[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

odav ‹-a 2› ‹adj›

1. vähe (raha) maksev, madala hinnaga; ant. kallis. Odav riie, pesu, ülikond, vein, vorst. Odav kütus, üür, elektrienergia. Odav tööjõud. Odavad kinopiletid. Odav väljamüük. Odavate kaupade kauplus. Sügisel on õunad odavad. Raamat ilmus odavas väljaandes. Praegu on kõik kallis, ootame odavamat aega. Väikelinnas on elu odavam. Ostjale kallis, müüjale odav. Odav osta, kallis kanda. *Ilmar on odav mees, Ilmar võtab korra [kartulimuldamise] eest ainult pudeli peeti. O. Anton. || (raha, hinna kohta:) väike, vähene. Odava raha eest ostma. Odava hinnaga müüma. Nii odava palgaga ei saa ära elada.
2. väärtusetu, tühine; labasusse kalduv. Odav nali, vaimukus, meelelahutus. Odav efekt, sensatsioon, reklaam. Kui vastane on nõrk, on võit odav. Kes su odavaid meelitusi usub! Püüab võita odavat populaarsust. Nii odavate võtetega meid alt ei vea.