[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liug ‹liu, liugu 21› ‹s›

1. liugumine; liulaskmine. Jäätunud nõlvast alla saab pika, toreda, mõnusa liu. Vastlapäeval lasti liugu: mida pikem liug, seda pikemad linad pidid sel aastal kasvama. Saani ühtlane liug lumisel metsateel. Purilennuki hääletu liug. *Küll oli õnnis see esimene liug saabastega! L. Hansen. *.. et sealt [= heinakantsi otsast] järsult kukkuva liuga küünipõranda tümpsudes alla laskuda. M. Raud.
▷ Liitsõnad: vastlaliug.
2. mäend kaldkaeveõõs kaevise allalaskmiseks raskusjõu toimel

liugu laskma
kergelt läbi ajama, libistama (4. täh.) *.. tark, kes liugu laseb, loll, kes kolhoositööd teeb. H. Kiik.

[kellegi] naha peal ~ nahal liugu laskma vt nahk

[kellegi] rahakoti peal liugu laskma vt rahakott

[kellegi] seljas liugu laskma vt selg

[kellegi] tasku peal liugu laskma vt tasku

[kellegi] turjal liugu laskma vt turi