taktis. Magaja rind tõusis ja vajus ühtlases taktis. Käed liiguvad jooksu taktis kaasa. Me südamed löövad ühes taktis. Viljakoormad veeresid rehepeksumasina undamise taktis. Rongi raiuv takt. Pump peksis rahutut takti. || (tempo kohta). Tantsiti aina kiirenevas taktis. || (taktimõõdu kohta). 3/4 taktis tants. Kolm kaheksandikku on mõnusa hooga takt.
3. tehn sisepõlemismootori töötsükli osa, mille vältel kolb liigub ühest piirasendist teise. Neljataktilises mootoris vahelduvad neli erisugust takti.
▷ Liitsõnad: komprimeerimis|takt, paisumis|takt, surve|takt, töö|takt, väljalasketakt.
4. peenetundelisus, delikaatsus, mõõdutunne käitumises, taktitunne. Ilmutab suhtlemisel takti, suhtub kaaslastesse taktiga. Naisel oli piisavalt takti, et mitte naerma pursata. Lahendas olukorra pedagoogilise takti ja rikkalike kogemustega. Võlus kõiki oma peene taktiga. Takti nõudev ülesanne. Mees, kes tunneb takti. Räägib kõigest ilma igasuguse taktita.

tasanema1 ‹37›
tasemaks jääma. a. (hääle, heli kohta). Jutustaja hääl tasaneb sosinaks. Kõnesumin tasanes. Kaugenevad sammud tasanevad. *Ta naer ei tasane ega võta tugevuselt juurde. L. Kibuvits. b. vaibuma, raugema, nõrgenema. Torm, tuul tasanes veidi. Vihm oli tasanenud. Õhtuks hakkas laine tasanema. Tundepalang tasanes sõpruseks. Kõndis ringi, kuni ärevus tasanes. c. aeglustuma. Minejate samm tasanes.

tasemalt ‹adv›
hrv tasemini, tasem. Kõndis tasemalt kui kass.

tee|käija
jalgsi (v. hobusel) liikuv teeline, rändur. Hiline, võõras, väsinud teekäija. Mööda kõndis üksik teekäija. Teekäijad tõrjusid koeri. Vastu tuli teekäijaid, küll jalgsi, küll hobusel. *Teekäijad, kes hulgal ajal siit ei olnud läbi sõitnud, peatasid ja vaatasid heameelega uut maja .. J. Mändmets. | piltl. Oleme kõik teekäijad maises elus.

tee|ots [-a]

1. tee algus- v. lõpposa. Antsla teeots. Sõitsime õigest teeotsast mööda. Naine ootas teeotsal bussi, piimavedajat. Saatjad jäävad teeotsale lehvitama. || piltl (millegi alguse kohta). Juhtis mind vaimulikule teeotsale. *Ta [= isa] võis rahul olla ka minuga, kes ma juba oma iseseisva elu teeotsale olin jõudnud. J. Semper.
2. teelõik v. teekond. Kõndis seda teeotsa mitu tundi. Tuli ühe teeotsa minuga koos, siis keeras paremale. *Ma pole ju väsinud. See väike teeots linna ja tagasi. A. Jakobson.

tee|rööbas
rattarööbas teepinnas. Tüdruk kõndis jalgteel, poiss otse teerööpas.

tiira-taara ‹adv›

1. (elusolendite kohta:) taarudes, küljelt küljele kõikudes. Käib tiira-taara. *Pisikesest peale laevas olnud, jalad rangis, kõndis tiira-taara. J. Üts.
2. (asjade, esemete kohta:) liga(di)-loga(di), logisemas, lagunemas. Aknad on katki, uksed ripuvad tiira-taara hingede otsas.

tip-tip ‹adv›
tipp-tipp. *Kõndis tip-tip ruttu ametiasutuse poole. E. Männik.

truu ‹15 komp truum superl kõige truum e. truim› ‹adj›

1. selline, kes kiindumusest v. kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav. Truu sõber, seltsiline, võitluskaaslane, abiline. Oma isanda truu sulane, teenija. Teenijatest on Maali ainus truu hing majas. Truud riigialamad. Kehtiva korra truu tugi. Teda võib usaldada, ta on oma pererahvale truu. Tõelise patrioodina jäi isamaale truuks. Toivo on oma põhimõtetele, veendumustele, arvamustele, kavatsustele truuks jäänud. Poeet jäi oma ideaalidele truuks. Endale truuks jääma 'oma meelsust, käitumist mitte muutma'. Tal on truu süda. Koeral on nii truud silmad. Ta kõndis meil truu penina kannul. || (abielu- ja armastussuhetega ühenduses). Truu abikaasa. On oma mehele truu naine. Tõotati teineteisele surmani truuks jääda. Vastastikune truu armastus.
▷ Liitsõnad: keisri|truu, kohuse|truu, kuninga|truu, peremehe|truu, riigi|truu, sihi|truu, tsaari|truu, ülemusetruu; eba|truu, koertruu.
2. (oma tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv. Spordimehena on ta endiselt korvpallile truu. Randlasena ei hoolinud ta põllutööst, vaid jäi kalapüügile truuks. Setu naised on tänapäevalgi truuks jäänud traditsioonilistele ehetele. Kord väljavalitud pesapaigale on linnud sageli väga truud.
▷ Liitsõnad: asukoha|truu, paiga|truu, pesapaiga|truu, traditsioonitruu.
3. millegagi täpses vastavuses olev. Rääkis kõigest tõele truuks jäädes.
▷ Liitsõnad: elu|truu, fakti|truu, loomu|truu, natuuri|truu, originaali|truu, tõetruu.

tujutult ‹adv›
(< tujutu). Isa tuli koju väsinult ja tujutult. Kõndis tujutult toas ringi, teistega sõnagi vahetamata. „Olen väsinud,” kohmas Jaan tujutult. Tööd tehti kuidagi tujutult. *Ta pilk eksles tujutult ringi, nagu otsides paika, kuhu peatuma jääda. A. Rullingo.

tunni|mees
vahipostil olev relvastatud sõdur. Tunnimees seisab postil, teeb ringkäiku. Värava ees kõndis edasi-tagasi tunnimees. Tunnimehed pandi välja. Iga kahe tunni tagant vahetati tunnimehi.

vahetevahel ‹adv›
vahel, aeg-ajalt, mõnikord. Käis vahetevahel maal vanemaid vaatamas. Vahetevahel kostis rinde poolt suurtükimürinat. Kui vaba aega, läks ta vahetevahel metsa hulkuma. Mees kõndis närviliselt edasi-tagasi, vahetevahel peatus ja vaatas kella. Tervis pole hea, vahetevahel tõuseb ka palavik. Alati tõsine, kui ta vahetevahelgi naerataks. Vahetevahel oli tunda nõrku maa-aluseid tõukeid. *Vahetevahel selgis taevas, süttisid tähed, kahutas kergelt. H. Laipaik.

valu|ilme
valu väljendav näoilme. Kõndis köökus, valuilme näol.

vankri|rõuk
rõuk [2]. Hoidis vankrirõugu otsast kinni ja kõndis sõitjate kõrval.

vari ‹varju 32› ‹s›

1. tume kujutis, mis tekib valgusvoo teele jääva keha taga. Inimese, looma, hoone, mäekünka vari. Mustad, teravate piirjoontega varjud. Mida kõrgemal on päike, seda lühemad on varjud. Puud heitsid teele pikki varje. Meie majale langeb uue kõrghoone vari. Poisi vari liikus temaga kaasa. Väike varss pelgas oma varju. Karjapoiss mõõtis sammudega oma varju pikkust. Tuhmis kuuvalguses puudusid teravad varjud. Musta vihmapilve vari libises kiiresti lähemale. Päike joonistab trellide varjud kongi seinale. Maa katab Kuu oma varjuga. Ilmaaegu püüad üle oma varju hüpata 'teha midagi üle jõu käivat'. Kardab viimasel ajal omaenda varjugi 'on väga hirmul'. Koer käis oma peremehe kannul nagu vari 'lahutamatu kaaslasena'. Oskab liikuda hääletult kui vari. Kus valgust, seal varju. || piltl (millegi ähvardava, ebameeldiva kohta). Sõja, katastroofi, needuse vari hoidis meeled ärevil. Neid kummitavad mineviku varjud. Talle langes kahtluse vari. Kohtu ja karistuse vari rusus mehi. Terve elu kõndis vaesuse sünge vari ta kannul. *Külma vee abiga sai surma varju all seisja hinge äratatud. M. Sohberg. || tume(dam) värvitoon v. -varjund; (tumedam) laik; kunst (pildi) varju(s)tatud pind. Siidi liikumisel tekib läigete, varjude ja reflekside sillerdus. Mustade varjudega tumepunased roosid. Haigel olid silmade all mustad, tumedad, sinakad varjud. Päikesele ilmusid plekid ehk varjud. Valguse ja varju kontrastid. Modelleerib figuuri varjuga. *Lubab end tollipaksuselt puuderdada, silmade alla sinise pliiatsiga varjud tõmmata .. B. Alver. *Kaevukook kerkis tummas varjuta [juunikuuöises] valguses taeva poole .. M. Pihla.
▷ Liitsõnad: pilve|vari, õhtuvari; heit|vari, oma|vari, pool|vari, täisvari.
2. (kellegi v. millegi ebaselgelt nähtava kujutise kohta). Puude vahel vilksatas kellegi vari. Üle linna sööstsid kurjakuulutavalt mürisedes mustad varjud – vaenlase hävitajad. Akna tagant libises mööda ähmaseid varje. *Õhtu langes üle linna. Sinised varjud hiilisid üle vallide ja majade. F. Tuglas. || hingelise seisundi peegeldus inimese näol. Üle mehe näo lendas mõtlik, murelik, valuline vari. Näole ilmus ärevuse, kohmetuse, pettumuse, kurbuse vari. *Tõnissoni nägu läks aeg-ajalt rõõmsamaks. Tusane, isegi natuke tige vari, mis seal enne oli, kadus .. O. Luts. || ‹eitavates väljendites› mitte kübetki, üldsegi mitte. Valetaja näol polnud märgata piinlikkuse varjugi. Tema süüs ei saa kahtluse varjugi olla. Ta ei kannata enam mehe varjugi. Näeksin parema meelega, et su varjugi siin ei oleks. *.. majesteetlikult ujusid merihobud vähimagi hirmu varjuta kajakkide juurde. N. Kaplinski (tlk).
▷ Liitsõnad: kahtluse|vari, muige|vari, mure|vari, naeratuse|vari, pahameele|vari, tusa|vari, valuvari.
3. päikese eest kaitstud ja seetõttu suhteliselt pime ja jahe koht, vilu. Kirikus oli hea vari. Lagendikul polnud vähematki varju. Mõni taim ei talu üldse varju. Leeskputk võib kasvada ka varjus. Kraadiklaas näitas varjus 30 pügalat. Astus varjust päikese kätte. Kõrb – see on varjuta liivameri. *.. millest [= lepavõsast] ei ole vist muud kasu, kui see jahe vari, mida ta annab kõrvetaval päeval parmude eest pakkupugevale karjale. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: kuuma|vari, viluvari.
4. (üldiselt:) kaitse tuule, sademete, hädaohu vms. eest; peavari, ulualune. Hulkur ei leidnud külma põhjatuule eest kusagilt varju. Otsis vinguvate kuulide eest varju mätaste tagant. Koer saab kurja ilmaga varju kuudist. Pakkusime teelisele ööseks varju. Tulekahju jättis kümned inimesed varjuta. Öö on varga vari. *Vanaelu ja kaevu vahel seisis oksapinu, millest talvise tuisuga suur vari oli. R. Soar. *Inimesed on nagu puud; / .. neist mõned pakuvad varju / ka hilissügise iilides .. V. Verev. || ‹ainsuse kohakäänetes adverbi- v. postpositsioonilaadselt› ulualla, peitu; uluall, peidus; ulualt, peidust a. ‹adverbilaadselt›. Vili saadi õigeks ajaks varju. Röövlid olid ilmselt kuhugi varju pugenud. Jooksis äikese eest kangialusesse varju. Sõja eest mindi metsa ja sohu varju, varjule. Kutsikas hüppas peremehe sülle varjule. Kas mahume kõik siia varjule? Laevad sõitsid tormiähvardust kuuldes sadamasse varjule. Kala oli põhjamudas varjus, varjul. Armastas teisi jälgida, ise varjul püsides. Vaata, et sa saladust teiste eest varjul pead! Maapõues on varjul suuri rikkusi. Meie emakeeles varjul olev ilu. Sädeleva oraatorina jättis ta kõik teised esinejad varju 'tagaplaanile'. Kiirustamise märgid ei jäänud lugeja silmade eest varju, varjule 'märkamata'. Mis kõhus, see kõrval, mis vatsas, see varjul. *.. mõnikord on väliselt halva taga hea peidus, teinekord jällegi välise hea taga halb varjul. A. Beekman. *Rätikkaelad varjult kaesid, / vennikesed varjult kuulsid .. G. Suits. b. ‹postpositsioonilaadselt›. Mees kadus majade varju. Laps puges eesriide varju. Purjetati kaitsvate saarte varju, varjule. Peidab näo krae varju. Metsa varjus pole tuult ega tuisku. Neeme varjus oli lainetus väiksem. Mäed olid halli uduloori varjus, varjul. Mehed istuvad kivivirna varjul ja söövad. Rohutuka varjus oli linnupesa. Märkasin, kuidas ta käe varjus haigutas. Suu oli habeme varjus. Põgenes pimeduse, öö varjus, varjul. Laps passis neid salaja kardina varjust. Päike paistab pilve varjust. Haug sööstis kupulehtede varjust saagi kallale. Piilub poissi ripsmete varjust. Uje tüdruk jäi oma sõnaka venna varju 'jäi oma sõnaka venna kõrval silmapaistmatuks'. Lein jäi muude murede varju. Oskab nalja varjus kõik asjaliku ära ütelda. Parem vana varjul kui noore ilul. *.. ma olen siin küllalt juba need päevad eitede seeliku varjus nohisenud. R. Janno.
▷ Liitsõnad: tuule|vari, tormi|vari, vihmavari.
5. varjav rajatis, varjualune, ulualune. Viis hobused varju alla. Nüüd võib sadada, hein on kõik varju all. Too väljast varju alt kuivemaid puid.
▷ Liitsõnad: peavari.
6. varjamine, varjav kate; varjav ese v. vahend. a. kate. Kannab oma suure kõhu varjuks pontšot. Päike paistis otse näkku, nii et pidi käe varjuks silmade ette panema. Peitis koti radiaatori taha ja laotas rätiku varjuks peale. Rändasid mägedes ilma tekkide, mantlite ja muu varjuta. Mesinik tõmbas pähe suure varju nagu koti. *Ikka pidi [lastel] midagi soemat seljas ja mingit varju jalas olema. A. H. Tammsaare. b. sirm. Vihma hakkas sadama ja kõik tegid varjud lahti. Kandis ereda päikesega pea kohal varju. Teenija magas köögis varju taga. Laual põles rohelise varjuga lamp. Allalastud varjuga kaless peatus trepi ees. | piltl. Preisimaa seisis tollal Poola riigi varju all. Kasutas varjuks pseudonüümi.
▷ Liitsõnad: ihu|vari, jala|vari, katte|vari, külma|vari, lambi|vari, näo|vari, päeva|vari, päikese|vari, silma|vari, tuule|vari, vihma|vari, voodivari; metall|vari, paber|vari, plekk|vari, siidvari vrd langevari.
7. (kellegi v. millegi kohta, mis vaevu, väga nõrgalt meenutab võrdlusobjekti). Narkomaan pole enam inimene, vaid inimese vari. Kiitleb oma oskustega, kuid jääb ikka tõelise meistri kahvatuks varjuks. Kaunitari portree oli originaali kõrval ainult nõder vari. Nende kooselust oli järele jäänud ainult õnneliku aja vari. Märkasin tal üle näo vilksatamas üksnes naeratuse varju. *See ei olnud senine Maali, see oli ainult surnukahvatu vari temast. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: inim|vari, surmavari.
8. piltl vaim, surnud inimese kehatu kuju. Tunneb kadunud isa varju enda üle valvamas. Esivanemad on läinud varjude riiki, valda, maale. *Isa oma sõnadega manas esile mingisugused nimetud varjud ja need hakkasid liikuma Kõrboja hoonetes nagu elavad olevused. A. H. Tammsaare.
9. piltl kurjus, kurjuse maailm. Elus on alati nii valgust kui varju. *Igal inimesel on pahesid ja voorusi, igal on valgust ja varju. J. Roos.
10. kõnek toit, kõhutäide. Võttis hommikul kiiruga kõhule varju. „Noh, aitüma,” ütles tüdruk söömist lõpetades, „sai natuke keresse varju.”. *Sellest [= pudrutilgast] ei saa kõhtu kuigi suurt varju, rehkendas Jüri. L. Tigane.
▷ Liitsõnad: kõhuvari.

varju|pool [-e]
varjus olev pool, varjukülg. Kõndis tänava varjupoolel. | piltl. Kirjanik on võtnud oma teemad elu varjupoolelt. *Jälle näeme ka tugevusel olevat oma varjupoole, vastandtahu. E. Nirk.

vasemal ‹adv›
vasakul; ant. paremal. Laps kõndis emast vasemal. Nii vasemal kui paremal laiusid põllud.

vast ‹adv›

1. osutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: ehk, võib-olla, vahest, äkki. Vast ta võtab sind ka kaasa? Ma toon vett, vast on neil janu. Vast läheb kõik veel hästi. Kuraasi on tal vast enamgi kui sul. Kutsu ta sisse, vast saab muidu külma. Mul on pisut varusid, vast saame hakkama. Olime vast tunnikese rannas olnud, kui hakkas sadama. Vast paaril poisil olid saapad jalas, aga suurem osa kõndis paljajalu. Vast peaks andmed üle kontrollima? Kas ta vast ei kurameeri ka teiste tüdrukutega? | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga ehk. Tüdruk on ehk vast kakskümmend. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Vast olete nii kena ja lubate mind mööda. Vast astud tuppa. Vast annaksite siia oma allkirja.
2. alles. a. äsja, hiljuti, nüüdsama. Naise käe otsas tatsas vast käima hakanud tüdrukuke. Isa oli vast saabunud, ja juba ootas ärasõit. Läheb otse, läbi vast sadanud lume. *Kodus mul see noorik väike, / tänavu vast toodu .. M. Under. b. viitab tavalisest v. oodatust hilisemale ajale. Mõistsin seda vast täna, et olin eksinud. Ta rääkis ema haigusest vast hiljuti. Tagus pool tundi rauaga tuld, siis vast sai tule üles. *Seejuures poegivad need jänesed sügisel, kes vast märtsikuus ilmale tulid. K. A. Hindrey. *Lii oli läinud, ent nüüd vast Rein talle mõtlema hakkaski. L. Anvelt. c. kõigest. Kuuenda klassi poisid läksid matkale, aga tema oli vast kolmandas. d. esineb mingi üllatusliku asjaolu tõdemises, hrl. hüüdlausena: vahest, ometi, ikka. No on vast elu! On see vast lugu! See vast oleks üllatus! No nüüd vast saab nalja! Nüüd vast õige jant algab! Oleks see vast pilt!

vastu|tuult ‹adv›
tuule puhumise suunale vastupidises suunas; ant. allatuult, pärituult. Rühkis, kõndis vastutuult. Vastutuult on raskem sõuda kui pärituult. Paat keeras nina vastutuult. Istuti autokastis, seljad vastutuult.

vastu|voolu ‹adv›
voolule vastupidises suunas, ülesvoolu; ant. pärivoolu. Ujub, sõuab vastuvoolu. Paat keerati ninaga vastuvoolu. Kala tuli jõge pidi vastuvoolu üles. Kõndis mööda jõekallast vastuvoolu. Ei läinud rahvasummas allamäge, vaid kõndis vastuvoolu tagasi. || piltl (väljendites isepäise tegutsemise kohta). Üksi ei tasu vastuvoolu ujuda.

vedrutama ‹37›

1. (nagu) vedru(de) abil nõtkuma, õõtsuma; survele järele andma ja jälle sirgeks tõmbuma; vetruma. Vanker vedrutab pehmelt. Mõnusasti vedrutav tugitool, voodi. Mättad vedrutasid jalge all. Köielkäija kõndis mööda vedrutavat traati. Naine tormas vedrutavate sammudega minema. Raske oli raiuda, põõsas vedrutas. *Jurnas raiub, võsa vedrutab ja vajub eest. A. Mägi. || (nagu) vedrust hooga paiskuma v. paiskama. Uks vedrutas kinni. Ametnik vedrutas toolilt püsti. Paindunud oks vedrutab sirgeks. *Ennul oli tunne, et kui ta hüppaks praegu siit ülevalt alla, vedrutab kohe metsavaip ta tagasi kõrgele õhku nagu Liine-tädi roheline diivan. R. Vaidlo. *.. karaku igaüks nii kõrgele, kui ta koivad vedrutavad! E. Vilde. || vetruma panema, nõtkutama, õõtsutama. Karjapoiss vedrutab pajuvitsa. Hobune vedrutab jalgu. Naine vedrutab kõndides puusi. Poiss võttis jalgadel vedrutades hoogu. || vetruvalt, nõtkuvalt kõndima. Naine vedrutab küla poole.
2. vedruäkkega äestama. Kesa, külvimaad vedrutama. Peremees vedrutab seemet mulda. Kobedaks vedrutatud muld. *Selleks ajaks pidid saama Kõrtsitalu põllud kõik külvatud, seeme sisse vedrutatud .. O. Kruus.

veenduma ‹37›
kindlale arvamusele, veendumusele jõudma. Vaatas ringi ja veendus kergendustundega, et kõik asjad on alles. Kõndis toast tuppa veendumaks, et ta tõepoolest on üksi. Tahtis ise veenduda, et töö on tehtud. On oma õigsuses veendunud 'on selles kindel'. Ära ole ta aususes nii veendunud. Olime ürituse õnnestumises päris, täiesti veendunud. Veendunud poissmees (põhimõttelise poissmehe kohta).

vimmas ‹adv›

1. kühmus, veidi küürus. Kergelt vimmas selg, õlad, turi. Ettepoole vimmas keha. Isa on murest ja raskest tööst vimmas. Ta kõndis juba noorena vanamehelikult vimmas. Taadi kehahoiak polnud põrmugi vimmas. Püüdis suure vimmas seljaga kala. *Naine ei ole ju veel vana, kuid ta ihu on inetult vormist väljas: piht vimmas ja kõht kummis. P. Krusten.
2. pahur, (kergelt) vihane, vingus, vaenulik. Ema on laste peale vimmas. Ei maksa selle vana asja pärast Atsi vastu enam vimmas olla. Ta oli terve õhtu üleolevalt vimmas ja vait. *Olin vihane. Aga sünnipäeval ei tohi ju päris vihane olla ja sellepärast olin ma ainult õige vähekene vimmas. J. Saar.

vinge ‹1› ‹adj›

1. (ilma, ilmastikunähtuste kohta:) teravalt ja niiskelt külm, läbitungiv, kõle (vahel ka tugevust, ägedust rõhutades). Vinge ilm. Kõle kevad ja vinge sügis. Vinge tuul puhus lõikavalt näkku. Lõdisesime vinge põhjatuule käes. Vinged tormid, tuisud. Vastu õhtut muutusid iilid järjest vingemaks. Vinged vihmahood peksid põõsaid nagu piitsaga. *Päev oli vinge, tuulevilu, kuigi kevad kõndis juba nurmel ja metsas. A. Kalmus.
2. (lõhna kohta:) terav, kibe. Vinge suits, kärsahais. Hulguse pesemata riietest levis vinget lehka.
3. kõnek tige, vihane; tusane, pahur. Õpetaja on õpilaste vastu liiga vinge, võiks leplikum olla. Endist pruuti nähes tõmbus poisi nägu päris vingeks. Köster põrnitses kuulajaid vinge pilguga. Tüdruk ütles lõpuks vinge häälega: „Pole sinu asi.” Keelel kibeles vinge küsimus.
4. kõnek kange, äge; vänge. Mängis vinget meest, kes kedagi ei karda. Treener otsis talle vingemaid trennipartnereid. Kõige vingemad tippjuhid on ikka mehed. Vinge viinanina, kakleja, reaktsionäär. Mats ja Ott on vinged vihamehed. Poiss on vinge loomuga väänik. Arvatakse, et advokaatidel on vinged palgad. Sai kaela vinge trahvi. Aplaus oli vinge. Kõige vingemaid vägisõnu on ikka tarvitanud igasugu kurjategijad. *.. lugeja leiab tekstist üksjagu räigust ja vinget pula .. P. Künstler.
5. släng (ülimalt) vägev, vaimustav. Need on juba vinged sellid, kellel on läpakas olemas. Ära ennast liiga vingeks vennaks ka pea. Sajandivahetusel korraldati hästi vinge tulevärk. Kinos jookseb vinge õudukas. Tal on kõige vingemat klassi mersu. *Näib, et Soometsalt on see päris raamat veel tulemata, aga kui tuleb, siis purustavalt vinge. K. M. Sinijärv.

võõra|maalane
võõralt maalt pärit inimene. Võõramaalastest kaupmehed, usukuulutajad. *Tänavail kõndis palju võõramaalasi, enamik neist meremehed, – kreeklasi, muhameedlasi, mooramaalasi, sakslasi ja hispaanlasi oma kirevais rahvarõivais. G. Sepp (tlk).

ähm ‹-i 21› ‹s›
ärevus, rahutus, (kerge) ehmatus; sellest tingitud segadus, nõutus, kiirustus vms. Ägedus ja ähm lahtusid: kuhu ikka tormata? Ema läks, sattus hirmsasti ähmi. Naised ajasid oma jutuga vanamehe üsna ähmi. Suures ähmis putkas poiss metsa. Ärasõidu ähmis unus see asi hoopis. Ta kõndis kogu aeg ringi, paistis kõvasti ähmis olevat. Esimese ähmiga ei taibanud keegi, mis oli juhtunud. Puudus vähe, et ta oleks suure ähmiga purdelt jõkke kukkunud. Ei leidnud ähmiga kohta, kuhu peitu pugeda. Jaan läks sedavõrd ähmi täis, et hakkas kogelema. Õpetas mind ja oli ise kangesti ähmi täis. Vaatas ähmi täis pilgul ringi. Kõik toasolijad olid täis ähmi. Sain kuidagi esimesest ähmist üle ja rahunesin.

ähmane ‹-se 4› ‹adj›

1. tuhm, kergelt hägune, halvasti läbipaistev v. nähtav. Ähmased aknad, ruudud. Peegel oli veidi ähmane. Prilliklaasid läksid ähmaseks. Taevas oli tuhkhall ja ähmane. Kogu ümbrus oli sajust ähmane. Kerkisid esile väikese saare ähmased kontuurid. Teksti kiri oli ähmane ja kohati kustunud. Ajalehes avaldatud pilt oli võrdlemisi ähmane. Jääkonaral leidus ähmaseid jalajälgi. || (seoses nägemisega:) udune, hägune. Ta silmad olid pisaraist ähmased. Mida aastad edasi, seda ähmasemaks muutus nägemine. Olin nii väsinud, et silmade ees muutus ähmaseks. Vaatas mulle unest, pohmelusest ähmaste silmadega otsa. *Ta hakkas juba purju jääma, tema pilk muutus ähmaseks ja ujuvaks. E. Õunapuu. || vähe valgustav v. valgustatav. Läbi udu ja pilvede paistis ähmane päike. Ähmane õlilamp andis vähe valgust. Ähmase tänavalaterna valgel tundsin ta vaevalt ära. Ähmane videvik, õhtuhämarus. Koitis ähmane talvehommik.
▷ Liitsõnad: udu|ähmane, uneähmane.
2. piltl ebamäärane, ebaselge. Kogu see lugu on väga ähmane. Ähmased andmed, ähmane ülevaade. Nende teadusalade piirjoon on võrdlemisi ähmane. Ähmaste žanritunnustega teos. Ähmased seisukohad, arusaamad asjast. Hinges oli ähmane aimdus, et see asi ei lõpe heaga. Kõik kuuldused õnnetusest olid üpris ähmased. Tal oli oma isast säilinud ainult ähmane mälestus. Seina tagant kostis ähmast jutupominat. Ähmase tähendusega sõna. Hinge puges mingi ähmane hirm homse ees. Ähmasest süütundest ei saanud ta kunagi vabaks. *Poiss naeris teda, suurt mehemürakat, kes kõndis mööda metsi ringi nagu kuutõbine, meeled ähmased. A. Viirlaid.

ärritus ‹-e 5› ‹s›

1. füsiol ärritaja mõju; ärritaja mõjul tekkinud reaktsioon. Tugev, nõrk ärritus. Mehaaniline, keemiline, elektriline, termiline ärritus. Nahas asuvad närvilõpmed võtavad väliskeskkonnast vastu ärritusi. Närvisüsteem reageerib ärritustele. Toksilistest ainetest põhjustatud ärritus. Nina limaskesta ärritus. Kui ärritus püsib, siis tuleb pöörduda arsti poole.
▷ Liitsõnad: naha|ärritus, nägemis|ärritus, puute|ärritus, temperatuuri|ärritus, valgus|ärritus, valu|ärritus, välisärritus.
2. ärritatud olek, vihasegune närvilisus. Teda haaras tugev ärritus. Püüab oma ärritust varjata. Suu kuivas, nägu punetas, süda peksles ärritusest. Ärritusest kippusid käed värisema. Esimese ärritusega pahvatasin naerma. Ta ei saanud ärrituse tõttu, ärritusest sõnagi suust. Jälgis teist kasvava ärritusega. Ärritust maha surudes kõndis ta toas edasi-tagasi. Ärritus lahtus peagi.

äär ‹-e, -t 34› ‹s›

1. mingi ala, territooriumi piirjoon ja sellega vahetult külgnev sees- v. väljaspoolne pinnaosa, maariba vms.; serv, veer. Kõndis põllu äärt mööda kodu poole. Maanteelt läheb rada edasi piki jõe äärt. Lõpuks jõuti välja linna põhjapoolsesse äärde. Raiesmiku teises ääres kasvab maasikaid. Maanteel tuleb käia vasakul äärel. Elab linna äärel. Teede ääred on koristamata, võssa kasvanud. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtelt keskme suunas. || piir, kus mingi ala lõpeb, lõpp, ots. Põllu äärt pole nähagi. Ei tea, kas sel metsal äärt ongi. Metsavaht saatis äraeksinud poisid metsa ääreni. Maailma äärel. *.. igal teel on oma ots ja igal avarusel oma äär. T. Paul. || (jalgpallis, korvpallis:) väljaku ääreala. Poolkaitsja mängis end paremale äärele. || kant, nurk; maakoht. Laulupeolisi tuli kokku Eesti kõigist äärtest. *Omanikud näivad olevat ühe ääre mehed, vähemalt on nad üksteisega tuttavad. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: linna|äär, mere|äär, metsa|äär, põllu|äär, taeva|äär, tee|äär, tänavaäär; aia|äär, plangu|äär, seina|äär, taraäär.
2. augu, süvendi ülemise otsaga vahetult külgnev ala; perv. Augu äärel käige ettevaatlikult. Kirst asetati haua äärele. Kraavi äärtel kasvab rohi.
▷ Liitsõnad: kraaviäär.
3. mingi (hrl. õhukese, lameda) eseme piirjoon v. küljepoolne pind, eseme serv; külg. Raamatu vahelt paistis ümbriku äär. Äärest ääreni täis kirjutatud leht. Kutsikas armastab närida vaiba ääri. Riide äär tuleb palistada. Kuue alumine äär on kulunud. Otsis ka teki ääre alt. Istu mu voodi äärele!
▷ Liitsõnad: all|äär, ees|äär, tagaäär; ultusäär; kleidi|äär, seeliku|äär, silma|äär, sängi|äär, vankri|äär, voodiäär.
4. peakatte alumine (ärakeeratud) osa; rant, ääris. Lükkas juuksed mütsi ääre alla. Laia äärega kübar. Karusnahkse äärega talimüts.
5. nõu, anuma vms. kõrgem külg, eriti selle ülemine osa, mis on ühtlasi eset muust eraldavaks jooneks, ka mahtumise piiriks. Piim kees üle kastruli ääre. Kallas klaasi äärest saadik, ääreni täis. Prügikastid ajavad üle ääre 'on nii täis, et rohkem ei mahu'. Hüppas üle ääre paati. Koorem ei tohi ulatuda üle veokasti ääre. Nõjatus rõdu äärele 'piirdele, rinnatisele'. || (piltlikes väljendites, mis märgivad millegi rohkust, üleküllust v. mingi tunde ülimat intensiivsust). Õnn ajas üle ääre. Viha, uudishimu kees üle ääre. Maril voolas hing üle ääre. Kannatuse mõõt sai ääreni täis.
▷ Liitsõnad: paadiäär.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl abstraktsemas seoses märgib läheneva olukorra piiri, algust. Firma seisab pankroti äärel, on jõudnud pankroti äärele. Tüdruk oli nutu äärel. Ekspeditsioon oli hukkumise äärel. Merehädalised olid näljasurma äärel. Rahvas on viidud hukatuse äärele. Talu on sattunud oksjoni äärele. *Minus on talletatud pilt – ema minestuse ääre peal, näost valge ja käsi laiutav .. H. Mänd.
vrd äärde
vrd ääres
vrd äärest
vrd ääri-veeri

äärde

1. ‹postp› [gen] millegi vahetusse lähedusse, millegi juurde v. kõrvale. Esimesed asulad ehitati vee äärde. Laev jõudis kai äärde. Istuti lõkke äärde. Tee äärde jäi mitu söögikohta. Kivid laoti tee äärde ritta. Vankrid aeti aia äärde. Toolid lükati seina äärde. Kaup sai otsa enne, kui ostja leti äärde jõudis. Lapsed läksid mere, jõe äärde. Lõi käe kõrva äärde ja andis au. Istus laua äärde sööma. *Kuulsin söögilaua äärde, kuidas isa tagatoas kõndis ja kolistas .. V. Luik. | (piltlikes väljendites). Reeturid pandi seina äärde.
2. ‹adv› ääre poole; ääre ligi. Keskele istutati punased lilled, äärde kollased. Parv ei saanud päris äärde minna, sest servas oli jää.
vrd äär

ühte|joont ‹adv›
ühtejärge. Poiss magas kümme tundi ühtejoont. Kõndis viis versta ühtejoont maha.

üleval ‹adv›

1. ülalpool, kõrgemal, ülal; ant. all. Üleval pea kohal sirasid tähed. Päike oli juba kõrgel üleval, kui ärkasin. Üleval taeva all lõõritasid lõokesed. Pole veel teada, mida valitsus üleval Toompeal otsustab. Üleval mäe peal oli tuuline. Üks madrus peab üleval kaptenisillal vahti. Kuulis, kuidas keegi kõndis üleval pööningul. Sina magad all, sina üleval naril. Magamistoad on üleval 'korrus kõrgemal, ülemisel korrusel'. Peremees ise elab all, üleval 'ülemis(t)el korrus(t)el' on üürilised. Elab üleval neljandal korrusel. Püksid ei seisa üleval 'langevad v. vajuvad alla'. | piltl. Ta oli kunagi seisnud seal üleval, peaaegu juhtpositsioonil.
2. liikvel, jalul v. ärkvel, ülal. Nad on harjunud õhtul kaua üleval olema. Sa oled alles, veel üleval. Ema on juba üleval ja toimetab köögis. Olin öö läbi, terve öö üleval. Uni ei tahtnud tulla – olin veel kaua üleval. *Ei-ei – see oli ikkagi päris ilmsi. Ma olen ju üleval ... J. Sütiste. || püsti. Kukkusin küll korraks, kuid olin kohe jälle üleval.
3. ülespanduna vajalikus seisus, vajalikus asendis; kasutamiseks, mingi ülesande täitmiseks valmis. Kambris on kangasteljed üleval. Kardinapuud on üleval. Sügiseks olid uue maja seinad üleval. Poistel oli üks-kaks telk üleval. Laev läheneb, purjed üleval. Astub vihmas, krae üleval 'üles tõstetud'. Õhtuks olgu puuriit üleval! Kartul on varsti üleval 'üles võetud'. Kaminas on tuli üleval, saab sooja. Mõnes majas oli veel tuli üleval 'paistis valgus'. || vaatamiseks välja pandud. Näitus on üleval veel kaks nädalat. Galeriis on üleval mitme kunstniku tööd. Ristmikul on üleval teeviidad. || kõnek kirjas, kirja pandud. See asi on ju ajalehtedeski üleval. Jätsin talle kirja, kus kõik üleval, mis ta tegema peab. *.. see seisvat piiblis üleval ja sellepärast ta piiblit uuribki. J. Parijõgi.
4. püsivana, säilivana ülal. Öösel hoiti kordamööda lõket üleval. Anton oli see, kes hoidis lauas juttu, meeleolu üleval. See probleem on meil olnud üleval 'päevakorral, aktuaalne' juba pikemat aega. *Õieti hakkas ta viha juba mööda minema ja ta katsus seda kunstlikult üleval hoida .. A. Pervik. || (koos verbiga pidama elatamise, majandusliku hoolitsemise kohta). Pidas end kuidagimoodi juhutöödega üleval. Oma palgaga ei suuda ta enam ennast ja peret üleval pidada. Vallavaeseid pidas üleval vald. Koolisööklat pidas osalt üleval kohalik omavalitsus. *Põllutöö on rahvad üleval pidanud .. C. R. Jakobson.

ümber
I. ‹postp prep› [gen]
1. osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- v. pöörlemisliikumisele. a. ‹postp› Maa tiirleb Päikese ümber. Käis paar ringi maja ümber. Mis sa tiirutad minu ümber? Tuks keerles nagu meeletu poisi ümber. Jooksjad tegid järve ümber ringi. b. ‹prep› Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kosmoselaev tegi mitu tiiru ümber Maa. Algas teekond ümber maailma. Võistlejatel tuli joosta mitu ringi ümber staadioni 'staadioni ringrajal'. Keerutas hooga vasarat ümber pea 'pea kohal ringe tehes'. || osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. Tuli ümber lauaotsa minu juurde. See pood on meist ainult ümber nurga 'tänavanurga taga'. || ümber nurga piltl kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi. Lähenes probleemile ümber nurga. Ütle otse, mis sa hiilid ümber nurga! *Asi puutub küll Tammsaaresse kaunis ümber nurga .. H. Tarand.
2. midagi v. kedagi ümbritsevasse asendisse. a. ‹postp› Seo see pael endale käe ümber. Lõi käed jämeda paku ümber ja püüdis seda tõsta. Tegi noorte istikute ümber pulkadest aia. Lapsed jooksid vanaema ümber kokku. Poisid kogunesid tiheda ringina kandlemängija ümber. Boa lööb end saaklooma ümber keerdu. Lapse suu ümber ilmus nutuvõru. *.. ja samal hoobil lõid tuliste rebaseraudade välkuvad vibud mehe sääre ümber kinni ning pigistasid pööraselt. F. Tuglas (tlk). b. ‹prep› Heitis mulle käed ümber kaela. Keeras endale sideme ümber käsivarre. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
3. midagi v. kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. a. ‹postp› Laua ümber istus mitu meest. Noorrahvas seisis kiige ümber. Poistekamp oli oma peamehe ümber kobaras koos. Seisti ringis kõneleja ümber. Omaksed seisid vaikselt lahkunu puusärgi ümber. Maja ümber on väike iluaed. Lätte ümber kasvab kõrge rohi. Viljapuude ümber on kastmiseks rennid. Tal oli seljas tihedasti keha ümber liibuv kleit. Kaela ümber oli pärlikee. Lamas asemel, jalad kõveras ja käed põlvede ümber. Vanaisa suu ümber lehvis kerge naeratus. Selle naise ümber oli mingi salapärasuse loor. Maja ümber valitses vaikus. Minejate ümber oli pime öö. Avas silmad, kuid ei taibanud äkki, mis tema ümber toimus. *.. kaks versta õhtu pool seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. E. Aspe. b. ‹prep› Istusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke. Seisime sõõris ümber matkajuhi. Ümber puutüvede on põimunud liaanid. Kitsas kleit oli ümber keha nagu tupp. Meestel oli punane lint ümber käsivarre. Istus kivil, käed ümber põlvede. Lapsel oli nutuvõru ümber suu.
4. askeldamas, tegevuses, liikumas millegi v. kellegi läheduses v. juures. a. ‹postp› Ema korraldas midagi pliidi ümber. Kalamaimud sagivad toidukübemete ümber. Liblikas tiirleb lille ümber. Ärimaailmas jätkus tants kuldvasika ümber 'mammonajaht'. Vanas tares koondus kogu elu külmal ajal reheahju ümber. Põgeniku pea ümber vihisesid kuulid. Laps keerles ema jalge ümber. || kellegi tähelepanu, soosingut võita püüdes temaga vestlemas, tema eest hoolitsemas jne. Ilus poiss, tüdrukud aina lipitsesid tema ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. *Tüdrukud olid igalpool nagu mesilased Andrese ümber .. A. H. Tammsaare. b. ‹prep› Inimesed askeldasid ümber autode. Mesilased lendlesid ümber taru. *Ta mõtted ringlesid ümber Simuli .. O. Tooming.
5. ‹hrl postp› osutab koondumisele millegi v. kellegi kui keskuse v. suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond. Isamaaliselt meelestatud haritlased koondusid Eesti Kirjameeste Seltsi ümber. *Tallinna linnakonsistooriumi ümber koondusid kõik Põhja-Eesti protestantlikud kogudused .. E. Siirak.
6. ‹postp› osutab millegi (v. kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Tal pole ka midagi uut kõnelda, jorutab aina ühe ja sama asja ümber. Ilmunud raamatu ümber käisid esialgu tulised vaidlused. Jagelus käis päranduse ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära. Noormehe mõtted liikusid sageli koduste ümber: kuidas nad elavad ja toime tulevad? Teose sündmustik koondub Mahtra sündmuste ümber. *Ta on ilma teenistuseta, ta on vaene, tema nime ümber on tehtud halba kõmu .. J. Kärner.
7. (arvuliselt:) umbes, ringis. a. ‹postp› Kohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber. Naisväge oli kartulipõllul nii tosina ümber. Ajalehel oli tellijaid tuhande ümber. Puuliike on Taheva pargis 50 ümber. Sel teemal on temalt ilmunud veerandsaja kirjutise ümber. Räime võis paadis olla paarisaja kilo ümber. Aastaid võis naisel olla kolmekümne ümber. Jaak oli viiekümne ümber vanapoiss. Mehe kadumisest on juba nädala ümber mööda läinud. Põldu oli talul 30 hektari ümber. Koolimajani oli meilt maad poolteise kilomeetri ümber või veidi rohkemgi. Käre külm püsis mitu päeva neljakümne kraadi ümber. Päikesetõusuni on veel jäänud poole tunni ümber. b. ‹prep› hrv. *Ümber kümne kilomeetri matkanud, istume rukki äärde puhkama. E. Ellor.
8. ‹postp› (ajaliselt:) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis. Aeg võis olla südaöö ümber ja kõik magasid. Lõuna ümber muutus laadal elavamaks. Jaanipäeva ümber on ööd kõige lühemad. Käsu Hans suri 1715. aasta ümber. See võis toimuda umbkaudu sajandivahetuse ümber.
9. kestel, läbi, ringi. a. ‹postp› *.. siis teevad nad selle ilma maata hurtsiku eest mõisale jälle päevi – mees ühe päeva nädalas aasta ümber, naine kaks päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani .. E. Vilde. b. ‹prep› *Buenos Aireses on ümber kogu aasta soe. H. Sergo. *.. nad [= käbilinnud] hauvad poegi ümber aasta, nii talvepakases kui suvesoojuses. K. Põldmaa.
10. esineb fraseologismides, näit.:. Nagu kass ümber palava pudru, palava pudru ümber käima. Kedagi ümber sõrme, sõrme ümber mässima.
II. ‹adv›
1. oma telje v. keskpunkti suhtes ringjoone v. kaare kujuliselt ringi. Ajab käsikivi, käia ümber. Vesi ajab vesiratast ümber. Ajas kohviveskit vändast ümber.
2. ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Karjamaale oli vaja ainult traat ümber vedada. Õunapuudele oli vaja talveks õlgi ümber panna. Pani raamatule uue paberi ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud. || (riietusesemete katteks võtmise v. selgapaneku kohta). Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt või mantel ümber. Saanis seati lastele veel tekke ja rätikuid ümber. Vanaperemeeski võtab õue minnes kasuka ümber. Võttis endal pintsaku seljast ja pani lõdisevale poisile ümber. Pane endale ka veidi paremad hilbud ümber! Sa ju läbimärg, mine pane endale kuivad riided ümber! || (millegi v. kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta). Vaenlane piiras linna, lossi ümber. Metsas redutavad mässajad piirati ümber. Põgenikud leidsid, et nad on ümber piiratud. Vaenlane püüdis taganevat väeosa ümber haarata. *Meid võeti [jurtades] sõbralikult vastu, piirati ümber, puistati üle küsimustega. H. Kiik (tlk).
3. ümbritsemas, ümberringi. Maja läheb remonti, tellingudki juba ümber. See oli väike lagendik, ümber kasvas tihe mets. Seisatas ja kuulas: ümber oli kõik vaikne. Ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää. Alustas kõnet, peagi oli rahvast murdu ümber. || (riietusesemete katteksoleku kohta). Naistel olid hommikumantlid ümber. Tuli naabertalu perenaine, suurrätt ümber. Kõigil olid pühade ajal paremad hilbud ümber. *Alati on tal midagi värvilist seljas ja ümber, harilikult kollast ja punast ka keset talve. A. Mägi.
4. liikudes, askeldades siin-seal, eri paigus ringi (sageli ilma kindla eesmärgita). Longib, hulgub niisama ümber, tööd ei tee. Kolab mööda linna ümber. Poissi pole näha, aeleb vist jälle kusagil ümber. Keegi luusib siin meie kandis ümber. Sõideti mööda laatu ümber. Lapsed hilpasid õues omapead ümber. Aeg-ajalt koperdas vanataat ka õues ümber. Püsi ometi paigal, mis sa aina tuuseldad ümber! Mis tal viga on, käib kui uimane ümber. || (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites). Kurtis, et mees ajavat tüdrukulipakatega ümber. Tüdruk päris käest ära, aeleb ümber naisemeestega. Poiss joob ja tõmbab igasuguste naistega ümber. Mine tea, kus see Kusti jälle oma topsisõpradega ümber aeleb! *Nüüd on aga nii, et kui töö tehtud, siis pirtsud-partsud selga ja killadi-kõlladi ümber tõmbama. Todaviisi elada ei saa. R. Roht.
5. vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Mineja tegi paar sammu, kuid pöördus siis ümber. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Pööras end istmel ümber selja taha vaatama. Käskis voorimehel ümber pöörata ja linna tagasi sõita. Pööras paadi ümber ja sõudis kaldasse tagasi. Pööras, keeras poolel teel otsa(d) ümber ja tuli koju tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
6. (vaatamisega ühenduses:) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber. Vaatasin kiiruga ümber, kuhu vihma eest varjule minna. Poiss piilus kogu aeg kartlikult ümber. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui keegi krabas mind käest. Laskis silmad saalis ümber käia, kuid ei märganud tuttavaid. *Aga sina oled nüüd siiski peremees! Vaatad muidugi ümber, kust saaks rikast naist? M. Metsanurk.
7. teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Hakkas sööginõusid laual ümber tõstma. Paistab, et siin on piirikupitsad ümber tõstetud. Lahkunu põrm maeti ümber Metsakalmistule. Mõne aasta pärast kolis kogu pere Põltsamaalt ümber Tartusse. Vallutajad asustasid osa kohalikku rahvast ümber teistele aladele. Väeosa paigutati ümber teise rindelõiku. Järgmises asulas istusime laevalt ümber paatidesse. Ketitasin nurmel hobused ümber. Kaup laaditi vagunist ümber autodele. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse. Oli keelatud elektrijuhtmeid ümber paigaldada. *.. [toimetaja] soovitas nimed ümber tõsta veidi teise järjekorda. E. Vetemaa.
8. püst- v. normaalasendist pikali v. kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber. Kõrtsis läks kakluseks – lauad paisati ümber. Lehm lõi lüpsiku jalaga ümber. Ajasin kogemata kausi, kohvitassi, veepudeli ümber. Värvipott läks ümber. Ristid olid viltu vajunud, mõned ümbergi kukkunud. Ebajumalakujud tõugati ümber. Kõndis õlaga toetades heinakoorma kõrval, et see ümber ei läheks. Kipakas paat võib kergesti ümber minna. Torm oli ühe kalalaeva ümber visanud. Vaata et sa metsas rege ümber ei aja! Mees oli väsimusest ümber kukkumas. *Tuul murrab puu kas tüvest pooleks või virutab juurtega ümber. E. Maasik. || ‹koos verbiga lükkama› osutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Kellegi väidet, seisukohta, arvamust ümber lükkama. Teadus on selle teooria, hüpoteesi ümber lükanud. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata. Lükkas tunnistajate abiga kogu talle esitatud süüdistuse ümber.
9. teise külje peale, teistpidi. Künti lahmakas sööti ümber. Kaevas aiamaa juba sügisel ümber. Läks heinamaale loogu ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Pööras paberilehe ümber ja uuris selle teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. *Harva tuli mõni kunde, laskis ümber pöörata vana mantli, kohendada kleidivolange .. E. Männik.
10. (ühenduses muutmise v. muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks. Autojuht lülitas kaugtuled ümber lähituledele. Ema tegi vanema poja palitu noorema jaoks ümber. Vahetas raha pangas ümber. Loodab senist korterit parema vastu ümber vahetada. Tuli töölt ja riietas end kodus ümber. Töötas käsikirja põhjalikult ümber. Laulumäng on ümber tehtud operetiks. Mälu kipub sündmusi ümber kujundama. Arvutas miilid ümber kilomeetriteks. Püüdis oma elu, majapidamist ümber korraldada. Temasugust enam ümber ei kasvata. Misjonärid läksid paganaid ümber pöörama. Seda meest on raske milleski ümber veenda. Ta suutis muutunud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. Elus on tulnud paljugi ümber hinnata. Tehnika tormiline areng sundis paljusid ümber õppima. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Ta on nagu ümber vahetatud: sõbralikkusest enam mitte jälgegi. || ühest keelest teise. Raamatu on saksa keelest maakeelde ümber pannud üks baltisaksa pastor. Mõtles natuke aega, kuidas öeldut prantsuse keelde ümber panna. Püüdis kuulajaile kuidagi võõra jutu ümber panna. || oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada. || (nimetamisega ühenduses:) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud. Perekonnanimede eestistamisel muutnud ta Tomsoni ümber Toompaluks. Sõjaministeerium nimetati ümber kaitseministeeriumiks. || märgib, et midagi tehakse uuesti v. üle, otsustatakse uuesti vms. Praaktöö tuli suurelt osalt ümber teha. Osa müüri tuleb ümber laduda. Ambulantsis seoti haav korralikult ümber. Mul lubati eksam ümber teha. Osa filmistseene, kaadreid võeti mitu korda ümber. Korteriühistu juhatus valiti ümber. Oli kavatsenud juurat õppida, kuid otsustas ümber filoloogia kasuks. Sa ikka tuled kaasa, ega sa ometi vahepeal ümber ole mõelnud?
11. (ajaliselt:) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama. Tuleb jälle tööle minna: puhkus sai ümber. Kõik tähtajad on ümber saanud. Taat ütles, et tema aeg on ümber ja ta sureb varsti. *Üks tagasipöördumatu etapp oli asunikuelust ümber. K. Saaber.
12. ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei pääse, saa me üle ega ümber 'seda ei saa kuidagi vältida'. *Aga ämber vedeles hooviteel ja inimestel tuli sellest üle hüpata või ümber minna. A. Valton.
13. ‹koos verbiga käima› moodustab püsiühendi, mis väljendab hrl. kellegagi käitumist, kellegi v. millegi kohtlemist. a. (inimeste ja loomadega ühenduses). Nii ei tohi lastega, teenijatega ümber käia. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. Kes sinuga nii halvasti, toorelt on ümber käinud? Poisile tuleb öelda, et ta loomadega, hobustega paremini ümber käiks. b. (esemete, loodusvarade, aja jm. puhul). Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Õnnetus juhtus sellest, et lapsed olid tulega hooletult ümber käinud. Leivaga käis vanarahvas väga austavalt ümber. Sa oled pillaja, ei oska veel rahaga ümber käia. Maapõuevaradega on liiga priiskavalt ümber käidud. c. (mingi riista, vahendi, masina käsitsemisega ühenduses). Kas sa oskad arvutiga ümber käia? Noormehi õpetatakse sõjaväes relvadega ümber käima. *.. seda kalapüüdmise riista ei olegi, millega tema ümber ei mõistaks käia. O. Luts.