[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viis ‹viie, viit 35›

1. ‹num› põhiarv 5. Kaks korda viis, viis pluss viis on kümme. Viiega jaguvad arvud. Viiskümmend viis. Viis tuhat. Viis miljonit. Viis kaheksandikku. Null koma viis. | (kellaaja kohta). Kell viis õhtul, hommikul. Kell on veerand, pool, kolmveerand viis. Kell on viie peal. Kell lõi viis. Läks (kella) viieks kinno. Viiest seitsmeni on ta trennis. Mõni minut enne, pärast viit. || hulgalt, koguselt 5. Viis meelt. Peres on viis last. Viis päeva, kuud. Viis aastat hiljem. Aastat viis tagasi. Viis meetrit riiet. Randa on üle viie kilomeetri. Ta on kirjutanud viis romaani. Teos ilmus viies köites. Poisil olid kaasas viied jalatsid. Laud kaeti viiele. Paat osteti viie peale. Tal tuleb nüüd viie eest tööd teha. Tunnen seda kanti nagu oma viit sõrme 'väga hästi'. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Buss number viis. Maja, korter nr. 5. Paragrahv viis 'viies paragrahv'. Lehekülg number viis 'viies lehekülg'.
2. ‹s›. a. number 5. Araabia, Rooma viis. Harjutati viie kirjutamist. b. väga hea hinne viiepallilises hindamissüsteemis. Sai kirjandi eest viie, ajaloos kaks viit. Õpilane vastas viie peale. Õpetaja pani vastuse eest viie. Õpib viitele. Tunnistusel olid puha viied. Lõpetas klassi viitega. | piltl. Tüdruku välimus on viis pluss. c. (muid juhte). Poti viis 'viie potisümboliga mängukaart'. Viskas täringuga viie.

viis1 ‹-i 21› ‹s›

1. see, kuidas midagi tehakse v. kuidas miski toimub, tegevuse v. toimumise laad; moodus, meetod, võte. Meeldiv oli see viis, kuidas ta käitus. Viis, kuidas neid sõnu öeldi, ei äratanud usaldust. Laste õpetamise ja kasvatamise viise on mitmeid. See on ainus, parim viis teda toetada. Leidub teinegi viis, kuidas seda teha. Igaüks leidis endale meelepärase viisi aega veeta. Palavik on üks organismi nakkusega võitlemise viise. Ohutuse tagamise viisid. Reljeefi kujutamise viisid. Viljade ja seemnete levimise viisid. Purjede kinnitamise mitmesugused viisid. *.. enamikul juhtudel ei seisa süü mitte höövlis, vaid mehes, kes hööveldab, ja viisis, kuidas ta hööveldab .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: arvestus|viis, ehitus|viis, elu|viis, enesekaitse|viis, esitus|viis, ettekande|viis, hindamis|viis, hoidmis|viis, hävitus|viis, hääldus|viis, istumis|viis, julgestus|viis, järjestus|viis, kaevandamis|viis, kandmis|viis, karistus|viis, kasvatus|viis, kaunistamis|viis, kaunistus|viis, kinnitus|viis, kirja|viis, kirjutus|viis, konserv(eer)imis|viis, kontrollimis|viis, koristus|viis, korje|viis, kujundus|viis, kujutus|viis, kulgemis|viis, kõne|viis, kõnelemis|viis, käitumis|viis, käsitlus|viis, käsitsemis|viis, käsitus|viis, külvi|viis, lahendus|viis, lennu|viis, levi(mis)|viis, liikumis|viis, liimimis|viis, liitmis|viis, lähenemis|viis, lülitus|viis, maadlus|viis, maakasutus|viis, maalimis|viis, matmis|viis, moodustus|viis, mullaharimis|viis, mõtlemis|viis, mõtte|viis, mähkimis|viis, mängu|viis, märkimis|viis, niisutus|viis, nurkamis|viis, nülgimis|viis, paigutamis|viis, paigutus|viis, pakke|viis, paljunemis|viis, parkimis|viis, pidamis|viis, pidurdus|viis, piinamis|viis, puhtimis|viis, puurimis|viis, põlluharimis|viis, püügi|viis, raie|viis, rakendus|viis, ravi(mis)|viis, reguleerimis|viis, rehepeksu|viis, ronimis|viis, rääkimis|viis, seismis|viis, seostus|viis, sidepidamis|viis, sidestus|viis, sidumis|viis, sigimis|viis, signaliseerimis|viis, stantsimis|viis, suhtlus|viis, suitsutamis|viis, suusatamis|viis, sõdimis|viis, sõidu|viis, sõjapidamis|viis, sõnamoodustus|viis, sõnastus|viis, säilitamis|viis, säilitus|viis, söömis|viis, söötmis|viis, talitus|viis, taltsutus|viis, tapa|viis, tarvitus|viis, tegu|viis, tegutsemis|viis, tekke|viis, tekkimis|viis, teostus|viis, tervitus|viis, tihendus|viis, toimimis|viis, toitumis|viis, tolmlemis|viis, trüki|viis, tulistamis|viis, tulistus|viis, tõestus|viis, tõrje|viis, töötlemis|viis, töötlus|viis, uisutamis|viis, ujumis|viis, vaate|viis, vaatlus|viis, võitlus|viis, väljendus|viis, õppe|viis, ütlemisviis.
2. harjumus, komme, mood, tava. Naiste viis on iga asja pärast muretseda. Kassil on laua peal käimise viis. Koeral oli rumal viis akna all kükitamas käia. Mul pole viisiks raha laenata. Kas see on kellegi viis nii valetada! Kandis pikka seelikut, nagu seal viisiks oli. Igal maal oma viis. Igal talul oma taar, igal perel oma viis. Hunt heidab küll karva, aga mitte viisi. *Kosjas peab ikkagi ära käima .. Seesugune on mehe viis .. F. Tuglas.
3. ‹adessiivis v. partitiivis› kombel, moel, moodi; teel. a. ‹koos eelneva (ühilduva) omadus-, arv- v. asesõnaga; mõnikord on asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga: ülekohtusel viisil e. ülekohtuselt›. Imelikul viisil ei tea ma sest loost midagi. Räägib aeglasel, rahulikul viisil. Käitub ülekohtusel viisil. Tegi seda harjunud viisil. Tahab teenida ausal viisil. Kodusel viisil valmistatud juust, või. Elati vaest viisi. Teeb väikest viisi tööd edasi. Kõik on endist, vana, uut viisi. Õpib keskmist viisi. Töö toimus kolmel viisil. Seda saab tõlgendada mitut viisi, mitmel viisil. Haigus andis end tunda igal võimalikul viisil. Igaüks on õnnelik omal viisil. Mil viisil saaks sind aidata? Just sel viisil saadki oma asjad korda. Ta ei ole mingil viisil süüdi. Seda tuleb teha järgmisel viisil. Kas ta ei saanud muud viisi, muul viisil oma asju ajada? Kui jätkad samal viisil, lõpetad halvasti. *Nõnda väikse rahvaarvuga ei saa meie riik mingit viisi vägevaks areneda. A. Antson. b. [gen] ‹hrl. nimisõna järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult võrdlust eelneva nimisõnaga: poisikese viisil 'nagu poisike' jne.). Käib pikkamisi vanainimese viisil. Elab ausa mehe viisil. Kuidas sa julged niiviisi varga viisil aknast sisse tulla! Oskas karjapoisi viisil huilata. Ega ta sinu viisi valeta. Hullab poisikese viisi. Rõõmustas lapse viisil. Poiss oskas koera viisi haukuda. Käitu ometi inimese viisi(l) 'mõistlikult'. *Maas liikudes kepsleb harakas varblase viisil .. M. Mäger.
▷ Liitsõnad: iga|viis, ise|viis, kuidagi|viis, mis|viis, naa|viis, nii|viis, nõnda|viis, oma|viis, seda|viis, teist|viis, üht(e)viisi; endist|viis, vanaviisi; era|viis, sunniviisil.

viis2 ‹-i 21› ‹s›
meloodia. Meeldejääv, tuntud viis. Kõlasid igihaljad, isamaalised, rahvalikud viisid. Helilooja teeb, kirjutab tekstile viisi. Laulu sõnu osati vähe, aga viisi teadsid kõik. Vanad rahvatantsud olid üsna lihtsa viisiga. Kirikuõpetaja ütles lauluraamatust paar rida ja alustas viisi. Peremees võttis viisi üles. Ümiseb, vilistab mingit viisi. Poiss ei pea viisi 'kaldub viisilt kõrvale, laulab valesti'. Laulab valel viisil, vale viisiga. Laps laulis omal viisil. Naised venitasid kurba viisi. Hakati vanu viise veeretama. Mängib viiulil vaikseid, igatsevaid viise. Orel mängis viisil „Püha öö”. *Ja kui mina laulu üürgan, siis katsub temagi tõsise näoga viisi kaasa vedada .. L. Kibuvits. || (loodushäälte kohta). Lõokese sillerdav viis. Kuldnokk vilistab oma lihtsat viisi. Lainete, tormi viis. Kõlab mere ürgne viis.
▷ Liitsõnad: kandle|viis, kiriku|viis, laulu|viis, leina|viis, marsi|viis, opereti|viis, rahva|viis, rahvatantsu|viis, runo|viis, tantsuviis.

nagu viis kopikat vt kopikas

viit imet tegema vt ime

viit (pihku) viskama ~ pistma ~ andma
teretuseks, lepituseks vms. kätt andma. Viska viis ja ära pea viha! Direktor viskas mulle õnnitluseks viis pihku. Tulijale anti viis pihku. *Noh, pista viis pihku! Et tervist senikauaks! A. Mälk.