Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
mitmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
keel grammatiline arv, mis väljendab seda, et kõnealuseid objekte on rohkem kui üks, pluural; ant. ainsus. Mitmuse nimetav ja omastav. i-mitmus ja de-mitmus. Mitmuse esimene isik. Enamik käändsõnu esineb kahes arvus: ainsuses ja mitmuses. | piltl. Direktorit kõneta alati mitmuses 'teietades'.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |