[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

binaarne ‹-se 2› ‹adj›
kahest osast koosnev; kahend-. Binaarne nomenklatuur biol K. Linné poolt kasutusele võetud taime- ja loomaliikide nimetamisviis (nimetus koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist).

elektrifitseerima ‹42›
elektrienergiat (teiste energialiikide asemel) kasutusele võtma. Asulat, põllumajandust elektrifitseerima. Tehas elektrifitseeriti.

ellu|rakendamine ‹-se 5› ‹s›
praktilises elus kasutusele võtmine, kehtima panemine. Teaduse ja tehnika saavutuste, maaparandusprojekti, seaduste, otsuste ellurakendamine.

elustama ‹37›

1. organismi elutegevust taastama; ellu äratama, elu andma. Uppunut püüti kunstliku hingamisega elustada. Kevadine päike elustas putukad talvetardumusest. Nõid olevat osanud pisuhändi elustada. | piltl. *Puust kujudesse mõtted kanda, / nad elustada... Õnn on see! K. Kangur. *.. näidend on surnud sõnad, surnute keel, mida näitleja peab elustama .. M. Unt.
2. virgutama, erksamaks, elavamaks tegema. Kuuldu elustas meeli, huvi. Püüdis norgus poisse mõne reipa sõnaga elustada. Soojus elustas külma käest tulnud mehi. See mõte elustas teda mõneks ajaks. Kevadise metsa elustav lõhn.
3. mitmekesistama, vaheldust looma, ilmestama. Tumedat kleiti elustavad valge krae ja kätised. Majaseinu saab elustada ronitaimedega. Metsa vaikust elustab üksik linnuhääl. Ta nägu elustasid säravad silmad. Väljendusviisi elustavad kõnekujundid. Õppetundi elustav vahepala. *Jää ühtlast pinda elustavad ainult tuisujooned ja neilt langevad lühikesed varjud. J. Smuul.
4. midagi unustatut v. kõrvalejäänut meelde tuletama v. kasutusele võtma. Elustab vanu mälestusi. Taheti elustada unarusse jäänud traditsioone. 19. sajandi lõpul hakkasid keelemehed elustama la-liidet. Kirjanikud on elustanud meie kirjakeeles murdesõnu.
▷ Liitsõnad: taaselustama.

elustuma ‹37›

1. ellu ärkama, elavaks saama. Pakasest kahjustatud puud hakkasid tasapisi elustuma. Kevadel loodus elustub. Palginott elustus – ja osutus krokodilliks. *Juhol oli hiljaaegu kips maha võetud, nüüd pidi tegema vanne, et sooned ja lihased kiiremini elustuksid. E. Tennov. | piltl. Elustuvad mälestused lapsepõlvest. Mälus elustunud minevik, kujutelmad, loetud lood. Filmis elustuvad kangelase kujunemisaastad.
2. virguma, elavnema, erksamaks muutuma. Väsinud silmad elustusid. Uudist kuuldes ta nägu elustus. Saanud teada, et meil on ühiseid tuttavaid, elustusin. *Lastering elustub. Hakkab kahistama. H. Pukk.
3. (uuesti) tegevusse astuma, kasutusele tulema. Pärast sõda hakkas kaubandus elustuma. Käivitas järelejätmatult, kuni mootor elustus. Mahajäetud külad elustusid taas. Kultuurimajas on elustunud näitering. Mitmed vanad kombed on elustumas. Seltsi tegevus on viimasel ajal elustunud. Elustunud huvi rahvaloomingu vastu.
▷ Liitsõnad: taaselustuma.

evitama ‹37›
loovalt omandama, omaseks tegema, kasutusele võtma. Uusi meetodeid, töövõtteid evitama. Suutsime uue tehnoloogia kiiresti evitada. Uued seadmed evitati mõne nädalaga.

evitus ‹-e 5› ‹s›
millegi omandamine v. kasutusele võtmine vaimselt v. vilumuslikult . E-teenuste portaali valmistamine ja evitus. Turvameetmete, uue tehnoloogia evitus.

kodunema ‹37›

1. harjuma, kohanema, end koduselt tundma hakkama. Kodunes linnaeluga, uue ümbruse ja olukorraga, uute kaaslastega, ajakirjanikutööga. Mõni laps koduneb võõrastega üldse raskesti, kiiresti. Laulja kodunes saali akustikaga peagi. Läks tükk aega, enne kui ta maal, uues ümbruses kodunes. Koer kodunes uue peremehe juures varsti. *Nad on siin [paepinnasel] üsna kodunenud, need kummaliselt kõverad kadakad. L. Kibuvits.
2. omaseks saama, tarvitusele tulema, kasutusele tulema. Vokk kodunes Eesti talurahva hulgas 18. sajandil. Uus sõna kodunes meie keeles kiiresti. *Nagu juba mainitud .., ei suutnud gootika Itaalias kunagi täiesti koduneda. V. Vaga.

[midagi] mehele panema

1. maha müüma, hakkama panema. Alandas hinda ja pani kogu kauba, kraami laadal mehele. *Aga mina olin ühed tädi Annast jäänud Meisseni tassid äsja Pastaruse juures viiesaja eest mehele pannud. J. Kross.
2. ära kulutama, ära raiskama, hakkama panema; ära rikkuma. Temal on oma pärandiosa juba mehele pandud. *.. vaatas põrandal vedelevaid tumepruune savitükke. „Või kruusi kah juba mehele pannud ...” A. Jakobson.
3. käiku laskma, kasutusele võtma. *Mõned neist on juba Ameerikas olnud; need edvistavad inglise keele kõlksudega, neid laevameeste juures mehele pannes. E. Vilde.

produktiivne ‹-se 2› ‹adj›
tootlik, viljakas. Produktiivne töö. Traalpüük on produktiivne kalastusviis. Ta pidas keskiga oma elu produktiivseimaks ajajärguks. Produktiivne kirjanik, lavastaja. -lik on produktiivne tuletusliide. Maardla produktiivne 'kasutusele võtmiseks kõlblik' osa.

rakendama ‹37›

1. rakkesse panema. Hobust, härgi rakendama. Rakendas hobuse vankri, ree, saani, niidumasina, adra ette. Neli hobust rakendati tõlla ette. Veovankrite ette olid rakendatud härjad. Narta ette on rakendatud koerad. Hobust ei ole, rakenda või ennast adra ette. | piltl. *.. ja Hugo rakendas end täie jõuga rahateenimise vankri ette. O. Tooming.
2. kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema. Tööstuses rakendatakse uusi masinaid, automaatliine, moodsat tehnikat. Väetise külvamiseks rakendatakse lennukeid. Tehases ei rakendata seadmeid veel täie võimsusega. Tuumaenergiat osatakse rakendada juba aastakümneid. Uurimistöös on rakendatud uut meetodit. See põhimõte, printsiip pole käesoleval juhul rakendatav. Mitmed ettepanekud, soovitused rakendati kohe ellu. Kuidas seda otsust küll ellu rakendada? 'teostada'. Saarte vahel rakendati käiku praam. Eriolukorras rakendati erakorralisi abinõusid. Rakendatavad karistusmäärad olid karmid. Ta rakendab oma teadmisi erialal, agronoomina töötades. Koolmeistrina rakendas ta kõik oma võimed ja oskused rahva harimiseks. Koosolekut rakendama 'koosoleku juhatajat ja protokollijat valima'. || jur õigusakti kohaldatavuse tagamiseks meetmeid võtma || (inimeste vm. elusolendite kohta). Lapsed rakendati maast-madalast tööle. Alaealisi on keelatud rakendada öö- ja ületunnitööl. Kõik täiskasvanud rakendati päästetöödele. Rahutuste mahasurumiseks rakendati sõjaväge. Mind rakendati eksperdina. Koeri rakendatakse gaasilekete avastamiseks, narkootikumide otsimisel, valvurina. *Igas koolis on sajad kätepaarid rakendamata, tüdrukud ei tunne luuda, poisid vasarat ja kirvest. L. Hainsalu.
3. võrgulina seliste külge kinnitama. Rakendati räimevõrke.
4. lõimelõngu kangaspuudele panema. *Kangas valmis rakendatud, lööb emm esimesed lõngad. Madde Kalda.

sisse seadma

1. kusagil elama, tegutsema asuma; sealset asumist korraldama. Sa oled end selles toakeses hästi sisse seadnud. Seadsime end kuidagimoodi ühes heinaküünis, purunenud maja keldris sisse. Pidin kusagil leidma korteri, et end seal sisse seada. Tuli hakata end võõrsil sisse seadma. Sea end hotellis sisse, tulen sulle hiljem järele. Reisijad seadsid end kupees mugavalt sisse. Esialgu seadis oma elamise naisevanemate pool sisse. *Järvesaarel on ennast sisse seadnud haigrud.. A. Mäemets. || ruumi v. ruume, hoonet vms. sel otstarbel sisustama. Korterit sisse seadma. Kõik toad, ruumid on kenasti sisse seatud. Kui koduselt on ta vana talumaja sisse seadnud! Meister on kuuri väikese töökoja sisse seadnud. *.. alles nüüd hakkas ta tõeliselt nägema, kui raske on talu üles ehitada ja sisse seada, kui sul endal kapitali ei ole.. A. Kivikas.
2. kuhugi mingit tehnilist süsteemi, seadmeid rajama, sisse panema. Asulasse seati elekter sisse. Hakati veevärki sisse seadma. Kõikidesse korteritesse seatakse telefon sisse.
3. kehtestama, maksma panema. Riigis seati sisse sõjaväediktatuur, surmanuhtlus. Vallutajad seadsid sisse oma korra. Tuleb sisse seada kontroll riigivarade kasutamise kohta. Seati sisse tollitariifid, uus maksusüsteem. Vaenujalal olnud maade vahel seati uuesti sisse diplomaatilised suhted. Ametiasutustes seatakse sisse emakeelne asjaajamine. Seati sisse haridustöötajate päev.
4. kasutusele võtma, sisse viima; looma. Raamatute, erialase kirjanduse kohta seadsime sisse kartoteegi. Mõisates seati sisse vakuraamatud. Kulutuste, väljaminekute kohta seadsin sisse range arvestuse. Elektrijaamas seati sisse relvastatud valve. Kas keskusega, naaberpataljoniga on ühendus sisse seatud? *Tiit oli väga rahul sellega, et Parmul nüüd kahe põllu asemel vähemalt nelja põllu süsteem sisse oli seatud.. R. Kolk.

sinna ‹adv›

1. osutab kaugemal, kõnelejast eemal olevale kohale v. suunda, kuhu keegi v. miski suundub, on suunatud, ulatub; ant. siia. Ära jäta kirvest siia, pane sinna. Siit sinna on kümmekond meetrit. Sinna ja tagasi (siia) on paari tunni tee. Pööra, mine sinna! Jänes pages kuhugi sinna. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna või väljend. Ära mine sinna lõkke ligidale, mere äärde! Nihuta kott sinna pingi otsale.
2. osutab eelnevas tekstis märgitud kohale, kuhu keegi v. miski suundub v. suunatakse. Kuidas ma pääsen Haabneeme? – Sinna sõidab buss. Lubas sauna minna ja sinna ta lonkiski. Sina juba tuled töölt, mina alles lähen sinna. Poiss läks tüdruku juurde ja sinna ta jäi. Lähen randa, ei mäletagi, millal mu jalg sinna viimati sai. Lähme Manni juurde. – Mis me sinna otsime? Paat lükati vette ja sinna see jäi. See on hea kool, sinna ma tahan oma lapse õppima panna. Võta suurem kott, sinna peaks kõik asjad ära mahtuma. Võtab paberi ja kirjutab sinna paar rida. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kuhu, kus. Kus on, sinna tuleb juurde. Lähen sinna, kus mu koht on. Kõik asjad jäid sinna, kuhu kukkusid. *Kuhu obaduse annab, sinna habe ei kasva. E. Männik.
3. osutab koos sõnadega siia ja tänna kellegi või millegi kaootilisele, eri suundadesse (kohtadesse) liikumisele. Tuul pillub lehti siia ja sinna. Loomad jooksid sinna ja siia laiali. Torm virutas paati sinna ja tänna. Vaatab küll siia, küll sinna. Pallid veeresid laiali, üks siia, teine sinna, üks sinna, teine tänna. Kõik lahkusid, kes sinna, kes tänna. Mõtles seda asja sinna ja tänna 'nii ja teisiti'. Üks räägib siia, teine sinna 'üks räägib ühest, teine teisest asjast'.
4. mõnedes ühendustes on lähedane asesõna see kasutusele; kohatähendus on nõrgenenud v. puudub. a. esineb täpsustavana, rõhutavana kohamääruse ees: (just, nimelt) sellesse. Sinna erakonda ma ei astu. Sinna klubisse ei tohi sa nii hilja minna. b. osutab eelnevas tekstis märgitud olu- v. seisukorrale: sellele, selle peale, selle jaoks. Ei taha maja ehitada, sinna läheb väga palju raha. Aknad tahavad pesta – sinna läheb mitu tundi. c. ühendis sinna juurde osutab millelegi, millele miski lisandub: selle juurde. Pakuti kala ja sinna juurde valget veini. Vilistab ja lööb sinna juurde jalaga takti. d. ajalises ühenduses osutab mingile eelnevas (v. järgnevas) tekstis märgitud asjaolule v. sündmusele, milleni mõõdetakse aega: selleni, selle ajani. Olin siis kahekümne aastane – sinna saab juba pool sajandit. Millal on jõulud? – Sinna on veel kaks kuud. *.. üks öö ja poolteist päeva on sinna tagasi, kui me viimast korda sõime. F. Tuglas (tlk).
5. esineb mitmesugustes paratamatust väljendavates lausungites. Sinna pole midagi parata. Ta ei saanud sinna midagi teha. Sinna see jutt jäigi. *Pererahva asi, kes sinna midagi võib. A. H. Tammsaare.

sisse
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna illatiivilõpuga›
1. millegi sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks. Valas piima tassi sisse. Pani raha ümbriku sisse. Peitis varanduse maa sisse. Ärge astuge pori sisse. Saabaste sisse mahtusid ka villased sokid. Tegi endale heinte sisse aseme. Puuris seina sisse mitu auku. Puujuured ulatuvad sügavale maa sisse. Tee viib paksu metsa sisse. Algul elasin äärelinnas, pärast sain korteri linna sisse. Kuu kadus pilvede sisse. Jaanalind peitis pea liiva sisse. Kingitus pakiti karbi sisse. Keeras lilled paberi sisse. Mähi laps teki sisse. Seda toitu ei võta ma enam suu sissegi 'ei söö enam kunagi'. Vaatas naisele sügavasti silma sisse 'otse silma'. Sosistas naabrile midagi kõrva sisse 'kõrvaaugu juures'. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Sadam jääb 35 km jõe suudmest maa sisse '35 km sisemaale'. *Juss oli fakiir, neelas mõõka ehtsalt, aga Uugu mõõk läks käepideme sisse, kui ta otsa suhu pani. H. Kiik. || (inimese, tema siseelu kohta). Mis sinu sisse küll on läinud, et sa nii okkaline oled! *„Kes teda teab, miks ta enda maha laskis,” vastas eit, „kes teise sisse näeb.” A. H. Tammsaare. *Ta tahtis.., et see jääks mehe sisse, temale, Mildale kuulmatuks ja teadmatuks.. R. Põder.
2. millegi hulka, sekka lisaks. Hinna sisse on arvatud ka veokulud. Väiksed liigud käisid kauba sisse.
3. (pühkides) millegi vastu, millegi külge. Pühkis käed kaltsu sisse puhtaks. Pühib pihud põlle sisse. Kuivatas jalad vana räti sisse.
4. millegi raamidesse, piiridesse. Viga mahtus lubatud vahemiku sisse. *Kraavi peaks kaevama Pearu maa sisse, üsna tema krundile, ja mätas ainult ühele poole – tema poole. A. H. Tammsaare. | (ajaliselt). Jooksja tulemus mahtus kontrollaja sisse. Valmimistähtaeg peaks jääma kahe kuu sisse.
5. kasut. viitamaks olukorrale, seisundile, millesse siirdutakse. On aeg tõsta halastus ja ligimesearmastus jälle au sisse. Ära tõuka mind patu, hukatuse, õnnetuse, kiusatuse sisse! Nüüd oleme küll häda sisse sattunud. Tütar sai rikka elu sisse. *Sest igaüks, kes on ristitud Issanda nime sisse, on surnud oma vanale elule. A. Kalmus. *See kurbus tegi ta nii tühjaks, et ta uuesti une sisse vajus. M. Saat.
6. kasut. viitamaks objektile, millega seotud tegevusse paigutatakse kapitali, raha vms. Pani kogu oma raha väikeettevõtte sisse. Paigutas oma varanduse õigel ajal kaubalaevade sisse. Olen kogu oma nooruse talukoha sisse matnud. *.. meresõit ja kalaäri on ikkagi õnneasjad. Maa sisse pandud raha, see on kindel kapital. H. Sergo.
7. hrl van kasut. viitamaks olendile, asjale v. nähtusele, kellesse v. millesse, keda v. mida usutakse. Kõikumatu usk jumala sisse. Naine uskus tablettide tervistava toime sisse. *Ma usun sinu sisse, Anu, ja katsu sina ka kõigest omast väest minu sisse uskuda. J. Peegel.
8. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Töövõtted tuleb harjutada käe sisse. Need õpetused on mulle juba ammu pealuu sisse kulunud. Ütles teisele suu sisse, mida ta temast arvab. Ära mind selle supi sisse sega! Vanapoiss lausa upub raha sisse.
II. ‹adv›
1. sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks; koostisesse, hulka, sekka. Lumi tuli saapasäärest sisse. Toppis jala püksisäärest sisse. Kingad lasevad vett sisse. Higinired jooksid avatud pluusikaelusest sisse. Kuiv puit ei võta naela sisse. Otsi sobiv kauss ja pane kompvekid sisse. Pani teele sõstramoosi sisse. Sööge nii palju, kui sisse mahub. Haigel ei lähe enam söök ega jook sisse. Mees kisub ahnelt suitsu sisse. Laps tõmbas sisse jäist õhku ja külmetus. Korvpallur viskas jällegi sisse 'korvi'. Väravavaht ei lasknud ühtegi palli sisse 'väravasse'. Kalamees viskas õnge sisse 'vette'. Sõnnik tuleb sisse 'maasse, mulda' künda. Lehm sattus sohu ja vajus sisse 'pehmesse pinnasesse kinni'. Vankrid vajusid porisel teel kuni rummuni sisse 'porisse kinni'. Välk lõi (majja) sisse. Auto sõitis eessõitjale tagant sisse 'otsa'. Kaupmees pakkis kauba sisse. Kirikutorni olla küla kauneim neitsi sisse müüritud. Kindlus piirati sisse. Määris ööseks jalad kreemiga, salviga sisse. Repertuaari sokutati sisse ka paar šlaagrit. Kontrolltöösse on paar viga sisse lipsanud. Hinded kanti päevikusse sisse. Artikkel läheb lehte sisse. || ka väliselt, pealispinnale nähtavaks. Pudelile tuli pragu sisse. Põletas kapale kirjad sisse. Pressis pükstele viigid sisse. Lõikasin habet ajades sisse. || auku, lohku. Ta on tugevasti kõhnunud, põsed, palged on sisse vajunud. Haige on näost üsna sisse langenud. Tõmba kõht sisse! Rind sisse, õlad ette! || siseruumi(desse), majja, katuse alla; muule kitsamalt piiritletud alale. Palun astuge, tulge sisse! Külalised paluti, kutsuti sisse. „Sisse!” hõigati toast. Astu vahel meile, meie poole ka sisse! (küllakutsena). Inimesi vooris sisse ja välja. Ruum oli rahvast täis, meie ei mahtunudki sisse. Ära sa koera sisse lase! Kedagi polnud kodus, me ei saanud sisse. Muud ei jää üle, tuleb aknast sisse ronida. Pane uks kinni, külm tuleb sisse! Seinapragudest lõõtsus sisse jäine tuul. Katus oli katki ja vihm sadas sisse. Pliit ajab suitsu sisse. Too pesud sisse, vihma hakkab sadama. Lilled tuleb enne külmade tulekut sisse tuua. Jõululaupäevaks toodi heinad sisse. Õhtul aeti loomad sisse 'lauta'. Ööklubisse, kinno ei lastud meid sisse, peeti liiga nooreks. Ta võetakse homme haiglasse sisse 'haiglaravile'. Millal rong sisse 'jaama' tuleb? Laev tuli sisse 'sadamasse'.
2. osutab inimese iseloomule, hingele, mõtetele, harjumustele. Mis sulle ometi sisse on läinud? Talle on nagu kurivaim, paha vaim sisse läinud. *Kui salavimm ja umbjonn jäävad sisse, välja harjumata, kalestub lapse süda.. M. Traat. || koos vastava verbiga osutab mingi hoiaku, harjumuse kujundamisele v. juurdumisele. Viisakus on poisile maast-madalast sisse kasvatatud. Hakkas lapsele varakult häid kombeid sisse harjutama. Püüab noortele suuri ideaale sisse istutada. Sisse juurdunud väärkujutlus. *Vanast Kreekast on meile koolipõlvest saadik sisse tuubitud ettekujutus, et seal valitsesid vaimsed huvid.. A. H. Tammsaare.
3. koos vastava verbiga osutab millegi purustamisele, kokkulangemisele v. hävimisele; katki, puruks, kokku. Poisil löödi, taoti nägu, hambad sisse. Keegi on akna sisse löönud, visanud. Küll siin on aknaid sisse pekstud! Kui lahti ei tee, lööme ukse sisse! Koobas, kaev varises sisse. Pehkinud katus ähvardab sisse vajuda. Lagi, korsten on sisse langenud. Äkki hakkasid kivid liikuma ja pinnas vajus mürinal sisse. *Ruhviseina rõhus meri küll sisse, aga ahtrisalong pidas vastu. H. Sergo.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingisse olukorda, seisundisse, olekusse siirdumisele. a. (seoses millegi alustamisega, tegevusse rakendamisega, kasutusele võtmisega v. millegi käivitumisega). Õpetaja juhatas tunni sisse. Uus kirik õnnistati, pühitseti sisse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Lülitas raadio, televiisori sisse. Autojuht lükkas sisse kolmanda käigu. Viidi sisse mitmeid uuendusi. Riigis seati sisse eriolukord. Võtsime kohad, järjekorra varakult sisse. Võtke sisse lähteasend! Pidu sai õige hoo sisse. Õhtuks tuli väsinud meestele elu, eluvaim jälle sisse. Kassile tuli särts sisse, kui hiirt nägi. Taimed on jõudsa kasvuhoo sisse saanud. *Valmis sõrru ja alles lagakil laasmaa piiril oli Kurgla rahvas töörinde sisse võtnud. J. Kross. *Ta püüdis hobust tagasi hoida, kuid see oli paraja tuuri sisse saanud ja ei teinud märkamagi. H. Laipaik. b. (täbara olukorra, vahelejäämise puhul). Õpilane keerutas, rääkis ennast sisse. Jäi vahele ja vedas ka kaaslased sisse. Nii haledasti pole ma enne sisse kukkunud! Vaata ette, see tegelane mässib sindki sisse. Sisse lendasid, suli! c. (seoses millegi ettevalmistamisega järgnevaks kasutamiseks v. tegevuseks). Uus auto pole veel sisse sõidetud. Suusad tuleb korralikult sisse sõita. Trampliin, tee on sisse sõitmata. Latikate püügil on oluline püügikoht sisse sööta. Uued kingad tuleb sisse kanda. Orkester mängis uue loo sisse.
5. ‹muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. sisse andma, sisse keetma, sisse kirjutama, sisse magama, sisse maksma, sisse murdma, sisse nõudma, sisse ostma, sisse tegema, sisse tooma, sisse vedama, sisse vehkima, sisse võtma

tarvis

1. ‹postp› [gen]. a. kellegi tarvitamiseks v. mingiks otstarbeks, mingiks eesmärgiks; sün. jaoks (enamasti palju tänapäevasem ja tavalisem). Toitu jätkus vaid oma pere tarvis. Piima on veel üksnes laste tarvis. Võtsin sinu tarvis soojemaid riideid kaasa. Tööliste tarvis ehitati paar barakki. Loomade tarvis seati korda vana kuurialune. Kirjutasin selle artikli just „Postimehe” tarvis. Plutooniumi toodetakse tuumapommi tarvis. Kapsataimede tarvis jäeti kaks peenart. Kapis on toidunõude ja muude asjade tarvis ruumi küllalt. Magamise tarvis toodi põhku tuppa. Naine ei anna talle õllebaaris istumise tarvis raha. Katsete tarvis on vaja ruume ja seadmeid. Hangib matka tarvis varustust. Hakkas supi tarvis kartuleid koorima. Täna peab sul lapse tarvis aega leiduma. Mustade päevade tarvis on emal üht-teist kõrvale pandud. Teab kas tal on selle ameti tarvis piisavalt taipu. b. van (tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta). *Ajaloolise romaani tarvis on „Leilil” liiga vähe kirjeldust. E. Vilde.
2. ‹adv› ‹ühendverbi osana› näitab, et midagi (v. kedagi) puudu olevat soovitakse kasutusele võtta, käiku rakendada, vaja. Hädas läheb sõpru kibedasti tarvis. Talus ei peeta hobust, kui seda tööks tarvis ei lähe. Ohoo, mis neil tänapäeva noortel kõik tarvis ei lähe! Õpi aga prantsuse keelt, edaspidi võib tarvis tulla. Raha oli kisendavalt, hädasti tarvis. Kellele vanainimest ikka enam tarvis on! Saavutas oma eesmärgi, ilma et tal oleks tarvis olnud sõrmegi liigutada. See töö on veel tingimata tarvis ära teha. Kui vähe on õnneks tarvis! Edu saavutamiseks on ütlemata palju treenimist tarvis. Oli sul siis tarvis see välja lobiseda! Kui teo üles tunnistad, hakatakse sind näägutama; on seda veel tarvis! *Jah, all on pulmad, aga Tibukit pole sinna kutsutud. Noh, pole tarviski! J. Ruven. | ‹elliptilistes lausetes›. Palju siis säärasel hellikul nutuni tarvis. Ei tea, kellel sinu pastakat õige tarvis! Ostsime kõike, mida tarvis. Ta käitus nagu tarvis. Muret mul endalgi rohkem kui tarvis. Jõudu tööle! – Jõudu tarvis! Jätku (leivale)! – Tarvis, tarvis!
Omaette tähendusega liitsõnad: mistarvis

tarvitama ‹37›

1. mingil eesmärgil, millegi sooritamiseks v. saavutamiseks kasutusele võtma, käiku rakendama.; sün. kasutama.; (tänapäevases keelepruugis on kasutama sageli üldisem kui tarvitama). a. (masinate, esemete, riistade vm. vahendite korral; siin kasutama siiski tavalisem). Töö juures tarvitatakse vasarat, pumpa, labidat. Laps ei mõista veel nuga-kahvlit tarvitada. Õppis mõõka, revolvrit tarvitama. Isa tarvitab karistamisel vitsa. Vanasti tarvitati puutelgedega vankreid. Võis ilma pikema jututa rusikaid tarvitada. Edasipääsemiseks tarvitati küünarnukke. Olevat juturaamatut tarvitanud keele õppimiseks. Tarvitatud esemete ost ja müük. b. (mitmesuguste ainete korral; sageli võrdväärne kasutama). Tekstiilitööstus tarvitab väga palju vett. Hapnikku tarvitatakse hingamiseks. Maalikunst tarvitab värve väljendusvahendina. Tarvitab rohkesti kreeme ja lõhnavesi. Kevadel soovitatakse tarvitada vitamiine. Need ravimid kõlbavad tarvitada 30 päeva. Saartel ei tarvitatud seeni toiduks. Joogiks tarvitati keedetud vett. Tarvitatud õli mahuti. || (toitu, vägijooke) pruukima (siin kasutama pole võimalik). Tarvitab alkoholi. Hakkas juba noorelt narkootilisi aineid tarvitama. *Simeoni elas poissmehena Juhani majas, tarvitades talu sööki ja jooki .. F. Tuglas (tlk). c. (looduslike objektide, ka hoonete, ruumide puhul; kasutama on tänapäevasem). Metsapadrikut tarvitati loomade karjatamiseks. Talvel tarvitasid nad otseteed üle raba. Sirmiga eraldatud nurka tarvitati magamisruumiks. *Joosepi onul olid lahedad eluhooned, rehetoast lahus. Tema andis noorpaarile talveks ühe toa tarvitada. A. H. Tammsaare. *Keegi pole temalt nõudnud, et ta oma veskit ka tuletorniks tarvitaks .. E. Vilde. d. (seoses raha, varandust märkivate sõnadega; kasutama siin tänapäevasem). Tarvitab krediiti mõtlematult. Pärandus jäi pojale tarvitada. *Üks oli Indrekul nüüd ometi selge: Karin tarvitab raha kaugelt üle oma sissetulekute. A. H. Tammsaare. e. van (elusolenditega ühenduses; tavaline on kasutama). Tarvitas poissi varakult kündjana. Sõiduloomadeks tarvitati hobuseid, põtru. *Pea tulin ma selle mõtte peale, et teda enese ameti juures tarvitada .. Juh. Liiv. *.. polnud puudust Aini-vanustest lastest, keda veel töö juurde ei tarvitatud. E. Aspe. || (kellegi seksuaalselt kasutamise kohta). Õppis viina viskama ja naisi tarvitama. f. hrl van (ühenduses aega väljendavate mõistetega; kasutama siin üldine). Tarvitab iga priitundi õppimiseks. *Ta kartis, et Hindrek vaba päeva tarvitades võiks välja minna. E. Vilde. *Tema oli kehvuse koolis aega kasulikul viisil õppinud tarvitama ega jätnud nüüdki õppimist järele. M. J. Eisen. g. (abstraktsete mõistete puhul; välja arvatud mõned ühendid, on kasutama sagedasem). Selleks võib tarvitada mitmesuguseid abinõusid. Pääsemiseks pidi ta kavalust tarvitama. Ähvardab vägivalda, omavoli tarvitada. Sa oled teise usaldust, avameelsust kurjasti tarvitanud. Tarvitab juhust, et põgeneda. Seda ainet on autor tarvitanud oma jutustuse lõimeks. *Ma ei salli ilusaid sõnu, kui tegusid tarvitada võib. A. H. Tammsaare. *Mõistus areneb ainult siis, kui teda tarvitatakse. E. Raud. h. (seoses mitmesuguste väljendamist, ütlemist märkivate sõnadega; sagedasti kasutama siiski tavalisem). Tarvitab rohkesti kõnekeelseid väljendeid, murret. Luuletuses on tarvitatud kõrgstiili. Pole ilus vandesõnu tarvitada. Võiksid tarvitada vähem teravat tooni. Õpetaja tarvitas vaheldumisi saksa ja rootsi keelt. *See oli sama must, inetu sõna, mida tarvitas isa kord joobnud peaga ema vastu .. E. Vilde. *Ma võisin tükk aega vist mööda libiseda tahtvalt mõnd vabandust tarvitada .. K. A. Hindrey. || van (mõnedes fraseoloogilistes väljendites täh. 'pruukima'; kasutama pole siin võimalik). *Rahvas jooksis kokku. Igaüks tarvitas oma suud, kisa ja kära täitis õue. J. Pärn. *Makske esite oma võlg, siis alles tarvitage lõugu! M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kuritarvitama.
2. van kedagi, midagi vajama. *Mina annan ta [= lapse] sulle tagasi, kui ta enam minu abi ja hoolt ei tarvita. O. Luts. *Minu tee ei ole pikk, ja selleks ei tarvita ma iialgi saatjat, oli ta vastus. A. Saal. || millekski vaja, tarvis minema. *Ülekuulamine tarvitas aega .. A. Kitzberg. *Mõisa rentimine tarvitas aga suure summa raha ja seda tal ei olnud. Chr. Kannike.

sisse tooma

1. majja, siseruumi(desse) v. varju alla tooma. Esiotsa ei julgenud poiss oma seltsilist sisse tuua. Too oma asjad väljast sisse! Vihma kartusel tõtati heinu sisse tooma.
2. kusagil, milleski kasutusele võtma, selles tarvitama. Varsti tuuakse majja elekter, valgus sisse. Kohvikusse on sisse toodud alkohol. V. Tolli tõi graafikasse sisse ka värvi. Autor on teosesse meelega murdejooni sisse toonud. See motiiv tuleks tingimata sisse tuua.
3. mujalt, hrl. välismaalt tooma, sisse ostma, sisse vedama vms. Meile tahetakse piisoneid sisse tuua. Mõisnik olevat toonud Ameerikast sisse mitmeid ilupuid. See tikand on tõenäoliselt võõrsilt sisse toodud. Tehas kasutab sissetoodud toorainet.
4. kasu andma, tulu tooma. Paigutas raha ettevõttesse, mis midagi sisse ei too. Kuuldavasti toovat maja ilusti, hästi sisse. Film tõi produtsentidele miljoneid dollareid sisse. Kalapüük tõi talle ikka mõne veeringu sisse. Aed, mesilastepidamine tõi ka midagi sisse. Kui palju su töö, amet ka sisse toob? *Surnud nädalad, mis ei toonud sisse sentigi .. P. Krusten.

vikerlane ‹-se 5› ‹s›
‹hrl. pl.› viikingiaja eesti sõdalane ning meresõitja (19. saj. ilukirjanduses kasutusele võetud sõna). E. Aava ooper „Vikerlased”. *Ja kui tulle tuhisenud viimne hiiepuu, / kahmas viimsed vikerlased mere mustav suu. H. Talvik.