[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abi|nõu

1. mingile eesmärgile suunatud, selle saavutamiseks rakendatud tegevus, toiming(ud), meede. Kindel, lihtne, mõjuv abinõu. Universaalne abinõu. Administratiivsed, kasvatuslikud, organisatsioonilised, profülaktilised, erakorralised, esialgsed abinõud. Abinõusid rakendama, tarvitusele võtma. Kõiki võimalikke abinõusid on proovitud. Ükski abinõu pole aidanud. Sõda on konfliktide lahendamise äärmine abinõu. Ta ei vali abinõusid eesmärgi saavutamiseks. Otstarve pühendab abinõu.
▷ Liitsõnad: ennetus|abinõu, ettevaatus|abinõu, häda|abinõu, julgeoleku|abinõu, kaitse|abinõu, karistus|abinõu, mõjutus|abinõu, surve|abinõu, tõrje|abinõu, vastuabinõu.
2. riist, vahend. Polnud mingit abinõu, millega konservikarpe avada. *Küll kubises jääpiir hülgeist, kuid ei olnud mingit abinõu nende tabamiseks .. E. Past.

adressaat ‹-saadi 21› ‹s›
(posti)saadetise, telegrammi vms. saaja; aadressis saajana märgitud isik, asutus jne. Kirjade, telegrammide kättetoimetamine adressaatidele. Kiri tuli saatjale tagasi lipikuga „adressaat tundmatu”. || piltl see v. need, kellele miski on suunatud, määratud, adresseeritud. Teose adressaadiks polnud eesti maarahvas. Ebakonkreetne ning adressaadita kriitika.

apertseptsioon ‹-i 21› ‹s›
psühh uue teadvussisu tahteliselt suunatud vastuvõtmine, kusjuures taju sõltub tarvetest, kogemustest, huvidest ja veendumustest, ka psüühilisest seisundist

ekstensiivne ‹-se 2› ‹adj›
maj kvantiteedi suurendamisele, mitte kvaliteedi parandamisele suunatud. Ekstensiivne põllumajandus, maaharimisviis. Tootmise ekstensiivne arendamine. Toorainevarude kasutamine oli ekstensiivne.

ekstravertne ‹-se 2› ‹adj›
rohkem välismaailmale kui enesele suunatud psüühikaga. Ekstravertne inimene, inimtüüp.

enese|iroonia
iseenda vastu suunatud iroonia. Rääkis toreda eneseirooniaga oma eksimusest.

frontaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. esiküljele suunatud; esiküljel olev. Frontaalne löök, kokkupõrge. Frontaalne laine. Koori frontaalne 'häälerühmad kõrvuti' asetus.
2. samaaegselt kõiki juuresolijaid haarav, üldine. Frontaalne küsitlus, töö (koolis).
3. meteor atmosfäärifrondiga seotud, sellest lähtuv. Frontaalsed sademed.

helgiheitja ‹1› ‹s›
valgusti, mille tugev valgusvoog on peeglite (v. läätsede) abil teravalt suunatud, prožektor. Linna kohal ristusid helgiheitjate valgusvihud. Palee fassaadi valgustasid helgiheitjad.

häda|kaitse [-kaitse]
jur kaitse, millega tõrjutakse iseenda v. teise isiku vastu suunatud vahetut õigusvastast rünnet. Ületas hädakaitse piirid.

imperialismi|vastane ‹adj›
imperialismi, imperialistide vastu suunatud. Imperialismivastane võitlus. Imperialismivastased jõud.

individuaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. üksikisikule, -isendile v. -nähtusele omane; isikupärane. Individuaalsed iseärasused, tunnused, erinevused. Individuaalne maitse, kalduvus. Taime individuaalne areng. Igal maastikul on omad individuaalsed jooned. Haigusnähud võivad olla vägagi individuaalsed.
2. üksikisikule v. -isendile suunatud, selle erijooni arvestav. Individuaalne õpetus, kontroll, lähenemine, selgitustöö.
3. üksikisiku poolt tehtav, rakendatav vms., isiklik. Õpilase individuaalne töö. Individuaalseks kasutamiseks antud maatükk. || üksikisikule kuuluv, isiklik

individuaal|õpe
ped üksikisikule suunatud, selle erijooni arvestav õpe. Individuaalõppe kursus, tund. Individuaalõppe programm. Individuaalõppel olema.

inimsuse|vastane ‹adj›
inimsuse vastu suunatud. Inimsusevastased kuriteod.

isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

kaitse|politsei
politsei allasutus, mille ülesanne on tagada riiklik julgeolek, võidelda terrorismiga ja riigi vastu suunatud kuritegudega, kapo

kaksik|moraal
erinev käitumisviis sõltuvalt sellest, kellele see käitumine suunatud on, silmakirjalikkus, kahesugune moraal (2. täh.) Ajastu kaksikmoraal. Valitses kaksikmoraal: avalikult räägiti üht, isekeskis teist.

kapitalism ‹-i 21› ‹s›
maj majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine

keskkonna|hoid ‹s›
keskkonna säästmisele suunatud tegevused, näit. jäätmekäitlus, keskkonnakaitse jne.

kiriku|vastane

1. ‹adj› kiriku (4. täh.) vastu suunatud. Kirikuvastased väljaastumised. Kirikuvastane meelsus.
2. ‹s› kirikusse (4. täh.) vaenulikult suhtuv isik. Ta kujunes ajapikku käredaks kirikuvastaseks.

koloniaal|poliitika
pol kolooniate omandamisele ja säilitamisele suunatud poliitika, kolonialism

kontra|valgus
võtteobjekti tagant kaamera poole suunatud valgus (fotografeerimisel, filmimisel)

kontr|revolutsiooniline
revolutsioonivastane, revolutsiooni vastu suunatud, kontrrevolutsiooniga seotud. Kontrrevolutsiooniline riigipööre. Kontrrevolutsioonilised jõud.

kooli|vägivald
kaasõpilaste vastu suunatud vägivald koolis. Koolivägivalla ohvriks langema. Uurimus koolivägivalla kohta.

kuhu ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: missugusesse kohta, missugusesse suunda
1. otseses küsimuses. Kuhu sa lähed? Kuhu nüüd minek? Kuhu ta raamatu pani? Kuhu sa nii kauaks jäid? Kuhu see tee viib? Kuhu me niiviisi satume? Kuhu poiss oma kindad jättis? Mart, kuhu sa tõttad? Läheksin siit ära, aga kuhu? Kuhu kohta see tool viia? Kuhu ma oma silmad pean häbi pärast panema?
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsisin, kuhu pean minema. Ta päris, kuhu kõik ruttavad. Ma ei näinud, kuhu ta läks. Ta rääkis ainult vennale, kuhu kavatseb sõita. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina. Lähen, kuhu jalad viivad! Jõudis õigel ajal sinna, kuhu vaja. Kõikjal, kuhu ta vaatas, oli vesi. Jätka sealt, kuhu töö pooleli jäi. Muret valmistas küsimus, kuhu öömajale minna. Kiik oli kohaks, kuhu noored hulganisti kokku käisid. Pole teada, kuhu meil tuleb minna. Too koosolek oli seesama, kuhu oodati tedagi. Ma saan väga hästi aru, kuhu sa oma jutuga sihid. Pole aimugi, kuhu see tee viib.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta, millesse on mingi liikumine suunatud. Mindi laiali, kes kuhu. Lähen siit ükskõik kuhu, kuhu tahes. Ta oleks jooksnud veel ei tea kuhu. Lähen, kuhu lähen, kelle asi see on! Kuhu sa ka ei läheks, ikka tema ees! *Siis polnud siin muud kui mets ja soo, kuhu aga silm ulatunud. A. Kalmus.
II. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab vormilt jaatavat lauset, mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut millegi suhtes. Kuhu see kõlbab, kui sina tulemata jääd! Tuleb edasi rügada, kuhu sa pääsed?! Küll ta tuleb, kuhu ta ikka jääb!

kuninga|vastane

1. ‹adj› kuninga vastu suunatud. Kuningavastane vandenõu.
2. ‹s› kuninga vastu tegutsev v. meelestatud isik. Kuningavastased said lüüa.

kurnamis|strateegia
sõj vaenlase vägede järkjärgulisele nõrgestamisele suunatud strateegia

kuu|rakett
Kuule suunatud kosmoserakett

[kellegi] käe alla, [kellegi] käe alt, [kellegi] käe all

1. (kellegi) juhtimisele, juhtida, õpetamisele, suunata; (kellegi) juhtimisel, juhatusel, õpetamisel, suunamisel; (kellegi) väljaõpetamise, juhendamise alt, (kelleltki) väljaõppe saanuna. Sattus ametit õppides hea meistri käe alla. Esialgu pandi, anti mind ühe vanema töötaja käe alla. Võtsin nooruki ehitusel oma käe alla. Isa käe all sai lastepere esimese koolituse. Treenib kogenud treeneri käe all. Professori käe all on üles kasvanud mitu põlvkonda teadlasi. Vana meistri käe alt on läbi käinud sajad õpilased.
2. (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju alla; (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju all; (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju alt. Jäi võõrasisa range käe alla. *Kuidas sul uue paruni käe all elu läheb? Kas kah käseb mütsi tõsta? V. Ilus.
3. (kellegi) kätetöö viljana, (kellegi) tegevuse tulemusena; (kellegi poolt) looduna, valmis tehtuna. Tema käe all valmivad toredad kangad. Ese näeb välja nii uus, nagu oleks ta alles äsja meistri käe alt tulnud. *Talle pakkus rahuldust näha loomi oma käe all kasvavat, vilja võrsuvat, taime tärkavat. R. Sirge.

küünar|nukk [-nuki]

1. küünarluu ülemise otsa piirkond, küünarpea. Terav küünarnukk. Küünarnukk on marraskil. Küünarnukkideni üleskääritud käised. Küünarnukist kõverdatud käsi. Nõjatus küünarnukkidega lauale. Haige ajas end voodis küünarnukkidele, toetus lamades küünarnukile. Lõin, tonksasin, müksasin talle küünarnukiga ribide vahele. Pressis end küünarnukkidega teed tehes rahvasummast läbi. Püüdsin teda küünarnukist toetada. | piltl (väevõimuga teetegemise, trügimise sümbolina). Ta pääses elus edasi küünarnukkide varal. *„Nüüd otsustavad küünarnukid ja tutvused kõrgete isikutega,” rääkis ta. A. Kaal. || anat küünarluu ülemise otsa ülespoole suunatud jätke (olecranon). Küünarnuki murd.
2. vastav koht varrukal. Pintsaku, särgi küünarnukk. Kuue küünarnukk on kulunud, katki. Küünarnukkidele õmmeldi paigad peale.

lendlema ‹lennelda 49›
siia-sinna, edasi-tagasi, tiirutades, ühe kindla suunata lendama; õhus liuglema v. hõljuma. Aasa kohal lendlevad kollased liblikad. Mesilased lendlevad erutatult ümber taru. Pääsukesed lendlevad majade ümber. Õhtuti lendleb aias nahkhiiri. Lendleb sädemeid, lumehelbeid. Koltunud lehed lendlevad sügistuules. | piltl. *Palju küsimisi ja kostmisi lendleb sel õhtul Raja elumaja võõrastetoas. O. Luts. || lehvima. Juuksed lendlevad. Tantsijate seelikud lendlesid. Jookseb hõlmade lenneldes kodu poole.

loodus|hoid
looduse säästmisele ja säilitamisele suunatud tegevused (looduskaitse jms.)

looma|kaitse [-kaitse]
loomapiinamise, loomade halva kohtlemise vastu suunatud tegevus; vastavad kaitseabinõud; vastavad organisatsioonid

maas ‹adv›

1. (lamamas, lebamas) maapinnal vm. aluspinnal. Lamas pikali, selili, sirakil, maoli, kõhuli maas. Ära rooma maas, määrid rõivad ära! Nuttis lausa kummuli maas. Palus põlvili maas andestust. Langenuid ja haavatuid oli loogu maas. Jalg libiseb, ja oledki käpuli maas. Aed, tara on risakil maas. Oksi, risu, tuulest murtud puid vedeleb maas. Paks rukis on kohati maas 'lamandunud'. Kuiv loog on maas. Hommikul oli paks lumi maas. Uus vaip on suures toas maas. Poiss on juba katuselt maas. *Hommikul, kui ahe on maas, viib ta poisi rehe alla .. M. Traat. || kõnek (haigena pikali). Olin haigena, haigevoodis maas. Poiss on palavikuga, palavikus, kopsupõletikuga maas. Murdis jalaluu, oli mitu nädalat maas. *Üks väike kriimustus [= haav], ja mees on maas mitmeks nädalaks. E. Krusten.
2. (põllu- ja aiakultuuride kohta:) maha tehtud, kasvamas. Kevadised põllutööd on tehtud ja vili maas. Kas teil on kartulid, oder juba maas? Kapsad istutasime maha, nüüd on aedvili kõik maas. Neil oli tänavu paar vakamaad lina maas. *Suur põld oli juba maas, juunikuu käes, ja orastel ei võinud ometi roomiktraktoriga tallata .. M. Traat.
3. langetatud, allapoole suunatud; alla lastud, alla tõmmatud vms. Koer jookseb lõhna ajades, nina maas. Pea püsti, ära käi, pea maas! Poisid seisid noruspäi, pilk, silmad maas. Mõnel on kasuka krae üles tõmmatud, mõnel maas. Läkiläki kõrvad maas. *Ka Priit on rahutu. Hoiab nina maas .. H. Pukk. *Teistel koertel on sabaots ikka püsti, aga hullul koeral ei ole, hullul koeral on saba maas, sedasi sorus. J. Parijõgi.
4. kõnek pealt v. küljest ära; katki, lõhki jne. See maja lammutatakse ära, katus ongi juba maas. Võta mantel maha, mul on juba pintsakki maas. Seinalt oli värv, krohv laiguti maas. Mees tundub palju noorem, kui habe on maas. Noorsõduritel on pead paljaks aetud, kõigil juuksed maas. Jälle on jalgrattal kett maas. Sokkidel on kannad maas 'läbi kulunud'. Sukal on silm maas 'hargnenud'. Peopesad veritsesid, nahk oli maas. *Tea sa looma südant sisse! Kui sähvab sarvega – teisel [lehmal] kõht maas! A. Mälk.
5. kõnek taga, järel, maha jäänud. Oleme graafikust maas. Ta on praegu teisel kohal, poole punkti võrra liidrist maas. Meie suusataja on juhtijast praegu kolm sekundit maas. *.. Kaarel on oma isast nii kehalt kui sisult nigelam, poeg Kalle omakorda temast mõtlemiselt maas, poisil pole mõistust ollagi .. H. Kiik.
6. kõnek ära, langenud, maha võetud. Ta on nüüd sale poiss, rasv maas, liigsed kilod maas. Poistel oli kohe minekuõhin paar pügalat maas. *Suur mure oli ta südamelt maas. Laps oli saanud omale nime. A. Mälk.

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

monopolism ‹-i 21› ‹s›
maj turu (mingi lõigu) ainuvalitsemisele suunatud majanduspoliitika

mulla|kaitse [-kaitse]
mulla kui loodusvara säilitamisele ja parandamisele suunatud keskkonna- ja looduskaitse

mõisa|vastane ‹adj›
mõisnike vastu suunatud, mõisnikevastane. C. R. Jakobsoni „Sakala” kiriku- ja mõisavastane hoiak.

nartsissism ‹-i 21› ‹s›
med
1. iseendale suunatud seksuaalne sättumus, kus suguline rahuldus saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest
2. isiksusehäire, millele on omane üleolekutunne ja eneseimetlus

negatiivne ‹-se 2› ‹adj›
ant. positiivne
1. taunitav, (omadustelt, kvaliteedilt) ebasoovitav, kahjustav, halb. Negatiivsed nähtused, asjaolud, faktid. Romaani negatiivsed kangelased, tegelased. Halbade kaaslaste negatiivne mõju. Igal asjal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Iseloomu negatiivsed jooned.
2. tauniv, hukkamõistev, eitav (2. täh.) Negatiivne suhtumine, hoiak. Arvustused, hinnangud olid üsna, teravalt negatiivsed. Negatiivne emotsioon 'ebameeldiv tundmus, näit. hirm, ahistus, pettumus'.
3. ka med vet mingite tunnuste suhtes eitav, millegi puudumist näitav; eeldatule vastupidine. Tuberkuliiniproov oli negatiivne. Reesusnegatiivne veri on reesusfaktori suhtes negatiivne. Katsete tulemused olid negatiivsed: oodatud efekti ei ilmnenud.
▷ Liitsõnad: reesusnegatiivne.
4. hrl mat füüs nullist väiksem, miinusmärgilise arvuga iseloomustuv. Negatiivne arv, suurus. Negatiivne korrutis, jagatis. Võrrandi negatiivne lahend. Aeglustuv liikumine on negatiivse kiirendusega liikumine. Negatiivne temperatuur. || mõju vähendav, vähenemisele v. vähendamisele suunatud. Negatiivne tagasiside.
5. el elektronide ülekaaluga iseloomustuv. Negatiivne laeng. Negatiivsed ioonid.
6. fot psühh tegelikele vastupidiste heledussuhetega v. täiendvärvustes esinev. Negatiivne kujutis. Negatiivne järelpilt.
7. madalamale jääv, nõgus. Negatiivne pinnavorm.

objekt ‹-i 21› ‹s›

1. see, millele v. kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu, mõtted, tunded vm.; (käsitlus)aine; ese, asi. Bioloogid uurivad ka silmale nähtamatuid objekte. See novell on olnud kriitika ägedate rünnakute objekt(iks). Uuest poisist sai meie pilgete objekt. Teaduse, kunsti objekt. Tundmatu lendav objekt 'ufo'. Kohtleb kaasinimest, naist kui objekti. *Nad [= ajakirjanikud] ei lähe inimeste, vaid objektide juurde. R. Veidemann. || filos subjektile vastandatud ese v. protsess, millele on suunatud praktiline tegevus v. tunnetus
▷ Liitsõnad: arutlus|objekt, huvi|objekt, ihaldus|objekt, imetlus|objekt, käsitlus|objekt, pilke|objekt, turismi|objekt, uurimis|objekt, vaatlusobjekt.
2. ehitus, ettevõte vms. kui majandusliku v. sõjalise tähtsusega üksus. Sõjaline, strateegiline objekt. Objekt anti käiku. Töölised sõitsid objektile. Haljastusfirma saatis brigaadi objektile muru korrastama.
▷ Liitsõnad: ehitus|objekt, maaparandus|objekt, tsiviil|objekt, tööstusobjekt.
3. keel sihitis. Eesti keeles esineb objekt nimetavas, omastavas või osastavas käändes.
▷ Liitsõnad: osa|objekt, partsiaal|objekt, totaal|objekt, täisobjekt.

orienteeritus ‹-e 5› ‹s›
orienteeritud olek, suunatus, juhitus. Ehitise orienteeritus ilmakaarte suhtes. Kommentaatori orienteeritus majandusküsimustes jättis soovida. Noorte orienteeritus kõrgharidusele.

osa|sihitis
keel osastavas käändes sihitis, mis näitab, et tegevus on suunatud osale või ebamäärasele hulgale

otsa|pidi ‹adv›

1. otsaga (kuhugi suunatud, millessegi v. milleski kinni). Oda oli otsapidi maa sees. Jääpank ulatus otsapidi kaldasse. Uppujale sirutati teivas otsapidi kätte. Köis lohises otsapidi koorma järel. Ära kõõlu raketel, kukud otsapidi kaevu! Jutud jõudsid otsapidi temagi kõrvu. Heinakuu juba otsapidi käes 'alanud, käsil'.
2. mingil määral, osaliselt. Olen selle asjaga otsapidi tuttav, tegelnud. Ilmaennustus hakkab otsapidi täide minema. *Taevakaar tõmbub otsapidi roosaks. V. Lattik.

paikne ‹-se 2› ‹adj›

1. ühel kohal asuv v. elav, kindla asu- v. elukohaga seotud. Paikne inimene, talupoeg, mustlane. Paikse eluviisiga rahvad. Paikne asustus. Rannakülade naised on paiksemad kui mehed. Sõltuvalt toitumisviisist liigitatakse kalad paikseteks ja siirdekaladeks. Paikseid hundiperekondi seal polnud, olid läbirändajad. Sammasaita võib pidada metsavööndi vanimaks paikseks ehitiseks. *Paikseiks ei võinud meid Bellaga ennegi pidada. Kodumaa piirides olime läbi rännanud kõikvõimalikud kohad. A. Beekman. || kindlale kohale paigaldatud, liikumatult kinnitatud vms. Paiksed seadmed, valgustid. Paikne magnetofon, mikrofon. Vaheriiulid olid reguleeritavad, alumine ja ülemine riiul paiksed.
▷ Liitsõnad: kahe|paikne, pool|paikne, püsipaikne.
2. kohapealne, mingisse ruumi- v. pinnapunkti puutuv, teat. paigale suunatud; ant. üld(ine). Paikne väetis antakse külvi ajal vagudesse. Paiksed vaatlused tuli lõpetada. || inimkeha mingi kindla piirkonna v. punktiga seotud. Paikne soojendus, kiiritus, massaaž, ravi. Opereeriti ainult paikse tuimastusega. Paikne külmumine. Nahahaigusi ravitakse paiksete mähistega.

parallaks ‹-i 21› ‹s›
astr kahest eri vaatluspunktist vaatlusobjektile suunatud kiirte vaheline nurk; nurk, mille all vaatlusobjektilt paistab vaatluspunkte ühendav sirge. Spektraalne, horisondiline, statistiline parallaks. Suhteline, absoluutne parallaks.
▷ Liitsõnad: aasta|parallaks, sekulaar|parallaks, ööpäevaparallaks.

passiiv ‹-i 21› ‹s›
keel verbivormide süsteem, mis näitab, et verbi tegevus on suunatud grammatilisele subjektile, tehtavik; ant. aktiiv. Indoeuroopa keelte personaalne passiiv.

patu|mõte
kõnek millelegi halvale v. lubamatule suunatud mõte. Heida need patumõtted peast! Ei saa ega saa sellest patumõttest lahti. Pea, süda on patumõtteid täis.

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

pederastia ‹1› ‹s›
mehe ja poisi seksuaalsuhe, poistele suunatud homoseksuaalsus || hlv meestevaheline homoseksuaalsus

pilk ‹pilgu 21› ‹s›

1. kellelegi, millelegi suunatud silmavaade. Paljude inimeste pilgud pöörduvad sellele majale. Minu pilk tabas ta silmades kohkumust, üllatust. Naise pilgus oli tigedust, ootusärevust. Juba ta pilgust on näha, et tal on midagi südamel. Meie pilgud kohtusid hetkeks. Mu pilk jäi kuulutusel peatuma, pidama. Mu pilk tabas kolme tuulikut. Ta ei pööranud pilku kõrvale, ei vältinud mu pilku. Kannatasin ta pilgu välja. Tüdruk lõi pilgu maha, langetas pilgu. Tõstis pilgu ajalehelt. Kinnitasin pilgu tulijaile. Mehe pilk oli lauaservas kinni. Tüdruku pilk klammerdus poisi näkku. Lasksin pilgul toas ringi käia. Libistasin pilgu üle toas viibijate. Ta vaatas, seiras mind pika pilguga. Juhataja mõõtis meid seesuguse pilguga, nagu oleksime midagi paha teinud. Hindasin pilguga koti kaalu. Meie pilgule avanes avar lagendik. Esimesel pilgul tundus, et toas on kõik omal kohal. Ole mureta, küll ma pean ka sinu asjadel pilku peal 'jälgin, et keegi neid ära ei võta'. Nii kaugele kui pilk ulatus, lainetas meri. Teritasin pilku, et paremini näha. Pilk lausa puhkas kaunil näol. Vaateaknal köitis pilku moekas mannekeen. Hoone oli esinduslik ja pilku püüdev. Naise ehted paelusid kõigi pilke. Nägus tüdruk tõmbas meeste pilke endale. Otsisin pilkudega müüjat, kassiiri. Usuti, et kuri inimene võib oma pilguga ära kaetada. Tundsin endal teiste pilke. On raske olla süüdistavate pilkude risttule all. Tüdruk lõi minu pilgu all pisut kohmetama. Poiss ei tahtnud vihase isa pilgu alla 'nähtavaks' sattuda. See oli armastus esimesest pilgust 'nägemisest'. Peale sõnade kõnelevad ka pilgud. *.. muutus kapten ikka rahutumaks, käis alalõpmata kajuti ja käila vahet. Tüürimees jälgis teda mängu juurest poole pilguga [= silmanurgast] ja muutus ise ka rahutumaks. J. Parijõgi. || korraks, kiiresti heidetud silmavaade, kiirpilk. Õpetaja pilgu peale jäid poisid vait. Oleks ta minu poole ainsagi pilgu heitnud! Lõin, heitsin pilgu kellale, peeglisse, aknale. Tagaaetav heitis pilgu üle õla. Viskasin kiire pilgu ukse poole. Näita, viskan sellele korraks pilgu peale. Vahetasin temaga hämmastunult pilgu: mis see pidi tähendama! Mehed vahetasid tähendusrikkaid pilke. *.. lööb kergelt õhetama, kui Kulpsoni pilk teda riivab. M. Traat. *Riks vilksas mind pilguga ja sõitis teeotsast mööda. L. Ruud. | piltl. Rahvaluule võimaldab meil pilku heita eestlaste minevikku. Heitkem põgus pilk algavale teatrihooajale. Annaksin palju, kui saaksin heita pilgu järgmisesse sajandisse. Kirjanik pööras oma pilgu noorsoole, talurahvale. Uisutajate pilgud on nüüd pööratud Norrale. *Looduskaitse pilgud on suunatud tulevikku. E. Kumari.
▷ Liitsõnad: järel|pilk, kotka|pilk, kulli|pilk, kõrval|pilk, kõõr|pilk, kõõrd|pilk, tagasi|pilk, vilkspilk.
2. vaatamisviis, silmade ilme (hrl. koos lähemalt iseloomustava sõnaga). Sõbralik, lahke, südamlik pilk. Jahe, külm, pahane, hukkamõistev pilk. Ta pilk oli tige, kuri, vihane. Perenaise pilk oli õel, pahatahtlik, vaenulik, mürgine, põlastav. Isa etteheitev, karistav pilk mõjus lastele. Laste hirmunud, arglikud pilgud. Tabasin ta mureliku, abiotsiva pilgu. Ta pilk oli ikka veel kahtlustav, umbusklik. Vaatas mind, silmis kaval pilk. Ta silmade pilk oli rahutu, ekslev. Naise pilk muutus kalgiks. Vanaema hellitav pilk puhkas lapselastel. Poisi pilk oli armunud, ihalev. Jäi tardunud pilgul meile otsa vahtima. Tundsin endal ta haletsevat ja kaastundlikku pilku. Mehe pilk oli uuriv, tõmbus uduseks. Ta pilk oli tühi ja mittemidagiütlev. Haige pilk oli ikka veel segane, klaasistunud. Vastasin ta küsivale pilgule noogutusega. Vaatas hajameelse, äraoleva, liikumatu pilguga enda ette. Looderdamisele ei vaadata kusagil hea pilguga 'looderdamist ei kiideta kusagil heaks'. *.. ja kui oht teda enam ei ähvardanud, vaatas ta ikka veel pilguga, nagu ei oleks ta siinsamas, vaid kaugel ära. E. Ilbak.
▷ Liitsõnad: kala|pilk, koera|pilk, kotka|pilk, kullipilk.
3. nägemus (2. täh.), oskus ja võime millegi olemust tajuda. Teooria tundmine avardab pilku. Elukogemused olid teritanud kirjaniku pilku sotsiaalsete vastuolude nägemiseks. Jälgis kõike 'suhtus kõigesse' kriitilise pilguga. Püüdsin kõike tajuda sinu pilgu läbi. Tal on kõige peale oma pilk. Ametivõimud vaatasid kogu asja peale teise pilguga 'neil oli asjasse teistsugune suhtumine'. *Kui on elu halb, labane, iluvaene ja naised igavad, siis sellepärast, et meie ise oleme niisugused, et meil puudub kunstniku pilk.. H. Raudsepp.
4. hetk, silmapilk. Veel mõni pilk, ja siis kärgatas äike. Esimesel pilgul ma ei tundnud teda ära. Minu imestus, kahtlus kasvas iga pilguga. Pilk hiljem olid kõik paadis. *Mida ligemale jõudis lootsipaadi lahkumise pilk, seda armetumaks kuivas Aadu julge otsus. A. Mälk. || natuke, veidike. Olin pilk aega kahevahel. Istusime pilgu aega vaikides. Pilgu aja pärast asusime teele. Jäin pilguks ajaks mõttesse. Ma ei läbe enam pilkugi oodata. Mul polnud enam pilkugi rahu. Tahaks kas või pilguks kodus käia. Ta ei jäänud pilgukski seisatama.
▷ Liitsõnad: esmapilk.

põik|löök
põiki suunatud löök. Andis mõõgaga tugeva põiklöögi. Tennisist kasutas pallinguis sageli põiklööki.

pärgel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. kurat, pagan. Põrgu pärglid. *.. see vanamees pole õige vanamees, vaid mõni põrgust väljatulnud pärgel. J. Jaik.
2. ‹interjektsioonilaadselt› tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse, harvem positiivse emotsiooni väljendamiseks ja rõhutamiseks ning vandumisvormelite osana, ligikaudu täh. 'kirevane, pagan, pergel'. a. (üldiselt, mitte kellelegi v. millelegi otseselt suunatud). Tohoo, pärgel, see veel puudub! Oi pärgel, kui kitsi sa oled! Pärgel, ta läks vist jälle jooma! Pärgel võtaks, pärgel võtku, kust ma selle üles leian! Jää siis pealegi võlgu, pärgel sinuga. Pärgli päralt, ole mõistlik! Ei, pärgli pihta, siin pole enam midagi kahetseda! No nüüd on pärgel lahti 'asjad hullusti'. Pärgel teab 'ei tea', kuhu ta kadus! *Eh, pärgel, elu tasub elamist! V. Gross. b. (siunates, pahandades, ka üllatunult kellegi v. millegi kohta). Rätsep, pärgel, ei teinud õigeks ajaks pükse valmis. Vaata pärglit, millega hakkama sai! Poiss, pärgel, kust sina välja ilmusid? || tunderõhuliselt koos küsisõnadega. Kes pärgel sind sinna käskis minna? Kuhu pärgel nad kõik kadusid? Kust pärgel ma selle raha võtan? Mida pärglit sina siin teed? Mis pärgel see tähendab, et sa sellisel ajal koju tuled? c. pärgli ‹substantiivi laiendina› hrv (halvustavalt, pahandavalt:) pagana(ma), kuradi(ma). *Ja ei tea, mis pärgli suvitamist neile, Pinnidele, õieti peaks tarvis olema? O. Luts.

pöörd|hoie
sport käte hoie toengus (näit. kangil), mille puhul pöial on suunatud taha

rahu|liikumine
rahvahulkade sõjavastase hoiaku kujundamine. Rahvusvaheline rahuliikumine. Rahuliikumise aktivistid. Ülemaailmne rahuliikumine 'NLKP algatusel pärast Teist maailmasõda organiseeritud liikumine, mis patsifismi loosungi all oli suunatud peam. kapitalistlike riikide julgeoleku nõrgestamisele'.

rahutus ‹-e 5› ‹s›

1. mitte rahu andev närvitsus, ärevus, kärsitus, püsimatus, kannatamatus vms. Motoorne, maniakaalne rahutus. Ta südames, hinges oli mingi rahutus. Ootaja avaldas rahutuse tundemärke. Rahutust tundma. Rahutus kasvab, suureneb. Meid haaras, valdas rahutus. Mind vaevab, piinab rahutus. Rahutus kippus hinge. Rahutus vaibub. Õpilaste rahutus segas tundi. Lapsed kibelesid rahutusest. Ta ei suuda kuidagi vabaneda masendavast rahutusest. Haige seisukord tekitab rahutust. See teade kutsus meis esile rahutuse. Rahutusega jälgisime sündmuste käiku. Näriv rahutus ei andnud talle asu. Suur mure ja rahutus täitsid ta südant. Mõtles eelseisvale kohtumisele ja rindu lõi valus rahutus. Märkasin meestes mingit rahutust. Naise silmadest, näost aimus rahutust. Koerad olid rahutust täis. *Rahutus ning uute radade otsimine on noortele igiomane. A. Vaarandi.
2. ‹pl.› kehtiva korra vastu suunatud (laiema ulatusega) väljaastumine, vastuhakk, käärimine vms. Rahutused Mahtras. 1905. aasta rahutused. Rahutuste põhjused, tagajärjed. Immigrantide rahutused Prantsusmaal ja mujal Euroopa südames. Pariisi eeslinnades puhkesid rahutused. Sotsiaalsed pinged põhjustasid, kutsusid esile rahutusi. Rahutused laienesid. Rahutused ülikoolis, tsaari sõjaväes viisid karmide repressioonideni. Tööliste, soldatite, talupoegade rahutused Venemaal. Rahutused suruti maha.
▷ Liitsõnad: nälja|rahutus, rassi|rahutus, talurahva|rahutus, tänava|rahutus, usu|rahutus, üliõpilasrahutus(ed).
3. (hrl. looduse kohta:) siia-sinna liikumine, visklemine, mäslemine vms. Mere, lainete rahutus. *Selles kõiges on väärikust ja monumentaalsust, nagu koskede ja kärestikkude uhkes rahutuseski .. J. Semper. *Ning ähvardav kahin käis läbi õhu. Mingisuguses rahutuses mässasid puud .. R. Roht.

rahva|vabastuslik
rahva vabastamist taotlev, sellele suunatud. Rahvavabastuslik liikumine koloniaalmaades.

rahva|vastane ‹adj›
rahvavaenulik, rahva vastu suunatud. Nukuvalitsuse rahvavastane poliitika. Terroristide rahvavastased kuriteod.

rahvuslus ‹-e 5› ‹s›
samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilming, suunatud oma rahvuse säilitamisele ja põlistamisele, natsionalism. Eesti rahvuslus tekkis 19. saj. ärkamisajal. Rahvuslust edendama. Peokõneleja rõhutas vankumatu rahvusluse vajadust.
▷ Liitsõnad: marurahvuslus.

regionalism ‹-i 21› ‹s›

1. haldusliku tsentralisatsiooni vastu suunatud liikumine, mis taotleb ajalooliselt kujunenud riigiosade omapära ja eriseisundi säilitamist. *Hispaania, nagu iga vana hea maa, hoiab alal regionalismi .. A. Raid (tlk).
2. 1920.-30. aastate kunstiliikumine USA-s, mis püüdis kunstis vabaneda Euroopa mõjudest ja New Yorgi kunstnike juhtivast rollist

retrospektiiv ‹-i 21› ‹s›

1. minevikku suunatud ülevaade v. käsitlus, tagasivaade. Nostalgiline retrospektiiv 1970. aastatesse. Lugeja ja lugemise uurimine ajaloolises retrospektiivis.
2. loovisiku varasemate teoste v. möödunud aegade kunstiloomingu esitlus (näitusena, filmisarjana). Picasso skulptuuride retrospektiiv Prantsusmaal. Kunstihoones avati Eesti meediakunsti, 1970. aastate kunsti retrospektiiv. Kinomajas korraldatakse Werner Herzogi (filmide) retrospektiiv.

ring|dušš
ravidušš, mille puhul vesi on suunatud kümblejale nii ülalt vertikaalselt kui ka ümberringi horisontaalselt; vastav seade; tsirkulaardušš

rändama ‹rännata 48›

1. pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma (hrl. siin-seal vahepeatusi tehes). a. (matkates v. reisides). Läks laia ilma rändama. Võõrsil rändama. Ta on mitu aastat mööda maailma rännanud, maailma mööda ringi rännanud. Rändasime tuntud radu Otepää lähedal. Nooruses, omal ajal sai käidud Karpaatides rändamas. Ta alustas oma teekonda Berliinist, rändas läbi Saksamaa ja üle Alpide Austriasse. Minu vanaisa rändas kunagi jalgsi Tartust Narva. Rahvuspargis saavad huvilised rännata mööda õpperadu. Palju rännanud inimene. Minu rännud on rännatud. b. uuele asualale v. uude elupaika siirduma, asuala v. elupaiga otsinguil ringi liikuma; kuskile levima. Eskimod on Gröönimaale rännanud Kanadast. Raskete majandusolude tõttu kodumaal rändasid paljud eestlased 19. sajandi teisel poolel Kaukaasiasse ja Siberisse. Noored rändavad maalt linna. Terved rahvad on rännanud paigast paika. Karjakasvatajad jätavad maha talvised elupaigad ja rändavad suvistele karjamaadele. Rändavad suguharud, mustlased. Luiged rändavad pesitsuspaikadesse. Hundid rändasid toidu otsingul põhja poole. Klaasangerjad rändavad meredest jõgedesse. *Lõuna-Ameerikasse rändas koer arvatavasti Panama maakitsuse kaudu, sest Lõuna-Ameerikas pole ju kunagi olnud hunte, kellest nad kohapeal võinuksid tekkida. I. Heidemaa. | piltl. Lapsuke rändas uneriiki. Kord rändame kõik teise ilma, esiisade juurde. Mõned usuvad, et hinged rändavad. *Naine oli rännanud kopsutõvega juba surnuaeda.. I. Sikemäe. c. ameti, töö tõttu ühest kohast teise, paigast paika liikuma. Vanasti rändasid käsitöölised mööda maad ringi. Rändavad harjuskid, kaupmehed. *Nüüdsest peale algas trubaduurielu rändava muusikuna ühest lossist teise. A. Raid. d. piltl levima, (edasi) kanduma. Maakolkas rändavad uudised kiiresti. Põrutav teade rändas klassis pingist pinki. Üks kuulujutt rändab ringi. Ühest teosest teise rändavad kujundid. Meie keelde rännanud laensõnad. Mööda Euroopat rändas Hongkongi gripp. || asukohta vahetama. Eesti kohamuistendid rändavatest järvedest.
2. liikuma, kulgema. a. kuskile minema (kõndima, sõitma) v. kuskil käima; teed käima. Lapsed rändavad kõrvuti kooli poole. Pühapäevariietes inimesi rändas kiriku suunas. Rändasime hulga aega, enne kui linna jõudsime. Sügisel rändas Miku karjaga kaugematele heinamaadele. Hajameelselt, närviliselt rändas ta toast tuppa. *Nõnda rändas Jürka mitmed-setmed korrad alt üles laudile ja sealt alla toa taha. A. H. Tammsaare. *Järgnevatel päevadel rändasid lugematud reed raiesmiku ja vaksali vahet. K. Rumor. b. ringi liikuma, hulkuma v. uitama. Õhtuti ei osanud ta midagi peale hakata, rändas niisama tänavatel. Terve päeva rändasin mööda metsa ja raba. *Ta rändas kui luuletaja põllupeenraid ja metsateid, noppis suuri lillekimpe ja laulis. R. Roht. || (loomade, lindude, putukate kohta). Seinu mööda rändas laisalt prussakaid. Vana kass armastas aeg-ajalt metsas ringi rännata. c. piltl. Käsikäes rändame eluteed. Taevas rändavad valged pilved. Kuu rändab kõrgel taevavõlvil. Jõgi rändab rahulikult oma teed. Mõtted läksid rändama. Mõte rändas minevikku, oma rada. Pilk rändab üle põldude, laiade viljaväljade. Külaline laskis silmadel rännata mööda raamaturiiuleid.
3. kasut. seoses suunatud liikumisega (millegi kuskile panemise v. toimetamisega). Käsikiri rändas paberikorvi, trükikotta, arhiivi. Lukk klõpsatas kinni ja võti rändas taskusse. Vanaema voodi on ammu pööningule, prügimäele rännanud. Mõnigi parem riietusese rändas pandimajja. Hein rändab kuhjadesse. Halud, katkised jalanõud, kirjad rändasid tulle, ahju. Suurem osa mustikaid rändas korjaja suhu, väiksem osa läks korvi. Pakike rändab poisi pluusipõue, taskusse peitu. Toidukraam rändab kotti. Kastidesse pakitud apelsinid rändavad maailmaturule. Poiss viskas kassile priske räime, peagi rändab sama teed teine kala. Rahurikkuja rändab nädalaks kartsa. *Asjad rändasid Kaarli kaudu maale ja sealt toidu näol linna tagasi. M. Rebane. *.. lehmi ja mullikaidki oli rännanud kord punaste, kord valgete patta. J. Semper. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekapp, pudel rändab käest kätte, ringi. Maa rändas ühe vallutaja käest teise kätte. Ehted rändavad ikka emadelt tütardele. *Mõnikord rändas ka mõni nikkelkell või juba kulunud riidetükk odavalt ahnete peremeeste kätte. E. Männik.

rändlema ‹rännelda 49›

1. asuala v. elupaika vahetades ringi rändama; nomadiseerima. Rändlevad mustlased. Neenetsid rändlevad koos põhjapõdrakarjadega. Jahti pidavad bušmanid rändlevad Lõuna-Aafrika savannides. Ka soomeugrilased on algselt küttide ja kaluritena, küttides ja kalastades rännelnud. Rändlev eluviis.
2. kindla suunata ringi liikuma, siia-sinna liikuma, uitlema. Linnud rändlesid mööda metsa, valmistusid äralennuks. Pilk rändleb mööda mäeharju.

ründe|mäng
sport vastaspoole ründamisele suunatud mäng; ant. kaitsemäng. Võrkpallimeeskond demonstreeris hiilgavat ründemängu. Eesti korvpallikoondis läks eduka ründemängu tulemusena juhtima.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

saksastamis|poliitika
saksastamisele suunatud poliitika

saksa|vastane
sakslaste vastu suunatud, saksavaenulik. Saksavastane meelestatus. C. R. Jakobsoni saksavastane võitlus.

sihitu ‹1› ‹adj›

1. ilma sihita, eesmärgitu. Tegi paar sihitut sammu ja peatus. Viitis aega sihitu hulkumisega, ringilonkimisega. Sihitu rabelemine ei vii kuskile. Sihitu ootamine. Algas sihitu tulistamine. Elab sihitut elu.
2. keel (tegusõna kohta:) selline, millega väljendatud tegevus v. olukord ei ole otseselt suunatud mingile sihitisena antud mõistele, intransitiivne. Sihitud tegusõnad.

sihtima ‹sihin 42›

1. midagi vajalikku asendisse v. suunda seadma, mingis suunas juhtima. a. (tabamise, pihtasaamise eesmärgil). Varblane sihib kassile nokaga silma. Sihtis vastasele hoobi näkku, vastu nina. Sihtis hoobi pähe, aga tabas kätt. Sihib teist kiviga. Pikadoor sihib oma pikka oda. Saatis teise hästi sihitud paremsirgega istukile. Pussitera läks veidi kõrgemale, kui oli sihitud. Kütt sihib lindu, looma. Sihtis vastast revolvriga, automaadist. Laadis püssi, tõmbas vinna ja sihtis. Sihtis kaua, aeglaselt, ruttamata. Sihib ühe, mõlema silmaga. Ta ei oska lasta, kogu aeg sihib (märgist) mööda. Üks sihtis südamesse, teine käsivarde. Sihtis vastasele keset rinda ja tulistas. Tõstis püstoli ja tulistas sihtimata. Täpselt sihitud lask, kuul, nool. b. (üldisemalt). Sihtis binokli lavale. Sihtis oma pilgu otse teise silmadesse. Sihtis silmad maha, lakke, maja poole. Seisab, silmad ainiti lähenevale laevale sihitud. Poiss sihtis sammud tüdrukute suunas. Autojuht sihtis meile tuledega otse näkku. Plõksuvad võitjale sihitud fotoaparaadid, kaamerad. *Kui ei ulatu [nöör], lööme vaiad, sihime piirjoone vaiasid mööda. M. Metsanurk. c. sõnu, kriitikat vms. kellelegi v. millelegi, kellegi v. millegi vastu suunama. Sihib oma luuletustega neiu südamesse. Artikkel on sihitud korruptsiooni vastu. Esinejat vihastasid tema pihta sihitud vahelehüüded. Kohtualuse rünnak oli sihitud tunnistajale. Hoidku alt, kelle vastu see viha sihitud! Kellele su sõnad on sihitud? Nende sõnadega sihtis ta laialt levinud eelarvamuse pihta. Sihtis jutujärje uue kandi peale.
2. millegi peale v. mingisse suunda näitama, osutama. Sihtis sõrmega silmapiirile. Lapsi üle lugedes sihtis kasvataja neid järgemööda näpuga. Isa sihtis poega nimetissõrmega: „Sa valetad!” Sõrm sihtis allkirja. Teeviit sihtis otse metsa. *Nüüd hakkaski eit otsima noort kuud sealt, kuhu vanamees oma kirvevarrega ette sihtis. E. Krusten. || millelegi, kuskile suunatud olema; sirutuma. Kahelt poolt sihivad lava filmikaamerad. Autolaternad sihivad otse aknasse. Õhutõrjepatareide torud sihtisid läände. Kirikutorn sihib kõrgusse. Mäetipul sihib taevast vaatetorn.
3. mingit sihti, eesmärki taotlema, midagi sihiks võtma; kuhugi v. millegi poole püüdlema, kellekski saada tahtma. Sihib esimest auhinda, Nobeli preemiat. Meie klassi meeskond sihtis võitu, võidule. Sihib oma elus kaugele, kõrgele. Sihib paremat kohta, tasuvamat tööd. Meie klassist sihivad kõik Tartusse, ülikooli. Nii et sihid direktoriks? Sihib jõukasse tallu koduväiks. Ise sihtisid seda maja, tahtsid ära osta. See vana jäär sihib minu tütart! Ta ei sihi sinu tütart, vaid vara. Kuhu sina minema sihid? *Teie ei arvesta praegust majanduspoliitikat, mis sihib elustandardi normimise poole. M. Saareots. || vihjama, kaudselt mõista andma. Ma ei mõista, kuhu sa oma jutuga, sõnadega sihid. Sain aru, millele sa sihid.
4. vaatama, vahtima; uurivalt, hindavalt silmitsema, takseerima. Pilk sihib kaugusse, pimedusse. Kõigi pilgud sihtisid tulijat. Sihtis teist imeliku, hävitava pilguga. Külitas maas ja sihtis silmadega pilvi. Sihib binokliga merd. Üks silm sihtis mäkke, teine metsa. Mees sihtis üksisilmi õngekorki. Poiss sihtis silmanurgast tüdrukute poole. Sihib teisele suisa silma. Vanamees sihtis meid üle õla. Miks sa mind niimoodi sihid? Tüdruk sihib poissi varjamatu huviga, väljakutsuvalt. Laps sihtis võõrast umbusklikult. Peremees sihtis koera tükk aega ja pidas mõttes plaani. Juku sihtis iharalt naise kõrget rinda. Sihtis näitsikut eest ja tagant, ei leidnud aga ühtegi iluviga. *Taavi sihtis seda tüdrukut nüüd silmast silma.. E. Maasik.
5. millegi sihis (2. täh.) minema, kuhugi suunduma. Hakkasime otsejoones lõuna poole sihtima. Poiss sihtis tüdrukute juurde. Põgenik sihib üle põllu metsa. Sihtis kõige laiemast kohast läbi jõe. Nekrutid sihivad kasarmu poole. Mees sihtis joonelt juhataja ukse taha. Sihtisin tuttavat rada pidi otse randa välja. || mingis suunas (sirgena) kulgema. Maantee sihtis otse mõisa peale välja. Alguses sihib tee lõunasse, siis kaldub itta.

siht|rühm
elanikkonna rühm, keda mingi reklaami v. kampaaniaga mõjutada tahetakse, potentsiaalsed tarbijad, kellele mingi reklaam, kampaania vms. on suunatud. Valimiskampaania sihtrühmaks seati noored ja ettevõtlikud inimesed.

siit ‹adv›

1. osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kust midagi lähtub (vahel väljendades ka objekti v. objekti osa, millele tegevus on suunatud); ant. sealt. Siit algavad meie maad. Jaama on siit kaks kilomeetrit. Me kolime siit varsti ära. Peas tagus ainult üks mõte: ära siit! Kao siit! Varsti sõidab siit rong mööda. Õpin siit siiani ja mitte kriipsugi rohkem! Laps näitas raamatusse: „Loe siit!” Kas siit saab ajalehti? Jõgi on siit paigast lai. Nii et te polegi siit kandist? Tema on siit ilmast juba ammu lahkunud. *„Lastakse,” vastas peremees. „Siit edasi, seal all, liivaaugus.” E. Krusten. *Poiss ähvardab kõnelda. Muidugi siit mõisa inimestele. E. Vilde.
2. osutab eespool mainitud, teada olevale (v. mainitavale) kohale v. millelegi muule, kust midagi lähtub (ja mis on kõnelejaga lähemalt seotud). Tule selle akna juurde, siit on kõik hästi näha. See mägi on siin kandis kõrgeim, siit avaneb tore vaade ümbrusele. Olev astus raamatukokku, esmaspäeviti võis Sirjet ikka siit leida. Tulnud koju, ei leidnud ma siit oma abikaasat. Mees mõtles naise peale, siit läks mõte laste juurde. *Jõuame tee käänakule. Siit kaldub ta jälle enam vasakule. V. Ridala. || osutab asjaolule, mis midagi põhjustab, millest miski tuleneb v. järeldub vms. (kohatähendus tuhmunud). Ta õppis vähe, siit ka ebaõnn eksamil. Minu vanaisa oskas hästi joonistada, siit siis ka minu kunstianne.
3. osutab koos sõnaga sealt millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms.: mõnelt poolt, mitmest kohast, ühest ja teisest kohast vrd siit-sealt Siit ja sealt kostis vahelehüüdeid. Siit ja sealt vilguvad mõned tuled. Koer naksas poissi siit ja sealt. Olen siit ja sealt tööd otsinud, aga midagi korralikku pole leidnud. Tegi kirja lahti, vaatas mõnda kohta siit ja sealt. Luges siit, luges sealt, aga raamat ei meeldinud. Tal on ikka midagi häda: kord torgib siit, kord sügeleb sealt. *Ta jutt kargles ainelt ainele, nokkis tera siit, teise sealt.. K. Rumor.

sinna ‹adv›

1. osutab kaugemal, kõnelejast eemal olevale kohale v. suunda, kuhu keegi v. miski suundub, on suunatud, ulatub; ant. siia. Ära jäta kirvest siia, pane sinna. Siit sinna on kümmekond meetrit. Sinna ja tagasi (siia) on paari tunni tee. Pööra, mine sinna! Jänes pages kuhugi sinna. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna või väljend. Ära mine sinna lõkke ligidale, mere äärde! Nihuta kott sinna pingi otsale.
2. osutab eelnevas tekstis märgitud kohale, kuhu keegi v. miski suundub v. suunatakse. Kuidas ma pääsen Haabneeme? – Sinna sõidab buss. Lubas sauna minna ja sinna ta lonkiski. Sina juba tuled töölt, mina alles lähen sinna. Poiss läks tüdruku juurde ja sinna ta jäi. Lähen randa, ei mäletagi, millal mu jalg sinna viimati sai. Lähme Manni juurde. – Mis me sinna otsime? Paat lükati vette ja sinna see jäi. See on hea kool, sinna ma tahan oma lapse õppima panna. Võta suurem kott, sinna peaks kõik asjad ära mahtuma. Võtab paberi ja kirjutab sinna paar rida. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kuhu, kus. Kus on, sinna tuleb juurde. Lähen sinna, kus mu koht on. Kõik asjad jäid sinna, kuhu kukkusid. *Kuhu obaduse annab, sinna habe ei kasva. E. Männik.
3. osutab koos sõnadega siia ja tänna kellegi või millegi kaootilisele, eri suundadesse (kohtadesse) liikumisele. Tuul pillub lehti siia ja sinna. Loomad jooksid sinna ja siia laiali. Torm virutas paati sinna ja tänna. Vaatab küll siia, küll sinna. Pallid veeresid laiali, üks siia, teine sinna, üks sinna, teine tänna. Kõik lahkusid, kes sinna, kes tänna. Mõtles seda asja sinna ja tänna 'nii ja teisiti'. Üks räägib siia, teine sinna 'üks räägib ühest, teine teisest asjast'.
4. mõnedes ühendustes on lähedane asesõna see kasutusele; kohatähendus on nõrgenenud v. puudub. a. esineb täpsustavana, rõhutavana kohamääruse ees: (just, nimelt) sellesse. Sinna erakonda ma ei astu. Sinna klubisse ei tohi sa nii hilja minna. b. osutab eelnevas tekstis märgitud olu- v. seisukorrale: sellele, selle peale, selle jaoks. Ei taha maja ehitada, sinna läheb väga palju raha. Aknad tahavad pesta – sinna läheb mitu tundi. c. ühendis sinna juurde osutab millelegi, millele miski lisandub: selle juurde. Pakuti kala ja sinna juurde valget veini. Vilistab ja lööb sinna juurde jalaga takti. d. ajalises ühenduses osutab mingile eelnevas (v. järgnevas) tekstis märgitud asjaolule v. sündmusele, milleni mõõdetakse aega: selleni, selle ajani. Olin siis kahekümne aastane – sinna saab juba pool sajandit. Millal on jõulud? – Sinna on veel kaks kuud. *.. üks öö ja poolteist päeva on sinna tagasi, kui me viimast korda sõime. F. Tuglas (tlk).
5. esineb mitmesugustes paratamatust väljendavates lausungites. Sinna pole midagi parata. Ta ei saanud sinna midagi teha. Sinna see jutt jäigi. *Pererahva asi, kes sinna midagi võib. A. H. Tammsaare.

sugu|elu
suguihal põhinevad ja selle rahuldamisele suunatud toimingud, protsessid ja suhted, seksuaalelu. Normaalne, harmooniline, korrapärane, ohjeldamatu suguelu. Elab aktiivset, intensiivset suguelu. Suguelu väljaspool abielu. Suguelu häired, hälbed. Suguelust tuli haigel mõneks ajaks loobuda, mõnda aega hoiduda.

sugu|iha
sugulise rahulduse saamisele suunatud iha. Suguiha rahuldama.

suruma ‹37›

1. (tugevasti) vajutama, rõhuma (1. täh.). a. oma raskusega survena avalduma, survena tunda olema. Õhk surub meid seestpoolt niisama tugevasti kui väljast. Ranits surub õlgadele, õlgu, raskelt kui kivi. King surub konnasilma peale. Kasvaja surub naaberelundeile. Müts surub juuksed, soengu ludusse. Luupainaja surus rinna peal(e). Peavalu surus meelekohti, meelekohtades. *Kasukas ei suru õlgadele ja on soojem, kui sel vöö peal .. Madde Kalda. | piltl. Uni surub silmades, laugudele. Rõskus surus taeva ligi maad. Aastate koorem on eidekese kühmu surunud. Raske elu on nad põlvili, maadligi surunud. b. tahtlikult survet rakendama, peale v. sisse vajutama. Surus mütsi, kübara (silmini) pähe. Surub hambad võileivasse, kahvli lihatükisse, hangu heintesse. Surus sõrmega kellanupule, jalaga gaasipedaalile. Surub ukselingile, püssi päästikule. Surus korgi pudelile. Surus kannused hobuse külgedesse. Surus saha, labida mulda. Ekskavaator surus kopa liivasse. Surus suudluse ta käele, laubale, huultele. Surus näpitsprillid ninale, monokli silma. Kull surus küüned jänese turja. Surus revolvritoru teisele rindu, vastu rinda. Surus sõbra toolile, istuma. Istutamisel surutakse muld korralikult taime juurte ümber. Sõudjad surusid tugevamini aerudele. | piltl. Surub anuva pilgu teise silmadesse. Suru see soovitus endale mällu, meelde! Sõjaaeg surus kõigele oma pitseri. *Ei, otsustas Andres, vaja suruda õppimisele, raamatute lugemisele .. H. Angervaks. c. rusuma, masendama. Mure surub rinda, hinge, meelt. Lahkumistund surus südameid. Ta oli eile väga surutud meeleolus, olekus. *Mis surub sind, / Eestimaa tütar, et nutune seisad? L. Koidula. *Keegi ei vasta .. Surutud vaikuses möödub pisut aega. A. Hint.
2. pressima, litsuma (hrl. mingisse seisundisse v. asendisse, kuhugi v. mingis suunas). Teerull surub asfaldi tihkeks, siledaks. Marjad surutakse nuiaga, lusikaga puruks, katki, püreeks. Viinamarjadest surutud mahl kääritatakse veiniks. Vanasti suruti uhmris teradest tangu, terad tangudeks. Surus koni jala all laiaks. Surus oma vastase käpuli. Surub hambad kõvasti vastamisi. Mägedes on maakoor kurdudesse surutud. Ligistikku, üksteise ligi, üksteise vastu surutud inimesed. Kits surus jalad vastu maad ega liikunud paigast. Surus selja vastu ahju, nina vastu aknaruutu. Surus kõrva vastu lukuauku, et sees räägitavat paremini kuulda. Tüdruk surus end häbelikult ema vastu. Surub end peites nurka, seinaorva. Laps suruti suurte inimeste vahele. Surub end poisi ligi, poisile lähemale. Surus endale rahva hulgas teed. Surub end jõuga läbi tiheda võsa. Surub ennast bussi, ukse vahelt esikusse, läbi rahvasumma. Siga surus kärsa aialippide vahele. Surus käe, rätiku suu peale, käed näo ette. Surub käed kõrvadele, vastu kõrvu, et lärm ei kostaks. Surub näo padjasse, käte vahele. Kallistasid, põsk põse vastu surutud. Pull surus pea allapoole ja mölises ähvardavalt. Surus noaotsa karbikaane vahele ja kangutas. Säilitamiseks surutakse kohupiim tihedalt kaussi. Pump surub vedeliku mootori jahutussärki. Torm surus jää kalda äärde, jääpangad üksteise vastu. Magaja surus voodinaabrit ikka enam seina poole. | piltl. Vaenlase väed suruti endistele positsioonidele, põhja poole, soodesse. Vanakraamiga kaubitsejad on turu servale surutud. Autor püüdis oma uut näidendit teatrilavale suruda. Ta surus end uue ühistu esimehe kohale, esimeheks, juhtkonda. Poliitika on end ka naiste ellu surunud. Väsimus surus meid pikali.
3. pigistama. Surus suu kitsaks triibuks, silmad kõvasti kinni. Surus käe, sõrmed rusikasse. Surus sõrmedega kõvasti lauaserva. Surus kramplikult mu käsivart. Suruti tervituseks, hüvastijätuks sõbralikult kätt. Lähme juubilari kätt suruma 'teda õnnitlema'! Surus käepideme, rehavarre tugevamini pihku. Surus paberi peos kägarasse, nutsakusse, nutsakuks. Surub sulalume käte vahel palliks. Istus lehma alla ja surus lüpsiku põlvede vahele. Surus neiu käed oma pihkude vahele, pihku. Surus naise oma kaissu, vastu rinda, enese vastu. *Andres surus Marit ikka kõvemini oma käte vahel .. A. H. Tammsaare. || (rääkimise vm. häälitsemise kohta). Surus läbi hammaste vihase vandesõna. Sai oma küsimusele tigeda kurgupõhjast, hammaste vahelt surutud vastuse. Surus sõnu vaevaliselt suust. Kõrgemas registris on laulja hääl teravaks, kitsaks surutud. || kõnek (joomise v. söömise kohta). *„Suru veel .. teisegi jala jaoks, ” sundis sõdur. A. Jakobson.
4. toppima; pistma. Surus heinakarsi kõvasti ristikut täis. Surus paistes jala kuidagi saapasse. Tal õnnestus kõik riided kohvrisse suruda. Surus poisile ämbri kätte ja käskis vett tuua. Koer surus oma külma nina peremehe pihku. Surus käed sügavale taskutesse, kõik matkatarbed seljakotti, kutsikavolaski põue, kompsu kaenla alla. *.. siis võib ta oma parkimistõrtesse suruda korraga .. nelisada vasikanahka. A. Hint. | piltl. Elu ise on talle ajakirjaniku sule pihku surunud.
5. (raskustega, pingutades) kuhugi v. millessegi mahutama, paigutama. Meid kuuekesi suruti 3-kohalisse telki. Perekond oli surutud kitsasse korterisse, ühteainsasse tuppa. Pakasega on lapsed surutud toa nelja seina vahele. Teose tegevus on surutud poolesajale leheküljele, lühikesele ajalõigule, ühte päeva. Autor on püüdnud näidendi suruda kohaühtsuse seaduse raamidesse. Kriitikud üritavad seda teost mingi kindla kunstistiili alla suruda. Kõik oluline suruti ülevaatlikku tabelisse. Surus oma põlguse ainsasse sõnasse. Valemeisse surutud keemiline protsess. Sõnadesse, värsivormi surutud mõte. *.. rütmi ja riimi süsteem, kuhu mõtted ja sõnad on surutud. J. Aavik.
6. pingutama; pingutades edasi liikuma. Surusin edasi niita. Surus sammu kiiremaks, jõudsamaks. Surus kuuplaani kahe nädalaga täis. Surus jalgrattaga mäest üles kui pöörane. Ujuja surus kaugele järve peale. Surusime läbi tuisu, vastu tuult kodu poole. Maastur surus üle kändude, läbi vee ja pori. Kalad surusid jõge mööda vastuvoolu, ülespoole. Nõlvast üles surusime jooksuga. Paat surus lainetuses, tormis edasi. Surus end finišis esimeseks. Surus täie hooga teistele järele. Mis muud kui suuskadele ja suruma! | piltl. Ta oli läbi elu surunud kangelasliku visadusega.
7. tunglema, rüsima. Kahel pool teed surub rahutu rahvahulk. Uudishimulike ring surub õnnetuskoha lähedal. Rahvas surus varjendi uksel. Lehmad suruvad joogikünade juures. Lapsed suruvad jõuluvana ümber. Mu ees suruvad lained. Taevas hakkasid suruma hallid pilved. *Hommikul surusid talumehed moonakate kogunemisruumi ümber nagu mesilased taru lennuaugu juures. P. Viiding (tlk). || parvlema (hrl. sääskede kohta). Soojadel suveõhtutel suruvad sääsed vaikses õhus, tiigi kohal, akende taga. | piltl. Õhus suruvad lõkkesädemed.
8. survet (2. täh.) avaldama, sundima. Haigus on ta haiglasse, voodisse, lamama surunud. Lapsed suruti kindla õpperežiimi alla. Rahvas oli viletsaisse elutingimustesse, vaesusse surutud. Tundis, et on surutud teiste mõju alla. Talle suruti järjest uusi kohustusi kaela. Kitsas jalgrada surus minejad haneritta. Sõda surub mehed sinelisse 'sõjaväkke'. *Ei lase veel, sindrid. Suruvad sind sanatooriumi .. V. Panso.
9. summutama, takistama, tagasi hoidma. Surus oma jutu sosinaks. Rääkis vaikseks surutud häälel, et teised ei kuuleks. Räägib surutud vihaga, erutusega. Ta hääl on surutud raevust kärisemas. Vaikne surutud oigamine, nuukse, naeruturts. Maalide hallikas surutud koloriit. *Ühel päeval märkan, sosisev, surutud kõne on mul juba maneeriks muutunud. B. Alver.
10. sport. a. (võrkpallimängus:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma. Tõsta, ma surun! *.. võrkpalliplatsil oli au sees see, kes hästi servida ja suruda oskas. R. Männis. b. (varem tõstespordis:) kangi algasendist rinna kohale tõstma, kust see ettenähtud peatuse järel pikkamööda tõstetakse üles sirgetele kätele. Tõstja oli kolmevõistluses surunud 160 kg, rebinud 145 kg ja tõuganud 185 kg.

suunamatu ‹1› ‹adj›
selline, mida ei ole suunatud v. ei saa suunata. Luuletaja vaba ning suunamatu looming.

suund|antenn
el suunatud antenn

suund|orienteerumine
sport kontrollpunktide võimalikult kiire läbimine kindlas suunatud järjestuses. Päevane, öine suundorienteerumine. Suundorienteerumise võistlused, meister.

sõim ‹-u 21› ‹s›
kellelegi suunatud (valjuhäälne) labaselt väljendatud halvustus. Ebatsensuurne, labane, mahlakas, ropp, rõve, toores, vänge, vali, vihane, äge sõim. Tal on sõim kerge tulema. Vastas sõimule sõimuga. Ei kavatse su sõimu kuulama jääda, taluda. Kõneleja võeti vastu avaliku sõimuga.

sõudlema ‹sõuelda 49›
siia-sinna tiirutades, kindla suunata sõudma. *.. jäi vahtima merd, kus sõudles paate, vurises mootoreid .. M. Raud.

sügav ‹-a 2› ‹adj›

1. ümbruse üldisest pinnast, ümbritsevast äärepinnast tugevasti allapoole ulatuv; ant. madal (3. täh.) Sügav jõgi, järv, laht, sisemeri. Vaikne ookean on ookeanidest kõige sügavam. Jões on sügavaid hauakohti. Mõni meeter kaldast eemal läheb järsku sügavaks. Raba sügavad laukad. Mägedevaheline sügav org. Vasakul haigutab sügav kuristik. Maapinnas oli sügav lohk, auk. Sügav kaev, kraav, koobas, haud. Sügav kelder, varjend. Sügavad künnivaod. Väga sügavad rattarööpad. Lumme on tallatud sügav rada. Sügav taldrik, kauss, kast. Mees istus sügavas tugitoolis. Tõmbas jalga sügavad kalossid. Sügav ja soe müts. Paksude seintega sügav linnupesa. Sügavast taskusopist leidis mõned sendid. Vaga vesi, sügav põhi. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | piltl. Läkitaksin ta kõige sügavamasse põrgusse. Oma sügavaimas sisimas, sügavas südame põhjas ta kahetses oma tegu. Eluraskused on tema hinge jätnud sügavad jäljed. *Ja siis visatakse inimkond jälle aastakümneid tagasi, allapoole, sügavamasse, pimedamasse. F. Tuglas. || hrl. koos vastava arvulise suurusega osutab konkreetsele ulatusele. Kraav on 3 m sügav. Paar meetrit sügav liivaauk. Järv on saare ümber kuni 6 m sügav. Siin on nii sügav, et põhi ei paista. || (mingi ainekihi paksuse, ulatuse kohta). Vesi jões on sügav. Sumasime sügavas lumes. Sügava rähkmullaga põllud. Õues oli sügav pori. *Ja talv oli sügav. Kui astusid teerajalt kõrvale, siis olid põlvini ja üle sellegi sees. E. Krusten. || (liigutuste kohta:) keha normaalasendist kõvasti allapoole suunatud. Sügav kummardus, peanoogutus. Tegi sügava reveransi, kniksu. Keha sügav painutus ette, kõrvale. *Jälle sügav küürutamine, jälle põlvepaitus, ja uus kuue-päeva-peremees poeb [paruni] toast. E. Vilde.
2. eesmisest pinnast v. alast pikalt sisse- v. tahapoole, kaugemale ulatuv. Seinas on sügav nišš. Sügav kapp, riiul. Teatril on sügav lava. Puu tüves on sügav õõs. Rebasepojad pugesid uru sügavamasse soppi. Põllud ulatuvad sügava kiiluna metsade vahele. Jõudsime oma käiguga sügavasse agulisse. Sõja ajal evakueeriti meid sügavasse tagalasse. Sinine ja sügav taevas. Sügava väljaastega samm. Sügav pragu laes. Sügav uure, lõige, sälk. Tõugurikked võivad olla pinnapealsed või sügavad. Sügav dekoltee. Sügava kaelaauguga alussärk. Seeliku sügavad voldid. Seljas, kintsus on sügav haav. Sügav korts kulmude vahel. Vanakese nägu katsid sügavad kortsud. Nägu oli sügavais kortsudes. Sügavad vaod suunurkades. || (suure, laia metsaala kohta). Ümberringi oli sügav mets. Varjati end sügavas metsatihnikus. Sügavas laanekurus oli väike hurtsik. || (suure ulatusega tsükloni kohta). Sügav tsüklon liigub üle Skandinaaviamaade kagusse.
3. (pikkade tugevate hingetõmmete, ohete vms. kohta). Sügav sissehingamine. Kuulab magaja sügavat rahulikku hingamist. Kostsid mehe sügavad hingetõmbed. Tema rinnast tungis sügav ohe. Oli kuulda sügavat köhimist. Tõmbas piibust mõne sügava mahvi. *.. läitja ulatas sigareti mehele, kes hakkas seda sügavate, närviliste sõõmudega mahvima. M. Veetamm.
4. (mitmesuguste tunnetuslike muljete kohta). a. (madala, täidlase, kumeda, kõmiseva hääle v. heli kohta). Mehel oli sügav bassihääl. Räägib sügava häälega. Laulis sügaval kurguhäälel. Laulja sügav bass, bariton, alt. Löömisel annab trumm sügava kumeda hääle. Orelilt kõlasid sügavad akordid. *Õhk lõi kumisema. Näis, nagu oleks isegi vesi värisenud nende [= kirikukellade] sügavast kõmast. A. Kalmus. b. (silmade, pilgu kohta:) väga väljendusrikas, tundeküllane, hingestatud. Jäid meelde tüdruku sügavad sinisilmad. Tal olid nii sügavad kurvad silmad. Suurtes sügavates silmades mängles vallatu pilk. *„Jah, nõnda ta ütles,” vastas Astrid ja ta pilk muutus mõtlikuks ja sügavaks. K. A. Hindrey. c. (värvuste, ka lõhnade kohta:) tugev, küllastatud. Sügavad värvitoonid. Sügavates värvides maalitud pilt. Eha heitis veepinnale sügavat purpurit. Tüdruku nägu kattus sügava punaga. Pargi sügav rohelus. Sügav taevasina. Sügav meeldiv aroom. *.. ninna tungis puukoore sügavat mõrkjat ja vaigust lõhna. V. Krimm (tlk). d. (pimeduse, varjude kohta:) tugev, tume, läbitungimatu, sünge. Metsas valitses sügav öine pimedus. Jõudis koju alles hilisõhtul sügavas pimeduses, sügava pimedusega. Väljas oli sügav videvik. Õhtupoolne tuba oli juba sügavates varjudes. *Tal oli majapidamises iga päev mingi töö käsil. Varavalgest sügava hämarikuni välja. V. Gross.
5. oluline, olulise tähtsusega, märgatav, märkimisväärne. Sügavad muutused majanduses, ühiskondlikus elus. Suhtumises rahvakultuuri on toimunud sügav murrang. Sügavad nihked ainevahetuses, närvitalitluses. Sügavad erinevused vaadetes. Lahkhelid, vastuolud muutusid järjest sügavamaks. Sügavad kontrastid elanike toimetulekus. Tegeleb sügavate filosoofiliste probleemidega. Sel nähtusel on ilmselt sügavamad põhjused. Asjal on sügav mõte sees, pole sügavamat mõtet. Ta ei mõistnud ütluse sügavamat tähendust. Sügav elutõde. Sügava alltekstiga teos. Tema loomingu sügav omapära, originaalsus. Ta on oma tegevusega jätnud teatriajalukku sügava jälje.
6. oma (ajalises) arengus teat. kõrgpunkti saavutanud. Väljas on sügav talv. Septembri teine pool on siin sügav sügis. Oli juba sügav öö ja tänavail liikumist vähe. Keset kõige sügavamat ööd aeti mind üles. See juhtus sügaval öötunnil. Magati sügava keskhommikuni. *Mees oli sügavas keskeas, suurt kasvu .. T. Kallas.
7. väljendab millegi intensiivsust. a. (mingi mõju, mõjustuse kohta:) tugev, võimas, tõhus. Loetud teos avaldas temasse sügavat mõju. Norra maastikud jätsid turistidele kõige sügavama mulje. Etendus jätab sügava mulje. b. (une, teadvuseta oleku, mõtete vm. kohta:) kedagi täielikult vallanud, ümbritsevast täielikult välja lülitanud, raske. Uni oli sügav ja rahulik. Kõik magasid sügavat und, olid sügavas unes. Haige uni on muutunud sügavamaks. Karud on alles sügavas talveunes. Sügav minestus, teadvuse kadu. Ta on nii sügava(i)s mõtte(i)s, et ei märka kedagi. Vanaisa on jäänud sügava(i)sse mõtte(i)sse. Mehed olid nii sügavas vestlushoos, et ei märganud endi ümber toimuvat. Tütarlaps ärkas sügavaist unistusist. Taimedel on talvel sügav puhkeperiood. c. (halva, väga raske olukorra, seisundi kohta). Maad, majandust vapustas sügav kriis. Impeerium on sügava languse seisundis. Elati sügavas viletsuses. *Vanaisa, see hobuseparisnik, sattus lõpuks vangi ja talu vajus sügavatesse võlgadesse .. R. Põder. *.. see sündis kolmsada aastat tagasi, sügaval orjaajal .. H. Saari. d. (rahu, vaikuse vms. seisundi kohta:) suur, häirimatu, rikkumatu, täielik. Majas, ümbruses valitses sügav vaikus. Sügavas vaikuses oli kuulda ainult seinakella tiksumist. *Kõikjal valitses veel sügav pühapäevarahu .. A. Jakobson. *.. valitses maal tükk aega sügav rahu. Näis, nagu oleksid inimesed sõdadest ja taplustest tüdinud. A. Kalmus. e. (tundeist ja nende avaldustest:) südamest, sisimast tulev, tugev, ehtne, tõsine, tõeline. Sügav rõõm, mure, nukrus, kurbus, hingevalu, nördimus. Tunneb sügavat viha, kadedust, meelepaha, pahameelt, kahetsust. Sügav armastus, vihkamine. Neid seob sügav sõprus, kiindumus. Nentis seda sügava heameelega. Sügavaim tänu kõikidele abistajatele. Kõneleb meist sügava poolehoiuga, lugupidamisega, aupaklikkusega. Temas on sügav kaastunne õnnetute vastu. Omaksed on sügavas leinas. Sügavas häbitundes, häbis kahetseti oma tegu. Väljendas oma sügavat rahulolematust. Kuulajad olid sügavas hardumuses. Nuttis sügavas härduses. Lapse silmad olid täis sügavat imestust. Viibis sügavas meeleheites, ahastuses. Langes sügavasse pessimismi, apaatiasse. Sügav hingeline vapustus. Rääkis lastest sügava õrnusega. Loodrisse suhtuti sügava põlgusega. See on minu sügav veendumus. Tema olek tekitas sügavat võõristust. Asi äratas sügavamat huvi. Hurraatati sügavast vaimustusest. Tema häälest kostis sügav erutus. Sügav patriotismitunne. Humanisti sügav ning kõigutamatu usk inimesesse. Pisarad tulid sügavast meeleliigutusest silma. Sügava emotsionaalsusega kirjutatud värsid. Sügavad inimtunded. Sügava tundeeluga inimene.
▷ Liitsõnad: tundesügav.
8. asja, nähtuse olemusse, selle tuumani ulatuv v. tungiv, põhjalik. Sügav haridus. Tal on füüsikast ja keemiast sügavad teadmised. Maletaja sügav teooriatundmine. Nähtuse olemuse sügav mõistmine. Olukorra sügavam uurimine, analüüs selgitas nii mõndagi. Probleemide sügav üksikasjaline käsitlus. Matemaatikas ootaks küll õpetajalt sügavamaid selgitusi. Sügav elutarkus, tõde, elutundmine, arusaam. Sügava sisuga romaan, näidend. Sügav kunstiteos.
▷ Liitsõnad: mõtte|sügav, sisusügav.
9. (inimese olemuse kohta:) rikka sisemaailmaga, sisukas, tuumakas. Sügav kunstnik, poeet, filosoof. Tal on sügav hing, loomus. *Moekirjaniku stsenaarium oli nagu sügav inimene – mida rohkem tuttavaks saad, seda huvitavam on. A. Beekman. *Sügav naine, temas on palju peidus. E. Vetemaa.

sümptomaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. iseloomulik, tunnuslik. On küllaltki sümptomaatiline, et just sel murrangulisel ajal kerkib esile patriootiline luule. *Väline pinge jättis oma jälje ka ajajärgu muististe iseloomule. Sümptomaatiline on relvade taasilmumine kalmeleidude hulka. E. Tõnisson. || med haigusele iseloomulik, haigustunnuslik. Sümptomaatiline ravi 'haigusnähtude kõrvaldamisele v. vähendamisele suunatud ravi'.
2. med mingi teise haigusega seotud, sekundaarne. Sümptomaatiline epilepsia, angiin, hüpertoonia.

taga
I. ‹adv›
1. teat. kauguses tagapool, tagumisest küljest tagapool; tagaosas; ant. ees. Meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi tulemas. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Ta püsis meil kogu aeg taga. Ta oli meie salgas kõige taga. Poiss tuli, hobune ketiga taga. Neil oli teine paat taga slepis. Lennuk sööstis alla, must suitsujuga taga. Kihutab, tolmujutt taga. Luurajal oli saba 'jälitaja' taga. Veab longates jalga taga. Punapea istus seal taga. Bussis on taga ruumi küll. Sel autol on mootor taga. || toetamas, toeks, seljataga. Mis tal viga rääkida, kui vanemad mehed taga on! || (ajaliselt:) seljataga, möödas. Taga on magamata öö. *Nooruke [sõdur], ju juuksed hallid, / taga julmad tapatrallid. G. Suits.
2. tagumisele poolele, osale kinnitatud, tagumisel poolel, osal küljes (oma otstarvet täitmas). Kirvel, kulbil on vars taga. Nõelal on niit taga. Triikraual on juhe taga. Uksel on puu, kang taga (sulgemiseks). *Ei olnud tal kõhukest ees ega istumist taga. H. Raudsepp.
3. arengult, saavutustelt, tasemelt kaugemal tagapool, järel. Naabrid on põllutöödega meist taga. Ta oli koolis minust paar klassi taga. Teadmiste poolest olen ma teist kõigist taga. Ungari meeskond on eestlastest suurelt taga. *Ka Jõnsoniga võrreldes tundus ta palju noorem, kuigi oli viimasest ea poolest ainult mõni aasta taga. R. Vellend. || (kella kohta:) õigest ajast maha jäänud. Su kell on taga. Kell on paar minutit taga.
4. sundimas, kannustamas, hoogu andmas. a. ‹koos verbiga olema› hrl. esineb kiirustamist v. millegagi kiire-olemist märkivana. Mis rutt, kiire siis sul taga on? Ega sul ju nii kiiret taga ole? Mehel näis suur rutt taga olevat. Ajalehetöös on alati rutt taga. Kõik tõttasid, kõigil oli kiirus taga. Andil oli minekuga tuline kiire, rutt taga. Selle asjaga on kiire taga. Pole sul selle kohviga nii kibe taga midagi. b. esineb koos sundimist ja käskimist väljendavate verbidega. Kündja sundis väsinud hobuseid taga. Peremees sundis teenijaid taga. Oma lastele anti vahel puhkust, kasulast aga utsitati hommikust õhtuni taga. Mind on lapsest saadik tööga taga aetud. Muudkui torkis oma meest taga – tee seda ja too teist. Mind kihutasid tööd ja ülesanded taga. Mure, hirm kihutas taga. Ajasin ennast taga, et töö ära lõpetada. Meeletu uudishimu ajas, sundis taga. Tuul kihutab pilvi taga. *Vastase vaen ässitas teda õieti ainult taga, et kiiremini eesmärgi poole püüda. E. Vilde. c. muid juhte. Mis parata, kui sundijad taga! Mehel oli kõva naisevõtuvalu taga.
5. tulemuseks, tagajärjeks; (kiiresti) järgnemas. Tass kukkus maha ja kohe killud taga. Rebis kasukahõlmast, nii et tükid taga. Käis kõmakas ja kivist polnud muud kui tükid taga. Virutas malakaga, nii et sodi taga. Pilv oli ülal ja vihm varsti taga. Haned lähevad, hallad taga. Lõi nii et veri taga 'lõi nii et veri väljas'. Kui ta midagi ütleb, on tegu ka taga. *Teadagi, väsinud inimese asi, nagu pikali viskad, nii norin taga. E. Maasik. || põhjuseks; peidus, varjus. Ta ei tee tüdrukutele niisama välja, kui seal taga midagi ei ole. Mustlaste hookuspookus, pole seal taga midagi.
6. ‹ühendverbi osana› esineb tagaajamist, jälitamist v. tagaotsimist märkivates ühendverbides. Koer ajas kassi taga. Hundid ajasid hobusemeest tükk maad taga. Lapsed jooksid ja ajasid üksteist kilgates taga. Vaenlast aeti mitu kilomeetrit taga. Rüütlid ajasid põgenejaid taga. Palli taga ajama (hrl. jalgpalli mängimise kohta). Otsitakse taga ohtlikku kurjategijat. Ajas oma aruandes, arvestuses viga taga. Otsis mööda tuba prille taga. Ajasin seda raamatut kõikides poodides taga. Lukussepad on nõutud mehed, neid otsitakse taga. Keegi küsis sind äsja taga. Ajasin teda kõikjalt telefoniga taga. Kus sa olid, ema otsib sind taga! Laps hüüab isa taga. Mets on nii hõre, et üks puu hõikab teist taga. Mis raha sa mu käest jälle taga ajad? || koos kiusama-verbiga rõhutab pahatahtlikku toimimist kellegi suhtes. Teda kiusati taga tema progressiivsete vaadete pärast. Perenaine hakkas poissi igati taga kiusama. Kui sa tema meele järgi ei tee, siis hakkab taga kiusama. Saatus on naist taga kiusanud. || väljendites, mis märgivad millegi sagedast esinemust v. kiiret järgnemist. Üks töö ajas teist taga. Elati muretut elu – üks pidu ajas teist taga. Üks idee ajab peas teist taga. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. || kurameerivat lähenemist märkivates väljendites. Naabrimees ajab naisi taga. Ta on korralik poiss, tüdrukuid taga ei aja. Noor tüdruk, aga ajab juba mehi taga.
7. ‹ühendverbi osana› esineb püüdmist, millegi taotlemist väljendavates ühendverbides. Ajab raha, rikkust, kuulsust taga. Toodangu kvantiteeti taga ajades unustati kvaliteet. Tehas ajab kõrgeid näitajaid taga. Faktides ei ajanud ta erilist täpsust taga. Ajas üksnes oma kasu ja au taga. Nõudis jonnakalt oma õigust taga. Ajab üksnes lõbu taga. Meie siin etiketti taga ei aja. Nõuab koolis tarkust taga.
8. ‹ühendverbi osana› osutab kaotatu, minetatu, möödunu v. puuduva (hilisemale, tagantjärele) kahetsemisele ning selle üle kurtmisele. Ema leinab sõjas langenud poegi taga. Surnu oli üksik vanainimene, keegi ei nutnud teda taga. Nuttis oma ainukest last veel aastate pärast taga. Kurtis taga vanu häid aegu. Lapsed nutsid kadunud kassipoega taga. Õhkab oma tervist taga. Kurdeti surnud omakseid taga. Haletseb hobust taga. Kahetseb taga endist muretut elu. Liiga noor, et paradiisi taga igatseda. Tüdruk on alati sõpra taga ihaldanud. *.. hakkas varsti poolelijäänud kooliõppust taga kahetsema. I. Sikemäe.
9. ‹ühendverbi osana› rääkimist väljendavates ühendverbides väljendab tagaselja, ilma asjaosalis(t)e juuresoluta rääkimist. Pole ilus teisi inimesi taga rääkida. Eit rääkis igal pool oma naabreid taga. Taat kirub oma joodikust poega taga. *„Usu teda kuradit veel,” siunas ta vallavanemat taga .. R. Lumi.
10. kõnek osutab millegi tõhusale olemasolule. Tüdrukul oli kõva kaasavara, koht taga. Sul vägev kere taga, sellepärast jaksad. Peaasi, et mehel ikka nimi taga oleks. Tema tegudel on jõud taga. Sel masinal on sada hobujõudu taga. *See oli kõva vana talu. Puhtad põllud, kuus hobust, kirikutäkk – ja rasked rahad taga .. E. Rannet.
11. järel (osutab kellegi eeskujul, samamoodi toimimisele, rääkimisele vms.). Mida üks ees rääkis, seda teised kordasid taga. Nagu vanemad ees, nii lapsed taga. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga.
12. (kõrvalises paigas) kaugel. Elab seal taga pärapõrgus. Ta kodukoht on kusagil taga vastu kõrvemaad. *Aga sel [= pojal] on seal taga Poolamaa põhjas omad plaanid .. A. H. Tammsaare.
13. kõnek järjest, üha. Taga külmemaks läheb. Taga hullem asi on. Taga hullemaks läheb, nüüd võeti viimane leivaraas. *„Kuule, Prits,” püüab Mihkel teda vaigistada, „sinu meel läheb taga hapumaks, nii et vist parem oleks, kui suu jälle seks teeksid. ..” E. Vilde. *Omad lapsed liduvad linna, võõrad tuuakse tallu. Taga kuradimaks see asi ikka läheb. T. Braks.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tagapool, kellegi v. millegi tagumisest küljest tagapool; ant. ees. Ta istus kohe minu taga. Laps kõnnib isa taga. See riik asub mitme mere taga. Raja taga 'välismaal'. Laev on alles silmapiiri taga. Linna taga algas kõrb. Lauda taga kasvas paar kuuske. Ta seisis kuuri nurga taga. Seina taga mängis raadio. Keegi on ukse, akna taga. Keegi, miski on luku taga 'lukustatud ukse taga'. Vanamehe säng on ahju taga. Autod seisid ülesõidukohal tõkkepuude taga. Uks langes ta (selja) taga kinni. Varjas end kardina taga. Kuulas, käsi kõrva taga. Protsess toimus kinniste uste taga 'oli kinnine'. Istusime ringiratast laua taga 'ääres'. | sün. ka. järel. Ta käis meie taga. Ta oli järjekorras minu taga. Vedas käru enda taga. Kündja sammub adra taga. Sinu nime taga on küsimärk.
2. teat. vahemaa kaugusel. Lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga. Koolimaja asus ligi kümne versta taga. Iga kümne meetri taga on tikukene püsti. Natukese maa taga paistis mets hõredamaks muutuvat. Jalgvärav on mõne sammu taga. || (ajaliselt:) teat. kaugusel minevikus v. tulevikus. Need sündmused on juba aastakümnete taga. *Paar päeva hiljem, kui jõulupühad olid vaid mõne päeva taga, viisid .. mehed hallid räimevõrgud paatidesse. A. Mälk.
3. kasut. viitamaks esemele, mille kallal v. juures ollakse tegevuses. Istusin päev läbi raamatute taga. Nad istusid poole ööni kaartide, malelaua taga. Mehed jorutasid viinaklaasi, õllekruusi, pudeli taga. Naised jutustavad kohvitassi taga. Ema istus kangastelgede, õmblustöö taga. Autorooli taga tuleb kaine olla. *„Päris seitsmekümneni olin treipingi taga,” rääkis Tõnis. I. Sikemäe.
4. viitab, et mingi nähtus, asjaolu v. isik on kellegi v. millegi poolt toetatud, suunatud, põhjustatud, algatatud. Kes selle asja taga seisab? Teadis, et tema taga on rahvas. Selle mõtte taga seisid peamiselt naised. Ei ole teada, missugused kaalutlused otsuse taga olid. Miks ta nii kergesti nõustus: selle taga on midagi. Kirjutise taga on tunda Jakobsoni kätt. Meie aistingute ja tajude taga on objektiivne tegelikkus. Tulemus on hea, sest selle taga on korralik töö. Aimasin ta sõnade taga suurt muret.
5. kasut. viitamaks nähtusele, asjaolule, olukorrale jne., mille varjus miski v. keegi on. Mis on nende arvude taga? Selle ütluse, nende sõnade taga peitus midagi. Ridade taga peituv etteheide. Vile taga peitus märguanne. On oma teeseldud korrektsuse taga paras avantürist. Teinekord on süütu lapsenäo taga võimuahne naine. Pilke taga võis tunda kibedust. Oli see süütu nali või on selle taga midagi tõsisemat peidus? Külgelöömiskatse taga polnud midagi tõsist. *Lõõbite muidu või on selle taga ka midagi? A. H. Tammsaare. *Selle krahv Stedingki taga pole keegi muu kui keiser ise. J. Kross.
6. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski ei saa toimuda. Uue hoone ehitamine seisab raha taga. Asi ei seisa minu taga, vaid direktori allkirja taga. Põrandate tegemine seisab parketi taga, mida pole veel hangitud.
7. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Enda taga sildu põletama. Keelt hammaste taga hoidma, pidama. Keel ei püsi hammaste taga. (Midagi on) hinge taga. Kulisside taga (toimuma). Seitsme luku taga (hoidma). (Miski on, ei ole) mägede taga. Selja taga 'tagaselja; möödas'. Nagu, kui vanajumala selja taga. Trellide taga (istuma, olema). (Miski on) ukse taga. Istub luku ja riivi taga.
III. ‹prep› hrv millegi v. kellegi suhtes tagapool; teispool, sealpool a. [gen] *.. kui ma isaga taga Viljandi olin, läks sealtpoolt keegi talutüdruk ma ei tea kas Tartu või Peterburi .. E. Särgava. *Kaugel-kaugel taga maade ja merede, elab Kapurthala valitsev vürst .. A. Gailit. b. [part] *Kaugel taga soid ja rabu, uue voore tõusul sinetas kuusikuid. H. Raudsepp. *.. aga kõu kõmises juba kuskil taga Põltsamaad. J. Kross.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataga

tagasi|vaade

1. selja taha, tagasisuunas vaatamine. Tagasivaade kodutalule tegi silma märjaks. *Kui ta nägi, et tema tagasivaadet on tähele pandud, käänas ta nagu pisut kohkunult pää ära .. J. Kärner.
2. minevikku suunatud ülevaade v. käsitlus, minevikku vaatamine, meenutus. Valimikus teeb autor tagasivaate oma loomingule. Tagasivaadet andes ei mindud kaugemale sajandivahetusest. Romaan ilmus kümmekond aastat laevahukust hiljem, tagasivaatena juhtunule. Filmiprogramm on retrospektiiv, tagasivaade üheksakümnendatesse. Nüüd, tagasivaates, tundub juhtunu koomiline.

taga|varvas
zool tahapoole suunatud varvas linnul

tervis|hoid

1. tervise tugevdamisele, haiguste vältimisele ja haigete ravimisele suunatud tervisekaitse ja arstiabi süsteem. Rahva tervishoid. Ümberkorraldused Eesti tervishoius. Kulutused tervishoiule.
▷ Liitsõnad: kooli|tervishoid, kutse|tervishoid, looma|tervishoid, töötervishoid.
2. millegi tervena hoidmine; vastav abinõude kogum. Hammaste, naha, juuste tervishoid.

tervishoiu|poliitika
riiklik tegevus, mis on suunatud tervise ja tervishoiu väärtustamisele ning tervishoiu eesmärkide saavutamisele. Riigi tervishoiupoliitika.

tige ‹-da 2›

1. ‹adj› (loomu poolest) kuri, kiuslik, õel; seda väljendav. Tige nõid. Tige vanaeit, vanamees. Tige mõisnik, mõisavalitseja. Ta on tige ja salakaval inimene. Talus on väga tige perenaine. Minu ämm on üks tige naine. Ta on iseloomult tige, tigeda loomuga. Muinasjutt vaeslapsest ja tigedast võõrasemast. Purjus peaga muutub ta alati tigedaks. Mida vanemaks ta sai, seda tigedamaks läks. Tal on tige süda. Tige muie näol. Tüdruku silmis helgib tige rõõm. Libe keel, tige meel. *Peale selle on neil vanatüdrukust tütar. Tige kui kurivaim. L. Tigane. *„Härra Sagrits, kui te nii tigeda keelega olete, siis ei saa te küll kunagi naist,” ähvardas Emmi. K. Ristikivi. | ‹substantiivselt›. Ei mõista tige tänada, õel ei anda aitüma. || (kellegi vastu suunatud pahatahtliku, õela jutu, kirjutise vms. kohta). Tige laim. Sinuga tehti tigedat nalja. Tige kriitika. Ajalehes ilmus tige artikkel. *.. ta on õel lõuamees. Tegi ta ju nii tigeda pilkelaulu meie vanast pastorist .. F. Tuglas (tlk). || (loomade kohta:) kallale, hammustama v. lööma kippuv. Tige pull. Tige kalkun. Suur ja tige isahani. Koer on sõbralik omade ja tige võõraste vastu. Ketikoerad lähevad tigedaks. Sääsed on täna õige tigedad. *Karjastel oli saanud harjumuseks oinaid tigedaks õpetada. E. Tarkpea.
2. ‹adj› vihane, kuri, (väga) pahane; seda väljendav. Isa sai poja peale tigedaks. Ilmaasjata oled tige. Olin kõigi, kogu maailma peale tige. Tüdruk on nii mossis ja tige, et ei võta teregi vastu. Naine on jälle tigedas tujus. Läksin asjatust ootamisest tigedaks. Mis sa siis kohe tigedaks saad! Ta sai kole tigedaks, kui asja lähemalt uurima hakkasin. Selline jutt teeks igaühe tigedaks. Käratas lapsele midagi tigeda häälega. Heitis teise poole altkulmu tigedaid pilke. *„Kuradit sa venid, lehm!” lõikas laeva põhjast üles Rutsi tige vanne [laevapoisile] nagu vorbiga piits. A. Hint.
3. ‹adj› piltl hirmus, kole; tormine. Väljas oli tige ilm. Sügisene meri on rahutu ja tige. Ta on sõitnud maailma kõige tigedamatel meredel. *Aprill oli tänavu erakordselt pahur ja tige. K. Põldmaa.
4. ‹adj› piltl (millegi tugevust, suurust, ägedust rõhutades). Väljas paugub tige pakane. Tige tuul puhus otse näkku. Veebruaris olid kõige tigedamad tuisud. Meresõitjaid tabas tige torm. Merel möllab tige laine. Pliidi all raksus tige tuli. Tige konkurents. Tige lahing. || (raskete, ohtlike, piinavate haiguste vms. kohta). Tige tõbi. Tige paistetus, paise. *.. tige tiisikus sind haarand – see ei naljata. V. Adams. *Jalg on põlvest nii tigedaks läinud, et võta otsast ja viska nurka. H. Raudsepp.
5. ‹s› hrv kurat, sarvik, vanakuri
▷ Liitsõnad: vanatige.

tiib|tuli
sõj küljelt, piki rinnet suunatud tuli, flankeeriv tuli

tiiva|löök
tiibade allapoole suunatud liigutus (hrl. lendamisel). Kotka võimsad tiivalöögid. Kiired, aeglased, rütmilised, rahulikud, sujuvad, järsud, tugevad, hääletud tiivalöögid. Sääsk teeb sekundis üle tuhande tiivalöögi. *Aga luiged nad on – selline sügavale vajutatud tiivalöök, pikad kaelad ja maona looklev rida. A. Kaal. *Kõrgelt ülevalt kostis vihinat ja tiivalööke, parv linde lendas kaasikusse magama. V. Luik.

tsaari|vastane ‹adj›
tsaari, tsaarivõimu vastu suunatud. Tsaarivastased meeleolud, rahutused, väljaastumised.

tsentripetaal|jõud
füüs ringliikumises olevale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud tiirlemise keskpunkti poole, kesktõmbejõud

vaatama ‹vaadata 48›

1. oma silmi, pilku millelegi v. kellelegi suunama; silmadega jälgima. Tal on aega vähe, aina vaatab kella. Vaatas umbusklikult rahatähti, talle ulatatud kirja. Vaatab oma haiget sõrme. Eided vaatasid mullikat. Vaatab ostetavat kappi lähemalt ja kaugemalt. Ain vaatas salamisi oma kaaslast. Oleksin seda kena tütarlast ikka vaadanud ja vaadanud. Vaatas mulle teraselt näkku, otse silmi. Ei mina julge talle silma vaadata. Naine vaatas küsivalt mehe(le) otsa. Jõllitas mulle otsa vaadata. Ta ei julge mulle otsagi vaadata, häbeneb. Vaatas peaaegu ähvardavalt vastasseisja peale. Vaatas aeg-ajalt minu poole. Vaatas mind kummalise pilguga. Arst vaatas mind üle prillide. Taat vaatas võõrast altkulmu 'ebasõbralikult v. umbusklikult'. Poiss vaatab kortsus kulmul enda ette. Vaatas korraks kõrvale, teisele poole. Vaatasin uurides ümberringi, aga kedagi ei olnud näha. Mineja vaatas mitu korda vilksamisi üle õla. Vaadake, mehed, mis imelik asi sealt paistab! Vaatan ja vaatan, aga ei tunne tulijat. Ülalt tornist vaadates oli kogu ümbrus selgesti näha. Päike on nii hele, et lausa valus vaadata. Mehe silmad vaatavad, üks silm vaatab veidi kõõrdi. | piltl. Sul peab olema julgust endasse vaadata. Rindel tuli korduvalt surmale silma vaadata 'surmaohus olla'. Olukorrale tuleb kainelt silma vaadata. Me peame tõele näkku vaatama. Tal oli alati julgust raskustele näkku vaadata. On vaja julgemalt tulevikku vaadata 'tulevikku silmas pidada'. Vaata ette, vaata taha, muidu jääd sa ajast maha. || kestvamalt midagi silmadega jälgima. Kui aega jääb, tahaksin veidi teie linna vaadata. Vaatasime filmi, televiisorit, ooperit. Külalised vaatavad pildialbumit. Vaatasin näitusel suurte meistrite kuulsaid maale. Tiidul oleks nende pool palju vaadata. Vaatab teleskoobiga tähti. Kas sa oled vahel pilvi vaadanud? Seisatus ja jäi poiste pallimängu vaatama. Perenaine vaatab, kuidas kari koju tuleb. Istus jõe ääres ja vaatas voolavasse vette. Vaatan, mis sul siin müüa on. Lausa vastik vaadata tema tembutamisi. Mine ja vaata, mis seal toimub. Peab vaatama, et kõik läheks hästi. Vaata ümbritsevat elu ja jälgi ka ennast! Lust vaadata, kuidas töö edeneb. Ma olin ajalehti vaadanud 'lugenud' ja teadsin maailmasündmusi. Sa ikka vaata raamatutesse ka vahel 'loe v. õpi'. *Vaatasid [akna juures] oma vaatamised, ning tulid raasikese aja pärast tagasi. A. Vanapa. || tähele panema, kellelegi v. millelegi tähelepanu pöörama, märkama, nägema. Kes enam vaatab neljakümneaastast naist! Ei tema Mallest hooli, vaatab nooremaid. Ta on truu oma naisele, teisi naisi ei vaata. Tasub vaadata, mis ta nüüd ette võtab. Varssa vaadatakse märast, tütart tunnistatakse emast. *Koer vaatas, et temaga enam ei tegelda, ja tujutsemisel oligi lühike ning järsk lõpp. S. Truu. || uurima, uurides tutvuma, selgust võtma vms. Tulen ja vaatan, kuidas te seal elate. Tuleb minna kohapeale vaatama, kas neil juttudel on tõepõhja. Vaja vaadata, kas poiss on kodus. Vaata õige, mis ta tahab! Mis siin vaadata, asi niigi selge! Hakkad asja lähemalt vaatama, selgub, et puha pettus. Vaatad ja vaatad küll, aga aru ei saa. Ma otsekohe vaatan, mis neile abilistele tööks anda. Eks vaata 'otsusta' ise, mis nüüd ette võtta. *Oodati lund ja marti, vahiti madalal taevavõlvil voogavaid halle pilvi, uuriti lepaurbi, vaadati seapõrna, jälgiti linnuteed .. R. Sirge.
2. piltl (millegi elutu v. abstraktse kohta:) otsekui vaatama (1. täh.) Päike vaatas läbi pilvede, juba madalalt üle puude latvade. Tähed ja kuu vaatasid alla maa peale. Mäel asuv katedraal vaatab üle kogu linna. Pilkasest pimedusest vaatavad akende tulesilmad. Seintelt vaatavad esivanemate portreed. Üle plangu vaatavad raagus puud. Hooned on viletsas olukorras: igalt poolt vaatab abitus ja armetus. || millegi poole suunatud olema. Maja aknad vaatavad läände. Suvila vaatas akendega merele. Korteri aknad vaatavad kahjuks tagahoovi. Kahuritorud vaatavad merele. Mehel oli ülespoole vaatav ninaots. *.. nägin, et laeva nina vaatas maakaare poole. Tähendab, tuul oli edasiminekuks aitaja. H. Sergo.
3. kedagi külastama, kellegi juures käima. Läks haiglasse ema vaatama. Naabrid tulid haiget vaatama. Lähen linnas korraks ka Erikat vaatama. Mine teda tingimata vaatama, tal oleks sellest hea meel. Käisin Tartus sugulasi, koolivenda vaatamas. Onu ei ole enam kaua meid vaatamas käinud. Miks sa meid sagedamini vaatamas ei käi?
4. kellegi järele valvama v. millegi eest hoolt kandma. Vaata niikaua lapse järele, kuni ma poes käin! Karjased vaatasid karjamaal, niidul lehmade järele. Käis aeg-ajalt ristikuädalal loomi vaatamas. Tuleb vaadata, et loomad ei läheks paha peale. *Au ajate teie taga, aga selle järele ei vaata sugugi, kuidas teie maja asjad ja värgid peavad korras seisma. J. Kunder. || kontrollima, üle vaatama. Käib hommikuti lahesopis mõrdu vaatamas 'kas neis kalu on'. Mine vaata, kas külalistele määratud toad on korras! Kes siin vaatab remondi järele? 'jälgib selle kulgu'. *Ma pärast vaatan niidumasinat, homme siis saab aega viitmata kohe põllu peale. V. Ilus.
5. otsima, leidma, hankima. Ma vaatan sulle veel paar meest appi. Tuli hakata uut sulast vaatama. Vaadake mulle homseks mõni asendaja! Eltsule lubati tubli kavaler vaadata. Tuleb hakata tulusamat tööd, uut töökohta vaatama. See korter on vilets, peab vaatama uue. Kavatseb alevis äri avada, juba ruumidki valmis vaadatud. Vaata neile toidupoolist lauale, midagi hamba alla 'süüa'. Hakkas külalisele süüa vaatama. Lapsed, vaadake külalisele istet! Astus tuppa ja vaatas vaba tooli järele. Vaata endale õhtuks midagi kenamat selga! Akna ette peab puhtad kardinad vaatama. *.. tarvis on [linnast] vaadata vikateid lähenevaks heinaajaks, hangusid sõnnikuveoks, adrasahka kesakünniks. O. Luts.
6. (millegi tulevikus toimuvaga ühenduses:) aru pidama, järele kuulama, kaaluma, otsustama; selgust saama. Täna ma ei saa kuidagi, vaatame esmaspäeval. Vaatame seda majamüügi asja tuleval nädalal. Kuulame järele, vaatame, mis teha annab. Ostuga pole kiiret, eks jõuab veel vaadata, kui tagasi tulen. Praegu pole aega, eks suve poole vaata! Eks vaatame, mida ema selle kohta ütleb. Mis mina, eks nad vaadaku ise, kuidas oma töödega jõuavad. Ma veel vaatan, kellele oma tütre annan! Eks vaatame, kelle närvid enne üles ütlevad! Küll ma vaatan, kui kaua sa vastu tõrgud! (ähvardus). *Küllap sa saad elus endale palju sõpru, eks siis vaatad, kas see on hea või halb. A. Valton.
7. mingist seisukohast, vaatepunktist lähtuma, seda silmas pidama. Sellest seisukohast, aspektist vaadates on talurahva nõudmised õigustatud. Mina vaatan sellele asjale mõnel määral teisiti. Ajalehte välja andes ei vaadanud ta kulude peale. Olen seesugusele olukorrale alati nagu ideaalile vaadanud. Vaatame nüüd asju läbi faktide prisma. Autor vaatab sündmusi läbi peategelase silmade. *Nii et ilmale ei maksa suurt vaadata. Kevadine ilm on muutlik. Tuleb minna. R. Sirge.
8. kellessegi v. millessegi teat. viisil suhtuma. a. (halvakspanevalt v. umbusklikult, mitte heatahtlikult). Laevamehed vaatasid tolliametnikele üldiselt viltu. Parem seltskond vaatas temale viltu. Kohalik rahvas vaatab sellisele ebaausale äritsemisele viltu. Igale uustulnukale vaadati maakohas esialgu pisut kõõrdi. Vaatab seltskonna peale üle õla 'üleolevalt'. Hea pilguga niisugustele tegudele ei vaadata. *Kuid voliniku ettepanek oli liiga julge. Vana korra esindajad vaatasid sellele kõõrdi .. A. Tungal (tlk). b. (üldisemalt hrl. positiivselt, eriti võrdlustes). Edasine oleneb sellest, kuidas ülemus asja peale vaatab. Kui niimoodi vaatab elu peale vana inimene, siis on see arusaadav. Teda vaadati kui imelast. Ma pole iial vaadanud temale kui omasugusele. Ta vaatab minia kui oma tütre peale. Meid vaadati nagu vallutajaid. *Vaatasin jooksupoisi ametile nagu hädavajalikule vaheastmele oma elu tõusutrepis. P. Krusten.
9. ‹hrl. imperatiivi 2. pöördes adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek kasut. nõrgenenud tähenduses. a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides, kinnitades (tihti lause algul ka pöördumisena). Nojah, vaadake, nüüd on selline lugu. Vaadake, minu nõu siin üksi ei aita. Vaadake, armas proua, mul ei ole praegu võimalik üüri maksta. Vaata, poiss, sa pead paremini õppima! Vaata, seda ma sulle ei soovita. Vaata siis, mis kõik võib juhtuda. Vaata, seepärast ma sinu juurde tulingi. Vaata, nii ma olen seda asja mõelnud. No vaata, siis on ju kõik hästi! Minul poleks sellest sooja ega külma, aga vaata, perenaine käsib! *Kui praegu otse küsiks, küllap ta, vaata, vastakski: nii jah on, aga ise tean, mis teen! E. Rannet. b. imestust, üllatust väljendades. Vaata aga vaata, kui suur poiss juba! Vaata-vaata, isegi mõlemale jätkub! Eks vaata, kui terane laps! Vaata ikka, kui nutikas! Vaata kavalpead, mis välja mõtles! Vaata hullu, mis tembuga hakkama sai! Vaata imet, see ju päris siid kohe! Vaata sindreid, ma ei uskunudki! Vaata kus tükk – unustasin! No vaadake, kuhu sattusime! „Vaata sunnikut!” imestati. *Või targematel meestel on kõigil oma elamine, vaataks! R. Vellend. c. halvakspanu, hoiatust, käsku vms. väljendades. Vaata maita, paganat, raibet! Vaata et sa õiget momenti maha ei maga! Vaata et sa sellest kellelegi ei kõssa! Vaata et sa minemata ei jäta! Poiss, vaata et sa kella seitsmeks tagasi oled! Vaadake te mul, sänikaelad, et te jälle pahandust ei tee! Vaadake, et te laua ära koristate! Vaata, kui annan sulle veel naha peale!
10. ‹koos sidesõnaga et moodustab adverbilaadse ühendi› vaat et, peaaegu, äärepealt. Teda tunneb väikses linnas vaata et igaüks. See maja on vaata et sajandivanune. Sadas vaata et õhtuni välja. Teda peetakse peres vaata et muidusööjaks. Maret on Jaanist vaata et pikemgi. Lähima järveni tuleb vaata et päevateekond. Tuul puhus lahesopi vaata et kuivaks. Sügis kisub vaata et juba talve poole. Ta on nii hirmus kõhn, vaata et tuul lükkab pikali.

vahtima ‹vahin 42›

1. pikalt, kestvalt vaatama (1. täh.), vaadates jälgima. Kõik vahtisid mind kui imelooma. Lapsed vahtisid võõrast ammuli sui. Seisime tänava ääres ja vahtisime möödaminejaid. Vahtist vastast altkulmu. Õngitseja vahtis õngekorki. Vahib õhtuti telekat, telekas mõnda filmi. Ta on pikali murul ja vahib pilvi. Mida sa seal nii kangesti vahid? Lastel oli linnas palju uudistada ja vahtida. Vahib aina maantee poole, nagu ootaks sealt kedagi tulevat. Üks mees muudkui vahib siiapoole. Vahtis aknast tänavale. Lamas lakke vahtides voodis. Poiss seisab ja vahib enda ette põrandale 'pilk on maha suunatud'. Vahtis mulle kogu aeg otsa, mehele väljakutsuvalt näkku. Vahitakse ei tea kuhu, et mitte otsa vaadata. Rahvahulk ei julgenud soldatitele lähemale tulla, ainult vahtis eemalt. Mis sa vahid, ei tunne ära või? Pead sa ka alati ninapidi juures vahtima, mis ma teen! Lähme siit ära, inimesed juba vahivad! Eks nad vahtigu pealegi, mis minul sellest! Koer vahib kangesti metsa poole: mis ta seal näeb? Ta mõtted olid kusagil mujal, silmad vahtisid tühjusse. *Vahin [paberit] nagu vasikas pühadekalendrit. Ei oska üht mõõtu teiseks ümber panna. H. Kiik. | piltl. Päike, kuu vahib taevast. Puudus vahtis 'vaatas vastu' igast toanurgast. *.. toosama [elutuba], mille suur aken vahib elupuude tagant jalgvärava poole. M. Kõiv. || vastassugupoolele tähelepanu pöörama. Ise poisike, aga vahib juba tüdrukuid. Ta oli poiss, keda kõik tüdrukud vahtisid. *Kuuled! Sinu poeg ei tohi mitte enam minu tütre järele vahtida, temaga kõnelda ega ise ei tea mis mõelda .. Juh. Liiv.
2. hrl van vaatama (4. täh.) kellegi v. millegi järele, valvama. *Olin juba kuuene või seitsmene, kui pidin hanesid vahtima. I. Sikemäe. *.. Priidu peab puumaad, aga rendi eest toob mõisa jäneseid ja metslinde, aga vahib ühel hoobil ka mõisa metsa. J. Peegel.
3. kõnek aega kasutult, tegevusetult mööda saatma; logelema. Kusagil tööl ta ei käi, vahib niisama kodus. Mis sa ilusate ilmadega linnas vahtisid, tulnud maale! Ära seal jälle poole ööni vahi, tule õigel ajal koju! Kell juba kaheksa, kus sa nii kaua vahtisid? Mis sa vahid, võta ometi midagi ette! 'tegutse'. *Mis kurat sa siin oled vahtinud, et toitki valmis pole! V. Saar.
4. koos sõnadega viltu, kõõrdi, altkulmu väljendab halvakspanevat v. umbusklikku suhtumist kellessegi. Inimesed vahtisid Kusti peale millegipärast viltu. Vahid kõõrdi: mis ma sulle teinud olen? Neile seleta küll kõik ära, aga ikka vahitakse altkulmu. *.. neid sõimati koonerdajaiks ning neile vahiti viltu. O. Raun.
5. vahi ‹interjektsioonilaadselt› kõnek (väljendab imestust, üllatust, halvakspanu, ka millegi kinnitust vms.), ennäe. (Sa) vahi, mis tegi! Vahi, millega tema hakkama sai! Vahi, või sedaviisi, ja mina ei teadnudki! Vahi, kui töökas mees! Vahi, kus mul nüüd tark välja ilmus! Vahi kuradeid, raibet! (pahandades). *Vahi: insener tuleb! On sellel alles nina igasuguste korralageduste peale! M. Lott (tlk).

valitsus|vastane

1. ‹adj› valitsuse (2. täh.) vastu suunatud. Valitsusvastane tegevus, väljaastumine. Valitsusvastane vandenõu, mäss.
2. ‹s› valitsuse (2. täh.) vastu toimiv isik. Valitsusvastaste meeleavaldus. Provints on valitsusvastaste kontrolli all.

vallutus|poliitika
pol agressiivne, vallutustele suunatud välispoliitika

vastaline ‹-se 5›

1. ‹s› vastutulnu, vastasolija. Sai värsket silku endale ja jagus rannas vastalistelegi. Vastalised said jaamas kõvasti oodata. *Hoogu veel kaotamata tõmmati paat omade ja võõraste vastaliste poolt üles .. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kalavastaline.
2. ‹s› vastuseisja, vastuolija, vastuhakkaja, vastane. „Sakala” sai kõigi vastaliste kiuste loetavaimaks ajaleheks. Lõpuks vallandati vastaline ikkagi. Sõna „saatan” tähendab vastalist. Sa oled lausa hariduse vastaline! Niitmise juures polnud tal kogu külas vastalist 'võrdväärset'. *Nii rebisidki tasane olek ja käredus Jaavat kahelt poolt nagu kaks vastalist, kes oma leeri huvide eest seisid. A. Beekman. *Ma näitan sulle suurel kaardil kõik kohad kätte, kus ma keisri vastalistega sõda pidasin .. M. Traat.
3. ‹adj› kellegi v. millegi vastu suunatud, vastu olev, vastu seisev. Vastalised sõnad, laulud. Tüdruku vastaline olek. Kirjutis tundub avaldamiseks liiga vastaline. Peitis vastalise mõtte ridade vahele.

vastu
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi v. millegi ette; (tänava v. tee suhtes) otse teisele poole; vastas (I. 1. täh.) Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet. Sulastemaja vastu seisab viinaköök.
2. millegagi v. kellegagi vahetusse kokkupuutesse, millelegi v. kellelegi toetuvaks v. nõjatuvaks; vastas (I. 2. täh.) Nõjatub aia vastu. Noored suruvad end teineteise vastu. Toetab pea poisi õla vastu. Surus raamatu rinna vastu. Särk on tihedalt ihu vastu. Seisti külg külje vastu. Istusid selg selja vastu. || löögiga, põrkega millegi pihta. Labidas kolksatab kivi vastu. Lind lendas akna vastu. Koputas piibu tubakakarbi vastu tühjaks. Lööb rusikaga ukse vastu. Mille vastu sa end ära lõid? || pühkides millegi külge, sisse. Pühkis käed kuue vastu puhtaks. Pühib käed põlle vastu kuivaks.
3. osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi vastu. Läks sadamasse laeva vastu.
4. väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi v. millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu. Hääletas otsuse vastu. Rahvas oli selle korralduse vastu. Vanemad olid poja abielu vastu. Mis neil küll meie vastu on? Mul ei ole töö vastu midagi. Kohalikud seisid suurehituse vastu. Saatus oli ta vastu. Surma vastu ei saa. Artikkel jahipidamise vastu. Rünnak juutide vastu. Sõda kõikide vastu. Võideldi salakaubitsejate vastu. Võitlus kiusatuse vastu. Tunnistas kohtus oma isa vastu. Astus valitsuse vastu. Kellegi vastu relva tõstma. Rahvast kellegi vastu üles kihutama. See jutt on igasuguse loogika vastu (ebaloogilise jutu kohta).
5. osutab, kellega v. millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele v. millele see on suunatud, kelle v. mille suhtes miski toimub v. ilmneb. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Ükskõiksus kiriku vastu. Nõudlikkus enese vastu. Nõrkus viina vastu. Huvi keemia vastu. Lahke meel kõigi vastu. Tänutunne Jumala vastu. Teeb seda poolehoiust kaaslaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks. Kuidas uus hoidja lapse vastu ka on? Olge armulised vaeste patuste vastu. Oli kõigi vastu viisakas. Eksis kodukorra vastu. Kindlustas oma vara tulekahju, varaste vastu.
6. vältimaks v. eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Kasutab vistrike vastu salvi. Selle haiguse vastu rohtu ei ole. Vahend koide vastu. Kaitses mind vägivalla vastu.
7. osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Valmistab end tulevaste näguripäevade vastu. Orav valmistab talve vastu. Valmistutakse pulmade vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi. Matka vastu on kõik juba korraldatud. Tüdruk hakkab end väljamineku vastu ehtima.
8. (tasu, tagatise vm. sellisega ühenduses:) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Andis kümne krooni vastu kella pandiks. Sai allkirja vastu vabaks. Kaup anti käsiraha vastu. Vangilangenu vahetati lunaraha vastu välja.
9. (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu. Kartuleid saadi kaks tonni eelmise aasta ühe tonni vastu. Vean tuhat ühe vastu kihla!
10. ‹eitusega› osutab, et keegi v. miski pole kellegagi v. millegagi võrreldav v. võrdne. Mis on kevadine tuul tuiskude vastu! Eilne töö polnud midagi tänase vastu. *Ei rukkileiva vastu pole teist vägevamat; tema see pea toitja ongi! E. Särgava. *Nõrk on see linnasuits, ei ole oma vastu. A. Mägi.
11. kasut. koos verbiga vahetama asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. Sõdurid vahetasid leiva tubaka vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nina nina vastu. Vennaksed võitlesid külg külje vastu. Võideldi mees mehe vastu. Astla vastu (takka) üles lööma. Kätt tõstma kellegi vastu. Vorst vorsti vastu.
II. ‹prep› [part]
1. (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda. Lükkab tooli vastu lauda. Vesi loksub vastu paadikülge. Laev põrkas vastu kaljusid. Toetab käega vastu uksepiita. Lapsed ootavad ema, ninad vastu aknaruutu. Kuulab, kõrv vastu maad. Istub, nõjatub seljaga vastu ahju. Kass hõõrub end vastu perenaise jalga. Käed on tihedalt vastu külgi. Lund keerutab vastu nägu. Liiv paiskus vastu silmi. Pühib käed vastu mantlit puhtaks. || (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist. Valas vastu nägu, vastu koonu. Sähvas paar laksakat vastu tagumikku. Lõi poisile vastu kätt. Sai vitsaga paar sirakat vastu sääri. Sai vastu kõrvu, vastu lõugu, vastu tatti, vastu molu. Vastu pead, vastu kukalt saama.
2. millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Keeras ketast käes vastu päeva. Seadis näo vastu tuult. Pööra kõht vastu päikest! Lipuvarras tõuseb vastu taevast. Raketid lendavad vastu taevast. Hundid ulusid, koonud vastu taevast. Vastu valget ei seleta silm tulija nägu. Vaatas röntgenipilti vastu valgust. Magamistoa aknad on vastu tänavat, vastu põhja, vastu päikest.
3. osutab (vahetult) millegi ääres v. vastas paiknemisele. Ta maja seisis otse vastu merd. Ta elab külaservas vastu metsa. Tallinn on üle lahe vastu Helsingit.
4. vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm. Vastu kevadet lõppes aidast vili. Vastu talve koliti linna. Vastu suuri pühi kraamiti kogu maja puhtaks. Vastu õhtut läks pilve. Oli juunikuu öö, üheksas vastu kümnendat. Ta on valves ööl vastu pühapäeva. Suri ööl vastu kümnendat maid.
5. millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi. Sööb vastu oma harjumust väga ruttu. Toimis vastu tavalist kommet. Vastu ootusi ja lootusi tervis halvenes. Kinnitasin seda vastu oma veendumust.
6. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Sülitab vastu taevast. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Kellelegi vastu kaela andma, tõmbama. Vastu kaela saama. Vastu muhku saama, andma. Sai valusasti vastu nina, sõrmi. Kedagi vastu seina suruma. Nina vastu lina.
III. ‹adv›
1. ‹liikumist märkivate verbide laiendina›. a. osutab, et keegi v. miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Koer tormas, kargas haukudes tulijale vastu. Laps astub võõrale vaprasti vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu. Jõuti aeglaselt edasi, sest tuul oli, puhus vastu. Inimesed liiguvad päri ja vastu. | piltl. Teater läheb vastu uuele hooajale. Läks vastu oma surmale, saatusele. b. osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. Mindi sadamasse laevale vastu. c. osutab kellegi v. millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid, tõusid päikesele vastu. d. (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Keldrist lööb kopituse lehk vastu. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. Vastu pahvab, paiskub auru. e. osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. f. (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Hoia kõvasti vastu, muidu puu kukub valesti. Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
2. väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Ta on alati kõigele vastu. Oli teise soovile vastu. Oled sa poolt või vastu? Laps tõrgub, punnib, ajab, sõdib, sipleb, puikleb vastu. Vaidleb, räägib, poriseb vastu. Tema hakkab alati õpetajale vastu. Raiub vihaselt vastu. Astus julgelt vaenlasele vastu. Seisis noorte abielule vastu. Ta töö läheb teooriatele vastu. Üks seadus käib teisele (risti) vastu. Vaenlane paneb visalt vastu. Haige rabeles vastu, tõrjus kätega vastu. Ta töötab teistele vastu. Hobune tõrgub vastu. Kiusatusele vastu panema, seisma. Ei suuda vastu seista naise pisaratele. Argumendid poolt ja vastu. Kostsid hüüded poolt ja vastu.
3. ‹ühendverbi osana› esineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Imal lõhn käib vastu. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu. Mulle lööb ta upsakus vastu.
4. ‹ühendverbi osana› esineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Tervis lööb vaevu vastu. Reisiraha Roomani vastu ei löö. Raske oli, aga pidasime vastu. Maja peab vanade surmani vastu. Villane mantel paneb hästi vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pane. Kui ei saa tööle vastu, tuleb abiline võtta.
5. (millelegi reageerides:) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu! Viimaks hõikas marjuline metsast vastu. Koer klähvis ja naabripeni haukus vastu. Tervitas viisakalt vastu. Vaenlane hakkas vastu tulistama. Ära löö vastu! Poiss kärkis ja tüdruk andis vihaselt vastu. Sai vastu kõrvu ja pani ise vastu ka. „Millal tuled?” küsiti. – Poiss vastu: „Homme.” Lapsed huikavad ja mets kajab, kaigub vastu. Tühjad tänavad kõmisesid vastu.
6. (kedagi v. midagi võrreldes:) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Seadis teise jõule vastu oma osavuse. Malemängus sa mulle vastu ei saa. Vara poolest talle vastu ei saa.
7. ‹vaatamist märkivate verbide laiendina› otsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
8. esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Päike veikles tuuleklaasilt vastu. Jõehauast kiirgas vastu avar taevas. Talveöös särab vastu valgustatud aken. Suust helkis vastu kuldhammas. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad. Oru põhjas irvitas, haigutas vastu sügav haud. Sukakannast vaatab auk vastu.
9. ‹muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osana› näit. vastu tulema, vastu võtma

vastupanu|liikumine
okupatsioonivõimu vastane liikumine okupeeritud territooriumil (eriti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu suunatud võitlus Teise maailmasõja ajal); võitlus kellegi vastu. Vastupanuliikumist organiseerima. Vastupanuliikumises osalema. Vastupanuliikumisest osa võtma. Ühines 1944. aastal vastupanuliikumisega Prantsusmaal. Iraagi vastupanuliikumine. Talurahva vastupanuliikumine 18. sajandi lõpul.

vastu|propaganda
kellegi v. millegi vastu suunatud propaganda

vastu|tegevus
kellegi v. millegi vastu suunatud tegevus. Laskureid tabas vaenlase kiire vastutegevus.

vastu|toime
mingi toime vastu suunatud toime, vastumõju. Allergiline reaktsioon on inimese immuunsüsteemi vastutoime välisohule.

venestamis|poliitika
venestamisele suunatud poliitika, venestuspoliitika. Venestamispoliitika tõi Eestisse palju vene rahvusest inimesi.

vene|vastane
venelaste vastu suunatud, venevaenulik. Sodis seintele venevastaseid grafiteid.

vertikaalne ‹-se 2› ‹adj›
püstloodne, püstine; alt üles v. ülalt alla kulgev; ant. horisontaalne. Vertikaalne asend, liikumine. Vertikaalsed õhuvoolud. Taimede vertikaalsed ja horisontaalsed juured. Vertikaalsed kaljud. Vertikaalsed kandekonstruktsioonid. Vertikaalne joon. Vertikaalne tsonaalsus geogr kõrgusvööndite seaduspärane vaheldumine mäestikes, kõrgusvööndilisus. || maj (hierarhilistes süsteemides:) järjestikuseid tasandeid hõlmav; kõrgemalt tasemelt madalamale suunatud. Vertikaalne turustussüsteem. Vertikaalne tulujaotus.

värava|löök
sport (sportmängudes:) väravasse suunatud löök. Teisel poolajal suudeti teha ainult kaks väravalööki.

õel ‹-a, -at 2›

1. ‹adj› pahasoovlik, kiuslik, kuri, tige; seda väljendav. Õel mees, perenaine, õpetaja. Õel teravmeelitseja. Pagana õel plika. Ta on väga õel inimene. Isa pole loomu poolest õel. Õela iseloomuga, hingega naine. Ta on õelam kõigist nõidadest. Vaesus teeb õelaks. Muutus vanast peast väga õelaks. Teiste naer tegi ta veel õelamaks. Tundis teise äpardusest õelat rõõmu, lõbu. Kiusas teisi õelal kombel. Õel muie, pilk, nägu. Õelad silmad. Seal majas valitseb õel vaim. Nägu säras õelast võidurõõmust. Õela keelega, sulega ajakirjanik. Maailm on ta vastu õel olnud. | ‹substantiivselt›. Õelast ei saa lugu pidada. Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. || (kellegi vastu suunatud pahatahtliku kavatsuse, teo, ütluse vms. kohta). Õel plaan, intriig, märkus. Esitas õela küsimuse. Levitati õelat laimu. Õelad riukad, naljad. Naabrile mängiti õel vemp. Õel hüüdnimi. Joonistas vennast õela karikatuuri. || (loomade kohta:) kallale, hammustama kippuv; seda väljendav. Õelad haned. Sääsed on täna nii õelad. Koerte õel larin. Moskiitode õel pirin. *Ah sina oledki see, kes koera tema peale nii õelaks ajab! A. H. Tammsaare.
2. ‹adj› piltl (millegi kohta:) halb, hirmus, kole, vaeva põhjustav. Küll täna on õel ilm. Lagedal vihises õel tuul. See kasukas on soe ka kõige õelama lumetormiga. Õel palavik väristas ihu. Malaaria on õhtuti alati õelam. Reuma läheb ujumisega õelamaks. Õelad kibuvitsad. Suured, õelad mured. Õel kiirgus, külm, nälg. Õela haisuga vedelik.
3. ‹s› (eufemistlikult:) kurat. Õel käis pappi kiusamas.
▷ Liitsõnad: vanaõel.

õhu|suudlus
žest, mida tehes puudutatakse sõrmedega oma huuli ja sirutatakse siis käsi (v. käed) selle poole, kellele suudlus on suunatud. Laulja saatis publikule õhusuudlusi.