[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aga ‹11› ‹s›
(lähtub vastavast konjunktsioonist; kasut. seoses mingi häiriva, kahtlust tekitava v. takistava asjaoluga). Asi näis olevat igati korras, ent siis ilmusid mõned agad. Ma ei hakka rääkima agadest, mis mul filmi vaadates mõttesse tulid. *Ent siin oli siiski üks aga. Siin oli üks säärane aga, mis tekitas igas mõtlevas inimeses kahtlusi .. J. Rannap.

agro|meteoroloogia
põll meteor teadusharu, mis uurib meteoroloogilisi, klimaatilisi ja hüdroloogilisi tingimusi seoses põllumajandusliku tootmisega

aistiline ‹-se 5› ‹adj›
aistingu(te)ga seoses olev, aistingu(te)l põhinev, meeleline, sensuaalne. Aistiline nauding. *.. suu väike ning maitsmishimuline, lõuajoon eksimatult aistiline. F. Tuglas (tlk).

ajaline ‹-se 5› ‹adj›

1. ajaga (hrl. 1., 2. täh.), kestusega, vältusega seoses olev, sellesse puutuv, ajas esinev jne.; ‹liitsõna järelosana› teat. aja kestev, vältav. Ruumilised ning ajalised suhted. Ajaline järgnevus, piir, vahe, vahemaa. Sademete ajaline jaotus. Selle romaani ajaline haare on peaaegu pool sajandit. Kunstiteose mõistmiseks on vaja tunda tema ajalist tausta. Tähtsamad sündmused ajalises järjekorras, reastuses.
▷ Liitsõnad: kuu|ajaline, lühi|ajaline, pika|ajaline, pikema|ajaline, tunniajaline.
2. med õigeaegne. Ajaline sünnitus 'sünnitus normaalse aja kestnud raseduse järel'. Ajaline laps 'normaalse aja kestnud raseduse järel sündinud laps'.

ajalooline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
(< ajalugu). a. ajaloosse puutuv, sellega seoses olev, sellest tulenev, seda järgiv jne. Ajalooline ülevaade teema käsitlusest. Nähtuse ajalooline taust. b. ajaloosündmustest lähtuv, neid kujutav, ajalooaineline. Ajalooline romaan, jutustus, film, maal. c. minevikus tõeliselt eksisteerinud v. aset leidnud. Lehola Lembitu on ajalooline isik. Oli see tõesti ajalooline sündmus või on tegemist legendiga? d. ajaloo seisukohast oluline, tähtis v. tähelepanuväärne, ajalukku minev v. jääv. Ajaloolised otsused. Jõudis kätte ajalooline hetk. Liitlasvägede ajalooline kohtumine Elbel. Ajalooline Kuressaare loss. Ekskursioonil külastasime ajaloolisi ja kultuuriloolisi paiku. e. faktidele, sündmustele, nähtustele nende tekkimise ja arenemise seisukohast lähenev, millegi ajalugu kronoloogilises järgnevuses vaatlev v. uuriv. Ajalooline lähenemine teemale, probleemile. Ta on seda küsimust käsitlenud ajaloolisest aspektist. Ajalooline foneetika ehk häälikulugu. Ajalooline demograafia ehk rahvastikulugu. f. ajaloo käigus kujunenud, möödunud etappe peegeldav, mitte tänapäevane. Inglise ortograafia on ajalooline. g. kirjalike ajalooallikatega dokumenteeritud. Ajalooline aeg.
▷ Liitsõnad: võrdlev-ajalooline.

ära ajama
(ära lisab ühendverbis ajama tähendustele perfektiivsust, lõplikkust jms.). a. ära v. eemale minema sundima, minema kihutama; ära lükkama v. loopima jne. Ajas naise ära ja elab nüüd üksinda. Alaealised aeti peolt ära. Aja lehmad heinamaalt ära. Lumi oli kõnniteelt ära aetud. b. (füsioloogiliste protsessidega vms. seoses). Piim ajab mõnikord kõhu korrast ära. Soe vesi ei aja janu ära. Kohv ajab une ära. c. ära vaevama, kurnama. Hobused olid nii ära aetud, et tuikusid. *Ise on enese ära ajanud nagu jäär, aga näe – noort naist temale vaja. O. Luts. d. ära korraldama, õiendama, korda ajama. Ajasime asjad ära ja hakkasime koju minema. e. raseerides täielikult eemaldama. Habe tuleb ära ajada. Ta on oma toredad vuntsid lasknud ära ajada. f. (juttu) lõpuni, tervikuna ära rääkima. Kõik jutud said ära aetud. g. rõivast seljast, jalatseid jalast ära võtma. Ajas isegi särgi seljast ära. Aja mantel ära, palav hakkab. h. (näit. koide kohta:) auke, käike sisse sööma, uuristama. Koid on villased sukad nii ära ajanud, et lausa auk augu kõrval. i. kõnek kellegi autot vm. transpordivahendit omavoliliselt ära viima. Öösel oli tal auto hoovist ära aetud.

akadeemiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ülikooli vm. kõrgkooliga, ka teaduste akadeemiaga seoses olev. Akadeemiline noorsugu, akadeemilised noored. Akadeemiline haridus. Akadeemilised ringkonnad. Akadeemilised seltsid ja ühingud. Akadeemiline aasta 'kõrgkooli kahest semestrist koosnev õppeaasta'. Akadeemiline kraad 'teaduskraad'. Akadeemiline puhkus 'üliõpilase vabastus õppetööst teatavaks perioodiks'. Akadeemiline tund 'loenguks määratud aeg kõrgkoolis (45–50 min.)'. Akadeemiline veerand 'veerandtund, mille võrra loengu, koosoleku jms. algus väljakuulutatud ajast hilineb'. Akadeemiline võlgnevus 'õpivõlgnevus ülikoolis'. Akadeemiline sõudmine sport sportlik sõudmine pikal kitsal paadil. || (rangelt) teaduslik, väga põhjalik. Mitmeköitelised akadeemilised sõnaraamatud. Eesti rahvalaulude akadeemiline suurväljaanne.
2. kindlaksmääratud traditsioonidest kinnipidav, akademismile omane; puhtteoreetiline, praktilise tähtsuseta. Akadeemiline maalimismaneer. Kuivalt akadeemiline loeng. Akadeemiline vaidlus. Ka moekunstis räägitakse rangest akadeemilisest joonest. Nende kunstnike looming on tunduvalt akadeemilisem.
3. ka nõuk ametlik auepiteet kõrge tasemega teatrite, kooride, ansamblite jne. nimetustes. Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater. Riiklik Akadeemiline Meeskoor.

ameti|saladus
ametialane saladus, ametiisikule tema kohustuste täitmisega seoses teada olevad faktid, mida ei tohi kõrvalseisjaile teatavaks teha. Ametisaladust hoidma.

anastuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
anastav v. anastada püüdev, anastamisega seoses olev. Revanšistide anastuslikud eesmärgid.

andrese|päev
30. november, eesti rahvakalendris päev, millega on seoses endeid näit. tulevase abikaasa ja ilmade kohta

eba|mugav

1. (kehaliste aistingutega seoses). Ebamugav voodi, tugitool. Tööks kõige ebamugavam asend. Märgades rõivastes on ebamugav olla. Villis kand tegi kõndimise ebamugavaks. Kitsastes kingades on jalal ebamugav.
2. ebameeldiv, piinlik vms. Ebamugav vaikus, küsimus, tunne. Üpris ebamugav lugu. Ebamugav on tähelepanu keskpunkti sattuda. Emal oli poja käitumise pärast teiste ees ebamugav. Kaaslaste parastamine tegi juhtunu veel ebamugavamaks.

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

elav ‹-a 2›

1. (< partits elama (1. täh.)); elus, (elusana) eksisteeriv, eluprotsessist osa võttev; ant. surnud. Hirmust kange, ei surnud ega elav. Tulistas elava märklaua pihta. Ükski elav hing 'mitte keegi' ei pääse siit läbi. Elavatest lilledest pärg. Mädanikust on nakatatud ka elavad puud. Metsatulekahjus hukkub kõik elav. Lesk liikus elava varjuna. Seisis ta ees kui elav manitsus, süüdistus, hoiatus, etteheide. Elavad ja surnud keeled. Elav rahvakeel, murre. Veel elav südametunnistus. Mälestused sellest olid alles üsna elavad. Kirjandusklassika jääb ka tulevikus elavaks. || elusataoliselt liikuv, muutuv v. talitlusvõimeline. Elavad 'liikuvad' luited. Elavad 'hõõguvad' söed. Küünla elav tuli on hubasem tuimast elektrivalgusest. Tuletõrjujaile paiskus vastu paksu suitsu, kuid elavat tuld polnud näha.
2. ‹s› elus, mittesurnud inimene. Elavad ja surnud. Elav elavate seas. *Jah, surnu austamine on sagedasti tähtis just meile, elavaile. A. Jakobson.
3. ‹adj› elusolenditest koosnev v. moodustuv. Elava müürina tõkestas lehmakari tee. Rahvahulga elav sein. Üksteisel käest kinni võttes moodustati elav kett. || otseselt inimeselt tulev (hrl. kõne vm. esituse kohta). Trükisõna ei asenda lektori elavat sõna. Tahan muusikat kuulata elavas ettekandes, mitte plaadilt. Elavast kõnest kuuldud väljendid.
4. ‹adj› liikuv, elurõõmus, rahutu, kärsitu; kärme, vilgas, ergas. Elava loomuga laps. Ülemeelikuseni elav poiss, tüdruk. Ta on isegi natuke liiga elav. Oli elav ja kärme kõnelema. Elav ja rõõmus kui linnuke. Loomult teistest elavam. Rasvatihane on haruldaselt elav lind. Uru ees müras kuus väga elavat rebasepoega. Elav iseloom. Elavad liigutused. Elavad silmad. Elav mõttelend, kujutlusvõime, mõistus. Elav nägu, pilk, vaade. || (tegevuste v. nähtustega seoses:) täis liikumist, rahvarohke. Kauplus oli kõige elavamal tänavanurgal. Olin kujutlenud sadamat elavamana. Suvel on supelrannas elav. Algas liiklus, muutusid elavaks ka kõnniteed. Kogunemiskohas läks üha elavamaks.
5. ‹adj› aktiivne, intensiivne, energiline. Elav liiklus, kauplemine. Elav vestlus, arutelu, vaidlus. Elav osavõtt kõigist üritustest. Üleskutse leidis elavat vastukaja. Ilmutas asja vastu elavat huvi. Kuulati elava tähelepanuga. Käisid elavad läbirääkimised. Nad on omavahel elavas kirjavahetuses, läbikäimises. Elav soov õppida. See oli poliitiliselt elav aeg. Muuseumi külastamine on tänavu olnud elavam kui mullu. Senisest elavam majanduslik edasiminek. Valitseb elav nõudmine metsasaaduste järele. Arutati, kuidas ringi tegevust elavamaks muuta.
6. ‹adj› väljendusrikas, ilmekas; ere. Elav stiil, kujutuslaad. Elav näide, eeskuju. Teose elav rahvalik keel. Kirjeldab sündmusi elavais värvides. Ebasümmeetria teeb kompositsiooni elavamaks. Elav jume põskedel. Kirjurähni sulestik on elavam kui musträhnil. Erksavärvilised poelõngad tegid mustri elavamaks.
7. ‹adj› tegelik, tõeline; päris, ehtne. Jutu tegelasteks olid elavad inimesed ta lähikonnast. Elavas ringluses moodustavad rahvalaulu sõnad, viis ja esitus alati lahutamatu terviku. See oli mul esimene kord näha elavat luuletajat. Kargas välja nagu elav välk.

elu ‹11› ‹s›

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu sees ‹eitavas lauses› (mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

elulooline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
eluloosse puutuv, elulooga seoses olev, eluloo-. Eluloolised andmed, üksikasjad. *Need [= A. Haava „Väikesed pildid Eestist”] on sagedasti eluloolised ja haruldase tõepärasuse ja südamlikkusega esitatud .. V. Ridala.

ere ‹-da 2› ‹adj›

1. hele, terav, tugev. a. (valgusega seoses). Ere leek, kiirtevihk. Silmipimestavalt ere päike. Filmiti prožektorite eredas valguses. Kevadpäev oli säravalt ere. b. (värvusega seoses:) toonilt puhas, kirgas. Eredad kangad, tapeedid. Kevadine ere rohelus. Ereda sidrunkollasega värvitud maja. Koidutaevas tõmbus üha eredamaks. Näole, näkku tõusis ere puna. Papagoidel on ere sulestik. Sinililleõied paistsid halli kulu sees väga eredad. Mahedate taimevärvide asemel hakati kasutama eredaid aniliinvärve. *Aga vaata, kui suured ja eredad silmad teisel, tuleb tark poiss .. A. H. Tammsaare. c. hrv (hääle v. heliga seoses). *Kuski lõikas ere vabrikuvile läbi suvise lõõma. O. Luts. *.. kõrvad püüdsid kinni koerte ereda kilamise .. A. Sinkel.
2. piltl. a. ilmekas, elav, värvikas. Sündmuste, olude ere kirjeldus, iseloomustus, kujutus. Eredad muljed, mälestused, elamused, kujutlused. Püüdis leida eredamaid näiteid. *Alle revolutsiooni kujutavad värsid on eredad ja visuaalsed. R. Parve. b. millegi poolest eriti silmatorkav, väljapaistev, silmapaistev. Ere lavastus. Ere isiksus.

etniline ‹-se 5› ‹adj›
teatava rahvaga v. selle päritolu v. kuuluvusega seoses olev. Etnilised rühmitused. Rahva etniline kuuluvus. Rahvastiku etniline koostis 'rahvastiku koosseis rahvaste järgi'.

fermentatiivne ‹-se 2› ‹adj›
biol fermentide toimega seoses olev, ensüümne, ensüüm(i)-

fookus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. füüs punkt, milles koondava optikasüsteemi (kumerläätse, nõguspeegli) toimel lõikuvad paralleelsed kiired pärast murdumist v. peegeldumist
▷ Liitsõnad: ebafookus.
2. koht fotoaparaadil, pikksilmal, kus pilt tuleb terav v. ese on selgesti näha. Fooku(se)sse võtma, seadma. Fookuses olema, püsima. Fookusest ära libisema.
3. mat püsiv punkt, mis on mõnesuguste tasapinnaliste joontega (eriti koonuselõigetega) teatavas kindlas seoses. Ellipsi, hüperbooli fookused. Parabooli fookus.
4. piltl tähelepanu, tegevuse vm. keskpunkt. See probleem on meil fookusesse võetud. Oli tahtmatult kõigi tähelepanu fookusse sattunud. Inimsuhted on autoril pidevalt kujutamise fookuses. Tallinna all-linna tänavastiku fookuseks on Raekoja plats. *.. sa oled ammu mul fookuses, ja kui sa ennast ei paranda, alandan ma su lõputunnistusel hinnet. H. Mänd.

geneetiline ‹-se 5› ‹adj›

1. tekkeline, tekkimisega seoses olev, geneesisse puutuv. Mineraalide geneetiline klassifikatsioon. Rahvajuttude geneetiline seos.
2. pärilikkusest tingitud v. sõltuv, pärilikkus-; geneetikasse puutuv. Geneetiline informatsioon, kood, transformatsioon.

historism ‹-i 21› ‹s›

1. nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega
2. keel vastava eseme v. nähtuse kadumise tõttu käibelt kõrvalejäänud sõna, näit. pint, rauts, vaalima

humoraalne ‹-se 2› ‹adj›
füsiol organismi vedelikega (vere, lümfiga) seoses olev, nende kaudu toimiv. Humoraalne regulatsioon. Humoraalsed ained.

hädasti ‹adv›

1. (seoses vajamist väljendavate verbide ja väljenditega:) väga, ilmtingimata. Abi, nõu on hädasti vaja. Vajatakse hädasti koristajat, haigepõetajat. Talle on hädasti tarvis puhkust, rahu. *Peeter mõistis isegi, kuivõrd hädasti pärast säärast sõjaaegset ookeanireisi meestele raha ära kulub. H. Sergo.
2. van hädavaevalt. *Hädasti saanud ta need sõnad üteldud, kui käinud kole kärgatus ja rahakatel vajunud alla kõigega, mis seal sees. M. J. Eisen. *On saadud hädasti niipalju, et renti maksta ja ära elada.. R. Roht.

istuma ‹42›

1. asendi kohta, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele (vahel liitub sellega mingi tegevus). a. sellises asendis olema (ka loomade vastava asendi ning lindude, putukate kuskil asetsemise kohta). Vankril, vankris, sadulas, autos, trammis, rongis istuma. Nad istusid akna all, ahju juures, pimedas toanurgas. Istusime murul, maas, puu all, lõkke ääres. Istun rõdul, aias lehtlas. Istusime kõrvu, vastastikku, kaelakuti, vaikselt, omaette, mõtetes. Laps istub ema süles, isa kukil. Taat istus kössis voodiserval. Eit istus, käed rüpes. Istusin pingil, toolil, sohval, diivanil, mugavalt tugitoolis. Istu rahulikult paigal! Istusime laua ääres, laua taga, lauas, veiniklaasi taga. Külaline istus peremehe paremal käel, perenaise kõrval. Me pole juba ammu koos istunud. Arno istub kogu öö raamatute taga, töö kallal. Istusin pea iga õhtu kinos, teatris. Ta on mitu aastat koolipingis istunud. Istus nagu nõeltel, nagu tulistel sütel. Koer istus tagumistel käppadel. Karu istus pakul. Kana istub pesal, kukk õrrel. Lind istub oksal, kajakas kivi otsas. Kärbes istus seinal, sääsk nina otsas. Istuv eluviis. | piltl. Mõisnik istus talupoja kukil. Uus diktaator istus kindlalt pukis. b. sellist asendit võtma. Toolile, pingile, vankrile, sadulasse, autosse, jalgrattale, saani istuma. Istusin rooli taha, hobuse selga ja sõitsin ära. Istusime akna alla, murule maha, lõkke äärde, rõdule. Istusin esimesse ritta oma tavalisele kohale. Istuti televiisorit vaatama. Istu minu kõrvale, ettepoole. Istuge koomale. Palun istuge lauda! Istusin jälle raamatute taha. *Vahel istuvad linavästrikud jäätükkidele.. F. Jüssi. | piltl. *Kui igale hakka „palun” ütlema, siis istub varsti mõni sulle kukile. I. Maran (tlk).
2. (otsesemalt v. kaudsemalt eelmise tähendusega seoses:) pikemat aega mingis kohas v. olukorras viibima. Redus, peidus istuma. Ei saanud tööd ja istus kodus. Muudkui istu ja oota, ei tea, millal ta ükskord tuleb. Külas istuvad ikka veel vaenlased. Istub juba mitmendat aastat tähtsal ametikohal. Juhatuses istuvad omad poisid. Poiss ei viitsinud õppida ja jäi kevadel istuma 'klassikursust kordama'. Mõni iluski neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'. Endised võimumehed istuvad jälle valitsuses. Istus viletsa palga peal mitu aastat. Tuli paar päeva istuda leival ja heeringal. *Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja – teopäevi teinud. A. Kitzberg. *.. plikakesele on päris paras, kui ta ilma õunteta istub – nälga ta seepärast ei sure. V. Lattik.
3. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) vabadusekaotust kandma, vangistatud olema. Vangis, vanglas, arestikambris, pogris, trellide taga istuma. Istub süütult, asja eest. Oma karistust, aega istuma. Mees istus neli aastat üksikkongis. Neil tuli varastatud asjade müümise eest istuma minna. Selle teo eest, pärast võidakse ta mitmeks aastaks istuma panna. Ta istub juba viiendat aastat. Mispärast sa õieti istusid? *Ta istub kümmet aastat. H. Kiik.
4. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) ühel kohal, millegi peal v. sees (kinni) olema. Auto istub poris. Jaht istub sügavalt vees. Laev istus kõvasti madalikul. Hammasratas, laager istub võllil vabalt, liikumatult. Lips istub viltu. Ta kohevail juustel istus uljas soni. Kaabu istus viltu peas. Sügaval koobastes istuvad silmad. || kelleski v. milleski olemas v. juurdunud olema. Nõrkus istub kehas. Laiskus, väsimus istub kontides. Kohusetunne istub tal lihas ja veres. Südamesopis istus hirm. Sul istub jonn, tants veres. Kaotusevalu istus hinges nagu nüri teivas. Põgenemismõte istus kangekaelselt ta peas.
5. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) sobima, sobiv olema, oma kohal olema, vastuvõetav v. meeldiv olema. Needid istusid aukudesse nagu valatud. See amet, töö ei istu talle. Maaelu istus mulle iga päevaga üha enam. Vastus istus nagu rusikas silmaauku. Mossitamine sulle ei istu. *Ei meeldinud talle siin majalogus, ei istunud hästi see rahvas, kes koos käis. R. Sirge. || paras, sobiv olema, figuuriga, muu riietuse vms. sobima. Ülikond istus nagu valatud. Kuub istub seljas kui kott. Munder istub ta seljas laitmatult, elegantselt. Tume lips selle ülikonnaga ei istu. Habe sulle ei istu. Hästi, halvasti istuv kleit, mantel. || klappima, laabuma, välja tulema. Töö ei istu täna. Korvpallurite pealevisked seekord istusid. Näitlejal mäng veel ei istunud. Mõne inimesega rääkides ei taha jutt kuidagi istuda. *Lugemine ei istunud, kohvikus oli igav. M. Unt. || maitsema, hea olema. Mulle see jook ei istu. Kohv istub likööri peale suurepäraselt. *Ega ma suur suitsumees olegi, aga pärast sööki istub see päris mõnusasti. M. Kesamaa.

jumalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. jumala(te)ga seoses olev, jumala(te)st lähtuv v. põhjustatud; jumala omadustega. Jumalik vaim, olend. Jumalik juhatus, tarkus, ettemääratus, vahelesegamine. Jumalik alge, säde. Püüdis tõestada maailma jumalikku päritolu.
2. suurepärane, võrratu. Jumalik ilm, vaikus, kuuvalgus. Jumalikud mägimaastikud. Pärast äikest oli õhk lausa jumalik. Kõige jumalikum muusika, mida olen kuulnud. Ta on jumalik laulja, tantsija. Puhkekodus oli jumalik hoolitsus, toit.

kaasas

1. ‹adv› kellegagi ühes, koos, seltsis (midagi tegemas). Kes sinuga kaasas oli? Käisin seal teistega kaasas. Poisil oli koer kaasas. Haritud mehena püüdis ta ajaga kaasas käia. || (osutab millegi toimumist v. esinemist millegagi seoses). Kapitalismi arenguga käis kaasas suurtööstuse kasv.
2. ‹adv› (endaga) ühes (võetuna). Mul pole täna raha kaasas. Külalisel oli pudel veini kaasas. Mis sa vihmavarjust kaasas kannad? Kogu elu kandis ta rasket süütunnet endaga kaasas.
3. ‹postp› [gen] (kellegagi, millegagi) koos, ühes, -ga. *Käisin seal teiste töömeeste kaasas tapeetimas ja värvimas. H. Sergo. *Nüüd arvavat kapten, et tütar ujub näkineiuna laeva kaasas ja kutsub tedagi enda juurde. J. Parijõgi.

kahi1 ‹kahja 31› ‹s›
folkl teat. ohverdatav jook (näit. õlu), jookohver. Kahja jooma 'pulmades pulmalisi õllega kostitama ja sellega seoses raha koguma'.

kannatama ‹37›

1. midagi rasket, ebameeldivat (kestvamalt, teravamalt) tunda saama, kogema v. läbi elama. Puudust, nälga, janu, tühja kõhtu kannatama. Kahju kannatama. On kannatanud ülekohut, alandusi. Ta on elus palju häda, viletsust, raskusi kannatanud. Pidi sageli teiste narrimist ja pilget kannatama. Me pidime teiste süü läbi kannatama. Rahvas kannatas koloniaalrõhumise all. Kannatab alatoitluse, verevaesuse, unepuuduse, jälitusmaania all. Küla kannatab veepuuduse all. Kannatab raskeid, ebainimlikke piinu. Haige kannatas kohutavalt. Kannatab kangete valude käes. Ta kannatas hingeliselt, sisemiselt. Kannatab südametunnistuspiina, hingepiina, südamevalu. Kannatan süütunde all. Lahkumine on valus, aga hiljem kannataksid sa veel rohkem. Ta on elus palju kannatanud.
2. kahjustada, viga saama; kahju saama. Linn sai pommitamisel, maavärisemisel, sõjategevuse läbi kõvasti kannatada. Tulekahjus sai kannatada kogu hoone. Laev sai tormi käes kannatada. Mööbel sai kolimisel kannatada. Tema kingad on teekonnal kõvasti kannatanud. Raamat on postis kannatanud. Tuld kustutades said käed pisut kannatada. Dramatiseerimisel on mõneti kannatanud teose terviklikkus. Kiirustamise tõttu kannatas töö kvaliteet. Põllud kannatasid põua, liigniiskuse all. Eriti raskelt kannatas kriisi all metallitööstus. Artikkel kannatab üldsõnalisuse, väljendusliku ebatäpsuse all. *Peaks nüüd ainult mitte lörtsi tulema ega vingeid tuuli puhuma, muidu inimeste tervis kannatab. A. Tigane.
3. taluma, välja kannatama; millelegi vastu pidama; (vastu pidades) mingit tegevust v. olukorda võimaldama. Kannatas valu, peksmist mehiselt. Haavatu ei kannatanud paigalt liigutamist, transporti, istukile tõsta. Kompress olgu nii kuum, kui ihu vähegi kannatab. Näljast raskem oli kannatada magamatust. Silmad ei kannatanud heledat valgust. Vanainimese pea ei kannata kõrgust. Ta ei kannata tõmbetuult, bussisõitu, merd 'meresõitu'. Mees kannatas kõvasti alkoholi, viina. Kui kaua sa suudad kannatada tema tempe! See toolilogu ei kannata istumist. Vanad pudedad kardinad ei kannatanud pesta, pesemist. Murukamar kannatab tallamist hästi. Paber kannatab, ei kannata tinti. Eilne piim täna enam keeta ei kannata. Kas jää juba kannatab peale minna? See mantel kannatab veel paar aastat pidada. Vedel taigen ei kannata rullida. Kas sul kannatab oma jaost natuke ära anda? Seelikut ei kannata enam lühemaks teha. Viidi ära, mis viia kannatas 'kõlbas'. *.. ega inimene pole kala või konn, et kannatab kaua vee all olla .. A. Beekman. | piltl. Rahakott, kukkur ei kannata seda osta. Käsikiri, artikkel ei kannata kriitikat 'on väga nõrk'. Paber kannatab kõik(e) 'kõik kirjutatu v. trükitu ei pruugi veel õige olla'.
4. ‹hrl. eitavalt› sallima. Ei kannata tühje jutte, silmakirjalikke inimesi, valskust. Ta ei kannata pikki kõnesid. Kõige vähem kannatas ta järjekordi ja ootamist. Ta ei kannata, et naised suitsetavad. Ta ei kannata, et keegi talle vastu räägib. Kas tema siis seda kannatas, et ta kaotajaks pooleks jäi! Ta ei kannata, kui tema eest otsustatakse. Nad ei kannata teineteist silmaotsaski. Ma ei võinud millegipärast seda meest kannatada. Ma ei kannata tema varjugi.
5. (kannatlikult) ootama; oodata läbema, kannatlik olema. Kannata ometi, kuhu sa tormad! Kannata pisut, ma seletan sulle kõik! No sina ka oma uudishimuga, kannata ometi veidi! Kannatage veel pool tundi, siis on toit valmis! Ta ei tahtnud selle asjaga enam päevagi kannatada. Võlaga oldi nõus sügiseni kannatama. Kannata veel, küll ma maksan ära! Kes kannatab, see kaua elab. || edasilükkamist vms. võimaldama, oodata andma (mingi tegevusega vm. seoses). Aeg ei kannatanud oodata. Niidame kõigepealt odra, rukis kannatab veel. *Täna ma jah ei saa sulle appi tulla, aga kui asi kannatab, siis homme-ülehomme küll. E. Krusten.

kaotama ‹37›

1. mingite asjaolude tõttu kaduda (1. täh.), kaduma minna laskma (hrl. esemete kohta); ant. leidma. Kaotas vihmavarju, taskuräti, rahakoti, mantlivöö. Olen oma raamatu, sulepea kuhugi kaotanud. Laps kaotas kindad. Kaotasin taskust kümme krooni. Leidis kaotatud asja üles. Hobune kaotas raua. Ta kaotas rahvamurrus oma kaaslased. Matkajad kaotasid teeraja. Koer kaotas jänese jäljed.
2. olemasolevast ilma jääma, seda minetama. a. (varanduse vm. omatavaga ühenduses). Riik kaotas sõjas neljandiku oma territooriumist. Kaotas ettevõtte pankrotistumisel kogu oma vara. Ta kaotas selle tehinguga paarsada krooni. Kaotas kaardimängus kenakese summa, kihlveoga pudeli veini. Peremees kaotas loomataudi läbi kaks lehma. Teenistust, (töö)kohta kaotama. Sõjamöllus kodu, peavarju kaotanud inimesed. Ründas, ent kaotas siis palli. Valge eksis ja kaotas etturi. Põdrapullid kaotavad jaanuaris-veebruaris sarved. Laev kaotas tormis purjed. Puud kaotavad sügisel oma lehestiku. b. (ühenduses tervisliku olukorra ja füüsilise ning psüühilise seisundiga). Kaotas sõjas mõlemad jalad. Kaotas tööõnnetusel parema käe. Mees kaotas nägemise, kuulmise. Haavatu kaotas rohkesti verd. Ta kaotas töövõime. Kaotas närvivapustuse tagajärjel kõnevõime. Kaotas raskete läbielamiste tõttu mõistuse, aru. Ta on tublisti kaalus kaotanud. Meelemärkust, teadvust kaotama. Sõrmed kaotasid painduvuse. Laulja on kaotanud hääle. Kaotas tasakaalu ja kukkus. c. (seoses isikutega). Vaenlane kaotas lahingus surnute ja haavatutena mitu tuhat sõdurit ja ohvitseri. Ta kaotas autoõnnetusel mehe ja kaks poega. Kaotasin juba õige noorelt oma vanemad. Toitja kaotanud perekond. Kaotasime teise linna ülekolimisega oma sõbrad. Ta on naisele kiivas, kardab teda kaotada. Seltskond ei lasknud teda tulema, sest ei tahetud kambameest kaotada. d. (muid, abstraktsemaid tarvitusi). Elu kaotama. Ära julgust kaota! Ta oli lootust, kannatust, rahu, enesevalitsust, närve kaotamas. Ta on kaotanud au, väärikuse, sündsustunde. Ta kaotas igasuguse mõõdutunde. Tüdruk kaotas süütuse. Mees on kaotanud usu oma võimetesse, oma tavalise jutukuse, mõju teiste üle. Kõneleja kaotas mõttelõnga. Juhid ei tohi kaotada sidet rahvaga. Ta on kaotanud teiste lugupidamise, usalduse. Ta on kaotanud huvi kõige vastu. Soodsat võimalust kaotama. Ta on meie silmis palju kaotanud. Sa ei kaota midagi, kui selle filmi vaatamata jätad! Pärija kaotas oma õigused. Rahvas kaotas vabaduse. Seadus on kaotanud jõu, kehtivuse. Probleem on kaotanud oma tähtsuse, aktuaalsuse. Nii kaotab asi mõtte. Isegi lemmikharrastus oli ta jaoks võlu kaotanud. Lennuk kaotas juhitavuse. Riie on kaotanud esialgse värvuse. Kingad, kübar on kaotanud vormi. Päevavalguses kaotas paik igasuguse romantika. Laul on kaotanud populaarsuse. Energiat, soojust kaotama.
3. hävitama, likvideerima, kõrvaldama. Kaotati pärisorjus, rahvuslik rõhumine, viimased feodaalkorra jäänused. Valitsus kaotas tsensuuri, sõjaseisukorra, kitsendused. Kurjategijad püüdsid kuriteo jälgi kaotada. Püüdis lahke sõnaga laste võõristust kaotada. Ähvardas vaenlased maa pealt kaotada. Ihuvilja kaotama 'aborti tegema v. teha laskma'. Miski ei suutnud ebausku kaotada. Paar võileiba kaotasid esialgse näljatunde. Rohi kaotas sügelised, valu. Rahu kosutab, vaen kaotab. *.. paljude jalgade astumine ja jutukõmin kaotas vaikuse. A. Mälk.
4. (mängus, võitluses jne.) vastas(t)ele alla jääma, võidetuks osutuma; ant. võitma. Mängu, matši, võistlust, teatejooksu kaotama. Kaardimängus, males, jalgpallis kaotama. Meeskond võitis, naiskond kaotas. Poolaeg kaotati 26:32 ja kogu mäng 53:71. Eesti noored kaotasid tasavägises mängus Gruusiale. Kaotasin talle kaks partiid. Suurmeister tegi raske vea ja kaotas võiduseisust. Kaotas 400 m jooksus oma peamisele konkurendile rinnaga. Kaotab liidrile 3 sekundiga, 2 punktiga. Fašistlik Saksamaa kaotas sõja. Diviis kaotas ühe lahingu teise järel. Kaotasin kihlveo, (kohtu)protsessi.
5. (aja kohta:) ettenähtust rohkem v. asjatult kulutama. Pingutas küll, kuid ei suutnud kaotatud aega tasa teha. Ei tohi aega kaotada – ruttu teele! Ei olnud lennuilma, nii kaotasime terve päeva. Kaotas sillast ringiminekuga mitu väärtuslikku minutit.

karsti|järv
geol karstiga seoses tekkinud ajutine järv

katkema ‹37›

1. (kaheks tükiks) katki minema, murduma, purunema. Lõng, nöör, köis, tross, kett, rihm katkes. Viiulil katkes keel. Traat, kummipael katkes pingutamisel keskkohast. Nõrk hanguvars võib tõstmisel katkeda. Kammimisel kippusid juuksed katkema. || katkenud lagunenud, katkine. Katkenud kuub, mantel, riided. Katkenud seljaga, kaantega köide. Tapeet seintel on paiguti katkenud.
2. ajutiseks pooleli jääma, katkestatud saama, seiskuma (seoses vahe, lünga, pausi jne. tekkimisega). Ööselgi ei katkenud tehastes töö. Trammiliiklus katkes avarii tõttu. Sõja ajal katkenud uurimistöö jätkus uue hooga. Seltsi tegevus katkes mitmeks aastaks. Klaverimäng, vaidlus katkes natukeseks, mõneks minutiks. Vahepeal nende kirjavahetus katkes. Side keskusega, ühendus saarega on tormi tõttu katkenud. Jutt, jutulõng, kõnelus vahetevahel katkeb. Aeg-ajalt mõte nagu katkes. Jutustab midagi erutusest, ärevusest katkeval häälel.
3. lakkama, lõppema, otsa saama. Sadu katkes sama järsku, kui oli alanudki. Tema elu(tee) katkes ootamatult. Rasedus katkes iseeneslikult. Katkesid viimased sidemed kodumaaga. Lõpuks katkes kannatus, enesevalitsus.

keerama ‹keerata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

kestel ‹postp› [gen]
vältel, jooksul. a. (seoses ajaühikuga). Aegade, aastate kestel. Mõne aasta kestel. Aja kestel tema vaated muutusid. Ta ei lausunud kogu selle aja kestel sõnagi. See kõik juhtus paari päeva, mõne tunni kestel. Ööpäeva kestel ilm ei muutunud. Nädalate kestel ei ole sadanud. Suve kestel haige olukord paranes. Mitme inimpõlve kestel on ikka nii olnud. Traditsioon on välja kujunenud sajandite kestel. b. mingi tegevuse, millegi toimumise jooksul, vältel, ajal. Kogu merereisi kestel oli tuul tagant. Ekskursiooni kestel tutvuti linna vaatamisväärsustega. Abielu kestel soetatud vara on abikaasade ühisomand. Kuulsin jutuajamise kestel mõndagi huvitavat.

kidur ‹-a 2› ‹adj›
hrl. kasvult, välimuselt kängunud, kiratsev, viletsa v. põdura olemisega. a. (taimede, nende kogu vms. kohta). Kidurad puud, männijässid, vaevakased. Laiul kasvas vaid mõni üpris kidur põõsas. Kidura metsaga, võserikuga rabaserv. Põndakul kasvas kidur rohi. Külma suve tõttu jäi vili kiduraks. Tundra taimestik on liigivaene ja kidur. Kidur loodus. b. (inimeste, loomade kohta). Kidur poisike, mees. Poiss on kidur, jäi kiduraks. Ta oli lapsest saadik vennast kiduram. Ta on kidura tervisega, kehaehitusega, kasvuga. Hakkasid silma kidurad õlad ja kõhetud käsivarred. Hõre ja kidur habe. *.. kari jäänud toidu puudusel kiduraks, mitmed loomad lõppenud hoopis ära. A. Taar. c. (abstraktsemas seoses). Kidur luulelooming.

kinesteetiline ‹-se 5› ‹adj›
psühh liigutustega seoses olev, liigutus-. Kinesteetiline aisting.

kinni ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.

kipitama ‹37›

1. kergelt, torkivalt valutama; kibe olema. Selg, turi kipitab päikesest. Ihu kipitab sääskede hammustustest. Marraskil põlv hakkas kipitama. Nõgesed panid jalasääred kipitama. Hommikuks tekkis nohu ja kurk kipitas. Tolm pani nina kipitama. Nina kipitas tolmust. Suits, higi, seep pani silmad kipitama. Siin on vingu, kurgus ja silmades hakkas kipitama. Külm vesi võttis sõrmeotsad kipitama. *Eilsed villid lähevad tal peos üksteise järel katki ja kipitavad kangesti .. O. Luts.
2. kerget valu, torkivat v. kibedat tunnet tekitama. Tolm kipitab ninas ja kurgus. Seep kipitab silmas. Jood kipitab nahal. *Heledalt hõõguva ahju tule õhk otse kipitas ihul .. M. Raud. || piltl (seoses hingeliste elamustega). Nutt kipitas kurgus, oli kurgus kipitamas 'nutt oli tulemas, keegi oli nutma puhkemas'. Pisarad kipitasid kurgus. *Aga öelda, et kõik oli vale, kõik oli halb, et midagi niisugust poleks üldse pidanud tegema? Just see ongi, mis kipitab. V. Lattik.
3. piltl (mingi asjaolu, tundmuse kohta:) mitte rahu andma, rahutuks tegema; torkima, kripeldama, kibelema. See tunne, mõte kipitas tal üha hinges. Tal vist kipitab midagi, mingi mure hinge peal, südame peal. See asjaolu pani mehe hinge kipitama. *Ta oskas süüdlast liigutada, ta pehmemaid tundmusi kipitama panna. E. Vilde.
4. midagi väga (teha) tahtma, kibelema. *Aga Johannes oli juba ammugi kipitanud ringmängu mängima ja tantsima. E. Krusten. *.. tal kipitas teada saada, kas ehk sealpool ka midagi veel tuha all hõõgub .. E. Vilde.

kohustus ‹-e 5› ‹s›

1. ülesanne, toiming vms., mille keegi peab sooritama kellegi korraldusel v. enda sisetunde sunnil. Kodanike õigused ja kohustused. Igapäevased, ühiskondlikud kohustused. Vaevalt oli üks töö lõpetatud, kui tulid uued kohustused. Poeskäimine oli Ilmari kohustuseks. Mari kohustuste hulka kuulus ka tubade koristamine. Ta täitis kõiki kohustusi korralikult. Tundis end vabana kõikidest kohustustest. Püüab oma kohustusi teiste kaela veeretada. Mulle tehti kohustuseks sellest teile teatada. Ma pean oma meeldivaks kohustuseks tänada kõiki, kes mulle selle töö valmimisel kaasa aitasid. || ‹pl.› teat. ametiga seotud tööülesanded. Juhataja kohustused võidakse mõnel juhul panna asetäitjale. Täitis ekspeditsioonil nii teejuhi kui ka töölise kohustusi. || koormis. Talupoegade kohustused mõisa vastu määrati kindlaks vakuraamatuis.
▷ Liitsõnad: ameti|kohustus, kooli|kohustus, kõrval|kohustus, liitlas|kohustus, lisa|kohustus, maksu|kohustus, müügi|kohustus, põhi|kohustus, sõjaväe|kohustus, teenistus|kohustus, töö|kohustus, vaikimis|kohustus, veo|kohustus, üldkohustus; feodaal|kohustus, küüdi|kohustus, naturaal|kohustus, teo|kohustus, voorikohustus.
2. sisemine, moraalne sund midagi teha v. millekski, kohus. Vanemlikud kohustused. Tal on kohustusi oma vanemate, perekonna vastu. Tundis kohustust sõpra hädas aidata. Pidasin oma kohustuseks sind hoiatada.
▷ Liitsõnad: au|kohustus, ema|kohustus, isa|kohustus, poja|kohustus, vanemakohustus.
3. lubadus, mis tuleb tingimata täita (hrl. seoses tööülesannetega). Ta täitis alati endale võetud kohustused. *Oli lubadus antud, oli avalik kohustus peale võetud, mis tuli täita. H. Raudsepp.
4. kohustav dokument. *.. pidi alla kirjutama kohustusele riigi radadest lahkuda kolme päeva jooksul. J. Semper.
▷ Liitsõnad: võlakohustus.

kontiinum ‹-i, -it 2› ‹s›

1. punktide v. arvude pidev hulk; see, mis on pidev ja ühtlane, millest pole eraldi olevaid osi
2. bot taimkate, milles taimekooslused on pidevate üleminekute kaudu sujuvas seoses

koondama ‹37›

1. hajali-, laialiolekust, eri kohtadest ühte kohta kokku, ka teat. hulgaks koguma. Vägesid koondama. Kultuurivara koondati kõikjalt muuseumidesse ja raamatukogudesse. Tööstusettevõtted koondati pealinna. Kõigi relvade tuli koondati vaenlase tugipunktile. Kirjanik koondas ajakirjanduses ilmunud lühijutud kogumikuks. Lääts koondab valguskiiri. Emajõgi koondab endasse mitme jõe veed. Valikkogu koondab suurema osa autori loomingust. *Külma korral veel koondad kasukasiile ja pead vastu, aga kaua sa suudad sulatuulega sõdida. S. Ekbaum. || (abstraktsemalt:) keskendama. Mõtteid, tähelepanu, tahtejõudu koondama. Koondas kogu oma tahte eesmärgi saavutamisele. Kooondas võimu enda kätte. Kogu ürituse juhtimine koondati ühte keskusse. || teat. ühiseks kollektiiviks, organisatsiooniks vm. tervikuks liitma. Ajakiri koondas enda ümber kirjanikke, kunstnikke ja kultuuritegelasi. *..[aeg] oli kuivatanud sood ja koondanud soonikute ning metsatukkade vahelised põllulapid suuremateks lagendikkudeks. V. Saar. || teat. piiratuma ulatusega alale rajama, paigutama, asustama vms. Kloostri hooned on koondatud nelinurkse õue ümber.
2. töö-, ametikohtade arvu vähendama ning neil töötanud inimesi sellega seoses töölt vabastama. Osakonnas koondati kaks kohta. Firma koondas mitu ametnikku. Koondati esmajärjekorras kontoripersonali.
3. sisulise tihendamisega millegi mahtu, ulatust kärpima; kokku suruma. Artiklit tuleb mõningal määral koondada. Kirjanik on oma näidendis sündmustikku ajaliselt koondanud. *Kohandades Beckeri teost Eesti oludele, on Arvelius seda tunduvalt koondanud ning ümber töötanud.. A. Vinkel.
4. mat hulkliiget sarnaste üksliikmete liitmise teel lihtsustama

koos
I. ‹adv›
1. ühte kohta, üheks rühmaks koondatult v. koondunult, ühe rühmana. Siin-seal istus mehi rühmiti koos. Seisti kobaras koos. Kivid on hunnikus koos. Paberid on kaante vahel koos. Pael hoiab juukseid koos. Reisitarbed on kohvris koos. Minu asjad on koos, võime teele minna. Vili on suurelt osalt koos 'koristatud'. Doktoritöö materjalid on koos. Vajalikust summast on veerand koos. *Arno püüdis oma mõtteid koos hoida.. O. Luts. || ühes tervikus, üht tervikut moodustavana. Lahtivõetud mootor on jälle koos. Raamat on nii lagunenud, et vaevalt seisab koos. Kuur on laudaga ühe katuse all koos. Näitetrupp püsis koos ainult ühe aasta. Neid hoiab koos ainult harjumus. Kaup, kaubad on koos 'millegi suhtes on kokku lepitud'. *..need olid smuuliliku huumoriga vürtsitatud elujuhtumid, kus tõde teinekord vaid sellepärast koos seisis, et valeks tunnistamine vajanuks oma silmaga nägemist.. Ü. Tuulik. || (kohaloleku, koosolemise, ka kogunemise, kokkutulemise kohta). Üle hulga aja oli jälle terve pere, meie kamp, lõbus seltskond koos. Muist külalisi oli juba koos, muist alles tulemata. Spordivõistlustel oli rahvast murdu koos. Rahvamajas käis palju noori koos. Komisjon istus mitu korda koos. Möödunud nädalal oli ministeeriumis koos kalanduse ekspertgrupp.
2. väga lähestikku v. päris vastamisi. Seisab, kannad koos. Istus, põlved koos, käed põlvedel koos. Nad arutasid midagi, pead koos. Tülitsejad olid peagi käsitsi, rinnutsi koos. Nad on karvupidi koos. Uksepooled seisid tihedalt koos. Toas on otsakuti koos kaks voodit. | (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Nad on alatasa ninapidi koos. Elati väikeses toauberikus, pead-jalad koos. Pea oma suu, lõuad koos!
3. ühes, seltsis (kahe v. mitme olendi, eseme, nähtuse kohta); ühiselt, üheskoos. Kahekesi, mitmekesi, hulgakesi, kõik, mõlemad koos. Lindat ja Antsu nähti sageli koos. Lastena olime, hullasime, mängisime sageli koos. Me tulime Peetriga kogu tee koos. Käis vennaga sageli koos jahil. Lähme koos koju! Koos on julgem liikuda. Poisid kasvasid koos üles. Tule, istume veidi koos ja ajame juttu. Nad pole ametlikult abielus, elavad niisama koos. Lõpetasime koos ülikooli. Lehmad ja lambad lasti koos karjamaale. Neid ravimeid ei tohi koos tarvitada. Sa oled õnnega koos 'sul on õnne', et nii hea korteri said. *..suure osavusega mässis ta orava maapinnal rätiku sisse ja pistis rätikuga koos korvi. J. Vahtra.
4. millegagi kaetud v. määrdunud. Kingad on poriga paksult koos. Riided olid tolmuga koos. Lusikas on veel meega koos. Sõrmed olid tindiga koos. Laste suud olid moosiga koos. Su püksisäär on millegagi koos.
5. hrl. ühes verbiga seisma osutab millegi koosnemisele teat. osistest. *Koos seisis kihelkonnakohus kohtuhärrast, keda mõisnikud valisid ja kolmest kõrvalistujast.. A. Kitzberg. *Söömisest ja magamisest karihiire elu õieti koos seisabki. F. Jüssi.
II. ‹prep postp› [komit]
1. ühes (sama tehes, sama laadi tegevusest v. protsessist osa võttes), kellegi seltsis (vahel lähedane sidesõna ja funktsioonile). Läks, tuli koos teistega, teistega koos. Tule koos Antsuga! Madli elab seal koos oma vanema tütrega. Ta töötas mõnda aega koos Arturiga. Kutsu ta abikaasaga koos! Isa läks pojaga koos linna. Meie koos Mardiga juba lõpetasime töö. Teda jäid leinama naine koos kolme lapsega. Küün koos rehealusega süttis põlema.
2. ühes (hrl. esinemusest, olemasolust rääkides). Koos kartulitega, kartulitega koos on kotti sattunud ka paar kivi. Koos raamatutega saadeti see kiri. Ta maeti koos teiste võitlejatega ühishauda. Võõrkeelsed lausenäited esitatakse tõlkega koos. Talle anti üle diplom koos rahalise preemiaga. Lepp koos pajuga moodustas siin läbipääsmatuid padrikuid. Kaassõnad esinevad kõige sagedamini koos nimisõnadega. || rõhutab millegi kaasasolu v. kaasaarvatust; sün. tükkis (sobib mõnikord). Rebis taimed koos juurtega, juurtega koos välja. Kaotas rahakoti koos dokumentidega. Ta müüks oma sõbrad koos naha ja karvadega, et aga ise karjääri teha.
3. märgib mingi sündmuse v. olukorra samaaegsust mingi teise olukorra v. sündmusega. Juhan tõusis hommikul koos päikesega, päikesega koos. Koos temperatuuri tõusuga suureneb ka aurustumine.
4. millegagi ühenduses, seoses. Olud ja inimeste suhtumine muutuvad koos ajaga, ajaga koos. Koos Forseliuse surmaga lõppes ka tema kooli tegevus.

korrelaat ‹-laadi 21› ‹s›
hrl loog keel mõiste, sõna vm., mis on vastastikuses seoses teise mõistega, sõnaga vm. (näit. õpilane – õpetaja, see – teine); sõna v. väljend, millele (relatiiv)pronoomen viitab

korrelatiivne ‹-se 2› ‹adj›
vastastikuses seoses, korrelatsioonis olev. Korrelatiivne seos, vastavus. Põhjus ja tagajärg on korrelatiivsed mõisted.

kui ‹14› ‹s›
(lähtub vastavast sidesõnast; kasut. seoses mingi häiriva, kahtlust tekitava, küsitava asjaoluga). Selles asjas olid veel oma kuid ja agad. *Ekstsellents, neid kuisid oleks veelgi rohkem. Arvestades kuisid, ei tohi üldse sõdida. R. Roht.

kõhetuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kõhetusega seoses esinev, atroofiline. Kõhetuslikud muutused organismis.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

käsikäes

1. ‹adv› teineteisel käest kinni hoides, teineteise kätt peos pidades. Käsikäes kõndima, jalutama. Tüdrukud uisutasid käsikäes. Nad seisid käsikäes mere kaldal. Istuvad käsikäes pargipingil. Noored astusid käsikäes oma vanemate ette.
2. ‹adv› piltl sõbralikult, üksmeelselt koos, ühiselt, koostöös. Kellegagi käsikäes võitlema, tegutsema. Meie asutused töötavad käsikäes. *Kui esimehega käsikäes asju ajada .., võib mõndagi ära teha. R. Vellend. *Maa ja linn peavad alati käima käsikäes. A. Sepp.
3. ‹prep› [komit] piltl millegagi koos, ühenduses, tihedas seoses. *Käsikäes õpilaste ja klasside arvu kasvamisega suurenes ja mitmekesistus õppepersonal. J. V. Veski.

kätte
I. ‹adv›
1. käsutusse, kasutusse, omandusse, valdusse, osaks vms. Asula käis lahingutes käest kätte. Uusasukatele mõõdeti maatükid kätte. Sai selle riide odavalt kätte. Sain palga, päranduse kätte. Nõuab võla kätte. Õpilastele anti koolitunnistused kätte. Isa andis alt heinu kätte. Jüts ei saanud riiulilt moosipurki kätte. Luges, sõi seda, mis kätte juhtus. Telegramm, kiri, kutse ei läinud kätte. Varastatud asjad saadi kätte. Küll ma toimetan selle paki talle kätte. Poiss sai käsu kätte karja minna. Töömeestele jagati ülesanded kätte. Ta sai oma nahatäie, karistuse kätte. Koer tiris kõik ära, mis kätte sai. | (abstraktsemas ühenduses). Asumaadel tuli iseseisvus kätte võidelda. Raha andis talle kätte piiramatu võimu. Mul ei õnnestunud tõde, selgust kätte saada. Sai alles paari tunni pärast õige tööhoo, hea tuju kätte.
2. (hrl. kinnipüüdmise, tabamisega seoses:) meelevalda, võimusesse. Kurjategija, bandiidid, põgenik saadi kätte. Siit peiduurkast ei saa meid keegi kätte. Põgeneme, muidu jääme vaenlasele kätte. Sain õngega ainult paar viidikat kätte. Ta saadi varguse pealt kätte. Hobune ei andnud end karjamaal kätte. Koer sai jänese kätte. Äikesepilv kerkib, viimaks jääme veel kätte.
3. sellisesse olukorda, kus keegi v. miski on (ruumiliselt v. ajaliselt) tabatud v. tabatavas seisus. Sain eesminejad varsti kätte. Ta sai mind veel kodust kätte. Leidis maja, õige tee juhatuse järgi kergesti kätte. Sind polnud kuigi hõlpus kätte leida. Helistasin mitmele sõbrale, kuid ei saanud kedagi kätte. Kallas, rand, tuletorn, küla paistis kätte. Koerte haukumine kostis selgesti kätte. || saabunud v. saabumas. Õhtu, öö, videvik, suvi, heinaaeg jõudis kätte. On jõudnud kätte aeg tõde teatavaks teha. Vanadus kipub kätte. Rahast tuleb puudus kätte. Toiduga tuleb kitsas kätte. *Vihm jõuab enne kätte, kui heina jõuame üles korjata. J. Mändmets. *Pimedus tuli ruttu kätte.. A. Saal.
4. ‹ühendverbi osana› esineb osutamist, tutvustamist, teatavaks tegemist väljendavais ühendverbides. Näita külalisele tema tuba kätte! Jäljed juhatasid kätte põgeniku peidupaiga. Meister näitas töövõtted kätte. Dirigent andis lauljatele hääle kätte. Ta võib ülemustele kätte rääkida, mis sa ütlesid. *„Volmer on surnud,” seletab Tahvet. „Unes näidati kätte..” A. Mägi.
5. (ühenduses oskuste omandamisega, harjutamisega:) selgeks, täielikult omandatuks. Õpetab poisile ameti kätte. Töövõtted tuleb kätte õppida, õpetada. Sai koolis lugemisoskuse, saksa ja inglise keele kätte. Harjutas klaveril paar pala kätte.
6. ‹koos verbidega minema, jääma, surema jms.› käes, valduses, käsutuses. Hobune lõppes kätte ära. Tomatid lähevad kätte mädanema. Piim läheb hapuks kätte. Poiss läheb laisaks kätte. *..küll oleks aeg meite Taavilgi naine võtta, muidu kipub vaata et vanapoisiks kätte jääma teine. E. Maasik.
7. käsile, tegemiseks. Sa võta kätte ja käi linnas ära. *Kui ukse- ja aknapiidad korda said, siis võttis peremees kätte põrsasulu. R. Roht. *Teisel ega kolmandal päeval ei võtnud sepp tööd kättegi, vaid hulkus külasid kaudu ümber. E. Bornhöhe.
8. ‹ühendverbi osana› näit. kätte maksma, kätte tasuma
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi omanduseks, valdusse, kasutusse, käsutusse. Stenby lepinguga läks Põhja-Eesti Taani kätte. Poeg võttis talu enda kätte. Varandus läks võõraste kätte. Maa läks riigi kätte. Andis raha sõbra kätte hoiule. Anna raamat tema kätte! Ta kahmab, haarab kõik enda kätte. Viskas lihatüki kassi, koera kätte. Seltsi juhtimine läks konservatiivsete ringkondade kätte. Ülekaal läks vastaste kätte. Haaras jutuotsa enda kätte. || ülesandeks, tehtavaks, sooritada, korraldada. Seda tööd, ülesannet ei usaldata iga inimese kätte. *Kahju, et jõudu polnud üksinda tselluloositehase ehitustöid enda kätte võtta. P. Kuusberg.
2. võimusesse, meelevalda. Linn langes vaenlase kätte. Ta langes sakslaste kätte vangi. Kurjategija anti võimude, kohtu kätte. Ära jäta mind kiskjate kätte! *Pidi see Kosta noorest peast ka just selle naise kätte sattuma. H. Kiik.
3. millegi (hrl. ilmastikunähtuste) mõju v. toime alla. Laev sattus tormi kätte. Teelised jäid pimeda kätte. Jäi saju, vihma, tuisu kätte. Riputas riided päikese kätte kuivama. Läksin välja värske õhu kätte. Lilli ei tohi pakase kätte viia. Tuleb nurgast valguse kätte. Ma ei saa sind jätta siia nälja ja külma kätte. *Kas sa usud, et me jääme sõja kätte? J. Sütiste.
4. millegi tagajärjel, tõttu, mõjul, mingil põhjusel, millestki tingituna. Koolera, katku, sõjas saadud haavade kätte suri palju inimesi. Loomad lõppesid toidupuuduse kätte. Ma olin nõrkemas janu kätte. Ma suren häbi, igavuse kätte! 'mul on hirmus häbi, igav'. Nad olid lämbumas naeru kätte. Vili kõrbes päikese kätte.
5. märgib, et mingis järjestuses v. reas jõutakse kellenigi v. millenigi. Vastamise järg jõudis minu kätte. Mis sa kibeled, küll tuleb kord ka sinu kätte! *..viimaks tuli [söögilauas] järg magustoidu kätte.. E. Särgava.
6. piiblipärases pruugis märgib, et mingi karistus langeb kellegi osaks, kellegi arvele. *Mõtlesime kibedalt muiates, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. T. Vint.

käänama ‹käänata 48›

1. (seoses inimese vm. olendi asendi muutmisega:) pöörama, keerama, painutama vms. Käänab pea kõrvale, viltu, naabri poole. Magaja käänas teist külge. Käänasin end teise külje peale. Käänas end siia ja sinna. Naine käänas ja pööras end peegli ees. Käänasin kõnelejale selja. Haige püüdis end asemel pisut käänata. Käänab jala kõverasse. Käänas silmad, pilgu häbelikult kõrvale. *Siis käänasid [kajakad] nokad ida poole, kust rohenes metsade piir. A. Mälk. *Tavalisest suurem jootraha käänas kelneri hoopis looka. J. Semper. || kõnek (pikaliheitmise, pikalisurumise kohta). Sõi kõhu täis ja käänas magama, enda voodisse. Käänas vastase kavala võttega pikali. *Sasib vanapagana rinnust kinni, käänab üks, kaks, kolm nagu heinatuusti enese alla. M. J. Eisen.
2. kõnek keerama, nii et miski keskpunkti v. telje ümber liigub. Ust lukku käänama. Juht käänas rooli. Kääna mutter, kraan kinni, lahti. Tüürimees käänab rooliratast. Käänas raadio mängima, lambis tule väiksemaks. Käänasin raamatu lehti ja püüdsin lugeda. Võti käänab hästi. Siga käänas küna kummuli.
3. midagi painutama, vajutama, poolkaarde, kokku, rulli jne. keerama. Rulli, kahekorra, keerdu käänama. Lina käänasin nutsakusse. Pintsakul tuleb varrukaotsad tagasi käänata. Käänas leiva, raamatud paberisse 'neile paberi ümber'. *Silkudel käänati näppude vahel pea, kisti sooled ja niisk välja.. M. Metsanurk. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. Vilkat, pläru käänama. *Käänab endale plotski näkku.. O. Luts.
4. millelegi v. kellelegi teist suunda andma, millelegi teist sisu andma, keerama. Käänas hobuse maanteelt kõrvale. Püüab teisi oma tahtmise järgi käänata. Ta püüdis kõike naljaks käänata. Käänas asja nii, kuidas temale kasulik. Käänas jutu teisele teemale. *Sa arvad, et võid käänata oma saatust ja maailma suunda nii ja naa?! M. Metsanurk. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Õhtuks käänas tuule loodesse.
5. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale minema, keerama. a. (liikumisel). Nad käänasid varsti paremale. Kääna sealt ümber nurga, vasakut kätt alla! Käänasin poole tee pealt koju tagasi. Igaüks käänas ise suunda. Ta käänas autoga maanteelt kõrvale, metsa vahele. Auto käänas varsti külavaheteele. Käänasin sammud vasakule. | (tuule kohta). Tuul käänas lõunasse. b. (liikumiseta). Suurelt teelt käänab väike jalgrada kõrvale. Orust käänas maantee läände. Veidi edasi käänab oja paremale. | piltl. Jutt käänas tulevikule. *Ilm käänab ilusaks. I. Sikemäe.
6. keel sõna käändeti muutma, deklineerima. Käänake sõna „ümbrik”! Järgmiseks tunniks on käänata 5 sõna.

küps ‹-e, -et 2 või -e, -e 22› ‹adj›

1. toiduna valmis küpsetatud. Toit on juba küps. Küps liha, kala. Kartulid, kaalikad on juba küpsed. Kuklid said ruttu küpseks. Praad ei ole veel päris küps. Mida palavam ahi, seda küpsemad leivad.
▷ Liitsõnad: poolküps.
2. (vilja, puuvilja, marjade vms. kohta:) valminud, nii et seemned on idanemisvõimeliseks saanud. Küps mari, seeme. Küpsed maasikad, ploomid, kirsid. Oder, kaer, rukis, nisupõld on varisemiseni küps. Õunad söödi enne ära, kui nad küpseks said. Küpsed pähklid tulevad kergesti tupest välja. Küpsena on tera kõva. Küps vili variseb kergesti.
▷ Liitsõnad: kold|küps, koristus|küps, kuld|küps, lõikus|küps, piim|küps, täis|küps, vaha|küps, üliküps.
3. piltl täielikult väljakujunenud, väljaarenenud, valminud. a. (ealt). Ma pole enam poisike, vaid küps mees. Ta oli täies õitsengus küps naine. Täiesti küps mets. *Ta oli aastatega küpsemaks, mitte aga vanemaks läinud. P. Kuusberg. | (vahel eriti kesk- v. vanema ea kohta). Täidlane küpses eas daam. See rõivas sobib vaid küpsemale eale. Küpsesse keskikka jõudnud inimene. Küpsete aastate elutarkus. Küpsemates aastates mees. b. millekski, millegi tegemiseks täiesti valmis. Küps kunstnik, helilooja, sõnameister. Selles maalis on tunda küpse meistri kätt. Poliitiliselt, ideoloogiliselt küps inimene. Küps abiellumiseks, abielluma. Nooruk pole küps iseseisvalt tegutsema, otsustama. Erik osutus neis küsimustes minust küpsemaks. Küps ja kaine mõistus. Muld on külviks küps. *Rahva eluvaim oli pärast sõjaraskusi taas küps eneseteostuseks. K. Saaber. c. (seoses olukorda, nähtusi vms. märkivate sõnadega:) väljakujunenud, valmis. Nõu, kava, plaan, otsus oli küps, sai peagi küpseks. Küps hinnang, arvamus. Seaduseelnõu ei ole veel küps vastuvõtmiseks. Teos ei ole avaldamiseks küps. Asi, asjad, kaup räägiti küpseks. Aeg oli kõigi meelest küps töid alustada. Küpsemal arupidamisel jäeti plaan katki. Kirjaniku, kunstniku küpse, küpsema loomingu periood, kõige küpsem teos. Küps lavastus, stiil. See oli küpse klassitsismi periood. Küps uurimus, ülevaade. Etendus sai küpseks mõne nädalaga. Rünnata tohtivat alles siis, kui seis on küps. *Päev lausa särab küpse suve ilust. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: eba|küps, elu|küps, hilis|küps, sugu|küps, varaküps; avaldamis|küps, ekraani|küps, esitamis|küps, ilmumis|küps, kunsti|küps, lava|küps, mängu|küps, raie|küps, trükiküps.
4. kõnek omadega läbi, otsas; pehmeks tehtud, muserdatud. Kui ta veel mõne pitsi võtab, siis on ta varsti küps. Ta on hirmust täiesti küps. *Vanamees siin. Nüüd olen ma küps! O. Luts. *„Jalad on korras! Aga käed?” küsib Kalle. – „Parem on küps ... Ja pea!” ütleb Oskar. H. Laansalu.
5. kõnek (värvitooni kohta:) küllastunud, sügav. Suvemaastiku küps roheline. Maalija viimase aja loomingus valitsevad peamiselt küpsed pruunid toonid.

küsimus ‹-e 5› ‹s›

1. lausung, millele oodatakse vastust. Suuline, kirjalik küsimus. Otsene, kaudne, retooriline küsimus. Asjalik, terav, kaval, rumal, huupi esitatud, liigne küsimus. Ankeedi küsimused. Küsimusi esitama. Küsimustele vastama. Küsimusi pandi risti ja põiki. Õpetaja kordas küsimust. Kas kõik said küsimusest aru? Poetasin argliku küsimuse. Pöördus küsimusega minu poole. Ma ei suutnud küsimust vastata. Küsimusele nõuti täpset vastust. Küsimus kipitab, kibeleb keelel, kerkis keelele. Ta puistati üle küsimustega. Küsimuste tulv sadas talle kaela. Mind hakati küsimustega pommitama. Ta ajab mind oma küsimustega ummikusse. Teda vaevas kogu aeg küsimus, kuidas ja miks. Peas keerles mõtete ja küsimuste virvarr. Ta vaatas mulle otsa, silmades tumm küsimus.
▷ Liitsõnad: ankeedi|küsimus, eksami|küsimus, keerd|küsimus, lisa|küsimus, mõistatus|küsimus, nalja|küsimus, rist|küsimus, vahe|küsimus, vastu|küsimus, viktoriiniküsimus.
2. probleem; lahendust, selgitust vajav asi v. asjaolu. Kiireloomuline, pakiline, keeruline küsimus. See on tülikas, tõsine, põhimõtteline küsimus. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus'. Tehnilised, majanduslikud, poliitilised, praktilised küsimused. Küsimust püstitama, üles seadma, tõstatama, kaaluma, otsustama, lahendama. Uurimist, arutamist vajavaid küsimusi on palju. Küsimusse tuleb selgust tuua. Ta on poliitika küsimustega kursis. See küsimus tuleb võtta päevakorda. Ühe või teise küsimuse üle tuleb veel nõu pidada. See on kaugema tuleviku küsimus. Tasu küsimus jäi lahtiseks. Selles küsimuses olid kõik ühel meelel. Nendes küsimustes on ta vanamoodne. Desarmeerimine on muutunud küsimuste küsimuseks 'tähtsaimaks küsimuseks'. Ma ei tahtnud sellest küsimust teha. See on säärane küsimus, millest võõrastega rääkida ei taheta. | [millegi] küsimus(t)es asjus, suhtes. Lahkhelid tekkisid tulude jaotamise küsimuses. *.. maa jagamise küsimustes kisklesid feodaalid tihtilugu omavahel. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: agraar|küsimus, au|küsimus, elu|küsimus, haridus|küsimus, kaadri|küsimus, kasvatus|küsimus, keele|küsimus, kooli|küsimus, kultuuri|küsimus, kunsti|küsimus, leiva|küsimus, maa|küsimus, majandus|küsimus, moraali|küsimus, mure|küsimus, nais|küsimus, olme|küsimus, palga|küsimus, personaal|küsimus, piiri|küsimus, prestiiži|küsimus, päevakorra|küsimus, rahvus|küsimus, riietus|küsimus, seksuaal|küsimus, sotsiaal|küsimus, talurahva|küsimus, toitlustus|küsimus, tuleviku|küsimus, töölis|küsimus, tüli|küsimus, usaldus|küsimus, usu|küsimus, vaidlus|küsimus, võimu|küsimus, üldküsimus; ise|küsimus, keerd|küsimus, pea|küsimus, pisi|küsimus, põhi|küsimus, sõlm|küsimus, võtme|küsimus, üksikküsimus.
3. (seoses aega väljendavate sõnadega millegi lähemas tulevikus toimuva kohta). Sõja lõpp on juba päevade küsimus. Töö lõpetamine on vaid aja küsimus. Tundus, et see polnud isegi enam tundide, vaid minutite küsimus.

lahti ‹adv›
‹koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega›
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks läks lahti. Uks on (pärani, ristseliti) lahti. Akent, ust, väravat, luuki lahti tegema, lükkama, tõmbama, kiskuma. Karbi kaas kargas lahti. Tegi, lõi raamatu lahti. Kiri on lahti võetud. Mantli hõlmad eest lahti. Nööpis pintsaku lahti. Vedas tõmbeluku lahti. Kotisuu on lahti. Tõmbab laualaeka lahti. Silmad on lahti. Haige tegi silmad lahti. Magab, suu lahti. Õied on lahti. Tulbid hakkavad lahti lööma, õisi lahti ajama. | piltl. Tänaval tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Hing, meeled kõigele ilusale lahti. || tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud v. avatuks. Mõned poed on ka pühapäeviti lahti. Kantselei on lahti kella üheksast. Mis kellani on muuseum lahti? Mis kellast, millal kaubamaja lahti tehakse? Remont on valmis ja pood jälle lahti. Keera, tee raadio, televiisor lahti. Keeras, tegi kraani, duši lahti. Kes jättis kraani lahti?
2. millestki katvast vabaks v. vaba; millestki täitvast tühjaks v. tühi; ant. hrl. kinni. Kohvrid pakiti lahti. Osa asju on veel lahti pakkimata. Harutas kompveki (paberi seest) lahti. Kartulikuhi kaevati, tehti lahti. Kartulivaod aeti harkadraga lahti. Lõikab konservikarpi lahti. Kougib pudelit, purki lahti. Tegi, korkis pudelid lahti. Kaev oli pealt lahti 'kaaneta' jäetud. Haav on lahti, ei kasva kinni. Haav läks, rebenes uuesti lahti. Võssa kasvanud metsasihid tuleb lahti raiuda. Umbetuisanud teed aeti, lükati, roogiti lahti. Teed, jääauk hoiti lahti. Sillutis, asfalt lõhuti lahti. Kevadtormiga läheb meri lahti. Kas Peipsi on juba lahti? || rõivastest, jalatsitest vabaks v. vaba. Võtab riidest lahti. Koorib end lahti. Rõivastusime, riietusime lahti. Olin juba riidest lahti ja magama minemas. Võta jalad lahti.
3. sellises olukorras v. sellisesse olukorda, et ei ole (millegi külge) kinnitatud, köidetud, et ei ole haardes, kütkes, et liikumine pole takistatud; millegi küljest lahku v. lahus v. ära. Lehm oli enda ketist, lõast lahti tõmmanud. Koer on õues lahti. Laps ei lasknud ema käest lahti. Lase mind lahti. Päästis end rabeldes lahti. Paat on ketist, kai küljest lahti. Nokk kinni, saba lahti. Keeras mutri lahti. Murdis, muukis luku lahti. Tee, keera uks lukust lahti. Ära muugi, uks on lahti. Teeb, päästab vöö, pandla, nööbid lahti. Hammas on lahti, logiseb. Kui käed oksa küljest lahti lähevad, kukud alla. Kiskus end haardest lahti ja põgenes. Krohv, tapeet on seina küljest lahti. Kingal tuli tald (alt) lahti. Värv on tükati lahti ning koorub maha. Leival on koorik lahti. Kalju küljest murdus tükk lahti. Vagun haagiti rongi küljest lahti. Leiba, praadi, torti lahti lõikama. Küpsed pähklid löövad oma tupest lahti. Kevadel läheb puudel koor lahti. Koeral, kassil on karv lahti 'ajab karvu'. || rakkest, rakendi eest vabaks v. vaba. Võta hobune (vankri eest) lahti ja vii talli. Rakendab hobuse lahti. Härjad päästeti ikkest lahti. || eemal(e), teat. vahemaa taha v. taga. Tõukas paadi, parve kaldast lahti. Finišisirgel suutis Jaan end teistest lahti rebida. | piltl. Ei suuda neiult pilku, silmi lahti rebida. End rutiinist, harjunud ükskõiksusest lahti rebima, lahti raputama.
4. (rohkem) laiali, kohevil(e), lõdvemal(e), nii et endine kuju ning mõõtmed hrl. muutuvad; ant. hrl. kokku. Lõi lehviku, vihmavarju lahti. Läheme heinakaari lahti lööma. Laotas lina lauale lahti. Selle söögilaua saab vajaduse korral lahti tõmmata. Vaipa, kaarti lahti rullima. Paberikäär rullus iseenesest lahti. Taigen oli lauale lahti rullitud. Sõlme, kingapaelu lahti tegema. Õhtul päästab ta oma pikad juuksed palmikust lahti. Juuksed palmitseti lahti. Pestud ning kuivanud villad tuleb lahti noppida. Sassiläinud lõnga lahti harutama. Munad on lahti klopitud. Madu keris end lahti. Tõmbab lõõtspilli lahti. Lõõtspill lahti üle rinna. || osadeks, detailideks; osadena, detailidena. Mootorit, masinat, seadet lahti monteerima. Kellavärk on laual lahti, ei oska enam kokku panna. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult. P. Kuusberg. || (raha kohta). Vaheta mu sajakroonine kümnesteks lahti. Tee mulle kroon (sentideks) lahti. || piltl (analüüsi, kaalumise v. hindamisega seoses). Probleemi, kunstiteost, luuletust lahti mõtestama. Kirjandi teema on jäänud korralikult lahti kirjutamata.
5. (tee, juurde- v. läbipääsu kohta:) avatud, vaba; avatuks, vabaks; ant. kinni. Rand on tuultele lahti. Eest ära – tee lahti! Noortele on õppimiseks kõik teed lahti. Uskusime, et meile on kogu maailm, kõik võimalused lahti. *Ta avaldas kord ise, et elu on tema ees lahti, et ta saavutab armastust, kuulsust ja au. J. Kärner.
6. kellestki v. millestki vaba(ks) v. ilma. Tüütust inimesest tahab igaüks lahti saada. Lõpuks ometi oleme võlgadest, vaevast, murest, orjusest lahti. Nad said turul kiiresti oma kaubast lahti. Pole raske rahast lahti saada. Halbadest harjumustest lahti saama. Mitte ei saa sellest tundest, kahtlusest, kartusest lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. *Kui te Tõmmiku ära viite, siis olen ma korraga kohe piimast lahti .. A. H. Tammsaare. || (sidemete katkestamise, loobumise, keeldumise, äraütlemisega seoses). Ütles ennast oma vaadetest, põhimõtetest, lepingust, pärandist lahti. Salake ta maha, öelge tast lahti. || (ametikohalt, töölt vallandamisega, vabaks saamise v. vaba olemisega seoses). Ta lasti, tehti töölt, ametist lahti. Ta saab varsti sõjaväest, ajateenistusest lahti. Mai lõpul saavad lapsed koolist lahti. Varsti võtan enda töölt lahti. Teda püüti direktori kohalt lahti kangutada. Teomees oli saanud mõisa alt lahti. Ta on nüüd töölt lahti. Jaan hääletati esimehe kohalt lahti. *See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal vähematki süüd oleks. O. Luts. *Raha ei ole, et liisust end lahti osta .. E. Särgava. || vanglast, kinnipidamiskohast vaba(ks). Lasti vangist, vangilaagrist lahti. Ta sai amnestiaga lahti. Ta oli vahepeal lahti, aga siis pandi uuesti kinni. *„See varganägu siis jälle väljas.” – „Juba aasta aega lahti! ..” V. Lattik.
7. (mingi tegevusega v. selle algusega, puhkemisega v. juhtumisega seoses). Töö, sõit, pidu läheb lahti. Sõda olevat lahti. Noored lõid tantsu lahti. Kusagil on tuli lahti (puhkenud). Kes sellise kõlaka lahti laskis? Külas on jutud lahti, et Jaan pidi Mari pool käima. Tuul lõõtsub – varsti on vihm lahti. Nüüd läheb viljalõikus(eks) lahti. Nii kui kokku saavad, kohe tüli lahti. Heas tujus löödi laulgi lahti. Pillimees lõi loo, polka lahti. Lõime peo, labraka lahti. Siis läks märul(iks) lahti. Laseb nutu, pilli, tönni lahti. Kink võttis lapsel naeru lahti. Mis lahti (on)? – Lahti pole midagi. Mis sinuga lahti on? See pole õige asi, seal on midagi lahti. No küll on lugu lahti! Nüüd on põrgu, kurat lahti! || (laengu detoneerimisega seoses). Püss läks kogemata lahti. Revolver ei läinud lahti.
8. (heasse v. normaalsesse) vormi; (heas v. normaalses) vormis. Häält lahti laulma. Meie korvpallimeeskond alustas puiselt, aga hiljem mängiti end lahti. Selles rollis mängis noor näitleja end toredasti lahti. Ta matemaatikuanne läks alles keskkoolieas lahti.
9. kõnek (kiirenenud rooja-, higi- jm. eritusega seoses). Kõht on lahti. Ehmatas enda kõhust lahti. Saunalaval läheb higi lahti. Iga väikese asja pärast kohe vesi 'pisarad' lahti.

lakunaarne ‹-se 2› ‹adj›
lakuunidega seoses olev, nendega iseloomustuv. Lakunaarne angiin.

lause ‹18› ‹s›

1. ühest v. mitmest üksteisele järgnevast sõnast koosnev lühim kõnelõik, mis ei ole otseses grammatilises seoses eelnevate v. järgnevate kõnelõikudega. Vestlus ei sujunud, vahetati vaid üksikuid lauseid. Kirjutab paar lauset. Rääkis mõne lausega, kuidas asi oli.
▷ Liitsõnad: hüüd|lause, kiil|lause, koond|lause, kõrval|lause, käsk|lause, küsi|lause, liht|lause, liit|lause, pea|lause, põim|lause, rind|lause, soovlause; juht|lause, löök|lause, tunnus|lause, vastulause.
2. mat teoreem. Pythagorase lause.
3. loog matemaatilises loogikas väide, mille puhul eeldatakse, et tema sisu tegelikkusele vastavuse määr on põhimõtteliselt kindlakstehtav
4. muus tavaliselt 2-3 fraasist koosnev helitöö lõik

leeri|õpetus
kirikl (luterlikus kirikus:) ristiusu põhiseisukohtade õpetamine 15–18-aastastele noortele seoses nende ettevalmistamisega kogudusse vastuvõtmiseks

leostuma ‹37›
(sooladega seoses:) mullast välja lahustuma, välja uhtuma. Leostunud kamarmullad.

ligi
I. ‹adv›
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Läksin ligi, et paremini näha. Ahi oli nii kuum, et ära kätt ligi pane. Meelitas hobuse leivatükiga ligi. Poiss ei andnud ligi, kui isa teda karistada tahtis. Sügisel ei pääse suvekodusse autoga ligi. Tagaajajad olid juba üsna ligi. Mets ainult paistab ligi, tegelikult on sinna hulk maad. Siin on ligi koolis käia. || (millegi kallale tegutsema). Pane tikud kapi otsa, et laps ligi ei pääseks. Lehm ei lase võõrast lüpsjat ligi. Masinatele ei või teda ligi lasta. Niiskus, külm poeb ligi. b. (ajaliselt). Sügis, õhtu, sünnipäev jõuab ligi. Surm, lõpp, sünnitus on ligi. Öö, hommik, koiduaeg on ligi. c. (huvi, meeldivuse poolest). Kõrts tõmbas voorimehi ligi. Põnev pealkiri meelitab lugejaid ligi. Püüab ülemustele ligi pugeda. Tahaks ta mõtetele, hingele ligi pääseda. See mees katsub igale tüdrukule ligi ajada, litsuda, pressida. Tüdruk laskis poisi ligi 'andus poisile'. d. (omaduste, võrreldavuse poolest). Jõu poolest ei saa sina talle ligi(gi). Tema oskustele ära mine enda omadega ligi(gi). Maja on neil niisugune, et meie oma ära pane ligi(gi). *Ei mina saanud kivitõstmisega temale ligigi. A. H. Tammsaare.
2. kaasa; kaasas. Kui metsa lähed, võta leivakott ligi. Mul pole täna rahakottigi ligi. *Pommer kutsub Arnoldi ligi .. ning läheb Parksepale. M. Traat. *.. sõitsid Rakverest kohale Marta suurt konti tõsised tütred, pered ligi .. T. Kallas.
3. peaaegu, ligemale (2. täh.) Ligi 50-aastane mees. Teenib ligi 10 000 krooni kuus. Ta on minust ligi 10 kilo raskem. Ootasin ligi kaks tundi. Jooksja edestas teisi ligi minutiga. Olin ligi nädalapäevad haige. Püüdis ligi käsivarrejämeduse angerja. Vesi ulatus mulle ligi põlvini. Künda jäi veel ligi söögivaheks. *Paksud villased kuued seljas olid toimetades ligi kuivaks saanud .. L. Koidula.
II. ‹postp› [gen]
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Lühinägelik tõstis kirja silmade ligi. Ära lase last võõra koera ligi. Kari sõi kodu ligi ädalal. Märkasin tulijat, kui see oli juba värava ligi. || (millegi kallale tegutsema). Mina masinate ligi ei kipu. b. hrv (ajaliselt). *Õhtu ligi kattus taevas päris nõgimustade pilvelarakatega .. E. Ellor. c. (seoses arvu vm. määraga). Ta vanus kisub ehk kuuekümne ligi. Töölisi on vabrikus juba 500 ligi. Külma oli 10 kraadi ligi. Vett on veel poole pange ligi.
2. vastu; vastas. Laps surus end ema ligi. Saapasääred hoidsid jala ligi nagu sukad. Särk liibub ihu ligi. Jänes lippas, kõrvad pea ligi.
III. ‹postp› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas. Onni katus on vajunud maad ligi. Surusin näo akent ligi. Juuksed on pead ligi kammitud, pead ligi ludus. Kass tõmbas kõrvad pead ligi ja sähises. Enne vihma lendavad pääsukesed vett, maad ligi.
IV. ‹prep› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas a. (ruumiliselt). Hobune tõmbas, hoidis kõrvad ligi pead. Juuksed on ligi pead kammitud. Teki äär ripub ligi põrandat. Pääsukesed lendasid ligi maad. Paadi parras oli ligi veepinda. b. hrv (ajaliselt). Ligi hommikut sadu lakkas. Kuhu sa enam ligi ööd lähed.

liigestama ‹37›
osadeks jaotama v. eraldama (eriti maastiku elementide v. pinna reljeefiga seoses). Mandrid liigestavad maailmamere ookeanideks. Lahtedest, fjordidest, poolsaartest liigestatud rannik. Ürgorud liigestavad Lõuna-Eesti maastikku. Lage liigestamata stepp. Ornamentidega liigestatud pind.

liigestuma ‹37›

1. osadeks jagunema v. eralduma (eriti maastiku elementide v. pinna reljeefiga seoses). Rannik on tugevasti, väga liigestunud. Ürgorgudest liigestunud maastik. Kõrs on sõlmeline, torujaiks lülideks liigestunud taimevars. *Ümarik, alles sügavamalt liigestumata mehehakatusenägu .. J. Kross.
2. liigest moodustama. Lahastamisel fikseeritakse ka murdunud luuga liigestuvad naaberluud.

lugema ‹loen 42›

1. kirjutatut häälikulises kõnes enda v. kuulaja(te) tarbeks taastekitama; ka päheõpituna esitama. Lapsed õpivad tähti, seejärel veerima ja lugema. Oskab lugeda ja kirjutada. Loeb valju häälega, vaikselt, pominal, sosinal, endamisi, silmadega, mõttes. Loeb soravalt, ilmekalt, üksluiselt, takerdudes. Ta käekirja on raske lugeda. Õppetükk anti lugeda ja küsimustele vastata. Saksa keelt loen, aga vesteldes jään jänni. Loeb neljas keeles vabalt ilma sõnaraamatuta. Viidalt on lugeda, et Tartuni jääb veel 39 km. Armastab (ilukirjandust) lugeda, loeb väga palju. Loeb kirja, kuulutust, ajalehte, raamatut, artiklit, luuletust, romaani, pealkirju, kaupade hindu. Loe mulle ka, mida ta kirjutab. Lugesin lehest, et tuleb uus pensioniseadus. Ma olen sellest kusagilt lugenud. Loeb õhtuti lastele muinasjutte. On sul midagi head, põnevat lugeda? Tänasest lehest polegi midagi lugeda 'pole midagi huvitavat'. Jaan Krossi (romaane) loen ma alati naudinguga. Korrektuuri lugema 'korrektuurpoognaid v. -veerge (trüki)vigade leidmiseks ning parandamiseks lugema'. Lemmikraamat sai lausa pähe loetud. Narmendama, kapsaks loetud kriminull. Diktor loeb päevauudiseid. Noored näitlejad lugesid kirjaniku mälestusõhtul tema luuletusi. Issameiet, söögipalvet, loitse, nõiasõnu lugema. Lapsed loevad jõuluvanale salme. || (kõrgkoolis) loengut pidama. Professor Kivi loeb ülikoolis filosoofia ajalugu, seda loetakse neljandale kursusele. Keskaegses ülikoolis loeti ladina keeles. *Kord olime Aavikuga Viljandis õpetajate kursustel lektoriteks, mina lugesin keelt, tema kirjandust. J. V. Veski. || pühakirjakohta ette lugema v. vaimulikku kõnet pidama. *.. õpetaja luges ilusasti nii kodust ärasaatmisel kui ka surnuaial. P. Vallak. || hääldama, välja lugema. Kes pole prantsuse keelt õppinud, ei oska prantsuse nimesid lugeda. Kuidas seda sõna, nime loetakse? Perrault' (loe: perroo) muinasjutt. || (üllatava v. uskumatu rõhutamiseks). *Ent kas teate, mäherdusel eksemplaride arvul trükiti [Oscar Wilde'i] teoste andeid? Ütle ja loe: tuhat tükki. E. Vilde. || ‹hrl. väljendites: lugemas käima, lugema minema› van leeris käima, leeri minema; kirikuõpetaja juures abiellumisluba hankimas ning sellega seoses lugemisoskuse kontrollil käima. *Vaevalt oli ta leeris, peakoolis või lugemas .. ära käinud, kui talle ta ilu pärast kosilasi hakkas käima. Chr. Kannike. *.. tihti näen noori, õhetavate nägudega poisse ja tüdrukuid väljumas praosti kirjutustoast .. need käisid lugemas, et pühade ajal heita paari .. O. Luts.
2. mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama, sellistest märkidest v. süsteemist aru saama. Nooti lugema. Matkaja peab oskama kaarti lugeda. Võhik ei oska lugeda tööjooniseid, skeeme. || looduslike moodustiste põhjal midagi teada saama. Aastarõngastest võib üht-teist lugeda puu kasvutingimuste kohta. Ennustaja loeb käejoontest inimese minevikku ja tulevikku. *Kui geoloogi ees on kivimipaljand, loeb ta sealt nagu avatud raamatust. I. Murdmaa.
3. välisilmingute järgi midagi varjatut, sisimat aimamisi taipama, mõistma. Oskab armastatu soove ta silmist lugeda. Luges mu pilgust, ilmest etteheidet, nõustumist. Ta taipab kõik ära, just nagu loeks teise mõtteid. *Ta võis juba selle [= ema] näost lugeda, kuidas haigega lugu oli. O. Luts. *Õpetaja silm jälgis seejuures järjest meeste nägusid, et nende pealt oma kõne mõju lugeda. E. Vilde.
4. loendama. a. (arve järjekorras nimetades). Laps oskab juba sajani lugeda. Ringikohtunik loeb kümneni: nokaut! Opereeritav ei saanud kahekümnenigi loetud, kui narkoos juba mõjus. „Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm,” loeb tantsuõpetaja takti. b. (hulka, kogust arvuliselt kindlaks tehes). Loeb raha. Loe (ära), kui palju meid on. Kes neid lugeda jõuab, neid on nii palju. Luges mulle kümme kümnelist peo peale. Töö on tehtud, loe palk lauale. Loeb sõrmedel, sõrmede peal, keda tuttavatest külla kutsuda. Luges kompvekid kahe lapse jaoks pooleks. Loeb puhkuseni jäänud päevi. Kellaosuti loeb minuteid, logi loeb miile. Loeb keskendunud ilmel pulssi. Perenaine istub laua otsas just nagu sööjate suutäisi lugedes. c. (rivikäsklused võimlemistunnis). Järjest loe! Paariks, kolmeks loe!
5. ‹impers.› arvestama. Maakera vanuseks loetakse rohkem kui kolm ja pool miljardit aastat. *Ülepea loeti terves külas seitse korralikku noort tüdrukut .. O. Truu. *Puulaeva iga hea hoidmise juures loetakse üldse viisteist aastat. H. Sergo. || millestki, mingist momendist arvestust alustama v. algust arvestama. Tööstaaži loetakse tööle asumise momendist. Meie ajaarvamist loetakse Kristuse sünnist. Eesti teatri algust loetakse 24. juunist 1870, „Saaremaa onupoja” etendusest. *.. ja kui sa ise ära ei ütle, hakkab palk homsest lugema. M. Raud.
6. arvesse minema. a. arvestamisele kuuluma. Kergejõustikus rekordit ei loeta, kui tuule kiirus on lubatust suurem. Hüpe, tõuge loeb, ei loe. Pühapäevi puhkuse sisse ei loeta. *Sai tööd tapetud – kaks päeva luges kolme ette ja nõnda lastigi ennem tulema .. A. Hint. b. väärtust, tähtsust omama, väärt olema, midagi tähendama. Aega on vähe, iga minut loeb. Ärge jääge tulemata, talgul loeb iga inimene. Ilm ei loe, väljasõit tuleb igal juhul. Asjaajamises loevad tutvused palju. Teiste arvamused, seisukohad ei loe talle midagi. Mis loeb mehele paar muhku või kriimustust! *Ma mõtlesin, et meie ja meie poja tulevik ka sulle midagi loeb. R. Kaugver.
7. pidama, arvama. Midagi oma ülesandeks, kohuseks, saavutuseks, teeneks lugema. Seda loetakse talle süüks, veaks. Virisemist loetakse häbiasjaks. Küsimus loeti otsustatuks. Loeb end asja eest vastutavaks, oma hinnangut eksimatuks. Möödunud aastat võib tulemusrikkaks lugeda. Loeb ennast luuletajaks, kuigi trükis pole midagi ilmunud. Ma pole end veel kaotanuks, lööduks lugenud. Orja ei loetudki inimeseks. Ta ei taha end veel raukade hulka lugeda. Teda loetakse pugejate kilda. *Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! A. Kitzberg.

maa|magnetism
füüs Maa magnetväljaga seoses olevad nähtused, geomagnetism

maa|põu
pealispinna alune maakoore osa, mida inimene (eriti maardlatega seoses) kasutab. Eesti maapõu on rikas põlevkivi poolest. Puuraugud ulatuvad üha sügavamale maapõue. Maapõuest tungis esile laava. *.. sõja kartusel hakkasid talumehed matma oma uudsevilja maapõue. E. Kippel.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

matuse|kulud pl
kulud matmisega, matusega seoses. Riik maksab matusekulude katteks matusetoetust.

välja minema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma, väljuma. Läks uksest, väravast välja. Lähme välja, toas on umbne. Ta läks juba hommikul vara kodunt välja. Suits läheb korstnast välja. || piltl (hrl. suremisega seoses). Vana Mihkel ei võta enam jalgu alla, aga hing ka välja ei lähe. *Elutseb seal kuskil vaene külaapteeker – hing niidiga kaelas, toss välja minemas. O. Luts. || hrl van algust saama, lähtuma. Kust sihuke jutt, arvamus on välja läinud? Keiser Augustusest läks käsk välja.
2. (välja) ulatuma. Rada läheb maanteele välja. *Kes teab, kuhu see mets välja läheb .. P. Krusten.
3. ära kaduma, olematuks muutuma. Plekid lähevad pestes, pesus välja. Pehmest riidest lähevad viigid ruttu välja. Vihmaga lähevad lokid välja. || (taime kohta:) ära kuivama, hääbuma. Ümberistutatud kadakad kipuvad välja minema. Kaks põõsast läksid kasvama, aga üks läks välja.
4. normaalsest olekust v. seisundist erinevaks muutuma. Kübarad lähevad seistes vormist välja. Kes süstemaatiliselt ei harjuta, läheb vormist välja. *Pikaldaselt kulgeva laadimise taha takerdusid ettevalmistustööd, vahetused läksid graafikust välja. R. Kaugver.
5. teat. arvestusega tegutsema. Ta läheb kasusaamisele, petmisele välja. Läheb uisapäisa riskile, riski peale välja. Tuleb lihtsalt hea õnne peale välja minna. Ta ei tegutse kunagi huupi, vaid läheb välja kindla peale. *Igaüks usub, nagu ta heaks arvab. Kuid maa vabaduse eest on kõik ikka koos välja läinud nagu üks mees. A. Kalmus. || oma tegevuses, taotlustes teat. instantsini minema. Vennad Petersonid läksid õigust nõudes Peterburini välja. *.. siis ma lähen protestiga Kunstide Valitsuseni, kultuuriministeeriumini, keskkomiteeni välja! A. Liives.

minutiline ‹-se 5› ‹adj›
minuti kestev, minuti vältav. Minutiline leinaseisak. Minutiline peatus jaamas. Võistlejad läksid suusarajale minutiliste vaheaegadega. Tal on meie ees neljakümne viie minutiline edumaa. || (ülima ajalise täpsusega seoses). Tööpäev algab ja lõpeb minutilise täpsusega. Rongidelt, bussidelt nõutakse minutilist graafikus püsimist.
▷ Liitsõnad: kahe|minutiline, kümne|minutiline, mõne|minutiline, paari|minutiline, viieminutiline.

mis|puhul ‹adv›
küsiv-siduv sõna
1. otseses küsimuses: miks, mille puhul, mis põhjusel. Mispuhul te mulle kaasa tunnete? Soovin õnne! – Mispuhul?
2. alustab kaudküsimust vm. kõrvallauset. a. mis põhjusel, millest põhjustatuna. Ütelge, mispuhul te pidu peate. Keegi ei saanud aru, mispuhul Jaak nad külla oli kutsunud. b. mille korral, millisel juhtumil, millega seoses. Võib esineda verejooks, mispuhul tuleb kasutada žgutti. Jõuan Saaremaale hilja õhtul, mispuhul palun endale autoga vastu tulla. *Haua järgmine avamine toimus a. 1923, millele järgnes veel kolmaski, mispuhul mõned luud kaduma läksid .. B. Kangro.

muld ‹mulla 22› ‹s›

1. ka põll elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel kujunenud maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured. Mulla koostis, struktuur, lõimis, kores, õhusisaldus, värvus, kapillaarsus, poorsus, happesus, sooldumine, temperatuur. Happeline, karbonaatne, leetunud, soostunud muld. Muldade nomenklatuur, klassifikatsioon, kaardistamine. Viljakas, rammus, huumuserikas, must, punane, savisegune muld. Muld on märg, niiske, tahe, kuiv, kohev, kobe, sõmer. Mulla pindmine kiht. Mulda harima, väetama, lupjama, kobestama. Lilledele on vaja uut mulda. Vajutan labida mulda. Käed, jalad on mullaga koos. Rohukamar mullale ning porile sõtkutud. Kevadel sai seeme aegsasti mulda. Taim vajab temale sobivat mulda ega taha igas mullas kasvada. Muldade viljakust tuleb tõsta väetamisega. *Suviti hoidsid kanad põõsaaluse mullal, see oli nende parim siblimispaik. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: alluviaal|muld, glei|muld, hall|muld, kamar|muld, karbonaat|muld, kastan|muld, lammi|muld, leede|muld, liiv|muld, liivsavi|muld, loo|muld, mineraal|muld, must|muld, mägi|muld, niidu|muld, nõmme|muld, pruun|muld, puna|muld, raba|muld, rusk|muld, rähk|muld, savi|muld, saviliiv|muld, soo|muld, tuhk|muld, tundra|muld, turvas|muld, uhtemuld; aia|muld, huumus|muld, kompost|muld, kõdu|muld, künni|muld, lava|muld, lehe|muld, liiva|muld, metsa|muld, muti|muld, mätta|muld, poti|muld, põllu|muld, sõnniku|muld, turbamuld; vormi|muld, värvimuld.
2. piltl (maa, maapinna, mullapõue jms. kohta, hrl. kodupinna, surma v. matmisega seoses). Ta ei lähe võõrsilt õnne otsima, tema juured on (kõvasti) kodukoha mullas. Kõik me läheme kord mulda, mulla alla. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa jälle saama. Raske haigus viis mehe mulda. Ta maeti, sängitati, pandi, viidi kodukalmistu mulda. Mulda varisenud koolivennad. Olgu kodumaa muld teile kerge! Vanaisa puhkab, magab ammu mullas, mulla all. Tudisev rauk, lähemal mullale kui elule. *.. valitsejad, kes seda [Eestimaa] mulda on tallanud, tulevad ja lähevad oma kannupoistega koos. .. Aga rahvas on paigal, aina selle mulla peal. J. Kross.
▷ Liitsõnad: kodu|muld, maa|muld, sünnimuld.
3. piltl väga vana inimene, rauk. Kauaks teda, vana mulda, enam! Mis minusugusest mullast enam tegijat või toimetajat. Palju mulle, mullale, enam tarvis on. *Mis meil muldadel enam karta. Ühe jalaga juba hauas. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: inimesemuld.

mängima ‹42›

1. mänguga (1. täh.) tegelema, mängu harrastama. Lapsed mängivad omaette, hulgakesi õues, liivakastis, pargis. Mängivad nukkudega, klotsidega. Mängivad palli, peitust, kula, kooli, poodi, sõda, isa ja ema, röövleid. Mängime, et meil on külalised. Andis tikud lastele mängida. Rebasekutsikad mängivad koopasuu ees. Kass mängib hiirega, koer kondiga. Mis mängu me nüüd mängime? Ei taha enam mängida, ei mängi enam sinuga. Hakkame keksu, ringmängu, mõnda jooksumängu, „Tagumist paari” mängima. Pulmas mängitakse pruudipärg järgmistele paariminejatele. Võrk-, korv-, jalgpalli, tennist, hokit mängima. Naiskond mängis end kõrgliigasse, esikohale. Mängin kabet, malet. Hasartmänge ma ei mängi. Raha peale kaarte mängima. Mängisin 'tegin hasartmängus panuse' kogu pangale, õigele hobusele. Mängib ruletil niikaua, kuni taskud tühjad, viimane sent läinud, mängib enda võlgadesse. Suurmeistrid mängisid viiki. P. Keres mängis seda partiid mustadega. || midagi nagu mänguasja käsitsema. Mängib rääkides pliiatsiga, sulepeaga. Ära mängi söögilauas toiduga, kahvliga, lusikaga. Kõnnib jalutuskepiga mängides pargiteel. Töö läheb tema käes (nagu) mängides. Tõstab mängides 'kergelt, pingutamata' raskeid kotte.
2. mitte tõsiselt võttes suhtuma, millegagi naljatama; kedagi niimoodi kohtlema. Mängib armastusega, tunnetega, teiste närvidega. Ära mängi oma (noore) eluga! Ei maksa tervisega, hea töökohaga mängida. Ausõnaga ei mängita. Ära lase endaga mängida, pane oma tahtmine maksma. See mees on paljude naistega mänginud, paras, et nüüd tema endaga mängiti. || jändama, hullama. Lase lahti, ära mängi! Mis sa mängid, anna müts kätte! Ära mängi, ma saan vihaseks!
3. kõnek kombineerides, teat. tulemust taotledes tegutsema. Andis mängida, enne kui auto korda sain. Mängisin selle kellaloksu kallal hulga aega. Mängis enda sooja koha peale, sõjaväest vabaks, ministrile väimeheks. Seni sa mängid, kuni trellide taha lähed. Mängis meie plaani konkurendi kätte. Selle kauba pealt endale suurt ei mängi 'suurt kasu ei saa'. || (kellegi vastu). Mängis teisele ninanipsu, vingerpussi, vembu. Vaat, millise tüki mängis koosolek esimehele! Mängis mulle niisuguse seatembu, et seda ma andeks ei anna. *„Mis vigurit sa mängid, et hobust kätte ei anna?” küsis Andres Pearult. A. H. Tammsaare.
4. (loomade kohta:) paarimisajal eriliselt käituma. Isasloomad mängivad omavahel võideldes. Tedrekuked mängivad kudrutades, kõhistades ja sulgi turritades. Jões haug juba mängib.
5. piltl muutlikult, vahelduvalt liikuma v. liigutama. Lihased mängivad naha all. Suu ümber mängib muie, naeruvine. Silmad, pilgud mängivad koketeerivalt. Mängib edvistavalt silmadega, pilkudega. Õrn puna mängib neiu palgeil. Rõõmusära mängib lapse silmis. Noor veri mängib. Jõud mängib lihastes. Tuul mängib põõsastes, sügislehtedes, juustega, seelikuga, purjedega. Lained, veekeerised mängivad paadiga. Lõkke helgid mängivad meeste nägudel. Veepinnal mängib virvendus. Pikad varjud liiguvad mängides seintel. Akna taga mängivad langevad lumehelbed. Halvasti kleebitud linoleum hakkab põrandal mängima 'kohruma, liikuma'. *.. tuul mängib lillelõhnaga .. E. Enno.
6. lava- v. ekraaniteoses osa täitma, esinema; lavateost etendama. Näitleja mängib hästi, kaasakiskuvalt, usutavalt, halvasti, puiselt, rolli sisse elamata. Juba koolitüdrukuna mängis ta näitemängudes. Taidlejad mängisid lastenäidendit. Ta on mänginud teisejärgulisi osi, peaosas pole ta kunagi mänginud. Kes Hamletit mängis? Paljude noorte unistuseks on filmis mängida. Mida täna „Estonias”, draamateatris mängitakse? Viljandi „Ugala” mängib homme Tartus „Vanemuises”. Verdi oopereid on Eestis palju mängitud. || kõnek etenduma. *G. Ormi komöödia „Kevade ja suve vahel” mängib linnas .. E. Nirk. || (seoses sõnadega osa, roll:) etendama. Mis osa Jaan selles segases loos mängis? Juhtivat, olulist, silmapaistvat osa mängima. Ei oska öelda, mis tema valimisel kõige tähtsamat rolli mängis. Raha ei mängi elus sugugi mitte kõrvalist, tähtsusetut rolli. Vahelihas mängib hingamisel märkimisväärset osa.
7. end kellenagi paista laskma; kellenagi, kellegi rollis esinema v. teat. olukorras käituma ja tegutsema. Armastab teisi käsutada ja ülemust, härrat, saksa, kubjast mängida. Poeg mängib majas peremeest. Mängib daamide seltskonnas, naiste ees rüütlit, kaitseinglit, kangelast. Mängib solvunut, kannatajat, kõrvuni armunut, lihtsameelset, süütukest. Ära mängi prohvetit, advokaati, kõiketeadjat. Ära püüa(gi) mängida, et oled väga julge. Poisike tahab ikka täismeest mängida. Koolist koju jäämiseks mängis poiss haiget. Kas ta alati kometit, tola, narri, lolli mängib 'veiderdab'? Emalind mängib vigast, et tulijat pesa lähedalt eemale meelitada. Kui klappimiseks läks, ei mänginud keegi ihnuskoid. Vend pidi õele peol kavaleri mängima 'kavaleriks olema'. Ole hea, mängi postiljoni, too minu post ka ära! Mängisin oma naisperele kutsarit, autojuhti 'olin autojuhiks, kutsariks'. || midagi teesklema. Ma ainult mängisin magamist, vihastamist, kaastunnet, haigust, huvi asja vastu. Mängime, et ei tea asjast midagi. Mängis, nagu oleks temasse kõrvuni armunud. Ta ägedus, vaimustus tundus mängituna.
8. pillil muusikahelisid tekitama, helindit muusikariista(de)l esitama; (pilli, muusikariista kohta:) selliselt tekitatud helidest kõlama. Mängib flööti, klaverit, kannelt, akordioni, torupilli, trombooni. Ta mängib mitut pilli. Kõik nad on musikaalsed – laulavad ja mängivad. Mängib ansamblis, bändis, orkestris, kvartetis. Õpib viiulit mängima. Mängib nauditavalt, meisterlikult, virtuoosselt. Orkester hakkas mängima, mängis marssi, valssi. Kontserdil mängiti Sibeliust ja Griegi, mängiti ka D. Šostakovitši VII sümfooniat. Kas Tubinast, Tubinalt ka midagi mängiti? Mängib noodist, peast, kuulmise järgi. Kusagil mängib lõõtspill. Pill mängib ja tants käib. Viiul mängib lausa nutvalt. || (heli ülekandva v. reprodutseeriva aparaadi kohta). Raadio, teler mängib. Keera raadio mängima, las raadio mängib. Pane grammofon, makk, plaat, lint mängima. Hakkame uusi plaate, linte mängima. See on kauamängiv plaat, mängib üle poole tunni.

määrama ‹määrata 48›

1. (seaduse vm. õigusakti kohta:) ette kirjutama, sätestama; (organi v. isiku kohta:) millekski käsku, korraldust andma. Selle otsuse punkt 30 määrab.. Tuleb teha nii, nagu seadused, eeskirjad määravad. Ta määrati töörühma juhiks, kooli direktoriks, Türile metsaülemaks. Maja saab müüa seaduses määratud korras. Stipendiumi, toetust, preemiat, auhinda määrama. Määrati uus tähtaeg tööde lõpetamiseks. Karistust määrama. Liikluspolitseinik võib määrata eeskirjade rikkumise eest rahatrahvi. Mässulistele talupoegadele määrati kadalippu, mõned määrati mahalaskmisele. Varandus jaotati nii, nagu kadunu oli oma testamendis määranud. Isa oli määranud pojale maja ja tütrele auto. Arst määras talle soojendused, mudavanne. *Aga maa kasutamise eest määras peremees Juulile aastas seitse heinateopäeva kraesse. J. Kruusvall. || (milleski kokkuleppimise kohta). Kohtumise määrasime kella kuueks. Pulmapäev on (kindlaks) määratud. Ootasin määratud kohas. Koosolek lükati määramata ajaks edasi.
2. kindlaks tegema, (süstemaatilist kuuluvust, olemust vm.) välja selgitama. Laeva asukoht määrati sekstandi abil. Objekti vanust saab määrata radiokeemiliselt. Tähtede järgi saab aega ja ilmakaari määrata. Määrab vahemaa, nõu mahu silma järgi. Arst määrab diagnoosi. Kogub ja määrab taimi, liblikaid, mardikaid. Raskesti määratavad seeneliigid, mineraalid. Laboris määrati aine koostis, tihedus, aedvilja nitraadisisaldus. *Perenaise vanust oli uustulnukal võimatu määrata näo järgi, mil lasus terve kiht pastasid ja puudrit. R. Sirge. || määratlema. Kolmnurk määratakse kahe külje ja nendevahelise nurga kaudu. Sirgjoont määravad punktid. *Ma pole suutnud oma vahekorda selle mehega määrata. Kunagi ei kujunenud see .. südamlikuks sõpruseks, kuid ikka oli see enam kui harilik tutvus. F. Tuglas.
3. millekski v. kellelegi ette nähtud olema. Need sõnad polnud määratud sinule, sinu kõrvadele. Siis ta taipas, et küsimus oli temale määratud. Aukülalised istusid neile määratud kohtadele. Nooremale koolieale määratud lasteraamat. *Iga asi seisis siin [= toas] määratud paigal .. K. Rumor. || (millegi paratamatult, inimese tahtest sõltumatult toimumisega seoses). Pillimeest minust ei tulnud, polnud saatusest määratud. Kinnikasvamisele määratud soostuv järv. Päästmatult hukkumisele, surmale määratud merehädalised. Kas olen määratud siia igavesti ekslema?
4. milleski oluline, tooniandev, peamine olema. Suurelt osalt määrab kliima taimede ja loomade levikuala. Mis määras ta sellise otsuse, valiku? Inimesed, poliitikud, kes on meie sajandi ilmet määranud. *.. mehe määravad siiski nimelt tema suurimate saavutuste mastaabid, mõte, teostus .. Ü. Tuulik. *Kõik mõtlesid ainult tasu peale ja see oligi, mis määras nende vahekorra tööga. A. H. Tammsaare.

mööda
I. ‹prep› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada v. joont. Tuleb mööda teed, tänavat, mööda looklevat rada, mööda põllupeenart. Laps roomab mööda põrandat. Köis lohiseb mööda maad. Poisid sõidavad, liuglevad mööda trepikäsipuud alla. Tuli minna mööda käänulisi koridore. Üle oja pääseb mööda kitsast purret. Suusatajad laskusid mööda nõlvakut orgu. Vesi, gaas, nafta voolab mööda torusid. Vesi valgub, niriseb mööda seinu alla. Pisarad veerevad mööda põski. Sulg libiseb kergelt mööda paberit. Judinad jooksevad mööda selga, selgroogu. Käed ripuvad lõdvalt mööda külgi alla. Igasugust kola vedeleb mööda seinaääri. *Murka tuli talle [= kassile linnu]pesa juurest mööda haisu järele. A. H. Tammsaare. | piltl. *Kriitika nõrkuseks on libisemine mööda pinda. J. Smuul.
2. kasut. seoses liikumise v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Uitasime mööda metsa, linna. Lapsed jooksevad mööda aeda, parki. Rändab mööda maad, maailma (ringi). Poiss ajas mööda maja kassi taga. Marsib mööda tuba edasi-tagasi. Vanasti käis rätsep mööda talusid õmblemas. Kobab mööda taskuid, otsib tikutoosi. Jookseb mööda poode, ametiasutusi. Õnnetused käivad mööda inimesi, ei käi mööda kive ega kände. Majad on laiali mööda orgu ja mäenõlvu. Vedeleb mööda kõrtse.
3. (seoses löömisega:) vastu. Andis, virutas, laksas, sai mööda nägu, kõrvu, lõugu. Poiss sai vitsaga paar sirakat mööda sääri, tagumikku. Sähmas hobust ohjaharudega mööda külgi. *Siin põrutas Tõmm rusikaga mööda lauda, et piimakauss ja võitaldrik kõlisesid .. J. Pärn.
II. ‹postp› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada, joont jne. Tuleb teed, tänavat, põllupeenart, rada mööda. Laps roomab põrandat mööda. Köis lohiseb maad mööda. Koolipoisid sõidavad trepikäsipuud mööda alla. Jooksid, põgenesid aiaäärt mööda minema. Sõudsime jõge mööda alla. Roniti redelit mööda üles. Purret mööda pääseb üle jõe. Hiilisime neile jälgi mööda järele. Lõika, sae täpselt joont mööda. Läheb otse(joones) nagu nööri mööda. Vesi voolab kraave, renne, torusid, voolikuid mööda. Higi niriseb selga mööda alla. Võtsime ritta ja andsime telliseid rida mööda edasi. *Põrand oli pesemisest veel ääri mööda niiske. M. Raud. | piltl. See jutt jõudis riburada mööda minunigi.
2. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Hakkas tuba mööda edasi-tagasi käima. Hulgub ilma, küla, linna mööda (ringi). Eksles kogu päeva metsa mööda. Harjusk käis kaubitsedes külasid mööda. Sellega on palju asjaajamist ning asutusi mööda käimist, vantsimist. Nohu pärast ei maksa arste mööda joosta. Lapsed on kõik juba ilma mööda laiali. *Niisuguse jutuga käis Västrik oma üleaedsete uksi mööda. P. Vallak.
3. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi. Toimib oma arvamist, tahtmist mööda, elab oma harjumusi mööda. Vanarahva tarkust mööda peaks tänavu ilus kevad tulema. Minu teadmist ja mäletamist mööda oli see 1950. aastal. Püüan võimalust mööda aidata. Miski pole tema meelt mööda. Tööta jaksu mööda. Peenraid tuleb tarvidust mööda kasta. Pealtnägijate kinnitust mööda, tunnistajate seletust mööda toimus see nii. Tehku oma äranägemist mööda. *Või peab ta võimude kätte toimetama, et talle mõistetaks seadust mööda? A. H. Tammsaare. *Piiskopi käsku mööda hakati nüüd Ükskülas sõjamehi koondama. E. Kippel. || ‹konkreetse substantiiviga›. Hästi keha, pihta, taljet mööda kleit. *See [= mood] nõudis, et sukad oleksid ilusasti säärt mööda .. L. Promet. *.. aga juurikast kepi käepide oli äti pahklikku pihku mööda. V. Sõelsepp. | piltl. Soojus oli talle nahka mööda. See töö on talle südant mööda.
▷ Liitsõnad: jõudu|mööda, järge|mööda, konti|mööda, korda|mööda, meelt|mööda, mokka|mööda, pikka|mööda, sedamööda.
III. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad ühe objekti peatumatut edasiliikumist teise objekti suhtes. a. (liikumistee ääres paiknevat v. vastuliikuvat objekti endast tahapoole jättes). Siit pole selle aja sees kedagi mööda läinud. Hiilis akna alt, ukse eest mööda. Jalutasime surnuaiast, surnuaia juurest mööda. Kolonnid marsivad tribüünist, tribüüni eest mööda. Tal õnnestus piletikontrollist mööda lipsata. Rong kihutas mürinal mööda. Astu sisse, kui juhtud mõnikord siit mööda minema. Agulimajad libisevad vaguniaknast mööda. Tõstsin käe, aga takso vuhises peatumata mööda. Marsib ülbelt, teretamata mööda. b. (ees liikujat endast tahapoole jättes). Mootorratas kihutas autost mööda. Finiši eel õnnestus tal teistest mööda spurtida. Kitsal teel ei pääse eessõitjast kuidagi mööda. Teised autod lasevad kiirabiauto mööda. *Andres kupatanud pikast kirikuliste voorist mööda. A. H. Tammsaare. *Ta ruttas mööda kõigist, kes käisid neil minuteil jala mööda Harju uulitsat .. M. Raud. c. piltl. Seadustest, korraldustest, eeskirjadest annab mööda hiilida. Sellest ei saa vaikides mööda minna. Teda tuleb arvestada, temast ei saa mööda minna. Kas läheb see karikas meist mööda? Selline vapustus ei lähe jälgi jätmata mööda. *Need [= ükskõiksed inimesed], kes lähevad laiduväärsest mööda ja ei tee väljagi. A. Valton. *Aga sina .. virised kõrval ja elu läheb sust mööda. H. Raudsepp.
2. viltu, märgist kõrvale, mitte pihta v. täppi. Viskas, laskis, tulistas mööda. Kuul, nool, oda läks mööda. Teine vabavise – jälle mööda! Läks korda see hoop mööda juhtida. Vaatas midagi märkamata minust mööda. | piltl. Vastus läks mööda. Oma sõnavõtuga laskis ta märgist mööda. Luulest võib valesti aru saada, hoopis mööda lugeda. Tõsiasjadest ei saa mööda vaadata. Neil pole vastastikust mõistmist, elavad teineteisest mööda. *Lame kiitus on mage. Pahandab koguni, kui asjast mööda kiideti. G. Ernesaks. *Alati hõlpsasti / mõistatad mööda, / kes on siin kes .. J. Kross. || ‹adjektiivilaadselt› kõnek niisugune, nagu ei pea olema, ebaõnnestunud, sobimatu. See kleit on sul päris mööda ost. Moel pole vigagi, aga värv on mööda. Ära tema joba tähele pane, ta on veidike mööda 'napakas'.
3. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämise kohta). Läks natuke aega, mõni päev, paar tundi mööda. Lendasid, veeresid mööda kuud ja aastad. Sõidame maale nädalalõppu mööda saatma. Ära lase head juhust, võimalust mööda. Haigus-, valuhoog, peapööritus, väsimus, unisus läks mööda. Küll halb tuju läheb mööda. Sadu, vihm, tuisk, äike läks mööda. *Lõunaaeg jõuab mööda, Liisi ja Maret peavad tuppa minema. A. H. Tammsaare. || kõnek möödas. Kesköö, mardipäev juba ammugi mööda. Sellest on paar tundi mööda. Kui heinaaeg mööda, saab hinge tagasi tõmmata.

neuro|humoraalne
füsiol närvide ja organismi vedelikega seoses olev. Neurohumoraalne regulatsioon.

nukker ‹nukra, nukrat 2› ‹adj›
(eriti seoses meeleolu ning seda kujundavate teguritega:) kurvameelne, (hardalt v. härdalt) kurb, kurvatooniline; sellist meeleolu v. tundetooni väljendav. Sügis ei masenda, kuid teeb siiski nukraks. Meel, süda muutub, läheb nukraks. Ta on kuidagi vaiksemaks ja nukramaks jäänud. Lahkumine, lahkuminek teeb ikka nukraks. Mingi nukker eelaimus kummitab. E.Enno „Kojuigatsus” loob valuliselt nukra tunde, täidab hinge nukra hellusega. Nukrad mõtted elu nukratel hetkedel. Nukker lauluke, meloodia. Nukker pilk, ilme, nägu, naeratus, hääl. Suu naerab, aga silmad on nukrad. Räägib oma lootuste purunemisest nukra huumoriga. Hall ja nukker sügispäev. Vihma ühetasane nukker rabin. *Kas polnud tal nukker siin värvimata põrandaga ruumis, kus päevavalgus piklikust lauast suurt kaugemale ei ulatunudki? A. Beekman. *Eduard oli vahel nukrat rõõmu tundnud mõttest, et elu on nad [Katiga] lõplikult lahutanud .. E. Krusten.

nurka viskama ~ heitma
kõrvale heitma, sinnapaika jätma; (töövahendiga seoses ka:) vastavast ametist, tööst loobuma. Viska raamatud mõneks ajaks nurka ja puhka. Heida nurka sellised lollid mõtted. Kui on kusagil pidu, heidab ta ka kõige pakilisema töö nurka. *Tont võtku, kui minult keegi nõuaks, et ma korraga põllumehe ameti nurka peaks viskama ja rätsepaks hakkama .. O. Luts. *Ta [= rätsep] viskas nõela nurka ja hakkas uurmaakriks. J. V. Jannsen.

näpistama ‹37›

1. pöidla ja (esimese) sõrme vahele haarates pigistama. Kedagi käsivarrest, kintsust, ninast, kõrvast näpistama. Kellegi käsivart, kintsu, nina, kõrva näpistama. Näpista teda, et ta tukkuma ei jääks. Ai, ära nii kõvasti, valusasti näpista! Näpistab nii, et sinised plekid jäävad järele. *Noorik pidi õhtuti .. tema pihtu näpistama ja voolmeid triikima .. E. Vilde. || millegi muu vahele haarates pigistama. Vähk näpistab sõrgadega. Hani näpistas poissi nokaga. Metallaasa harusid võib tangidega kokkupoole näpistada. *Puhastas haava piiritusega, näpistas paar klambritki peale .. H. Sergo.
2. piltl (millegi justkui pigistava v. näriva kohta). a. (hirmu, mure jm. negatiivse emotsiooniga seoses). Hirm, mure näpistab südant, südames. Hinge näpistav piin, tusk. *Ta hääl värises [kurbusest] ja mul endalgi näpistas kurgust. J. Semper. b. (terava näljatundega seoses). Nälg näpistab (kõhtu). Kõht, kõhus näpistab. Tundis näpistavat nälga. *.. putukad peitu on pugenud – / nälg tuleb [linnukestel] nokka näpistama. O. Kangilaski. c. teravat külmatunnet tekitama; ära külmetama, ära võtma. Külm, pakane näpistab nina, kõrvu, põski, varbaid. Mahe lõunatuul paitab, külm põhjatuul näpistab. Kui öösel halla teeb, siis näpistab kurgid, tomatid, kartulipealsed ära. Külmast näpistatud pihlakamarjad on maitsvad. *.. talvepakane aga näpistavat just lopsakalt kasvanud ja vesiseid [viljapuude] oksi. H. Kiik.
3. pigistades millelgi osa v. tükki otsast eraldama. Istutamisel näpistatakse istiku juur lühemaks. Küünla tahti, peergu näpistama. Aedmaasikaid korjates näpistatakse viljavars küünega läbi. Näpistas vistrikul mädapea maha. Nelgil tuleb külgpungad ära näpistada. Võta tangid, näpista traat katki. Näpistas saiasisust raasukesi ja pistis suhu. || piltl millestki niigi napist teatavat väikest osa mingiks eriotstarbeks eraldama. Eks lugemiseks tule uneajast, öötunde näpistada. Uued kingad peab saama, nii palju annab ehk toidurahast näpistada. Kõhu kõrvalt näpistatud kroonid. Töörohked päevad ning lühikeseks näpistatud ööd. *Palju sul veel püülijahu kirstunurgas on, saad ehk pisut ka sealt neile [= tütre perele] näpistada, suvel leivakasteks, kartulitorkeks. A. H. Tammsaare.

oleks ‹-i 2› ‹s›
(kasut. seoses kahetsusega, tagantjärele tarkusega vale otsuse v. tegevuse puhul). Mis see oleks enam aitab. Oleks on paha poiss. Oleks ja peaks on vennad.

orbitaalne ‹-se 2› ‹adj›
orbiidiga seoses olev. Maa orbitaalne liikumine.

otsa
I. ‹postp›
1. [gen] pealmisele pinnale, ülemise osa peale; tipu, teraviku v. otsmise osa peale v. külge. Kotid laoti üksteise otsa. Koorma otsa oli visatud köis. Poiss ronis puu otsa. Lipp pandi torni otsa lehvima. Võttis lihatüki kahvli otsa. Laps vedas järel nööri otsa seotud mänguautot. Astus katkise pudeli otsa. *Siis istusid kivilõhkuja ja kraavikaevaja vankrisse kirstu otsa. R. Sirge. | piltl. Sai külla, hea põlve, priske elujärje otsa. Oled vale, õige isiku otsa juhtunud, sattunud. Niisuguse lolli otsa pole ma enne komistanud. Vaatas ühe otsast teise otsa 'näkku, silmadesse'. || ümbritsevalt millegi peale. Tõmbas sukad, sokid jala otsa. Kingade otsa olid veel botikud pandud. *..ajas mees ennast voodiservale istuli ja sobitas sussid päkkade otsa.. V. Gross. || millegi külge (kinni) rippuma. Pane mantel varna, naela, konksu otsa! Kraana haaras lasti noka otsa. Võttis paki, kohvri, korvi, kompsu käe otsa. Pani lapse rinna otsa (imema). || lükitult millestki läbi. Pärlid on aetud nööri otsa. Lihatükid pandi varda otsa küpsema.
2. [gen] lisaks, juurde. Tegi ühe vea teise otsa. Aina üks häda teise otsa. Tantsisid kogu õhtu koos, ikka tantsu tantsu otsa. *Ta tühjendas kruusitäisi teineteise otsa.. U. Masing.
3. [nom gen] (ajaliselt:) läbi, vältel; kestel, kogu ajavahemiku jooksul. Öö otsa sadas vihma. Päevad otsa istus ta toas. Õhtu otsa ei räägitud sõnagi. Tegi talv otsa metsatööd. Suvi otsa, suve otsa olin maal. || ‹mõnes ühendis muus käändevormis›. Läks aastaks otsaks välismaale. Polnud päeval otsal iva hamba alla saanud.
II. ‹adv›
1. peale, külge (eriti seoses liikumist väljendavate verbidega). Vaata, et sa inimestele otsa ei aja! Kiirrong sõitis kaubarongile otsa. Viskas mantli maha, pintsaku sinna otsa. Laudale ehitati karjaköök otsa 'külge'. Pani sokid jalga ja tõmbas kalossid otsa. Ähvardas majale tule otsa panna, pista, torgata. Tundub, et suur kala on otsa hakanud. Vaatas teisele küsivalt otsa 'näkku, silmadesse'. *Ees sammuv noormees peatus nii äkki, et Jaan talle otsa pidi kukkuma. A. Jakobson.
2. kõnek lisaks, juurde; järele. Kauba hinnale on jälle mõni kroon otsa pandud. Kevad oli külm, nüüd veel suvi ka otsa samasugune. Läks trumm, mingu pulgad ka otsa!
3. lõpule, läbi. Ostude tegemisel sai raha otsa. Jutt sai otsa. Sai isu otsa tantsitud. Töö ei lõppenud kunagi otsa. Jõud lõppes otsa. *Ja kui himu lugemisel otsa sai, kiskus ta paberi pisikesteks tükkideks. A. H. Tammsaare. || tervislikult halba seisundisse; kurnatuks, kõhnaks. Haige on näost otsa lõppenud. *Mõni läheb priskemaks ja kosub, teine jääb otsa kui luu ja nahk. M. Metsanurk. || (suremise, hukkumise kohta). *Ja see Sirelpuu Gustav sai mõne aasta hiljem ühel talvel otsa, jättis hinge tuisku. E. Krusten. *Täna sai kõige parem loom otsa. Jak. Liiv.

parteiline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. parteiga seoses olev, partei-, erakondlik. Isiku parteiline kuuluvus. Parteiline lojaalsus.
2. mingi partei põhimõtetele, huvidele, ülesannetele vastav, nendega kooskõlas, neid väljendav ja nende teenistuses olev; ant. parteitu. Parteiline ajakirjandus.

passi|määrustik
riigi ulatuses kehtiv määrustik passi omamise jm. passiga seoses oleva kohta

paun ‹-a 23› ‹s›

1. spetsiaalne kott v. tasku millegi kaasavõtmiseks v. kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits. Tohust, niinest, hülgenahast paun. Mahukas, raske, pooltühi paun. Kirjakandja, matkamehe paun. Tööriistade, teemoona paun. Pauna selga, õlale võtma, viskama. Matkajatel olid suured paunad seljas. Taas tuli võtta paun ja reisikepp. Kütt pistab lastud linnu pauna. Paun on asjadest pungil. *Olin tol päeval valvevelsker, läksin oma punase risti paunaga väravasse.. R. Kaugver. | piltl. *Olin oma muusikaliste kui ka elukogemuste pauna täiendanud. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: arsti|paun, esmaabi|paun, jahi|paun, karja(se)|paun, matka|paun, posti|paun, raha|paun, reisi|paun, sadula|paun, selja|paun, tohik|paun, toidupaun; jutupaun.
2. piltl miski kotti, taskut v. pampu meenutav (sageli seoses inimese v. looma kehaga). a. kõnek kõht. Kas said ka pauna korralikult täis? Sel mehel on paun juba kenakesti paisuma hakanud. *Ümmarguse pauna pärast, mida pullover peidab, kutsutakse poissi Paunikuks. J. Rannap. b. hrv (väikese lapse kohta:) pamp, põnn. *Nüüd peame seda mahajäänud pauna viimati veel toitma! J. V. Jannsen. c. murd küür, kühm... sest et mul on küüra selläs, / pauna pihtade vahele. d. ‹pl.› murd kõrkjatest, lugadest vms. kokku seotud kimbud (ujuma õppimiseks). Kõhuli heidetakse paunu ühendavaile nööridele, nii et paunad jäävad kahele poole keha veepinnale, ja püütakse edasi ujuda.
▷ Liitsõnad: kõhu|paun, nahkpaun.
3. anat kotjas kate v. moodustis
▷ Liitsõnad: lima|paun, neelu|paun, rasviku|paun, südamepaun.

nagu puuga pähe lööma, nagu puuga pähe saama
(millegi ootamatu, rabavaga seoses). *Jahmatusest oli ta nagu puuga pähe saanud ja peatas hobuse. O. Jõgi (tlk).

pidi
‹postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4. ‹ka liitsõna järelosana› esineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

piki

1. ‹prep› [part] mööda. a. (midagi v. millegi äärt, serva mööda toimuva hrl. pikisuunalise liikumisega ühenduses). Rongkäik liikus piki tänavat väljaku poole. Läksime piki Paldiski maanteed Stroomi metsa. Tõttasime piki kõnniteed, alleed peatuse poole. Hakkasin minema piki trammiteed, raudteed. Läksin piki metsasihti. Poisid kõnnivad piki kaisid ja vahivad laevu. Käis piki koridori edasi-tagasi. Naine astus piki põllupeenart. Läksime piki metsarada. Kõndisime piki mereranda, jõekallast, kindluse väliseid müüre. Purjetasime piki Peipsi põhjarannikut. Sõudsime piki jõge üles. Piki orgu puhus jäine tuul. Kobasin piki seinu, kuni leidsin ukse. Veejoad voolasid piki tänavarentsleid. Meie edasine marsruut kulges piki Ahja jõe kallast. Triikrauaga töötatakse ühtlaselt piki ja põiki riiet. *Kaks väikest oravat sööstavad suure robinaga mu selja taga piki männitüve alla ja jooksevad üle muru. L. Ruud. b. (ka muupidise liikumisega ühenduses). Libisesin piki katust alla. Laviin langes piki mäekülge allapoole. Pinnatuisu puhul lumi kandub edasi ainult piki lumepinda. Piki põski jooksid pisarad. Kõndis piki põldusid ja metsi. See heli tekib siis, kui tõmmatakse pulgaga piki kammipiisid. c. (paiknemisega seoses). Ahelküla majad asuvad reas piki suurt teed. Piki tänavat põlesid üksikud laternad. Rindelõik kulges piki Riia – Pihkva maanteed. Olime kaitsepositsioonil piki lagendiku serva. Maantee jooksis piki seljandikku. Piki kraavikallast käis teerada. Piki kiviaeda kasvasid kadakad. Linn on piki jõge pikaks veninud. Piki seinu asetsesid pingid. Piki sõiduteed kulgeb valge telgjoon. Piki rästiku selga jookseb sakiline joon.
2. ‹postp› [gen] hrv jooksul, pikku, vältel. *Aga ta oli aastate piki nõnda harjunud mõtlema, õppinud ka ütlema. R. Sirge.
3. ‹adv› hrv pikkupidi, pikuti. *Sedaviisi tulevad kõik „suutäied” ühesugused, turvas segatakse piki ja risti ühtlaselt läbi. K. Kass.
▷ Liitsõnad: ajapiki.

pikne ‹-se 2› ‹s›

1. äike (peam. välgu ja müristamise kohta). Kõva, kange pikne võib palju kurja teha. Äkki kärgatas, raksatas, prahvatas pikne. Taevas on äikesepilved ja raksub pikne. Merel möllas torm ja sähvis pikne. Pikne on sisse löönud, maja põleb! Pikne lõi, süütas maja põlema. Pikne tabas kirikutorni. Pikne lõi puusse, kivi sisse. Pikne löönud põllul hobuse maha. Pikse ajal hoidke suurtest puudest eemale. Kui pikne läks mööda, hakkas sadama tihedat vihma. Lapsed kartsid pikset. Piksest murtud puud, purustatud mänd. || (võrdlustes seoses mingi jahmatama paneva ootamatusega). Uudis rabas kõiki nagu pikne selgest taevast. Ootamatu õnnetus tabas nende peret nagu pikne sinavast taevast. Seisin nagu piksest rabatud. Suri äkitselt, nagu piksest rabatud. *".. Hurrjah, peletisi, – siis nõnda teenitegi Jumalat?!” See oli jaanitulelistele nagu selgest taevast kärgatanud Issanda vihane pikne.. E. Kippel.
2. müt eesti rahvausundis äikest ja vihma käsutav ning seega viljakust andev haldjas. *Muist loodushaldjaist eriti suureks paisub indogermaani naabrite mõjul pikse roll, kellele ohverdatakse näit. põua puhul härg. O. Loorits.
3. (ägeda, sageli kärkimisega vihahoo kohta). Ära tee pikset 'ära raevutse', kus vaja pole. Hoiavad teineteisest kõrvale, aga küll ükskord lööb ikka pikne sisse. *No mul kargas ka rind pikset täis. Sa kurask, või zootehnik käib minu peale kaebamas! H. Lehiste. *Mehed üsna kohkusid: arvasid, et nüüd süttib Körberi viha põlema, et nüüd tuleb pikne ja müristamine.. E. Särgava.

pind1 ‹pinna 23› ‹s›

1. eseme, olendi vm. väliskiht, pealmine kiht. Sile, tasane, ebatasane pind. Kivi krobeline pind. Karvase pinnaga riie. Kudumi mustriline pind. Tahvli pind ei tohi olla liiga libe. Kriimustused kummikute läikival pinnal. Mööbli poleeritud, lakitud pind. Detailide töödeldud, töötlemata pind. Niiskes ja kuumas õhus on higi aurumine keha pinnalt takistatud. Taime lehtede pinda katab vahajas kiht. Pilvede liigitamisel on oluline ka pilvede alumine pind. || piltl pealispind, väline olemus. Kriitika nõrkuseks on sageli libisemine pinda mööda. Sügavamal pinna all küdes rahulolematus edasi. Pinna all võib peituda mõndagi, mis kiirel lugemisel silma ei hakka. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ihu|pind, jää|pind, keha|pind, lehe|pind, lume|pind, mulla|pind, naha|pind, pildi|pind, purje|pind, seina|pind, teepind; graniit|pind, kivi|pind, klaas|pind, krohv|pind, murupind; aurumis|pind, eraldus|pind, hõõrde|pind, kokkupuute|pind, kontakt|pind, lõhenemis|pind, lõike|pind, löögi|pind, murde|pind, murdumis|pind, puutepind; külg|pind, ots(a)|pind, pealis|pind, sise|pind, välispind.
2. aluspõhja kattev pind, maapind, maismaa pind; maakamar, pinnas. Üle kahe kolmandiku maakera pinnast on kaetud veega. Erinevate pindade – põld, niit, mets, kõrb – puhul on vee aurumine erinev. Kõva, pehme pind. Viljakas, niiske, liivane, savine pind. Võrdlemisi kivine pind. Põhja-Eesti paene pind. Soo õõtsuv pind. Kuivade liivaste pindade metsastamine. Rammusa mullaga pind. Pind on siin viljakasvatuseks vähesobiv. || (üldisemalt mingi ala maapinna, ka territooriumi kohta). Mu jalge all on taas sünnimaa püha pind. Vabadusvõitlejate veri on niisutanud kodumaa pinda. Mis tõi su siia võõrale pinnale, rändaja? Lahingud polnud veel kandunud Eestimaa pinnale. Esmakordselt viibin Prantsusmaa, Ameerika pinnal. Pind muutus kurjategija jalge all palavaks ja ta põgenes üle piiri. Ta põrm puhkab võõras pinnas. *Mu süda on kinni su pinnas, / mu kannatav sünnimaa. J. Kärner. || (muude taevakehade pealiskihi kohta). Rakett viis vimpli Kuu pinnale. Teame vähe kaugemate planeetide pinnast. || piltl üldine olukord, tingimused, vajalik keskkond; üldine suhtumine. Uuendusteks polnud pind veel küps. Vitamiinivaegus loob soodsa pinna haiguste tekkimiseks. Uue mõistmine eeldab vastuvõtlikku pinda inimese hinges. Valgustuslikud ideed langesid juba ettevalmistatud pinnale. Manitsustest polnud abi: sõnad langesid viljatule pinnale. Ükskõiksus on kuritegudele soodsaks pinnaks. Tuli pinda sondeerida: kas meid võetakse vastu või mitte? *Kodulugu sai pinnaks, mille kaudu kooliuuenduse ideed hakkasid algkoolide õppetöös levima. F. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kodu|pind, maapind; asfalt|pind, betoon|pind, kalju|pind, liiva|pind, pae|pind, raba|pind, rohu|pind, soopind; kald|pind, kallakpind; kasvupind.
3. alus, põhi, jalgealune. Sumasime poris, otsides kõvemat pinda. Ujusime kalda poole, et pääseda kindlale pinnale. Parkett oli lapsele liiga sile pind, ta kukkus ühtepuhku. Plahvatuse ajal tundsime, et pind jalge all kõikus. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams. | piltl. Pärast finantsskandaali ei saanud ta enam kunagi kindlat pinda jalge alla. Enesekriitikat tehes lõi ta süüdistustel pinna alt. *Andrese mustad mõtted ei kestnud kuigi kaua, sest neil oli vähe olulist pinda. Tema ise kui ka Krõõt, mõlemad olid ju alles noored.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kande|pind, kõla|pind, toetus|pind, toitepind.
4. vedeliku v. vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht. Järve peegelsile pind. Sügisese mere rahutu pind. Vee pinnal ujusid mullid. Õli läikiv pind. Kalad tõusid pinnale hingama, putukaid püüdma. Lind sukeldus ja tõusis uuesti pinnale. Uppuja kerkis mõned korrad pinnale. Allveelaev tõusis pinnale. Lahe pinda katab jäälobjakas. Vaht kerkis supi pinnale. Räbu tõuseb pinnale. *..sealt kuskilt kostab sulpsatus: kala kargas pinda. R. Sirge. || piltl (seoses kellegi, millegi esilekerkimisega, aktiivse toimimas olekuga). Võimuvahetuste ajal ujub pinnale ikka kahtlasi kujusid. Ebameeldiv lugu minevikust ujus jälle pinnale. Lahendus probleemile tõusis alateadvusest pinnale. *Pealegi vaevas teda nüüd lakkamatult mingi ebamäärane mälestus, mis tahtis kõigest jõust pinnale tõusta.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: jõe|pind, järve|pind, laine|pind, mere|pind, peegel|pind, veepind; nivoopind.
5. pindala, ala (suuruselt). Hoonetealune pind. Umbes 50 ha suurune pind. Aia, metsaalade pind. Maaparandusobjektide pind on aasta-aastalt suurenenud. Kilealusel pinnal kasvatati varajast köögivilja. Talul on küllaldaselt pinda, aga see on väheviljakas. Elamu akende pind peab moodustama vähemalt 1/8 põrandapinnast. Karusnaha pind jagatakse eri väärtusega osadeks. || (ruumide) põrandapind; (elamispinna kohta). Abiruumide pind. Vabanenud pinnale paigutati viimistlusosakond. Üürime välja pindu äriruumideks. Pinnaga on raskusi, ligemal ajal pole korterit lootagi. Üleliigsele pinnale võeti üüriline. Tahaksin uues kohas elada sama suurel pinnal kui ennegi.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pind, kasvu|pind, kogu|pind, koristus|pind, kultuur|pind, külvi|pind, lava|pind, põllu|pind, üldpind; elamis|pind, lisa|pind, manööver|pind, miinimum|pind, põranda|pind, tootmispind.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub. Vastuolud tekkisid majanduslikul, maailmavaatelisel pinnal. Ta tervisehäired tekkisid psüühilisel pinnal. Jutt läks, kaldus isiklikule pinnale. Jääb selgusetuks, missuguselt pinnalt sai tüli alguse. Konflikt võrsus isiklike vastuolude pinnalt. Rahvusliku liikumise pinnal sündinud selts. Vaba konkurentsi pinnal tekkinud monopol. Antiik-Kreeka kultuur arenes idamaade kõrge kultuuri pinnal. Realistlikud kunstnikud jäid vanade traditsioonide pinnale. Sõpruskond kujunes välja ühise õppimise pinnal. Jutustus võrsus kirjaniku isiklike tähelepanekute pinnalt. Selline järeldus võis tekkida ainult asjatundmatuse pinnal(t). Enesesüüdistuste pinnal tekkinud sisepiinad. Kõik lepingu pinnalt tekkinud vaidlused lahendatakse kohtu korras. || tase, tasand. Jutustused jäid vaid üldise kirjeldamise pinnale. August Kitzbergi esimesed näidendid olid veel olustikurealismi pinnal. Kiriku ehituslugu on jäänud veel mitmeti oletuste pinnale. Ta oli kunstiga kokku puutunud vaid asjaarmastajalikul pinnal. *Mõndagi jäi minu elukogemuste pinnalt arusaamatuks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: lähtepind; tasapind.
7. mat ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund (geomeetria põhimõisteid). Geomeetriline pind. Kooniline, silindriline pind. Kumer pind. Prismaline, püramiidne pind. Hulktahkne pind. Silindri ja koonuse külgpinnad kuuluvad kõverate pindade hulka.
▷ Liitsõnad: kera|pind, koonus|pind, silinderpind; horisontaal|pind, kõver|pind, lõike|pind, põik|pind, pöörd|pind, rõht|pind, tasa|pind, vertikaalpind.

pingutama ‹37›

1. kinnituspunktide vahele tugevasti sirgu, pingule (1. täh.) tõmbama. Trossi, traati, telginööre pingutama. Pingutasime koormaköied kõvemini kinni. Pingutas kiivririhma lõua all koomale. Seljakoti rihmad pingutati parajaks. Pingutab pillikeeli. Kala pingutas õngenööri. Pinguta vibu! Poiss pingutas ragulkakumme nii pikale kui sai. Pingutab reguleerimiskruviga aparaadi vedrusid. Kutsar pingutab ohje. Kardinad pingutati raamile kuivama. Pingutab naha liistule. Aiapostide vahele pingutatud metallvõrk. Pingutab tünnile vitsad ümber. Üle jõe on pingutatud köistee. Tuul pingutab purjesid. Kõrge rind pingutab pluusi. || piltl liistule tõmbama, ahistama, pinnima. *Meid on peaaegu seitsesada aastat pingutatud ja pimedas hoitud. M. Traat.
2. midagi pingule (2. täh.), pingulolekusse viima (ja pingul hoidma), et tegevust tugevdada v. intensiivistada. a. (füüsiliselt). Tõstja pingutab käemuskleid. Kõhuliasendis pingutab laps nii kõhu- kui seljalihaseid. Pingutas kaela õieli, et paremini näha. Tuli pingutada sammu, et kaaslastele järele jõuda. Pingutab kaste tõstes kogu jõudu. Laulja pingutab häält. *Oleksin ka tahtnud olla mõnes niisuguses venes, et pingutada pihta, läigatada mõlaga veepritsmeid.. O. Kruus. b. (seoses meelelise v. vaimse tegevusega). Pingutab kõrvu, kõrva, kuulmist, aga midagi ei kosta. Oli juba videvik: tuli silmi, nägemist pingutada. Mari pingutab mälu, pead, et eilset meenutada. Pingutab ajusid, et eksamil läbi saada. Närvid on pingutatud: ma ei saa magada. Kuulasime pingutatud tähelepanuga. *Näiteks kartus „kahte” saada sunnib üht õpilast kõiki jõude pingutama, aktiviseerib vaimset tegevust.. A. Lunge.
3. millegi saavutamiseks vaeva nägema, millekski end kokku võtma, kogu jõudu mängu panema. Heinaajal tuli tublisti pingutada. Tööd on palju, tuleb kõvasti pingutada. Pingutame veel pool tundi, ehk jõuame põllu lõpetada. Andis pingutada, et teistele järele jõuda. Pingutas kogu jõust, et tempot säilitada. Jooksja pingutas end esikohale. Rabeles end pingutades vastase haardest lahti. Läbib pingutamata distantsi. Vanemad rassisid ja pingutasid laste heaks. Eksamite ajal pingutasime ennast tublisti. Kuidas ma ka ei pingutaks, aga mitte ei tule meelde. Ta ei pingutanudki, et mind aidata. Edu julgustas edasi pingutama. Ta on end suurkoolini välja pingutanud. Pea maas, pingutas hobune koormaga edasi.
4. koormavat pinget, pingutust põhjustama. Rohke lugemine pingutab silmi. Pingutav töö. Pingutav teekond, suusaretk. See sündmus pingutas veel kaua meeli. *Kaks pingutavat, uneta ööd oli tal selja taga. A. Kalmus.
5. pingutatud ebaloomulik, tehtud; ülemäärane, ülepingutatud. Algaja näitlejatari pingutatud olek, mäng. Võttis meid vastu pingutatud lahkuse, viisakusega. Peab pingutatud korrektsusega seadusetähest kinni.

piste ‹18› ‹s›

1. torge, pistmine. Mõõga surmav piste. Peeter torkas pinginaabrit nõelaga ja see võpatas pistest. Näpud kipitasid ohakate pisteist. *Uudis rahvaliikumise juhtide areteerimisest .. mõjus kui piste vapsikupessa. V. Õun. || (putukate nõela, iminoka v. mürgiastla torke kohta). Sääskede, moskiitode pisted. Mesinik sai mõne piste. Astusin herilasepesale ja tundsin jalas põletavat pistet. Loomad jooksid putukate pistetest kiini. Skorpioni piste võib olla surmav.
▷ Liitsõnad: mõõga|piste, naaskli|piste, noa|piste, nõela|piste, täägipiste; mesilas|piste, sääsepiste; päikesepiste.
2. piltl terav ütlemine, teravus, torge; pilge. Valus, sarkastiline, irooniline, satiiriline, vaimukas piste. Tegi seltskonna kohta nii mõnegi sapise piste. Laskis naabrinaise õela piste kõrvust mööda. Saime kõik Ene tabavaist pisteist naerda. Pidi joodikust isa pärast teiste pisteid ja torkeid kannatama. Poissi tögati alailma ja ta oli nende pistetega juba harjunud. Ta solvus pistest. Tahtis õelutseda, kuid piste ei tabanud märki. Retsensioonis oli terav piste kogumiku koostajale.
3. järsk torkav valusööst (eriti rindkere piirkonnas). Terav, tugev, äge piste. Piste(d) külje sees, seljas, rindkeres. Tundis aeg-ajalt rinnas, kõhus pisteid. Kaebab pisteid rinnus, südames. Kiirest jooksust lõid pisted rinda, paremasse külge. Maratonijooksja katkestas piste tõttu. Pisted andsid järele. *.. kõik tema luud-liikmed olid pisteid ja kirvendusi täis. A. Sang (tlk). || piltl (seoses psüühiliste elamustega). Mõeldes kodule käib tal valus piste südamest läbi. Tundis pistet südames: tema oli ju kõiges süüdi. Katrinist käis terav piste läbi, kui ta mehe ära tundis. *.. tunneb hirmu, mis läbib valusa pistena ta keha.. T. Vint.
▷ Liitsõnad: valupiste.
4. niidi- v. lõngaosa, mis jääb õmblemisel v. tikkimisel riide vm. materjali pinnale nõela väljumis- ja sissepistmiskoha vahele. Lihtsad, keerukad pisted. Tiki pikad ja lühikesed pisted vaheldumisi. Tikkis tihedalt, piste piste kõrvale. Erinevates pistetes tehtud ornament. See õmblusmasin teeb 6500 pistet minutis. Ebaühtlaste pistetega ülelöödud riideäär.
▷ Liitsõnad: ilu|piste, kaunistus|piste, tarbepiste; käsitsi|piste, masinapiste; aed|piste, ahel|piste, gobelään|piste, jäljendus|piste, järel|piste, kast|piste, keelim|piste, kett|piste, liiva|piste, linnusilm|piste, madal|piste, mähk|piste, märke|piste, nööpaugu|piste, palmik|piste, pilu|piste, punus|piste, põim|piste, põlvik|piste, püvisilm|piste, rist|piste, sala|piste, side|piste, siksak|piste, silmus|piste, sõlm|piste, sämp|piste, süstik|piste, täite|piste, varesejalg|piste, vars|piste, võrk|piste, äärestus|piste, ülelöömispiste; alus|piste, eel|piste, eesnõela|piste, kinnitus|piste, palistus|piste, pikeerimis|piste, põhi|piste, tikk|piste, traagel|piste, õmbluspiste.

praktiline ‹-se 5› ‹adj›

1. tegelik; tegelikkuses rakendatav. Millised on selle teo praktilised tagajärjed? Praktilises elus läks kõik teisiti. Suure praktilise väärtusega avastus. Kas neil uuringutel on ka praktilist tähtsust?Vajame praktilist abi, nõuandeid, näpunäiteid. Metsas harjutati seente praktilist määramist. Poisid said, omandasid, kogusid töökojas praktilisi oskusi. *.. räägi keelest. Ja tingimata midagi praktilist, mis kõiki huvitab. H. Saari. || (mingi alal v. teadusharu rakendustega seoses). Praktiline astronoomia, kirurgia. Praktilise eesti keele tund.
2. tegelikkust ja selle võimalusi arvestav, kasulikkusest lähtuv, asjalik. Praktilised teoinimesed. Perenaisena on ta väga praktiline. Vahetasin töökoha praktilistel kaalutlustel. Noortel piisas praktilist meelt. Tegele millegi praktilisemaga. || otstarbekas, tingimustele hästi vastav. Kummik on praktiline jalavari. Praktilised trikoopluusid. Välistöödeks praktiline nitrolakk. Praktiline on talvekütus suvel valmis osta.
▷ Liitsõnad: eba|praktiline, puhtpraktiline.

preili ‹6› ‹s›

1. (ka kõnetlussõnana:) vallaline (noor) naine; (peenema olekuga) neiu. Noor kena preili. Ta on juba päris preiliks sirgunud, näeb välja nagu preili. Mida teile pakkuda, preili? Preili Saima. Preilid Roosinupud. Peened šikid preilid. Ära mängi preilit. Preilid kirtsutasid laudas nina. *Mis preili ma enam olen, juba varsti viis aastat abielus.. H. Sergo. || ‹hrl. liitsõna järelosana› ka van (seoses mingi ala v. ametiga). Preili ei tohiks leti tagant ära käia. Karmi preili tundides valitses alati kord.
▷ Liitsõnad: pisi|preili, provintsipreili; kassa|preili, kontori|preili, kooli|preili, laste|preili, poe|preili, puhveti|preili, telefonipreili; aadli|preili, mõisa|preili, paruni|preili, rüütlipreili.
2. kõrgemast soost v. kõrgemal positsioonil olev neiu alamalolijate suhtes. Toatüdruk pidi preili riidesse aitama. *Peale preili ei käi sakstest keegi aias, mis siin alati rehitseda. Jak. Liiv.

premiaalne ‹-se 2› ‹adj›
preemiaga seoses olev. Premiaalne palgasüsteem.

professionaalne ‹-se 2› ‹adj›
(elu)kutseline, elukutsega seoses olev v. sellele omane; meisterlik. Professionaalne näitleja, pillimees, sportlane. Professionaalne kultuur, teater, koor, sport. Milline on ühingu liikmeskonna professionaalne koosseis? Professionaalne haigus 'kutsehaigus'. Lugesin uurimust professionaalse huviga. Artisti professionaalne naeratus. Kurjategijate professionaalsed oskused. Kelner avas pudeli professionaalse liigutusega. Professionaalsel tasemel tehtud illustratsioonid. Ta on tõeliselt professionaalne reporter. Rühmatantsijaks on ta küllaldaselt professionaalne.

projektiivne ‹-se 2› ‹adj›
mat projektsiooniga seoses olev. Projektiivne geomeetria 'ruumiliste kujundite projektsioone käsitlev geomeetria haru'.

prosoodia ‹1› ‹s›

1. keel kõnelõikude kestusega ja hääle valjuse ning kõrgusega seoses olevaid nähtusi hõlmav koondmõiste
2. kirj värsiõpetuse osa, mis käsitleb värsi sõnade ja häälikute vältust, värsimõõduõpetus

pruukima ‹pruugin 42›

1. tarvitsema, vaja olema, pidama; mõtet olema. Pruukis vaid vihjata ja soov täideti. Ta naine pruukis tegelda vaid kodu ja lastega. Me ei pruugi teda ootama jääda. See jutt ei pruugi tõsi olla. Tema aususes ei pruugi keegi kahelda. Meie hinnangud ei pruugi ühtida. Sa ei pruugi soovitatut võtta kohustusena. Seda poleks pruukinud öelda. Sul ei pruugi muretseda. Ma ei pruugi täna tööle minna. Neil ei pruugiks, ei pruukinuks minus kahelda. Mees ei pruugigi ilus olla. Pruugib ta siis teada, kus ma käin. Aga ta ei pruugi ümbrust tunda ja võib eksida. Õpetajat pruugib uskuda.
2. (regulaarselt) kasutama, tarvitama. a. (peam. söögi-joogi kohta). Eestlased pruugivad palju kohvi. Ta ei pruugi prae juurde leiba. Hakkas juba poisikesena puskarit pruukima. Pruugitud vägijoogid mõjuvad juba. Vanaema pruugib (tõbede vastu) palderjani, tärpentinisalvi. Kes on mu tubaka ära pruukinud? Ma ei pruugi lõhnaõli. b. (mitmesuguste vahendite, materjalide jms. kohta). Pruugib joonistamiseks väga kõva pliiatsit. Elektrisaagi pruukides läheb töö kiiremini. Ta ei armasta taksot pruukida. Tütar pruugib juba huulepulka. Märkmikku pruugitakse, kuni ta täis saab. Annan oma pesumasina sulle pruukida. c. (ühenduses suulise v. kirjaliku väljendusega). Pruugib vandesõnu, kurja 'vandesõna kurat'. Ära pruugi asjata Jumala nime. Madrused pruugivad väänatud keelt. Ta on kirjutises liiga palju võõrsõnu pruukinud. Pruugib seda väljendit vales tähenduses. d. (millegi abstraktsemaga seoses). Ta pruugib su pehmet südant, usaldust kurjasti. Oled kavalust pruukinud. Oma sihi saavutamiseks pruugiti vägivalda ja valet. Vabadust ei ole osatud pruukida. e. (kellegi seksuaalselt kasutamise kohta). *.. las mehed pruugivad peale vahel teisi naisi ka, ega see neil tükki küljest ära võta! V. Lattik. f. pruugitud tarvitusel olnud, tarvitatud, kantud, kulunud. Pruugitud ülikond, saapad. Pruugitud mööbli odav müük. Ostsin vähe, natuke pruugitud vaiba. Auto on tal pruugitud, mitte uhiuus. | piltl. *Lota Jürgens istus leti ette, näol ükskõikne, pruugitud naeratus.. M. Nurme.

puhtuse|pidamine
(ka seoses roojamise ja urineerimisega). *Et tal [= haigel vanuril] puhtusepidamisega lood enam head polnud.. viskus köökigi raskete haigete tavalist lehka. L. Vaher.

puhul ‹postp› [gen]
korral, juhul, millegi v. kellegagi seoses, ühenduses. Mets kohiseb iga tuulehoo puhul. Naine võpatas iga krõpsatuse puhul. Erutuse puhul läheb ta näost punaseks. Laps karjub, nälja, külma, halva kohtlemise puhul. Külmetuse puhul joo vaarikateed. Haigus, mille puhul vajatakse neuroloogi abi. Mees ei virise raskuste puhul. Helistan ainult tarbe puhul. Tema puhul läks ennustus täppi. Pühade puhul tehti saia. Palju õnne sünnipäeva, juubeli puhul. Õnnetuse puhul makstav toetus.

puiste|tööd pl
mäend katendi paigutamisega seoses olevad tööd

pulmitama ‹37›
pulmi pidama. a. (abiellumisega seoses). *Viisakus nõuab, et surnud mehe haual muld enne kuivaks, kui naine uuesti pulmitama hakkab. A. H. Tammsaare. b. (loomade paaritumise kohta). Koer on küla peale pulmitama kadunud. *Peagi olid lojustel kõrvad lõhki nagu pulmitanud isakassidel. K. Saaber.

pulmitsema ‹37›
pulmitama. a. hrv (abiellumisega seoses). *.. võib-olla poolsada korda nendega [= pükstega] pulmitsetud! Peaaegu igal peigmehel Kübariku püksid jalas! O. Jõgi (tlk). b. (loomade paaritumise kohta). Kassid pulmitsevad kisades küüni taga.

puudutama ‹37›

1. (korraks, kergelt, põgusalt) kedagi v. midagi katsuma, (riivamisi) kellegi v. millegi vastu minema. Puudutasin sõrmeotsaga triikrauda. Ema puudutab huultega lapse põske. Puudutab keeleotsaga huuli. Tüdrukud tahaksid kassipoegi puudutada. Kullimängus peab tagaaetavat käega puudutama. Noormehe käsi puudutas tüdruku küünarnukki, tüdrukut küünarnukist. Sõrmed puudutavad taskus viiekroonist. Ta seisatas, käsi prille puudutamas. Julges kummipuulehti lapiga vaid õrnalt puudutada. Sai vaevalt oksa puudutada, kui marjad juba varisesid. Puudutan kergelt pillikeeli. Hobune sõi poisi käest, mokkadega tema pihku puudutades. Tantsiti lahus, teineteist puudutamata. Uinus kohe, kui pea patja puudutas. Linaserv puudutab põrandat. Tugeva tuulega puudutavad oksad elektriliini traate. Auto puudutas kurvis maad vaid kahe rattaga. Lennuk puudutab juba maandumisrada. Kui mees püsti seisis, puudutas ta pea laetalasid. | piltl. Päike puudutab juba kuuselatvu. Kerge tuul puudutab põski. Päevavalgusest puudutamata nurgatagused. Ta pilk, silm puudutas mind õela vaatega. Paitavalt kõrvu puudutav muusika. Ööviiulite lõhn puudutas mu nägu. Teda on puudutanud lootuse soe käsi, kaduviku julm hingus. *Sügisest puudutatud ergava oksaga vaher jäi majanurga varju. M. Traat. || seksuaalselt lähenema. Sõbra naist ei puudutaks ta kunagi. *[Tütar:] Meie oleme Sandriga juba pikemat aega vabaabielus.. Sander: Mina pole teie tütart sõrmeotsagagi puudutanud. A. Antson.
2. toiduks tarvitama; millekski kasutama; võtma. Haige koer ei puudutanud toitu. Söönud pole ta midagi, vett ainult vahetevahel vaevalt puudutab. Mul jäigi hommikusöök puudutamata. Linnud ei puuduta soolast pekki. Pärast kooli ta raamatuid enam ei puudutanud. Ära puuduta võõrast vara!
3. vägivalda tarvitama, liiga tegema. Küla vallutati, aga kedagi ei puudutatud. Naised ja lapsed jäetagu puudutamata. Juuksekarvagi ei tohi kellelgi puudutada! Sinu õigusi ja vabadust ei puuduta siin keegi. *Kuul muud ei puudutanud kui ainult abaluud. E. Soosaar (tlk).
4. (põgusalt) millestki v. kellestki rääkima, midagi (riivamisi) käsitlema. Puudutasime veidi tulevikuplaane, möödunut. Palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada. Rahaküsimust enam ei puudutatud. Tundeid ei ole nad sõnagagi, ainsagi sõnaga, sõnadega puudutanud. Ema ei puudutanud seda lugu poolel sõnalgi. Puudutas pikantseid seiku, huvitavaid juhtumeid oma elust. Puudutas möödaminnes, jutu seas oma tutvust ministriga. Räägiti ühte ja teist ning puudutati ka koduseid olusid. Jutuajamine lõppeski põhilist puudutamata. Konverentsil, nõupidamisel puudutati tervishoiuküsimusi. Puudutatav teema ei huvitanud kedagi. Ülevaade puudutas lähemalt keeleküsimusi. Siinkohal tuleks puudutada relatiivsusteooriat. || arvustama, taunima. Kiru kommuniste, aga ära rahvuslasi puuduta. Arvab, et tema töö on pühadus, mida puudutada ei tohi. Ei häbenenud oma juhtkirjas presidentigi puudutada.
5. mõju(s)tama, mõju avaldama. a. (sündmuste, nähtuste kohta). Võimuvahetus Venemaal puudutas ka Eestit. Uusim mood pole seda maanurka veel puudutanud. Barokist puudutatud interjöör. || kahjustama. Kriisist puudutatud majandusharud. Sõda puudutas meie peret rängalt. Laastavad põlengud on puudutanud kõigi metsaelanike elu. b. (tunde-, hingeelulisega seoses olevana:) tundeid tekitama, kellelegi korda minema, tähtis olema. Tõeline armastus pole teda veel puudutanud. Ema kiri puudutas mind südamepõhjani. Ta saatus puudutab me südant. Näitleja üritas publiku tundekeeli, hinge puudutada. Õe surm ei puudutanud venda kuigivõrd. Ta pole isamaalistest aadetest puudutamata jäänud. Judinad jooksevad üle selja, kui miski väga-väga puudutab. *.. kirjaniku sõna peab inimhinge ärevalt puudutama kui tornikella kuma, mida antakse kuulda enne torme.. Ü. Tuulik. *Ja siis puudutab meid kauge huik – eemal läksid luige järel luik. D. Vaarandi. c. hingele haiget tegema, haavama, häirima. Olen sest jutust puudutatud, lausa solvunud. Kolleegi edutamine puudutas teda valusalt. Laimav artikkel, asjatu süüdistus, negatiivne hinnang puudutas teda väga, sügavalt. See repliik tema au ei puudutanud. Puudutatud inimene on kuri. Ta on avalikust tähelepanust piinlikult, ebameeldivalt, ebamugavalt puudutatud. Vanemad olid meie armuloost äärmiselt puudutatud. Tundis ennast puudutatuna, end puudutatud olevat. Puudutatud enesetunne, eneseuhkus, enesearmastus. d. heldima panema, liigutama. Olen puudutatud sõprade poolehoiust. Olen meelitustest puudutatud.
6. kellegi, millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Otsis teatmeteosest Aafrikat puudutavaid andmeid. Seadus, mis puudutab eraettevõtjaid. See käskkiri meie osakonda ei puuduta. Uuendused puudutavad eeskätt töökorraldust. Need on vahetult kohtuasja puudutavad küsimused. Olümpiamänge puudutav näitus, raamat. Õppeprogrammid usu ajalugu ei puudutanud. See jutt, afäär, skandaal puudutab ka mind. Me vestlus, ta küsimus puudutas hindu. Asi puudutab Peetrit. Ta ei jäta tegemata midagi, mis laste heaolu puudutab.

puutuma ‹37›

1. (kergelt) kellegi v. millegi vastu minema v. ulatuma; kedagi v. midagi (põgusalt) katsuma, puudutama. Vaata, et käsi (vastu) pliidirauda ei puutuks. Kaevas, kuni labidas millegi kõva vastu puutus. Nii madal ruum, et pea puutub (vastu) lage, lakke. Paadipõhi puutub veealust kivi. Pikk hein puutub kõditades sääri. Ta soe hingeõhk puutus mu nägu. Me käed puutusid vastamisi.Puutus mööda minnes vaasi külge, vastu vaasi, nii et see laualt maha kukkus. Hüppe pikkust mõõdetakse sealt, kus kand maad puutub. Lõpuks puutuvad jalad põhja. Külma rauda ei tohi keelega puutuda. Puutus vaid moepärast huultega veiniklaasi. Nagu poiss midagi puutub, nii on tükid taga. Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. *Jõgi oli, aga see ei puutunud Sooniku piire.. A. H. Tammsaare. | piltl. Tüdruku silm puutus poisi küüru. Laul ei ulatunud ta hinge põhja puutuma. Näpud on hakanud kukru, tasku põhja puutuma. *Naine, sa räägid arutuid sõnu, kurbus on su meeli puutunud. A. H. Tammsaare. || seksuaalselt lähenema. Karl ei puutunud ühtki tüdrukut, hoidis pigem kõrvale. Puutumata 'süütu' tüdruk. *Kui mees temasse puutus, ei äratanud see iha, vaid trotsi ja vastikustunnet. M. Traat. *Kaks aastat elasid abielu ja enne seda ka, sest ega Erna pulmaööl enam puutumata olnud, kus seda. V. Ilus.
2. (kätte võttes) midagi millegagi tegema: (toiduks) tarvitama, kasutama; (loata) võtma. Poisid jätsid toidu puutumata, nad ei puutunud laualt midagi. Me ei puutunudki võileibu. Jook, hommikueine jäi (minust) puutumata. Hea laps ei puutu tuletikke. Tooreid marju ei tohi puutuda! Pole aega õppida, raamatud seisavad puutumata. Minu poolest mädanegu need palgid, mina neid ei puutu. Imelik, voodi on täitsa puutumata. Mahajäetud majas on tänini kõik puutumata. Varusid me ei puutunud. Kas sina puutusid isa tööriistu? Puutumata bensiinikanistrid. Inimesest, inimtegevusest puutumata loodus. Need on puutumata 'puutumatud' tagavarad. || varastama. Mina pole tema taskust sentigi puutunud. Kes siit ikka võtab, võõrad on kaugel ja omad ei puutu. Kustas olevat peremehe rahasse puutunud. Ta pole elu sees võõrast vara, asja puutunud. || piltl midagi muutma, ümber tegema, sekkuma. Proovigu toimetaja juttu puutuda! Võimude korraldustesse ametnik puutuda ei saa. Riik ei tohiks kiriku probleemidesse puutuda.
3. kallale minema, liiga, kurja tegema, vägivalda tarvitama; kahjustama. Ära löö, ära puutu minusse! Ole rahulik, ega öökull lapsi puutu. Koer linnupesadesse, linnupesi ei puutunud. Tulgu veel mind togima, puutugu veel! Ära puutu mind, virutan vastu! Võõrasema ei puutunud kunagi kasulastesse. Needki, kes kellessegi polnud puutunud, võeti kinni. Proovigu venna külge puutuda! Mehed võeti kinni, naised-lapsed jäeti puutumata. Ise jäime heitluses puutumata, ükski kuul meid ei puutunud. Pikne lõi puusse ja jättis maja puutumata. Makedoonia kuningas ei puutunud Jeruusalemma. Surmast, sõjast puutumata küla. || puutumata rikkumata, rüvetamata; puhas. Ta on suutnud kodu puutumata hoida. Laastatud metsade taga kohiseb puutumata põlislaas. Puutumata ja püha hiis. See oli väga ilus, imeliselt puutumata koht.
4. hingeliselt haavama, riivama, haiget tegema. See märkus, vihje, lause, tõsiasi puutus teda väga. Ta vaikimine puutub mind valusalt. Perekonna, rüütli au ei tohi puutuda! Oli nii kibestunud, et ei jätnud kedagi puutumata. Laitus puutus otse ta südant. || millestki delikaatsest, haigettegevast (vihjamisi) rääkima. Olnud tülidesse ei puutunud neist kumbki. Jätame selle teema puutumata. *Kui mina räägin oma pattudest, siis kuulad sa üsna rahulikult .. aga niipea kui ma julgen puutuda sinu patte .. siis kaotad sa kohe tasakaalu ja mina olen tõbras. A. H. Tammsaare.
5. kellegi v. millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Armastas täpsust, eriti kui see puutus teistesse. See fakt puutub ministri eraellu. Teda huvitab kõik, mis lindudesse puutub. See on mu sünnikohta puutuv legend. Tahaksin küsida paari töösse puutuvat asja. Haridusse puutuvaid küsimusi ei arutatud. Mis puutub su paksusesse, siis see pole suur õnnetus. Ära räägi emale tülist, ta ei puutu asjasse. Jutt on ebameeldiv, aga puutub asja(sse). Asjasse puutumata lõigud on tekstist välja jäetud. Oli häbelik, kui asi naistesse puutus. Ta rääkis lastele asjust, mis neisse ei puutunud. Mis puutub see siia, keda ma ootan. Ma ei puutunud kuidagi temasse, aga ta hoolitses mu eest. Ema ei kuulnud enam kunagi midagi, mis puutunuks ta pojasse. *Kõik puutub kõige juurde, nõnda on juba inimese elu seatud... M. Traat. *.. kõik puutub ju kõigesse. Kõik! A. H. Tammsaare. || (väljendab mingi seose olulisust v. mitteolulisust kellegi jaoks:) korda minema, asja, pistmist, tähtsust olema. Maameeste mured ei puutu linnameestesse. See, kuidas sul asjad edenevad, puutub minusse küll. Ta soovid ei puutunud minusse. Nad ei huvitanud kedagi – kellesse puutukski vaesed inimesed. Mis puutuvad meisse elu argiaskeldused! Nende eraelu ei puutu teisse ega meisse. See ei puutu muidugi minusse, aga.. Mis puutub see võõrastesse, mida ma teen! Mis see sinusse puutub? Ei puutu teistesse, kellega ma elan. Andres ei puutu sinusse, ta on minu laps! | van. *Jaa, jaa, härr Oili, mis puutub sõda meile! O. Luts. *Mis puutub see teile, / kes armas on mull'.. A. Haava.
6. sattuma, juhtuma (3. täh.) Tüdruk puutus üha sagedamini naabertallu. Teel puutus sõber vastu. Autod puutuvad siiakanti harva. Mees polnud seni kohtu alla puutunud. *Puutub külapoiste sekka, irvitavad need, hambad laiali, kui koerad. Juh. Liiv. *.. palus Jaani, kui see linna puutuvat, teda vaatama tulla. E. Vilde. | (püsiühendites). Laps sõi seda, mis kätte puutus. Klassikateosed puutusid poisile juba varakult kätte. Haaras esimese toika, mis pihku puutus. Hoidku taevas teda praegu isa(le) pihku puutumast. Peale vihmakrabina ei puutunud midagi kõrvu. Sauna Antsu kaudu puutus asi peremehe kõrvu. Lugu puutus politsei(le) kõrva. Mulle on kõrvu puutunud, et... Ega mu piip pole sulle silma puutunud?

põhi2 ‹põhja 31› ‹s›

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm. alumine (rõhtne) osa; selle sise- ja välispind. Kannu, kausi, purgi, klaasi, tassi põhi. Kastruli, paja, poti põhi. Panni nõgine, tahmane põhi. Tünni, tõrre, vanni põhjas on auk. Veinivaadil löödi põhi alt. Ämbril on põhi püsti 'ämber on kummuli'. Karbi kaas ja põhi. Paberkoti põhi läks katki. Tasku põhjas oli auk. Korvi põhi sai maasikatest, maasikatega kaetud. Kapi lagi ja põhi. Punutud, nöörist põhjaga tool. Voodil on kõva, pehme, hööveldamata laudadest põhi. Madala põhjaga regi. Paadi põhi riivas veealust kivi. Heitis paadi põhjale, põhja pikali. Tasandas kellu põhjaga mörti. Jalgade põhjad 'jalatallad' tulitasid. Panin kingadele soojad põhjad 'sisetallad' sisse. Taldrikul juba põhi paistab 'taldrik hakkab tühjaks saama'. Jõi, kummutas, võttis, rüüpas pitsi, klaasi põhjani 'tühjaks'. Puder kõrbes põhja 'põhja külge kinni (ja söömiskõlbmatuks)'. Piim hakkab põhja 'kõrbedes põhja külge kinni'. Sulamata suhkur kohvitassi põhja peal, põhjas. Salve põhja peale, põhja on natuke teri jäänud. Silmaalune sinine nagu paja põhi. Püksitagumik on auklik nagu sõela põhi. | piltl. *Teiste kaela / ma enese muret ei vii. / Selle karika ise põhjani joon.. T. Lehtmets. || midagi, mis on põhja v. põhja peale jäänud. Joo pudeli põhi ära! || ‹sisekohakäänetes› kõige alumine, põhjalähedane osa. Raamatud ja pesu laoti põhja, toidumoon peale. Kindad on teiste asjade all põhjas. Raha on teises sahtlis, põhjas. Kott on nii täis, et põhjast ei saa midagi kätte. Räägib, naerab nagu tõrre põhjast 'kõmisevalt, madalalt'. *Täna õhtul peidan käsikirja kohvri kõige sügavamasse põhja. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: paadi|põhi, paja|põhi, pesa|põhi, pudeli|põhi, sõela|põhi, tooli|põhi, vankripõhi; kõrkja|põhi, laud|põhi, polster|põhi, reform|põhi, vedru|põhi, vineer|põhi, õlgpõhi; kohvri|põhi, sahtli|põhi, taskupõhi; jala|põhi, kurgu|põhi, mao|põhi, silmapõhi; õiepõhi.
2. looduslike vms. moodustiste alumine pind v. kõige madalam osa. a. (veekogu vm. veega süvendi kohta). Kivise põhjaga jõgi. Tiigi mudane põhi. Kaevu, basseini põhi. Liivase põhjaga ujumiskoht. Pehme põhjaga madal jõesopp. Vesi on sogane, silm ei seleta põhja. Tundsin põhja jalge all. Jalad ei ulatu oja keskel põhja. Kaotasin põhja jalge alt. Siin oli madal, paat jäi põhja kinni. Hoidis mõla põhjas, et paat paigal püsiks. Liiv, kruus setib põhja. Loigud ja lombid külmusid põhjani. Uputas varanduse järve põhja. Laev läks põhja 'uppus'. Vaenlane tulistas laeva põhja. Parv lasti põhja 'uputati'. Vrakid mere põhjas. Poiss läks, vajus nagu kivi põhja. Keeris kiskus uppuja põhja. Põhjast pinnale kerkivad veemassid. Põhja veekihtide temperatuur. Vaga vesi, sügav põhi. b. (ilma veeta süvendi vm. kohta). Augu, lohu põhi. Sügaval oru põhjas, piki oru põhja lookleb jõgi. Kuristiku, jääraku põhjast kerkib udu. Koopa põhjas on rõske ja pime. Tee laskub mahajäetud kivimurru põhja. Lapsed mängivad kruusaaugu põhjas. Haua, kaeviku, kaeveõõne põhi. Rebasepojad kükitasid uru põhjas.
▷ Liitsõnad: jõe|põhi, kraavi|põhi, mere|põhi, ookeanipõhi; kruusa|põhi, liiva|põhi, muda|põhi, savipõhi; orupõhi.
3. millegi aluseks olev, kandev pind v. kiht; pinnase sügavam osa. Kõva põhjaga tee. Pinnas on alles külmunud, sool veel kohati kõva põhi all. *Ikka novembrikuul, kus Pärnu maantee oli põhjata, vihmast vedel kuni üle rattarummude.. A. Kitzberg. *Ja muistise osalt veel säilinud põhja kaevamisel leiti madalast lohust suur hulk rauaräbu.. O. Raudmets. | piltl. *.. vana põhja peale lõi pool klaasigi meeldivalt sarve. S. Hallik (tlk). *Ja vaja süüagi natuke. Olgugi et sõidan külla, aga alati on parem, kui kodune põhi on all. O. Luts.
▷ Liitsõnad: alus|põhi, kalju|põhi, maa|põhi, paepõhi; pooli|põhi, tordipõhi.
4. ‹hrl. sisekohakäänetes› kõige kaugem (ja varjatum) koht. a. kolgas, pärapõrgu, teadmata koht. Tõmmu mees kusagilt Siberi põhjast. Elab võõraste keskel, jumal teab kus Venemaa põhjas. Mitu peret küüditati mine tea kuhu Venemaa põhja. Seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas. *Mul tekkis korraga kahtlus, kas ei minda mitte Kõpu metsade põhja. V. Luik. b. (sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta). Olen talle hinge, südame põhjast tänulik. Ema sõnad ulatusid lapse südame põhja. Matsin selle tunde sügavale põue põhja. Tema pilk puuris mulle hinge põhja. „Isa!” karjatas poiss südame põhjast. Ohkas sügavalt südame, rinna põhjast. Lugu vapustas, liigutas mind hinge, südame põhjani. Hakkas rinna põhjast köhima. Kraaksub, röögib kurgu põhjast. Tema pilgu põhjas võis aimata võitlust pisaratega. *Teadvuse põhjas hakkab värelema kujutelmi nagu kauget valgust. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: põrgu|põhi, pärapõhi; hinge|põhi, südamepõhi.
5. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb, alus (2. täh.), lähtekoht. Kool andis mulle reaalainetes kindla, tugeva põhja. Tal on inglise keeles hea põhi all. Romaani ajalooline põhi. Konflikt on igasuguse draamateose põhi. Oma avastusega pani ta põhja uuele uurimissuunale. *Rahvatarkus on see kõige muu tarkuse põhi. M. Traat. *.. tema on nagu sari, millest kõik läbi voolab, sest ta elul ega tööl pole armastuse põhja all. V. Saar. | põhjal ‹postpositsioonilaadselt› millegi alusel, järgi; millegi kohaselt. Ütlen seda esimeste muljete, igapäevaste kogemuste, pikemaaegsete tähelepanekute põhjal. Otsus tehti faktide põhjal. Uurimus on kirjutatud väga ulatusliku materjali põhjal. Mille põhjal sa mind süüdistad? Eelnenu põhjal on pikemata selge, et.. Muinasjutu põhjal loodud ooper. Jutustuse, romaani põhjal tehtud film. Vabanes vanglast üldise amnestia põhjal. Sain vara omanikuks pärimisõiguse põhjal. *.. seal on Kaarel kihlveo põhjal kahte muna joomas, millest üks mädaks osutus.. L. Metsar. || põhjus, ajend, põhjendus. Sinu jutul pole mingit põhja (all). Kas selles süüdistuses on ka ikka põhja? *Mis oli siis sündinud või mida sündis, et niisugusele umbusaldusele ja kahtlusele vähegi põhja anda? E. Vilde. || majanduslik alus, majanduslik järg. Kaasavara lõi majapidamisele tugeva põhja. Selle rahaga panime ettevõttele kindla põhja alla. Jõukamail oli vana põhi all. Pani oma varandusele juba noorpõlves põhja alla. Laenu saab ainult see, kellel juba enam-vähem põhi all. *Saaks kusagile rabaveerele saunamehe krundi. Kui lõhuks kahe eest tööd, lööks elule põhja alla. H. Laipaik. || piltl alustalaks olev(ad) isik(ud). Tulid tagasi näitlejad, kes olid teatri põhjaks enne sõda. *„Ma olen see Kärneri küla põhi,” ütleb Juuli Mölder. „Teisi nii vanu inimesi pole enam mitte.” A. Kaal.
▷ Liitsõnad: tõepõhi.
6. taust, tagapõhi, foon. Pildi hele põhi. Tumedale põhjale maalitud kuldsed tähed. Vana sildi luitunud põhjalt eraldusid üksikud sõnad. Tumeda põhja ja lilleliste kirjadega põll. Lipp oli valge ristiga punasel põhjal. Laeva esiosa hallil põhjal seisab mustade tähtedega nimi. *Kaugel kiirgasid mõned Lodijärve lossi valgustatud aknad nagu kassisilmad metsa mustaval põhjal. E. Bornhöhe.
7. mingi eseme ülemine pind v. osa. Nelinurkse, kalevise, valge põhjaga vormimüts. Võttis mütsi peast ja pühkis selle põhjaga otsaesist. Meeste sõrmkübar on ilma põhjata.
▷ Liitsõnad: mütsipõhi.
8. mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega. Püramiidi, koonuse põhi. Prisma, silindri põhjad.
9. ‹illatiivis ja inessiivis› kõnek kasut. seoses millegi lõpuni, viimseni vajutamise v. keeramisega. Juht vajutab gaasi, pedaali, pidurid põhja. Hoidsin gaasipedaali põhjas. *Näe, Ilmar lükkab akna lahti, tõstab raadio aknalauale ja pöörab häälenupu põhja. O. Anton.
10. põhjani läbini, üdini, täiesti, lõpuni. Põhjani aus, halb inimene. Kogu see lugu on põhjani vale. Ma tunnen ja mõistan teda põhjani. Olin sellest põhjani haavunud, rabatud. Etendus tehti põhjani maha. Asja põhjani ära seletama, selgeks rääkima. Põhjani läbi uurima, järele mõtlema. Tahtis oma õnne põhjani maitsta. Otsisin kõik kohad põhjast põhjani 'täielikult, eriti põhjalikult' läbi.
11. ‹sisekohakäänetes› (piltlikes väljendites seoses majandusliku v. kõlbelise allakäiguga). Põllumajandus on praegu päris põhjas. Võlad ajasid, vedasid, kiskusid ettevõtte põhja. Kas oled tõesti nii põhjas, nagu sa välja näed? Ta jõi ennast (täiesti) põhja, läks joomisega põhja. Mees hakkab joomisega põhja jõudma. Poiss läks põhja ja pätistus.

põlgama ‹põlata 48›

1. kellessegi v. millessegi üleolevalt ja halvustavalt suhtuma, kedagi alaväärseks pidama v. mitte sallima. Laiskvorsti põlgasid kõik. Sa oled mulle vastik, ma põlgan sind! Ma põlgasin iseennast selle alatu mõtte pärast. Nad elasid koos üksteist vihates ja põlates. Põlgan teda hingepõhjast, hingepõhjani, kogu südamest. Suuga kiidab, aga südames põlgab. Ta põlgab igasugust keskpärasust. Põlgan silmakirjatsemist kogu hingest. Vaene ja kõikide poolt, kõikidest põlatud mees. Põlatud reetur, amet. Põlgav pilk, muie, suhtumine. || (eitava otsuse v. hinnanguga seoses). Kodused tööd põlatakse tihti teisejärguliseks. Õpetajate seminari haridust põlati aegunuks. Selleks tööks põlati tüdrukut liiga nooreks. Mees vaevalt üle viiekümne, aga juba põlatakse vanaks! Ostjad põlgasid hinda kalliks. Seesugust nokitsemist põlatakse väheks.
2. ‹hrl. eitusega› midagi vastumeelseks pidama ja seda vältida püüdma v. sellest ära ütlema. Ta ei põlga ühtegi tööd ega raskust. Selles võitluses ei põlata mingeid vahendeid. Kui sa väikest jalavaeva ei põlga, võiksid ära käia ka järve ääres. Endel ei põlga ka vanemate inimeste seltsi. Ta on naistekütt, kes ei põlga ära ka abielunaisi. Piletite saamiseks ei põlata järjekorras seista. Kes siis ilusat teenistust põlgab! Ära põlga hüva nõu, väikest kingitust! Sellist jooki, maiust ei saa ära põlata. Haug ei põlga söödana ühtki endast väiksemat kala. *Laudadest saaks aidale uue põranda, ka mõni palk poleks põlata. H. Sergo. || kedagi hülgama v. ära tõukama. Põlatud pruut, peigmees. Neiu põlgas kõik kosilased ära. *Pole see Jaak sul maast võtta! Põlgasid mu ennist – ole nüüd rahul! H. Raudsepp.

põrutama ‹37›

1. põruma (1. täh.) panema, põrumist esile kutsuma. Vanker põrutab konarlikul sillutisel. Kivitee põrutab vankrit, sisikonna segamini. Tee on nii hea ja pehme, et ei põruta üldse. Jõudsime põrutavalt teelt tasasemale. Plahvatused põrutasid külmunud maad. Vankrisõit on klaasid korvis puruks, katki põrutanud. *Üks suur purk on mõranenud, vist on poisid kevadel puudeladumisel põrutanud kasti, kus ta sees oli. M. Traat. *Tõusev tuul peksis puldanit ja lainete hoog põrutas jääd. A. Mälk.
2. tugevasti lööma, virutama, midagi v. kedagi löögiga mingisse asendisse v. olukorda viima. a. kuskile, millegi vastu lööma. Mees põrutas vihaselt rusikaga vastu lauda, lauale. Laps põrutab jonnides jalaga, jalga vastu maad. Tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat. Hobune põrutas kabjaga vastu seina. Põrutas jalaga kasti küljest laua lahti. Üks mees põrutas käega kõminal vastu trummi. Põrutab haamriga naelapea pihta. Põrutas värava paukudes, mürtsuga kinni. Kala põrutama 'kalu vastu õhukest jääd lüües uimastama'. Vasar muudkui põrutas alasi pihta. *Pole tööriistu, muidu põrutaksin ise kas või rupsikud alla. L. Vaher. | piltl. *Ja pakane põrutas piraki! jäise malgaga vastu majaseina.. O. Kool. || selliste löökidega ägedalt ukse v. akna avamist taotlema. Soldatid põrutasid sisselaskmist nõudes ukse taga, vastu ust. „Tehke lahti!” nõudis politsei kõigest jõust uksele põrutades. Varahommikul hakati aknale kangesti koputama ja põrutama. || lume, tolmu maha raputamiseks jalgu tugevasti vastu maad lööma v. käega vastu riideid rapsima. Põrutas trepil oma lumiseid jalgu. *Kohe, kui lõõr lõhutud, põrutan püksid tahmast tühjaks.. M. Raud. || midagi hooga kuskile lööma v. paiskama. Põrutas palli võrku, väravasse. Mängija põrutas litri väravast mööda. Aknaklaas põrutati sisse, katki, puruks. Haaras laualt taldrikud ja põrutas need põrandale sodiks. b. kellelegi tugevat hoopi andma v. kedagi millegagi viskama. Poiss põrutas teisele rusikaga vastu lõuga. Vaat kui põrutan sulle hoobi, kõmmu lagipähe, kuklasse, ühe tulise vastu vahtimist! Põruta talle püssipäraga! Kallaletungija põrutati pikali, selili. Poiss põrutas kassile kiviga. Põrutab jooksjale palliga järele. Seisab ja vahib, nagu oleks talle puuga pähe põrutatud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Kedagi mättasse põrutama 'maha lööma, tapma'. *Pillimees Vambo Andre oleks peaaegu oma naise Liisu armukesel pealuu pudeliga pihuks ja põrmuks põrutanud. O. Tooming. c. kehavigastusena põrutust (2. täh.) tekitama, seda esile kutsuma. Ta sai sõjas, autoõnnetusel raskesti põrutada. Sõdur sai miinist, plahvatusest tugevasti, kõvasti põrutada. Löök, plahvatus põrutas mehe uimaseks, segaseks, sandiks. Hoop põrutas ninast vere välja. Põrutatud jalg tegi kaua valu. Ta on vist peast põrutada saanud, ajab nii imelikku juttu. *Lauri oli merre kukkunud, kuna jäätükk ta meeled segi oli põrutanud. M. Nurmik (tlk).
3. piltl rabama, jahmatama panema v. üllatama; vapustama, (tugevasti) puudutama. Vahejuhtum põrutas lausa tummaks. Süüdistused põrutasid teda hinge, südame põhjani. Mis ma teada sain, põrutas mind väga. Olen nähtust ja kuuldust, üleelatust põrutatud. Põrutav uudis, sõnum, teade, sündmus. Põrutav kurbmäng, eludraama. Põrutavad elamused. Meile avanes põrutav vaatepilt. Kõne avaldas kuulajaile põrutavat muljet. Muusikali põrutav 'väga suur' menu. Oskari karjäär on meeletu, põrutav. Need lood on nii põrutavad, et kõik kuulasid pärani sui. Kõige enam põrutas mind nende asjade hind. Kohe juhtub midagi põrutavat. Tal on alati põrutavaid ideid. *Jakob oli otse põrutatud, et kõik tema perekonna salaasjad olid sellele tüdrukule teada.. K. Ristikivi.
4. midagi kurjalt v. järsult ütlema, käratama; midagi valju häälega v. hoogsalt ütlema. Lapsed põrutati vait. Vanamees põrutas ähvardusi, needusi, roppusi. Küll kärgib, põrutab kui hull. Mis sa ootad, põruta kord majja. Kui peremees korra põrutab, ei julge keegi iitsatadagi. Põrutas südametäiega paar kõvemat sõna. „Mis sa siin lõhud!” põrutas mees poisile. „Tere!” põrutas Enn valju häälega. Põrutasin terve uudise korraga, ühe hingetõmbega lagedale. *Parem suu sisse põrutada kui seljataga viriseda. R. Sirge. *Ja masinist-Mihkel põrutab kohe nõnda, et terve tuba aina lajatab: „Näed, Liide, külaline tuli.” A. Jakobson. || pahandama, tõrelema. *Sai rentnikult kõvasti põrutada, lubati palgastki maha võtta. A. Hint.
5. kõnek laskma, tulistama, kõmmutama. Põrutas kaheraudsest haavlitega, mõlemast rauast korraga. Poisid põrutasid õhupüssist märki. Põrutas kõik laengud pihta, mööda. Vaenlane põrutab kuulipildujast, kahurist. Valvur põrutas paugu õhku. Põgenejale põrutati paar pauku järele. Põrutas teisele kuuli puusa. Nii kui pead kergitasime, põrutas vastane valangu. Nad põrutavad kogu aeg rakette õhku. Laev põrutati põhja. Sild põrutati õhku, vastu taevast 'lasti õhku, õhiti'. Jahimees põrutab jäneseid. *Õhutõrje põrutas küll otse jaama kõrvalt, aga neile suurtele [= lennukitele] vist ei aidanud. R. Vaidlo. || (äikese kohta:) järsku valju pauku, raksatust kuuldavale tooma, kärgatama. Pea kohal põrutas pikne. Välgusähvatusele järgnes põrutav mürin.
6. kõnek kiiresti sõitma, jooksma v. käima, kihutama; kuhugi (kiiresti) minema v. reisima. Põruta rattaga otse koju! Kuhu sa nüüd põrutad? Buss põrutas peatusest mööda. Auto põrutas kraavi, vastu posti. Üks auto pidurdas ja teine põrutas tagant otsa. Meil tuleb tuldud teed tagasi põrutada. Põrutage mööda raudteed edasi! Me ei läinud mööda teed, vaid põrutasime otse. Siit mäest põrutasin kord suuskadel alla. Põrutame nädalalõpuks maale, Kihnu! Põrutasin Tapalt otse Tallinna. Tal on auto käes igale poole põrutada. Põrutas Krimmi suvitama. Jätaks kõik sinnapaika ja põrutaks merele, välismaale. Kui homme on ilus ilm, põrutan Piritale. Mehed põrutasid alevisse. Istus autosse ja põrutas minema. Põrutame vaatama, mis seal päriselt toimub! Sügisel põrutan ülikooli. *Laval sada kakskümmend kraadi kuiva kuumust, sealt põruta mõnusasse basseini.. T. Kallas.
7. kõnek väljendab v. rõhutab tegevuse hoogsust v. intensiivsust. a. (teist verbi asendades). Kõik põrutasid refrääni kaasa. Orkester põrutab valssi, tušši. Tüdrukud põrutasid polkat. Põrutaks õige ühe napsi hinge alla! Mehed põrutasid kooris laulu. Palju sulle deserteerimise eest põrutati? Põruta aga supile pihta! 'söö tublisti'. *On sul aga uni, kaks ja pool päeva põrutasid jutiga. R. Kaugver. *Kui Tartu meid ei aita, põrutame kirja Tallinna. A. Vaarandi. b. ‹teise verbi laiendina›. Poisid põrutavad palli mängida. Mehed põrutavad laulda. *Oleks nüüd püssid, põrutaks iga jaama kohal õige kuradisti paugutada. H. Lepik (tlk).

pääste|kaevamised ‹5› ‹s› pl
arheoloogilised väljakaevamised mingil objektil seoses pealetulevate ehitustöödega vms.

pöörama ‹pöörata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama, keerama. Tüürimees pöörab rooliratast. Pööras rooli järsult paremale. Pukktuulikut, veskit (tuulde) pöörama. Uste, akende pööratavad käepidemed. Pöörab võtit lukuaugus. Karbil on hingedel pööratav kaas. Pööra mutter lõpuni. Pööras krabinal raamatu lehekülgi. Pöörame seda tasapinda 45° võrra. Kõrbetaimed pööravad keskpäevatundidel oma lehed serviti. *Maa pöörab ennast Päikesele vastu ja meie tajume seda kui päikesetõusu. L. Meri. | piltl. Aja(loo)ratast ei saa tagasi pöörata. Otsustasin oma elus uue lehekülje pöörata.
2. (seoses inimese vm. olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama. Magaja pööras teist külge, ühelt küljelt teisele. Seda kuuldes pööraks isa hauas teise külje! Lamaja pööras end kõhuli, küljele. Ratsanik pööras end hobusel küljetsi, sadulas tagasi. Küll pöörab ja käänab ennast peegli ees! Pööra selg! Pööras pilkajatele selja ja läks minema. Pöörasin end sinnapoole, kust hääl kostis. Ta ei pööranud peadki. Kõikide näod olid pööratud tema poole. Pööras palge vastu päikest. Pöörasin häbelikult näo, silmad, pilgu kõrvale. Kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra ette ka teine. Taat pööras parema kõrva rääkija poole. Haige pöörati selili. Lehm pööras end tagasi vaatama. | piltl. Külaelu edendajad pöörasid pilgu noortele. *.. kas teie veelgi ei märka, kuidas kogu maailm ümberringi pöörab oma pale ristiusu poole.. E. Kippel.
3. midagi teistpidi, teisele küljele keerama, midagi niiviisi mingisse olukorda viima v. ajama. Pööras ämbri, purgi, klaasi kummuli. Pudeli põhi pöörati ülespoole. Taskut, kotti pahupidi, pahempidi pöörama. Laps pööras pakki käes siia ja sinna. Rasked roomiktraktorid ja palgiveoautod on metsateed segi, põhjatuks pööranud. | piltl. Sõda pööras kogu elu pahupidi. Mõtet, tõde pahupidi pöörama. Ära pööra ennast, oma hinge teiste ees pahupidi! Ta pööras kõik mu plaanid segi. *.. seda ma ei ütelnud, et sina üksi süüdi oled; sa ära pööra sõnu pahempidi. Süüdi oleme mõlemad. O. Luts. || otsides segi ajama, sobrama, tuhnima. Läbiotsimisel pöörati kogu maja, korter, tuba pahupidi. Kõik kapid pöörati segi, kõik riiulid soriti läbi. *Ema otsis võtit, ta pööras ja pahmas toas.. M. Rebane. *Kogu ümbruskond pöörati segi, aga suur osa asjadest jäi kadunuks. E. Kreem. || kündma. Pööras adraga maad, põldu, sööti. Sahk pöörab mulda. *Aga maapinna pööranud ta põlluks, mis tänapäevani põld on. M. J. Eisen.
4. midagi poolkaarde painutama, kahekorra seadma vms., keerama. Ülespoole pööratud ninadega tuhvlid. Pööra särgikrae tagasi. Seeliku alumine serv on laialt sissepoole pööratud. Pööratud äärega palistusõmblus. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. *Sõber viskab kirve käest ja hakkab endale vilkat pöörama. O. Luts.
5. millegi v. kellegi suunda muutma, teist suunda andma. Mees pööras hobuse metsateelt maanteele. Pöörab paadinina vastu tuult, kalda poole, tagasi. Poiss pööras järsult jalgratast ja kukkus. | kõnek (3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel pööras tuule lõunasse. || pööratud mingis suunas asetsev. *Jääraku suue oli pööratud Karantiini lahe poole. U. Liivaku (tlk). || piltl millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks tegema v. muutma. Nad pöörasid relvad oma endiste liitlaste vastu. Pöörasin jutu mujale, teisale. Püüdis kõike öeldut naljaks pöörata. Katsu tehtud kurja vähehaaval heaks pöörata. Taat on põikpea, tema meelt pole kerge pöörata. Juhtunu pööras teiseks kogu mu elu. Tähelepanu pöörama 'kellelegi, millelegi tähelepanu osutama'. Kuld pöörab kuninga meele. *Anne surma järel pööras ema kogu oma armastuse Estrile. K. A. Hindrey. *Sina pöörad ju ikka veel põranda all riigikorda. A. H. Tammsaare. || veenma v. sundima kedagi usku, maailmavaadet vms. vahetama; kedagi meeleparandusele kutsuma. Paganaid ristiusku pöörama. Hakkas misjonäriks ja läks pärismaalasi õige usu poole pöörama. Ta katsub teda tagasi jumala juurde pöörata. Teda käisid päästearmeelased pööramas. Loe piiblit, see pöörab sind patust! *See, kes noori punaseks pööras, lasti maha. J. Smuul. *Tahan teid pöörata. Tahan teist teha mehe, nagu ta peaks olema. H. Raudsepp. || jur täitmisele suunama. Kohtuotsus, karistus pööratakse täitmisele.
6. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale keerama. a. (liikumisel). Järgmise maja juurest pöörake paremale, paremat kätt. Pöörasin ümber nurga kodutänavasse. Marjulised pöörasid maanteelt kõrvale, sihilt metsa. Poiss pöörab poolelt teelt, metsast suure ringiga tagasi. Pöörab tuttavat nähes nurga taha. Auto pöörab maja ette. Pöörasime sammud, otsa kodu poole. Mees pööras minekule. Tuul pööras lõunasse, on vahepeal pööranud. *Ja ruttu pööras ta laeva poole minema. E. Aspe. b. (ilma liikumiseta). Kuhu see tee pöörab? Järgmisest tänavast pöörab üks väike põiktänav, seal ma elangi. c. piltl. Ilm pöörab sajule, sulale, pehmemaks. Ilm hakkab, sätib pöörama. Õhtupoolikul pööras vihmale, külmale, tormiks. Elu pööras rahulikumaks. Mina küll ei tahaks kiviaega tagasi pöörata. *Annaks Jumal, et need sõnad ei pööraks su enese vastu. K. Ristikivi. *Küll asjad veel pööravad. Vara rõõmustada, vennikesed! O. Jõgi (tlk). || kõnek hakkama (midagi tegema). Mehed on viimasel ajal jooma pööranud. Seltskond pööras peagi kaklema, tülli. *Süda pööras järsku kripeldama teretamata jätmise pärast.. L. Vaher.
7. ka van kõnek mingis asjas kellegi poole pöörduma (3. täh.), kedagi kõnetama. Mind paluti selles asjas teie poole pöörata. Küsimusega, palvega, ettepanekuga kellegi poole pöörama. *„Jääge nüüd lapse juurde,” pööras Hildegard teenija poole.. A. H. Tammsaare.
8. kõnek (südamepöörituse, iiveldustunde tekkimise kohta). Sisikonnas pöörab, olen vist merehaige. *Aga minu süda pööras selle sakslase surmast nii pahaks, et .. oksendasin ma nii kaua, kui rohelist sappi hakkas tulema. J. Peegel.
9. keel sõna pöördeti muutma, konjugeerima. Pöörake sõna „lugema” olevikus ja minevikus!

pööritama ‹37›

1. korduvalt v. edasi-tagasi pöörama, keerutama. Pööritab rohukõrt sõrmede vahel. Mustlane pööritas põses tubakat. Poiss keerutab ja pööritab tüdrukut tantsuhoos. Tuul sasib ja pööritab kuivanud lehti. Ringiratast pööritav karussell. *Vaimuhaiged seotakse rattale ja pööritatakse nii kaua ringi, kuni neil suust vahtu tuleb. J. Kross (tlk). *Kuid ta [= karu] näis olevat hädaohtu haistnud, sest ähkides ja koonu pööritades peatus ta juba kaugel oma ohvrist. F. Tuglas (tlk). || (silmade kohta:) siia-sinna vaatama, vaadata vilksama. Pööritab hirmunult, ehmunult, maruvihaselt, süütult, ukse poole silmi. Tüdruk pööritas edevalt silmi. Vahtis mulle silmi pööritades otsa. Mustlane pööritas metsikult oma silmavalgeid. *Isegi onupoeg .. pööritas sinnapoole silmi, kus Lonni Kallasmaaga jalutas. E. Vilde.
2. pööritust tundma v. tekitama. a. (seoses südamepööritusega:) läikima, iiveldama. Bensiinihais, vastik toit pani, ajas südame pööritama. Südame all, rinna all, sees pööritab. Lainete loksumisest kippus, hakkas süda pööritama. Viin tühja kõhu peale ajas pööritama. Sisikond pööritab läilusest. Eilne joomine pööritas veel sisikonnas. *Äsja neelatud kostituspalad põletasid sisikonda ning pööritasid südant.. M. Raud. b. (pea kohta:) ringi käima. Pea hakkas suitsust, värskest õhust pööritama. Kõrgus, kiirus pani, võttis pea pööritama. *Kogu ta keha muutus [haigusest] üleni märjaks, pea pööritas ja südame all hakkas iiveldama. E. Männik. | piltl. Esimesed kerged võidud panid vallutajate pea pööritama.

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

pühkima ‹pühin 42›

1. midagi v. millegagi kuskilt üle libistama, libistades lükkama v. tõmbama; niiviisi midagi puhastama v. kuivatama, midagi kuskilt eemaldama. Põrandat, õue, tänavat pühkima. Luuaga, harjaga pühkima. Igaüks pühkigu ise oma ukseesine (puhtaks). Pühkis trepilt, ukseesiselt rajalt lume ära. Kojamees pühib lehti hunnikusse. Tuba on juba pühitud. Trepp on ammusest ajast pühkimata. Pühi killud kokku! Korstnat pühkima. Pühkis enne tuppa minekut matil jalad puhtaks. Õpilane pühib niiske lapiga tahvlit. Perenaine pühib nõud rätikuga kuivaks. Pühkis käsi rätikusse, põlle sisse, pükste külge. Peremees jõi klaasi tühjaks ja pühkis vuntse. Poisike pühib käisega nina. Nende rahatähtedega võid nüüd tagumikku pühkida (kehtivuse kaotanud raha kohta). Pühib taskurätiga prille. Pühkis käega laupa, üle otsaesise. Naised nutsid ja mehedki pühkisid silmi. Pühi silmad ära, kuivaks! Naine pühkis käeseljaga, põllenurgaga pisaraid. Mees pühkis otsa eest higi, põselt verd. Pühkis pluusi pealt mardika ära. Pühiti tolmu ja pesti põrandaid. Lõpetanud niitmise, pühkis vikati rohutuustiga puhtaks. Tüdruk pühkis sorakil juukseid laubalt tagasi. Tee on puhas nagu luuaga pühitud. Hoov oli inimestest tühi nagu pühitud. Uni oli äkki kui pühitud. Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu. Uus luud pühib puhta toa. *.. teise käega aga pühkisin õlleselt letilt kopikad taskusse. J. Nõmm. | piltl. Tüdruk pühkis silmist une. *Üks nõrga helgiga prožektor pühkis ajuti taevast, nagu väikese saunavihaga edasi-tagasi sopsides. L. Vaher. || millegi vastu käima, (lohisedes) vastu maad puutuma. Mantlihõlm pühkis maad. Läks, seelikusaba üle peenarde pühkimas.
2. piltl jõuga, hooga kuhugi v. mingis suunas ise liikuma v. liikuma sundima; endaga kaasa kiskuma v. (ära) kaotama, olematuks tegema. a. (loodusnähtuste kohta). Kõle põhjatuul pühkis üle põldude, ümber maja. Tuisk pühkis piki tänavat. Ummiklaine pühkis üle vööri. Tuul pühkis taeva pilvedest puhtaks. Torm, laine pühkis madruse üle parda, laevalaelt merre. Äkiline tormi-iil ähvardas auto teelt pühkida. Lumelaviin, rusuvool pühib kõik oma teelt. Vihm on jäljed minema pühkinud. *.. tuli raske ja külma talve järel äkiline kevad, pühkides lume nädalaga jõgedesse. H. Laipaik. b. ‹ka impers.› (seoses tundmuste, psüühiliste v. füsioloogiliste ilmingutega). See uudis pühkis kogu meelepaha minema. Tema lustlikud vembud pühkisid tusatuju kus seda ja teist. Kõik kahtlused, mured, kartused olid korraga pühitud. Ka viimane lootus pühiti minema. Möödunu on meelest, mälust pühitud. Sedamaid oli viha pühitud. Hommikune kargus pühkis roidumuse ihust. Uni oli otsemaid pühitud. Luuletuse algus järsku nagu, otsekui, justkui pühiti peast. Kogu lõbusus, vaprus, väsimus, valu oli äkitselt, jalamaid nagu käega pühitud. Kõik viimaste päevade halbus oli nagu pühitud. Mälestusi ei saa lihtsalt ära pühkida. *Ta tegi parema käega liigutuse, mis pühkis mu mõtte kõrvale. J. Kross. c. vägivalda kasutades kõrvaldama, (ära) koristama. Tsaar pühiti troonilt. Tsaarirežiim, reaktsiooniline valitsus pühiti minema. Kõik, kes avaldasid uuele vastupanu, pühiti teelt. Rahvas pühkis minema võõrad vallutajad. Tsivilisatsioon on pühkinud maakeralt terved rahvad. *Uusen pühkis saunad maa pealt, tõmbas krundile aia ümber. Madde Kalda. || (relvade, relvastusega hävitamise kohta). Võimas laeng pühkis tammi maa pealt. Üksainus tuumapomm pühiks terve linna maakeralt, maapinnalt (ära). Suurtükituli pühkis minema hoone katuse. *.. need paar-kolm vintidega poisinokka või vanameest pühitakse esimeste valangutega teelt eest. R. Sirge. d. (muid kasutusi). Minu väikseimgi liigutus pühkis linnud lendu. Võõrad kadusid kui tuulest pühitud. Aeg on hauaplaadilt nime ära pühkinud. *Alles läbi tiheda lepavõsa pagemine pühkis jälitajad kannult. J. Peegel. *Kuumus pühkis meid lavalt alla, sundis põrandale kükitama. L. Metsar.
3. kõnek tormama, sööstma, tuiskama, kihutama. Pööras kannalt ümber ja pühkis trepist alla. Poiss pühkis tulistjalu, jalapealt, kui tuul minema. Ants ei jäänud mind ootama, vaid pühkis kohe minekut. Pühkisime tuhatnelja, suure valuga tagasi. Teeme nüüd, et pühkima 'kiiresti minema' saame! Hobune pääses lahti ja pühkis kodu poole. Kits, jänes pühkis metsa. Mootorratas pühkis minema, nii et suitsujutt taga. *Ja naised pühkisid ribinal-robinal luudi ostma. E. Männik. || kiiresti toimima, esile tulema. *Pisarad muudkui pühkisid tulemist.. J. Lattik.

rahakoti|rauad pl
rahakoti suu metallist raam (hrl. piltlikes väljendites seoses raha saamise v. väljaandmisega). Hea asja nimel paotusid mitme fondi rahakotirauad. Osav müügimees suutis paljudel rahakotirauad avanema panna.

rahuldama ‹37›

1. kellelegi rahulolu, rahuldust pakkuma, kedagi rahulduma panema; teat. lootustele, soovidele, nõuetele vms. vastama. Praegune töö, tegevus, ametikoht rahuldab mind täiesti. See kaup rahuldab kõige nõudlikumatki ostjat. Kas sind rahuldaks niisugune elu? Need andmed rahuldasid uurijat ainult teatud määral. Korter ei rahulda meie peret, on väikseks jäänud. Raamat on üldiselt hea, ainult lõpuosa ei rahulda. Ega see ikka päriselt sinu huvisid ei rahulda. See toode ei rahulda enam kuidagi uue aja nõudeid.
2. täitma, teostama. Tema avaldus, protest, hagi, taotlus, palve rahuldatakse, jäetakse rahuldamata. Kõikide soove pole võimalik rahuldada. Töötajate nõudmised rahuldati vaid osaliselt. Töökoda ei suutnud kõiki tellimusi rahuldada. Vana koolihoone ei suuda enam järjest kasvavaid vajadusi rahuldada. || kustutama, vaigistama, leevendama. Nälga, janu rahuldama. Ma ei suuda teie uudishimu kuidagi rahuldada. Ta uhkus, viha, auahnus on nüüd rahuldatud. Naisel polnud võimalik oma edevust, ehtimisiha rahuldada. Luges palju, et oma teadmishimu rahuldada. Kas see ei rahulda su iseteadvust? Oma loomulikke vajadusi rahuldama 'roojama, urineerima'. || (seoses suguliste vajadustega). Suguinstinkte rahuldama. Ta ei suutnud partnerit (seksuaalselt) rahuldada. Rahuldamata naine.

raja ‹11› ‹s›
piir (hrl. mingil territooriumil). Tõmmati raja mõisa- ja vallamaa vahele. Kivi seisis kahe talu rajal. Lõunas oli rajaks jõgi. Filmi suur menu nii meil kui ka raja taga 'välismaal'. Mõned uudised raja tagant 'välismaalt'. *.. on nad [= ordurüütlid] kord meie maalt välja aetud, küllap me siis ka rajade peal valvata mõistame. E. Bornhöhe. || (kokkupuuteala kohta). Ekspeditsioon kesk- ja läänemurde rajale. *Edasi – matkame kahekesi mustava mere ja valge maa rajal .. M. Raud. || (seoses abstraktsete mõistetega). Elanike arv riigis ületas miljoni raja. Inimese võimetel on omad rajad. Nendel nähtustel on ajaline raja.
▷ Liitsõnad: kuupäeva|raja, lume|raja, riigiraja.

raskus|kese

1. füüs kehaga muutumatult seoses olev punkt, mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate raskusjõudude resultant. Keha raskuskese ühtib tema massikeskmega. Jahi, torni raskuskese. Vagoneti tasakaal on seda suurem, mida madalamal on raskuskese.
2. piltl raskuspunkt. *Probleemi raskuskese on tänapäeval nihkunud teisele tasandile .. T. Loit.

reduktsioon ‹-i 21› ‹s›
redutseerimine; redutseerumine. a. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti Rootsis ja Poolas 16.-17. saj.). Mõisate reduktsioon. Suur reduktsioon (Rootsi riigis 1680. a. Karl XI algatusel). b. keel hääliku artikulatsiooni nõrgenemine. Vokaalide, konsonantide reduktsioon. c. keem reaktsioon, milles väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste. Reduktsiooni kasutatakse metallide tootmisel maakidest. d. biol organi ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; (geneetikas:) meioosis kromosoomide hulga vähenemine poolele endisest

reket ‹-i 2› ‹s›
sport
1. mõnes sportmängus kasutatav palli löömise vahend. Kerge, raske reket. Võtsin reketi ja hakkasin platsil harjutama. Lõi reketiga pallist mööda. Lauatennist mängitakse üleni puust reketiga.
▷ Liitsõnad: lauatennise|reket, sulgpalli|reket, tennisereket.
2. kõnek (tennisisti, lauatennisisti v. sulgpallimängija kohta seoses tema järjekorranumbriga edetabelis). Noor tennisist tõusis kiiresti Eesti esimeseks reketiks. Ta on Euroopa teine ning maailma kolmas reket. Edetabeli üheteistkümnes reket.
▷ Liitsõnad: esireket.

rippuma ‹ripun 42›

1. ülaltpoolt kinnitatuna v. millelegi toetuvana vabalt, oma raskuse mõjul allapoole langema, niiviisi õhus püsima; kasvades allapoole pöörduma v. kaarduma, allapoole kasvama. Lamp ripub laes. Aampalgi küljes rippusid singid. Pada ripub tule kohal konksu otsas. Pesu pandi nöörile rippuma. Ukse ees ripub tabalukk. Käe otsas rippus tal väike kohver. Loodiks kasutati niidi otsas rippuvat tinakuulikest. Pilt, maakaart ripub seinal. Parimate õpilaste fotod ripuvad autahvlil. Keti otsas rippus tal väike medaljon. Nagis, varnas ripuvad mantlid. Toolileenil, toolikorjul rippus kuub. Arsti õlgadel rippus valge kittel. Miks sul akna ees katkised kardinad ripuvad? Oksa küljes ripub häll. Aias rippus võrkkiik. Üle kogu lava rippus suur loosung. Teomees seoti karistuseks käsipidi põikpalgi külge rippuma. Suured vargad istuvad tõllas, väikesed ripuvad võllas. Mees tahtis end penni külge rippuma tõmmata 'üles puua'. Ta on kirglik suitsetaja, piip ripub tal alati suus. Puss ripub vöö küljes. Meestel ripuvad automaadid kaelas, kaheraudsed õlal. Rippuvad kõrvarõngad. Katuseräästast ripuvad alla jämedad jääpurikad. Põõsa okste küljes ripuvad rasked marjakobarad. Osa õunu ripub ladvas, kõrgel. Liaanid rippusid okstelt alla. Rippuvate okstega leinapaju. Rippuvate lehtede ja vartega ilutaimed. Okstel rippus pärlitena vihmapiisku. Paksud patsid rippusid üle selja puusadeni. Rippuvad vurrud. Pika rippuva lakaga hobune. Rippuvate 'lontis' kõrvadega koer, siga. *Tema talu õues kasvas suur saarepuu, mille okstes heina ajal rippusid vikatid ja rehad. E. Krusten. | (taimenimetustes). Rippuv põisrohi, sebralill. || piltl mingis ebamäärases v. ebakindlas seisundis püsima. Rippus kaua une ja ärkveloleku piirimail. Rippusime ahastuse ja lootuse vahel. || kuskilt (kõvasti) kinni hoidma v. tirima (ja liikuma), kõõluma vms. Ema käe otsas rippus aastane tüdrukuke. Valjusti nuttes rippus poisike ema kaela ümber. Neiu ripub noormehe käevangus. Poisse ei lubatud trepi käsipuude küljes rippuda. Heitja nagu ripub vasara küljes. Jäin puuoksa külge rippuma. Sel ajal rippusin mina alles ema rinna küljes. Nahkhiir ripub, pea alaspidi. Tihased võivad okstel rippuda ka selg allapoole. *.. koolivend Heino rippus trammi ukse käepideme küljes, kukkus maha ja murdis jalaluu.. A. Kaskneem. || millegi kohale v. kuskilt üle ulatuma. Siin-seal ripuvad mägitee kohal kivipangad. Pea kohal ripuvad kõrged kaljuseinad. *Kohati on oma töö teinud vooluvesi – tammehiiglased ripuvad juurtega vee kohal.. A. Toht. || lõdvana alla (v. volti) vajuma, lotendama, ripnema. Rippuvate põskedega vanaeit. Silmade all rippusid kuni poole põseni mustad kotid. Tal on lõdvad, rippuvad rinnad. Kolmekordne rippuv lõug. Mehe alahuul rippus madalale alla. Hobuse rippuv mokk. Koeral ripub palavaga keel pikalt suust välja(s). Haavatu pea rippus lõdvalt õlale. Käed ripuvad elutult külgedel, lõdvalt alla. Seisab abitult rippuvi käsi. Riided ripuvad kõhna keha ümber. Tuult ei olnud ja purjed rippusid lõdvalt alla. *Ainult üks käsi paistis olevat sel sõduril, teine varrukas rippus tühjalt. A. Kork.
2. (hrl. seoses loodusnähtustega:) millegi kohal v. üle olema v. hõljuma, justkui õhus seisma. Taevas, lagendiku kohal, üle õue ripub suur kollane kuu. Päike ripub juba õige madalal, madalas. Pea kohal rippusid tumedad, rasked pilved. Silmapiiril ripub ähvardavalt äikesepilv. Tihe pilvevaip ripub mägede kohal. Suitsupilved ripuvad linna kohal. Udu ei langenud maapinnani, vaid jäi õhku rippuma. Eesti kohal ripub suur madalrõhkkond. Väljade kohal rippus kõrvetav leitsak. Tolm rippus hulk aega õhus, enne kui alla tagasi vajus. Sinitaevas ripub üksik lennuk. *.. nagu taeva külge kinni naelutatud, rippus tuuletallaja ülal lagendiku kohal. O. Tooming. || piltl (millegi otseselt ähvardava v. halvaendelise kohta). Vihm ripub juba lausa pea kohal, ega me kuivalt koju saa. Kodumaa kohal ripub oht. Õhus rippus pidevalt kodusõda. Saali jäi rippuma kurjakuulutav, rusuv vaikus. Haigus rippus raskelt küla kohal.
3. piltl kellestki v. millestki (visalt) kinni hoidma, kelleski v. milleski kinni olema, kellessegi v. millessegi kiindunud olema. Noored ripuvad väga teineteise küljes. Ta ripub kogu südamega oma kodu, perekonna küljes. Vanaema süda rippus lastelaste küljes. Ega nad nii väga asjade, varanduse küljes rippunudki. Peremees rippus küünte ja hammastega talu küljes. Miks sa nii kangesti raamatute küljes ripud? Haavatu rippus kramplikult elu küljes. Ega sa lõpmatuseni saa ema põllepaela külge, põllepaela rippuma jääda. Teismelised ripuvad sageli tundide kaupa telefonitoru otsas. *Nii rippusin ma Helenes, et ükski teine naine meeldegi ei tulnud! F. Tuglas. *Ma ei tea, miks ma üldse su sabas ripun, kui sa nii selgesti mulle korvi annad. I. Viiding. || visalt püsima; hoolega v. pingsalt jälgima v. kuulama. Mõte ripub eelseisva töö küljes. Poisi silmad rippusid himukalt tüdruku küljes. Tunnen, kuidas möödujate pilgud mu rõivaste küljes ripuvad. Kuulajad rippusid silmade ja kõrvadega kõneleja huulte küljes. *Kõigi silmad rippusid Vargamäe Eespere peremehel endal.. A. H. Tammsaare.
4. sõltuma, olenema. Vastus ripub (ära) mõningatest asjaoludest. Tema otsusest ripub mitme inimese saatus. Palju ripub pilgust, millega maailma vaadatakse. Kõik ripub ainuüksi teist enestest. Ega ei tahaks teisest inimesest rippuvaks saada. *Inimese mõistusest ja arusaamisest ripub kõik: tema usk, tema tegevus, tema kultuur.. E. Särgava. *Aga oma rikka naise kaasavarast olevat härra Lauw pääsmatult ära rippunud... J. Kross.

ruum|ala
maht; mat kehaga seoses olev positiivne reaalarv, mis näitab, mitu korda mahub kehasse kuup, mille serva pikkus on 1. Kuubi, kera, silindri, koonuse ruumala. Püramiidi ruumala valem. Ruumala tähis.

rõngastama ‹37›

1. kedagi v. midagi rõngaga varustama. a. nõnda peam. linde märgistama. Kui palju naerukajakaid mullu rõngastati? See lind on rõngastatud Prantsusmaal. Toonekurgede poegi hakati rõngastama juuli alguses. Nahkhiiri rõngastama. b. (muudel juhtudel). Nakatatud haavapuud rõngastatakse. *.. kui valmis sai [tätoveerija oma tööga], vedas oma rõngastatud huuled naerule.. J. Parijõgi.
2. kõnek abielluma (ja sellega seoses sõrmust sõrme panema). „Millal ma su ära rõngastan?” küsis poiss. Tulija oli ta omaenda rõngastatud abikaasa. *Me peame abielluma.. Rõngastame endid ära ja asi tahe. K. Saaber.
3. hrv rõngakujuliseks tegema. *Ta [= laps].. hakkas hirmunult nutma, abipaluvalt rõngastades suuri silmi. R. Janno. *Ümberringi end rõngastas sakslaste ahel.. M. Raud.

rändama ‹rännata 48›

1. pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma (hrl. siin-seal vahepeatusi tehes). a. (matkates v. reisides). Läks laia ilma rändama. Võõrsil rändama. Ta on mitu aastat mööda maailma rännanud, maailma mööda ringi rännanud. Rändasime tuntud radu Otepää lähedal. Nooruses, omal ajal sai käidud Karpaatides rändamas. Ta alustas oma teekonda Berliinist, rändas läbi Saksamaa ja üle Alpide Austriasse. Minu vanaisa rändas kunagi jalgsi Tartust Narva. Rahvuspargis saavad huvilised rännata mööda õpperadu. Palju rännanud inimene. Minu rännud on rännatud. b. uuele asualale v. uude elupaika siirduma, asuala v. elupaiga otsinguil ringi liikuma; kuskile levima. Eskimod on Gröönimaale rännanud Kanadast. Raskete majandusolude tõttu kodumaal rändasid paljud eestlased 19. sajandi teisel poolel Kaukaasiasse ja Siberisse. Noored rändavad maalt linna. Terved rahvad on rännanud paigast paika. Karjakasvatajad jätavad maha talvised elupaigad ja rändavad suvistele karjamaadele. Rändavad suguharud, mustlased. Luiged rändavad pesitsuspaikadesse. Hundid rändasid toidu otsingul põhja poole. Klaasangerjad rändavad meredest jõgedesse. *Lõuna-Ameerikasse rändas koer arvatavasti Panama maakitsuse kaudu, sest Lõuna-Ameerikas pole ju kunagi olnud hunte, kellest nad kohapeal võinuksid tekkida. I. Heidemaa. | piltl. Lapsuke rändas uneriiki. Kord rändame kõik teise ilma, esiisade juurde. Mõned usuvad, et hinged rändavad. *Naine oli rännanud kopsutõvega juba surnuaeda.. I. Sikemäe. c. ameti, töö tõttu ühest kohast teise, paigast paika liikuma. Vanasti rändasid käsitöölised mööda maad ringi. Rändavad harjuskid, kaupmehed. *Nüüdsest peale algas trubaduurielu rändava muusikuna ühest lossist teise. A. Raid. d. piltl levima, (edasi) kanduma. Maakolkas rändavad uudised kiiresti. Põrutav teade rändas klassis pingist pinki. Üks kuulujutt rändab ringi. Ühest teosest teise rändavad kujundid. Meie keelde rännanud laensõnad. Mööda Euroopat rändas Hongkongi gripp. || asukohta vahetama. Eesti kohamuistendid rändavatest järvedest.
2. liikuma, kulgema. a. kuskile minema (kõndima, sõitma) v. kuskil käima; teed käima. Lapsed rändavad kõrvuti kooli poole. Pühapäevariietes inimesi rändas kiriku suunas. Rändasime hulga aega, enne kui linna jõudsime. Sügisel rändas Miku karjaga kaugematele heinamaadele. Hajameelselt, närviliselt rändas ta toast tuppa. *Nõnda rändas Jürka mitmed-setmed korrad alt üles laudile ja sealt alla toa taha. A. H. Tammsaare. *Järgnevatel päevadel rändasid lugematud reed raiesmiku ja vaksali vahet. K. Rumor. b. ringi liikuma, hulkuma v. uitama. Õhtuti ei osanud ta midagi peale hakata, rändas niisama tänavatel. Terve päeva rändasin mööda metsa ja raba. *Ta rändas kui luuletaja põllupeenraid ja metsateid, noppis suuri lillekimpe ja laulis. R. Roht. || (loomade, lindude, putukate kohta). Seinu mööda rändas laisalt prussakaid. Vana kass armastas aeg-ajalt metsas ringi rännata. c. piltl. Käsikäes rändame eluteed. Taevas rändavad valged pilved. Kuu rändab kõrgel taevavõlvil. Jõgi rändab rahulikult oma teed. Mõtted läksid rändama. Mõte rändas minevikku, oma rada. Pilk rändab üle põldude, laiade viljaväljade. Külaline laskis silmadel rännata mööda raamaturiiuleid.
3. kasut. seoses suunatud liikumisega (millegi kuskile panemise v. toimetamisega). Käsikiri rändas paberikorvi, trükikotta, arhiivi. Lukk klõpsatas kinni ja võti rändas taskusse. Vanaema voodi on ammu pööningule, prügimäele rännanud. Mõnigi parem riietusese rändas pandimajja. Hein rändab kuhjadesse. Halud, katkised jalanõud, kirjad rändasid tulle, ahju. Suurem osa mustikaid rändas korjaja suhu, väiksem osa läks korvi. Pakike rändab poisi pluusipõue, taskusse peitu. Toidukraam rändab kotti. Kastidesse pakitud apelsinid rändavad maailmaturule. Poiss viskas kassile priske räime, peagi rändab sama teed teine kala. Rahurikkuja rändab nädalaks kartsa. *Asjad rändasid Kaarli kaudu maale ja sealt toidu näol linna tagasi. M. Rebane. *.. lehmi ja mullikaidki oli rännanud kord punaste, kord valgete patta. J. Semper. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekapp, pudel rändab käest kätte, ringi. Maa rändas ühe vallutaja käest teise kätte. Ehted rändavad ikka emadelt tütardele. *Mõnikord rändas ka mõni nikkelkell või juba kulunud riidetükk odavalt ahnete peremeeste kätte. E. Männik.

rängalt ‹adv›

1. (intensiivsust väljendades:) tugevasti, kõvasti, põhjalikult, raskelt; väga. Mind on rängalt alt veetud, tüssatud! Kaupmees pettis ostjat rängalt. Vaene poiss on rängalt pettunud. Oled uue töötaja suhtes rängalt eksinud. Rikkus rängalt liikluseeskirju. Ta kukkus eksamil rängalt läbi. Poeg on isaga rängalt tülis. Näed välja, nagu oleks sulle rängalt haiget tehtud. Rängemalt solvata poleks saanudki. Kahtlemata elab ta seda rängalt üle, läbi. Koduigatsus piinab rängalt. Linn sai sõjas eriti rängalt kannatada. See asi paneb mind rängalt pead murdma. Saatus karistab, nuhtleb rängalt. Küll sajab rängalt! Rahe tegi rängalt kahju. || (seoses haiguse, haigestumise v. vigastustega:) tõsiselt, (elu)ohtlikult. Ta on rängalt haige. Külmetas ja haigestus rängalt kopsupõletikku. Kukkus hobuse seljast nii rängalt, et murdis mõlemad jalaluud. || (magamise kohta:) sügavalt. Kuidas sa nii rängalt magama jäid? || jõuliselt, ägedalt, metsikult, rängal kombel. Ta sai nii rängalt peksa, et jäi pikaks ajaks põdema. Mees hakkas teist rängalt sõimama. Hüppas rängalt vandudes voodist välja.
2. palju, rohkesti, kõvasti. Tal on rängalt raha. Tänavu tuleb rängalt tööd rabada, et võla kaelast ära saaks! Rassimist jätkus seal rängalt. Korvpallurid teevad rängalt trenni. Meil oli rängalt õnne, pääsesime kõik eluga. Aastad on teda rängalt muutnud. Kus pulmas sai rängalt söödud! *Seaga oli rängalt möllamist, enne kui ta aedikusse suudeti maha suruda. O. Kruus.
3. (seoses meeleoluga, tunnetega:) rusuvalt, masendavalt, raskelt; rusutult, masendatult. Uudis mõjus kõigile rängalt. Ära võta seda nii rängalt! Mees ohkas rängalt.
4. valjult, karmilt, rangelt. Küll nüüd ütles teisele rängalt! Selline käitumine mõisteti rängalt hukka. *.. ühingud võivad tähendada tsaarivastast mässu. Sestap on nad rängalt keelatud. E. Kuus.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

kus see ja teine, kus seda ja teist

1. sinnapaika (mahajätmise, hülgamisega seoses). Tüdruk jättis Päärna kus see ja teine. Kui töö ei meeldi, jäta kus see ja teine. Oli viimane aeg jätta siin kõik kus see ja teine. Viska need mõtted peast kus see ja teine! Tööd-toimetused jäeti kus seda ja teist ning tormati minema. Hulguti ringi, õppimine jäi kus seda ja teist. *Olgu, jäägu need sagedasti arutatavad igapäevased probleemid kus seda ja teist! A. Beekman.
2. ära, minema; teadmata kuhu. Aga tema oli juba siis läinud kus see ja teine. Kallaletungija põgenenud kus seda ja teist. Ehmatatud linnud kadusid kus seda ja teist. Plahvatus paisanud mehe kus seda ja teist. Tuul ajab jääpanga kus see ja teine. Teiste lustakad naljad peletasid poisi tusatuju kus seda ja teist. *Hommikul helbitud kört oli ammugi kus seda ja teist kadunud ning kõht kiusas hullupööra. H. Sergo.

seismoloogia ‹1› ‹s›
maavärinaid ja nendega seoses olevaid nähtusi käsitlev geofüüsika haru

sekundiline ‹-se 5› ‹adj›
sekundi kestev, sekundi vältav. Sekundiline vaikus. || (ülima ajalise täpsusega seoses). Sekundiline ajavahe. Aeg määrati sekundilise täpsusega.
▷ Liitsõnad: kümne|sekundiline, kümnendik|sekundiline, mõne|sekundiline, paari|sekundiline, paarikümne|sekundiline, sajandiksekundiline.

seltskond ‹-konna 22› ‹s›

1. mingi sündmuse, olukorra, tegevuse v. muuga seoses koos viibiv inimeste rühm. Lõbus, lustlik, rõõmus seltskond. Kirju, rahvusvaheline, valitud seltskond. Sõprade seltskond. Meil siin rohkem meeste seltskond. Õllesaalis istus seltskond kalureid. Sattusin mulle vastumeelsesse seltskonda. Postitõllas sõitis seltskond omavahel võõraid isikuid. Külla sõideti suure seltskonnaga. Nokastanud seltskond vajus kärarikkalt tuppa. Saabuti üksikult ja seltskondadena. Seltskonnas, kus oli naisi, käitus ta kavalerlikult. Paljud suitsetavad ainult seltskonnas. Ta armastas niisugust seltskonda, kus sai silma paista, seltskonna hing olla. Lahkusin eile õhtul varakult seltskonnast. Istusime mõnusas seltskonnas. *Albena mustasilmses öös mürtsub orkester, seltskonnad kobarduvad viigipuude alla.. L. Hainsalu. || seisuslikku, varanduslikku vm. ladvikusse kuuluvate isikute omavahel suhtlev ringkond. Püüdis pääseda kõrgemasse, paremasse seltskonda. Tütred olid juba selles eas, et seltskonda astuda. *Kutsuda [ballile] aga tahetakse ministrid, kindralid .., meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jahi|seltskond, jooma|seltskond, näite|seltskond, peo|seltskond, pulma|seltskond, reisi|seltskond, saunaseltskond; mees|seltskond, nais|seltskond, sega|seltskond, tõusikseltskond.
2. kaaslased, seltsilised, kellega koos ollakse, suheldakse; suhtlemisringkond. Aino seltskond on paar temaealist neidu. Tal ei ole (õiget) seltskonda. Seltskonnast hoolimata olen üksi. *Tüdruk pääseb nüüd hoopis teise seltskonda, omasuguste haritud inimeste hulka. L. Promet.
3. (kellegi) selts, juuresolek; kellegagi koos viibimine. Naiste seltskonnas muutus ta alati kohmetuks. Oli väsinud külastajate tüütust seltskonnast. Miks otsib ta just minu seltskonda? Kas võin sulle oma seltskonda pakkuda? Vihamehed pidid taluma teineteise seltskonda. Teda nähti tihti brüneti neiu seltskonnas. Tore, et sa tulid, sinu seltskond teeb mulle rõõmu. Olen sulle seltskonna eest tänulik. Ma lähen, ei taha sind oma seltskonnaga kauem koormata. Ma ei vaja kellegi seltskonda. Koer armastab inimese seltskonda. *Üksiolek rõhub mind. Seltskond samuti. A. Kurtna (tlk). *Küllap olin ka ainus mees, kelle seltskonda Vilipp oma naise usaldas. O. Tooming.
4. van ühiskond. *Tahaks midagi teha, midagi seltskonna kasuks, mingisugust rahvatööd.. M. Metsanurk.

sensoorne ‹-se 2› ‹adj›
psühh meeltesse v. tajumisse puutuv, nendega seoses olev. Suuraju nägemis-, kuulmis- jt. sensoorsed keskused. Tunde- ehk sensoorsed rakud. Sensoorne afaasia 'kõnetaipamatus, võimatus kõnest aru saada'. Silmamõõt kuulub sensoorsete vilumuste hulka.

seonduma ‹37›
tihedalt liituma v. seoses olema. Peitsimisained seonduvad kergesti nii tekstiilikiuga kui ka värvainetega. Ühe teooria põhjendamine seondub teiste teooriate kriitikaga. Kutsenõustamisega seonduvad probleemid. Metsakahjustustega seonduvate andmete analüüs. Loengud ei seondu terviklikuks tsükliks. Uus hoone seondub olemasoleva hoonestusega ühte arhitektuurilisse tervikusse. Etioopia ja Bikila – need nimed seonduvad kindlalt.

seostuma ‹37›

1. seost (1. täh.) omama, seoses olema. Luule seostub tugevasti autori isiksusega. Vastlapäevaga seostub hulk tavandeid. Plaaži reostus seostub briisidega. Vee-ainevahetus seostub tihedalt mineraalide ainevahetusega. Hiiemäega seostuv pärimus. Kuu faasidega seostuvad nähtused.
2. seosesse astuma, liituma, ühinema. Sõnad seostuvad lauseteks. Kõik nähtu seostus üheks rusuvaks tundeks. Liitlause osalaused seostuvad omavahel mõnikord ilma sidesõnata.

seotu ‹1› ‹s›
see, kes v. mis on millegagi seoses. Vastuhakuga seotuid kuulati üle. Kõik mehe minevikuga seotu huvitas teda.

sidus|kaubad pl
maj kaks kaupa, mis on omavahel sellises seoses, et kui ühele neist nõudmine kasvab, siis teise hind langeb

sihitis|määrus
keel määrus, mis väljendab tegevuse v. olemisega seoses olevat olendit, eset v. nähtust, kuid ei esine sihitise käändeis

siin|juures ‹adv›
millegi mainituga seoses, ühenduses. Siinjuures peab märkima, et karistus oli küllaltki karm. Mind huvitab siinjuures küsimus, kas ma oma raha ikka kätte saan. Naljakas on siinjuures see, et..

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

sisikond ‹-konna 22› ‹s›

1. siseelundid; (kitsamas mõttes:) kõhuõõnes paiknevad elundid, sisus. Inimese, looma, linnu, kala sisikond. Lahkamisel sisikond eemaldati. Võttis hanel, havil sisikonna välja. Jänese sisikond anti koerale. Vankriga logistamine raputas sisikonna segi. || (mao jt. seedeelundite kohta seoses nende talitluse ja sellega seotud aistingutega). Sisikond koriseb näljast. Janu on nii suur, et kogu sisikond kõrbeb sees. Kange jook põletas tühja sisikonda. Vägijoogid on ta sisikonna juba põhjalikult ära rikkunud. Sisikond kisub kokku, nõrkus annab juba jalgades tunda. Merehaigus võttis sisikonna pöörlema. Öögib või sisikonna välja.
2. piltl millegi sisemus. Maakera tuline sisikond. Laeva sisikonnast kostab kaubakastide kolksatusi. *.. ratas, mis kord võimsalt mühisedes liikus, nii et kogu veski sisikond ta järel rappus, seisis jõuetult paigal. F. Tuglas. *Raginaga vajus puu küljele.., tükeldudes ning paljastades oma pruunkollase pehkinud sisikonna. V. Maavara.

sisim ‹-a 2›

1. ‹adj› (< superl sisemine) (seoses hingega, sisemaailmaga); võõraste, kõrvaliste eest kõige varjatum, intiimne. Sisimad mõtted, tunded, soovid. Piibel on tema sisim usk. Oma sisimat mina ei avanud ta kellelegi. Oma sisimas olemuses tunnen sügavat üksildust. Magamistoas usaldati teineteisele sisimaid südamesaladusi.
2. ‹s› hing, sisemaailm; selle varjatuim osa. Oma sisimas on ta rahul ja õnnelik. Sisimas pidasin endaga ägedat võitlust. Kuskil sisimas närib hirm, tõstab pead kadedus. Tundsin sisimas, et keegi mind kõrvalt jälgib. Sisimas aimas ta õnnetust. Küllap ta oma sisimas kogu seda lugu kirub ja vannub. Sisimas ei ole meil omavahel midagi ühist. Mida ta võis oma sisimas tunda? Näoilme ei reetnud, mis toimus tema sisimas. Sisimas süüdistasin iseennast. Sisimas lootsin, et asi hakkab paremuse poole minema. Imet ei sünni inimesega, kes seda sisimas ammu pole oodanud. Sisimas naerma, muigama. Sisimas läbielatud tunded. *Ei! karjatab kogu ta sisim, – ei, minu laps elab, peab elama! B. Alver.
3. ‹s› hrv sisemus (1. täh.) *Nälg puuris uue õelusega mu sisimas.. B. Alver. *Näe, toa sisimast sirgub väike, pruun peo, poeb vaagnasse, täitub selle sisust ja kaob taas. L. Kibuvits.

sisse
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna illatiivilõpuga›
1. millegi sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks. Valas piima tassi sisse. Pani raha ümbriku sisse. Peitis varanduse maa sisse. Ärge astuge pori sisse. Saabaste sisse mahtusid ka villased sokid. Tegi endale heinte sisse aseme. Puuris seina sisse mitu auku. Puujuured ulatuvad sügavale maa sisse. Tee viib paksu metsa sisse. Algul elasin äärelinnas, pärast sain korteri linna sisse. Kuu kadus pilvede sisse. Jaanalind peitis pea liiva sisse. Kingitus pakiti karbi sisse. Keeras lilled paberi sisse. Mähi laps teki sisse. Seda toitu ei võta ma enam suu sissegi 'ei söö enam kunagi'. Vaatas naisele sügavasti silma sisse 'otse silma'. Sosistas naabrile midagi kõrva sisse 'kõrvaaugu juures'. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Sadam jääb 35 km jõe suudmest maa sisse '35 km sisemaale'. *Juss oli fakiir, neelas mõõka ehtsalt, aga Uugu mõõk läks käepideme sisse, kui ta otsa suhu pani. H. Kiik. || (inimese, tema siseelu kohta). Mis sinu sisse küll on läinud, et sa nii okkaline oled! *„Kes teda teab, miks ta enda maha laskis,” vastas eit, „kes teise sisse näeb.” A. H. Tammsaare. *Ta tahtis.., et see jääks mehe sisse, temale, Mildale kuulmatuks ja teadmatuks.. R. Põder.
2. millegi hulka, sekka lisaks. Hinna sisse on arvatud ka veokulud. Väiksed liigud käisid kauba sisse.
3. (pühkides) millegi vastu, millegi külge. Pühkis käed kaltsu sisse puhtaks. Pühib pihud põlle sisse. Kuivatas jalad vana räti sisse.
4. millegi raamidesse, piiridesse. Viga mahtus lubatud vahemiku sisse. *Kraavi peaks kaevama Pearu maa sisse, üsna tema krundile, ja mätas ainult ühele poole – tema poole. A. H. Tammsaare. | (ajaliselt). Jooksja tulemus mahtus kontrollaja sisse. Valmimistähtaeg peaks jääma kahe kuu sisse.
5. kasut. viitamaks olukorrale, seisundile, millesse siirdutakse. On aeg tõsta halastus ja ligimesearmastus jälle au sisse. Ära tõuka mind patu, hukatuse, õnnetuse, kiusatuse sisse! Nüüd oleme küll häda sisse sattunud. Tütar sai rikka elu sisse. *Sest igaüks, kes on ristitud Issanda nime sisse, on surnud oma vanale elule. A. Kalmus. *See kurbus tegi ta nii tühjaks, et ta uuesti une sisse vajus. M. Saat.
6. kasut. viitamaks objektile, millega seotud tegevusse paigutatakse kapitali, raha vms. Pani kogu oma raha väikeettevõtte sisse. Paigutas oma varanduse õigel ajal kaubalaevade sisse. Olen kogu oma nooruse talukoha sisse matnud. *.. meresõit ja kalaäri on ikkagi õnneasjad. Maa sisse pandud raha, see on kindel kapital. H. Sergo.
7. hrl van kasut. viitamaks olendile, asjale v. nähtusele, kellesse v. millesse, keda v. mida usutakse. Kõikumatu usk jumala sisse. Naine uskus tablettide tervistava toime sisse. *Ma usun sinu sisse, Anu, ja katsu sina ka kõigest omast väest minu sisse uskuda. J. Peegel.
8. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Töövõtted tuleb harjutada käe sisse. Need õpetused on mulle juba ammu pealuu sisse kulunud. Ütles teisele suu sisse, mida ta temast arvab. Ära mind selle supi sisse sega! Vanapoiss lausa upub raha sisse.
II. ‹adv›
1. sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks; koostisesse, hulka, sekka. Lumi tuli saapasäärest sisse. Toppis jala püksisäärest sisse. Kingad lasevad vett sisse. Higinired jooksid avatud pluusikaelusest sisse. Kuiv puit ei võta naela sisse. Otsi sobiv kauss ja pane kompvekid sisse. Pani teele sõstramoosi sisse. Sööge nii palju, kui sisse mahub. Haigel ei lähe enam söök ega jook sisse. Mees kisub ahnelt suitsu sisse. Laps tõmbas sisse jäist õhku ja külmetus. Korvpallur viskas jällegi sisse 'korvi'. Väravavaht ei lasknud ühtegi palli sisse 'väravasse'. Kalamees viskas õnge sisse 'vette'. Sõnnik tuleb sisse 'maasse, mulda' künda. Lehm sattus sohu ja vajus sisse 'pehmesse pinnasesse kinni'. Vankrid vajusid porisel teel kuni rummuni sisse 'porisse kinni'. Välk lõi (majja) sisse. Auto sõitis eessõitjale tagant sisse 'otsa'. Kaupmees pakkis kauba sisse. Kirikutorni olla küla kauneim neitsi sisse müüritud. Kindlus piirati sisse. Määris ööseks jalad kreemiga, salviga sisse. Repertuaari sokutati sisse ka paar šlaagrit. Kontrolltöösse on paar viga sisse lipsanud. Hinded kanti päevikusse sisse. Artikkel läheb lehte sisse. || ka väliselt, pealispinnale nähtavaks. Pudelile tuli pragu sisse. Põletas kapale kirjad sisse. Pressis pükstele viigid sisse. Lõikasin habet ajades sisse. || auku, lohku. Ta on tugevasti kõhnunud, põsed, palged on sisse vajunud. Haige on näost üsna sisse langenud. Tõmba kõht sisse! Rind sisse, õlad ette! || siseruumi(desse), majja, katuse alla; muule kitsamalt piiritletud alale. Palun astuge, tulge sisse! Külalised paluti, kutsuti sisse. „Sisse!” hõigati toast. Astu vahel meile, meie poole ka sisse! (küllakutsena). Inimesi vooris sisse ja välja. Ruum oli rahvast täis, meie ei mahtunudki sisse. Ära sa koera sisse lase! Kedagi polnud kodus, me ei saanud sisse. Muud ei jää üle, tuleb aknast sisse ronida. Pane uks kinni, külm tuleb sisse! Seinapragudest lõõtsus sisse jäine tuul. Katus oli katki ja vihm sadas sisse. Pliit ajab suitsu sisse. Too pesud sisse, vihma hakkab sadama. Lilled tuleb enne külmade tulekut sisse tuua. Jõululaupäevaks toodi heinad sisse. Õhtul aeti loomad sisse 'lauta'. Ööklubisse, kinno ei lastud meid sisse, peeti liiga nooreks. Ta võetakse homme haiglasse sisse 'haiglaravile'. Millal rong sisse 'jaama' tuleb? Laev tuli sisse 'sadamasse'.
2. osutab inimese iseloomule, hingele, mõtetele, harjumustele. Mis sulle ometi sisse on läinud? Talle on nagu kurivaim, paha vaim sisse läinud. *Kui salavimm ja umbjonn jäävad sisse, välja harjumata, kalestub lapse süda.. M. Traat. || koos vastava verbiga osutab mingi hoiaku, harjumuse kujundamisele v. juurdumisele. Viisakus on poisile maast-madalast sisse kasvatatud. Hakkas lapsele varakult häid kombeid sisse harjutama. Püüab noortele suuri ideaale sisse istutada. Sisse juurdunud väärkujutlus. *Vanast Kreekast on meile koolipõlvest saadik sisse tuubitud ettekujutus, et seal valitsesid vaimsed huvid.. A. H. Tammsaare.
3. koos vastava verbiga osutab millegi purustamisele, kokkulangemisele v. hävimisele; katki, puruks, kokku. Poisil löödi, taoti nägu, hambad sisse. Keegi on akna sisse löönud, visanud. Küll siin on aknaid sisse pekstud! Kui lahti ei tee, lööme ukse sisse! Koobas, kaev varises sisse. Pehkinud katus ähvardab sisse vajuda. Lagi, korsten on sisse langenud. Äkki hakkasid kivid liikuma ja pinnas vajus mürinal sisse. *Ruhviseina rõhus meri küll sisse, aga ahtrisalong pidas vastu. H. Sergo.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingisse olukorda, seisundisse, olekusse siirdumisele. a. (seoses millegi alustamisega, tegevusse rakendamisega, kasutusele võtmisega v. millegi käivitumisega). Õpetaja juhatas tunni sisse. Uus kirik õnnistati, pühitseti sisse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Lülitas raadio, televiisori sisse. Autojuht lükkas sisse kolmanda käigu. Viidi sisse mitmeid uuendusi. Riigis seati sisse eriolukord. Võtsime kohad, järjekorra varakult sisse. Võtke sisse lähteasend! Pidu sai õige hoo sisse. Õhtuks tuli väsinud meestele elu, eluvaim jälle sisse. Kassile tuli särts sisse, kui hiirt nägi. Taimed on jõudsa kasvuhoo sisse saanud. *Valmis sõrru ja alles lagakil laasmaa piiril oli Kurgla rahvas töörinde sisse võtnud. J. Kross. *Ta püüdis hobust tagasi hoida, kuid see oli paraja tuuri sisse saanud ja ei teinud märkamagi. H. Laipaik. b. (täbara olukorra, vahelejäämise puhul). Õpilane keerutas, rääkis ennast sisse. Jäi vahele ja vedas ka kaaslased sisse. Nii haledasti pole ma enne sisse kukkunud! Vaata ette, see tegelane mässib sindki sisse. Sisse lendasid, suli! c. (seoses millegi ettevalmistamisega järgnevaks kasutamiseks v. tegevuseks). Uus auto pole veel sisse sõidetud. Suusad tuleb korralikult sisse sõita. Trampliin, tee on sisse sõitmata. Latikate püügil on oluline püügikoht sisse sööta. Uued kingad tuleb sisse kanda. Orkester mängis uue loo sisse.
5. ‹muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. sisse andma, sisse keetma, sisse kirjutama, sisse magama, sisse maksma, sisse murdma, sisse nõudma, sisse ostma, sisse tegema, sisse tooma, sisse vedama, sisse vehkima, sisse võtma

sitke ‹1› ‹adj›

1. vastupidav, vintske, kõva ja painutatav (v. venitatav), mitte murduv ega purunev. Kirve vars on sitkest kasest. Kadakast sitkemat puud on raske leida. Sitked pajuvitsad. Sitked ja tugevad juured. Vesiroosi sitked varred. Vastlalauludes soovitakse linadele pikkust ja sitket kiudu. Sitkest kasetohust karp. Paks ja sitke pastlanahk. Kamar oli nii sitke, et labidatera ei hakanud kuidagi peale. Sitked ja haprad metallid. *Õhuke jää ragises jalgade all, sügisene sitke jää, mis ei murdu, vaid kannab. A. Kalmus. || (liha kohta:) mitte pehme. Metsloomade liha on maitsev, kuid sitke. Liha on sitke, las keeb veel.
2. (vedela, püdela massi kohta:) ühtlane, veniv ja kleepuv. Sitke tainas. Sitkeks sõtkutud pori. Hobune vajus poolde põlve sitkesse mudasse. Saapad jäid sitkesse savisse kinni. *.. muld oli pehme ja sitke nagu kitt ega tahtnud kuidagi saapaid enam vabaks anda. A. Jakobson. *Vastu põrandat on sõnnik sitke, venita ja katkesta, rulli suuri lahmakaid kokku, enne kui maast tõuseb. A. Mägi.
3. (inimesega seoses:) tugev, vastupidav, väsimatu. a. (kehajõult, ka looma kohta). Ta on väike, aga sitke. Oma vanuse kohta küllalt sitke poiss. Mis see tugeva ja sitke mehe käes ära ei ole! Sitke, treenitud keha. Sitked soonilised käed. Peened, kuid sitked käsivarred. Haaras sitkete sõrmedega teise käsivarrest kinni. Seeliku alt välkusid sitked sääred. Lihased on muutunud sitkemaks. Võistluspartner osutus sitkemaks, kui ma arvasin. Ta on eluaeg sitke töömees olnud. Väikest kasvu sitke hobune vedas rasket koormat. *Poiss mis poiss. Valget verd ja päris sitke tööd tegema. A. Mägi. b. vaimujõult, iseloomult tugev, allaandmatu, visa, tahtekindel. Sitke loomuga poiss. Tal on sitke võitlejahing. Vaatamata väsimusele oli sõdurite vaim veel sitke. Tema on sitket sorti, tõugu naine – ei murdu. *Sitke rahvas, keda ei hävita sõda ega viletsus, ega pärastine nälgade nälg. O. Luts. c. (omaduse, nähtuse, olukorra kohta). Ta on vanematelt pärinud sitke tervise. Käis äge ning sitke võitlus. Sitke jonnakus, enesele truuksjäämine viis ta sihile.
4. van ihne, kitsi. *Isa, mis sa nüüd täna oma sõnadega nii sitke oled! J. Kunder.

spinaalne ‹-se 2› ‹adj›
seljaaju v. lülisambaga seoses olev, seljaaju-, lülisamba-

subito [-bii-]
muus äkki (peam. seoses dünaamika järsu muutumisega, lüh. sub). Piano subito 'äkki vaikselt'.

suhteline ‹-se 5› ‹adj›
selline, mis avaldub ainult seoses mõne teise nähtuse v. objektiga, sõltuv, tingitud; ainult suhetes käsitatav; ant. absoluutne. Kõik siin ilmas on suhteline. Tõde ja õigus on suhtelised mõisted. Vabadus on suhteline nähtus. *.. kaugused on suhtelised ja venivad sedamööda, kuidas me vanemaks jääme, imelikul kombel pikemaks. H. Sepamaa (tlk). || (terminites). Suhteline kõrgus, niiskus, tihedus. Suhteline viga. Suhteline suurus 'kahe absoluutse suuruse jagatis'.

suhtes
‹postp› [gen]
1. põhisõnaga märgitut arvestades, sellega võrrelduna, suhestatuna. Rakett oli silmapiiri suhtes umbes neljakümne viie kraadise nurga all. Kui muuta jahi kurssi tähiste suhtes merepinnal, muutub ka jahi kurss tuule suhtes. *Lisaks kogu parve kiikumisele liikusid ka kõik üheksa palki üksteise suhtes. H. Sepamaa (tlk).
2. asjus, küsimuses; (millegagi) seoses. Alimentide suhtes leppisime kokku. Isikliku elu suhtes oli ta üsna sõnaaher. Lapsi uuriti tuberkuloosi suhtes. Toidu suhtes on ta nõudlik. Tal on abordi suhtes äärmuslik hoiak. Mul on selle filmi suhtes eelarvamus. Mis plaanid sul käsikirja suhtes 'käsikirjaga' on? Olen sinu suhtes 'sinus' rängalt eksinud. Sellel mehel on naiste suhtes maitset. Ta on teiste murede suhtes üsna osavõtlik. Tuleviku suhtes on kahtlusi, kõhklusi palju. Puudub kindlustunne töö suhtes. *Pallu südametunnistus oli Märteni suhtes üldse omajagu must. J. Kross. *„Armuline proua,” ütles Paralepp.., „tulite veel kord oma obligatsiooni suhtes?” A. H. Tammsaare.
3. vastu. Olen leetrite suhtes immuunne. Valguse suhtes tundlik taim. Allergia on ülitundlikkus teatud ainete suhtes. Õietolmu suhtes allergiline inimene.

sulatama ‹37›

1. soojuse mõjul sulama (1. täh.) panema. a. (ilmastikuga seoses). Päike sulatas põldudelt lume. Märtsipäike sulatab jää rabedaks. *Lõkked olid endale jää ja lume sisse sügavad augud sulatanud.. M. Lott (tlk). | ‹impers.› Öösel külmetab, päeval sulatab 'on sula'. b. (tegijaks on inimene). Metalli, malmi, tina sulatama. Sulatab maagist rauda. Vee saamiseks sulatati tulel jäätükke. Joogi- ja keeduvett tuli sulatada lumest. Sulatas jäätunud aknaklaasile hingeõhuga sõõri, et välja vaadata. Vaha sulatati kuumas vees. Või sulatati pannil. Rasv sulatati ja valati savipottidesse. Sulatatud juust 'võidejuust'. || lahustama. Sulatas mee soojas piimas. Enne sissevõtmist sulatage pulber klaasitäies leiges vees.
2. piltl tundeliseks, hellaks tegema, heldima panema. Muusika on nii ilus, et sulatab südame. Ta häälest kostis sulatavat soojust. *Kuid lävelt veel üks sõbralik pealiigutus, üks naeratus, mis sulatab noormehe hinge. O. Luts.
3. millessegi liitma, sujuvalt ühtseks tervikuks ühendama. Helilooja on oma meloodiatesse sulatanud rahvamuusika elemente. Keeled ja kultuurid sulatavad endasse võõraid elemente ja mõjusid. Uutele aladele levides sulatasid soomeugrilased endasse seal varem elanud rahvastiku. Ta ei ole osanud isiklikku elu ja tööd harmooniliseks tervikuks sulatada. Udu sulatas maa, metsa ja taeva üheks. *.. kirjutasin ühe hooga ühe peatüki, kuigi ei tea, kuhu seda paigutada ja kuidas see üldisesse konteksti sulatada. T. Kallas.
4. piltl lahtuma panema, hajutama. Pisarad sulatasid kõik selle, mis hingele vaeva valmistas. Oma hea tujuga oskas ta sõbra meelepaha sulatada.