[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit

altari|maal
kunst altarit kaunistav maal. Altarimaal kujutab Kristust ristil.

angoob ‹-i 21› ‹s›
kunst keraamikatoodet kaunistav peeneteraline valge v. toote põhimassist erineva tooniga savikiht

dekoratiiv|krohv
ehit kaunistav (värviline, reljeefse pinnaga, terrasiit-) krohv

dekoratiivne ‹-se 2› ‹adj›
kaunistav, ehis-, ilu-; maaliline, kaunis. Dekoratiivne ese, vaas, vaip, õllekapp. Dekoratiivsed detailid, elemendid. Dekoratiivne stiil. Kastani dekoratiivsed lehed. Männid kingul on väga dekoratiivsed.

dekoratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. vaateakende, ruumide vm. kaunistus ning kujundus (näit. pidulikel puhkudel); kaunistav(ad) ese(med) v. lisand(id). Kaubamaja vaateakende dekoratsioonid. Peosaali dekoratsioon(id). *.. ja põldude mustale põrandale on vaipadena laotatud orase ruudud ja rööpkülikud, – dekoratsiooniks väikesed metsatukad ja salud. J. Barbarus.
▷ Liitsõnad: akna|dekoratsioon, sise|dekoratsioon, välisdekoratsioon.
2. teater lavakujundus v. selle osad. Esimese vaatuse dekoratsioon kordub kolmandas vaatuses. Maalitud ehk pinnalised, plastilised ehk ruumilised dekoratsioonid. Dekoratsioone maalima. Etenduse vaheaegadel vahetatakse dekoratsioone.
▷ Liitsõnad: filmi|dekoratsioon, lava|dekoratsioon, teatridekoratsioon.

ehis|sammas
ehit kaunistav sammas (ilma kandefunktsioonita)

fiorituur ‹-i 21› ‹s›
muus meloodiat kaunistav(ad) ehisheli(d) v. -passaaž(id)

garneering ‹-u 2› ‹s›
kaunistav lisand, (ääre)kaunistus. Seapraad aedviljast garneeringuga. Musta garneeringuga pluus.

illustratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. teksti kaunistav, selgitav v. täiendav pilt, joonis, skeem, diagramm vms. (käsikirjas, trükises). „Kalevipoja”, „Keele ja Kirjanduse”, entsüklopeedia illustratsioonid. Illustratsioonidega, illustratsioonideta ajakiri, raamat. Värvilised, värvitrükis illustratsioonid.
▷ Liitsõnad: kaane|illustratsioon, raamatu|illustratsioon, tekstiillustratsioon.
2. millegi ilmekas, iseloomulik näide. Jutustus jääb kahjuks ainult ajaloo illustratsiooni tasemele.

ilu|muru
kaunistav muru, ehismuru

ilu|pannal
kaunistav pannal, ehispannal

ilu|tuli
‹hrl. pl.› kaunistav kunstlik valgustus (värvilised laternad v. lambid jms.). Ilutuledes linn, tänav, maja, laev. Värvilised ilutuled.

kaela|side [-me]
meestel ümber kaela hrl. särgi krae alla kinnitatav ja eest sõlme seotav v. juba valmistamisel valmis sõlmitud spetsiaalne kaunistav riidelint, lips. Kitsas, lai, tume, hele kaelaside. Kandis musta kaelasidet. Sidus kaelasideme korralikku sõlme. Seadis, kohendas endal kaelasidet. Paneb kaelasideme ette, kaela. Kaelaside oli viltu vajunud. Laskis kaelasideme lõdvemale.

kannelüür ‹-i 21› ‹s›
ehit kaunistav püstvaoke sambal, piilaril v. pilastril. Kannelüüridega sambad.

kassett ‹-seti 21› ‹s›

1. fot valgustihe mahuti valgustundliku fotomaterjali asetamiseks fotoaparaati v. filmikaamerasse. Filmi kassetti panema. Kassetis sai film otsa.
▷ Liitsõnad: filmikassett.
2. mahuti filmi- v. magnetlintide tarvis. Kassetid filmilintidega. Magnetofonilintide kassett.
▷ Liitsõnad: heli|kassett, videokassett.
3. ehit hrl. ruudukujuline kaunistav süvend laes, ka kaare v. võlvi sisepinnal, kessoon
4. lahtise seljaga ümbriskarp sisuliselt vm. suhtes lähedaste raamatute, brošüüride, heliplaatide koos levitamiseks. Noorte autorite kassett sisaldas neli luuletuskogu. Kontserdi heliülesvõtted ilmusid kolmest plaadist kassetina.
5. kõnek kandiline padrunisalv. Pani püstolisse uue kasseti padruneid.
6. sõj mahuti, milles pommid on lennukilt seeriakaupa heitmiseks
▷ Liitsõnad: pommikassett.

kaunistuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kaunistuseks olev, kaunistav, kaunistus-. Raamatu, trükise kaunistuslik külg, osa. Kaunistuslikud elemendid arhitektuuris.

kinnas ‹kinda 19› ‹s›
kätt välismõjude eest kaitsev, seda kaunistav v. selle steriilsust tagav, hrl. randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis. Kinda pöial, laba. Villased, puuvillased kindad. Nahast, presendist, kummist kindad. Kootud, voodriga kindad. Ilusa kirjaga, kirjatud kindad. Paar kindaid. Vasaku, parema käe kinnas. Kinnast kuduma. Paneb, tõmbab kindad kätte. Võtab, tõmbab kindad käest. Lapsel on soojad, katkised, määrdunud kindad käes. Sirutas mulle kindas käe. Töötati kinnastes.
▷ Liitsõnad: glassee|kinnas, kiri|kinnas, kummi|kinnas, käpik|kinnas, laba|kinnas, laste|kinnas, meeste|kinnas, nahk|kinnas, nailon|kinnas, naiste|kinnas, paja|kinnas, peo|kinnas, poksi|kinnas, present|kinnas, puldan|kinnas, pätt|kinnas, siid|kinnas, suusa|kinnas, sõrm|kinnas, töökinnas; vaenukinnas.

kiri ‹kirja 31› ‹s›

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5. ‹hrl. pl.› kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetes› osutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

kiriku|maal
kunst kirikuruume v. altarit kaunistav maal, ka vastav maalikunsti liik. Keskaegsed kirikumaalid.

kodu|kaunistamine ‹-se 5› ‹s›
kaunistav hoolitsus kodu ja selle lähema ümbruse eest

krabi ‹11› ‹s›

1. zool lühikese, pearindmiku alla kõverdunud tagakehaga kümnejalaline vähk. Väike, suur krabi. Krabisid püüdma, sööma.
▷ Liitsõnad: hiid|krabi, jõe|krabi, ranna|krabi, taskukrabi.
2. ehit gooti stiilile iseloomulik katuseviilu kaunistav kivilill

lae|maal
kunst lage kaunistav maal

liist ‹-u 21› ‹s›

1. kitsas piklik, hrl. õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm. materjalist kinnitus- v. kaunistusriba. Liitekohad kaetakse liistudega, liitekohtadele lüüakse liistud peale. Dekoratiivsed liistud. Tõrvapapist katusepaanide servad kinnitatakse liistudega. Lauaplaat ääristatakse väärisvineerist liistuga. Kipsornamentidega liist seina ja lae piiril. || tekst tugevdav (ning kaunistav) riideriba. Liistuga tasku, kinnis.
▷ Liitsõnad: akna|liist, ehis|liist, katte|liist, metall-|liist, piki|liist, puu|liist, põik|liist, põranda|liist, tapeedi|liist, äärisliist; päisliist; kant|liist, nööbi|liist, taskuliist.
2. õhuke lõik, liistak. Lõikus kartulid, peedid liistudeks. Igale sööjale oli liist praetud soolaliha.
▷ Liitsõnad: kartuli|liist, leiva|liist, lihaliist.
3. jalatsite valmistamisel kasutatav puidust, plastmassist v. metallist vorm. Jalatsid tehakse liistu peal. Kitsas, lai, mugav liist. Pigistav king tuleks tõmmata liistu peale, kinga tuleks liistu peal venitada. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. || piltl (mingi mudeli, malli v. etaloni kohta). Koosolek käis harjunud liistu järgi. Tegelikkus ei lase end alati teooria liistule tõmmata.

linik ‹-u 2› ‹s›

1. väike kaunistav lina v. vaip; loor; õlarätt. Piklik, nelinurkne, ümmargune linik. Kootud, heegeldatud, tikitud linikud. Linikutega kaetud kohvilaud. Kušetil kaunistuseks villane linik. Iluvõimlejad linikutega. *.. tõmbas liniku ümber õlgade nagu oleks tal jahe. K. A. Hindrey. *Seelikud on [muhamedi naistel] kõik ühte värvi – oranžid, linikud näo ees aga mustad .. A. Kaal. | piltl. Linnutee hõbedane linik. Teadus kergitab linikut looduse saladustelt. Unustuse linikusse mähkunud kauged ajad.
▷ Liitsõnad: altari|linik, katte|linik, laualinik; õlalinik; lume|linik, pilve|linik, tolmu|linik, udu|linik, vihma|linik, võlulinik.
2. etn abielunaise pikk käterätikutaoline linane pearätik. Tikandiga, pitsiga, narmastega linik. Setu naised kannavad veel linikut.
▷ Liitsõnad: pealinik.

naast ‹-u 21› ‹s›

1. metallist vm. materjalist kaunistav, tugevdav v. kinnitav kilbike, nupuke v. plaadike (näit. rihmal, vööl, relval, kirstul). Pussitupe, mõõgavöö, noapea hõbedased, pärlmutrist naastud. Naastudega kaunistatud hobuseriistad, sõjarüü. Sepistatud naastudega tammepuust uks, värav. Auto jääkummide protektorisse on haarduvuse suurendamiseks pressitud kõvasulamist naeljad naastud. || (mitmesuguste muude pinnast veidi kõrgemate kühmukeste, mõhnade, liistakute v. kilbikeste kohta). Rooste pudeneb raua pinnalt naastudena. Naastud hobuse jalgadel. Sarvjad naastud linnu varvaste vahel. Põletikulised naastud suu limaskestal.
▷ Liitsõnad: hõbe|naast, kummi|naast, luu|naast, messing|naast, metall|naast, plekk|naast, pronks|naast, sarv|naast, teras|naast, tina|naast, vasknaast.
2. bot kroonlehe ülemine, laiem osa

nurga|laud

1. nurgas asetsev, nurkmine laud. Saime kohvikus omaette nurgalaua, istusime nurgalauas.
2. palkehitise nurki kattev ning kaunistav püstlaud. Valgete piida- ja nurgalaudadega rootsipunased majad.

nööp ‹nööbi 21› ‹s›
kaunistav v. avamist ja sulgemist võimaldav hrl. ketasjas manus rõiva, jalanõu vm. kinnisel. Kannaga, kannata, kahe või nelja auguga nööbid. Ümmargused, kandilised, lamedad, kerajad nööbid. Sarvest, puust, luust, pärlmutrist, metallist, klaasist, plastmassist nööp. Niidist õmmeldud, nahast punutud nööbid. Kahe, kolme nööbiga pintsak. Nööp on (eest) ära tulnud, õmble nööp ette. Nööpe lahti tegema, avama. Pane kõik nööbid korralikult kinni! Pluusi ülemised, alumised nööbid. Nööpidega saapad. Nööpidega suletavad taskuklapid. Mu käekott käib nööbiga kinni. Võttis, haaras tuttaval nööbist 'pidas ta kinni' ja päris uudiseid. *Isand .. pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage .. F. Tuglas. *Kähku oli Lauril veinipudel põues ja hõlmad nööbis. V. Panso. || kõnek (nupu vms. nööbitaolise kohta). Arvelaua nööbid. Viiulil on nööp keelehoidja kinnitamiseks. Surus, vajutas lambi, uksekella nööbile. | piltl. *.. seda mõistis Vahtra-emand .. saavutada, vajutades järjesti Aadama edevuse ja iseteadvuse nööbi peale. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: alus|nööp, ehis|nööp, hõbe|nööp, ilu|nööp, jaki|nööp, kaeluse|nööp, kasuka|nööp, klaas|nööp, kleidi|nööp, krae|nööp, kuld|nööp, kuue|nööp, kätise|nööp, luu|nööp, manseti|nööp, mantli|nööp, metall|nööp, mundri|nööp, niit|nööp, pesu|nööp, pintsaku|nööp, pärlmutter|nööp, püksi|nööp, rõhk|nööp, sala|nööp, särgi|nööp, tina|nööp, vask|nööp, vesti|nööp, ülikonnanööp; kella|nööp, lülitusnööp; nina|nööp, nisa|nööp, seene|nööp, silma|nööp, šokolaadinööp.

pea|ehe [-ehte]
pead kaunistav ehe. Pruudi peaehted. Diadeem on naiste peaehe. Tanu oli abielunaise peaehe. Pärlitega kaunistatud peaehe. Indiaanlase sulgedest peaehe.

pinna|kaunistus
pinda kaunistav kujutis, ka ornament. *Pinnakaunistused paistavad puuesemeile varem olevat harilikult lõigatud sälkudena või sämpudena.. A. Moora.

plafooni|maal
lage kaunistav maal

pursk|kaev
kaunistav rajatis, millest purskab rõhu mõjul ühest v. mitmest avast veejuga, fontään. Purskkaev suliseb. Purskkaevude pladin. Skulptuuridega purskkaev. Keset lilleklumpi niriseb purskkaev. Purskkaevud heidavad vett kõrgele. Purskkaevust hooga langev vesi. Purskkaev on ääreni vett täis. Purskkaevud ei tööta.

põlle|kiri
kaunistav muster põllel. Punased põllekirjad.

pärja|lint
tekstiga v. kaunistav lint surnupärja jaoks

pärl|vööt
ehit pärlikeed meenutava profiiliga kitsas kaunistav liist antiikses ehituskunstis, astragaal

püloon ‹-i 21› ‹s›
ehit
1. Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis; nüüdisajal hoone, pargi vms. sissepääsu kaunistav torn
2. võlvkaare, rippsilla vm. rajatise massiivne tugipost

rant ‹randi 21› ‹s›
(hrl. mingi eseme paksem, kõrgem, kaunistav) serv, äär, ääris. Mündi rant. Karusnahkse randiga kapuuts. Tikitud rantidega pluus. Uksele oli pandud vildist rant. Ämber on randist saadik, randini vett täis. Sinise randiga taldrikud, tassid. Kristallkausil oli kullatud rant. Vanataat tegi ilusaid kirjatud rantidega korve. Mehel olid jalas punase randiga kalifeed. || (mütsil:) pead ümbritsev kõvem, paksem serv. Sinine tumekollase randiga vormimüts. Nokkmütsil on randi all higirihm. || (jalatsitel:) pinsoli serva külge kinnitatud tugev nahariba, kuhu võidakse tald kinnitada. Randiga, randita kingad. Kinnitas suusasidemed suusasaabaste rantide külge. || (meeste soengul:) sirge juuste serv kuklal, kaelal. Juuksed on lõigatud randiga, ilma randita. || (millegi äärjoone v. jälje kohta). Nekroloogi ümbritseb must rant. Koorest jäi piimakannu külge kollane rant. Prillid on jätnud ninajuurele punase randi. Ta näib nii kurnatuna – mustad randid silmade all. *.. laternad põlesid, loodetaevas õhetas veel kustuv roosakas rant. M. Traat.

süva|rihv
kunst hrl. poolringikujulise läbilõikega rennitaoline kaunistav vaoke (arhitektuuris, mööblikunstis). Sambaid, karniise kaunistab süvarihv.

tagi3 ‹11› ‹s›
tekst kaunistav sakk; ‹pl.› sakiline niidist kaunistus, sakiline tikand. Varrukavärvlite äärde õmmeldud valged linased tagid olid kaitseks kulumise vastu. Tagidega ääristatud kätised. Titemütsi äär kaunistati tagidega. Pilutada ja tagisid teha oskas vanasti iga naine. Tagisid tikkima.

tärn ‹-i 21› ‹s›
kiirjalt haruline ese, kujund vms.; täht (3. täh.). a. sõjaväelase eraldusmärk. Tärnid õlakutel. Oli teenistuses kraele ühe tärni saanud. *„Mis aukraad sul on? Kas need on majori või kapteni tärnid?” – „Need on leitnandi eraldusmärgid ...” H. Lepik (tlk). || ametniku vm. mütsimärk. Postiljonil on tärniga müts peas. b. graafiline märk (*), asterisk. Tärn tähistas tsitaadi algust. Nime asemel on tekstis kolm tärni. Siin on tärni kasutatud tuletatud keelendi tähistamiseks. c. kaunistav kujund. Kangasse kootud kaheksaharulised tärnid. Kaldristid, tärnid jt. ornamendimotiivid. d. märk, mis antakse näit. hotellile v. kaubale, märkimaks selle taset. Kolme tärniga hotell. Ilma tärnideta öömaja. Viie tärniga konjak.
▷ Liitsõnad: kuld|tärn, mütsitärn.

vaasi|maal
kunst kaunistav maaling vaaside pinnal (ka vastav dekoratiivmaali haru). Vana-Kreekast on üldtuntud Atika, Korintose ja Kreeta vaasimaal.

õla|joon

1. (mõtteline) joon õlanukist õlanukini. Käed viia kõrvale õlajoone kõrgusele.
2. keha õlaosa kontuurjoon, õlgade kuju. Pintsak tõi esile mehe tugeva õlajoone. *Too [noormees] oli pikem, astus sirgemalt ja ta õlajoones oli märgata rõõmsat reipust .. M. Hange (tlk).
3. rõiva õlaosa kujundus. Kandilise õlajoonega mantel. Pikendatud õlajoonega kleit. Pehme õlajoonega kostüüm.
4. etn kaunistav kirju riba setu särgi varrukal

ääris ‹-e 4› ‹s›
äärt ümbritsev, äärel olev, ääristav osa. a. selline joon, vööt, triip v. riba. Luigel on musta äärisega nokk. Linnusulgi on nii heleda kui ka tumeda äärisega. Sisaliku küljevöödid on tihti kollase äärisega. Soomustel on tume ääris. Punase äärisega liiklusmärgid. b. mingi eseme paksem, kaunistav serv, kant, rant, poort. Kapuutsil on karusnahast ääris. Väljaõmmeldud äärisega vest. Valge äärisega krae. Pärjakujulise äärisega karikas. c. piire (2. täh.), väljaulatuv serv vms. Tee oli saanud betoonist äärise. Madala äärisega purskkaev. Lillepeenra, hauaplatsi ääriseks sobib ka muru. Reelingule kinnitati plankudest ääris, et laine ei paiskuks üle parda.
▷ Liitsõnad: betoon|ääris, kivi|ääris, kuld|ääris, muru|ääris, nahk|ääris, narmas|ääris, nöör|ääris, pits|ääris, puitääris; leinaääris.