[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajalehe|mees
kõnek ajakirjanik, lehemees. Suurvõistlustele saabus sadu raadio-, tele- ja ajalehemehi.

edenema ‹37›

1. laabuma, sujuma, ladusalt toimuma. Töö, õppimine edeneb. Asjad edenevad meil hästi, kenasti. Lugemine edenes mul visalt. Jutt ei tahtnud kuidagi edeneda. Kõik on edenenud nii, nagu lootsin. Ei edenevat ta käes ükski töö. Ta uus novell edeneb jõudsalt.
2. kasvama, arenema, sigima. Liivasel maal kuusehekk ei edene. Mesilased edenevad tema käes. Lambad ei edenenud neil eriti hästi. *Aias oli rahulik ja hea justkui vanajumala selja taga – kõik edenes ja võrsus .. M. Traat.
3. edasi arenema; progresseeruma. Meie elu on edenenud. Majanduslikult ja kultuuriliselt edenenud maakond. Edenes seltsitegevus. Ta edeneb ametis, käitumises. Teosest teosesse edenev autor. Edenev haigus, tüsedus. *Kasvas ja sirgus pikemaks ning edenes tõepoolest preilimaks. I. Sikemäe.
4. ruumiliselt kulgema, edasi jõudma. Hobune sörgib, tee edeneb. Teekond edenes kiiresti. Käis jõudsal, edeneval sammul. *Maantee edenes läbi lepasalude ja kadakapõõsaste. J. Semper.
5. ajaliselt kulgema, edasi liikuma. Tegevuses edeneb aeg jõudsamini. Öö edenes, aga uni ei tulnud. Edenevas koiduvalguses sai ümbrus järjest selgemini nähtavaks. Haige seisund paranes iga edeneva tunniga. Vahepeal oli videvik õhtupimeduseks edenenud. Väljas edeneb kevad. Suve edenedes saabus siia üha rohkem suvitajaid. *.. aeg edenes, raatusekell lõi linnas kuus, siis seitsegi. A. Jakobson.

frits ‹-u 21› ‹s›
van hlv fašistliku Saksamaa sõjaväelane. Alla andnud, vangi võetud fritsud. Külale lähenes fritsude kolonn. *Kolhoosi-Karimilt saabus esimene rindetervitus oma klassile: „Poisid, tulge fritse nottima! Neid siin veel küllalt!” L. Promet.

hetk ‹-e 22› ‹s›
lühike ajalõik, mille jooksul midagi toimub v. esineb, silmapilk, moment, viiv. Käesolev, praegune, lühike, põgus hetk. Pidulikud, vaiksed, kurvad hetked. Suur, oodatud, põnev hetk on käes. Soodus, sobiv hetk tegutseda. Sobisime omavahel esimesest hetkest. Järgmisel hetkel saal pimenes. Kuni viimse hetkeni oli ta lootnud õnnelikule juhusele. Ainsa hetkega olin voodist väljas. Koosolek on iga hetk algamas. Oota üks hetk! Veel hetk – siis on kõik möödas. Sel, samal hetkel, kui.. Saabus hetk, mil.. Hetk hiljem kuuldus hääli. Tormasin hetkegi kõhklemata vargale järele. Ta mõtles hetke ja vastas siis. Tulin ainult hetkeks. Vabal hetkel armastan lugeda. Ma ei saanud hetkekski rahu. *Hetke paari pärast tuli ta välja, mantel õlgadel. E. Krusten. || praegune, käesolev lühike ajalõik. *Künd ei pakkunud Lokile aga hetkel peaaegu mingit huvi. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: jõude|hetk, kibedus|hetk, masendus|hetk, nukrus|hetk, nõrkus|hetk, pidu|hetk, puhke|hetk, rõõmu|hetk, õnnehetk.

hilja ‹adv›
ant. vara
1. hilisel (kella)ajal. Hilja öösel. Õhtuti hilja. Rong väljub õhtul üsna, väga hilja. Saabusime hilja, kui kõik juba magasid. Kust te nii hilja veel öömaja leiate? On juba päris hilja 'on juba päris hiline aeg'. Jäin kojutulekuga hilja 'hilise aja' peale. Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. || ‹täiendina› hiline. Istus seal hilja õhtuni. Hilja aja eest 'hiljaaegu, hiljuti' seisis siin vana kõrtsihoone. *Härra pidutses sel õhtul hilja ööni. J. Parijõgi.
2. pärast tavalist, määratud v. vajalikku aega, hilinenult. Parem hilja kui mitte iialgi. Abi saabus liiga hilja. Kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja, sest talv venis. Sel aastal tulid nad maale hilja, alles südasuvel. See mõte tuli talle hilja, alles enne ärasõitu. Mine enne, kui on hilja. Sa pead temaga rääkima, kuni pole veel hilja. *..aga ta tahtis ka, et need kortsud üldse ei tuleks või et nad tuleksid võimalikult hilja.. A. H. Tammsaare.

hilju ‹adv›
(hrl. poeetilisemas väljenduses:) tasahilju. a. vaikselt. *Vaher pea kohal sahiseb hilju: / tüdruk, varsti on sügisekuu. J. Smuul. b. pikkamisi. *Käin hilju üksi vana rohtund rada.. M. Under. c. märkamatult, salamahti. Hilju laskub videvik veele. Hilju saabus uus päev.

hulka
I. ‹postp› [gen]
1. (kellegi) seltsi (hrl. samast tegevusest osavõtmiseks), sekka. Läks külalaste hulka mängima. Hoidus rohkem omasuguste hulka. Istuge ometi ka meie hulka! Mina ei sobi teie hulka. Kadus kiiresti rahva hulka. *..ta prantsatab kõhuli paadipõhjal siplevate kalade hulka. M. Raju. || osutab keskkonnale, kus midagi levitatakse. Need ideed, teadmised tuleb viia rahva hulka.
2. (millegi) sisse, sekka lisaks. Kartulite hulka on sattunud kive. Poetas ka mõne sõna meie jutu hulka.
3. osutab kellegi v. millegi kuuluvusele teat. rühma, liiki, kategooriasse, millegi koosseisu. Ilves kuulub kaslaste hulka. Haug kuulub röövkalade hulka. Tsaari-Venemaa kuulus Euroopa mahajäänumate maade hulka. Ta kuulub kooli parimate õpilaste hulka. See kuulub meie pakilisemate ülesannete hulka. 100 m jooksus ei pääsenud meie võistlejad esimese kümne hulka. *Asisem rahvas ongi teda juba enda hulka arvanud.. A. Hint.
II. ‹adv›
1. mingisse rühma, kampa (hrl. samaks tegevuseks), sekka. Kakelge, kui tahate, mis te mind sinna hulka kisute! *..ega keegi andnud palli teistele mängimiseks, kui teda ennast hulka ei võetud. V. Alttoa.
2. millelegi sekka, lisaks. Valas piimale vett hulka. Nisujahule segati odrajahu hulka. Ta kuulas teiste juttu, visates ka mõne omapoolse sõna hulka. *Kas keeta sülti vaid vasikalihast või raiuda sea pead-jalad hulka..? M. Metsanurk.
3. kõnek (määra märkimisel:) hulga. Ta on hulka noorem. Ta saabus hulka hiljem. *„Oled hulka muutunud,” ütles Kustas nüüd tantsu ajal. A. Mälk.

inkognito ‹adv›
tundmatuna, võõra nime all. Ta sõitis, saabus inkognito Pariisi. Filminäitleja ei suutnud kuigi kaua inkognito elada.

juba ‹adv›

1. (ajaliselt:). a. näitab, et mingi tegevus, olukord, seisund vms. on käsitletavaks momendiks alanud v. lõppenud (vihjates sellele, et varem see nii polnud); suhteliselt vara, varem kui oodatud, arvatud v. soovitud. Ma juba tulen. Me juba tunneme teineteist. Ööd on juba valged. Päike on juba loojunud. Olime siis juba heas tujus. Toas on juba soojem. Lilled on juba õitsenud. Kell on juba helisenud. Olen uue tööga juba harjunud. Ma juba peaaegu uskusin sind. Olin selle juba unustanud. Kas arst on haige juurde juba kutsutud? Poiss on juba 180 cm pikk. Olen juba 50-aastane. Oodatu saabus juba hommikul, järgmisel päeval. Märkasin sõpru juba eemalt. Tüdruk õppis juba 4-aastaselt lugema. Juba tulebki koju minna. Uus esimees on juba päral. Kas jäite juba õhtule? Hakka tööle juba täna. Aeg on juba läbi. Aimasin seda juba ette. *..metsas linnud laulavad, / juba valmis mustikad. E. Enno. *Hiljem, juba söögilauas, muutusid needsamad hääled kord-korralt aina rõõmsamaks.. E. Krusten. b. rõhutab, et mingi olukord on kestnud suhteliselt kaua v. on kordunud. Juba ammu. Elame juba kaua ühe katuse all. Juba väikese poisina kuulas ta vanu rahvajutte. Ootan siin juba üle tunni. Jüri tundis Antsu juba lapsepõlvest. Ta on meil tehases töötanud juba pikemat aega. Sa oled juba viies küsija. See on juba kolmas noomitus. c. käsk- ja soovlausetes väljendab soovi, et miski toimuks otsekohe v. võimalikult ruttu. Jäta juba! Aitab juba! Kui ema juba tuleks. Kui eksam juba mööda saaks.
2. (rõhutavalt:). a. tõepoolest, kindlasti, küll (nõrgema rõhutuse või lauses esitatu üldtuntuks pidamise korral asendub ju'ga). Seda juba ei juhtu. Tema juba sellest ei hooli. See juba sobib! Tööd juba jätkub. Meist nad juba jagu ei saa. Tema juba kartma ei löö. See hobune juba koormat ei vea. Küll teie juba teate. Oi, see oleks juba huvitav! Nemad juba oskavad asju ajada. Teisele mehele ma sind juba ei jäta. See on juba Arno moodi. Tal on juba säärane komme. Kui juba teha, siis hästi. *„Natukest ei maksa karta, peremees!” naeris sulane.. „Kui juba karta, siis karta...” R. Sirge. b. üksnes, muust rääkimata. Juba roose oli mitukümmend sorti. Juba see mõtegi on hirmus. Juba protokollistki võib saada ettekujutuse koosoleku ägedusest. Juttude kunstiline tase on ebaühtlane juba erineva kirjutusaja tõttu. Hea on juba seegi, et.. Juba seetõttu, et.. *Tundsin otse selgesti, et olin tervem, tugevam – juba füüsiliseltki. A. Mälk. c. isegi, koguni. Kui juba Ants ei oska, siis ei oska keegi. Kui seda juba seadusesilm ütleb, siis tuleb uskuda. *„Nüüd lähed sa küll liiga kaugele, kui kipud kunstnikule juba värvidegi valikut ette kirjutama,” tõrjus Varbla. O. Tooming. *Mis tüürimees sinust nii saab, kui roolis ka juba norutad? E. Tammlaan. d. siiski, pealegi. Andke juba veel 10 muna. Pange juba kilo täis. e. väljendab tugevat kahtlust. Jaah, juba sa tuled! '(= ei sa tule, vaevalt sa tuled)'. Juba nad ta nii kergesti nõusse said. *„Aga kas ei annaks teie uued kosilased järele?” – „Juba nad annavad!” tähendas Miina tihkudes. E. Vilde. f. van (tänapäeval harilikult ju:) küllap, arvatavasti. *Juba tal tänasel rõõmukirjul päeval mõni muu asi ligemal seisis kui too „armas, kallis lellepoeg”. E. Vilde. *Eks see ükskõik ei ole, missuguse rahaga osteti,” arvas Anna. „Juba ta siis ei ole, et nad nõnda ütlevad,” vastas Rein tütrele. A. H. Tammsaare.

jutu|vestmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
Pärast päevatööd saabus jutuvestmise aeg.

järsk ‹järsu 21 komp järsem e. järsum superl kõige järsem e. kõige järsum e. järsim› ‹adj›

1. püstsuunas tõusev v. langev, rõhtsuunast tugevasti erinev, tugeva kallakuga; ant. lauge. Järsk tõus, lang(us). Järsk kallas, perv, rannik, nõlv, mägi. Järsk tee, rada, trepp. Rändrahnu üks külg on järsk, teine lauge. Mäe järsemast küljest on võimatu üles ronida. Haubitsa mürsul on järsk lennujoon. Lühike järsk laine peksis vastu laevakülge.
2. tugevasti suunda muutev, suure nurga all pöörduv. Jõgi, tee, rada teeb järsu pööraku, käänaku, looke, käänu. Järsud kurvid.
3. äkiline. Järsk hüpe, haare, tõuge, tõmme, liigutus. Auto liikus paigast järsu nõksatusega. Kehatemperatuuri järsk tõus. Järsk tuuleiil. Järsk raksatus. Järsk raevu-, valuhoog. Tuli järsk sula, pakane. Lühike järsk käepigistus. Kõnnib järsul sõjaväelaslikul sammul. Tegi loole lühikese ja järsu lõpu. Saabus järsk ootamatu vaikus. *Küsimus oli nii järsk ja sissejuhatuseta, et poiss tundis enese võitlusvõimetuna. H. Raudsepp.
4. terav, tugev; ilmne, tunduv. Järsud kontrastid. Järsk vahe, erinevus värvitoonis. Puude järsud mustad varjud. Leht- ja okasmetsa vahel ei ole siin järsku piiri. Toodangu järsk tõus, langus, suurenemine, vähenemine. Järsk murrang loomingus. Ta sõnad ja teod on järsus vastuolus.
5. talitsematu, äkiline; (hoolimatult) range, karm, lahkusetu. Järsk iseloom, käitumine. Järsu sõnaga, ütlemisega mees. Vastas küsimusele järsul toonil. Kostsid järsud käsklused. Taat oli sõnades, väljendustes järsk. Oma naisega, oma naise vastu oli ta eriti järsk. Ta oli järsk ja nõudlik õpetaja. „Ei!” kõlas lühike järsk vastus. Ühe järsk tõrjuv hoiak jahutas ka teiste indu.

kaaskond ‹-konna 22› ‹s›
(hrl. valitseja vm. kõrge isiku) saatjaskond. Kuninga ülikutest kaaskond. Keiser saabus hiilgava kaaskonna saatel. President ja tema kaaskond saabusid Helsingisse. *Maksu nõudmiseks sõitis kohale feodaal koos suurearvulise kaaskonnaga. J. Kahk.

kahene ‹-se 4›

1. ‹adj› kaht ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta). Poeg on kahene, tütar neljane. Põdravasikas ei olnud vanem kui nädalane või kahene. b. (muudel juhtudel). Kalamees sai kaks latikat: ühe kilose, teise kahese.
2. ‹adj› kella 2 ajal minev, algav v. toimuv. Saabus kella kahene rong. Sain piletid kella kahesele seansile.
3. ‹adj› kahele määratud. Kahene (paarisaeruline) paat (sõudmises). Kahene süst, kanuu. Kahene kelk, bobi.
4. ‹s› kaheline. Laskis kahese telefoniautomaati.

kalduma ‹37›

1. esialgse asendiga võrreldes kaldu, viltu vajuma v. nihkuma. Regi, koorem hakkas vasakule kalduma. Viga saanud laev kaldus ühele küljele. Paat kaldus viltu. Mees kaldus kogu kehaga ootusrikkalt ettepoole. Tukkuja pea kaldus kergelt küljele. Kuhu puu kaldub, sinna ta ka langeb. *.. tahi kõveraks kooldumisel kaldub ka leek ühele poole .. K. Põldmaa.
2. esialgsest liikumissuunast kõrvale minema v. sattuma. Laev kaldus tormiga tublisti itta. Lennuk muudab kurssi, kaldudes põhja poole. *Nad läksid mändide vahelt Pikavere poole, kaldudes vasemale, kus pidi olema niit. M. Metsanurk.
3. ‹ka impers.› ajaliselt mingile piirile lähenema. Päev kaldus juba õhtule, õhtusse. Suvi oli kaldumas sügisele, sügisesse. Aeg kaldus kesköö poole. Päike kaldus õhtusse, õhtule, loojangule. Haiglane, vanadusse kalduv mees. *Juba kaldus hommikusse, öö möödus ja saabus tuuline päev. L. Remmelgas (tlk).
4. mingis suunas arenema (v. vastavat tendentsi omandama). Ilm kaldub sajule, vihmale. Jutt kaldub poliitikale, kunstile, kirjandusele. Ta kaldub oma arvamusavaldustes ühest äärmusest teise. Nad kalduvad peenutsemisele. Mõtted kalduvad möödunule. Vaekauss kaldus meie kasuks. Võit, ülekaal hakkas vastasele kalduma. Tüsedusele kalduv mees. Raskemeelsusele, kinnisusele kalduv nooruk. Naturalismi kalduv teos. Viimaks kaldus isa järeleandmisele. || kippuma (midagi tegema, arvama vms.). Sageli kaldutakse minevikusündmusi idealiseerima. Meest kalduti süüdlaseks pidama. Kaldun arvama, uskuma, et see võib tõesti nõnda olla. *Öösel kaldutakse inimestest mõtlema halvemini kui muidu. A. Valton.

kannul

1. ‹postp› [gen] järgnedes v. jälitades (vahetus läheduses) taga, järel; sabas. a. (ruumiliselt). Käivad teineteise kannul. Mindi hanereas üksteise kannul. Hiilib eesmineja kannul. Tema kannul astus veel keegi sisse. Laps astub ema kannul. Käib nagu vari, nagu needus minu kannul. Üksus püsis taganeva vaenlase kannul. Koer lonkis peremehe kannul. Hagijad püsisid jänese kannul. Laine veereb laine kannul. Vaesus hiilis alatasa tema kannul. Halb kuulsus käis ta kannul. b. (ajaliselt). Päevad, aastad veeresid üksteise kannul. Sõdade kannul käisid nälg ja katk. Ta saabus lahingute kannul Tallinna. Üks häda tuli teise kannul. Süüteo kannul saabus karistus.
2. ‹adv› järgnedes v. jälitades (vahetult) taga, järel; sabas. Keegi käib meil otse kannul. Nad käivad teineteisel kannul. Tagaajajad on põgenikul kannul. Hädavaevu püsisime tal kannul. Üks astus ees, teised kohe kannul. Jänes lippas ees, koerad kannul. Ta oli kogu aeg kannul käsutamas. Jookseb, nagu oleks tal kuri kannul. Käib sul nagu takjas, vari kannul. Tal on kibe rutt kannul. Meie võistkond on liidril tihedalt kannul. *Lühike sadu aga, millel päike kohe kannul, ei tee loole midagi. E. Rannet.

kaua|oodatud partits
Kauaoodatud külaline, saadik. Kauaoodatud hetk, sündmus. Saabus kauaoodatud rahu, võit.

kesk|päev

1. päeva keskmine osa, umbkaudu lõuna ringis. Saabus, jõudis kätte keskpäev. Ei märganudki, kuidas hommikust sai keskpäev. Keskpäev on käes, möödas. Keskpäevaks tuul rauges. Rahvast hakkas kogunema keskpäeval, keskpäeva paiku, juba enne keskpäeva. Suvine keskpäev oli lämmatav. Tõeline keskpäev 'hetk, mil Päike mingis kohas paistab täpselt lõunast'. Keskmine keskpäev 'hetk, mil kohaliku keskmise päikeseaja järgi on kell 12'. | piltl. Elu keskpäev.
2. ilmakaar, kus päike on keskpäeva (1. täh.) paiku, lõuna. *Päike oli keskpäevas, kui ema seadis sammud häärberi poole. R. Janno.

kesk|öö
öö keskmine järk, südaöö. Kesköö saabus, on käes. Oli juba üle kesköö, kui.. Keskööl, kesköö ajal. Aeg lähenes keskööle. Olin keskööni ülal. Uinus vastu, enne keskööd. Ärkasin umbes kesköö paiku. Tõeline kesköö astr Päikese alumise kulminatsiooni moment.

khaki|munder
*Peale saatkonna esindaja saabus pardale veel khakimundris piiripolitseinik .. H. Sergo.

kibelus ‹-e 5› ‹s›
kibelemine; kibelev tunne. Äreva kibelusega oodatud päev saabus. Tundsin kibelust silmis. *Aga tal on kade kibelus, alateadlik hirm .. R. Roht.

kiirgama ‹kiirata 48›

1. energiat elektromagnetlainetena v. aineosakestena levitama. Tähed kiirgavad maailmaruumi tohutul hulgal energiat. Päike kiirgab valgust ja soojust. Ahi kiirgab soojust. Radioaktiivset kiirgust kiirgav keha. Tehiskaaslane kiirgab Maale raadiosignaale. *Jääväljad kiirgasid seninägematut valgust. E. Kreem. || piltl mingit tunnet, meeleolu tugevasti ilmutama v. levitama. Kõik tema maalid kiirgavad rõõmu ja elujaatust. *Maaja Lindkvist saabus pooljoostes, nägu kiirgamas teovõimet ja asjalikkust. A. Pervik.
2. eredalt särama (omavalgusega). Tähed kiirgavad öises taevas. Kauguses kiirgasid linna tuled. Rohus kiirgasid jaaniussid. Taevas kiirgas tähetules. Aknad kiirgasid tuledes. Päike kiirgas lagitaevas. | piltl. *Nagu eesti kirjanduses paraku ikka, kiirgavad episoodilised tegelased eredamalt. R. Kaugver.
3. (valgust peegeldades) tugevasti helkima, sätendama, särama, sädelema, heledalt läikima. Veepind, meri kiirgab silmipimestavalt. Kristall ja kalliskivid kiirgavad. Puhtad aknaruudud, vaskplaadid lõid päikese käes kiirgama. || (silmade läikimise, ka neist otsekui helkiva tunde kohta). Kassi silmad kiirgasid rohekalt. Mehe silmad kiirgasid tigedalt. Vaatas mulle vihast kiirgavate silmadega otsa. *Ta tuli õnnelikuna väljalt koju ja ta pilk kiirgas lootusest .. A. H. Tammsaare.
4. kiirguma, levima. Ahjust kiirgab soojust. *Vasak põsk õhetas katlast kiirgavast palavusest .. P. Viiding. || piltl (mingi tunde, meeleolu kohta:) tulvama, õhkuma; loitma, lõõmama. Temast otse kiirgab elurõõmu, tahtejõudu ja energiat. Kõigi nägudest kiirgas suur rõõm ja rahu. *Siin on Anne, kellest kiirgab soojust, hingejõudu ja südameheadust .. L. Metsar.
5. intensiivsetes värvides särama, eretama. Pilvede vahelt kiirgas sinine taevas. *Eespool kiirgavad kaks suurt valget [vesiroosi] õit ja üks imeilus nupp. A. Kaal. *Juba veidi sügiseseks muutunud loodus kiirgas värvikülluses. R. Roht.

kiri ‹kirja 31› ‹s›

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5. ‹hrl. pl.› kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetes› osutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

komandeering ‹-u 2› ‹s›

1. lähetus teenistusülesannete täitmiseks väljaspool alatist töökohta; sellises lähetuses viibimine. Kolmepäevane, lühiajaline, kuuajaline, pikk komandeering. Loominguline, teaduslik komandeering. Komandeering Viljandisse, välismaale. Olin Võrus komandeeringus, komandeeringul. Saabus komandeeringust, komandeeringult. Mees sõitis komandeeringusse, komandeeringule. Ta käis sageli komandeeringutes, komandeeringutel.
▷ Liitsõnad: väliskomandeering.
2. nõuk komandeerimistunnistus. Talle kirjutati komandeering välja. Käis kantseleis, kontoris komandeeringut (ära) märkimas 'saabumise ja lahkumise kohta allkirju ja templeid võtmas'.

kriis ‹-i 21› ‹s›

1. raske, terav, komplitseeritud olukord, ohtlik, vastuoludest lõhestatud seisund. Poliitiline, ideoloogiline kriis. Rahvuslikus liikumises oli märgata süvenevat kriisi. Selts, valitsus elab üle rasket kriisi. || ummik teaduses v. kunstis. Füüsika, filosoofia kriis. Teater, operett põdes teravat kriisi. Kujutavas kunstis süvenes kriis. Kirjanik elab üle loomingulist kriisi. || psüühiline, hingeline ummik. Hingeline, vaimne kriis. Nooruk elab läbi murdeea kriise. Sa pead ise oma kriisist üle saama.
▷ Liitsõnad: keskea|kriis, närvi|kriis, sise|kriis, valitsuskriis.
2. maj kõrgkonjunktuuris oleva majanduselu järsk häire, lühikese ajaga toimuv kokkuvarisemine, millele sageli järgneb aastaid vältav surutis. Kriis tööstuses, põllumajanduses, finantsmaailmas. Rahaturgude kriis. Kriisi ajal laostus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid.
▷ Liitsõnad: agraar|kriis, energia|kriis, finants|kriis, kaubandus|kriis, majandus|kriis, tootmis|kriis, turustus|kriis, tööstus|kriis, valuuta|kriis, üld|kriis, ületootmiskriis.
3. med. a. otsustav murrang, pöördepunkt haiguse kulus. Kolmandal haiguspäeval saabus kriis. Kriis oli möödas, algas tervenemine. b. äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund. Hüpertooniline kriis.
4. millegi puudus, kitsikus, nappus. Rahaline kriis. Sõjaajal andis tunda toiduainete kriis. Ehitusel on praegu tööjõu osas kriis.
▷ Liitsõnad: korteri|kriis, kütuse|kriis, raha|kriis, toorainekriis.

samal ajal kui

1. aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord on pealause omaga samaaegne; sün. sellal kui. Samal ajal kui teised lõunatundi pidasid, käisime meie jõel. *Samal ajal kui ettevalmistused tasapisi oma rada läksid, saabus Raroialt aina kirju.. E. Masing (tlk).
2. aega märkiv sidesõna, alustab vastandavat kõrvutuslauset, mis konkretiseerib pealause tegevust v. olukorda; sün. sellal kui, kuna. Samal ajal kui riigi põhjaossa on koondunud tööstus, püsib lõunaosa endiselt agraarpiirkonnana. *Mind vapustas just see, et ühe käega mees elas ausalt, samal ajal kui teised hangeldasid, võtsid altkäemaksu, kui ainult pakuti... V. Vahing.

kurblik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kurb; kurvavõitu. Kurblik pilk, ilme. Mu meel, meeleolu oli päris, üsna kurblik. Kurblikud mälestused, mõtted. Kurblik laul, viis. Ta hääles kõlas kurblik toon. Matusekella kurblik kõla. Kostis lahkuvate lindude kurblikku kisa. Saabus kurblik sõnum, et isa on raskesti haige. Ta oli pärinud emalt kurbliku hinge.

kutse ‹18› ‹s›

1. kutsumine. Sõbralik, tungiv kutse. Kutse tantsule, koosviibimisele. Tulin sinu kutse peale. Tulin, ilmusin teie kutsel. Ta ei tulnud korduvatest kutsetest hoolimata. Jaak võttis sõbra kutse rõõmuga vastu. Onu saatis kutse teda vaatama tulla. Vastas hüüdja kutsele. Tänasin teda lahke kutse eest. „Tule ikka!” kordas ta kutset. Tüdruku kutses oli arglik palve. Linda ütles Mallele ema kutse edasi. Koputas ja astus kutset (ära) ootamata sisse. Prantsuse valitsuse kutsel saabus Pariisi Poola valitsusdelegatsioon. Kuulutati välja järjekordne kutse ajateenistusse ilmumiseks. *Varakevadel .. kostab pimedas metsas veidi jubedalt õõnes uh-huu. See on isalinnu kutse. O. Tooming. || kirjalik kutsumine (käsk, korraldus, teadaanne vms.). Kirjalik, trükitud kutse. Ümbrikus oli kutse banketile, pidulikule aktusele. Kutse kohtu-uurija juurde anti kätte allkirja vastu. Sain kutse ilmuda politseisse, riigikaitseosakonda. Kontserdile pääses üksnes kutsetega. *„Palume austada oma osavõtuga...” Kutsed olid olnud väga viisakad.. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: appi|kutse, kaasa|kutse, koju|kutse, külla|kutse, sisse|kutse, tagasi|kutse, välja|kutse, üleskutse; juubeli|kutse, kohtu|kutse, koosoleku|kutse, mobilisatsiooni|kutse, peo|kutse, pulma|kutse, võistluskutse.
2. piltl (millegi) vastupandamatu meelitus, ligitõmme, kaasakiskumine (kuhugi v. midagi tegema). Mere, kauguste kutse. Alpinist tunneb mägede kutset. Kevadise looduse vägev kutse sundis teda linnast välja. *..ta tundis veres otsingute ja teede kutset, mis oli sundinud nii palju rändama tema esiisasid. A. Kurfeldt (tlk). *..vaikselt kajab suurte tõdede kutse, mis ei kosta läbi elu raske ragina. F. Tuglas.
3. elukutse, amet. Kutset valima, ära õppima. Ta on kutselt arst, insener, õpetaja, ajakirjanik. Noormees valmistub kooliõpetaja vastutusrikkaks kutseks. *..sellepärast soovitas ta oma pojale ükskõik millisesse tehnikumi minna, et koos kooli lõpetamisega oleks ka kutse käes. H. Mänd. || erialase ettevalmistuse põhjal ametlikult määratud kvalifikatsiooniaste. Ta sai ülikooli lõpetamisel eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Lõpetas kunstiinstituudi tarbekunstniku kutsega. Omandas koolis keskhariduse kõrval ka autojuhi kutse. Kutseta õpetaja.
▷ Liitsõnad: arsti|kutse, juristi|kutse, meremehe|kutse, näitleja|kutse, pedagoogi|kutse, professori|kutse, töölis|kutse, õpetajakutse.

kõikjalt ‹adv›
igalt poolt, kõikidest kohtadest. Teda otsiti kõikjalt. Kongressile saabus delegaate kõikjalt üle riigi. Lumi on kõikjalt sulanud.

kõrval|tee

1. peateelt hargnev tee; kõrvaline, peateega võrreldes vähem tähtis tee. Kaubarong saabus kõrvalteele. Pöörasime suurelt maanteelt kõrvalteele. Nad sõitsid linna sisse kõrvalteid mööda.
2. piltl mitteotsene, kaudne tee, vahend v. võimalus. Otsib olukorrast pääsemiseks igasuguseid kõrvalteid. Sain kõrvalteid kaudu olulist informatsiooni.

käsi|kiri
millegi käsitsi, kirjutusmasinal v. personaalarvutil kirjutatud tekst. Luuletuste, romaani, õpiku, sõnaraamatu, artikli käsikiri. Käsitsi, masinal kirjutatud käsikiri. Mahukas, tüse käsikiri. Esialgne, avaldamata käsikiri. Käsikirja koostama, redigeerima, toimetama. Kohendasin, parandasin, täiendasin, viimistlesin käsikirja. Käsikiri anti trükki. Laul levis käsikirjadena, käsikirjades. Kogumik seisis kaua käsikirjas. Osa luuletustest on jäänud käsikirja. Novellivõistlusele saabus mitukümmend käsikirja. Sahtlis oli pakk käsikirju. || antiik- v. keskajast pärinev käsitsi kirjutatud teos, manuskript. 13. sajandi käsikirjad. Kloostrites kirjutati ümber ja säilitati väärtuslikke käsikirju.
▷ Liitsõnad: alg|käsikiri, autori|käsikiri, filmi|käsikiri, mustand|käsikiri, originaalkäsikiri.

külaline ‹-se 5› ‹s›

1. isik, kes on kellegi juures külas v. võtab võõrana osa mingist peost, koosolekust vm. üritusest. Oodatud, sagedane, haruldane, kutsumata külaline. Kaugelt tulnud külaline. Külalisi kostitama. Meile tuleb õhtul külalisi. Nende majas käib sageli külalisi. Kutsusin sünnipäevaks külalisi. Pakkus külalisele istet, süüa. Külaliste vastuvõtuks oli kõik valmis. Peole tuli külalisi mitmest paigast. Kongressile saabus külalisi paljudest maadest. Olümpialinn on valmis külalisi vastu võtma. Kõrget külalist olid vastu võtmas maa üldsuse esindajad. | piltl. Esimesed kuldnokad, varajased külalised lõunast. Ajaleht oli ses peres ikka oodatud külaline. Nälg on kõikjal kutsumata külaliseks.
▷ Liitsõnad: au|külaline, mees|külaline, nais|külaline, väliskülaline; eksi|külaline, talikülaline.
2. külastaja (1. täh.) Kohviku alalised külalised. Näitusesaali külalised. Restoranis, sööklas oli sel kellaajal vähe külalisi.

küüt ‹küüdi 21› ‹s›

1. edasiviimine, vedamine, küütimine. Talumehed aeti, käsutati varustuse edasitoimetamiseks hobustega küüti. Mehed käisid küüdis. Üks hobusemees pakkus mulle reeserval küüti. Aitäh küüdi eest! Kohvrite ja muu koli küüdiks hangiti käru. *.. üks kroonu küüdis siia toodi, / ent teine saabus teisiti.. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: hobu|küüt, priiküüt; pöidlaküüt.
2. veok v. sõiduk (koos küütijaga) kellegi v. millegi edasitoimetamiseks, hrl. hobusõiduk. Sain linnast maale juhusliku küüdiga. Küütide puudusel jäi osa varustust maha. *Õhtuks oli linna turule kokku käsutatud küüt ning hilisel tunnil asetati pataljon regedele.. A. Kivikas.

laeva|täis ‹s›
laeva täitev kogus. Laevatäis kivisütt, vilja. Saabus mitu laevatäit turiste.

lahkumis|hetk
Saabus lahkumishetk.

lahkumis|õhtu
(hrl. lahkumispäevale eelneva (peo)õhtu kohta). Saabus lahkumisõhtu – hommikul on minek. Lahkumisõhtut peeti sõprade kitsas ringis.

laine ‹18› ‹s›

1. ka füüs ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine. a. veekogudes tuule, õhurõhu muutumise, loodete jms. mõjul tekkiv veemasside võnkumine; sellisel võnkumisel tekkiv veevall. Madalad, kõrged, vahuharjalised lained. Lained veerevad pahinal, kohinal randa. Laine tõuseb, vajub. Lained peksavad vastu kaldajärsakut. Lainete lokse. Lained pillutavad paati. Laine käib kõrgelt, lööb üle parda. Hoiab paadi laines, vastu lainet. Laev kõigub kõrges, teravas laines. Laevukene lainete turjal. Luht on lausa laines 'üle ujutatud'. *Järvepind virvendas väikestes lainetes. J. Vahtra. | piltl. *Algul oli Martin arvanud, et aegade lained uhuvad nooruse unenäod ja mälestused oma teed .. H. Sergo. b. võnkliikumine muus elastses keskkonnas; üks sellise liikumise võngetest. Ballistiline laine. Heli levib lainetena. Maavärinast tekitatud lained maakoore pinnakihtides. c. ruumis võnkliikumisena leviv elektromagnetväli; elektromagnetvälja võnge. Elektromagnetilised lained kannavad edasi energiat ja impulssi. Laine kiirus, sagedus, elektri- ja magnetväli. Kiirguste levik lainetena. d. kõnek raadiolaine lainepikkus. Mis lainel see saatja on? Saade tuleb ühelt teiselt lainelt. Oleme temaga ühel lainel 'mõtleme, tunneme, mõistame ühtmoodi'. Ma ei ole praegu nalja lainel 'mul ei ole naljatuju'.
▷ Liitsõnad: hiid|laine, hiigel|laine, loode|laine, mere|laine, murd|laine, mõõna|laine, piki|laine, pinna|laine, rist|laine, sise|laine, säbar|laine, tuule|laine, tõusu|laine, ummiklaine; detonatsiooni|laine, elastsus|laine, heli|laine, hääle|laine, keeris|laine, löök|laine, maavärina|laine, nihke|laine, paisumis|laine, õhulaine; detsimeeter|laine, elektromagnet|laine, kesk|laine, lühi|laine, meeter|laine, millimeeter|laine, pikk|laine, raadio|laine, sentimeeter|laine, ultralühi|laine, valguslaine.
2. miski kujult veelainet meenutav. Kaunid lained juustesse vajutatud. Tal on veidi lainesse hoidvad, laines juuksed. Eterniitplaadi, lainepapi lained. Katuseplaadid peavad üksteist katma vähemalt ühe laine võrra. Märgunud vineer tõmbub kuivades lainesse.
▷ Liitsõnad: juukse|laine, loki|laine, vesilaine.
3. miski perioodilise, hootise ilmumise, levimise, liikumise v. tegutsemise poolest veelainet meenutav. a. (rühma, üksikjuhtude kogumi jm. kohta). Pommituslennukid tulid linna peale lainetena, mitme lainena, laine laine järel. Pagulasi, sõjapõgenikke tuli, saabus lainetena. Talurahvarahutuste, streikide laine. Uus arreteerimiste laine. Gripp levib lainetena. Päev algas lausa äparduste lainega. Rändlinnud saabuvad meile lainete viisi, mitmes laines. Esimeste öökülmade laine. | piltl. Kirjanike uus laine. Uue laine luuletajad, lavastajad. Uus laine arhitektuuris. b. tunnete, meeleliigutuse hoog, vahk. Heldimuse laine. Erutus lõi, uhkas lainena näkku. Kuum laine voogas üle ihu, jooksis üle selja. Valulisi laineid käis tal üle näo. Tundmuste laine mattis ta enda alla. *Kogu Orut oleks nagu tabanud meeleraskuse, tusasuse ja nukruse laine. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: aja|laine, arreteerimis|laine, gripi|laine, inflatsiooni|laine, invasiooni|laine, kuuma|laine, külma|laine, moe|laine, pahameele|laine, protesti|laine, rände|laine, ründe|laine, sooja|laine, taudi|laine, terrori|laine, viha|laine, ülestõusulaine.

linna|kuma
(linna tuledest). *Ju talveöö saabus / ja linnakuma / ta punase lindiga vöötas. T. Lehtmets.

lisa ‹11› ‹s›
miski v. keegi juba olemasolevat kogust, määra v. hulka suurendav v. täiendav. Bensiin oli lõpukorral, aga lisa polnud kuskilt saada. Palk on väike, tuleb (palgale) lisa teenida. Töötab hilisõhtuni, võtab ööstki lisa. Lillekimpu sobib mõni roheline oksake lisaks. Eeskava sai läbi, kuid publik nõudis lisa. Saal oli rahvast täis ja üha saabus lisa. Töötajaid on vähe, lisa kuluks hädasti ära. || lisaks peale selle (veel). Ta on väga töökas, lisaks ka andekas. Ta laulab kooris, lööb kaasa näiteringis ja lisaks käib veel tennisetrennis. *.. kihutasite kroonuametniku asjatalituselt minema ja virutasite lisaks veel ta kirjutuslaua kummuli .. F. Tuglas (tlk). || trükiste, dokumendi jm. täiendav osa v. materjal (näit. kaasanded perioodilise väljaande juures, kaardid ja tabelid raamatu lõpus). Seaduse, määruse, lepingu, protokolli lisa. Molotovi–Ribbentropi pakti salajane lisa. Mustrileht on käsitööajakirja tähtis lisa. Õigekeelsussõnaraamatu grammatilised lisad. Omaaegsete kalendrite lisad. Jutt on ilmunud esmakordselt „Postimehe” lisas, lisana.
▷ Liitsõnad: leiva|lisa, palga|lisa, toidulisa; ajalehe|lisa, jutu|lisa, kirjandus|lisa, naljalisa.

lähedalt
I. ‹adv› ant. kaugelt
1. lühikese vahemaa tagant. Külalisi saabus lähedalt ja kaugelt. Ma polnud põtra varem nii lähedalt näinud. Alles lähedalt tundsin ta ära. *Virutas kiviga, ja nii lähedalt läks, et oleks peaaegu mu otsmikule käinud. F. Tuglas (tlk).
2. lühikese ajavahemiku tagant. Selle kohta võib ajaloost näiteid tuua lähedalt ja kaugelt.
3. (muude suhete kohta). Oleme lähedalt sugulased, tuttavad. Pole nendega lähedalt kokku puutunud, läbi käinud.
II. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi juurest lühikese vahemaa tagant. Seeni leidsime lepikust suure kivi lähedalt. Auto sõitis minu lähedalt mööda. Ta on Tartu lähedalt pärit.

maa|pagu
sunnitud lahkumine, hrl. pagemine kodumaalt; sellise isikuna asumine võõrsil. Maapakku minema. Poeet oli sunnitud siirduma maapakku. Ees ootas maapagu. Elu maapaos. Viibis, oli kakskümmend aastat maapaos. Tuli, jõudis, saabus maapaost tagasi. Mitu aastat maapagu.

mahe ‹-da 2› ‹adj›

1. (ilma, ilmastikunähtuste kohta:) parajalt soe; pehme, mõnus, leebe. Puhus mahe lõunatuul. Mahe suvine vihm, hilissuvine päike. Saabus mahe suveõhtu. Sumedad ja mahedad augustiööd. Järelsuve mahe soojus. Prantsusmaa kliima on mahe. *.. pärast pikki pakaseid oli mahe poolsula ilm .. J. Kross.
2. meeltele rahulikult mõjuv, meeldivana tajutav. a. silmale rahulik, mitte liiga ere ega kontrastne. Laualambi, hilissuve mahe valgus. Mahe kuuvalgus, kuupaiste. Puude mahe rohelus. Kunstniku maalides domineerivad mahedad pastelsed toonid. *Piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud! M. Under. b. kõrvale meeldiv kuulda, mitte liiga vali v. muidu häiriv. Tal oli ilus mahe lauluhääl. Mahe bariton, alt. Naise mahe naer. Mahe taustmuusika. Kostsid mahedad kandlehelid. Pääsukeste mahe vidin. *Tuul oli vaiksemaks jäänud, ta hääled männivõrades mahedamaks muutunud. F. Jüssi. c. maitselt v. lõhnalt mitte (liiga) terav v. vänge. Mahe koduõlu on kibedast poeõllest etem. Soovitatakse munaga mahlajooke: muna muudab mahla maitse mahedamaks. Mahe riisikas 'seeneliigi nimetus'. *Lauda põrand on Niinal kaetud vahtralehtedega, mis levitavad sügisese metsa mahedat hõngu. A. Kaal. d. (muudel juhtudel:) mõnus, tore, hea. *.. kui elu oleks meiesuguste [= väikeste inimeste] teha, küll ta siis võiks mahe ja lahe olla ... R. Sirge. *Mul oli sel hetkel väga hea olla. Lasksin enesesse niriseda mahedat rahu .. L. Ruud.
3. (tehtult) sõbralik, leebe; heatahtlik, lahke. Alluvate peale kärgib, ülemuste ees on mahe nagu sulavõi. Alma oli võõraste ees, võõrastega hästi mahe ja viisakas. Ta räägib täna mahedal toonil, eriti maheda häälega. Prits tegi maheda näo. Mehe näol oli mahe naeratus. Nende jutt muutus järjest mahedamaks. Tal oli omamoodi mahe huumor. *Kena ja maheda silmavaatega inimene. Kuldaväärt mees! P. Vallak.
4. ‹hrl. liitsõna esiosana› orgaaniline (1. täh.), looduslik

mattuma ‹37›

1. millegi alla v. sisse maetud saama. Asula mattus laava alla. Kõrbeliiva alla, kõrbeliiva mattunud hooned, linnad. Jõemutta mattunud puutüved. Haopinud, tarad, teerajad mattusid lumme. Kauged mäetipud mattusid pilvedesse. Kogu org mattus külma uttu. Põlev laev mattus paksu suitsu. Uduvinesse, tolmupilvedesse mattuv silmapiir. Väänkasvudesse mattunud aiamaja. Saabus öö ning kõik mattus pimedusse. Toanurgad mattusid juba hämarusse. | piltl. *Maxil oli kalduvus kõike hiigelsuurel hulgal tellida, nii et raha liiga kauaks seisvate kaupade alla mattus. M. Metsanurk. || (hääle kohta:) summutatud saama; katkema, lämbuma. Viimased sõnad mattusid mootorimürinasse, üldisesse lärmi. Meeste hüüded mattusid tormi mühinasse. *".. tulen sind paluma, et sa ta ristiksid, enne kui ...” Järgnevad sõnad mattuvad meeleheitlikku nuuksumisse. L. Metsar (tlk).
2. piltl end ümbrusest eraldades kuhugi, mingisse tegevusse matma. Mattusin täielikult oma töösse, õpingutesse. *.. midagi uimastavat oli kujutluses, et ta mattub kuhugi kaugesse metsakolkasse .. M. Sillaots.

miljones ‹-nenda 2› ‹num›
arvu „miljon” järgarv. Sadamasse saabus kolme miljones reisija.

minuti|pealt ‹adv›

1. täpselt, minutilise täpsusega. Saabus minutipealt, oli minutipealt kohal. Alustame minutipealt, hilinejaid ei oota. Kõik peab minutipealt klappima.
2. otsekohe, järsku, ilma pikemata. Peab mõtlema, kaaluma, ei saa nõnda järsku, minutipealt otsustada, vastata. Olukord võib minutipealt muutuda. *Mind on niisugused minutipealt sõbrameheks tikkujad alati tüüdanud. V. Ilus.

missis ‹-e 4› ‹s›
abielus naine inglise keelt kõnelevates maades, ka kõnetlussõna (tarvitatakse peam. koos järgneva nimega), proua. Saabus kiri mister ja missis Matthewsilt.

neljahobuse|tõld
Parun saabus kinnises neljahobusetõllas.

nelja|tunnine
neli tundi kestev v. kestnud. Neljatunnine sõit, vaheaeg, seminar. Saabus neljatunnise hilinemisega.

nõrgendama ‹37›
nõrgemaks tegema, nõrgemaks muutma. a. (tugevust, vastupidavust). Pikaajaline sula nõrgendab jääd. Alkohol nõrgendab tervist, organismi. Miski ei nõrgenda tema usku, veendumust, tahtekindlust. b. (intensiivsust, võimsust, mõju). Suu loputamine nõrgendab janutunnet. Ravimi toimet nõrgendav tegur. Vastupanuliikumine nõrgendab autoritaarset režiimi. *Idas hakkas kahvatu koidukuma .. taevakehade sära nõrgendama. L. Metsar (tlk). c. (taset, kvaliteeti). Rootsi koondis saabus maavõistlusele nõrgendatud koosseisus. Pikad monoloogid nõrgendavad näidendit.

oodatav ‹-a 2› ‹adj s›
niisugune v. see, keda v. mida oodatakse. Oodatav sündmus, tagajärg. Kõige oodatavamad külalised. Oodatav saabus kõige viimasena. Oodatav arvati olevat keskmist kasvu. *Essi peab siin .. ootama nagu öökull, ja oodatav ei mõtlegi ilmuda. L. Tigane.

ootama ‹oodata 48›

1. kuskil mõnda aega viibima v. kuhugi jääma, arvestades teatud aja möödumisel kellegi v. millegi saabumist v. millegi toimumist. Ootasin järgmist trammi. Rongi tuli kaks tundi oodata. Ootasime, kuni äike möödus. Aeglustas sammu, et teisi järele oodata. *Siis ta märkab, et Tõnis toetub eemal seljaga kiviaiale, on jäänud teda ootama. P. Krusten. *Joosep pidi tasahilju siia ronima ja ootama, kuni Liisi võimaluse leiab tulla. A. H. Tammsaare. || arvestama kunagi tulevikus kellegi v. millegi saabumist v. millegi toimumist. Ootan pojalt kirja. Lapsed ootasid kevadet. Und andis kaua oodata. Ätt ootas surma. Noorik ootab last, titte, beebit 'on rase'. *.. olen valmis ootama. Luba ainult, et millalgi, aasta, kahe või kolme pärast. A. H. Tammsaare. || ‹imperatiivis› (hoiatuse v. ähvardusena). Oodaku aga! *„Oota sa!” pomises mees hambaid purres. „Olen ma poisikeseks sulle mängida? Oota sa!” F. Tuglas.
2. millelegi lootma, midagi eeldama, igatsema, soovima v. kartma. Temalt oodati abi. Ta ei ootagi andeksandmist. Saabus oodatud abivägi. Ootasime kontserdist enamat. Temalt võiks kõike oodata. Tulemused ei lasknud end kaua oodata. *Varasematel aastatel, kui ta ootas elult imet, oli Linda mõnikord mahedam. L. Vaher.
3. piltl kellegi jaoks valmis v. teada olema, kellelgi ees seisma. Teda ootas soe vastuvõtt. Ees ootasid uued seiklused. Poissi ootab kõva keretäis. *.. ta ei teadnud veel, kui suured kulud teda linnas ootavad .. E. Vilde. *Kes teab, kuidas läheb uues kohas, mis seal ees ootab. J. Kärner. || millekski valmis olema, midagi eeldama v. vajama. Maja ootab remonti. Probleem ootab lahendamist. Õhtusöök juba ootas laual. *Lutsul on kiire, tema mootorratas ootab juba aida ees. V. Saar. *Seal on palju tühje seinu, mis ootavad teoseid.. K. Ird.

ootamatult ‹adv›
etteaimamatult, ettenägematult, etteteadmatult, ette teatamata. Poeg saabus, ilmus ootamatult koju. Mees toimis täiesti ootamatult. Löök tabas teda ootamatult. Oli saanud ootamatult puhkust. Ründama peab vastasele ootamatult. Täiesti ootamatult olid kõik ettepanekuga päri. Laskis köieotsa ootamatult peost. *Siis tuleb võõrastemaja peremees teda ootamatult vaatama. F. Tuglas. || äkitselt, järsku; üllatuslikult. Ootamatult kärgatas pikne, algas sadu. Lärm lakkas niisama ootamatult, kui oli alanud. Puhkes ootamatult nutma, naerma. Lahendus tuli ootamatult. Ootamatult lajatas hoop, lask. Loobus ootamatult oma heast töökohast. Ettepanek tuli (mulle) liiga, päris, täiesti, üsna, omajagu ootamatult. Ülesanne osutus ootamatult lihtsaks. Poisil oli ootamatult jäme hääl. *Jah, Hongkong on käeulatuses, ootamatult nagu ilmutus. V. Panso.

paari|kuune

1. paari kuu vanune. Paarikuune laps.
2. paar kuud kestev v. kestnud. Paarikuune lähetus. Vastus saabus paarikuuse hilinemisega.

paigaline ‹-se 5›

1. ‹adj› teat. paikkonnas elav v. asuv, kindla asu- v. elukohaga seotud, sellele iseloomulik v. omane; paikne. Paigaline inimene. Paigalise eluviisiga rahvas, loom, kala, lind. *Võib-olla ei tahtnud ta jagada sinu rahutut elu, igatses vaikset, paigalist mugavust.. E. Tennov.
2. ‹s› paikne inimene. Minust on siin maal saanud päris paigaline. *.. kui saabus aeg paigaliseks jääda, langes Bogoduli valik Matjorale. O. Jõgi (tlk). || kohalik inimene. *.. pidanud seal [= talus] ilmatu hulk aega küüni taga istuma ja ootama, kuni keegi paigalistest tulema juhtub, sest üks koer oli läheduses ringi luusinud.. E. Nirk.
3. ‹s› van erak. *Siin oled üksi nagu väike paigaline, meil aga ootavad sind Liisi ja Olga ja pisike Kristjan. O. Luts.

partii ‹14› ‹s›

1. kindlaksmääratud kogus ühesuguseid tooteid v. tooteosi; suur kaubasaadetis. Partii suhkrut, puuvilla, autode varuosi, elutoamööblit. Kombinaat saatis suure partii paberit Bulgaariasse. Saabus suurem partii seemnevilja. Vabrik laskis esimesed partiid toodangut turule. Väikeste partiide kaupa tootmiselt mindi üle seeriatootmisele. Toornahad sorteeritakse ühesuguste tunnuste alusel tööstuslikeks partiideks. || hrv (inimeste kohta). Saabus partii vange. || ‹liitsõna järelosana› inimese kehaosade kohta
▷ Liitsõnad: kanga|partii, katse|partii, kauba|partii, naela|partii, proovi|partii, relva|partii, seemne|partii, viljapartii; lõua|partii, pea|partii, rinna|partii, suu|partii, säärepartii.
2. sport üks mäng males, kabes, kaardi-, piljardi- vm. lauamängus. Partii katkestati huvitavas seisus. Mitu partiid malevõistlustel mängiti? Alustas partiid Hispaania avanguga. Ajakontrolliga simultaanil mängiti kümme partiid. Turniiri üks nõrgemaid partiisid. Partii lõppes mustade võiduga. Teeme, lööme partii bridži, paar partiid piljardit! Ta kaotas viimase partii doominot.
▷ Liitsõnad: kaardi|partii, kabe|partii, male|partii, võistlus|partii, välkpartii.
3. muus ühe muusikariista v. hääleliigi osa mitmehäälse helitöö partituuris. Soprani kõrge partii. Löökriistade rütmikas partii. Ooperi vokaalne partii ei olnud kuigi ilmekas. Laululiselt nõudlik Tonio partii. Nii solisti kui ka koori partiid on kirjutatud rahvalaulu tekstile.
▷ Liitsõnad: aldi|partii, bassi|partii, klaveri|partii, koori|partii, laulu|partii, orkestri|partii, saate|partii, soolo|partii, vokaalpartii.
4. materiaalseil kaalutlustel sõlmitud abielu, sellega kaasnev karjäär vm. tulu. Tema abiellumist peeti hiilgavaks partiiks. Loodab kasuliku partiiga jõukale järjele saada. Tüdruk ei hoolinud partiist rikka perepojaga. || tulus, sobiv isik abiellumiseks. Selline mees on ihaldatav, tulus partii. Suurepärane partii ja ihaldusväärne elukaaslane. Temast paremat partiid ei oska tahtagi. Aita tal sobiv partii leida! Parim partii kogu ümbruskonnas.

perroon ‹-i 21› ‹s›
reisirongide ooteplatvorm raudteejaamas. Seisime, ootasime jaama perroonil. Rong seisis perrooni ees, saabus perrooni ette, lähenes perroonile. Läksime läbi jaamahoone, tunneli teisele perroonile. Astus vagunitrepilt perroonile. Perroon tühjenes, kihas rahvast.

pidetu ‹1› ‹adj›
pidet (2. täh.) mitteomav (hrl. piltlikus ja abstraktses kasutuses). Siit on läbi käinud terve hulk pidetuid parema elu otsijaid. Ta on kuidagi pidetu, teistega mitteseltsiv. Imiku pidetud liigutused. *Ja jälle saabus päevi, mil mõtted on pidetud ja viljatud, sest et armastus neid parajal paigal ei peata. L. Anvelt.

pilkane ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› täielikult, absoluutselt ilma valguseta. a. (rõhutavalt pimeduse kohta). Meid ümbritses sügisöö pilkane pimedus. Toas valitses pilkane pimedus. Pilkases pimeduses kobasime jalg jala ette edasi. Pärast välgusähvatust mattus kõik jälle pilkasesse pimedusse. Pilkase pimeduse tõttu oli koopa uurimine ohtlik. Oli juba pilkane pime, kui koju jõudsime. Mehed jäid pilkase pimeda kätte. Olime metsas pilkase pimedani. Pimedus oli juba pilkaseks muutunud, oli juba päris pilkane. b. kottpime. Väljas oli pilkane, tähitu öö. Pilkases öös hakkas paistma mingi tuluke. Öö oli nii pilkane, et silm ei seletanud midagi. Saabus pilkane talveõhtu. Pilkane ja pikk maa-alune käik. Elekter läks ära, istusime tükk aega pilkases toas. Õues oli pilkane, ei näinud jalga jala ette panna. *Siis, kõige pilkasemal sügisööl ... vaatad ümberringi – aina tuled! O. Tooming. *Pimedas nurgas hiilgas pabeross nagu hundi silm pilkases metsas. P. Vallak. | piltl. Saabus reaktsiooni pilkane öö. *Tuimus talurahva seas on veel suur, pimedus pilkane, aga kõik muutub, oodake aga! E. Vilde.
2. ‹adj› läbipaistmatu, tihe, nähtavust raskendav. Läbi pilkase vihma polnud midagi näha. *Hommikul laskus maha niiske, kleepuv, pilkane udu. A. Tungal (tlk).
3. ‹s› hrv pilkane (1. täh.) pimedus, kottpimedus. *Pilkane oli nii tihe, et poleks näinud isegi omaenda silme ette tõstetud kätt. H. Sergo. *Käik hargneb kolmeks. Vasakule / me käime raskes pilkases / ja kaevurite väiksed tuled / teed juhatavad vilgates. J. Sütiste.

pime ‹-da 2›

1. ‹adj› valgusetu v. valgusvaene; vähese valgustusega v. valgustamata. a. (üldiselt). Pimedal pilvisel ööl on kerge eksida. Öö oli pime ja õudne. Pikad pimedad õhtud. Oli augustiöö pimedaim aeg. Kardan pimedal ajal väljas käia. Ilm läks pimedaks. Pimeda ilmaga on nähtavus halb. Väljas on juba pime. Õues on päris, sootuks pime. Oli pilkaselt pime. On pime nagu kotis. Oli nii pime, et silm ei seletanud teerada. Vahepeal oli pimedaks läinud. Väljas kisub, muutub, lööb juba pimedaks. Iga minutiga läks pimedamaks. | piltl. See on minu elu pime pool. b. (ruumide v. mingi muu konkreetse koha kohta). Pime esik, koridor, köök. Õhtul istusime kaua pimedas toas. Mu tuba on üsna pime – suured puud on akna all. Toas oli juba täiesti pime. Tee tuba pimedaks 'kata aken kinni v. kustuta tuli ära'. Sees oli pime, sest aidal polnud aknaid. Valgustasime taskulambiga pimedaid nurki. Pime koobas, kuristik, org. Pime laas, kuusemets. Puude all oli üsna pime. Pime põõsaalune. Jalgrada, metsarada oli pime. Läksin lõkke äärest pimeda mere poole. Pimedate 'halvasti nähtavate' kurvidega tee. || ilma kunstliku valgustuseta v. vähese valgustusega. Aknad on pimedad, pole vist kedagi kodus. Oli elektririke, tänavad olid pimedad. Oli pimenduskäsk ja majad kõik pimedad. Jõulupuu altari ees oli veel pime 'süütamata küünaldega'. Auto sõitis pimedate 'poolvõimsusega põlevate' tuledega. | piltl. Pime 'võisilmata' puder. Juustu kutsutakse „pimedaks”, kui tal on liiga vähe auke.
▷ Liitsõnad: kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
2. ‹s› valguse puudumine v. selle vähesus, pimedus; ööpäeva valguseta aeg. Pilkane, suur, vana pime oli juba käes. Väljas valitses täielik pime. Pimeda hakul asusime teele. Tuisu ja pimedaga eksisime teelt. Me ei jõudnud enne pimedat kohale. Pime jõudis kätte. Tõusti juba pimedas. Tuld üles ei võetud, riietuti pimedas. Lapsed kartsid pimedas õue minna. Saarmas näeb pimedas väga hästi. Jäime pimeda peale, kätte 'enne kui kohale jõudsime, valmis saime vm., läks pimedaks'. Lapsed olid pimedani õues. Töötasime pimeda tulekuni. Pimedast pimedani 'varahommikust hilisõhtuni' olime põllul. Tegime tööd varavalgest suure pimedani. *Tuli kustus pikkamisi. Näod kadusid pimedasse. M. Sillaots (tlk). | piltl. Ma ei tea veel täpselt, koban alles pimedas. *.. ma olen juba ammu tahtnud teile seda selgeks teha, kuidas teid pimedas ümber veetakse, aga ma ei ole seda julgenud. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: hommiku|pime, õhtu|pime, ööpime; sügis|pime, talvepime; kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
3. ‹adj› mittenägev, nägemisvõimetu. Pime inimene, vanamees, kerjus. Laps sündis pimedana, on sündimisest saadik pime. Jäi gaasist pimedaks. Trahhoom võib pimedaks teha. Oma elu viimastel aastatel oli ta päris pime. Mees on peaaegu pime. Ta on ühest, mõlemast silmast pime. Tal löödi kakluses silm pimedaks. Ega ma pime ole, näen küll. Ta ei märganud midagi ümberringi, just nagu oleks ta pime ja kurt. Kassipojad olid veel pimedad. Saarma pimedad pojad saavad nägijaks 9.–10. päeval. Koobastes elab pimedaid kalu. Pime kana leiab ka tera. *„Siis ta ikka päris pime ei ole?” küsis isa. – „Ei ole.. Aga Villu kõlbaks ehk pimedast peastki Kõrbojale peremeheks..” A. H. Tammsaare. || (ajutise mittenägemise v. puuduliku nägemisvõime kohta). Valgusesähvatus võttis silmad pimedaks. Ere päikesevalgus lõi silmist pimedaks. Koopasse sisse astudes jäin esialgu pimedaks, alles pikapeale hakkasid silmad midagi seletama. Ta silmad olid pimedad pisaraist. Mul lõi hirmu pärast silmade ees pimedaks.
▷ Liitsõnad: kae|pime, kana|pime, lume|pime, poolpime.
4. ‹s› nägemisvõimetu inimene, mittenägija. Sündinud pime. Pimedate kiri, kool. Eesti Pimedate Ühing. Pime oli oma nägemise kaotanud sõjas. Pimedatel on hästi arenenud kompimismeel. Pime kompis kepiga teed. Talutasime pimeda üle tee. Pime ei või pimedale teed juhatada.
▷ Liitsõnad: pool|pime, purupime; kana|pime, värvipime.
5. ‹adj› piltl midagi v. kedagi mitte märkav, tähelepanematu; tegelikkuse suhtes taipamatu v. sellest mitte hooliv ja mitte väljategev. Oled sa pime, et ei märka, milline ta tegelikutl on! Armunud inimene on oma armsama vigade nägemiseks pime. Ta pole kunagi olnud pime ilule. Too isand on pime egoist. Ta on meelitustega, rahaga pimedaks tehtud, löödud. Mõisnikud hoolitsesid selle eest, et keiser oleks kurt ja pime talupoegade hädade suhtes. Armastus on pime. *Kuidas võisin ma pimedaks jääda kõige selle ülekohtu vastu, mis ma kloostris, linnas ja maal nägin? G. Helbemäe.
6. ‹adj› piltl vähearenenud, taipamatu, rumal; harimatu, mahajäänud. a. (inimeste kohta). Poliitiliselt pime inimene. Pärismaalasi peeti pimedateks ja mõistmatuteks. Peaksin olema arust pime, kui su juttu usuksin. Olen eksituse tee peal käinud ja pime olnud. Selles asjas oled sa ikka veel päris pime. Pimedat ja harimata rahvast hirmutati maailmalõpuga. Pimedat massi on kerge petta, lollitada. Sa oled pime 'tahtetu' tööriist nende käes. Otsustati pimedad paganad ristiusku pöörata. *Et lapsed, nagu Tõnu armastas öelda, mitte päris pimedatena ei kasvaks, pani ta nad Lõõnikule kooli. A. Kalman. b. (seesuguse maakoha, kandi kohta). Töötada tuli tal pimedas kolkakülas. Pimedamates maanurkades oli lahkusulistel rohkem edu. Ega meil polnud mõni pime nurk, tegutsesid ühistud ja seltsid. *..ära siit kehvast tarehütist, pimedast ja rumalast ümbrusest.. R. Sirge. c. (ajajärgu kohta). Saabus pime keskaeg oma feodaalsuhetega. Pime orjaaeg. Pimedate aegade ebausk. *Lääne-Euroopa pimedatel sajanditel oli araabia maailm antiikkultuuri pelgupaik. L. Meri.
▷ Liitsõnad: vaimupime.
7. ‹adj› piltl ohjeldamatu, pöörane, pidurdamatu; arutusse tegevusse tõukav. Meest valdas, haaras pime viha. Peksis hobust pimedas vihas. Ta on arutu, pimedat viha täis. Tormas vastasele pimedas raevus kallale. Pimedast hirmust haaratud loomad tormasid jõkke. *.. vihast pime, trummeldab nõrkade rusikatega teise laia rinda. J. Rannap. || arutu, mõistust mittearvestav; tunnetel, vaistul põhinev. Noored olid nii pimedad oma kires, et olid valmis kas või kuritööks. Pime instinkt. Pime armukadedus tegi ta pööraseks. Mind valdas pime hirm, pime trots. Pimeda emaarmastusega võib lapse ära rikkuda. Pime kiindumus ei märka teise puudusi. Pime fanatism. Pime kättemaksuiha kihutas neid tagant. Ma ei kavatse pimedas vaimustuses kõiki ta tegusid heaks kiita. Pime elutahe. Vaen ja viha teevad pimedaks. *Kuid sõjas pole tarvis pimedat vaprust, vaid arukust. L. Metsar (tlk).
8. ‹adj› piltl ebakriitiline, kahtlusteta; alistuv, orjalik. Pime truudus, alandlikkus, käsutäitmine, kohusetunne. Ema pime usk oma poja andekusse. Pime usk üleloomulike jõudude olemasolusse. „Libahundi” Tiina on pimeda ebausu ohver. Suurte eeskujude pime matkimine. Autoriteetide pime kummardamine. Tundis ülemuste ees pimedat aukartust. Ei tohi kelleltki nõuda pimedat sõnakuulmist.
9. ‹adj› piltl sünge, lootusetu, lohutu, raske. Ta elu oli rõõmutu ja pime. Tulevik tundus pime ja lootusetu. Pimedatel aegadel on rahvas tuge saanud usust. Hinges on pime mure. *Igaühe ajus pöörles pime, raske küsimus: miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga?... F. Tuglas.
10. ‹adj› piltl segane, ebamäärane, arusaamatu; kahtlane, ebaseaduslik. Selle firma tegevus on üks pime asi. Pimeda äriga võib vahele jääda. Turukaup on tihti pime ja kontrollimata. Kasutas ära kõik pimedad otsad. Räägitakse, et ta sai pistiseks suure summa pimedat 'kahtlase päritoluga' raha.
11. ‹adj› piltl täiesti ettenägematu, juhuslik, juhuslikult esinev v. toimiv. Mind päästis ainult pime juhus. Meie kohtumine oli pime juhus. Ei usu, et siin oleks tegemist ainuüksi pimeda juhusega. Pime õnn, et.. Mind aitas pime õnn: leidsin suurema summa raha. *Eks pime saatus oli tahtnud Jakobile Matise kivitee lõhkumise eest kätte maksta. A. Beekman.
12. ‹s› kõnek (pahameelt väljendava kerge rahvaliku kirumissõnana, tihti seotud ehmatuse v. üllatusega:) pimevaim, hullvaim, pimeloom, põrguline. Mis sa, pime, ehmatad teisi inimesi! Mis te pimedad trügite! Kuhu nad pimedad nii ummisjalu tormavad? Mis sa, pime, nii kõvasti norskad! Pime, ehmatas mind päris ära oma jutuga! Mis see koer, pime, nii uluma peaks. Pea, pime, valutab. *Juba ma tulen, kannatage ometi natukene, pimedad! V. Pant. *.. oleks nad [= kiisad] põrgulised natuke suuremad olema. Nad pimedad on ju pisikesed nagu i-pead. O. Luts. || (hrl. jahmatust, üllatust väljendavates hüüatustes). Toho(o) pime, see on ju lausa uskumatu lugu! Tohoh pime, kui raske kott. Või teenisid tuhat kuus, toho pime! Oh sa pime, küll lõhuvad ukse taga! Oh sa pime, magasin sisse! Oi sa pime, mis nüüd saab!
13. ‹adj› kõnek kiirustav, kiire, tuline. *Mul nüüd pime tegemine. Sead sööta, lehmad lüpsa – kõik nõuavad oma õigust.. E. Vaigur. *Ei me saanud mahti sõrmegi kõverdada, kui kult juba tulise jutiga meie kohal, aga ega ta meid pimeda valuga üldse märganudki.. M. Nurme.
14. ‹adj› hrv (värvuse kohta:) tume, must. *.. ja öökull huikas mäe kuuskedes, sünge laas nende all kohises raskelt ning pimedad pilved peitsid taevakaane. F. Tuglas (tlk).

proovi|reisija
endisaegne ettevõtte rändagent, kes kaubaproove tutvustades müüs kaupa v. sõlmis müügitehinguid, kaubareisija; (tänapäeval:) müügiagent. Kingakompanii proovireisija. Proovireisija pakub kaupu, müütab õmblusmasinaid. Saabus proovireisija, kaubaproovidega kohver käes.

proviant ‹-andi 21› ‹s›
toidumoon, -varu. Laev võtab sadamast vett ja provianti peale. Saabus autokoormatäis sõdurite provianti. Laomees peab ekspeditsiooniks proviandi välja andma. Provianti on kaheks nädalaks.

purskama ‹pursata 48›

1. midagi suure jõu ja hooga välja paiskama, endast eemale heitma. Puurauk purskab naftat. Kuumaveeallikad purskavad vett. Vaal purskas veesamba laevatekile. Ema purskab triigitava pesu peale vett. Võttis lonksu ja purskas selle kohe põrandale. Õlleankur purskab valget vahtu. Suust tuld purskav draakon. Vulkaan on jälle purskama hakanud. Miks purskkaev enam ei purska? Tuld purskav miinipilduja. *.. saabus siiski oobri moodi mees pudeliga, korkis selle lahti ja purskas kollast vahutavat vedelikku pahinal klaasi.. H. Raudsepp. | piltl. Energiat purskav lavastaja. Vanamees purskas tuld ja tõrva, aga tegi töö ära. Ta purskas kogu oma viha laste peale, lastele.
2. suure jõu ja hooga välja paiskuma, joana lendama, purskuma. Puuraugust purskab naftat, mineraalvett. Vesi purskab kõrgele, kaugele. Vett purskas vastu silmi. Veri purskab joana. Ninast, haavast purskab verd. Pudelist purskab vahujuga, vahtu. Duši purskavad joad. Pisarad purskasid ta silmadest kui paisu tagant. Suurtükitorudest purskas tuld. Kogu sepikoda purskas tuliseid sädemeid täis. | piltl. Purskav energia. Tüdruku suust purskab nutukisa. *Josefist purskas esile kogu tema viha.. A. Sang (tlk).
3. äkki midagi hooga tegema hakkama. Purskas naerma, nuutsuma, töinama, köhima. Tüdruk purskas ohjeldamatult, häälekalt, kibedasti nutma. Pidi nutma purskama, oli nutma purskamas. Purskab pisaratesse. Seltskond purskas ühekorraga rääkima. Titt purskab täiest kõrist kisama. *.. elupõliselt hellitatud igatsused purskasid hoovama.. P. Viiding.
4. äkki ja ägedalt midagi ütlema. Purskas talle oma süüdistused näkku. Purskab emale tähtsa uudise. Purskas nuttes, et vend on surnud. Vihaga pursatud sõnad. *„Reetmist minult ärge lootke!” purskas ta noorusliku vihaga. P. Rummo. *Tüdruk tahtis nagu midagi ütelda, purskas siis: „Jumalaga,” ning jooksis vagunisse. K. Tamberg.

pälvima ‹42›
millegi vääriline olema, midagi ära teenima. Auhinda, preemiat pälvima. Eesti võistkond pälvis kuldmedali. Kellegi tähelepanu, tunnustust, austust, lugupidamist pälvima. Teos pälvis laialdast tähelepanu. Suurimat kiitust, suurima kiituse pälvinud etendus. Ma ei ole su usaldust, armastust pälvinud. Esiletõstmist pälvib veel üks asjaolu. Pälvis oma käitumisega kaaslaste laituse. Õpilane pälvis karistuse, sai pälvitud karistuse. Tegin kõik, et ta heakskiitu pälvida. Saabus pälvitud kuulsus. Tal on elus paremini läinud, kui ta oleks pälvinud. *Nüüd läks ta mööda nii jäigalt, nagu ei pälviks Kristiina isegi tema teret. L. Promet.

pöörak ‹-u 2› ‹s›
tee, suuna jne. (järsem) muutus, pööre, käänak. Tee tegi pööraku paremale. *Ja sina, Kaisa, viska kus pagan too vinge vimm vahtimiselt ning tee [vankriga] üks nett pöörak Jukola poole. F. Tuglas (tlk). | piltl. Ajaloo, saatuse pöörakud. Elutee jõudis pöörakuni. Saabus otsustav pöörak tema elus.
▷ Liitsõnad: elu|pöörak, teepöörak.

pööri|päev

1. päev, mida peetakse astronoomilise aastaaja alguseks. Kevadine, suvine, sügisene, talvine pööripäev. Suvisel pööripäeval on päev kõige pikem.
2. pöördeline päev. Tähtsad pööripäevad inimese, rahva elus. *Meheleminek, mis tähendab tüdrukutele järsku pööripäeva, saabus talle asjalikult ja kainelt. K. Rumor.

rahu|põlv

1. rahuaeg. Kolmekümneaastane rahupõlv. Pärast Põhjasõda saabus meie maale pikem rahupõlv.
2. rahulik põlv, rahulik elujärg. *„Tahan rahupõlve,” ütles Juula. „Kaua ma ikka saksu teenin.” P. Krusten.

registreerimis|punkt
Vabatahtlikke saabus registreerimispunktidesse.

rekordiline ‹-se 5› ‹adj›
rekordiks olev, rekordini küündiv; senist tulemust, saavutust, maksimumi vms. ületav; rekord-. Rekordiline saavutus, tulemus. Kartulisaak oli sel aastal rekordiline. Osavõtjaid saabus rekordilisel arvul, hulgal. *Registreeriti rekordiline tuul – 70 meetrit sekundis. E. Kreem. *Just lennuki juhtimismasinate hulgast leiame rekordilisi, otse uskumatult väikesi ja kompaktseid konstruktsioone. U. Agur.

revideerima ‹42›

1. kontrollima, revisjoni (1. täh.) tegema. Saabus komisjon raamatupidamist revideerima. Dokumentatsiooni, asjaajamist revideeriti põhjalikult. || kõnek (hindavalt) üle v. läbi vaatama, järele uurima. Naine revideerib oma riidekappi ega leia midagi selga panna. Ämm käis köögis revideerimas, kas minia teeb ikka kõik nagu vaja. Sügise hakul revideeritakse aknaid, et kindlaks teha nende soojapidavust. Üks tolliametnik revideerib pagasit eriti põhjalikult. Revideerisin oma taskuid, aga rahakotti polnud kusagil. Ära revideeri võõraid kirju! *Igal hommikul käib aga haruldaselt ilus rähn ja revideerib kõik maja ümber olevad kännud läbi. F. Tuglas.
2. seisukohti, teooriad vms. läbi kaaluma ja ümber hindama (ning muutma). Elu ise sunnib meid oma arvamusi, veendumusi, tõekspidamisi revideerima. Polnud loota, et ta oma vaateid, suhtumist revideeriks. Riigikohus võib linnakohtu otsust revideerida. Õigekirjutusreegleid on tarvis aeg-ajalt revideerida. Kirjanik revideeris oma noorpõlveteost ja tegi hulga parandusi. Uus valitsus pidas vajalikuks eelmise sõlmitud lepinguid revideerida.

riburadamisi ‹adv›
ruumiliselt v. ajaliselt üksteise järel(e), järjestikku; (ühtlaste vahedega) reas. Riburadamisi saabus külalisi. Riburadamisi vakku poetatud herned. Viimasel ajal on kuritegusid lisandunud lausa riburadamisi. *Antsul oli viis last, kaks tütart peaaegu täied-inimesed, kolm vähemat aga riburadamisi paarist aastast kuue-seitsmeni. I. Sikemäe.

rood ‹-u 21› ‹s›

1. sõj Venemaa, Bulgaaria jms. riigi sõjaväes kompaniile vastav allüksus (peam. motolaskurväes ja tankiväes). Rood sõdureid. Roodu rivistus, ülevaatus.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|rood, luure|rood, marsi|rood, miinipilduja|rood, trahvirood vrd vangirood.
2. kõnek suur hulk v. grupp inimesi, trobikond. Ootamatult saabus nii palju külalisi – mida küll sellele roodule süüa pakkuda? Mul on kodus paras rood poisse. Õpetaja kamandas tervet roodu tüdrukuid.

rutt ‹rutu 21› ‹s›
kiiret tegutsemist nõudev olukord, rutulist sooritamist nõudev tegu, ajahädas olek; ruttamine, kiir [-u]. Kibe, tuline rutt. Kange rutt ära minna. Söögitegemisega on hommikul igavene rutt. Kõigil hakkas äkki pöörane rutt. Tal on alati kuhugi rutt. Algas jälle rutt mööda ametiasutusi. Meeled ärevil, jalus rutt, ei saanud ta millessegi süveneda. Asjaga paistab suur rutt (taga) olevat. Ei maksa lastele nii suurt ruttu (taha) teha. Ruttu pole nüüd enam kuhugi. Teade saabus keset kõige kibedamat ruttu. Rutuga ei pandud vastutulijat tähelegi. Palavikulise rutuga kirjutatud artikkel. Kihutasin teistele tulise rutuga, tulisel rutul järele. Jäin kuulama, unustades oma rutu. Tema rutud on möödas. Tüdruku nägu õhetab rutust. *Tööga oli kõigil tihe tegemine küll kodus, küll mõisas. Üks rutt ajas teist taga.. H. Sergo. *.. siis on kohe kõigil rutt rattais ja kiirus kodarais.. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: koju|rutt, tuule|rutt, tänava|rutt, töörutt.

ränk|raske
äärmiselt raske, üliraske. Ränkraske kandam, koorem. Seljakott on ränkraske. Kalurid sikutasid paati ränkraskeid räimevõrke. Ränkraske töö kaevanduses. Oli alles ränkraske rügamine! Ees ootab ränkraske teekond. Ränkrasked ajad. Ränkraske elu, saatus. Sõjapõgenike ränkraske olukord. Lahkus kodust ränkraske südamega. See on ränkraske ülesanne. Ränkraske õnnetus, kuritegu. Ränkraske karistus, süüdistus. Sellist olukorda oli ränkraske taluda. Tundsin ränkrasket väsimust. Vajus ränkraskesse unne. Saabus sügis ränkraskete vihmadega. Sellised asjad maksavad ränkrasket raha. Vabanes hirmu ja vastutuse ränkraskest koormast.

rännak ‹-u 2› ‹s›

1. rändamise üksikjuhtum. a. pikem teekond jalgsi vm. viisil, matk, retk vms. Alpinistide rännak. Väsitav rännak läbi kõrbe. Mitmekümnekilomeetrine rännak. Pärast kolmepäevast rännakut, viietunnise rännaku järel jõudsid matkajad välja mere äärde. Algul kulges rännak üsna üksluisel maastikul. Homme teeme rännaku saare teise otsa. Võtsime ette pikki rännakuid ümbruskonnas. Pariisist sooritas ta rännakuid Itaaliasse ja Hispaaniasse. Pärast kaks aastat kestnud rännakuid saabus kunstnik tagasi kodumaale. | piltl. Päikese rännak taevavõlvil. b. liikumine uuele asualale. *Soome-ugri hõimude tuhandeaastane rännak läände toimus piki suurte jõgede lisajõgesid.. L. Meri.
▷ Liitsõnad: eksi|rännak, jala|rännak, jalgsi|rännak, palve|rännak, õpperännak; mõtterännak.
2. sõj vägede käsukohane liikumine ühest asukohast teise (jalgsi v. veokitel). Öine rännak. Väeosa sai käsu rännakuks. Diviis asus juba enne koitu rännakule. Väekoondis astus otse rännakult lahingusse.
▷ Liitsõnad: kiirrännak.

rühmiti ‹adv›
rühmadena, rühmakaupa. Pidulisi saabus küll rühmiti, küll üksikult. Seisti ja vaieldi rühmiti. Töömehed istuvad rühmiti maas ja võtavad einet. Rukkihakid tehti põllule ridamisi või rühmiti. Kuused kasvasid rühmiti. Lilled on aias istutatud rühmiti. Kivikirstkalmed esinesid enamasti rühmiti koos. Rühmiti paiknevad järved. Luiged hoidusid rühmiti kokku – ühed ujusid, teised silusid sulgi, kolmandad lendasid.

saabuma ‹37›

1. kohale jõudma, (kuhugi) pärale jõudma. Saabus teade, kiri, telegramm, kaubasaadetis. Juba hommikul hakkas külalisi saabuma. Koju saabusime alles õhtuks. Konverentsile on saabunud teadlasi mitmest riigist. Delegatsioon saabus erilennukil. Meritint saabub aprillis jõgedesse kudema. Kevadel saabuvad rändlinnud. Rong saabus Tartusse. Veosed olid saabunud oodatust kiiremini, hoopis teist teed kaudu. Saabuti heas tujus ja lauluga. Raimond Valgre laul „Peagi saabun tagasi su juurde”.
2. kätte jõudma. On saabumas kevad, õhtu. Pimeduse saabudes süttis tänavavalgustus. Hommik on saabunud. Saabus kaua oodatud esimene koolipäev, aasta 1976. Otsustav hetk oli saabunud. Paranemine saabus haiguse teisel nädalal. Saabuv vanadus. Pärast tormi saabus taas vaikus. Mai algul saabus tugev külmalaine. Viimaks ometi saabus võit, vabadus.

saadetis ‹-e 5› ‹s›
miski, mida saadetakse v. on saadetud. Väärtuslik, hinnaline, salajane saadetis. Kas sulle ei olnud veel postkontoris saadetist? See saadetis peab tähtajaks kohale jõudma. Tööpinkide, tõuloomade, relvade saadetis. Elevaatorisse saabus esimene saadetis uudsevilja. *.. mindi neljakesi Marjami saadetist – pappkarpi pakitud aprikoose ja viinamarju – Vellile ära viima. A. Paas.
▷ Liitsõnad: abi|saadetis, kauba|saadetis, posti|saadetis, raha|saadetis, täht|saadetis, väärtsaadetis.

otsa saama

1. hukkuma. Laev uppus, kõik laevamehed said otsa. Selles jões on inimesi ennegi otsa saanud. Ta sai otsa juhulikust kuulist. Segastel aegadel said paljud õnnetult otsa. Naabritel on lüpsilehm otsa saanud. Koer sai auto all otsa. Sellel talvel on palju mesilasperesid otsa saanud.
2. lõppema. a. (millegi kohta, mis muutub olematuks, mida ei ole enam järel). Raha hakkab otsa saama. Töö ei saa kunagi otsa. Heinad on küünist otsa saanud. Kaasavõetud leib sai otsa. Niit sai nõela tagant otsa. Sellest tööst sai varsti isu, himu otsa. Kuulasin, kuulasin, aga siis sai mu kannatus otsa. Kas sinu uni ka kord otsa ei saa? b. (ajaliselt:) mööduma, läbi saama. Öö sai otsa, saabus hommik. Päev ei saanud ega saanud otsa. Lühike suvi on otsa saamas. Sõda, pidu, merereis ongi otsa saanud. Jutt sai otsa, edasi istusime vaikides. Riid sai otsa. c. (ruumiliselt, kohaliselt). Rada saab otsa, värav on vastas. Laskusime, kuni trepp sai otsa. Asfalttee sai otsa, vanker hakkas kolisema munakividel.

sats1 ‹-i 21› ‹s›
hulk; kogus, partii. Toodi esimene sats vange. Meid oli tubli sats omasuguseid koos. Sõdureid saabus sats satsi järel. Rahvast vooris siin palju; üks sats tuli, teine läks. Tuleval nädalal tuuakse poodi uus sats kaupa. See sats heeringaid on juba lõpukorral. Esimene sats võrke viidi merre. *Läbimüük on kiire ja tagavarakapitali pole rohkem vaja kui teise või ka kolmanda [loomade] satsi ostmiseks. R. Roht. *Viimane sats lumepihu oli tulnud tuule juba vaibudes. T. Kokla (tlk).

see ‹selle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b. ‹adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II. ‹substantiivselt› (viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2. ‹sg.› viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4. ‹sg.› (viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5. ‹sg.› viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | seda ‹rõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III. ‹adjektiivselt› (osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. | ‹ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV. ‹adjektiivselt ja substantiivselt› kõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1. ‹substantiivselt, korduvana› osutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b. ‹adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2. ‹koos pronoomeniga teine› esineb mitmesugustes väljendites. a. ‹substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b. ‹adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1. ‹substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2. ‹adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI. ‹ühendsidesõna osana› seda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

sees|viibija ‹1› ‹s›
Tuletõrje saabus kiiresti, nii et kõik seesviibijad päästeti.

siht|sadam
sihtkohaks olev sadam. Laev jõudis, saabus sihtsadamasse. Sihtsadamani on ligi sada miili.

snoob ‹-i 21› ‹s›
moenõudeid ja käitumisreegleid üleliia tähtsaks pidav inimene, peenutseja. Saabus nagu tõeline snoob, lilleõis revääritaskus.

somp1 ‹sombu 21 või murd somba 22› ‹s›

1. (paks) udu, hämu; udusus, pilvisus, hämune-olek; meteor õhu hägusus, mida põhjustavad õhus hõljuvad tahke aine osakesed, näit. põua-, tolmusomp. Halli sompu mattunud taevas. Kalurid ootasid sombu hajumist. Merelt vedas sompu maale. Päike tungib vaevu sombust läbi. Kallas kaob udude sompu. Niiske sügisene somp. Vastik ilm – somp ja vihm. Saabus november oma sombu ja sajuga. Sombus 'sombuse' ilmaga võtab kala hästi. Heitgaaside somp. Suits täitis rehetoa paksu sombuga. *.. siis vajus kogu madal loodus ümber halli sompa.. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: liiva|somp, linna|somp, lume|somp, pilve|somp, põua|somp, suitsu|somp, tolmu|somp, udusomp.
2. murd muda, sopp. Hobune on sompu kinni jäänud.

sula ‹11›

1. ‹adj› külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud, üles sulanud. Lumi on sula. Kevadine sula maa. Lume all on pinnas sula. Põllud on sulaks muutunud. Mättad on juba paljad ja sulad. Sula teega lõikas reejalas sügavale lume sisse. || (ilma kohta:) pehme ja niiske. Sulad ilmad. Mõne aja pärast läks ilm sulaks. Parem vaikne pakane kui sula tuul.
▷ Liitsõnad: poolsula.
2. ‹adj› vedelas olekus, sulanud v. sulatatud. Sula metall, magma. Sula hõbe, kuld, raud, tina. Sula tõrv. Linikule tilkus sula küünlarasva. Südasuvel lõhnas metsas sula vaigu järele. Suvine sula mesi. Suhkrutükk muutus suus sulaks. Pannil särises sula või.
3. ‹s› talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v. üle selle. Väljas on sula. Küünlapäeva sula. Märtsikuu sula hävitas paksu lumekatte imekähku. Äkiline sula viis kogu lume. Viimane suur sula lõi kõik kraavid vett täis. Hakkab vist sula tegema 'sulale minema'. Ilm läheb, kisub sulale. Ilm on sulal. Uus aasta saabus sulaga. Sulad vaheldusid pakasega. Pakane taandus sula ees. Sulale järgnesid ilma lumeta külmad. Teed on sulaga libedad. *Kui ikka koer talvel lume sees püherdama hakkas, oli kolme päeva pärast sula lahti. J. Tuulik. || piltl ideoloogilise surve lõdvenemise aeg ühiskonnas. Hruštšovi-aegne sula.
4. ‹s› lahtisulanud koht jääs. *Ettevaatlikult jullat ees lükates jõuavad mehed üsna sula lähedale. A. Gailit.
5. ‹adj› pehme. a. (maa kohta:) hästi läbiküntud, kohe. *Üksi kündsin põllud sulaks, viskasin seemne ja äestasin mulda. H. Sergo. *„Sula muld,” ütles ta, mõeldes selle all külviks haritud pinda.. E. Krusten. b. leebe, järeleandlik. Poisi meelituste peale läks tüdrukul süda sulaks. *Oled mul muidu käre tükk, aga selle mehikese suhtes liiga sula. E. Tegova. c. mahe, meelitav. Hääle sula kõla. Räägib sulal keelel. *Sellepärast hakkas teine Alevipoega mesikeelil meelitama ja sula suuga paluma.. J. Kunder.
6. ‹adj› (sula)selge. Räägib sula inglise keelt. Mehed ajasid omavahel juttu sulas maakeeles. Tal on saksa keel sula. *Jah, nad oleksid pidanud enne [mereleminekut] mootori sulaks õppima! Murdlainete ees äkki stopp! A. Mälk. *.. ikka tema jah mingu, temal nagu need konksud ja kavalused kõik sulad! B. Alver.
7. ‹adj› täielik, selge, puhas. Vaatas etendust kui sula imet. Sula õnn, et kõik nii hästi laabus.
8. ‹s› kõnek sularaha. Kas tasute kaardiga või sulas? Maksan sulas. *Praklitzi plaani järgi toimetas Lesta oma ärist nii palju väärtusi kõrvale, kui iganes jõuti sulaks teha. E. Vilde.

sumedalt ‹adv›
(< sume). Öö saabus soojalt, sumedalt. Öölamp põleb sumedalt. Mets kohises sumedalt. Kell seinal lõi sumedalt. Algul sumedalt, siis ikka selgemini kostis kuskilt laulu. Sumedalt pehmed värvitoonid. Õhk on sumedalt ähmane. Sumedalt aimuv silmapiir, siluett.

summ ‹-a 22› ‹s›
hulk, trobikond, parv. Mesilaste summ. Suur summ inimesi, rahvast. Naised seisid tihedas summas. Bussist väljus summ reisijaid. Kirstu järel sammuvad korratu summana matuselised. Koguneti ühte summa, seisti ühes summas. Ta trügis läbi inimeste summast. Tormati summas trammile. Kõnniti summas edasi. Perenaine viskas peotäie teri kanade summa. Ajakirjanike tihe summ trügis kuulsa sportlase ümber. Ta seisis käratseva summa keskel. Sellest summast oli raske tuttavat üles leida. Ühinesime pealtvaatajate summaga. Inimeste summ voogas tänavail. Koosolekule saabus inimesi küll summas, küll üksikult. Küla noored käisid suures summas mardisandiks.
▷ Liitsõnad: inim|summ, laste|summ, meeste|summ, naiste|summ, rahva|summ, sääsesumm.

susin ‹-a 2› ‹s›

1. s-häälikut meenutav (vaikne) kõlatu heli v. häälitsus. Rästiku vihane susin. Köögist kostis priimuse susin. Susinaga, susinal väljus õhk pallist. Tuline raud kukkus susinaga toobrisse. Keev pott ajas susinal üle. Kustutas tuletuki susinal veeämbrisse. Vilistab oskamatu susinaga, oskamatul susinal. Räägib hambutul susinal. Surus kuuma triikraua susinal märjale triikimislapile. *Samal hetkel saabus rong ja peatus järsult õhkpidurite susinal. F. Tuglas.
2. sosin. *Ma olin tagakambris, kui nad sosistasid, aga kui see susin lõppes, siis hakati valjult rääkima .. J. Smuul. *.. rahvas käärib / ja kahjulikku susinat käib ringi, / Poloniuse surmast .. G. Meri (tlk).

sõdurlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sõdurile omane. Sõdurlik kuulekus, samm, tervitus. Sõdurlikud lihtsad ja karmid eluviisid. Käitus, rääkis sõdurliku sirgjoonelisusega. Saabus minutipealt, sõdurliku täpsusega.

sündmatu ‹1› ‹adj›
sobimatu, ebasünnis, sündsuseta. Võõras saabus sündmatul silmapilgul. Naisterahvale sündmatu amet. Üpris sündmatu tegu, käitumine. Sündmatu pila, nali, märkus. Need sõnad olid kuulajate meelest sündmatud. Talle tulid pähe sündmatud mõtted. Juhtus midagi sündmatut ja inetut. *..Vesiaid leidis selle olevat väga sündmatu, sest kust võtaks ta omale nii ruttu abilise just enne pühi. A. Hint.

sünge ‹1› ‹adj›

1. (rusuvalt) pime v. väga tume. Sünge sügisöö, sügisõhtu. Oktoobrikuu sünge pimedus. Lossisaali sünge hämarus. Taevas kattus süngete vihmapilvedega. Tormine meri oli sünge. Sünge mägi, sünged graniitkaljud. Ees haigutas mustendav sünge kuristik. Sünge põlislaas, kuusik. Mets näis hämaruses sünge ja salalik. Metsaalune muutus järjest süngemaks. Laugastes läikis sünge vesi. Sünge rajuilm mõjus meeleolule rõhuvalt. Maali sünge koloriit, sünged toonid. *.. kui lumi ei kata veel külmunud ja musta maad, tunduvad hommikud tihti süngetena. V. Gross.
2. piltl raskelt, ängistavalt mõjuv, rusuv, masendav, troostitu, kurb. Vanad sünged kasarmuhooned. Sünge poolhämar ruum, koridor. Ühiselamu tuba tundus kõledana ja süngena. Sõjas purustatud linna sünged varemed. Sünge soomaastik. Sünge orjaaeg. Elasime süngeil okupatsiooni-, reaktsiooniaastail. Meenutas oma sünget lapsepõlve. Need olid kõige süngemad päevad minu elus. Keskaegse kooli sünge režiim. Kunagised nõiaprotsessid olid sünge nähtus ajaloos. Majanduslik olukord oli rohkem kui sünge. Ta oli kujutanud endale olukorda hoopis süngemates värvides. Täiesti sünge lugu, mis seal juhtus. Rindelt saabus süngeid teateid. Sünged oletused. Nägin sünget und. Lagunenud hooned pakkusid sünget pilti. Tulevikuväljavaated, perspektiivid on küllalt sünged. Öökulli huikamist peeti süngeks endeks. Nii sünget nalja ei maksaks teha. Sel lossil oli sünge kuulsus. Võrdlemisi sünge ähvardus. Sõda jättis meie elule sünge jälje. Midagi ähvardavat ja sünget oli selles ütluses.
3. väga morn, kibestunud, äärmiselt tõsine, raskemeelne. Oma saatusega rahulolematu sünge inimene. Tõsine, peaaegu sünge mees. Ta on sünge pessimist. Töölised olid kuidagi sünged ja tusased. Ta oli sünge ega rääkinud ühtegi sõna. Peremees oli sünge nagu äikesepilv. Mees oli muutunud kinniseks ja süngeks. Märt oli halvas tujus, käis süngena ringi. Ta meel oli sünge. On täna sünges meeleolus, tujus. Miks sa nii sünge näoga oled? Põrnitses meid süngel pilgul. Peas keerlesid sünged mõtted. Ütles seda sünge tõsidusega.
4. kõnek (tunnustavalt:) maru, vahva, äge. Kõike ta ka teab, sünge kutt! *Haridustöö eesrindlased! Teenelised kunstnikud! Rahvakirjanikud – kus ikka sünged tiitlid! E. Tegova.

süüdistus|kiri
süüdistava sisuga kiri. Asutusele saabus tema töötaja kohta mitu süüdistuskirja.

talv ‹-e 22› ‹s›
sügise ja kevade vaheline aastaaeg. Külm, vali, käre, pehme, lumine, tuisune talv. Lumerohke, vähese lumega talv. Astronoomiline talv algab talvisel pööripäeval. Talv tuli, saabus novembris. Vastu talve koliti uude majja. Loodus valmistub talve vastu. Sügis pöördus järsku talvele, käändus üleöö talveks. Siil kogub endale talveks toitu. Rändlinnud lendavad talveks lõunasse. Vanaisa jäi terveks talveks voodisse. Talvel, talv läbi elas ta ühiselamus. Kes suvel hoolas ei olnud, imeb talvel käppa. Ema oli talve jooksul, talvega väga vanaks jäänud. Liblikas on talve üle elanud. Mitu lammast te üle talve, talveks jätsite? Loomi, karja üle talve pidama. Sügisel oli talv 'lumi' enneaegselt maha tulnud. Kartulid jäid talve alla 'lume alla, üles võtmata'. Tänavune talv on must 'lumeta'. Väljas on sügav talv 'talve hari'. Pikk ja karm talv võttis pirnipuu ära. Märtsikuus pidas veel talve. Kevade poole, kevadist poole talve 'kevadtalvel' hakkas tal tuju paranema. Kui varajase kevade järel uuesti talveks läheb, siis on lõokesetalv. Tõnisepäeval murtakse talve selgroog. Ega talv taeva jää. *Küll oleks praegu hea kusagil sügavas laanekurus pätsu kombel talv kevadesse põõnata. H. Laipaik. || kooliaasta, koolitalv. Jaak on esimese talve poiss. Ta on ainult kaks talve koolis käinud. Külakooli oli seitse talve. Kulus kuus talve tööd, enne kui asjast asja sai. | piltl. *Aga ma ei nurise, / kuigi elu astub talve. A. Sang.
▷ Liitsõnad: eel|talv, hilis|talv, järel|talv, kesk|talv, kevad|talv, päris|talv, süda|talv, sügis|talv, varatalv; kooli|talv, olümpia|talv, spordi|talv, suusa|talv, sõjatalv; polaartalv; lõokesetalv; tuumatalv.

taotelema ‹-tella 39›
hrv taotlema. Tegi käega ebamääraseid liigutusi, taotelles õiget sõna. Lõpuks saabus nii kangesti taoteldud õnn.

tasa|hilju
tasa(kesi); vähehaaval, tasapisi. Ümiseb, vilistab tasahilju tuttavat viisi. Väike hakkab tasahilju häälitsema. Hiilib, läheb tasahilju toast välja. Uks, aken avaneb tasahilju. Tuul liigutab tasahilju oksi. Sõrmed liikusid tasahilju mööda haavaarme. Kevad saabus sel aastal tasahilju. Hakkas tasahilju tibutama. Nad maitsevad tasahilju mõnusat jooki. Tegi tasahilju trenni. Üritas tasahilju raha kokku hoida. Elujärg paraneb tasahilju. Tasahilju kujunes temast mõjukas isik. Talu põllumaad on tasahilju laienenud.

teade ‹teate 18› ‹s›

1. see, mis kellelegi teatatakse, edastatav infolõik, sõnum; teatamine. Teade loodusõnnetusest, surmast, nõupidamise kohta. Kirjalik, suuline, ürikuline teade. Kurb, hea, tähtis teade. Teadet viima, vastu võtma. Ootab teateid otsingute käigu kohta. Teade ilmub, avaldatakse esiküljel. Talle jäetakse maha tähtis teade. Huviga loeti lehest kohalikke teateid. Bülletään toob teate ära suurte tähtedega. Paarirealine teade. Kinnitas teate ukse külge. Kadunust pole mingit teadet. Poleks halb sõbralt mõnd teadet saada. Hommikul tuli, saabus rõõmustav teade. Oli teate üle kurb, tundis teate puhul suurt rõõmu. Süngetest teadetest vapustatud linnakodanikud. Need teated levivad linnas kulutulena. Lapsed tulevad teatega, toovad teate, et külalised saabusid. Kaaslased küsivad, pärivad haige kohta teateid. Korrespondent saadab teateid. Viimaste teadete kohaselt on hukkunuid sadu. Ühe teate järgi põles maja maha. Kroonika teatel kestis taplus mitu päeva. Teadete tahvel. Teadete büroo. || ‹pl.› andmed. Laeva saatusest puuduvad lähemad teated. Lossi esialgse arhitektuuri kohta pole palju teateid. Luurajal õnnestus saada vajalikke teateid.
▷ Liitsõnad: abiellumis|teade, börsi|teade, ilma|teade, kiriku|teade, lahkumis|teade, lehe|teade, leiu|teade, maksu|teade, panga|teade, politsei|teade, pressi|teade, pärimus|teade, püügi|teade, raadio|teade, rinde|teade, surma|teade, sõja|teade, võiduteade; eel|teade, eri|teade, kiir|teade, kõmu|teade, lühi|teade, operatiiv|teade, sala|teade, vale|teade, välkteade.
2. ‹pl.› kõnek infotelefon v. -punkt. Helista teadetesse! Teadetest öeldi, et buss on läinud.
3. kõnek teatevõistlus. Jookseb teadet.

teatama ‹37›
teada andma, teatavaks tegema, informeerima. Suuliselt, kirjalikult teatama. Teatab telefoni teel, sõbra kaudu. Matkast teatati kõigile asjahuvilistele. Tüdruk teatas, et tuli koolist ära. „Palav on,” teatab laps. Poisid ruttasid vanematele uudist teatama. Külaline laseb oma tulekust teatada. Leitnant teatab ülesande täitmisest. Õnnetusest tuleb liikluspolitseile teatada. Ta pole endast ridagi teatanud. Sõber unustas oma aadressi teatada, teatamata. Saabus ilma teatamata. Nad teatavad kuulutusega lehes, et maja on müüa. Ajalehed teatasid suurest üleujutusest. Plakatid teatavad, et pidu on tulekul. Kroonika teatab, et .. *Kas preili ise peaks ka kodus olema? – On küll. Keda ma teatan? M. Raud. || millestki märku andma. Aplaus teatas juubilari saabumisest. *Mutt oli juba oma urgu tagasi tõmbunud. Ainult terav lõhn teatas Toomale [= koerale] ta peidukohta. R. Sirge.

too ‹tolle, toda, tollesse e. tosse, tolles e. tos, tollest e. tost, tollele, tollel e. tol, tollelt e. tolt, tolleks, tolleni, tollena, tolleta, tollega pl nood, nonde, noid, nondesse e. noisse, nondes e. nois, nondest e. noist, nondele e. noile, nondel e. noil, nondelt e. noilt, nondeks e. noiks, nondeni, nondena, nondeta, nondega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet hrl. kaugemal asuvale v. varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. Too seal keskel on meie õpetaja. Too pole üldse koera moodi. Kes nood siis on? See on ilusam kimp kui too. Sina võta see, mina võtan tolle. Nood kaks annan ära, aga selle siin jätan endale. Ah Ants või? Too oli minu lapsepõlvekaaslane. *Kas sina tohid minu last peksta? Kes sul toda on lubanud? M. Traat. b. ‹adjektiivselt›. Kes too tüüp oli? Mulle meeldis too baretiga tüdruk. Toda elukat ma küll puutuda ei julge. Tema elab seal tolle metsatuka taga. Vastik oli too porine tee. Või tost kärkimisest kasu on! Ikka meenuvad mulle nood haruldased suvevõõrad. *.. vastab, et mis paganat temal on tegu nonde nime poolest sugulastega. E. Maasik.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet (ammu) möödunud ajale. Tol aastal saabus kevad varakult. Mustlane oli talle tol kaugel päeval ennustanud suurt õnne. Mälestus tollest õhtust ei kustu kunagi. Vanaisa oli tolle aja kohta haritud mees. Mäletan hästi toda lumerikast talve. Noil aegadel teadsime sellest kõigest veel vähe. *Arusaadavalt veeres noil päevil kogu ratastel tehnika veel sõja huvides. R. Sirge.
II. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1. ‹substantiivselt› viitab tekstis mainitule v. mainitavale. a. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. Küsis poja käest, kelleks too tahab saada. Urve ei mäletanud oma vanaema: too suri enne tema sündimist. Pall tabas õpetajat, kuid too ei pahandanudki. Ats püüab tüdrukuga tutvust teha, rääkides tollele midagi naljakat. Mis Reedal temast, tol oma noormees. Ta oli üles kasvatanud mitu last, nood aga ei vajanud enam teda. Vasemal on järv ja tolle taga mets. Võta venna suusad, nondega on parem sõita. *Madal tara palistab teed õueaiani – toda piirab aga kõrgem ja paksem, suuremaist kividest laotu. L. Kibuvits. b. viitab kõrvallauset alustavatele relatiivpronoomenitele kes v. mis. Täna nägingi toda, kellest me eile rääkisime. Kes on oma teadmistes kindel, too magab enne eksamit rahulikult. Äkki ta ei olegi too, kelleks oleme teda pidanud? Mida enam kiusatusega võitlesin, toda enam see kasvas. *Naised, niihästi need, kes temaga flirtisid, kui ka nood, keda ta ainult tundis, tavaliselt rääkisid talle emalikult .. R. Sirge. c. viitab kogu kõrvallausele v. iseseisvale lausele. Mis minul tollest kasu, et sina loteriil võitsid! Tollest saab juba kümme aastat, kui ta auto alla jäi. Kus ta vahepeal elanud oli, tolle vastu ei tundnud keegi huvi. Kiigel käia peretütar ei saanud, tolle oli isa ära keelanud. *Kus sa nüüd väike inimene suure saksaga kohtusse lähed! Ei tule tollest midagi. F. Tuglas.
2. ‹adjektiivselt› osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud v. iseloomustatakse kontekstis lähemalt. Tollest mehest pole ma hiljem enam midagi kuulnud. Olnud kange mees too metsavaht. Ta unistas edasiõppimisest, kuid too unistus jäigi unistuseks. Nooruses oli ta ka luuletanud, aga nood katsetused pole säilinud. Käisin seal mõne aasta eest, tol korral ei olnud maja veel valmis. Tollest õhtust saadik, mil nad teatris käisid, ei saanud Ants enam rahu. Ma ei usu noid klatšijutte, mis temast räägitakse. Kas mäletad toda kohta, kus me ussi nägime? *Võin teile jutustada ühe loo, .. mis väga drastiliselt iseloomustab nonde ringkondade psühholoogiat. J. Kärner.
III. kõnek sisaldab umbmäärast viidet
1. ‹substantiivselt›. Kirjutavat aeg-ajalt tollele ja tollele. Rääkisid sellest ja tollest. *Tema töö on iga päev siit kellaajast tolleni, rohkem mitte üks tonks. J. Sarapuu.
2. ‹adjektiivselt›. *Laanevana näitas mulle, kus ja kuidas pesitseb see või too lind või loom .. J. Vahtra.

tund ‹tunni 21› ‹s›

1. 1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik (tähis t., h); sellise kestusega ajavahemik. Ööpäevas on 24 tundi. Kell näitab kümnendat tundi. Veerand, pool, kolmveerand tundi. Kahe tunni pärast. Neli tundi tagasi. Kell on tervelt pool tundi ees, järel. Töötas päevas kümme tundi. Laps magas päeval peaaegu kolm tundi. Film kestab kaks tundi ja 20 minutit. Sõitsime Tallinnast Tartusse kahe tunniga. Veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal. Eksami alguseni, tööaja lõpuni on jäänud paar tundi. Aega on selleks umbes tund. Ole mulle mõni tund abiks. Võid tunniks (ajaks) õue mängima minna. Tulen tagasi tunni (aja) pärast. Tund läheb, kulub tunni järel. Möödus tund, teine, kolmaski, aga kedagi ei saabunud. Tunnist tundi ikka üks ja seesama. Tunnid venisid ja venisid. Viibisin kunstimuuseumis tunde. Istus tundide viisi, tundide kaupa oma raamatute taga. Teenis 50 krooni tunnis. Auto sõitis 120 kilomeetrit tunnis. Akadeemiline tund (kõrgkooli loenguaja järgi, 45–50 min.) Suvine tund enam kui talvine päev. *Alles vastu hommikut magan tunni või teise rahulikumat und. O. Luts. || (mingi vahemaa mõõduna). Sinna on mõne tunni tee, mõni tund teed. *Pool tundi maad siit otse põhja poole on põlise metsa keskel lage koht .. E. Bornhöhe. || oma eripäraga aeg, osa ööpäevast. Varane, hiline tund. Hommikune, lõunane, õhtune, öine tund. Kesköine tund. Oli vaikne pärastlõunane tund. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. *Töötamiseks ei jätkunud päeva valgetest tundidest. K. Rumor. || sellise kestusega (ka lühem v. tunduvalt pikem) kindlaks otstarbeks määratud ajavahemik. Vaikne tund 'kuni paaritunnine puhkeaeg laste- v. raviasutuses'.
▷ Liitsõnad: pool|tund, täis|tund, veerandtund; tähetund; amper|tund, kilovatt-|tund, vatt-tund; auto|tund, inim|tund, tingtund; lennu|tund, puhke|tund, saate|tund, seisu|tund, sõidu|tund, treeningu|tund, töö|tund, ületund; hommiku|tund, hämariku|tund, keskpäeva|tund, kesköö|tund, koidu|tund, lõuna|tund, puhte|tund, päeva|tund, pärastlõuna|tund, südaöö|tund, videviku|tund, õhtu|tund, öötund; keelu|tund, komandandi|tund, politseitund; info|tund, kõne|tund, palve|tund, piibli|tund, teabe|tund, vastuvõtutund.
2. hrl. 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina. Ladina keele, usuõpetuse tund. Esmaspäeviti on meil kuus tundi. Reedel algavad tunnid kell üheksa ja lõpevad pool kaks. Esimene, kolmas, viimane tund on joonistamine. Homme jääb, jäetakse emakeele tund ära. Täna andis tunde praktikant. Õpetaja annab, peab tundi. Alustame tundi. Lõpetame tunni. Kell helises tundi, tunnist välja (tunni algust v. lõppu kuulutava kellahelina kohta). Tundidest poppi tegema, pausi panema. Miks sa tunnist puudusid? Hilines tundi. Õpilane jäeti pärast tunde 'peale tundide lõppemist karistuseks v. järeleõppimiseks koolimajja'. Ära sega tundi! Õppealajuhataja tuli tundi kuulama. Õpetaja lahkus poole tunni pealt. Tänaseks on tunnid läbi. Hakati tundi 'tunnis õpitut' vastama, üles ütlema. Tuletage eilne tund meelde. Tundideks õppima, ette valmistama. Lahtine tund 'näidistund'. Õpetaja koormus on 18 tundi nädalas. Annab keeltekoolis tunde. Võtab matemaatikas eraõpetajalt tunde. *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tund, bioloogia|tund, füüsika|tund, grammatika|tund, joonistus|tund, keele|tund, keemia|tund, kirjandus|tund, klaveri|tund, konversatsiooni|tund, käsitöö|tund, laulu|tund, lugemis|tund, matemaatika|tund, muusika|tund, rehkendus|tund, solfedžo|tund, sõidu|tund, tantsu|tund, tööõpetus|tund, viiuli|tund, võimlemistund; vahetund; aine|tund, klassijuhatajatund; asendus|tund, era|tund, harjutus|tund, järeleaitamis|tund, klassi|tund, kooli|tund, kordamis|tund, lemmik|tund, muster|tund, näidis|tund, praktika|tund, proovi|tund, rühma|tund, saali|tund, võimla|tund, õppetund; nädalatund.
3. (oma eripäraga) aeg; (õige, sobiv) hetk. Raskel tunnil ei olnud temast abi. Need olid ilusad tunnid, kus me kõike koos tegime. Kätte on jõudnud tasumise tund. Otsustav tund on käes. Lahkumise tund on ligi. Saabus kojuminemise tund. Kodumaa vabastamise tund ei ole enam kaugel. Oli neidki, kes lahkusid kodupaigast hädaohu tunnil. Käsikiri jääb sahtlisse oma tundi ootama. Poisid, tund on tulnud! (märguandena millegi alustamiseks). || elu lõpp, suremise aeg; millegi eksisteerimise lõpp. Vanamees hakkas tundma, et tema tund ei ole enam kaugel. Ta otsekui aimas, et viimne tund on lähedal, käes. Haige arvas, et tema tund on tulnud. Tundus, nagu oleks lähenemas maailma viimne tund. *Missuguses mundris ta ükskord, kui tund kätte tuleb, Käina kirikuaias Liisu kõrvale pannakse, seda ta ise enam ei näe. H. Sergo. *.. tahaksin paluda, et kui mu tund [= elamise aeg] täis saab, siis ma sureksin äkilist surma kevadisel päeval .. I. Talve.
▷ Liitsõnad: elu|tund, jõude|tund, lahkumis|tund, piibu|tund, rüsina|tund, suitsu|tund, söögi|tund, tasumis|tund, tipp|tund, tusa|tund, tähe|tund, une|tund, üksindustund; surmatund.

tuule|vaikus
tuuletus. Valitses täielik tuulevaikus. Tormile järgnes tuulevaikus. Korraga saabus tuulevaikus. Puud seisavad liikumatult tuulevaikuses.

tuvi|post
teadete saatmine kirjatuviga, kus kiri pannakse tuvi jala külge kinnitatud metalltorusse. Saabus tuviposti teade. Tuviposti tunti juba muistsetel aegadel.

tähendus ‹-e 5› ‹s›

1. see, millele miski osutab, viitab; sisu, sõnum, mõte. a. ka keel (märgi, sümboli vms. kohta) märgiga vastavusse seatud sisu. Matemaatilise sümboli, liiklusmärgi tähendus. Žesti tähendus. Kes teab ristimärgi tähendust? Sõna, väljendi, lühendi tähendus. Hieroglüüfi tähendus. Käändelõpu, liite tähendus. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Abstraktne, konkreetne, kitsam, laiem, uus, vananenud, otsene, ülekantud tähendus. Tähenduse muutumine. Tähenduse seletus, kirjeldus. Sel sõnal on mitu tähendust. Proovigem analüüsida nime „Mahtra” tähendust. Eesti keeles on sõna „kuningas” kasutatud ka vanema või pealiku tähenduses. „Magas sisse” on tähenduselt sama mis „ei ärganud õigel ajal”. || (kasut. hinnangut andvates väljendites). Ta on mees selle sõna parimas tähenduses. Koolkond, mis pani aluse neurokirurgiale selle sõna tõelises tähenduses. *.. loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant – sõna kaunis ja meeldivas tähenduses. F. Tuglas. b. (üldisemalt:) sisu, (taga)mõte. Mõistan su pilgu tähendust. Kõigel, mida ta maalib, on alltekst, tähendus. Otsib asjades varjatud tähendust. c. (millegi endelise kohta). Mis tähendus sel unenäol olla võiks? *Nad [= jumalad] olid paisanud taevavõlvile tohutu suure komeedi, mille tähendus oli kõikidele täiesti selge: surm ja häving. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: alg|tähendus, kaas|tähendus, kõrval|tähendus, lisa|tähendus, pea|tähendus, põhitähendus; ettetähendus.
2. millegi olulisus, tähtsus (kellegi seisukohast, kellegi jaoks). Isamaalauliku tähendus oma ajale. Artikkel baltisakslaste tähendusest meie kultuuris. Suure üldkultuurilise tähendusega ettevõtmine. Jesuiidid rajasid Tartusse esimesed kohalikku tähendust ületavad koolid. Kirjanduse tähendus pole enam see mis enne infoajastut. Mis tähendus on sõjapäevil ühelainsal inimelul! *.. südamevalul on elus vähe tähendust. Valud tulevad ja valud lähevad .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: hiigeltähendus.
3. märkus (1. täh.) Tegi jutu sekka paar tähendust. Ettekande kohta tehti mitmesuguseid tähendusi. Oli kaaslase terava, kahemõttelise, pilkava tähenduse peale pahane. Millised olid kriitika tähendused uue romaani kohta? Piirdun siinkohal vaid mõne kerge tähendusega. Saabus kiri tähendusega „Kiire”.
▷ Liitsõnad: ülestähendus.

täite|leht
dokument, mille põhjal täidetakse kohtuotsus vms. *.. keskkontorisse [saabus] täiteleht Oskar Soo nimele. Sellel seisis, et kolme alaealise lapse jaoks nõutakse kasvatusraha. A. Uustulnd.

tüse ‹-da 2› ‹adj›

1. (inimese vm. elusolendi keha v. mõne kehaosa kohta:) laiusmõõtudelt suur, paks, priske, jäme; ant. kõhn, peenike, sale. Lühike tüse mees. Poiss on tüse kui tünn. Sünnitas oma mehele tüsedaid järeltulijaid. On tüsedaks läinud. Olen õest hoopis tüsedam. Tüse kere, keha. Tüsedad rinnad, jalad, sääred, põlved, käsivarred, sõrmed. Pani käed tüsedale kõhule. Tüsedate puusadega naine. Õlgadest tüse mees. Nad on tüsedat konti. Krooked teevad seljast tüsedamaks. Sündis tüse vasikas. Püüdis tüseda kogre. | ‹substantiivselt›. Tüsedad põevad rohkem kui saledad. Kleidid tüsedatele.
2. (pikliku eseme kohta:) jäme. Tüse palk, kepp, malakas. Toetub tüsedale kasele. Vanad tüsedad väravapostid. Neli tüsedat sammast. Raske tüse uurikett. Tõmbas kotist tüseda veinipudeli. Pihku sattus kaks tüsedat käbi. Tüse piibunosu hambus.
3. miski kogult suur, mahukas, kopsakas. Matkajatel on tüsedad seljakotid seljas. Läheb tööle tüseda portfelliga. Igal mehel oli kaasas tüse leivakott. Tõi lehmale tüseda hangutäie heinu. | (summalt, väärtuselt). Lisatöö andis tüsedat palgalisa. Oleks tahtnud tüsedamat palka. | (arvult, hulgalt). Tal on kodus tüse plaadikogu. Saime tüsedama saagi kui mullu. Sõjaväeossa saabus tüse täiendus. || paks, mahukas. Tüse ajakiri. Tüsedad köited riiulil. Tüsedaks paisunud romaan, käsikiri. || tõhus, rammus, küllaldane. Ninaesine peaks tüsedam olema. See oli tüse kõhutäis.
4. kaalukas, mõjukas, tuumakas; sisukas, põhjalik. Ta on meie kirjanduselu tüsedamaid esindajaid. Näitleja oleks tahtnud tüsedamat rolli. See oleks vast tüse tegu! See ettekanne kuulub tüsedamate hulka. Õpingud kandsid tüsedat vilja. Selle kontserdi repertuaar on eelmisest tunduvalt tüsedam. Andis küsimusele tüseda vastuse. Omandas koolis tüsedad teadmised. Aasta tüsedaim saavutus. See on tüse tulemus. Peremehe tüse sõna pani asja paika. || maalähedane, rahvapärane, peenuseta. Tüse maamehe huumor. Tervitas tulijaid tüseda naljatusega. Mulgi mehe tüse rahvalik loomus. Tüse talupoeglik keelekasutus. Talutüdruku tüse hing, loomus. Seletas asja oma tüseda rahvaliku lihtsusega. *Ehmatusega tuli mul see tüse sõna „kurat” suust. A. Kitzberg. || mõjus, tugev. Arsti tüse rahu, enesekindlus. *Talutütre tüse eraomanduse-instinkt ei lubanud Kerstil meest jagada .. H. Raudsepp.
5. (mullakihi vms. kohta:) suure läbimõõduga. Tüsedad viljakad mullad. Õhemad ja tüsedamad mullad. Tamm kasvab hästi tüsedal mustmullal. Tüse mullakiht. Linnuse tüse kultuurkiht. Tüse põlevkivikiht.
6. (hääle, kõla kohta:) sügav, madal, mahlakas. Meeste tüsedad, tumedad bassid. Üritas klaveril saavutada tüsedamat kõla.
7. tugev. Andis poisikesele tüseda jalahoobi. Lajatati teineteisele tüsedaid laksakaid vastu selga.

uus|asukas
uus elanik teat. paigas, elukohas. Olen siin linnas tegelikult alles uusasukas. Peipsi läänerannikule saabus rohkesti venelastest uusasukaid. Vormsile tulles võtsid uusasukad kaasa oma vanad kohanimed. Uusasukatel on sageli põliselanike omadest erinevad huvid. Kährikkoer sai meil kiiresti levivaks uusasukaks.

vabanema ‹37›

1. kellegi võimu alt v. sunnist vabaks pääsema. Koloniaalsõltuvuses olnud maa vabanes. Üksteise järel vabanesid vaenlase käes olnud linnad, piirkonnad. Vabanesime võõra ikke alt. Pärisorjusest vabanenud talupojad.
2. vangistusest, kinnihoidmisest vm. takistavast vabaks pääsema. Vanglast, vangilaagrist, sunnitöölt vabanema. Türmist vabanenud vang. Tal õnnestus vabaneda vastase haardest. Kinniseotu rabeles, kuni vabanes köidikuist. Saarmas püüdis vabaneda koera lõugade vahelt. Laev vabanes madalikult. Jääst läbivajunud matkaja püüdku vabaneda seljakotist ja suuskadest. Aitas külalisel üleriietest vabaneda 'neid ära võtta v. ära panna'. Meri, laht vabanes jääkattest. Lume alt vabanenud maapind. | füüs keem (mingis protsessis). Reaktsiooni tulemusena, kütuse põlemisel vabanev soojusenergia. || vallanduma. Naise huulilt vabanes kergendusohe. *Aga ma pidin kogu aeg mõtlema sellele, kui tihti keelepaelad viinauimas vabanesid, kuna valvav mõistus uinus .. K. Ristikivi.
3. töökohustustest vm. hõivatusest vabaks saama. Millal sa täna töölt, koolist vabaned? Täna on raske päev, ma vabanen alles kell seitse. Oota mind, ma vabanen tunni aja pärast. Poiss vabanes sõjaväeteenistusest. Saabus rahu ja mehed vabanesid rindelt.
4. kellestki v. millestki segavast, koormavast, rõhuvast lahti saama. Püüab mitmesuguste riugastega oma konkurendist, rivaalist vabaneda. Tüdruk otsis ettekäänet, kuidas oma vastumeelt saatjast vabaneda. Küsis nõu, kuidas prussakatest vabaneda. Liigsest kehakaalust tuleb vabaneda. Haige vabanes valudest. Kui õnnestuks ometi võlgadest vabaneda! Oli suur viinasõber, kuid suutis sellest pahest pikapeale vabaneda. Ei vabanenud kuidagi oma süngetest mõtetest. Vabanes külmatundest, närvipingest, hirmust, apaatiast. Halbadest harjumustest, eelarvamustest on vaja vabaneda.
5. kasutusest, hõivatusest vabaks jääma. Ootame, vahest vabaneb kohvikus mõni laud. Vabanenud pinnale kolisid peagi uued üürnikud. Koolis vabanes ajalooõpetaja koht.

vahepeal
I. ‹adv›
1. millegi vahel toimuval v. toimunud ajal, mingi ajavahemiku sees. Tee vahepeal, mis tahad, aga õhtuks ole tagasi! Ma lähen vahepeal koju, söön ja tulen siis tagasi. Puhka natuke vahepeal! Magasin ühtejärge kaheksa tundi, ärkamata kordagi vahepeal. Käime natuke ära, vahepeal ei juhtu siin midagi. Keegi helistas sulle vahepeal. Ilm oli vahepeal pilve läinud. Vahepeal on siin olnud suur tulekahju. Maaharimine oli vahepeal unarusse jäänud. Möödus hulk aastaid vahepeal, enne kui jälle kohtusime. *Õppused, vahepeal kuu aega kindlustustöid ja jälle õppused. P. Kuusberg. || üksvahe, mingil teat. perioodil. „Olin siin vahepeal gripis,” kirjutab poeg emale Tartust. Õppis ülikoolis füüsikat, kuulates aga vahepeal ka filosoofialoenguid. Vastasmeeskonnal oli vahepeal koguni kümnepunktiline eduseis. *Saare noorhärra kuuldi ikka olevat teisel [= Teelel] suur peigmees, aga vahepeal oli jälle kuulda, et asi katki jäänud .. O. Luts. || sedaaegu, selle aja sees. Läks mööda paar päeva, vahepeal olime juba üksteisega tuttavaks saanud. Lehitsege seda albumit, ma panen vahepeal kohvivee tulele. Vahepeal, kui ma väljas käisin, oli keegi mu koha ära võtnud.
2. asukohalt, asetuselt millegi vahel. *Igatahes ei ole kunagi ülearune kuulata vastaspoole argumente, sest tõde on kuskil seal vahepeal. H. Rajamaa.
II. ‹postp› [gen]
1. paiknemiselt v. seisundilt millegi vahel. Kõrge küngas maantee ja järve vahepeal. Viibis une ja ärkveloleku vahepeal. Oma arenemisastmelt seisab ahvinimene inimese ja ahvi vahepeal. Sisu poolest on nimetatud raamatuke tõsi- ja populaarteaduse vahepeal.
2. ajaliselt millegi vahel. Ta saabus kella kahe ja kolme vahepeal. Õpingute vahepeal oli ta ühe aasta töötanud. *Kahe ostja vahepeal puhus lihunik väikest pasunat ja vaatas üles küla poole .. T. Hallap (tlk).

vaiknema ‹37›
vaikse(ma)ks jääma. Saabus hommik vaikneva tuulega. Küla taga vaiknes pillimäng. Linnas vaiknes kõik öörahuks.

vaimukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
teravmeelne, leidlik, arukas. Teadmishimuline ja vaimukas mees. Vaimukas vestluskaaslane, seltskonnainimene. Püüab alati väga vaimukas olla. Teeb mõnikord päris vaimukat nalja. Tabavalt vaimukas repliik, ütlus. Kirjaniku vaimukad arutlused, mõttekäigud. Vaimukas iroonia, grotesk. Komöödia vaimukas dialoog. Olen lugenud vaimukamaid följetone kui see. Artikkel on kirjutatud vaimuka sulega 'vaimukalt'. *.. külmavereliselt vaimukas manööver [Kereselt] ja jälle saabus viik. V. Heuer.
▷ Liitsõnad: vähevaimukas.

valik ‹-u 2› ‹s›

1. valimine, väljavalimine (teat. hulgast v. mitme võimaluse korral); selle tulemus. Ehituse asupaiga valik. Teekaaslaste, abiliste, elukaaslase valik. Juhataja oli töötajate, alamate valikul väga nõudlik. Seemnetaimede, söötade valik. Riietuse valikul tuleb silmas pidada isikupära. Sõnaraamatu puhul on väga oluline märksõnade valik. Noortel seisab ees õppeasutuse, elukutse valik. Daamide valik (tantsupeol õigus partnerit valida). Sul tuleb teha oma tuleviku suhtes valik. Parata polnud enam midagi, valik oli tehtud. Tal pole valikut 'valimisvõimalust', tuleb minna. Meid seati valiku ette, kas lahkuda või jääda. Sul on vaba valik: tee, mis tahad. Ülemuste valik langes Sulevile. Raamatuid on suure valikuga ostetud. Oli leidnud endale pruudi, kuid vanematele tema valik ei meeldinud. Siin on tore elada, valikuga võib rahule jääda. Õnnestunud, ebaõnnestunud valik. Sinu valik oli väga õige. Luges valikuta kõike, mis kätte juhtus. *Siiani on ta arvanud, et saab läbi ilma lõplikke ja saatuslikke ei-sid või jaa-sid ütlemata, valikuid edasi lükates. V. Luik.
▷ Liitsõnad: aine|valik, ameti|valik, elukutse|valik, koha|valik, kutse|valik, materjali|valik, repertuaari|valik, suuna|valik, sõna|valik, tee|valik, teemavalik; väljavalik.
2. millegi teat. hulk valimiseks, sortiment. Kaupluses on alati suur valik kondiitritooteid. Saabus müügile suures valikus käekotte. Kaupade valik peaks suurem, rikkalikum olema. *„Palun, siin on söögikaart!” Valik on väike, aga eks seda kergem ole valida. O. Luts.
3. valimik. Valik lüürilisi luuletusi. Väike valik eesti rahvalaule koolidele. *Siiski kujutab meie tõlkeraamat üksnes piiratud valikut tema [= Tennessee Williamsi] arvukast toodangust .. J. Rähesoo.
4. biol isendite ebavõrdne osavõtt järgmise põlvkonna moodustamisest, selektsioon. Looduslik valik 'elutingimustele suhteliselt kohasemate isendite suurem tõenäosus ellu jääda ja paljuneda'. Kunstlik valik 'inimese sihipärane v. mittesihipärane koduloomade ja kultuurtaimede aretamine'.
▷ Liitsõnad: eel|valik, eri|valik, mass|valik, pere|valik, tõu|valik, üksikvalik.

vara|hommikune
Varahommikune hämarus. Saabus varahommikuse lennukiga. Varahommikused tööleminejad. Kellad kutsusid varahommikusele jumalateenistusele.

varakult ‹adv›
vara
1. varajasel kellaajal, päeva alguses. Ärkab, tõuseb varakult. On alati varakult jalul.
2. enne tavalist, määratud v. vajalikku aega; enneaegu; aegsasti. Läheb õhtuti varakult magama. Kevad saabus varakult. Külvi alustati tänavu varakult. Varakult väljakujunenud isiksus. Alustas iseseisvat elu väga varakult. Läks varakult pensionile. Töö tegi varakult vanaks. Lapsuke suri varakult. Tagavarad lõppesid varakult. Elu hakkas teda varakult 'juba noores eas' painutama. Haigus avastati varakult 'algusjärgus'. Kõik paremad kohad olid varakult broneeritud. Hakkasime juba varakult puhkuseplaane tegema. Märkas hädaohtu varakult. Sain kutse varakult kätte. Et mitte rongist maha jääda, mindi varakult jaama.

vihma|periood
regulaarselt korduv vihmasadude aeg troopikaaladel. Suvine, talvine vihmaperiood. Saabus, algas vihmaperiood. Jõesäng täitub veega ainult vihmaperioodil. Vihmaperioodil muutuvad teed läbimatuks.

võõrsil|käik
külaskäik. Pühapäevane võõrsilkäik. Sagedased võõrsilkäigud sõprade juurde. Saabus pikemalt võõrsilkäigult.

võõrsilt ‹adv›

1. kodumaast v. kodust kaugelt; mujalt. Pärast pikki rännakuid saabus ta võõrsilt kodumaale. Tagaotsitav pidi aastaid võõrsilt varju otsima. Võõrsilt laenatud sõnad.
2. van võõruselt, külast. *Kord tuli üks naine õe poolt võõrsilt ja eksis ära. J. Parijõgi.

välis|sadam
välisriigi sadam. Laev saabus esimesse välissadamasse.

õhtu ‹1› ‹s›

1. päeva lõpuosa. Pime, pikk, vihmane õhtu. Kevadine, hilissügise, septembrikuu õhtu. Varajane õhtu. Jõululaupäeva õhtu. Õhtu on juba käes. Saabus, jõudis õhtu. Päev kaldus õhtusse. Päev vajub, kisub õhtule. Päev on juba õhtus, õhtul. Õhtu langes maale. Õhtu otsa 'terve õhtu' ajasime juttu. Õhtu eel, vastu õhtut. See sündis õhtu poole ööd. Laupäeva õhtul tehti sauna. Saade algab kell kümme õhtul. Uinus õhtul vara. Õhtuks jõuti kohale. Töö käis hommikust õhtuni. Ära hõiska enne õhtut! Hommik on õhtust targem. | kõnek. Tere õhtut! Head õhtut! || (tööpäevajärgse õhtuse vaba aja kohta). Reedel saadi varem õhtule. Nad lasti juba lõunast õhtule. Kui põld küntud, jääme õhtule. Heinalised läksid õhtule. || piltl (esineb väljendites aja kulu(ta)mise kohta; eluõhtusse jõudmise kohta; millegi läbikulumise, otsalõppemise kohta). Saadab, veeretab päevi õhtusse. Veab oma päevakesi niisama õhtusse, õhtule. Päevad läksid vaikselt hommikust õhtusse. On oma päevad õhtule elanud rentnikuna. Elupäevad kalduvad õhtule. Vanaisa päevad saavad varsti õhtusse. Eluvanker veeres õhtule. Ta elu on juba õhtul. Ära karda, su päevad pole veel õhtul. Mine sooja, muidu oled omadega õhtul! Auto, firma on omadega õhtul. Mu jõud ja jaks on õhtul.
▷ Liitsõnad: argipäeva|õhtu, augusti|õhtu, eel|õhtu, halla|õhtu, hilis|õhtu, kevad|õhtu, laupäeva|õhtu, märtsi|õhtu, neljapäeva|õhtu, novembri|õhtu, pühade|õhtu, pühapäeva|õhtu, suve|õhtu, sügis|õhtu, talve|õhtu, tormi|õhtu, tuisuõhtu; eluõhtu; jaani|õhtu, jõulu|õhtu, kadri|õhtu, mardi|õhtu, vana-aastaõhtu.
2. õhtusöök. Pererahval on õhtu alles söömata. Istuti õhtut sööma. *Võib-olla mõnele suursaksale on need seitsmest-kaheksast söögist koosnevad lõunad ja õhtud vaid keskmise moonaka pruukostid. J. Sütiste.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› õhtupoolikul toimuv etendus, kontsert, ettekanne, koosviibimine vms. Selts korraldas Tammsaare õhtu. Sonaatide õhtu. Inglise keele õhtu. Teenis õhtu pealt kolm tuhat krooni. Korraldas perekondliku õhtu.
▷ Liitsõnad: austamis|õhtu, autori|õhtu, ava|õhtu, diskussiooni|õhtu, filmi|õhtu, gala|õhtu, kamina|õhtu, kirjandus|õhtu, klassi|õhtu, klaveri|õhtu, kohtumis|õhtu, kohvi|õhtu, kohviku|õhtu, kursuse|õhtu, küünlavalgus|õhtu, lahkumis|õhtu, luule|õhtu, lõkke|õhtu, lõpu|õhtu, mälestus|õhtu, noorte|õhtu, peo|õhtu, pidu|õhtu, poissmehe|õhtu, puhke|õhtu, sauna|õhtu, soolo|õhtu, sõprus|õhtu, tantsu|õhtu, teatri|õhtu, tulu|õhtu, tutvumis|õhtu, vaidlus|õhtu, vestlus|õhtu, viiuliõhtu.
4. lääs, läänekaar. Õhtu pool ajab pilvi üles. Tuul puhus õhtu poolt. Kambri aknad on vastu õhtut. Päike kaldub, vajub, veereb õhtusse, õhtule. Päike on juba pooles õhtus 'pooles läänetaevas'. Päike on õhtus 'loojumas'. Mõis jääb linnast kaks versta õhtu poole.

õhu|värav
piltl (lennujaama kohta). Saabus Viini uue õhuvärava kaudu.

äkiline ‹-se 5› ‹adj›

1. äkki, kiiresti (ja üllatades) toimuv. Tõukas eesseisja äkilise liigutusega kõrvale. Äkiline tõmme, hüpe. Auto peatus äkilise nõksatusega. Lennuk tegi õhus äkilisi tõuse. Külalise äkiline ärasõit. Vastase äkiline rünnak 'äkkrünnak'. Äkiline välgusähvatus, piksekärgatus. Äkilised tuulehood murdsid puid. Äkiline sula viis lume. Pärast karmi talve saabus äkiline kevad. Äkiline leid, avastus. Pärast lahingumüra saabus äkiline vaikus. Peretütre äkiline meheleminek üllatas. Oli rabatud isa äkilisest surmast. Äkilisi saatuselööke kas talutakse või murdutakse. Äkiline teadvusekaotus. Selga lõi äkiline valu. Äkiline tundepuhang, viha(hoog), rõõmusööst. *Mis ma olin teinud, oli sündinud äkilise mõtte tõttu. K. Ristikivi. || tugev, kõva, terav. Äkilised kontrastid muudavad teose põnevamaks. Tundis äkilist himu suitsetada. *Oleme sõja kuumas ahjus saanud väga äkilise küpsetuse. J. Peegel.
2. ägedaloomuline, ohjeldamatu, talitsematu, järsk. Jaagup oli käre ja äkiline mees. Oma loomult oli isa karm ja äkiline. Ta on äkilise loomuga, meelega, vaimuga inimene. Purjuspäi oli mees kole, hirmus, kangesti äkiline. Firma juhiks ta ei sobi, on liiga äkiline. Püüa end tagasi hoida, sa oled väga, natuke äkiline. Isa oli järsu, äkilise ütlemisega inimene. Ta on äkiline nagu püss, püssipauk. Äkiline kui Rakvere kohus. Ära väsib äkiline, vastu peab pikaline. *.. tungis igale poole kui pisielukas, oli väga äkilise vihaga, tigeda temperamendiga, tasus metsikult kätte .. J. Oks.
3. (hrl. maapinna kohta:) tugeva kallakuga, järsk. Äkiline järsak, nõlvak, kaljusein. Lõuna suunast on mägi äkilisem. *Tee viis paiguti mööda kõrget, äkilist merekallast. K. Rumor. *Minu tuba oli teise korra peal, millest kaunis äkiline trepp alla viib. Juh. Liiv.
4. tugevasti suunda muutev, järsk. Jõgi, tee, rada teeb siin äkilise käänaku, pöörde.

ängistama ‹37›

1. psüühiliselt suruma, rusuma, rõhuma. Tusk, mure, ahastus ängistas südant. Tundis südant ängistavat hirmu. Mure koduste saatuse pärast ängistas hinge. See õudne sündmus ängistas kaua inimeste meeli. Mingi õnnetuse eelaimus ängistas rinda. Teda näib miski ängistavat. Kitsas ruum, ürgmets võib ängistama hakata. Elu üksluisus ängistas. Tahtis pääseda ängistavast olevikust. Teda valdas ängistav meeleheide, üksindustunne, masendus. Saabus ängistav sõnum, teade. Lõputu kõrb tundus ängistavana. Ekslesime ringi ängistavas pimeduses. Veel praegugi on ängistav seda kõike meenutada. Olukord muutus järjest ängistavamaks. *Uue-Valgepõllu tragöödia paine mõjus ängistavana kogu vallale. L. Vaher. || (harvemini kehaliste vaevuste kohta:) pitsitama. Kurku ängistas kramp. Tundis ängistavat õhupuudust. *Nutt ängistas noore naise kurgus ja tal oli võitlemist oma pisaratega. E. Õun.
2. ahistama, takistama, segama. Majanduselu arengut ängistas riigi vaesus.

ärev ‹-a 2› ‹adj›
teat. pinge, ebamäärase ohutunde vms. tõttu rahutu, erutatud, närviline, murelik; sellist seisundit väljendav, sellest tunnistust andev. Koosolekul valitses ärev meeleolu. Jutuajamisest jäi ärev tunne. Ärev olek ei lase magada. Naine muutus teate peale ärevaks. Vaikus tegi nõutuks ja ärevaks. Kuidagi ärev on olla, nagu oleks midagi tundmatut lähenemas. Ärevaks tegev uudis. Toimetusse tuli ärev telefonikõne. Ärev aimus, kartus, ootus. Kostis ärevaid hääli. Peas keerlesid ärevad mõtted. Ärevad unenäod. Ärev ilme, pilk, nägu. Pilgus lõi põlema ärev tuluke. Ärevi meeli ootasin võistlustulemusi. Avas ärevi käsi ukse. || rahutuks tegev. Saabus ärevaid sõnumeid, teateid. || ebakindel, käärimiste ja vastuhakkudega seotud. Oodati ärevate aegade, päevade, sündmuste möödumist. *See oli ärev hilissügis laias maailmas, kus põlesid autod, riigilipud, tankid, sõjaväekutsed ja inimesed. M. Unt.
▷ Liitsõnad: oote|ärev, ootus|ärev, rõõmu|ärev, üliärev.

äärmiselt ‹adv›
äärmisel määral, ülimalt, väga. Saabus äärmiselt tähtis teade. Sisustus oli äärmiselt lihtne. Äärmiselt meeldiv inimene. Äärmiselt huvitav ettekanne. Äärmiselt rasked tingimused. Küsimus on äärmiselt taktitu. Haige on äärmiselt kõhn ja kurnatud. Peab olema äärmiselt ettevaatlik. Tänavu oli lund äärmiselt vähe. Oli äärmiselt vajalik sellele tähelepanu juhtida.

öö|rahu
öine rahu ja vaikus; vaikust nõudev öine magamisaeg. Noor ema vajab hädasti öörahu. Vali muusika häirib, segab, rikub öörahu. Naabrid, mured ei anna öörahu. Magas täies öörahus. Saabus, valitses öörahu. Laagris algas öörahu. Mehed seadsid end öörahule. Mõned toimetused veel, ja võibki kogu perega öörahule jääda. *Päike on läinud öörahu pidama. Öörahu järele inisevad ka lehmad .. P. Krusten.

ülik ‹-u 2› ‹s›
aj ülemast seisusest isik; ladvakihi liige. Hõimu ülikud. Vana-Kreeka, Rooma, viikingite ülikud. Feodaalsed ülikud. Lembitu oli muistsete eestlaste kuulsaim ülik. Piiskop pärines ülikute suguvõsast. Kuningas saabus ülikutest kaaskonna saatel. Narva-Jõesuus tavatsesid puhata ka Peterburi jõukad ülikud.
▷ Liitsõnad: feodaalülik.