[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 264 artiklit, väljastan 250.

aasta|laat
iga-aastane suurem laat. Tartu aastalaadad peeti jaanuaris.

alevik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›
külast suurem ja alevist väiksem asula. Ahja, Rõngu alevik.

alg|arv
mat ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv, näit. 2, 3, 5, 7, 11, 13

astja ‹1› ‹s›
hrl. kolme jalaga ümmargune v. ovaalne suurem puunõu leivataigna, kalja, liha vms. jaoks. Laskis astjast taari, kalja. Astjad liha, kapsaid, kurke täis. Leivatainas kerkis astjas. Perenaine läks aita astjast liha tooma. || üldse mingi nõu, anum. *.. tehasest libiseb köisraudteed mööda sõrestiku keskele üks mahukas astja teise järel püdelat betoonisegu .. P. Rummo.
▷ Liitsõnad: kalja|astja, leiva|astja, liha|astja, taari|astja, vee|astja, veini|astja, viinaastja.

avarii ‹14› ‹s›

1. õnnetus, kus saab kannatada liiklusvahend, sõitja(d) v. veos. See laev on mitu avariid läbi teinud. Tal oli olnud eile autoga avarii. Purjus autojuht tegi, põhjustas avarii.
▷ Liitsõnad: auto|avarii, liiklus|avarii, mereavarii.
2. mingi mehhanismi, seadme vms. suurem rike. Masinad jäid seisma, vist mingi avarii. Kohvik suletud: avarii.

bassein ‹-i 21› ‹s›

1. suurem lahtine veemahuti v. tehisveekogu. Mindi basseini ujuma. Ujulas on mitu basseini. Basseiniga saun. Iluaed väikese ovaalse basseiniga.
▷ Liitsõnad: kogumis|bassein, laste|bassein, läbivoolu|bassein, sauna|bassein, sette|bassein, sise|bassein, supel|bassein, ujumisbassein.
2. geol maavara esinemisala v. kaevandamispiirkond
▷ Liitsõnad: kivisöe|bassein, põlevkivibassein.
3. geogr vesikond. Peipsi ja Pihkva järve bassein. Amazonase bassein.

bool2 ‹-i 21› ‹s›
farm suurem ravimpill

deka-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem (tähis da)

dendro|park [-pargi]
bot mets (suurem) dendraarium

dinaar ‹-i 21› ‹s›

1. suurem rahaühik Serbias ja araabia maades
2. aj kuldmünt araabia maades 7.–13. saj.

dollar ‹-i, -it 2› ‹s›
USA, Kanada, Austraalia ja mõnede teiste riikide suurem rahaühik. USA dollari ostujõud. Hind dollarites. Kas teil dollareid on?

džäss|orkester
muus suurem džässbänd

elu|köök
suurem, hrl. ka söögi- v. elutoana kasutatav köök

ema|firma
maj väiksemat sama tüüpi ettevõtet haldav suurem ettevõte. Emafirma ja tütarfirmad.

enamik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid. Rahva valdav enamik. See on enamiku arvamus, maitse. Enamik aspirantidest oskas hästi vene keelt. Mõnede näod olid tuttavad, enamikku nägin esmakordselt. Enamikul juhtudel. Reform puudutas enamikku tööstusharusid. Põllud on siin enamikus 'suuremalt jaolt' liivased. *Enamikule madrustest sai selgeks, et Murru ettepanek oli ainuõige .. H. Sergo.

enam|jagu
‹hrl. koos partitiivis täiendiga› suurem osa, enam jagu. Enamjagu külalisi oli juba lahkunud. Enamjagu toitu jäi alles. Enamjagu oraseid on tärganud. Enamjagu päeva, enamjagu päevast kulus askeldustes.

eskuudo ‹6› ‹s›

1. aj Hispaania ja Portugali vanemaaegne kuldmünt
2. suurem rahaühik Portugalis enne euro kasutuselevõttu

ferri|magnetism
füüs magnetiline seisund, mille puhul aine spontaansel magneetumisel asetub suurem osa atomaarseid magnetmomente ühes ja väiksem osa teises (vastupidises) suunas

grivna ‹6› ‹s›

1. aj Vana-Vene kaalu-, arvestus- ja rahaühik. Kiievi, Novgorodi, Leedu grivna.
2. Ukraina suurem rahaühik. Grivna kurss dollari suhtes.

happeline ‹-se 5› ‹adj›
keem selline, kus vesinikioonide kontsentratsioon on suurem kui puhtas vees; happe omadustega, hapet sisaldav v. happele omane. Happeline muld, keskkond. Happeline reaktsioon. Happeline oksiid. Lahus on nõrgalt, keskmiselt happeline.

hekto-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 100 korda suurem (tähis h)

hiid|kasv
normaalsest tunduvalt suurem kasv. Hiidkasvu esineb nii taime- kui ka loomariigis.

hoob ‹hoova 22› ‹s›

1. suurem puust kang millegi lahtikangutamiseks, ülestõstmiseks v. edasinihutamiseks. Suur, pikk hoob. Hoovaga hoovatakse, kaalutakse, kangutatakse kive, kände. Sellele aja hommikul hoovad alla, ei tõuse siiski.
2. tehn kang (2. täh.) Liikuv hoob. Trammijuht surub, vajutab hoovale ja mootor lülitub sisse.
3. piltl mõjur, mis ergutab kellegi v. millegi tegevust, paneb kedagi v. midagi tegutsema, toimima. Arengu majanduslikud, sotsiaalsed hoovad.

jaani|tuli
jaanilaupäeva õhtul süüdatud suurem tuli; pidu selle ümber. Jaanituld tegema, põletama. Jaanitulele minema. Jaanitulel tantsiti ja lauldi. Jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule.

jahi|pistrik
zool valge v. hallikaspruun varesest suurem röövlind (Falco rusticolus)

jahu|vakk [-vaka]
suurem jahunõu

jää|koskel
zool varesest suurem hästi sukelduv kalatoiduline suluspesitseja veelind (Mergus merganser)

jää|lind
zool kaladest ja veeputukatest toituv ereda sulestikuga pikanokaline jässakas varblasest veidi suurem lind (Alcedo atthis)

kaalu|pomm
kõnek (sangaga, suurem) kaaluviht. Kümnenaelane, kahepuudane kaalupomm.

kadastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
kadakatega kaetud (suurem) maa-ala, kadarik. Paepealsed kadastikud. Saarel on kadastikke ja sarapikke.

kaelus|hiir [-e]
zool koduhiirest suurem näriline, kel on ruugjaskollane vööt v. laik rinnal (Apodemus flavicollis)

kahe|kordne

1. kahest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Kahekordsed narid, koikud. Kahekordne lõng. Kahekordne õmblus, sõlm. Kahekordse põhjaga kohver. Saali pääseb läbi kahekordsete uste. Kahekordsed aknad. Kahekordne vahelagi. Nõule seoti peale kahekordne marli. Riie oli kahekordne. Kahekordne kvartett 'topeltkvartett'. Kahekordne salto. || kõnek kahekorruseline. Kahekordne maja, hoone.
2. mingi (endise) taseme, arvuga võrreldes kaks korda suurem v. rohkem. Kahekordne suurendus. Sai kahekordse toiduportsjoni. Kari kasvas mõne aastaga peaaegu kahekordseks. Vaenlasel oli kuni kahekordne ülekaal. Pärast puhkamist asuti kahekordse jõuga tööle. Jagatud rõõm on kahekordne rõõm.
3. kahel korral, kahes järgus toimuv v. esinev. Taimede kahekordne harvendamine. Kahekordne 'ühe konto deebetisse, teise kreeditisse' kirjendamine. Kahekordne olümpiavõitja, Eesti meister. Ta andis kaaslastele kahekordse vilega märku.
4. kahel eri viisil esinev v. toimuv, kahesugune. *Eestlasi, lätlasi ja liivlasi rõhus kahekordne – feodaalne ja koloniaalne ike .. A. Vassar.

kaheksa|kordne

1. kaheksal korral esinev v. toimuv. Kaheksakordne maailmameister.
2. kaheksa korda rohkem v. suurem. Vaenlasel oli elavjõus kaheksakordne ülekaal.

kahv2 ‹-a 23› ‹s›
murd suurem jääpank. *Näkimadalatele triivisid jäälaamad, millest tuul suuri kahvasid üles ajas .. H. Sergo.

kapiitel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. kirikl katoliku vaimulike nõukogu
▷ Liitsõnad: toomkapiitel.
2. kirikl munkade igapäevane koosolek kloostri kapiitlisaalis
3. van kirjateose suurem jaotis, peatükk. *.. sest eks piibli kolmandas kapiitlis ole selgesti kirjutatud, et Issand võttis Aadamalt, kui ta kurja tundmise vilja oli söönud, igavese elu .. G. Helbemäe.

kapital ‹-i, -i 10› ‹s›

1. maj vara v. varaline õigus, millest saab tulu. Kapitali akumulatsioon, kontsentratsioon. Kapitali ringkäik, käive. Kapitali väljavedu, kasv. Tootlik, fiktiivne kapital.
▷ Liitsõnad: aktsia|kapital, era|kapital, finants|kapital, kaubandus|kapital, kaup|kapital, käibe|kapital, laenu|kapital, muutuv|kapital, panga|kapital, põhi|kapital, püsiv|kapital, raha|kapital, riigi|kapital, tööstus|kapital, väliskapital.
2. (suurem) rahasumma. Ta on endale tubli kapitali kogunud. Tal puudub maja ostmiseks kapital. Mõni tuhat marka – see on kenakene kapital. Paigutas kogu oma kapitali aktsiatesse. Lauasahtlis on see raha surnud 'kasutult seisev' kapital. *Minu kapital oli kümme krooni suur – värske honorar, mille olin saanud ajalehelt ühe novelleti eest. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: alg|kapital, põhi|kapital, sihtkapital.
3. piltl varandus; rikkus, väärtus. Rakendamata teadmised on surnud kapital. *Maa on suur kapital, meie mõistus ja töövõime teine samasugune kapital. R. Sirge.

katel ‹katla 20› ‹s›

1. pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; (suur) pada, üldse (suurem) seade millegi keetmiseks, keetmise teel valmistamiseks, sulatamiseks vm. Katel keeva veega. Tegin pesuköögis tule katla alla. Tuli on katla all. Supp keeb, podiseb katlas. Leem tõstetakse katlast kaussidesse. Keetsime katlas seepi. Värvimistöökojas aurasid suured katlad. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. | piltl. *Ja oli, mida arutada: maailma katel kees podinal. A. Hint.
▷ Liitsõnad: keedu|katel, keevavee|katel, kuumavee|katel, köögi|katel, malm|katel, pesu|katel, pesuköögi|katel, pigi|katel, puskari|katel, raud|katel, sauna|katel, supi|katel, tee|katel, toidu|katel, tõrva|katel, vask|katel, vee|katel, viina|katel, välikatel; nõia|katel, põrgu|katel, rahakatel.
2. aurukatel. Katlamajas hoiti tuld katelde all. Laeval olid katlad auru all. Katel lõhkes. *Seisab [rehepeksumasin] keset Sarakuse õue ja põriseb, katel suksutab tasakesi kaasa. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: auru|katel, keskkütte|katel, kõrgrõhu|katel, laeva|katel, rehepeksukatel.
3. piltl veekatelt meenutav looduslik v. tehislik pinnavorm. Tohutus katlas valitses tuulevaikus. Laskusime mägedest ümbritsetud katlasse.
4. kõnek piirkond täielikult ümberpiiratud (suurte) väeosadega, kott. Vastase grupeering sattus katlasse. Väeosal õnnestus katlast välja murda, pääseda.

kauba|kontor
aj (välismaa kaupmeestele kuulunud) suurem (hulgi)kauplus v. kaubandusettevõte, kaubakoda. Hansa Liidul olid kaubakontorid Novgorodis, Londonis, Bergenis jm. *Pärnu oli kaubalinn .. Sellepärast sääl need suured kaubakontorid oma suurte lina-, vilja- ja soolaaitadega .. A. Kitzberg.

keele|konverents
keeleteaduslik konverents, suurem keelealane nõupidamine

keele|pere
teat. suurem sugulaskeelte rühm. Soome-ugri keelepere.

keha ‹8› ‹s›

1. inimese v. looma kogu organism; (üldkeeles ka:) selle keskosa, kere. Lapse kleenuke keha. Jässaka kehaga mees. Tüdrukul on sale, proportsionaalne keha. Kehalt oli ta lühike ja jässakas. Sportlasel on hästi arenenud keha. Terve keha valutab, sügeleb, on roidunud. Kehale tekkis punane lööve. Värin, judin, kuum hoog käis üle keha. Võpatus, värin käis kehast läbi. Väriseb kõigest kehast. Ehmatusest läks keha nõrgaks. Peseb hommikul kogu keha külma veega, karastab oma keha. Hea korvpallur valitseb hästi oma keha. Keha järgi õmmeldud riided. Mantel on kehast kitsas. Kehasse 'taljesse' töödeldud kostüüm, jakk. Ta on poolest kehast saadik vees. Terves kehas terve vaim. Naise elutu keha pandi kanderaamile. Looma keha. Vesilik on pika saleda kehaga. Lülijalgsete keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Aiaauk oli kitsas: koera pea mahtus vahelt läbi, aga keha mitte. *Mul käis see [ = karjatus] päris kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ala|keha, all|keha, ees|keha, kesk|keha, taga|keha, ülakeha; inim|keha, liha|keha, looma|keha, surnukeha.
2. ka füüs teat. kindlat ruumiosa täitev aine; üksikese, üksikobjekt ruumis. Keha mass. Tahked, vedelad, gaasilised kehad. Liikuv, paigal püsiv keha. Elastne, võnkuv keha. Meid ümbritsev maailm koosneb mitmesugustest kehadest. Päike on päikesesüsteemi keskne keha. || mat kõikidest külgedest tasa- v. kõverpindadega piiratud ruumiosa. Geomeetrilised kehad, nagu kuup, risttahukas, silinder, tüvikoonus, kera.
▷ Liitsõnad: meteoor|keha, taevakeha; pöördkeha.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› eseme põhiline, keskne osa; asi, moodustis tervikuna. Raudteetammi keha. Treitera koosneb peast ja kehast. Kannu, nõu keha. *Pöördub [tuulik] kivist alusel kogu kehaga. J. Parijõgi. || anat elund v. selle (keskne, kompaktne) osa. Selgroolüli keha.
▷ Liitsõnad: kütte|keha, lõhke|keha, muld|keha, tammi|keha, võõrkeha; emaka|keha, immuun|keha, kaitse|keha, klaas|keha, kolla|keha, korgas|keha, käbi|keha, lüli|keha, mõhn|keha, valkkeha.
4. etn riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks. Lõnga kehale ajama. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.
5. murd suurem puunõu õlle, kala, liha vm. hoidmiseks. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: õllekeha.
6. ‹hrl. pl.› murd vankri redelid, küljelauad; ka nende ja põhja vaheline ruum. *Viilupi vend .. tõstis poisikesed vankri kehade vahele. T. Braks.

kesk|haigla
linna, piirkonna kõige suurem haigla

kesk|lennuväli
kõige suurem, keskne lennuväli (näit. linnas, kus on mitu lennuvälja)

kesk|turg
kõige suurem, keskne turg. Tallinna keskturg.

kesk|vangla
keskne, kõige suurem vangla

kiige|pidu
noorte suurem kogunemine kiigeplatsil kiikumiseks ja muidu lõbutsemiseks

kilo-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 1000 korda suurem (tähis k)

kilp ‹kilbi 21› ‹s›

1. (endisaegne) käes kantav puidust, metallist vm. materjalist kaitsevahend külmrelvade vastu. Puust, metallist, rauast kilp. Kilpi hoiti vasakus, oda paremas käes. Varjas end vaenlaste löökide ja torgete eest kilbiga. Nooled põrkasid kilbilt tagasi. Langenud kanti kilbi peal ära. Tulen kas kilbiga või kilbi peal 'kas võitjana v. kaotajana'. | piltl. Oma tegusid varjas ta tõe ja õiguse eest võitleja kilbiga. *Eliaser muigas põlglikult. See oli tavaliselt tema ainukeseks vastuseks, see oli kilp, mille taha ta oma kaaslaste pilke eest puges. L. Promet. || kaitsev soomusplaat. Raskekuulipilduja, suurtüki kilp.
▷ Liitsõnad: nahk|kilp, pronks|kilp, puu|kilp, raudkilp; kaitsekilp.
2. ehit raketise, laudise vms. suurem puidust plaat
▷ Liitsõnad: parketikilp.
3. tehn alusplaat v. raamistik, millele on kinnitatud mitmesugune juhtimis-, lülitus- jm. aparatuur
▷ Liitsõnad: jaotus|kilp, juht(imis)|kilp, lülitus|kilp, sisestuskilp.
4. zool pantserjas kõva kate mõnedel loomadel. Kilpkonna kilp. Vöölase kilbid on pea-, õla- ja vaagnakilp. Jõevähi pearindmikku katab ühtne kilp.
▷ Liitsõnad: kõhu|kilp, rindmiku|kilp, seljakilp.
5. geol platvormi osa, kus aluskorra kurdunud kivimid esinevad suurel alal avatult. Balti kilp hõlmab Skandinaavia poolsaare ja Soome. Ukraina kilp. Kanada kilp.
6. vapi põhiline, pildiga osa, vapikilp

kisk|hammas
zool teistest suurem vahedate kühmudega purihammas kiskjalistel toidu purustamiseks

kivi|lõhandik
kivi lõhkiajamisel tekkinud suurem kivitükk (näit. pool kivi)

koguja|dreen
põll mets suurem dreen, kuhu voolab kokku kuivendusdreenide vesi

koguja|kraav
põll mets suurem kraav, kuhu voolab teiste kuivenduskraavide v. kogujadreenide vesi

kohtu|saal
suurem ruum kohtuistungite pidamiseks

kolme|kordne

1. ‹adj› kolmest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Linnust ümbritses kolmekordne müür. Kolmekordsed narid. Kolmekordne lõng, tross. Kolmekordne Kölni vesi 'odekolonn, mis koosneb kolme erineva eeterliku õli piirituslahusest'. || kõnek kolmekorruseline. Kolmekordne maja.
2. ‹adj› mingist (endisest) tasemest, arvust kolm korda suurem v. rohkem. Toodang on kasvanud peaaegu kolmekordseks. Müüs kauba edasi kolmekordse hinnaga.
3. ‹adj› kolmel korral, kolmes eri järgus toimuv v. esinev. Kolmekordne olümpiavõitja, Eesti meister ujumises. Kostis kolmekordne hurraa. *Ärkasin valjust kolmekordsest koputusest. F. Tuglas.
4. ‹adj› kolmel eri viisil esinev v. toimuv, kolmesugune. *Talupoegadel tuli taluda kolmekordset rõhumist: ilmalike senjööride oma, kiriku rõhumist, kes nõudis neilt kümnist, ja linnkommuunide iket.. R. Kulpa (tlk).
5. ‹s› kõnek kolmest sõnast koosnev, hrl. venekeelne vulgaarne sõimuväljend. Vanamees vihastas ja kus kukkus laduma kolmekordseid. *Lähed tema juurde mõne mõtte või ettepanekuga – kukub sind sõimama kolmekordsetega. M. Kesamaa.

koloniaal|kauplus
van koloniaalkaupade kauplus, meil varemalt ka üldse suurem toiduainete kauplus

kolonn ‹-i 21› ‹s›

1. (rännak)rivi, mille sügavus on suurem kui laius. Sõdurid rivistati kolonni. Väed rivistati väljakul kolonnidena, kuuekaupa kolonnis üles. Demonstrantide, vangide kolonn. Võimlejad tulid staadionile korrapärastes kolonnides. Marssisime kolonnis läbi linna. || pikk sõidukite, veokite rodu. Sõidukite, autode, tankide, mootorratturite, jalgratturite kolonn.
▷ Liitsõnad: auto|kolonn, koond|kolonn, rännaku|kolonn, sõjaväe|kolonn, tanki|kolonn, tööliskolonn.
2. ehit (arhitektuuriliselt kujundatud) sammas. Kolonnidega palee, hoone.
3. nõuk teat. transpordi- vm. ettevõtte allüksus
▷ Liitsõnad: auto|kolonn, ehituskolonn.
4. keem tornikujuline destilleerimis-, ekstraheerimis- vms. seade
▷ Liitsõnad: destillatsiooni|kolonn, ekstraktsiooni|kolonn, rektifikatsioonikolonn.

koloonia ‹1› ‹s›

1. asumaa. Briti, Prantsusmaa, Hollandi endised kolooniad. Kolooniate iseseisvumine.
▷ Liitsõnad: krooni|koloonia, poolkoloonia.
2. aj vanaaja rahvaste väljaspool emamaad paiknev asula, millel on sidemed emamaaga. Kreeka kolooniad Vahemere ja Musta mere rannikul. Foiniiklaste kolooniad.
3. siirdlaste suurem rühmitus välisriigis v. välismaa linnas. San Franciscos on Ameerika mandri vanim hiinlaste koloonia. Armeenlasi elab suurte kolooniatena teistes riikides. *Ka Kroonlinna, Riia ja teistes eesti kolooniates leiab näitemäng pinda. J. Kärner.
4. teat. kinnipidamiskoht. Parandusliku töö koloonia nõuk (sunnitööasutus). Kasvatusliku töö koloonia nõuk (alaealistele). Poiss tabati varguselt ja saadeti kolooniasse.
▷ Liitsõnad: töökoloonia.
5. biol ühe liigi isendite seltsing v. kogum. Kajakate, künnivareste koloonia. Kaldapääsuke pesitseb kolooniatena. Kobraste, hüljeste koloonia. Sipelgate, vetikate, bakterite kolooniad.
▷ Liitsõnad: haude|koloonia, linnu|koloonia, pesitsuskoloonia.

kont ‹kondi 21› ‹s›

1. suurem, hrl. inimese v. suurema looma luu (1. täh.) Kukkusin ja sain põrutada, aga kondid jäid õnneks terveks. Mine trepist ettevaatlikult, et sa ei kuku ega konte (ära) ei murra. Ta on nii kõhn, et kondid paistavad läbi naha. Mees ringutas nii, et kondid ragisesid. Isa jäi sõjas kaduma, ei tea, kus ta kondid puhkavad. || (loomal:) koodiots, kinderkont. *..nii et lambad hirmunult hunnikusse kokku jooksevad, nagu oleks neil koer kondis. M. Traat. *Kaarik jookseb [hobusele] kergesti konti, pole pidamist. A. Mägi. || toiduks olevas lihas leiduv luu. Kondiga, (ilma) kondita liha. Mis liha see on, enamasti kont! Kontidest saab keeta puljongit, jahvatatakse kondijahu. Koer närib konti. *..ja mõnda nädalat poolsula tee oli hommikul kõva kui kont ja klaas. J. Kross. || (luustiku laadi, ka kehaehituse ning jõu kohta). Suure, tugeva kondiga inimene. Peenikese, nõrga kondiga naisterahvas. Ta on kondi poolest kleenuke, kitsa kondiga. Suurt, tugevat konti poiss. Tal pole õiget tööinimese konti. Raske töö jaoks on tema kont nõrk. Sel mehel on konti. Päitsik oli tugeva kondiga loom. Konti sel hobusel on, aga ta on hirmus lahja. *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. *Vanem poeg Teo oma kergema kondiga ja elava loomuga oli enam emasse. S. Ekbaum.
▷ Liitsõnad: jala|kont, kaela|kont, kinder|kont, külje|kont, puusa|kont, põlve|kont, ribi|kont, rinna|kont, sõrme|kont, sääre|kont, tiivakont; kana|kont, liha|kont, prae|kont, puljongi|kont, singi|kont, supikont.
2. (kogu keha v. mingi selle piirkonna, näit. jäsemete kohta). Kondid valutavad, on haiged, kanged. Väsimus, mõnus roidumus on kontides. Külm poeb kontidesse. Kondid on nagu tina täis. Saunaleil teeb kondid pehmeks ja olemise kergeks. Liiguta natuke konte, lõhu puid. Töölt tulnud, heitis ta diivanile konte sirutama. See töö kondile liiga ei tee. *Muidugi, sa ei ole kõiki töid õppind tegema, kont alles harjumata. K. Ristikivi.
3. kõnek (vana, viletsa looma, ka inimese kohta). *„Näe, vana kont, kangekaelne ka veel” ja näuhti andis ta võigule jämedalt punutud piitsaga tubli löögi. J. Mändmets. *„Mis sel Jaanilgi viga? Töömees on, joodik ei ole.” – „Vana inimese kont...” A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: hobuse|kont, lehma|kont, looma|kont, ruunakont.

kook ‹koogi 21› ‹s›

1. küpsisest suurem ja pehmem küpsetatud kondiitritoode. Ostsime kohvikust kooke. || (pannkoogi, ka tordi kohta). Ema hakkab kooki tegema, kooke küpsetama. Söödi kooke moosiga. Sünnipäevalapsele küpsetati suur kook. | piltl. *Sel [= lehmal] ükspuha, kas teeb koogi lauta või karjamaale.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aleksandri|kook, besee|kook, biskviit|kook, hapupiima|kook, herkulo|kook, karusmarja|kook, kohupiima|kook, kondiitri|kook, kreemi|kook, liiva|kook, mandli|kook, marja|kook, mesi|kook, muna|kook, muretaigna|kook, napooleoni|kook, pann|kook, pipar|kook, plaadi|kook, puuvilja|kook, rabarberi|kook, rull|kook, rummi|kook, sünnipäeva|kook, šokolaadi|kook, vahukoore|kook, virsiku|kook, vormi|kook, õuna|kook, ülepannikook; lehmakook.
2. kõnek õlikook. *.. ostab [lehmadele] jõutoite, kooke ja kliisid.. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: kookos|kook, linaseemne|kook, maisi|kook, puuvilla(seemne)|kook, päevalillekook.

koor1 ‹-i 21› ‹s›

1. suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks. Ühehäälne, mitmehäälne koor. „Vanemuise” koor. Koori dirigent, liikmed. Koori kontsert, harjutused. Koori juhatama. Laulan oma asutuse kooris esimest tenorit. Kõnede vaheajal laulis koor. Koor on ringreisil. Kooris on üle 100 laulja. Laulupeost osavõtvad koorid. | piltl. Lindude koor. Imetlejate koor ülistab teda taevani. *Kevaditi krooksusid konnade tohutud koorid.. H. Raudsepp. || folkl eeslaulja teksti ja meloodiat täpselt v. varieerides kordavad järellauljad || teater Vana-Kreeka teatris rühm inimesi, kes lauldes v. deklameerides tegevust kommenteeris (vahel ka sekkus sellesse)
▷ Liitsõnad: isetegevus|koor, kammer|koor, kiriku|koor, kontsert|koor, kooli|koor, koond|koor, kõne|koor, külalis|koor, laste|koor, laulu|koor, mees|koor, mudilas|koor, muusika|koor, nais|koor, noorte|koor, pasuna|koor, pilli|koor, poiste|koor, rahva|koor, sega|koor, taidlus|koor, teatri|koor, tipp|koor, valik|koor, õpilas|koor, ühend|koor, üliõpilaskoor; ingli|koor, linnukoor.
2. muusikalise lavateose osa, mida kannab ette suurem lauljate rühm. Palverändurite koor Wagneri ooperist „Tannhäuser”. Operetis on mitu head aariat ja koori.
▷ Liitsõnad: lõpu|koor, ooperikoor.
3. paljude helide, häälte üheaegne kostmine. *Löögid, üksikud lasud, kukkuvate kehade mütsatused ja karjed sulasid üheks kooriks. P. Kuusberg. || kooris ‹adverbilaadselt› läbisegi, ühekorraga, palju hääli v. mitu häält koos. Naerdi kooris. Lapsed vastasid õpetajale kooris. „Elagu!” karjusid kõik kooris. Vangid hakkasid kooris armu paluma. *Aga taltsutas ennast, kui vaatas lastele, kes olid hakanud hirmu pärast nutma, kõik kooris. P. Viiding. *Külakoerad hakkasid äkki kooris haukuma. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: kiidu|koor, kisa|koor, naeru|koor, vilekoor.
4. hrv hulk. *..ja pühalikult särab / sääl kõrgel tähte' koor. A. Haava.

korv|pudel
hrl. (suurem) erilise korviga ümbritsetud pudel (näit. veini, kemikaalide, arstimite hoidmiseks)

kosk1 ‹kose 22› ‹s›

1. geogr kiire vooluga jõelõik, mille lang on suurem kui kärestikul, ent väiksem kui joal. Imatra kosk. || (üldkeeles:) selle ja joa ühisnimetus. Kosk kohiseb, mühiseb, vahutab. Kihutab, sõidab venega kosest alla. Kosk neelas paadi. Vihma tuli nagu kosest. Katuseräästast langeb kosena vett.
2. piltl millegi tulv, rohkus. Helide kosk. *Milline unistuste ookeani tõus ja mõõn, milline piltide kosk! F. Tuglas.

kroon ‹-i 21› ‹s›

1. valitseja võimu tähistav kullast (v. hõbedast) ja kalliskivide ning pärlitega kaunistatud võrukujuline sakkidega peaehe. Keisri, kuninganna kroon. Troonipärijale pandi pidulikult kroon pähe. Kuningal oli kuldne kroon peas. Kolmeharuline kroon ja kuueharuline täht Rakvere vapil. | piltl. Lainetel on peas valged kroonid. *.. terava otsaga sarved oleksid põdrale kaugelt kasulikumad kui see haraline kroon, mida ta peab kandma. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: au|kroon, keisri|kroon, kuld|kroon, kuninga|kroon, paavsti|kroon, vürstikroon; juukse|kroon, kibuvitsa|kroon, märtri|kroon, võidukroon.
2. monarhistlik valitsus v. valitseja. Briti krooni alamad, asumaad. Saar kuulutati Hispaania krooni valduseks. *Siis vannu truudust tema kõrgusele / kui rüütel, et ei lakka sõna kuulmast / ja et ei tõsta mässu krooni vastu.. G. Meri (tlk).
3. mitme Euroopa riigi suurem rahaühik. Eesti, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Tšehhi kroon. Sai viissada krooni honorari. Kaup maksis 15 krooni 25 senti. Mõne(d) krooni(d) ju sealt ikka teenis.
4. piltl tipp(saavutus); kõrg- v. haripunkt. Pidustuste, kangelastegude krooniks oli.. Inimest nimetatakse sageli looduse krooniks. J. Straussi loomingu krooniks võib pidada operetti „Nahkhiir”. *Ja tänase päeva krooniks oli Neptuni ning kuradite pidu muusikasalongis. J. Smuul. || mingi äärmusasjaolu kogu eelnenu halva, ebameeldiva tipuna. See oli kõikide hädade ja õnnetuste, kõigi äparduste kroon. Kõigele krooniks hakkas veel hammas valutama.
5. võra. Kuuskede tihedad kroonid. Tamme lai, võimas roheline kroon. Kahara krooniga pärn, vaher. Puude kroonid on üksteisesse põimunud. Läbi puuhiiglase paksu krooni ei tungi maapinnale ainsatki päikesekiirt.
▷ Liitsõnad: puukroon.
6. bot sisemine, kroonlehtedest koosnev õiekatte ring, mis ümbritseb emakaid ja tolmukaid, õiekroon
7. (loomulik v. tehislik) hambakroon. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. Hammaste kullast, metallist kroonid. Hambale pandi uus kroon.
8. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, mis on täieliku päikesevarjutuse ajal nähtav hõbedaselt hiilgava pärjana
9. etn kaunistuseks lakke riputatud õlgedest, roost jm. moodustatud ese. *Eriti Lääne-Eestis ja saartel olid pidulikul puhul toa ehteks söögilaua kohale riputatud, õlgedest ja roost valmistatud kroonid. T. Habicht.
▷ Liitsõnad: nääri|kroon, pulmakroon.

kruseiro ‹6› ‹s›
Brasiilia endine suurem rahaühik

krüpt ‹-i 21› ‹s›

1. katakombide hauakabel v. suurem ruum; keskaegse kiriku (kooriruumi) all paiknev poolenisti maa-alune hauakabel, reliikviahoidla v. kultuseruum
2. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

kulden ‹-dna, -dnat 2› ‹s›

1. aj Firenze floriini eeskujul vermitud kuld- (v. hõbe)münt 14.–19. saj. saksa riikides, Madalmaadel ja Skandinaavias
2. Hollandi suurem rahaühik enne euro kasutuselevõttu

kull ‹-i 21› ‹s›

1. röövlindude (ning mõne välistunnuse poolest neid meenutavate lindude) rahvapärane üldnimetus. Suur, väike, must, kirju kull. Kull tiirutab, laugleb kõrgel õhus. Kull varitseb kanapoegi. Jänes sattus kulli küüsi. Peoleod kutsub rahvasuu ka kräunujaks kulliks. | (hrl. inimese kohta käivates võrdlustes). Silmad teravad nagu kullil. Nina nagu kulli nokk. Sul on küüned kui kullil. Sööstis nagu kull ohvri kallale. Kullist ei saa tuvikest. *See [= sõda] oli kiskjam kui kull .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: hiire|kull, jahi|kull, kala|kull, kana|kull, loor|kull, raisa|kull, raud|kull, öökull; laisk|kull, vihmakull; elu|kull, kismakull.
2. kullimäng; juhtiv mängija selles. Lapsed mängisid kulli. Teda löödi kulliks.
▷ Liitsõnad: jooksu|kull, kükakull.
3. vapikotka kujutis. Tsaari, keisri kull. Poola, Saksa kull. Dokument on õige, kulliga pitser on all. || rahamündi vapikujutisega pool. Kulli ja kirja viskama 'loosima, liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Otsustagu kull ja kiri, kumb meist peab sinna minema. Mängiti kulli ja kirja 'mängiti hasartmängu, milles võidab see, kes õigesti ära ütleb, kumb külg (kull v. kiri) õhku visatud mündil kukkudes peale jääb'.
▷ Liitsõnad: kohtu|kull, kroonukull.
4. kõnek rubla (vm. suurem rahaühik). Laena mulle homseni kümme kulli! See maksis viissada kulli.

kultuuri|hoone
(suurem) kultuurimaja. Kultuurihoones on saal, ruumid isetegevuslastele ning tehnikaringidele.

kuluaar ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› koridor vm. istungisaali kõrvalruum (näit. parlamendihoones). Saali parem- ja vasakpoolne kuluaar. Mõttevahetus jätkus kuluaarides. || ‹pl.› piltl (kuulduste kohta). Kuluaarides 'asjaomastes ringkondades, väljaspool ametlikke arutlusi ja seisukohavõtte' on uuenduse kohta igasuguseid arvamusi avaldatud. Kuluaarides räägitakse, et peaminister astub tagasi.
2. (alpinistidel:) suurem piklik süvend taimkatteta nõlvas

kuningas ‹-ga, -gat 2› ‹s›

1. mõnede monarhistlike riikide meessoost riigipea tiitel; seda kandev valitseja. Rootsi kuningas. Hispaania kuningas Juan Carlos. Kedagi kuningaks kuulutama, kroonima. Kuninga troon, kroon, loss. Pärast kuninga surma sai, tuli, astus troonile ta poeg. Ta on kuningate soost. Elab nagu kuninga kass 'muretult, lahedalt'. || (üldisemalt:) pealik, vanem, juht. Kerjuste, varaste kuningas. Ülestõusnud talupojad valisid endi seast neli kuningat.
▷ Liitsõnad: ase|kuningas, ekskuningas; hõimukuningas.
2. piltl (inimeste, loomade, esemete vm. kohta). a. mõjuvõimas, silmapaistev v. juhtiv isik kellegi hulgas. Kui sul on raha, siis sa oled kuningas! Kuningate kuningas, taevane kuningas 'jumal'. Inimest on ülistatud looduse kuningaks. Kiiruisutajate, suusamägede kuningas. b. kõige suurem ja tugevam loom. Loomariigi kuningas lõvi. Meie metsade kuningas karu. Kotkas on lindude kuningas. Kukk, kanade kuningas. c. tähtsuse, väärtuse, ilu vms. poolest muude hulgast esilekerkiv ese, aine, ala vm. Orelit peetakse pillide kuningaks. Teemant on mineraalide kuningas. Kergejõustikku loetakse spordialade kuningaks. *Aluspalgid olid äraproovitud „puude kuningast” – tammest – .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kuningas, kala|kuningas, mere|kuningas, nafta|kuningas, piirituse|kuningas, terase|kuningas, õlikuningas; džässi|kuningas, laulu|kuningas, nõela|kuningas, sprindi|kuningas, suusakuningas; hiire|kuningas, kõrbe|kuningas, käbi|kuningas, laanekuningas; ussikuningas.
3. (mängudes). a. (kaardimängus:) kõige tugevam pildiga kaart. Käis, lõi, tappis, võttis kuningaga. Vastasmängijal oli äss ja kaks kuningat käes. b. (malemängus:) malend, mida vastasmängija püüab matistada. Käisin kuningaga. Valge kuningas on tules.
▷ Liitsõnad: pada|kuningas, poti|kuningas, risti|kuningas, ruutu|kuningas, trump|kuningas, ärtukuningas.

kunsti|galerii
alati eksponeeritud (suurem) kunstikogu; seda hooldav ja korraldav asutus. Dresdeni kunstigalerii.

kuue|kordne

1. kuuest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Kuuekordne vineer, niit. || kõnek kuuekorruseline. Kuuekordne maja.
2. kuuel korral esinev v. toimuv. Ta on kuuekordne Eesti meister ringrajasõidus.
3. mingi taseme, arvuga võrreldes kuus korda suurem v. rohkem. Kuuekordse suurendusega luup. Vaenlasel oli kuuekordne ülekaal.

kõrkja|väli
suurem kõrkjate ala. Sahisev kõrkjaväli.

kõrval|oks
aiand võraharu suurem oks

üle käima

1. üle liikuma. a. üle kõndima. Talvel sai soost otse üle käia. Murust ei tohi üle käia. b. (töötades) teat. tervikpinnast üle liikuma. Toimetaja käis artikli pliiatsiga üle. Vaja põrand korraks märja lapiga üle käia. *Nõmmepealne oli risu ja oksteta, nagu oleks siit rehaga üle käidud. O. Tooming. *Arnold käib lauad pealt höövliga üle, koolmeister lööb kokku. M. Traat. c. hrl piltl (muud kasutused). Kodulinnast oli sõda üle käinud. Tänavad olid tühjad, nagu oleks katk üle käinud. Lasksin silmad kiiresti üle ajalehe käia. Näost käis üle rõõmuläige. *.. maast käinud üle rängad, külmad sajud. G. Suits.
2. üle kulgema, suunduma vms. Ojast käib üle purre. Nõlvakust käivad üle kahed suusajäljed.
3. kangem, vägevam, suurem olema, millegi poolest ületama, üle olema. Tema hääl käis teistest üle. Minu jõud käib, ei käi temast üle. See käis minu mõistusest üle. *Lootus käib hirmust alati üle.. R. Sirge.

kärp1 ‹kärbi 21› ‹s›
zool väike nirgist suurem saleda kehaga kärplane, hermeliin, lahits (Mustela erminea). Kärp on hinnalise nahaga karusloom.

köögi|nõu
suurem köögis kasutatav nõu (näit. kastrul, ämber, pesukauss)

kühvel|labidas
suurem üleskäänatud äärtega labidas

kümne|kordne

1. mingist (endisest) tasemest, arvust kümme korda suurem v. rohkem. Müüs kauba edasi kümnekordse hinnaga. Linna elanikkond on kasvanud kümnekordseks.
2. kümnel korral esinev v. toimuv. Kümnekordne Eesti meister suusatamises.

künnap ‹-u 2› ‹s›
suurem kõõlus. Tugevate künnaputega veohärg. Laplased kasutasid põdra künnapuid vibukeeltena. Künnapuid 'hrl. kaelasooni' mudima. *Siis tundis ta enesel käsivartes ja künnaputes veel küllalt rammu.. E. Kippel. *Sõudsime künnapute naksudes vastu laiade jõgede tugevat voolust. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kaelakünnap.

küür ‹-u 21 või kõnek -a 22› ‹s›

1. suurem kühm seljas, hrl. inimesel. a. (lülisamba ebanormaalsest tahapoole kumerusest tingitud). Kaasasündinud küür. Poisile tekkis luutuberkuloosist küür selga. Küüru teise seljas näeb igamees. | piltl (mingi sobimatu, ebasoodsalt mõjuva asjaolu kohta). *Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A. H. Tammsaare. b. (tööst, vanadusest). Raske tööga kasvas küür selga. Rätsep istus endale küüru selga. Vanamees astus kumeras ja küür seljas. *.. piht kasvatab juba ammu küüru.. A. H. Tammsaare. *Ah, mitte tunda aastakoormat küüral.. J. Kärner. c. (ajutiselt alandlikkusest, pelgusest, meeldida püüdmisest vm. põhjusel). Tõmbas küüru selga ja hiilis minema. Ta ei kiskunud ülemuse ees kunagi küüru selga. Kass tõmbas küüru selga ja turtsus vihaselt.
▷ Liitsõnad: kassiküür.
2. kõnek selg, turi. Küür valutab kartulivõtmisest. Peatus töötamises ja ajas küüru sirgeks. Peremees andis poisile vemblaga üle küüru.
3. kühmjas rasvkoemoodustis looma turjal. Ühe küüruga, kahe küüruga kaamel. Kõrge küüruga seebu.
4. piltl kumeralt, kühmuna esileulatuv kõrgem koht. Jõudsime künka küürule. Eemalt paistab lossimäe küür. Merepinnast ulatuvad välja kaljude küürud. Suure küüruga sild. Vanal õlgkatusel oli keskel küür. *.. kerge küüruga kongus nina valitseb näos.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: mäeküür.

laar1 ‹-i 21› ‹s›
kõnek korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), tegu. Laar õlut. Ajas hea laari puskarit. Pühadeks tehti maailmatu laar verivorsti ning sülti. Keedab sellise laari suppi, et saab mitu päeva süüa. *Telliseid põletati kõigest kolm laari aastas .. H. Sergo. || sats, jagu. *Kõik korraga [sauna]! Kes see teist laari tahab minna .. A. Antson. *.. ega's töö ole jänes: vaata kui võtab homme kätte ja laseb lahti kolme laariga nagu Võrumaa mees oma heinateo. O. Luts.
▷ Liitsõnad: kalja|laar, moosi|laar, pudru|laar, supi|laar, õllelaar.

laulu|album
suurem käsitsi kirjutatud laulik. Omaaegsed külaneiude laulualbumid.

leiva|taldrik
suurem taldrik leivaviilude lauale andmiseks; väike taldrik iga sööja leivaviilu jaoks

lese|kann [-u]
aiand mesilastel suurem viljastamata munaga kärjekann, kus areneb leskmesilane

liha|pall
kok frikadellist suurem hakklihapall. Jaan tellis sööklas kotleti, mina lihapallid.

liig|koormus
normaalsest v. lubatust suurem koormus, ülekoormus. Närvisüsteemi, südame liigkoormus. Elektriseadme liigkoormus.

liig|murd
mat murd, mille lugeja ja nimetaja on võrdsed v. lugeja on nimetajast suurem, näit. 4/4, 5/4

liig|pinge
el normaalrežiimi kõrgeimast tööpingest suurem pinge elektriseadme kahe punkti vahel

linnu|riik
piltl
1. suurem rikkaliku linnustikuga (linnukaitse)ala. Vilsandi, Matsalu linnuriik.
2. (mingi ala) linnustik. Raba, segametsa, kultuurmaistu linnuriik. Põldhiirel on vaenlasi nii looma- kui linnuriigis.

lisa|väärtus
(marksistlikus majandusteaduses:) palgatööliste tööga loodud väärtuse osa, mille võrra uus väärtus on suurem tööjõu väärtusest

lomp ‹lombi 21› ‹s›
(suurem) loik. Pärast vihma on igal pool loigud ja lombid. Lompidel on juba jääkirme peal. Pardid lobistavad lombis. Saunavett sai sauna tagant lombist. Tiigist on veel ainult mudane lomp järel. || piltl (Euroopat ja Ameerikat, hrl. mõeldud USA-d, lahutava Atlandi ookeani kohta). Sõitis, reisis üle (suure) lombi. Ameerika-sugulased tulid meile lombi tagant külla.
▷ Liitsõnad: pori|lomp, vee|lomp, virtsalomp.

looma|hõimkond
zool klassist suurem ja riigist väiksem loomasüstemaatika üksus

looma|klass
zool hõimkonnast väiksem ja seltsist suurem loomasüstemaatika üksus

looma|perekond
zool liigist suurem ja sugukonnast väiksem loomasüstemaatika üksus. Taime- ja loomaperekonnad.

looma|selts
zool klassist väiksem ja sugukonnast suurem loomasüstemaatika üksus

looma|sugukond
zool seltsist väiksem ja perekonnast suurem loomasüstemaatika üksus

lõhandik ‹-diku, -dikku 30› ‹s›

1. lõhestamisel saadud tükk v. osa, hrl. pooleks löödud v. kistud puupakk, palk vms. Puupakud raiuti lõhandikeks. Reheahjus põletati tõrvaseid jändrikke lõhandikke. Küünil oli lõhandikest põrand. *Tegi tule peale, lõi kiile pragude vahele ning sai nõndaviisi kivist jagu. Selle lõhandikke võib praegugi näha vana sepapaja müüri sees. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: kivi|lõhandik, kuuse|lõhandik, männi|lõhandik, pae(kivi)|lõhandik, puulõhandik.
2. suurem lõhe, lõhang. *Kuid põgenikud ei jõudnud ihaldatud vabaduseni [üle mägede]. Nad kas hukkusid metsikuis lõhandikes .. V. Beekman. *Hundikuruks kutsutakse mööda mäekülge järvele suunduvat põõsaisse kasvanud lõhandikku. R. Vaidlo.

lõhang ‹-u 2› ‹s›

1. suurem lõhe (maapinnas, pinnakattes). Orud ja lõhangud. Vooluvetest uuristatud lõhangud.
2. geogr fjord. Lõhanguist liigestatud Norra rannik.

lõhe1 ‹6› ‹s›

1. (hrl. suurem, sügavam, laiem) pragu. Maapinna lõhed. Laiad lõhed merejääs. Kaljus on lõhe. Algul tekivad krohvisse, lakke, seina mõrad, neist praod ning edasi juba lõhed. Sõrmeotste, rinnanibude lõhed. Pikselöögist tuleb puutüvesse lõhe, mis pikkamööda armistub.
▷ Liitsõnad: huule|lõhe, jää|lõhe, kabja|lõhe, kalju|lõhe, kivi|lõhe, kuiva|lõhe, külma|lõhe, piki|lõhe, pinna|lõhe, ring|lõhe, seina|lõhe, suulae|lõhe, säsi|lõhe, õhulõhe.
2. piltl lahknevus, lahutav erinevus. Lõhe teooria ja praktika vahel. Parteis tekkis ületamatu lõhe. Perekondlik lõhe süvenes. *Sellega algas avalik lõhe kogu meie rahvuslikus elus .. F. Tuglas.

lõvi|osa
piltl peamine, suurem, valdav osa. Lõviosa palgast läks toiduks, toidu peale. Lõviosa rahvastikust elab linnades. *.. ema teenis sissetulekute lõviosa siiski õigusteta ämmaemandana. E. Krusten. *.. lõviosa väliskeskkonna aineid jõuab organismi just seedetrakti kaudu. V. Salupere.

maa|ilm

1. (maailma)kõiksus, universum. Maailma loomine. || ‹hrl. pl.› universumi teat. osa, planeedi- v. tähesüsteem. Universumi maailmad ja maailmasüsteemid. Eksisteerib oletus, et paljudes teistes maailmades võib esineda arukat elu.
▷ Liitsõnad: antimaailm.
2. Maa, maakera (kõige sellel eksisteerivaga). Maailma maad, riigid, rahvastik, keeled. Maailma taimestik, loomastik. Maailma maavarad, tööstustoodang, energiavarud. Reisis mitu aastat mööda maailma ringi. See teade levis kõikjal maailmas, üle kogu maailma, sai teatavaks kogu maailmas. Sõdasid toimus mitmel pool maailmas. Maailma sellesse nurka polnud ta varem sattunud. Ajalehe kaudu oli ta maailma asjadega kursis. Noortele näib, et kogu maailm on nende ees lahti. Kaotada pole midagi, võita aga terve maailm 'kõik'. Järgneb oma armastatule kas või maailma otsa. Ta ei loobu oma plaanist, mingu või maailm hukka. Arvab, et tema suudab kõik, nihutab või maailma paigast. Arvas, et nüüd on maailma lõpp käes. || selle teat. suurem piirkond. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Uus Maailm 'Ameerika mander, Austraalia'. Araabia maailm 'araabia maad'. Tahtis näha, kuidas mujal maailmas elatakse. Läks kodusaarelt (laia) maailma õnne otsima. Tahaks rännata ning maailma näha. Ta on maailma näinud mees. Poegadest ei jäänud ükski kodumaale – kõik lendasid maailma (laiali). *.. ja jutustas [Eeva] Tartu ja maailma uudiseid. J. Kross. || (vahel ka lähema ümbruse, lähikonna kohta). Täna särab päike, maailm on kaunis. Maailm mähkub, peitub uttu. Mets, raba vist põleb, kõik maailm on suitsu täis. Pea käis ringi ja maailm läks silmade ees mustaks. Lõugab nii, et maailm kajab. *Tundus, nagu oleks õhkki külmemaks läinud, ainult kaugel eemal eretav kaasik oli nagu tulekahju keset sinist maailma. E. Maasik. || (liialdavalt, kedagi v. midagi üle tähtsustades). See on maailma põnevaim 'väga põnev' raamat. Sa oled maailma kauneim tüdruk. Ema teeb maailma parimaid pirukaid. Peab ennast maailma nabaks 'kõige tähtsamaks'.
▷ Liitsõnad: välismaailm.
3. keskkond, miljöö, olustik, eluring. Idamaa turg on omaette kirev maailm. Lapse maailm piirdus koduga ja kodukülaga. Maalt linna kolides sattusime hoopis uude, võõrasse maailma. Tema noorpõlve maailm oli agul. Ühiselamu oli maailm, millega ma ei harjunud. Rahvaluule, muinasjuttude maailm. Ta luges palju, otse elas raamatute maailmas. *Taluelu ja koolimaja elu vahel oli ka suur vahe. Need olid kaks maailma. J. Semper.
▷ Liitsõnad: ime|maailm, luule|maailm, muinasjutu|maailm, muinasmaailm.
4. inimeste maine elukeskkond, maapealne elu (lähtub kujutlusest, et olemas on ka surnute riik, hauatagune elu). Ajalik, kaduv maailm. (Siia) maailma sündima, tulema. Siit maailmast lahkuma 'surema'. Meest ähvardati ja soovitati maailmaga jumalaga jätta. Eedi jäi vaeslapsena üksi maailma. Ta on nii eluvõõras ja kohanematu, just nagu poleks siit, sestsinatsest maailmast pärit. *See oli tal [= junkrul] viimne naer siin maailmas, sest juba vuhises Jaanuse mõõk õhus .. E. Bornhöhe. || hrl. koos sõnadega teine, parem märgib taevast, hauatagust elu, surnute riiki. Teise, paremasse maailma minema, kolima 'surema'.
▷ Liitsõnad: allmaailm.
5. maailma (2. täh.), ka mõne selle piirkonna inimesed, rahvas, üldsus; teat. inimeste ring. Kogu maailm jälgis põnevusega esimest kosmoselendu. Maailm ei hooli temast, ei hinda teda küllaldaselt. Vanemad inimesed kurtsid, et maailm on hukas, päris käest ära. Ta hülgas oma lapsed, jättes nad maailma hooleks. Kes kaitseks teda kurja, ülekohtuse maailma eest! Võid sattuda maailma naeru, pilke alla. Ära kaeba maailmale oma häda, õnnetust. Ära kuuluta seda maailmale! Lugu läks maailma kõrvu, nüüd teavad seda kõik. Proovi, katsu sa maailma suud sulgeda! Maailma silmis olen ma muidugi süüdlane.
▷ Liitsõnad: inim|maailm, järelmaailm.
6. ühesuguste sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike, kultuuriliste vm. tingimuste v. ühesuguste tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond v. suur inimeste rühm. Kolmas Maailm 'arengumaad'. Katoliiklik, protestantlik, islami(usuliste) maailm. Ingliskeelne maailm. Nõnda kirjutab seda nime kogu ladinakirjaline maailm. Kunstirahva, teadlaste, sportlaste, boheemlaste, kurjategijate maailm. Kapseldub oma akadeemilisse maailma. Ärimeeste maailm jäi talle võõraks, kaugeks. *Õpetajad – need olid [õpilastele] teine maailm .. J. Parijõgi. || mingi eluringkond v. nähtuste piirkond looduses. Taimede, loomade, kalade, lindude, putukate, vetikate, bakterite maailm. Korallide imepärane maailm. Sügislooduse värvide maailm. *Kuid kõik kalad pole kolinud hauakohtadesse ega püsi paigal, kuigi jääalune maailm on pime ja vaikne. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: antiik|maailm, kapitalimaailm; kirjandus|maailm, kunsti|maailm, male|maailm, muusika|maailm, raha|maailm, spordi|maailm, teaduse|maailm, teatri|maailm, tehnika|maailm, ärimaailm; makro|maailm, mikromaailm.
7. inimese mõtete, tunnete, kujutluste ja muu vaimse elu ring. Talurahva, õpilaste vaimne maailm. Kunstniku sisemine maailm. Ma imetlesin tema kujutluste, unistuste, mõtete, huvide maailma. Laste mõistmiseks tuleb mõista nende maailma. Meie sinuga oleme nii erinevad, elame oma eri maailmades. *Aga on olemas ainult üks Mari Möldre, ja see tähendab omaette maailma. V. Panso.
▷ Liitsõnad: fantaasia|maailm, kujutlus|maailm, mõtte|maailm, sise|maailm, tunde|maailm, vaimumaailm.
8. kõnek suur hulk; väga, (maa)ilmatu palju. Aega on rongini (veel) maailm. – Pole maailma midagi, see paar tunnikest läheb kiiresti. Mul on neli tuba, ruumi maailm. Aitab koorimisest, siin on kartuleid juba maailm. Õiendamist oli selle asjaga (terve) maailm. Sinna on maailma plarakas maad. Maailma hulk raamatuid, kes neid jõuab läbi lugeda! *Rongi polnud veel ees, aga rahvast juba maailm koos. L. Promet.

maakond ‹-konna 22› ‹s›
suurem ühiskondlik-territoriaalne v. haldusüksus (eriti Eesti oludes). a. kihelkondade liit muinaseestlastel. Muinas-Eesti suuremaid ja võimsamaid maakondi olid Sakala ja Ugandi. b. 13. sajandist kuni aastani 1918 Eestis haldusüksus (tsaristliku Venemaa ajal kubermangu allüksus, kreis) c. Eesti Vabariigi suurim haldusüksus. Eesti maakonnad, näit. Harjumaa, Saaremaa, Viljandimaa jt.

magasin ‹-i, -i 10› ‹s›

1. ladu; ait. *Ooberst Aminoffi Viiburi rügemendi jalaväelased said veel kuidagi Rakvere sõjaväe magasinidest vähesel määral moona .. E. Kippel.
2. van suurem kauplus. *Paadelaiu pood, Nuki Peetri pood, oli liiga tilluke .. Aga Pankranna Pavelson – päris magasin kohe! A. Hint.
3. tehn ühetaoliste tükktoodete mahuti; sellises mahutis olev kogum. a. sõj tulirelva padrunisalv. Surub padrunid magasini. Magasinis oli veel kolm padrunit. b. trük tähematriitside kassett ladumismasinal
4. aiand tarule korjeajaks lisatav kärjeraamidega kast. *Kõikidel tarudel olid magasinid peal, osale oli Paavo lisanud juba teise, aga korjeajal ei näinud lõppu tulevat. O. Tooming.

mai|külm ‹s›
maikuus esinev suurem temperatuurilangus

mandoola ‹6› ‹s›
muus mandoliinisarnane, kuid suurem ja oktaavi võrra madalamalt häälestatav keelpill

maniakaalne ‹-se 2› ‹adj›
med maaniaga seotud, hulluslik; maania all kannatav, hullumeelne. Maniakaalne seisund, sündroom med seisund, mida iseloomustavad haiguslikult kõrgenenud meeleolu ning enesetunne, kiirenenud ja hüplev sihipäratu mõtlemine, normaalsest elavamad liigutused ja suurem tegutsemistung. Maniakaalne rahutus, suurusluul. Lausa maniakaalne puhtusearmastus. Pürgis eesmärgile maniakaalse 'erilise, äärmusliku' visadusega.

mark1 ‹marga 23› ‹s›
varasem Soome ja Saksamaa, 1919–1927 ka Eesti Vabariigi suurem rahaühik. See sõit maksab mitusada marka. Ta hoidis kokku iga marka. Hind Soome markades. || aj keskajal Lääne- ja Kesk-Euroopas (ka Vana-Liivimaal) peam. väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt. Riia mark. Sada marka hõbedas.

meri|angerjas
zool magevete angerjast suurem merekala (Conger conger)

milreis ‹-i 21› ‹s›
Portugali ja Brasiilia endine suurem rahaühik

mini|arvuti
mikroarvutist suurem digitaalarvuti

mis ‹mille, mida, millesse, milles, millest, millele, millel e. mil, millelt e. milt, milleks e. van miks, milleni, millena, milleta, millega e. van miska pl mis, mille e. millede, mida, millesse e. milledesse ‹substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu, välja arvatud mõni üksik juht›› ‹pron›
I. küsiv-siduv asesõna; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses
1. esineb otsese küsimuse algul (ka lõpul). a. ‹substantiivselt› (tegevuse v. olukorra, samuti esemete, ainete, mõistete, nähtuste kohta). Mis (on) lahti, juhtunud? Mis nüüd? Mis veel vaja? Mis viga? Mis uut, uudist? Mis siin toimub? Mis, mida teha? Mis teil sinna asja? Mis siis, kui ta hilineb? Mis, kas tuled kaasa? Mis? Kas sina ka! Mis meil on täna lõunasöögiks? Mis need seal laual on? Mis sul on, armas laps? Mis, mida tema sellest arvab? Mis see peab tähendama? Mis on armastus? Mille eest poissi karistatakse? Mida nad peaksid ette võtma? Millesse me vihikud pakime, paberisse või kohvrisse? Milles neid süüdistatakse? Millest äkki selline kiirustamine? Millest sa järeldad, et Arvo on süüdi? Millele sa vihjad? Milleks sa raha vajad? Milleni selline järeleandlikkus viib? Millega me sõidame, kas autodega, bussiga või rongiga? *Miska siis? – miska ta selle kaupluse siis asutab?! E. Vilde. || hrv (elusolendite kohta). Mida sa õues näed? – Ma näen autot, puid-põõsaid, koera ja lapsi. *Aga, mis võis tast kujuneda siin: kas visa ja uhke vallutaja .. või ainult juhuste lükatav kerge tuulelipp? R. Sirge. b. ‹adjektiivselt› (täpsustusküsimuses:) missugune samalaadsete seast; (ka esemete, mõistete, nähtuste, samuti isikute vm. elusolendite, olukordade, omaduse, laadi vm. kohta:) missugune, milline. Mis raamatust sa räägid? – E. Vilde romaanist „Mahtra sõda”. Mis linnades te oma reisil peatusite? – Tartus, Valgas ja Võrus. Mis õigus oli teil töölt puududa? Mis kohustused teil on? Mis kell rong saabub? Mis kurja ma olen teinud? Mis keeli te oskate? Mis loomi siinsetes metsades leidub? Kes sa oled ja mis asjus? Mis ajast mis ajani su viisa kehtib? Mis rahadega see maja osteti? Mis, mil määral ta asjast teab? Mis, mil moel, mis, mil kombel te tutvusite? Mis hea pärast peaksin ma oma palga ära andma?
2. ‹hrl. sg. nom.› kõnek kasut. mõnede eri laadi küsilausete algul v. lõpus, samuti ühesõnalise küsilausena. a. alustab põhjusküsimust: miks, mispärast. Mis sa naerad, nutad? Mis ta ometi on nii tossike? Mis sa ta peale pahane oled? *Loll, mis sa klubisse ei tulnud? V. Ilus. b. alustab määraküsimust: kui palju, kui vana vms. Mis raamat maksab? Mis kell on? Mis te maja eest saite? Mis ta vanus võib olla? Mis seda raha võis olla? c. ‹asetseb küsisõnana v. -ühendina või mis lause lõpus› (umbkaudu täh.:) kas on nii? eks ole (nii)? (võib korrata ja modifitseerida ka juba lauses sisalduvat küsimust). Vihma sajab, mis? Igav, mis? Ta on tore poiss, mis? Kurb on vananeda, mis? Ega sa tühja juttu ei aja, mis? Kes sa niisugune oled, mis? See siin ongi Russalka või mis? Ah, et kiire või mis? d. esineb ühesõnalise lausena, milles sisaldub küsimus teat. suhtlussituatsiooni kohta, kusjuures öeldut tuleb korrata v. täiendada ja selgitada. Reet (Tõnule): „Palun sööma!” Tõnu: „Mis?” '(= Mis sa ütlesid?)'. – Reet: „Palun sööma!” Jaak (Ülole): „Ülo!” – Ülo: „Mida?” '(= Mida sa tahad?)'. – Jaak: „Tule siia!”.
3. jaatuse, harvemini eituse suhtes vastupidist väidet sisaldava tundevärvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt› (millegi elutu kohta). Mis sellest, et ta uhke on. Mis parata, tuleb järele anda. Mida's mul karta! Las pidutsevad, mis see minusse puutub. Hea küll, mis me vaidleme. Mis hoolis ta teistest. Mis see kuus kilomeetrit käia on. Mis sa keerutad, ütle otse välja. Mis see minu asi on, kes kellega sõprust peab. Mis meil siin viga olla. Mis sa teed (ära), kui inimesel on halb iseloom. Mida teavad nemad sellest loost. Mida kõike ma noorena ei ihaldanud, millest kõigest ei unistanud. Milleks asjata oma eluga riskida. Eks noored otsustagu ja tehku, mis meie enam! *Soe tuba, soe supp ja soe ahi – mis võis veel paremat olla. J. Kruusvall. b. ‹adjektiivselt› (nii elutu kui ka elusa kohta, mõnikord täh. 'missugune, milline'). Mis häda mul valetada on? Mis õigus on teil minu üle kohut mõista. Mis ime siis, et ta unine on, kui ta öösel magada ei saa. Mis kombed need on! Mis kiiret mul ikka on! Mis pahandust sest ikka tuleb. Mis sõprusest nüüd enam rääkida saab. Mis näitleja ta on, niisama asjaarmastaja.
4. retoorilistes hüüd- ja käsklausetes, mis väljendavad imetlust, vaimustust, imestust, hämmeldust, pahameelt, nördimust vms., samuti tagasihoidlikku viisakat ettepanekut. a. ‹adjektiivselt› (hrl. millegi, harvemini kellegi kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Oi, mis lusti! Oi, mis üllatus! Oi, mis nalja siis sai! Oh, mis õnn, et ma õigel ajal kohale jõudsin! Mis hea tundmus! Mis hirmus ja ennekuulmatu lugu! Mis hurmav daam! Mis põrgut teil vaja on! Mis kuradi pärast mina pean seda tegema! b. ‹substantiivselt›. Mis nüüd küll saab! Mis te ometi mõtlete! Ah mis, jäta mind rahule! Preemiat saame, vaat mis! Mis oleks, kui te pakuksite mulle tassi kohvi. Mis! Sa ei teagi?
5. seob kaudküsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb sageli (v. on juurdemõeldav) mingi korrelatiivne sõna. a. ‹substantiivselt› (esemete, olukordade, nähtuste jm. kohta). Küsisin isalt, mis tema sellest asjast arvab. Vaata, mis mul on! Mis saab edasi, seda ma ei tea. Mis silmist, see südamest. Mis tehtud, see tehtud. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis liig, see liig. Teadagi, mis rahaga tehakse. Ta pilgus oli midagi, mis mind häiris. Siin on mõndagi, mis peaks teisiti olema. See on kõik, mis mul sulle öelda on. Ta vandus, mis muidu tema komme ei olnud. Ta teab täpselt, mis kus kasvab ja mida kuidas harida. Poisid panevad putku, mis kannad välguvad. Meil on veel palju sellist, mille üle tasub järele mõelda. Ülikond, mille all ta kandis lumivalget särki, istus laitmatult. Mida ta ka kavatses ja plaanitses, ikka lõppes kõik nurjumisega. Nüüd alles nägin, milleks ta on suuteline. Ta ei taibanud, milles teda süüdistatakse. Ära pea kõike selleks, millena see näib. Võtsin kaasa suusad, milledeta maal toime ei tule. Mida aasta edasi, seda vähem me kohtusime. Tänavu oli mai vihmarohke, mis takistas kohati põllutöid. Võeti kaasa vaid hädavajalikku, ilma milleta reisil läbi ei saa. *.. kiusatused, nagu viin ja tubakas, ühed katsekivid on, miska inimese tugevust proovitakse. J. Peegel. || hrv (elusolendite kohta). *Ta ise eile ütles, et temal kodus kutsikas on, mis tantsib ja trummi lööb. O. Luts. *Ally käitumine kohvikus oli ühelt poolt mõõdetud, nagu seltskonnadaami oma, millena ta end vist juba kujutleb .. B. Kangro. b. ‹adjektiivselt› (nii esemete, olukordade, nähtuste kui ka isikute vm. elusolendite kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Palun ütle, mis päev on täna. Püüdsin kramplikult meelde tuletada, mis koht see oli. Ma ei mõista, mis häda sul selle rahaga praegu on. Ma ei kujuta isegi hästi ette, mis inimene temast niimoodi saab. Ta tundis huvi, mis ametimees Ants on. Tahaksin näha, mis näo ta teeb, kui kõik ilmsiks tuleb. Mis juttu nad ajasid, seda ei teadnud keegi. Mis surma ta suri, selle kohta ei saadud mingeid andmeid. Mul pole seegi meeles, mis klassis me algebrat õppisime. Mis tööle käe külge pani, see korda läks. Seletasin talle, mis loomaga on tegu.
II. eelnevate rühmadega seonduvates ühendites, kus asesõnaline sisu on (eri rühmades erineval määral) taandunud, sidesõnalaadselt; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb mitmesugustes nentivates, kinnitavates, omadust v. tegevust rõhutavates vm. kordustes. a. ‹seob korduvaid noomeneid v. adverbe, ka pärisnimesid› (ligikaudu täh.:) nagu ... ikka, nagu olema peab; täiesti, päris, läbinisti; tõesti, tõepoolest. Liiv mis liiv. Vaatlen siplevat kala – ahven mis ahven. Jaan on ikka mees mis mees, mats mis mats. Sa oled veel laps mis laps. Puusepp Priidu on meister mis meister. Maitsen – vesi mis vesi. Sügis mis sügis, päev juba lühike. Tõsi mis tõsi, ma ei tunne seda meest. Kübar peas, härra mis härra. Vaatan, einoh, tema mis tema. Ta on loll mis loll. See rohi aitab, kindel mis kindel. Maja oli tühi mis tühi. Kraavid on tõesti vett täis mis täis. Kali on otsas mis otsas. See on juba liig mis liig. Ta on minust igati üle mis üle. *Külaeided vangutasid mind nähes päid – Jüri mis Jüri, ainult halliks läinud. P. Kuusberg. || (korduse esimese osa asemel võib olla sõna üks). Üks mis kindel – ta on haige. *Üks mis selge, järgmine kord kirikupühal juua ei maksa .. O. Jõgi (tlk). b. seob korduvaid verbe, ligikaudu täh. 'nii palju kui; sel määral kui'. Kulus aega mis kulus, aga asja sai. Võtab aega mis võtab, aga töö saab valmis. Nägi vaeva mis nägi, kuid kooli ta lõpetas. Põdes mis ta põdes, kuid ellu jäi. Kiruti mis kiruti, kuid vastu ei hakatud. || esineb mõnedes kindlakskujunenud otsustavust, kategoorilisust v. nentimist märkivates väljendites. Ma viin oma tahtmise läbi olgu mis on 'igal juhul'. Ma ei tee seda, saagu mis saab, tulgu mis tuleb 'mitte mingil juhul'. Ta tahtis veel kord õnne proovida, tulgu mis tuleb 'tulgu see, mis tulema peab' või saagu mis saab 'juhtugu see, mis juhtuma peab'. Oli ta muidu mis ta oli 'oli ta missugune tahes', aga tööd tegi korralikult. Teen mis teen 'teen mida tahes', see pole sinu asi.
2. (ligikaudu täh.:) nagu, nii et; esineb koos järgneva sõnaga enamasti määra- v. viisimäärusena (eriti tundevarjundiga lauseis). Palav mis kole. Kade teine mis hull. Isa oli vihane mis hirmus. Külmetasime nii mis hirmus. Sa vassid mis kole. Käsi jookseb tal verd mis hull. Eit paukus ja pragas mis jube. Tal ju seda raha ja vara jagada nii mis puru. Kui lund sedasi edasi sajab, siis sõidame mis ludin. Rukis kasvab mis mühab, mis mühiseb. Ujun üle järve mis laksub. Põõnab mis norin taga. *Kui kõik on käe-jala juures ja ootamist ei ole, siis läheb töö mis lustib. E. Maasik. *Soosillal oli hulk tööd tehtud, nii et täna mindi sealt üle mis kõbinal. A. H. Tammsaare.
3. ‹kasut. võrdlevalt ühenduses sõnadega see, too, sama, seesama vms.› kui, nagu. Meie vahekord polnud enam see mis varemalt. Sa oled mulle sama mis vanaema. Sinuga juhtub seesama mis minuga. Maal oli üldine meeleolu sama mis linnades. *Pole seal enam toda hoogu ega tralli, toda kuraasikat kauplemist ega ägedat ärplemist mis ennevanasti. I. Sikemäe.
III. hrl kõnek esineb mitmesugustes kindlakskujunenud (sageli ka tundevarjundiga) umbmäärastes v. määratlevates asendusväljendites; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb ühendeis koos teadma-verbi sg. 3. pöördega ja sõnadega jumal, kurat, pagan, tont, kes, mõni, samuti väljendis mine tea mis, mis märgivad ebaselgust, teadmataolu vms.. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, umbkaudu täh. 'midagi muud, midagi aimamatut v. ootamatut, midagi erilist vms.'). Ta võib teab mida ette võtta. Sa arvad alati jumal teab mis, kui ma õhtul hilja koju tulen. Kannavad siia kokku pagan teab mida. Ma ei nõua ju tont teab mida. Selline lühinägelikkus võib viia kes teab milleni. Niisugune kangekaelsus on juba kurat teab mis 'liig mis liig, ületab igasugused piirid'. Ta võib kohtus pagan teab millega hakkama saada. Ta arvab enesest ei tea mis 'liiga palju'. Näonahk pole mul tõepoolest teab mis 'suurem asi, eriti hea'. b. ‹adjektiivselt› (nii elutute kui elus objektide kohta, umbkaudu täh.:) mingisugune, niisugune, mille kohta pole täit selgust; mõni v. mingi eriline. Ega mul ei tea mis asja ole, tulin niisama. Ta hakkas tont teab mis põhjusel mind vältima. Raamatud olid seisnud toanurgas juba mine tea mis ajast. Nad on nii ennast täis, nagu oleksid (mõni) teab mis vägiteoga hakkama saanud. Minu hobune pole ka kes teab mis traavel. Neiu ei olnud jumal teab mis iludus. Mul tuli äkki ei tea mis hea pärast 'mingil teadmata põhjusel' mõte minna kinno.
2. esineb koos sõnadega tahes, ükskõik, ükspuha vms. suvalisust väljendavais ühendeis. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, mille puhul ei taheta teada v. ei võeta teatavaks mingeid täpsustavaid asjaolusid). Öeldagu mis tahes, aga need olid siiski ilusad ajad. Tegin mida tahes, aga iialgi ei oldud minuga rahul. Direktor ei saada kunagi kedagi tagasi, olgu küsimus milles tahes. Räägime millest tahes, ainult mitte sellest naisest. Mitte ei jää magama, tee mis tahad. Mõelgu ta ükskõik, ükspuha mida, minule ei lähe see korda. Paljugi mis reisil juhtuda võib. *Rootslane oli ju siinlinnas kõigepealt antvärk. Kingsepp, laudsepp, tündersepp või mis tahes. J. Kross. b. (adjektiivselt nii elutute kui elus objektide kohta, kusjuures ühendeis tõstetakse esile üks asjaolu teatavast rühmast; ühend on mõnikord tähenduselt lähedane sõnadele iga ja igasugune). Nad peatusid eineks, sest nälg oli suurem kui mis tahes hirm. Saan kõigega hakkama, olgu töö mis tahes. Olen valmis vastu võtma mis tahes rünnakut. Ostan selle maja ükskõik mis hinna eest. Kooli ma lõpetan, ükskõik mil viisil. Mis tahes kergeusklikke võidakse kurjasti ära kasutada. Ta pidas ennast sõltumatuks mis tahes poliitikameestest.

mitme|kordne

1. mitmest (ühesugusest) osast koosnev. Mitmekordne vineer, vooderdus, lõng, side, sõlm. Tõmmis kurnatakse läbi mitmekordse marli. Mitmekordne 'mitmekorruseline' maja. *Plangule oli veetud okastraat, see oli küll mitmekordne, aga üsna nigel. R. Kaugver.
2. mingi taseme v. arvuga võrreldes mitu korda suurem, võimsam vms. Mitmekordne hind, kokkuhoid, väärtus. Toodang kasvas, püük suurenes mitmekordseks. Vanema vennana olid minu kohustused mitmekordsed. Mitmekordne miljonär 'multimiljonär'.
3. mitmel eri korral, mitmes eri järgus toimuv v. esinev; korduv. Võttis kuriteo omaks pärast mitmekordset ülekuulamist. Avas ukse alles pärast mitmekordset koputamist. Mitmekordne maailmameister, laureaat, vanaisa.

mitte|negatiivne
mat (arvu kohta:) nullist suurem v. nulliga võrdne

mumm2 ‹-u 21› ‹s›
kõnek suurem ümmargune täpp; nupuke, nups. Punaste mummudega tass, kann, riie, pluus, seelik. *Rosinasai! Kuidas ta väiksena ema tüütas, et tee mummudega saia, tee aga mummudega saia. O. Tooming.

muru|mätas
millegi katteks lõigatud suurem murukamara tükk. Murumätastega ääristatud hauaplats, kõnnitee.

muru|väli
suurem muruala. *Ta tuli mööda muruvälja, kus võililled oma kollaseid pärgi seadsid .. R. Kolk.

muusika|teos
(suurem) helitöö. Sümfooniad, ooperid, missad jt. muusikateosed.

nelja|kordne

1. neljast kihist vm. osast koosnev. Katus kaeti neljakordse tõrvapapiga. Jäme neljakordne lõng. Neljakordne marlimask. || kõnek neljakorruseline. Neljakordne maja.
2. neli korda suurem. Õunasaak on mullusega võrreldes neljakordne.
3. neli korda esinenud v. juhtunud. Neljakordne maailmameister.

nikk ‹niki 21› ‹s›
murd suurem paat, millega last rannast laevale veeti

nüri|nurk
mat täisnurgast suurem ning sirgnurgast väiksem nurk. Kolmnurgal ei saa olla kahte nürinurka. Tee pöördub seal nürinurga all paremale.

oina|pea

1. sõimusõna rumala, taipamatu inimese kohta. Oh te viimased oinapead! Kuidas sa seda ei taipa, igavene oinapea! Mis need oinapead masinatest taipavad!
2. geol looduslikult lihvunud suurem kivi v. kaljunukk, silekalju

osmoos ‹-i 21› ‹s›
füüs lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem

otsmiku|piirkond
anat peaaju eesmine, kõige suurem poolkerade piirkond (regio frontalis)

paari|kordne

1. paarist osast v. kihist koosnev. Kurnale peab panema vähemalt paarikordse marli. || paarikorruseline. Madalad, ühe- ja paarikordsed majad.
2. mingist (endisest) tasemest v. arvust paar korda suurem v. rohkem. Paarikordne suurendus. Toodang on lühikese ajaga kasvanud ligi paarikordseks.
3. paar korda toimunud v. toimuv. Paarikordne meeldetuletus. *Pärast ühe- või paarikordset kasutamist jäeti viljelusmaa mõneks aastaks sööti.. V. Lõugas.

padu ‹11› ‹s›

1. madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v. võsastik; suurem loik v. madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada. Padu on vett täis. Teispool mõnesaja meetri laiust padu algab jälle madal mets. Padus seisab kevadel kaua vesi peal. *Mõisapõldude lõppedes algas padu, madal soisevõitu maastik.. H. Raudsepp.
2. tihe põõsastik, padrik. Loomad pugesid läbipääsmatuisse padudesse. *Öösüdant peitmas keset sünget padu / on tihked põõsad ühel meelel koos. B. Kangro.
3. murd (äge) vihmahoog

paha|uskne
jur teadlik sellest, et valdusel puudub seaduslik alus v. et kellelgi teisel on suurem õigus asja vallata . Pahauskne valdaja, omanik.

paha|usksus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
jur teadlikolek sellest, et valdusel puudub seaduslik alus v. et kellelgi teisel on suurem õigus asja vallata

paikkond ‹-konna 22› ‹s›
täpselt piiritlemata suurem maa-ala, piirkond maastikul, looduses; asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega. Järvederikas, raskesti ligipääsetav paikkond. Korjab siinses paikkonnas kasvavaid ravimtaimi. Tõusude ja mõõnade poolest äärmiselt ebastabiilne paikkond. Väljasaadetu ei tohtinud ettenähtud paikkonnast lahkuda. Põhjarannik on Eesti ilusamaid paikkondi. Põltsamaa ümbrus on tiheda teestikuga, paikkonda läbib ka Tallinna–Tartu maantee. Igaüks kandku oma paikkonna rahvariideid. *Pesaäärel istudes võis Valgesulg saada ülevaate kogu paikkonnast. J. Rannap. || geogr paigastikust suurem ja füüsilis-geograafilisest (maastiku)rajoonist väiksem maastikuüksus

palve|maja
kirikl eraldi hoone v. suurem ruum jumalateenistuste v. palvetundide pidamiseks. Baptistide, vennastekoguduse palvemaja. Ta käib iga laupäev palvemajas. Vanaperemees oli kõva usumees, pidas palvemajas lugemisi.

papi|nael
nael, mille pea läbimõõt on varre läbimõõdust 2,5 korda suurem. Suure-, laiapealised papinaelad. Katusepapp lüüakse papinaeltega kinni.

parem ‹-a 2›

1. ‹adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2. ‹adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3. ‹s› Eeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.

parketi|tahvel
ehit suurem, hrl. ruudukujuline plaat parketi materjalina

parv ‹-e 22› ‹s›

1. samast liigist lindude, putukate v. kalade suurem kogum. Kuldnokkade, pääsukeste, varblaste parv. Partide korratu, põgenev parv. Rohutirtsude parved. Parv käratsevaid kajakaid. Rändlinnud kogunevad parvedesse, lendavad parve(de)s lõuna poole. Soo kohal keerles parvedena sääski. Tuli parv mänglevaid delfiine. Parv parves kinni läks kala lahtedesse kudema. || inimeste suurem korrapäratu kogum. Tööliste parv tehase väravate ees. Õnnetuspaigas tõukles uudishimulike parv. Plikatirtsud hoidusid parvena kokku, parve, olid parves õpetaja ümber. || (esemete kohta). Lennukite parv. Galaktikate, meteooride parved. Vastu tuli parv väikesi laevu ja kalapaate.
▷ Liitsõnad: delfiini|parv, haki|parv, hane|parv, heeringa|parv, hülge|parv, kajaka|parv, kala|parv, kure|parv, kärbse|parv, linnu|parv, luige|parv, maimu|parv, putuka|parv, räime|parv, särje|parv, sääse|parv, tirtsu|parv, tuvi|parv, vareseparv; inim|parv, laste|parv, meeste|parv, naiste|parv, poiste|parv, rahvaparv.
2. mets kinnitatult v. lahtiselt kõrvuti asuvate palkide kogum vees nende edasiujutamiseks. Suured metsamaterjali parved. Aeglaselt venisid parved puksiiri järel. Kevadise suurvee ajal lasti parved jõge mööda alla. Mehed tõmbasid parvest palke pootshaakidega kaldale.
▷ Liitsõnad: palgiparv.
3. veetav, veevoolu v. inimjõu abil liikuv kõrvuti asetatud palkidest, ujukeist vm. koostatud veesõiduk. Rontidest ja lattidest kokkuklopsitud omatehtud parv. Vedasime parvega jõeäärsest luhast heinu. Vaenlane ületas jõe kiiruga ehitatud parvedel. Puksiiri järel liikus suur raskelt koormatud parv. Hüppasime kõikuvale parvele, et pärivoolu alla sõita. Parvedele ehitatud elamud. || teed katkestavast veekogust inimeste ja veokite ülevedamiseks kasutatav kindlal liinil ühest kaldast teise liikuv alus. Üleveotross katkes ja vool kandis parve jõesuudmest välja. Autod sõitsid parvele, mis viis nad jõe teisele kaldale.
▷ Liitsõnad: kõrkja|parv, palk|parv, pontoonparv; pääste|parv, üleveoparv.

patarei ‹14› ‹s›

1. sõj kompaniile (v. roodule) vastav suurtüki- ja raketiväe ning õhukaitsejõudude allüksus. Haubitsate patarei. Neljast kahurist koosnev patarei. Pataljoni patareid läksid lahingusse. Emajõe kaldal oli kuus patareid välisuurtükke.
▷ Liitsõnad: miinipilduja|patarei, raketi|patarei, ranna|patarei, seniit|patarei, suurtüki|patarei, õhukaitsepatarei.
2. sõj suurtükkide kindlustatud asupaik. Meie suurtükivägi purustas vaenlase hästi kindlustatud patarei. Enne saarelt lahkumist õhkisid nad ranna kaitseks ehitatud patarei. *Hakkame läbi võpsiku patareisse tagasi kõmpima. J. Peegel.
3. füüs tehn omavahel elektriliselt ühendatud galvaanielementide v. akude kogum. Kassettmagnetofon töötab nii võrguvoolul kui patareidel. Taskulambil on patarei läbi põlenud, tühi. Omavahel paralleelselt ühendatud termovarbade patarei. Ümmarguste v. lapikute patareidega taskulambid.
▷ Liitsõnad: akumulaator|patarei, aku|patarei, anood|patarei, kondensaator|patarei, päikesepatarei; taskulambi|patarei, toitepatarei.
4. rida, hulk, suurem kogus mingeid ühesuguseid esemeid v. (ühendatud) koostisosi. *Mõnigi mees toob nurgast välja oma tagavara ja lauale koguneb üsna kenake pudelite patarei. R. Roht.
▷ Liitsõnad: jahutus|patarei, ketas|patarei, küttepatarei.
5. põll. a. (turba, sõnniku) piklik suur hunnik. Sõnnik kogutakse hoidlasse või patareisse. Kompostiks segatakse turbamuld patareides fekaalide ja põlevkivituhaga. b. ühte koondatud hoidlate süsteem. Mitu silohoidlat on järjestatud ühtseks patareiks.
▷ Liitsõnad: komposti|patarei, sõnniku|patarei, turbapatarei.

pea|grupp
põhiline, kõige suurem grupp (näit. võistlejaid). Peagrupist rebis end lahti kolm jooksjat.

pea|kauplus
mingi kaubandusalase süsteemi keskne, suurem kauplus. Ühisuse peakauplus ja harukauplus.

pea|org
geogr suurem org, millel on lisaorge

pea|postkontor
keskne, kõige suurem postkontor (suuremas linnas). Tallinna peapostkontor.

pea|täht
astr kaaslas(t)est heledam v. suurem täht tähesüsteemis

pea|tükk

1. raamatu suurem, omaette terviku moodustav jaotus. Romaani peatükid. Sellest on juttu õpiku 1. ja 5. peatükis. Raamat koosnes sissejuhatusest ja neljast peatükist. Iga peatüki lõpul oli lühike kokkuvõte. Jõudsin teosest läbi lugeda kaks peatükki. || seadustes ja määrustes osa alljaotus. Koodeksi, määruse peatükid. Ulatuslikumates õigusaktides on paragrahvid koondatud peatükkideks.
2. katekismuse üksikosa. Katekismuse viis peatükki. Vanasti nõuti koolilastelt peatükkide pähetuupimist. *.. oli tal tunne, nagu oleks ta ise leeris ega oskaks hästi peatükke. A. Lemberg (tlk).
3. piltl omaette osa, lõik milleski. Jüriöö ülestõus oli üheks kangelaslikumaks peatükiks eestlaste vabadusvõitluses. Tema majaehitamine on peatükk omaette 'omaette lugu'. *Selles põletavas armuloos esines ka kurvemaid peatükke, kuid need kestsid lühikest aega.. A. Beekman. *Kersti oli peatükk omaette Harald Imelise elusaatuses. H. Raudsepp.

pea|vihk
suurem tüügastega ülespoole asetatud viljavihk (rukki)haki tipus

peeso ‹6› ‹s›
suurem rahaühik mitmes Ladina-Ameerika riigis ja Filipiinidel

pengö ‹6› ‹s›
endine Ungari suurem rahaühik

peo|saal
(suurem) pidude ja pidustuste korraldamise ruum. Lossi peosaal. Dekoreeritud peosaal. Kogunesime peosaali juubeliüritusele. Tunneb ennast hästi nii koduses miljöös kui peosaalis.

pere|tuba
suurem tuba kogu pere (mõisas teenijaspere) ühiskasutuseks, eriti söögiruumina ja teenijate eluruumina. Talu, mõisa peretuba. Sulane ja tüdruk magasid peretoas, pererahvas tagakambris. Istuti peretoas suure laua ümber. *Aga see, mis toa kõigi toaks, peretoaks tegi, oli aurukummiga pliit oma lõõridega ja lahtise ahjusuuga. A. Hint.

peseeta ‹6› ‹s›
endine Hispaania suurem rahaühik

piima|kann [-u]

1. kann piima jaoks (lauanõu); kann piimaga. Savist, klaasist piimakann. Piimakann on laual pudrukausi kõrval.
2. suurem piimanõu piima hoidmiseks v. transportimiseks. Piim kurnati piimakannudesse. Mehed olid oma piimakannudega meierei juurde jõudnud.

piima|saal
nõuk (suurem) piimabaar. Käis piimasaalis einestamas.

piroog ‹-i 21› ‹s›
mõlaga juhitav puutüvest õõnestatud, sageli ka suurem vene peam. Lõuna-Ameerika ja Okeaania rahvastel. Maooride, indiaanlaste pikk ja kitsas kümne sõudjaga piroog. Piroogides, piroogidega ületati suuri vahemaid.

piruka|saal
(suurem) pirukabaar

plokk ‹ploki 21› ‹s›

1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.

polikliinik ‹-u 2› ‹s›
suurem haiglavälist arstiabi andev profülaktika- ja raviasutus. Sisehaiguste, naha- ja suguhaiguste polikliinik. Ülikooli polikliinik. Kesklinna polikliinik. Polikliiniku röntgenikabinet. Lähen polikliinikusse analüüse andma.
▷ Liitsõnad: lastepolikliinik.

politsei|prefektuur
politsei suurem territoriaalne allasutus; selle tegevuspiirkond. Politseiprefektuuri arhiiv. Ta töötab politseiprefektuuris. Selle riigi territoorium jaguneb 10 politseiprefektuuriks.

pool ‹-e, -t 34›
I. ‹num›
1. murdarv üks kahendik (½). Kaks ja pool. Kaheksa ja pool pluss pool võrdub üheksa. Pool miljonit. Pool protsenti. Saadud avaldis tuleb korrutada poolega. *.. kirikus oli rootslasi ja eestlasi peaaegu pool poolega [= pooleks]. H. Sergo. | (kellaaja kohta). Kell on pool kaksteist. Poole kümnest poole seitsmeni kehtivad odavamad hinnad. Rong tuleb poole viie paiku.
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust. a. ant. terve, kogu. Pool liitrit piima. Kolm ja pool kilogrammi liha. Koduni pole poolt kilomeetritki. Pool krooni. Pool leiba. Ta jättis üle poole arvest tasumata. Maksin saabaste eest vaid pool hinda. Pool suve veedeti maal. Viis ja pool aastat, päeva, tundi. Ta jõi ainult poole klaasist tühjaks. Ligi pool jahust läks maha. Ta on minust pool pead pikem. Pool raha(st) jäeti üüri maksmiseks. Poole rusika suurune tükk. Pooles elusuuruses büst. Pool maailma on läbi rännatud. Julge pealehakkamine on pool võitu. See on alles pool häda. Ta ei mõistnud pooltki meeste kõnest. Töötasime poole koormusega. Mootor töötas poole võimsusega. Aine radioaktiivsus on vähenenud poole peale, pooleni. Vorm täidetakse taignaga poole sügavuse jagu. Jagatud mure on pool muret. Pool süüst on sinu, pool minu. b. ant. kõik. Pooled inimesed, raamatud, lilled. Peaaegu pooled küpsised on söödud. Pooltel õpilastel on töö tegemata. Ta ei teadnud pooli asjugi. Pooled külalistest jäid tulemata. Üle poole seadmetest on rivist väljas. Rohkem kui pooled poed olid kinni. c. piltl osutab millegi nappusele, vähesusele. Poole aruga inimene. Poole häälega, poolel häälel kõnelema, laulma. Oldi juba poole jalaga kodus. Ta saatis mind poole pilguga. Sellest pole keegi poolt sõnagi rääkinud. Teda pole poole sõnagagi puudutatud. Mõistis teda poolelt sõnalt, poole sõna pealt, poolest sõnast. Ei tagane oma nõudmistest poolt sammugi. Taskus pole mul poolt pennigi. Haige on väljas vaid poole mehe eest. *Kaaruküla inimesed ei teinud tülist väljagi.. Isegi koerad lõid ainult poole lõuaga kaasa. E. Tegova.
3. (määruslikes ühendeis:) keskkoht, keskpaik. Pooles vardas lipp. Saag oli juba pooles puus. Ta seisab pooles trepis, poolel trepil. Jooksin poolde tänavasse. Hüüdis juba poolelt õuelt tere. Mees peatus, rusikas pooles vinnas. Poolde säärde, poole sääreni ulatuv seelik, lumi. Juuksed ulatuvad tal poole pihani. Olen raamatuga varsti poole peal. Aasta on poole peale jõudnud. Valas klaasi poolest saadik, pooleni konjakit täis. Uks on poolest saadik klaasist. Elan poolest saadik 'pooleldi' tema kulul. Filmi pole huvitav poole pealt vaatama hakata. Jäi poole 'poolelioleva' jutu pealt vait. *.. pooles lennus [pooleldi lennates] punusid [kanad] Mari juurde. I. Truupõld. | piltl. Asjaajamine jäi poolel(e) teel(e) seisma. Tuju on pooles mastis. || (aja kohta). Päike on alles pooles hommikus, lõunas, õhtus. Jaanuar juba poole peal! Ta luges poole ööni. Poolest päevast lasti rohijad põllult tulema. Koju saime alles pooles pimedas, poole öö ajal. Üles tõusti juba poolest ööst, poole koidu ajal. Istub pooled ööd kaardilauas. Pooleks suveks oli saun valmis. Nädal on juba poole peal.
4. millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms.). Püksid maksid poole vähem kui pintsak. Poiss oli teistest poole noorem, väiksem. Otse läbi metsa minna on tee poole lühem. Turult saab piima poole odavama hinnaga. Ants on poole etem poiss kui Jüri. Nii saab ju poole rutem. Tundsin end poole kindlamalt. Poiss on poole suuremaks kasvanud. Kiirust suurendati poole võrra. Hinnale on pool otsa pandud 'hind on kahekordistatud'.
II. ‹s›
1. kaheks jaotatava eseme, nähtuse, toimingu vms. üks osa. Suurem, väiksem pool. Tabeli ülemine, alumine, vasak, parem pool. Peo, kontserdi, võistluste esimene, teine pool. Möödunud sajandi, septembrikuu, aasta teisel poolel. Päeva hommikune, pärastlõunane pool. Üks pool toast oli tühi, teises paar mööblitükki. Pähklikoor prõksatas kaheks pooleks. Käärid koosnevad kahest omavahel ühendatud poolest. Ta sättis kammi tiheda poolega juukseid. Jalakäijad hoidugu tee vasakule poolele. Elu argipäevasem pool. Võrduse pooled. Ajas oma tagumise poole 'tagumiku' urvi. || külg. Kaardi, sedeli esimene ja tagumine pool. Kasuka karvane pool. Kuu valgustatud, valgustamata pool. Kuulame plaadi teist poolt ka. Heegelpinna pooled tulid erisugused. Madalpistetikand jääb riide mõlemal poolel ühesugune. Mündi vapiga pool. Elu heledam pool. See on vaid medali üks pool. *.. viha ja armastus on ainult ühe tunde kaks poolt. K. Ainver. || hoone, hoonete rühma vms. hrl. kuuluvuse, otstarbe v. paiknemise järgi eristatav osa. Meeste, naiste pool ühiselamus, saunas, haiglas. Suur kahe poolega elumaja. Käisin seal tihti lelle pere poolel. Teenijate ja pererahva pool talus. Kõrtsid olid jaotatud härraste ja talupoegade pooleks. Tulin köögi poole pealt. Mine oma poolele ja heida magama. Naabri poole peal peeti tihtilugu pidu. Tee sellel poolel on põllud, teisel mets. Turu see pool, kus müüakse juurvilja. Pärast poolaega vahetasid mängijad pooled 'asetusid teisele väljakupoolele'. Rünnak kandus vastasmeeskonna poolele. *Nagu kool, nii asus ka kirik Jaanilinna poolel. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: ala|pool, algu|pool, esi|pool, kõhu|pool, köögi|pool, lõpu|pool, meeste|pool, miinus|pool, naiste|pool, näo|pool, nuri|pool, pahu|pool, pluss|pool, selja|pool, suu|pool, tagu|pool, tee|pool, tänava|pool, varju|pool, väljaku|pool, värava|pool, ülapool.
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa. Kahe poolega uks, värav. Kolme poolega peegel, kapp. Mõlemad välisukse pooled on lahti. Ühe poolega kirjutuslaud. Suur mitme poolega rahakott.
▷ Liitsõnad: akna|pool, kapi|pool, kardina|pool, uksepool.
3. ka jur üks vastastest v. partneritest mingis toimingus. Kaotaja, kannataja, kuulav, kõnelev pool. Või(s)tlevad, nõutlevad, vaidlevad, vaenulikud pooled. Süüdlaseks pooleks jääma. Pooli huvitavad küsimused. Leping tõi kasu mõlemale poolele. Meie poksija oli ründavam pool. Kinkelepingu järgi annab üks pool oma vara tasuta teise poole omandusse. *Kumbki pool jäi oma seisukohale: valitseja nõudis, talupojad keeldusid. A. Kruusimägi. || (abikaasa kohta). Mehel on oma õrnema poolega mingid arusaamatused. Miks nimetatakse naisi nõrgemaks pooleks? Perekonna kangem, tugevam pool oli kirglik kalamees. || üks vastandlikest leeridest. Mõlemad pooled kandsid lahingus kaotusi. Venelaste poolel oli rohkesti haavatuid. Ta läks liitlaste, ülestõusnute poolele üle. Vend oli olnud kommunistide poolel. Onu oli sõdinud valel poolel. || (kellegi v. millegi toetamise väljendamisel). Ajaleht oli võimumeeste poolel. Õigus on meie poolel. Tülide ajal asus õde alati venna poolele.
▷ Liitsõnad: abielu|pool, lepingu|pool, osa|pool, sugu|pool, teine|pool, vastaspool.

pool|juht [-juhi]
el elektrivoolu juhtiv aine, mille eritakistus on suurem kui elektrijuhil ja väiksem kui dielektrikul

poolteise|kordne
poolteist korda suurem v. rohkem. Farmi toodang kasvas poolteisekordseks.

pori|lomp
(suurem) poriloik. Sead püherdavad porilombis. Tormas porilombist läbi, nii et pori lendas. Peale paduvihma on õu suureks porilombiks muutunud.

portfell ‹-i 21› ‹s›

1. suurem hrl. ühe sanga ja luku v. lukkudega mapp paberite, raamatute vms. kandmiseks. Nahast portfell. Uhiuus, narmendav, kulunud portfell. Mitme vahega, kolme lõõtsaga portfell. Pungil, kõhukas portfell. Koolilaste portfellid. Mehel oli portfell käes, näpus. Ta kannab portfelli. Portfelli üks lukk on katki. Pista kaustik portfelli! || piltl (käsikirjade varu kohta). Toimetuse portfell on tühi. Noorel kirjanikul on portfellis esimene novellikogu. *Aga eesti algupärandite portfell on teatrites endist viisi kõhetu.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: kooli|portfell, lõõtsportfell.
2. piltl ministri ametikoht, ministriportfell. Peaministri, haridusministri portfell. Talle anti justiitsministri portfell. Uues valitsuses on neli portfelli naiste käes. Mõned ministrid vahetasid portfelle. Portfellid on jagatud. Portfellita minister 'eriülesannetes, kindla võimkonnata minister'.
▷ Liitsõnad: ministriportfell.

positiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. (omadustelt) hea, heakskiitu vääriv; väärtuslik, kasulik; ant. negatiivne. Positiivne nähtus, fakt, tegu. Positiivsed emotsioonid, pinged. Korrektsus on kindlasti positiivne omadus. Julge otsuse positiivsed tagajärjed. Raamatu positiivsed küljed. Meelepärase muusika positiivne mõju. Mida varem haigus avastatakse, seda positiivsemad on ravitulemused Teeme midagi positiivset! See on väga positiivne tegelane, kangelane. Ta on üdini positiivne inimene.
2. heakskiitev, pooldav, jaatav. Positiivne hoiak, suhtumine. Läbi ja lõhki positiivne iseloomustus. Taotlusele saadi positiivne vastus. Alles kohtunike positiivne otsus kinnitab rekordi.
3. ka med vet mingite tunnuste suhtes jaatav, millegi olemasolu näitav. Aidsianalüüsi vastus oli positiivne. Dopinguproov osutus positiivseks.
▷ Liitsõnad: reesuspositiivne.
4. filos kaheldamatult kindel, faktidel põhinev, tõeline. Positiivne teadmine.
5. fot tegelikule vastavate heledus- v. värvussuhetega. Positiivne kujutis.
6. ka mat (skaalal) nullist suurem, ülalpool nulli olev; ant. negatiivne. Positiivne arv, suurus. Positiivne jagatis, korrutis. Positiivne temperatuur. *.. Eesti ala üldine kaubandusbilanss pidi olema positiivne, väljavedu ületas sisseveo. E. Tõnisson.
7. el (elektrilaengu kohta:) positronide ülekaaluga iseloomustuv, plussmärgiga tähistatav; ant. negatiivne. Positiivne laeng. Positiivsed ioonid.
8. geogr (pinnavormi kohta:) ümbritsevast maapinnast kõrgem; ant. negatiivne. *[Sarapuu kasvab] .. seljandikel, kühmudel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. H. Taimre.

posti|kott [-koti]
postiljoni kandekott; suurem kott posti transportimiseks. Tuleb kirjakandja, pungil postikott rihmaga üle õla. Pitseeritud postikotid tõsteti vagunisse.

posu ‹11› ‹s›
kõnek suurem hulk v. kogus. Laual on posu raamatuid, pabereid. Hea, suur, terve posu asjatoimetusi ootab ees. Keedan posu kartuleid ja teen pekisousti. *Seda tööd paistab olema igavene posu. M. Seping.

puljongi|tass
suurem tass puljongi serveerimiseks

puu|maa
murd (rendi)talu (vastandina vabadikukohale); suurem talu. Varanduse loetelus oli märgitud, kas tegemist talukoha, puumaa või vabadikukohaga. *.. Priidu peab puumaad, aga rendi eest toob mõisa jäneseid ja metslinde.. J. Peegel.

puumaa|koht
murd (suurem) talukoht. Saaks väikese puumaakoha, ei peaks vanuigi teisi orjama. *Hobuseid peeti taludes üks ja kaks. Suuremad puumaakohad pidasid siiski kaks hobust. A. Kalmus.

puusepa|peitel
ehit peitel, mille paksus on laiusest suurem, tapipeitel

põhi|aeg
põhiline, suurem osa ajast. Põhiaeg kulus talutöödele. || sport normaalaeg. Põhiaeg lõppes viigiga ja lisajal väravaid ei löödud.

põhi|osa

1. tähtsaim, olulisim osa. Pritsi, värvipihusti põhiosad. Selle koduse ravivahendi põhiosaks on mesi. Kirjaniku loomingu põhiosa moodustavad novellid. Uurimistöö põhiosa.
2. suurem, valdav osa, lõviosa. Põhiosa oma elust olen ma linnas elanud. Põhiosa palgast kulus laste tarbeks. Põhiosa nurgu püüti mõrdadega.

põhi|rikkus
põhiline, suurem osa rikkusest. Põhirikkus rändas kaukameeste kukrusse.

päts ‹-i 21› ‹s›

1. piklik ümarate otstega (v. ümmargune) leib; terve (suurem) leib v. sai. Päts leiba. Poolekilone põrandaleiva, peenleiva päts. Ostsin pool pätsi saia. Perenaine vormis leivataignast ilusad piklikud pätsid. Pätsid on ahjust tulnud, alles soojad. Lõikas pätsi otsast, pealt kannika, nuki, kääru, viilu. Alles hommikul tõin poest terve pätsi leiba ja nüüd on ainult pool järel! Ära anna kannikat enne käest, kui päts käes on.
▷ Liitsõnad: leiva|päts, karaski|päts, saiapäts.
2. kandiline tükk v. kamakas mingit ainet v. materjali. Turbarabas lõigatud pätsid laoti kuivama. Kuivad loomasõnniku ja mulla segust pätsid andsid põledes head kuumust.
▷ Liitsõnad: turbapäts.

püst|formaat
formaat, mille puhul kõrgus on suurem kui laius. Püstformaadis plakat, illustratsioon, foto.

raamat ‹-u 2› ‹s›

1. trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; sellisel kujul ilmunud v. ilmuv kirjandusteos (ka mitmeköitelisena). Paks, õhuke, väike raamat. Igav, põnev, hea, huvitav, ilus raamat. Hästi kallis raamat. Esimene eestikeelne raamat. Kalinguri köidetud, kalingurköites raamat. Pehme-, kõvakaanelised raamatud. Heale paberile trükitud, värviliste piltidega raamat. Raamatute raamat (Piibli kohta). Raamatu tiitelleht, kaaned, selg, hind, tiraaž. Raamatu käsikiri, autor. Raamat loodusest, sõjast. Ullo Toomi raamat „Valimik eesti rahvatantse”. Selle raamatu on kirjutanud, koostanud noor teadlane. Kirjaniku uus raamat on romaan novellides. Koondas oma artiklid raamatuks. Raamat ilmus kirjastuse „Valgus” väljaandel. Loeb, sirvib raamatut. Armastab raamatuid ja loeb neid suure huviga. Loeb palju, lausa neelab raamatuid. Ta tuhnib aina raamatutes 'loeb, uurib raamatuid'. Raamatud huvitasid teda enam kui maatöö. Kulutab palju raha raamatutele. Raamatuid laenutama. Kellelegi, kelleltki raamatuid laenama. Raamatukogus on palju raamatuid. Raamatutest saadud teadmised. Mis raamatust sa seda lugesid? Poiss istus, raamat käes, ees. Lapsel ühtepuhku nina, silmad raamatus 'laps loeb ühtepuhku'. Võtab raamatu kätte. Lõpetas õppimise ja lõi raamatu kinni. Vaata ikka raamatusse ka, muidu unustad õpitu. Ta oli juba vana mees, kui uuesti raamatute taha asus. Raamat on teadmiste allikas. Räägib nagu raamatust. Ma istun siin kui lahtine raamat, te teate minust kõik. *Dramatiseerija pidas väheste kogemuste tõttu ehk liigagi kinni raamatu kirjatähest ja vaimust .. O. Kuningas. | piltl. *.. kippus ta ennast valusalt süüdistama selles, et pole suutnud lapse usaldust võita, teda enesele lahtiseks raamatuks kasvatada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aabitsa|raamat, aadressi|raamat, aasta|raamat, aja|raamat, ajaloo|raamat, ajaviite|raamat, anatoomia|raamat, arsti|raamat, botaanika|raamat, filosoofia|raamat, grammatika|raamat, jutluse|raamat, jutu|raamat, keemia|raamat, kooli|raamat, kroonika|raamat, kunsti|raamat, laste|raamat, laulu|raamat, looma|raamat, lugemis|raamat, luule|raamat, muinasjutu|raamat, mälestuste|raamat, noodi|raamat, noorsoo|raamat, novelli|raamat, palve|raamat, piibli|raamat, pildi|raamat, proosa|raamat, rahva|raamat, reisi|raamat, seaduse|raamat, seene|raamat, sõna|raamat, telefoni|raamat, täht|raamat, värsi|raamat, õpperaamat; abi|raamat, kiriku|raamat, käsi|raamat, lootsi|raamat, missaraamat; lemmik|raamat, tõlkeraamat; eluraamat.
2. (ilukirjandusliku) teose suurem alajaotus, jagu. Romaan kolmes raamatus. || (temaatiliselt üht tervikut moodustava Piibli osa kohta). Kohtumõistjate raamat. Vana Testamendi Hiiobi raamat. Neljas Moosese raamat.
▷ Liitsõnad: ilmutusraamat.
3. köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms. tegemiseks. Kauplustes olid kaebuste ja ettepanekute raamatud. Poodnik märkis kõik tellimiste raamatusse üles. Raamatu peale ostma, võtma v. andma 'poest võlgu ostma, võtma v. andma, kus kõik vastavasse vihikusse üles märgitakse (hrl. varasemal ajal)'. *Pojapoeg .. on juba neljakümne ligi, peab raamatuid [= töötab raamatupidajana] ja istub pikkadel koosolekutel. I. Sikemäe. *.. pidi välditama võimalikku viga, mis kerge lipsama raamatusse masinana arve kirjutades. R. Sirge. || van (hoiuraamatu kohta). Paneb saadud raha hoiupanka raamatu peale. Tal on raha pangas raamatu peal. *.. aga iga kuu olen ikka natuke [raha] Meeta raamatu peale kirjutanud. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: arve|raamat, arvestus|raamat, au|raamat, hindamis|raamat, inventari|raamat, kassa|raamat, kinnistus|raamat, kontori|raamat, lao|raamat, nöör|raamat, pea|raamat, piima|raamat, vaku|raamat, äriraamat; külalis|raamat, laeva|raamat, logi|raamat, märkme|raamat, protokolli|raamat, päeva|raamat, režii|raamat, tasku|raamat, tõu|raamat, võõrasteraamat; hoiu|raamat, liikme|raamat, palga|raamat, töö|raamat, õpingu|raamat, üüriraamat.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› raamatut (1. täh.) meenutav kogum kviitungeid, talonge jms.
▷ Liitsõnad: abonement|raamat, kviitungi|raamat, pileti|raamat, tšekiraamat.
5. nimestik, register. Punane raamat 'ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestiku ja päästeprogrammiga'.
▷ Liitsõnad: kinnistu|raamat, kiriku|raamat, kreposti|raamat, maa|raamat, maja|raamat, matrikli|raamat, meetrika|raamat, personaal|raamat, registreerimisraamat.
6. paberi arvestusühik: 24 poognat kirjutus- v. 25 poognat trükipaberit

raba|püü
zool nurmkanast veidi suurem punakaspruun tundrate ja rabade kanaline, üldkeeles ka rabakana (Lagopus lagopus)

raha|hunnik
suurem hulk raha. Ta võitis kaardimängus kogu aeg: rahahunnik aina kasvas ees. Istub oma rahahunniku otsas 'on rikas ja ihne'.

raha|patakas
kõnek rahapakk; suurem summa raha. Selle töö eest tõin ma koju suure rahapataka. Võttis taskust rahapataka. Teenis hea rahapataka. *Ikka oleneb kõik temast endast, keegi ei topi heast peast talle rahapatakat tasku. P. Kuusberg.

rahva|hulk [-hulga]

1. (suur) hulk inimesi ühes kohas. Päratu, määratu, tihe rahvahulk. Mitmesajapealine rahvahulk. Esines suure rahvahulga ees. Juubeldav rahvahulk tervitas kangelast. Vihane, märatsev rahvahulk. Laadal kihav rahvahulk. Rahvahulga sumin, hüüded. Sellises rahvahulgas ma teda küll üles ei leia. Raske oli rahvahulgast läbi trügida. Läksin tükk maad rahvahulgaga kaasa. *Mustendavad rahvahulgad täidavad trammi- ja bussipeatusi .. V. Luik.
2. ‹pl.› rahva laiad hulgad, suur(em) osa rahvast. Laiadele rahvahulkadele suunatud meediakanal. On teada, et rahvahulki huvitab kuulsate inimeste magamistuba. Rahvahulkade rahulolematus, raske olukord.

rahva|koor [-i]

1. (suurem) taidluskoor. Laulupeol esinesid paljud rahvakoorid.
2. nõuk seesugusele koorile antud aunimetus. Tartu Kultuurihoone rahvakoor „Heli”.

ranna|väli
rannaäärne suurem lage ala. *Ta vedas paadi kaldale ja sammus sisemaa poole. Lage rannaväli muutus varsti lehtmetsaks .. A. Kalmus.

riit ‹riida 23› ‹s›

1. püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude vm. küttematerjali hrl. risttahukakujuline virn, pinu; muu (suurem ja sama kujuga) korrapärane virn. Suur riit kasehalge. Värskelt saetud puude riit. Poisid laovad lõhandikke riita. Haod on räästa all riidas. Mõõdu järgi riita laotud puud. Järelevaataja mõõtis riidad üle. Riit kahaneb, kasvab, kerkib, läks ümber. Mitu riita puid on müügiks. Võta riidast paar halgu. Tõi riidast briketti. Männipalgid, propsid, pinnud said riita. Küünis laotakse pakitud hein riitadesse. Telliste, torude tsemendikottide riidad laoplatsil. Kastide riidad kerkivad laeni. Kohvrid olid toanurgas riidas. Raamatud seisavad riitadena seina ääres. Mustad nõud on riita tõstetud. Taldrikutel kõrgusid kookide riidad. Lükkas kogemata kõrge ajalehtede riida lauanurgalt maha. Ta on terve riida 'suure hulga' kladesid täis kirjutanud. *.. kuivade lõhatud männilõmmude riidad ridanesid seinte ääres.. N. Baturin. *.. õueaia ääres kuivavad tavaliselt koonusesse, aga ka riita laotud sõnnikupätsid. R. Põld.
▷ Liitsõnad: halu|riit, hao|riit, kivi|riit, küttepuu|riit, laiba|riit, palgi|riit, puu|riit, tuleriit.
2. murd rida

rinna|kilp
kilp vm. rinda kaitsev suurem plaat. Rooma sõdalaste raudsed rinnakilbid. *Ja Johannese must raudrüü kumendas paremal õlaliikmel ja rinnakilbil nii loomulikult.. J. Kross. | piltl. *.. manisk oli vesti vahelt välja tulnud. Selle rinnakilbi olin nööpide ja kingadega jameledes hoopis unustanud.. R. Tiitus.

ristimis|kivi
kirikl suurem kivi- v. malmnõu ristimisvee jaoks (endisajal)

risti|puu

1. rist (hrl. 1.a. täh.) Jeesus Kristus kannatas ja suri ristipuul.
2. etn teeäärne suurem puu (sagedasti kuusk v. mänd), mille tüvesse mööduvad matuselised lõikavad risti

risti|sõda
aj keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda (eriti Lääne-Euroopa feodaalide sõjakäikude kohta Palestiinasse 1096–1270). Esimene, kaheksas ristisõda. Laste ristisõda (1212. a., mil hukkus suurem jagu sõjast osa võtnud noorukeid). 1193. aastal kuulutas paavst ristisõja liivlaste vastu. || piltl kampaania, ideoloogiline võitlus millegi vastu

rist|part
zool sinikael-pardist suurem, hanetaolise kehaga ujupart (Tadorna tadorna)

rohe|pärdik
zool kodukassist pisut suurem lühikese kollakasroheka varjundiga karvaga pärdik (Cercopithecus aethiops)

rohu|kurvits
zool rästast suurem tikutajaga sarnanev lind, topelnepp (Gallinago media)

roo|habekas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
zool varblasest veidi suurem tiheda koheva sulestiku ja pika sabaga (ning isastel musta haberibaga) lind (Panurus biarmicus)

rott ‹roti 21› ‹s›

1. inimkaaslejana kogu maailma asustav hiirest suurem pika sabaga näriline (Rattus). Hall, pruunikas rott. Rott krabistab, närib augu põrandasse. Laos jooksis ringi palju näljaseid rotte. Sain märjaks nagu rott. Põgeneb nagu rott uppuvalt laevalt 'jätab ohu korral kellegi maha'. Vaene kui rott 'väga vaene'. Elab nagu rott viljasalves 'väga lahedates oludes'. Aidamees ja rott ei tunne nälga. *Samuti oli Irma tugev tüdruk ja minusugust meest oleks ta visanud nagu rannamees rotti.. H. Angervaks. || piltl (halvustavalt inimese kohta). Vaene, paljas rott. Nüüd on rott lõksus! 'jälitatav kinni püütud'. *Grimm on laiali jooksnud ja väikesest hallist mehest saanud vurrukas lõksupüütud rott. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: kodu|rott, maja|rott, pime|rott, rändrott; kantselei|rott, kiriku|rott, kuivamaa|rott, külma|rott, maa|rott, nälja|rott, tagala|rott, toimetuse|rott, tolmu|rott, unerott.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb väikeste rotti (1. täh.) meenutavate loomade nimetustes
▷ Liitsõnad: kukkur|rott, piisam|rott, vesirott.

rubla ‹part rublat e. ‹arvsõna ja täiendi järel› rubla 6› ‹s›

1. Venemaa ja NSV Liidu suurem rahaühik. Üks rubla on 100 kopikat. Ta sai, teenis kuus paarisaja rubla ümber, rublat kakssada. Tsaariaegne rubla. Võlg tasuti viimse (kui) rublani. Kopikaist kogunesid peagi rublad. Hind rubladesse arvestatult. Nalja sai rohkem kui rubla eest 'rohkesti, väga palju'. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. *Ausa rubla tunned higilõhnast. K. Merilaas.
2. raha, palk v. teenistus. Looduse kahjustamist õigustati rublaga, kasumiga. Kulutatud rubladest hakkas kahju. Mind püüti rubla jõul tööle sundida. Nii priske rubla eest jõuad osta korraliku ülikonna. Rublata ei tehta tööd. Mis temal viga – masin on hea ja rubla muudkui jookseb 'töö on kerge ja teenistus korralik'. Rublat taga ajama, jahtima 'kasu peal väljas olema'. Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde. Kingitud rubla on odav, teenitud kallis.
▷ Liitsõnad: hõbe|rubla, kuld|rubla, metall|rubla, paberrubla; assignatsiooni|rubla, banko|rubla, jootraha|rubla, laenu|rubla, lisa|rubla, okupatsiooni|rubla, trahvi|rubla, tsaari|rubla, valuuta|rubla, õnne|rubla, ülekanderubla.

rõht|formaat
formaat, mille puhul laius on suurem kui kõrgus

rõngel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
suurem rõngaskuivik, baranka

ränd|rott
zool Kagu-Aasiast üle terve maailma levinud kodurotist pisut suurem rott, võhr (Rattus norvegicus)

sagedus|kordisti
el sagedusmuundur, mille väljundsagedus on sisendsagedusest täisarv kordi suurem

saja|kordne ‹adj›

1. mingist (endisest) tasemest, arvust sada korda suurem v. rohkem. Sajakordne suurendus, vähendus. Kapital on sajakordseks kasvanud.
2. sajal korral esinev v. toimuv. *Neid variante tasub uskuda kui lühikesi ja mugavaid vastuseid sajakordsele küsimusele: kuidas idee tekkis? Ü. Tuulik.

salv ‹-e 22› ‹s›

1. suurem kastjas madalate seintega mahuti hrl. mingi puistaine hoidmiseks (näit. aidas, keldris). Salved aidas olid tühjad, ääreni vilja täis. Vili pandi, koguti sügisel salvedesse. Kallas aidas terad, jahu salve. Salvedes oli, seisis mitme aasta viljatagavara. Vili, herned, jahu on aidas salves. Ammutas salvest teri, rukkeid veskileminekuks kotti. Salve põhjas oli veel veidi teri. Kartuleid ja juurvilja tuleb hoida keldris salvedes või kastides. Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest välja. | piltl. *Su [= dr. Hurda] vanavara suured salved / on vilja täis. F. Kuhlbars. *Ta [= õpetaja] on päris tarkuse salv. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aida|salv, jahu|salv, kaera|salv, kartuli|salv, rukki|salv, soola|salv, teravilja|salv, vara|salv, viljasalv; mälu|salv, tarkusesalv.
2. salvkaevu rake. Kaevu salved tehti kasepalkidest. Kaevul tuleks salvi uuendada. *Alt on mõnest kohast salve sisse surunud. Ei ole palju vaja, mõni kõvem vihm, et teeb maa pehmeks ja pressib kaevu kokku. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: kaevusalv.
3. ka sõj padrunite ruum tulirelvas, padrunisalv, magasin. Üherealine, mitmerealine salv. Surus uue pidemetäie padruneid salve. Salves oli veel üks padrun.
▷ Liitsõnad: karp|salv, ketas|salv, trummelsalv.

seborröa ‹14› ‹s›
med naha rasunäärmete tavalisest suurem voolus ja sellest tekkiv naha rasvasus, rasuvoolus. Kuiv, rasune seborröa. Peakõõma üheks põhjuseks on seborröa.

seekel1 ‹-kli, -klit 2› ‹s›
aj
1. vanaaja massiühik, hiljem ka rahaühik ja münt Ees-Aasia maades
▷ Liitsõnad: hõbeseekel.
2. Iisraeli suurem rahaühik tänapäeval. Üks seekel võrdub 100 agoraad.
3. kõnek raha. Lao aga oma seeklid lagedale! Viskab kerjuse karpi mõne kõliseva seekli. *Rahad on otsas – katsume teenida ja jälle tagasi tulla, kui seekleid õnnestub koguda. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: juudaseekel.

seitsme|kordne

1. seitsmest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Seitsmekordne kiht. || kõnek seitsmekorruseline. Seitsmekordne maja.
2. seitsmel korral esinenud v. toimunud. Ta on seitsmekordne Eesti meister poksis.
3. seitse korda rohkem v. suurem. Sai müügist seitsmekordset kasu. Hinnatõus oli seitsmekordne. Seitsmekordse suurendusega luup.

suhkur|kusesus
med uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus

suka|nõel
õmblusnõelast suurem avara silmaga nõel nõelumiseks

sumedus|tegur
meteor atmosfääri läbipaistvust iseloomustav arv, mis näitab, mitu korda on kiirguse nõrgenemine tegelikus atmosfääris suurem kui täiesti kuivas ja puhtas atmosfääris

surma|patt [-patu]

1. kirikl katoliku kiriku õpetuse kohaselt teadlik ja vaba üleastumine Jumala seadusest olulises asjas, mille tagajärjeks on Jumala armust osasaamise jäädav kaotamine. Seitse surmapattu (kõrkus, ahnus, iharus, aplus, kadedus, viha, tusk).
2. piltl suurem süü, üleastumine; viga v. pahe. Tudengi sissemagamine pole ju surmapatt. Tüdruk varjas oma kohtamas käimisi nagu surmapattu. Uudishimu ei pidanud ta surmapatuks. *.. jätta kurt mees maha – eks see ole maailma silmis surmapatt. E. Maasik.

suur|kiri
etn tikandi vm. kirja suurem, silmapaistvam osa. Eesti kirivöö keskel on laiem suurkiri ja servadel kitsas äärekiri.

suur|liblikas
zool suurem liblikas, kelle röövikud elavad taimede pinnal ja valmikud tolmeldavad taimi; ant. pisiliblikas. Kõrgemad liblikalised jagunevad suur- ja pisiliblikateks.

suur|risla
zool rästast veidi suurem risla (Calidris canutus)

suur|tuba
(kõige) suurem tuba maja ruumide seas, saal. *.. viiakse suurtuppa [Raja talus] nagu haruldane külaline kunagi. O. Luts. || kõrtsi ühisruum; ant. saksakamber. *Joobnud hulk hirnus, nii et kõrtsi suurtuba kajas. A. H. Tammsaare.

šilling ‹-i 2› ‹s›
Keenia, Somaalia, Tansaania ja Uganda suurem rahaühik; endine Suurbritannia münt

šlaki|kamakas
suurem šlakitükk. Omaaegsel rauasulatusalal on säilinud šlakikamakaid.

zlott ‹zloti 21› ‹s›
Poola suurem rahaühik. Üks zlott on 100 krossi.

tahhüon ‹-i, -i 10› ‹s›
füüs hüpoteetiline osake, mille kiirus on suurem kui valguse kiirus vaakumis

tahvel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. korrapärase (hrl. nelinurkse) kujuga õhem tükk mingit ainet v. materjali, selline ese(meosa), plaat. Tahvel šokolaadi. Tahvliteks pressitud jõusööt. Pruunides tahvlites tisleriliim. Plekist tahvel. Too paar tahvlit pappi. Tahveluks koosneb raamist ja tahvlitest. Lõi sahvriuksest tahvli välja. Vankrikere tahvlid. Tuul keerutas kõnnitee kandilistelt tahvlitelt tolmu. Jää lagunes tahvliteks. *.. vaata parem, mihane tihe ja plink tallanaha tahvel .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: graniit|tahvel, hõbe|tahvel, kivi|tahvel, klaas|tahvel, marmor|tahvel, metall|tahvel, nahk|tahvel, plekk|tahvel, puu|tahvel, savi|tahvel, tina|tahvel, vineertahvel; katte|tahvel, uksetahvel; liimi|tahvel, šokolaaditahvel.
2. (seinal rippuv) alus, plaat info edastamiseks. Teadete tahvel. Tahvel majaelanike nimedega. Seinal rippus tahvel tekstiga: „Varisemisoht”. Töösaavutused märgiti tahvlile. Tahvel ukse kohal teatab, et siin töötab kingsepp. Iluuisutamiskohtunik näitab tahvlit, millel on hindenumber. || mälestustahvel. Haual polnud ei risti ega tahvlit. Vabadusvõitleja mälestuseks pandi majaseinale tahvel.
▷ Liitsõnad: au|tahvel, hoiatus|tahvel, häbi|tahvel, info(rmatsiooni)|tahvel, keelu|tahvel, kuulutus|tahvel, reklaam|tahvel, teabe|tahvel, teadetetahvel; haua|tahvel, memoriaal|tahvel, mälestus|tahvel, nimetahvel.
3. puhastatav alus, plaat kirjutamiseks. a. seinal rippuv v. jalgadel seisev suurem alus hrl. klassis v. loenguruumis. Õpetaja kirjutas ülesande tahvlile. Kirjutab kriidiga tahvlile oma nime. Nühkis lapiga tahvli puhtaks. Juku kutsuti tahvli ette, juurde vastama. Must, valge tahvel. b. endisaja koolis iga õpilase kasutuses olnud kirjutusplaadike. Kiltkivist tahvlile kirjutati krihvliga. Lapsed võtsid oma tahvlid ja hakkasid kirjutama. Kirjutas tahvli mõlemad küljed täis. *Tiuks rehkendas. Põlvedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahvel .. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› plaat, millele vanasti vajutati tähemärke, jooniseid jm, näit. savitahvel
▷ Liitsõnad: klassi|tahvel, kooli|tahvel, loengutahvel; kiilkirja|tahvel, vahatahvel vrd valgustahvel.
4. pilditahvel. Värvitrükis tahvlid. Entsüklopeedia tahvlid.
▷ Liitsõnad: värvitahvel.
5. tahvelmaal. Püha õhtusöömaaega kujutav tahvel.

taime|hõimkond
bot klassist suurem ja riigist väiksem taimesüstemaatika üksus

taime|klass
bot hõimkonnast väiksem ja seltsist suurem taimesüstemaatika üksus

taime|perekond
bot liigist suurem ja sugukonnast väiksem taimesüstemaatika üksus

taime|selts
bot klassist väiksem ja sugukonnast suurem taimesüstemaatika üksus

taime|sugukond
bot seltsist väiksem ja perekonnast suurem taimesüstemaatika üksus

tegu ‹teo 27› ‹s›

1. millegi tegemine. Heegelnõelad peene pitsi teoks. Nüüd on natuke aega puhata, enne kui algab leibade tegu.
▷ Liitsõnad: ale|tegu, heina|tegu, kauba|tegu, leiva|tegu, saia|tegu, söögi|tegu, töötegu.
2. tegevus, toimetus, toiming; tegevuse, toimingu tulemus. Jumala esimene tegu oli valguse loomine. Kõige mõistlikum tegu oleks nüüd tagasi pöörduda. Ei tea, kas on tark tegu seda vett juua. Kahtlastel puhkudel on tegevusetus parem kui mõtlematu tegu. Varas tabati teolt 'varguse sooritamiselt'. Mees tabas naise otse teolt 'intiimvahekorralt teise mehega'. Tubli, väärt, julge, ilus, vahva tegu. Halb, alatu, häbistav tegu. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Iga tegu, mis me teeme, on pöördumatu. Nüüd alles hakkame (suuri) tegusid tegema! See on alles mehe tegu! Tegu oli hästi mõeldud, aga kukkus halvasti välja. Kelle tegu see on? Kas poisid tunnistasid oma teo üles? Sellist tegu on raske varjata. Kahetsen oma tegu. Mustad teod ei kannata päevavalgust. Igaüks vastutagu ise oma tegude eest. Lõikab, maitseb oma tegude vilja. Pead oma tegudest aru andma. On see siis nüüd mõni kiita tegu? Mis siin nüüd enam, tegu on tehtud. Eesti teater sai teoks 'sündis' rahvusliku liikumise ajal. See unistus peab kord teoks saama 'teostuma, täituma'. Mõte, kavatsus tehti teoks 'teostati, viidi täide'. Talunikud tegid teoks 'asutasid' piimaühistu. Õunad kui pisikesed pabulad, pole neil tegu ega nägu 'head väljanägemist ega kõlblikkust'. Tüdrukul pole nägu ega tegu 'head välimust ega meeldivat olekut', aga näe, mehele sai. Poiss on oma isa tegu ja nägu 'olekult ja välimuselt isa moodi'. Lamba nägu, hundi tegu. *Naljakas, et ühegi sangari kangelastegude loetelus ei ole kunagi mainitud sellist tegu nagu ootamine. H. Väli. || (tegutsemise kohta, vastandatuna mõtlemisele v. rääkimisele). Erinevus, kuristik sõnade ja tegude vahel. Ei jõutudki sõnadest tegudeni. Jutt käib, aga tegu pole näha. Aidata saab ainult teoga, mitte sõnadega. See mees on olnud õige kristlane nii sõnas kui teos. Sõnad sõlmivad, teod tasuvad. *Lubadus on kosutav; aga tegu on kindlam. J. Sütiste. || jur teovõimelise isiku teadmisel ja tahtel toimuv tegevus v. tegevusetus. Õiguspärane, -vastane tegu. Õigusliku tähendusega tegu.
▷ Liitsõnad: armu|tegu, hea|tegu, hirmu|tegu, häbi|tegu, ime|tegu, kangelas|tegu, kiuste|tegu, kiusu|tegu, käki|tegu, mehe|tegu, nalja|tegu, paha|tegu, patu|tegu, päti|tegu, sangari|tegu, sea|tegu, sund|tegu, usu|tegu, varga|tegu, vägi|tegu, vägilas|tegu, äkktegu; kuri|tegu, süü|tegu, vägivalla|tegu, väärtegu.
3. aj feodaalne töökohustus mõisale (maa kasutamise eest); vastav kohustuslik töö. Korraline tegu. Mõisale tegu tegema. Pärisorjad tegid tegu kaksteist nädalat aastas. Rüütlid hakkasid talupoegadelt tegu nõudma. Linnanaisigi koormas tegu: nad pidid talvel mõisale linu ketrama. Talupojad keeldusid tegu tegemast rohkem kui kolm korda nädalas. Saunik tegi tegu ka talupidajale, kelle maa peal saunahütt asus. Teole minema. Igast talust käidi mõisas teol. Teomees jäi teolt ära. Maa eest tuli teoga tasuda. Terve jalg läheb teole, haige jalg läheb ahju peale.
▷ Liitsõnad: abi|tegu, jala|tegu, korra|tegu, mõisa|tegu, nädala|tegu, rakmetegu.
4. korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), laar. Tegu leiba. Tuleb teha suurem tegu saia. Vaja ruttu uus tegu ahju panna. Tehti teist tegu pulmaõlut. Lasin teo värsket võid kokku lüüa. *.. töö [potitehases] ei võinud seista, uus tegu nõusid tuleb homme ahju laduda. P. Vallak. || portsjon; loomus [2]. Hea kalasupi saamiseks tuleb samas vees keeta mitu tegu ahvenaid. *„On hea tegu vimba sees!” hüüab Tuur Sinkale, sest jõevees vahutav noodapära tõotab head saaki. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: juustu|tegu, käki|tegu, leiva|tegu, puskari|tegu, saia|tegu, vorsti|tegu, või|tegu, õlletegu.
5. vaevanägemine, pingutus, tegemine (3. täh.) Lapse magamapanekuga oli tegu. Koolis on mul kõige rohkem tegu matemaatikaga. Uudishimulikke on palju, oli tegu küsimustele vastamisega. Varase tõusmisega oli tükk tegu. Parandamisega oli rohkem tegu kui asi väärt. Lugeda oskas ta vaevalt, kirjutamisega oli veelgi suurem tegu. Oli päris tegu, et teda lohutada. Meestel oli tublisti tegu, et paati tasakaalus hoida. Meil oli tegu, et libedal põrandal mitte pikali kukkuda. Igavene tegu selle poisiga, ei saa teist kuidagi õppima. No küll on tegu, kuidagi ei pääse läbi. *Oli ikka tegu küll, et õiged detailid õigeks ajaks õigesse kohta saaksid. L. Hainsalu. | ‹da-infinitiiviga›. *Üleüldse seisis õu puutumata rohus, nii et naabri kanal tegu oli seal poegi karjatada .. R. Soar. *Hobustel on tegu masinat läbi vilja vedada, et lõiketera paraja kiirusega liiguks. R. Vaidlo.
6. ‹üksnes sg. partitiivis› tegemine (5. täh.). a. osutab, mis v. kes miski v. keegi on. Selle mehe puhul on tegu sündinud diplomaadiga. Prantsusmaa näol on tegu suurriigiga. On meil tegu haige või simulandiga? Lumel olid jäljed, aga seekord polnud tegu jänestega. Laboratooriumist öeldi, et tegu on kasvajaga. Tegu võib olla lihtsalt arusaamatusega. Oleks ju võinud taibata, kellega sul tegu on. Tema võtab kõike tõsiselt, olgu siis tegu tööga või meelelahutusega. b. pistmine, asi, kokkupuude, läbikäimine. Mis mul teistega tegu. Tal paistab kõigega tegu olevat. Mis on sul sellega tegu, mis teised teevad. Nüüdsest peale pole meil teineteisega vähimatki tegu. Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. *.. mingil kombel pidi sellel inglil juudi või poolakaga tegu olema, miks siis lapse nimeks muidu Verbitski pandi! A. Hint. *Ta on ainus selles seltskonnas peale Irma, kes teeb tegu raamatute ja ajalehtedega. R. Roht.

teis|niin
bot kambiumi tekitatud niin, suurem osa teiskoorest. Esi- ja teisniin.

tekstuur|niit [-niidi]
tekst niit, millel on harilikust suurem säbarus v. mahulisus (v. mõlemad)

tera-
füüs mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et ühik on põhiühikust triljon (10¹²) korda suurem (tähis T)

tolar ‹-i 2› ‹s›
Sloveenia suurem rahaühik enne euro kasutuselevõttu

toop ‹toobi 21› ‹s›

1. suurem silindriline kõrvaga (peam. plekist) nõu vee tõstmiseks ja millegi joomiseks. Ammutab toobiga allikast vett. Laual on taldrikutäis tanguputru, hapupiim toobiga kõrval. Õlu käib toobiga ringi. Jõi toobist vett. Valas toobi ääreni täis. Küllap mehed läksid toopi panema, tõstma 'jooma (alkohoolset jooki)'.
▷ Liitsõnad: joogi|toop, kalja|toop, veetoop; kard|toop, plekktoop.
2. endisaegne paikkonniti erineva mahuga peam. vedelike mahumõõt (1,2–1,3 l). Tallinna, Riia toop. Toop, pool toopi viina, õlut, piima. Müüs turul marju, sai ainult paarist toobist lahti. Kartul maksis kolm kopikat toop. *.. kuuepäeva-talu pidi andma postijaama hobustele ühe vaka ja kaheksa toopi kaeru ning seitse leisikat heina. E. Selli. || vastava suurusega mõõtenõu. Vasest toobiga müüdi kõrtsis viina. Mõõtis toobiga piima, jahu, vilja.
▷ Liitsõnad: pooltoop; piima|toop, tangu|toop, viina|toop, õlletoop.

torm ‹-i 21›

1. ‹s› väga tugev tuul; meteor tuul, mille tugevus on suurem kui 9 palli. Tugev, kange, kõva, metsik, kohutav torm. 10-palline torm. Tuul on tugev, päris noor torm kohe. Sügisesed tormid ja sajud. Puhkes, tõusis, algas torm. Tuul muutus, paisus tormiks. Hakkab tormi kiskuma. Torm kõvenes, nõrgenes, hakkas vaibuma. Torm möllab, mässab, lõõtsub, juurib puid maast. Akende taga undas, huilgas, vingus torm. Merel märatses torm. Tuli torm ja tegi palju kahju. Kalurid jäid tormi kätte. Tormis hukkus mitu laeva. Tormist murtud puud. Torm ajas, paiskas paadi karile. Tormi võimuses mässav meri. Laev heitleb tormiga. Tormiga, tormi pärast ei saadud merele minna. Torm mühiseb puude ladvus.
▷ Liitsõnad: hiigel|torm, keeris|torm, liiva|torm, lume|torm, pööris|torm, troopika|torm, äikesetorm; kevad|torm, loode|torm, lääne|torm, põhja|torm, pööripäeva|torm, sügis|torm, talvetorm; magnettorm.
2. ‹s› piltl võimas, äge käärimine, möll; äge rahutus v. rahulolematus. a. (inimtunnetes, inimsuhetes). Tundmuste, tunnete, kirgede, mõtete torm. Hinges, rinnus möllas torm. Tema süda oli täis torme ja valu. Ta ei lasknud välja paista tormi, mis temas mässas. Mees oli tormi täis: teda tullakse alusetult süüdistama! Kadri ilme ennustas peatset tormi. Kui juhtunust kodus teada saadakse, siis alles tõuseb torm. Mõnest ettevaatamatust lausest puhkes perekonnas torm. Vallandus, puhkes kiiduavalduste, elaguhüüete torm. Arutelude torm ei tahtnud vaibuda. Aplaus paisus lausa tormiks. See sündmus kutsus ajalehtedes esile raevuka tormi. „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *.. aga üldiselt oli ta uhke oma tormi ja tungluse perioodile, sest see oli talle andnud elukogemusi .. G. Helbemäe. b. (ühiskonnas, ajaloos). Sotsiaalsed tormid. Maailmasõdade tormides sai otsa palju inimelusid. Revolutsioon on kogu ühiskonda vapustav torm.
▷ Liitsõnad: aplausi|torm, kiidu|torm, kire|torm, kisa|torm, pahameele|torm, vaimustustorm; ajaloo|torm, elu|torm, revolutsioonitorm.
3. ‹s› van tormijooks. *Juhanil tuli nüüd jutustada Plevna piiramisest, tormiga võtmisest ning vene soldatite vahvusest .. M. Metsanurk.
4. ‹adj› tormakas, äkiline, tasakaalutu. Torm inimene. Küll on torm mees! Oota, ära ole nii torm! Ta on mõnikord liiga rutakas ja torm. Ma ise olin torm ja ajasin asja nurja. Teie, tormid, võtke meel pähe ja kuulake minu nõuannet! Kaarel oli meestest kõige lärmakam ja tormim. Ta võis joomase peaga päris tormiks minna. Tormi iseloomuga mees. Noor torm hobune. See oli küll loll ja torm temp.
5. ‹adj› hrv tormine. *.. aga tagasi polnud [laiult] enam pääsenud, meri oli nii järsku tormiks läinud. M. Traat.

tugi|tool
suurem seljatoe ja käetugedega hrl. polsterdatud tool. Kõvad, pehmed, poolpehmed tugitoolid. Vanaaegne nikerdatud seljatoega tugitool. Tugitool on kaetud nahaga, plüüsiga, sametiga. Istus, laskus tugitooli. Istub suures tammepuust tugitoolis. Vanaisa troonis kõrge puuleeniga tugitoolil. Mugav mees vajab kodus ainult kolme asja – televiisorit, tuhvleid ja tugitooli.
▷ Liitsõnad: nahktugitool.

tugrik ‹-u 2› ‹s›
Mongoolia suurem rahaühik

tuhande|kordne

1. mingist (endisest) tasemest, arvust tuhat korda suurem v. rohkem. Kiirguse intensiivsus kasvas kümne aastaga tuhandekordseks. Aktsiate väärtus tõusis tuhandekordseks.
2. väga paljukordne. Tuhandekordsed tänud, vabandused. *Ta mõistab seda tuhandekordset vandetõotust ja tuhandekordset kinnitust .. L. Metsar (tlk).

tuhat|kordne ‹adj›
mingist (endisest) tasemest, arvust tuhat korda suurem v. rohkem. Tuhatkordse suurendusega teleskoop. Varandus on kasvanud tuhatkordseks.

tutkas ‹tutka 19› ‹s›
zool luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)

tööstus|riik
riik, kus tööstusel on suurem osatähtsus kui teistel rahvamajandusharudel; arenenud tööstusega riik. Tööstusriigid ja põllumajandusriigid. Tööstusriigid ja arenguriigid.

tünn ‹-i 21› ‹s›
hrl. kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib; muu sellelaadne suurem nõu. Tamme-, pärna-, kuusepuust tünn. Vaskplekist, roostevabast terasest tünn. Tünni põhi, vitsad, kaas. Kapsas hapnes tünnides. Roogitud kalad laoti tünni. Naised soolasid silku tünnidesse. Terve tünn on liha täis. Perenaine küüris tünne, astjaid ja pütte. Tünn seisab vihmaveetoru all. Kitsas oli, seisti kui silgud tünnis. || tünnitäis. Ostis tünni heeringaid. || (mahumõõduna). *Laevamehed ütlesid, et laev olevat 400 tünni suur .. G. Helbemäe. || piltl (sisutühja, õõnsa jutu kohta). Kõmistab tühja tünni. Tühi tünn tümiseb. || hlv (paksu inimese kohta). See paks tünn on Ants. Oled üks igavene tünn!
▷ Liitsõnad: heeringa|tünn, kala|tünn, kapsa|tünn, kurgi|tünn, liha|tünn, piima|tünn, praaga|tünn, prügi|tünn, püssirohu|tünn, rasva|tünn, silgu|tünn, solgi|tünn, tõrva|tünn, vee|tünn, vilja|tünn, võitünn; puu|tünn, raudtünn.

urn ‹-i 21› ‹s›

1. laia sügava kausi kujuline, hrl. jalaga dekoratiivne anum. Marmorist urnid ja kujud kaunistasid pargiteid. Kiriku välisukse kõrval asetses kivist urn annetuste jaoks. Kõrgel vaskses urnis süttis olümpiatuli.
▷ Liitsõnad: kivi|urn, marmor|urn, metall|urn, pronksurn; olümpiaurn.
2. muu sellelaadne suurem nõu. a. vaasi, kasti vm. anuma kujuline nõu surnu tuha säilitamiseks. Savist, puust, metallist urn. Urn lahkunu põrmuga paigutati kolumbaariumi, sängitati kodumulda. Vana-Kreekas hoiti surnute tuhka kõrgetes urnides. b. (valimiskasti kohta). Laskis oma hääletussedeli urni. c. (prüginõu kohta). Suitsetamisruumis oli mitu urni. Tahtis jäätisepaberi ära visata, kuid ühtki urni ega prügikasti polnud näha.
▷ Liitsõnad: hääletus|urn, matuse|urn, prahi|urn, prügi|urn, tahma|urn, tuha|urn, valimisurn; kivi|urn, metall|urn, puu-|urn, saviurn.

vaat ‹vaadi 21› ‹s›

1. kumerate külgede ja kahe põhjaga suurem nõu alkohoolsete jookide, eriti õlle säilitamiseks. Tammepuust vaat. Laskis vaadist õlut, veini. Vaadid veeretati sahvrisse. Õllevabrikust veeti õlut vaatides. Vaat on veel poolenisti õlut täis. Katkestas end ära mõisa viinavooris vaate tõstes. Mehel õllekõht nagu vaat ees. || (üldisemalt:) mingi suurem tünn vm. nõu vedelike veoks ja säilitamiseks. Laevale toimetati magedat vett vaatidega. Tõsta vaat vett täis! Bensiin vaadis on lõppemas. || vaaditäis. Vaat õlut, veini, bensiini.
▷ Liitsõnad: puu|vaat, raud|vaat, tammevaat; bensiini|vaat, kütuse|vaat, petrooleumi|vaat, vee|vaat, veini|vaat, viina|vaat, virtsa|vaat, õllevaat.
2. endisaegne alkohoolsete jookide, eriti õlle mahumõõt: 1 vaat = 40 pange = u. 480 liitrit

valguse|kartus
med silma normaalsest suurem tundlikkus valguse suhtes, fotofoobia, valguskartus

valik ‹-u 2› ‹s›

1. valimine, väljavalimine (teat. hulgast v. mitme võimaluse korral); selle tulemus. Ehituse asupaiga valik. Teekaaslaste, abiliste, elukaaslase valik. Juhataja oli töötajate, alamate valikul väga nõudlik. Seemnetaimede, söötade valik. Riietuse valikul tuleb silmas pidada isikupära. Sõnaraamatu puhul on väga oluline märksõnade valik. Noortel seisab ees õppeasutuse, elukutse valik. Daamide valik (tantsupeol õigus partnerit valida). Sul tuleb teha oma tuleviku suhtes valik. Parata polnud enam midagi, valik oli tehtud. Tal pole valikut 'valimisvõimalust', tuleb minna. Meid seati valiku ette, kas lahkuda või jääda. Sul on vaba valik: tee, mis tahad. Ülemuste valik langes Sulevile. Raamatuid on suure valikuga ostetud. Oli leidnud endale pruudi, kuid vanematele tema valik ei meeldinud. Siin on tore elada, valikuga võib rahule jääda. Õnnestunud, ebaõnnestunud valik. Sinu valik oli väga õige. Luges valikuta kõike, mis kätte juhtus. *Siiani on ta arvanud, et saab läbi ilma lõplikke ja saatuslikke ei-sid või jaa-sid ütlemata, valikuid edasi lükates. V. Luik.
▷ Liitsõnad: aine|valik, ameti|valik, elukutse|valik, koha|valik, kutse|valik, materjali|valik, repertuaari|valik, suuna|valik, sõna|valik, tee|valik, teemavalik; väljavalik.
2. millegi teat. hulk valimiseks, sortiment. Kaupluses on alati suur valik kondiitritooteid. Saabus müügile suures valikus käekotte. Kaupade valik peaks suurem, rikkalikum olema. *„Palun, siin on söögikaart!” Valik on väike, aga eks seda kergem ole valida. O. Luts.
3. valimik. Valik lüürilisi luuletusi. Väike valik eesti rahvalaule koolidele. *Siiski kujutab meie tõlkeraamat üksnes piiratud valikut tema [= Tennessee Williamsi] arvukast toodangust .. J. Rähesoo.
4. biol isendite ebavõrdne osavõtt järgmise põlvkonna moodustamisest, selektsioon. Looduslik valik 'elutingimustele suhteliselt kohasemate isendite suurem tõenäosus ellu jääda ja paljuneda'. Kunstlik valik 'inimese sihipärane v. mittesihipärane koduloomade ja kultuurtaimede aretamine'.
▷ Liitsõnad: eel|valik, eri|valik, mass|valik, pere|valik, tõu|valik, üksikvalik.

varras ‹varda 19› ‹s›

1. millegi riputamiseks, läbitorkamiseks, puhastamiseks vms. kasutatav peenike ja sirge (teravaotsaline) hrl. kõvast ainest ese. Pada pandi vardaga lõkke kohale keema. Vardas küpsetatud kana, liha. Kalu suitsutati kaseoksast voolitud vardas. Räimed aeti lõpuseid pidi vardasse. Puuvilju jookide kõrvale serveeriti varda otsa aetult. Tõotas vaenlase elusalt varda otsa ajada. Jahimees puhastas vardaga püssi. Puust varrastega, varrastel kootud sall. Kudus klõbinal, nii et vardad aina välkusid. Mis sa karjud nagu varda otsas. *Jutupuhumine oli justkui sukakudumine: aina keeruta silm silma järele vardasse – ega lõng otsa lõpe. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: luu|varras, metall|varras, puu|varras, terasvarras; kudumis|varras, küpsetus|varras, laadimis|varras, prae|varras, puhastus|varras, püssi|varras, sorteerimis|varras, suka|varras, šašlõkivarras; ringvarras.
2. püstine post, latt, kepp v. ritv. Katusele püstitati piksekaitseks kõrge varras. Võidupühal tõmmati lipp vardasse. Leinalipud on pooles vardas. Terava varda otsas kääksus plekist tuulelipp. Õige meister oskas teha sellise kuhja, kus pole varrastki sees. Väänkasvud ronivad mööda vardaid. Vihma valas nagu vardast 'väga tugevasti'. *Siin ja seal nende [= langenute] kõrval seisid mahasadanud odad ja ammunooled varrastena püsti. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: kuhja|varras, lipu|varras, pikse|varras, püst|varras, tapuvarras.
3. tehn mitmesuguste masinate ja ehitiste koostisosa, mille pikkus on oluliselt suurem ristlõike mõõtmetest. Vardad on näiteks talad, postid, kepsud, võllid ja tõmmad. Varrast kirjeldatakse varda telje ja ristlõike kuju ning mõõtmete kaudu.
▷ Liitsõnad: juht|varras, koonla|varras, liuguri|varras, puur|varras, sarruse|varras, side|varras, tugevdus|varras, tugivarras.

varu|tegur
tehn materjalide ja seadmete vastupidavuse tagamiseks rakendatav ühest suurem arvkordaja (näit. tugevusvaru). Varutegur näitab, mitu korda võiks koormus suureneda, enne kui tekib konstruktsiooni ohtlik seisund. Pingutustrossi varutegur olgu vähemalt 3,5.

vastutav ‹-a 2› ‹adj›

1. vastutust kandev, selline, kellele on pandud (suurem) vastutus. Võistluste vastutav korraldaja. Vastutav toimetaja. Vastutav sekretär.
2. (suurt) vastutust nõudev, vastutusrikas. On töötanud mitmetel vastutavatel ametikohtadel. Nii vastutava tööga ta toime ei tule.

veime|vakk [-vaka]
etn
1. suurem vakk veimede hoidmiseks ja pulmades jagamiseks. Põletuskirjadega kaunistatud veimevakad. Veimed toodi veimekirstust veimevakaga.
2. veimekirst, kaasavarakirst. Nurgas seisab suur veimevakk. Tüdruku veimevakk on ääreni vara täis.
3. kaasavara; veimed. Pruudil on suur, rikkalik veimevakk. Isa andis tütrele tubli veimevaka. Õmblejad valmistasid pruudile veimevakka. Tüdrukud kogusid kirstudesse veimevakka. Veimevakka jagama.

vesi ‹vee, vett 36› ‹s›

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. || ‹pl.› (mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. || ‹inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› (muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

vihk1 ‹vihu 21› ‹s›

1. keskelt kokku seotud viljasülem. Vihk rukist, nisu. Lõigatud vili seoti, köideti vihkudesse. Naised käisid lõikusmasina järel ja sidusid vihke. Lõikas sirbiga peotäisi ja sidus need vihkudeks. Esimese vihu lõikas peremees. Vihud kanti, laoti, pandi hakki(desse). Rehetoas rabati vihke. || muu suurem kimp taimevarsi. Vihk õlgi, roogu. || (kokkuseotud juuste kohta). Tüdruk kammis juuksed kahte vihku. *Tõukas [neiu] taha juuste raske vihu, / õlult ära. H. Visnapuu.
▷ Liitsõnad: nisu|vihk, rukki|vihk, vilja|vihk, õlevihk; pea|vihk, räästavihk; habeme|vihk, juustevihk.
2. ühest allikast lähtuvad valguskiired, valguskiirte kimp. Päikese-, kuukiirte vihk. Helendavate sädemete vihk. Põrandale langes vihk kuldset õhtuvalgust. Taskulambi vihus vilksatas mingi loomake.
▷ Liitsõnad: kiirte|vihk, päikese|vihk, sädeme|vihk, tule|vihk, valgusvihk.

viie|kordne

1. mingist (endisest) tasemest, arvust viis korda suurem. Viiekordne kasv, suurendus, vähendus. Viiekordne hinnatõus. Öötöö eest lubati viiekordset tasu.
2. viiel korral teat. tiitli pälvinud; viies järgus toimuv v. esinev. Viiekordne maailmameister, olümpiavõitja. Ta on viiekordne vanaema 'tal on viis lapselast'. Viiekordne kontroll, mõõtmine.
3. viiest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Filter on viiekordsest marlist. || kõnek viiekorruseline. Viiekordne maja.

vioola ‹6› ‹s›
muus viiulist veidi suurem ja madalama kõlaga keelpill, altviiul. Mängib kvartetis vioolat.

võrgu|laev
kal peam. võrgupüügil kasutatud suurem paat kiilu ja ühe ajutise mastiga

väe|koondis
sõj suurem väeüksus, kuhu kuuluvad mitme väeliigi väeosad v. allüksused. Korpused, diviisid, brigaadid jt. väekoondised.

väike|buss
mikrobussist suurem (üle kaheksa inimese mahutav) väike buss

vään|kael

1. kõnek isemeelne, tõrges v. sõnakuulmatu ja üleannetu inimene, pujään. Ta on igavene väänkael, mitte ei võta õppust. Niisugust väänkaela taltsuta ainult rusikaga. Sellel väänkaelal on kõik konksud ja krutskid selged. Katsu sa neid väänkaelu tööle panna! *Tõe ja õiguse pärast Pearu oma südant ei valuta, malakas on ainuke seadusepragrahv, millele see väänkael alistub. H. Siimisker. *On aga väänkael, see va Rästas: ühegi asjaga ei ole tema nõus, igal pool ajab oma jonni ja teeb oma tempusid. J. Lintrop. | ‹adjektiivselt›. Klassis oli üks väänkael poiss.
2. zool varblasest pisut suurem pruuni sulestikuga metsalind, kes häirimise korral väänutab pead ja kaela (Jynx torquilla)