[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pael ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. pikk kitsas ribakangas, harvem lõngadest punutud nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kooshoidmiseks, kokkusidumiseks jms.; (kitsam) lint, (peenike) nöör. Kootud, punutud pael. Linasest, villasest lõngast palmitsetud pael. Lai, kitsas pael. Kunstsiidist, kuldkarrast pael. Värvilised, kirjud, triibulised, sakilised paelad. Ostsin mitu meetrit paela. Punasest siidist pael peas, juustes. Paelaga kanditud äär. Paeltega seotav müts. Sidus juuksed paelaga kokku. Medaljon oli paelaga kaelas. Pikkade paeltega põll. Pasteldel on paelad taga. Pane tennistele paelad peale! Sidus paela(d) kinni, sõlme ja tegi lipsu peale. Pael oli (kõvasti) sõlmes, läks sõlme, paelal oli sõlm sees. Sidus pakile paela ümber, harutas paki ümbert paela lahti. Sidus paki paelaga kinni, kaks kompsu paelaga kokku. Jalutab õues, kutsikas pika paela otsas. Sidus kelgule, mänguautole paela külge, taha. Külmast kohmetanud sõrmed ei saanud paelu lahti. Kõrvik oli lõua alt paela seotud. Lükkis helmeid paela otsa, paela taha, paela. || kõnek (sõjaväelise auastme tähistamiseks õlakuil, varrukail). Lihtne reamees, pole ühtki paela peal. Kaks paela õlakuil. Kapteni varrukail oli kolm kuldset paela. *Ammuks ma ise kursandi paelad tüürimehe omade vastu vahetasin. H. Sergo. || piltl (millegi pika, lookleva v. kaugusse kulgeva kohta). Tee tolmune pael. Jõe sinine, hõbedane, sätendav pael. Asfaldi märg pael. All orus lookles maantee kitsas pael.
▷ Liitsõnad: atlass|pael, brokaat|pael, dekoratiiv|pael, ehis|pael, heegel|pael, hõbe|pael, ilu|pael, isoleer|pael, juukse|pael, järje|pael, kaarus|pael, kapron|pael, kaptaal|pael, kard|pael, kaunistus|pael, kinga|pael, kinnitus|pael, koti|pael, krook|pael, kuld|pael, kummi|pael, kübara|pael, lauba|pael, miidri|pael, muaree|pael, mütsi|pael, otsmiku|pael, pastla|pael, patsi|pael, pea|pael, pesu|pael, põlle|pael, püksi|pael, rips|pael, rist|pael, rull|pael, saapa|pael, sakk|pael, samet|pael, siid|pael, siksak|pael, suka|pael, sutašš|pael, sämp|pael, sääre|pael, taft|pael, tress|pael, vitsel|pael, vöö|pael, õla|pael, ääre|pael, äärispael; jõe|pael, maanteepael; hääle|pael, keelepaelad.
2. ‹hrl. pl.› tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks. Paelu (üles) panema. Seadis jänestele paelu. Püüab paeltega, paelaga oravaid, tetri. Paelas visklev, paelust pääsenud lind. || ‹sisekohakäänetes› piltl (kammitsas v. kellegi/millegi kütkes olemise v. sellest pääsemise kohta). Oleme eelarvamuste paelus. Olin veel oma hiljutiste mõtete paelus. Sõnad pääsesid paelust ja jutt hakkas voolama. *Sa ei pääse iialgi minu käest, niisama vähe kui mina sinu paelust pääsen. E. Bornhöhe. *Nägid ju, et ma kohe sinu tütre paelu sattusin.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: jänese|pael, linnupaelad.

(endale) paela kaela panema ~ tõmbama
end üles pooma, elule lõppu tegema. Kui nii edasi läheb, paneb ta endale varem või hiljem paela kaela. *.. Erikut valdas mõnikord selline masendus, et tuli tahtmine pael kaela tõmmata. E. Järs.

hing (on) paelaga kaelas vt hing [1]