[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pihk ‹piha 23› ‹s›
vaik. *Kuusk, sa anna mulle pihka, / anna vaiku, et ma võiksin / liita õmblused ja ääred.. B. Kabur (tlk).

pihk ‹pihu 21› ‹s›
käelaba sisemine külg. Kare pihk silitas lapse pead. Keera pihk ülespoole, ma ennustan sulle! Hüpeldes hoidke käed ülal, pihud vastamisi. Lind sööb pihu pealt. Pigistas lume pihkude vahel palliks. Tõmbab pihuga üle juuste. Võttis allikast pihkudega vett. Pistis endale pihuga, pihust midagi suhu. Korjas isegi leivaraasud pihku. Külvaja pihust langesid terad mulda. Pistis mulle salamisi sajakroonise pihku. Hoiab pihku suu ees. Sülgas, sülitas pihku ja asus tööle. Köhatab, haigutab, itsitab, muheleb pihku. Pistis käe sõbrale pihku (teretuseks, hüvastijätuks). Surus küüned pihku. Töötab nii, et rakud pihus, pihud rakkus. Pani supile pihuga 'palju' soola. Siit oli kõik nagu pihu peal 'väga selgesti' näha. | piltl. Ei hakka ma sulle pihu peale laduma, kus ma käin või mis ma teen. || ‹ainsuse sisekohakäänetes adverbi- v. postpositsioonilaadselt› kätte; käes; käest a. ‹adverbilaadselt›. Pass anti, pisteti pihku. Võta labidas pihku ja hakka kaevama! Ma ei mäleta, kuidas mulle see höövel pihku sattus. Ta võtab harva mõne raamatu pihku. Raha anti niisama pihust pihku, ilma allkirjata. Kelnerile tuleb pisut pihku pista 'jootraha anda'. Petis jäi, sattus politseile pihku 'kätte, vahele'. Haige ei jaksa enam lusikatki pihus pidada. Nüüd on tal sinu vastu trumbid pihus. Nüüd need sulid on mul pihus! Tabas poisi õunavargilt: „Nüüd sa oled mul pihus!” Rebis poisil kaika pihust. Parem üks varblane pihus kui kümme katusel. b. ‹postpositsioonilaadselt›. Küll tantsis vemmal nuhtleja pihus. *Minu käest poiss libises välja, aga Kersti pihust ta ei pääse! H. Raudsepp. *Võim „Olevikus” on ikka Villas Vooki pihus. H. Kiik.

[kellelgi] kõri pihku võtma vt kõri

kõrvu pihku võtma vt kõrv

peenike (on) pihus, peenike tuleb pihku
majanduslikult vm. suhtes raskevõitu, täbar olukord käes, kibe käes; (majanduslikult) raskevõitu, täbar olukord jõuab kätte. Teenis mis ta teenis, ent sellest hoolimata oli peenike pihus. Aitaksime sind küll, aga meil endil on peenike pihus. Paistab, et meie võistkonnal on peenike pihus. *.. andsin [ülikoolis] paar eksamitki. Aga – vanale tuli peenike pihku. Minu kulud ja naabri vekslid – vana lugu, nagu tead. E. Tammlaan.

pihku naerma
salakesi omaette (kahjurõõmsalt) naerma, (vaikselt) naeru pidama. Pärast sellist äpardust on nii mõnelgi põhjust pihku naerda. *Kuid direktor naerab pihku: „Mis sookuningas sa oled, sul on ainult paarsada hektarit sood. ..” V. Saar.

[kedagi] pihku võtma

1. kedagi korrale kutsuma; kedagi liistule tõmbama, ette võtma. Uus ülem võttis korrarikkujad kohe algusest peale karmilt pihku. Ta lubas oma venna kõvasti pihku võtta.
2. ‹koos refleksiivpronoomeniga end ~ ennast› end käsile võtma, end kokku võtma. *„Nojah – olin teisega [= viinaga] põhjalikult kimbus, aga võtsin end kõvasti pihku ja jäin peale,” tuli ta olevikku tagasi. R. Vellend.

pihust suhu elama vt suu

silmad (on) pihus, silmi pihus hoidma vt silm [-a]

viit pihku pistma ~ viskama ~ andma vt viis [viie]