[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajalehe|paber

1. teat. liik paberit, millele tavaliselt trükitakse ajalehti
2. (vana) ajaleht v. selle osa pakkepaberina. Ajalehepaberisse mässitud pakike. Keeras ajalehepaberist vilka.

alraun ‹-i 21› ‹s›

1. bot Vahemere mail kasvav narkootilise toimega alkaloide sisaldav taim (Mandragora officinalis)
2. folkl selle taime juurest lõigatud inimkuju, millele omistati maagilist jõudu

alus ‹-e 4› ‹s›

1. ese v. eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne.; millegi alumine osa. Monumendi, samba alus. Keraamilised lillepottide alused. Puust, graniidist alus. Raadio seisab madalal alusel akna kõrval. Poisid meisterdasid seinalehele alust. Papist alusele kleebitud pildid. Tort võetakse karbist välja ja pannakse alusele. Lehelaba alus. *.. igas ubrikus lesis nüüd rautatud pakkudest alusel merele rihitud suurtükk. J. Kross. || ehit see osa pinnasest v. kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
▷ Liitsõnad: betoon|alus, graniit|alus, kivi|alus, papp|alus, puit|alus, seebi|alus, tordi|alus, vai|alus, viltalus.
2. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb; lähtekoht, põhi. Artikli teoreetiline, metoodiline alus. Liigituse, klassifikatsiooni alused. Töö on kogu elu alus. Teadust peeti kiriku aluste õõnestajaks. Neid nähtusi ei saa taandada ühele alusele. Tööde järjestamisel võtsime aluseks kronoloogia. Filmi aluseks on ajalooromaan. C. R. Jakobson pani aluse algupärasele eestikeelsele koolikirjandusele. | alusel põhjal, järgi (postpositsiooni tähenduses). Määruse, seaduse, lepingu alusel. Ta saab palka tükitöö alusel. || põhjus, põhjendus, motivatsioon. Omajagu alust neil juttudel on. Teiste süüdistamiseks pole sul alust. See annab alust oletada, oletusteks. Pole mingit alust arvata, loota, rääkida. Aluseta süüdistus. || ‹pl.› mingi teaduse v. ala põhitõed, -seisukohad. Matemaatika, küberneetika, bioonika alused. Seadusandluse, koolikorralduse alused. Looduskaitse aluste kursus.
3. laev. Alus ei kuulanud enam rooli. Traallaevastik täienes kümne aluse võrra. Muistsed saarlased ehitasid kiireid aluseid. *.. tšuktši raampaat võttis peale kuni kolmkümmend inimest. See on juba suur alus .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kala|alus, kauba|alus, mere|alus, rannasõidualus.
4. tehn haakekonksudega seade tükkveoste mehhaniseeritud laadimiseks ning transportimiseks
▷ Liitsõnad: kast|alus, plaatalus.
5. aiand pook(e)alus. Vääris- ehk pookoks ja alus.
6. subjekt. a. keel lauseliige, mis näitab, kes v. mis teeb seda v. on see, mida väljendab öeldis. Alus ja öeldis. Aluseta laused. b. loog objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
▷ Liitsõnad: osa|alus, täisalus.
7. mat. a. astendatav v. logaritmitav arv. Astme, logaritmi alus. b. kolmnurga tipu vastaskülg c. üks trapetsi paralleelsetest külgedest. Trapetsi alused ja haarad. d. positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv
8. alune, seelik
9. keem ühend, mis vesilahuses laguneb metall- ja hüdroksiidiooniks, happega reageerides annab soola; aine, mis on võimeline prootonit siduma. Tugevaid aluseid nimetatakse leelisteks. Orgaanilised alused.

astme|laud
laud vms., millele üles- v. allaminekul astutakse. Vana trepi astmelauad nagisesid. Vankri, trammi astmelauad. On keelatud sõita liiklusvahendite astmelaudadel.

asümptoot ‹-toodi 21› ‹s›
mat sirge, millele kõverjoon tõkestamatult läheneb

audio|raamat
helikassett v. -plaat, millele on salvestatud (kirjanduslik) tekst, heliraamat

blanko|veksel
maj veksel, millele veksli andja annab oma allkirja enne veksli teksti kirjutamist

bobiin ‹-i 21› ‹s›
tehn pool, alus, millele keritakse köis, traat vms.

ehitus|alus
ehit pinnas, millele toetub vundament. Kruusane pinnas on hea ehitusalus.

ehitus|pinnas
ehit pinnas, millele ehitis püstitatakse. Paene, liivane ehituspinnas.

eks ‹adv›

1. nõrk kinnitus- v. rõhusõna lausetes, mis väljendavad:. a. nõustumist, nõusolekut. Eks ma ikka tule, kui vähegi võimalik. Hea küll, eks ma proovi(n). Jah, eks see kuumus tee liiga küll. Kui tarvis, eks siis või minna ka. Eks me vaata, mis siin teha annab. „Õuna tahad?” – „Eks anna pealegi.”. *„Kena poiss,” kiitis Rudolf. „Eks ole,” kinnitas Irma. A. H. Tammsaare. b. nentimist, kinnitamist. Eks pärast ole igaüks tark. Eks seda ole juhtunud paljudega. Eks iga algus ole raske. Eks ma öelnud! Eks olnudki rebane lõksus. „Kes seda tegi?” – „Eks ikka Juhan.” Eks ta ole (ebamääraselt möönev reageering kaasvestleja jutule). c. seletust, selgitust. Eks ta karda(b), sellepärast rabelebki. Eks ma läinud külma ilmaga vette, nüüd on nohu kallal. Eks me nägime, et vihm on tulekul ja jooksime tagasi. d. arvamust, oletust. Eks hunt ta murdnud, kes muu. Eks kahekümne ringis peaks külalisi ikka tulema. Eks see paranda(b), kes ära lõhkus. Eks külarahvas saa(b) imestada, kui Jaan nooriku koju toob. e. soovitust v. soovi. Eks tee ise. Eks küsi talt eneselt! Eks mingu ja vaadaku ise järele. Eks võtnud siis lapsed tööle kaasa! Eks astuge vahel meie poole ka sisse! Eks teeme siis väikesed tropid! Eks jääme siis nägemiseni! Eks terekest kah! Eks hüvasti siis seda korda! f. ilkumist, ähvardust v. pahameelt. Eks sa näe, kus tark väljas! Eks katsu veel vastu hakata! Eks tulgu ainult, koera ajan peale! Eks sa proovi süüa, kui supp on nagu soolvesi! g. imestust, üllatust. Eks näe imet! No eks sa kuule, kus lugu!
2. usutlussõna, millele oodatakse jaatavat vastust, nõustumist; täh. 'kas ei, kas'. On ju nii, eks ole? Tulete siis homme, eks? Eks ole ilus? Oleme kokku leppinud, eks ju? *Mäletad, kui üles kirjutama tuldi, siis ütlesin: eks, Goori, see on ju sinu laud. H. Kiik. *„Eks see ükskõik ei ole, missuguse rahaga osteti,” arvas Anna. A. H. Tammsaare.

erootika|telefon
tasuline telefoniliin, millele helistades võib vestelda erootilistel teemadel ja kuulata erootilist kõnet

eseme|klaas
klaasplaat, millele asetatakse ese mikroskoobiga vaatlemisel

esi|sild
tehn mootorsõiduki sõlm, millele toetub kere esiosa ja mille külge on kinnitatud esirattad. Auto, traktori esisild.

etatism ‹-i 21› ‹s›
pol poliitiline õpetus, mis käsitab riiki omaette väärtusena ja ülima eesmärgina, millele kodanikud peavad allutama oma taotlused ja heaolu

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

fetiš ‹-i 2› ‹s›

1. etn kultuslikult kummardatav ese, millele omistatakse üleloomulikku maagilist jõudu (peamiselt loodusrahvail)
2. piltl liialdatud austamise objekt. Fetišiks tõstetud teos.

flekteerima ‹42›
keel sõna muutma. Flekteerivad keeled 'keeled, millele on omane sõnamuutmine; keeled, kus sõnamuutmisel ja -tuletamisel etendab olulist osa juure teisenemine'.

hari2 ‹harja 31› ‹s›

1. millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa. Mägede kõrged, lumised harjad. Künka, seljandiku, raudteetammi hari. Lainete valged, vahused harjad. Luidete veerjatel harjadel kasvasid männid. Päike kuldab metsade harju. Kartulikuhja, rõugu harjal istus vares. Porgandivagude harjad olid rohtu kasvanud. *Ent juba urbsete hangede harjult / langevad lumele roosakad varjud. U. Laht. || katusehari. Küün oli harjani heinu täis. Laudale pisteti punane kukk harja. *Ja siis nägi ta vastasmaja harjal pigimusta meest.. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hange|hari, katuse|hari, laine|hari, mäehari; kõrgrõhuhari.
2. hari-, kõrgpunkt. Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks. *Oktoober on pärissügisene kuu, meie sügise hari. K. Kalamees. *Jõulurõõmu hari oli [kooli jõulupuuga] möödas.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: suve|hari, talihari.
3. lihakas moodustis mõningate lindude pealael; miski seda meenutav. Kuke, kana, kalkuni punane hari. Kukeseene erekollane hari. Tanu hari. Lõkke punane hari. | piltl. *Jalad pakitsesid ning jookki kippus juba harja. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kukehari.
4. biol luu väljaulatuv osa, millele kinnituvad lihased (crista)

heli|lint

1. magnetlint, millele on salvestatud heli. Kuulasime helilindilt muusikat, loomade häälitsusi. Murdetekst tuleb helilindilt maha kirjutada.
2. fotograafiliselt salvestatud heli kandev filmilint

herbaar|leht
bot paberileht, millele kinnitatakse v. on kinnitatud herbaareksemplar. Herbaarium sisaldas 13 000 herbaarlehte.

hobuse|pass
hobuse omanikule antud dokument, millele olid märgitud hobuse tunnused

hõõg|vein
kuumana joodav vein, millele on lisatud suhkrut ja maitseaineid

jala|pink
madal pink, millele istumisel toetatakse jalad

jala|tugi
alus, millele toetatakse jalad istumisel. Koolipingi, paadi jalatugi.

jaoks ‹postp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

joonestus|laud
aluslaud, millele joonestamisel kinnitatakse joonestuspaber

joote|pind [-pinna]
tehn pind, millele kantakse joodis

juht|kilp
tehn väiksem (kilpjas) alus, millele on monteeritud juhtimis- ja kontrollimisseadmed, juhtimiskilp

juht|pult
tehn pult, millele on paigaldatud operatiivjuhtimiseks ja -kontrollimiseks vajalikud seadmed, juhtimispult; käes hoitav karbitaoline seade, millega hrl. infrapunakiire kaudu juhitakse televiisorit, muusikakeskust, videokaamerat vm. elektroonikaseadet

juhu|leid
arheol leid, millele on satutud juhuslikult (näit. aia- ja põllutöödel). Ehteid on päevavalgele tulnud nii arheoloogilistel kaevamistel kui ka juhuleidudena.

juugend|stiil
kunst 19. ja 20. sajandi vahetuse dekoratiiv- ja tarbekunsti ning (sise)arhitektuuri stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament. Juugendstiilis hoone, mööbel, vinjetid.

jõhv|riie
jäik riie, millele on sisse kootud looduslikku v. tehisjõhvi (kasut. rätsepatöös)

jõude|jalg
ka kunst jalg, millele ei toetu keha raskus. Seisab, jõudejalg põlvest lõnksus.

järgi
I. ‹postp› [gen]
1. osutab asjaolule, mille kohaselt, millele vastavalt, millest lähtudes midagi toimub. Toimis seaduse, eeskirjade järgi. Tarbeaineid jaotati sõja ajal normi järgi. Tegin tema õpetuse, nõuande järgi. Leidsin koha üles tema juhatamise järgi. Seda tehti vana kombe, tava järgi. Meie kokkuleppe järgi tuleb sul töötada veel kuus kuud. Riietus uusima moe järgi. Kudus mustrit mälu järgi. Toimis automaatselt, harjumuse järgi. Poisile pandi vanaisa järgi nimeks Rein.
2. osutab esemele v. asjaolule, mida abiks võttes, mille abil midagi toimub. Orienteeruti kompassi, kaardi, tähtede järgi. Määrab puid-põõsaid pungade järgi.
3. osutab millegi kohta midagi väitvale isikule v. muule allikale, ka teat. süsteemile. Tema jutu, sõnade järgi olnud asjalugu nii. Kuulu järgi minevat tal päris hästi. Muistendite järgi on Neeruti mäed Kalevipoja künnivaod. Kohaliku aja järgi on kell 10. Kuupäevad on esitatud vana kalendri järgi. Pluss 15˚ Celsiuse järgi.
4. millegi põhjal, alusel (otsustades). Välimuse järgi võis lindu pidada mingiks rästaliigiks. Riietuse järgi otsustades võis mees olla autojuht. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Tundsin su hääle, näo järgi ära. Kella järgi on juba hommik, kuid väljas alles pime. *Hoopis teist sorti mees oli ta, kui tema ameti järgi arvata võis. O. Kool.
5. osutab sobivusele v. vastavusele; järele. Kingad peavad olema jala järgi. Näib, et see töö pole talle just meele järgi. Abiellus sellega, kes talle rohkem südame järgi. Püüdis kõikide meele järgi elada ja olla. See riie on liiga kallis, pole mulle rahakoti järgi. *Ta veidi nagu itsitab sisemiselt, kuigi selline komme pole tema loomu järgi. H. Kiik.
6. järele (lõhnamise, lehkamise puhul). *Jahedas, hämaras aidas lõhnas hallituse ja kopituse järgi. F. Tuglas. *See paks mees haiseb ju kangesti küüslaugu ja viina järgi. L. Kibuvits.
7. kõnek osutab mingi maa-ala v. koha kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse. See küla oli vanasti Sootaga valla järgi. *Nüüd on koha järgi juba põldu küll.. J. Mändmets.
8. järele. Selle järgi on tungiv vajadus. Kaua ma pean sinu järgi ootama?
9. järel (osutab tihedale järgnevusele). *..ning neelasime raamatu raamatu järgi.. A. Hint.
10. esineb fraseologismides, näit.:. (Miski on) käe järgi. Oma käe järgi panema. Moka järgi olema. (Oma) nina tuule järgi seadma. Oma näo järgi (vormima). Kellegi pilli, tujude järgi tantsima.
II. ‹adv› järele a. alles, säilinuks. *Põlevast küünlast sinu laual on jäänud järgi veel suitsev jupike. K. Põldmaa. b. osutab vastupanu lakkamisele v. vastuseisust loobumisele. Uks andis lõhkumisele järgi. *Lehtmets vihastas algul, aga pärast hakkas järgi andma ja lõpuks ta oli sellega nõus.. J. Semper. c. osutab kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan järgi, mis ta seal teeb. d. osutab kellenigi jõudmisele. Me jõuame talle varsti järgi.

jää|jook
karastav jook, millele on lisatud jäätükikesi

kaevus|haud
arheol maapinda kaevatud haud, millele on kuhjatud kurgaan

kaitse|lõik
sõj maastikuala v. -lõik, millele on rajatud väeosa kaitse

kakao|piim [-a]
piim, millele on lisatud kakaod

kande|pind [-pinna]

1. kandev pind. Konveieri kandepind. *On ilmne, et suured labajalad oma suurema kandepinnaga lubavad pehmeid soomaastikke edukalt ületada. J. Peegel. || lennuki tiib
2. piltl alus, millele miski tugineb. Tugeva ühiskondliku kandepinnaga teos. Nähtusel on ulatuslik sotsiaalne kandepind. Looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepinda.

kanga|poom
etn kangastelgede eesosas olev poom, millele rullitakse kootav riie

kapiteel ‹-i 21› ‹s›
ehit samba, piilari v. pilastri kunstiliselt kujundatud ülaosa, millele toetub talastik, võlv v. kaar

kark ‹kargu 21› ‹s›

1. jalavigastus(t)ega v. ühe jalaga inimese tugikepp, millele ta toetub kaenla ja käega. Karkudega käima. Sõjainvaliid komberdas karkudega ringi. Vanamees looberdas karkudel lähemale. Ta saab liikuda ainult karkude abil, varal, najal. Haige toetus kargule. Karkudega kerjus.
2. kõnek kõmp. Poisid püüdsid karkudel käia.
3. põikpulk labida- ja hargivarre otsas v. vikatilöe küljes. Kaevaja katkestas töö ja toetus rinnaga labidavarre kargule. Niitja hoiab ühe käega kargust ja teisega löe otsast kinni.
▷ Liitsõnad: löekark.

kartuli|leib
leib, millele on lisatud kartuleid

kauba|alus

1. kaubalaev
2. alus (1. täh.), millele kaup laotakse transportimisel. Kaubaalustest on enim kasutusel euroalus.

keri|hark
‹hrl. pl.› seadis õngeridval, millele keritakse varunöör

keri|pulk
etn pulk, millele lõngakera algus keritakse

kilp ‹kilbi 21› ‹s›

1. (endisaegne) käes kantav puidust, metallist vm. materjalist kaitsevahend külmrelvade vastu. Puust, metallist, rauast kilp. Kilpi hoiti vasakus, oda paremas käes. Varjas end vaenlaste löökide ja torgete eest kilbiga. Nooled põrkasid kilbilt tagasi. Langenud kanti kilbi peal ära. Tulen kas kilbiga või kilbi peal 'kas võitjana v. kaotajana'. | piltl. Oma tegusid varjas ta tõe ja õiguse eest võitleja kilbiga. *Eliaser muigas põlglikult. See oli tavaliselt tema ainukeseks vastuseks, see oli kilp, mille taha ta oma kaaslaste pilke eest puges. L. Promet. || kaitsev soomusplaat. Raskekuulipilduja, suurtüki kilp.
▷ Liitsõnad: nahk|kilp, pronks|kilp, puu|kilp, raudkilp; kaitsekilp.
2. ehit raketise, laudise vms. suurem puidust plaat
▷ Liitsõnad: parketikilp.
3. tehn alusplaat v. raamistik, millele on kinnitatud mitmesugune juhtimis-, lülitus- jm. aparatuur
▷ Liitsõnad: jaotus|kilp, juht(imis)|kilp, lülitus|kilp, sisestuskilp.
4. zool pantserjas kõva kate mõnedel loomadel. Kilpkonna kilp. Vöölase kilbid on pea-, õla- ja vaagnakilp. Jõevähi pearindmikku katab ühtne kilp.
▷ Liitsõnad: kõhu|kilp, rindmiku|kilp, seljakilp.
5. geol platvormi osa, kus aluskorra kurdunud kivimid esinevad suurel alal avatult. Balti kilp hõlmab Skandinaavia poolsaare ja Soome. Ukraina kilp. Kanada kilp.
6. vapi põhiline, pildiga osa, vapikilp

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

klahv1 ‹-i 21› ‹s›

1. muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli. Klaveri, oreli, harmooniumi klahvid. Mängija sõrmed libisesid kergelt üle klahvide.
2. paljude masinate, aparaatide vms. ümmargune v. ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis. Kirjutusmasina, telefoni, arvuti klahvid. Kirjutaja sõrmed liikusid kiiresti klahvidel. Vajutasin magnetofoni klahvile, klahvi alla.
▷ Liitsõnad: lülitus|klahv, noole|klahv, tõstuklahv.

kliiver|poom
mer purjelaeva ninast väljaulatuv palk, millele kinnituvad kolmnurksed eespurjed. Hiiglalaine murdis laeva kliiverpoomi.

kloppimis|puu
puu, millele näit. vaip kloppimiseks asetatakse

kohus ‹-e 4› ‹s›

1. mingisuguste kohustuste täitmise sisemine, moraalne vajadus. Poja kohus oli haige ema eest hoolitseda. Sõbra kohus on sõpra aidata. Õppimine on õpilase kohus. Pean, loen oma kohuseks sind hoiatada. Täitsin ainult oma kohust. Ta teadis, mis on tema kohus sellises olukorras. *Aga ma teen seda ainult kohusest teie vastu .. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: au|kohus, ema|kohus, kodaniku|kohus, mehe|kohus, naise|kohus, poja|kohus, vanematekohus.
2. kohustus, ülesanne midagi teha. Peaminister on esialgu ühtlasi presidendi kohustes. *Hommikuse vahitrimmeri kohuseks oli peale kohvikruuside pesemise ka ruhvi põranda pühkimine – laupäeval pesemine. A. Hint. *.. kihelkonna inimesed tülitasid köstriisandat väga harva, ainult siis, kui kiriksand ise ei saanud oma kohuseid mingil põhjusel täita .. E. Särgava.
3. van see, millele kellelgi on õigus v. mis on kellelegi ette nähtud. Andke keisrile, mis keisri kohus. *Aga sellepärast ei tohi Ovidiust hooletusse jätta. Ovidiusele, mis Ovidiuse kohus. K. Ristikivi. *All roogevirne liuad, lauad lohus: / .. et andkem kõhule, mis kõhu kohus. M. Under.

konjunktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel sidesõna
2. loog loogikatehe, millele igapäevases keeles vastab sidesõna ja

kooma1 ‹6› ‹s›
med raske teadvusetus, millele kaasub kõigi talitluste järk-järgult suurenev pidurdus, oimetus. Diabeetiline, ureemiline kooma. Haige viibib koomas.

koorma|kaal [-u]
kaal, millele koorem kaalumiseks peale sõidab

korrelaat ‹-laadi 21› ‹s›
hrl loog keel mõiste, sõna vm., mis on vastastikuses seoses teise mõistega, sõnaga vm. (näit. õpilane – õpetaja, see – teine); sõna v. väljend, millele (relatiiv)pronoomen viitab

kraan|palk [-palgi]
laeva vööris kummalgi pardal lühike põikpalk, millele tõstetakse merest hiivatud ankur. *.. [kipper] tüüris õhtuks Stora Rägö saare alla, kus käskis ankru kraanpalgist lahti lüüa ning 25 sülda köit järele anda. H. Sergo.

kriis ‹-i 21› ‹s›

1. raske, terav, komplitseeritud olukord, ohtlik, vastuoludest lõhestatud seisund. Poliitiline, ideoloogiline kriis. Rahvuslikus liikumises oli märgata süvenevat kriisi. Selts, valitsus elab üle rasket kriisi. || ummik teaduses v. kunstis. Füüsika, filosoofia kriis. Teater, operett põdes teravat kriisi. Kujutavas kunstis süvenes kriis. Kirjanik elab üle loomingulist kriisi. || psüühiline, hingeline ummik. Hingeline, vaimne kriis. Nooruk elab läbi murdeea kriise. Sa pead ise oma kriisist üle saama.
▷ Liitsõnad: keskea|kriis, närvi|kriis, sise|kriis, valitsuskriis.
2. maj kõrgkonjunktuuris oleva majanduselu järsk häire, lühikese ajaga toimuv kokkuvarisemine, millele sageli järgneb aastaid vältav surutis. Kriis tööstuses, põllumajanduses, finantsmaailmas. Rahaturgude kriis. Kriisi ajal laostus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid.
▷ Liitsõnad: agraar|kriis, energia|kriis, finants|kriis, kaubandus|kriis, majandus|kriis, tootmis|kriis, turustus|kriis, tööstus|kriis, valuuta|kriis, üld|kriis, ületootmiskriis.
3. med. a. otsustav murrang, pöördepunkt haiguse kulus. Kolmandal haiguspäeval saabus kriis. Kriis oli möödas, algas tervenemine. b. äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund. Hüpertooniline kriis.
4. millegi puudus, kitsikus, nappus. Rahaline kriis. Sõjaajal andis tunda toiduainete kriis. Ehitusel on praegu tööjõu osas kriis.
▷ Liitsõnad: korteri|kriis, kütuse|kriis, raha|kriis, toorainekriis.

kriuks ‹-u 21› ‹s›
lühike (ühekordne) kriuksumine, kriuksatus. Roostetanud hingede, tuulelipu kriuks. Kostis ukseriivi kriuks. Uks avanes pisikese kriuksuga, ühegi kriuksuta. Kriuksuga saapad, kingad (kasut. hrl. omaaegsete saabaste kohta, millele kriuksumiseks oli talla vahele pandud kasetohtu). *Kindralil on säärikud, millel õrn kriuks tallas. A. Beekman.

krokii ‹14› ‹s›

1. silmamõõdu järgi tehtud maakohajoonis, millele on märgitud mingi ülesande täitmiseks olulised objektid. Krokiid tegema.
2. kunst natuurist joonistatud visand, millel tähistatakse kujutatava iseloomulikumad jooned v. asendid

kubism ‹-i 21› ‹s›
kunst 20. saj. alguse kunstivool, millele on iseloomulik objektide kujutamine geomeetrilistest põhivormidest koosnevatena. P. Picasso on kubismi rajajaid.

kuliss ‹-i 21› ‹s›

1. teater raamile pinguldatud riidest v. papist õhuke teisaldatav sein, millele on maalitud dekoratsiooniosa. Kulisse tegema, maalima, paigaldama, vahetama. Metsa, aeda kujutavad kulissid. Näitlejad kogunesid kulisside taha, ootasid kulisside taga oma etteastet. | piltl. *Nagu armetu kepphoone vajus Siimoni rahuliku esinemise kuliss. I. Jaks.
2. kitsas taimede riba. a. põll aiand õrnu kultuure külmade tuulte eest varjav kõrgemate taimede riba; erosiooni tõkestamiseks v. lume kogumiseks jäetud kündmata maariba b. mets raiel alles jäetav metsariba

kuulutus|tulp [-tulba]
ümmargune post, millele kinnitatakse kuulutused. Kuulutustulpadel ja -tahvlitel kirendasid mitmesugused kuulutused ja reklaampildid.

kärbis ‹-e 4› ‹s›
etn oksatüügastega v. pulkadega tugipuu; nendest tugipuudest ja neile asetatud lattidest toestik (vahel ka redelid), millele vili v. hein kuivama asetatakse. Vilja, heina kärbistele panema, tõstma. Vili on kärbistel. Põllule jäid tühjade kärbiste read. Seab kärbist püsti. Mees kõhn kui kärbis. *Tuliuued hööveldatud lattidest valged kärbised seisid ridamisi nagu nukud. A. Kaal. *Madalama [tarupuu] pesa juurde pääses okslikku kärbist mööda ronides.. A. Viires. || vastaval puul v. sõrestikul olev piklik vilja- v. heinahunnik. Kärbis, kaks kärbist ristikut. Panid kokku kümme kärbist otra. Tõstab heinu kärbisest koormasse. Vili, hein on kärbistes. Poeb kärbise alla vihmavarju.
▷ Liitsõnad: heina|kärbis, ristiku|kärbis, viljakärbis.

käsi|puu

1. (rööpne) kaitsepuu trepi, silla, rõdu jne. serva kohal. Silla, trepi käsipuu on katki. Purdel on kummalgi pool käsipuu. Tuletorni viib käsipuuga keerdtrepp. Nõjatub, toetub käsipuule. Hoiab, haarab rõdu käsipuust kinni.
▷ Liitsõnad: trepikäsipuu.
2. põikpuu, millest käega kinni hoitakse v. millele käega toetutakse. a. etn adrakäsipuu. *..küla taga aga higistasid mehed adra käsipuude taga.. Juh. Liiv. b. käetugi. *Laua ette oli lükatud käsipuudeta tool ja Maamets ei leidnud kätele õiget paika, jättes nad lõpuks põlvedele.. O. Tooming.
3. lasila. Sidus hobuse käsipuu külge. *Värava kõrval, käsipuu juures, söövad matuseliste hobused. O. Luts.

käsu|lauad pl
kirikl kivitahvel, millele olnud kirjutatud Moosese 10 käsku | piltl. Moraali käsulauad.

köömne|kukkel
kukkel, millele on enne küpsetamist riputatud köömneid

köömne|leib
leib, millele on lisatud köömneid

külvi|peenar
peenar, millele külvatakse seemned

küsimus ‹-e 5› ‹s›

1. lausung, millele oodatakse vastust. Suuline, kirjalik küsimus. Otsene, kaudne, retooriline küsimus. Asjalik, terav, kaval, rumal, huupi esitatud, liigne küsimus. Ankeedi küsimused. Küsimusi esitama. Küsimustele vastama. Küsimusi pandi risti ja põiki. Õpetaja kordas küsimust. Kas kõik said küsimusest aru? Poetasin argliku küsimuse. Pöördus küsimusega minu poole. Ma ei suutnud küsimust vastata. Küsimusele nõuti täpset vastust. Küsimus kipitab, kibeleb keelel, kerkis keelele. Ta puistati üle küsimustega. Küsimuste tulv sadas talle kaela. Mind hakati küsimustega pommitama. Ta ajab mind oma küsimustega ummikusse. Teda vaevas kogu aeg küsimus, kuidas ja miks. Peas keerles mõtete ja küsimuste virvarr. Ta vaatas mulle otsa, silmades tumm küsimus.
▷ Liitsõnad: ankeedi|küsimus, eksami|küsimus, keerd|küsimus, lisa|küsimus, mõistatus|küsimus, nalja|küsimus, rist|küsimus, vahe|küsimus, vastu|küsimus, viktoriiniküsimus.
2. probleem; lahendust, selgitust vajav asi v. asjaolu. Kiireloomuline, pakiline, keeruline küsimus. See on tülikas, tõsine, põhimõtteline küsimus. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus'. Tehnilised, majanduslikud, poliitilised, praktilised küsimused. Küsimust püstitama, üles seadma, tõstatama, kaaluma, otsustama, lahendama. Uurimist, arutamist vajavaid küsimusi on palju. Küsimusse tuleb selgust tuua. Ta on poliitika küsimustega kursis. See küsimus tuleb võtta päevakorda. Ühe või teise küsimuse üle tuleb veel nõu pidada. See on kaugema tuleviku küsimus. Tasu küsimus jäi lahtiseks. Selles küsimuses olid kõik ühel meelel. Nendes küsimustes on ta vanamoodne. Desarmeerimine on muutunud küsimuste küsimuseks 'tähtsaimaks küsimuseks'. Ma ei tahtnud sellest küsimust teha. See on säärane küsimus, millest võõrastega rääkida ei taheta. | [millegi] küsimus(t)es asjus, suhtes. Lahkhelid tekkisid tulude jaotamise küsimuses. *.. maa jagamise küsimustes kisklesid feodaalid tihtilugu omavahel. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: agraar|küsimus, au|küsimus, elu|küsimus, haridus|küsimus, kaadri|küsimus, kasvatus|küsimus, keele|küsimus, kooli|küsimus, kultuuri|küsimus, kunsti|küsimus, leiva|küsimus, maa|küsimus, majandus|küsimus, moraali|küsimus, mure|küsimus, nais|küsimus, olme|küsimus, palga|küsimus, personaal|küsimus, piiri|küsimus, prestiiži|küsimus, päevakorra|küsimus, rahvus|küsimus, riietus|küsimus, seksuaal|küsimus, sotsiaal|küsimus, talurahva|küsimus, toitlustus|küsimus, tuleviku|küsimus, töölis|küsimus, tüli|küsimus, usaldus|küsimus, usu|küsimus, vaidlus|küsimus, võimu|küsimus, üldküsimus; ise|küsimus, keerd|küsimus, pea|küsimus, pisi|küsimus, põhi|küsimus, sõlm|küsimus, võtme|küsimus, üksikküsimus.
3. (seoses aega väljendavate sõnadega millegi lähemas tulevikus toimuva kohta). Sõja lõpp on juba päevade küsimus. Töö lõpetamine on vaid aja küsimus. Tundus, et see polnud isegi enam tundide, vaid minutite küsimus.

lambi|jalg
lambi alusosa, millele lamp toetub. Vaskne, nikerdustega, kõrge lambijalg.

lihas|kude
anat loomorganismi põhikude, millele on omane liigutustalitlus. Silelihased ja vöötlihased on kaks põhilist lihaskoe tüüpi.

loku|pill
muus rahvapill: raamile reastatud puitplaadikesed, millele lüüakse puuhaamrikeste v. -lusikatega

loomu|õigus
jur vahetult loodusest, asjade loomulikust seisust tulenev õigus, millele peaksid vastama ühiskonna seadused

maandumis|rada
lennuväljal kõva kattega sõidutee, millele lennukid maanduvad. Lennuvälja stardi- ja maandumisrajad. Betoneeritud maandumisrada. Lennuk laskus maandumisrajale, veereb maandumisrajal.

mispeale ‹adv›
küsiv-siduv sõna
1. iseseisva küsilause algul: millest põhjustatuna, mille tõttu, mis põhjusel, mille peale. Mispeale sa nõnda ägestusid, vihastasid?
2. kaudküsimuse vm. kõrvallause algul. a. mis põhjusel, millest põhjustatuna, mille tõttu. Ütle, mispeale sa punastasid. Tõmbas ohjadest, mispeale hobused seisma jäid. *Lööb Kustile piitsaga mööda jalgu, mispeale viimane „ai!” karjub. O. Luts. b. millele vastuseks. Mees tegi sügava kummarduse, mispeale naine kergelt noogutas. Tüdruk sosistas poisile midagi kõrva, mispeale viimane naerma puhkes. c. mille järel, millele järgnevalt, misjärel. Söödi ja joodi, mispeale noorem rahvas tantsumurule läks. Ajas koera toast välja, mispeale ukse kiiresti kinni lõi. *Reesaared olid teatanud, et saabuvad nädala lõpul, mispeale majas vallandus vilgas tegevus. I. Jaks.

mitte ‹adv›
I. eitav abisõna, rõhutab, intensiivistab eitust, dubleerib eitavat öeldisverbi
1. ‹sageli koos rõhutava gi- ~ ki-liitega› hrl. paikneb selle sõna v. sõnaühendi ees, millele eitus on keskendatud. Mitte keegi ei teadnud õiget vastust. Mitte ei tea, kust alustada. Seda ma mitte ei lootnudki. Süüdi polnud mitte tema, vaid keegi teine. Nad polnud mitte kunagi sõpradeks saanud. Mitte ainsatki minutit ei tohi hilineda. Ta ei olnud mitte aitähki öelnud. Leibagi ei olnud majas mitte kildu. Mitte midagi ei juhtunud. Mitte ei lasta oma mõtetega üksi olla. Ja ei jätnudki järele, no mitte ei jätnud. Ära mine, ära mitte mine! || ‹järelasendis rõhuadverbina› van. Sa ei tee seda mitte! Ei, see ei lähe (teps) mitte. See plaan ei sobi mulle hoopiski mitte. Ma ei usu mitte, et sa sellega toime tuled. Ta ei rääkinud nähtust kellelegi, ka isale mitte. *Karja ei lähe, kingsepa juurde ammugi mitte, hakkan looderdama .. V. Uibopuu.
2. kõnek esineb mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites. Koolis ei huvitanud grammatika meid mitte üks põrm. Kasu polnud sellest mitte tuhkagi. Ta ei teadnud kõigest sellest mitte mõhkugi, mitte üks mõhk. Ma ei tee seda mitte mingi hinna eest. Raha pole sul ju mitte punast krossigi. Poiss ei viitsi mitte lillegi liigutada. Miks sa teda küll mitte sugugi ei salli? Ma ei teadnud mitte kui midagi. Teda ei aita enam mitte kui miski. Ta ei pea, pane seda mitte miskiks. Kas said targemaks? – Mitte üks raas, mitte raasugi.
II. eitav abisõna, jaatavas kontekstis eristab eitatava osa
1. annab eitava sisu üksnes järgnevale sõnale v. sõnaühendile (v. lauseosale). Juhan otsustas neid mitte kutsuda. Ma palun mitte nõnda kõnelda. Laps sulges silmad, et välku mitte näha. Ta oli hukkunud veel mitte üheksateistkümneaastasena. Seda tuli ette mitte just väga tihti. Lähen, aga mitte täna. Hinga läbi nina, mitte läbi suu! *Hüüdja oli Elisabeth, mitte vähem kaame kui ta noorem vend .. E. Krusten. *Õigem oleks olnud – mitte vaadata võõra maja sisemusse, mitte toppida oma nina igale poole, mitte olla odavalt uudishimulik .. J. Kruusvall.
2. esineb vaeglausetes ning elliptilistes lausetes v. lauseosades (hrl. koos rõhu- v. modaaladverbidega). Anne keeldus otsustavalt: täna mitte. Kas olete kunagi kohanud seesugust inimest, vist mitte? No mitte just nii. Ka siis mitte. Siitsaadik ja mitte enam. Muidugi mitte. Annaks isa natukegi järele, aga mitte ilmaski. *Aga mis nad söövad? Mitte viljaterakestki kuskil. J. Kunder. || (käskudes, keeldudes). Mitte suitsetada! Võõrastel mitte siseneda! || ‹asendab eitavat öeldisverbi›. Teised põgenesid, mina mitte. Kõik teised käivad vahel kodus, sina mitte. Kas keegi soovib teed? – Mina mitte. Ta teadis alati, kuidas talitada ja kuidas mitte. *Tere ise ka, oled sa siis sõber või mitte. J. Sang (tlk). || ei. *Värin pani tüdrukul kogu keha võpatama ja ta vastas: „Ei, ei! Mitte!” A. H. Tammsaare.
3. rinnastusseose korral eitab üht rindliiget (sõna, sõnaühendit, osalauset); seos on enamasti eitavat ja jaatavat liiget vastandav. a. ‹ühendsidesõna osana› mitte (ainult ~ üksnes) ... vaid (ka). Ma ei kohanud mitte Jaaku, vaid tema venda. See pole mitte ainult sinu soov, vaid meie kõigi ühine tahtmine. Jõgi pole mitte üksnes sügav, vaid ka kärestikuline. Teeksin seda mitte enese, vaid oma laste pärast. *.. tema hoole all polnud nüüd mitte üksnes Erikupoeg Niglase vara, vaid ka kogu ta saladus. E. Kippel. b. esineb koos vastandavate, möönvate, eraldavate ja ühendavate sidesõnadega v. nende puudumisel ka kirjas ainult komaga eraldatult. Tegemist on šedöövriga, mitte aga tavalise pildiga. Raamat on nauditav, kuigi mitte ilma puudusteta. Olla või mitte olla! Ta nuttis närvide ülepingutusest ja mitte teistel põhjustel. See auto on punane, mitte sinine. See on minu palve, mitte käsk. Välimuse järgi oli ta kahekümnene, mitte vanem. *Seepeale olid nad mõlemad naerma hakanud, kuid mitte just väga lõbusalt. E. Krusten. *.. tabanud olid ainult mõned üksikud haavlid ja mitte kogu laeng .. R. Roht. || eitab tervet osalauset. Mitte et ma just igatsesin, aga hea oli teda kohata küll.
4. ‹ühendsidesõna osana› esineb sisult jaatavates, möönvates, nentivates ühendites miks (ka) mitte 'mispärast ma ei peaks seda tegema, (täiesti) nõus, olgu pealegi' ja kui mitte 'võib-olla ka, võib-olla isegi'. Lähen, kui palutakse, miks mitte. Aitan küll, miks mitte. Taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. *See oli naine; pigem noor tütarlaps, kui mitte haldjas. L. Meri (tlk). || kõnek ka täpsustavates väljendites kui ~ et mitte öelda 'võib-olla isegi'. Traditsiooniline, et mitte öelda vanamoeline vormikäsitus. *.. teretan trepil tüsedat – kui mitte öelda paksu – koristajat .. M. Loodus (tlk).
5. kahtlevas küsimuses laiendab verbifraasi v. küsimusalust sõna. Kas me ei ole mitte kohale jõudnud? Ega mitte sina seda ei teinud? Kas me ei pidanud mitte kella kolmeks sinna minema? Kas ta pole mitte sinu isa?

montaaži|kaader
filmilindi lõik, millele on jäädvustatud tegevustiku üks, pidevalt kulgev osa

moosi|vesi
vesi, millele maitseks on lisatud moosi

mõni mõis
(millegi kohta, millel pole tähtsust, millele ei maksa tähelepanu pöörata). Läks katki, siis läks – mõni mõis! *„Sul on trikoo tagurpidi seljas!” – „Ah, mõni mõis! Olgu!” heitis Olev ükskõikselt vastuseks. H. Pukk.

märk|laud
kontsentriliste ringidega v. mingi kujundiga märk märkilaskmiseks. Kuul, nool tabas märklaua südamikku, läks kümnesse, läks märklauast hoopis mööda, ei tabanudki märklauda. || (millegi v. kellegi kohta, mida v. keda sihitakse, kellele v. millele pihta saada tahetakse). Kuuvalgel liikuv sõdur on vaenlasele heaks märklauaks. Märklaudadeks pandi plekktopsikud aiapostide otsa. *.. [soobli] näosõõr oli puuokste vahel paras märklaud .. N. Baturin. | piltl. Ta oli teiste pilke, teravmeelsuste, mõnituse märklaud. *Kukulinn ja ta elanikud olid nalja märklauad .. Juh. Liiv.

nartsissism ‹-i 21› ‹s›
med
1. iseendale suunatud seksuaalne sättumus, kus suguline rahuldus saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest
2. isiksusehäire, millele on omane üleolekutunne ja eneseimetlus

niidi|rull
(puust) rullike, millele on keritud niit; selline rull koos niidiga. Lapsed mängivad tühjade niidirullidega. Käsitöökarp niidirullidega.

niie|varb
varb, millele niied toetuvad

nimetu ‹1› ‹adj›
niisugune, kelle (v. mille) nime ei teata; niisugune, kellel (v. millel) ei ole nime. Nimetud kangelased, sõdurid ühishaudades. Nimetud hauad. Rahvalaulude loojad jäävad nimetuks, rahvaluule on nimetu looming. Nimetu rändrahn, allikas. Ta sai nimetuid ähvarduskirju. Veel nimetu vastsündinu. Nimetu Mats 'väikesele sõrmele eelnev sõrm, nimetamats'. || niisugune, millele ei osata täpset nime anda, ebamäärane, defineerimatu, sõnulseletamatu. Mingi nimetu hirm, rahutus, ärevus, igatsus. Hinges nimetu ootus, mure. Nimetu aimus. *Mitte midagi erilist [ei tunne] peale selle nimetu tunde, mis tekib surma vahetus läheduses. R. Kaugver.

nivelleerimis|latt
nivelleerimistöödel kasutatav jaotistega latt, millele suunatakse nivelliiri pikksilm

noo ‹interj›
annab öeldavale rõhutatud tundetooni, väljendab teatavat suhtumist
1. väljendab imestust v. üllatust. Noo! Või Peeter võttis vanas eas veel naise! Noo, või sedasi, no mis sa kostad! Noo, aga mispärast ta siis töölt vallandati? *„Noo,” imestas Henn, „mees ilma nimeta, vaat kus!” R. Sirge.
2. väljendab küsimust, millele oodatakse (lähemat) seletust. Tead, ma räägin sulle suure uudise. – Noo? – Peeter on naise võtnud. Noo? küsib kohkunud ema lastearstilt. – Pole viga, see läheb üle.
3. väljendab julgustust, rahustust, vaigistust. Noo, mis sa nutad, ära nüüd sellepärast nuta, meelt heida. Noo, nii hull see lugu ka ei ole. Noo, mis sa, Muri, haugud, me ju vanad sõbrad.
4. väljendab hoiatust, etteheidet, ähvardust. Noo, oota sa, katsu sa! Noo, seda (asja) me veel vaatame, klaarime! Noo, noo – ära valeta! Noo-noo, ära ikka ninna karga! Noo, sinu töö kohta oleks üht ja teist ütelda.

nõja|jalg
jalg, millele toetutakse. Nõjajalg ja jõudejalg.

nõuande|telefon
telefon, millele helistades saab nõu; vastav teenus. Perearsti nõuandetelefon.

nüüdis|tants
moderntantsu alaliik, millele on iseloomulik erinevate tantsustiilide ja teatraalsete võtete kasutamine

objekt ‹-i 21› ‹s›

1. see, millele v. kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu, mõtted, tunded vm.; (käsitlus)aine; ese, asi. Bioloogid uurivad ka silmale nähtamatuid objekte. See novell on olnud kriitika ägedate rünnakute objekt(iks). Uuest poisist sai meie pilgete objekt. Teaduse, kunsti objekt. Tundmatu lendav objekt 'ufo'. Kohtleb kaasinimest, naist kui objekti. *Nad [= ajakirjanikud] ei lähe inimeste, vaid objektide juurde. R. Veidemann. || filos subjektile vastandatud ese v. protsess, millele on suunatud praktiline tegevus v. tunnetus
▷ Liitsõnad: arutlus|objekt, huvi|objekt, ihaldus|objekt, imetlus|objekt, käsitlus|objekt, pilke|objekt, turismi|objekt, uurimis|objekt, vaatlusobjekt.
2. ehitus, ettevõte vms. kui majandusliku v. sõjalise tähtsusega üksus. Sõjaline, strateegiline objekt. Objekt anti käiku. Töölised sõitsid objektile. Haljastusfirma saatis brigaadi objektile muru korrastama.
▷ Liitsõnad: ehitus|objekt, maaparandus|objekt, tsiviil|objekt, tööstusobjekt.
3. keel sihitis. Eesti keeles esineb objekt nimetavas, omastavas või osastavas käändes.
▷ Liitsõnad: osa|objekt, partsiaal|objekt, totaal|objekt, täisobjekt.

oherdi|pea
oherdi osa, millele puurides rinnaga peale vajutatakse. Treis muude esemete kõrval ka oherdipäid.

otsus ‹-e 4› ‹s›

1. tulemus, millele jõutakse pärast asjaolude, võimaluste läbimõtlemist, kaalumist, arutlemist. Läbimõeldud, kindel, selge, mõistlik, õige otsus. Otsus oli, tuli eitav, jaatav. Sinu otsus tundub ainuvõimalik. Kaalusin kaua, kuid otsusele ei saanud, jõudnud. Tulime otsusele teised appi kutsuda. Tegi oma otsuse teistele teatavaks. Tegin otsuseks, et räägin kõik ausalt ära. Võtsin otsuseks suitsetamine maha jätta. Nii tähtsat otsust ei tehta, langetata uisapäisa, mõtlemata. Otsus langes ekskursiooni kasuks. Jäi otsuse juurde, otsusele kindlaks. Oli oma otsuses kindel. Talle ei meeldinud otsuseid teha. Muutis oma esialgse otsuse. Isa otsuse järgi sai vanim poeg talu. Üksmeelne otsus oli edasi töötada. Temas küpses otsus uut ametit õppida. Kahevahelolek viib lõpuks ikkagi mingisugusele otsusele. Vastuvõetud otsused tuleb ellu rakendada. Üldkoosoleku otsus kanti protokolli. Õppenõukogu otsusel, otsusega alandati poisi käitumishinne. || üksikakt, mille abil lahendatakse õiguslikke küsimusi; kohtuotsus. Kõigile kodanikele kohustuslik otsus. Kohus läks otsust tegema. Väljakuulutatud otsus viidi täide. Sõjakohtu otsusega määrati spioonile surmanuhtlus.
▷ Liitsõnad: eksi|otsus, valeotsus, eri|otsus, kohtu|otsus, tagaselja|otsus.
2. van seletus, selgitus; arvamus, hinnang, lahendus. Kes teab mulle selle asja kohta otsust anda? Ma ei usalda tema oskuste üle otsust anda. *.. paluge tema käest otsust, kuidas oleks võimalik jõenupuks moondatud neitsike jälle inimeseks teha? F. R. Kreutzwald. *.. Õhu enese käest ei saanud õiget otsust midagi. Küsis keegi, siis tegi Õhk nii kavala näo.. A. Kitzberg.

paja|raud
etn rauast alus, millele asetatakse pada

palavik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›

1. normaalsest kõrgem kehatemperatuur (hrl. haigussümptomina); haiguslik seisund, millele on iseloomulik normaalsest kõrgem kehatemperatuur. Palavik tekib, tõuseb, langeb. Kõrge palavik. Palavikku mõõtma. Kui palju tal palavikku on? Õhtul oli lapsel palavikku 39,1°. Kõrge palavikuga, ilma palavikuta kulgev gripp. Jäin palavikku. Mul on väike palavik, natuke palavikku. Palavikku alandavad ravimid. Reumaatiline palavik. Oli kolm päeva palavikus. Palavikus haige sonib.
▷ Liitsõnad: haava|palavik, kolla|palavik, lapsevoodi|palavik, nälja|palavik, närvi|palavik, troopikapalavik.
2. piltl palavikuline ind; erutus. Võitluse palavik. Relvastumise palavik. Suvilate ehitamise palavik. *Su silmades on vana haruldustekoguja palavik. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: armu|palavik, kire|palavik, kulla|palavik, loome|palavik, ostu|palavik, sõjapalavik; eksami|palavik, esinemis|palavik, lava|palavik, oote|palavik, rambipalavik.

palgi|kelk
väike päraregi, millele reega palgiveol toetuvad palkide ladvaotsad

parfee ‹15› ‹s›
kok külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud marju vm., pooljäätis

parketi|kilp
ehit laudkilp, millele on liimitud parketitahvlid v. -lipid

patu|oinas
piltl see, kellele v. millele süü veeretatakse. Patuoinast otsima, leidma. Patuoinas olema. Temast tehti patuoinas. Keegi pidi ju patuoinaks jääma. Patuoinaks peeti külma talve. *Alates ajast, mil Silvia .. kodust pikemateks aegadeks lahkus, polnud Kristiinel peale mehe muid patuoinaid.. E. Krusten. || (tõeline) süüdlane, millegi halva v. ebameeldiva põhjustaja. Sealt see patuoinas ise tulebki. *Korraga virrab kelk.. „Saatus!” pomisen patuoinana ja aitan Miilit üles. H. Raudsepp.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

peegli|laud
laud, millele on kinnitatud suur peegel, tualettlaud; seinapeegli all olev väike laud, hrl. esikus. Peeglilaual olid pudelikesed ja puudrikarp. Unustas kindad eeskotta peeglilauale.

pesa|alus
ese, millele lind rajab pesa. Seadsime lindude jaoks üles pesakaste ja pesaaluseid. Toonekurele pandi ratas pesaaluseks.

pesu|kõrend
ritv v. latt, millele pesu kuivama riputatakse. *.. üks vares istus pesukõrendil ja karjus korduvalt oma kähiseva kurguhäälega. A. Jakobson.

pesu|nöör
tugipunktide vahele tõmmatud nöör, millele pesu kuivama riputatakse. Kahe puu vahele, pööningule tõmmatud pesunöör. Pesunööril rippusid kirjud särgid.

pide ‹-me 3› ‹s›

1. eseme osa, millest kasutamisel kinni võetakse v. hoitakse, käepide. Luust pidemega nuga, hõbedast pidemega kepp. Inkrusteeritud pidemega kinžall. Kulunud pidemega sirp. Käsi on mõõga pidemel, pidemes. Liiga jämeda pidemega reket väsitab kätt. Lõi pussi pidemeni maasse. Surus käed käru pidemetele. Pitsat oli valmis, polnud muud kui pide taha panna. *.. Peeter oli võtnud käed [jalgratta] pidemeilt ja hoidis juhtrauda enda arvates uljal moel üsna keskpaiga juurest. V. Beekman. || hoob, kang. *Armatuurlauale [lennukis] olid monteeritud kõik vajalikud .. juhtimise pidemed ja raadiotelefon. E. Puusepp.
▷ Liitsõnad: käe|pide, mõõga|pide, noa|pide, saepide; hõbe|pide, luu|pide, pronks|pide, puu|pide, vaskpide.
2. koht, kuhu toetuda, millest kinni haarata v. kus (ka pilguga) peatuda, pidepunkt. Libe jääserv ei pakkunud sõrmedele pidet. Jalgadel pole pehmes mudas õiget pidet. Otsib mäeküljelt, kaljuseinal jalale pidet, et mitte alla libiseda. Udune sügisöö ei pakkunud silmale ühtki pidet. Pilk eksleb ruumis ringi, leidmata kindlat pidet. *Mõis müüakse Timo võlgade katteks muidugi maha ja meil pole seal enam niigi palju pidet ega paika kui siiamaani. J. Kross. || piltl midagi sellist, millele võib toetuda v. millest kinni haarata v. hoida, tugi. Uued avastused ja leiud pakuvad pidet väitele, et.. Mingi pide peab elus olema. Selliseks arvamuseks polnud tegelikult mingit pidet. Otsib teise sõnadest mingit kindlamat pidet, millest kinni haarata. See lootus oli seni ta hingele pidet pakkunud. Sina oled ainus pide, mis mind siin veel paigal hoiab. *.. Paaljaagu ligemaks hindamiseks õieti puudusid pidemed. Ta võis olla härra, võis aga ka olla midagi muud.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: mõttepide; hinge|pide, ihu|pide, keha|pide, kõhupide.
3. ‹ka pl.› see, mis midagi kinni hoiab v. ühendab, eseme ühendav osa. Tool nagiseb pidemetest, on pidemetest lahti tulnud. Riiv oli ukse küljes ripakil, ilmselt pidemetest lahti murtud. Mitmesuguse konstruktsiooniga pidemed treiterade kinnitamiseks. Piik kinnitatakse pideme abil varre külge. | piltl. *Minu hing oli pidemetest lahti kangutatud. E. Vilde. || piltl seos, side, ühendus. Ta oli sündmuste käiguga juba pidet kaotamas. Perekondlikest pidemeist võib end ainult ajutiseks lahti kiskuda. Su pide eluga võiks olla tugevam. Sellel kõigel pole vähimatki pidet tegelikkusega. *Elu on lõppemas, mõtted ja mälestused on ainsad pidemed, mis teda selle maailmaga veel ühendavad. M. Traat.
4. sõj padrunipide. Pidemes on veel kolm padrunit. Võttis automaadi magasinist pideme välja. || pidemetäis. Kaks pidet padruneid. Vajutas padrunisalve uue pideme padruneid.
5. ‹pl.› murd okaspuu, eriti männi okkad. *.. tulid sipelgad ja tegid sinna pidemeist ilmatu pesa. M. Raud.

pihta
I. ‹postp›
1. [gen] (puutudes) vastu. Koputab ukse, akna pihta. Tagus kulbiga potikaane pihta. Annab lapsele joonlauaga sõrmede, näppude pihta. Kirves juhtus kivi pihta. Laev sai löögi kiilu pihta. Hoop sattus vastase nina, kulmu, kõrva pihta. Rähn põristab nokaga puu pihta. Kostis helisevaid lööke metalli pihta. || piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites osutab, millele püütakse mõju avaldada v. millele miski mõjub. Kellegi südametunnistuse, südame, tunnete pihta koputama. Selline asi käis juba temale au, hinge pihta. Need väljaminekud käivad rängalt rahakoti, tasku pihta. Tabas selle ütlusega naelapea pihta. Kellelegi nina pihta andma, kelleltki nina pihta saama.
2. [gen] suunas, sihis (hrl. tabamise eesmärgil). Vaenlase pihta avati tuli. Metsast tulistati tema pihta mitu lasku. Minu pihta sihitud kuul läks mööda. Laskeharjutused liikuvate märkide pihta. *Jää suund polnud mitte otse laeva pihta, vaid sellest poolviltu mööda. A. Kalmus. || osutab objektile, kelle v. mille kohta kriitika vms. käib. Kriitika oli suunatud, sihitud riigikogu pihta. Satiir vaimulike, kiriku pihta. Lehtedes esineb torkeid presidendi eraelu pihta. Öeldu käib nähtavasti Juku pihta. *Igalt poolt kostis Joonatani pihta sajatusi kui rahet. A. Gailit.
3. [gen] esineb kirumisvormelites. Pagana, kuradi, kuramuse, põrgu, pärgli pihta. Kirevase, tulise pihta.
4. [elat] kõnek millestki (hrl. mingist ajast) alates, saadik, peale. Hommikust pihta on päev viltu kiskunud. Oleme sõbrad juba algkoolist pihta. Sellest (ajast) pihta kardan üksi väljas liikuda.
II. ‹adv› tähistab tabamist, märkiminekut (löömisel, viskamisel, tulistamisel jne.). Kas hoop läks pihta? Lööb, annab haamriga naeltele pihta. Virutas ühe kiviga teisele pihta. Sain palliga pihta. Visatud kivi tuli mulle pihta. Ma lasen pihta, kui veel põgeneda proovid! Kütt sai jänesele pihta. Kuul ei läinud, trehvanud pihta. Sain lahingus pihta 'sain tabamuse'. Maja sai pommitamisel pihta. *Mis pihta, see õpetuseks, peksasaanud meest tasub uskuda. V. Lattik. | piltl. Nüüd pole muud, kui tööle pihta! *Näiski, et vene külalise oletus läheb pihta.. E. Vilde. *Jansi uhkus on pihta saanud. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: takkapihta.

piim ‹-i 21› ‹s›
mer laevakere põiktala, millele toetub tekk. Jahi laius suurima piimi kohal oli kümme jalga.
▷ Liitsõnad: poolpiim.

piima|pukk
maanteeäärne pukikujuline puust alus, millele toimetatakse piimanõud piima üleandmiseks piimaveoautole. Teede ääres seisavad piimapukid.

piipar1 ‹-i 2› ‹s›
väike raadiovastuvõtja, millele saab edastada teateid. Sai piiparile teate.

piiritus|vein
vein, millele on valmistamisel lisatud etanooli. Kanged piiritusveinid.

piksel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
info pildi vähim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid, näit. värvust ja intensiivsust

pilet ‹-i 2› ‹s›

1. (hrl. maksuline) lubatäht, dokument, lipik, mis tõendab midagi ning annab millekski õiguse. Pärnu nahksilla ületajatel tuli silla ületamiseks osta pilet. || sõiduõigust tõendav dokument, millele on märgitud näit. selle kehtivusaeg, koht sõidukis, hind jms. Esimese, kolmanda klassi pilet reisiaurikule. Meil on terve grupi peale ühine pilet. Ostsin eelmüügikassast, raudteejaamast, bussijaamast pileti. Mihkel ostis eelmüügist pileti Võru kiirbussile. Konduktor kontrollis reisijate pileteid. Komposteerisin, augustasin pileti. Muretse mulle pilet öisele Peterburi rongile. Rongis, bussis ei ole lubatud piletita sõita. Elektrooniline pilet. || pääsetäht mingile vaatemängule vms. Mul on kolm piletit teatrisse, kontserdile, spordivõistlusele. Ostsin pileti kinno kümnendasse ritta. Kõik piletid algavale seansile on juba välja müüdud. Rahvakunstiõhtu piletid müüdi varakult läbi. Piletid on meil kassas kinni pandud. Mul on üks ülearune pilet. Lähme näitusele, kes ostab piletid? 200 koha peale oli müüdud 260 piletit, aga vahekäikudes seisjad ei nurisenud.
▷ Liitsõnad: jahi|pilet, lugeja|pilet, raiepilet; autobussi|pilet, bussi|pilet, laeva|pilet, lennu|pilet, lennuki|pilet, metroo|pilet, perrooni|pilet, raudtee|pilet, rongi|pilet, sõidu|pilet, trammi|pilet, trollipilet; aasta|pilet, abonement|pilet, edasi-tagasi|pilet, hooaja|pilet, kuu|pilet, otse|pilet, pool|pilet, prii|pilet, sesooni|pilet, soodus|pilet, tagasisõidu|pilet, täis|pilet, ümberistumispilet; kino|pilet, kontserdi|pilet, peo|pilet, sauna|pilet, staadioni|pilet, teatripilet; looži|pilet, parteri|pilet, rõdu|pilet, seisupilet; e-|pilet, ID-pilet.
2. mingisse organisatsiooni vm. kollektiivi kuulumist tõendav dokument, liikmekaart. Kalasportlase pilet. Sina ei sobi, sul pole piletit taskus nõuk sa ei kuulu parteisse vm. poliitilisse organisatsiooni. Vihastus ja pani pileti lauale nõuk astus parteist vms. organisatsioonist välja.
▷ Liitsõnad: liikme|pilet, partei|pilet, sõjaväe|pilet, õpilas|pilet, üliõpilaspilet.
3. leheke eksamiküsimustega. Tõmbasin, võtsin hea pileti. Igas aines on 40–50 piletit kolme küsimusega. Mul ei lastudki piletit lõpuni vastata.
▷ Liitsõnad: eksamipilet.
4. väärtpaber, mille eest loosimisel võib midagi võita v. mille võib tagasi rahaks vahetada; loteriipilet. Raha ja asjade loterii pilet. *Kogunud veidi raha, andis Tertsiuse isa juba Prandil pojale üle 500 rubla eest aadli krediitkassa pileteid. J. Kahk.
▷ Liitsõnad: loosi|pilet, loterii|pilet, riigilaenu|pilet, võidulaenupilet.

pilu|kaart
käsiperfokaart, millele informatsioon kodeeritakse piludega

pind1 ‹pinna 23› ‹s›

1. eseme, olendi vm. väliskiht, pealmine kiht. Sile, tasane, ebatasane pind. Kivi krobeline pind. Karvase pinnaga riie. Kudumi mustriline pind. Tahvli pind ei tohi olla liiga libe. Kriimustused kummikute läikival pinnal. Mööbli poleeritud, lakitud pind. Detailide töödeldud, töötlemata pind. Niiskes ja kuumas õhus on higi aurumine keha pinnalt takistatud. Taime lehtede pinda katab vahajas kiht. Pilvede liigitamisel on oluline ka pilvede alumine pind. || piltl pealispind, väline olemus. Kriitika nõrkuseks on sageli libisemine pinda mööda. Sügavamal pinna all küdes rahulolematus edasi. Pinna all võib peituda mõndagi, mis kiirel lugemisel silma ei hakka. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ihu|pind, jää|pind, keha|pind, lehe|pind, lume|pind, mulla|pind, naha|pind, pildi|pind, purje|pind, seina|pind, teepind; graniit|pind, kivi|pind, klaas|pind, krohv|pind, murupind; aurumis|pind, eraldus|pind, hõõrde|pind, kokkupuute|pind, kontakt|pind, lõhenemis|pind, lõike|pind, löögi|pind, murde|pind, murdumis|pind, puutepind; külg|pind, ots(a)|pind, pealis|pind, sise|pind, välispind.
2. aluspõhja kattev pind, maapind, maismaa pind; maakamar, pinnas. Üle kahe kolmandiku maakera pinnast on kaetud veega. Erinevate pindade – põld, niit, mets, kõrb – puhul on vee aurumine erinev. Kõva, pehme pind. Viljakas, niiske, liivane, savine pind. Võrdlemisi kivine pind. Põhja-Eesti paene pind. Soo õõtsuv pind. Kuivade liivaste pindade metsastamine. Rammusa mullaga pind. Pind on siin viljakasvatuseks vähesobiv. || (üldisemalt mingi ala maapinna, ka territooriumi kohta). Mu jalge all on taas sünnimaa püha pind. Vabadusvõitlejate veri on niisutanud kodumaa pinda. Mis tõi su siia võõrale pinnale, rändaja? Lahingud polnud veel kandunud Eestimaa pinnale. Esmakordselt viibin Prantsusmaa, Ameerika pinnal. Pind muutus kurjategija jalge all palavaks ja ta põgenes üle piiri. Ta põrm puhkab võõras pinnas. *Mu süda on kinni su pinnas, / mu kannatav sünnimaa. J. Kärner. || (muude taevakehade pealiskihi kohta). Rakett viis vimpli Kuu pinnale. Teame vähe kaugemate planeetide pinnast. || piltl üldine olukord, tingimused, vajalik keskkond; üldine suhtumine. Uuendusteks polnud pind veel küps. Vitamiinivaegus loob soodsa pinna haiguste tekkimiseks. Uue mõistmine eeldab vastuvõtlikku pinda inimese hinges. Valgustuslikud ideed langesid juba ettevalmistatud pinnale. Manitsustest polnud abi: sõnad langesid viljatule pinnale. Ükskõiksus on kuritegudele soodsaks pinnaks. Tuli pinda sondeerida: kas meid võetakse vastu või mitte? *Kodulugu sai pinnaks, mille kaudu kooliuuenduse ideed hakkasid algkoolide õppetöös levima. F. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kodu|pind, maapind; asfalt|pind, betoon|pind, kalju|pind, liiva|pind, pae|pind, raba|pind, rohu|pind, soopind; kald|pind, kallakpind; kasvupind.
3. alus, põhi, jalgealune. Sumasime poris, otsides kõvemat pinda. Ujusime kalda poole, et pääseda kindlale pinnale. Parkett oli lapsele liiga sile pind, ta kukkus ühtepuhku. Plahvatuse ajal tundsime, et pind jalge all kõikus. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams. | piltl. Pärast finantsskandaali ei saanud ta enam kunagi kindlat pinda jalge alla. Enesekriitikat tehes lõi ta süüdistustel pinna alt. *Andrese mustad mõtted ei kestnud kuigi kaua, sest neil oli vähe olulist pinda. Tema ise kui ka Krõõt, mõlemad olid ju alles noored.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kande|pind, kõla|pind, toetus|pind, toitepind.
4. vedeliku v. vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht. Järve peegelsile pind. Sügisese mere rahutu pind. Vee pinnal ujusid mullid. Õli läikiv pind. Kalad tõusid pinnale hingama, putukaid püüdma. Lind sukeldus ja tõusis uuesti pinnale. Uppuja kerkis mõned korrad pinnale. Allveelaev tõusis pinnale. Lahe pinda katab jäälobjakas. Vaht kerkis supi pinnale. Räbu tõuseb pinnale. *..sealt kuskilt kostab sulpsatus: kala kargas pinda. R. Sirge. || piltl (seoses kellegi, millegi esilekerkimisega, aktiivse toimimas olekuga). Võimuvahetuste ajal ujub pinnale ikka kahtlasi kujusid. Ebameeldiv lugu minevikust ujus jälle pinnale. Lahendus probleemile tõusis alateadvusest pinnale. *Pealegi vaevas teda nüüd lakkamatult mingi ebamäärane mälestus, mis tahtis kõigest jõust pinnale tõusta.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: jõe|pind, järve|pind, laine|pind, mere|pind, peegel|pind, veepind; nivoopind.
5. pindala, ala (suuruselt). Hoonetealune pind. Umbes 50 ha suurune pind. Aia, metsaalade pind. Maaparandusobjektide pind on aasta-aastalt suurenenud. Kilealusel pinnal kasvatati varajast köögivilja. Talul on küllaldaselt pinda, aga see on väheviljakas. Elamu akende pind peab moodustama vähemalt 1/8 põrandapinnast. Karusnaha pind jagatakse eri väärtusega osadeks. || (ruumide) põrandapind; (elamispinna kohta). Abiruumide pind. Vabanenud pinnale paigutati viimistlusosakond. Üürime välja pindu äriruumideks. Pinnaga on raskusi, ligemal ajal pole korterit lootagi. Üleliigsele pinnale võeti üüriline. Tahaksin uues kohas elada sama suurel pinnal kui ennegi.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pind, kasvu|pind, kogu|pind, koristus|pind, kultuur|pind, külvi|pind, lava|pind, põllu|pind, üldpind; elamis|pind, lisa|pind, manööver|pind, miinimum|pind, põranda|pind, tootmispind.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub. Vastuolud tekkisid majanduslikul, maailmavaatelisel pinnal. Ta tervisehäired tekkisid psüühilisel pinnal. Jutt läks, kaldus isiklikule pinnale. Jääb selgusetuks, missuguselt pinnalt sai tüli alguse. Konflikt võrsus isiklike vastuolude pinnalt. Rahvusliku liikumise pinnal sündinud selts. Vaba konkurentsi pinnal tekkinud monopol. Antiik-Kreeka kultuur arenes idamaade kõrge kultuuri pinnal. Realistlikud kunstnikud jäid vanade traditsioonide pinnale. Sõpruskond kujunes välja ühise õppimise pinnal. Jutustus võrsus kirjaniku isiklike tähelepanekute pinnalt. Selline järeldus võis tekkida ainult asjatundmatuse pinnal(t). Enesesüüdistuste pinnal tekkinud sisepiinad. Kõik lepingu pinnalt tekkinud vaidlused lahendatakse kohtu korras. || tase, tasand. Jutustused jäid vaid üldise kirjeldamise pinnale. August Kitzbergi esimesed näidendid olid veel olustikurealismi pinnal. Kiriku ehituslugu on jäänud veel mitmeti oletuste pinnale. Ta oli kunstiga kokku puutunud vaid asjaarmastajalikul pinnal. *Mõndagi jäi minu elukogemuste pinnalt arusaamatuks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: lähtepind; tasapind.
7. mat ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund (geomeetria põhimõisteid). Geomeetriline pind. Kooniline, silindriline pind. Kumer pind. Prismaline, püramiidne pind. Hulktahkne pind. Silindri ja koonuse külgpinnad kuuluvad kõverate pindade hulka.
▷ Liitsõnad: kera|pind, koonus|pind, silinderpind; horisontaal|pind, kõver|pind, lõike|pind, põik|pind, pöörd|pind, rõht|pind, tasa|pind, vertikaalpind.

pinnas ‹-e 4› ‹s›
maakoore pindmise kihi moodustavad setted ja kivimid koos neil esineva mulla ja kultuurkihiga (eriti silmas pidades selle viljakandvust, viljeldavust). Savikas, liivane, kivine, soine pinnas. Pehme, kõva, veerikas, kuiv, külmunud pinnas. Viljaka, hea pinnasega mustmullaalad. Kehv, halb, viljatu pinnas. Tundra pinnas on taimestikuvaene. Pinnase looduslik seisund. Pinnase temperatuur, omadused. Pinnase kerkimine, kohrumine, ärauhtmine, sooldumine, reostus. Pinnase vajumine, roomavus, tihendamine, kindlustamine, külmutamine, teisaldamine. Sademed imbuvad pinnasesse. Pinnases leiduvad rauaühendid. Pinnase kobestamine, külviks ettevalmistamine. Arheoloogilistel kaevamistel eemaldatakse kõigepealt pinnas. Traktoriroomikutest purustatud pinnas tasandatakse. || (ka teiste taevakehade pealispinna kohta). Kuu pinnas. || piltl alus, pind, millest miski lähtub v. millele tugineb. Rahvaluule sai viljastavaks pinnaseks rahvuslikule kirjandusele. Tunnen hästi seda pinnast, millest võrsuvad autori teemad ja hoiakud.
▷ Liitsõnad: alus|pinnas, ird|pinnas, kalju|pinnas, kivi|pinnas, liiv|pinnas, muld|pinnas, savipinnas; metsa|pinnas, mineraal|pinnas, puist|pinnas, raba|pinnas, soo|pinnas, tehis|pinnas, turba|pinnas, täitepinnas; kasvu|pinnas, tekke|pinnas, toitepinnas.

pitsi|padi
padjake, millele niplispitsi kududes pits kinnitati

plaanistus|laud
tehn eriline lauakesekujuline alus, millele näit. topograafilisel mõõdistamisel kinnitatakse joonestuspaber ja asetatakse kompass, mensul

poogen1 ‹-gna, -gnat 2› ‹s›

1. teat. suurusega paberileht. Paberirullist lõigatud poognad. Poognates paber. Poogen valget joonistuspaberit, rohelist lauapaberit. *Ta istus ja kavatses kirjutama hakata, võttis isegi poogna ilusat helesinist paberit.. K. Ristikivi.
2. trük käsikirja v. raamatu mõõtühik; näit. autoripoogen, trükipoogen. Poolteist poognat pikk artikkel.
▷ Liitsõnad: arvestus|poogen, autori|poogen, korrektuur|poogen, trükipoogen.
3. paberileht, millele on trükitud margid, talongid, piletid vms. Ühes poognas oli sada väikest marki. Ta lõikas poognast kaks suhkrutalongi.
▷ Liitsõnad: kupongi|poogen, margipoogen.

pool ‹-i 21› ‹s›

1. tekst tehn hrl. silindri- v. koonusekujuline alus, millele keritakse lõng, filmilint, traat vms.; see keritud materjal koos alusega. Õmblusmasina, ketrusmasina pool. Papist, puust, metallist pool. Täis, tühi pool. Niiti, nööri, traati poolile kerima. Vuristab õmblusmasinale poole ajada, niiti poolile ajada. Tamiil keerleb kiiresti poolil. Kirjutusmasina lint kerib end ühelt poolilt teisele.
▷ Liitsõnad: heide|pool, lõnga|pool, niidi|pool, ristpool.
2. el seadis v. seadmeosa, mis hrl. koosneb lihtsa ehitusega juhtivast mähisest ja selle alusest
▷ Liitsõnad: induktiiv|pool, magnet|pool, süüte|pool, takistuspool.

pool|haagis
tehn haagis, millele mõjuvast raskusjõust osa kandub vedukile, sadulhaagis

pooli|põhi
alus, millele lõng vm. keritakse

punkti|koht
hrl sport koht, millele pääsenud (võistlusest) osavõtja saab punkti v. punkte. Punktikohta saama. Punktikohale pääsema. Kuldmedal jäi seekord austerlastele ainsaks punktikohaks. Koolinoorte jooksuvõistlusest osavõtjaid oli kolm korda rohkem kui alal oli punktikohti.

puravik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›
paljuliigiline lihaka viljakehaga (söögi)seen, millele on iseloomulikud kübara allkülje torukesed. Haavapuravik, liivtatik ja teised puravikud. Hästi jämeda jalaga puravik. Puraviku pruun, punakas, kollane, hall kübar.
▷ Liitsõnad: haava|puravik, kase|puravik, kivi|puravik, kuld|puravik, männi-kivi|puravik, puna|puravik, saatana|puravik, samet|puravik, sapipuravik.

purism ‹-i 21› ‹s›
puhtusetaotlus. a. keel võõrsõnade, aga ka muude keeleliste võõrapärasuste tõrjumine, nende asendamine omakeelsete vahenditega b. kunst 19. saj. avaldunud taotlus vabastada keskaegsed ehitised hilisematest lisanditest c. kunst eeskätt ehitus- ja tarbekunstis avaldunud 1920. aastate kunstisuund, millele on iseloomulik muinasajastu standardesemete mõistuspäraselt selge kujutamine

põhi|alus
see põhiline, millel miski rajaneb v. millele miski tugineb. Majanduselu, hinnapoliitika, abielu põhialus. Sinu elukäsitus on väär juba oma põhialuselt. *On ju kaasaegse kultuuri põhialuseks kirjaoskus, raamat – kõik saab alguse sellest. E. Nirk. || ‹pl.› mingi teaduse v. ala põhitõed, -printsiibid. Filosoofia, molekulaarteooria, värsitehnika põhialused. Tervislike eluviiside põhialused. Astronoomiaalaste teadmiste põhialused.

põrand ‹-a 2› ‹s›

1. ruumi, hoone vm. ehitise rõhttarind, millele toetuvad seadmed, mööbel jms. Laudadest, kivist, plaatidest, tsemendist põrand. Värvimata, värvitud, lakitud põrand. Sile, külm põrand. Põranda kiviplaadid. Põranda alus, kattekiht, vahekiht. Elutoa, saali, esiku, köögi, sauna põrand. Kajuti põrand. Põrandat tegema, panema, rajama, valama, alla lööma. Põrand kaeti linoleumiga. Põrandat poonima, pühkima, pesema. Võtsin, tõmbasin põranda niiske lapiga üle. Põrand nagiseb, põrub jalge all. Toas on vaip põrandal. Põranda all oli kartulikelder, panipaik. Magada tuli päris paljal põrandal. Tass kukkus põrandale. Paberid pudenesid mööda põrandat laiali. Prantsatab libedale põrandale pikali. Sein on põrandast laeni raamatuid täis. Poiss ei tõsta häbi tundes silmi põrandalt 'vaatab kogu aeg maha'. Istub nurgas, pilk põrandas kinni. Tüdruk oleks häbi pärast, piinlikkusest kas või põranda alla vajunud. Võõras mõõdab närviliselt, rahutult põrandat 'käib edasi-tagasi'. Vastast põrandale lööma 'pikali lööma (hrl. poksiraundis)'. Põranda all 'salaja, varjatult, illegaalselt' elama, tegutsema. Tuli põranda alla minna 'illegaalselt tegutsema hakata'. Partei tuli põranda alt välja 'hakkas legaalselt, avalikult tegutsema'. Elab vaikselt nagu hiir põranda all. *Lihtsalt hirmus oli siia sisse tulla: laed ja seinad määritud, auke täis, põrandatel laudu üles kistud.. A. Tigane. || kõnek (tantsu-, võistlemispaigana). Orkester hakkas mängima ja esimesed paarid tulid põrandale. Andres käis Siiriga õhtu jooksul mitu korda põrandal. Kogus tantsuks julgust, ent viis siis Ene põrandale. Täna käis meie tõstjatest põrandal Jaan Talts.
▷ Liitsõnad: asfalt|põrand, asfaltbetoon|põrand, betoon|põrand, kivi|põrand, klinker|põrand, ksüloliit|põrand, latt|põrand, laud|põrand, linoleum|põrand, marmor|põrand, metlahh|põrand, mosaiik|põrand, muld|põrand, pae|põrand, palk|põrand, parkett|põrand, plaat|põrand, plank|põrand, puit|põrand, puitlaastplaat|põrand, puitpakk|põrand, puu|põrand, reliin|põrand, savi|põrand, savibetoon|põrand, tellis|põrand, terratso|põrand, tsement|põrand, tsementplaatpõrand; alus|põrand, must|põrand, puhas|põrand, vahepõrand; näite|põrand, tantsu|põrand, tõste|põrand, võimlemispõrand; keskpõrand.
2. millegi põhi v. alumine osa. Ahju lagi ja põrand. Autokasti, puuri, sulu põrand.
▷ Liitsõnad: ahjupõrand.

pärgament ‹-mendi 21› ‹s›

1. eriliselt töödeldud nahk, millele kirjutati enne paberi kasutuselevõttu; sellele kirjutatud käsikiri. Hanesulega pärgamendile kirjutatud ürik. Õpetlased uurisid vanu pärgamente.
2. kõnek pärgamentpaber

päästik ‹-u 2› ‹s›

1. käsitulirelval päästemehhanismi osa, millele vajutamisel tekib lask, trikkel. Päästikule vajutama. Jahimehel on sõrm päästikul.
2. (mõne muu seadme v. aparaadi mingit vedru vabastava osa kohta). Fotoaparaadi, filmikaamera päästik.

pügal|pulk
etn kahest poolest koosnev riist, millele lõigati sälgud kaupade, töö hulga jms. arvestamiseks

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

radiaan ‹-i 21› ‹s›
mat kesknurk, millele vastava kaare pikkus võrdub ringjoone raadiusega

rakendus|punkt
füüs punkt, millele jõud on rakendatud, jõu alguspunkt

rasva|leib

1. leivakäär, millele on määritud rasva
2. rasvaga määritud pannil küpsetatud õhukesed rukkileivakesed

raud|tamm [-e]
hariliku tamme teisend, millele kuivanud lehed jäävad talveks külge

realism ‹-i 21› ‹s›

1. olukorra ja võimaluste arvestamine, kainelt tegelikkusesse suhtumine, asjalik mõtlemisviis; poliitiline praktitsism. Mis te fantaseerite, püsige realismi pinnal. Nendes mõtetes on realismi piisavalt. Riigi välispoliitika kõigub idealismi ja realismi vahel. Riigijuhtidelt oodatakse mõistlikku realismi. *Tänapäeval oskame paljudele asjadele vaadata kaine realismiga .. Ü. Tuulik.
2. kirj kunst tegelikkusest tõetruud ja tüüpilist pilti anda püüdev loomingutüüp; vastav kirjandus- ja kunstivool. Realism vastandus romantismile ja klassitsismile. Eestis kujunes realism eneseteadlikuks kirjandusvooluks Eduard Vilde ja Ernst Särgava loominguga. Olustikurealismi kõrvale astus psühholoogiline realism. Kriitiline realism '19. saj. realism, millele on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak'. Maagiline realism 'kirjandussuund, kus elu realistlikku kujutusse põimitakse müütilisi ja fantastilisi kujutelmi'. Realism Madalmaade maalikunstis.
▷ Liitsõnad: antiik|realism, foto|realism, hüper|realism, küla|realism, linna|realism, neo|realism, olustiku|realism, uus|realism, valgustus|realism, vararealism.
3. filos. a. keskaegse Lääne-Euroopa filosoofia vool, mis oli seisukohal, et üldmõisted eksisteerivad reaalselt; ant. nominalism. Mõõdukas, äärmuslik realism. b. uuema aja gnoseoloogilised vaated, mis tunnistavad maailma eksisteerimist väljaspool inimese teadvust. Naiivne realism 'mitteteoreetiline maailmakäsitus, mis samastab välismaailma omadused meelte andmetega'.

referent ‹-rendi 21› ‹s›

1. referaadi esitaja; aruandja. Referent käsitles oma ettekandes huvitavat probleemi. Eesistuja avas koosoleku ja andis sõna referendile.
2. teat. küsimustes nõuandjaks, konsultandiks olev ametiisik. Firma välissuhete referent. USA Riigidepartemangu referent ajakirjanduse alal. Ta töötab välisministeeriumis referendina.
3. keel välismaailma (1. täh.) olend, ese v. nähtus, millele tähistaja (sõnakuju) osutab. Mõiste on referendi peegeldus teadvuses.

register ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. loetelu, nimestik (hrl. ametiasutuses); seda sisaldav raamat vms.; arvele võetud andmete ühtne kogu. Saabunud, sissetulnud kirjade register. Elanikkonna, kodanike register. Ametnikud peavad registrit. Kõik sünnid kantakse vastavasse registrisse. *.. siis läheb Jumala päikene enne looja, kui meie sinu vallatuste registriga valmis saame. O. Luts. || bibl ainestiku leidmist hõlbustav (tähestikuline) märksõnaloend (hrl. raamatu vms. lõpus). Temaatiline, koha- ja isikunimede register. Süstemaatiline 'liigitusskeemi jaotistega' register. Koguteos on varustatud mitme registriga. Entsüklopeedia viimane köide sisaldab registreid. Registrid lisatakse ajakirja aastakäigu lõppu.
▷ Liitsõnad: auto|register, dokumendi|register, hoone|register, maa|register, rahvastiku|register, sünni|register, äriregister; aine|register, isiku|register, koha|register, nime|register, sisu|register, üldregister; paturegister.
2. mer peam. tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus. Register liigitab laevad klassidesse ning kehtestab laevade ehitus- ja kasutusnorme. *Aurik pidi tulema Tallinna sadamasse, kuid registri määrused keelasid tal sõidu jääs. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: mereregister.
3. muus. a. muusikariista v. inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving. Kõrge, keskmine, madal register. Laulab kõrges registris. Keskmises registris kipub hääl tuhmiks jääma. Hääl vajus järsku madalasse registrisse. Dirigent on saavutanud koori kõlavuse kõigis registreis. *.. ruumikat pimedust täitis mitme registriga norskamine .. K. Saaber. b. rühm oreli, harmooniumi v. akordioni ühesuguse kõlavärvinguga helisid; neid tekitavad ühetüübilised viled v. keeled. Oreli alumised registrid. Suur kolme manuaali ja kuuekümne kuue registriga orel. Registreid avama. Esinemisel on organistil sageli abiline registrite vahetamiseks. *Köstripapa hakkas lahtikistud registritega oreli pääl katkeliselt üht mängutükki mängima .. K. Toom. c. piltl. Iluuisutaja demonstreeris oma hüppetehnika kõiki registreid. Registreid lahti lööma, lahti tõmbama 'valjusti rääkima, laulma v. karjuma hakkama'. *Kui oodatu lõpuks tuli, avas Laane oma vabanduse registrid. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: hääleregister; kesk|register, pea|register, rinnaregister.
4. info andmeüksusi lühikest aega säilitav salvesti automaatika- ja andmetöötlusseadmeis

reisi|tšekk
maj pangast ostetav tšekk, millele ostja kirjutab oma allkirja ja mida saab reisil olles sularahaks vahetada

riiuli|tugi
konstruktsioon, millele riiul toetub (näit. kapi seinas)

rinnak ‹-u 2› ‹s›

1. mäenõlv; mägi, kõrgendik; ‹liitsõna järelosana› (üldisemalt ka:) ettepoole v. kõrgemale ulatuv ala. Kevadveed tormavad rinnakutelt alla. Tee viib mööda rinnakut ülespoole. Ronisime järsust, pikast rinnakust üles. Nende põllud on mäe põhjapoolsel rinnakul. Laager ehitati rinnakule. Sõitjad kadusid rinnaku varju. Tõus rinnakule oli ränk. *Kui jõuti uue künka rinnakule, hakkas sillerdav järvepind jälle paistma. P. Kuusberg. *Õu .. oli keset krunti kõrgemal rinnakul ja selle lõunapoolsel kallakul oli meil suur viljapuuaed. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kalda|rinnak, kalju|rinnak, künka|rinnak, liiva|rinnak, mäe|rinnak, põllu|rinnak, raba|rinnak, soorinnak.
2. anat rindkere eesseinas paiknev piklik lame luu, millele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet, rinnaluu (sternum). Kuul purustas rinnaku. Südamemassaaži tehes surutakse rinnaku alumisele kolmandikule.

rinna|register
inimhääle madal register, millele annavad kõlavärvingu rinnaresonaatorid

rivik ‹-u 2› ‹s›
trük
1. käsiladumisel kasutatav kolme seinaga metallalus, millesse trükitüüpe paigutades koostatakse read
2. realadumismasina osa, millesse reastuvad laotava teksti matriitsid ja kiilud
3. trükitüüpide valamise masina osa, millele koguneb valmistoodang

rokokoo|tikand
tekst tikand, millele on iseloomulikud sõlm- ja rokokoopistes roosikesed. Rokokootikandi lilleõisi ja -lehti kombineeriti kuld- ja hõbelõnga ning pärlitega.

rostvärk ‹-värgi 21› ‹s›
ehit
1. ehitise süvendi põhja ristamisi asetatud palkidest põrand, millele on rajatud ehitise vundament
2. raudbetoontala v. -plaat, mis jaotab ehitise raskuse pinnasesse süvistatud vaiadele

rull ‹-i 21› ‹s›

1. silinderjas ese v. moodustis. Loomalihast, hakklihatäidisega rull. Diivani külgmised käetoed ehk rullid. Voodi päitsis oli peaalune rull. Vahvel keeratakse kuumalt rulliks või torbikuks. || trullakas olend. Kutsikas on tore rõõmus rull. Põrsad on sulus ilusad ümmargused rullid.
▷ Liitsõnad: hakkliha|rull, kala|rull, kohupiima|rull, liha|rull, räimerull; tohu|rull, tolmurull; koera|rull, musi|rull, musu|rull, rasvarull.
2. sellise kujuga (töö)vahend. a. rullik (2. täh.) Puhvetkappi sai paigast nihutada vaid rullide abil. Kivi nihutamiseks kasutati puutüvedest rulle. *Laevad tulid merest alla Narva jõge pidi ja neid pidi ükshaaval kosest rullidel mööda vedama. A. Kalmus. b. tekst tehn alus, millele miski keritakse; keritud materjal (koos alusega). Ketti, traati rullile kerima. Rullile tõmmatakse valge paber. Niit lastakse müüki rullidele kerituna. Rullil oleva siidi kaal. Rull niiti, paela, tapeeti, katusepappi. Paberit võib tellida rullides või poognates. Jämevillane kangas pakitakse rullideks. Voolik harutatakse rullist lahti. Rebis rullist paraja tüki paberkäterätti. *Oli ju Egiptuses, Kreekas ja Roomas muistsel ajal rull käsikirjade säilitamise ainuke vorm. F. Puksoo. c. papiljott; sellise kujuga juuksesalk. Isekuivatavad rullid. Juuksur keerab juustesse rulle, päästab rullid juustest. Naise soeng oli väga pidulik: pikkade juuste rullid ulatusid poolde selga.
▷ Liitsõnad: auru|rull, filmi|rull, juhtme|rull, kaabli|rull, kaardi|rull, kanga|rull, kile|rull, kummi|rull, köie|rull, lindi|rull, niidi|rull, paberi|rull, papüürus(e)|rull, puit|rull, puu|rull, pärgamendi|rull, raamatu|rull, raud|rull, riide|rull, sideme|rull, siidi|rull, sineli|rull, tamiili|rull, tapeedi|rull, tubakarull; võimlemisrull; juukse|rull, kukla|rull, lokirull.
3. oma telje ümber pöörlev sellise kujuga tööriist v. tööriista oluline osa, valts. Mulla, asfaldi tihendamise rull. Raske rull vajutab killustiku tihedasti kokku. Maalrid kasutavad värvimisel rulli. Rull postmarkide niisutamiseks. Kunstnik vajutab rulli abil köite kaanele ornamendi. Spinninguridval kasutatav rull. Rullidega tungraud. Konveierilint liigub rullidel. Rulli alt läbi käinud sile ja pehme pesu. | piltl. *Sõja rull oli raskelt üle Saaremaa käinud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: fonograafi|rull, foto|rull, hammas|rull, hoide|rull, juht|rull, kande|rull, kirja|rull, kiil|rull, kliistri|rull, kobestus|rull, kopeer|rull, kuldamis|rull, maalri|rull, maantee|rull, margi|rull, mustri|rull, pesu|rull, pingutus|rull, põllu|rull, rehe|rull, rõngas|rull, seemendus|rull, sile|rull, soo|rull, spinningu|rull, taigna|rull, tee|rull, teritus|rull, tihendus|rull, tihvt|rull, trossi|rull, tugi|rull, täht|rull, täis|rull, uhtmis|rull, vaha|rull, vanutamis|rull, venitus|rull, veo|rull, värvi|rull, väänamisrull; laine|rull, sõja|rull, tulerull.
4. kõnek rullhüpe. Vend õpetas mind rulli hüppama.
5. murd ogalik. Pilvekala ja rulli meie kandis ei söödud.

räpp ‹räpi 21› ‹s›
levimuusikastiil, millele on iseloomulik kõneline laulmine muutumatu, pealekäiva rütmi saatel. Räppi viljelev ansambel.

sarikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. katuse kandepuu, millele toetub roovitis koos katusekattega. Pooleli oleval majal on juba sarikad püsti, sarikad peal. Laut on vaja sügiseks sarikate alla 'ehitamisel sarikad peale' saada. Põleva küüni katus vajus sarikate ragisedes sisse. Katus tuleb nii hõre, et kohati sarikadki nähtaval. Peitis pussi pööningule sarika vahele. *Ainuke peiduvõimalus oligi kõrgel Nulli pea kohal, põiklattidel ja pennidel üleval sarikate all. E. Tegova.
2. bot peatelje tipus kiirjalt asetsevate ühetugevuste raagudega õitest koosnev õisik. Nurmenuku, heinputke õied on koondunud sarikaks.
▷ Liitsõnad: eba|sarikas, liit|sarikas, õiesarikas.

savi|tahvel
savist plaadike, millele vajutati kirjamärke, jooniseid vms. Babüloonlaste kiilkirjadega savitahvlid. *Gilgameši eepos leiti 12 savitahvlil Assüüria pealinna Ninive varemetest. H. Palamets.

seebi|alus
alus, millele seep asetatakse, seebihoidja

sekst ‹-i 21› ‹s›
muus diatoonilise helirea kuues aste; kuue diatoonilise astme vaheline intervall. Väike, suur sekst. Sekstiga akord 'kolmkõla, millele on lisatud suur sekst'.

selg ‹selja 22› ‹s›

1. inimese keha tagaosa õlgadest tuharateni. Kitsas, lai selg. Selg on sirge, nõgus. Selja lihased. Käib, selg küürus, kühmus, vimmas. Selg jäi haigeks, kangeks. Selg valutab, tulitab, sügeleb. Pingutus võttis selja higiseks. Higi nõrgub mööda selga alla. Nii jahe, et kananahk tuleb selga. Peseme saunas üksteise selga. Rahmeldamisest kasvab küür, kühm selga. Tõmbas hirmu pärast küüru selga. Päev läbi küüruta selga 'ole küürakil'. Tahaks vahepeal selga sirgu ajada, selga sirutada '(ka:) puhata'. Seisab seljaga minu poole. Eda vihastas ja keeras mehele selja. Teeline pööras selja vastu tuult. Taganes uksest, selg ees. Mängijad seisavad ringis, seljad vastamisi, selg selja vastas. Vaid ema kaitsva selja taga tundis hirmunud laps end kindlalt. Politseinik väänas, murdis vastuhakkajal käed selja taha. Ei saa pildistada, päike paistab selja tagant. Luurajad pääsesid vaenlase selja taha. Selja tagant ründama, kallale tungima. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Haigus hoidis mind nädal aega selja peal 'voodis'. Vastu selga, üle selja andma, lööma. Isa tõmbab poisile vitsaga üle selja. Teomehele laoti kakskümmend hoopi seljale. Orja seljal plaksus piits. Kõnnib, käed seljal, selja peal. Pani käed seljale (kokku) ning jalutas edasi. Patsutab poissi sõbralikult seljale. Poisid proovisid, kumb paneb kumma selja peale 'võidab (maadluses)'. Sai kuuli, noa selga. Tunnen, kuidas mu selga puurivad uudishimulikud pilgud. Valu lõi selga. Seljas pistab. Sõduril oli seljas haav. Ta on seljast ära 'tal on selg haige'. Viskab, võtab seljakoti, pambu selga. Kandis suurt kotti seljas. Võta kandam seljast maha! Lapsed ajavad pea selga ja vaatavad õhupalli. Tüdruk lõi, viskas, heitis pea uhkelt selga. Vahib pilvi, pea seljas. Nii tähtsust täis ja pea seljas, et ei tee enam tundmagi. Tuli, rusikas seljas 'püsti', mulle kallale. Kakleja lendas üle selja 'uperkuuti'. Võtab selja külmaks, külmavärinad käivad üle selja. Hirmujudin jooksis mööda selga (alla). Kõhe oli: sipelgad 'judinad' jooksid üle selja. Kelle selg sügeleb, küll see sauna kütab. Küüru teise seljas näeb igamees. *Meie oleme eidega olnud alati nagu särk ja selg, ei ole kahtepoole vedamist. A. Mälk. || (kogu inimese kohta). Nägi kolme selga pimedusse kaduvat. || (piltlikes väljendites). Selga sugema, kuumaks, soojaks kütma 'peksma, nüpeldama, keretäit andma'. Kas sul selg sügeleb 'tahad peksa saada', et tuled tüli norima? Nahk suitseb, tolmab seljas (pingelise tegevuse, kõva pingutuse kohta). Selja taha on jäänud '(ajaliselt) möödas' väsitav päev. Tal on selja taga pikk elutee. Andekuse ja töökuse poolest jättis Ann eakaaslased kaugele selja taha 'ületas neid'. Oma arvamuse väljaütlemise asemel puges autoriteetide selja taha. Hennu selja taga seisavad 'teda toetavad' äriringkonnad. Naise ärasõit oli mehele hoobiks selja tagant. Andres ei tõmba küüru selga, ei kõverda selga 'ei lipitse, ei alanda ennast' kellegi ees. Sünnipäev oli maruline, lapsed tahtsid maja selga võtta 'mürgeldasid kõvasti'. Müüjal on päev läbi jalad seljas 'tuline kiire'. Peremees koorib, võtab sinu seljast mitu nahka 'nõuab mitmekordset tööd'. Ootas laupäeva, millal saaks seened seljast maha 'end puhtaks pesta'. Teiste tööga kasvatab endale sammalt selga 'kogub varandust'. Talve selg 'talvehari'. *Ei võta naistki, endal kasvavad [laiskusest] varsti samblad selga ja seenetab ära nagu vana känd. P. Vallak. *Talle ei meeldinud, et Katri peab ümmardajat, kasvatab juba nii noorelt laiska ihu selga. L. Vaher. || ‹sisekohakäänetes adverbilaadselt› (kehal olevate, sellele pandavate v. sellelt võetavate riietusesemete kohta:) ülle, üll, ült. Pani, tõmbas kleidi, pintsaku, kasuka selga. Ajas endale kiiruga midagi selga. Kitsast seelikut annab selga tirida. Uut ülikonda peab selga proovima. Tal pole raha riideidki selga osta. Ema õmbles perele isegi palitud selga. Mul ei ole midagi korralikku selga panna. Tal on pintsak, uus ülikond seljas. Mehel on laiguline munder seljas. Talle on väga tähtis, kuidas riided seljas istuvad. Seljas kannab Aino tavaliselt pluusi ja seelikut. Mis tal täna seljas oli? Heidab, ajab, võtab, viskab särgid-püksid seljast (maha). Aita mul mantel seljast!
▷ Liitsõnad: kumer|selg, nõgusselg; küürselg.
2. loomadel keha ülaosa (hrl. turjast sabajuureni). Metskitse, haugi, nastiku selg. Siili okkaline selg. Tihane ripub oksal, selg allapoole. Sadul hõõrus hobusel selja veriseks. Loomal oli seljas sügav haav. Kass tõmbas küüru selga. Kaamelil on küür seljas. Ratsu ajas korsates pea selga. Paneb hobusele sadula selga. Täku, muula, elevandi, kaameli selga istuma. Armastab poni seljas sõita, ratsutada. Hoop paiskas ratsaniku hobuse seljast maha. Koer on kirbud selga saanud. Peletas okstega lehma seljast parme. Lehmad jooksevad kiini, sabad seljas 'püsti kergitatud'. Rammus lehm, kõht üle selja. Mürk võttis kärbsed igaveseks selja peale kõnek tappis maha. *Iga lind kasvatab endale ise suled selga ega lähe teise linnu käest küsima, mis värvi ja mis moodi suled peavad tal seljas olema! A. Hint. || piltl (hrl. jalgratta vm. sõiduvahendi kohta, millel v. millele istutakse v. millelt maha tullakse). Istub, hüppab jalgratta selga. Kihutas ratta seljas Tallinnast Valka. Tuli jalgratta seljast maha. Nõid ratsutab luua seljas. Poiss ronis kaksiti vees ujuva palgi selga.
▷ Liitsõnad: ees|selg, kesk|selg, tagaselg; küütselg.
3. kuju, asendi v. ülesande poolest selga (1. täh.) meenutav osa esemel, kehaosal v. loodusobjektil. a. millegi tagumine pool, tagakülg. Pintsaku, vesti, särgi selg. Sirge seljaga mantel. Lahtise seljaga peokleit. Võtab tugitooli seljalt mantli. Lilletatud seljaga saan. Tegi märkmeid vana ümbriku seljale. Mängukaardi, foto selg. Lameda, kumera seljaga nööbid. Toetus vastu ahju sooja selga. Majad seisid ridamisi, seljad vastakuti. Köite, raamatu selg 'osa, kus kaaned ja lehed liituvad'. Klaasi taga paistavad entsüklopeediate kuldtähtedega seljad. *Väike kuu, seljaga päikese poole, oli uppunud taeva tohutu suurde kummulipaisatud ovaali. V. Helde (tlk). b. millegi pealmine, ülemine (sageli kõrgem, esileulatuv) pool v. pind. Parema käe seljal oli näha jämedaid sooni. Koob labakinda seljale nimetähed. Keele selg oli katune. Mehe näos torkas silma pikk sirge seljaga nina. Leivapätsi seljale muljutakse rist. Längus seljaga õlgkatus. Nõgusa seljaga rändkivi. Ronime mööda rada voore kühmus seljale. Eemalt paistsid mägede lumised seljad. Saare seljal kasvab männitukk. *.. läbi vee paistavad liivade heledad seljad. V. Maavara. *Kõrs oli küntud, vao seljad veel muredad.. M. Metsanurk. c. tarbeeseme, tööriista jämedam v. paksem, mitteterav osa. Kammi hõbedaga kaunistatud selg. Nimetissõrm toetus lauanoa seljale. Saelehe seljaks nimetatakse lehe ülemist äärt. Tera luisates hoidis isa tugevasti vikati seljast kinni. Kirve, reha selg.
▷ Liitsõnad: ahju|selg, kasuka|selg, kleidi|selg, köite|selg, mantli|selg, nahk|selg, pluusi|selg, raamatu|selg, särgi|selg, tooli|selg, vestiselg; jala|selg, kalju|selg, keele|selg, kinda|selg, kirve|selg, käe|selg, luite|selg, maa|selg, mõõga|selg, mäe|selg, nina|selg, noa|selg, vikatiselg.
4. ühesugune laiuv vee- v. maismaa-ala. Mere sinetav, raudhall selg 'avameri'. Soo seljal punas jõhvikaid. Tee viib üle nõmme, nurme selja. *On nad [= ööd] isegi pikad sügisel, kui pilvine taevas näib laskuvat otse maa selga.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: jõe|selg, järve|selg, mere|selg, soo|selg, veeselg.
5. ‹sisekohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (piltlikes ja püsiväljendites). a. ülalt peale, kaela; (ülalt) alla, maha, otsa, pihta vms.; turjal, peal, otsas vms. Räästast tilkus vett selga. Kõdunenud lagi võib selga sadada. Saime kõva vihmasagara selga. Auto oleks talle äärepealt selga ajanud. Ei tee teist inimest märkamagi, ronib või jalgupidi selga. Mees läks järjest vihasemaks, kuni oli viimaks teisel pussiga seljas. Põgenejatele tõmmati tuli selga 'tulistati tagant'. Pataljon langeb vaenlasele selga 'ründab ootamatult'. Jäid hommikul pisut hiljaks, karati kohe selga 'hakati pragama'. Jääliustik on oma seljas toonud meile suuri rändrahne. Poiss oli aedade seljas riided katki rebinud. Tähtsaid mehi on meil paksult: ülemus istub ülemuse seljas. Räägib, nii et üks vandesõna teise seljas. *Seinal nagis ripub riideid, muist on maha saabaste selga varisenud. A. Mägi. *.. keegi ei hoolinud orjast, kelle seljas iga päev kepp tantsis.. A. Saal. b. (häirivaks, tülikaks) koormaks peale, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koormana peal, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koorma enda pealt ära, sellest vabaks. Pannakse suured maksud, trahvid selga. Võlausaldajad tulid oma nõudmistega selga. Talul on suur võlakoorem seljas. Selga tuli üks raskus ja pahandus teise järel. Maamehel on kaua aega mõisaorjus seljas olnud. Need eksamid on ka nagu tõbi seljas. Kogu süü aeti noore naise selga. Püüab süüd oma seljast maha veeretada. Ei jaksa enam, vanadus trügib selga. Ta jõudis enne surma kaheksakümmend aastat selga saada. Lubab enne mitte surra, kui sajand seljas. *See igavene tülitsemine on justku jumala vits Sirgasmäe talu seljas. O. Luts. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena teha, toimetada; ülesandest, toimetamisest ära. Tuhat tööd langes peremehe selga. Trükitöölistele pandi ränk plaan selga. Hakkajal inimesel on seljas sada kohustust. Kevadtööd said seljast ära, kui heinategu oli juba ootamas. Mehel on kogu aeg sõit seljas 'palju tegemist'.

selja|tugi

1. tugi mingil esemel, millele saab istumisel seljaga toetuda, seljapoolne tugi. Tooli, diivani, saani seljatugi. Kõrge, nikerdatud seljatoega tool. Nõgusa seljatoega tugitool. Ilma seljatoeta pikk pink. Lennukiiste on tellitava seljatoega. Lasen bussiistme seljatoe alla. Nõjatub mugavalt sohva seljatoele. Poisid ehitasid kastidest mõnusad seljatoega istmed. *Toppisin kõik käepärast olevad padjad endale seljatoeks.. E. Valdna (tlk).
2. piltl toetus. Otsib oma plaanide teostamiseks seljatuge. Ta ei leidnud valitsusasutustes piisavat seljatuge.

serveerimis|laud
laud, millel toidud serveerimiseks valmis seatakse (ning millele tõstetakse kasutatud nõud). Kokkupandav, ratastega serveerimislaud.

signaal|mast
mer laeva komandosillal v. selle läheduses paiknev signaalraaga mast, millele on kinnitatud signaaltuled ja raadioseadmete antennid

sihitis ‹-e 5› ‹s›
keel sihilist tegusõna laiendav lauseliige, mis näitab, millele v. kellele on sihitud tegusõnaga väljendatud tegevus; sün. objekt
▷ Liitsõnad: osa|sihitis, täissihitis.

siirup ‹-i 2› ‹s›

1. kontsentreeritud suhkrulahus, millele võib olla lisatud marja- v. puuviljamahla, essentsi vms.; ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus. Siirupit keetma. Magus, kleepuv siirup. Puuviljad, marjad siirupis. Keedise keetmine lõpetatakse, kui marjad on siirupiga läbi imbunud. Kleebib külge nagu siirup! || piltl (millegi imala, läila, lääge kohta). Sellist sõnade siirupit küll oodata ei osanud! Rohkem karastavat huumorit lüürika suhkru ja siirupi asemel!
▷ Liitsõnad: kirsi|siirup, marja|siirup, mustasõstra|siirup, peedi|siirup, punasesõstra|siirup, puuvilja|siirup, sidruni|siirup, suhkru|siirup, suhkrupeedi|siirup, sööda|siirup, vaarika|siirup, vahtrasiirup; köha|siirup, sibulasiirup.
2. tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine
▷ Liitsõnad: kartuli|siirup, maisi|siirup, nisu|siirup, sorgo|siirup, tärklisesiirup.

siis ‹adv›

1. osutab mainitud, teada olevale (v. mainitavale) ajahetkele v. -lõigule: sel ajal, sel hetkel. Olime siis kõik noored. Läksime aeda, ilm oli siis veel ilus. Ja siis kõlas koputus. Siis astub lavale peategelane. Siis oli nii, nüüd on aga teisiti. Sain siis hakkama, saan nüüd ka. Siis oli kergem elada kui praegu. Taipasid sa juba siis midagi? See oli siis, nooruses. Pärast, siis kuulsime mitmesuguseid jutte. | sidesõnaga kui algava ajalause korrelaadina pealauses. Ta saab just siis kakskümmend, kui abiellub. See oli siis, kui ema veel elas. Alles siis, kui oli juba päris pime, julges põgenik peidust välja tulla. *Esimene komistuskivi visati talle teele juba siis, kui ta alles naiseks oli saamas. A. H. Tammsaare. | kuulub koos sidesõnaga kui sidendi koosseisu ajalauses. Siis kui lapsed olid söönud, läksid nad õue.
2. osutab toimuva v. toimunu ajalisele järgnevusele: seejärel, pärast seda. Enne mõtle, siis ütle. Algul lajatasid üksikud paugud, siis hakkasid tärisema kuulipildujad. Isa silmitses esiteks poega, siis võõrast. Kõigepealt tooge laud, siis toolid. Esmalt tuleb minna otse, siis keerata paremale. Nii nad joostes tulid: kord üks ees, siis teine. Mina ütlen enne ja alles siis sina. *.. [rauk] silmitses mind viivu umbusklikult, noogutas siis ja asus nohisedes oma viinamarjakoogi kallale. E. Vetemaa. || osutab ruumilisele järgnevusele. *Edasi tuleb mets ja siis Vallaste. J. Parijõgi. *.. [toas] on kõigepealt minu voodi, siis suur ümmargune laud, siis kägisevate ustega kapp.. R. Kaugver.
3. viitab mainitud v. mainitavatele asjaoludele, tingimustele vms.. a. niisugusel juhul, sellisel puhul. Võta kompass kaasa, siis pole eksimist karta. Sööge aga, siis jõuate rohkem tööd teha. Lähme koos, siis tee ka lühem! Aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? Ma olen seda filmi näinud, sellepärast ma tean. – Ah nii, siis muidugi. *Aga valeta, vaata, siis oled sa mees! O. Luts. | esineb tingimuslause fakultatiivse korrelaadina pealauses. Kui ei saa mina, siis ei saa ka sina! Kui õhtul sajab, siis jääb kinnominek ära. Kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha. Kui täna raha kaasas pole, siis makske homme! Siis, kui on aega, pole raha. Oleks ta mõne aasta vanem, siis arvaks ta teisiti. b. seega, niisiis, järelikult. *Riigiametnikku preemiatega ei peibuta ega kollita, midagi peale aja varastada ka pole ja seda ainukest siis ammutataksegi. V. Lattik. *„Ta on mees!” teatas Sirje jultunult. Olev jäi talle otsa põrnitsema – see oli siis juba selgeks tehtud! M. Saat. c. esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui juba, siis juba. Kui hiljem, siis hiljem. Kui juba teha, siis teha korralikult. Vihastas, siis vihastas. Räägin oma saladuse ära, saagu siis mis saab. Oled rumal. – Olen, siis olen.
4. alustab pealauset, millele eelneb sidesõnaga kui algav vastandav kõrvutuslause. Kui tütar huvitus peamiselt kaunitest kunstidest, siis poja tähelepanu oli suunatud eeskätt ärile.
5. esineb põhjuslause (fakultatiivse) korrelaadina pealauses. Et me hästi oleme läbi saanud, (siis) ei aja ma sind ära. Kuna keegi ei tulnud, siis lahkusime meiegi.
6. ‹ühendsidesõna osana› ehk olgu siis, või olgu siis vt ehk, vt või.
7. väljendab kõneleja suhtumist, tundetooni. a. esineb vormilt jaatavas (harvemini eitavas) lauses, mis tegelikult sisaldab vastupidist arvamust v. hinnangut. Kaugel see koolimaja siis pole, ainult üle teeristi. Või siis head naist kerge leida on. Paljukest siis sinusugune ikka sööb. Kui pikk see suvine öö siis ongi! Kes siis iga aasta jõuab mantlit osta! Kes siis seda ei tea, et.. b. esineb möönvates, nõustuvates ja kinnitavates või millekski kehutavates ütlustes. Mis siis ikka. Ega siis midagi, kedagi. Mis siis enam, muudkui hakkame astuma. Mis siis muud, kui hakkame tööle. No viruta siis, pagan võtaks! Mine siis, mis sa veel ootad! Täiskasvanugi vajab tunnustust, mis siis veel lapsest rääkida. Haige loomgi tahab abi, ammu(gi) siis veel inimene. Oled kokkuhoidlik inimene? – Kuidas siis. *Kord kulub ja lõpeb ka see maailm, saati siis patune inimloom. F. Tuglas (tlk). *Ei, veskipoiss, ilma piitsata ei saa rahvastki karjatada, siis veel peru looma. J. Sütiste. c. aitab toonitada imestust, üllatust vms. Kust sina siis tuled? Mis see siis tähendab? Kas te siis ei tulegi kinno? Ah teie oletegi siis õpetaja! Kas siis keegi akna lõhkumist ei näinud? Ah siis sina! Ah siis mõtled naist võtta. Kas ta siis sugugi ujuda ei oska? Kas sina siis loed selliseid raamatuid? d. aitab rõhutada pahameelt, üleolekut, etteheidet v. parastust. Kas ma sellest siis vähe rääkinud olen! Kes siis seda niimoodi teeb! Isegi on palav, ja nüüd siis veel prožektorid ka! Sinust räägiti, kellest siis muust! Kaua ma siis nii elan. Nüüd siis tullakse koju! Kas sa siis ei näe, mis minuga toimub! Mis sest siis on, et hilinesin! Ah, mis siis, ma ei karda teda! Mis siin siis nii erilist on. Mõni ime siis, et hinded halvad on! Näed siis, mis juhtus! Saad karmi karistuse, vaata siis!
8. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v. järgnevat sõna v. lauseosa v. esineb täitesõnana. Homseni siis. No tere siis! Ole siis terve. Kuidas sulle see tuba siis meeldib? Mis laulu ma sulle siis laulan? Kuidas see elu teil siis on? Millal sa siis sõidad? Lapsed, jääb siis nii? Sa siis ei anna andeks? Ma siis nüüd lähen. Peab siis seda veel küsima? Nõnda siis, lapsed, lugu on selline. Ei mäletagi, juhtus see aasta või siis kaks tagasi. Ta oli ikka esimene, olgu siis mängima, kaklema või muidu tegutsema. Seda raamatut sa ei saa. – Miks siis? Pean sulle midagi ütlema. – Eks ütle siis.

siit ‹adv›

1. osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kust midagi lähtub (vahel väljendades ka objekti v. objekti osa, millele tegevus on suunatud); ant. sealt. Siit algavad meie maad. Jaama on siit kaks kilomeetrit. Me kolime siit varsti ära. Peas tagus ainult üks mõte: ära siit! Kao siit! Varsti sõidab siit rong mööda. Õpin siit siiani ja mitte kriipsugi rohkem! Laps näitas raamatusse: „Loe siit!” Kas siit saab ajalehti? Jõgi on siit paigast lai. Nii et te polegi siit kandist? Tema on siit ilmast juba ammu lahkunud. *„Lastakse,” vastas peremees. „Siit edasi, seal all, liivaaugus.” E. Krusten. *Poiss ähvardab kõnelda. Muidugi siit mõisa inimestele. E. Vilde.
2. osutab eespool mainitud, teada olevale (v. mainitavale) kohale v. millelegi muule, kust midagi lähtub (ja mis on kõnelejaga lähemalt seotud). Tule selle akna juurde, siit on kõik hästi näha. See mägi on siin kandis kõrgeim, siit avaneb tore vaade ümbrusele. Olev astus raamatukokku, esmaspäeviti võis Sirjet ikka siit leida. Tulnud koju, ei leidnud ma siit oma abikaasat. Mees mõtles naise peale, siit läks mõte laste juurde. *Jõuame tee käänakule. Siit kaldub ta jälle enam vasakule. V. Ridala. || osutab asjaolule, mis midagi põhjustab, millest miski tuleneb v. järeldub vms. (kohatähendus tuhmunud). Ta õppis vähe, siit ka ebaõnn eksamil. Minu vanaisa oskas hästi joonistada, siit siis ka minu kunstianne.
3. osutab koos sõnaga sealt millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms.: mõnelt poolt, mitmest kohast, ühest ja teisest kohast vrd siit-sealt Siit ja sealt kostis vahelehüüdeid. Siit ja sealt vilguvad mõned tuled. Koer naksas poissi siit ja sealt. Olen siit ja sealt tööd otsinud, aga midagi korralikku pole leidnud. Tegi kirja lahti, vaatas mõnda kohta siit ja sealt. Luges siit, luges sealt, aga raamat ei meeldinud. Tal on ikka midagi häda: kord torgib siit, kord sügeleb sealt. *Ta jutt kargles ainelt ainele, nokkis tera siit, teise sealt.. K. Rumor.

sild ‹silla 23› ‹s›

1. üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee (v. torustik). Kitsas, lai, pikk, kõrge sild. Avatav sild. Ühe-, kahekorruseline sild. Silla esimesel korrusel sõidavad rongid. Uus sild avati liikluseks. Üle Emajõe ehitati jalakäijate sild. Kanalile tehti sild peale. Üle oja viib väike sild. Silla pikkus, laius. Õhtul tõstetakse sillad üles. Jõetramm sõitis silla alt läbi. Üle silla minema, sõitma. Rong kihutas mürinal üle silla. Seisime sillal, silla peal, silla all. Peatusime keset silda. Auto sõitis sillalt jõkke. Silda kaitsti viimse meheni. Vaenlane laskis silla õhku. Sild purunes jäämineku ajal. Pani mõlad sillaks ja ronis paati. || piltl miski, mis kedagi v. midagi ühendab. Sild elavate ja surnute, mineviku ja tänapäeva vahel. Usaldus ehitab, rajab silla kahe inimese vahele. Kõnelejal õnnestus kohe algul luua sild kuulajatega. *Sillaks Soome ellu sai talle Helsingi ülikoolis õppiv tutvuskond.. N. Andresen.
▷ Liitsõnad: alumiinium|sild, betoon|sild, kivi|sild, metall|sild, pingbetoon|sild, puit|sild, puu|sild, raud|sild, raudbetoon|sild, terassild; häda|sild, jalg|sild, jõe|sild, maantee|sild, raudtee|sild, soo|sild, tee|sild, torustikusild; kaar|sild, klapp|sild, köis|sild, lift|sild, nahk|sild, pontoon|sild, pukk|sild, pöörd|sild, raam|sild, ripp|sild, rullik|sild, sõrestik|sild, tala|sild, tõste|sild, ujuk|sild, vai|sild, vantsild; jääsild.
2. miski konstruktsioonilt, kasutusviisilt v. väliskujult eelmist meenutav. a. kerge konstruktsiooniga v. ajutist laadi ehitis sildumiseks. Sild paatide hoidmiseks. Juhtis paadi ninaga silda. Traalid tõid silda värsket kala. Praam, laev on, seisab sillas. b. teisaldatav vahend kuskile pääsemiseks. Lavalt ulatusid saali kaks silda. *.. seitsmetonnise auto ainus koorem on sild, mida mööda loomi autole aetakse. V. Lattik. c. tehn mootorsõiduki sõlm, millele toetub raam v. kere ja mille külge on kinnitatud rattad. Vedav, juhitav sild. Müüa sõiduauto kere koos sildadega. || kahele otsale toetuv kandev metalltarind kraanades. Ühetalalise sillaga kraana. d. el sildühendus e. teat. hambaprotees, sildprotees. Metallist, plastmassist sild. f. anat kesk- ja piklikaju vahel paiknev ajutüve osa g. sport taha painutatud kehaasend seljati aluspinnaga (maadlejal toetuvad matile otsaesine ja jalatallad, võimlejal toetuvad maha sirged käed pihkudega ja sirged jalad taldadega). Maadleja viis vastase parterisse ja sealt silda. Libises võttest välja ja käis korraks üle silla. Hetk hiljem leidis üllatunud vastane end sillas. Võimleja tegi, heitis silda.
▷ Liitsõnad: maabumis|sild, maandumis|sild, paadi|sild, parve|sild, randumis|sild, sadamasild; esi|sild, tagasild; kraana|sild, laadimissild; mõõtesild.
3. mer (teki)ehitis laeval. Kapten ilmus sillale, on sillal. Loots läks silda, tõusis sillale. Pootsman ootas sillalt käsku ankur tõsta. Vanemtüürimees, roolimadrus on sillas.
▷ Liitsõnad: kapteni|sild, komandosild; jooksu|sild, ülekäigusild.

sinna ‹adv›

1. osutab kaugemal, kõnelejast eemal olevale kohale v. suunda, kuhu keegi v. miski suundub, on suunatud, ulatub; ant. siia. Ära jäta kirvest siia, pane sinna. Siit sinna on kümmekond meetrit. Sinna ja tagasi (siia) on paari tunni tee. Pööra, mine sinna! Jänes pages kuhugi sinna. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna või väljend. Ära mine sinna lõkke ligidale, mere äärde! Nihuta kott sinna pingi otsale.
2. osutab eelnevas tekstis märgitud kohale, kuhu keegi v. miski suundub v. suunatakse. Kuidas ma pääsen Haabneeme? – Sinna sõidab buss. Lubas sauna minna ja sinna ta lonkiski. Sina juba tuled töölt, mina alles lähen sinna. Poiss läks tüdruku juurde ja sinna ta jäi. Lähen randa, ei mäletagi, millal mu jalg sinna viimati sai. Lähme Manni juurde. – Mis me sinna otsime? Paat lükati vette ja sinna see jäi. See on hea kool, sinna ma tahan oma lapse õppima panna. Võta suurem kott, sinna peaks kõik asjad ära mahtuma. Võtab paberi ja kirjutab sinna paar rida. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kuhu, kus. Kus on, sinna tuleb juurde. Lähen sinna, kus mu koht on. Kõik asjad jäid sinna, kuhu kukkusid. *Kuhu obaduse annab, sinna habe ei kasva. E. Männik.
3. osutab koos sõnadega siia ja tänna kellegi või millegi kaootilisele, eri suundadesse (kohtadesse) liikumisele. Tuul pillub lehti siia ja sinna. Loomad jooksid sinna ja siia laiali. Torm virutas paati sinna ja tänna. Vaatab küll siia, küll sinna. Pallid veeresid laiali, üks siia, teine sinna, üks sinna, teine tänna. Kõik lahkusid, kes sinna, kes tänna. Mõtles seda asja sinna ja tänna 'nii ja teisiti'. Üks räägib siia, teine sinna 'üks räägib ühest, teine teisest asjast'.
4. mõnedes ühendustes on lähedane asesõna see kasutusele; kohatähendus on nõrgenenud v. puudub. a. esineb täpsustavana, rõhutavana kohamääruse ees: (just, nimelt) sellesse. Sinna erakonda ma ei astu. Sinna klubisse ei tohi sa nii hilja minna. b. osutab eelnevas tekstis märgitud olu- v. seisukorrale: sellele, selle peale, selle jaoks. Ei taha maja ehitada, sinna läheb väga palju raha. Aknad tahavad pesta – sinna läheb mitu tundi. c. ühendis sinna juurde osutab millelegi, millele miski lisandub: selle juurde. Pakuti kala ja sinna juurde valget veini. Vilistab ja lööb sinna juurde jalaga takti. d. ajalises ühenduses osutab mingile eelnevas (v. järgnevas) tekstis märgitud asjaolule v. sündmusele, milleni mõõdetakse aega: selleni, selle ajani. Olin siis kahekümne aastane – sinna saab juba pool sajandit. Millal on jõulud? – Sinna on veel kaks kuud. *.. üks öö ja poolteist päeva on sinna tagasi, kui me viimast korda sõime. F. Tuglas (tlk).
5. esineb mitmesugustes paratamatust väljendavates lausungites. Sinna pole midagi parata. Ta ei saanud sinna midagi teha. Sinna see jutt jäigi. *Pererahva asi, kes sinna midagi võib. A. H. Tammsaare.

skisofreenia ‹1› ‹s›
med psüühikahäire, millele on omased tajumis-, mõtlemis-, tahte- ja tundeelu häired ning isiksuse lõhenemine. Lihtne, hebefreenne, paranoidne, katatoonne skisofreenia. Noorukieas hakkas tal arenema skisofreenia. | piltl. *Mõlemas on kriitilise vaatluse objektiks Ameerika ühiskonna skisofreenia, eriti vägivalla juured ja viljad. E. Soosaar.

skisoidne ‹-se 2› ‹adj›
psühh skisofreenia v. skisofreeniku laadi. Skisoidne iseloom 'iseloomutüüp, millele on omane lähedaste inimsuhete vältimine, võimetus väljendada viha ja autistlik mõtteviis'. Skisoidne isiksus. | piltl. Skisoidses linnatsivilisatsioonis leviv narkomaania.

sokkel ‹sokli, soklit 2› ‹s›

1. hoone alusmüüri maapealne osa, mis on hrl. ehitatud eenduvana v. jämedamast materjalist. Paekivist sokkel. Maja marmorplaatidega kaetud sokkel. Madala sokliga elamu.
2. alus, millele toetub mingi ehitiseosa, näit. sammas, skulptuur. Mälestussambast on alles ainult sokkel. Lilled jäeti monumendi soklile. Pargipingi kivist sokkel. Kamina sokkel.
3. el elektri-, elektronlambi metallist osa, mille abil lamp kinnitatakse pessa ja ühendatakse elektriahelaga. Keermekujuline sokkel.

soola|puhumine ‹-se 5› ‹s›
ravimine soolaga, millele on (nõia)sõnad peale loetud; posimine. Vanaema oskas soolapuhumist. *.. olen teaduseinimene; minul pole midagi tegemist hiromantiaga ja soolapuhumisega. O. Luts.

stagflatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj majanduse seisund, millele on iseloomulik stagnatsioon, inflatsioon ja tööpuuduse kasv

steps ‹-i 21› ‹s›
mer kiilsoni peal olev alus, millele toetub mast

stiimul ‹-i, -it 2› ‹s›
saavutusele, tegevusele virgutav mõjur, ajend, tõukejõud. Ainelised, moraalsed stiimulid. Loominguline stiimul. Puudub stiimul paremini töötada. Juba ammu pole õiget stiimulit midagi teha. Tunnustus, teiste lugupidamine annab, loob stiimuli. Jõukus ja heaolu näikse olevat muutunud elu peamiseks stiimuliks. Alaväärsuskompleks võib olla ka võimas stiimul, mis muudab inimese visaks ja sihikindlaks. || psühh mõjur (näit. valgus, müra), millele organism reageerib; (kitsamalt:) ärritaja, mis tekitab organismis nii füsioloogilise kui ka psühholoogilise vastureaktsiooni. Stiimul ja reaktsioon.
▷ Liitsõnad: tööstiimul.

stülobaat ‹-baadi 21› ‹s›
kunst Kreeka templi alusmüüri ülemine aste, millele toetuvad sambad

substraat ‹-raadi 21› ‹s›

1. mitmesuguste nähtuste ühine alus; aluseks olev aine, aineline alus. Psüühika substraat on närvisüsteem. Maa koores ja koorealuses substraadis toimuvad protsessid. *Aja jooksul jõuab ta [= Platon] siiski küsimuseni: mis on see meelelise maailma substraat, milles avalduvad ideed. L. Anvelt.
2. keel keeleline aluskiht, algasukate keele sugemed tulnukate keeles. Liivi substraat läti keeles. Mõnedes Loode-Eesti murrakuis on üsna ilmset rootsi keele substraati. Hääbunud keelest substraadina alles jäänud kohanimed.
3. biol ühend, mille muundumist ensüüm katalüüsib, ensüümi toimeobjekt
4. biol kindla koostisega sööde mikroobide kasvatamiseks; mulda asendav toitekeskkond kultuur- v. katsetaimede kasvatamiseks
5. biol pind, millel kulgevad loomad v. millele kinnituvad taimed ja seened. Põhjapõdral on sõrad laienenud, sest tal tuleb kõndida pehmel substraadil. Seenniidistik asub sügaval substraadis. Rannakarp kinnitub tahkele substraadile. Kooriksamblikud on substraadiga tihedalt kokku kasvanud.

supp ‹supi 21› ‹s›

1. taimedest, lihast, kalast, piimast, jahust vms. leem, millele lisatud toiduained jäävad hrl. leemesse. Kuum, külm, tuline, aurav, jahtunud supp. Rasvane, rammus, paks, lahja supp. Soolane, mage supp. Hakkas suppi keetma. Pani supi tulele. Supp keeb pliidil. Riisus supi pealt vahtu. Perenaine pani supisse soola, lisas supile suhkrut, pipart, loorberilehti. Tõstis supi kaussi ja viis lauale. Esimeseks roaks pakuti suppi. Pistis lusika supisse. Supp oli keedetud lihaga, kartulitega, kapsastega. Pajatäis suppi viidi õue jahtuma. Tõstis supi taldrikusse. Tellis sööklas endale supi ja prae. Hommikul söödi soojendatud suppi. Roheline 'roheliste aedviljade v. maitsetaimedega' supp maitses hea. || miski millegi poolest suppi meenutav. Suplus ei värskendanud, vesi oli soe nagu supp. Lahevesi on nagu jäätükkide(st) supp.
▷ Liitsõnad: herne|supp, jahu|supp, kala|supp, kapsa|supp, kirve|supp, konserv|supp, leiva|supp, liha|supp, lõuna|supp, matka|supp, mustika|supp, nõgese|supp, purgi|supp, püree|supp, riisi|supp, rosina|supp, rupski|supp, seene|supp, sõduri|supp, tangu|supp, tomati|supp, vähi|supp, õlle|supp, õunasupp; jää|supp, lume|supp, muda|supp, udusupp.
2. kõnek piltl segane asi, segadus, täbar olukord (mille keegi oma tegevusega on valmistanud teistele v. endale). Kuidas sa sellest supist pääsed? Põgenes kogu supist eemale. Kes on selles supis süüdi? Hoia end sellest supist eemale! Jätke mind oma supist välja! Ta ei tahtnud vana suppi üles soojendada. Nii kerge karistusega pääseti kõigest supist. Kogu loost tuleb alles supp! Mis meie asi aitab, kui teised supi ära solkisid. Aita mind sellest supist välja! Ära tiri teisi oma supisse! *Meie oleme sinuga tead ise mitmest supist läbi keenud, ja nüüd äkki .. H. Sergo.

sõlm ‹-e 22› ‹s›

1. köi(t)est, nööri(de)st, paelast vms. (seotav) kinnitus v. ühendus. Ühekordne, kahekordne sõlm. Niidis, lõngas on mitu sõlme, sõlm(ed) sees. Tegi õmblema hakates niidile sõlme otsa. Sidus rätiku lõua all sõlme. Keeras juuksed kuklasse sõlme, lopsakaks sõlmeks. Seo, tee, päästa, haruta sõlm lahti! Mees tõmbas kaelasideme sõlme lahti, kõvemini kinni, pingumale. Kingapael oli sõlmest lahti läinud, kõvasti sõlmes. Kinnitas mütsi paelad jooksva sõlmega. Tegi kingipaki paelale ilusa lehviga sõlme. Tegi meeldetuletuseks taskuräti nurka sõlme. Idamaised vaibad on sõlmitud Smürna ja Pärsia sõlmega. | piltl. Nõtke võimleja võis oma keha kas või sõlme väänata. Purjus mehe jalad kippusid vägisi sõlme minema. *Ka jutule polnud nüüd enam sõlme ette tehtud. J. Semper. *Leu karmist köhatusest kohkusid mu häälepaelad tookord sõlme. J. Tuulik. || piltl keeruline olukord, ummikseis, konflikt. Olukord oli väga segane, keegi ei osanud enam sõlme lahti harutada. Sõlme jooksnud rahvusvahelised suhted. Tal on isiklik elu sõlme läinud. *.. missugune idiootlik sõlm mu elusse sisse on keerdunud. J. Kross.
▷ Liitsõnad: aas|sõlm, haard|sõlm, kaheksa|sõlm, kalamehe|sõlm, kangru|sõlm, keerd|sõlm, meremehe|sõlm, paali|sõlm, punus|sõlm, seasõrg|sõlm, soodi|sõlm, stopper|sõlm, topi|sõlm, umbsõlm; lipsusõlm; kõri|sõlm, soolesõlm.
2. ristumiskoht, sõlmpunkt. Tähtis raudteede, mereteede sõlm. *Teisel päeval pidime kokku saama kuskil uulitsate sõlmes. J. Semper.
▷ Liitsõnad: liiklus|sõlm, maantee|sõlm, raudtee|sõlm, transiit|sõlm, transpordisõlm; raadio|sõlm, sanitaar|sõlm, side|sõlm, soojussõlm; lümfi|sõlm, närvisõlm.
3. piltl ringikujuline kõrvalepõige otsesuunast. Põgenedes teeb jänes haake ja sõlmi. || (lennunduses:) vigurlennu element, mille puhul lennuk sooritab õhus vertikaalse ringi
▷ Liitsõnad: surmasõlm.
4. jämenenud koht; med sõlmeke, paapul. Tihked valulikud sõlmed säärtel. *.. paistetavad liikmed, näed, sõrmedel on sõlmed. M. Lepik (tlk).
5. bot varre osa, millele leht kinnitub. Kõrreliste vars koosneb sõlmedest ja õõnsatest sõlmevahedest.
▷ Liitsõnad: kõrre|sõlm, varre|sõlm, võrsumissõlm.
6. tehn mingis suhtes tervikut moodustav detailide kogum, mis on hrl. vahelüliks valmistoote koostamisel. Ekskavaator toodi kohale üksikute sõlmede kaupa. Seadme mõnedes sõlmedes ilmnesid vead. Detailide kokkupanek sõlmedeks, sõlmede kokkupanek tooteks. Unifitseeritud sõlmedega tööpingid.
7. astr. a. kahe taevaskera pinnal asetseva suurringi lõikepunkt b. taevamehaanikas kasutatav taevakeha orbiidi ja seda orbiiti kirjeldava koordinaadistiku põhitasandi lõikepunkt
▷ Liitsõnad: tõusu|sõlm, veerusõlm.
8. füüs seisulaine amplituudi nullpunkt
9. mer laeva kiiruse mõõtühikuna üks meremiil tunnis. Tormisel merel oli laeva kiirus viis sõlme. Laeva kiirus tõusis kümne sõlmeni. *Laev tegi vaikse merega kuus sõlme, pisikese vastulainega neli .. E. Kreem.

sõu|võll
mer võll, millele kinnitub sõukruvi, laevavõll

šokolaadi|piim [-a]
piim, millele on lisatud šokolaadipulbrit

taaler2 ‹-lri, -lrit 2› ‹s›
trük
1. metallplaat, millele trükivorm trükkimise ajal toetub
2. metallplaat, millel trükivorm ette valmistatakse

taeva|kirjad pl

1. aj rahva hulgas käsikirjana levinud apokrüüfilised kirjad, millele omistati maagilisi (kaitse)omadusi
2. piltl (taevatähtede, tähistaeva kohta). *Silmad tähtida lugesid, / taevakirju tunnistelid .. V. Ridala.

taeva|pilt
öine taevas, millele on iseloomulikud mingid kindlad tähtkujud, Kuu faasid jm. Loodusvaatleja jälgib öise taevapildi muutumist.

taga|sild
tehn mootorsõiduki sõlm, millele toetub raami v. kere tagaosa ja mille külge on kinnitatud tagarattad

tahvel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. korrapärase (hrl. nelinurkse) kujuga õhem tükk mingit ainet v. materjali, selline ese(meosa), plaat. Tahvel šokolaadi. Tahvliteks pressitud jõusööt. Pruunides tahvlites tisleriliim. Plekist tahvel. Too paar tahvlit pappi. Tahveluks koosneb raamist ja tahvlitest. Lõi sahvriuksest tahvli välja. Vankrikere tahvlid. Tuul keerutas kõnnitee kandilistelt tahvlitelt tolmu. Jää lagunes tahvliteks. *.. vaata parem, mihane tihe ja plink tallanaha tahvel .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: graniit|tahvel, hõbe|tahvel, kivi|tahvel, klaas|tahvel, marmor|tahvel, metall|tahvel, nahk|tahvel, plekk|tahvel, puu|tahvel, savi|tahvel, tina|tahvel, vineertahvel; katte|tahvel, uksetahvel; liimi|tahvel, šokolaaditahvel.
2. (seinal rippuv) alus, plaat info edastamiseks. Teadete tahvel. Tahvel majaelanike nimedega. Seinal rippus tahvel tekstiga: „Varisemisoht”. Töösaavutused märgiti tahvlile. Tahvel ukse kohal teatab, et siin töötab kingsepp. Iluuisutamiskohtunik näitab tahvlit, millel on hindenumber. || mälestustahvel. Haual polnud ei risti ega tahvlit. Vabadusvõitleja mälestuseks pandi majaseinale tahvel.
▷ Liitsõnad: au|tahvel, hoiatus|tahvel, häbi|tahvel, info(rmatsiooni)|tahvel, keelu|tahvel, kuulutus|tahvel, reklaam|tahvel, teabe|tahvel, teadetetahvel; haua|tahvel, memoriaal|tahvel, mälestus|tahvel, nimetahvel.
3. puhastatav alus, plaat kirjutamiseks. a. seinal rippuv v. jalgadel seisev suurem alus hrl. klassis v. loenguruumis. Õpetaja kirjutas ülesande tahvlile. Kirjutab kriidiga tahvlile oma nime. Nühkis lapiga tahvli puhtaks. Juku kutsuti tahvli ette, juurde vastama. Must, valge tahvel. b. endisaja koolis iga õpilase kasutuses olnud kirjutusplaadike. Kiltkivist tahvlile kirjutati krihvliga. Lapsed võtsid oma tahvlid ja hakkasid kirjutama. Kirjutas tahvli mõlemad küljed täis. *Tiuks rehkendas. Põlvedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahvel .. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› plaat, millele vanasti vajutati tähemärke, jooniseid jm, näit. savitahvel
▷ Liitsõnad: klassi|tahvel, kooli|tahvel, loengutahvel; kiilkirja|tahvel, vahatahvel vrd valgustahvel.
4. pilditahvel. Värvitrükis tahvlid. Entsüklopeedia tahvlid.
▷ Liitsõnad: värvitahvel.
5. tahvelmaal. Püha õhtusöömaaega kujutav tahvel.

tava|õigus
jur tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu; (üldisemalt:) taval põhinev õigus, kirjutamata seadus. Feodaalse tavaõiguse üleskirjutused. *Tavaõiguse järgi loeti abielu sõlmituks mitte laulatusega, vaid tanutamisega. Ü. Tedre. *Kombekohaselt pidin neile [= üliõpilastele eksamil] lubama veerand tundi ettevalmistusaega. Ei võinud seda tavaõigust ka täna rikkuda .. O. Kruus.

telegraafi|lint
kitsas paberlint, millele telegraafiaparaat jäädvustab vastuvõetava teate

telegrammi|plank [-plangi]
trükitud plank, millele kirjutatakse telegrammi tekst koos andmetega saaja ning saatja kohta

temperatuuri|leht
leht, millele korrapäraselt märgitakse haige kehatemperatuur (näit. haiglas)

tervik|asi
(filateelias:) ümbrik v. postkaart, millele on trükitud postmargi kujutis

tilli|kaste [-kastme]
kaste, millele on lisatud rohkesti hakitud tilli. Kilud tillikastmes.

tindipoti|alus
alus, millele tindipott asetatakse. Kirjutuslaual uhkeldas marmorist tindipotialus.

toetus|pind [-pinna]
pind, millele miski toetub. Jalgadel peab ronimisel olema kindel toetuspind. Kadakas leiab juurtele toetuspinda ka paesel rannikul. | piltl. Laia toetuspinnaga valitsus. Väikese toetuspinnaga erakonnake.

tolli|pulk
algselt mõõdupulk, millele olid peale märgitud tollid [1], hiljem (kokkukäänatav) sentimeeterjaotusega mõõtevahend pikkuste mõõtmiseks. Kahe jala pikkune tollipulk. Meister tõmbas tollipulga lahti ja mõõtis palgi pikkust. Isal oli puutöödel alati tollipulk taskus. | piltl. Kriitiku tollipulk võib lugeja omast erineda.

trüki|kaart
bibl kaart, millele on trükitud raamatu v. artikli bibliograafiline kirje

trükk|plaat
el isoleermaterjalist plaat, millele on monteeritud kiibid, takistid, kondensaatorid jt. elektroonikaelemendid. Ühepoolsed, kahepoolsed, mitmekihilised trükkplaadid.

tugi ‹toe, tuge 28› ‹s›

1. see, mis hoiab midagi v. kedagi maha v. ümber kukkumast. a. see, mille najal miski püsib püsti, ülal vm. soovitavas asendis. Puust, metallist, betoonist tugi. Tõstekraana, haagise tugi. Reguleeritavad toed. Traadist toega lauapeegel. Vana laut seisab veel vaid tugede najal. Seab viltuvajunud plangule toed ette. Postile oli ümberringi kivisid toeks löödud. Laud kõigub, otsi midagi talle jala alla toeks. Kaeveõõnt kindlustatakse talade ja tugedega. Marjapõõsale, õunapuuokstele pandi toed alla. Liaan kasutab teisi taimi tugedena. Ennemuiste arvati, et ookean on toeks taevavõlvile. *Ah, ta oli nagu üks nõrga varrega kasv, millelt äkki ära võetud see tugi, mille ümber ta end sirgus hoidis. G. Helbemäe. b. see, millele keegi toetub, millest kinni haarab v. hoiab. Haige ajas end vaevaliselt küünarnuki toele. Lebab voodil, küünarnukk toeks. Toelt (püssi)laskmine. Pidin uksepiidalt tuge otsima, et mitte tasakaalu kaotada. Järsul ja libedal mäenõlval polnud liikumiseks mingit tuge. Püüdis jalale kaljuseinalt tuge leida. Käsi haaras lauaservast tuge. Kukkuja sirutab käed toeks ette.
▷ Liitsõnad: metall|tugi, puu|tugi, raudbetoontugi; hark|tugi, kald|tugi, külg|tugi, liigend|tugi, pukk|tugi, põik|tugi, püst|tugi, rõhttugi; jala|tugi, käe|tugi, pea|tugi, selja|tugi, tallatugi; istme|tugi, toolitugi.
2. piltl see, kes v. mis on kellelegi (v. millelegi) hingelises, moraalses, ainelises vm. mõttes abiks. Noorem poeg jäi ema ainsaks toeks. Vähihaige vajab hingelist tuge. Vanast sõbrast oli tal suur tugi. Leiab sõprusest, sõpradelt tuge. Lapsed on vanaduspäevade tugi. Kaaslastelt polnud ses küsimuses tuge loota. Mees ja naine olgu teineteisele igas asjas toeks. Linnud on põllumehele kahjurite hävitamisel toeks ja abiks. Lesknaine pidi elama mehe toeta. Halbade mõtete peletamiseks otsis ta tuge tööst. Noormehe kirjanduslikele huvidele andis märgatavat tuge tutvus tunnustatud poeediga. Leinaja leidis tuge palves. Firma sai valitsuselt suurt tuge. Kaitseliit on üks riigivõimu tugesid. Tagala tähendas sõjaväele ustavat tuge. Pataljonile saadeti tankid toeks. Valge tõi lipule toeks vankri (males). Mere lähedus on saanud Eesti riigile suurimaks toeks. Kultuurkapitali stipendium oli vähemasti väikenegi tugi. Tudeng sai kodunt toeks paki. Säästud pensionipõlve toena. *Keetsin endale termosetäie tigedalt tõmmut kohvi, mõtlemisvõimele toeks .. E. Raud. || millegi õigsust, tõepärasust, usutavust vms. kinnitav asjaolu. Väite toeks pole sul esitada ühtki fakti. Teadlane otsib nähtuse selgitamiseks tuge katsetelt. Praktikast ei saanud hüpotees vähematki tuge.
▷ Liitsõnad: alus|tugi, elu|tugi, hingetugi.
3. toel ‹postpositsioonilaadselt› millelegi v. kellelegi toetudes, midagi kasutades, millegi abil. Poiss ronis osavalt, ainult käte toel, redelist üles. Käib ringi kepi, karkude toel. Võib linnapeaks saada oma erakonna toel. Palvest saadava jõu toel ületab munk kiusatusi. Pääses seltskonda oma vanemate kõrge positsiooni toel. Kirjutas artikli üsna piiratud materjali toel.
4. van kosutus, (keha)kinnitus. Rammuleemest leidsid teelised tublit tuge. *„Kui keskpaik tuge [= sööki] ei saa, siis ma enam kirvest kätte ei võta,” ütles Kirve-Jaan. J. Jaik.

tugi|jalg
jalg, millele keegi v. miski toetub. Kiirkäimisel peab tugijalg olema põlvest sirge. Jalgratta, treppredeli tugijalg. Silla tugijalad.

tull ‹-i 21› ‹s›
paadi parda küljes olev puupulk v. raudhark, millele toetub sõudmisel aer, toll [3]. Tullid naksusid, nagisesid sõudes. Lükkasime aerud tullidesse ja hakkasime sõudma. Aerud kolisesid tullides. Aerud libisesid tullidest.
▷ Liitsõnad: aeru|tull, paaditull.

tuule|rõuged pl
med eriti kergesti nakkav äge viirushaigus (peam. lastel), millele on iseloomulik villiline lööve. Poiss jäi tuulerõugetesse, on tuulerõugetes. Tuulerõuged on tal läbi põetud.

tähendus ‹-e 5› ‹s›

1. see, millele miski osutab, viitab; sisu, sõnum, mõte. a. ka keel (märgi, sümboli vms. kohta) märgiga vastavusse seatud sisu. Matemaatilise sümboli, liiklusmärgi tähendus. Žesti tähendus. Kes teab ristimärgi tähendust? Sõna, väljendi, lühendi tähendus. Hieroglüüfi tähendus. Käändelõpu, liite tähendus. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Abstraktne, konkreetne, kitsam, laiem, uus, vananenud, otsene, ülekantud tähendus. Tähenduse muutumine. Tähenduse seletus, kirjeldus. Sel sõnal on mitu tähendust. Proovigem analüüsida nime „Mahtra” tähendust. Eesti keeles on sõna „kuningas” kasutatud ka vanema või pealiku tähenduses. „Magas sisse” on tähenduselt sama mis „ei ärganud õigel ajal”. || (kasut. hinnangut andvates väljendites). Ta on mees selle sõna parimas tähenduses. Koolkond, mis pani aluse neurokirurgiale selle sõna tõelises tähenduses. *.. loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant – sõna kaunis ja meeldivas tähenduses. F. Tuglas. b. (üldisemalt:) sisu, (taga)mõte. Mõistan su pilgu tähendust. Kõigel, mida ta maalib, on alltekst, tähendus. Otsib asjades varjatud tähendust. c. (millegi endelise kohta). Mis tähendus sel unenäol olla võiks? *Nad [= jumalad] olid paisanud taevavõlvile tohutu suure komeedi, mille tähendus oli kõikidele täiesti selge: surm ja häving. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: alg|tähendus, kaas|tähendus, kõrval|tähendus, lisa|tähendus, pea|tähendus, põhitähendus; ettetähendus.
2. millegi olulisus, tähtsus (kellegi seisukohast, kellegi jaoks). Isamaalauliku tähendus oma ajale. Artikkel baltisakslaste tähendusest meie kultuuris. Suure üldkultuurilise tähendusega ettevõtmine. Jesuiidid rajasid Tartusse esimesed kohalikku tähendust ületavad koolid. Kirjanduse tähendus pole enam see mis enne infoajastut. Mis tähendus on sõjapäevil ühelainsal inimelul! *.. südamevalul on elus vähe tähendust. Valud tulevad ja valud lähevad .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: hiigeltähendus.
3. märkus (1. täh.) Tegi jutu sekka paar tähendust. Ettekande kohta tehti mitmesuguseid tähendusi. Oli kaaslase terava, kahemõttelise, pilkava tähenduse peale pahane. Millised olid kriitika tähendused uue romaani kohta? Piirdun siinkohal vaid mõne kerge tähendusega. Saabus kiri tähendusega „Kiire”.
▷ Liitsõnad: ülestähendus.

tööstus|kriis
maj majanduse seisund, millele on iseloomulik kaupade suhteline ületootmine ja turustusraskused ning hindade langus ja ettevõtete pankrotistumine

tühiku|klahv
pikk klahv (kirjutusmasina, arvuti vms. klaviatuuril), millele vajutamine tekitab tühiku

tündri|maa
endisaegne pinnamõõt, algselt maatükk, millele sai külvata ühe tündri vilja (umbes 0,5 ha). Riia tündrimaa. Tallinna tündrimaa. Tal on neli tündrimaad põldu. Paari tündrimaa suurune lagendik.

unna|hark
hark, millele keritakse unnanöör. Kui kala on õnge alla neelanud, jookseb nöör unnahargilt maha.

vaate|aken

1. kaupluse tänavapoolne aken, millele asetatakse kaupu näitamiseks ja reklaamiks. Kaupluse, kondiitriäri vaateaken. Kaubamaja suured, laiad, säravad, heledasti valgustatud vaateaknad. Poodide vaateaknail on ahvatlevat kaupa. Tänavail liikujad seisatusid aeg-ajalt vaateakende ees. Pühadeks dekoreeriti vaateaknaid.
2. hrv aknake (välja)vaatamiseks. *Portjee võpatas ja heitis kiire pilgu läbi väikese vaateakna. „Tema ekstsellents! ..” I. Sikemäe (tlk).

vaha|tahvel
aj vahakihiga kaetud lauake, millele antiik- ja keskajal kirjutati

vahemereline ‹-se 5› ‹adj›
Vahemere maadele omane. Vahemereline kliima 'kliimatüüp, millele on omane kuiv kuum suvi ja niiske pehme talv'.

vaiba|puu
otstest maasse kinnitatud rõhtne latitaoline metallist alus õues, millele asetatakse klopitav vaip

valik|šokolaad
kõrgemat sorti šokolaad, millele on lisatud maitsestuseks konjakit, kohvi vm. ainet

vastu
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi v. millegi ette; (tänava v. tee suhtes) otse teisele poole; vastas (I. 1. täh.) Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet. Sulastemaja vastu seisab viinaköök.
2. millegagi v. kellegagi vahetusse kokkupuutesse, millelegi v. kellelegi toetuvaks v. nõjatuvaks; vastas (I. 2. täh.) Nõjatub aia vastu. Noored suruvad end teineteise vastu. Toetab pea poisi õla vastu. Surus raamatu rinna vastu. Särk on tihedalt ihu vastu. Seisti külg külje vastu. Istusid selg selja vastu. || löögiga, põrkega millegi pihta. Labidas kolksatab kivi vastu. Lind lendas akna vastu. Koputas piibu tubakakarbi vastu tühjaks. Lööb rusikaga ukse vastu. Mille vastu sa end ära lõid? || pühkides millegi külge, sisse. Pühkis käed kuue vastu puhtaks. Pühib käed põlle vastu kuivaks.
3. osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi vastu. Läks sadamasse laeva vastu.
4. väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi v. millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu. Hääletas otsuse vastu. Rahvas oli selle korralduse vastu. Vanemad olid poja abielu vastu. Mis neil küll meie vastu on? Mul ei ole töö vastu midagi. Kohalikud seisid suurehituse vastu. Saatus oli ta vastu. Surma vastu ei saa. Artikkel jahipidamise vastu. Rünnak juutide vastu. Sõda kõikide vastu. Võideldi salakaubitsejate vastu. Võitlus kiusatuse vastu. Tunnistas kohtus oma isa vastu. Astus valitsuse vastu. Kellegi vastu relva tõstma. Rahvast kellegi vastu üles kihutama. See jutt on igasuguse loogika vastu (ebaloogilise jutu kohta).
5. osutab, kellega v. millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele v. millele see on suunatud, kelle v. mille suhtes miski toimub v. ilmneb. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Ükskõiksus kiriku vastu. Nõudlikkus enese vastu. Nõrkus viina vastu. Huvi keemia vastu. Lahke meel kõigi vastu. Tänutunne Jumala vastu. Teeb seda poolehoiust kaaslaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks. Kuidas uus hoidja lapse vastu ka on? Olge armulised vaeste patuste vastu. Oli kõigi vastu viisakas. Eksis kodukorra vastu. Kindlustas oma vara tulekahju, varaste vastu.
6. vältimaks v. eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Kasutab vistrike vastu salvi. Selle haiguse vastu rohtu ei ole. Vahend koide vastu. Kaitses mind vägivalla vastu.
7. osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Valmistab end tulevaste näguripäevade vastu. Orav valmistab talve vastu. Valmistutakse pulmade vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi. Matka vastu on kõik juba korraldatud. Tüdruk hakkab end väljamineku vastu ehtima.
8. (tasu, tagatise vm. sellisega ühenduses:) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Andis kümne krooni vastu kella pandiks. Sai allkirja vastu vabaks. Kaup anti käsiraha vastu. Vangilangenu vahetati lunaraha vastu välja.
9. (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu. Kartuleid saadi kaks tonni eelmise aasta ühe tonni vastu. Vean tuhat ühe vastu kihla!
10. ‹eitusega› osutab, et keegi v. miski pole kellegagi v. millegagi võrreldav v. võrdne. Mis on kevadine tuul tuiskude vastu! Eilne töö polnud midagi tänase vastu. *Ei rukkileiva vastu pole teist vägevamat; tema see pea toitja ongi! E. Särgava. *Nõrk on see linnasuits, ei ole oma vastu. A. Mägi.
11. kasut. koos verbiga vahetama asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. Sõdurid vahetasid leiva tubaka vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nina nina vastu. Vennaksed võitlesid külg külje vastu. Võideldi mees mehe vastu. Astla vastu (takka) üles lööma. Kätt tõstma kellegi vastu. Vorst vorsti vastu.
II. ‹prep› [part]
1. (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda. Lükkab tooli vastu lauda. Vesi loksub vastu paadikülge. Laev põrkas vastu kaljusid. Toetab käega vastu uksepiita. Lapsed ootavad ema, ninad vastu aknaruutu. Kuulab, kõrv vastu maad. Istub, nõjatub seljaga vastu ahju. Kass hõõrub end vastu perenaise jalga. Käed on tihedalt vastu külgi. Lund keerutab vastu nägu. Liiv paiskus vastu silmi. Pühib käed vastu mantlit puhtaks. || (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist. Valas vastu nägu, vastu koonu. Sähvas paar laksakat vastu tagumikku. Lõi poisile vastu kätt. Sai vitsaga paar sirakat vastu sääri. Sai vastu kõrvu, vastu lõugu, vastu tatti, vastu molu. Vastu pead, vastu kukalt saama.
2. millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Keeras ketast käes vastu päeva. Seadis näo vastu tuult. Pööra kõht vastu päikest! Lipuvarras tõuseb vastu taevast. Raketid lendavad vastu taevast. Hundid ulusid, koonud vastu taevast. Vastu valget ei seleta silm tulija nägu. Vaatas röntgenipilti vastu valgust. Magamistoa aknad on vastu tänavat, vastu põhja, vastu päikest.
3. osutab (vahetult) millegi ääres v. vastas paiknemisele. Ta maja seisis otse vastu merd. Ta elab külaservas vastu metsa. Tallinn on üle lahe vastu Helsingit.
4. vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm. Vastu kevadet lõppes aidast vili. Vastu talve koliti linna. Vastu suuri pühi kraamiti kogu maja puhtaks. Vastu õhtut läks pilve. Oli juunikuu öö, üheksas vastu kümnendat. Ta on valves ööl vastu pühapäeva. Suri ööl vastu kümnendat maid.
5. millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi. Sööb vastu oma harjumust väga ruttu. Toimis vastu tavalist kommet. Vastu ootusi ja lootusi tervis halvenes. Kinnitasin seda vastu oma veendumust.
6. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Sülitab vastu taevast. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Kellelegi vastu kaela andma, tõmbama. Vastu kaela saama. Vastu muhku saama, andma. Sai valusasti vastu nina, sõrmi. Kedagi vastu seina suruma. Nina vastu lina.
III. ‹adv›
1. ‹liikumist märkivate verbide laiendina›. a. osutab, et keegi v. miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Koer tormas, kargas haukudes tulijale vastu. Laps astub võõrale vaprasti vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu. Jõuti aeglaselt edasi, sest tuul oli, puhus vastu. Inimesed liiguvad päri ja vastu. | piltl. Teater läheb vastu uuele hooajale. Läks vastu oma surmale, saatusele. b. osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. Mindi sadamasse laevale vastu. c. osutab kellegi v. millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid, tõusid päikesele vastu. d. (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Keldrist lööb kopituse lehk vastu. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. Vastu pahvab, paiskub auru. e. osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. f. (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Hoia kõvasti vastu, muidu puu kukub valesti. Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
2. väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Ta on alati kõigele vastu. Oli teise soovile vastu. Oled sa poolt või vastu? Laps tõrgub, punnib, ajab, sõdib, sipleb, puikleb vastu. Vaidleb, räägib, poriseb vastu. Tema hakkab alati õpetajale vastu. Raiub vihaselt vastu. Astus julgelt vaenlasele vastu. Seisis noorte abielule vastu. Ta töö läheb teooriatele vastu. Üks seadus käib teisele (risti) vastu. Vaenlane paneb visalt vastu. Haige rabeles vastu, tõrjus kätega vastu. Ta töötab teistele vastu. Hobune tõrgub vastu. Kiusatusele vastu panema, seisma. Ei suuda vastu seista naise pisaratele. Argumendid poolt ja vastu. Kostsid hüüded poolt ja vastu.
3. ‹ühendverbi osana› esineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Imal lõhn käib vastu. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu. Mulle lööb ta upsakus vastu.
4. ‹ühendverbi osana› esineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Tervis lööb vaevu vastu. Reisiraha Roomani vastu ei löö. Raske oli, aga pidasime vastu. Maja peab vanade surmani vastu. Villane mantel paneb hästi vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pane. Kui ei saa tööle vastu, tuleb abiline võtta.
5. (millelegi reageerides:) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu! Viimaks hõikas marjuline metsast vastu. Koer klähvis ja naabripeni haukus vastu. Tervitas viisakalt vastu. Vaenlane hakkas vastu tulistama. Ära löö vastu! Poiss kärkis ja tüdruk andis vihaselt vastu. Sai vastu kõrvu ja pani ise vastu ka. „Millal tuled?” küsiti. – Poiss vastu: „Homme.” Lapsed huikavad ja mets kajab, kaigub vastu. Tühjad tänavad kõmisesid vastu.
6. (kedagi v. midagi võrreldes:) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Seadis teise jõule vastu oma osavuse. Malemängus sa mulle vastu ei saa. Vara poolest talle vastu ei saa.
7. ‹vaatamist märkivate verbide laiendina› otsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
8. esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Päike veikles tuuleklaasilt vastu. Jõehauast kiirgas vastu avar taevas. Talveöös särab vastu valgustatud aken. Suust helkis vastu kuldhammas. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad. Oru põhjas irvitas, haigutas vastu sügav haud. Sukakannast vaatab auk vastu.
9. ‹muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osana› näit. vastu tulema, vastu võtma

vastu|pandamatu ‹1› ‹adj›
selline, millele v. kellele pole võimalik vastu panna. a. (millegi kohta:); ülisuur, ülitugeva mõjuga jne. Vastupandamatu igatsus, tahtmine, tung, vajadus, viha, armukadedus. Tundis vastupandamatut soovi lahkuda. Naise vastupandamatu naeratus, ilu. b. (kellegi kohta:) ülivõluv, -veetlev, -hea jne. Vastupandamatu naine. Vastupandamatud koomikud.

vastu|seismatu ‹1› ‹adj›
selline, millele ei saa vastu seista, vastupandamatu. Vastuseismatu kirg, koduigatsus. *Tema tung edasi jõuda on kuumemaks muutunud, põlevamaks, vastuseismatuks. A. Sang (tlk).

vastu|vaidlematu
selline, millele ei saa vastu vaielda, kindel, ümberlükkamatu, tingimatu. Vastuvaidlematud tõsiasjad. Vastuvaidlematu kuuletumine. Korraldus kuulus vastuvaidlematule täitmisele. Andis käsu vastuvaidlematul toonil. Igaühel on vastuvaidlematu õigus enda kohta tõest infot saada.

veritähn|tõbi
vet hobuste, harvemini veiste, sigade ja koerte haigus, millele on iseloomulikud täppverevalumid ja tursed

video|plaat
õhuke kettakujuline infokandja, millele on salvestatud nähtav pilt koos selle juurde kuuluva heliga. Optiline videoplaat.

viljapuu|alus
viljapuu, millele poogitakse poogend. Tugeva- ja nõrgakasvulised viljapuualused.

voksel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
info vähim kolmemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid

voluumen ‹-i, -it 2› ‹s›

1. ruumala, maht
2. aj kepikese külge kinnitatud pikk papüürusriba, millele kirjutatud teksti keritakse lugemisel edasi, kirjarull, rullraamat
3. köide kui teose osa

võistlus|kaart
sport teateorienteerumises kaart, millele märgitakse teate edastamine ja vastuvõtt

võlu|peegel
peegel, millele omistatakse üleloomulikke võimeid, näit. oskust vastata sissevaataja küsimustele, noorendavat toimet vms., imepeegel

võrgu|hark
etn kalavõrgu kudumisel v. parandamisel kasutatav abivahend, millele kinnitati valmiv võrk

võrk|pilu
tekst kahesuunaline pilu, mille puhul tõmmatakse grupiti välja koe- ja lõimelõngu, nii et tikandi aluseks jääb võrkjas pind, millele põimitakse muster

võrsik ‹-u 2› ‹s›
aiand mets oks v. võrse, millele on tekkinud juured. Põõsastaimi paljundatakse võrsikutega.
▷ Liitsõnad: külje|võrsik, ladva|võrsik, look|võrsik, varrevõrsik.

värten ‹-tna, -tnat 2› ‹s›

1. etn algeline ketramisvahend, mis koosneb ümmargusest kitseneva otsaga puuvarrest ja selle peal olevast kettast, kedervars. Vanasti kedrati värtnaga.
2. tekst voki osa, millele keerutatakse heiet v. lõnga; vastav ketrus- v. korrutusmasina tööseadis. Ketrusvabrikus pöörlevad tuhanded värtnad.
▷ Liitsõnad: ketrusvärten.
3. (võrdlustes vilka inimese kohta). Juuksur keerles väledalt kui värten. Laps laseb ringi nagu värten: juba siin, juba seal.

õie|põhi
bot õierao laienenud tipp, millele teised õieosad kinnituvad

õnge|liin
nöör, millele on lipsude abil kinnitatud õnged. Torm on õngeliinid puruks rebinud. Õngeliine sisse laskma.

üheksa|vägine ‹-se 4› ‹s›
bot tihedalt viltkarvaste lehtede ning tiheda tähkja kollase õisikuga rohttaim, millele on omistatud imelist ravi- ja võluvõimu (Verbascum thapsus). Üheksavägise õitest keedetud teega raviti köha ja külmetushaigusi. Loomade ärategemise vastu aitas üheksavägisega suitsutamine.

ümar|kiri
kiri, millele on iseloomulikud kumerad tähekujud