[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

afektiivne ‹-se 2› ‹adj›
psühh afektist tingitud, tulenev, afekti kujul esinev. Afektiivne vihapurse, lõbusus.

algselt ‹adv›
algsena, algsel kujul. Algselt on rahvalaulu või -jutu loonud üks isik. Ei ole teada, mis see sõna algselt tähendas. Põlluharimine oli algselt naiste töö. Algselt oli kindlusel kolm torni.

all|järgnevalt ‹adv›
allpool järgneval kujul, allpool järgnevana. Intervjuu kulges alljärgnevalt. Alljärgnevalt käsitleme rooside paljundamist.

analoog|telefon
telefon (1., 2. täh.), kus kõned edastatakse analoogsignaali kujul (vastandina digitaaltelefonile)

andmed ‹17› ‹s› pl
informatsioon kellegi v. millegi kohta, faktid, mida kellegi v. millegi kohta teada saadakse v. teatakse. Kasinad, kahtlased, otsesed, kaudsed, täpsed, salajased andmed. Eluloolisi andmeid kirjanike kohta. Andmeid koguma. Saime, hankisime täiendavaid, uusi andmeid. Kas sul on andmeid, kus ta praegu elab ja mis ta teeb? Kogumikus on uusimad andmed maailma maade ja rahvaste kohta. Opereerib arvuliste, statistiliste andmetega. Uue laeva tehnilised andmed. Uute relvade kohta pole veel andmeid avaldatud. Andmete töötlemine. Elanike arv viimase rahvaloenduse andmeil. Inglismaa töötute arv ametlikel, täpsustamata andmeil. || info edastuseks ja töötluseks sobival kujul esitatud info
▷ Liitsõnad: agentuur|andmed, ankeedi|andmed, arhiiv|andmed, arv|andmed, arvestus|andmed, arvutus|andmed, katse|andmed, keele|andmed, kontroll|andmed, koond|andmed, laske|andmed, lisa|andmed, loendus|andmed, luure|andmed, lähte|andmed, passi|andmed, vaatlus|andmed, valeandmed.

atlas ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. raamatu, albumi v. mapi kujul avaldatud geograafiliste, tähe- vm. kaartide, samuti ka skeemide, jooniste, piltide jne. süstemaatiline kogu. Üldgeograafiline, maailma atlas. Pilvede atlas.
▷ Liitsõnad: ajaloo|atlas, anatoomia|atlas, botaanika|atlas, etnograafia|atlas, geograafia|atlas, keele|atlas, kooli|atlas, murde|atlas, pilve|atlas, zooloogia|atlas, täheatlas.
2. anat esimene kaelalüli roomajatel, lindudel ja imetajatel, kandelüli
3. ehit atlant

digitaal|heli
digitaalsel kujul heli multimeediumis

digitaal|telefon
telefon (1., 2. täh.), kus kõned edastatakse digitaalsignaali kujul. Analoog- ja digitaaltelefonid.

digitaal|võrk
kõnet, kujutist ja andmeid digitaalsignaali kujul edastav telefonivõrk

elektron|mikroskoop
tehn elektronoptiline seade, mis võimaldab nähtavaks teha üliväikesi esemeid suurendatud kujul

elektron|raha
maj raha, mis eksisteerib ainult elektroonilisel kujul

energia|liik [-liigi]
füüs energia esinemisvorm; see, millisel kujul energia esineb. Neeldumisel muutub kiirgusenergia teisteks energialiikideks.

fiktiivne ‹-se 2› ‹adj›
näilik, silmakirjaks tehtud, pette-. Fiktiivne abielu, arve, leping, töökäsk. Fiktiivne ühing, aktsiaselts. Varanduse lahutamine oli neil fiktiivne. Fiktiivne kapital 'väärtpaberite kujul eksisteeriv kapital, mis annab selle omanikule tulu dividendi v. protsentide näol'.

gaasiline ‹-se 5› ‹adj›

1. gaasina, gaasi kujul esinev. Gaasiline aine, keha, mineraal, olek. Aine tuli muuta gaasiliseks.
2. gaasi(de)sse puutuv. Õhu gaasiline koostis on küllalt püsiv.

hakitult ‹adv›
hakitud kujul, hakituna. Liha süüa kas hakitult või aurutatult.

hall|malm
tehn süsinikku eelkõige grafiidiliblede kujul sisaldav malm

hüpoteetiline ‹-se 5› ‹adj›
hüpoteesil põhinev, oletuslik. Hüpoteetiline idee, käsitlus, seletus, väide. Hüpoteetiline otsustus 'otsustus kujul: „Kui A on B, siis C on D.”'.

indikaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. keem aine, mille muutuste kaudu on kergesti jälgitavad keemilise reaktsiooni lõpp v. keskkonna teat. näitajad (näit. aluselisus v. happelisus). Lakmus indikaatorina. | piltl. Rahvatulu võib pidada riigi jõukuse indikaatoriks.
2. tehn seade v. seadis mingi nähtuse kindlakstegemiseks v. mingi suuruse esitamiseks tajutaval kujul

info ‹6› ‹s›
teade v. teated, andmed (ka arvudega vm. kujul) millegi kohta, teave, informatsioon. Täpne, asjalik, põhjalik, teaduslik info. Ühekülgne, poolik, väär info. Otsene, kaudne info. Majanduslik, välispoliitiline, õigusalane info. Info külvitööde käigust, raudtee ehitamise kohta. Semantiline, geneetiline info. Lähem info sündmustest puudub. Infot andma, hankima, koguma, saama, vahetama, salvestama, säilitama, töötlema. || teadete andmine. Ütlen seda sulle info korras. || teadete andmise koht. Küsi infost, millal rong väljub.
▷ Liitsõnad: alg|info, eel|info, lisa|info, luure|info, operatiiv|info, patendi|info, poliit|info, sisend|info, tehnika|info, väljundinfo.

kahe|kujuline
hrl biol (looma- v. taimeliigi isendite puhul:) kahel eri kujul esinev

kahe|sugune ‹-se 4› ‹adj›
kaht erinevat liiki v. laadi; kahel kujul esinev v. avalduv. Kahesugused arvamused, korraldused, põhjused. Majandi tulud on kahesugused – rahalised ja naturaalsed. Oli kahesuguseid päevi: häid ja halbu. Kahesuguste mõjude ristumine. Kahesugune esinemus, väljendusviis.

kahtepidi ‹adv›

1. kahel kujul, kahte viisi. Kahtepidi kasulik, kahjulik. Kahtepidi mõistetav vihje. *Ei siin olnud kahtepidi mõtlemist. Kaugemale Alajõelt! H. Sergo.
2. kahele poole, kahes suunas. Kui pilved kahtepidi jooksevad, siis sajab kaua vihma.

kahteviisi ‹adv›
kahel kujul, kahte viisi, kahtepidi. Temast võis kahteviisi aru saada.

kaksipidine ‹-se 4› ‹adj›
kaksipidi, kahesugusel kujul esinev v. avalduv. Kaksipidine mõju. Kaksipidine käitumine, suhtumine. Kaksipidised seisukohad. Lavastus äratas kaksipidiseid mõtteid. Selle suhtes ei saanud kaksipidist arvamust olla.

karp1 ‹karbi 21› ‹s›

1. väga erineva kujuga väike madalavõitu hrl. kaanega varustatud papist, plekist vm. materjalist kastike (sageli on juurde arvatud ka selle sisu). Papist, plekist, puust, kasetohust karp. Ümmargune, nelinurkne karp. Karpi avama, sulgema. Karbis on hambapulber. Kingad pakiti karpi. Riiulil olid kompvekkide ja küpsiste karbid. Kolm karpi filmilinte. Karp šokolaadi. Laual oli karp paberosse, sigarette. || vastav plekist hermeetiliselt suletud konservisäilitusvahend (hrl. koos sisuga). Konservid on karpides ja purkides. Karp sprotte, kilu. || piltl (kastikujulise hoone, eseme, seadmeosa kohta). Suvilakruntidel on väikesed majad – täielikud karbid. Maja karp 'maja viimistluseta kujul, maja kere' on juba püsti, valmis. *.. laulis Taaveti pea kohal reproduktor, väike mustjaspruun karp .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: assortii|karp, ehis|karp, ehte|karp, hoiu|karp, hülsi|karp, ilu|karp, kilu|karp, kinga|karp, kingitus|karp, kompveki|karp, konservi|karp, korjandus|karp, kreemi|karp, käsitöö|karp, maniküüri|karp, paberossi|karp, prilli|karp, puudri|karp, ravimi|karp, seebi|karp, sigareti|karp, sirkli|karp, sõrmuse|karp, šokolaadi|karp, tordi|karp, võikarp; metall|karp, nahk|karp, papp|karp, plastmass|karp, plekk-karp; maja|karp, toakarp; haru|karp, jaotus|karp, klemmi|karp, lülitikarp.
2. limuste lubikoda. Järvekarbi karp koosneb kahest poolmest. Mitmete limuste karpidest saadakse pärlmutrit. Tõmbus oma tuppa nagu tigu karpi.
▷ Liitsõnad: austri|karp, kauri|karp, teokarp; konnakarp.
3. karbid pl zool klass vees elavaid kahest poolmest koosneva lubikojaga limuseid (Bivalvia). Rannikumerede kaljudelt korjati austreid ja muid söödavaid karpe.
▷ Liitsõnad: jõe|karp, järve|karp, kamm|karp, oherd|karp, pärli|karp, ranna|karp, rõõnes|karp, ränd|karp, südakarp.
4. bot mahalangeva kaane varal avanev kupar (näit. koerapöörirohul)

katkeline ‹-se 5› ‹adj›
katkestusi, katkeid sisaldav; katketena, katkete kujul esinev; lünklik. Katkeline hingamine, naer. Katkeline mõttelõng. Katkelised mälestuskillud. Tema haridustee oli olnud väga katkeline. *.. jutt muutub järjest katkelisemaks – üks sõna siit, teine sealt – ning vaibub siis sootuks. O. Luts.

keedetult ‹adv›
keedetuna, keedetud kujul. Kartulid, liha praetult ja keedetult. Juurvilja süüakse toorelt ja keedetult.

kehastus ‹-e 5› ‹s›

1. miski kehastunud kujul, millegi kehastumise tulemus. Tüdruk oli lausa ilu, headuse, vooruse kehastus. Poiss oli priske ja punetav kui tervise kehastus. Noormees oli päris tahte ja visaduse kehastus. Ma nägin temas oma ideaalide kehastust. || väljendus, vorm. *G. Ernesaksal õnnestus leida L. Koidula värssidele mõjuv kaasaegne muusikaline kehastus .. A. Vahter.
▷ Liitsõnad: taaskehastus.
2. kehastamine. Kleopatra Aino Talvi kehastuses.

kera|välk
meteor tulekera kujul õhus liikuv välk. Poiss oli kärme nagu keravälk.

kirjalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kirjutatud (v. trükitud) kujul esinev, kirja pandud; kirja panemisega, kirjutamisega seostuv; ant. suuline. Kirjalikud allikad, teated. Kirjalik tõend, nõusolek, palve, protest, korraldus, luba. Volikiri on kirjalik volitus. Õpilaste kirjalikud koduülesanded. Eksam oli kirjalik.

kirjaline ‹-se 5› ‹adj›

1. kirjatud, mustriline; kaunistustega. Kirjaline vöö. *..suur kirjaline vaipki oli neil laotatud vankrile. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: hõbe|kirjaline, kauni|kirjaline, kuld|kirjaline, lill|kirjaline, lõike|kirjaline, naast|kirjaline, peene|kirjaline, põletus|kirjaline, väikese|kirjaline, värvikirjaline.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› kirjutatud kujul esinev
▷ Liitsõnad: käsi|kirjaline, ringkirjaline.

välja kirjutama

1. väljakirjutisi tegema. Kirjutas endale raamatust välja vajalikud andmed. Kirjuta harjutusest välja kõik nimisõnad!
2. kellegi lahkumist vormistama; välja registreerima. Naine kirjutati haiglast tervenenuna välja. Vanasti tuli endisest elukohast enne välja kirjutada, kui sai uude sisse registreerida.
3. kellelegi mingit dokumenti, ametlikku paberit vormistama. Orderit, luba, töökäsku välja kirjutama. Saateleht, arve on välja kirjutatud Tallinnas. Arst kirjutas välja surmatunnistuse, retsepti, ravimi.
4. täielikul kujul, lühendamata kirjutama. Asutuse nimi tuleb täielikult välja kirjutada. Kas eesnimi tuleb ka välja kirjutada?

kisendama ‹37›

1. (kõrge, terava häälega) karjuma. Kajakad kisendavad tormi eel. Metsas kisendas mingi lind. Kisendas nagu siga aia vahel, nagu ratta peal. Naine kisendas valu pärast, õudusest. Laps kisendas enda hällis hingetuks. Ta pani, pistis hirmu pärast kisendama. | piltl. Udusireenid kisendasid. Lumi lausa kisendas jalge all. Kividki peaksid kisendama (ütlus väga suurest kuritööst v. ülekohtust kõneldes).
2. valjusti karjudes rääkima, hüüdma vms., kisama. Appi kisendama. Vanamees oli poolkurt, temaga rääkides pidi kõigest jõust kisendama. Kisendati täiest kõrist laulda, teistest üle. Vanaeit kisendas talle needusi järele. Kisendas midagi ärritatult isale vastu. Ta otse kisendas naise ja laste peale. Kas sa oled vait, mis sa sellest kõigile kisendad! *„Välja, välja!” kisendas Liispet õele kallale sööstes. E. Kippel. | piltl. Mu süda kisendas sees tema pärast. Veri soontes kisendab selle vastu.
3. piltl hädasti, tungivalt vajama, nõudma v. ihkama. Põuane maapind otse kisendab vihma järele. Mu hing kisendas sinu järele. Iga rakk temas kisendas elu ja vabaduse järele. *Majad kisendasid uute katuste järele. H. Sergo. *See kelmus kisendas kättemaksmist. E. Vilde.
4. ‹hrl. v-partitsiibis› piltl äärmiselt teraval kujul esinema v. ilmnema. Kisendav häda, nälg, vaesus, viletsus, lohakus. Tubakast tunti kisendavat puudust. Uute riiete järele oli kisendav vajadus. Kisendavad vastuolud. Taevani kisendav ülekohus. *Oletame, et need jooned kuidagi kaudselt peegeldasid ühiskonnas valitsevaid vastuolusid, mis samuti kisendasid. O. Jõgi.

kliiketendus|tõbi
med väikeste ümmarguste kollakate laikude kujul esinev nahaseentõbi

kolloidne ‹-se 2› ‹adj›
keem kolloidi kujul, kolloidina esinev, kolloid-. Aine kolloidne olek. Kolloidne elektrolüüt.

kolm|ainus [-ainu]

1. ‹adj› kirikl kolmainsuses, kolmel kujul esinev. Kolmainu Jumala nimel!
2. ‹s› kirikl kolmainsuses esinev jumal. *Alobrand: Ma vannun kolmainu nimel! J. Sütiste.
3. ‹s› piltl kolmainsus (2. täh.) *Püha kolmainu – misjonäri, kaupmehe ja sõduri hammas neile peale ei hakanud. O. Volmer.

kolme|sugune ‹-se 4› ‹adj›
kolme erinevat liiki v. laadi; kolmel kujul esinev v. avalduv. Kolmesugune esinemus. Vajan sinult kolmesugust abi.

konserveeritult ‹adv›
konserveeritud kujul, konserveerituna. Kala turustati küll värskelt, küll konserveeritult.

kood ‹-i 21› ‹s›

1. kokkuleppeline märk mingi tekstielemendi asendamiseks, et hõlbustada informatsiooni salvestamist, töötlemist ja säilitamist; vastavate tähiste kogum tabelina vm. kujul. Morsetähestik kujutab endast koodi. Lipusignaalide kood.
▷ Liitsõnad: kahend|kood, kombinatsioon|kood, masina|kood, morse|kood, number|kood, täht|kood, valik|kood, vöötkood.
2. biol. Geneetiline kood 'seaduspärasuste kogum, mille kohaselt igale aminohappele vastab mingi nukleotiidide kombinatsioon'.

koondatult ‹adv›
koondatuna, tihendatult, koondatud kujul. Teoses on toodud koondatult ja teravdatult esile ajastu valuprobleemid.

kord2 ‹korra 22› ‹s›

1. ühiskondliku, riikliku korralduse süsteem. Ühiskondlik, riiklik kord. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kodanlik kord. Demokraatlik kord. Sugukondlik, pärisorjuslik kord lagunes. See juhtus nõukogude korra ajal. Astus oma esinemistes välja kehtiva korra vastu. Oskas end iga korra ajal sisse seada. *Ega maa või tühjaks [= külvamata] jääda! Olgu valitsus või kord missugune tahes. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: agraar|kord, feodaal|kord, ilma|kord, maailma|kord, riigi|kord, tsunfti|kord, ühiskonnakord.
2. seaduste, määruste, eeskirjade v. tavadega kehtestatud toimimisnormid; nendele vastav häireteta normaalne olukord. Laagris kehtestati karm, kõva, vali kord. Sõjaväes kehtib range kord. Asutuses valitseb eeskujulik kord. Sõjavägi seadis mässulises piirkonnas peagi korra jalule. Sagenesid tööõnnetused: kord ehitusplatsil oli mäda. Kord nagu Viiburi sõjakoolis. Noorukid rikkusid avalikku korda. Ta on eksinud seaduse ja korra vastu. Kord on kord! Politseinik valvas laadaplatsil korra järele, pidas tänavail korda. Kord on käest ära, on lonkama hakanud. Poiss rikkus tunnis korda. Meil on selline kord, et õpilane tõuseb vastamisel püsti. Korrapidajad püüdsid saalis korda luua. Ei hoolitud korrast – kes ees, see mees. Meil on kõik kõige paremas korras. Nüüd hakkan kindla korra järgi elama. Mis kord see on, ons see kellegi kord, et keegi külalistele vastu ei tule! Kord on teil siin käest ära! *Rannakülas valitsesid oma kord ja kombed, mis võõrale võisid üsnagi pentsikuina näida.. A. Uustulnd. || millegi eeskirjad, reeglid vms. Seaduse kehtestamise kord. Haigushüvitise väljamaksmise kord. Teadusnõukogu valimise kord on järgmine. Raamatute laenutamise korrast tuleb kinni pidada.
▷ Liitsõnad: eri|kord, kasarmu|kord, kloostri|kord, kohtu|kord, kooli|kord, püügi|kord, õiguskord; eksami|kord, kasutus|kord, kodu|kord, päeva|kord, sisekord; lahingu|kord, rivi|kord, rännakukord; olu|kord, seisu|kord, vahekord.
3. nõuetekohane, normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; ‹sisekohakäänetes ka› hea, korralik, hoolitsetud seisund. Haiglas valitses piinlik puhtus ja kord. Siin majas pole korda ollagi. Puhastasin ja pesin, püüdes tubades korda luua. Agnes seadis toad külaliste vastuvõtuks korda. Tee oma laud korda! Tänavad, park on heas, eeskujulikus korras. Vanad hooned tuleb korda teha. Restauraatorid seavad vanalinna korda. Korras, võime minna! Mu riided olid kehvas korras. Jalgratas, pliit on korrast ära. Vanainimesed ei jõua enam aeda korras hoida. Õhtuks saadi kraana korda. Küll ma asjad korda ajan. Kas said oma paberid eile korda? Ole mureta, kõik on kõige paremas korras. Neiu seab oma juuksed korda. Seab, paneb end peoleminekuks korda. Poisiga on midagi korrast ära. Tervis, kõht sai korda, on (täiesti) korras. Närvid on pisut korrast ära. *.. ta on võtnud otsuseks oma isiklik elu korda seada. A. Beekman. || van järg, olukord, elujärg. *See'p see viga ongi meie peremeeste juures, et nad kohtasid hea korra peale ei jõua tõsta. Kiratsevad kõik.. M. Metsanurk. || süsteemipärane, mittejuhuslik esinemus, süsteemsus. Esitas oma tähelepanekud läbimõeldult, kindlas korras. Hakkasin oma materjale, kartoteeki korda seadma. *.. piklikud, madalad, räämas krohviga kasarmud ilma kindla korrata kidural nõmmel kobaras koos .. E. Tennov. *Korda luua mõttetulvas, mida uue hea teose lugemine vallandab, pole kerge. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: heakord; sõidu|korras, töökorras.
4. korras kujul, teel, viisil. a. ‹koos (ühilduva) adjektiivse täiendiga, mõnikord asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Heinategu tuleb lõpetada kiire(ma)s korras 'kiiresti'. Seda tehti tasuta, vabatahtlikus korras. Esitage oma kaebus ametlikus korras! Süüdlast karistati seadusega ettenähtud korras. b. ‹omastavalise nimisõna järel postpositsioonilaadselt›. Töö tehti talgute korras. Artikkel avaldatakse mõttevahetuse korras. Asi lahendatakse töö, kohtu korras. Tegin seda käsu korras 'käsu peale, käsku täites'.
▷ Liitsõnad: administratiiv|korras, distsiplinaar|korras, haldus|korras, kriminaal|korras, sundkorras.

krambi|hoog
krampide kujul esinev haigushoog. Epileptilised krambihood. Haigel oli raske, äge krambihoog.

krediit ‹-diidi 21› ‹s›

1. maj võlgu antud raha v. kaup, mis saajal tuleb andjale kokkulepitud kujul tähtajaks tagastada, makstes ka enamasti intressi. Lühiajaline, pikaajaline krediit. Riiklik, rahvusvaheline krediit. Krediiti andma, saama. Pank avas asutusele krediidi. Oma äri rajamiseks vajas ta krediiti. || kõnek (üldisemalt:) igasugune rahaline laen. Võttis poest kaupa krediidi peale 'võlgu, võla peale'. *Pardon, madam Amanda, kuidas oleks üks pisike krediit? Üks väsind viiene? V. Pant.
▷ Liitsõnad: kommerts|krediit, panga|krediit, tarbimiskrediit.
2. hrv usaldus, usaldusväärsus. *See eestseisus oli [liikmete hulgas] oma krediidi täielikult kaotanud. F. Tuglas.

kronogramm ‹-i 21› ‹s›

1. kronograafi abil tehtud üleskirjutis
2. fraas, milles on varjatud kujul (hrl. suurtähekujulistes Rooma numbrites) antud mingi aastaarv. Ilmumisaasta on tiitellehel antud kronogrammina.

kuivatatult ‹adv›
kuivatatud kujul, kuivatatuna. Kiiska säilitatakse kuivatatult.

kujutama ‹37›

1. konkreetsel, nähtaval kujul esitama; nähtavat pilti, kuju looma. Foto kujutas noort naist lapsega. Skulptuur kujutab haavatud sõdurit. Lavapilt kujutab talutuba. Vapil on kujutatud kotkas. Maalikunst kujutab sündmusi, kirjanik jutustab neist. Temperatuuri muutumist saab graafiliselt kujutada. Joonisel on kujutatud tüvikoonus. Näitlejad kujutasid ajaloolisi tegelasi meisterlikult. Kujutav kunst 'eelkõige maalikunsti, graafikat ja skulptuuri hõlmav kunstiharu'. Kujutav geomeetria 'ruumilisi kujundeid tasapinnal esitav geomeetriaharu'. || millestki kirjeldades, jutustades pilti looma. Kirjanik kujutab elu nii, nagu see tegelikult oli. Romaanis kujutatakse esimesi sõjajärgseid aastaid. Jutustuse peategelast on kujutatud kasuahnena. Püüdis olukorda paremas valguses kujutada.
2. olema, moodustama (hrl. esineb koos sõnadega endast, enesest). Romaan kujutab endast triloogia viimast osa. Tema elukäsitus ei kujuta endast terviklikku süsteemi. Tolm kujutab endast väikeste tahkete aineosakeste kogumit. Iga lend kujutas endast omaette julgustükki. Tahaksin teada, mida ta endast kujutab 'mis on ta tegelik olemus'. Kujutab endast liiga palju 'on ennast täis, liiga enesekindel'. *Inimene oli nõder, tihti halb, vahel õiliski; elu kujutas puudulikku, enamasti suursuguseta kompromissi.. I. Jaks.
3. hrv kujutlema, ette kujutama. *Nüüd kujuta – mind kümme aastat nooremaks. T. Kallas. *Ja vaimus kujutasime, kui kena oleks siin ühel sumedal suveööl vähke püüda.. M. Mõtslane.
4. van (vees) peegeldama. *Tasa hingab lehevarjus / sügav järv, nii sinine; / pilved sees end kujutavad.. L. Koidula. *.. et nagu peegel ta silmale / sätendas Peipsi vesi. / Ja et sääl peeglis end kujutas / randlase majakene.. G. Suits.

kunst ‹-i 21› ‹s›

1. loov inimtegevus, milles aistitaval kujul (värvi, vormi, heli, sõna vm. kaudu) ning esteetiliselt mõjusana vahendatakse teistele oma (üldistatud ja väärtustatud) maailmatunnetust; sel alal loodu teat. ajajärgul, rahval jne.; (kitsamalt:) kujutav kunst. Kunsti olemus, ühiskondlik funktsioon. Rahvuslik, rahvalik, realistlik, abstraktne kunst. Eesti, vene, Madalmaade kunst. Antiigi, keskaja, renessansiaja kunst. Armeenia kunsti näitus. Ma ei saa kunstist aru. Ta on kunstis täiesti kodus. Kujutav kunst 'eelkõige maalikunsti, graafikat ja skulptuuri hõlmav kunstiharu'. Kaunid kunstid 'üldnimetus arhitektuuri, kujutava kunsti, luule, muusika, näite- ja tantsukunsti kohta'. Seitse vaba kunsti 'õppeained antiikaja koolis: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika'. *Linna elanikud harjutavad ennast kunstides: kes musitseerib, kes maalib, kes kirjutab luuletusi.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: aia|kunst, balleti|kunst, dekoratiiv|kunst, draama|kunst, ehitus|kunst, filmi|kunst, foto|kunst, heli|kunst, juveeli|kunst, kirja|kunst, kivilõike|kunst, klaasi|kunst, kujundus|kunst, kõne|kunst, lava|kunst, luule|kunst, maali|kunst, metalli|kunst, miniatuur|kunst, moe|kunst, monumentaal|kunst, naha|kunst, näite|kunst, pargi|kunst, plakati|kunst, portree|kunst, puulõike|kunst, raamatu|kunst, raid|kunst, sõna|kunst, tantsu|kunst, tarbe|kunst, teatri|kunst, tekstiilikunst; eksperimentaal|kunst, popkunst; rahva|kunst, taidluskunst; antiik|kunst, barokk-|kunst, nüüdis|kunst, rokokookunst.
2. tegevusala selle valdamiseks vajalike võtete ja oskustega; eriline oskus, meisterlikkus. Õlle pruulimise, juustu valmistamise, metalli sulatamise ja töötlemise, lugemise ja kirjutamise, riigi valitsemise kunst. Õppis isalt katuse tegemise kunsti. Ema oli hea kuduja ja õpetas seda kunsti ka tütardele. Tal on suuskade määrimise kunst hästi käes. Valdab suurepäraselt inimestega ümberkäimise kunsti. Hästi künda on suur kunst. Mis kunst see saunaviha tegemine ära ei ole. Libedal teel oli kunst püsti püsida. Seda maja pole kunst üles leida. Temaga hästi läbi saada on omaette keeruline kunst. Teda kaasa tulema meelitada polnud mingi kunst. Valetab, nii et suu suitseb; seda kunsti ta oskab! Ei ole kunst troonile tõusta, kunst on sinna püsima jääda. || võte, nõks, nipp; nõiduse, ebausu, maagiaga seotud toiming. Mis kunstiga sa ta oma nõusse said? Parisnikul oli igasugu kunste, millega hobuse ostjat tüssata. Kõik kunstid on ära proovitud, aga mootor käima ei lähe. Vanarahvas uskus nõidusi ja kunste. Karjalaskepäeval tehti mitmeid kunste, et kari edeneks. Mõnesid kunste peavad kalamehed tänini.
▷ Liitsõnad: arsti|kunst, koka|kunst, rätsepa|kunst, sepa|kunst, sõja|kunst, trükikunst; juhtimis|kunst, ratsutamis|kunst, uisutamis|kunst, vestluskunst; armu|kunst, elukunst; must|kunst, nõia|kunst, salakunst.

kõne ‹6› ‹s›

1. rääkimine, kõnelemine; selle viis v. laad. Häälikud esinevad kõnes, tähed – kirjas. Valdab saksa keelt nii kõnes kui kirjas. Lapse kõne areneb järk-järgult. Hammaste puudumisel muutub kõne ebaselgeks. *..talle meeldisid selle vana meremehe järsk kõne ning tema tahumatult nurgelised laused. E. Männik. || vestlus, kõnelus, keskustelu, jutt; arutlus. Oli kuulda laia venekeelset kõnet. Neist asjust pole meil kõnet olnud. Ta taipas kohe, millest oli kõne. Kõne alla, kõneks tulid, võeti mitmesugused probleemid. Valitsuse istungil oli kõne all majandusreform. Kõne all olev taim esineb meil ainult saartel. *Aga ärge tema abikaasa kuuldes minu asja kõnesse võtke, preili Eeva! E. Vilde. *Vallakirjutaja hakkas naerma, nii et köster pidi silmad üles tõstma ja oma kõne opmanikaasaga pooleli jätma. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kiir|kõne, lava|kõne, murdekõne.
2. keel keel, kasutatuna inimestevahelises suhtlemisprotsessis. Suuline, kirjalik kõne. Kõnet tajuma, uurima. Artikuleeritud kõne. Kõne areng on seotud mõtlemise arenguga. Kõne süntees 'inimkõne sarnase tehiskõne tekitamine kõnesüntesaatoriga'. Seotud kõne 'kindlaid rütmi- ja rõhuolusid arvestav kõne, hrl. luule'. Sidumata kõne 'proosa'. || (grammatiliste kategooriate nimetustes). Jaatav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise esinemist'. Eitav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise eitamist v. keelamist (käskivas kõneviisis)'. Otsene kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine muutmatul kujul'. Kaudne kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine teise isiku poolt ümberjutustatuna'.
▷ Liitsõnad: inim|kõne, vaegkõne; autori|kõne, keeld|kõne, riim|kõne, sisekõne.
3. see, mida keegi räägib, ütleb, jutustab, jutt. Kes su kavalaid kõnesid usub! Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. *Nooh, sul alati niisugused jumalavallatud kõned suus... O. Luts. *Ta polnud muidugi saanud oma kõrvu sulgeda ümbritseva maailma kõnede ees. K. Ristikivi. | piltl. Silmade kõne. *..sõja-aastail olid isegi naised õppinud mõistma ning kartma relvade halastamatut kõnet. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kahe|kõne, keerd|kõne, kiidu|kõne, manitsus|kõne, mõistu|kõne, nalja|kõne, noomitus|kõne, sala|kõne, vigur|kõne, ülistuskõne; lille|kõne, vormi|kõne, värvikõne.
4. avalik sõnaline ettekanne. Pikk, asjalik, kõrgelennuline kõne. Kõne oli liiga akadeemiline. Direktori kõne kooli lõpuaktusel. Advokaadi, prokuröri kõne kohtus. Pidas vägeva, sütitava kõne. Pöördus rahva poole lühikese kõnega. Kõne kestis 10 minutit. Peoõhtut alustati kõnega. Presidendi kõnet kuulati suure tähelepanuga. Ta nõudis oma kõnes uuendusi.
▷ Liitsõnad: agitatsiooni|kõne, aktuse|kõne, aruande|kõne, ava|kõne, avamis|kõne, haua|kõne, ilu|kõne, juubeli|kõne, kaitse|kõne, kihutus|kõne, kohtu|kõne, lahkumis|kõne, laua|kõne, lõpu|kõne, matuse|kõne, miitingu|kõne, mälestus|kõne, parlamendi|kõne, peo|kõne, programm|kõne, pulma|kõne, raadio|kõne, süüdistus|kõne, televisiooni|kõne, tervitus|kõne, trooni|kõne, tänu|kõne, uusaasta|kõne, vastus|kõne, õnnitluskõne.
5. telefonikõne. Mul oli, pidasin vahepeal mitu kõnet. Kõnet valima, vastu võtma, ümber suunama, ootele jätma. Võtame kõne 'helistame' hr. Kanarbikule! Vanasti telliti kõned kaugejaama vahendusel. Kõne Tartuga katkes.
▷ Liitsõnad: ameti|kõne, era|kõne, kauge|kõne, kiir|kõne, välkkõne.

kõne|käänuline
kõnekäänu kujul esinev, kõnekäänulaadne. Kõnekäänuline väljend.

kõrbene ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
kõrbe kujul esinev, kõrbe laadi. Kõrbene maa.

külg|vaateline
külgvaates, külgvaate kujul olev. Külgvaateline joonis, joonistus.

küpsetatult ‹adv›
küpsetatud (1. täh.) kujul, küpsetatuna. Kala söödi nii keedetult kui ka küpsetatult.

leht|tubakas
(tubakalehtede kujul). *Ja Andres võttis lehttubakat, mille ta ise oli kasvatanud .. A. H. Tammsaare.

lihtsustatult ‹adv›
lihtsustatuna, lihtsustatud kujul. Seletas lihtsustatult nagu väikesele lapsele. Lihtsustatult on tootmisskeem järgmine .. Mõni kirjanik kujutab elu lihtsustatult.

liit|sõnaline
liitsõna kujul esinev, liitsõna moodustav. Liitsõnalised määrsõnad, kohanimed.

maakne ‹-se 2› ‹adj›
maagina, maagi kujul esinev. Maaksed maavarad, toorained.

makaron ‹-i, -i 10› ‹s›
‹hrl. pl.› nisujahust ja veest ning lisandeist kuiv toiduaine kõrrekese vm. kujul; see toiduks valmistatuna. Pakk makarone. Keedab, praeb makarone. Kotletid makaronidega.
▷ Liitsõnad: kõrs|makaron, muna|makaron, sarv|makaron, spiraal|makaron, vigurmakaron.

metalliline ‹-se 5› ‹adj›
metalli kujul esinev. Metallilised ja mittemetalllilised elemendid. Keemiliselt puhas metalliline magneesium, tseesium.

metsa|piiga
müt metshaldjas neiu kujul. Murueide tütred ja metsapiigad.

metsa|vana ‹s›
folkl vanamehe kujul esinev metsavaim

metsik ‹-u 2›

1. ‹adj› (algsel, ürgsel) looduslikul kujul esinev; korrastavast inimtegevusest puutumata. Ihkaksime näha metsikut ürgloodust, inimtühja metsikut taigat. Matkasime metsikuis mägedes. Metsik Lääs 'USA lääneosa koloniseerimisajajärgul'. Metsik kaljune rand. Alaska metsik kõnnumaa. Neid vaimustas looduse metsik ilu. Mahajäetud põldudel lokkas metsik võsa. Harimata maa oli metsikuks muutumas. Hooldamata, metsikuks muutunud, kasvanud park, aed, hekk. || (loomade ja taimede kohta:) kodustamata v. kultuuristamata. Metsikud kaamelid, kitsed. Metssiga on meie kodusea metsik esivanem. Metsik uluklammas muflon. Metsikud õunapuud, kirsid. Metsik porgand, kapsas, punane ristik. Metsikust kullerkupust on aretatud mitmeid aedvorme. Kõik kultuurtaimed lähtuvad, on aretatud metsikuist eellasist. || (inimese mittehoolitsetud, korrastamata välimuse kohta). Merehädalised olid metsiku väljanägemisega – habetunud, räbalais ja räämas. Habe, juuksed on metsikuks kasvanud. Metsikute soengutega poplauljad.
2. ‹adj› madalal tsivilisatsiooniastmel olev v. mahajäänud, tsiviliseerimata, (kommetelt, tavadelt) barbaarne. Metsikud suguharud, hõimud. Metsikud nomaadid, barbarid ümbritsesid Rooma riiki. Peaaegu kiviaja tasemel metsikud pärismaalased. Ristisõjad metsikute paganate vastu. Kombed olid keskajal metsikud.
3. ‹adj› ohjeldamatu, taltsutamatu, pöörane; julm, toores. Joobnuna läheb ta pööraseks ning metsikuks. Jüri oli oma raevus metsik. Nii metsik poiss, et tuleb käsitsi kallale. Tal on metsik loomus, temperament. Metsiku hobuse taltsutamine. Metsik peksmine, piinamine, tapmine, mõrv. Jälk ja metsik sõda. Okupantide metsikud vägivallateod. Tema pilgus, silmades, näos on midagi julma ja metsikut. Inimeses peitub metsikuid kirgi ja instinkte. *Ta oli nõdrameelsem kui kõige metsikum hull, aga keegi ei saanud sellest aru. M. Pedajas (tlk).
4. ‹adj› tohutu, meeletu, pöörane. Metsik hoog, kihutamine, tormamine, rutt. Tormas, sõitis metsiku kiirusega. Algas metsik tagaajamine. Metsik närvipinge, hirm, viha. Metsik himu, iha, kirg, kiivus. Mind valdas metsik rõõm. Metsik nälg, janu. Hommikul ärkasin metsiku peavaluga. Metsik joomine ja prassimine. Vaenlane avaldas kõikjal metsikut vastupanu. Tõusis metsik tuul. Sattusime metsikusse lumetormi. Puhkes maruline metsik aplaus. Mis metsik kisa, karjumine, lärm see on? *Olin tookord kolm ööpäeva metsikus palavikus. Ü. Tuulik.
5. ‹s› kõnek mingisse organisatsiooni (algselt üliõpilaskorporatsiooni v. -seltsi) mittekuuluv isik; omal käel toimiv, mitteorganiseeritud isik. Korporandid ja metsikud. Suvel on Krimmis nii tuusikutega suvitajaid kui ka metsikuid. *Ülikooli astudes sai Hukost enesestmõistetavalt väärika „Sakala” korporatsiooni rebane, Oskar aga jäi metsikuks .. R. Sirge.
6. ‹s› folkl rituaalne õlgedest nukk (Lääne-Eestis). Metsiku tegemise komme seostub vastlapäevaga.
7. ‹s› murd metsatukk. *Meie Andres juhtis üle kraavi sammu metsiku poole, kõndis kaugemale puie alla .. L. Koidula.

metsistunult ‹adv›
metsistunud kujul, metsistununa. Saialille esineb vahel ka metsistunult iluaedade läheduses.

mikro|protsessor
info protsessor ühe v. mitme integraallülituse kujul, mis on valmistatud pisikesel ränikristallil

miniatuur ‹-i 21› ‹s›

1. pisiteos, lühipala vms.. a. kunst sulejoonis v. maal käsikirja kaunistusena (algselt punase värviga tehtud initsiaal v. illustratsioon keskaegses käsikirjas). Kirikuraamatute, kroonikate miniatuurid. b. kunst väike (hrl. emailvärvidega elevandiluule v. metallile) maalitud portree vm. pisipilt c. kirj hrl. proosakirjanduse pisiteos. Laast on üks liik miniatuure. Tammsaare miniatuuride kogu „Poiss ja liblik”. d. muus vabavormiline (instrumentaal)lühipala. Mart Saare prelüüdid, ekspromptid jm. miniatuurid klaverile.
▷ Liitsõnad: proosaminiatuur.
2. miniatuuris pisiväljaandena, vähendatud kujul. Poeg on nagu isa suust kukkunud, isa miniatuuris. *Minu üllatuseks oli seal [= järvesaarel] isegi põlismets, ehkki miniatuuris. V. Traat (tlk). *Härjavõitluses ja selle harrastuses on kindlasti veel sadismi, see on inkvisitsioon miniatuuris. J. Barbarus.

mitmeti ‹adv›

1. mitut moodi, mitmel kujul, mitmel moel. Seda lauset võis mitmeti tõlgitseda. Demokraatiat on määratletud mitmeti. Olin seltsis mitmeti tegev. Tegu oli mitmeti kasulik. Tööd võib teha mitmeti. Eri keelte ühiseid jooni on seletatud mitmeti. Seda nähtust, eset on nimetatud mitmeti. || paljuski, mitmes asjas, mitmes suhtes. Mitmeti erinevad arusaamad. See sõprus oli mitmeti kummaline. Mitmeti arusaamatu sündmus. Ta oli mitmeti erandlik inimene. Andmed lähevad kirjapandust mitmeti lahku. See seen meenutab mitmeti mürklit. Maal oli elu mitmeti rahulikum. *Need kaks naist sarnanesid teineteisega mitmeti. V. Adams.
2. hrv mitu korda, mitmesti. *Algus oli, aga kuhu sellega? Juba mitmeti varemgi oli ta püüdnud neile ridadele järge leida .. M. Raud.

monograafiline ‹-se 5› ‹adj›
monograafia laadi, sel kujul esinev. Monograafiline käsitlus, uurimus.

monoliit|betoon
ehit betoon, mis paigaldatakse segu kujul raketisse ehituskohal, ühtbetoon

monoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
monoloogi kujul v. vormis esinev, ühekõneline. Monoloogiline etteaste. Juhan Smuuli monoloogilised proosapalad.

moodustama ‹37›

1. mingil kujul esinema, millenagi olemas olema, endast midagi kujutama; millegi koostisosa olema. Kõrkjad ja pilliroog moodustavad läbitungimatu tihniku. Jõe kaldail paljastuv liivakivi moodustab kohati püstloodis seinu. Puude läbipõimunud võrad moodustavad nagu rohelise katuse, võlvi. Tedretähnid moodustasid põskedel ja ninal pruune laike. Tänavaristmik moodustab väikese platsi. Sirge A moodustab sirgega B nürinurga. Erandi moodustab siin .. See osa raamatust moodustab omaette peatüki, lõigu. Liivimaa rüütelkonna moodustasid kõik aadlisoost mõisnikud. Voodi, paar pinki ja laud moodustavad kogu mööbli. Vabrikutöölised moodustasid tööliskonna põhimassi. Maakera loomaliikidest moodustavad putukad lõviosa. Räim moodustas püütud kalasaagist umbes kolmandiku.
2. millegi ilmumist v. tekkimist esile kutsuma, põhjustama, midagi tekitama. Moodustasin tüdrukutest õuele ringi. Eesvokaalid moodustatakse suu esiosas. Õpilased pidid moodustama põimlauseid. Toiduvalkudest moodustab organism oma kehavalgud. Jõgi moodustab pangalt laskudes looduslikult kauni joa. *Kaks suuremat tüdrukut moodustasid neljast käest huvitava istme, kuhu Mari-Ann peale upitati .. A. Taar.
3. midagi asutama, organiseerima, looma. Moodustati uus valitsus, mitu komisjoni. Kohtla-Järve rajoonist moodustati Ida-Virumaa maakond. Ülestõusu juhtimiseks moodustati staap. Lauluõpetaja moodustas tüdrukutest naisansambli. Seadlusega moodustati uus looduskaitseala.

moonutatult ‹adv›
moonutatud kujul, moonutatuna. Virvendavas vees peegelduvad esemed moonutatult. Mõnikord jõuab teade pärale moonutatult. Autor kujutas tegelikkust moonutatult.

mõistatus|laul
folkl mõistatus laulu kujul

mõistatus|muinasjutt [-jutu]
folkl mõistatus muinasjutu kujul

mälu2 ‹11› ‹s›

1. võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Hea, halb mälu. Mehaaniline, tahteline, muusikaline, emotsionaalne mälu. Hea arvude, nimede, nägude mälu. Eriline mälu nägudele, aastaarvude peale. Mälu pole mul enam see mis koolipõlves. Mälu nõrgeneb, kaob, veab alt, ütleb üles. Mälu on petlik, võib petta. Terita, pinguta mälu, tuleta meelde! Ka kõige parema mäluga inimene võib midagi unustada. Nii pikuke, lühike su mälu ongi! Inimkonna, rahva, ühiskonna, kollektiivne, sotsiaalne mälu.
▷ Liitsõnad: koha|mälu, kuulmis|mälu, nägemis|mälu, silmamälu; arvu|mälu, kujundi|mälu, liigutusmälu.
2. meelde talletunu v. talletatu. Joonistas pildi, taastas noodi mälu järgi. Sorib, kraamib mälus, kuid see nimi on mälust nagu pühitud. Lugesin teose mälu värskendamiseks uuesti läbi. Aeg on mälust mõndagi kustutanud. || selle kujutletav talletuskoht. Selle hetke jätsin, surusin mällu. Mällu jäänud, sööbinud sündmus. Sajandeid mälus hoitud rahvalaulud.
3. info arvuti vm. elektroonikaseadme osa, kus hoitakse digitaalsel kujul andmeid ja programme. Vaba mälu. Arvuti mälusse salvestatud info.
▷ Liitsõnad: operatiiv|mälu, põhi|mälu, püsimälu; välismälu.

neto ‹adv›
maj puhtal kujul, pärast pakendi kaalu, kulude, maksude vms. mahaarvamist. Pakendis on viis grammi sahhariini neto, neto viis grammi sahhariini.

nähtus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tegelikkuse mingi osa v. ala tunnetuse objektina: see, mis mingil kujul ilmneb, eksisteerib, mingitel tingimustel tekib, muundub, muutub jne. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, atmosfäärilised, optilised, magnetilised, elektrilised nähtused. Täielik päikesevarjutus on meil üsna haruldane nähtus. Nähtuste põhjused, seosed, vastastikune sõltuvus. Seaduspärane, erandlik, juhuslik, haiguslik nähtus. Vaimsed, psüühilised, parapsühholoogilised nähtused. Mõningaid nähtusi ei osata seletada. Ühiskondlikud, kultuurilised, keelelised nähtused. Fenomen on haruldane või ebaharilik nähtus. Abielulahutus on muutunud igapäevaseks nähtuseks. *Prõlla on nähtus. Ise tilka viina ega suutäit suitsu ei tunnista, aga pole näinud, et ta teistele mingit maist lõbu oleks keelanud .. H. Kiik. || maj (statistika käsitlusobjektide üldnimetusena). Nähtusi liigitatakse esemelisteks nähtusteks, sündmusteks ja protsessideks.
▷ Liitsõnad: atmosfääri|nähtus, elektri|nähtus, elu|nähtus, erand|nähtus, järel|nähtus, kaas|nähtus, karsti|nähtus, kõrval|nähtus, loodus|nähtus, mineviku|nähtus, soojus|nähtus, valgus|nähtus, vastand|nähtus, väär|nähtus, üksiknähtus.
2. van nähtu. *Pää käis tal kõigist selle päeva nähtustest ümber .. K. Toom. *Ma ei räägi siin kuulu pealt tuttavaks saanud asjust, vaid enese eluteelt korjatud nähtusest. F. R. Kreutzwald.

näki|neitsi
folkl kauni neitsi kujul esinev näkk. Laulev ning juukseid kammiv näkineitsi püüdis noormehi vette meelitada.

originaal|graafika
kunst originaaltõmmiste kujul esinev graafika. Originaalgraafikas loodud eksliibrised.

pasta|värv
pasta kujul müüdav värv

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

pea|suhkur
suhkur suhkrupeade kujul. Peasuhkur ja tükksuhkur.

pestult ‹adv›
pestuna, pestud kujul. Alustab päeva pestult ja kammitult. Tõi mulle pluusi pestult ja triigitult tagasi.

pidine ‹-se 4› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› märgib teat. kujul esinemist v. avaldumist
▷ Liitsõnad: aega|pidine, edas|pidine, kaksi|pidine, mitme|pidine, nuri|pidine, pahu|pidine, risti|pidine, sees|pidine, vale|pidine, vastu|pidine, välis|pidine, äras|pidine, üksipidine.

praetult ‹adv›
praetud kujul, praetuna. Liha pakuti nii keedetult kui praetult.

preformism ‹-i 21› ‹s›
biol 17. ja 18. saj. valitsenud arengukäsitlus, mille kohaselt organism peitub valmis kujul juba sugurakus ja elu jooksul ainult kasvab

pulbriline ‹-se 5› ‹adj›
pulbri kujul esinev. Pulbriline aine, materjal. Pulbrilised pesemisvahendid. Mineraalide pulbriline olek.

pürimidiin ‹-i 21› ‹s›
keem looduses vabal kujul leidumatu aine, mida sisaldavad mõned vitamiinid, ravimid ja uinutid

raamat ‹-u 2› ‹s›

1. trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; sellisel kujul ilmunud v. ilmuv kirjandusteos (ka mitmeköitelisena). Paks, õhuke, väike raamat. Igav, põnev, hea, huvitav, ilus raamat. Hästi kallis raamat. Esimene eestikeelne raamat. Kalinguri köidetud, kalingurköites raamat. Pehme-, kõvakaanelised raamatud. Heale paberile trükitud, värviliste piltidega raamat. Raamatute raamat (Piibli kohta). Raamatu tiitelleht, kaaned, selg, hind, tiraaž. Raamatu käsikiri, autor. Raamat loodusest, sõjast. Ullo Toomi raamat „Valimik eesti rahvatantse”. Selle raamatu on kirjutanud, koostanud noor teadlane. Kirjaniku uus raamat on romaan novellides. Koondas oma artiklid raamatuks. Raamat ilmus kirjastuse „Valgus” väljaandel. Loeb, sirvib raamatut. Armastab raamatuid ja loeb neid suure huviga. Loeb palju, lausa neelab raamatuid. Ta tuhnib aina raamatutes 'loeb, uurib raamatuid'. Raamatud huvitasid teda enam kui maatöö. Kulutab palju raha raamatutele. Raamatuid laenutama. Kellelegi, kelleltki raamatuid laenama. Raamatukogus on palju raamatuid. Raamatutest saadud teadmised. Mis raamatust sa seda lugesid? Poiss istus, raamat käes, ees. Lapsel ühtepuhku nina, silmad raamatus 'laps loeb ühtepuhku'. Võtab raamatu kätte. Lõpetas õppimise ja lõi raamatu kinni. Vaata ikka raamatusse ka, muidu unustad õpitu. Ta oli juba vana mees, kui uuesti raamatute taha asus. Raamat on teadmiste allikas. Räägib nagu raamatust. Ma istun siin kui lahtine raamat, te teate minust kõik. *Dramatiseerija pidas väheste kogemuste tõttu ehk liigagi kinni raamatu kirjatähest ja vaimust .. O. Kuningas. | piltl. *.. kippus ta ennast valusalt süüdistama selles, et pole suutnud lapse usaldust võita, teda enesele lahtiseks raamatuks kasvatada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aabitsa|raamat, aadressi|raamat, aasta|raamat, aja|raamat, ajaloo|raamat, ajaviite|raamat, anatoomia|raamat, arsti|raamat, botaanika|raamat, filosoofia|raamat, grammatika|raamat, jutluse|raamat, jutu|raamat, keemia|raamat, kooli|raamat, kroonika|raamat, kunsti|raamat, laste|raamat, laulu|raamat, looma|raamat, lugemis|raamat, luule|raamat, muinasjutu|raamat, mälestuste|raamat, noodi|raamat, noorsoo|raamat, novelli|raamat, palve|raamat, piibli|raamat, pildi|raamat, proosa|raamat, rahva|raamat, reisi|raamat, seaduse|raamat, seene|raamat, sõna|raamat, telefoni|raamat, täht|raamat, värsi|raamat, õpperaamat; abi|raamat, kiriku|raamat, käsi|raamat, lootsi|raamat, missaraamat; lemmik|raamat, tõlkeraamat; eluraamat.
2. (ilukirjandusliku) teose suurem alajaotus, jagu. Romaan kolmes raamatus. || (temaatiliselt üht tervikut moodustava Piibli osa kohta). Kohtumõistjate raamat. Vana Testamendi Hiiobi raamat. Neljas Moosese raamat.
▷ Liitsõnad: ilmutusraamat.
3. köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms. tegemiseks. Kauplustes olid kaebuste ja ettepanekute raamatud. Poodnik märkis kõik tellimiste raamatusse üles. Raamatu peale ostma, võtma v. andma 'poest võlgu ostma, võtma v. andma, kus kõik vastavasse vihikusse üles märgitakse (hrl. varasemal ajal)'. *Pojapoeg .. on juba neljakümne ligi, peab raamatuid [= töötab raamatupidajana] ja istub pikkadel koosolekutel. I. Sikemäe. *.. pidi välditama võimalikku viga, mis kerge lipsama raamatusse masinana arve kirjutades. R. Sirge. || van (hoiuraamatu kohta). Paneb saadud raha hoiupanka raamatu peale. Tal on raha pangas raamatu peal. *.. aga iga kuu olen ikka natuke [raha] Meeta raamatu peale kirjutanud. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: arve|raamat, arvestus|raamat, au|raamat, hindamis|raamat, inventari|raamat, kassa|raamat, kinnistus|raamat, kontori|raamat, lao|raamat, nöör|raamat, pea|raamat, piima|raamat, vaku|raamat, äriraamat; külalis|raamat, laeva|raamat, logi|raamat, märkme|raamat, protokolli|raamat, päeva|raamat, režii|raamat, tasku|raamat, tõu|raamat, võõrasteraamat; hoiu|raamat, liikme|raamat, palga|raamat, töö|raamat, õpingu|raamat, üüriraamat.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› raamatut (1. täh.) meenutav kogum kviitungeid, talonge jms.
▷ Liitsõnad: abonement|raamat, kviitungi|raamat, pileti|raamat, tšekiraamat.
5. nimestik, register. Punane raamat 'ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestiku ja päästeprogrammiga'.
▷ Liitsõnad: kinnistu|raamat, kiriku|raamat, kreposti|raamat, maa|raamat, maja|raamat, matrikli|raamat, meetrika|raamat, personaal|raamat, registreerimisraamat.
6. paberi arvestusühik: 24 poognat kirjutus- v. 25 poognat trükipaberit

raamatu|pidamine

1. majanduslike tehingute tulemuste täieliku dokumenteeritud arvestuse süsteem; sel kujul peetav arvestus. Eelarveline raamatupidamine. Kahekordne raamatupidamine 'kahekordse kirjendamisega (deebeti ja kreediti paralleelse märkimisega) raamatupidamine'. Õppis ülikoolis raamatupidamist. Riigi, ettevõtte raamatupidamine. Raamatupidamise revideerimine, kontroll.
▷ Liitsõnad: finantsraamatupidamine.
2. kõnek raamatupidamisosakond; raamatupidaja(d). Raamatupidamine lõpetas bilansi. *Ta tuli raamatupidamisse oma õe juurde. V. Gross.

raha ‹11› ‹s›

1. üldine ametlik maksevahend müntide ja rahatähtede kujul. Eesti esimene oma raha oli mark. Vene, Saksa, Soome raha. Meie rahas teeb see umbes 150 krooni. Endine raha ei kehtinud enam, palka maksti uues rahas. Kümnesendine, kroonine raha. Uus krabisev sajakroonine raha. Maa seest leiti vanu rahasid. Ta kogub vanu rahasid. Sularahaautomaadis olid ainult suured rahad 'suure väärtusega rahatähed'. Kas sul väiksemat raha ei ole? Ulatas mulle peotäie peent raha. Pani kaks raha lauale. Hakkas saadud raha üle lugema. Võttis pakutud raha vastu. Peitis oma raha ära. Viis raha panka. Käisin raha peeneks, pangatšekki rahaks vahetamas. Raha väärtus tõuseb, langeb. Riik trükkis raha juurde. Raha eest ei saanud enam midagi. Võin rahaga tasuda, võin anda toiduaineid. Ta ei võtnud meilt raha, andis niisama. Taskus oli auk, rahad veeresid kõlinal põrandale. Loodusrahvad on rahana kasutanud ka kaurikarpe. *.. sirutas Margusele kimbu võõraid rahasid tšervoonetsite vastu .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: hõbe|raha, kuld|raha, metall|raha, nikkel|raha, paber|raha, peen|raha, pronks|raha, vaskraha; ehte|raha, hamba|raha, tsaari|raha, vahetus|raha, vale|raha, välisraha.
2. teat. rahasumma; kapital, vara (rahasummana arvestatult). Tuhat krooni oli suur, ilus, hea tükk raha. Selles äris liiguvad suured rahad. Suurte rahadega ärimehed. Metsa eest saab head raha. Ehitamine nõudis ränka, roppu raha. Valvurid olid raske rahaga ära ostetud. See kõik maksis, nõudis kallist, kõva raha. Must raha 'ebaseaduslikult saadud raha'. See on meie ühine raha. Riigi, ühistu raha(d). Tal on palju, kõvasti, vähe raha. Kui palju sul raha on? Anna mulle natuke raha. Tal tühjal ka mõni raha! 'tal ei ole raha'. Sel mehel on raha jalaga segada 'külluses, väga palju'. Raha teenima, koguma, korjama. Ajab lausa kühvliga raha kokku (suurte rahasummade saamise, suurte sissetulekute kohta). Tal raha jookseb 'tuleb' kogu aeg. Seltsimaja ehitati rahva käest kogutud raha(de)ga. Rehepeksumasin osteti mitme talu kokkupandud rahaga. Raha raiskama, läbi lööma, pillama, tuulde loopima. Ära asjata raha kuluta! Jõi oma raha(d) maha. Kaarte mängiti raha peale. See raha ei ole maha visatud 'asjata kulutatud'. Raha otse kadus sõrmede vahelt 'kulus, sai peaaegu märkamatult otsa'. Pani raha aktsiatesse, aktsiate alla. Matab oma raha talusse 'kulutab talu korrashoidmiseks ja edendamiseks'. Kellelegi, kelleltki raha laenama. Ma ei saa sulle laenata, mul pole praegu vaba raha 'sellist rahasummat, mida on võimalik kohe kasutada'. Küll on ihnus, ei raatsi raha välja anda. Hea kaup, aga maksab raha ka! Küll võib toidu ja riiete peale ikka raha minna! Ta on nüüd rahadega 'rohke rahaga, rikas' mees. Praegu on meil raha(de)ga kitsas. Ma olen rahast päris lage. Väljaminekud on suured, kust see raha küll võetakse! Kui firma pankrotti läheb, oleme oma raha(de)st ilma. Paras raha, tagasi pole vaja! Asi ei seisa rahas, vaid ettevõtmises. Teeb kõike ainult raha pärast. Sel mehel on kirg raha järele. Öeldakse, et raha eest saab kõike. Kel raha, sel õigus. Raha paneb rattad käima. Raha on hea sulane, aga paha peremees. Raha tuleb, raha läheb. Raha ei haise. Aeg on raha. *Varssadest kasvatatud hobused lähevad müügiks, toovad talusse raha. A. Kalman.
▷ Liitsõnad: abi|raha, adra|raha, bensiini|raha, elamis|raha, elatus|raha, esindus|raha, hoiu|raha, jooma|raha, joot|raha, kaasa|raha, kasvatus|raha, kirstu|raha, kolimis|raha, komandeeringu|raha, kooli|raha, korteri|raha, kosti|raha, krediit|raha, kulu|raha, kännu|raha, käsi|raha, küüdi|raha, leiva|raha, luna|raha, maa|raha, majapidamis|raha, ostu|raha, palga|raha, pea|raha, pensioni|raha, piima|raha, pileti|raha, prahi|raha, puhkuse|raha, päeva|raha, reisi|raha, rendi|raha, saba|raha, saia|raha, sauna|raha, suitsu|raha, söögi|raha, tasku|raha, tee|raha, toetus|raha, trahvi|raha, töö|raha, vahe|raha, vaku|raha, valu|raha, veo|raha, viina|raha, õlle|raha, õppe|raha, ülalpidamis|raha, üüriraha; sularaha.
3. kaelaraha. Kodaratega raha. Eesti naiste ehted olid suured kannaga rahad. *.. kaela riputas ta ühe idamaise hõbekee, millel rahad otsas ilustuseks. A. Kalmus. || kaelas kantav ametiraha. *.. riputas raha kaela ja sõitis keisri kulli alla õigust mõistma. A. Jakobson.
4. auraha. Sai vapruse eest raha rinda. Sõjamehel rind rahasid täis. *Ainult natuke pettunud oli poiss, et „suurel vennal” polnud ühtki risti ega raha rinnas. K. Ristikivi.

ravim|jook
ravim joogi kujul

ravim|pill
farm ravim pilli [2] kujul

rekonstrueerima ‹42›

1. säilinud andmete põhjal midagi tõepärasel kujul taastama, millegi algupärast ilmet taaslooma (tegelikkuses v. kirjelduse, joonise, mudelina). Vanu hooneid rekonstrueerima. Kirjanik on hämmastava detailsusega rekonstrueerinud Muinas-Egiptuse olustiku. Teadlased püüavad rekonstrueerida Sahara vanemat ajalugu. Seniste andmete najal saame rekonstrueerida luuletuse üldise valmimiskäigu. Kivimid ja kivistised võimaldavad rekonstrueerida endisaegset kliimat. Keeleajalugu tundes võime rekonstrueerida algkeele sõnakujusid. Leitud kildude järgi rekonstrueerivad arheoloogid muistseid esemeid.
2. uutel alustel ümber korraldama. Majandusharu, tehas, ettevõte rekonstrueeritakse täielikult, põhjalikult. Elamuühistul on kavas rekonstrueerida küttesüsteemid.

restaureerima ‹42›
vigastatud v. hilisemate lisanditega moonutatud kunstiteoseid v. ehitisi endisel kujul taastama, ennistama. Sõjas purustatud kirik, loss restaureeriti. Restaureeritud Koeru kõrts. Vanad maalid restaureeritakse. || meenutades taastama. Püüdsime sündmuste käiku, koolis õpitut mälus restaureerida.

röstitult ‹adv›
röstitud kujul, röstituna. Vorsti pakuti nii praetult kui ka sütel röstitult.

sedel|kataloog
kataloog sedelite kujul. Süstemaatiline, alfabeetiline sedelkataloog.

sedel|kogu ‹s›
sedelite kujul esinev korraldatud kogu. Eesti keele sõnavara sedelkogud.

seisnema ‹37›
‹inessiiviga› olema, olulisel kujul esinema v. avalduma (hrl. abstraktsete mõistete puhul), seisma. Küsimus seisnes ainult rahas. Asi ei seisne sugugi ainult ajapuuduses. Näidendi peamine väärtus seisneb rahvalikus dialoogis. Poisikese arvates seisneb mehelikkus suitsetamises ja vandumises. Milles meie ülesanne õieti seisnema pidigi? Raske on öelda, milles seisneb õnn. Meetod, põhimõte seisneb selles, et.. *Räägime Tartust kui oma näoga linnast, kuid ega me sageli vist mõtlegi, milles see Tartu omapära õieti seisneb või seisnema peaks. T. Lehtmets.

stereotüüpne ‹-se 2› ‹adj›
ühel ja samal kujul, muutumatuna korduv; trafaretne, šabloon(ili)ne, kulunud. Rahvalaulude stereotüüpsed algvärsid. Stereotüüpsed kujundid, epiteedid, väljendid. Muinasjutud lõpevad sageli stereotüüpse vormeliga. Haige stereotüüpsed liigutused. Liigisisene stereotüüpne käitumine. Stereotüüpsed arvamused. Stereotüüpsed hinnangud rahvuste kohta. Andis stereotüüpseid vastuseid. *Enamik inimesi ei teadvusta endale kunagi, kui stereotüüpne ja valmisdetailidest kokkupandud on nende vaim. T. Paul.

säilima ‹42 või 37›
jätkuvalt olemas olema. a. alles jääma, alal hoiduma, olemast mitte lakkama, mitte hävima. Vanad puuehitised on suurepäraselt säilinud. Tema sünnimaja ei ole säilinud. On säilinud kunagisi ohvrikive. Säilinud toimikud, dokumendid, päevikud. Käsikirjad säilisid vaid erandjuhtudel. Ühtki ülesvõtet kunstnikust pole säilinud. Teosest on säilinud mitu varianti. Andmeid selle kohta on napilt säilinud. Väljakaevamistel leiti hulk täielikult või osaliselt säilinud luustikke. Kivististena säilinud loomad. Hundid peavad liigina ikkagi säilima. Kannab hoolt, et säiliks hoone esialgne välimus. Võimed ja oskused säilivad, kui neid pidevalt kasutada. Tal on east hoolimata säilinud hea enesetunne, suur töövõime. Säilis hea läbisaamine naabritega. b. (millestki suuremast) järele jääma. Raamatust olid säilinud ainult mõned lehed. Vana loss hävines tulekahjus, müürid siiski säilisid. Luustikust on säilinud üksnes kolju. Säilinud vaasikillud korjati hoolikalt kokku. Ürgloodusest on säilinud väga vähe. *Aga eks ütelge ise, mis võiks .. säilida teie praegustest oskustest, teie vägevusest ja töödest, kui jälle sünniks mõni uus tohutu katastroof. H. Rajandi (tlk). c. endisel kujul alles olema, püsima; jõus olema. Meie päevini säilinud murded. Kohanimedes võib säilida nii mõnigi sõnatüvi. Kihnus on rahvarõivas tänaseni säilinud. Vanad kombed ja tavad paraku ei säili. Muinasjuttudes säilis palju minevikulisi jooni. Ainult üks ilus mälestus on tal isast säilinud. Meie meeles, mälestus(t)es säilib ta alati sellisena, nagu oli. Põhjavesi peab säilima puhtana. Omaniku õigused krundile säilivad ka ehitise hävimise järel. *Kosk on säilinud oma ürgsel, looduslikul kujul. V. Beekman. d. alal hoiduma, heas seisundis püsima, mitte riknema. Kartulid säilisid hästi ületalve. See õunasort säilib umbes jõuluni. Sooja ilmaga värske kala ei säili. Hoidised säilivad keldris hästi. Suhkruga kondenspiim säilib paremini kui suhkruta. Sügavkülmutuses säilib suur osa marjade toiteväärtusest. Vetikate eosed säilivad eluvõimelisena nii kuumaveeallikates kui igilumel. || kõnek (kellegi välimuse, tervise kohta). Naine on juba pensionieas, kuid hästi säilinud. Troopikamaades säilib mees paremini kui naine. Et keha säiliks nõtkena, tuleb võimelda või tegelda kehakultuuriga.

säilitama ‹37›

1. jätkuvalt alal hoidma. a. (kaitstes riknemise, kahjustuste eest). Liha ja kala säilitame soolatuna, kuivatatuna või külmutatuna. Marju ei saa värskena kuigi kaua säilitada. Joogivett säilitati kinnistes nõudes. Talvel säilitatakse köögivilja keldris, hoidlates. Doonoriverd säilitatakse spetsiaalsetes ampullides. Seda preparaati pole ette nähtud säilitada üle kuue kuu. b. (kaitstes hävitamise v. hävimise eest). Sõjas püüab igaüks eelkõige oma elu säilitada. Loodusvarasid peame säilitama ka tulevastele põlvedele. Vana põline park säilitatakse. Kirjaniku sünnimaja säilitatakse kultuurimälestisena. Neid varemeid pole mõtet säilitada. Muuseumis säilitatakse 'talletatakse, on hoiul' vanavara. Säilita see linik mälestusena vanaemast. Kõhkleb, kas kiri hävitada või säilitada. Arhiivides säilitatavad dokumendid. Rahvaluulet säilitati laulikute mälus. *.. ega me ei ole loomad, kes elavad vaid selleks, et liiki säilitada... T. Vint. c. alles hoidma; mitte minetama. Välismaal oleku ajal säilitati talle tuba. Viidi madalamale kohale, kuid säilitas sellest hoolimata oma palga. Võimu juurde pääsenu püüab oma positsiooni iga hinna eest säilitada. Säilitas tihedad sidemed sõpradega. Säilitab igas olukorras oma väärikuse. Henn on huumorimeele säilitanud kõrge eani. Suudab säilitada rahu, enesevalitsust, külma verd. Palun säilitage vaikust! Tuleb säilitada jõudu lõpuspurdiks. Ettevõttel õnnestus säilitada esikoht masinaehituses. Riie oli ka pärast pesu oma ilusa värvuse säilitanud.
2. endisel kujul, muutumatuna alles jätma v. hoidma. Säilitas abiellumisel oma neiupõlvenime. Säilitasin redigeerimisel autori lauseehituse. Tsaar säilitas 'jättis püsima' kõik aadlike eesõigused. Koolis säilitati ainesüsteem. *Rahvalaulu kindel värsiehitus säilitas ka omaaegse keele. Ü. Tedre.

südame|kinnitus
kõnek turgutus, tugevdus kehale v. hingele (hrl. vähese toidu v. alkoholi kujul). Võttis südamekinnituseks mõne pala. Söögi alla kulus klaasike südamekinnitust ära. Otsis südamekinnitust piiblist.

süvendatult ‹adv›
süvendatud (hrl. 2. täh.) kujul, süvendatuna. Süvendatult õpetatakse koolis inglise keelt. Mõnda ainelõiku käsitleti süvendatumalt.

tabel|arvestus
tabeli kujul peetav arvestus

teisendama ‹37›
teistsuguseks v. teiseks tegema, muutma, varieerima; ka mat teisel kujul väljendama v. esitama. Olenevalt sisust ja vajadustest teisendab rahvalaulik oma esitust. Elust võetud sündmusi on kirjanik mõnevõrra teisendanud. Parkimisega teisendatakse toornaha omadusi. Informatsioon teisendatakse numberkujule. Teisendas faili kujule, mis sisaldab ainult tekstiinfot. Geomeetria uurib ja teisendab kujundeid. Avaldist teisendama. Teisendage harilik murd kümnendmurruks. *Päris-Pearu on seda kirikulaulu niivõrd teisendanud, et õrnemad kõrvad ei ole vastu pidanud. I. Sikemäe.

teravdatult ‹adv›
teravdatud kujul, teravdatuna. Autor valgustab elunähtusi teravdatult. Väikekodanlik õhustik on edasi antud teravdatult iroonilises võtmes. Põhimõtted tuuakse teravdatult esile.

tolmne ‹-se 2› ‹adj›
tolmu kujul esinev, tolmust koosnev. Tolmne kütus 'tolmkütus'. Tolmsed mürkkemikaalid, ained.

travestia ‹1› ‹s›

1. kirj teos, milles tõsine süžee on esitatud pilaval veidrustatud kujul. Travestia tüüpi mütoloogilise süžeega näidend.
2. teater poiste ja noormeeste osi mängiv näitlejanna

tsentraliseeritult ‹adv›
tsentraliseerituna, tsentraliseeritud kujul. Kartelli juhtimine toimub tsentraliseeritult.

vahetus|raha
(müntide kujul esinev) sularaha väiksemate maksete sooritamiseks v. suuremate rahatähtedega tehingu korral arve- ja maksesumma vahe tagasimaksmiseks. Pakkusin leivapoes 500-kroonilist, kuid müüjal ei olnud paraku vahetusraha. Sain konduktorilt pileti ja vahetusrahana mitu münti.

valdus|ühing
maj ettevõte, mille ülesanne on hooldada teiste aktsiaseltside ja tütarfirmade vara (peam. aktsiate kujul)

valge|malm
tehn süsinikku tsementiidi kujul sisaldav malm. Valgemalmist sulandid.

valgus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. füüs elektromagnetlained, mis silma langedes tekitavad nägemisaistingu. Monokromaatiline, polariseeritud valgus. Valguse kiirus. Valguse difraktsioon, polarisatsioon. Valguse kiirgamine, rõhk, neeldumine, murdumine. Valguse toime, mõju. Valgus levib sirgjooneliselt.
2. (tavalises igapäevases kasutuses loodusliku valgustuse, eriti päevavalguse kohta). Päikese ere valgus. Täiskuu kahvatu valgus. Tähtede nõrk külm valgus. Suveöö hämar valgus. Algava päeva valgus. Hommikune, õrn koidueelne valgus. Mahe, pehme, tugev, terav valgus. Valguses, valguse käes helkiv veepind. Lumelt peegelduv särav valgus pimestas silmi. Silmad ei ole nii heleda valgusega harjunud. Läbi kardinaga kaetud akna kumas, immitses tuppa valgust. Väikesest aknast tuleb vähe valgust. Valgus langeb otse, küljelt. Toad olid avarad ja valgust täis. Uuris riiet vastu valgust, et kas on küllalt tihe. Ära seisa valguse ees! Päike oli juba madalal ja valgus hakkas varjudega segunema. Rohkesti valgust vajav taim. Kus valgust, seal varju. *Jaanipäeval pühitsetakse viina ja õllega valguse võitu pimeduse üle. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kuu|valgus, päeva|valgus, päikese|valgus, taeva|valgus, tähevalgus; polaar|valgus, põhja|valgus, sodiaagi|valgus, tuhkvalgus; ao|valgus, eha|valgus, hommiku|valgus, koi|valgus, koidu|valgus, puhte|valgus, videviku|valgus, õhtuvalgus; pool|valgus, täis|valgus, välisvalgus; ilma|valgus, maailmavalgus.
3. (tehisvalgustuse, tulevalguse kohta). Tänavalaternate valgus suutis vaevu läbi tungida tihedast udust. Autolaternate valgusse jäi mingi tume kogu. Altar säras küünalde valguses. Istume lõkketule valguses. Õhtust söödi petrooleumilambi, küünlatule valgusel. Matkajad uurisid kaarti taskulambi valgusel. Võistlused toimusid prožektorite valgusel. Laelamp annab heledat valgust. Mõnest aknast kumas, pilkus, paistis ähmast valgust. Hädine taskulamp heitis jalge ette võbelevat valgust. Vajutas lülitile ja toas süttis valgus. Ta ei teinud, süüdanud valgust, vaid liikus ruumides käsikaudu. Kõik lambid põlesid, nii et korter säras valgusest. Tule siia valguse kätte, valgu(se)sse! Majja tuuakse varsti valgus 'elekter' sisse. *Ühe laia tänava ääres võttis suur klaasseintega tsehh valguse maha, lõpetades töö. K. Saaber. | piltl. Teadmiste, hariduse valgus. Haridus on valgus, harimatus – pimedus. Käsitlegem nähtust uusimate teooriate, ideede valguses! Juba toimunu valguses 'seda arvestades' saavad mõistetavaks nii mõnedki asjaolud. Nende faktide, andmete valgusel on olukord valitsuse kontrolli all. Sa oled mu silmade valgus 'silmarõõm'. *.. see on uue elumõistmise ja maailmavaate valgus, kasvava põlvkonna uue teadlikkuse valgus, mis sunnib taanduma kõik vana, pimeda, minevikku kuuluva. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: elektri|valgus, gaasi|valgus, huum|valgus, hõõg|valgus, küünla|valgus, lambi|valgus, laterna|valgus, magneesiumi|valgus, neoon|valgus, peeru|valgus, prožektori|valgus, tehis|valgus, tule|valgus, tõrvikuvalgus; haju|valgus, kontra|valgus, lae|valgus, rambi|valgus, tagant|valgus, üldvalgus; pool|valgus, täisvalgus; trükivalgus.
4. piltl vaimuvalgus. Kooliõpetajad tõid, viisid valgust rahvale, rahva hulka. *Nii siis valgustas Loona [lugemisega] oma vaimu ja tundis valgusest mõnu. L. Kibuvits.
5. ‹inessiivis ja illatiivis› piltl miski mingil kujul esinevana, esitatuna, näidatuna. Näitab, näeb asju nende õiges valguses. Poiss püüab end võõraste juuresolekul igati soodsas, heas valguses näidata. Noorus paistab meile alati roosas valguses. Nüüd hiljem näen paljutki sootuks teises, teistsuguses valguses. Selles raamatus kujutatakse uusrikkaid üpris ebameeldivas valguses. Oskab kõike seada õigesse, uude, paremasse valgusse. Selline teguviis asetas Andrese ülemuste silmis väga halba valgusse. *.. mina usun sind palju vähem kui Tiinat, sest sina oskad asjad ikka niisukeses valguses paista lasta, nagu sinule meeldib. A. H. Tammsaare.
6. piltl headus, headuse maailm. Võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Elus on valgus ja vari alati kõrvu.
7. piltl sära, helk. Naise silmades on soe valgus. Naeratus tõi imelise valguse ta näole. *Ning sisemine valgus ja tugeva inimese tahe kaunistasid arsti nägu. L. Promet.
8. silmavalgus, nägemisvõime. *Viimastel aastatel, kui valgus lausa kadumas oli, kasutas ta ettelugejate abi. G. Ernesaks.
9. kõnek (piima kohta:) valgendav aine. Pane kohvile valgust ka! *See oli jahusupp kartulite ning kaalikatega, toobi võrra ka piima valguseks peale pandud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: supivalgus.

valmis|tõde
lõplik, valmis kujul esitatud tõde. Lugeja ei lepi valmistõdedega, vaid tahab ise järeldusi teha.

vampiir ‹-i 21› ‹s›

1. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika käsitiivaline, kelle mõned liigid imevad verd. Vampiirid toituvad imetajate ja lindude verest.
2. folkl verd imev kuri, enamasti inimese kujul esinev vaimolend (näit. lõunaslaavlaste folklooris). Rahvauskumuste luupainajad, deemonid ja vampiirid. || (üldisemalt kellestki elujõudu imeva isiku v. nähtuse kohta). *Põgenege inimeste seast, / vabrikandid, hangeldajad, ärimehed, teised / vampiirid .. J. Barbarus. *Junkrust vampiir hoidis teda [= talupoega] raudküüntega kõvasti nagu varemgi ja imes ta südameverd. E. Vilde.

variatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. variant; varieerimine. Sinise värvi variatsioonid. Variatsioonid ruunikirjadest. Näidend osutus tuttava lustmängu vaimukaks variatsiooniks. Luules kordub armastuse teema paljudes variatsioonides. Laevahuku lugu esitati mitmesugustes variatsioonides. Kõik ettekäänded kõlasid mõningate variatsioonidega umbes nii, et .. || muus teema kordus teisendatud kujul. Teema variatsioonidega. Mängis Paganini variatsioone.
2. väike, tehniliselt keerukas soolotants suuremas balletistseenis
3. ‹pl.› mat teat. põhihulga erinevad ühesuguse võimsusega järjestatud alamhulgad

variatsiooni|vorm
muus muusikavorm, milles teemat korratakse teisendatud kujul. Artur Kapp kasutas oma loomingus sageli variatsioonivormi.

vari|hing
folkl kehast sõltumatu, mõnikord varju kujul nähtav hing; varjumees. Šamaani varihing pidi kehast lahkuma, et teada saada vaimude tahet.

varju|mees
folkl surnu hing varju kujul. *Must ning kookas varjumees / hüpleb mööda suitsund seinu, / murdub päätuks kõrgel lael. B. Kangro.

vete|vana
folkl vanamehe kujul esinev vetevaim

välja|anne

1. trükis (ka Internetis vm. kujul) avaldatud teos (hrl. sõnaliselt loodu kohta). Perioodiline, bibliofiilne, populaarteaduslik väljaanne. Elektrooniline väljaanne. Õpilaste käsikirjaline väljaanne. Tallinna ülikooli väljaanded. Kalendrid olid vanasti ainsad väljaanded, mis pakkusid rahvale lugemismaterjali. Orkestri uute salvestuste väljaanne. || trükk (2. täh.) Teose parandatud, täiendatud väljaanne. Teos on seni ilmunud viies väljaandes. Tiraaž on otsas, tarvis on uut väljaannet. | piltl. Poeg on isa ümbertöötatud väljaanne. *.. kaks keppidega onklit, läinud sajandi väljaanded. L. Tigane. || väljaandmine, kirjastamine. Avita kirjastuse väljaandel ilmunud õpik.
▷ Liitsõnad: eri|väljaanne, faksiimile|väljaanne, foolio|väljaanne, juubeli|väljaanne, jätk|väljaanne, kooli|väljaanne, kordus|väljaanne, kunsti|väljaanne, luksus|väljaanne, mass|väljaanne, meene|väljaanne, noodi|väljaanne, perioodika|väljaanne, proovi|väljaanne, rahva|väljaanne, reklaam|väljaanne, sari|väljaanne, seeria|väljaanne, suur|väljaanne, tasku|väljaanne, tõlke|väljaanne, üksikväljaanne; rotaprint|väljaanne, trüki|väljaanne, veebi|väljaanne, võrguväljaanne.
2. van kulutus, väljaminek. *Esimese aasta lõpul, kus uus majaperemees sissetulekust ja väljaandest aru hakkas tegema, näitas rehnung .. väga kurblik.. F. R. Kreutzwald.

värvi|pasta
pasta kujul kasutatav värv, pastavärv. Pigment segati veega värvipastaks.

ühte|pidi ‹adv›
ühtpidi
1. ühes suunas, ühele poole. Osa tantsijaid liikus ühtepidi, osa teistpidi. Puud olid mere ääres kõik ühtepidi viltu kasvanud. Mehe juuksed olid hoolikalt ühtepidi soetud. Metsa ulatus oli ühtepidi kümme ja teistpidi oma kakskümmend kilomeetrit.
2. ühel kombel, ühel kujul. Inimesed on seal imelikud: ühtepidi räägivad, aga teistpidi teevad. Öeldust võis ainult ühtepidi aru saada. || ühest küljest, ühes suhtes. *Viimased lahingueelsed päevad Peipsi-äärses Ranna vallas olid küll ühtepidi rahutud ja ärevad, teistpidi aga ka põnevad ja omamoodi lõbusadki. L. Tigane.

ühtpidi ‹adv›
ühtepidi
1. ühes suunas, ühele poole. Täna võib tuul puhuda ühtpidi, aga homme sootuks teistpidi. Paat vajus ühtpidi kaldu. Keeras eset käes küll ühtpidi, küll teistpidi. Ühtpidi oli tuba pikem kui teistpidi. *Püttseppmeister valib paraja plangu, raiub selle ühtpidi kumeraks ja teistpidi nõgusaks .. V. Saar.
2. ühel kombel, ühel kujul. Ta otsustas ühtpidi, aga toimis siiski teisiti. Küll see asi laheneb ka ilma meieta üht- või teistpidi. Teaduslik tekst peab olema ühtpidi arusaadav. || ühest küljest, ühelt poolt. Ühtpidi on tema käitumine mõistetav, teistpidi äratab selle otstarbekus siiski kahtlusi. *Täna hommikul toimus meie majas väike ootamatu sündmus. Ühtpidi rõõmustav muidugi ka. J. Kross.

üldistatult ‹adv›
üldistatud kujul, üldistatuna. Andmeid kasutatakse, avaldatakse vaid üldistatult. *Mikk võttis kõike liiga laias laastus, liiga üldistatult. V. Lattik.

üldse ‹adv›

1. üleüldse, üldiselt, ülepea. Lahkus välismaale, kas ta enam üldse tagasi tuleb. Kõigepealt pean selgeks saama, mis siin üldse toimub. See oli üldse mu esimene merereis. Kriisiaastail lõpetasid mitmed ettevõtted üldse oma tegevuse. Ain oli üldse vähese jutuga. Mis sa siin metsas üldse teed? Vaevalt et keegi täna öösel üldse magada sai. Räägiti üldse poliitikast, kohalikest valimistest eriti. Peolauas valitses üldse kuidagi sunnitud olek. Niisugust asja esineb üldse harva. Kas need seened üldse söödavad on? Tänavune kevad oli üldse külm. Üldse elas ta oma ebaõnnestumisi raskelt üle. Ma ei räägi sinust, ma räägin meie elust üldse. Sa ei vaadanud ju filmi üldse lõpuni. Ma poleks pidanud sinna üldse minema. Minu teada pole ta üldse abielus olnud. Ja üldse, mis te kiusate teda selle koolijutuga!
2. ühtekokku. Üldse on selles klassis ainult kümme last. Üldse on ta eesti keelde tõlkinud üle paarikümne raamatu. Töötas Kose kihelkonnas koolmeistrina üldse kümme aastat. Üldse on vahetunud kuus ministrit. Koosolekuid peeti üldse viis.
3. ‹eitavas lauses› absoluutselt (mitte), vähimalgi määral, sugugi (mitte); sootuks, hoopiski. Isal ei olnud üldse(gi) lauluhäält. Mul polnud üldse raha. Poiss ei oska üldse tantsida. Ta ei söönud ega joonud peaaegu üldse midagi. Paistab, et raha, sport ei huvita teda üldse. Sind ei saa ka üldse usaldada. Probleemiga ei tahetud üldse tegelda. Traktori mootor ei tahtnud üldse vedu võtta 'käima minna'. Tütar pole üldsegi ema moodi. Kas haav teeb valu? – Ei, üldsegi mitte. *Jalad on lõdvad ja tundetud, nagu poleks mul neid üldsegi. R. Parve.
4. üldisena, üldise kujul, abstraktsioonina. Usub, et ei ole olemas liikumist üldse väljaspool konkreetseid kehasid ja protsesse.

üliõpilas|selts
seltsi kujul tegutsev üliõpilasorganisatsioon. Üliõpilasseltsid „Veljesto”, „Ühendus”, „Liivika”. Astus Tartus ühe üliõpilasseltsi liikmeks.

ümber|trükk
trük muutmata kujul trükk millestki. See tekst on ümbertrükk mõni aeg tagasi ilmunud ajaleheartiklist. *Niisamasugune paljundatud tõeline kunst olid eesti kodudes Wiiralti gravüürid ja nende ümbertrükid. L. Priimägi.