[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aaloe|kanep
mõne aaloe liigi lehtedest saadav kiudaine. Aaloekanepist vaibad, köied.

aeg-ajalt ‹adv›

1. mõne aja tagant kordudes; vahetevahel. Aeg-ajalt kostis kauget kõuekõminat. Aeg-ajalt poetasin mõne märkuse teiste jutu vahele. Aeg-ajalt käis järvel kalapüüdjaidki. Kuu tuli aeg-ajalt pilve tagant välja.
2. van pikkamööda, vähehaaval. *Aeg-ajalt kasvas Nuia alev, sinna ehitati kivist vene kirik, preestri ning köstrite eluhooned, koolimaja. A. Kitzberg.

agentuur ‹-i 21› ‹s›

1. ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon. Uudiste agentuur.
▷ Liitsõnad: informatsiooni|agentuur, teabe|agentuur, teadete|agentuur, telegraafiagentuur.
2. mõne asutuse kohalik esindus, osakond vms. Kindlustusseltsil oli agentuure paljudes linnades.
▷ Liitsõnad: kindlustus|agentuur, posti|agentuur, reklaami|agentuur, sideagentuur.
3. (luure)agentide võrk, nende organisatsioon. Ameerika salaluure agentuur paljastas kavatsetava terroriakti, teatas terrorirühmituse tabamisest. | piltl. Agentuur töötab hästi: ülemusel on varsti teada, mis alluvad temast räägivad.
▷ Liitsõnad: luureagentuur.

ammoniit2 ‹-niidi 21› ‹s›
tehn ammooniumnitraadi (ammooniumsalpeetri) ja mõne teise lõhkeaine (hrl. trotüüli) mehaaniline segu

apoteoos ‹-i 21› ‹s›

1. kangelase, valitseja jumalustamine ning sellega seotud kombetalitus Vana-Kreekas ja -Roomas
2. mõne sündmuse, isiku v. idee (avalik) ülistamine. Poeem on apoteoosiks revolutsioonile.
3. etenduse, kontserdi vms. pidulik lõpp-pilt v. osa, milles ülistatakse rahvast, kangelast, õigluse võitu jne. Ooperi, filmi apoteoos.

armee|korpus
sõj üld- ja eriväeliigi üksustest koosnev operatiivkoondis mõne riigi relvajõududes

astuma ‹42›

1. ühe, paari, mõne sammu võrra kuhugipoole liikuma. Paar sammu astuma. Jalg on valus, ei või kuidagi astuda. Astume akna juurde, nurga taha. Astuge ettepoole, tahapoole, lähemale, juurde, ligi. Bussi, vagunisse astuma. Palun, astuge edasi! Ratsanik astus sadulast. Astusime õuest tuppa, kööki, rõdule, vaipa mööda mõne sammu akna poole. Ma ei astu enam kunagi üle tema läve. Kui sa üle koera astud, astu ka üle saba. | piltl. Ta astus julge, otsustava sammu. Valitsus astus samme hariduse edendamiseks. || jalaga millegi peale, otsa v. sisse sattuma v. vajutama. Kellelegi jala peale, varbale, kannale astuma. Orgi, naela, klaasikillu otsa astuma. Vaata, et sa porri ei astu! Otsis mahakukkunud prille, kuni astus need puruks, katki. Ta oli endale pinnu jalga astunud. Ära peale astu! Ta viskas suitsuotsa maha ja astus jalaga surnuks.
2. sammuma, kõndima, käima; sammudes, käies minema. Astub kiirel sammul mööda tänavat kodu poole. Tükk maad minna, annab astuda. Üksinda astub väsinud rändur oma teed. Läheb kuulmatult, kikivarvul astudes. Marssige korralikult, astuge ühte jalga. Pärimäge hobune sörkis, vastumäge astus sammu. Hakka aga astuma 'hakka minema'. Aeg on hiline, tuleb astuma hakata. *.. harva astus pimedaid metsaradu inimese jalg. J. Saar. | piltl. Elu astub oma paratamatut rada. Tuleb ajaga ühte sammu astuda. *Ees astub armuõpetus / ta kannul kaubakavalus .. A. Haava.
3. ‹hrl. illatiiviga› midagi, mingit tegevust jms. alustama, midagi tegema hakkama, millegi juurde asuma. Uus valitsus astus ametisse. Komisjon ei jõudnud veel tegevusse astuda. Astuti võitlusse ükskõiksuse ja loiduse vastu. Kellegagi kirjavahetusse, kontakti, ühendusse, sidemetesse, suhetesse, läbirääkimistesse astuma. Oleks tore temaga tutvuda ning vestlusse astuda. Noored astuvad ellu. Kirjandusse astus ta hilja, täies meheeas. Sõjas purustatud tehased astusid varsti jälle rivisse. Mängu astusid hoopis uued tegurid. Kuningas astus troonile. Ta ei astu kunagi kahtlastesse sobingutesse. Kirjanik astus 70. eluaastasse. Abielusse, abiellu astuma 'abielluma'. Jõusse astuma 'jõustuma, kehtestuma'. *Jälle pidi sulane perenaisele appi astuma .. A. H. Tammsaare. || mingi organisatsiooni, seltsi vms. liikmeks hakkama. Parteisse, ametiühingusse astuma. Skaudiks astuma. Seltsi liikmeks astuma. || kuhugi õppima, tööle, teenistusse asuma. Kooli, tehnikumi, ülikooli, majandusteaduskonda, magistrantuuri astuma. Ta oli vabatahtlikult armeesse astunud. *.. veetis suve maal, astus sügisel pedagoogilistele kursustele .. E. Krusten. || mingit usku omaks võtma. Luteri, vene, katoliku usku astuma.
4. piltl saabuma, tulema, jõudma. Mõne minuti pärast astume uude aastasse. Uued rõõmud ja mured astuvad meie ellu. Uus põlvkond astus ajaloo areenile. Vanad lähevad pensionile, noored astuvad asemele. Kellegi palge, silma ette astuma. 13. sajandisse astus siinne rannikuala peaaegu inimtühjana.

au|kodanik
teenekale isikule mõne linna (v. riigi) poolt lugupidamisavaldusena antav aunimetus

bensoe|vaik
keem stüüraksi (teat. troopilise lehtpuu) mõne liigi lõhnav vaik, mida kasutatakse parfümeerias, meditsiinis, samuti viirukina

blokaad ‹-i 21› ‹s›

1. linna, sadama, väegrupi jne. täielik sissepiiramine hävitamise v. alistumisele sundimise eesmärgil; sellise isoleerituse seisukord. Leningradi blokaad. Vaenlase blokaad murti läbi. Neil õnnestus blokaadist läbi murda. Palju inimesi hukkus blokaadis.
▷ Liitsõnad: maa|blokaad, mere|blokaad, õhublokaad.
2. poliitiliste, majanduslike jt. abinõude v. sõjalise jõu rakendamine mõne riigi v. riikide rühma isoleerimiseks
▷ Liitsõnad: kontinentaalblokaad.
3. füsiol med mõne elundi v. elundite süsteemi tuimastamine v. talitluse ajutine katkestamine
▷ Liitsõnad: novokaiin|blokaad, südameblokaad.

dotatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj riigieelarvest assigneeritav toetus, pealemakse, näit. kohalike eelarvete tasakaalustamiseks v. mõne ettevõtte v. organisatsiooni plaanilise kahjumi katmiseks. Riiklik dotatsioon. Dotatsiooni saama. Dotatsiooni andma, määrama, maksma.

eksotism ‹-i 21› ‹s›
keel mõne teise rahvaga seotud meil haruldane keelend

elatus|tase
maj rahva v. mõne rahvastikurühma aineliste ja vaimsete vajaduste rahuldamise üldine keskmine tase. Kõrge, madal elatustase. Elatustaseme tõus, langus.

elundi|doonor
doonor, kes loovutab siirdamiseks mõne oma elundi (eluajal v surmajärgselt). Tahab pärast surma olla elundidoonor. Elundidoonori kaart.

entsüklopeedia ‹1› ‹s›
süstemaatiline teaduslik teatmeteos kõikide erialade v. mõne eriala kohta. Suur Prantsuse entsüklopeedia. Eesti entsüklopeedia. Keemia entsüklopeedia. | piltl. Balzac'i „Inimlikku komöödiat” võib pidada tolleaegse prantsuse ühiskonna elu entsüklopeediaks.

epolett ‹-leti 21› ‹s›
‹hrl. pl.› sõj mõne riigi ohvitseride, kindralite ja admiralide paraadvormi pael-, narmas- vms. ehisega õlak

eri|osakond
eriliste, spetsiaalsete ülesannetega osakond asutuses v. ettevõttes; sõj vastuluureorgan mõne riigi relvajõududes

ettevalmistus|osakond
töötavaid noori kõrgkooli astumiseks ettevalmistav osakond mõne õppeasutuse juures. Tartu Ülikoolil oli kunagi ettevalmistusosakond.

ferro|sulam
tehn raua sulam mõne teise elemendiga

frank1 ‹frangi 21› ‹s›
Šveitsi, mõne Aafrika riigi, varem ka Prantsuse ja Belgia rahaühik. Frangi kurss. Vahetas margad frankideks.

fuuga ‹6› ‹s›
muus ühe v. mitme muusikalise teema imitatsioonil ja kontrapunktilisel töötlusel põhinev polüfooniavorm omaette helitööna v. mõne tsüklilise vormi (süidi, sonaadi vm.) osana. Bachi fuugad.
▷ Liitsõnad: liht|fuuga, liitfuuga; instrumentaal|fuuga, koorifuuga.

föderaalne ‹-se 2› ‹adj›
pol liidusse puutuv, liidu-; (mõne föderatiivriigi kohta:) üleriigiline, riiklik. Föderaalne saadikutekoda. Föderaalsed ja kohalikud ametiasutused.

haukuma ‹haugun 42›

1. (koera hariliku häälitsemise, harva mõne muu looma samalaadse häälitsemise kohta). Koer hakkas, pistis valjusti haukuma. Kutsikas klähvib haukuda. Koer haugub võõra peale. Koer haugub kassi, siili. *Harva juhtub seda, et rebane haugub nagu koer. R. Roht. | piltl. Korraga hakkas suurtükk vihaselt haukuma. Haukuv hääl. Haukuv köha. *Sakslased haukusid täiest kõrist mingeid käsklusi.. A. Beekman.
2. kõnek pahuralt, häbematult, järsult teisega kõnelema. Ega ta inimese moodi rääkida ei oska, muudkui haugub. Ära haugu vanema inimese kallal! Las hauguvad, küll nad viimaks vait jäävad. Vaata ette, kellega sa haugud! Sul jätkub veel häbematust mulle vastu haukuda. *Igaüks haugub, igaüks nöökab, nina alles tatine peas, aga juba suu põiki nina all.. A. H. Tammsaare.

hiidsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
med inimese v. mõne tema kehaliikme hiiglaslik kasv, gigantism
▷ Liitsõnad: liikmehiidsus.

hilja|aegu ‹adv›
hiljuti, natukese, mõne aja eest. Alles hiljaaegu polnud siin veel mingit maja. Ta lõpetas ülikooli hiljaaegu. Sellest kaevust on veel hiljaaegu vett võetud.

hõõrduma ‹37›
liikudes teise keha pinda puutuma. Üksteise vastu hõõrduma. Peeneks, puruks hõõrduma. Läikima hõõrduma. Sandaalide nahktallad olid libedaks hõõrdunud. Pliiatsikiri hõõrdub kergesti tuhmiks. Kohvri nurgad on katki, ära hõõrdunud. Jaht hõõrdus vastu kaid. *Kingad olid kauasest kandmisest halliks hõõrdunud.. O. Tooming. || (mõne kehaosa kohta:) hõõrumise tagajärjel hellaks, valulikuks, põletikuliseks muutuma. Jalg on (ära) hõõrdunud. Hõõrdunud koht, kand, varvas. Peopesad on hellaks, punaseks, rakku, villi hõõrdunud. *Tuleb armetu jalaväevoor vahule aetud ja ebasobivaist rakmeist verele hõõrdunud hobustega. J. Peegel.

idiosünkraasia ‹1› ‹s›
med organismi ülitundlikkus mõne ärrituse suhtes

juhatus ‹-e 5› ‹s›

1. juhatamine; nõuanne, juhtnöör, õpetus. Mehed töötasid ülevaataja juhatuse all. Esines ansambel Kustas Kikerpuu juhatusel. Asjatundlikud, vajalikud juhatused. Kellelegi juhatusi andma. Juhatust saama. Tee ema juhatuse järgi, juhatust mööda! Oleksin maja leidnud ka suulise juhatuse järgi. *Ta andis isegi juhatust, kuidas kotti soputada, kui tahad pehmemat aset. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: sisse|juhatus, tee|juhatus, tööjuhatus.
2. organisatsiooni, ka mõne asutuse v. ettevõtte tegevust juhtiv valitav organ. Emakeele Seltsi, Kirjanike Liidu juhatus. Kooperatiivi, ühistu juhatus. Klubi, kirjandusringi juhatus. Juhatuse esimees, sekretär, liige. Juhatuse koosolek. Selleks on vaja juhatuse otsust, nõusolekut, luba. Matkasektsiooni juhtis 5-liikmeline juhatus. Juhatusse valiti 7 liiget. Valiti uus juhatus. || selle organi ruumid v. asukoht. Tule kella kolme paiku juhatusse. Astus möödaminnes seltsi juhatusest läbi.
▷ Liitsõnad: väe|juhatus, ülemjuhatus.

kaas|professor
mõne riigi ülikooli ametiaste, mis vastab umbes Eesti dotsendile

kallas ‹kalda 19› ‹s›

1. veekogu-äärne, seda piirav (pisut kõrgem) maismaariba (terminina ainult jõe, oja ja väiksema järve puhul). Kõrge, madal, lauge, järsk kallas. Järve kaldad on liivased, soised. Jõe vasak, parem kallas. Ujume kaldale! Paat tõmmati kaldale. Laine loksub vastu kallast. Saarmas elutseb jõgede ja järvede kallastes. Vesi on kalda sisse koopaid uuristanud. Aerutati kalda äärt mööda. Jõgi tõuseb, ajab, paisub üle kallaste, väljub kallastest. Paat jooksis kaldasse. Tõukas parve kaldast lahti. Läksime läbi jõe teisele kaldale. Rada kulges mööda oja, kraavi kallast. Kallastes püsima 'mitte üle kallaste tõusma'. *Nad jätsid ranna selja taha ja sammusid kaldast üles. A. Kalmus. | piltl. *Mälestused, mida ta oli vaevaga tagasi surunud, valgusid nüüd üle kallaste. P. Kuusberg. || mingi suurema veekogu (mere, jõe) lähikonnas asuv maa-ala. Eestlaste muistsed esivanemad saabusid Läänemere kallastele enne meie ajaarvamise algust. || auku, süvendit piirav ääreala. Liivaaugu, kruusaaugu, turbahaua kallas.
▷ Liitsõnad: graniit|kallas, jõe|kallas, kalju|kallas, kivi|kallas, kruusa|kallas, kõrkja|kallas, liiva|kallas, pae|kallas, õõtsikkallas; ida|kallas, lõuna|kallas, lääne|kallas, põhjakallas; vastaskallas.
2. kõnek (merel-, laevasolekule vastandatuna:) maa. *Selle kirja kirjutan seepärast merel valmis, et nii kui kaldasse saame, saadan ära. A. Kaskneem.
3. van mäe, künka v. mõne kunstliku moodustise nõlv. *Ronib siis kõrget kallast mööda mäe harjale, et siit silma kaugemale saata. J. Kunder. *Sellest [= kanarbikust] kirendasid nägusalt üksikud metsalagendikud ja raudteetammi kõrged kaldad. J. Kärner.

kamber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. (hrl. maamajas:) (väike) tuba; ‹liitsõna järelosana› (ka mõne muu ruumi kohta); etn rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id). Väike, tilluke kamber. Mis te köögis istute, kutsu külaline kambrisse! Jutuajamine toimus peremehe kambris. Rehielamu koosnes rehealusest, rehetoast ja ühest või kahest kambrist. | piltl. Temal küll pole ülemises kambris kõik korras 'ta mõistus pole päris korras'. *Olen oma hinge salajasimad kambrid lukustanud hoolsasti Tamaara eest. M. Metsanurk. || vangikong, vangikamber. Vanglas levisid mitmed välisilmast tulnud teated kiiresti kambrist kambrisse.
▷ Liitsõnad: aida|kamber, ees|kamber, katuse|kamber, külm|kamber, magamis|kamber, nurga|kamber, otsa|kamber, pere|kamber, puhas|kamber, pööningu|kamber, saksa|kamber, sauna|kamber, taga|kamber, vahe|kamber, ärklikamber; hoiu|kamber, koli|kamber, kulla|kamber, käsi|kamber, toidu|kamber, varakamber; aresti|kamber, eelvangistus|kamber, tapikamber; haua|kamber, kaardi|kamber, käär|kamber, piina|kamber, püssirohu|kamber, relva|kamber, rooli|kamber, surnukamber; aurutus|kamber, desinfektsiooni|kamber, gaasi|kamber, kliima|kamber, kuivatus|kamber, külmutuskamber.
2. mäend kaeveõõs masinate, seadmete, ladude vms. paigutamiseks v. koristuskaeveõõs kamberkaevandamisel
3. tehn eriline suletud ruum mingis rajatises, aparaadis, masinas
▷ Liitsõnad: baro|kamber, lüüsi|kamber, põlemis|kamber, surve|kamber, turbiini|kamber, ujuki|kamber, vaakumkamber.
4. zool lubikoja siseõõne osa kambrilistel

kammits ‹-a 2› ‹s›

1. hobuse, harvemini mõne muu looma esijalgade ümber seotav köidik liikumisvabaduse piiramiseks, näit. karjatamisel. Hobune pandi kammitsasse. Hobune on kammitsas. Hobuse jalad seoti kammitsasse. Hobune on end kammitsast lahti kiskunud. Kuidagi ei suuda edasi minna: nagu kammits oleks jalus. || (üldisemalt:) kütke, köidik. *Ta tundis oma käte ja jalgade ümber kammitsaid – ahelate kõlin tungis talle kõrvu. E. Vilde.
2. miski (v. keegi), mis mõjub köidikuna; millegi mõju takistava v. piirava tegurina. Kardan, et muutun sulle kammitsaks. Ta on üle väikekodanliku moraali kammitsaist. Igandite, ebausu, traditsioonide kammitsas olema. Ta pole vabanenud eelarvamuste, vananenud arusaamade kammitsa(i)st. Alkohol päästis peagi keelepaelad kammitsast. Viibib üha oma mõtete, kunagise oletuse kammitsas. *.. pärisorjus ja äärmine vaesus olid tugevateks kammitsateks eesti talurahvakultuuri arengule .. K. Tihase.

kaneeli|puu
bot hrl. Lõuna-Aasia igihaljas lehtpuu, mille mõne liigi aluskoort tarvitatakse maitseainena (Cinnamomum)

kann ‹-u 21› ‹s›

1. enamasti kaane, valamistoru ja kõrvaga nõu jookide säilitamiseks v. serveerimiseks, harvem ka jooginõu. Puust, klaasist, plekist, portselanist, alumiiniumist kannud. Silindriline, kõhukas, laiapõhjaline kann. Nikerdatud, ilustustega kann. Keraamiline kann. Kannu kõrv, kaas. Täis, tühi kann. 3-liitrine kann. Kas kannus on veel morssi? Kohv toodi kannuga lauale. Valas endale kannust piima. Tõi kannuga vett käte pesemiseks. Mehed lõid kannud kokku ja jõid õlut. || kannutäis. Kann õlut. Lauale toodi mitu kannu kohvi, morssi. *Enne vagunisse ronimist võiks siiski mõned kannud teha 'mõne kannu õlut juua'. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: fajanss|kann, klaas|kann, plekk-|kann, portselan|kann, puu|kann, savi|kann, vaskkann; kalja|kann, kastme|kann, kohvi|kann, koore|kann, mahla|kann, morsi|kann, piima|kann, piip|kann, taari|kann, tee|kann, veini|kann, õllekann.
2. endisaegne paikkonniti erineva suurusega peam. vedelike mahumõõt (0,8–2,62 l). Tallinna kann oli väiksem kui Riia või Rootsi kann.
3. eriotstarbega vedelikunõu. a. kindlalt suletava kaanega kahekõrvaline standardsuuruses metallnõu piima transportimiseks. 25-, 40-liitrine kann. Piim toimetati meiereisse suurtes kannudes. b. ‹hrl. liitsõna järelosana› spetsiaalne valamistoruga v. voolikuga nõu õlide vm. vedelike tarvis
▷ Liitsõnad: piimaveokann; iis|kann, kaste|kann, kastmis|kann, klistiiri|kann, määrde|kann, õlikann.
4. talitluselt v. kujult kannu (1. täh.) meenutav detail v. element. a. kärjekann. Kärjed koosnevad õhukeste seintega kuuetahulistest kannudest. b. kõnek elektri- v. telefoniliini isolaator. *Täna tõsteti postid püsti, neile kinnitati kannud ja traadid tõmmati sirgu. I. Sikemäe. c. (seadmetes, tarindites)
▷ Liitsõnad: mee|kann, suirakann; nisakann.

kannus ‹-e 4› ‹s›

1. ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks. Kannustega saapad. Kannuste tärin, kõrin, kõlin. Sammus kannuseid täristades. Ratsanik vajutas, lõi, surus kannused hobusele kubemeisse. Andis hobusele kannuseid, sundides selle traavile.
2. zool küüniselaadne terav moodustis kuke v. mõne muu kanaliste isaslinnu, harvemini ka mõnede imetajate jäsemel. Kuke kannused. Kukk lõi koera kannustega. Käsitiivaliste kannused.
3. bot õiekrooni v. -tupe piklik (õõnes) väljakasve mõningatel taimedel. Kurekellal, käokannusel, kukekannusel on kannusega õied.
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kuke|kannus, käo|kannus, lõokannus.

kappar ‹-i, -it 2› ‹s›

1. bot lõunamaine, ka Vahemere maade poolpõõsas, mille mõne liigi õienuppe tarvitatakse maitseaineks (Capparis)
2. ‹hrl. pl.› kok torkava kappari (Capparis spinosa) marineeritud v. soolatud õiepung. Tuunikalasalat kapparitega.

katalepsia ‹1› ‹s›
med keha v. mõne jäseme püsimine tardumusseisundis ühes asendis

kaver ‹-i 2› ‹s›
muus uue esitaja versioon mõne teise laulja v. ansambli originaalpalast, töödeldud muusikapala, töötlus. Tuntud laulude kaverid. Ansambel mängib peamiselt kavereid, omaloomingut on vähe.

kits ‹-e 22› ‹s›

1. veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja (Capra); hrl. vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks (Capra hircus). Angoora kits 'villa saamiseks peetav kitsetõug'. Kitsi kasvatama, pidama. Kitse lüpsma. Habemik kits. Kits mökitab. Kits on köies. | piltl hlv. Pahandas lehmade üle: „Need kitsed ei anna piima ega midagi.”. || hlv (naise kohta). *Mis tema [= Benita], kripsitud kits, küll minu pojale sisse söötis? A. Beekman.
▷ Liitsõnad: besoaar|kits, kalju|kits, keerdsarv|kits, kodu|kits, villakits.
2. metskits; ‹liitsõna järelosana› ka mõne muu imetaja kohta. Ennevanasti oli metsades palju kitsi. Jookseb, kargab nagu kits.
▷ Liitsõnad: lume|kits, mägikits.
3. sport nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist pealispinnaga 36 x 60 cm. Hüpati üle kitse.
4. raam telliste kandmiseks seljal. Telliseid kanti vanasti ehitustel kitsega.
5. släng koputaja

kodaniku|algatus
inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks v. lahendamiseks. Kodanikualgatust ärgitama, edendama, toetama.

kokutama ‹37›

1. (kuke v. kana, harvemini mõne muu linnu katkelise häälitsemise kohta). Kukk pistis kohkunult kokutama. Kokutav ja kaagutav kanakari. Rabal kokutavad tedred. *Kudrutab, kokutab räästal / armunud tuvide paare. A. Alle.
2. kogelema. Mehel oli kõnehäire: erutudes hakkas ta kokutama. *.. kokutas viha pärast: „Ke-kes oli see ka-ka-kaabakas?” R. Lahi. || takerdudes, sõnu otsides ebakindlalt rääkima. Kokutas midagi segast ja jäi siis hoopis vait. Poiss kokutas oma palve.
3. kõnek millegagi venitama, aega viitma; mitte kohe toimima, tegevusetult aega minna laskma. Mis sa enam kokutad, hakka juba peale! *See tuleb sellest, et me tihtilugu kokutame, kuradi kaua kõhkleme .. T. Kallas.

kondensatsiooni|reaktsioon
keem molekulisisene v. molekulidevaheline liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine (näit. vee, vesinikkloriidi, vesiniku) eraldumine

konn ‹-a 22› ‹s›

1. hüppamiseks kohanenud pikkade tagajalgadega, täiskasvanult sabatu kahepaikne (Rana). Konn hüppab. Konnad krooksuvad. Tiigis oli rohkesti konni. Roheline konn 'veekonn'. Hein oli konnale rindu 'väike'. Konna ujuma 'käsi ja jalgu liigutades rinnuli konna moodi ujuma'. Külm nagu konn. Tähtis nagu konn mätta otsas. *"..löön su maha nagu konna!” põrutas Andres Pearule. A. H. Tammsaare. || ‹liitsõna järelosana› esineb mõne teise kahepaikse nimetuses
▷ Liitsõnad: härg|konn, järve|konn, raba|konn, rohu|konn, tiigi|konn, veekonn; kärg|konn, kärn|konn, lend|konn, muda|konn, padakonn.
2. hlv (üleolevalt kellegi meelest alaväärse inimese, harvemini looma kohta). Niisugune konn tuleb meid õpetama! Mis sa, (kuradi) konn, hüppad! Sul, konnal, pole ju raha! *Töö pole jänes, mis eest ära jookseb, ja iga konn pole meeste käskija! V. Saar.
▷ Liitsõnad: näljakonn.

kontor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. asutuse, ettevõtte, ärimehe vm. asjaajamis- ja arvepidamisruum(id); büroo (1. täh.) Majandi, tehase, vabriku, firma, ärijuhi kontor. Läks kontorisse palga järele. Töötas suure riideäri kontoris arveametnikuna.
▷ Liitsõnad: pea|kontor, harukontor.
2. mõne asutuse v. ettevõtte nimetuse koostisosa
▷ Liitsõnad: ehitus|kontor, filmilaenutus|kontor, heakorra|kontor, kütte|kontor, notariaal|kontor, parvetus|kontor, post|kontor, side|kontor, transpordi|kontor, turustus|kontor, varumis|kontor, veokontor.
3. välisriigis olev kaubandus- v. tööstusesindus. *Vene kaupmeestel oli siin [= Visbys] oma kaubahoov ehk kontor, samuti nagu Ojamaa ja saksa kaupmeestel Novgorodis. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: kaubakontor.

koor|meister
laulukoori mõne suurvormi (näit. ooperi, oratooriumi, kantaadi) õppimisel juhatav isik; dirigendi abi. „Estonia”, Eesti Rahvusmeeskoori koormeister.

kräkk ‹kräki 21› ‹s›
kõnek eriti kiiresti sõltuvust tekitav kokaiiniderivaat, mis suitsetamisel mõjub juba mõne sekundi pärast, crack

kui
I. ‹konj› võrdlev sidesõna
1. (esineb sarnasusvõrdlustes:) metafoorsetes võrdlustes.; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi v. adverbi algvõrdega. Mees oli tugev kui karu. Ta oli näost punane kui keedetud vähk. Meri oli sile kui peegel. Ma olen näljane kui hunt. Lapsed on paljad kui porgandid. Poiss on laisk kui kapsauss. Ta on vaene kui kirikurott. Saksa keel on tal selge kui vesi. See on kindel kui aamen kirikus. Ta on niisama vana kui mina. Joob, on sageli täis kui tint, täis kui tina. Ants oli vait kui sukk. Nõnda kui täna pole varem sadanud. *Palaganiuksed olid pärani kui põrguväravad. F. Tuglas. b. kui-konstruktsioon seostub verbiga. Poisid võitlesid kui lõvid. Mis te vahite kui juhmid! Karjus kui ratta peal. Kaagutab kui kana. Poiss lõdises kui haavaleht. Ta istus kui tulistel sütel. Ta jäi seisma kui soolasammas. Ta kadus kui tina tuhka, kui tuul. Ta oli kui hauast tõusnud, kui meelest ära. Vihma sadas kui oavarrest. See mõjus kui välk selgest taevast. Ülikond istub kui valatud. Valu oli kui peoga pühitud. Ma kardan seda meest kui tuld. Hoiab teda kui oma last. *.. ootusärevus täitis koopa, lämmatas laulu ja tantsu, kustutas kära kui kulutule. A. Üprus. c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, harvemini mõne muu noomeniga (välja arvatud adjektiiv). Tüdruk kui elavhõbe. Hambad suus kui rehapulgad. Tal on küüned kui kullil. Ise kui kirp, aga kangust täis. Seal oli rahvast kui murdu. Tal on raha kui raba. Mehe ilme oli kõike muud kui heatahtlik. *Üks neist [= naistest] oli nagu päev, teine kui kuuvalge öö. F. Tuglas.
2. (esineb sarnasusvõrdlustes:) esineb mõnedes väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära v. sellele lähenemist. Nad tulid kõik kohale, viimane kui üks. Tunnen siin iga viimast kui rada. Viimne kui toiduraas oli otsas. Täitsin tema vähema kui kapriisi. Mul ei ole selle vastu mitte kui midagi. Ta ei saanud mitte kui millestki aru. Töö on niisama hästi kui lõpetatud. *Pärast lepingu sõlmimist on aga veerand honorarist avansina samahästi kui käes. E. Vetemaa.
3. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. a. alistavas lauses esinevad enamasti korrelaatidena nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi, sedasi, selliselt, niikaua, niipalju jmt. adverbid; sün. nagu (sobib mõnikord). Ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid. Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Olev ujus. Mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab. Sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas. b. ebareaalset, näilikku, kujutletavat tegevust v. olukorda väljendavas võrdluse varjundiga viisilauses on öeldis tingivas kõneviisis; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu (sageli sobivad kui asemel). Juss tõttas (nii), kui oleks tuli takus. Oli, kui viibiksime unenäos. Neelatasin, kui oleks midagi kurku läinud. *Mehed vaikisid ja mehed kõnelesid omavahel tasahääli, kui oleks majas olnud surnu. A. Mälk. *Vaatab paljutähendavalt mulle otsa, kui tahaks öelda, et tal olnud õigus. A. Gailit.
4. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlust sisaldavat alus-, sihitis-, öeldistäite- v. täiendlauset (alistavas lauses on hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. sõna). Ei siin aita muu, kui tuleb kiiresti teele asuda. Aadu ei osanud tookord muud ette võtta, kui rääkis asjast isale. Lugu näib selline, kui saaksime kumbki omamoodi armastusest aru. *Ah, Villu ei teadnud teist niisugust silma, kui oli tema pahem. A. H. Tammsaare.
5. (erinevusvõrdlustes:) esineb adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral (kui-konstruktsioonile vastab sageli elatiiv). Ta on noorem kui mina. Urve on ilusam kui Virve. Uus korter on natuke suurem kui vana. Ants on täna lõbusam kui tavaliselt. Viljasaak oli väiksem kui eelmisel aastal. Ilm tundub soojem kui hommikul. Olukord oli raskem kui kunagi enne. Mis nende meestega peale hakata: üks arem kui teine. Rahvast tuli kokku enam kui tavaliselt. Poiss õpib hoolsamini kui enne. Ära mine ligemale kui vaja! Mis mõjuks paremini kui kiitus! Sinna on tagasi rohkem kui viiskümmend aastat. Meie arvamused langesid ühte enam kui kümnes punktis. Nende vahet ei olnud rohkem kui kolm-neli sammu. Poiss ei saanud vanem olla kui viisteist, viieteistaastane. || teat. suurt määra osutavates väljendites. Asi on hullem kui hull 'väga hull, täiesti hull'. Olukord oli enam kui imelik. Asi on enam kui kahtlane. Selles võib enam kui kahelda. Tule rutem kui muidu!
6. (erinevusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata. Ta teab kaugelt rohkem, kui te arvate. Ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime. Me elame paremini, kui me vanemad elasid. *Tunnid kulusid kiiremini, kui seda oleks soovitud. E. Krusten.
7. (erinevusvõrdlustes:) alustab vastandavat kõrvutuslauset. Pigem olen söömata, kui tema käest abi paluma lähen. Ma parem nokitsen kodus midagi teha, kui siin aega viidan. *Ennem laseme Kõrboja võõraste kätte minna, kui pimeda peremehega teda pidada. A. H. Tammsaare.
II. ‹konj› aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset. Uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema. Kell kolm, kui pere lõunalauas istus, helises telefon. Kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu. Pärast seda, kui külalised olid lahkunud, heitsime magama. Ta mõtleb enne tükk aega, kui vastab sõbra küsimusele. *Kui Eeva Andrukson jõudis metsast välja, oli päike juba loojenenud. A. Jakobson.
2. alustab täiend- v. aluslauset. Ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud. See oli aprilli lõpus, kui ekspeditsioon asus teele.
3. alustab sihitislauset ning on sageli lähedane sidesõnale et (ka siduvale määrsõnale kuidas). Kuulsin, kui aken avati. Ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus. Ta nägi, kui koer last hammustas. Juku ei armasta, kui teda töö juures segatakse. Kas mäletad, kui me esimest korda kalal käisime?
III. ‹konj› tingimust väljendav sidesõna
1. alustab tingimuslauset. Kui homme sajab, siis me jõele ei lähe. Kui säärane olukord edasi kestab, on meie lugu väga halb. Kui sa just ei taha, ära siis tule kaasa! Küll ma tulen, kui aega ja tervist on. Kui võimalik, jätaksin sinna minemata. Aga kui pension oleks äkki ära võetud, mis sa hing siis kostad! *.. kõik on arusaadav, kui asja lähemalt vaadata. J. Vahtra. | esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui sõita, siis sõita. Kui juba, siis juba. Kui mitte, siis mitte. Kui töö, siis töö, nii et kondid raksuvad.
2. alustab aluslauset. Teda ei häirinud see, kui mõni asi läkski viltu. *Küll on tore, kui sul on sõber, kellega koos on üle elatud midagi erakordset, mõtles Eduard. E. Krusten.
3. alustab vastandavat kõrvutuslauset (viimane on hrl. pealause ees). Kui näidendi esimene vaatus areneb rahulikult, siis järgmistes tõuseb pinge pidevalt. *Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne. Ü. Tedre.
4. alustab tingimuse varjundiga kiillauset. *Teie olete vist, kui ma ei eksi, proua Pihlat? E. Raud. *Meistri tütarde sõprus – kui seda nõnda võiks nimetada – oli Matile mitmes suhtes tuluks. E. Vilde.
5. koos adverbiga mitte alustab tingimuslikku vaeglauset. See oli juba tõrkumine, kui mitte avalik vastuhakk. Poisse oli kolm, kui mitte rohkem. Asjasse suhtuti skeptiliselt, kui mitte isegi eitavalt. *Näen neidudes elu peamist, kui mitte ainukest võlu. H. Luik (tlk).
6. esineb iseseisvate lausete algul. a. alustab soovi, mõnikord ka kahetsust väljendavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui poiss ometi natuke hoolsam oleks! Kui homseks vihm üle jääks! Oh kui sa teaksid, kuidas ma sind ootasin! Kui ta ometi nii ruttu ei oleks lahkunud! *Kui seda metsa ees ei oleks... Juh. Liiv. *„Kui minu vanad silmad seda veel näeksid!” ohkas Vargamäe Andres südamepõhjast. A. H. Tammsaare. b. alustab kõhklust, kahtlust väljendavat lauset. Kui õige saadaks talle kirja! Kui siiski sõidaks mõneks ajaks ära! *Senini on olnud päris soe. Kui ei lähe ainult liialt palavaks! A. Mälk. c. alustab viisakat, tagasihoidlikku palvet v. soovi sisaldavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui te tooksite vett! Kui sa laenaksid mulle oma raamatut. Kui te näitaksite mulle seda riiet.
IV. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab tingimuse varjundiga põhjuslauset. *Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt sündis. A. H. Tammsaare. *.. ja kui selleta [= klaverita] on saadud seni läbi, miks siis mitte ka edaspidi. P. Pinna.
V. ‹konj› hrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset; sün. ehkki, kuigi, olgugi et. *Ja tõhk, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi ronida rebaseurgu. R. Roht.
VI. ‹konj› samastav sidesõna, seob lisandit põhisõnaga. Peeter kui matemaatik armastas täpsust. Neist peeti lugu kui tublidest põllumeestest. Sina kui koosoleku juhataja pead päevakorrast täpselt kinni pidama. Kubism kui kunstivool tekkis 20. sajandi algul. Tunnen teda kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest. See plaan lükati kui vastuvõetamatu tagasi.
VII. ‹konj› ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget (= nii(hästi) ... kui (ka)). Ta valvas haiget ööd kui päevad. Nüüd hakkas üks kui teine Oskarile appi. Ma olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud. *Mida ta siin kui seal nägi, oli ju küll ammu nähtud, ent Tõnu ei saanud sellest näinuks. E. Vilde.
VIII. ‹adv› esineb adjektiivide, partitsiipide, adverbide ja indefiniitsete pronoomenite mitu ja palju ees, väljendades määra, astet, ulatust
1. küsiva-siduva sõnana alustab küsimust. a. iseseisva küsilause algul. Kui vana sa oled? Kui kaugel ta elab? Kui kauaks Jüri ära sõitis? Kui palju see maksab? b. alustab sihitislauset. Ütle mulle, kui kaua see võib kesta. Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? *Kas võis Juulius öelda, kui tõsiselt ta neid katseid oli võtnud? K. Ristikivi.
2. esineb hüüd- v. väitlauses. a. iseseisvas lauses, hrl. selle algul. Kui ilus maja! Kui tugev te olete! Kui noored me veel tookord olime! Oh, kui hea inimene sa oled! Kui parajal ajal sa tulid. Kui ammu see kõik oli! Kui vähe on inimesel vaja, et olla õnnelik! Kui kiiresti lendab aeg! „Kui kahju!” ütles ta kahetsevalt. Hullusti läks, oi kui hullusti! Kui mitu korda olen ma sulle öelnud: ära mine sinna! *„Kuhu su rikkused sulasid?” uriseb Jurnas. „Nüüdsama oli varandust kui palju.” A. Mägi. b. alustab sihitis- vm. kõrvallauset. Ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju. Evald ei aimanudki, kui armukade Mare on. Ma ei tea, kui kaua see kestis. Pani imestama, kui hästi ta orienteerub kõikides üksikasjades.
3. alustab imestust, üllatust, ootamatust väljendavat lauset; sün. kus (sobib sageli). *Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! J. Parijõgi. *Oh sa taevane taat, kui see koer nüüd heitis seda ilveseroju nõnda, nõnda ja nõnda ainult! F. Tuglas (tlk).
4. esineb mitmesugustes kindlakskujunenud umbmäärastes v. määratlevates väljendites, nagu kui tahes, ükskõik kui, (jumal ~ kes) teab kui jt. (vahel ka üksikult samas tähenduses). Olgu vastane kui tahes tugev, Jõnn tuleb temaga toime. Ta pole just (kes) teab kui suur süüdlane. Poiste kuraasi ei jätkunud teab kui kauaks. Tööta ükskõik kui hoolsasti, ikka ei olda rahul. *.. õieti ei saa aru. Ei näe, kas pinguta silmi kui palju. A. Mägi. *Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastega mine kui sügavast veest läbi. J. Parijõgi. || tähenduses 'kui tahes, ükskõik kui' alustab mööndlauset. Kui kokkuhoidlikult läbi ei ajagi, ikka tuleb rahast puudu. Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea. *Nii et haiglas ei ole keegi üle kolme päeva, kui kaugelt sa ka pole. V. Vahing. *Väriseja Johannes ei avanud üldse ust, kui palju Kaarel selle taga ka ei koputanud. A. Jakobson.
Omaette tähendusega liitsõnad: enne|kui, just|kui, muud|kui, nii|kui, otsekui

kukk ‹kuke 22› ‹s›

1. kana isaslind. Kuke hari, kannused, lokutid, sabasuled. Valge, kirju, leghorni, roodailendi kukk. Vana, noor kukk. Kukk kabistab kanu. Kuked kaklesid, nii et suled lendasid. Kukk viis kanakarja viljapõllule. Kukk kokutas, totutas ähvardavalt, kõristas hoiatavalt, kutsus kluksudes kanu kokku. Kukk soputas tiibu ja kires valjusti. Kukk laulis kolmandat korda. Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg. | (inimese kohta käivates võrdlustes). Käib rind ees nagu kukk. On ennast täis nagu kukk. Tähtis nagu kukk sõnnikuhunniku otsas. Istub nagu kukk õrrel. Kargavad kaklema nagu noored kuked. || (kujutisena). Aabitsakaane kukk. Kirikutorni kukk paistis kaugele. Gallia kukk 'üks Prantsusmaa sümboleid'. || piltl kõrgele murduv hääl; kõrgel toonil katkev hääl. Nooruki hääl kippus vahel kukke tegema. *.. siis tuli juba eestpoolt, kusagilt esimestest pinkidest ärritusest kukke viskav poisihääl: „Õpetaja Kreiser!” R. Saluri. *Sellest on nüüd juba üsna hulk aastaid möödunud, kui ma ühel kontserdil kukke lasksin, mu hääl katkes esimese oktaavi la'l. L. Promet.
▷ Liitsõnad: elu|kukk, kohi|kukk, tapa|kukk, tõu|kukk, võitluskukk; aabitsa|kukk, kaane|kukk, kiriku|kukk, tuulekukk.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› mõne muu kanalise isaslind. Laanepüü kukk ja kana. *Siis [= aprillikuus] kostab metsiste mängupaikadest kukkede laul. F. Jüssi. *.. tõusid tedred suure parinaga natukese maa pealt tema eest lendu – kõik noored kuked .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: faasani|kukk, kurvitsa|kukk, metsise|kukk, tedrekukk.
3. piltl (mehe, ka nooruki kohta). a. ennast täis, kelkiv v. riiakas mees. *Lapsi Aado koolitas kõvasti.., temasugune kukk tahtis ju teistest ikka igas asjas veel eeski olla! R. Roht. b. flirtida, kurameerida armastav mees. *„Ma arvan, sa .. vedasid ka veidikese tiivaripsu. Sul ju mängib see kuke veri veel vanas easki,” naerab Malmberg .. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: kiidu|kukk, riiukukk.
4. tulirelva (hrl. jahipüssi, revolvri) vinn, vinnastusseade, eriti selle nähtav osa. Vana suurte kukkedega jahipüss. Tõmbas kuke vinna. Kukk on vinna tõmmatud, vinnas. *.. haarab revolvri, tõstab meelekohale ja laseb kuke langeda. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: püssi|kukk, püstoli|kukk, revolvrikukk.
5. kõnek teat. tüüpi suusaklambri eesmine osa, mille taha kinnitub klambri kang. Kukega suusasidemed.

kuld|kala

1. zool hõbekogrest aretatud kuldselt punakas akvaariumikala (Cerassius auratus auratus); (kasut. ka mõne muu kuldja akvaariumi- v. tiigikala kohta)
2. piltl rikkust, jõukust, tulu andev kala, ka inimene. Rikas onu oli terve pere kuldkala. *Angerjas on meie mere kuldkala. Kihnu mehed on neid välja püüdnud sadade tonnide viisi. H. Jõgisalu.

kulend ‹-i 2› ‹s›
zool ajutine kuju muutev protoplasmajätke ainuraksetel liikumiseks ja toidu haaramiseks, ka mõne hulkrakse looma rakkudel (näit. fagotsüütidel), pseudopood

kull ‹-i 21› ‹s›

1. röövlindude (ning mõne välistunnuse poolest neid meenutavate lindude) rahvapärane üldnimetus. Suur, väike, must, kirju kull. Kull tiirutab, laugleb kõrgel õhus. Kull varitseb kanapoegi. Jänes sattus kulli küüsi. Peoleod kutsub rahvasuu ka kräunujaks kulliks. | (hrl. inimese kohta käivates võrdlustes). Silmad teravad nagu kullil. Nina nagu kulli nokk. Sul on küüned kui kullil. Sööstis nagu kull ohvri kallale. Kullist ei saa tuvikest. *See [= sõda] oli kiskjam kui kull .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: hiire|kull, jahi|kull, kala|kull, kana|kull, loor|kull, raisa|kull, raud|kull, öökull; laisk|kull, vihmakull; elu|kull, kismakull.
2. kullimäng; juhtiv mängija selles. Lapsed mängisid kulli. Teda löödi kulliks.
▷ Liitsõnad: jooksu|kull, kükakull.
3. vapikotka kujutis. Tsaari, keisri kull. Poola, Saksa kull. Dokument on õige, kulliga pitser on all. || rahamündi vapikujutisega pool. Kulli ja kirja viskama 'loosima, liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Otsustagu kull ja kiri, kumb meist peab sinna minema. Mängiti kulli ja kirja 'mängiti hasartmängu, milles võidab see, kes õigesti ära ütleb, kumb külg (kull v. kiri) õhku visatud mündil kukkudes peale jääb'.
▷ Liitsõnad: kohtu|kull, kroonukull.
4. kõnek rubla (vm. suurem rahaühik). Laena mulle homseni kümme kulli! See maksis viissada kulli.

kulu [-l'-] ‹interj›
‹korduvana› annab edasi kalkuni, tuvi, vahel ka mõne muu linnu klugistavat, kulistavat häälitsust. „Kulu-kulu-kulu!” häälitses vihane kalkun. *„Kulu, kulu, kulu...” kudrutas meigas tihnikus. L. Kahas.

kunsti|tempel
piltl (hrl. teatri, harvemini mõne muu kunstiasutuse kohta). „Vanemuise” teater on tartlaste kunstitempel.

kuraator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. ametlik hooldaja, ametlik järelevalvaja. *Langbergi pood ja elukorter pitserdati kinni, tema vara hoidmiseks seati magistraadi poolt kuraatorid. E. Bornhöhe.
2. kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel
3. riigivõimu esindaja mõne maa autonoomse kõrgkooli juures
4. aj õpperingkonna ülem tsaristlikul Venemaal. Tartu, Riia õpperingkonna kuraator.

kutsikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. koerapoeg, koera mittetäiskasvanud järglane. Kahe-, kolmekuune kutsikas. Kutsikail polnud veel silmigi peas 'olid alles pimedad'. Kutsikas niuksub, lakub piima. Kutsikad mängivad. Pontul oli viis kutsikat, pesakond kutsikaid. Emakoer tõi 'sünnitas' kolm kutsikat. Kasvatab kutsikast hea jahikoera. Noor kutsikas on veel rumal. Mis kutsikana õpitakse, seda vana penina peetakse. || (mõne teise looma noore poja kohta). Rebase pesakonnas võib olla üle 10 kutsika. Hundil sünnib tavaliselt 5 – 6 kutsikat. Vanad lõvid käivad koos kutsikatega jahil. Püha Jüri kutsikas 'hunt, kriimsilm, võsavillem'.
▷ Liitsõnad: hundi|kutsikas, koera|kutsikas, lõvi|kutsikas, metsa|kutsikas, rebasekutsikas.
2. piltl (sageli halvustavalt lapse v. üldse noore inimese kohta). Vanamees sõimas lapsi kutsikateks. Ah sa saatana kutsikas! „Kas te, kutsikad, jääte juba vait!” käratas ta lastele. Ise alles kutsikas, aga juba vanematele inimestele vastu rääkimas! *Mõne sekundi vältel jooksime ainult meie, kaks kaheksateistkümneaastast piimahabemega kutsikat.. N. Kaplinski (tlk).

küüs ‹küüne, küünt 35› ‹s›

1. inimese sõrme v. varba lõpplüli selgmist osa kattev plaatjas sarvmoodustis. Pikkade küüntega käsi. Maniküüritud küüned. Punaseks, roosaks lakitud küüned. Pöidlal on küüs murdunud, lõhenenud. Küüsi lõikama, viilima. Küünte seentõbi. Varvaste küüned on pikaks kasvanud. Pind läks küüne alla. Küünte all oli mustust. Kraapis küünega aknalt jääd, klaasilt värvilaiku. Poisil on halb komme küüsi närida. Piinamisel rebiti tangidega küüsi. Kratsis küüntega naha marraskile. Vihane naine lõi vastasele küüned näkku. Kraabi siin mullas, et küüned pahupidi. Tiri neid võrke, nii et veri küünte all. Küüntest kübar 'neist valmistatud kübar, mis teeb nähtamatuks (muinasjuttudes)'. *Samuti oli ka valusam, kui kustki umbes mädanema lõi, varvas või sõrm mädanedes küüne pealt ära ajas. A. H. Tammsaare. || piltl (sõrmede kohta). Haaras endal küüntega juustest kinni. Uppuja lõi küüned paadiserva taha. *Ema ei liiguta end naljalt töö juurest, millele ta juba kord on küüned sisse löönud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: pöidla|küüs, sõrme|küüs, varbaküüs; akrüül|küüs, geel|küüs, kangas|küüs, kunst|küüs, tehisküüs.
2. küünis. Karu, kotka küüned. Kass lõi küüned saagisse. Koer kraapis küüntega ust. Lind pääses kulli küünte vahelt lahti. *Jajah, kui põrsal oleksid küüned, siis roniks ta puu otsa.. A. H. Tammsaare.
3. mõne eseme teravik v. teravikke omav ese. Ankru küüned. *Maa vabastati tule abil metsast ja kohendati seejärel tarvidust mööda kõpla või „küünega”, s.o. ridvaga, mille ühte otsa oli jäetud oks (või oksi). H. Moora.
4. kõnek küüslaugu mugulsibula omaette osa

laadi|vaheldus
keel mõne sisehääliku kao, assimilatsiooni v. muutumisega iseloomustuv astmevaheldus

lamba|keel
Keedetud lambakeeled. || mõne kitsa keelja lehega taime (näit. süstlehise teelehe) rahvapärane nimetus

laulu|kool [-i]

1. lauluhääle koolitamine, häälekool; koolkond lauluõpetuses. Hea laulukooli saanud ooperilaulja. Kuulus Itaalia laulukool.
2. aj (mõne laulu õpetava õppeasutuse kohta). Laulukoolid keskaegsete kirikute juures.

leht ‹lehe 22› ‹s›

1. kõrgemate taimede tüvendi hrl. lame roheline, klorofülli sisaldav organ, kus toimub fotosüntees ja vee aurumine. Nõeljas, süstjas, rombjas, ümar, hõlmine, lõhine leht. Vahajad, nahkjad, sametised, läikivad lehed. Astlaks, köitraoks muundunud leht. Puude, põõsaste lehed. Punaste lehtedega vaher. Lehtede sahin, kahin. Lehed kolletavad, langevad, varisevad. Mets läheb lehte, on lehes, lehtes, lehis. Puud on juba täies lehes. Kurgitaimed on alles kahel lehel 'kahe lehega'.
▷ Liitsõnad: abi|leht, ala|leht, idu|leht, kõrg|leht, liht|leht, liit|leht, pärisleht; haava|leht, kapsa|leht, kase|leht, kastani|leht, lepa|leht, loorberi|leht, palmi|leht, puu|leht, pärna|leht, rabarberi|leht, ristiku|leht, roosi|leht, sireli|leht, tamme|leht, tee|leht, tubaka|leht, vahtra|leht, viigileht; õiel katte|leht, kroon|leht, tupp|leht, õieleht; taimenimedes kobru|leht, korts|leht, kõõlus|leht, lese|leht, paise|leht, piibe|leht, tee|leht, ubaleht.
2. puhas v. tekstiga, piltidega v. kujunditega paberitükk, paberileht (tihti mingi dokumendi v. selle plangina). Puhtad lehed. Konspekteerib lahtistele lehtedele. Märkmikust rebitud leht. Viis lehte kopeerpaberit. Esimehe laud oli avaldusi, ankeete, arveid jm. lehti ja pabereid täis. Mitmest lehest koosnev skeem, kaart. || kunst trükitult paljundatud graafikateos, tõmmis, estamp. Graafiline leht. Graafikanäitusel oli eksponeeritud üle 100 lehe. || kõnek mängukaart. Mehed asusid kaarte mängima, Jaan segas, tegi lehed. Tal olid head lehed käes. Mängime veel, mul leht jookseb 'tulevad kätte head kaardid'. *Pikkamisi keeras Kusti oma kaardi [= potiemanda] nähtavale. Halb leht .. R. Sirge. || kuhugi köidetud paberileht, näit. vihiku-, raamatuleht. Vana raamatu, arhiivitoimiku koltunud lehed. Lehte keerama. Sirvib, lappab albumi lehti. | piltl. *Jah, eks me elu halle lehti / ka pärast meid veel sirvita. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: ankeet|leht, arvestus|leht, haigus|leht, herbaar|leht, info|leht, joone|leht, kaardi|leht, kava|leht, korjandus|leht, kutse|leht, küsitlus|leht, laulu|leht, lend|leht, loendus|leht, lõike|leht, menüü|leht, mustri|leht, müüri|leht, nõrga|leht, nõude|leht, oote|leht, paberi|leht, palga|leht, registreerimis|leht, reklaam|leht, revisjoni|leht, saate|leht, suunamis|leht, sõidu|leht, teekonna|leht, tellimis|leht, täite|leht, töövõimetusleht; ees|leht, palge|leht, tiitel|leht, vaheleht.
3. lehtmaterjal; õhuke plaat mingit ainet v. materjali. Lehtkuld on üliõhuke kullast leht. Fooliumi müüakse rullina ja lehtedena. Leht nätsu, želatiini.
▷ Liitsõnad: kulla|leht, puit|leht, teras|leht, vineerileht.
4. hrl. mingi tööriista plaatjas, õhem ning laiem osa. Laia, kitsa lehega labidas. Kirvel on silm ja tera ehk leht. *Pilgu hiljem avas ta kaheteralise noa suurema lehe. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kaap|leht, kirve|leht, labida|leht, sae|leht, vedru|leht, viili|leht, vikatileht.
5. ‹liitsõna järelosana› kasut. ka mõne lehtja anatoomilise moodustise kohta
▷ Liitsõnad: kõrva|leht, loote|leht, lõpuseleht.
6. kõnek ajaleht. Lehti tellima. Ostab hommikul värske lehe. Loeb lehte. Mis lehes uudist? Meil käib mitu lehte. Kas lugesid seda lehest või kuulsid raadiost? Leht kirjutas Jaanist, Jaani piltki oli lehte pandud. Lehes kirjutati ufodest.
▷ Liitsõnad: ajaviite|leht, bulvari|leht, hommiku|leht, jutu|leht, kõmu|leht, maakonna|leht, moe|leht, naiste|leht, nalja|leht, noorte|leht, nädala|leht, perekonna|leht, pildi|leht, pilke|leht, provintsi|leht, päeva|leht, rinde|leht, satiiri|leht, töölis|leht, üliõpilasleht; foto|leht, laua|leht, seina|leht, välkleht.

lemma ‹6› ‹s›

1. mat lause, millel ei ole iseseisvat tähtsust, kuid mis on vajalik mõne teise lause tõestamisel, abiteoreem
2. keel (arvutilingvistikas:) kokkukuuluvate sõnavormide hulk (ilma et üht neist peetaks põhivormiks)

leostama ‹37›
keem tahkest ainest vee v. mõne vesilahuse toimel kergemini lahustuvat koostisosa välja lahustama

loodus|koldelisus
med mõne haigustekitaja omadus püsida pikka aega mingi paikkonna looduses

loodus|teadlane
loodusteaduste, hrl. mõne loodusteaduse spetsialist. Kuulus loodusteadlane Darwin.

lopsakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. jõudsalt ning (mahlaka ja) tugevana kasvav v. kasvanud. a. (taimede kohta). Lopsakas rohi, oras, vili. Suurte lopsakate lehtedega kapsad. Lehmad söövad lopsakat ristikuädalat. Liigirikas ning lopsakas alusmets. Lopsaka kasvuga põõsad, puud. Mõnel sõstrapõõsal on lopsakad marjad, mõnel peenikesed ja kidurad. Lopsakas südasuvine rohelus. b. (juuste jm. karvade kohta). Lopsakad juuksed, patsid, kulmud, vurrud. Ta kunagine lopsakas juus on hõredaks jäänud. Lopsaka täishabemega mees.
2. (inimese vm. olendi keha v. mõne kehaosa kohta:). a. lihav, täidlane, priske. Laiapuusaline lopsakas naisterahvas. Naine oli kehalt lopsakas, lopsaka kehaga, lopsakate vormidega. Lopsakad käsivarred, kintsud, rinnad, puusad. Paksud lopsakad huuled. Lopsakad lotid lõua all. Suur lopsakas ämblik. *Aeglasevõitu ja lopsaka Anna kõrval on tündersepalesk ootamata käbe luider eit. J. Kross. b. suur. Lopsaka kasvuga, lopsakat kasvu noormees. *Ühtlasi tõuseb värava lähedalt üks loom, haigutades ja oma lopsakaid kõrvu raputades. O. Luts.
3. (hrl. piiskade v. lumeräitsakate kohta:) suur, jäme, lai. Langes esimesi lopsakaid vihmapiisku. Sajab laia lopsakat lund. Lopsakate pintslilöökidega maalitud maastik. *Jahe ja rõske oli: vankriredelite külge korjus sõidul lopsakaid veetilku .. R. Sirge.
4. piltl rikkalik; värvikas, mahlakas. Lopsakas fantaasia, muinasjutulooming. Rahvakeele lopsakad ütlemised, võrdlused. Lopsaka ütlemisega, sõnaga, huumoriga mees. Kirjeldab oma seiklusi lopsakates värvides. Põlispuud annavad õuele lopsaka maalilise ilme. Lopsaka ornamendiga tiitelleht. Lopsakate kroogetega valge pluus. Tal on mõnus lopsakas hääl.

lõige ‹lõike 18› ‹s›

1. lõikamine (üksikaktina v. töö elemendina). Kirurg avab täpse, osava, kiire lõikega haige kõhukoopa. Pikad lõiked kääridega. Voolib kirvevart pikkade siluvate lõigetega. || sisselõige, sälk vms. Lõigete ja põletuskirjadega kaunistatud puuesemed. Lõige ulatub rinnakust kaenla alla. Puukoorde tehtud lõikest voolab mahla. || ‹liitsõna järelosana› (ka:) ära- v. väljalõigatud osa
▷ Liitsõnad: ajalehe(välja)lõige; juurde|lõige, kääri|lõige, noa|lõige, pooke|lõige, sae|lõige, sisse|lõige, sälklõige; keisrilõige; graafiliste tehnikate nimetustes linool|lõige, puu|lõige, vaselõige.
2. tehn eseme mõttelisel ühe või mitme tasandiga lõikamisel ühele poole lõikepinda jääva osa kujutis joonisel. Kui püramiid on lõigatud põhjaga rööpse tasandiga, siis on lõige põhjaga sarnane hulknurk. Ehitise projekti juurde kuuluvad lõiked ja vaated.
▷ Liitsõnad: koonus|lõige, läbi|lõige, piki|lõige, ristlõige.
3. tehn materjali purunemine tema ühe osa nihkumise tõttu teise osa suhtes
4. rõiva juurdelõikamisel kasutatav šabloon; selle kontuurid lõikelehel. Ülikonna, kleidi, kampsuni lõiked. Võtsin lõikelehelt lõike (välja). Lõige suurusele nr. 44. || sellistest šabloonidest lähtuv rõiva üldilme. Sportliku, elegantse, moodsa, klassikalise, inglise, laitmatu lõikega kuub, kostüüm, mantel. Kitsa, avara lõikega rõivad. Seelik on lõikelt sirge, kellukeseline, klošš.
▷ Liitsõnad: jaki|lõige, kleidi|lõige, mantli|lõige, pluusilõige; kimono|lõige, klošš|lõige, printsess|lõige, raglaanlõige.
5. (näo, pea v. mõne selle osa kuju kohta). Kitsa lõikega nägu. Idamaise lõikega silmad. Kummalise lõikega pikergune pea. *Eeva imes oma pehme, aga kangekaelse lõikega huuled hammaste vahele ja noogutas. J. Kross. || (juuste lõikamise viisi kohta). Madal, keskmine, kõrge lõige.
▷ Liitsõnad: näo|lõige, silma|lõige, soengu|lõige, suulõige.
6. hrl van lõik (1. täh.) *.. praeti selle kõrvale sealiha lõikeid .. M. Metsanurk. || ka jur paragrahvi alljaotus. Paragrahv 5, lõige 3.
7. hrl van osav manööver, snitt. *.. ja ilma oma kapitalita asutatud pangast tegi ta nii palju lõikeid, et arvati heaks ta arreteerida. J. Semper.
8. lõikes arvestuses; plaanis; läbilõikes (muud väljendusvõimalused paremad). Kliimaks nimetame teatavale paikkonnale paljude aastate lõikes iseloomulikku ilmastikurežiimi. *Panga profiilis paljanduvad erinevad lademed kuni 600 miljoni aasta lõikes. J. Eilart.

lõvi|lakk [-laka]
lõvi lakka meenutav (pikk) lopsakas tihe juus v. mõne looma kaela ning turja karvkate. Lõvilakaga noorukid.

läbi|viik [-viigu]
el tarind, mille kaudu elektrijuhtme voolu juhtiv osa läbib isoleeritult mõne teise voolujuhi (näit. elektriaparaadi kere, hoone seina)

lööma ‹lüüa, lõin 40›

1. lööki v. lööke andma, löögiga v. löökidega mingisse seisundisse viima, kuhugi suunama vms. Lööb rusikaga, peoga, jalaga, vitsaga, piitsaga. Lööb õrnalt, kõvasti, valusasti, kõigest jõust. Nähvab, laksab, raksab, virutab, äigab, kopsab, patsab lüüa. Lööb nii et nätsub, laksub, mürtsub, lööb nätsuga, laksuga, mürtsuga, lööb nätsti, laksti, mürtsti. Lööb pähe, näkku, kõhtu, allapoole vööd. Lööb teise jalust maha, pikali, uimaseks, sandiks, surnuks. Lööb teisel hambad kurku, silma siniseks, kulmu lõhki, huule verele, nina verd jooksma, vere välja. Ära löö, valus on. Mehed hakkavad, lähevad lööma 'kaklema'. Lõin joostes varba vastu kivi, kukkudes põlve marraskile. Lõi teisel noa käest, mütsi peast. Lõi halu pooleks, aknaklaasi katki, kausi puruks, tükkideks. Pann on mõlki, lömmi, lössi löödud. Löö suhkrupea küljest tükke. Vanasti löödi vargal käsi otsast. Lõi tulekivist, tulerauaga tuld. Lõin kirjale templi peale. Löö paar muna pannile. Ma löön su selja lumest puhtaks. Eit muudkui lõi risti ette. Lõin palli auti, üle otsajoone, väravasse. Meeskond lõi kolm väravat. Lööb vaia, teiba maasse, kirve puusse, naela seina. Välk lõi kõrgesse kaske, majja sisse, lauda põlema. Rahe on õrnemad taimed puruks löönud. Maaslamajat ei lööda. Küsija suu peale ei lööda. || löögi andmisega kellekski kuulutama. Rüütliks lööma. Ants lõi Peetri kulliks. || naelte, pulkade vm. sisselöömisega kinnitama, (sel teel) midagi millegagi katma. Katust lööma. Lõin katuse peale. Aialatid lüüakse postide külge, lattide külge lüüakse lipid. Lööme nagi seina, pildi seinale. Kingadele löödi kontsaplekid. M. Luther lõi oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Kristus löödi risti, ristile. Plekiga, nahaga löödud uks. *Seal Kõrbojal on kena laudadega löödud ja tumeroheliseks värvitud lahe ja ruumikas elumaja. A. H. Tammsaare. || löömist meenutavate liigutustega vm. rütmilise liikumisega midagi tegema. Võtsime vikatid ja läksime heina lööma 'niitma'. Kaare löön, siis puhkan. Munakollane, koor tuleb vahule, vahtu lüüa 'kloppida'. Löö 'pumpa' mulle pang vett. Aitab pumpamisest, ära kaevu tühjaks löö. Süda, pulss lööb 'tuksub' normaalselt, rahulikult, aeglaselt, tugevasti, kiiresti, korrapäratult, nõrgalt. Sekretär lööb 'kirjutab masinal, tipib' koosolekukutseid. Ta lööb kiiresti, vigadeta. Masin lööb 'stantsib' plekist, plastmassist vajalikke detaile. Linn hakkas oma raha lööma 'müntima'. *Sel ajal istus ema piimakambri lävel ja lõi võid. Juh. Liiv.
2. löögiga heli tekitama. Trummi, gongi, trianglit lööma. Lööb klaveril paar akordi. Kellamees lööb hingekella. Kella lüüakse, kuskil vist põleb. Lokku lööma '(endisajal) tööaja alguse v. lõpu kuulutamiseks lokulauda taguma'. Klaasi lööma '(endisajal) vahikorra vahetuse kuulutamiseks märgukella lööma'. Lööb keelega laksu, sõrmedega nipsu, kätega plaksu, jalaga tümpsu. Kala lõi sabaga lupsu, sulpsu. || kella heli (täistunni vm. märkimiseks) kuuldavale laskma. On südaöö, raekoja kell lööb 12 kumisevat lööki. Kas see kell lööb ka? Kell lõi pool kaks. Kell on kaks löömata 'pole veel kaks'. Tulekahjukell lööb, kuskil vist põleb. Kirikukellad löövad.
3. (hooga liikudes) paiskuma. Tuuleiilid löövad näkku. Lained löövad üle parda, vastu kaldakive. Tuli levib, leegid löövad juba räästani. Lõi välku ja müristas. Kohvilõhn lõi juba lävel ninna. Häbist, piinlikkusest lõi veri näkku.
4. piltl purustavat hoopi andma, purustama. Vaenlast lööma. Sõjas, lahingus lüüa saama. Ta lõi eelkõneleja väited pihuks ja põrmuks. || võitma, võitu saavutama; ületama. Meie korvpallimeeskond lõi vastast 78:72. Noor odaheitja lõi kõiki oma konkurente. Tribüünidel juubeldati – kaugushüpperekord oli löödud 7 sentimeetriga. || tugevasti mõjuma. Häält pole sel poptähel ollagi, ta lööb oma vambiliku seksapiiliga. || (lauamängudes:) käigu tegemisega nuppu mängureeglite kohaselt laualt eemaldama. Partii oli pingeline: esimene malend löödi alles 32. käigul. Järgmisel käigul lööb must vanker h7 – h3. || löödud (ka:) lüüa saanud, kaotanud; masendatud, rõhutud meeleolus vms. Astub löödud inimese raskel sammul. Tudeng oli eksamil läbikukkumisest väga löödud.
5. (otsustavalt, järsku ning) energiliselt midagi tegema. Lööb koorma peale ja läheb. Löö masin käima. Löö uks lukku ja ära kedagi sisse lase. Lapsed löödi hommikul vara maast lahti. Lööb pläru ette, suitsu, piibu näkku. Lõi kähku riided selga, kaabu pähe. Lõin kingad läikima. Hobune löödi aiste vahele. Suli löödi vangi, trellide taha. Lõi talu paari aastaga korda. Lööb lahkumisavalduse lauale. Lõi käed mehele ümber kaela. Näljane lõi ahnelt hambad leivasse. Kuri koer võib hambad säärde lüüa. *.. siis laske [kitsepraad] pannil pruuniks ja lööge potti hauduma. V. Lattik. || (keha v. mõne kehaosa asendi järsu muutmise kohta). Lööb end sirgu, sirgeks. Lööb pea kuklasse, jalad harki, jala üle põlve, käe tervituseks kõrva äärde. Lööb käed puusa, laiali, üle pea. Lööb silmad, pilgu seinale, kellale. Lind lõi tiivad laiali, suled kohevile. *.. siis lõid kõik lehmad korraga sabad selga ja kihutasid tulisel ajul järve .. J. Vahtra. || põikama. Mul õnnestus end kõrvale lüüa ja kokkupõrget vältida. *Ta lõi end tee kõrval kasvava kahe suure kadaka varju. J. Mändmets. || (vägisi, sunniga kuhugi saatmise kohta). Looderdajad löödi tööle, töölt minema. Jaan löödi kaheks kuuks kordusõppustele. || piltl heitma, viskama. *Kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru. F. Tuglas. *Päike tõuseb .. ja lööb oma esimesed kiired Tallinna tornidesse. A. Hint.
6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema (vahel täh. nõrgenenud kuni ühendi verbiks vormistajani). Tantsu, tralli, lusti lööma. Uperpalli, uperkuuti, hundiratast lööma. Talled löövad kepsu. Vurrkann lööb tiiru, keeru. Uss lööb õnge otsas vinksu. Kalad löövad jões lupsu. Laulu, vilet, lärmi lööma. Kass lööb nurru. Luuslanti, luuslanki lööma. Loodrit lööma 'looderdama'. Litsi lööma 'liiderdama, hoorama'. || mängima, taguma. Mehed lõid päev läbi kaarte. Noored kogunesid õhtuti palli lööma. Poisid lõid jalgpalli, vutti. || pidama. Lahingut lööma. Koosolekul löödi ägedaid sõnalahinguid. || kokku ajama, hankima. Kasu, profiiti, ränka raha lööma. *Romaanidega on mõnedki eesti kirjanikud endale kapitali löönud. O. Luts.
7. järsku mingisuguseks muutma, mingisse uude seisundisse viima. Autotuled lõid tee valgeks. Järsk valgus lööb silmad pimedaks. Püssipauk lõi kõrvad lukku. Tuulehoog lõi lipud lehvima, purjed paisuma, soengud sassi. Vapustus, õnnetus lõi ta nagu segaseks. Ehmatus lõi pea klaariks. Uudis lõi mu tummaks, pahviks, kogu küla kihama. Ootamatu vahejuhtum lõi plaanid segi. Mees löönud südame kõvaks ja hakanud minema. Kevadel lõi soe vihm puud lehte, maa haljaks, rohetama.
8. (järsku) hakkama; järsku mingisuguseks muutuma, mingisse seisundisse üle minema, kuhugi asuma jne. Õitsema, õitsele lööma. Mets lööb rohetama, muru haljaks, kaasik hiirekõrvule. Idataevas lõi helendama, valgeks, pilve. Seelik lõi tuult täis, kohevile. Heinaküün lõi üleni leegitsema. Vesi lööb lainetama, keema. Purjed lõid laperdama. Prilliklaasid lõid uduseks. Mets lõi kohama, mühama. Põsed lõid õhetama, punetama. Tundsin, et lõin vankuma, vaaruma, tuikuma. Süda lõi värisema, põlved lõid nõrgaks. Silmad löövad särama. Ta nägu lõi muhelema, laiale naerule, pilve, tõsiseks. Lõin kartma, araks, kõhklema, põnnama. Süda lõi äkki valutama, haledaks. Ihu lõi imelikuks, üleni higiseks. Nahk lõi sügelema, korpa. Silmade ees lõi mustaks, virvendama. Mootorid lõid mürisema, laevakere lõi võbisema. Kogu klass lõi kihama. Ta positsioon, autoriteet lööb kõikuma. || järsku ilmuma, (kuhugi) tekkima. Valu lõi sisse, kõhtu, pähe, kuklasse, südamesse. Kramp lõi jalga. Haava sisse lõi põletik. Pisted löövad rindu. Gripile lõi juurde kõrvapõletik. See on paha köha, võib kopsugi lüüa. Seale olid täid selga löönud. Naermisel löövad ta põskedesse armsad lohukesed. Halvasti õmmeldud mantlil lõid käeaugu kõrvale voldid. || kõnek kellegagi seltsima, ühinema, liituma. Me lähme jahile, kas lööd ka (meie, meiega) kampa? Kolm-neli meest löövad punti, mesti ja hakkavad äri ajama. Ära sa nende, nendega nõusse löö! Sõjavägi lõi rahva, ülestõusnute poolele. *Lõpuks oli Vähkmann nõus kompanjoniks lööma. O. Luts. *Löövad äkki paari, rahad ja firmad kokku .. A. Hint. || kuhugi asuma. Matkajad lõid männiku alla laagrisse. *Prussakaid on kivide vahele pesitsema löönud .. V. Uibopuu. || hrl van (kellekski) hakkama. *Olin ma üks issanda lollkapsas, kui lõin siia orjaks! Nüüd ei saa enam lahti kah! R. Roht.

maa|ilm

1. (maailma)kõiksus, universum. Maailma loomine. || ‹hrl. pl.› universumi teat. osa, planeedi- v. tähesüsteem. Universumi maailmad ja maailmasüsteemid. Eksisteerib oletus, et paljudes teistes maailmades võib esineda arukat elu.
▷ Liitsõnad: antimaailm.
2. Maa, maakera (kõige sellel eksisteerivaga). Maailma maad, riigid, rahvastik, keeled. Maailma taimestik, loomastik. Maailma maavarad, tööstustoodang, energiavarud. Reisis mitu aastat mööda maailma ringi. See teade levis kõikjal maailmas, üle kogu maailma, sai teatavaks kogu maailmas. Sõdasid toimus mitmel pool maailmas. Maailma sellesse nurka polnud ta varem sattunud. Ajalehe kaudu oli ta maailma asjadega kursis. Noortele näib, et kogu maailm on nende ees lahti. Kaotada pole midagi, võita aga terve maailm 'kõik'. Järgneb oma armastatule kas või maailma otsa. Ta ei loobu oma plaanist, mingu või maailm hukka. Arvab, et tema suudab kõik, nihutab või maailma paigast. Arvas, et nüüd on maailma lõpp käes. || selle teat. suurem piirkond. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Uus Maailm 'Ameerika mander, Austraalia'. Araabia maailm 'araabia maad'. Tahtis näha, kuidas mujal maailmas elatakse. Läks kodusaarelt (laia) maailma õnne otsima. Tahaks rännata ning maailma näha. Ta on maailma näinud mees. Poegadest ei jäänud ükski kodumaale – kõik lendasid maailma (laiali). *.. ja jutustas [Eeva] Tartu ja maailma uudiseid. J. Kross. || (vahel ka lähema ümbruse, lähikonna kohta). Täna särab päike, maailm on kaunis. Maailm mähkub, peitub uttu. Mets, raba vist põleb, kõik maailm on suitsu täis. Pea käis ringi ja maailm läks silmade ees mustaks. Lõugab nii, et maailm kajab. *Tundus, nagu oleks õhkki külmemaks läinud, ainult kaugel eemal eretav kaasik oli nagu tulekahju keset sinist maailma. E. Maasik. || (liialdavalt, kedagi v. midagi üle tähtsustades). See on maailma põnevaim 'väga põnev' raamat. Sa oled maailma kauneim tüdruk. Ema teeb maailma parimaid pirukaid. Peab ennast maailma nabaks 'kõige tähtsamaks'.
▷ Liitsõnad: välismaailm.
3. keskkond, miljöö, olustik, eluring. Idamaa turg on omaette kirev maailm. Lapse maailm piirdus koduga ja kodukülaga. Maalt linna kolides sattusime hoopis uude, võõrasse maailma. Tema noorpõlve maailm oli agul. Ühiselamu oli maailm, millega ma ei harjunud. Rahvaluule, muinasjuttude maailm. Ta luges palju, otse elas raamatute maailmas. *Taluelu ja koolimaja elu vahel oli ka suur vahe. Need olid kaks maailma. J. Semper.
▷ Liitsõnad: ime|maailm, luule|maailm, muinasjutu|maailm, muinasmaailm.
4. inimeste maine elukeskkond, maapealne elu (lähtub kujutlusest, et olemas on ka surnute riik, hauatagune elu). Ajalik, kaduv maailm. (Siia) maailma sündima, tulema. Siit maailmast lahkuma 'surema'. Meest ähvardati ja soovitati maailmaga jumalaga jätta. Eedi jäi vaeslapsena üksi maailma. Ta on nii eluvõõras ja kohanematu, just nagu poleks siit, sestsinatsest maailmast pärit. *See oli tal [= junkrul] viimne naer siin maailmas, sest juba vuhises Jaanuse mõõk õhus .. E. Bornhöhe. || hrl. koos sõnadega teine, parem märgib taevast, hauatagust elu, surnute riiki. Teise, paremasse maailma minema, kolima 'surema'.
▷ Liitsõnad: allmaailm.
5. maailma (2. täh.), ka mõne selle piirkonna inimesed, rahvas, üldsus; teat. inimeste ring. Kogu maailm jälgis põnevusega esimest kosmoselendu. Maailm ei hooli temast, ei hinda teda küllaldaselt. Vanemad inimesed kurtsid, et maailm on hukas, päris käest ära. Ta hülgas oma lapsed, jättes nad maailma hooleks. Kes kaitseks teda kurja, ülekohtuse maailma eest! Võid sattuda maailma naeru, pilke alla. Ära kaeba maailmale oma häda, õnnetust. Ära kuuluta seda maailmale! Lugu läks maailma kõrvu, nüüd teavad seda kõik. Proovi, katsu sa maailma suud sulgeda! Maailma silmis olen ma muidugi süüdlane.
▷ Liitsõnad: inim|maailm, järelmaailm.
6. ühesuguste sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike, kultuuriliste vm. tingimuste v. ühesuguste tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond v. suur inimeste rühm. Kolmas Maailm 'arengumaad'. Katoliiklik, protestantlik, islami(usuliste) maailm. Ingliskeelne maailm. Nõnda kirjutab seda nime kogu ladinakirjaline maailm. Kunstirahva, teadlaste, sportlaste, boheemlaste, kurjategijate maailm. Kapseldub oma akadeemilisse maailma. Ärimeeste maailm jäi talle võõraks, kaugeks. *Õpetajad – need olid [õpilastele] teine maailm .. J. Parijõgi. || mingi eluringkond v. nähtuste piirkond looduses. Taimede, loomade, kalade, lindude, putukate, vetikate, bakterite maailm. Korallide imepärane maailm. Sügislooduse värvide maailm. *Kuid kõik kalad pole kolinud hauakohtadesse ega püsi paigal, kuigi jääalune maailm on pime ja vaikne. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: antiik|maailm, kapitalimaailm; kirjandus|maailm, kunsti|maailm, male|maailm, muusika|maailm, raha|maailm, spordi|maailm, teaduse|maailm, teatri|maailm, tehnika|maailm, ärimaailm; makro|maailm, mikromaailm.
7. inimese mõtete, tunnete, kujutluste ja muu vaimse elu ring. Talurahva, õpilaste vaimne maailm. Kunstniku sisemine maailm. Ma imetlesin tema kujutluste, unistuste, mõtete, huvide maailma. Laste mõistmiseks tuleb mõista nende maailma. Meie sinuga oleme nii erinevad, elame oma eri maailmades. *Aga on olemas ainult üks Mari Möldre, ja see tähendab omaette maailma. V. Panso.
▷ Liitsõnad: fantaasia|maailm, kujutlus|maailm, mõtte|maailm, sise|maailm, tunde|maailm, vaimumaailm.
8. kõnek suur hulk; väga, (maa)ilmatu palju. Aega on rongini (veel) maailm. – Pole maailma midagi, see paar tunnikest läheb kiiresti. Mul on neli tuba, ruumi maailm. Aitab koorimisest, siin on kartuleid juba maailm. Õiendamist oli selle asjaga (terve) maailm. Sinna on maailma plarakas maad. Maailma hulk raamatuid, kes neid jõuab läbi lugeda! *Rongi polnud veel ees, aga rahvast juba maailm koos. L. Promet.

maalane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. ‹liitsõna järelosana› (mingi maa-ala, piirkonna elaniku kohta). Mis rahvusest ta on, mis maalane ta õieti on?
▷ Liitsõnad: kaas|maalane, oma|maalane, päris|maalane, võõramaalane; ida|maalane, kodu|maalane, lõuna|maalane, lääne|maalane, põhja|maalane, välismaalane.
2. Maa elanik (vastandatuna mõne Maa-välise hüpoteetilise tsivilisatsiooni esindajale). Oletatakse, et tulevikus võiksid olla võimalikud maalaste kontaktid teiste planeetide asukatega.
3. hrv maaelanik, maainimene. *Näen ainult, et need on mingid maalased, teel linnast koju, kuid peatunud siin oma arveid õiendama. F. Tuglas.

madal|tuisk
meteor tuisk, kus lumi kerkib lumikattest mõne meetri kõrgusele

magnaat ‹-naadi 21› ‹s›

1. mõjukas rahandus- v. tööstustegelane. Wall Streeti magnaadid.
▷ Liitsõnad: raha|magnaat, tööstusmagnaat.
2. aj mõne Ida-Euroopa maa (eriti Poola, Ungari) suurfeodaal. *Ta oli Poola suursugusemaid magnaate, oma tohutuis valdustes mõjurikkam kui ükski kuningas. F. Tuglas (tlk).

makaronism ‹-i 21› ‹s›
kirj mõne tänapäeva keele sõna latiniseeritud vorm v. tuletis (ladinakeelses kontekstis); ema- ja võõrkeelsete sõnade ja vormide läbisegi kasutamine

maksu|soodustus
maj mõnele maksumaksjate rühmale maksustamisel tehtav soodustus (näit. mõne tuluallika väljajätmine maksustamisel)

manufaktuur ‹-i 21› ‹s›

1. aj käsitsitööl põhinev sisemise tööjaotusega ettevõte (16.–18. saj.); vastav tootmisvorm
▷ Liitsõnad: kalevimanufaktuur.
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval veel mõne tekstiilikäitise nime koostisosana). Balti Manufaktuur. Kreenholmi Manufaktuur.

martensiit ‹-siidi 21› ‹s›
tehn (terase)sulami v. mõne puhta metalli (koobalti, tsirkooniumi) nõeljate kristallidega struktuuriosa

matsakas2 ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
(inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta:) tüse, jäme, paks. Matsakas tüdruk, naisterahvas, eit. Naine oli madal ja matsakas. Tõnis oli väheldast kasvu matsakas mees. Eeva oli õdedest kõige matsakam. Viiu oli ümmarguse matsaka kehaga plika. Matsakad käsivarred, kintsud. Päris matsakas jänes. Part on matsakas lind. || (esemete, pinnamoodustiste vms. kohta). Matsakad heinakuhjad, saod, rukkihakid. Üpris matsakas vaat. Kõhukas ja matsakas vanaaegne teekann. Matsakas reheahi. *Siis tõmbas ta aegamööda välja oma matsaka kukru .. J. Sang (tlk). *.. haljendasid noore rohelisega kaetud matsakad [linna] vallid .. E. Vilde.

mets|koer
kõnek (dingo, ka šaakali v. mõne muu koerlase kohta)

mimikri ‹1› ‹s›
biol mimetismi vorm, mis seisneb kaitsevahenditeta looma välimuse sarnanemises mõne teise, mitterünnatava loomaga | piltl. *Kasesalu võis pigem aimata kui näha. Kriitvalgetes kuubedes kased lumisel maastikul olid saavutanud peaaegu täieliku mimikri. L. Metsar (tlk).

mimoos ‹-i 21› ‹s›
bot sulgjate lehtede ja väikeste nuttides v. tähkades õitega heitlehine v. igihaljas (sub)troopiline roht- v. puittaim, mille mõne liigi lehed on puudutusele tundlikud (Mimosa). Häbelik mimoos. Elsa oli ülitundlik nagu mimoos. | piltl. *Sa olid jahe, ebamaine, kõrk mimoos .. E. Vetemaa.

minimalism ‹-i 21› ‹s›

1. kunst 1960. aastate II poolel tekkinud kunstivool, mis taotleb kunstiteose vormi taandamist miinimumini
2. muus 1960. aastail tekkinud muusikastiil, kus kindla rütmipulsiga muusika tugineb mõne motiivi v. fraasi kordustele

muflon ‹-i, -it 2› ‹s›
mägilamba mõne alamliigi nimetus

muneti ‹1› ‹s›
zool paljude emaste putukate (ka mõne kala) välissuguelund, mille abil loom paigutab munad pinnasesse, taimedesse v. teistesse loomadesse

must ‹-a 22›

1. ‹adj› nõe, tõrva värvi; tume, tõmmu. Must värv, värvus. Must kui tõrv, süsi, nõgi, värskelt küntud muld. Must riie, mantel, ülikond, kleit, pluus, lips, barett. Mustad kingad, saapad, kindad. Mustast graniidist plaat. Värav värviti mustaks. Mustast eebenipuidust laegas. Mustas nahkköites raamat. Mustas raamis leinakuulutus. Sinkjalt must habe, mustad juuksed, kulmud, vuntsid. Ta on mustade silmadega. Mustad malendid. Must lehm, hobune. Must kingakreem. Mustade marjadega taim. Must kalamari. Taevasse tõusid mustad pilved. Magamatusest mustad rõngad ümber silmade. Lapsed päikesest lausa mustaks põlenud. Süda hakkas puperdama ja silmade ees läks, lõi mustaks. Must nagu korstnapühkija. Mustad mungad 'dominiiklased'. Must 'piima v. kooreta' kohv. Must leib 'rukkileib'. Must 'suitsuga' püssirohi. Mustad metallid 'mustmetallid'. Must kuld 'nafta'. Mustad 'tumeda lööbega' rõuged. Must surm 'katk'. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. Must kast 'lennukil lennu kõiki üksikasju salvestav automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. || valgustuseta, seetõttu tume, pime. Must sünge sügisöö. Kuuvalguseta must öö. Ilm läks korraga mustaks. *.. ja kadus otskambri ukse musta ruutu. A. Mälk. || (hrl. maapinna kohta:) lumeta. Öeldakse, et kui on mustad jõulud, siis tulevad valged lihavõtted. Tänavu oli märtsis maa juba must. Lumi sulab – katused, lõunapoolsed nõlvakud juba mustad. || tume, tumedanahaline. Aafrikast veeti Ameerikasse musti orje. Rantšos töötas ka mitu musta perekonda. Aafrikat nimetatakse mustaks 'tumedanahaliste' mandriks. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Sanglepp ehk must lepp. Must sõstar. Must aroonia, leeder, pappel, rõigas. Must maavits, seahernes, vägihein, kurelääts. Must pilvik, riisikas. Must pipar. Must mamba. Must meriahven, haug. Punased ja mustad sipelgad.
▷ Liitsõnad: hallikas|must, kollakas|must, pruunikas|must, punakas|must, rohekas|must, sinakas|must, sini|must, sinkjasmust; eeben|must, kaaren|must, läikiv|must, nõgi|must, pigi|must, ronk|must, samet|must, sitik|must, sügav|must, sünk|must, süsi|must, tint|must, tont|must, tõrv|must, tökat|must, öömust; lambamust.
2. ‹adj› ebapuhas. a. määrdunud, millegagi koos; pesemata, koristamata, kasimata. Su nägu, kael on must. Käed said mustaks. Ära tule mustade jalgadega, kingadega tuppa. Keha on tolmust ja higist must. Määrdunud mustad sokid, taskurätid. Kohvris oli must pesu. Sa ka otsisid kõige mustema käteräti välja! Mustad (toidu)nõud, tassid, taldrikud. Põrand on mustaks tallatud. Toad koristamata, kogu korter must ning räpane. Mustad küünealused. Vii must vesi 'solgi- v. pesuvesi' välja! *.. lapsed mustad kui sead. Pöörlevad õue peal pori sees .. M. Metsanurk. b. (kasimatu ja) puhtusest mittehooliv, puhtust mittepidav. Tuba kui seapesa – tütarlapsed ei tohi olla nii mustad. Kas see on boheemlaslik või on nad lihtsalt mustad ja kasimatud? c. määriv, määrdunuks tegev. (Söe)kaevuri töö on must ning raske. Kumb on mustem, sõnnikuvedu või rehepeks? Läks linna peenema ameti peale, et mitte musta talutööd teha. d. erilisi oskusi mittenõudev; tuim, vähese loovusega. Ehitustööline ei hakka labidamehe musta tööd tegema. Musta tööd jääb tehastes üha vähemaks. Suured üldistused pole mõeldavad eelneva musta tööta. e. kõlalt ebapuhas. *Vahel polnud lahtilaulmisel head kõlavust, isegi intonatsioon osutus mustaks .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: roppmust.
3. ‹adj› piltl sünge, morn; raske, lootusetu, rõõmutu. Kõik on pahas tujus ja mustas meeleolus. Sa teed mu meele mustaks. Peleta mustad mõtted eemale. Tulevik on must ja tume. Must lehekülg meie rahva ajaloos. See oli mu elu üks mustemaid päevi. Meeleheite mustimad hetked. Sa näed kõike liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Must huumor 'millegi tõsise, süngega naljatlemine'. *.. ainult et viha kõiki asju laskis veelgi mustematena paista. G. Helbemäe. || (negatiivse emotsiooni erakordset tugevust rõhutavana). Must meeleheide, masendus, ahastus, lootusetus, mure, tusk. Must viha, (armu)kadedus, pettumus põletab hinge. Meel tulvil musta sappi.
4. ‹adj› piltl süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik. Must südametunnistus ei anna rahu. Mustad sepitsused, intriigid, plaanid, teod. Üpris musta minevikuga mees. Mõni ärikas või muidu must tüüp. Mingi mustemast mustem tegelinski. Mustad reaktsioonijõud. Ajab musta äri, hangeldab mustal turul. Mingi must tehing, kombinatsioon, mahhinatsioon. Autojuht armastas musti otsi teha. Must kassa. Tema jäi ausaks, teised pidid tema eest musta töö ära tegema. Musta börsi spekulandid. Altkäemaksud ja muud mustad asjad. Kõik käib kuidagi musti teid ja sahkermahker. Temaga oli mingi must lugu, mingisugune segane afäär. Puhas ankeet, ei mingit musta plekki. *Tead sa ka, et ta oli musta südamega mees, valelik ja varas? A. Mälk. *Parun on teda igal pool mõjuvates kohtades laimanud, ta mustaks määrinud. E. Vilde. || sündsusetu, siivutu. Sõimas, kirus, needis teda kõige mustemate sõnadega. Vannub musta kurja. Kõige mustem sõim.
5. ‹adj› piltl nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud. Must maagia. Arvati, et nõiad, posijad on mustade jõududega ühenduses. *.. ja nõiad teevad oma musti tegusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
6. ‹s› see, mis v. kes on must. a. mustus. Haavale on musta sisse läinud. Vihm uhub akendelt musta maha. Jalgadega, jalanõudega kantakse musta tuppa. Sa pole temast mitte küünealuse musta võrra halvem. Hing vabanes kõigest mustast. *„Mida te tassite?” – „Näh, mis see's ikka,” ühmas voorimees, „tui must, muud ühti.” J. Kross. b. must värv v. värvus. Lagi värviti mustaga. Kindakirjas oli sinist, punast ja musta. c. must (1. täh.) riietus. Vanematele inimestele meeldib kanda musta. Matuselised olid üleni mustas. Musta riietatud mehed. d. kõnek neeger, mustanahaline (vahel ka mõne muu tumedaverelise inimese, näit. kaukaaslase kohta). Ta pole ehtne must, vaid puertoriikolane. Omal jõul läbi mustade maa. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. e. must (1. täh.) loom (hrl. hobuse kohta). Peremees rakendas musta vankri ette. f. must malend v. nendega mängiv maletaja. Mustadega suurmeister võitis. Musta käik, seis. Partii lõpul jäi must ajahätta.
▷ Liitsõnad: kübara|must, trükimust; kirbu|must, koera|must, küüne|must, linnumust.

mõistatus ‹-e 5› ‹s›

1. folkl olendi, eseme, nähtuse v. tegevuse kohta mõne tunnusega antav kujundlik (ühelauseline), hrl. küsimusena sõnastatud kirjeldus, mille järgi tuleb ära arvata, kelle v. millega on tegemist. Rahvapärased mõistatused. Vanaema annab lastele mõistatusi mõistatada. Mõtleb, otsib mõistatuse(le) vastust. || muu lahendamiseks, äraarvamiseks antav nuputamisülesanne, teravmeelne küsimus vms.
▷ Liitsõnad: arv|mõistatus, pilt|mõistatus, rahva|mõistatus, ristsõna|mõistatus, silp|mõistatus, sõna|mõistatus, tähtmõistatus.
2. miski v. keegi seletamatu, äraarvamatu. Looduse, universumi, atmosfääri mõistatused. Hieroglüüfide mõistatus lahendati. Kuidas ta minu käikudest teada sai, see on mulle küll mõistatus. Seda ei oska seletada, see on kõigile mõistatuseks. Tehnika on mulle täielik Hiina mõistatus 'midagi täiesti arusaamatut, segast, väga keerulist'. *Ma tunnen, ta on otsast otsani naine, selline, kes mehi segadusse ajab, neile mõistatuseks jääb .. L. Hainsalu.

mõne|aastane

1. mõne aasta vanune. Olin siis alles mõneaastane laps.
2. mõne aasta kestev v. kestnud. Nad läksid pärast mõneaastast abielu lahku. Tema õpetajategevuses on mõneaastane vaheaeg.

mõne|kuuline
mõne kuu kestev v. kestnud. Mõnekuuline ajavahemik. Juba mõnekuulise abielu kestel esines lahkhelisid.

mõne|kuune

1. mõni kuu vana. Mõnekuune laps.
2. mõne kuu kestev v. kestnud. Mõnekuused kursused.

mõne|minuti(li)ne
mõne minuti kestev v. kestnud. Mõneminutilised puhkepausid. Mõneminutiline hilinemine, viivitus. Mõneminutine vaikus.

mõne|nädalane

1. mõne nädala vanune. Mõnenädalased kassipojad.
2. mõne nädala kestev v. kestnud. Mõnenädalane reis, matk, ravikuur.

mõne|päevane

1. mõne päeva vanune. Mõnepäevased kanapojad.
2. mõne päeva kestev v. kestnud. Mõnepäevane ekskursioon. Nüüd kuluks mõnepäevane puhkus ära. Pärast mõnepäevast tormi said kalurid jälle merele minna.

mõne|tunnine

1. mõni tund vana. Alles mõnetunnine vastsündinu.
2. mõne tunni kestev v. kestnud. Mõnetunnine hilinemine, rongisõit, puhkus.

mälestus|turniir
(näit. males mõne kuulsa maletaja mälestuseks). Capablanca, Kerese mälestusturniir.

mälestus|võistlus
sport (mõne kuulsa sportlase mälestuseks). Georg Lurichi mälestusvõistlused maadluses.

nano|tehnoloogia
tehnoloogia, mis võimaldab luua ainult mõne nanomeetri suurusi seadiseid. Nanotehnoloogiat arendama.

nard ‹-i 21› ‹s›

1. mõne Himaalajas kasvava healõhnalise palderjanitaolise rohttaime nimetus (hrl. Nardostachys jatamansi)
2. nendest taimedest saadav lõhnaaine ja -õli. *.. neli pikka suitsutuspanni, täidetud nardi, viiruki, kaneeli ja mirriga. Ori süütas põlema lõhnarohud. A. Saareste (tlk).

nepp1 ‹nepi 21› ‹s›
kurvitsa ja mõne sellele sarnase linnu rahvapärane nimetus. Mindi neppi laskma.

nitriid ‹-i 21› ‹s›
keem lämmastiku ühend metalliga, samuti mõne mittemetalliga

noova ‹6› ‹s›
astr muutlik täht, mille heledus mõne päeva v. nädalaga kasvab 10–15 tähesuuruse võrra ning kahaneb siis aeglaselt endiseks. Galaktikas süttivatest noovadest avastatakse ainult üksikuid.
▷ Liitsõnad: supernoova.

novelli|kogumik
(hrl. mitme autori, mõne maa v. ajastu, temaatiliselt valitud jne. novellidest). On ilmunud läbilõikelisi novellikogumikke Soome, Norra, Taani jt. maade novellistide loomingust. Novellikogumik maailma parimaist lembeteemalistest novellidest.

ordinaarius ‹-e 5› ‹s›

1. klassijuhataja mõne maa koolides
2. korraline professor

orgaaniline ‹-se 5› ‹adj›

1. elusa loodusega, s. o. organismidega seotud, neisse puutuv v. neile omane. Orgaaniline mateeria. Orgaaniline loodus, maailm. Orgaaniline keemia 'orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia haru'. Orgaanilised ühendid, happed. Orgaanilised setted. Orgaaniline kütus. Orgaanilisest klaasist valgusti. Taimsed ja loomsed orgaanilised kiud. Sõnnik on täisväärtuslik orgaaniline väetis.
2. organismi ehitusest v. mõne organi talitlusest tingitud; organite siseehitusse puutuv, organeile omane. Orgaanilised aistingud. Orgaanilised kõnehäired. Südame orgaaniline klapirike. Närvisüsteemi orgaanilised kahjustused.
3. millegagi lahutamatult seotud, asja tuuma puutuv, olemuslik, sisemine. Orgaaniline seos, osa. Teooria ja praktika orgaaniline ühtsus. *Nii oli Laikmaale ka Itaalia vaid orgaaniliseks jätkuks sellele, mida ta seni oli tundnud. F. Tuglas. || kellelegi sisemiselt omane, suletud tervikust moodustuv. Orgaaniline vastumeelsus, vaenulikkus millegi suhtes. Orgaaniline tarvidus inimestega suhelda. *Tema [A. Eskola] stiil nii näitemängus kui kirjasõnas on ainuomaselt orgaaniline. L. Tormis.

osa|otsustus
loog otsustus, milles jaatatakse (või eitatakse) tunnuse seost mõne esemete klassi mingi osaga

osa|riik
pol mõne liitriigi osa, millel on mõningate iseseisva riigi tunnustega omavalitsus. India vabariigi, USA osariigid. New Yorgi osariik.

paks ‹-u 21 komp paksem superl kõige paksem e. paksim›

1. ‹adj› (plaatjate, koorikjate vms. esemete, materjalide v. moodustiste kohta:) suhteliselt suure ristlõikepinnaga; ant. õhuke. Paks plekk, klaas, papp, vineer, saepuruplaat. Paksudest laudadest kast. Paksud seinad, müürid. Ostsin paki paksemat joonistuspaberit. Paks nahk, paksud varbaküüned. Paksude nahkjate lehtedega taim. Hästi paksust riidest mantel. Paksud treeningupüksid, sokid. Magab paksu vatiteki all. Paksud leivakäärud, vorstilõigud. Paks patakas sedeleid, kirju. Sel onkul on paks rahakott 'palju raha'. Paksuks paisunud romaan, uurimus. 1,5 cm paks klade. Raamat on 300 lehekülge paks. Paksu tallaga kingad. Paks kiht täitematerjali, mulda. Paksud kivisöelademed. Paks ja krõbe leivakoorik. Paksu koorega õunad. Paks pekk. Raamatud olid paksu tolmukorraga kaetud. Paks lumi tuli maha, katab maad. Hommikul oli paks kaste maas.
2. ‹adj› (inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta:). a. täidlane, tüse, priske, korpulentne; ant. kõhn; ant. peenike. Paks laps. Mõni inimene seisab söömatagi paks. Ta on paksuks läinud, paks kui tünn. Ta on minust paksem. Paksuks söödetud koer. Paks keha, kõht, tagumik. Paksud sääred, reied, käsivarred, põsed. Paksu näoga mees. Ta on näost, kehast paks. Paksud huuled. Magusa söömine teeb (inimese) paksuks. Surus, mahutas oma paksu kere tugitooli. | ‹substantiivselt›. Kuule, vana paks, liigu kiiremini! b. tursunud, puhetunud, sellisena tunduv. Silmalaud on väsimusest paksud. Keel on janust paks. Suu on seest paks nagu pärast toomingamarjade söömist. Pea on magamatusest, õppimisest paks 'uimane'.
3. ‹adj› paljudest tihedasti asetsevaist üheliigilistest esemetest või osakestest koosnev, tihe.; ant. hõre. a. (puude, rohu vms. kohta). Paks võsa, padrik, tihnik. Õunapuu võra ei tohi lasta paksuks kasvada. Läksime paksu kuuse alla vihmavarju. Paks muru, oras, rohi, ädal. Paks heegelkiri võtab palju lõnga. Paksu koega kardinad. b. (juuste vm. karvade kohta). Paksud juuksed, kulmupuhmad. Paksu musta habemega mees. Paksu karvaga koer. c. hrv (inimeste v. loomade kogumi kohta). Trügisime läbi paksu rahvamurru saalist välja. Paksus rahvamassis kaotasime teineteise silmist. Linnud lendasid paksus parves. d. (udu, suitsu vms. kohta). Soo kohal hõljus paks udu. Köök oli paksu tossu, auru täis. Korstnast tõusis paksu suitsu. Auto keerutas üles paksu tolmupilve. Taevas on täna paksus pilves. Sadas nii paksu lund, et midagi polnud näha. Õhk on hingeaurust, suitsust, lõhnadest paks. Paks leitsak lõi tulijale uksel vastu. Õppisin, tuupisin nii, et pea oli paks (otsas). Tehke ometi aken lahti, õhk on toas nii paks 'sumbunud, umbne', et lõika noaga. Paks 'pilkane' sügisöine pimedus.
4. ‹adj› (vedeliku kohta:) suhteliselt halvasti voolav, püdel, (mõnikord:) puderjas; ant. vedel. Küllalt paks määrdeõli. Paks veniv tõrv, siirup, mesi. Paks hapukoor, kaste. Hapupiim oli nii paks, et murra või lusikas. Vesi on vetikatest, kaladest paks. King jäi paksu porri kinni, on paksu poriga koos. Paksu õlivärvi saab oksooliga vedeldada. Kört on täna üsna paks saanud. Tee supp nii paks, et lusikas seisab sees püsti. Pane joogile mahla hulka, ikka paksem kui paljas vesi. Tangudest keedetakse suppi või paksu putru. Kas sulle maitseb rohkem kapsasupp või paksud kapsad 'mulgi kapsad, kapsast puder'? Paks piim murd kohupiim. Veri on paksem kui vesi.
5. ‹adj› (trükikirja, joone, kriipsu vms. kohta:) jäme. Kirjad jagunevad tähejoonte jämeduse järgi harilikuks, poolpaksuks ja paksuks kirjaks. Tõmbas sõnale paksu joone alla. Paks raske uurikett üle kõhu. Kannab juukseid paksus patsis.
6. ‹adj› kõnek (hääle kohta:) tuhm, kõlatu. Ta rääkis seda lugu piinlikkusest paksu häälega.
7. ‹adj› piltl (millegi intensiivse kohta). Paks 'jäme, jultunud' vale. Rahva hulgas valitses veel paks 'kindel, kõigutamatu' ebausk. Paks 'äge, intensiivne' pahameel. Sellest ei tule muud kui paksu pahandust. Talle on paksu 'suurt' ülekohut tehtud. Ma ei mõista ta paksu 'suurt, liialdatud' optimismi. *Viha ta näikse endiselt pidavat.., ent pole Varamäe omadel vajagi tea mis paksu sõprust.. B. Alver. || (jutu kohta:) ropp, rõve. Vastas paksu sõimuga. Purjus meeste jutt kippus paksuks minema. *Kõrtsis kuuleb alati palju paksemat lora kui raamatust! H. Raudsepp.
8. ‹s› kõnek puderjas mass, tahke jääk vms. Tõmmanud kohv valatakse paksu pealt ära. Marjamahl pigistati läbi marli, paks jäi marli sisse. Hapupiimal on paks peal ja vesi all. Ära mulle ainult leent tõsta, pane ikka paksu ka. Siga otsib molli põhjast paksu.
▷ Liitsõnad: kohvi|paks, supipaks.

palat ‹-i 2› ‹s›

1. haigete tuba haiglas. Viie haigevoodiga palat. Uue haigla valgusküllased palatid. Kirurgiaosakonna 10. palat. Sõjaväehospitali raskesti haavatute palat.
▷ Liitsõnad: haigla|palat, ühis|palat, üksik|palat, üldpalat.
2. (mõne juhtiva, koordineeriva riigiasutuse nimetuses:) koda. Mendelejev lõi Venemaal Mõõtude ja Kaalude Palati.
▷ Liitsõnad: kaubandus|palat, kohtu|palat, raamatu|palat, tööstuspalat.

palve|vend
mõne usuvoolu, eriti lahkusu aktiivne meessoost pooldaja, lugija, lahkusu jutlustaja. Ta oli palvevennaks hakanud. Palvevend ütles jutlust ja eided nutsid. Mindi uut palvevenda kuulama. *Jomm on usklik, palvevend, tema tüdrukutega ei tegele.. H. Kiik.

palve|õde
mõne usuvoolu, eriti mõne lahkusu aktiivne naissoost pooldaja. *Korteriperenaise pool käisid koos palveõed, kes nutsid ja ulgusid .. ja ajasid segast juttu viimsestpäevast. E. Järs.

partei|sekretär
nõuk partei mõne struktuuriüksuse sekretär

pastišš ‹-tiši 21› ‹s›
kunsti-, kirjandus- v. muusikateos, mis teadlikult ja pilkamata jäljendab mõne teise ajastu, suuna v. autori stiili v. motiive; vastav võte. Näitusel välja pandud pastišid. Luuletaja valdab meisterlikult pastišši. Kunstnik kasutab meelsasti kollaaži ja pastišši.

peeker ‹-kri, -krit 2› ‹s›
pealt laienev karikast väiksem ilma jalata (metallist) jooginõu. Metallist peeker. Peekris on vein, viin. Peekrist jooma, rüüpama. Ära joo peekrit põhjani! Võttis peekri ja jõi selle tühjaks. Külaliste peekrid valati uuesti täis. *.. see täringumängija ja veinitrimpaja on tõstnud rohkem peekrit kui mõõka. L. Metsar. || peekritäis. Veel üks peeker veini! Pool peekrit viina oli ta jõudnud juba ära juua. || ‹liitsõna järelosana› (ka mõne teise nõu kohta), näit. munapeeker
▷ Liitsõnad: hõbe|peeker, kuld|peeker, tinapeeker; veini|peeker, viinapeeker; kell|peeker, muna|peeker, täringupeeker.

pesema ‹pesta, pesen, pesin, pesi, pesku, pesev, pesnud, pestakse, pestud 44›
veega (harvemini mõne muu vedelikuga) v. vees (pesemisvahendiga nühkides) puhastama. Käsi, nägu, jalgu, kõrvu, hambaid pesema. Silmi, suud pesema (ka näopesemise kohta). Pead, juukseid vihmaveega pesema. Peseb ennast kraani all, pesukausis, saunas, jões. Sõdurid pesid end lumega. Pese mu selga, mu selg puhtaks! Ema pesi lapsi vannis. Pesi iga nädal oma koera. Pesi käed seebi ja harjaga (mullast) puhtaks. Pesin pori, tolmu kätelt. Heidab mustalt ja pesemata puhaste linade vahele. Pesi haava desinfitseeriva vedelikuga. Pesu masinaga, käsitsi pesema. Hakkas särki, poriseid sokke pesema. Linad on pestud ja loputatud. Lodistas kausis midagi pesta. See plekk ei lähe pestes välja. Aknaid, uksi, seinu, lage, põrandat pesema. Taldrikuid, tasse, (toidu)nõusid, riistu, pudeleid pesema. Laevatekk oli vee ja harjaga puhtaks pestud. Pesi saapad porist puhtaks. Isa peseb voolikust autot. Hommikuti pestakse tänavaid. Peseb lahustiga käed, lahustis pintsli värvist puhtaks. Kass peseb silmi 'tõmbab puhastades käpaga üle koonu'. Pestav värv, tapeet. Õlil mootoris on ka pesev 'puhastav' toime. Käsi peseb kätt. | piltl. Püüdis end kahtlustusest, süüst puhtaks pesta. Ma tean kõik, ära püüa end minu ees puhtaks pesta. Millega sa pesed oma häbi, suure süü? Ta ei saa seda laimu endalt pesta. Burši au võib ainult veri, verega puhtaks pesta. *.. ootamatu nutuhoog oli tas midagi puhtaks pesnud.. A. Jakobson. || uht(u)ma. Kulda, kullaliiva pesema 'kulda jõeliivast vee abil eraldama'. Postmarke pesema 'postmarke paberilt lahti leotama ja neilt liimi maha pesema'. Ilmutamise järel tuleb filmi pesta. Vihm oli pesnud jäljed, teedelt talvise kõntsa. Lained pesevad randu, rannakaljusid. *Mõnikord juhtus, et vihmade ajal pesi vesi ääremerre mitmesuguseid putukaid, väikesi usse ja konni.. A. Hint.

pidu|päev
mingi tähtpäev, mõne sündmusega seotud pidulik v. muidu rõõmus päev (vastandina argipäevale). Üldrahvalik pidupäev. Igapäevasteks jalanõudeks olid pastlad, saapaid ja kingi kanti ainult pidupäevadel. Üldlaulupeod on meil kujunenud rahvuslikeks pidupäevadeks. Lastele olid lelle külaskäigud tõelised pidupäevad. Väikese saare rahvale oli lennuki saabumine omamoodi pidupäev. *Kõige suuremad pidupäevad kõrtsis olid kevadtalvel, kui mõisast kartulite eest raha kätte saadi. A. H. Tammsaare.

piiritlema ‹37›

1. (nähtuse esinemise, mõiste) täpsemaid piire määrama. Pole kerge piiritleda kunsti mõistet. Seaduseandja piiritleb õigusnormide sisu. Tuleb täpselt piiritleda iga töötaja õigused ja kohustused. G. F. Parrot rõhutas vajadust täpselt piiritleda talupoja koormised mõisale. Põhimäärus piiritleb seltsi peamised ülesanded ja eesmärgid. Liitsõna piiritleb oma tähenduse tihti lähemalt kui tuletis. || millegi piire, ulatust eristades kindlaks määrama. Väinamerd on piiritletud põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi alusel. Kalme kronoloogiline kuuluvus piiritleti 2.–5. sajandiga m.a.j. *Ei võimaldu täpselt piiritleda, mis ajal saab noormees Vilnos kodukooliõpetaja koha.. R. Parve. || (mõne joonega, mõnede andmetega) visandama. *Lahingukoha enam-vähem ligikaudnegi määramine on võimaldanud järjest usutavamalt tungida ka lahingukäiku, mis kroonikates on piiritletud vaid nappide andmetega. A. Vassar.
2. piiristama. Raielank piiritletakse nurgast nurgani nähtavate visiiridega. Maalikunstnik modelleeris inimese nägu kindlalt piiritletud pindadega. *.. [pildi] värvid, jooned, valgus ja varjud ei olnud täpselt piiritletud, vaid läksid sujuvalt üksteisele üle. M. Hange (tlk). || ette ära määrama, piirama. *Õppeaeg „Pallase” kunstikoolis ei olnud esialgu piiritletud, vaid olenes õpilase võimetest ning arenemisjõudsusest. T. Nurk.
3. hrv piiristuma, (erineva värvuse tõttu) selgepiiriliselt välja joonistuma. *Laigulise pigmendituse puhul tekivad nahal teravalt piiritletud valged laigud. I. Tarmak.

pioneer ‹-i 21› ‹s›

1. teerajaja, algataja. Põhja-Ameerika läänealade valge asustuse pioneerid. Lennunduse, akvalangismi pioneerid. Dr. L. Puusepp oli üks neurokirurgia pioneere. Eesti rahvusliku kirjanduse, realistliku teatrikunsti, esperantoliikumise pioneerid. India ookeani tundmaõppimisel olid pioneerideks India, Egiptuse ja Foiniikia meresõitjad. *On üllatav leida paljaid laavakaljusid asustavate taimede seas pioneeridena sõnajalgu ja orhideesid.. E. Klaamann (tlk).
2. nõuk pioneeriorganisatsiooni liige. Punaste kaelarättidega pioneerid. Poisid astusid koos pioneeriks. Pioneeri ausõna.
3. sõj sapöör mõne riigi sõjaväes

pipar ‹pipra 20› ‹s›

1. bot vormirohke lõunamaine taim, mille viljadest saadakse maitseainet (Piper). Must, pikk, jaava pipar. Pipart kasvatatakse kuuma ja niiske kliimaga troopikamaades.
▷ Liitsõnad: beetli|pipar, nelk|pipar, vürtspipar.
2. mõne köögivilja- ja maitsetaime, näit. paprika (e. punapipra) v. tšillipipra kohta. Kasvatab punast pipart.
▷ Liitsõnad: magus|pipar, punapipar.
3. eelmiste viljad maitseainena. Must, valge, roheline pipar. Punane pipar. Cayenne'i pipar. Teraline, peenike pipar. Riputas supi peale, toidu sisse liiga palju pipart. Pane marinaadi paar tera pipart. Küüslaugu ja pipraga tugevasti vürtsitatud toit. Kurgiots on kibe nagu pipar. | piltl. Ta teeb mu elu piprast mõrumaks. Neis lugudes on mahlakust, parasjagu soola ja pipartki. *Selle peale võin ma pipart võtta [= kindel olla], et Saare Leili kõneleb tõtt.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: rosee|pipar, tera|pipar, vürtspipar.
4. ‹liitsõna järelosana› mõnes kodumaise rohttaime nimetuses
▷ Liitsõnad: mets|pipar, vesipipar.
5. kõnek ligipääsmatu, pirtsakas, uhke tütarlaps. Tüdruk on igavene pipar. *„See Liisu, see on sihuke minu sorti pipar,” ütles Ragne mõtlikult. T. Kallas.

prelaat ‹-laadi 21› ‹s›
kirikl kõrgem vaimulik roomakatoliku (ka anglikaani ning mõne maa luterlikus) kirikus

pressi|keskus
mõne ürituse kohta informatsiooni jagav ajutine keskus, ajakirjanike tööpaik selle ürituse ajal; pressibüroo. Olümpiamängude, messi pressikeskus. Kohtumine maailmameistriga toimub pressikeskuses. Valimiste pressikeskus teatab, et..

pressi|konverents
korrapäraselt v. mõne sündmuse puhul korraldatav ühiskonnategelas(t)e vm. tuntud isiku(te) kohtumine ajakirjanikega mõnes üldsust huvitavas küsimuses. Peaministri, valitsuse pressikonverents. President andis pressikonverentsi. Olümpiavõitjatega korraldatakse pressikonverents. Opositsioonijuht tegi pressikonverentsil sensatsioonilise avalduse.

pressi|sekretär
mõne maa kõrgem riigiametnik ajakirjanduse küsimustes. Valge Maja pressisekretär teatas, et.. Valitsuse pressisekretär.

pronks ‹-i 21› ‹s›

1. vase ja mõne muu elemendi (hrl. tina, alumiiniumi, räni, plii) sulam. Pronksist muinasesemed, tööriistad. Pronksist ehted, bareljeef. Pronksi valatud kuju. *Stepisuurusel Kangelaste väljakul seisab pronksis kogu Ungari ajalugu.. A. Liiv. || pronksi värvus v. miski, mis on seda värvi. Päevitunud näo pronks. *.. [sügislehed] heitsid vete keskele küütlevaid täppe, mis vee värvusega imetaoliselt viravaks pronksiks ühte sulasid. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: alumiinium|pronks, kaadium|pronks, mangaan|pronks, plii|pronks, tinapronks.
2. kõnek pronksmedal. Meeskond, sportlane sai pronksi, tuli pronksile. Nad jäid napilt pronksist ilma. || selle omanik. Teisena stardib mullune pronks.
▷ Liitsõnad: olümpiapronks.

proselüüt ‹-lüüdi 21› ‹s›
hiljuti mõne usundi, õpetuse vms. pooldajaks hakanu, pöördunu

provints ‹-i 21› ‹s›

1. mõne riigi haldusüksus. Ontario provintsi keskus on Toronto. Hiina jaguneb provintsideks.
▷ Liitsõnad: ida|provints, lõuna|provints, lääne|provints, põhjaprovints.
2. allutatud maa-ala (allutanud maa haldusüksusena). a. aj Rooma riigile allunud maa-ala. 148 e. m. a. muutus Makedoonia Rooma provintsiks. b. koloniaalprovints. Balti provintsid Vene keisririigi koosseisus. 17. sajandil hakati Rootsi provintsides ülikoole rajama: 1632 Tartus, 1640 Turus.
3. pealinnast vm. suuremast keskusest kaugemal asuv (maa)koht, hrl. vastandina metropolile (1. täh.) Meil siin provintsis teatrit ei ole. Ta on provintsist. *.. on aeg tuua ka eesti provintsi maailmakultuuri õisi. V. Adams.
4. teadusrajoneeringute üksus (näit. taimegeograafias, petrograafias)

pruudipärja|mäng
ka folkl pulmamäng, kus pruudi pärg pannakse abiellumisendena mõne noore neiu pähe

psüühika ‹1› ‹s›

1. psühh närvisüsteemi omadus peegeldada tegelikkust, s.t. reageerida välis- v. siseärritajatele. Teadvus kui psüühika kõrgeim vorm. Inimese, looma psüühika. Psüühikat mõjustavad ained. Murdeea psüühikale tüüpilised omadused.
2. inimese hingeelu, tema sisemaailm (ka kitsamalt mõne psüühilise seisundi v. omaduse kohta). Ta tunneb naiste psüühikat hästi. Milline on kurjategija psüühika? Poja sünd on Eltsu psüühikat palju muutnud. Madalrõhkkond mõjub mu psüühikale 'psüühilisele seisundile, meeleolule' halvasti. Terve, tugeva psüühikaga 'rahulik, tasakaalus närvikavaga' laps.

puudus|haigus
vaegushaigus. a. põll taimede kasvu pidurdumine ja saagikuse vähenemine mõne taimetoitaine nappuse tõttu b. med vet mõne organismile vajaliku aine puudusest tingitud haigus v. häire

põie|nahk
mõne kodulooma (näit. sea v. härja) kusepõie kuivatatud kelme vanasti klaasi asendajana. Põienahast aknad.

põnks ‹-u 21› ‹s›

1. metalse kõlaga lühike järsk heli (näit. pillikeele näppimisel). Näpitavate pillikeelte põnksud.
2. kõnek (mõne keelpilli kohta). *See kõik tuletab meelde vanu aegu, kui ta käis selle põnksuga [= kitarriga] kõik klunkrid läbi, tantsis, laulis ja trallis nagu pöörane. E. Männik.

päeva|spaa
võimalus kasutada spaateenusi mõne tunni kuni ühe päeva jooksul (ilma ööbimiseta)

pärdik ‹-u 2›

1. ‹s› ka zool väike sihvakas, ümara pea ja lüheldase koonuga Aafrika ahv (Cercopithecus); (vahel ka mõne muu ahvi kohta). Leierkastimees pärdikuga. Vahtis mind nagu loomaaia pärdikut.
▷ Liitsõnad: ahvi|pärdik, rohepärdik.
2. ‹s› piltl (inimese kohta). a. hlv (inetu, edeva v. muidu ebameeldiva inimese kohta, ka sõimusõnana). See karvane pärdik oli mu sõbranna mees. Mis te, pärdikud, naerate teise õnnetuse üle! Kao siit, sa pärdik! *.. ta on lausa jäle. Ehkki hertsoginna, on ta ikkagi ehtne pärdik. I. Pau (tlk). b. (veiderdava, pentsikult käituva inimese kohta). See tembutaja on meil terve küla pärdik. c. (lapse kohta). Võtke, pisikesed pärdikud, kommi!
3. ‹adj› van veider, narr, pentsik. See on üks pärdik asi, lugu. *See oleks pärdik küll, kui mere peal sõjalaevad nagu oinad puksu hakkaksid lööma. J. V. Jannsen.

päästik ‹-u 2› ‹s›

1. käsitulirelval päästemehhanismi osa, millele vajutamisel tekib lask, trikkel. Päästikule vajutama. Jahimehel on sõrm päästikul.
2. (mõne muu seadme v. aparaadi mingit vedru vabastava osa kohta). Fotoaparaadi, filmikaamera päästik.

püü ‹14› ‹s›
hrl. põld- v. laanepüü; ‹liitsõna järelosana› ka mõne teise kanaliste hulka kuuluva linnu nimetuses. *.. kus [koduvainudel] püüde parv käib hirmul ülesse / ja kiirel lennul kaob kaugele.. J. Lõo. *Püüd sidusin ma maadjaväädiga kaheks kimbuks ja heitsin üle õla. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: lume|püü, rabapüü.

raamatu|kogu ‹s›

1. (üldiseks kasutamiseks ettenähtud) kogu trükiseid, käsikirju vms. materjali; koht v. hoone, kus seda säilitatakse. Avalik raamatukogu. Rahvusliku, ülemaailmse tähtsusega raamatukogu. Tartu ülikooli raamatukogu. Raamatukogu direktor, töötajad. Raamatukogu fondid. Raamatukogu on avatud, suletud. Läks raamatukokku. Töötas, käis raamatukogus. Laenutas, tõi raamatukogust kirjandust. Alevis on võrdlemisi hea raamatukogu. Seltsi juurde loodi, soetati raamatukogu. Raamatukogus on umbes 2 miljonit raamatut. Seda teost võib leida vaid mõnes üksikus raamatukogus. || teat. isiku v. perekonna soetatud (maitse- ja huvikohane) kogu raamatuid jms. Isiklik raamatukogu. Teadlase tuhandeköitelises raamatukogus on palju võõrkeelset kirjandust. Soetas endale korraliku raamatukogu, mida jõudumööda täiendab. Märt soris isa raamatukogus, aga ei leidnud midagi huvitavat.
▷ Liitsõnad: arhiiv|raamatukogu, era|raamatukogu, eriala|raamatukogu, kesk|raamatukogu, kodu|raamatukogu, kooli|raamatukogu, käsi|raamatukogu, küla|raamatukogu, laenu|raamatukogu, laste|raamatukogu, linna|raamatukogu, maa|raamatukogu, meditsiini|raamatukogu, rahva|raamatukogu, rahvus|raamatukogu, ränd|raamatukogu, teadus|raamatukogu, tehnika|raamatukogu, õppe|raamatukogu, üldraamatukogu.
2. esineb mõne raamatusarja nimes. Perioodiline kirjandussari "„Loomingu” Raamatukogu”.

radio|aktiivsus
füüs mõne elemendi aatomituumade võime iseenesest muunduda mingi teise elemendi aatomituumaks ja seejuures kiirata. Uraani soolade radioaktiivsus. Aine, kivimite, setete, maapinna radioaktiivsus. Õhu radioaktiivsus oli kõrge. Radioaktiivsuse mõõtmine.

rahva|vabariik
(mitme rahvademokraatiamaa, ka mõne muu riigi ametlikus nimetuses)

ravimi|allergia
organismi suurenenud tundlikkus v. muutunud reaktiivsus mõne ravimi suhtes

regioon ‹-i 21› ‹s›

1. ala, piirkond; valdkond. Sydney on tähtsaim linn kogu Lõunamere regioonis. Kosmose kaugemad regioonid on meile tundmatud. Missuguses ajukoore regioonis asub mälukeskus? Ta hõljub luule kõrgemates regioonides. *Niisugune on ilmaseadus, niisugune on see keerdtrepp, mis juhatab igaviku regioonide poole. A. H. Tammsaare.
2. mõne riigi haldusüksus. Kongo jaguneb regioonideks.
3. teadusrajoneeringute üksus (näit. looma-, taimegeograafias). Arktiline, antarktiline regioon.

repliik ‹-liigi 21› ‹s›
(tabav) ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. Aeg-ajalt poetab vestlusse mõne iroonilise repliigi. Lõunalauas vahetasid nad vaimukaid repliike. Vastas lühikeste, kulunud repliikidega. Ei teinud kuulmagi temale adresseeritud repliike. Pillas sapise repliigi oma ülemuse kohta. Kuulsin nende vaidlusest vaid üksikuid repliike. || kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v. märkus. Aruannet, ettekannet, sõnavõttu katkestati repliikidega saalist. Sõnavõtja ei reageerinud repliigile, vaid rääkis rahulikult edasi. || jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele || (kirjandusteoses, hrl. näidendis:) tegelase ütlus kahekõnes (hrl. vastus). Dialoog koosneb repliikidest. Tal oli näidendis paari repliigiga pisiosa.

retseptsioon ‹-i 21› ‹s›

1. teose, autori, loomingu, kunstisuuna, teooria vms. vastuvõtt oma v. mõne teise maa kultuuris, erinevate sotsiaalsete rühmituste poolt jne. Eesti lastekirjanduse retseptsioon Saksamaal. Eksistentsialismi retseptsioon Eestis. Uuris Oskar Lutsu jutustuste retseptsiooni. Lavastuse, filmi retseptsioon. Näituse retseptsioon oli üsna leige, tagasihoidlik.
2. jur teises riigis v. teisel ajal tekkinud õiguse tarvituselevõtt

revalvatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj rahaühiku väärismetallisisalduse suurendamine; rahakursi tõstmine kulla v. mõne teise riigi valuuta suhtes; ant. devalvatsioon. Revalvatsiooniga kaasneb kaubakäibe kasv.

reversiiv|mehhanism
tehn masina v. selle mõne osa liikumissuunda vastupidiseks muutev mehhanism

rinna|lihas
rinnapiirkonna lihas; anat esineb mõne lihase nimetuses, näit. suur rinnalihas, väike rinnalihas

ritenuto [-nuu-]
muus tagasi hoides, tempot järsku aeglustades (hrl. mõne takti kohta)

ritt|meister
aj jalaväe kaptenile vastav ohvitseri auaste mõne riigi ratsaväes. Husaaripolgu rittmeister.

roog ‹roo, roogu 21› ‹s›

1. bot mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms.) tugev kõrs; pilliroog. Kuivanud roog. Rannas sahiseb roog tuule käes. Tõi mererannast koorma roogu. Roogu lõikama, niitma. Roogu täis kasvanud merelaht. Roost punutud matt. Roost katusega suvemaja. || roostik. Kaldaäärne roog. Hüüp häälitseb roos. Part tegi roo kohal tiiru. *Jooksime päris alasti metsajärve rannal, püüdsime üksteist roos ja ujusime võidu järvel .. E. Ellor.
▷ Liitsõnad: suhkruroog.
2. roogu meenutav kandev tugiosa v. detail; roots, rood [roo]. Tuuleveski tiiviku roog. Kass sõi kalad kõige roogudega ära. Kaevukook on kinnitatud roo ladva otsa külge. Vanasti õmmeldi hanesule rooga. *Mats pani külalise õlgedele istuma ja pakkus silku. „Sel ju roog sees,” kaebas pirts tüdruk. A. Vanapa.
▷ Liitsõnad: kaevu|roog, lehe|roog, pooli|roog, saba|roog, selgroog.

ruupia ‹1› ‹s›
India, Nepali, Pakistani ja mõne teise maa rahaühik

sadul ‹-a 2› ‹s›

1. hobuse vm. looma seljale ja turjale asetatav ratsaniku iste v. kandami alus. Hobuse, eesli sadul. Mees hüppas kiiresti sadulasse. Ta istus kindlalt sadulas. Ratsanik hüppas sadulast. Ta kukkus sadulast, rebiti sadulast maha. Hobusel on sadul seljas. Pani hobuse sadulasse 'saduldas hobuse'. Ratsud seisavad eemal sadulas 'saduldatuna'. Ratsutas sadulata hobusel. *Kui turist on kõrgelt platvormilt elevandi sadulasse istutatud, ilmub kohe punase turbaniga mees.. L. Normet. | piltl. See uudis lõi mind täiesti sadulast. *No nüüd läheb lahti, et ole mees ja püsi sadulas! V. Pant.
▷ Liitsõnad: kande|sadul, kasaka|sadul, koorma|sadul, meeste|sadul, naiste|sadul, spordisadul.
2. iste jalgrattal, mootorrattal vm. sõidukil (v. sõitval masinal). Jalgrattur hüppas sadulasse ja asus teele. Istus uljalt mootorratta sadulas. Peremees ise istus niidumasina sadulas.
▷ Liitsõnad: jalgrattasadul.
3. tehn mõne seadme tugiosa v. -tarind (näit. sadulautol)
4. geol kivimikihtide lauge, sadulat (1. täh.) meenutav piirkondlik paine

saks ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv v. paremal järjel olev inimene, härra, isand. a. mõisnik v. tema perekonnaliige (vahel kasutatud ka mõne mõisateenija kohta). Teomehed pidasid oma parunit kurjaks, ägeda vihaga saksaks. Läks saksa jutule mõisa. Saksad on praegu mõisast ära. Kubjas kandis peremeeste nõupidamisest saksale ette. Kirikumõisa saksad. Sakstelt võeti mõisad ära. Opman oli talupoegade jaoks saks. Ega saksaga maksa kohut käia. Saksa kiida, jumalat palu. *.. maarahvas jälle mõisnikega rinnutsi koos, nii et sakstel päris vesi ahjus. A. Hint. b. ameti, positsiooni poolest tähtis isik; jõukam v. peenem, ka haridust saanud inimene vms. Vastuvõtul oli ministreid, direktoreid ja teisi saksu. Pidu ei alanud enne, kui suured saksad kohale sõitnud. Metsaülem oli nende meelest juba suur saks. Mis sina, väike inimene, tähtsa saksaga vaidlema lähed! Maali on mitu aastat linnas saksu teeninud. Tööd teha ei viitsi, mängib saksa 'suurt härrat'. „Mis saksad soovivad!” küsis ruumi astunud teenija. Uhked riided seljas, saks mis saks. Eks saksa moodi elamine lähe kulukaks. Vaese popsi tütar, aga linnas saksaks läinud. Koolitas lapsi, et neist saksad saaksid. Näe, saksad ka linnast maale suvitama tulnud! Ma pole sellist saksa enne näinud, kes ta on? Kulla saksad 'inimesed', mis me nüüd peale hakkame! *Sinul polnud ju maast-madalast õiget tööinimese konti, vaid olid nagu pisut saksaks loodud.. A. H. Tammsaare. | piltl. *Karu olnud isesorti saks, murdis enne maisi hunnikusse, siis istus peale lõunaoodet võtma. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: mõisa|saks, valitsejasaks; alevi|saks, kauba|saks, kaupmehe|saks, kiriku|saks, kohtu|saks, linna|saks, maa|saks, metsa|saks, paade|saks, pati|saks, poe|saks, supel|saks, suvitaja|saks, valla|saks, õpetajasaks.
2. van kõnek sakslane. *.. nägi nüüd ka isa, kes püüdis ühele sakslasele midagi selgeks teha. Kuid saks raputas aina pead.. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: kadakasaks.
vrd saksem

sari1 ‹sarja 31› ‹s›

1. ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v. nähtuste rida v. rühm, seeria. Populaarteaduslike raamatute sari. Kirjaniku looming antakse välja „Kogutud teoste” sarjana. Klaveriprelüüdide sari. Kunstniku õlimaalide sarjast on huvitavaim „Õhtu rannas”. Täna on kavas sarja neljas, viimane film. Meditsiiniteemaliste loengute sari. Jalgpalli meistrivõistluste sarjas kohtuti Poolaga. Korraldati terve sari katseid. Need kolm romaani moodustavad nagu omaette sarja. Liitega -el saadud tuletiste sari. *Ta nägi, et tahvli mustale linoleumile oli pliiatsiga kirjutatud sarjade viisi matemaatilisi valemeid.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: artikli|sari, foto|sari, karika|sari, katse|sari, kontserdi|sari, loengu|sari, margi|sari, pildi|sari, raamatu|sari, romaani|sari, saate|sari, tele|sari, võistlussari.
2. murd tihedalt lähestikku asuvate hoonete, esemete, moodustiste kogum, kobar. *Suurem või väiksem sari halle savionnikesi viltu vajunud ustega.. E. Vilde. *All sirelipõõsa lillatavaid sarju / mu valge käsivars kui luige kael / nüüd püüab kobaraid.. M. Under.
3. ‹liitsõna järelosana› mõne elundi nimetuses
▷ Liitsõnad: muna|sari, seemnesari.

sega|ansambel
mees- ja naislauljaist ansambel; harilikust erineva koosseisuga instrumentaalansambel (näit. viiulid koos mõne rahvapilliga)

sidrun|hein
bot (sub)troopika kõrreline, tähtsamaid eeterliku õli kultuure, mille mõne liigi sidrunilõhnalisi ja -maitselisi lehti kasut. toitude ja jookide maitsestamiseks (Cymbopogon). Harilik, lõhnav sidrunhein.

släng ‹-i 21› ‹s›
mõne ühiskonnarühma kõnepruuk, mis erineb üldkasutatavast kõnekeelest, sotsiaalmurre, sotsiolekt, argoo, erikeel. Koolilaste, jalgpallurite släng.

soolo|plaat
heliplaat, millel esineb mõne (tuntud) ansambli laulja v. pillimängija uue koosseisuga ja oma nime all. *Ansambel on püsinud.. tänapäevani, kuigi selle liikmed on teinud ka rohkesti sooloplaate. V. Ojakäär.

stüüraks ‹-i 2› ‹s›
bot
1. soojadel maadel kasvav lõhnavate õitega lehtpõõsas v. madal lehtpuu (Styrax). Harilik stüüraks.
2. selle taime mõne liigi palsamilõhnaline vaik, mida kasut. meditsiinis, parfümeerias, viirukina jm.

suhteline ‹-se 5› ‹adj›
selline, mis avaldub ainult seoses mõne teise nähtuse v. objektiga, sõltuv, tingitud; ainult suhetes käsitatav; ant. absoluutne. Kõik siin ilmas on suhteline. Tõde ja õigus on suhtelised mõisted. Vabadus on suhteline nähtus. *.. kaugused on suhtelised ja venivad sedamööda, kuidas me vanemaks jääme, imelikul kombel pikemaks. H. Sepamaa (tlk). || (terminites). Suhteline kõrgus, niiskus, tihedus. Suhteline viga. Suhteline suurus 'kahe absoluutse suuruse jagatis'.

sukelduma ‹37›

1. vee alla laskuma (mõne aja pärast jälle pinnale tõustes); veepinnast allapoole, põhja suunas ujuma. Poiss sukeldus jääkülma vette. Sukeldusin vee alla, lainetesse. Sukeldus pea ees järve. Tõmbas kopsud õhku täis ja sukeldus. Ujumistreener õpetas sukelduma. Sukeldusime akvalangiga. Pärlipüüdjad sukelduvad päevas 30–40 korda. Tuuker sukeldub põhja uurima. Inimene sukeldus meresügavikku juba tuhandeid aastaid tagasi. Hai sukeldus sügavusse. Part sukeldus tiigi põhja toitu otsima. Pingviin sukeldub tiibade abil. Naarits ujub ja sukeldub sama hästi kui saarmaski. Allveelaev sukeldus 900 m sügavusele. | piltl. Päike sukeldus merre.
2. millessegi, kusagile sisenema, millegi v. kellegi hulka liikuma. Lennuk sukeldus õhuauku, pilvedesse. Rong sukeldub tunnelisse. Buss sukeldus kitsastesse ja kõveratesse tänavatesse. Kesklinna sõites sukeldusime rüsinatunni autovoolu. Astusin rongist maha ja sukeldusin Pariisi rahvasumma. Tüdrukud sukeldusid kaubamajja kingituste jahile. Rändurid sukeldusid hämarasse metsa. Käsi sukeldus taskusse sigarettide järele. || millessegi kaevuma, pugema, tungima. Sisalik sukeldus liivasse. Mesilased sukeldusid õitesse. Pani dressid selga ja sukeldus magamiskotti. Sirelitesse sukeldunud 'mattunud' küla. *Ja vares hakkas veel veidramalt lumes sumama ja sukelduma, otsekui arust ära. L. Promet.
3. piltl millessegi süüvima, süvenema; millelegi anduma, pühenduma. Sukeldus mälestustesse, mõtisklustesse, unistustesse. Koolieas sukeldusin raamatutesse, lugemisse. Vanaisa oskab täielikult laste maailma sukelduda. Ülikoolis sukeldusin kiiresti rõõmsasse tudengipõlve. Peale ülikooli lõpetamist sukeldus ta poliitikasse. Tol ajal sukeldusime kõik ühiskondlike sündmuste keerisesse. Kunstnik olevat sukeldunud suurteose loomisse. Kõik on ülepeakaela töösse, töhe sukeldunud. Põgenes kodust ja sukeldus kirevasse hulkuriellu.
4. nähtavale ilmuma v. tulema. Varasest hommikuhämarusest sukeldus esile New York oma pilvelõhkujatega. Käänaku tagant sukeldus äkitselt välja üks auto. *Äsja merest sukeldunud päike õõtsus uksel.. A. Hint.

suurtükiväe|polk
sõj (mõne riigi, näit. endise Nõukogude Liidu relvajõududes)

säsi ‹11› ‹s›

1. anat mõne siseelundi pehme sisemine kude. Neerupealiste, harkelundi säsi.
▷ Liitsõnad: hamba|säsi, neerusäsi; karva|säsi, luusäsi.
2. bot kude varre v. juure südamikus. Kõrkja vars on seest kobeda säsiga täidetud. Saagopalmi säsist toodetakse tärklist.
▷ Liitsõnad: puusäsi.
3. piltl sisemus, südamik. *Tema säsi on mäda, ta on paadunud lurjus. H. Luik (tlk). *Tuvi [= tüdruku] meelte säsi põles hõbesärases leegis, õitses helevalges õitsemises. E. Ilbak.

šampoon ‹-i 21› ‹s›
vedel juuste pesemisaine. Raviv, toniseeriv šampoon. Ostab pudeli šampooni. Pesi šampooniga pead. || ‹liitsõna järelosana› (mõne teise pesemisaine nimetuses)
▷ Liitsõnad: kase|šampoon, kummeli|šampoon, laste|šampoon, muna|šampoon, nõgese|šampoon, takja|šampoon, õlišampoon; auto|šampoon, loomašampoon.

tablett ‹-leti 21› ‹s›

1. farm ravi- v. toitaine pulbrist v. pulbrisegust kokkupressitud doseeritud kettake. Valuvaigistavad, rahustavad, rasestumisvastased tabletid. Mõru, kibe, maitsetu tablett. Võtsin (sisse) kaks tabletti aspiriini. Anna lapsele pool, neljandik tabletti. Tegi tableti puruks, pulbriks. || mõne muu aine selline kettake. Lisas juuksevärvile poolteist tabletti vesinikku. Süüteaine võeti matkale kaasa tablettides 'tablettideks pressituna'.
▷ Liitsõnad: analgiini|tablett, aspiriini|tablett, dimedrooli|tablett, kodeiini|tablett, mürgi|tablett, söetablett; palaviku|tablett, peavalu|tablett, südame|tablett, une(rohu)tablett; lahjendustablett.
2. van kandik. *.. [Matilde] tuleb klaasi konjakiga tabletil, millega ta pakkudes mehe ette seisma jääb .. E. Vilde.

taeva|kaart
astr taevasfääri v. mõne selle osa esitus tasandil, tähekaart

tender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. tehn veduriga vahetult ühendatud veok kütuse, vee, määrdeaine ja abiseadmete jaoks. Auruvedurite tendrid. Vedur põlevkivikamakaid täis laaditud tendriga. *Vedurijuht võttis mu tendrile. Nii, söehunnikute vahel, läkski sõiduks lahti. A. Repson.
▷ Liitsõnad: söetender; kondensaatortender.
2. mer. a. ühemastiline kahvelpurjestusega sõjalaev 18. saj. ja 19. saj. algul. Tendreid kasutati luureks, sidepidamiseks ja valveteenistuseks. b. lihtsa kerekujuga ja automootoriga väike laev (Nõukogude vägede kasutuses Teises maailmasõjas). Balti laevastiku tendrid. Dessant sooritati kaatritel ja tendritel. c. laevu teenindav väike veesõiduk (kaater, puksiir vms.). Tender veab reidil seisvatele laevadele inimesi ning varustust. d. allveelaevu, torpeedokaatreid vms. teenindav abilaev mõne riigi laevastikus

terrasiit|krohv
ehit tsemendist ja mõne värvilise kivimi, klaasi vms. materjali purust koosnev dekoratiivkrohv. Tumehall, valge, kreemikas terrasiitkrohv. Maja, trepikodade seinad on kaetud terrasiitkrohviga.

territoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. (kellelegi kuuluv) piiritletud (maa-)ala. Linna, valla, ettevõtte territoorium. Tehase, sadama, kloostri, laagri territoorium. Merekindluse territooriumile pääses eriloaga. Kaubanduskeskus ehitatakse endise sõjaväeosa territooriumile. Uurib praeguse Eesti territooriumi vanemat ajalugu. Riigi territoorium 'riigile kuuluv ala kindlaksmääratud maa-, õhu- ja merepiirides'. Mäed võtavad enda alla 70% Austria territooriumist. Sissetung võõrale territooriumile. Okupeeritud territoorium. *Eesti rahvas kujunes ühisel territooriumil, mida piiras läänest ja põhjast Balti meri, idast aga peajoontes Narva jõgi koos Alutaguse metsade ja soodega ning Peipsi järv. A. Kask. || (loomade puhul:) liigikaaslaste eest kaitstav eluruum (2. täh.), valdusala. Loomad märgistavad oma territooriumi.
▷ Liitsõnad: hiigelterritoorium; mandaat|territoorium, vabaterritoorium; pesitsus|territoorium, toitumisterritoorium.
2. keskvalitsusele alluv hõreda asustusega kauge piirkond (mõne riigi haldusüksusena). Indias on seitse territooriumi. Prantsuse Ühenduse meretagused territooriumid.

tikutama1 ‹37›
(tikutaja kutsehüüu, ka mõne teise linnu häälitsuse kohta). Taevasikk tikutab. Kivihunniku otsas tikutas kivitäks.

toona ‹adv›
mõne aja eest; kunagi mõni aeg tagasi; tookord, tol ajal. Ta oli toona õelt kirja saanud. Toona, eelmiste jõulude ajal. Kui poeg toona, seitse aastat tagasi, merd sõitma läks, lubas ta peagi tagasi tulla. Kes see härra oli, kellega sind toona kohvikus nägin? Eks ma öelnud seda sulle juba toona! Paistab, et tänavu tuleb parem aasta kui toona. Majas oli kõik samuti nagu toona(gi), tema lapsepõlves. Toona polnud veel üldist kirjaoskustki.

torako|plastika
med
1. kirurgilise ravi meetod väärarenenud rindkere korral
2. mõne roide osaline v. täielik eemaldamine (näit. kopsutuberkuloosihaigel)

traageldama ‹37›

1. ajutiseks kergelt, mõne pistega kokku õmblema. Tüdruk traageldas tasku kuidagi põlle külge. Õmbleja traageldas kleiti. Rätsep mõõtis ja lõikas, traageldas ja õmbles. | piltl. *.. vaatasin Dianale vihaselt otsa. Mis kurat ta õige mind selle Helga külge traageldab? R. Kaugver.
2. piltl siia-sinna, edasi-tagasi liikuma. *Kapjade plaginal traageldasid edasi-tagasi voorimehetroskad, neidki harvalt. R. Sirge.

kinni traageldama
katkist, rebenenud kohta ajutiselt mõne pistega kinni õmblema. Traageldas lahti tulnud kuuevarruka kinni.

tribo|luminestsents
füüs mõne aine helendamine hõõrumisel v. purustamisel

trust ‹-i 21› ‹s›
maj
1. ettevõtete ühendus mõne tootmisharu monopoolseks hõlmamiseks ja turul ülekaalu saavutamiseks, koondis
▷ Liitsõnad: õlitrust; ajutrust.
2. nõuk mitme riikliku tootmisettevõtte ja neid teenindavate ettevõtete ühendus
▷ Liitsõnad: ehitus|trust, heakorra|trust, toitlustustrust.

tsükkel ‹tsükli, tsüklit 2› ‹s›

1. nähtuste, sündmuste vms. (korrapäraselt korduv) ring, ringprotsess. Kompleks korduvaid tööoperatsioone moodustab tsükli. Tehaseahjud töötavad pideva tsükliga. Kanali kaldaplaatide külmakindlus peab olema 150 tsüklit 'sulamise ja külmumise vaheldumist'. Treeningud toimusid tsüklitena. Päevast päeva kordus üks ja sama tsükkel: hommikul tööle, siis kooli, sealt proovi, hilisõhtul koju. Juss ei käi praegu tööl, ta on tsüklis kõnek joomatuuris. || ühe sellise ringi läbimiseks kuluv ajavahemik. Tsükli pikkus, kestus. Päikese aktiivsuse tsükkel. Kuukalendri aluseks on võetud 30-aastane tsükkel. *.. filosoof Tatianus õpetanud, et maailma areng kulgeb kaheteistkümne tuhande aasta pikkuste tsüklitena. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: arenemis|tsükkel, arengu|tsükkel, elu|tsükkel, haridus|tsükkel, inna|tsükkel, kasvu|tsükkel, kirjastamis|tsükkel, menstruaal|tsükkel, proovi|tsükkel, sigimis|tsükkel, tootmis|tsükkel, treeningu|tsükkel, töö|tsükkel, õpitsükkel; nulltsükkel.
2. temaatiliselt v. mõne muu tunnuse põhjal kokkukuuluvate kunstiteoste, kirjutiste, loengute vms. rida v. rühm, sari, seeria. Lembelaulude tsükkel. Avaldas tsükli rännuluulet. Jutud Tallinna elust moodustavad tervikliku tsükli. Kunstnik koondas oma raamatuillustratsioonid tsüklitesse. Klaveripalade tsükkel „Aastaajad” koosneb 12 üksikpalast. Kuuldemänge, etendusi, kontserte korraldatakse tsüklitena. Loenguprogrammide koostamisel püütakse materjali anda tsüklite kaupa. Füüsika ja bioloogia on loodusteadusliku tsükli ained.
▷ Liitsõnad: filmi|tsükkel, foto|tsükkel, laulu|tsükkel, loengu|tsükkel, luule|tsükkel, romaani|tsükkel, sonaadi|tsükkel, tantsutsükkel.

tšaako ‹6› ‹s›
aj kõrge lamedapõhjaline nokkmüts mõne Euroopa riigi sõjaväes, algselt Ungaris

tšuud ‹-i 21› ‹s›, tšuudid pl
aj mõne läänemeresoome rahva (näit. eestlaste, vadjalaste, vepslaste) muistne nimetus idaslaavlastel

tugev ‹-a 2› ‹adj›

1. suure jõuga, kõva, kange. a. (kehajõu kohta). Tugev mees, poiss. Onu oli tugev nagu karu. Sõbrad proovisid, kes on jõu poolest tugevam. Vanake on veel küllalt tugev. Töö tegi keha tugevamaks. Käed olid nii tugevad kui raudpihid. Atleedi tugevad musklid. Tugevate tiibadega kotkas. Maatõugu hobusel on tugev jõud. | piltl. Valitses maad tugeva käega. Tugevam pool 'otsustav pool perekonnas'. Tugevam sugu 'mehed, meessugu'. || jõuliselt sooritatav, jõudu ilmutav. Tugev käepigistus, rusikahoop. Sõuab tugevate tõmmetega. Kuulis liginevat tugevaid samme. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || piltl jõuline, mahlakas. See tugev väljend ei kannata trükimusta. Madruste jutus kohtab tugevaid sõimusõnu. b. (vaimujõu v. eluvõime kohta:) tahtekindel, elujõuline. Tugevat inimest ei murra ka üksindus. Katsumused on rahva tugevaks muutnud. Võitlus teeb tugevaks. Suutis edasi elada ainult teise, tugevama isiksuse najal. Ole tugev, ära karda! Tugeva iseloomuga, hingega naine. Kasvas tugevas ja terves perekonnas, kodus. Maadlussektsioon on seltsis kõige tugevam. Terved loomad annavad tugevaid järglasi. Orased tulid lume alt tugevaina välja. Tormidega võideldes oli rannamänd kasvanud eriti tugevaks. | ‹substantiivselt›. Tugevaid kardetakse. c. (millegi kohta:) võimas, vägev. Toodetakse järjest tugevamaid relvi. Lõid püssidesse tugeva laengu, tugevad kuulid. Tugev plahvatus tekitas suuri purustusi. Tulvavee tugev surve, vool. Maa tugev külgetõmbejõud. Uus tugev mootor, traktor. Tugev sõjavägi, laevastik, piirivalve. Tugevad erakonnad, organisatsioonid. Saksamaa on Euroopa tugevamaid riike.
2. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. a. (protsesside, nähtuste v. omaduste kohta:) kange, kõva, vali, terav. Tugev kuumus, pakane, öökülm. Tugevad tuuled ja vihmad. Läheneb tugev madalrõhkkond. Aine tugev viskoossus. Tugev 'kiiresti reageeriv' hape, leelis. Tugeva desinfitseeriva toimega preparaat. Räägib tugeva slaavi aktsendiga. Võtab üha tugevamaid rahusteid. Loomkatseid tehti tugevate ärritajatega. Vask muutub tugevas tules vedelaks. Tugeva suurendusega pikksilm. Vajas järjest tugevamaid prille. Reguleerib valguse tugevamaks. Kunstnik ei kasuta tugevaid, intensiivseid toone. Kleidi tugev värv neelab kehavärvid. Tugeva tekstuuriga puit. Tugev hääl, aplaus, mootorimüra. Jasmiinide lõhn oli tugev ja tihke. Lõunamaadel eelistatakse tugevat maitset. || suure kontsentratsiooniga. Tugev soolvesi, äädikas. Väga tugev mürk, kantserogeen. Kas soovite tugevat 'suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja täidlast' või kerget veini? || toitev, rammus. Maadleja vajab tugevat toitu. Mannatummist tüdinud haige himustas midagi tugevamat. *.. seal küll on tugev põllumaa, aga see on mõisa jagu .. Juh. Liiv. b. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeeluga seoses:) kange, kõva, äge. Tugev söögiisu, janu. Esinemist segas tugev närveerimine. Kannatab sageli tugeva valu, peapöörituse all. Sai reisilt tugevaid elamusi, muljeid. Tugevad kired, tunded. Tugev viha, härdus, hirm. Haige elutahe oli väga tugev. c. (tegevuse kohta:) pingeline. Tugev ja tasavägine võistlus. Pääses tugevas konkurentsis finaali. Pärast tugevat tööd maitses puhkus hästi. Tempo püsis haruldaselt tugev. Heinateole pandi tugev press peale. d. keel. Tugev aste 'astmevaheldusega sõna III-välteline v. häälikuid b, d, g sisaldav vorm'.
3. vastupidav, kindel, kõva, sitke. Tugev linnus, hoone. Tugevad rauduksed, ahelad. Päästelaev peab olema kiire ja tugev. Uued ja tugevad kalavõrgud. Tugevast riidest puri pidas marule vastu. Tugeva kõrrega vili. Jää pole veel nii tugev, et kannaks inimest. Kas sul tugevamat liimi ei ole? Tainas, vormisegu olgu piisavalt tugev. Linna kaitses tugev kindlustuste rõngas. Väejuhatus käskis vaenlase tugevast kaitseliinist läbi murda. Vahialune toodagu kohale tugeva valve all. Kloostris valitseb tugev kord. Talu on tugeval järjel. || (inimese kohta). Tugev tervis, süda. Kõige tugevamadki närvid ei pea sellele pingele vastu. Pikamaajooks nõuab tugevaid kopse. Tugev habe, tugevad juuksed. | piltl. Habras naine ilmutas tugevat selgroogu. Abikaasade vahele oli kerkinud tugev müür. *Pealegi, ma olen mõisnik, kellel tugev põhi jalgade all, ma võin ju oma tahtmise järele kord [naise] valida. J. Pärn.
4. silmapaistev, kõva, kõrgetasemeline; hea. Ühtlaselt tugev romaan, film. Lavastamiseks valiti dramaturgiliselt tugevam näidend. Väga tugev näitlejate ansambel. Kooli tänavune lend on eriti tugev. Võistluste koosseis kujunes erakordselt tugevaks. Tugev praktika korvas väljaõppe puudujääke. Ajateenijad said tugeva tehnilise kooli. Jooksja läbis distantsi tugeva ajaga. Valge ei märganud tugevat käiku (näit. males). Tal on tugevat keeleannet, keelevaistu. Põdra nägemine pole kuigi tugev. Näitas end kõige tugevamast küljest. Sai eksamil tugeva kolme. || tubli mingil alal. Tugev teadlane, skulptor, interpreet. Keres oli maailma tugevamaid maletajaid. Ta on tugev reaalainetes, poliitikas, sprindis.
5. (mõõtmeilt, mahult) suur, toekas. Tugev singiviil, vorstilõik, leivakannikas. Ilm on külm, pane midagi tugevamat selga. Tihe ja tugev paber. Otsaesisel tugevad 'sügavad' kurrud. Tugevad, nagu kirvega raiutud näojooned. Kirjutas selgete tugevate tähtedega oma nime. Rüüpas tugeva lonksu. Tellis tugeva portsjoni suppi. Saunauksest lõi välja tugev aurusammas. Hommikul oli maas tugev kaste. *.. ahi võtab ruumist oma tugeva kolmandiku [= vähemalt kolmandiku] enese alla. A. Tõnurist. || (inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta). Ohvitser on kasvu poolest tugev, tugevat kasvu. Oma suure tugeva mehe kõrval näis ta üsna kleenuke. Laiade puusadega tugev tüdruk. Väikest kasvu, aga tugeva kehaehitusega inimene, loom. Pisike suu ei sobinud tugeva lõuaga kokku. Mongoliidne tugevate põsesarnadega nägu. Päeviliseks palgati tugeva kondiga, tugevat konti 'jämedate luudega' naisterahvas. Tugevad õlad, rinnad, puusad, sääred, käsivarred.
6. (hulgalt, määralt:) tubli, korralik, kõva. Tugev, suure mesilaste arvuga pere. Piimakust saab tõsta just tugeva söödabaasi abil. Roosid vajavad tugevat väetamist. Kus oli alles tugev söömaaeg! Tugev viinavõtmine, tugevad napsid. Pane tugev 'kuhjaga' kaal! Tugevas lastis laev. Narkomaania kipub levima juba liiga tugeval määral. Tugevad intressid. Müüs varajase kartuli tugevama hinnaga. Annab kelnerile tugeva jootraha. Dollar on praegu tugevam 'rahvusvahelises käibes väärtuslikum' kui euro.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigla|tugev, ime|tugev, ülitugev

tuksuma ‹42›

1. (südame, veresoonte kohta:) kokkutõmbumise ja lõtvumise vahelduvas rütmis pidevalt, tajutavalt pulseerima. Süda tuksub valjusti, tugevasti, kiiresti, aeglaselt. Haige süda tuksus ebaühtlaselt, nõrgalt. Tema süda on lakanud tuksumast 'ta on surnud'. Süda lõi ärevusest, rõõmust kiiremini, valjemini tuksuma. Erutusest tuksuval südamel, tuksuva südamega läks ta lavale. Neiu läheduses tuksus noormehe rind kirglikult. Lonks viina pani vere soontes kiiremini tuksuma. Tuiksoon tuksus paljal kaelal. Nägi ta laubal tuksumas vihasoont. Meelekohtades, peas tuksub pingutusest. | piltl. Mu süda tuksub igavesti sulle. Rinnus tuksus rõõmuärevus. || (hingeliste elamuste mõjul ka mõne muu kehaosaga seoses). Liisi suunurgad tuksusid – nutt polnud enam kaugel. Huuled tuksusid tagasihoitud naerust. Keha tuksus nutukrampides. | piltl. *Valus kurbus tuksus ta õhukesil huulil. F. Tuglas.
2. elama, elus olema. Jäägu seni kõik vanaviisi, kuni vanamees veel tuksub. Tema kehas tuksub veel elu. Kunstniku modelleeritud naisekeha on nii ehtne, et tundub otse tuksuvat. Kevadine maa tuksub ja pakitseb. *Kõikjal lume all oleksid nagu surisenud ja tuksunud kevadised elusooned. A. Kalmus. || piltl (reaalse tegelikkuse rütmilise kulgemise kohta). Tegelikult tuksus elu ka tühjana näival saarel. Suurlinna elu tuksub hoogsamalt kui provintsilinnas. Hommikul hakkas vabrik jälle tuksuma. Tsiviliseeritud maailma pulss tuksub järjest kiiremini.
3. (mootorite, masinate kohta:) rütmilisi popsuvaid v. põksuvaid helisid kuuldavale tooma; selliselt töötama. Mootor tuksub paadipäras kellamehhanismina. Masinate tuksudes manööverdas laev kai äärde. Süüteseade lakkas tuksumast. Hoolsa mehe auto tuksus veel vanuigi nagu õmblusmasin.

tuum ‹-a 22› ‹s›

1. pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu. Pähklil on koor ja maitsev tuum. Väikese, suure tuumaga pähklid. Ostis Kreeka pähkli tuumi. Mandlid ja muud tuumad. Pistaatsiapähkli tuum 'pistaatsiamandel'. Luuviljaliste õlirikkad tuumad. | piltl. Umbusk on kõva koor inimese pehme tuuma ümber. || hrv iva, tera. *.. nii sügiseti küpset viljapõldu / päid kallutama sunnib tuuma raskus. V. Verev.
▷ Liitsõnad: pähklituum.
2. millegi (tihe) sise- v. keskosa; millegi südamik. a. füüs aatomi sisemine osa, aatomituum. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Kerged, rasked tuumad. Tuumade lõhustumine. Maagilised tuumad. b. biol kromosoome sisaldav raku osa (nucleus). Tuum juhib raku elutegevust. Mõnes rakus on mitu tuuma, palju tuumi. Bakterirakul puudub eristunud tuum. Tuumata rakk. Kerajas, neerjas tuum. c. anat suur- v. seljaajus leiduv närvirakkude kogumik. Seljaaju-, peaajunärvide tuumad. Vegetatiivsed tuumad. d. med vananemisel silmaläätse keskosas arenev tihend. Läätse tuum. e. (muid juhte). Maa siseosa jaguneb maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Veenusel pole vedelat tuuma. Komeedi tuum, pea, saba. Galaktika tuum.
▷ Liitsõnad: aatomi|tuum, aju|tuum, kondensatsiooni|tuum, põhimiku|tuum, raku|tuum, sabatuum.
3. millegi põhi v. keskne, kõige tähtsam (ühtaegu ka aluseks olev) osa, tuumik. Turg ja selle ümbrus moodustasid kaubanduskeskuse tuuma. Ansambli tuumaks on neli pilli. Mart on meie sõpruskonna tuum. Kodulugu käsitati kui üldõpetuse tuuma.
▷ Liitsõnad: silbituum.
4. millegi peamine sisu, oluline mõte v. tähendus; põhiolemus. Romaani ideeline tuum. Kristuse õpetuse humanistlik tuum. Uurimuse, ettekande tuum. Kriitika on pinnapealne ja ei tungi tuumani. Sinu jutus on tuuma. Leidis nõuandes ratsionaalse tuuma. Kunstniku töödel ei olevat tuuma. Ega see kõne päris tuumata ka olnud. Ta ei salli mind ja see ongi asja tuum. Asja tuum peitub, seisab selles, et .. Räägi asja tuumast! Leidis, tabas asja tuuma. Viimaks jõuti küsimuse tuumani, tuuma juurde. Oleme üksteist tuumani tundma õppinud. Näitleja alles otsib Hamleti karakteri tuuma.
▷ Liitsõnad: põhituum.

täidlane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. (inimese keha v. mõne kehaosa kohta:) paksupoolne, tüsedavõitu, priske, ümar, vormikas. Täidlane mees, naine. Täidlaste vormidega, täidlase kehaga tütarlaps. Küpses eas täidlane daam. Püknikud on täidlase kehaehitusega. Üsna, natuke täidlane tantsupartner. Ta on täidlasemaks läinud, muutunud. Täidlased põsed, käsivarred, rinnad, õlad, puusad, jalad. Kaunid täidlased huuled. Täidlane nägu.
2. (hrl. veini maitseomaduse kohta:) külluslik, küps, raske. Pakuti täidlast punast veini. Õhukesed, keskmise täidlusega ja täidlased veinid. Veini täidlane maitse. Täidlase ja hapuka maitsega kohv.
3. hrv (millegi tõhusa, tugeva, sügava vms. kohta). *.. sissejuhatav signaalisarnane meloodia nõuab täidlast tooni ja korrektset nootide tabamist. H. Orusaar. *E. Bornhöhe kui täidlase haridusega uue-aja mees .. E. Vilde.

töölis|sportlane
töölisest sportlane; mõne töölisspordiorganisatsiooni liige

tööstus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. majandusharu, mis hõlmab loodusvarasid ammutavad ja neid töötlevad, töödeldud materjale töötlevad, mitmesuguseid esemeid ja energiat tootvad ettevõtted. Hankiv, töötlev tööstus. Tööstuse areng, kasv. Eesti tööstus. Tööstus, põllumajandus ja transport on rahvamajanduse põhiharusid.
2. tööstusettevõte. Siinkandis tööstusi pole. *Ta kavatses tööstust laiendada ja jälle puusärke valmistama hakata. K. Ristikivi.
3. ‹liitsõna järelosana› mõne muu tegevusala kohta
▷ Liitsõnad: meelelahutus|tööstus, turismitööstus.
Omaette tähendusega liitsõnad: aparaadi|tööstus, auto|tööstus, ehitus|tööstus, elektroonika|tööstus, energia|tööstus, farmaatsia|tööstus, juustu|tööstus, kaitse|tööstus, kala|tööstus, keemia|tööstus, keraamika|tööstus, kivi|tööstus, klaasi|tööstus, kondiitri|tööstus, kütuse|tööstus, laeva(ehitus)|tööstus, leiva|tööstus, lennuki|tööstus, liha|tööstus, lina|tööstus, masina(ehitus)|tööstus, metalli|tööstus, metsa|tööstus, mäe|tööstus, naha|tööstus, paberi|tööstus, pagari|tööstus, piima|tööstus, piiritus|tööstus, portselani|tööstus, puidu|tööstus, põlevkivi|tööstus, rõiva|tööstus, sae|tööstus, sõja|tööstus, söe|tööstus, tekstiili|tööstus, tellise|tööstus, toiduaine|tööstus, traktori|tööstus, trüki|tööstus, tselluloosi|tööstus, turba|tööstus, tööpingi|tööstus, vase|tööstus, viina|tööstus, villa|tööstus, vorsti|tööstus, või|tööstus, õmblustööstus; kerge|tööstus, raske|tööstus, suur|tööstus, väiketööstus

tööstus|asula
(kujuneb mõne tööstusettevõtte juurde)

tüse ‹-da 2› ‹adj›

1. (inimese vm. elusolendi keha v. mõne kehaosa kohta:) laiusmõõtudelt suur, paks, priske, jäme; ant. kõhn, peenike, sale. Lühike tüse mees. Poiss on tüse kui tünn. Sünnitas oma mehele tüsedaid järeltulijaid. On tüsedaks läinud. Olen õest hoopis tüsedam. Tüse kere, keha. Tüsedad rinnad, jalad, sääred, põlved, käsivarred, sõrmed. Pani käed tüsedale kõhule. Tüsedate puusadega naine. Õlgadest tüse mees. Nad on tüsedat konti. Krooked teevad seljast tüsedamaks. Sündis tüse vasikas. Püüdis tüseda kogre. | ‹substantiivselt›. Tüsedad põevad rohkem kui saledad. Kleidid tüsedatele.
2. (pikliku eseme kohta:) jäme. Tüse palk, kepp, malakas. Toetub tüsedale kasele. Vanad tüsedad väravapostid. Neli tüsedat sammast. Raske tüse uurikett. Tõmbas kotist tüseda veinipudeli. Pihku sattus kaks tüsedat käbi. Tüse piibunosu hambus.
3. miski kogult suur, mahukas, kopsakas. Matkajatel on tüsedad seljakotid seljas. Läheb tööle tüseda portfelliga. Igal mehel oli kaasas tüse leivakott. Tõi lehmale tüseda hangutäie heinu. | (summalt, väärtuselt). Lisatöö andis tüsedat palgalisa. Oleks tahtnud tüsedamat palka. | (arvult, hulgalt). Tal on kodus tüse plaadikogu. Saime tüsedama saagi kui mullu. Sõjaväeossa saabus tüse täiendus. || paks, mahukas. Tüse ajakiri. Tüsedad köited riiulil. Tüsedaks paisunud romaan, käsikiri. || tõhus, rammus, küllaldane. Ninaesine peaks tüsedam olema. See oli tüse kõhutäis.
4. kaalukas, mõjukas, tuumakas; sisukas, põhjalik. Ta on meie kirjanduselu tüsedamaid esindajaid. Näitleja oleks tahtnud tüsedamat rolli. See oleks vast tüse tegu! See ettekanne kuulub tüsedamate hulka. Õpingud kandsid tüsedat vilja. Selle kontserdi repertuaar on eelmisest tunduvalt tüsedam. Andis küsimusele tüseda vastuse. Omandas koolis tüsedad teadmised. Aasta tüsedaim saavutus. See on tüse tulemus. Peremehe tüse sõna pani asja paika. || maalähedane, rahvapärane, peenuseta. Tüse maamehe huumor. Tervitas tulijaid tüseda naljatusega. Mulgi mehe tüse rahvalik loomus. Tüse talupoeglik keelekasutus. Talutüdruku tüse hing, loomus. Seletas asja oma tüseda rahvaliku lihtsusega. *Ehmatusega tuli mul see tüse sõna „kurat” suust. A. Kitzberg. || mõjus, tugev. Arsti tüse rahu, enesekindlus. *Talutütre tüse eraomanduse-instinkt ei lubanud Kerstil meest jagada .. H. Raudsepp.
5. (mullakihi vms. kohta:) suure läbimõõduga. Tüsedad viljakad mullad. Õhemad ja tüsedamad mullad. Tamm kasvab hästi tüsedal mustmullal. Tüse mullakiht. Linnuse tüse kultuurkiht. Tüse põlevkivikiht.
6. (hääle, kõla kohta:) sügav, madal, mahlakas. Meeste tüsedad, tumedad bassid. Üritas klaveril saavutada tüsedamat kõla.
7. tugev. Andis poisikesele tüseda jalahoobi. Lajatati teineteisele tüsedaid laksakaid vastu selga.

tüüfus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
teatavate kõrge palaviku ja teadvuse tuhmumisega kulgevate nakkushaiguste koondnimetus, soetõbi; med mõne sellise nakkushaiguse nimetuse osa. Tähniline, taastuv tüüfus. Jäi, suri tüüfu(se)sse. Põdes tüüfust. Linnas levis tüüfus. Tüüfuse tüsistused. Oli tüüfuse tagajärjel kiilakas.
▷ Liitsõnad: kõhu|tüüfus, paratüüfus.

uluss ‹-i 21› ‹s›

1. mõne Siberi (ränd)rahva laager v. asula; ringkond, rajoon
2. aj mongoli ja türgi rändhõimude liit ning sellele kuulunud ala

uppuma ‹upun 42›

1. vee alla vajudes hukkuma; (veekogu) põhja minema. Kalurid uppusid tormis, tormisel merel, sügisesel kalapüügil. Poiss kukkus üle parda ja uppus (ära). Laps oli juba uppumas, kui ta välja õngitseti. Kas ta uppus jõkke, järve või merre? Siia sohu on uppunud nii inimesi kui loomi. Ka hea ujuja võib külmas vees ära uppuda. Ookeanil upub kindlasti rohkem laevu kui Väinameres. Kipakas paat võib kergesti uppuda. Leiti uppunud laeva vrakk. Ämber lendas kaevu ja uppus. Palke saab parvetada, sest nad ei upu. | piltl. Ajaleht ähvardas esiotsa uppuda, ent tõusis siiski pinnale. Viinaklaasi upub rohkem inimesi ära kui meres. *Kui ta aga nende seast on, kes nutavad, siis upub ta oma enese pisarate meresse. J. Lintrop.
2. millegi alla v. sisse jääma v. vajuma. a. (hrl. liigveest) üle ujutatud saama. Suurvee aegu uppusid jõeäärsed tänavad täielikult. Heinamaa oli rabavette lausa uppunud. *Kaldal aga uppusid juba lautrikivid vette, ja vesi aina tõusis .. A. Mälk. b. (mõne püdela, koheva, pehme vms. aine kohta). Kevadel uppusid teed porisse, porri. Vankriroopad uppusid kohati paksu liivajahusse. Maja oli räästani lumme, hangedesse uppunud. Hullavad lapsed võivad heintesse, vilja sisse ära uppuda. Jalad uppusid pehmesse vaipa. *Sa upud ta [= vanaema] sülle ja tunned ta pehmust ja soojust. H. Mänd. c. millegi rohkusesse mattuma; millegagi üleni kaetud saama. Eeslinn upub aedade rohelusse. Sirelipõõsastesse uppunud suvilad. Söötis maa uppus pikapeale võssa. Tihedasse sattu uppuv mets. Inimene upub kord ise oma rämpsu sisse (ära). Kirst uppus lillede ja pärgade alla. Keldrist toodi ämblikuvõrkudesse uppunud veinipudel. Naise nägu uppus pisaratesse. Ametnikud upuvad toimikutesse, paberivirnade vahele. *.. astus klassi väike kõbus vanamees, kes uppus halli, sest temal oli kõik hall – habe, vuntsid, silmad .. A. H. Tammsaare. *Laupäevaõhtud, lõhnadesse uppunud maailm ... L. Vaher. | piltl. Rünnak uppus verre. Võlgadesse uppunud tudeng. Upub töösse, argiaskeldustesse. Sübariidid upuvad naudinguisse. Kirjanik võib uppuda faktide ja detailide rohkusse. *Kajutis kapis oli pudelitagavara, sinna uppusid tasapisi kõik mured .. A. Hint. *.. sinu kõnekõlasse upub teiste neidude naljatus ja naer. Jak. Liiv.
3. (mingi takistava teguri tõttu) halvasti nähtav olema, lakkama nähtav olemast. Silmapiir uppus uduvinesse, halli uttu. Põlevad hooned uppusid paksu suitsu sisse. Kuu uppus aeg-ajalt pilvedesse. Küla oli uppunud pimedusse, sinkjasse hämarusse. Karusnahkadesse uppuv daam. Kortsudesse, rasvavoltidesse uppuvad silmad. Suurlinnas võid rahvamurdu lihtsalt ära uppuda. Lillevaas uppus suurte toidukausside vahele ära. || (milleski palju suuremas) nähtamatuks v. olematuks muutuma. Mehike lausa uppus suurde tugitooli. Poisi pea uppus isa mütsi sisse ära. See väike summa upub firmajuhi palga sisse lihtsalt ära. *.. niisama kui endine perekas liivi rahvas aastasadade jooksul läti rahvasse uppus .. F. R. Kreutzwald. || (eredast valgusest vm.) üle kallatud olema. Peatänav upub mitmevärvilistesse tuledesse, värvide merre. Päikesepaistesse uppuv palmiallee. *Ta nägi unes, et seisis tohutus tühjas toas, mille lagedad seinad uppusid pärastlõunavalguse voogu. A. Alas (tlk).
4. piltl millessegi süüvinud, süvenenud olema. Neiu on täiesti oma unistustesse uppunud. *Raamatupidaja ja brigadirid vahetasid mõistvaid pilke, enne kui uuesti paberitesse uppusid. O. Kool.

urge ‹urke 18› ‹s›

1. anat siseelundite vaheline kehaõõne osa v. mõne elundi sees olev ruum, laienenud veen v. selle osa, siinus
▷ Liitsõnad: eesnäärme|urge, kanna|urge, kiilluu-|urge, lauba|urge, mandli|urge, mao|urge, munandimanuse|urge, neeru|urge, otsmiku|urge, päraku|urge, ülalõualuu-urge.
2. (hrl. looduslik) koobas, õõs v. auk; geol karstikoobas v. -tühe, samuti ka langatuslehter v. kurisu. Voolav vesi on paekivisse uuristanud lõhesid ja urkeid. Kuimetsa karstivälja urked.

vaba|müürlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
vabamüürluse pooldaja, mõne vastava organisatsiooni liige, massoon. Vabamüürlaste organisatsioon, loož. Krahv oli vabamüürlane.

vaegus|haigus
mõne toitaine nappuse tõttu tekkiv haiguslik seisund

vaha|riie
vettpidav riie, mis on ühelt poolt kaetud vaha, värnitsa v. mõne sünteetilise materjali kihiga, vakstu. Vahariidega kaetud köögilaud, diivan, toolid. Väike vahariidest kaantega märkmik, klade. Vahariidega ülelöödud uks. Pani pähe vahariidest supelmütsi. *.. laeva dokumendid, päevikud ja meretabelid mähkisime vahariide sisse puntratesse .. H. Sergo.

vahetus|väärtus
maj
1. hüvise omadus olla vahetatav mis tahes teise hüvise vastu
2. hüvise väärtus, mis avaldub tema vahetamisel mõne teist liiki hüvise vastu

vaksama ‹vaksata 48›
keha looga moodi tõstes ja taas sirutades edasi liikuma (näit. mõne liblika rööviku kohta). Vaksiklaste röövikud liiguvad vaksates.

valgustus|ajastu
aj valgustusfilosoofiast mõjutatud ajajärk mõne Euroopa riigi ajaloos põhiliselt 17.–18. saj. Valgustusajastu kirjandus, filosoofia.

valuuta|kurss
maj riigi rahaühiku hind mõne teise riigi rahas väljendatuna. Valuutakursi muutumised.

valuuta|vahetus
välisraha vahetamine oma v. mõne teise riigi raha vastu

vandi|raiuja ‹1› ‹s›
kõnek karile jooksnud laevade röövel (ka pilkenimetusena Hiiu- ja Saaremaa mõne piirkonna randlaste kohta). Ta olla pärit Ungru krahvi vandiraiujate tõust. *Rannaröövi tuli ette veel meiegi sajandil, mil igas rannas leidus „vandiraiujaid”. A. Pärna. *Kuradi hiidlane .. Sa neetud vandiraiuja. J. Kello.

vanill ‹-i 21› ‹s›

1. bot paljuliigiline taim troopikas ja lähistroopikas (Vanilla). Harilik vanill. Violetne vanill kasvab kahe meetri kõrguseks. Vanilli kasvatama.
2. kok mõne vanilliliigi kuivatatud ja töödeldud vili maitseainena. Vanilli müüdi tervete kaunadena või peenestatult. Köök lõhnab magusasti vanillist.

vara|valmivus ‹s›
põll aiand mõne loomatõu v. taimesordi omadus jõuda teistest tõugudest v. sortidest kiiremini küpsusikka

vedel|kristall
füüs mõne orgaanilise aine eriline olek, milles on nii vedelike kui kristallide omadusi

velt|veebel
allohvitser mõne riigi sõjaväes. Teenis välja veltveebli aukraadi. Tsaariarmee uljas veltveebel.

vesilik ‹-liku, -likku 30› ‹s›
zool väike pikliku keha ja pika lapiku sabaga kahepaikne, triiton (Triturus). Järves veetaimede vahel askeldavad vilkalt vesilikud. || ‹liitsõna järelosana› mõne teise sisalikulaadse kahepaikse nimetuses, näit. mägivesilik
▷ Liitsõnad: hari|vesilik, tähnikvesilik; mägi|vesilik, ranniku|vesilik, vaguvesilik.

veski ‹1› ‹s›

1. peam. mehaanilisel jõul töötav teravilja jahvatamise seade; ehitis v. ettevõte, kus toimub teravilja jahvatus. Jõele ehitati veski. Veski käib ja jahvatab ühe koti teri teise järel. Veski seisab. Ta oli veskis möldriks. Terad jahvatati veskis, veskil jahuks. Kotti pandud terad viidi veskile. Mindi, sõideti veskile tangu tegema. Peremees saatis sulase veskile. Talumees käis veskil, tuli veskilt. || ‹liitsõna järelosana› ka mõne muu ettevõtte nimetuses
▷ Liitsõnad: jahu|veski, püüliveski; auru|veski, pukk|veski, tuule|veski, vesiveski; laua|veski, sae|veski, paberi|veski, püssirohu|veski, villaveski.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› majapidamisriist millegi peenestamiseks
▷ Liitsõnad: kohvi|veski, pipraveski.
3. tehn materjalide jahvatamise seade. Ehitusmaterjalide tootmisel, paberitööstuses rakendatavad veskid.
▷ Liitsõnad: haamer|veski, juga|veski, ketas|veski, koller|veski, kolloid|veski, koonus|veski, kuul|veski, löök|veski, ratas|veski, sõrmik|veski, šaht|veski, toru|veski, trummel|veski, tsemendi|veski, valts|veski, varb|veski, vasar|veski, vibro|veski, värviveski.

vill ‹-a 23› ‹s›

1. peam. lamba, aga ka kitse, kaameli jmt. looma karvad, mis saadakse looma pügamisel v. kammimisel ja sobivad ketramiseks v. vildistamiseks; nendest saadav kiud tekstiilitööstuse toorainena. Meriino lamba, angoora kitse vill. Tihe, paks, siidine, pehme vill. Kähar, lokkis, laines vill. Peene-, jämedakiuline vill. Pulstunud, korpas villaga oinas. Must lammas andis vähe villa. Lambatäis villa. Pügas, niitis lambalt villa. Kaamelid ajavad praegu villa. Koeralt villa saamiseks tuleb teda kammida. Villad pesti puhtaks, kraasiti läbi ja kedrati lõngaks. Vanasti villu vatkuti. Kudus kitsekese villast sokid. Villast tehakse riiet, vilti, vaipu, jalatseid jm. Halvasti pargitud nahal oli vill lahti. *Nüüd juba oli talus, mida vokil vuristada: olid omad villad ja olid ka omad linad. A. H. Tammsaare. || piltl (millestki saadava tulu, kasu kohta). Neist meestest pole ei villa ega nahka! Võta vähilt villa. Palju kisa, vähe villa. *Abiga on nõnda, et kui teda liiga lobedalt lubatakse, siis ta õiget villa ei anna. R. Sirge. | piltl. Pilverüngaste valge vill. Hämariku hall vill tihenes. || karvkate. Koheva, säbrus villaga talled. Paitas lamba paksu pehmet villa. *Aga ära määra lammastest halvemaid, vali ilusa krubis villaga .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alpaka|vill, jaki|vill, kaameli|vill, kitse|vill, koera|vill, küüliku|vill, laama|vill, lamba|vill, meriino|vill, mohäär|vill, talle|vill, ute|vill, vikunjavill; alus|vill, jäme|vill, pealis|vill, peen|vill, poolpeen|vill, uduvill; lootevill; saastasvill; jäätme|vill, kaltsu|vill, kamm|vill, toorvill; lume|vill, pilve|vill, unevill.
2. (taimede puhul:) seemnete küljes olevad lendkarvad v. tupsud. Puuvillapõõsas on täis valget villa. || ‹liitsõna järelosana› mõnedes taimenimetustes, näit. jänes(e)vill
▷ Liitsõnad: ohaka|vill, papli|vill, poom|vill, puu|vill, taimevill; jänesevill, jänesvill.
3. ‹liitsõna järelosana› mõne kiulise (ehitus)materjali nimetuses
▷ Liitsõnad: kivi|vill, klaas|vill, mineraal|vill, puiste|vill, puit|vill, räbu|vill, tehis|vill, tsellu|vill, tsellvill.

vilt ‹vildi 21› ‹s›

1. tihe materjal, mis saadakse kiudainet vanutades v. selle kihte tihendades. Villast, loomakarvadest vilt. Küülikunahkadest valmistati peamiselt vilti. Sünteetiline vilt. Vildist jalatsid, baretid. Juudid kannavad mustast vildist pigimütse. Vildist jurta. Vildiga ülelöödud uks. Muldpõrand kaeti mattidega ning peale laotati paks vilt. Mineraalvati kiud pressitakse plaatideks ja rullitakse vildiks. Palituriie oli paks nagu vilt. *Mõnel hobusel läks juba esimese ühiskülvi ajal kael kärna – ju polnud taostel küllalt vilti all .. O. Kruus. | piltl. *Pulstunud juuksed ja vildiks vanunud habemetutt polnud nähtavasti ammu enam kammi näinud. M. Prääts (tlk).
▷ Liitsõnad: kaabu|vilt, kübaravilt; ehitus|vilt, mineraal|vilt, tihendusvilt.
2. vildik, viltsaabas. Uhiuued soojad vildid. Nahaga tallutatud, randitud vildid. Toppis püksisääred viltidesse. Pani viltidele kalossid otsa. Siinkandis kulub talve jooksul mitu paari vilte. || (harvemini mõne muu vildist eseme kohta). Tõmbas vildi 'viltkaabu' silmini pähe. Veimevaka vildid etn suured nõelakindad, mida hoiti pruudi veimevaka peal kurja eemalepeletamiseks.
▷ Liitsõnad: lubjavilt.

vormikas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
ilmekat, ilusat vormi omav v. selliste vormidega. a. (eseme vms. kohta). Vormikas vaas, maja. Madal katus asendati vormika mansardkatusega. b. (inimese, hrl. naise keha v. mõne kehaosa kohta ka:) lopsaka(te) vormi(de)ga, volüümikas. Vormikas naisekeha. Kleit oli pingul ümber vormika keha. Tal on kenad vormikad tütred. Vormikas modell. Ta oli endiselt sale ja vormikas. Renessansskunstis kujutati vormikaid naisi. Tüdruk on vormikamaks muutunud. Nüüd oled sa tunduvalt vormikam kui varem. Neiu vormikad huuled, rinnad, puusad, sääred, käed. Vormikas puusajoon. Tugev vormikas nina. Sportlase vormikad lihased. *Kurvad ilusad silmad [lehmal], ümar vormikas kõht, saba, tutt otsas. R. Tiitus.

vundament ‹-mendi 21› ‹s›
ehitise kõige alumine osa, mille kaudu ehitis toetub pinnasesse; ka mõne seadme alumine osa. Elumaja, tähetorni, silla, pliidi vundament. Põllukividest, (raud)betoonist vundament. Monoliitne, monteeritav vundament. Vundamenti valama, laduma, ehitama. Vundamendi nurgakivi. Vanade hoonete vundamentidele ehitati uued majad. Suvila oli kuni vundamendini maha põlenud. Vundamendita puumaja. | piltl. Kuus klassi haridust on väga nigel vundament tuleviku jaoks. Kolmeaastasel lapsel on iseloomu vundament juba valmis. Kool peab andma tugeva teadmiste vundamendi. Demokraatiale rajas vundamendi Solon.
▷ Liitsõnad: betoon|vundament, kivi|vundament, lint|vundament, plaat|vundament, post|vundament, raudbetoon|vundament, vaivundament; maja|vundament, masina|vundament, seadme|vundament, teevundament.

võhk2 ‹võha 23› ‹s›
kihv; zool mõne imetaja suur lõikehammas. *.. jõuline peapööre kõrvale ja tema [= sea] vägevad võhad lõhestasid nagu kaks pussi röövli kõhu. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: elevandi|võhk, mammutivõhk.

või
I. ‹konj› eraldav sidesõna
1. seob alternatiive väljendavaid sõnu v. lauseosi. Nüüd või ei iialgi! Olla või mitte olla? Raha või elu! Kumb tuleb, kull või kiri? Tüdruk võis olla nii nelja- või viieaastane. Armastas matkata ainult jalgsi või jalgrattal. Salga või ära salga, meie nägime kõik. Sõiduplaan on enam või vähem täpne. Varem või hiljem peavad lapsed kodunt lahkuma. Üks kroon ees või taga, mis tähtsust sel on. Mõni sent siia või sinna. Randlase elu on juba kord mere võtta või jätta. Nii või teisiti 'igal juhul' oli see temast suuremeelne. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha. Sosistatakse, et see või teine võtnud jälle noore naise. „See ka mõni mees või asi!” põlastas tüdruk. *Asi läks põnevaks, kuigi ma – löö või maha – aru ei saanud, mille ümber kogu jutt keerles. H. Kross (tlk). || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Sure või igavuse kätte ära! Poiss jääb või püstijalu magama. Selle mehe juttu kuula või söömata. See hais paneb või hinge kinni. Mine või vihast lõhki! Õhk oli nii paks, et lõika või noaga. Sellest pole pääsu, tee või tina. *Sadagu või pussnuge, aga see poiss peab kohal olema. A. Vanapa. || alustab lauset, kui see on mõeldud eelneva lause jätkuks. Pane raamatud aknalauale. Või riiulile. Kus ta võib olla? Kodus? Või kinos? *Kas see vale on või? Või mõni suur patt? Või riigisaladus? R. Roht.
2. esineb loetelus, mille liikmed võivad kõik võimalikud olla. Otsustasime nädalaks või paariks suvilasse sõita. Olgu ta vana või noor, haigus on ristiks igaühele. Kas te maksate sularahas, tšekiga või ülekandega? *Ma ei tea, mis ma teile annaksin või teie heaks teeksin, kui te laulaksite ainult minule siin metsas. A. H. Tammsaare. *Võõrastemaja valvur või administraator, või kes ta oli, või oli kõik kokku ühes isikus, äratas Borkwelli üles. J. Kruusvall.
3. (ähvardust vm. ebasoovitavat tagajärge viitavas väites:) muidu, vastasel juhul. Mine ära, või ma ei vastuta oma tegude eest! Palu kohe andeks, või isa võtab vitsa!
4. (paranduse ees:) see tähendab, täpsemalt; pigem ei. *Kes on mõrvar? Või õigemini, kas üks teatud isik on süüdi mõrvas või mitte. K. Ristikivi. *Joo see vein ära! Või ei, ära neilt parem midagi vastu võta! K. Ruus (tlk).
5. kõnek jutustava lause lõppu lisatuna muudab selle küsilauseks. Päris põrunud oled või? Tuli tagasi elusalt ja tervelt või? Halvad uudised või? *Ja nüüd sa siis minu pärast kardad või? M. Raud.
II. ‹adv›
1. (rõhutav sõna lause alguses v. teisel kohal väljendab imestust, kahtlust, üleolekut, halvakspanu:) kas tõesti, ega ometi, vaevalt. Või teie hakkate maja ehitama? Või ometi kord leidsid aega! Või nii, või tema sõidab välismaale! Või salgab ka veel! Või sa ise targem oled. Ah või ei saa aru? Ja või ta seda mulle ütlekski. Paluda ju võib, aga või sellest kasu on. Või mina pläran? Või tema ei kuulnud! Valevorst! *Ja nüüd oli pesa käes. Mõtle, või sõime all! V. Luik. *Paljugi, mis saksad vastu vaidlevad! Või need talupojale kunagi head on soovinud! E. Vilde.
2. ‹koos adverbiga veel› kuidas teisiti, aga muidugi, lõpuks ometi; kus sa sellega. Või veel, kes siis teda ei mäletaks! Kas sa uisutada oskad? – Või veel, mul on ema uisutamistreener. Või veel, seda ma ju kogu aeg ootasingi! Rühmad hommikust õhtuni ja mitte keegi ei ütle aitäh. Või veel! Sõimatakse veel pealekauba. Ta on ehk haige? – Või veel! Haige ta küll ei ole. *Tavaliselt poisid ei salli nukke. Või veel – plikade mängud! E. Pillau (tlk).
3. kõnek lause lõpus koos mõne adverbiga kasut. umbmäärases tähenduses. Usun, et see oli eksitus või nii. *Enne töö, siis tasu. Tulete nädala pärast või kuidas, siis näete, mis olen teinud .. H. Raudsepp.
4. esineb adverbi kas või osana vt kas
III. ‹interj› (imestus- v. üllatushüüatus). *Või, mis ilusad teki lõngad teil! Juh. Liiv. *Või jumal, see [= mees] on nagu vikatimees ise! M. Traat.

võtma ‹võtta, võtan; võetakse, võetud 47›

1. enda kätte (suhu, nokka, küünte vahele vms.) v. kättesaadavusse toimetama. Võtan kapist kleidi, riiulilt raamatu. Võttis põrandalt paberitüki, puu otsast õuna. Poiss võttis maast kivi ja viskas. Võtab pea pihkude vahele. Ema võttis lüpsiku kätte, näppu ja läks köögi poole. Toru võttis 'telefonile vastas' peatoimetaja ise. „Noh, võta viis!” ulatas tuttav käe. Võta laps sülle, kukile. Võttis vikati õlale, tüdruku käevangu. Võtab lusikaga kausist putru. Võttis trumbiga tihi. Liisku, loosi võtma. Triikija pritsis suhu võetud vett voodilinale. Koer võttis kondi hambu, hammaste vahele. Kull võttis saagi nokka, küünte vahele. *Kui temal oleks väge, ostaks ta korraga vankrikoorma lambiklaase, nii et koolmeistril annaks mitu aega võtta. M. Traat. | piltl. Võttis juhtimise enda kätte. Kas minu aeg on maast võetud? Lastel oli keelatud vandesõnu suhu võtta. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Võta ometi mõistus pähe ja taltsuta ennast! Kui ta on midagi pähe võtnud, siis jääb ta sellele kindlaks. Vanu võlgu ei kavatsenud ta oma kaela, hinge peale võtta. *.. ta oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool. || (söömise, sissevõtmise ja joomise, eriti alkohoolsete jookide tarvitamise kohta). Hommikueinet, lõunat, õhtust, kehakinnitust, pruukosti võtma. Ehk võtaksid veidi süüa? Laps on nii väike, et võtab alles rinda. Haige võtab rohtu, ravimeid, tablette. Ma võin mürki võtta, et sa valetad! Võtaksin meelsasti lonksu vett. Napsi, viina, kärakat võtma. Võta pits ja pea aru! Võttis klaasi põhjani. Poiss oli kaine või ehk pisut võtnud. Ta ei võta ennast kunagi täis, purju, vinti, ninali, lääbakile. Lubas, et ei võta enam tilkagi.
2. enda kasutusse, omandusse v. valdusse toimetama. a. (tellides, ostes, laenates, rentides, küsides, vastutasuks jne.). Peame takso, voorimehe võtma. Kohvikus olid kõik lauad võetud. Pole kusagilt nii palju raha võtta. Turul kostis hõikeid: „Võtke porgandeid! Võtke õunu, odavalt annan!” Kui raha ei olnud, võeti toiduaineid võlgu. Võtsin sõbralt paar raamatut (laenuks). Võttis mõisa kümneks aastaks rendile. Üksi ei tasu korterit võtta, kahekesi tuleb odavam. Võtsime hotellis toa. Oli mõned metsatöölised talvekorterisse, kosti peale võtnud. Mis te tükist võtate? Sõja ajal võeti leiva eest hingehinda. Vaheltkasu, altkäemaksu võtma. Mölder võttis matti. Töölised võtsid lõpparve. Tuli mind tantsima võtma. Võttis sõbra abiks, appi. Mitte ei tea, kas võtta või jätta. Õndsam on anda kui võtta. *Hea, kui omast käest tööjõud võtta, kui tarvis tuleb. A. H. Tammsaare. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võttis endale sünnitalu järgi uue nime. Mehelt võeti vaikimise kohta ausõna. Võttis minult tõotuse 'laskis mind tõotada'. Võtab mõtlemiseks aega. Isegi uneajast võeti õppimiseks lisa. Päevad olid lühikesed, seepärast pidi ka ööd appi võetama. Kust sa võtsid 'miks sa seda arvasid', et rongid ei käi? Ega ma seda omast peast võta. Näidendi tegelased on elust võetud. Mõni suurem linn, võtame või näiteks Tartu. Poissmees võtab enne pulmi veel viimast 'püüab veel vabadust ära kasutada'. || palkama. Võttis (tööle) uue sekretäri. Tuleks hea advokaat võtta. Ta võeti tallu sulaseks. || (naisterahvaga) seksuaalvahekorda astuma. *Kaua õrnutses Kuslap, enne kui ta Katit võttis. V. Vahing. *Seesama härra .. võttis mind seal vägisi [= vägistas]. H. Sergo. b. (kellegi hoolde, hoitavaks, kaitse alla jne. toimetades v. usaldades, kedagi kuhugi suunates). Võttis lapse oma hooleks, hoole alla, varju alla. Võttis orvu kasulapseks, kasvatada. Lastekodusse võeti kaks uut last. Uisapäisa ei maksa koera peresse võtta. Võtke mind endi hulka, oma seltskonda, kampa! Igaüht parteisse ei võetud. Võttis ilusa neiu naiseks. Juhtub sedagi, et naine võtab mehe. Töökaaslased võtsid eksinu oma kaitse alla, käendusele. Haruldane taim võetakse looduskaitse alla. Filosoofiateaduskonda võeti sel aastal 95 üliõpilast. Noored mehed võeti nekrutiks, soldatiks, sõjaväkke. Võtke mind reisile ühes! Teda ei saa vastutusele võtta. Direktor ei võtnud teda jutule. Preester võtab armulauale, pihile. *.. üks imelik sõna võttis Loona oma mõju alla. L. Kibuvits. c. (midagi kusagilt eemaldades). Kartulid võeti (maast) oma pere jõududega. Esimene kombain hakkas vilja võtma 'koristama'. Kuiv loog tahtis võtta. Võta müts peast, kuub seljast, saapad jalast, prillid eest. Vesi on nii kuum, et sellega võiks karva võtta. Tapetud loomalt nahka võtma 'nülgima'. Indiaanlased olevat vaenlastelt skalpe võtnud. Teenija võtab 'pühib' tolmu ja peseb põrandaid. Valu saab võtta ka sugestiooniga. d. (varastades v. vägivallaga). Paadunud varas oli harjunud võtma kõike, mis ripakil. Lapsed käisid ema järelt karaskit võtmas. Kui heaga ei anna, siis võetakse võimuga. Kahtlane isik tuleb vahi alla võtta. Vaenlase sõdurid võeti vangi. Rahvalt oli võetud vabadus, sõnaõigus. Vaenlane tahtis linnust oma võimusesse võtta. Seda linna polnud kerge võtta 'vallutada', kaitse oli tugev. e. (midagi tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Võtsin kavva, plaani minna edasi õppima. Võttis venna kella parandada, ülesanded lahendada. Teoses võetakse vaatluse alla, käsitlusele linnakodanike elu. Võttis mitu tööd korraga käsile. Olukorra parandamiseks võeti tarvitusele, kasutusele vastavad abinõud. Kõik toiduvarud tuleb arvele võtta. Võttis uue töö(koha). Eelnõud ei võetud menetlusse. Tootmisse on võetud uus mudel. Repertuaari võeti kaks uut näidendit. Võtame nüüd kõne alla, kõnesse meie päevamure. f. (puhkuseks, kehahoolduseks, raviks, õpetuseks vms.). Võttis puhkuse, mõned vabad päevad. Treener võttis aja 'lühikese vaheaja mängus'. Võtsin kaks korda nädalas massaaži. Läksid sauna leili võtma. Võttis päikest, päikesevanne 'päevitas'. Tavatseb hommikuti külma vanni, dušši võtta. Võtke vaheajal värsket õhku. Tahtis laulutunde, joogat võtma hakata. *Sõidad maakeskkonda vaikust võtma – tee peal rongi kolin, rööpajätkud naksuvad. Vesipapp.
3. salvestama, talletama. Kahtlustatavalt võeti sõrmejäljed. Fotograaf võttis temast mõned kaadrid, fotod, pildid. Reporter käis lugu helilindile, linti võtmas. Terve kontsert võeti videolindile, videosse. Kokku võetakse 'filmitakse' kuus duublit. Võta igaks juhuks tema kontaktandmed.
4. (mõõtmise, arvestamise, hindamise jms. kohta). Rätsep võttis kuuemõõdud. Missikandidaatidelt võetakse rinna-, talje- ja puusaümbermõõt. Jooksjad võtavad üksteiselt mõõtu 'võistlevad omavahel'. Geoloogid võtsid pinnaseproove. Võtke arvust a ruutjuur. Täpsemalt võttes jääb see summa tsipake väikeseks. Jämedalt võttes kulus selleks tööks kaks aastat. Üldiselt võttes see plaan meeldib mulle.
5. mingit seisundit v. tegevust esile kutsuma. Uudis võttis mehe tummaks, keeletuks, pahviks. Ehmatus võttis jalust nõrgaks. Külm vesi ei võtnud rasvaseid nõusid puhtaks. Suur rõõm võib võtta pisarad silma, näo naerule. Valu võttis nutu lahti. Õlu võtnud kõigil keelepaelad valla. Hirm võttis värisema, kananaha ihule. Raske töö oli naise päris võhmale võtnud. Jooks võtab hingeldama, higistama, naha märjaks. Suur laine võtab paadi kõikuma. | ‹impers.› Kui ma tema kannatustele mõtlen, võtab silma märjaks. Võtab ikka hääle värisema küll, kui kohtu ette astud. Nii kõva õõtsumine, et võttis südame läikima. Mis sa kisendad, kõrvad võtab kurdiks! Nii hirmus, et võtab kõhu lahti. *Mul võttis jalad all nõrgaks, kui kuulsin, et tuli lahti .. A. H. Tammsaare.
6. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma; kuhugi suunduma. Võtke palun istet! Tahtis platsi võtta, aga polnud ühtegi vaba kohta. Tüdruk võttis teatraalse poosi ja hakkas laulma. Tunnimees võttis valvelseisangu. Poisi kõrvalestad hakkasid värvi võtma. Mehe nägu oli võtnud kinnise ja tähtsa ilme. Hajuvas udus võttis laev üha selgema kuju. Pluus tuleb võtta kitsamaks. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Inimesed võtsid sappa, järjekorda, ritta. Nekrutid kästi neljakaupa rivvi võtta. Paat võttis suuna, kursi merele. Seenelised võtsid 'hoidsid' metsas paremale, aga oleksid pidanud võtma vasakule. | piltl. Nii kui ülemuseks sai, hakkas kohe ka ülemuse vurhvi võtma. Elu vanas külas võttis tasapisi rõõmsama jume. Mõtted olid korraga hoopis teise suuna võtnud. Vanapoiss võtab lõpuks koosi abielusadamasse.
7. ‹ka impers.› vajama, nõudma. Suur kast võttis kitsas koridoris palju ruumi. Sõit Helsingisse võtab vaid pool tundi. Võttis aega, et jälle tasakaal tagasi saada. Võttis harjutamist, enne kui poiss lugema õppis. Võtab kõvasti voolu, kui jätad lambi põlema. Uus ahi võtab vähem puid. Rohud võtavad palju raha.
8. kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma. Võttis poissi täismehena, täismehe ette. Nad ei võtnud teda kui omasugust. Tema juttu ei maksa tõeks, tõena, tõe pähe võtta. Tüdruk oli võtnud poiste tähelepanu endastmõistetavana. Ära võta seda asja liiga traagiliselt. Kaebust, ettepanekut, arvamust ei võetud tõsiselt. Võtab elu liiga kergelt. Ei maksa seda seletust sõna-sõnalt võtta. Kõik on suhteline, kõik on nii, kuidas võtta. Kui nii võtta, siis polegi seda tegelikult väga vähe. Need märkmed ei ole rangelt võttes novellid. *Ja kui minuga tahetakse läbi käia, siis võetagu mind sellisena, nagu ma olen. K. A. Hindrey.
9. millessegi kinni hakkama. Halud on märjad, ei võta tuld. Purjed hakkasid tuult võtma. Seal järvesopis võttis 'näkkas' eile hästi. Vimb võtab õnge, lanti väga visalt. || (koera hassetamiseks). Ass, Pauka, võta! *„Tondu, Tondu!” hüüdis Priidu .. „Tule siia, võta rebast!” R. Roht.
10. mõju avaldama, toimima; jaksama, suutma. Kastemärga rohtu võtab vikat hästi. Savist maad ei taha labidas hästi võtta. Vares tunneb juba hästi, kui kaugele püss võtab. Sellel poisil pea, mõistus ei võta. Nii peent kirja vanamehe silmad ei võtnud. Kas koera nina (põgenejat) ei võta? Vanad hambad ei võta enam (leivakoorikut). Mees kihutas, mis hobune võttis 'kõigest jõust'. Pead rabama, kuidas jõud võtab. Karjus, nagu kõri võttis. Vesi sätendas, kuhu silm vähegi võttis 'ulatus'.
11. rikkuma, kahjustama; hävitama. Öökülm võttis viljapuude pungad, õied. Halvatus võtnud tal jalad. Karastatud kütti ei võta ei pakane ega tõved. Ükski kuul ei võta teda 'ei tee talle midagi'. Tahtis ise endalt elu võtta 'ennast tappa'. Kus midagi ei ole, sealt ei võta surmgi. Sõda võttis mõlemad pojad. Tuli võttis maja. *.. teravili jäi viletsaks, oma jao võttis kevadel vesi, oma jao põletas põud .. O. Jõgi (tlk).
12. (liikumise vm. tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel). Võttis trepil kaks astet korraga. Võtame pikemad sammud, et teised meile järele ei jõuaks. Poiss võtab hoogu ja hüppab. Traktor möiratas ja võttis paigalt. Tramm kriiksus kurvi võttes. Lennuk võtab kõrgust 'tõuseb'. Auto võttis kiirust 'kiirendas' ja kihutas kallurist mööda. Isa võetud 'niidetud' kaared olid kõige laiemad. Ekskavaator võttis 'kaevas' kraavi. Vesi võetakse 'pumbatakse' järvest. Vana koer ei võta enam õppust 'ei õpi enam'. Snaiper oli mehe kirbule võtnud. Võttis sõbraga ühenduse, sõbrale kõne 'helistas sõbrale'. Tenor võttis 'laulis' kõrgemaid noote falsetiga. Pianist võtab 'mängib' esimesed akordid. Võtame 'mängime, laulame' 28. taktist uuesti. Kruvi ei võta hästi vinti. Keskhommikul hakkas päike juba võtma 'nahka pruunistama'. Kas teil valutab pea? – Kõvasti võtab.
13. riidlema. Sai valetamise eest emalt, ema käest võtta. Küll nüüd võtavad tema kallal! Nad on suured kaklejad, ilmast ilma võtavad omavahel. *.. kui aga mõni kirjanik saab ajalehes võtta, sajatab Nonna kriitikuid .. L. Promet.
14. midagi endale haarama, (saada) võimaldama. Võttis endale õiguse, julguse, kohustuse probleemist avalikult rääkida. Naine on võimu majas enda kätte võtnud. Võttis süü, vastutuse enda peale. Võtab uudise ükskõikselt teatavaks, teadmiseks. Võta vanemast vennast eeskuju! Uimastitega kaubitsemine on võtnud hädaohtliku ulatuse. Ma ei oska nii kiiresti seisukohta võtta. Võtab kaaslaste nõuannet kuulda. Tänan teid! – Võtke heaks! (vastuseks tänuavaldusele).
15. kõnek kinnitades teise verbiga väljendatud tegevust. Võtsin ja tegin selle töö ise ära. *Näe, võttis lõikas kambri akna poole suuremaks .. M. Metsanurk. *.. mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära .. A. H. Tammsaare. || ‹da-infinitiiviga› (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) midagi teha otsustama. Vaatame, mis ta teha võtab 'mis ta teeb'. *Härra advokaat Teder võttis vaikida. E. Vilde. *Kuis jumal võtnud seada / su elu – nii peab sündima. R. Sepp (tlk). *.. maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust .. E. Tode.
16. kõnek kirumisvormelite osana; harvemini ka positiivse emotsiooni väljendamiseks. Võtku madis kogu seda värki! Et vanatühi teda võtaks! Võtku sind see ja teine! Pagan võtku! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, mis siin toimub? Tont võtaks, hästi tehtud! *Mis sa minust siis tahad? Võtaks sind oma naaksumisega. J. Mändmets. *.. hõiskab vaimustusest: „On alles kleit, tont võtaks!” P. Viires (tlk).
17. (mõnedes vananenud ühendites). Ta võib hirmus olla, kui viha võtab 'vihastab'. Rammu, jõudu, jaksu, väge võtma 'kosuma'. *Tänavune mänguaeg võtku sellega algust [= alaku]. E. Vilde.

värk ‹värgi 21› ‹s›
kõnek täpsemalt määratlemata asi, tegevus, olukord jne.. a. (seadeldise, seadme vms. kohta). Meie tsehhi vananenud värgid vahetati uute seadmete vastu. Arvuti on ikka üks vägev värk küll. Hääle järgi on kuulda, et mingisugune värk mootoris logiseb. Roostetanud värgiga kell. Varas on auto küljest ära kruttinud nii palju värke kui jõudis. *Kui te olete vabrikudirektor .., siis olete alati huvitatud kahest: esiteks, et see värk käiks, ja teiseks, et see värk ei laguneks. H. Saari. b. (mõne elundi kohta). Vanadusega kipub sisemine värk korrast ära minema. Kopsud ja muud värgid on mul terved. *Ka meri, mets ja veel üks värk, kust me kõik välja oleme tulnud, pidada olema võitja päralt. A. Hint. c. (mitmesuguste esemete kohta). Sahtlis oli igasuguseid riistu ja värke. Aias kasvab mitmesugust värki: kapsast, hernest, küüslauku. Mis värgi sa täna oled selga pannud? Maalimise värgid tõi ta linnast kaasa. Hauale püstitati imelik rauast värk. Laadalt ostetakse suhkrut, jahu ja igasugu muud värki. *Kuid midagi polnud parata, see koli ja koitanud värk siin oli kõik hinnaline, midagi polnud vaesusest. K. Ristikivi. d. (tegevuse, sündmuse, nähtuse vms. kohta). Laulatus on pidulik värk. Pani teatritegemise värgi käima. Kooli asju ja värke ajab direktor. Korraldas viktoriine ja muid värke. Valitsus peaks kõik ühte värki vedama. Ajasime juttu poliitikast ja muudest maailma värkidest. Kooliskäinud mehed mõtlevad igasugu värkisid välja. Virmaliste vehklemine pole sugugi lihtlabane värk. Kunst on vist üks keeruline värk. e. (olukorra, asjade seisu kohta). Ei saa aru, mis värk selle võistlusega ikka on. Vägev värk – isa ostis uue teleka. Lehes on see värk kõik kirjas, kuidas mees pankrotti läks. Lõunamaadel on hoopis teistsugune värk. Veider värk, et mees öösiti kodus ei maga. Nende lahutusega on mingi segane värk. *Ah isegi suitsu ei lubata teha? Siis on teil küll vilets värk. R. Männis. || (tegevuse, olukorra v. situatsiooni kohta, mis on kellelegi v. millelegi omane). Toidutegemine on rohkem naiste värk. Sõjaaja värk – võid kergesti kuuli keresse saada. Riided olid tal puha linna värk. Taeva värke ei või inimene teada. Kroonu värk, asjad käivad aeglaselt. *Kõrtsi värk! .. Lehkab kui sealaut, suitsu ja inimeste higi, joodikute jama ja röhkimist. A. Mägi. || värki (väljendab liiki v. laadi). Külaline oli õige peenikest värki proua. Nägi liikumas inimese värki musti kogusid. Kasvatab igat värki aedvilju. Jüri on hoopis teist värki mees kui ta vend. Sama värki juttu kuulsin ka küla pealt. Tööd on siin mitut värki.
▷ Liitsõnad: asja|värk, kaader|värk, kella|värk, kroonu|värk, masina|värk, tool|värk, tõu|värk, veevärk; lõua|värk, mehe|värk, moka|värk, suuvärk; filmi|värk, keele|värk, laada|värk, nas(s)|värk, remondi|värk, streigi|värk, sõja|värk, tule|värk, vigurivärk; elu|värk, ilma|värk, nõiavärk; ime|värk, ise|värk, saksa|värk, seda|värk, vanavärki.

väät ‹väädi 21› ‹s›

1. väänduv taimevars; mõne põõsa (pikk ja peenike) oks; vits. Koldade pikad rohelised väädid. Kõrvitsa väädid jooksevad mööda maad. Kuslapuu väädid ronisid majaseina mööda üles. Metsviinapuu väätidesse kasvanud rõdu. Põhja-Eesti lillkiri kujutab sageli vääti. Lõikas pajupõõsast paraja väädi. Toomingast väänati sidumiseks vääte. Pani värava vääti 'sulges värava väädist võruga'. Haokubu seoti väädiga kinni. *Eeva õlga riivab üks väät. Põõsas on pistnud üle aiaplangu pika oksa .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: humala|väät, kase|väät, paju|väät, tapu|väät, viinamarja|väät, viinapuu|väät, vitsaväät.
2. väätjas moodustis. Seljaaju väädid. Funiikul on närvikiudude kimp ehk väät. Lihas oli muutunud tugevaks sidekoeliseks väädiks. Veenilaiendid on näha naha all looklevate väätidena.
▷ Liitsõnad: naba|väät, piir|väät, seemneväät; rebuväät.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: tobiväät.

väävel|värvaine
sünteetiline värvaine, mis saadakse mõne orgaanilise aine töötlemisel väävliga

vöö ‹15› ‹s›

1. hrl. keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; ‹liitsõna järelosana› (ka mujal ja muus funktsioonis). Alpinisti, korstnapühkija vöö. Kleidiriidest, lakknahast vöö. Kirjatud, tikitud, vasknaastudega, rõhkudega, pandlaga vöö. Vööd kanti ka kasuka peal. Vööga kokku tõmmatud särk. Sidus mõõga vööle. Peremehel on võtmekimp vööl. Võttis kirve vöölt 'vöö vahelt'. Pistis seelikusaba vöö vahele. Karateka sai kollase, musta vöö (vöö värv näitab selle kandja oskuste astet).
▷ Liitsõnad: ehis|vöö, kiri|vöö, kleidi|vöö, kõla|vöö, mõõga|vöö, nahk|vöö, nöör|vöö, pannal|vöö, rihm|vöö, siid|vöö, tunnel|vöö, võrkvöö; kaitse|vöö, kande|vöö, kork|vöö, kõhu|vöö, niude|vöö, padruni|vöö, pea|vöö, puusa|vöö, pääste|vöö, songa|vöö, ujumis|vöö, voorusevöö; sadula|vöö, sedelgavöö.
2. vöökoht. Seob vöö vööle. Pani vöö vööle ka piltl läks ära. Kandis vööl kitsast paela. Võttis rihma vöölt. Tüdruk on vööst ümaraks läinud. Vööni paljad lapsed. Vesi ulatus vööni. Löök allapoole vööd ka piltl (alatu teo kohta).
3. geol lademe alajaotus, mis hõlmab mingis geoloogilises piirkonnas välte jooksul moodustunud kivimeid
▷ Liitsõnad: vahevöö.
4. zool. a. ringi- v. sadulakujuline nahapaksend väheharjasussidel ja kaanidel (clitellum). Vihmaussi vöö. b. vöölaste rüü liikuvaist kilbistest ringikujuline osa
5. mat kera kihi külgpind
6. (mitmesuguste lintjate v. rõngjate moodustiste kohta). Linnutee tähtede vöö. Kuiperi vöö astr miljonitest komeedisarnastest taevakehadest moodustuv piirkond Päikesesüsteemi välisservas. Väiksemaid vahekarniise nimetatakse vöödeks. Paks tihnik ümbritseb sipelgapesa tuultkaitsva vööna. Suurtest kividest vöö palistas järsaku jalamit. *Pillirootuttidest vöö tähistab vana jõe aset. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: liim(i)|vöö, püünisvöö; roostiku|vöö, uduvöö.
7. ‹liitsõna järelosana› esineb mõne maadlusvõtte nimetuses
▷ Liitsõnad: eest|vöö, rist|vöö, tagantvöö.

õhetama ‹37›

1. hõõguma; punetama. a. (inimese ihu v. mõne selle osa, eriti näo kohta:) veretulvast punakana v. punasena paistma ja kuumama. Haige nägu õhetas. Nägu õhetab tervisest, palavikust, rõõmust, ärritusest, pingutusest, häbist, vihast, piinlikkusest. Põsed lõid kohmetusest õhetama. Nägu õhetab roosakana. Poiss lõi näost õhetama. Tüdruk õhetas heameelest. Külm tuul, palavus pani palged õhetama. Paled läksid tuliselt õhetama. Tundis, kuidas kõrvad hakkasid, lõid õhetama. Neidis lõi õhetama nagu mooniõis. Õhetas pärast iga veiniklaasi üha rohkem. Saunaliste kehad õhetasid. Istus jooksust õhetades pingile. Jäi kiirest käigust õhetavana seisma. Kuulab teise juttu õhetavi põsi. || (tulitava, kipitava valuaistingu kohta). Kaevamisest õhetama löönud peopesad. Pikast käimisest lõid tallad õhetama. Keel õhetas sinepist. b. hrl. punakana v. punasena helendama, särama, kumama. Õhtupäike õhetas veripunasena. Kuu õhetab metsa kohal. Kuu ümber õhetas hele sõõr. Eha-, koidutaevas õhetab. Koit lõi taevas õhetama. Aknad õhetavad loojuva päikese peegeldusest. Männitukk õhetas õhtuvalguses. Õhetavad õhtupilved. || kuumusest helendama. Söed õhetavad leel. c. värvilt hästi punane olema, eretama. Aedades õhetavad punapõsksed õunad. Teepervel õhetavad küpsed maasikad. Valge kleidi rinnas õhetas punane roos.
2. hrv õhkama (5. täh.), õhkuma (1. täh.) Kiviplaadid õhetavad veel päevasest kuumusest, päevast kuumust. *Ahjud õhetasid külmust, ainult pliiditruup oli veidi soe. J. Semper.

ärajääma|näht
‹hrl. pl.› pärast alkoholi vm. mõnuaine (ka mõne ravimi) toime lakkamist tekkiv tervisehäire (peavalu, iiveldus, lihasvärinad jms.; hrl. sõltlastel). Suitsetamisest loobujatele anti nõu, kuidas leevendada ärajäämanähtusid.

öö|päev
ajavahemik keskööst keskööni; 24 tundi. Ööpäeva keskmine temperatuur. Haiget jälgiti ööpäev läbi, terve ööpäeva. Töötas kümme tundi ööpäevas. Pidi maalt lahkuma ühe ööpäeva jooksul. || astr ajavahemik, mis vastab ühele taevakeha täispöördele mõne teise taevakeha v. tähistaeva kui tausta suhtes. Maa, Marsi ööpäev. Sideeriline ööpäev 'täheööpäev'.
▷ Liitsõnad: päikese|ööpäev, täheööpäev.

ühe|päevik
zool õrna keha ja võrkjate kiletiibadega putukas, kelle valmik elab vaid ühe v. mõne päeva. Jõe kohal lendlesid kiilid ja ühepäevikud. Ühepäeviku vastsed.

ühiskondlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
ühiskonnaga seotud, ühiskonnale kuuluv v. omane, ühiskonnas esinev, ühiskonna-; sotsiaalne. Ühiskondlik kord. Ühiskondlik tootmine, taastootmine, tarbimine. Ühiskondlik tööjaotus. Ühiskondlikud organisatsioonid. Ühiskondlik leping 'mõne teooria järgi inimeste teadlik kokkulepe, mis on sõlmitud riigivõimu loomiseks'. Ühiskondlikud probleemid, nähtused. Ajakirjanduse ühiskondlikud ülesanded. Kõrge ühiskondliku positsiooniga tegelane. || nõuk (tasuta sooritatava üldkasuliku töö v. kohustuse kohta). Ühiskondlik liiklusinspektor, spordiinstruktor. Ühiskondlikus korras tehtav töö.

ühiskonna|teadlane
ühiskonnateaduste, hrl. mõne ühiskonnateaduse spetsialist, sotsiaalteadlane

üksik|valik
põll üksikute taimede valik mõne omaduse v. tunnuse alusel (sordiaretusmeetod)

üksi|sõnu ‹adv›

1. samu sõnu ikka ja jälle korrates. „Tasa, tasa,” kordas ema lapsele üksisõnu. Ajas minule üksisõnu peale, et ütle ja ütle. Poiss raius üksisõnu vastu, et tema ei tea asjast midagi. *Jalad kandsid teda tõepoolest ja mees karjus kõva häälega üksisõnu: „Ma käin! Ma käin!” K. Ristikivi. *Sa räägi talle, mis tahad, aga tema ajab üksisõnu: armastus ja armastus! O. Luts.
2. mõne sõnaga, napisõnaliselt. *Nii nad sammusid metsa all vaikides või kõneldes üksisõnu hoopis kõrvalisist asjust. J. Parijõgi.

üles ‹adv›

1. ülespoole, kõrgemale; ant. alla. Trepist üles minema, tormama, astuma. Tõusime pikkamisi treppi mööda üles. Läks üles oma ärklituppa. Mina heitsin üles narile, tema alla. Kass krabis üles puu otsa. Nii järsust kaljuseinast ei saa üles ronida. Rühkis mööda mäekülge, kaldajärsakust üles. Sõideti mäest üles. Ruttasin tänavat pidi üles Toompeale. Teerada tõusis keerutades üles mäkke. Jõgi, järv on üles paisutatud (selle veetase on tammidega tõstetud). Laev tõstis purjed üles. Ankur hiivati üles. Põhja vajunud paat tõsteti üles 'veepinnale'. Pidupäeva hommikul tõmmati lipp üles 'vardasse'. Tõkkepuu, semafor on üles tõstetud. Tõmbasin aknal ruloo üles. Vedas hommikul vana seinakella pommid üles. Vinnas kaevust ämbritäie vett üles. Vinnas end käte jõul üles plangule. Käed üles! (korraldus allaandmiseks). Hobune lõi, raius eest ja takka üles. Lennutati üles esimene tehiskaaslane. Paugutati ja lasti rakette üles. Vahiti kael õieli üles taevasse. Paadi nina kerkis ootamatult üles. Tõstis endal tuisu vastu mantlikraegi üles. Kaluritel on pikad kummisäärikud kubemeni üles tõmmatud. Tüdrukud tõstsid kleidisabad üles ja kahlasid läbi oja. Kääris, keeras endal pluusikäised, särgivarrukad üles. Lugeja tõstis pea raamatu kohalt üles. Nad vaatavad sinu nagu jumaluse poole üles 'suhtuvad sinusse ülima austusega'. Metsa tagant ajas, paiskus paksu suitsu üles. Autod keerutasid maanteel üles tolmupilve. Tuul keerutas maast lund, kollaseid lehti üles. Laevakruvi peksis kalda juures üles põhjamuda. Meri lõi tugeva tuulega vahtu üles. Soe õhk tõuseb altpoolt üles. Soost ajab udu üles. Oras oli hästi üles tõusnud 'tärganud'. Andmed liiguvad alt üles 'madalamast instantsist kõrgemasse'. Sõideti mööda jõge üles, jõge pidi üles 'jõelähte poole, ülemjooksu suunas'. Purjetati piki rannikut üles 'põhja poole'. || maast, maapinnalt ära. Tõstsin kepi, palli maast üles. Ema korjab laste riided põrandalt üles. Korjas maha kukkunud õunad hoolikalt üles. *Perenaine söötis, jootis, talitas ja lüpsis lehmad, niitis heina ja võttis üles loo .. A. Hint. || maast, aluspinnast lahti. Sillutis, asfalt oli üles kistud. Põrandalauadki kisti, kangutati üles. Vanad raudteerööpad kistakse üles ja asendatakse uutega. Pakane oli kõnnitee plaadid kohati üles kergitanud. || maa seest, pinnasest välja. Torm kiskus puud koos juurtega üles. Taimed võeti maa seest üles koos juurtega. Võttis mitu pesa kartuleid üles. Kiskus paar porgandit üles. Keegi oli mäekünkasse peidetud varanduse üles kaevanud. || (pinnase kohta:) segi, segamini (kaevatud, sõidetud, tallatud vms.). Tänav on torustiku paigutamiseks üles kaevatud. Kogu ehitusplats on üles tuhnitud. Suured veomasinad on metsavahelise tee täiesti üles sonkinud. Kogu ümbrus oli mürskudest hirmsasti üles küntud. Metssead on kartulipõllu üles tõngunud. Kanad on siin kõik üles kaabitsenud. || paiste, tursesse. Jalg paistetas kõvasti üles. Nägu, kõht oli üles tursunud. Kukkumisest on puusal sinine muhk üles ajanud. Kõrvetada saanud kohal ajasid villid üles. Pihasooned ajasid raske tööga üles. Mõnel tõusid, tulid rõuged üles. || kohevile, kohevaks. Kloppis padjad üles. Soputasin põhukoti üles.
2. töökorda, tegevuseks v. kasutamiseks valmis seisu, toimimis- v. kasutamisvalmina kohale. Jahimehed seavad, panevad püüniseid ja lõkse üles. Sättisime rebaserauad, jänesepaelad üles. Kardinapuud üles panema. Tellingud on juba üles seatud. Rehetoas pandi, seati kangasteljed üles. Aitas emal kangast üles panna 'lõime telgedele seada'. Torni seati pikksilm üles. Lindudele pannakse pesakaste üles. Kunstnik seadis õues üles maalimispuki. Tänavatele tuleks müügiautomaate üles panna. Seadsime malenupud üles ja alustasime partiid. Vaja triikraud üles 'soojenema' panna. Pani teemasina, samovari üles. Kohv, kohvivesi on juba üles 'tulele keema' pandud. Külalistele tehti kambrisse asemed üles. Hommikul pani end ruttu riidesse ja tegi voodi üles 'pani magamisriided kokku'. Kas keerasid kella üles? || (ajutise peavarju püstitamise v. peatuspaiga sisseseadmise kohta rännakul). Matkajad panid telgi üles. Mustlased, nomaadidest beduiinid lõid oma rännakulaagri üles. || vaatamiseks valmis, hästi nähtavaks. Muuseumis pannakse uut näitust üles. Sellele nõlvakule sobiks mõni skulptuur üles panna. Riputasin maakaardi üles. Kes selle kuulutuse siia üles pani?
3. osutab maapinna muutmisele põllu- v. aiamaaks. Uudismaad üles harima. Osa soid kuivendati ja hariti üles. Sügisel kündis ta lodupealse üles. Põldu oli vähe, seepärast otsustati osa raiesmikku üles rookida. Isegi osa õuemaad kaevati üles peenarde alla. *Seletas, kuidas ta on mõelnud veerealuse karjamaa .. ajada üles põlluks. A. Mälk. || (selle kobedaks, hrl. külvi- v. istutusvalmiks tegemise kohta). Kündsime kartulimaa üles. Kesa on vaja üles künda. Kaevas sügisel peenramaa üles.
4. (kirjutamise vm. tegevuse tulemusena:) talletatuks, jäädvustatuks. Rahvaluulet, rahvalaule, murdekeelt üles kirjutama. Tal olid kõne tähtsamad punktid paberilehele üles kirjutatud. Kritseldasin kiiruga mõne kuuldud sõna üles. Kogu varandus, majakraam kirjutati võlgade katteks üles. Kõik elanikud kirjutati üles 'võeti arvele, kanti registrisse'. Märkisin loenguid kuulates olulisema, üht-teist üles. Oma päevikutesse on ta üles tähendanud palju huvitavat kodukoha inimestest. Isa läks kirikuõpetaja juurde lapse nime üles 'kirja' panema. Muusikamehena on ta ka rahvaviise ja tantsulugusid üles kirjutanud. Uurija on kindluse plaanigi üles joonistanud. Sellel pildil on ta üles võetud 'fotografeeritud, pildistatud' koos vanematega.
5. (ühenduses otsimise ja leidmisega:) avastatuks, kätte, esile, ilmsiks. Otsisin lauasahtlist vajaliku paberi üles. Otsis Mareti piduliste hulgast üles. Kui Tallinna tuled, otsi mind üles. Leidsin võtme, kaotatud kindad üles. Otsijad ei leidnudki peitu pugenud mehi üles. Eks katsu teda seesugusest rahvasummast üles leida! Kas leidsid mu selle pildi pealt üles? Peitsin šokolaadi ära, aga lapsed nuhkisid selle üles. Jälituskoer võttis peagi kurjategija jäljed üles.
6. magamast ärkvele (ja jalule). a. ärkvele. Mind aeti üles kõige sügavama une pealt. Aja ka Ants magamast üles! Karjapoiss raputati, löödi juba päikesetõusu ajal üles. Äratas uksele kloppimisega majarahva üles. Oli juba üle keskhommiku, kui ma üles ärkasin. Võpatasin paugu peale unest üles. Laps magas nii raskelt, et saime ta suure vaevaga üles. Mindi sünnipäevalast üles laulma 'lauluga äratama'. Telefon, uksekell, linnulaul ajas mind üles. Sel õhtul lubati lastel kauemaks üles jääda. Naispere läks magama, mehed jäid veel üles. b. ärkvele ja jalule. Suvel tõusti vara üles. Kobis hommikul juba kella kuue ajal üles. Mind kupatati vara üles. Ajas end koidu ajal voodist üles. Kui uni ära läks, tõusis vahel öösitigi üles ja istus laua taha. Tule üles, muidu jääd kooli hiljaks. Krapsas äratuskella helina peale üles. Maast üles! (korraldus magamast tõusmise kohta). Oleksin veel lesinud, aga külm ajas üles.
7. lamamast v. istumast jalule, püsti. Kukkusin, ent tõusin kohe üles. Pekstu ajas end vaevaliselt maast üles. Mõned inimesed tõusid üles ja lahkusid saalist. Krapsasin toolilt, istmelt üles. Jõuetu loom püüdis end üles ajada, kuid ei suutnud. || kohutatuna liikvele. Koer ehmatas jänese, soku üles. Lind heitus pesalt üles 'lendu'. Püssipauk kohutas linnuparve üles. *.. ja ehmatas seal Evit, kes end robinal Mati sülest üles tõukas. I. Luhaäär.
8. (surnuist) ellu. Jeesus tõusnud kolmandal päeval hauast üles ja läinud taevasse. Ei see mees enam surnuist üles tõuse. Räägiti, et see imeravim äratavat surnudki üles.
9. paremale järjele v. kõrgemale ühiskondlikule positsioonile. On end hakkaja mehena üles töötanud. Töötas end läbi raskuste ja takistuste üles. Tehti kõik selleks, et majapidamist üles upitada. *Ta oli pidanud vaesest ja harimata keskkonnast üles trügima .. A. Ravel (tlk).
10. suure(ma)ks, kõrge(ma)ks; tähtsa(ma)ks. Poodnikud kruvisid hinnad üles. Inflatsioon lõi hinnad üles. Leedu korvpallurid kruttisid kohe alguses tempo üles. Tööpinget ei tohi liiga üles kruvida. Põletik kruvis palaviku üles. Paistab, et nende saavutused, teened on kunstlikult üles puhutud. Asi pole sugugi nii hull, kogu lugu on üles puhutud.
11. osutab ägedate tundmuste, tunnete puhkemisele, samuti nende põhjustamisele. Kaarlis kees üles kuum viha, tuline tusk. Ole nüüd rahulik, ära end kohe üles ärrita! Aeg-ajalt lõõmatas majas üles äge tüli. Eks kõik need jutud erutanud ta tunded üles. Peremees oli kole äge, ei tea, kes ta nii üles keeras. Muidu rahulik mees, mis teda nüüd nii üles ärritas. Pingeline olukord kruvis, kruttis inimeste närvid üles.
12. kellegi vastu suunatuks v. millegi nimel tegutsemisele, võitlusse. Ta tahab meid sinu vastu üles keerata. Kihutas, ässitas oma kõnedega inimesi valitsuse vastu üles. Kihutuskõnelejad käisid maad mööda ringi ja ässitasid rahvast üles. Töölisi kihutati üles streigile. Rahvas tõusis üles rõhujate vastu. Üles, isamaa on ohus!
13. (hoonete, ehitiste püstitamisega ühenduses:) püsti, valmis. Lõi mõne kuuga toreda maja üles. Tal raha kõvasti, tõmbab kohe uhke häärberi üles. Naabrimees aitas tal hoone seinu üles raiuda. Siia kerkib üles 'rajatakse' uus asula. Meister on oma elus rohkesti ahje ja pliite üles ladunud. Müürid on üles laotud paekividest. Laadakaupmehed hakkasid oma müügiputkasid üles lööma. *Polnud väljavaadetki saada maja niipea üles, veel vähem elamiskõlvuliseks. E. Nirk.
14. enam-vähem korda, kõlblikuks. Kohendas, kõpitses vana maja üles. Poolvarisenud müüri ei olnud mõtet enam üles kohendada. Meistrimehena putitas, kloppis vana autologu üles. || (inimese v. looma kohta:) korralikku, normaalsesse vormi. Arstidel õnnestus ta üles turgutada. Saab haigusest jagu ja kosub jälle üles. Jäin jõuetuks, kuid kodus putitati mind toitudega üles. *See hobune on laadapäevaks jahurokaga üles aetud, peksuga erguks tehtud .. H. Sergo. || välimuselt kaunistatuks, paremasse riietusse, ehtesse vms. (hrl. inimeste kohta). Lööb end küllaminekuks kenasti üles. Mann oli end nii üles löönud, et ei tunne äragi. On enda üles mukkinud nagu mõni pruutneitsi. *Mõlemad olid üles mukitud, nii koer kui daam. L. Hainsalu. *Noor prink neiu, kes end moekalt üles puhvinud: sinine pihtjakk ja roosa rohekate volangidega seelik seljas. E. Kuus.
15. ‹ühendverbi osana› osutab tule süütamisele v. süttimisele. Tõmbas, kraapsas tikust tule üles. Põlluäärele tehti lõke üles ja küpsetati kartuleid. Korjas metsast kuivi raage ja tegi tule üles. *.. otsis taskust paberossi ja krapsis üksteise järel mitu tikku üles, enne kui suitsu põlema sai. O. Tooming.
16. ‹hrl. koos verbiga korjama› kedagi kusagilt enda hoole alla. Möödasõitev talumees korjanud poolkülmunud poisikese tee äärest üles. *Leili võis ju täie õigusega mõelda: näe – üks [mees] jooksis mu juurest minema, aga teine korjas üles! T. Lehtmets.
17. esile, arutlusele, päevakorda. Kerkisid üles mitmesugused probleemid, küsimused. Tõusis üles ka maareformi küsimus. *Keegi kergitas üles lähemates mõisates ühiskondlike aiandite rajamise mõtte .. R. Sirge.
18. kõnek lõhki, katki (löömisega, peksmisega). Lõi kakluses vastasel näo üles. Ähvardas mõnel mehel näo, nina üles lüüa. *See on, tead, selline jälkus, et lahmi nägu üles, kui sihuke mees ette satub .. I. Luhaäär.
19. hrl van ära. a. (koos verbiga arvamise, oletamise, äraarvamise kohta). Seda mõistatust ei osanud keegi üles arvata. Hakati üles arvama, mis see kõik võiks maksma minna. *.. ja nüüd ta katsus mängleva lõbususega üles arvata, kes neist lärmitsejaist kuuluvad temaga sama katuse alla. A. Jakobson. b. ‹hrl. koos verbiga rääkima› (ülestunnistamise, ärarääkimise kohta). Rääkis kõik üles, mis ta oli teinud. *Eerik rääkis puhtast südamest üles, et ta nüüd laevas on hakanud veidi tõmbama [= suitsetama], kui poisid pakuvad .. A. Hint.
20. van (käitumisega ühenduses:) ülal, korralikuna. *Joosep Toots pidas enese tundide lõpuni tõesti eeskujulikult üles. O. Luts.
21. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. üles andma, üles astuma, üles hargnema, üles kasvama, üles lugema, üles ostma, üles pooma, üles tunnistama, üles ütlema (mõne verbi puhul üksnes osas ühendites)

üli|kool [-i]

1. õppe- ja teadusasutus, kus omandatakse akadeemiline kõrgharidus ja akadeemiline kraad. Tartu, Helsingi, Peterburi ülikool. Vana, kuulus ülikool. Ülikooli rektor, professorid, õppejõud. Ülikooli peahoone, auditooriumid, ühiselamud. Ülikooli lõpetanud. Astus pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli. Õppis ülikoolis matemaatikat, keeli, arstiteadust. Ta on paar aastat ülikoolis käinud. Lõpetas kevadel ülikooli. Töötab ülikoolis dotsendina. Oli sunnitud ülikoolist lahkuma, ülikooli pooleli jätma. Asutati, rajati uus ülikool. Linnas on mitu ülikooli. || selle peahoone v. hoonete kompleks. Rongkäik möödus ülikooli eest. Sõja ajal ülikool põles. || piltl miski ülimal määral koolitajana, elukogemuste andjana. Darwinile sai tõeliseks ülikooliks ümbermaailmareis purjekal „Beagle”.
▷ Liitsõnad: era|ülikool, rahvus|ülikool, riigiülikool; kunsti|ülikool, põllumajandus|ülikool, tehnikaülikool.
2. esineb mõne muu haridusasutuse v. -ürituse nimetuse osana. Avatud ülikool 'institutsioon v. programm, mis võimaldab omandada kõrgharidust paindlikult, igapäevatööd katkestamata'.
▷ Liitsõnad: kultuuri|ülikool, rahva|ülikool, suve|ülikool, terviseülikool.