[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aed|maasikas

1. bot aiand aedades paljude sortidena kasvatatav maasikas (Fragaria ananassa)
2. selle taime mari. Metsmaasikad on väiksemad kui aedmaasikad.

aed|vorm
aiand mingi taime aias kasvatatav, hrl. selleks aretatud vorm. Kadaka, kuuse, jalaka aedvorm.

ajatama1 ‹37›
aiand taime (v. selle osa) tema puhkeperioodil lehtima või õitsele ajama. Peterselli, sibulat ajatatakse roheliste lehtede saamiseks. Tulbid, hüatsindid jt. ajatatavad sibullilled.

akantus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. bot Vahemere mail ja troopikas levinud lõhestunud lehtedega roht- v. põõsastaim (ka ilutaim), karusõrg (Acanthus)
2. kunst selle taime stiliseeritud lehevorm ehismotiivina arhitektuuris jm. Akantustega sambakapiteelid.

allohtoon ‹-i 21› ‹s›
biol antud ala asustav, kuid teisal tekkinud taime- v. loomaliik

alraun ‹-i 21› ‹s›

1. bot Vahemere mail kasvav narkootilise toimega alkaloide sisaldav taim (Mandragora officinalis)
2. folkl selle taime juurest lõigatud inimkuju, millele omistati maagilist jõudu

ananass ‹-i 21› ‹s›

1. bot troopilisest Ameerikast pärinev lihakate lehtede ja maitsva vilikonnaga rohttaim (Ananas)
2. selle taime suur käbijas vilikond. Ostsin, sõin ananassi.

aniis ‹-i 21› ‹s›

1. bot Väike-Aasia päritoluga maitseaine- ning ravimtaim (Anisum vulgare)
2. selle taime viljad maitse- ning raviainena

arbuus ‹-i 21› ‹s›

1. bot suurte söödavate viljadega ning lamavate vartega taim (Citrullus vulgaris)
2. selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili. Sõime arbuusi.

aretus|liin
põll aiand (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe isassugulooma järglased

autohtoon ‹-i 21› ‹s›

1. algelanik, pärismaalane
2. biol antud alal tekkinud ja seal praegugi leiduv taime- v. loomaliik

baklažaan ‹-i 21› ‹s›
bot
1. India päritolu tomatitaoline köögiviljataim (Solanum melongena)
2. selle taime piklik vili

bambus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot puitunud kõrrega puukujuline (sub)troopikataim; selle taime kõrrepuit. Bambusi on umbes 600 liiki. Bambusest suusakepid, õngeridvad.

banaan ‹-i 21› ‹s›

1. bot kuni 10 meetri kõrgune hiiglasuurte, sageli rebestunud lehtedega troopiline rohttaim (Musa)
2. selle taime piklik, kollasekooreline suhkru- ning tärkliserikas vili. Sõin banaani.

bataat ‹-taadi 21› ‹s›
bot
1. söödavate juuremugulatega troopika ja subtroopika köögiviljataim, maguskartul (Ipomoea batatas)
2. selle taime söödav juuremugul

binaarne ‹-se 2› ‹adj›
kahest osast koosnev; kahend-. Binaarne nomenklatuur biol K. Linné poolt kasutusele võetud taime- ja loomaliikide nimetamisviis (nimetus koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist).

bioloogia ‹1› ‹s›
teaduste kompleks elusloodusest ning elu kõikidest avaldusvormidest || (teat. liigi, looma v. taime eluviisi, eluprotsesside jne. kohta). Põllukultuuride, kartuli bioloogia. Nende viiruste bioloogiat ei tunta veel küllaldaselt.
▷ Liitsõnad: eksperimentaal|bioloogia, hüdro|bioloogia, kosmose|bioloogia, mikro|bioloogia, molekulaar|bioloogia, radio|bioloogia, rakendus|bioloogia, üldbioloogia.

botaaniline ‹-se 5› ‹adj›
botaanikaga seotud, seda käsitlev, selle valdkonda kuuluv, taime-. Botaanilised uurimused. Muru botaaniline koostis.

diaspoor ‹-i 21› ‹s›

1. bot taime levimisvõimeline osa, levis. Diaspoorideks võivad olla eosed, seemned, viljad, mugulad.
2. geol harva esinev mineraal, keemiliselt alumiiniumhüdroksiid

eksoot ‹-soodi 21› ‹s›
biol võõramaine (eriti lõunamaine) taim v. loom, ka taime- v. loomaliik. Pargi 50 põõsaliigi hulgas on mitmeid eksoote. Eksootidest on meil metsakultuuris kasvatatud ebatsuugat, lehist ja nulgu. || (inimese kohta). *.. Pariis oli rahvusvaheline linn. Kõige valgeverelisemast põhjamaalasest kõige värvilisema eksoodini! F. Tuglas.

elu ‹11› ‹s›

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu sees ‹eitavas lauses› (mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

elu|iga [-ea]

1. inimese, looma v. taime elu kestus, aeg sünnist surmani. Pikk, lühike eluiga. Inimese keskmine eluiga. Sport pikendab inimese eluiga. Üle 100-aastase elueaga kilpkonnad. Üheaastaste lillede eluiga kestab kevadest sügiseni. || millegi eksisteerimise kestus. Keravälgu eluiga on keskmiselt 3–5 sekundit. Kuumas kuivatamine lühendab jalatsite eluiga. || eluaeg, kogu elu. *Seda tõotust olen pidanud terve eluea, kui raske see noormehena ka on olnud. J. Parijõgi.
2. aeg sünnist käesoleva momendini; vanus. Nukuteatri eluiga ei ole veel kuigi pikk. *.. seda olid talle õpetanud ta kümneaastase eluea kogemused. V. Beekman. *450 aastat – eestikeelse trükitud raamatu eluiga – tundub tohutu pika perioodina. P. Rummo.
3. teat. järk eluajast. Varasemas elueas põetud haigused. *Nende isa .. tabas paremas elueas äkki surm .. F. Tuglas (tlk). *Kogu elatud elust langes sõja arvele iga kuues päev, teadlikku eluiga arvesse võttes aga – terve noorpõlv. E. Sõel.

elu|kooslus
biol teatavat elupaika asustav taime- ja loomaliikide kogum, biotsönoos

emakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. anat naise v. emaslooma suguelund, milles toimub loote areng (uterus)
2. bot viljaleh(t)e(de)st moodustunud emassuguorgan taime õies

endemism ‹-i 21› ‹s›
biol taime- v. loomaliikide esinemine suhteliselt väikesel maa-alal, kus nad on välja kujunenud, päriskodusus

grotesk ‹-i 21› ‹s›

1. kirj kunst inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos. Leidlik, tabav grotesk. Groteski kalduv lavastus. Selles portreebüstis on tublisti groteski. *Kentsakad lood, mis juhtuvad vaikses puhkekodus „Valge šampinjon”, on teritatud groteskini. H. Lumet.
2. kunst mitmesugustest looma-, taime- jm. motiividest kujundatud fantastiline ornament
3. trük groteskkiri

haabitus ‹-e 5› ‹s›
biol inimese, looma, taime välislaad; kehaehituse tüüp

haav ‹-a 23› ‹s›

1. naha v. limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus. Suur, lahtine, värske, veritsev haav. Sügav, pindmine haav. Haav on kerge, ohtlik, paranematu, surmav. Haava puhastama, siduma. Haav teeb valu. Ta käed ja jalad olid haavades. Mees suri lahingus saadud haavadesse. Haavas on põletik. Haav mädaneb, on halvaks läinud. Haavast jookseb verd, mäda. Arst kõrvaldas haavast mürsukillu. Haavale tuleb panna steriilne side. Ta ravib kodus oma haavu. Haav on paranenud, kinni kasvanud, armistunud. Koer lakub oma haavu. | piltl. Autoratas on jätnud rohukamarasse inetu haava. || taime välispinna ja selle aluste kudede mehaaniline vigastus. Vaigu saamiseks lõigati mändidesse haavad.
▷ Liitsõnad: killu|haav, kuuli|haav, laske|haav, lõike|haav, lömastus|haav, muljumis|haav, noa|haav, operatsiooni|haav, puremis|haav, pussi|haav, põletus|haav, raie|haav, rebimis|haav, riivamis|haav, söövitus|haav, torkehaav; kõhu|haav, külje|haav, liha|haav, naha|haav, pea|haav, rinnahaav.
2. piltl tugeva hingelise vapustuse, raske elamuse, kahjustuse vm. jälg. Esimese armastuse nurjumine lõi ta hinge, südamesse valusa haava. Pole tarvis vanades haavades urgitseda. Milleks minevikku meenutada ja vanu haavu lahti käristada. Aeg parandab haavad, aga jätab armid.
▷ Liitsõnad: armu|haav, hinge|haav, sõjahaavad.

haisema ‹42 või 37›
haisu eritama ning levitama. Tökat, väävelvesinik haiseb tugevasti. Kala, liha on haisema läinud. Jalad haisevad. Tema hingeõhk haiseb. Haiseb kui tõhk. Mees haises liikva, viina, õlle järele. Muldonnis haises tubaka ja puskari järele. Rõivad haisesid higist ja mustusest. Vängelt haisev solgiauk, vedelik. *Hämar kivine koobas haises kopitanud õlgedest ja rotisõnnikust. A. Sinkel. | (taime- ja seenenimetustes). Haisev jooksjarohi, kress, kurereha. Haisev heinik, kollanutt, pilvik, pisisirmik. | piltl. Haisev 'räpane' tehing. Enesekiitus haiseb. Ega raha ei haise.

harilik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. sageli esinev, toimuv v. kasutatav, üldine, tavaline, laialt levinud, mitteharukordne. Harilikust soojem talv. Kõige harilikumad haigusnähud. Üks harilikumaid lastehaigusi. Kuusk ja mänd on meie harilikumad okaspuud. Lennuk on tänapäeval harilik liiklusvahend. Külmad talved on Siberis päris harilikud. Vitsaga karistamine oli tollal harilik asi. *..peenardel kasvas üsna harilik aedvili: porgandid, peedid, kaalikad.. M. Metsanurk. || oma rühmas, liigis põhiline, kõige tüüpilisem, selline, mille kõrval on tavaliselt (haruldasemaid) eriliike ja -vorme. Harilik, tindi- ja värvipliiats. Harilikud ja kümnendmurrud. Harilikud ehk kümnendlogaritmid ja naturaallogaritmid. Harilikust ja värvilisest klaasist vaas. Harilik ja tehisjää. See on elektri-, mitte harilik saag. Harilik krohv, tellis. Kas valida harilik või poolpaks kiri? Täna on harilik tööpäev. Harilik surelik. Harilik kodanik. Tal on nii harilik nägu, välimus. *Mina olin lihtsa näoga, tugev ja harilik laps, alati terve ja heas tujus.. L. Promet. | (paljudes taime- ja loomaliikide nimetustes). Harilik haab, mustikas, kukeseen. Harilik kärnkonn, pärlkana, võraürask.
2. harjumuspärane, kindlakskujunenud, sissejuurdunud. Harilik ilme, naeratus näol. Ärritatuna ei suutnud ta säilitada oma harilikku hääletooni. Harilikud askeldused, toimetused. Ärgati harilikul ajal. Elu läheb harilikku rada. Jõudsin tööle harilikust varem. H. Treffneri eragümnaasium ei olnud õppeasutus harilikus mõttes. *Väikelinn elas oma kõige harilikumat argipäeva. J. Semper.

hernes ‹herne 19› ‹s›

1. liblikõieline kaunviljade hulka kuuluv hrl. aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega ronitaim (Pisum). Madal, kõrge hernes. || maa-ala koos selle kaunviljaga; hernepõld. Lapsed läksid hernesse, on hernes, tulid hernest. Hernes kasvab ka vikki.
▷ Liitsõnad: aed|hernes, poetus|hernes, põld|hernes, suhkru|hernes, söögihernes.
2. ‹hrl. pl.› selle taime seeme. Ussitanud hernes. Peotäis herneid. Herneid poetama, mulda tippima. Pildus sõnu nagu herneid. Herned sealihaga. || ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl (hernetera meenutavate moodustiste v. esemete, näit. kompvekkide kohta). Värvilised herned.
▷ Liitsõnad: konserv|hernes, soolahernes; higi|hernes, pauk|hernes, piparmündihernes.
3. ‹liitsõna järelosana› bot mitmete hernest meenutavate taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aspar|hernes, hiire|hernes, kiker|hernes, lill|hernes, lipp|hernes, sea|hernes, vesihernes.

hõimkond ‹-konna 22› ‹s›

1. biol kõrgeim üksus taime- ja loomasüstemaatikas, jaguneb kas klassideks v. alamhõimkondadeks. Sõnajalgtaimede, paljasseemnetaimede, katteseemnetaimede hõimkond. Ainuraksete, keelikloomade hõimkond.
▷ Liitsõnad: alamhõimkond.
2. hrv suguvõsa, sugulaskond. *Ühte vanemat naist.. ümbritses [perroonil] terve hõimkond.. V. Gross.
3. keel oletatavas suguluses olevate keelkondade rühm

idu ‹idu 11 või eo 27› ‹s›

1. taime esimene arenemisaste (hrl. seemnest), idand. Seeme ajab idusid. Kresside esimesed idud on juba väljas. Idud on oma nina mullast välja torganud.
▷ Liitsõnad: kartuliidu.
2. bot taime alge seemnes. Idu koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja iduleh(ted)est.
3. millegi alge; algusjärk. Kahtluse idu südames. Uue elu eod. Tuli kustutati juba eos. Mässukatse nurjus juba eos. Eos olevad konfliktid. Skandaal summutati juba eos. *Ta välimuses, hoiakus ja kombeis oli eos tulevane kodanlik kaadriohvitser. J. Semper.
▷ Liitsõnad: algidu.
4. pisik, mikroob. *Seal tuli veel armastus ja abielu.. ühe lauljannaga, kellel olid juba tiisikuse eod rinnus. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: haigusidu.
5. kõnek (sõimusõnana). *„Lase lahti, igavene idu!” karjus Nele ja lükkas Ivari mütsudes vastu prügitünni. A. Pervik.

idu|pung
bot idu osa, millest areneb taime maapealne põhiosa

idu|vars
bot idu osa, millest areneb taime varre alumine osa

iludus ‹-e 5› ‹s›

1. ilus inimene (hrl. naine), kaunitar. Silmapaistev, täiuslik iludus. Blond, brünett, sinisilmne iludus. Päris iluduseks tüdrukut pidada ei saanud. || (looma, taime, eseme vm. kohta). Kaske peetakse põhjamaa metsade iluduseks. *Otsekui kahjugi hakkas niisugust iludust kotti pista ja pannile saata. Kuid kala on kala. R. Sirge.
2. ilu, kaunidus, veetlus. *Iludust jumaldas ta, õigust ei tuletanud ta mitte kunagi meelde.. A. H. Tammsaare. *Sind nägin tarretuses seisatlevat, / mu ihu iludusi imetlevat. M. Under.

ingver ‹-i, -it 2› ‹s›

1. bot suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale)
2. selle taime kuivatatud juurikas droogi v. maitseainena

ise|tolmlema
bot tolmlema nii, et emaka viljastavad sama õie (v. sama taime teiste õite) tolmuterad

istutama ‹37›

1. taime esialgsest kasvukohast uude, alatisse kasvukohta paigutama; (sibulat) mulda kasvama panema. Lilli, puid, põõsaid istutama. Kapsaid istutama. Istutas hauale mõne võõrasema. Istutas kogu peenra roose täis. Käisime metsa istutamas. Ants istutas aianurka väikese vahtra. Augusti lõpul istutatakse hüatsindisibulad uuesti mulda. | piltl. *Loodus oli ta lõuale istutanud väikese käsna.. J. Semper.
2. istuma panema. Istutas noormehe enda kõrvale koolipinki. Istutas sõbra paadipärasse, toolile, leentooli, pehmesse tõlda. Tüdruk istutas end sängi jalutsisse. Maamehed istutasid end maja kivitrepile. | piltl. *Aga rätikut ta ei tahtnud, vaid istutas juustekuhilale väikese ümmarguse padamütsi.. L. Vaher.
3. piltl kellessegi midagi juurutama v. sisendama, kedagi millegagi nakatama, kelleski millelegi alust panema. Kellessegi mingit mõtet, usku, harjumust istutama. See istutas meisse paraja annuse ärevust, hirmu. Ema istutas pojasse omaenda aususe ja õigluse. Õpetaja oli klassikollektiivi istutanud mõnedki huvialgmed. Ebaõiglane karistamine oli poisisse istutanud jonni ja kangekaelsust.
4. med kude teise paika siirma, siirdistutama, siirdama. *Säilinud ühissapijuha ja kõhunäärme osa istutatakse peensoole lingu.. V. Rätsep.

jahu|kaste [-kaste]
bot aiand taimehaigus, mille puhul parasiitseened katavad valge jahutaolise kirmena taime lehti vm. maapealseid osi. Kõrreliste jahukaste.
▷ Liitsõnad: karusmarja-|jahukaste, roosi-|jahukaste, õunapuu-jahukaste.

jooksva|rohi
mitme jooksva arstimiseks kasutatud taime (kibe tulikas, harilik maasapp, jooksjarohi) rahvapärane nimetus

juur ‹-e, -t 34› ‹s›

1. taime (hrl. maa-alune) kinnitus- ja toiteelund. Pikk, lühike, jäme, peenike, hargnev juur. Puitunud, mahlakas, söödav juur. Kõrbetaimede juured tungivad sügavale. Pistoks ajas, võttis juured alla. Pajuoksale kasvasid vaasis juured (alla). Juure juurest, pealt läbilõigatud vars. Juur(t)est, juur(t)ega paljundatav taim. Kasetaim on oma juured müüripragudesse ajanud, kinnitanud. Puu juurte all oli rebase urg. Toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti. Umbrohud tuleb koos juurtega välja kitkuda. See korv on juurtest punutud. | piltl. Juurteta pagulane, hulgus. Maainimene tunneb end linnas elades juurteta. Ta elamine on juured alla saanud. Rahulolematus, armukadedus ajab ta hinges juuri. Taidlus ei taha siinmail sugugi juurt võtta.
▷ Liitsõnad: imi|juur, külg|juur, lisa|juur, narmas|juur, pea|juur, puu|juur, rohu|juur, roni|juur, sammas|juur, supi|juur, säilitus|juur, toite|juur, tugi|juur, õhujuur; taimenimedes ema|juur, hammas|juur, korall|juur, must|juur, pesa|juur, seenjuur; droogide nimetustes altee|juur, lagritsa|juur, okse|juur, palderjani|juur, rabarberijuur.
2. (elundi) kinnitumisosa, (kehaosa v. elundi) kinnitumis- v. ühinemiskoht. Hamba osad on kroon, kael ja juur. Küüs oli juure vigastuse tõttu ebatasane. Mõned loodusrahvad kitkuvad habeme juurtega välja. Keele juur võtab eriti hästi vastu kibedat maitset. Sea kõrv on juurest paksem kui tipust. Tuhkrul on saba juure läheduses haisunääre. Vasaku käe pöial oli juureni ära.
▷ Liitsõnad: hamba|juur, juukse|juur, karva|juur, keele|juur, küüne|juur, nina|juur, saba|juur, sarvejuur.
3. hapendatava toidu (hrl. leiva) alustussegu, juuretis. Täna hakkan leiba tegema, eile panin, seadsin, segasin juure. Eelmisel õhtul segatud juurest saab järgmisel päeval kiislit keeta. *Viimasel leival oli juba kasu [= kannikas] pealt ära lõigatud ja uue juurt polnud veel pandud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kile|juur, leiva|juur, taignajuur.
4. piltl algus, algupära, päritolu, (alg)allikas, lähtekoht, põhjus. Ta sugupuu juured viivad, ulatuvad 16. sajandisse. Nähtuse ajaloolised, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised juured. Vastuolude, mahajäämuse, hädade, pahede, lohakuse, alkoholismi juured. Viin on kõige kurja juur. Otsib oma vigade juurt. Nende tüli juured on ühes ammuses loos. Asja peab juurteni 'põhjalikult' uurima, tundma õppima. Kultuur, mille juured ulatuvad sumeriteni. Kadripäeva pühitsemise juured ulatuvad kaugele ajalukku. Sina, poiss, oled kõigi pahanduste juur.
5. keel lihttüvi, sõna morfoloogiliselt jagamatu osa. Sõnas maa|ndu|mise|le on juur maa-.
6. mat astendatava nimetus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga. Teise kolmanda jne. astme juur. Juurt võtma 'juurima'.
▷ Liitsõnad: kuup|juur, ruutjuur.

juurestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
bot taime juurte kogum, juurte süsteem. Tugev, nõrk, pindmine, sügaval paiknev juurestik. Rabarb(e)ri juurestik on hästi arenenud. Eukalüptil on võimas juurestik.
▷ Liitsõnad: narmas|juurestik, sammasjuurestik.

kael ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. pead ja keret ühendav kehaosa. Kaela lihased. Kaela jämedus, ümbermõõt. Pikk, peenike, lühike, jäme, punetav, lumivalge, kortsuline kael. Kael on haige, kange. Turske kaelaga mees. Mässis salli ümber kaela. Istuvad kaelani, kaelast saadik meres. Käsi on sidemega kaelas. Sõdureil ripuvad automaadid kaelas. Rätik, krae, lips on kaelas. Panin salli, lipsu kaela. Võttis salli kaelast. Nad tõusid kikivarvule ja ajasid kaela õieli. Poisid sirutasid, küünitasid, õiendasid uudishimulikult kaela. Poiss uudistas lähenejat, kael õieli. Laps võttis emal kaela ümbert kinni. Sõbrannad langevad teineteisele kaela. Kellelegi kaela hakkama, viskuma. Lahkujad nutavad teineteise kaelas. Lehmal on kell, kett kaelas. Mullikale seotakse lõõg kaela. Ratsul kael kenasti rõngas. Rangid on hobusel kaela katki hõõrunud. Murdis kanal kaela kahekorra. Kahekuine kannab kaela, kolmekuine koogab, viiekuune mõistab vitsa. | piltl. Lillekestel vajunud kaelad longu. || kaelani piltl täiesti, üleni, läbinisti; kõrini. Sipleb kaelani võlgades. Kaelani märg 'läbimärg'. *Kõik oli räägitud ja kuuldud, kõik olid kaelani tüdinenud .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: härja|kael, kõõr|kael, luige|kael, põdra|kael, rõngaskael.
2. piltl kitsas osa v. koht. a. mingi eseme, taime, elundi vm. peenike, kitsas v. kitsenev (sageli ka teisi osi ühendav) osa. Pika kaelaga pudel. Kitsa, laia kaelaga vaas, kolb. Püssilae kael. Viiuli, mandoliini, kitarri, harfi kael. Säärsaapad ei tohi kaelast kitsad olla. Sibula kael. Reieluu, õlavarreluu kaela murd. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. b. kitsas ühendav koht maismaa-aladel v. veekogudel, ka tänavatel. Poolsaare, väina kael. Järved on kitsa kaela kaudu ühenduses. Pööras Vana turu kaelast Viru tänavasse.
▷ Liitsõnad: emaka|kael, hamba|kael, juure|kael, järve|kael, lae|kael, lahe|kael, maa|kael, mere|kael, roidekael.
3. ‹hrl. sisekohakäänetes› kasut. sageli fraseologismilaadseis ühendeis (piltlikus vananenud v. kõnekeelses pruugis ka gen. peale, peal, pealt konstruktsioonina) adverbi ja postpositsiooni funktsioonis. a. ‹illatiivis› ülalt (kellelegi) peale; (ülalt) alla, maha, otsa vms. Ründajaile pilluti linnusest kive, tuld ja tõrva kaela. Puu ähvardas saagijale kaela tulla. Okstelt tilkus vett kaela. Tuul keerutas katustelt lund kaela. Vaata, et laps endale laualt midagi kaela ei tõmba! Komistas ja kukkus eesminejale kaela. Lagi, vanad hooned on kaela langemas. Valas kogu oma viha õe kaela. Kallab oma viha süütuile kaela. b. piltl häirivaks, tülikaks koormaks peale, kanda, taluda; häiriva koormana peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Võlad tekkisid, tulid kaela. Neil on suured maksud, võlad kaelas. Saaks ainult võlad kaelast! Saavad veel endale ebameeldivusi kaela. Ei taha sõbrale häda kaela saata. Sa tood meile õnnetuse kaela! Saad ühe sekelduse kaelast, juba teine asemel! Kahtlus langes Jüri kaela. Ära aja, veereta oma süüd teiste kaela. Nad püüdsid igati süüd endi kaelast ära ajada. Ta ei taha vastutust enda kaela võtta. Kohapidamise mured olid Eltsu kaelas. Saaks ometi selle jama kaelast ära! No nüüd on nuhtlus kaelas! Lähevad, tulevad teistele lausa nuhtluseks, ristiks kaela. Sai endale joodiku mehe kaela. Sai kutsumata võõrad kaelast ära. Sadas kaela arvukalt küsimusi, süüdistusi. *.. nüüd on minu kord teenima hakata. Aitab mul sinu kaela peal elamisest. V. Ilus. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena, teha, toimetada; ülesandest, sooritamisest, toimetamisest ära. See suur töö oli kõik meie kaelas. Kõik toimetused jäid minu kaela. Talle laoti igasuguseid ülesandeid kaela. See töö, asi, asjaõiendus on jälle kaelast ära. Eksamid said kaelast ära. *Pärast seda vajusid jälle argipäevaaskeldused üksteise võidu kaela. O. Kruus. c. kallale, ahistama; kallal, ahistamas; kallalt, ahistamast ära. Vaenlane langes ootamatult kaela. Vaata et saadab sulle politsei kaela! Revidendid tulid kaela. Sai võlausaldajad kaelast ära. Hakkame minema, vihm on varsti kaelas. *.. kõrtsmik oma võla nõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn. d. ‹illatiivis› kõnek kaotuse osaliseks (mingis mängus), kolki. Meie võistkond sai täna jälle kaela.
4. ‹liitsõna järelosana› märgib inimest v. looma, harvemini taime
▷ Liitsõnad: ihnus|kael, kenus|kael, kudrus|kael, kure|kael, kõver|kael, nadi|kael, näru|kael, sini|kael, säni|kael, võru|kael, väänkael.

kahkjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
kahvatu (1., 2. täh.). a. (näojume kohta). Haiglane kahkjas nägu, näojume. Mehe pale muutus kahkjaks. b. (valguse v. värvuse kohta). Koiduaegne kahkjas valgus. Kahkjas hämarus, kuma. Kahkjas kuu. Taevas tõmbus üha kahkjamaks. Kahkjas liiv, rohi, pilliroog. Kahkjate juustega mees. *Ja aknaruutu imbub koidu kahkjat lillat. E. Vetemaa. | (taime-, seenenimetustes). Kahkjas tarn, piiphein. Kahkjas riisikas, ebaheinik.

kambium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
bot koorealune õhuke paljunevatest rakkudest kude, mille abil toimub taime jämeduskasv, mähk
▷ Liitsõnad: korgikambium.

kanep ‹-i 2› ‹s›

1. kiu ja õli saamiseks kasvatatav üheaastane pikarootsuliste sõrmjate lehtedega kõrge kultuurtaim (Cannabis sativa). Kanepi isas-, emastaim. Kanepit külvama. Eestis kasvatatakse kanepit vähe. India kanep 'uimastusainete saamiseks kasvatatav eriliik' (Cannabis indica).
▷ Liitsõnad: ema|kanep, isakanep.
2. kuivatatud kanepivarred; neist saadav kiud. Kanepit leotama, lõugutama. Kanepist lõng, köied, purjeriie.
3. (mõnes muus taime- v. kiunimetuses). Manilla kanep 'Kagu-Aasia banaani (Musa textilis) lehtedest saadav tugev kiudaine'.
▷ Liitsõnad: põdra|kanep, vesikanep.
4. India kanepist valmistatud uimasti, hašiš. Kanepit tõmbama, suitsetama, tarvitama. Mõnes riigis on kanep legaliseeritud.

kants ‹-u 21› ‹s›
murd
1. taime tüügas, konts [-u]. Niidetud põllul ei saa paljajalu käia, kantsud torgivad.
2. kannikas. *Lõikad kõrgelt pätsilt krõbiseva kantsu .. E. Rängel.

karv1 ‹-a 23› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis (inimestel ihu-, juukse- v. habemekarv). Koera, jänese, kitse karvad. Kass ajas karvad turri. Käsivarsi, rinda katsid tumedad karvad. Tal on juustes, kõrva ääres juba mõned hallid karvad. Ihul oli karvadega sünnimärk. Mees oli karva(desse) kasvanud 'pikkade juustega ja habetunud'. Kael on karva(desse) kasvanud. Kratsib, sasib sõrmedega karvades. Kaklejad haarasid teineteisel karvust kinni. Ajab nii hinge täis, et kargaks talle kas või karvu kinni. Katkus endal meeleheites karvu. Pintsaku peal oli paar karva.
▷ Liitsõnad: alus|karv, kompe|karv, laka|karv, looma|karv, nurru|karv, pealis|karv, traat|karv, turjakarv; habeme|karv, häbeme|karv, ihu|karv, juukse|karv, kukla|karv, kulmu|karv, näo|karv, ripsme|karv, silma|karv, vurrukarv.
2. ‹sg.› karvkate, karvad (hrl. loomal). Pulstunud, tokerja, sassis karvaga kass. Kähara, lokkis karvaga puudel. Hobusel on lühike, sile karv. Hästi toidetud loomade karv läigib. Põdral on jõhvjas karv. Oraval on suviti pruun karv. Lehmadel oli veel vana karv tuustakutena seljas. Kasukal oli karv väljapoole. Nahad annavad, ajavad karva. Karva võtma 'tapetud seal karvu kõrvaldama'. Vesi nii tuline, et võta või karva. Hunt ajab küll karva, aga ei jäta ametit.
▷ Liitsõnad: alus|karv, okas|karv, pealis|karv, suve|karv, talve|karv, villkarv.
3. bot taime (ka seene) kattekoe niitjas (harunenud) väljakasve, trihhoom. Karvadega kaetud lehed, vars. Valge riisika servadel leiduvad pikad rippuvad karvad.
▷ Liitsõnad: haake|karv, juure|karv, katte|karv, kõrve|karv, näärme|karv, siid|karv, taime|karv, udekarv.
4. piltl hrv karvake, õige natuke. Mitte karva pole siin midagi head. *Noh, siin puudus veel poole karva võrra, et ... H. Sergo.

karvane ‹-se 4› ‹adj›

1. (rohkete) karvadega kaetud; karvadesse kasvanud (s.o. habetunud, pikajuukseline). Karvane loom, koeranäss. Oraval on lai karvane saba. Karvane mardikas, ämblik. Karvane kämmal, käsivars, rind. Hästi karvased sääred. Mehe põsed ja lõug olid enamasti karvased 'raseerimata'. Karvane kasukas, müts, krae. Villane lõng, riide vasak pool on karvane. Karvaste lehtedega taim. Mõnedel taimedel on karvased seemned. *.. madame Lemercier' salongis võis kohata kõige karvasemaid boheemlasi .. K. Ristikivi. | ‹substantiivselt› kõnek (pikajuukselise, habetunud, karvadesse kasvanud nooruki kohta). Noorte tantsuõhtule trügis sisse kamp nokastanud karvaseid. | bot (taime-, seenenimetustes). Karvane hunditubakas, lipphernes, piiphein, naistepuna. Karvane kannike. Karvane sõstar. Karvane riisikas. || piltl ebasile, nagu karvadega kaetud. Hööveldamata laua pind on karvane. Kaar ei tohtinud niitjal karvane olla.
▷ Liitsõnad: karedakarvane.
2. kõnek ebasõbralik, lahkusetu, karune; tõre, pahur. Kaaslaste vastu oli ta üsna karvane. Mees on võrdlemisi karvases tujus. Teiste norimine teeb Tõnise karvaseks. Niisuguse jutu peale läks meel veelgi karvasemaks. || toores, jäme, vulgaarne. Karvased vandesõnad. Tulijaile lendas vastu karvaseid märkusi. Ilgub kahjurõõmsat karvast naeru. || (ilmastiku kohta:) halba ennustav, halb, paha. Ilm muutus õhtupoolikul järjest karvasemaks. *Meri polnud kuigi karvane ja seepärast jõudsime edasi päris hästi. H. Sergo.
3. kõnek hrv rikas, jõukas. *Kuus või seitse tükki neid ju kogu suure kihelkonna kohta linnas gümnaasiumis käib, aga need on hoopis teist sorti, karvasemate inimeste lapsed. A. Hint.

kasv ‹-u 21› ‹s›

1. kasvamine, organismi ja ta osade massi ja mõõtmete suurenemine. Taimede, loomade kasv. Juuste, küünte kasv. Kasv aeglustub, lakkab. Taime kasv jäi kinni, kängu. Hea kasvuga puu. Pojenge kasteti kasvu ajal virtsaveega. || (üldisemalt:) suurenemine, lisandumine, laienemine, täienemine vm. Rahvastiku, linnade, linnaelanikkonna pidev kasv. Erakonna, organisatsiooni kasv. Tööstuse, kaubanduse, toodangu edasine kasv. Tööviljakuse kiire, järsk kasv. Spordimeisterlikkuse, teadlikkuse kasv. Spetsialistide osatähtsuse kasv. Tööpuuduse kasv.
▷ Liitsõnad: habeme|kasv, heina|kasv, juukse|kasv, jämedus|kasv, karva|kasv, kõrre|kasv, mugula|kasv, rohu|kasv, taime|kasv, vilja|kasv, ädalakasv; juurde|kasv, järel|kasv, pealekasv.
2. kehakasv, kogu (eriti pikkuses). Suurt, keskmist, lühikest, lüheldast, väikest kasvu mees. Mees oli pikka kasvu. Ta on kasvult väike, pikk, suur, minust lühem. Saleda kasvuga neiu. Sihvaka kasvuga noormees. Kasvult, kasvu poolest alla, üle keskmise mees. Poiss on juba täismehe kasvu. Lapsed olid ühte kasvu. Tohutu kasvuga mehemürakas. Jõudis kasvus vennale järele. Tüdruk kasvas ruttu oma kasvu täis. Väikest kasvu hobused. Taimed, päevalilled aina viskasid kasvu juurde. || inimkeha pikkusest lähtuv rõivastusesemete pikkusjärk. Ülikond nr. 52, III kasv.
▷ Liitsõnad: hiid|kasv, hiigel|kasv, hiigla|kasv, keha|kasv, kääbuskasv.
3. taime noor (aasta jooksul kasvanud) oksa v. ladva jätk; võsu. Kuuskede ja mändide noored kasvud. Kitsed ja põdrad söövad noorte puude kasve. Känd, lepp ajas tugevasti kasve. Väänroosi õied arenevad eelmise aasta kasvudel.
▷ Liitsõnad: aasta|kasv, männikasv.
4. mingi taim üldse, hrl. rohttaim. Kõrkjataolised rohelised kasvud. Ujuja takerdus mingisugustesse kasvudesse. *Matšeetega rajas ta teed läbi rohu, pilliroo ja tihedate kasvude .. E. Heinaste (tlk). *Aga siis kuivab ka järv, ei ole teda enam teps ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: soo|kasv, vee|kasv, vään|kasv, väätkasv.

katte|kude
bot taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude

keskmine ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› ruumiliselt millegi keskkohas, keskel v. vahel paiknev. Raba keskmine osa on kõrgem. Toa keskmine aken. Akna keskmine ruut. Pea kolmest mehest keskmist silmas! Hõõrus pöialt vastu keskmist sõrme. Viljakestas võib eristada pealmist, keskmist ja seesmist kihti.
2. ‹adj› (hrl. kolme üksuse v. indiviidi korral:) ajaliselt (v. vanuselt) vahepealne. Keskmine kiviaeg, rauaaeg. Noorem, keskmine ja vanem kooliiga. Vanem põlvkond mäletab neid aegu hästi, keskmine vaid juttude järgi. (Vanuselt) keskmine vend, poeg. Keskmistes aastates 'keskeas' mees.
3. ‹adj› omadustelt v. näitajatelt kahe äärmuse (hea ja halva, suure ja väikese, raske ja kerge, kõrge ja madala vms.) vahepealne. Keskmise kvaliteediga toodang. Keskmise headusega maa. Tervis on tal keskmine. Lauluhääl on Juhanil alla, üle keskmise. Näitlejate mäng oli keskmine. Koolis oli ta keskmine õpilane. Keskmise piimaanniga lehm. Kartulisaak on tänavu keskmine. Sissetulek, palk, hind on keskmine. Olen keskmist kasvu. Keskmise kaldega katus. Sõitis keskmise kiirusega. Keskmise karedusega vesi. Keskmine remont. Mehed olid päris keskmises tujus. Keskmise keerukusega, raskusega ülesanne. Maavärinad jagatakse nõrkadeks, keskmisteks ja tugevateks. Keskmise astme õppused. Keskmine register (muusikas). *..pole virk ega pole laisk, ka on tema vaimuanded keskmised.. O. Luts. | (taime-, putukanimetustes jm.). Keskmine teeleht, maran, värihein, ristik. Keskmine vesimardikas. || mitte millegi poolest eriti silmatorkav, tavaline. Ta oli keskmine, enesega rahulolev ametnik. Elab keskmise kodaniku keskmist elu. Keskmine tallinlane. Keskmine ameeriklane. Välimuselt ja olemiselt on ta täiesti keskmine inimene.
4. ‹adj› matemaatilist, statistilist keskmist (5. täh.) osutav v. väljendav. Keskmine kasum. Toodete keskmine omahind. Keskmine kuupalk, töötasu. Palk oli keskmisest madalam, kõrgem. Aasta, kuu, ööpäeva keskmine temperatuur. Mäestiku keskmine kõrgus. Järve, India ookeani keskmine sügavus. Vastsündinute keskmine raskus. Keskmine eluiga. Keskmine külvipind. Osavõtjate keskmine vanus oli 43 aastat. Koolitunnistuse keskmine hinne 'hinnete keskmine'. Rahvastiku keskmine tihedus 'mingi territooriumi rahvaarvu ja pindala suhe'.
5. ‹s› mat tase, mille ümber uuritava tunnuse väärtus kõigub. Aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline keskmine. Statistiline keskmine.
▷ Liitsõnad: ruutkeskmine.

kesk|rood [-roo]
bot taime lehe keskmine rood, rootsu jätk. Lehe keskroost hargnevad külgrood.

kevade|kuulutaja ‹1› ‹s›
oma ilmumise v. esinemusega kevade lähenemise, saabumise kuulutaja (hrl. linnu, ka taime kohta). Lõoke, kuldnokk ja linavästrik on esimesi kevadekuulutajaid. Paiselehed on varasemaid kevadekuulutajaid.

kibe ‹-da 2›

1. ‹adj› teravalt mõru, viha. Viin, pipar on kibe. Kibe kui tubakas. Võttis lusikatäie kibedat rohtu. Metsõunapuu õunad on enamasti kibedad ja hapud. Seisnud või võtab kibeda maitse. Rohkest suitsetamisest on suu kibe 'suus on kibe maitse'. Talle pakuti pudelit: „Säh, tee suu kibedaks!” „Kibe, kibe!” hüüdsid pulmalised – ja noorpaar suudles. | bot (taime- ja seenenimetustes). Kibe tulikas, piimalill, käbikõrges. | piltl. Teenija leib on kibe. Hüvastijätul oli juures mingi kibe kõrvalmaik.
▷ Liitsõnad: pipar|kibe, sapp|kibe, tulikibe.
2. ‹adj› nina limaskestale v. silmadele teravalt mõjuv. Kibe suits pani läkastama ja silmad vett jooksma. Kibe tukiving. Õhus oli kibedat kärsahaisu. Kibe piibupigi lehk.
3. ‹adj› kipitav, pisut v. torkivalt valus. Kurk on pisut kibe. Silmad on lugemisest kibedad. Nahk on päevitamisest kibe. Jalatallad on käimisest kibedad. Ega see valus olnud, ainult natuke kibe. Kibedad valuhood panevad haige oigama. *Äkki tundis ta kibedat valu sõrmis, mis küünalt hoidsid: tuli puudutas küüsi. F. Tuglas. || sellist valu tekitav. Jood on haava peal kibe. Mida armsam laps, seda kibedam vits. *Ainult elu enda kibedad vitsad võivad Ferdinandi-taolisele inimesele mõistuse pähe panna. P. Kuusberg. || valu v. ebameeldivat tunnet ilmutav v. väljendav. Ta kannatas valu ära ega teinud kibedat nägugi. Tegi viina võttes kibeda näo. *.. seekord pole [vitsasaamisel] kuulda Luteruse ähkimist, vaid kibedat kisa. O. Luts.
4. ‹adj› raske, ebameeldiv taluda. Põua-aasta oli kõigile kibe. Ta on küllalt kibedaid päevi näinud. Kitsi peremehe juures oli teenijate elu kibe. Kurtis oma kibedat saatust. Kibedad kannatused, katsumused, läbielamised, kogemused. See oli talle kibe õppetund. Kibe oli seda kuulda, näha. See on kibe tõde. Kibe puudus, häda, ülekohus, ebaõiglus. *Keset lahinguvälja, kuhu ta kogu aja jäi, kõige suuremaid poisse [= vastaseid] oma hooleks võttes, oli temal muidugi kõige kibedam. O. Luts. || raskete v. ebameeldivate sisemiste läbielamistega, kibestumisega seotud. Kibe kurvastus, hingevalu, meeleheide, lein, üksindustunne. Ütles seda kibeda kahjutundega, kahetsusega. Kibe nutt, silmavesi. Kibedad pisarad. Hoolimatus teeb meele kibedaks. Tegi endale kibedaid etteheiteid. Ta näol paistis kibe solvumistunne, pettumus. Mehel oli kibe joon suunurkades, kibe ilme, kibe naeratus näol. *Jullil ei olnud sellest eriti kahju, kuid natuke kibe oli siiski. E. Rannet.
5. ‹adj› terav, salvav, sapine. Kibe märkus. Kibedad pilkesõnad. Nendes sõnades oli kibe pilge. Tal oli kibe vastus keelel. Kibe sõna kihutab vihale. *.. tahtis siis midagi kibedat ja etteheitvat öelda. A. H. Tammsaare.
6. ‹adj› kange, kõva, suur, äge. Kibe külm. Mere ääres on üsna kibe tuul. Meestel oli kibe nälg, janu. Kibe vajadus millegi järele. Naisi vaevas kibe uudishimu. Jaanil oli kibe rutt. Kibe vaidlushoog, sõnavahetus. Linna pärast käisid kibedad lahingud. Kibe lööming, kähmlus, võitlus. *Üks iseäranis kibe „Sakala” vaenlane oli näiteks Lüganuse kiriku õpetaja praost Vogt. E. Jansen. || kõnek (mingi tegevuse v. oskuse poolest). Kibe töömees. Ta oli kibe kuduma. Kibe spets omal alal. Vastane oli ka kibe poiss, temaga polnudki kerge toime tulla. *Ohoh, ma ei teadnudki, et sa nii kibe vene keele mees oled! S. Rannamaa.
7. ‹adj› tegevusrohke ja kiire. Ehitusel, põllul käis kibe töö. Kibe kesakünd, viljakoristus, kartulivõtt. Kibe marjakorjamine. Köögis on käimas kibe toiduvalmistus, pühade-eelne kibe askeldus. Mesilased olid kibedas tegevuses. Algas kibe sekeldus, otsimine. Kibe heinaaeg. Kõige kibedamad päevad olid enne eksameid. Jäi haigeks kõige kibedamal tööajal. || kõnek kiire; kiireloomuline. Sinna on oma pool tundi kibedat käiku. Hakkas kibeda sammuga astuma.
8. ‹s› kõnek viin. Muidu hea mees, aga armastab liiga palju va kibedat. *Kõrtsimees, pool toopi kibedat ja kuus kalja! E. Vilde.
9. ‹s› kõnek kiirus, rutt. Tee, kuidas jõuad; kibedat selle asjaga ei ole. *Noh, siis hakake tööle. Ütlesite ju, et teil alati kangesti kibe on. O. Luts. *Pole vanahärral selle kohviga nii kibe taga midagi. A. Jakobson.

kirju ‹6 või 1› ‹adj›

1. läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline. Kirju rätik, seelik, kleit, pesu, riie, kangas. Kirju lehm, koer, liblikas. Rähnil on kirju sulestik. Kirjude õitega lilled. Sügisene mets läks kirjuks. Võsaalune oli sinililledest ja ülastest kirju. *Laiaõlaline mees, kellel polnud seljas muud kui punase, sinise ja kollase kirju lilleline rätt puusade ümber .. U. Masing. | (taime- ja loomanimetustes; viimastes hrl. kokkukirjutatuna). Kirju liilia, püvilill, lõosilm, sarikhernes. Kirju võikala. || põhivärvusest erinevate laikude, täppide, kriipsudega vms. kaetud. Lauapaber oli tindiplekkidest kirju. Käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks. Püksid olid paikadest kirjud. Nägu oli kriimustustest kirju. Vihmapiisad lõid kõnnitee kirjuks.
▷ Liitsõnad: halli|kirju, kollase|kirju, musta|kirju, musta-valge|kirju, pruuni|kirju, punase|kirju, rohelise|kirju, sinise|kirju, valgekirju; sügis|kirju, värvikirju.
2. koostiselt v. üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane, väga eripalgeline; kirev. Päritolult, haridustasemelt, huvidelt kirju seltskond. Riigi elanikkond on rassiliselt, rahvuslikult kirju. Reisiseltskond juhtus üpris kirju. Laulja repertuaar oli kirju: klassikast kuni rahvalauludeni. Arhitektuuriliselt kirju vanalinn. Mulluse luule üldpilt on kirju ja kunstiliselt ebaühtlane. Tema elulugu on kirju seiklusrida. Kirju (ees)kava 'segaeeskava'. Kirju rida 'rida, kus mees- ja naissoost isikud on vaheldumisi'. || oma kirevuses halva v. kahtlase kuulsusega asjaolusid ja momente sisaldav. Kirju minevikuga seikleja. || kirevuse, mitmekesisuse tõttu segane, ebaselge. Asi, lugu on kirju, kirjumast kirjum, läheb järjest kirjumaks. Ajad olid kirjud ja järjest kirjumaks nad läksid.

kollane ‹-se 4›

1. ‹adj› võilille õite, sidruni, õlgede värvi. Kollane värv, värvus. Liiva-, vahakarva kollane. Kollane liblikas, seen. Valminud murakad, varsakabja õied on kollased. Taevas on suur kollane täiskuu. Kollane pael, pluus. Väävel on kollane. Kollane kui sidrun. Nõlvak oli võililledest kollane. Fooris põles kollane tuli. Nahal on kollane laik. Kaselehed läksid juba kollaseks. Haige oli näost kollane. Laiguti on oras kollaseks tõmbunud. Sõrmed on suitsetamisest kollased. Belgia koondise jalgrattur sõitis kollases liidrisärgis. Kollane pass, pilet 'endisaegne lõbunaiste kollasevärviline tunnistus'. Kollane rass 'mongoliidse põhirassi endisaegne nimetus'. *.. kuidas nad noort inimest närisid, aina kadedusest, suurest kollasest kadedusest! L. Kibuvits. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Kollane mesikas, käoking, võhumõõk, vesikupp, kivirik, karikakar, ülane, hobukastan. Kollane pilvik, lehtrik, hüüvik, kärbseseen. Kollane teetigu, anakonda.
▷ Liitsõnad: ere|kollane, erk|kollane, hallikas|kollane, hele|kollane, kahkjas|kollane, kahvatu|kollane, kuum|kollane, käre|kollane, mahe|kollane, matt|kollane, mürk|kollane, pruunikas|kollane, punakas|kollane, rohekas|kollane, roosakas|kollane, särav|kollane, tuhkjas|kollane, tuhm|kollane, tuli|kollane, tume|kollane, valkjas|kollane, õrnkollane; apelsin|kollane, kanaari|kollane, karikakar|kollane, koor|kollane, kreem|kollane, kuld|kollane, leek|kollane, merevaik|kollane, mesi|kollane, messing|kollane, oliiv|kollane, päevalill(e)|kollane, pärgament|kollane, safran|kollane, sapp|kollane, sidrun|kollane, sinep|kollane, tibu|kollane, vaha|kollane, vask|kollane, või|kollane, võilill(e)|kollane, väävel|kollane, õlgkollane.
2. ‹adj› põnevust, sensatsiooni taotlev, kõmu-. Kollane kirjandus, ajakirjandus. *Mainiksin sopakirjanduse ja muu kollase kõmuloomingu kasvu .. J. Barbarus.
3. ‹s› see, mis v. kes on kollane (1. täh.). a. kollane värvus; kollane värv v. värvaine. Kaskedes on juba rohkesti kollast. Kollasega värvima. b. kõnek kollasesse rassi kuuluv inimene. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. c. kõnek munakollane, rebu. Munad löödi katki – valge ühte, kollane teise tassi.
▷ Liitsõnad: kaselehe|kollane, lehekollane; kaadmium|kollane, kroomkollane.

koriander ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. bot Vahemere maade sarikõieline rohttaim, mida kultiveeritakse ka maitsetaimena (Coriandrum)
2. selle taime vürtsised seemned maitseainena

krapp2 ‹krapi 21› ‹s›

1. bot Vahemere maades, ka mujal kasvav punast värvainet andev taim, punavärvik (Rubia tinctorum)
2. selle taime juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

ksüleem ‹-i 21› ‹s›
bot taime juhtkimbu puitosa

kuiv|laiksus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
põll aiand taimehaigus, mille puhul tekivad taime lehtedele laienevad pruunid laigud

kurk ‹kurgi 21› ‹s›

1. lamanduvate, köitraagudega varre ja roheliste v. kollakasroheliste piklike viljadega köögiviljakultuur (Cucumis sativus). Varane kurk. Kurki, kurke kasvatama. Kurgid istutati lavadest peenardele. Külm võttis kurgid ära. Kurke kasteti iga päev.
▷ Liitsõnad: avamaa|kurk, kasvuhoone|kurk, lava|kurk, peenrakurk.
2. selle taime toiduks tarvitatav vili. Suured, väikesed kurgid. Hapendatud, marineeritud kurgid. Kurke sisse tegema, soolama. Ta müüb turul kurke. Ostsin kaks kilo kurke, turult värsket kurki. Kurkidest, kurgist sai tänavu head raha.
▷ Liitsõnad: hapu|kurk, pipra|kurk, soolakurk.

kõdu|muda
taime- ja loomajäänuste kõdunemisel tekkinud muda

kõrg|leht
bot taime ülemises osas õite läheduses asetsev leht. Õievarrele kinnituvad ülastel ainult kõrglehed.

kõrkjas ‹-ja, -jat 2› ‹s›
kõrge lehistunud varre ja pöörisja õisikuga vee- ja vesiste alade taim (Scirpus). Jõekäärus kasvab kõrkjaid ja vesiroose. Paadinina tungis läbi kõrkjate. Kõrkjatest katus. Kõrkjatest punutud toolipõhi. Järv on kõrkjaisse kasvanud. | (kogumõistena). Järvesopp on kõrkjat täis kasvanud. *Ta vaatleb mulluses kõrkjas solistavaid särgi.. R. Vellend. || ‹pl.› seda taime täis kasvanud ala, kõrkjastik. Kõrkjatest tõusid lendu pardid. Kõrkjates lõi kala sulpsu. Ta peitis end kõrkjatesse.
▷ Liitsõnad: järve|kõrkjas, metskõrkjas.

kärna|lill
mitme taime (näit. lepiklille, tulika, raudrohu) rahvapärane nimetus

kääbus|kasv
inimese, looma v. taime ebatavaliselt väike kasv, nanism. Haiguslik, pärilik kääbuskasv. Kääbuskasvu inimene, naine, loom.

kääbus|vorm
mingi taime- v. loomaliigi kääbuskasvuline vorm

köömen ‹köömne, köömnet 2› ‹s›

1. bot sarikõisikuga rohttaim, mille aromaatse lõhnaga vilju kasut. maitseainena ja ravimina (Carum, hrl. Carum carvi). Köömned õitsevad, lõhnavad. Köömneid korjama, kuivatama. Kraavikallastel ja põndakutel kasvas köömneid.
2. selle taime vili. Paneb leivataignasse, kapsastesse köömneid. Köömnetega maitsestatud viin.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes muus taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kõrve|köömen, mustköömen.
4. kõnek köömes, kööme. *„See on köömen, ainult sada rubla pühapäeva pealt,” lohutab Arve. H. Kiik.

küüs|lauk

1. väikestest küünetaolistest sibulakestest koosneva sibulaga teravalõhnaline maitse- ja ravimtaim (Allium sativum). Küüslauku kasvatama.
2. selle taime sibul. Küüslauguga maitsestatud lambapraad, vorst. Toidule lisati küüslauku. Mees lehkas küüslaugu järele, küüslaugust.

lahja ‹6 komp lahjem superl kõige lahjem› ‹adj›

1. vähese rasvkoega, kõhn, kondine; ant. lihav, priske, rammus. Lahja nägu, lahjad põsed, käsivarred, kintsud. Oled haigusega lahjaks jäänud. Mees oli lahja kui kärbis, kondibukett. Lahjad sissevajunud külgedega lehmad. Koer on nii lahja, et võib ta küljekondid üle lugeda. Lahja hobusekronu. Kevadine karu on lahja. Parem lahja laudas kui lihav metsas. || (taime kohta:) kidur. *Õigete metsadega harjunu ei osanud Läänemaa lahjat võsa metsaks pidada. M. Ots. *.. keldriaken, kust läbi päike kisub lahjasid kartulikasve enda poole pimeduses viltu. P. Krusten. || piltl kehv, kõhn. Rahakott, kukkur, tengelpung on nii lahja, et auto ostmisest pole juttugi.
▷ Liitsõnad: luulahja.
2. vähese rasvasisaldusega; ant. rasvane, rammus. Lahja liha. Mõne lehma piim on rammusam, mõnel lahjem. Lahja kohupiim, juust, koor, kefiir. Lahja supp, leem, lurr, lobi. *.. järades kevadist lesta, nii lahjat, nagu oleks täikamm katusepapi sisse keeratud. A. Uustulnd.
3. mingi olulise koostisosa sisalduse poolest napp v. puudulik. a. toitainetelt vaene, väheviljakas. Lahja maa. Liivased lahjad põllud. Väetamiseta jääb muld lahjaks. b. (jookide kohta); ant. kange. Lahja kohv, tee. See kaljalaar sai liiga lahja. Lahja koduvein. Palun mulle mingi lahjem kokteil. *Karla õlu oli aga lahja ja hall nagu hane silmavesi .. A. Uustulnd. c. (lahuse v. segu kontsentratsiooni kohta). Lahja äädikas, soolvesi, sinep. Riiet pleegitati lahja kloorlubjalahusega. Pesu keedeti lahjas leelises. Lahja betoon, mört. Värv on liiga lahja, ei kata. Lahja maagi rikastamine. Lahja roosa (toon). *.. on lihtsalt tõmmanud lahja lubjase pintsliga ähmase viiru – käib küll. V. Beekman. *.. kuid kantseleiaastad panid [tervise] nahka. Ahju ääres istumine lüpsis vere lahjaks. P. Kuusberg. d. piltl. *Maret: See sugulus on küll lahja ... nagu viies vesi taaril! H. Raudsepp. *Ja meie tutvus on alles lühike ning sõprus lahja ... abielu sellele rajada oleks vara. E. Vaigur.
4. piltl kesine, kehv, nõrk, vilets; vesine, mage. Lahjad anekdoodid. Teeb lahjat nalja. Tuumakas vaikimine on lahjast jutupuhumisest etem. Ajakiri kipub viimasel ajal lahjaks jääma. Tõelise luule asemel lahja meeleolutsemine. Parem lahja rahu kui rasvane riid. *Hääbuva peerutule lahjas valguses näib ta [= vanamees] veel kollasem ja läbipaistvam. N. Baturin. *Lahjad mehed! Vanasti lõpetasid säärase loo püstolipaugud. O. Tooming.

lamba|keel
Keedetud lambakeeled. || mõne kitsa keelja lehega taime (näit. süstlehise teelehe) rahvapärane nimetus

latv ‹ladva 23› ‹s›

1. taime ülaosa, puu võra ülaosa. Kuuse, männi, kase latv. Haralise ladvaga puu. Poiss ronis kuuse latva. Linnud kädistasid pihlaka ladvas. Tuul kohiseb puude ladvus. Ilupõõsastel kärbitakse latvu. Kõrkjate ladvad ulatuvad lume seest välja. Rukkivihu tüvi ja latv. *Päikese kollakas ketas seisis üsna metsa ladvas .. E. Särgava. *Kui [angerpisti] alumised õied juba lumehelvestena pudenema hakkavad, püsivad ladvas veel pungad nagu roosad ja valged tanguterad. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: metsa|latv, puu|latv, rohulatv.
2. millegi ülemine osa, tipp, hari. Mägede ladvad säravad päikeses. Valgete vahuste latvadega lained. *Ja Sass katuse ladvas, vana inimene, tallab rohkem kui parandab .. E. Maasik. *On näitlejaid, kes elavad kiiresti läbi oma lavanooruse ja kelle ande latv puruneb enne oma aastate keskpäeva jõudmist. K. Kask.
3. kõnek pea, nupp. Õlu lõi meestel ladva kihama. Tundis, et vein on latva löönud, läinud, tõusnud. *Tervised viib ta siis ära, kui pea natuke selgemaks läheb; praegu on tal latv sassis .. O. Luts. *Tüdruk mul kondi poolest on pisut nigel .. aga selle eest ta on sitke hingega ja latva on tal ka otsas. H. Viires.

latv|pistik
aiand taime latv pistikuna. Oks- ja latvpistikud.

lehe|roots
bot lehe osa, mille abil see kinnitub taime varrele

lehestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
taime, eriti puu lehed (kogumina, tervikuna). Hõre, tihe lehestik. Rabarberil on tugev lehestik. Mesilased sumisevad pärna lehestikus.

lehe|tupp
bot leherootsu alumine laienenud, taime vart ümbritsev tupjas osa. Lehetupp on eriti iseloomulik kõrrelistele.

leukoplast ‹-i 21› ‹s›

1. farm kleepplaaster. Väikest haavasidet saab kinnitada leukoplastiga.
2. bot värvitu kehake taime rakus

levis ‹-e 4› ‹s›
bot taime levivõimeline osa. Loomad, linnud, inimene, tuul, vesi kannavad leviseid laiali.

liin ‹-i 21› ‹s›

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

lillakas ‹-ka, -kat 2›

1. ‹adj› natuke lilla. Lillakate õitega ohakas, krüsanteem. Lillakas turse silma all. Lillakas puna põskedel. Taeval sähvisid lillakad põuavälgud. Lillakat tooni sinine.
▷ Liitsõnad: puna|lillakas, sinilillakas.
2. ‹s› bot madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis). Kuusiku all kasvas mustikas ja lillakas. || selle taime mari. Lapsed korjasid ja sõid lillakaid.

lina ‹7› ‹s›

1. bot ühe- v. mitmeaastane kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim (Linum)
▷ Liitsõnad: aaslina.
2. vormirohke kultuurtaim, harilik lina (Linum usitatissimum); selle taime töödeldavad varred ja neist saadav kiud. Lina külvama, kasvatama. Lina 'linapõld' on umbrohtunud. Lina kitkutakse käsitsi või koristatakse kombainiga. Peo linu. Lina kupardama, raatsima, leotama. Lina pandi likku, on leos. Leost võetud lina istutati, kükitati (kuivama). Lina harida tähendas teda lõugutada, ropsida ja sugeda. Keeras soetud linad nuusti, ketramiseks koonlaks. Keerutas linadest pastlanööri. Lina töötlemise vabrik. Linast kedratud lõng, niit. Vanasti olid põhiliseks riidematerjaliks vill ja lina. Pleekimata, pleegitatud lina. Juuksed valged nagu lina.
▷ Liitsõnad: kiu|lina, õlilina.
3. (mõnede algselt linasest materjalist esemete kohta). Valged värskelt triigitud linad laudadel. Magab puhaste lõhnavate linade vahel. Linad on pesus, kuivavad. Abar on kolmekordse linaga võrkpüünis. *Üksnes esimene puri .. paistis veel terve olevat, rabeles aga kogu linaga iilis, iga hetk rebeneda ähvardades. A. Hint.
▷ Liitsõnad: alus|lina, laud|lina, nooda|lina, pealis|lina, pits|lina, purje|lina, sauna|lina, supel|lina, suri|lina, teki|lina, vanni|lina, voodi|lina, võrgulina.
4. kinolina, kinoekraan. Millal uus film linale tuleb? *Oli äraarvamata mõnus see tuttav kinolõhn ja valge lina, millesse kiindus nii palju pilke. L. Promet.

lisa|juur
bot taime varrest lähtuv juur. Peajuur külgjuurtega ning lisajuured.

lääts ‹-e 22› ‹s›

1. bot. a. hernest väiksema seemnega liblikõieline toidukaunvili (Lens culinaris) b. selle taime väike ketasjas vili
▷ Liitsõnad: vesilääts.
2. füüs läbipaistvast ainest (hrl. klaasist) keha, mida piiravad kaks valgust murdvat (hrl. sfäärilist) pinda. Kaksikkumer, kaksiknõgus lääts. Läätse fookus. Läätsede lihvimine. Fotoaparaadi, teleskoobi läätsed. Prilliklaas on lääts. || anat silmalääts. Parema silma lääts on hägustunud. || ‹hrl. pl.› kontaktlääts. Esinemise ajaks paneb ta läätsed silma.
▷ Liitsõnad: klaas|lääts, kristall-|lääts, kumer|lääts, nõguslääts.

mahe|põllumajandus
taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime- ja loomakasvatus. Mahepõllumajandust viljelev loomafarm.

melon ‹-i 2› ‹s›

1. bot Aafrika ja troopilise Aasia söödavate viljadega taim (Cucumis melo). Meloneid kasvatama.
▷ Liitsõnad: dessert|melon, kurkmelon.
2. selle taime kurgitaoline vili. Suured kollased melonid. Lõikas meloni viiludeks.

meristeem|meetod
põll aiand võte, kus uue taime saamiseks kasut. peam. varre kasvukuhiku algkoe tükikest

metamorfoos ‹-i 21› ‹s›

1. (olemuslik) muutus, teisenemine. Temaga, temas on toimunud täielik, mingi metamorfoos. *Ka tema on muutunud, isegi tema. Elu oli täis kõige imeväärsemaid metamorfoose. K. Ristikivi.
2. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel. Botaanilise metamorfoosi tulemusena tekivad muudendid.
3. zool moone

välja minema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma, väljuma. Läks uksest, väravast välja. Lähme välja, toas on umbne. Ta läks juba hommikul vara kodunt välja. Suits läheb korstnast välja. || piltl (hrl. suremisega seoses). Vana Mihkel ei võta enam jalgu alla, aga hing ka välja ei lähe. *Elutseb seal kuskil vaene külaapteeker – hing niidiga kaelas, toss välja minemas. O. Luts. || hrl van algust saama, lähtuma. Kust sihuke jutt, arvamus on välja läinud? Keiser Augustusest läks käsk välja.
2. (välja) ulatuma. Rada läheb maanteele välja. *Kes teab, kuhu see mets välja läheb .. P. Krusten.
3. ära kaduma, olematuks muutuma. Plekid lähevad pestes, pesus välja. Pehmest riidest lähevad viigid ruttu välja. Vihmaga lähevad lokid välja. || (taime kohta:) ära kuivama, hääbuma. Ümberistutatud kadakad kipuvad välja minema. Kaks põõsast läksid kasvama, aga üks läks välja.
4. normaalsest olekust v. seisundist erinevaks muutuma. Kübarad lähevad seistes vormist välja. Kes süstemaatiliselt ei harjuta, läheb vormist välja. *Pikaldaselt kulgeva laadimise taha takerdusid ettevalmistustööd, vahetused läksid graafikust välja. R. Kaugver.
5. teat. arvestusega tegutsema. Ta läheb kasusaamisele, petmisele välja. Läheb uisapäisa riskile, riski peale välja. Tuleb lihtsalt hea õnne peale välja minna. Ta ei tegutse kunagi huupi, vaid läheb välja kindla peale. *Igaüks usub, nagu ta heaks arvab. Kuid maa vabaduse eest on kõik ikka koos välja läinud nagu üks mees. A. Kalmus. || oma tegevuses, taotlustes teat. instantsini minema. Vennad Petersonid läksid õigust nõudes Peterburini välja. *.. siis ma lähen protestiga Kunstide Valitsuseni, kultuuriministeeriumini, keskkomiteeni välja! A. Liives.

monofaag ‹-i 21› ‹s›
biol loom, kes toitub ühest taime- v. loomaliigist

muda ‹11› ‹s›

1. veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete. Paks kohev muda järve, jõe põhjas. Lahe põhi on mudaga kaetud. Rabas võib vajuda lauka mudasse. Muda veeti põldudele väetiseks. Niiluse viljakas muda.
▷ Liitsõnad: aktiiv|muda, jõe|muda, järve|muda, kõdu|muda, lubi|muda, mere|muda, põhja|muda, ravi|muda, tervis(e)|muda, tiigi|muda, turbamuda.
2. pori. Teerajal oli paks sitke muda. Kombaini rattad vajuvad märjal põllul mudasse, jäävad mudasse kinni, käivad mudas ringi. Põhjatul metsateel on vanker teljeni mudas. Kingad lirtsuvad teeraja mudas, muda kipub üle kingade tulema. Õu, muru on mudale tallatud, mudal. Poisid pildusid üksteist mudaga. Raha nagu muda 'väga palju'.
3. piltl rüvetav mustus, teotus, sopp. Vastaseid, teisitimõtlejaid püüti mudaga loopida 'laimata', neid otse mutta tallata. *Käib kulmudeni juba / argipäeva muda ... M. Under. *Siis langen tagasi mudasse, veel rohkem kogub inetusi mu hinge .. O. Luts.

mulla|pall
ka aiand taime juurestiku ümber olev muld. Istik koos mullapalliga. Noori puid istutati ümber suure mullapalliga.

must ‹-a 22›

1. ‹adj› nõe, tõrva värvi; tume, tõmmu. Must värv, värvus. Must kui tõrv, süsi, nõgi, värskelt küntud muld. Must riie, mantel, ülikond, kleit, pluus, lips, barett. Mustad kingad, saapad, kindad. Mustast graniidist plaat. Värav värviti mustaks. Mustast eebenipuidust laegas. Mustas nahkköites raamat. Mustas raamis leinakuulutus. Sinkjalt must habe, mustad juuksed, kulmud, vuntsid. Ta on mustade silmadega. Mustad malendid. Must lehm, hobune. Must kingakreem. Mustade marjadega taim. Must kalamari. Taevasse tõusid mustad pilved. Magamatusest mustad rõngad ümber silmade. Lapsed päikesest lausa mustaks põlenud. Süda hakkas puperdama ja silmade ees läks, lõi mustaks. Must nagu korstnapühkija. Mustad mungad 'dominiiklased'. Must 'piima v. kooreta' kohv. Must leib 'rukkileib'. Must 'suitsuga' püssirohi. Mustad metallid 'mustmetallid'. Must kuld 'nafta'. Mustad 'tumeda lööbega' rõuged. Must surm 'katk'. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. Must kast 'lennukil lennu kõiki üksikasju salvestav automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. || valgustuseta, seetõttu tume, pime. Must sünge sügisöö. Kuuvalguseta must öö. Ilm läks korraga mustaks. *.. ja kadus otskambri ukse musta ruutu. A. Mälk. || (hrl. maapinna kohta:) lumeta. Öeldakse, et kui on mustad jõulud, siis tulevad valged lihavõtted. Tänavu oli märtsis maa juba must. Lumi sulab – katused, lõunapoolsed nõlvakud juba mustad. || tume, tumedanahaline. Aafrikast veeti Ameerikasse musti orje. Rantšos töötas ka mitu musta perekonda. Aafrikat nimetatakse mustaks 'tumedanahaliste' mandriks. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Sanglepp ehk must lepp. Must sõstar. Must aroonia, leeder, pappel, rõigas. Must maavits, seahernes, vägihein, kurelääts. Must pilvik, riisikas. Must pipar. Must mamba. Must meriahven, haug. Punased ja mustad sipelgad.
▷ Liitsõnad: hallikas|must, kollakas|must, pruunikas|must, punakas|must, rohekas|must, sinakas|must, sini|must, sinkjasmust; eeben|must, kaaren|must, läikiv|must, nõgi|must, pigi|must, ronk|must, samet|must, sitik|must, sügav|must, sünk|must, süsi|must, tint|must, tont|must, tõrv|must, tökat|must, öömust; lambamust.
2. ‹adj› ebapuhas. a. määrdunud, millegagi koos; pesemata, koristamata, kasimata. Su nägu, kael on must. Käed said mustaks. Ära tule mustade jalgadega, kingadega tuppa. Keha on tolmust ja higist must. Määrdunud mustad sokid, taskurätid. Kohvris oli must pesu. Sa ka otsisid kõige mustema käteräti välja! Mustad (toidu)nõud, tassid, taldrikud. Põrand on mustaks tallatud. Toad koristamata, kogu korter must ning räpane. Mustad küünealused. Vii must vesi 'solgi- v. pesuvesi' välja! *.. lapsed mustad kui sead. Pöörlevad õue peal pori sees .. M. Metsanurk. b. (kasimatu ja) puhtusest mittehooliv, puhtust mittepidav. Tuba kui seapesa – tütarlapsed ei tohi olla nii mustad. Kas see on boheemlaslik või on nad lihtsalt mustad ja kasimatud? c. määriv, määrdunuks tegev. (Söe)kaevuri töö on must ning raske. Kumb on mustem, sõnnikuvedu või rehepeks? Läks linna peenema ameti peale, et mitte musta talutööd teha. d. erilisi oskusi mittenõudev; tuim, vähese loovusega. Ehitustööline ei hakka labidamehe musta tööd tegema. Musta tööd jääb tehastes üha vähemaks. Suured üldistused pole mõeldavad eelneva musta tööta. e. kõlalt ebapuhas. *Vahel polnud lahtilaulmisel head kõlavust, isegi intonatsioon osutus mustaks .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: roppmust.
3. ‹adj› piltl sünge, morn; raske, lootusetu, rõõmutu. Kõik on pahas tujus ja mustas meeleolus. Sa teed mu meele mustaks. Peleta mustad mõtted eemale. Tulevik on must ja tume. Must lehekülg meie rahva ajaloos. See oli mu elu üks mustemaid päevi. Meeleheite mustimad hetked. Sa näed kõike liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Must huumor 'millegi tõsise, süngega naljatlemine'. *.. ainult et viha kõiki asju laskis veelgi mustematena paista. G. Helbemäe. || (negatiivse emotsiooni erakordset tugevust rõhutavana). Must meeleheide, masendus, ahastus, lootusetus, mure, tusk. Must viha, (armu)kadedus, pettumus põletab hinge. Meel tulvil musta sappi.
4. ‹adj› piltl süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik. Must südametunnistus ei anna rahu. Mustad sepitsused, intriigid, plaanid, teod. Üpris musta minevikuga mees. Mõni ärikas või muidu must tüüp. Mingi mustemast mustem tegelinski. Mustad reaktsioonijõud. Ajab musta äri, hangeldab mustal turul. Mingi must tehing, kombinatsioon, mahhinatsioon. Autojuht armastas musti otsi teha. Must kassa. Tema jäi ausaks, teised pidid tema eest musta töö ära tegema. Musta börsi spekulandid. Altkäemaksud ja muud mustad asjad. Kõik käib kuidagi musti teid ja sahkermahker. Temaga oli mingi must lugu, mingisugune segane afäär. Puhas ankeet, ei mingit musta plekki. *Tead sa ka, et ta oli musta südamega mees, valelik ja varas? A. Mälk. *Parun on teda igal pool mõjuvates kohtades laimanud, ta mustaks määrinud. E. Vilde. || sündsusetu, siivutu. Sõimas, kirus, needis teda kõige mustemate sõnadega. Vannub musta kurja. Kõige mustem sõim.
5. ‹adj› piltl nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud. Must maagia. Arvati, et nõiad, posijad on mustade jõududega ühenduses. *.. ja nõiad teevad oma musti tegusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
6. ‹s› see, mis v. kes on must. a. mustus. Haavale on musta sisse läinud. Vihm uhub akendelt musta maha. Jalgadega, jalanõudega kantakse musta tuppa. Sa pole temast mitte küünealuse musta võrra halvem. Hing vabanes kõigest mustast. *„Mida te tassite?” – „Näh, mis see's ikka,” ühmas voorimees, „tui must, muud ühti.” J. Kross. b. must värv v. värvus. Lagi värviti mustaga. Kindakirjas oli sinist, punast ja musta. c. must (1. täh.) riietus. Vanematele inimestele meeldib kanda musta. Matuselised olid üleni mustas. Musta riietatud mehed. d. kõnek neeger, mustanahaline (vahel ka mõne muu tumedaverelise inimese, näit. kaukaaslase kohta). Ta pole ehtne must, vaid puertoriikolane. Omal jõul läbi mustade maa. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. e. must (1. täh.) loom (hrl. hobuse kohta). Peremees rakendas musta vankri ette. f. must malend v. nendega mängiv maletaja. Mustadega suurmeister võitis. Musta käik, seis. Partii lõpul jäi must ajahätta.
▷ Liitsõnad: kübara|must, trükimust; kirbu|must, koera|must, küüne|must, linnumust.

muulukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis)
2. selle taime valkjas, tipust punane söödav vili. Korjasime, sõime muulukaid.

mükoriisa ‹6› ‹s›
bot kõrgemate taimede ja seeneniidistiku kooselu tagajärjel taime külg- v. lisajuurtest tekkinud koraljas, pintseljas v. muguljas moodustis, seenjuur. Mägimänni muguljad mükoriisad.

naeris ‹naeri 19› ‹s›

1. lihakate juurikatega kaheaastane sööda- ja toidujuurvili (Brassica rapa). Naereid, naerist külvama, maha tegema, kasvatama. || (koos kasvualaga:) naeripõld, naerimaa. Lehmad läksid naerisse, on naeris. Aja lehmad naerist välja.
▷ Liitsõnad: sööda|naeris, söögi|naeris, õlinaeris.
2. selle taime lihakas juurikas. Toored, küpsetatud, keedetud naerid. Nägu nagu tohletanud naeris.
3. ‹liitsõna järelosana› bot esineb mõnedes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: kassi|naeris, koeranaeris.

neuro|toksiin
farm sõj mikroobi, looma v. taime toodetav närvimürk

niin ‹-e, -t 34› ‹s›

1. ka bot taime koore alumine, mähi peal asuv juhtkimbu osa, floeem; niinekiud kimbuna. Niinel käima. Pärnadelt, pajudelt kisti niint. Niinest punuti köisi, matte. Niinest viisud, märsid, korvid.
2. kõnek niinepuu, pärn. *Tuul ikka laulis tasa – terve öö – / tuul tare taga vana niine lehtes .. E. Enno.

niin|osa
niin taime osana

niru ‹11›

1. ‹adj› kõnek (mitut laadi halbade omaduste kohta:) näru, vilets, kehv, halb jne.. a. (esemete, ainete jms. kohta:) näru, kulunud, liru, (peaaegu) kõlbmatu, logu. Nirust materjalist head toodet ei saa. Ülikond on vilets, kingad veel nirumad. Nii niru tool, et sellele ei julge istudagi. b. (nähtuste, olukordade, aja, koha jms. kohta). Ilmad olid juulis nirud. Meil on kivised nirud põllud, seal mustmullamaa. Elu on siiamaani küll päris niru olnud. Toit on siin veel nirum kui teistes sööklates. Kuidagi ajame läbi, kuigi ajad on nirud. Teised ju nii niru palga eest tööle ei tulnud. Niru lugu, et ei jõudnud heina enne suuri sadusid ära teha. c. (töö, tegevuse jms. kohta:) vastumeelne, tüütu. Kartulivõtmine vihma ja poriga on niru töö. Niru tunne on teise töö järele valvata. *.. veekandmine on tal [= isal] talvisel ajal ka niru. L. Tungal. d. (inimese v. looma kehalise seisundi kohta:) kõhn, kõhetu, jõuetu, kiitsakas, kidur; (taime kohta:) kidur, kiratsev. Näost hall, kehast niru. Oled kehva toidu peal nirumaks jäänud. Selline niru lehmakont annab ainult paar liitrit piima. Nirud põrsad, ei söö ega kasva. Rukis on niru, põud tegi liiga. *.. need [= lihunikud] on kõik rasvased. See aga kõhn ja niru nagu suvise silgu niisk .. I. Sikemäe. *Niruma söömisega poisid hakkasid juba lõpetama. R. Männis. e. (inimese iseloomu, käitumise, teistesse suhtumise jne. kohta:) halb, sant; närune. Niru mees viriseb ja iriseb iga asja juures. Nirumat ülemust on raske ette kujutada. *Niru vend, kes naist ähvardab .. A. Beekman. f. (inimese suutlikkuse, võimete jne. kohta:) vilets, nõrk. Oli hea riie, aga niru rätsep rikkus ülikonna ära. Keegi ei taha teistest nirum olla. Ta teeb üksi rohkem ära kui niru paarimehega koos.
2. ‹s› kõnek selliste omadustega inimene, loom v. ese; (kirumissõnana:) raisk, raip. Jaan on nuhk, sellisest nirust hoia eemale. See niru valetas minu peale. Kuramuse niru niisugune! Osta korralikud rõivad, ära too täikalt nirusid ja närusid. Saapad, nirud, lasevad vett läbi. Autost, nirust, on palju tülinat ja muret. *Mis mina sust nirust tapan, sured isegi, kui õige aeg .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kinga|niru, kleidi|niru, mantli|niru, rõiva|niru, saapaniru; kännu|niru, oksaniru; hobuse|niru, kassi|niru, koera|niru, lehma|niru, põrsaniru; plika|niru, poisikese|niru, tüdrukuniru.

nisu ‹11› ‹s›

1. kõrreline teraviljataim, millest saab valget jahu saia, kookide, makaronide jne. valmistamiseks (Triticum); bot ka teiste sama perekonna taimede kohta. Pehme, kõva nisu. Nisu kasvatama, maha tegema, lõikama, koristama. Nisu kasvas sel aastal hõre, hästi. Põllul lokkab terakas nisu.
▷ Liitsõnad: suvi|nisu, talinisu.
2. selle taime vili, terad. Kott nisu. Nisu saadi sel aastal palju. Nisust jahvatatakse lihtjahu, püüli, mannat.

oder ‹odra, otra 33› ‹s›

1. kõrreline rohttaim, parasvöötme tavaline teraviljataim (Hordeum). Harilik oder. Varane oder. Kaherealine, kuuetahuline oder. Oder kasvas ilus. Otra külvama, lõikama, koristama, masindama. Oder on küps, valmis. Rahe oli odra kohati lamandanud, maha löönud. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, odrapõld. Kari jooksis odrast läbi. Lehmad on otra läinud. Ajas kanad odrast välja.
▷ Liitsõnad: suvi|oder, talioder.
2. selle taime vili, terad. Kolm kotti, 50 kg, vakk otri. Hektarilt saadi 30 tsentnerit otri, otra. Odrast, otradest jahvatatakse tangu, kruupi ja jahu, tehakse õllelinnaseid.
▷ Liitsõnad: seemne|oder, õlleoder.

oga ‹11› ‹s›

1. bot taime mingi osa kattekihi teravaotsaline torkav väljakasve. Kibuvitsa, vaarika, karusmarjapõõsa ogad. Hobukastani viljakest on kaetud ogadega. Ogade tõttu on viirpuud eelistatud hekitaimed.
2. zool tugev ja terav okkataoline katte-, luu- vms. moodustis. Draakonkala mürgised ogad. Koha, kiisa seljauime ogad.
3. torkav teravik. Ogadega raudaed, sõjanui. Riided jäid okastraadi ogadesse kinni. Koerte dresseerimisel vajatakse ka ogadega kaelarihma.

oga|melon

1. bot troopilisest Aafrikast pärinev oranžide ogaliste viljadega rohttaim (Cucumis metuliferus)
2. selle taime söödav vili

okas ‹okka 19› ‹s›

1. okaspuu nõeljas leht. Torkivad, teravad okkad. Kuuse läikivad tumerohelised okkad. Männi, kadaka, seedri, nulu okkad. Lehisel on pehmed okkad. Jõulupuu okkad hakkavad pudenema, langevad maha.
▷ Liitsõnad: kuuse|okas, männiokas.
2. looma jäme paindumatu karv v. nõeljas lubimoodustis. Okassea okkad. Siil ajas oma okkad turri. | piltl. Sulle ei saa midagi öelda, kohe ajad okkad püsti, turri, välja 'vihastad, paned pahaks'.
▷ Liitsõnad: siiliokas.
3. taime oga. Kaktuse okkad. Rooside, kibuvitste, karusmarjapõõsaste okkad. Oder kasvatab okast 'ohteid'.
4. okaskarv(ad). Hõberebase nahal on ilus okas. Orava talvine nahk on pruunikashall hõbedase okkaga. Mõnel karusnahal kitkutakse okas välja.
5. piltl mingi ärritav, inimese meeleolu ja rahu rikkuv tegur; sellest tekkinud kibestumine, vaenulikkus. Mehe kiidusõnades oli varjatud okkaid. Armukadeduse okas hinges. Kannab naabri vastu okast südames. Sellest pahandusest jäi mulle okas südamesse, hinge. *Juba esimestest tutvunemispäevadest alates torkis Riinat veel üks valus okas: ta oli Hannesest enam kui kuus aastat vanem. E. Männik.

okastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
taime v. looma okkad kogumina. Männi tumeroheline okastik. Siili okastik.

oks ‹-a pl. part oksi e. oksasid 29 või -a 22› ‹s›
puu v. põõsa tüvest v. selle harust lähtuv, hrl. puitunud varreharu. Tugevad, nõrgad, jämedad, peenikesed, suured oksad. Vanad sammaldunud oksad. Rõhtsad, allarippuvad, ülespoole kasvavad oksad. Ülemistel, alumistel okstel. Männi oksteta tüvi. Hõredate, tihedate okstega põõsas. Oksad murduvad tormi käes. Korvipajul on vintsked oksad, remmelgal rabedad. Sõstra oksad vajuvad kobarate raskuse all looka. Pooge tehakse puu tüvele või oksale. Läksime kuuse laiade okste alla vihmavarju. Orav hüppab oksalt oksale. Lind laulab puu oksal. Oksi laasima, raiuma, tagasi lõikama. Kuiv oks praksatas jala all. Paneb värsked oksad vaasi. Riputas vikati kase oksa 'oksa külge'. Nöör rippus kuuse oksas 'oksa küljes'. Elab (muretult) nagu linnuke oksal. | piltl. Perekonna sugupuu oksad ulatusid üle kogu Eesti. || rohtse varrega taime haru kohta. Mõni oks peterselli, tilli. Lõika mulle floksipuhmast paar oksa!
▷ Liitsõnad: kase|oks, kibuvitsa|oks, kuuse|oks, männi|oks, mürdi|oks, paju|oks, pihlaka|oks, sireli|oks, sõstra|oks, vahtra|oks, õunapuuoks; külg|oks, ladva|oks, põhi|oks, vilja|oks, võraoks; pehk|oks, sarv|oks, sõrg|oks, tubak|oks, tuli|oks, umboks; pist|oks, pookoks.

paisuma ‹37›

1. (molekulide vahemaade suurenemise tõttu) mahult, ruumalalt suurenema; ka füüs. Kuumutamisel metallid paisuvad. Lubi paisub niiskusest. Aur, gaasid paisuvad. Kivimites tekivad erinevalt paisuvate mineraalosakeste vahele juuslõhed. Oad, herned paisuvad leotamisel, keetmisel. Kuumutamisel jämedaks paisunud sardellid. Hästi paisuv jahu.
2. aine lisandumise tõttu suurenema, laienema. a. (konkreetsete esemete kohta). Lapsed veeretavad järjest suuremaks paisuvat lumepalli. Pilv paisus silmanähtavalt. Heinu hanguti kogu aeg juurde ja kuhi muudkui paisus. Tuul puhub purjed paisuma. Kardin, seelik paisub tuules. Mõni õhupall paisub täispuhumisel väga suureks. Voolik paisus veest pungi. b. (taime v. selle osade kohta). Juba varakevadel hakkavad pungad paisuma. Kõrvitsad kompostihunnikul paisusid iga päevaga. *.. õunapabulad paisusid väga visalt suuremaks, olid kaua hapud.. O. Tooming. c. (keha v. kehaosa kohta:) jämenema, paksuks minema. Liigsöömisest priskeks, paksuks, laiusse paisunud proua. Vanemas eas paisus ta turjakaks. Raseduse tõttu paisuma hakkav keha, kõht, keskpaik. Käte lihased paisusid pingutusest. Kinnipigistatud veen paisus jämedaks vorbiks. Ta sooned meelekohtadel paisusid. Korgaskehade võime paisuda. Erutusest paisunud huuled, rinnad. Piimast paisunud udaraga lehmad. Mees muudkui paisub nagu hea isuga siga. *Ta pigistab hambad kokku, et põsemusklid paisuvad. M. Traat. || van sirguma, kasvama. *Ta oli kauniks noormeheks paisunud. A. Saal. d. (vee kohta). Suurveest, sadudest (suureks, laiaks) paisunud jõgi, järv. Üle kallaste paisunud vesi hakkas vähehaaval taganema. Rahulik ojake paisus mühisevaks jõeks. Torm tõuseb, lained paisuvad hiiglaslikeks veevallideks. e. (pisarate kohta). Lapsele paisusid pisarad silma. Silmanurgast paisus põsele pisar. Higipisarad otsaesisel paisusid. f. (tule, leekide kohta). Tuli kipub ülearu suureks paisuma. Küll püüti kustutada, aga leegid paisusid lõõmaks. g. (kirjatöö kohta). Artikkel paisus kümneleheküljeliseks. Uurimus paisus mahukaks monograafiaks. h. piltl laienema, kasvama. Rahulolematus ähvardas paisuda ülestõusuks. Võlg, maksukoorem muudkui paisus. *Koonerdas ja kogus, nülgis naha kirbu koodi pealt ja arve pangas paisus. H. Sergo. i. (inimeste arvu poolest). Koor on paisunud sajaliikmeliseks. Ühing, selts paisus kiiresti. Armee paisus mitmekordseks.
3. intensiivsuselt kasvama, tugevnema. a. (mitmesuguste inimesega seotud nähtuste kohta). Väike lahkheli paisus suureks tüliks, vaidlus sõnalahinguks. Viha tõttu paisus ta jõud mitmekordseks. Põnevus, uudishimu üha paisus. Tuliseks paisunud hasart. b. (tuule kohta). Öösel hakkas tuul paisuma. Tuul paisub tugevamaks, valjemaks, tormiks, rajuks. c. (hääle kohta). Kõnekõmin, peokära (saalis) paisus. Kõneleja hääl paisus kohati pateetiliseks. Lennuki lähenedes mürin paisub (kõrvulukustavaks). Lõvi urin paisus möirgeks. Fortissimosse paisuv koorilaul, sümfoonia finaal. *.. kuulatades [haava] läikivate lehtede lakkamatut kahinat, mis tuuleiili tõustes valjuks plaginaks paisub. O. Tooming. d. (tunnete, tundeilmingute kohta). Seda kuuldes hakkas ta viha paisuma. Ema kallistas last paisuvas helluses. Süda paisub uhkusest, rõõmust, õnnest. Ta rinnas hakkas paisuma lootus. Hirm paisub üha suuremaks.

paprika ‹1› ‹s›

1. bot Lõuna-Ameerika ja Mehhiko päritolu köögivilja- ja maitsetaim (Capsicum annuum). Harilik paprika. Paprika magusad ja kibedad sordid. Paprikat nimetati varem ka türgi pipraks.
▷ Liitsõnad: kibe|paprika, köögivilja|paprika, magus|paprika, salati|paprika, vürtspaprika.
2. selle taime vili; paprikapulber. Roheline paprika muudab küpsedes värvi. Täidetud paprikad. Paprikaga vürtsitatud liha.

parkima2 ‹pargin 42›

1. parkainetega töötlema. a. (toornahka). Toornahk tuleb tarvitamiskõlblikuks parkida. Laskis mütsi jaoks tuhkrunahku parkida. Hästi, halvasti pargitud nahk. Pargitud lambanahast kasukas. Pargitud kalanahast kingad. Pargiti tamme-, kuuse- ja pajukoortega. Pastlaid tehti nii pargitud kui parkimata nahast. b. hrv (muud, hrl. 'peitsima'). Tuletaelaks tuhaleelisega pargitud puuseen. Linast niiti pargiti enne värvimist. Joodil on põletav ja parkiv toime. c. fermenteerima, taime oma fermentide toimel valmida laskma. Kas oled selle tubaka ise parkinud? Taadil oli oma erilisel viisil pargitud tubakas.
2. parkainete vm. toimel tumedamaks muutma, värvima. Porgandite puhastamine parkis ema käed pruuniks. Mustikad pargivad laste suud. Tuulest ja päikesest tõmmuks pargitud mehed. Suits on parkinud taadi habeme kollakaks. || piltl karedaks muutma. Tööst pargitud kõverad sõrmed. *Aga merevool on mind karedaks parkind – tütarlaste lõbustajaks ma enam ei kõlba. J. Metua.
3. kõnek peksma. Sain isa käest parkida. Vastuhakkamise eest pargiti tal kere kuumaks, tuliseks. Kupja kepp parkis teomehe turja. *Sügistormid aga parkisid mõrra adrut täis.. A. Uustulnd.
4. kõnek kiiresti jala käima. *Kuid need tortsutavad mootorratastel, teie aga pargite jala. I. Sikemäe.
5. kõnek palju ja ahnelt sööma. Mees parkis isukalt praekartuleid. Näljane pargib paljast leiba. Parkis kõik pudru üksi sisse, nahka, keresse, oma kõhtu. Siga parkis kere täis ja puges põhku. Kassid pargivad värsket kala, nii et kõhud lapikud. Pargi aga pargi, järjest paksemaks lähed. Ise pargib, aga teistele ei anna. *.. kas siin võib parkida nõnda palju, kui vats vastu võtab? P. Kuusberg.

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

pektiin ‹-i 21› ‹s›
keem taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid (põhjustab keediste tarretumist)

pelusk ‹-i 2› ‹s›

1. bot pikavarreline kirjude v. tumevioletsete seemnetega liblikõieline loomasöödaks kasvatatav kaunvili, hall hernes, söödahernes (Pisum arvense). Peluskist kirju segavili.
2. ‹hrl. pl.› selle taime seeme. Võttis kastist peotäie peluskeid.

perekond ‹-konna 22› ‹s›

1. abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. Perekond Sirel. Laamannide suur perekond. Neljaliikmeline, kolmelapseline perekond. Lastega, lasteta perekond. Paljulapseline, lasterikas perekond. Õnnelik, korralik, allakäinud perekond. See on jõukas perekond. Ta on pärit haritud, heast perekonnast. Meremeeste, sõjaväelaste perekonnad. Eesti, vene perekonnad. Perekonda looma, asutama, soetama, planeerima. Perekonna matusepaik, reliikviad. Meie majas elab neli perekonda. Perekonnas on, kasvab viis last. Neil on oodata perekonna juurdekasvu 'lapse sündimist'. Mees peaks suutma oma perekonda toita. Hoolitseb oma perekonna eest. Sündisin kooliõpetaja perekonnas. Onu perekond sattus tema surma järel suurtesse raskustesse. Eeva mehe perekonnast on ainult üks vana tädi elus. Seda juhtub ka kõige paremas perekonnas. Nii halvad asjad peavad perekonda jääma 'neist teistele ei räägita'. Ta tuli matkale kogu perekonnaga. Mind kutsuti külla ühte perekonda. Koer oli kogu perekonna lemmik. Viinavõtmine on neil perekonna viga. || selle muud liikmed ühe liikme, hrl. perekonnapea seisukohast. Tal on perekond: naine ja viis last. Sattus sõjakeerises võõrsile, perekond jäi kodumaale. Evald jättis oma perekonna maha 'läks perekonnast lahku'. Mart oli üksinda kodus, perekond oli sõitnud suvilasse. Üksik, perekonnata inimene. *Niinal oli varem olnud perekond – mees ja kaks last. A. Paas. || (loomade kohta:) hrl. vanaloomad koos järglastega. Rebase perekond. Suur lõvide perekond. Nastikute perekond. Talvel elavad metskitsed perekondadena.
▷ Liitsõnad: aadli|perekond, haritlas|perekond, patriitsi|perekond, tsaari|perekond, töölis|perekond, üliõpilasperekond; tuumperekond.
2. biol liigist kõrgem üksus taime- ja loomasüstemaatikas (genus). Karikakra perekonnas on umbes 150 liiki. Vaarikas kuulub muraka perekonda. Lõhe, kajaka perekond. Karulaste sugukonna noorimaks perekonnaks on päriskarud. Putukate perekonnad.
▷ Liitsõnad: alam|perekond, looma|perekond, taimeperekond.
3. põll (tõuaretuses:) ühe väärtusliku emaslooma järglased
4. piltl rühm esemeid, asju, nähtusi, millel on ühiseid iseloomulikke omadusi v. mis on sama algupära, pere (3. täh.) Keelpillide perekonda kuuluvad viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Kuuseriisikad kasvasid suurte perekondadena.

perekonna|nimetus
taime- v. loomaperekonna nimetus

pigi|laiksus
taimehaigus, mille puhul taime (näit. vahtra) lehtedele tekivad mustad kollase piirdega laigud

piim|mahl
bot taime piimasoonte vedelik. Taime valge, kollakas, kibe, mõrkjas piimmahl. Võilille piimmahl. Unimaguna mürgisest piimmahlast saadakse oopiumi. Kautšukipuu piimmahl ehk lateks sisaldab kautšukit. Riisikaid tuleb mõru piimmahla pärast kupatada.

pilliroog ‹-roo, -roogu 21› ‹s›
ka bot veekogudes ja niisketel aladel kasvav kõrreline püsik (Phragmites, hrl. Phragmites communis). Pilliroog kasvab madalas vees, jõgede ja järvede kaldail, soodes ja luhaniitudel. Kalda ääres kasvas mõni harv pilliroog. Pilliroogu täis kasvanud merelaht. Tõi mererannast koorma pilliroogu. Pilliroost katusega talumaja. Mees ei tohi olla nagu pilliroog, mis paindub iga tuulehoo järgi. Pilliroona sihvakas tüdruk. *.. lubas kiskuda jõest pikki, ilusaid kõrkjaid ja jämedaid pillirooge.. A. H. Tammsaare. || seda taime täis kasvanud ala, roostik. Kõrge pillirooga palistatud jõesäng. Pilliroost kostab lindude sädinat. Peitis end kaldal kasvavas kõrges pillirohus.
▷ Liitsõnad: suhkrupilliroog.

poogend ‹-i 2› ‹s›
aiand pookealusele külgepoogitav taime osa

pook|oks
aiand poogendina kasutatav taime oks, väärisoks

poor ‹-i 21› ‹s›

1. väike õõs, tühik aineosakeste vahel, urve. Kivimi, mulla, puidu poorid. Avatud, kinnised poorid. Munakoort läbivad poorid.
2. ka anat nahas olev higinäärme ava. Sügavale pooridesse tunginud mustus. Laienenud pooridega näonahk. Ummistunud poorid. | piltl (rõhutades millegi intensiivsust). Higi voolab kõigist pooridest. Kuum päike tungib igasse poori. Hingan iga pooriga karget mäestikuõhku. Ta tundis iga oma pooriga riski suurust.
▷ Liitsõnad: nahapoor.
3. bot taime rakukesta ava

proto|pektiin
keem taime rakukestas ja rakkude vahel olev keemiliselt vastupidav ning lahustumatu süsivesik

pruun ‹-i 21›

1. ‹adj› kastanimuna, rukkileiva, männikäbi jms. värvi. Pruun värv, värvus. Pruun puravik, karu. Pruunide kanade pruunid munad. Pruun nagu kohv, kakao, šokolaad. Pruunid juuksed, silmad. Põrand on pruuniks värvitud. Pruunides toonides kudum. Küll on pruuniks päevitanud, (päikesest) pruuniks põlenud poiss! Päike põletab naha, ihu pruuniks. Prae sibulad pruunimaks. Liiga pruuniks läinud kook. Mannapuder pruuni 'pruunistatud' võiga. Pruun katk 'fašism'. Pruun kuld 'põlevkivi'. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Pruun heinik, sepsikas, ristik, raunjalg. Pruun kõrberonk.
2. ‹s› pruun värvus v. värvaine, miski pruuni värvi. Mantli alt välgatab midagi pruuni. Pruuniga värvitud lõng. Pruuni saadakse kuusekäbide või paakspuukoorega värvides.
▷ Liitsõnad: hele|pruun, hall(ikas)|pruun, kahvatu|pruun, kollakas|pruun, lillakas|pruun, must(jas)|pruun, puna(kas)|pruun, rohekas|pruun, sügav|pruun, tume|pruun, õrnpruun; kakao|pruun, kaneel|pruun, kastan|pruun, kirsi|pruun, kohv(i)|pruun, kuld|pruun, lamba|pruun, lepakoore|pruun, oliiv|pruun, ooker|pruun, park|pruun, piparkoogi|pruun, pronks|pruun, puraviku|pruun, põdra|pruun, pähkel|pruun, rooste|pruun, sambla|pruun, savi|pruun, šokolaad|pruun, tubak|pruun, turba|pruun, vaskpruun; päikese|pruun, raua|pruun, suitsupruun.

pruunikas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
pisut pruun, pruunipoolne, pruunjas. Pruunikas värvus, varjund. Pruunikas tasandik, lepistik, pajurägu. Pruunikad pardid. Järvevesi on pruunikas. Kergelt pruunika tooniga foto, paber, näonahk. Mitte puhtalt punane, vaid pruunikas kleit. Pruunikas oliivroheline. Seemned hakkavad valmides pruunikaks muutuma. | (taime- v. loomanimetustes). Pruunikas heinik, põdramokk. Pruunikas raisamardikas.

pruun|laiksus
põll aiand pruunikate v. mustade laikude haiguslik esinemine taime lehtedel, vartel v. viljadel; kasut. ka taimehaiguste (näit. odra-pruunlaiksuse) lühema ebatäpse nimetusena

pruun|mädanik
põll aiand pruunikate mädalaikude haiguslik esinemine taime viljadel v. mugulatel; kasut. ka taimehaiguste (näit. tomati-pruunmädaniku) lühema ebatäpse nimetusena

puhke|periood
Sportlaste võistlustejärgne puhkeperiood. || ajavahemik, mille vältel taime v. selle osa elutegevus on nõrgenenud. Taime kasvuperiood ja puhkeperiood.

puhkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. ka füsiol med töövaheaeg, puhkeseisund v. tegevus, mis kõrvaldab organismi väsimuse ja taastab töövõime, puhkamine (1. täh.) Töö ja puhkus. Aktiivne ja passiivne puhkus. Anna sõudjale puhkust. Peame parajasti puhkust. Pärast lühikest puhkust mindi edasi. Jooksis ilma puhkuseta mäkke. Teeb lühikese puhkuse, et hinge tõmmata. Väsinud närvid, silmad, jalad tahavad puhkust. Aiatöö on talus parimaks puhkuseks. | piltl. Isa on läinud igavesele, viimsele puhkusele 'on surnud'. || biol taime puhkeperiood
2. ajavahemik, mil töötaja on töökohustustest vaba; ka jur. Lühike, pikk puhkus. Korraline puhkus. Palgata, osatasuline puhkus. Läheb puhkusele, on puhkusel, tuleb puhkuselt tagasi. Võtsin viis päeva, kaks nädalat puhkust. Veedan puhkuse Pärnus. Firmajuht andis töötajatele puhkust, laskis mehed puhkusele. Kõik puhkused tühistati, katkestati. Akadeemiline puhkus 'üliõpilase ajutine vabastus õppetööst'.
▷ Liitsõnad: ema|puhkus, haigus|puhkus, lapse|puhkus, lisa|puhkus, rasedus|puhkus, ravi|puhkus, sund|puhkus, suve|puhkus, sünnitus|puhkus, talve|puhkus, tite|puhkus, vanadus|puhkus, õppepuhkus.

puituma ‹37›

1. (taime osade, eeskätt varre kohta:) kõvaks ja jäigaks muutuma. Juba puituma kippuv hein. Puitunud ohakad, pilliroog. Piisavalt puitumata vaarikavõrsed kahjustuvad külmade saabudes. Puitunud juured, redised, oakaunad. *.. [haavapuu] tüvi on kõigist metsapuudest kõige pehmem, kõige vähem puitunud. H. Relve. | piltl. *.. [lusikakaha hoiab] punnis taadi lohkuvajunud põske, et oleks mõnusam kaapida puitunud või koguni sarvestunud habemekarvu. O. Luts. || (botaanikaterminina). Puitunud ja puitumata rakukestad.
2. piltl tuimaks, tundetuks muutuma, tarduma. Ta on lootusetult puitunud ametnik. Olmest puitunud naised. Kardab kolkakülas elades vaimselt ära puituda. Nende vahekord hakkas puituma juba aastaid tagasi. Puitunud hing. Haavumusest puituv ilme. *Ta tahtis puituda, kõik valud ja ihad endas suretada. L. Promet.

punakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
veidi punane, punase varjundiga. Punakas värvus, värvitoon. Punakas valgus, kuma, helk, läige, helendus, hämarus. Päikese punakas ketas, punakad kiired. Loojuv päike paistab punakana. Kuu oli värvunud punakaks. Punakas õhtutaevas, udu. Tulekuma värvis taeva punakaks. Punaka jumega tüdruk. Punakad põsed, käed. Punaka nahavärvusega indiaanlased. Nahale ilmusid punakad laigud. Kühmnokk-luige jalad on tinahallid kuni punakad. Linnu punakas kurgualune. Punakas hobune. Punakad juuksed, vuntsid. Punakas habe, pea. Punakate karvadega käed. Punakate vartega taim. Puu lehed muutusid punakaks. Naistepuna lehtedest eritub punakat mahla. Punakas liiv, liivakivi, kalju. Kübar oli vanadusest punakaks pleekinud. || (taime- ja loomanimetuste osana). Punakas penikeel, pajulill, maatäht. Punakas männivaablane.
▷ Liitsõnad: hall|punakas, hele|punakas, kaneel|punakas, kollakas|punakas, liha|punakas, lillakas|punakas, määrdunud|punakas, oranžikas|punakas, ploom|punakas, pruun|punakas, rooste|punakas, savi|punakas, sinipunakas.

punane ‹-se 4›

1. ‹adj› maasikate, pohlade, vere vms. värvi. Punane värv, värvus, värvaine, toon, varjund. Punane õis, lill, mari, seen, vahtraleht. Punased tomatid. Punane muld, liiv, savi, kivim. Punane kuu, õhtupäike, koidutaevas, õhtutaevas. Punased tuleleegid. Õhku lasti punane rakett. Valgusfooris põles punane tuli. Punase tulega 'punase fooritule ajal' ei tohi tänavat ületada. Punane tint, mahl, vein. Toonekure nokk ja jalad on punased. Punase pealaega rähn. Nahale ilmusid punased plekid. Punaseks nutetud silmad. Higine ja punane nägu. Poiss oli häbi pärast, piinlikkusest kõrvuni punane. Priske ja punane mees. Punased põsed, huuled. Punased tellised. Punane telliskivikatus. Punane käisemuster. Punane vormimüts, käelint, lipp. Punase äärisega liiklusmärgid. Punane pliiats. Pihlamarjad tõmbusid punaseks. Side värvus verest punaseks. Vihastas ja läks näost (üleni) punaseks. Tõusev päike värvis taevaääre punaseks. Katus värviti punaseks. Punasest klaasist reflektor. Tulbid olid punased kui tuli. Vihtlejad olid punased nagu keedetud vähid. Külmetavad jalad olid punased nagu pardilestad. Sõnum mõjus talle nagu punane rätt härjale. Valgem kui lumi, haljam kui hein, punasem kui veri? (Mõistatus). || (karvastiku puhul hrl.:) punakaspruun. Punased juuksed. Punane habe. Punase peaga tüdruk. Punane lehm, linnukoer. || (indiaanlaste kohta:) punasenahaline. Punane rass. Punaste meeste püha puu. || tulikuum, punaselt hõõguv. Ajasin raudora ahjus punaseks. Põletasin punaseks aetud traadiga mustrit puusse. Kerisekivid olid kuumusest punased. Punaseks köetud ahi, pliidiraud. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Punane ristik, aruhein, tolmpea. Punane kukehari, päevakübar, hanemalts. Punane peakapsas. Punane pipar ehk paprika. Punased sõstrad. Euroopa punane ehk harilik vaarikas. Punane vaher, tamm, hobukastan, leedripuu, pöök. Ploomisort ‘Tartu punane’. Punane lumimari. Punane kärbseseen. Punane setter. Eesti punast tõugu veised. Punane ilves. Punane metsasipelgas, kedriklest, herilane, kapsalutikas, rändtirts. Punane kala 'punaka lihaga kala'. Punased verelibled. Punane 'veresoonterikkast massist koosnev' luuüdi. Punane sammaspool. Punased veinid. Punane tee, kalamari. Punasest puust 'punakavärvilise puiduga väärispuust' mööbel. Punane kuld 'sulam kuld, hõbe ja vask, mille seast vask on ülekaalus'. Punane vask 'vase ülekaaluga vase ja tsingi sulam'. Punane fosfor. Punane joon ehit kvartali ja tänava maa-ala piiri tähistav joon. Punane 'punakaaneline' pass. Punane raamat '(punakaaneline) raamat, millesse kantakse haruldased ja hävimisohus olevad taime- ja loomaliigid'. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatadasaanute ning rahu ajal peamiselt tervishoiuorganite abistamine'. Punase pliiatsi 'teksti parandaja, ka tsensori' töö. Punane 'kalendris punasega märgitud tööst vaba' päev. Punane raha 'punasevärviline rahatäht'. | piltl. Punase joonena, niidina 'juhtmõttena' läbis teost ühiskondliku õigluse nõue. Informatsiooni küsiti hommikust õhtuni, nii et telefon oli punane, traadid olid punased 'tulised'. Mind valdas punane 'äge' raevuhoog. *Oh unelused sinised, / oh punased mu patud.. V. Adams.
▷ Liitsõnad: bordoo|punane, granaat|punane, härg|punane, härjavere|punane, jõhvika|punane, kirsi|punane, kirss|punane, korall|punane, lepakoore|punane, lepa|punane, lepatriinu|punane, liha|punane, lutik|punane, lõhe|punane, maasik|punane, moon|punane, paburitsi|punane, peedi|punane, peet|punane, pihla|punane, pohla|punane, porgand(i)|punane, pull|punane, rebase|punane, roos|punane, rooste|punane, rubiin|punane, sarlak|punane, telliskivi|punane, tomat(i)|punane, tuli|punane, vaarik(a)|punane, vabarn(a)|punane, vask|punane, vein(i)|punane, veri|punane, vähk|punane, õis|punane, õun|punane, ääspunane; hallikas|punane, kollakas|punane, kuldjas|punane, kuld|punane, kullakas|punane, lilla(kas)|punane, must(jas)|punane, oranž(ikas)|punane, paatjas|punane, pastell|punane, pronks(jas)|punane, pruunikas|punane, pruun(jas)|punane, rohekas|punane, roosa(kas)|punane, ruske|punane, ruuge|punane, ruugjas|punane, sinakas|punane, sini|punane, sinkjas|punane, suits|punane, tuhk(jas)|punane, violetjas|punane, violettpunane; eha|punane, hommiku|punane, koidu|punane, loojangu|punane, pilve|punane, päikese|punane, tulekahjupunane; ere|punane, ergav|punane, erk|punane, hele|punane, helkiv|punane, hõõg(uv)|punane, kahkjas|punane, kahva(kas)|punane, kahvatu|punane, kirgas|punane, kriiskav|punane, käre|punane, kärts|punane, kuum|punane, külm(a)|punane, küps|punane, leek(iv)|punane, lõkendav|punane, lõõmav|punane, lõõskav|punane, läikiv|punane, matt|punane, särav|punane, säre|punane, sügav|punane, sünk|punane, tuhm|punane, tume|punane, tõmmu|punane, valge|punane, valkjas|punane, õhetav|punane, õrnpunane; häbi|punane, nutu|punane, palaviku|punane, valu|punane, vihapunane; aniliin|punane, henna|punane, kadmium|punane, karmiin|punane, kinaver|punane, kroom|punane, madara|punane, mennik|punane, ooker|punane, plii|punane, purpur|punane, taime|punane, tedremarana|punane, tinapunane; inglis|punane, kardinal|punane, kongo|punane, rootsi|punane, saaga|punane, türgi|punane, vana|punane, veneetsiapunane; infrapunane.
2. ‹adj› kõnek pahempoolne, revolutsiooniline, sotsialistlik, kommunistlik. Punane propaganda, poliitika, kihutustöö. Ta näitas koosolekutel oma punast värvi, ei varjanud oma punast mõttelaadi, meelsust. Punased töölised, madrused, üliõpilased. Punased sõjamehed, komandörid, partisanid. Tööliskond oli üsna punane. Punaste aastate sündmused, meeleolud. Punane 1905. aasta. Punane terror, diktatuur. Punane Venemaa. Punased brošüürid. Pidas kõige punasemaid kõnesid.
3. ‹s› see, mis v. kes on punast värvi. a. punane värv v. värvus. Punast saadi madarajuurtest. Punane on armastuse värv. Punasega vihale aetud härg. Värvisime maja Rootsi punasega. Olulised sõnad olid punasega 'punase pliiatsi v. tindiga' alla kriipsutatud. b. punane riietus. Ta oli üleni punases. c. indiaanlane. *Eurooplane on sajandeid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks.. A. H. Tammsaare. d. punast karva loom (hrl. hobune). Rakenda punane vankri ette. e. punane vein. Kalla mulle punast! f. veri. *Säärase atujutuga võib su nospel hakata punast pahistama. H. Lepik (tlk). g. kõnek punane rahatäht. Laena mulle paar punast.
4. ‹s› pahempoolne, bolševik, kommunist; nende poolehoidja. Ta oli tuntud punane. Punaste poolehoidja, sabarakk. Hoiab punaste poole. Tegi punastega koostööd. Punased vallutasid linna. Sattus punaste kätte. Varjas saksa ajal punaseid. Punaste ja valgete sõda Soomes. Punaste propaganda. Punaste kord, valitsus. *Muidugi ta oli mässumees ja punane pealaest jalatallani. K. Ristikivi.
5. ‹s› kõnek punakusesus. Veised on punases.

putk ‹-e 22› ‹s›

1. taime torujas, hrl. õõnes vars. Võilillede pikad putked. Sibula putk. Karjapoiss tegi putkest pilli, lõikas putkest pritsi. Jõin putkega pika sõõmu allikavett. Käed ja jalad on tal peenikesed nagu putked. Palgid olid sirged kui putked.
2. õie torujas osa. Pika putkega kaktuseõis. Krookuse õiekrooni alumises osas moodustub silindriline putk. Kokkukasvanud tolmukaniitidest moodustunud putk.
▷ Liitsõnad: krooni|putk, tolmuka|putk, õieputk.
3. paljude sarikaliste sugukonda kuuluvate taimede rahvapärane nimetus. Teeveeres õitsevad kõrged putked. Kahlas läbi mõrkjalt lõhnavate putkede. *Õitsesid valged putked, õhulised nagu pits. A. Pervik. || ‹liitsõna järelosana› esineb taimede (liigi)nimetustes
▷ Liitsõnad: aru|putk, ema|putk, harak|putk, hein|putk, jõgi|putk, kare|putk, karu|putk, kikka|putk, koera|putk, leesk|putk, mets|putk, moor|putk, mürk|putk, oga|putk, piim|putk, surma|putk, täht|putk, vares|putk, vesiputk.
4. millegi õõnes torujas osa. a. (tööriistal v. relval varre kinnitamiseks). Labida, pootshaagi, hangu, peitli putk. Pika, lühikese putkega odaots. Laudsepapurask tehakse ilma putketa. Kivikirve silma ümber on sõõrjas putk. Muistsed odaotsad varretati putke või rootsuga. *Harkadra sahad olid.. vanatüübilised, putkedega, puust hargi otsa kinnitamiseks. A. Kalman. b. võtme õõnes vars. *Putk on sepistatud ümmarguse varda, nn. võtmevalli ümber.. V. Konsap. c. zool sule alumine torujas osa, suleputk d. (endisaegse lukul võtme väljastpoolt ust võtmeauguni juhtimiseks) e. (torupillil õhu tuulekotti puhumiseks)
▷ Liitsõnad: pilli|putk, puhumis|putk, suleputk.
5. toru. Vee joomisel kasutab laplane linnu sääreluust putke. *Algul tegin toru puust .. Siis tuli mul mõte teha putk raudlattidest. H. Sergo.
6. ‹pl.› piltl jalad. Kartis nii, et putked värisesid all. Küll sa kord veel oma putked murrad! Lootis põgenemisel oma kiirete putkede peale. *.. poisike [pani] vudinal mööda tänavat kodu poole minema; ta porised putked aiva välkusid räpase takuse särgikese alt. E. Vilde.

puuvilja|suhkur
keem väga magus monosahhariid, mida leidub puuviljades, taime rohelistes osades, õienektaris ja mees; fruktoos, levuloos

põld|murakas

1. bot kiviaedade ja põldude ääres kasvav sinakasmustade hapukate viljadega murakas (Rubus caesius)
2. selle taime mari. Poisid korjasid, sõid põldmurakaid. Tegime põldmurakatest kompotti, keedist.

põllu|majandus
peam. taime- ja loomakasvatust hõlmav majandusharu. Eesti, Soome põllumajandus. Põllumajanduse edendamine, arendamine, areng. Arenenud põllumajandusega riik. Põllumajanduse spetsialistid. Paduvihmad, põud on põllumajandusele suurt kahju tekitanud. Alternatiivne põllumajandus 'maaharimine võrdlemisi looduslähedaselt ning mineraalväetisi peaaegu kasutamata'. Kõrgkoolis õppisin põllumajandust.
▷ Liitsõnad: mahe|põllumajandus, suur|põllumajandus, väikepõllumajandus.

põõsas|vorm
bot mingi taime põõsana esinev v. kasvatatav vorm. Sookase põõsasvorm. Kirsi-, ploomipuu põõsasvormid.

päris|leht
bot taime varre keskmise osa külge kinnituv hästi väljakujunenud leht, milles toimub fotosüntees. Ala-, päris- ja kõrglehed.

püreeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. bot kollakasroheliste munajate lehtedega korvõieline aromaatne rohttaim (Pyrethrum). Lõhnav, roosa, dalmaatsia püreeter.
2. selle taime kuivatatud ja peenestatud õisikuist valmistatud putukamürk

raamat ‹-u 2› ‹s›

1. trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; sellisel kujul ilmunud v. ilmuv kirjandusteos (ka mitmeköitelisena). Paks, õhuke, väike raamat. Igav, põnev, hea, huvitav, ilus raamat. Hästi kallis raamat. Esimene eestikeelne raamat. Kalinguri köidetud, kalingurköites raamat. Pehme-, kõvakaanelised raamatud. Heale paberile trükitud, värviliste piltidega raamat. Raamatute raamat (Piibli kohta). Raamatu tiitelleht, kaaned, selg, hind, tiraaž. Raamatu käsikiri, autor. Raamat loodusest, sõjast. Ullo Toomi raamat „Valimik eesti rahvatantse”. Selle raamatu on kirjutanud, koostanud noor teadlane. Kirjaniku uus raamat on romaan novellides. Koondas oma artiklid raamatuks. Raamat ilmus kirjastuse „Valgus” väljaandel. Loeb, sirvib raamatut. Armastab raamatuid ja loeb neid suure huviga. Loeb palju, lausa neelab raamatuid. Ta tuhnib aina raamatutes 'loeb, uurib raamatuid'. Raamatud huvitasid teda enam kui maatöö. Kulutab palju raha raamatutele. Raamatuid laenutama. Kellelegi, kelleltki raamatuid laenama. Raamatukogus on palju raamatuid. Raamatutest saadud teadmised. Mis raamatust sa seda lugesid? Poiss istus, raamat käes, ees. Lapsel ühtepuhku nina, silmad raamatus 'laps loeb ühtepuhku'. Võtab raamatu kätte. Lõpetas õppimise ja lõi raamatu kinni. Vaata ikka raamatusse ka, muidu unustad õpitu. Ta oli juba vana mees, kui uuesti raamatute taha asus. Raamat on teadmiste allikas. Räägib nagu raamatust. Ma istun siin kui lahtine raamat, te teate minust kõik. *Dramatiseerija pidas väheste kogemuste tõttu ehk liigagi kinni raamatu kirjatähest ja vaimust .. O. Kuningas. | piltl. *.. kippus ta ennast valusalt süüdistama selles, et pole suutnud lapse usaldust võita, teda enesele lahtiseks raamatuks kasvatada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aabitsa|raamat, aadressi|raamat, aasta|raamat, aja|raamat, ajaloo|raamat, ajaviite|raamat, anatoomia|raamat, arsti|raamat, botaanika|raamat, filosoofia|raamat, grammatika|raamat, jutluse|raamat, jutu|raamat, keemia|raamat, kooli|raamat, kroonika|raamat, kunsti|raamat, laste|raamat, laulu|raamat, looma|raamat, lugemis|raamat, luule|raamat, muinasjutu|raamat, mälestuste|raamat, noodi|raamat, noorsoo|raamat, novelli|raamat, palve|raamat, piibli|raamat, pildi|raamat, proosa|raamat, rahva|raamat, reisi|raamat, seaduse|raamat, seene|raamat, sõna|raamat, telefoni|raamat, täht|raamat, värsi|raamat, õpperaamat; abi|raamat, kiriku|raamat, käsi|raamat, lootsi|raamat, missaraamat; lemmik|raamat, tõlkeraamat; eluraamat.
2. (ilukirjandusliku) teose suurem alajaotus, jagu. Romaan kolmes raamatus. || (temaatiliselt üht tervikut moodustava Piibli osa kohta). Kohtumõistjate raamat. Vana Testamendi Hiiobi raamat. Neljas Moosese raamat.
▷ Liitsõnad: ilmutusraamat.
3. köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms. tegemiseks. Kauplustes olid kaebuste ja ettepanekute raamatud. Poodnik märkis kõik tellimiste raamatusse üles. Raamatu peale ostma, võtma v. andma 'poest võlgu ostma, võtma v. andma, kus kõik vastavasse vihikusse üles märgitakse (hrl. varasemal ajal)'. *Pojapoeg .. on juba neljakümne ligi, peab raamatuid [= töötab raamatupidajana] ja istub pikkadel koosolekutel. I. Sikemäe. *.. pidi välditama võimalikku viga, mis kerge lipsama raamatusse masinana arve kirjutades. R. Sirge. || van (hoiuraamatu kohta). Paneb saadud raha hoiupanka raamatu peale. Tal on raha pangas raamatu peal. *.. aga iga kuu olen ikka natuke [raha] Meeta raamatu peale kirjutanud. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: arve|raamat, arvestus|raamat, au|raamat, hindamis|raamat, inventari|raamat, kassa|raamat, kinnistus|raamat, kontori|raamat, lao|raamat, nöör|raamat, pea|raamat, piima|raamat, vaku|raamat, äriraamat; külalis|raamat, laeva|raamat, logi|raamat, märkme|raamat, protokolli|raamat, päeva|raamat, režii|raamat, tasku|raamat, tõu|raamat, võõrasteraamat; hoiu|raamat, liikme|raamat, palga|raamat, töö|raamat, õpingu|raamat, üüriraamat.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› raamatut (1. täh.) meenutav kogum kviitungeid, talonge jms.
▷ Liitsõnad: abonement|raamat, kviitungi|raamat, pileti|raamat, tšekiraamat.
5. nimestik, register. Punane raamat 'ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestiku ja päästeprogrammiga'.
▷ Liitsõnad: kinnistu|raamat, kiriku|raamat, kreposti|raamat, maa|raamat, maja|raamat, matrikli|raamat, meetrika|raamat, personaal|raamat, registreerimisraamat.
6. paberi arvestusühik: 24 poognat kirjutus- v. 25 poognat trükipaberit

refuugium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
biol piirkond, kus taime- v. loomaliigid on üle elanud ebasoodsa ajajärgu. Euroopa maismaaliikide jääaja refuugiumid on olnud peamiselt mäestikud.

riis1 ‹-i 21› ‹s›

1. peam. troopika ja lähistroopika veelembene kõrreline rohttaim, mille kultuurliigid on laialdaselt kasvatatavad teraviljataimed (Oryza, hrl. Oryza sativa). Hiina niisutuspõldudel kasvatatud riis. Riisi istutama, kitkuma, koristama.
2. selle taime vili, riisiterad. Kott riisi. Kooritud, poleeritud, puhastamata riis. Riisi keetma, hautama. Riisi tarvitatakse toiduks nii tangude kui jahuna. Sake on riisist valmistatud vein. Ma ei oska riisi pulkadega süüa.

rist|tolmlema
bot tolmlema nii, et emaka viljastavad teise taime õietolmuterad. Aeduba kui isetolmleja taim võib putukate abil ka risttolmelda.

roheline ‹-se 5›

1. ‹adj› muru, puulehtede, taimede värvi. Roheline värv, värvus. Samblakarva roheline. Roheline konn, muru, sammal, orasepõld, männioks. Roheline nagu rohi. Nõlvak oli orasest roheline. Kassi rohelised silmad. Fooris põles roheline tuli. Rohelise tulega 'rohelise fooritule ajal' võib tänavat ületada. Roheline pael, kleit, pluus, müts, barett, mantel. Rohelise kaleviga kaetud laud. Roheline klaas. Riie, kast värviti roheliseks. Maa, kask läheb kevadiselt roheliseks. Meri on mõnikord roheline. | piltl. Rängast pingutusest oldi päris rohelised. Vangide rohelised näod kõnelevad kannatustest. Merehaige läks näost lausa roheliseks. Tüdruk läks tema edust kuuldes vihast, kadedusest roheliseks. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Roheline kärbseseen, münt, hallitusseen. Roheline rähn, vares, kärnkonn. Roheline sibul 'sibulapealsed'. Roheline 'roheliste aedviljade v. maitsetaimedega' supp, majonees, või. Kas sa jood meelsamini rohelist või musta teed? Austraaliat nimetatakse roheliseks mandriks. Roheline seep 'kaaliumseep'. Roheline vöönd 'haljasvöönd'. Roheline kae 'glaukoom'. Roheline kaart 'alaline elamisluba USA-s'. Roheline raamat 'inimtegevusest ohustatud ja hävivate taimekoosluste loend'. Roheline revolutsioon 'üritus parandada maailma toitlusolusid arengumaade teraviljatoodangu järsu suurendamise abil'. Roheline kiir 'optiline nähtus, mille korral loojuva Päikese viimane kiir v. tõusva Päikese esimene kiir on 1-2 sekundi vältel roheline'. || piltl. Roheline kuld 'mets'. Kellelegi v. millelegi rohelist teed andma 'kõiki takistusi kõrvaldades toetama'. Kõigile uuendustele anti roheline tee. See käsikiri sai rohelise tee ja varsti oli raamat müügil.
▷ Liitsõnad: fosfor|roheline, hallitus|roheline, klaas|roheline, kuuseoksa|roheline, lehe|roheline, leht|roheline, malahhiit|roheline, mere|roheline, muru|roheline, mürk|roheline, nefriit|roheline, oliiv|roheline, oras|roheline, pastell|roheline, pudel|roheline, reseeda|roheline, rohi|roheline, sambla|roheline, samet|roheline, teelehe|roheline, vase|roheline, õunroheline; ere|roheline, erk|roheline, hall|roheline, hallikas|roheline, hele|roheline, igi|roheline, imal|roheline, kahkjas|roheline, kahvatu|roheline, kollakas|roheline, käre|roheline, külm|roheline, lillakas|roheline, mahlakas|roheline, matt|roheline, mustjas|roheline, must|roheline, pruunikas|roheline, punakas|roheline, rõõmus|roheline, sinakas|roheline, sini|roheline, sügav|roheline, terav|roheline, tuhm|roheline, tume|roheline, valkjas|roheline, õrnroheline.
2. ‹adj› küpsemata, valmimata, toores. Rohelised pohlad, maasikad. Marjad, õunapunnid on alles üsna rohelised. Rohelistena pole sõstrail õiget maitset. || piltl noor, naiivne ja kogenematu. Roheline nooruk, uustulnukas. Neid peetakse veel üsna rohelisteks. Praktilistes küsimustes on ta päris roheline. Maailmavaatelt, poliitiliselt oldi küllaltki rohelised. Noori ja rohelisi oli ehitusel palju. Kes temasugust rohelist kuulda võtab? Noore maletaja mängustrateegia oli väga roheline. Tagantjärele tundusid esimesed artiklid sootuks rohelistena. Ega need lood kõige rohelisemad olnudki.
3. ‹s› see, mis v. kes on rohelist värvi. a. roheline värvus, värv v. värvaine. Kodusel teel saadi rohelist kadakasamblikust ja kartulivartest. Kollase ja sinise segamine annab rohelise. Värav värviti rohelisega. Laps tõmbas pealkirjad rohelisega 'rohelise tindi v. pliiatsiga' alla. Ta oli üleni rohelises 'rohelises riietuses'. b. rohelised aedviljad ja maitsetaimed. Varajase rohelise kasvatamine, saak. Talunik turustab oma rohelise linnas. Praevaagnad olid rohelisega garneeritud. *Lambaliha, mis koos suure hulga rohelisega lauale tuuakse, tundub .. veidi vintskena ja soonilisena. J. Smuul. c. loodus, mets, haljastus. Väljasõit rohelisse. Rohelisse uppunud väikelinn. Nädalalõpuks ruttavad kõik rohelisse. Suvel püütakse võimalikult palju rohelises käia, viibida. Lapsed ei raatsi rohelisest ära tullagi. Selles linnas on palju rohelist. *Meie istusime talvel suure laua ümber või suvel kusagil rohelises ja laulsime.. A. Kitzberg. d. värsked lehtedega puud v. oksad, vanikud vms. kaunistusena. Saal oli rohelisega kaunistatud. Pidupäevadel tavatsetakse hooneid ja siseruume rohelisega dekoreerida. Pühadeks on kombeks rohelist tuppa tuua. e. ‹hrl. pl.› ökoloogilist mõttelaadi pooldav ja rakendav inimene. Roheliste liikumine 'elukeskkonna kaitseks tekkinud ühiskondlik liikumine'.

roos ‹-i 21› ‹s›

1. ka bot kibuvitsa kultuuristatud teisend, hrl. lõhnavate õite ja okkaliste vartega põõsastaim; selle taime õis. Valge, kollane, kurdlehine roos. Rooside kroonlehed, lõhn, okkad, viljad. Roosadest roosidest pruudikimp. Roose kasvatama, aretama. Roosid õitsevad, lõhnavad. Talveks tuleb roosid kinni katta. Roosid on vaasis alles nuppus, juba laialt lahti löönud. Noormees ulatab, saadab neiule tulipunase roosi. Kibuvits on Eesti ainuke looduslik roos. Roosidest saadakse roosiõli. Ilme armastas lõhnaõlidest roosi 'roosilõhnalist' ja maikellukest. Mats linnas, roos rinnas. Piiga nagu vastpuhkenud roos. *.. armunud on alati kuidagi õrnatundelised ja näevad roose isegi nõgesepõõsas. V. Raun. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teiste lillede (rahvapärastes) nimetustes, näit. alpi-, vesiroos. Hiina roos 'rooshibisk'. | piltl. Roosid 'õhetus' põskedel. Valga roos, tartu roos 'punased õunasordid'. Elu ei puistanud tema teele roose 'edu, kuulsust'. Ta on eluaeg roosidel kõndinud 'muretult õnnelik olnud'. *Vaata, et sulle õhtul viisteist roosi [= kepihoopi] talli juures ei tehta! E. Särgava.
▷ Liitsõnad: lume|roos, mägi|roos, päeva|roos, sambla|roos, tiigi|roos, toa|roos, tokkroos; floribund|roos, kimbu|roos, kultuur|roos, kääbus|roos, lõike|roos, mets|roos, miniatuur|roos, muru|roos, pargi|roos, peenra|roos, polüant|roos, pook|roos, põõsas|roos, rambler|roos, roni|roos, tee|roos, tüvi|roos, vaiband|roos, väänroos; palaviku|roos, tiisikuse|roos, viharoosid.
2. roosiõit meenutav ese; roosiõie kujutis sümboli v. kaunistusena. Roosidega seinakell, saanitekk, rätik, kindad, tapeet. Väljaõmmeldud, nikerdatud roos. Kaunistas tordi kreemist roosidega. Kuldne roos on paavsti tunnusese.
▷ Liitsõnad: jää|roos, karamell|roos, külma|roos, paberroos; kompassi|roos, meri|roos, tamme|roos, tanu|roos, tuule|roos, õliroos.
3. med bakterite tekitatud sügav nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik; van eliting. Sai ehmatusest roosi. Roos lõi jala peale.
▷ Liitsõnad: eba|roos, kaenla|roos, näoroos.

roosa ‹6›

1. ‹adj› kibuvitsaõie värvi, kahvatupunane. Roosa värv, toon, varjund. Roosad õied, õunad. Roosa graniit, teemant. Roosa ehakuma, õhtutaevas. Roosad põrsad, flamingod. Roosa ja trullakas laps. Lapse roosad käekesed, varbad. Koeral on roosa keel. Lõhe roosa liha. Tomatid on juba roosa küpsuse järgus. Armastab kanda roosat kleiti, aluspesu. Tüdruk läks näost roosaks. Päike kõrvetas mu seljanaha roosaks. Taevaserv lööb juba roosamaks. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Roosa ristik, merikann, priimula. Roosa riisikas, tatik, liimik, kärbseseen. Roosa kartul. Roosa luitsnokk-iibis. Hinnaline roosa puu. Roosa graniit, paas. Roosa kliiketendustõbi.
▷ Liitsõnad: beebi|roosa, huulte|roosa, igeme|roosa, ihu|roosa, kanarbik|roosa, laps|roosa, liha|roosa, lõhe|roosa, põrsas|roosa, pääsusilm|roosa, roos|roosa, sirel(i)|roosa, tite|roosa, vaarik(a)|roosa, virsik|roosa, õisroosa; hõbe|roosa, kahkjas|roosa, kahvatu|roosa, kollakas|roosa, kuld|roosa, lillakas|roosa, oranž(ikas)|roosa, pruunikas|roosa, puna(kas)|roosa, rohekas|roosa, sinakas|roosa, sini|roosa, sinkjasroosa; eha|roosa, loojangu|roosa, päevaroosa; ere|roosa, erk|roosa, hele|roosa, hõõguv|roosa, karjuv|roosa, klaar|roosa, kärts|roosa, külm|roosa, mahe|roosa, matt|roosa, määrdunud|roosa, mürk|roosa, puhas|roosa, särav|roosa, sügav|roosa, tuhm|roosa, tume|roosa, tõmmu|roosa, valge|roosa, valkjas|roosa, õrnroosa; karmiin|roosa, piimjas|roosa, purpur|roosa, puuder|roosa, spinellroosa; vanaroosa.
2. ‹adj› piltl. a. (liiga) optimistlik, õnnelik, rõõmus, muretu, kerge. Roosad unistused ei täitunud. Noortele näis kogu maailm roosa(na). Elu romaani lehekülgedel on liiga roosa. Viskad paar pitsi ja siis on nii roosa olla. Ole roosa ja rahulik! *Aga järgmisel hommikul oli kogu see roosa meelerahu kadunud ja algas jälle närvlik krõbeldus. R. Janno. b. ilustav, ilutsev. Kirjeldus lisas toimunule roosat värvi. Lapsepõlv paistis nüüd roosas valguses. Püüab asjakäiku roosaks võõbata. Tollal kasutati proosas roosat lillekeelt. Näitab elu läbi roosa klaasi.
3. ‹adj› kõnek (poliitiliselt) pahempoolsusse kalduv. Roosa ilmavaade. Roosast roosam sots. Pealt sinimustvalge, seest roosa.
4. ‹s› see, mis v. kes on roosat värvi. a. roosa värv v. värvus. Bengaali roosa 'meditsiinis kasutatav värvaine'. Muhu roosa kasutamine tikandis mõjub rahvuslikult. Põskede kahvatu roosa. Õhtutaeva õhetav roosa. Tüdruku värv on roosa, poisil sinine. *Ja siis tuleb see väike roosa [= titt], see siputab päeval ja kisendab öösel ... L. Kibuvits. b. roosa riietus. Roosasse riietatud neiu. c. roosa kartul. Ostsime seemneks varast roosat. d. poliitiliselt pahempoolsusse kalduv isik. Pole ta mingi punane, õigemini ikka roosa. Roosadel on oma kandidaat.

rooste|padjand
roostehaige taime rohelistel osadel paiknev tihe seeneeoste kogum. Kollakasoranžid roostepadjandid vaarikalehtedel.

rukis ‹rukki 19› ‹s›

1. kõrreline kultuurtaim, mille teradest tehakse peam. leivajahu, harilik rukis (Secale cereale); bot kasut. ka teiste sama perekonna taimede kohta. Harilik rukis. Rukis õitseb, loob pead. Rukist külvama, lõikama, õsuma, peksma. Lõigatud rukis köideti vihkudesse ja pandi hakki. Rukis kasvas vägev, ilus, rinnuni. Suur põld sai rukki alla, on rukki all. Kas teil on rukis (maha) tehtud, maas? Seemendas, tegi põllu rukkisse 'külvas põllule rukki'. Kui hein tehtud, jäi rukkini 'rukkilõikuseni' veel paar nädalat. Rukis on maja peremees. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, rukkipõld. Kombain läks rukkisse 'rukist lõikama'. Sead on rukkis, aja nad minema. Meenutab, kus olid naabertalu rukkid. Ei maksa nii kergesti püssi rukkisse visata 'alla anda'. *Aga küllap läks ta .. elust ka edaspidi läbi nagu rukkist. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: haljas|rukis, jaani|rukis, maa|rukis, rappe|rukis, suvi|rukis, talirukis.
2. selle taime vili, terad. Kott, vakk rukist, rukkeid. Rukkist jahvatatakse liht-, kroov- ja püülijahu. Kõige jämedam rukis jäeti seemneks. *Viiskümmend vakka, imestas masinist endamisi, tohoo hullu, see on mõne väiksema talu aasta rukis. M. Traat.
▷ Liitsõnad: seemnerukis.

ruuge ‹1› ‹adj›
tumekollane, (punaka varjundiga) helepruun; rebasekarva. Ruuge rukkipõld. Silmad särasid ta päevitusest ruuges näos. Ruuge habe, ruuged juuksed. Sügise ruuged, pruunikad toonid. Kevadel saab orav ruuge karvkatte. Ruuge rebane. Karjakoplis söövad ruuged ja rusked lehmad. *Perenaine toob lauale näkileiba, ruuget võid.. J. Parijõgi. *.. rätiku serva alt vaatas välja saialille ruuge silm. L. Kibuvits. | (taime-, loomanimetustes). Ruuge mändvetikas, päevaliilia, kääbusujur.
▷ Liitsõnad: hallikas|ruuge, kuldjas|ruuge, rebu|ruuge, rooste|ruuge, tumeruuge.

saba ‹7› ‹s›

1. loomade (imetajate, lindude jt.) tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa. Pikk, lühike, karvane saba. Koer liputas saba, tõmbas häbelikult saba jalge vahele. Koer ajab saba taga (ühe koha peal keerutades ning sabast hammastega haarata püüdes). Ära tiri kassi sabast! Hobune, lehm vehkis sabaga. Lehmad tõstsid äkki sabad selga ja tormasid koju. Hobusel on saba ja lakk ära lõigatud. Põrsaste rõngas sabad. Rebane, hunt putkas padrikusse, nii et saba välkus. Oraval on suur kohev saba. Kuke ilus saba. Paabulinnu võimas saba. Linavästrik õõtsutab saba. Katkenud sabaga tuvi. Haugil on tugev saba. Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Kes koera saba kergitab kui koer ise. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. A. H. Tammsaare. | piltl. *Tulede kett keerdus jõe kaldal, tegi ringi ja ta saba kandus tundra suunas. H. Laipaik. || inimese puhul mõnedes käitumislaadi ja meeleolu osutavates väljendites. Omasuguste hulgas kuraasikas mees, aga saksa ees tõmbab kohe saba jalge vahele. Ära lase tänase ebaõnnestumise pärast veel saba sorgu! *.. tahtsid prouaks saada? Aga võta näpust, pidid ikkagi maale tagasi kobima, saba sorgus... J. Piik (tlk). *Tema [= kriitiku] juurest ei tuldud, saba jalge vahel, vaid saba rõngas. Matsu ei saadudki. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: haard|saba, hark|saba, hiire|saba, hobuse|saba, kala|saba, lai|saba, lehvik|saba, roti|saba, sisaliku|saba, talle|saba, töbisaba; pilve|saba, sõna|saba, tolmu|saba, tulesaba.
2. mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm. tagaosa, päraosa. Panni, lusika, lehtri, viili, puuri, peitli, reketi saba. Noole saba. Piibu saba 'piibupits'. Löe saba 'alumine ots'. Sabaga miin, mürsk. Linuk ehk sabaga tanu. Lennuki, raketi saba. Kolonni, voori saba oli veel kaugel. Perroonil nägin veel ainult kaugeneva rongi saba. Igas komeedis eristatakse tuuma, pead ja saba. Sabaga täht 'komeet'. Sabaga noodid 'kirjas varre ja lipukesega noodid'. Tema kirjatähed olid sabade ja konksudega. Kolm sabaga 'kolm miinus (koolis)'. || kõnek trükise lõpuosa, selle lisa. Kalendrite sabad olid vanasti hinnatud lugemismaterjal. *Millegipärast hakkasid teda korraga huvitama õnnetused ja kuritööd ajalehtede sabades. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: pannisaba; ajalehe|saba, kalendri|saba, lehesaba.
3. rõiva alumine (seljatagune) osa. Undruku, sabakuue saba. Väänas seeliku sabast vett. Kleidi pikk saba keerutas tantsu ajal tolmu üles. Kannab lõhkise sabaga pintsakut. Lastel olid seljas pika sabaga särgid. Naised tõstsid lompidest läbi minnes sabad üles. Väike laps hoidis veel ema sabast kinni. Rabas mul sabast kinni ja tiris tagasi. *.. polka hoog viis sabad segi, / see veel rohkem tuju tegi. H. Mänd. || (üldisemalt takistamise, tagasihoidmise kohta). Praegu pole teda veel keegi keelamas ega sabast hoidmas. *Aga vot: seal rentnik ja villakraasija kohe sabast kinni, et: „Kus sa lendad, Lible, mis tuld sa ajad taga, tule istu siia..” O. Luts.
▷ Liitsõnad: kleidi|saba, kuue|saba, kördi|saba, mantli|saba, palitu|saba, pintsaku|saba, pluusi|saba, põlle|saba, seeliku|saba, särgi|saba, undrukusaba.
4. ‹ainsuse sisekohakäänetes postpositsiooni- v. adverbilaadselt› järel, kannul, jälitamas, taga läheduses; järele, kannule, jälitama, taha lähedusse; järelt, kannult, jälitamast, tagant lähedusest ära. a. ‹postpositsioonilaadselt›. Lapsed jooksevad kogu aeg ema sabas. Astusin ka teiste sabas uksest sisse. Mis sa aina tolkned selle Mardi sabas! Mis sa ripud, käid mu sabas! Värdi pole tüdrukute sabas jõlkuja. Tilpneb muudkui suurte sakste sabas. Nad lahkusid sõjaväe sabas kodumaalt. Ta on kogu aeg oma töödega teiste sabas 'teistest maas'. Juba peaaegu tööpoiss, aga sörgib veel lehmade sabas. Koer sörkis laste sabas. Üksteise sabas liikudes lähenes mitu laeva. Sõlmjaamas haagiti meie vagun teise rongi sappa. Ei tema sinu sabast jää kuhugi maha. *Hommikul kaovad Anti vanemad kuhugi ära, poisi sappa [= poissi valvama, kantseldama] pannakse vanaema.. R. Kaugver. b. ‹adverbilaadselt›. Kiki tatsas emal sabas. Mis sa jõlgud mul sabas! Poistekamp käis tüdrukutel sabas. Ta on sul sabas nagu takjas. Lesknaise elu oli raske: puudus majas ja lastekari sabas. Kontrollis korduvalt, et nuhke sabas ei ole. Kana tuli suure jooksuga, kukk sabas. Kõigil autodel olid kahurid sabas. Auto sõitis mööda, tolmupilv sabas. Salkkond uudishimulikke asus talle sappa. Randaal haagiti traktorile sappa. Põgenikul õnnestus jälitajad sabast maha raputada. *.. ja kui pilv hakkas ära vajuma, riputas päike talle vikerkaare sappa. O. Kool.
5. kõnek järjekord (hrl. 3. täh.) Ootajate saba. Piletikassade ees looklesid pikad sabad. Toidupoed on rahvast täis, kõikjal on sabad. Tuli tükk aega sabas seista, enne kui letini jõudis. Mitmes sa sabas oled? Mis sa veel ringi vaatad, asu sappa! Ma võtsin aegsasti koha sabas ära. Sa oled üsna saba alguses, lõpus. *Müüjad taipavad juba kindlasti, et ta jõlgub niisama ühest sabast teise ega kavatsegi midagi osta.. V. Lattik. *Igal simmanil või tantsuõhtul tantsivad kõik poisid ikka ainult minuga – ootavad kohe sabas! A. Taar. || selle lõpp, lõpuosa. *.. kolme hinge peale jagatud ruutmeetrite arv lükkaks neid [korterijärjekorras] hädaliste rea sappa. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jäätise|saba, kassa|saba, kino|saba, korvi|saba, leiva|saba, liha|saba, piima|saba, pileti|saba, poe|saba, raha|saba, sauna|saba, suhkru|saba, supi|saba, takso|saba, viina|saba, õllesaba.
6. kõnek jälitaja, nuhk. Ole ettevaatlik, sulle võidakse saba järele, taha panna! *Paar korda piilus ta vargsi üle õla, järsku on saba taga. Ta ei märganud midagi kahtlast. P. Kuusberg. *See on nüüd päris kindel, et olen kõva valve all. Päeval läks mitu tundi, enne kui sabadest lahti sain. A. Siivas.
7. kõnek õigel ajal sooritamata jäänud eksam, arvestus vm. töö (üliõpilastel, õpilastel), võlgnevus. *.. kuigi ta oleks pidanud õppima, sest esimesest kursusest olid mõned „sabad” jäänud likvideerimata. R. Eliaser (tlk).
8. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes taime-, looma- jm. nimetustes
▷ Liitsõnad: hiire|saba, kassi|saba, kuke|saba, rebasesaba; kannel|saba, lüüra|saba, pahl|saba, pääsu|saba, siidisaba; rõngassaba.

sapp1 ‹sapi 21› ‹s›

1. füsiol maksas tekkiv seedenõre. Sapp koguneb maksast sapipõide. Haige oksendas sappi. Viha, mõru kui sapp.
2. piltl tigedus, kibedus, vimm. Vanamees oli täis kurja sappi. Süda, hing oli täis tuska ja sappi. Südamesse, hinge on aastatega kogunenud sappi. Mehe sapp hakkas, läks keema, kees üle 'mehes tõusis tigedus'. Valas kogu oma viimase aja sapi esimese ettesattuja peale välja. Tundis eneses sappi kasvavat. Pikapeale Kadri sapp lahtus ja ta rahunes. Iga tema sõna nõretas sapist. Küll oli tema sõnades palju sappi! Mesi suus, sapp südames. *Polnud kerge neelata alla soovide täitumatuse sappi. E. V. Saks.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taime- v. drooginimetuses
▷ Liitsõnad: maa|sapp, karusapp.

seemne|mugul
taime paljundamiseks mahapandav mugul (üldkeeles hrl. kartulimugula kohta). Seemnemugulad võetakse tervetelt taimedelt.

seisu|kindlus
põll taime pärilik võime mitte lamanduda, lamandumiskindlus. Timut on hea seisukindlusega.

sile ‹-da 2› ‹adj›

1. (täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; (puudutamisel:) mitte krobeline ega kare. Sile pind, sein, põrand. Lükkas höövliga, hööveldas laua siledaks. Vesi, lained on kivi siledaks lihvinud. Klaasi ääred lihviti siledamaks. Siledaks kulunud trepikäsipuu, vana münt. Liivapaberi sile pool. Labase sidusega riie on sile. Rullis taigna siledaks. Palme on nii sileda kui rõngalise tüvega. Sile asfalt. Läksime mööda siledat jääd. Kaldasein oli nii sile, et jalga polnudki kuskile toetada. Reejalasest jäi teele ilus sile jälg. Kunagisest kividega kaetud põllust on saanud ilus sile väli. Sõidame siledal, rööbasteta teel. Tee on sile nagu saelaud. *.. kus ta [= Kalevipoeg] aga kingule astus, sinna sigines sile maa asemele. J. Kunder. *Tapma ma teda ei hakka, aga sihverplaadi õiendan tal siledaks. K. Rumor. | piltl. Tema elutee on olnud üsna sile. Elu ei ole alati nii sile, kui tahaksime. *Ilm aga oli endiselt karvane ja ei mõelnudki siledamaks jääda. J. Tuulik. || (veepinna kohta:) lainetuseta, liikumatu. Järv on vaikne ja sile. Siledal veepinnal polnud vähimatki virvendust. Meri on sile kui peegel, klaas. || (tüve, varre kohta:) oksteta, ogadeta v. lehtedeta. Puud olid siledad kui tornid, sambad. Kõrvu kasvasid ogalise ja sileda tüvega puu. *Leeni.. korjab pärja tarvis lilli ja roobitseb nende varsi siledaks. M. Traat. || paljas, karvadeta; hästi raseeritud. Ajab lõua, näo, põsed siledaks. Kraapis peegli ees lõuga siledaks. Lükka oma lõug ka siledaks. Siledaks pöetud pea. Ühel olid karvased, teisel siledad jalad. Karvamüts on siledaks kulunud. | (taime- ja loomanimetustes). Sile tondipea, peperoomia. Sile keraskarp, valgetigu.
▷ Liitsõnad: klaas|sile, laud|sile, peegel|sile, siidsile.
2. kortsudeta; sirge. Lapse nahk on sile. Näos on kortsud ja laup pole enam sile. Viiekümneselt oli ta nägu veel päris sile. Tüdruku kumer kõht on sile kui marmor. Triigib pesu, riided siledaks. Siledad linad, kardinad. Silus ajalehe käega siledaks. Uhiuued, täiesti siledad rahad. *.. riputas sineli ja seljakoti eestoas varna, tõmbas pluusi siledaks ja astus edasi. A. Jakobson. || (juuste, karva kohta:) lokkideta, mitte krässus; (peadligi) liibuv v. selliseks kammitud. Tüdrukul on siledad ja siidised juuksed. Lapsena olid tal siledad juuksed, nüüd on krussis ja käharad. Harjab, kammib juuksed, pea hästi siledaks. Siledaks soetud lakkadega täkud. Terve looma karv on sile ja läikiv. *.. juuste sile soeng moondas ta näo nukker-leebeks.. A. Adson.
3. hästi toidetud, rammus, ümar. Ilusad siledad sead. Siin talus on põllud korras, kari sile ja kambrid puhtad. Rakendas vankri ette siledad traavlid. Söötis hobused siledaks. See lehm on teistest siledam. *Aga näe, kevad käes, loomad siledad ja udarad maani. V. Saar.
4. piltl kena, hoolitsetud, klanitud; viisakas, peen. Sinusugusel sileda näolapiga, silmnäoga tüdrukul ei tohiks kavaleridest puudu olla. Vaata, kui sileda väljanägemisega, välimusega noormees! Pealtnäha on poiss üsna sileda olemisega, moega, lips ees ja puha. Niipea kui tüdruk veidigi siledamat poissi näeb, kohe läheb põlema. Igas siledamas naises pesitseb konkurentsitunne. See sile ja lihvitud sell tiirleb sinu naise ümber. Tegi sileda kummarduse. Õhtuks peaks habeme ära ajama ja siledamad riided selga tõmbama. *.. ütles naeratades: „Lapsed, hoidke ennast siledad, kosilane kodus.” A. Kitzberg.
5. piltl ladus, kuid võlts, ilustatud, lakeeritud; pealispindne, sügavuseta. Siledad sõnad. Veeretas siledat juttu. Ära mitte püüagi juhtunut siledaks rääkida. Magusad ja siledad kunstiteosed. Näiliselt on selles romaanis kõik sile ja õnnestunud. Sile, väliselt hiilgav lavastus. Näidendis puudub dramatism, on ainult sile olustikumäng. *Lihtsustavalt ümber pannes saadakse pealtnäha sile sõnastus; nii ongi tõlgitud terveid raamatuid. U. Liivaku.

silmastama ‹37›
aiand taime lehekaenlas asuva pungaga (silmaga) pookima, okuleerima

sinikas ‹-ka, -kat 2›

1. ‹s› rabaservadel ja siirdesoodes kasvav sinakasroheliste lehtede ja siniste hallikirmeliste marjadega kääbuspõõsas, joovikas (Vaccinium uliginosum). Sinika leht, vili. Sinikal on heledamad õied kui mustikal. || selle taime söödav mari. Sinikaid korjama.
2. ‹s› kõnek nahaalune verevalum. Sinikas silma all.
3. ‹adj› sinakas. Sinikad silmad. Sinikas valgus. *.. kaugemal tõusid sinikas udus Haanja kõrgustikud.. R. Roht.

soomus|karv
bot taime kilpjas kattekarv. Hõbedaste soomuskarvadega võrsed.

sorgo ‹6› ‹s›
bot peam. üheaastane (lähis)troopika kõrge kõrreline, mille kultuurliike kasvatatakse toiduteraviljana ja tööstustoorainena (Sorghum). Harilik, longus, hiina, aafrika sorgo. Sorgot külvama. Sorgost valmistatud hari. || selle taime vili, terad. Sorgost küpsetatud leib.
▷ Liitsõnad: luua|sorgo, suhkrusorgo.

stenofaag ‹-i 21› ‹s›
biol valiktoiduline loom, kes toitub ühest taime- v. loomaliigist v. ühe sugukonna liikidest

stüüraks ‹-i 2› ‹s›
bot
1. soojadel maadel kasvav lõhnavate õitega lehtpõõsas v. madal lehtpuu (Styrax). Harilik stüüraks.
2. selle taime mõne liigi palsamilõhnaline vaik, mida kasut. meditsiinis, parfümeerias, viirukina jm.

sub|fossiil
geol suhteliselt hiljuti mattunud taime- v. loomajäänus, mis pole veel jõudnud kivistiseks muutuda. Igikeltsas säilinud subfossiilid.

sulg|rakk [-raku]
bot taime õhupilu avardav ja ahendav rakk. Õhulõhe on ümbritsetud kahe sulgrakuga.

sõlme|vahe [-vahe]
bot kahe sõlme (5. täh.) vaheline osa taime varrel. Pika, lühikese sõlmevahega vars.

südamiku|mädanik
aiand mets taime varre v. puu tüve südamikus esinev mädanik. Südamikumädanikust nakatatud taimed. Südamikumädanikust kahjustatud puud.

süsteemne ‹-se 2› ‹adj›
süsteemina, süsteemis olev, süsteemipärane, korrakindel; kogu süsteemi hõlmav. Nähtuste süsteemne käsitlus, uurimine. Uus õpik annab süsteemse ülevaate viimaste aastakümnete ajaloost. Arhiivide süsteemne korrastatus. Süsteemne ühik 'rahvusvahelisse mõõtühikute süsteemi kuuluv, SI-süsteemi ühik'. Teadmiste süsteemsed seosed. Süsteemsed herbitsiidid 'taime sees laialikanduvad herbitsiidid'. Süsteemsed sidekoehaigused 'mitme elundi ja elundisüsteemi põletikulise protsessina avalduvad haigused'.

šalott ‹-loti 21› ‹s›

1. bot sibulale lähedane mahedama maitsega köögiviljataim (Allium ascalonicum)
2. selle taime sibul. Võttis purgist väikesi maitsvaid šalotte.

taime|haigus
taimorganismi elutegevuse häire, mis pidurdab taime kasvu ja arengut v. kahjustab saaki. Nakkuslikud, mittenakkuslikud taimehaigused. Seente, bakterite, viiruste tekitatud taimehaigused. Kartuli-lehemädanik on Eestis väga tavaline taimehaigus. Taimehaigusi tõrjuma.

taime|kahjustaja ‹1› ‹s›
põll taimekahjur, taimehaigus, umbrohi vms., mis taime v. saaki kahjustab

taime|kahjustus
põll taimekahjustaja põhjustatud taime v. saagi kahjustus

taime|kasv

1. taimede kasvamine. Keskkond mõjutab taimekasvu. Taimekasvuks kõlbmatu pinnas.
2. kasv. a. taime noor jätk. Mõned loomad söövad taimekasve. Õrnad taimekasvud ei kannata öökülma. b. (roht)taim. *Kõrgemal aga valitseb .. kivimass, mille pragude vahele nigel taimekasv puurib oma kannatlikud juured. J. Sütiste.

taimekasvu|tegur
taime kasvu, arengut ja saagikust mõjutav väliskeskkonna tegur. Valgus, vesi, õhk jt. taimekasvutegurid.

taime|mahl
taime rakumahl. Taimemahlast toituv kahjur. Töölised toovad emamesilasele magusat taimemahla.

taime|nimetus
taime (taksonoomiline) nimetus. Eesti- ja ladinakeelsed taimenimetused. Rahvapärased taimenimetused.

taime|vorm
bot liigisisene ühik taimesüstemaatikas, taime eri kuju

taimne ‹-se 2› ‹adj›

1. taimedest, taimeriigist pärit (olev). Taimsed valgud, rasvad, toitained, toiduained. Taimsed ja loomsed kiud. Taimne sööt. Taimse päritoluga ravimid. Taimsed värvained. Tärklisliim on tuntuim taimne liim. Puidust ja muudest taimsetest materjalidest tööriistad. Taimne 'taimedest koosnev' plankton ehk taimplankton.
2. taimedel eksisteeriv, taimele omane, taime-. Mürkkemikaalid kogunevad taimsetesse kudedessse. *.. puutume kokku ka selliste organismidega, kelle taimsed või loomsed tunnused pole selged ega püsivad. V. Masing.

taim|ornament
kunst taime lehti, õisi vm. osi jäljendav ornament. Toolileeni kaunistav taimornament. Saaremaa tanude taimornament koosneb ritta asetatud õiemotiividest. Stiliseeritud taimornament.

talb|kude
bot taime põhikoe pehme mass, prosenhüümkude; anat kude, milles toimub näärmete jt. elundite talitlus

tatar ‹tatra 20› ‹s›

1. bot Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum, hrl. Fagopyrum esculentum). Harilik tatar. Tatra lehed, õied, viljad. Tatar õitseb. Tatart külvama, kasvatama. Tatar on hea korjetaim. || ‹liitsõna järelosana› esineb ka teistes taimenimetustes, näit. konnatatar
▷ Liitsõnad: idatatar; ussitatar.
2. selle taime vili. Puhastatud tatar. Kott tatart. Tatrast tehakse tangu ja jahu.

tee|leht1
bot parasvöötme paljuliigiline madal rohttaim, mida kasutatakse rahvameditsiinis verejooksu sulgemiseks, paistetuse alandamiseks jm. (Plantago). Suur, keskmine, süstlehine teeleht. Teelehtedesse kasvanud rada, õu. || selle taime leht. Pani laia teelehe haava peale.
▷ Liitsõnad: rand-teeleht.

tera|vili

1. põll tärklise- ja valgurohkete viljade (terade) saamiseks kasvatatav kultuurtaim. Kõrrelised teraviljad. Teravilja kasvatama. Teravilja külvama, koristama. Teravilja külvipind, saagikus. Suur osa põllumaast on teravilja all. Eesti peamised teraviljad on oder, rukis, kaer ja nisu.
▷ Liitsõnad: sööda|teravili, toiduteravili; suvi|teravili, taliteravili.
2. sellise taime vili, viljaterad. Tuhat tonni teravilja. Teravilja sisse-, väljavedu. Teravili säilib hästi ja võimaldab toiduvarude loomist.

toite|kuubik
aiand toitaineterikkast mullasegust pressitud kuubik taime kasvatamiseks enne istutamist

toite|pind [-pinna]

1. kasvupinnase keskmine suurus ühe taime kohta. Taimede toitepinna suurusest sõltub saak.
2. piltl toitepinnas. Viljakas toitepind tarbijamentaliteedile. Müstikaihalus leiab toitepinda ebakindluses ja harimatuses.

toite|sool [-a]
biol taime kasvuks vajalik mineraalsool. Taim omastab mullas lahustunud toitesoolasid.

tolmukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot tolmukaniidist ja -peast moodustunud isassuguorgan taime õies
▷ Liitsõnad: kõlutolmukas.

tomat ‹-i 2› ‹s›

1. peam. punaste lihakate viljadega köögiviljataim (Lycopersicon esculentum). Tomateid istutama, kastma. Kasvatab tomatit kasvuhoones.
▷ Liitsõnad: kirsstomat; avamaa|tomat, kasvuhoonetomat.
2. selle taime toiduks tarvitatav vili. Punased, kollased tomatid. Küpseid tomateid süüakse värskelt, toorsalatina. Rohelised tomatid marineeritakse, hapendatakse. Tomatitest pressiti mahla. Räim tomatis 'tomatikastmes'. Ostis turult tomateid. Aiand turustas mitu tonni tomateid.

tšilli|pipar
hariliku paprika teat. sorti kuuluv maitse- ja köögiviljataim; selle taime toiduks tarvitatav kaunataoline vili. Rohelised, punased tšillipiprad.

tubakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot näärmekarvane ja iseloomuliku lõhnaga peam. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvav rohkesti nikotiini sisaldavate lehtedega rohttaim, mida viljeldakse tehnilise kultuurina ka jahedamas kliimavöötmes (Nicotiana). Türgi, virgiinia, vene tubakas. Kasvatab enda tarbeks ühel peenral tubakat. Vanaisa lõikus pika noaga tubakat 'kuivatatud tubakalehti'.
▷ Liitsõnad: mahorka|tubakas, vääristubakas; lilltubakas.
2. selle taime lehtedest valmistatud mõnuaine. Hea, kallis, odav, vilets tubakas. Ostab korraga mitu pakki tubakat. Võttis karbist omakasvatatud tubakat ja keeras ühe junni. Tubakat suitsetama, tõmbama. Taat toppis piibu tubakat täis. Ei leidnud enam piibutäitki tubakat. Topib tubakast endale paberossi. Tubaka närimine ja nuuskamine pole enam moes.
▷ Liitsõnad: junn|tubakas, nina|tubakas, nuusk|tubakas, närimis|tubakas, paberossi|tubakas, piibu|tubakas, põsk|tubakas, sigareti|tubakas, sigaritubakas; leht|tubakas, narmas|tubakas, pakitubakas.
3. hlv (rumala, taipamatu inimese kohta). Selle tööga peaks küll iga tubakas hakkama saama. Ta kuradi tubakas ei õppinudki asja selgeks. *Sakslased, tubakad, vedasid meid alt – metsadesse kablutamise asemel oleme nüüd vankal peos. A. Viirlaid.
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes muudes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: hundi|tubakas, koera|tubakas, seatubakas.

tugi|juur
bot taime vart v. tüve toetav lisajuur. Maisi tugijuured. Tugijuured on omased paljudele troopikametsa puudele.

tuha|element
põll taime põlemisel tuhana säiliv mineraalaine

tuhk|laiksus
põll aiand taimehaigus, mille puhul taime lehtedele tekivad tuhakarva laigud

tõmmu ‹6› ‹adj›
värvuselt, toonilt tume (hrl. pruunikate v. mustjate toonide kohta). a. (inimese nahavärvi v. looma karvkatte kohta). Tõmmu lõunamaalane. Tõmmu kaunitar. Tõmmu nahk, jume. Päikesest ja tuulest tõmmuks pargitud nägu. Sügav puna värvis näo tõmmuks. Poisid on põlenud tõmmuks kui neegrid. Päike muutis keha veelgi tõmmumaks. Tõmmut verd inimene. Ta on tõmmu nagu mustlane. Tõmmud lehmad. || hrv (juuste vms. kohta). *.. kumer piht minu poole, tõmmud juuksed kohevalt kuklas. M. Metsanurk. *Kuid ta oli oma habeme tõmmuks värvinud .. F. Tuglas. b. (muid juhte). Laukavesi on väga tõmmu. Jõime tõmmut koduõlut. Tee oli kange ja tõmmu nagu kohv. Tõmmud männitüved. | (taime- ja seenenimetustes). Tõmmu käpp, soonerohi, aruhein, karutubakas, kurekell. Tõmmu riisikas.
▷ Liitsõnad: punakas|tõmmu, päevitus|tõmmu, sügavtõmmu.

tõri ‹tõrve 33› ‹s›

1. (sarve-, pasunakujuline) toru, sarv (2.a. täh.) Tõrve puhuma. Huntide hirmutamiseks olid meestel tõrved kaasas. *Reri pani käed tõrveks suu ette ja hüüdis üles viis allajäänut .. U. Masing.
2. (torujate moodustiste kohta). a. anat kuulmetõri. Kuulmetõri ehk Eustachi tõri. b. bot kokkukasvanud abilehtedest tupetaoline moodustis taime varre ümber (näit. tatralistel)

täht|karv
bot taime tähekujuliselt hargnev kattekarv

täis|õitseng
bot aeg, mil taime õied on enamikus lahti. Sinilille täisõitseng saabub nädalapäevad peale tema õitsemise algust. Toomingas on täisõitsengus.

tärkama ‹tärgata 48›

1. (taime kohta:) idulehti v. esimest pärislehte mullapinnale ajama, maapõuest üles tulema. Mullast tärkab tihe oras. Suviteravili tärkab kahe nädalaga. Tõusmed tärkasid kiiresti. Seemnetest tärganud lilled. Muru on tärkamas. || (algava karvakasvu kohta:) kasvama hakkama, nähtavale tulema. Poisi ülahuulele tärkasid vurrud. Tärkav habe. Tärganud udemed.
2. (abstraktsemalt:) tekkima, sündima, ilmuma, esile tulema. Peas tärkas ootamatu mõte. Mul tärkas idee. Tas tärkas uudishimu, usk, kiivus, viha, kahtlusekübe. Huvi vaibus, kuid tärkas siis taas. Lootus tärkas ja kustus. Kirjanikul on tärganud näidendi idee. Naises on tärkamas uus elu. Tärkab mälestusi. Mõttesse tärkab eilne päev. Ammu ununenud jutt tärkas meelde. 19. sajandil tärkas Eestis rahvuslik liikumine. Tärkav armastus, sümpaatia, südametunnistus, elujõud. Tärkav kirjandus, kirjakeel. Tärkav mehelikkus. Tärkav kevad. Idas tärkab koit.

tärklis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
taime seemneis, mugulais, juurtes jm. teralise varuainena ladestuv energiat andev toitaine; see töödeldud ainena. Tärklis tekib taimelehtedes. Viinavabrikus töödeldi kartulit puskariks ja tärkliseks. Kliistri tegemiseks oli tarvis tärklist. Tärklis krudiseb sõrmede vahel. Loomne tärklis 'glükogeen'.
▷ Liitsõnad: kartuli|tärklis, maisi|tärklis, manioki|tärklis, nisu|tärklis, riisitärklis; pesutärklis.

tärklise|tera
(moodustub taime seemneis, mugulais jm.)

tütar|taim
taime võsundil, õisikuvarrel v. leheservas arenev uus taim

tüvi|puu
taime puuvorm. Põõsaspuud ja tüvipuud. Kirsipuu põõsasvormid on tüvipuudest viljakamad. Sirelit kasvatatakse tavaliselt väikese tüvipuuna.

uba ‹oa 24› ‹s›

1. ovaalse v. neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim, meil põld- v. aeduba. Uba kasvatama. Uba õitseb. Mullu kasvas ilus kõrge uba. Türgi uba 'aeduba'. || maa-ala koos selle kultuuriga; oapõld. Oas kasvas ka maltsa. Katkus ubadest umbrohtu.
▷ Liitsõnad: lill|uba, suhkru|uba, õisuba; sojauba; hundiuba.
2. ‹hrl. pl.› selle taime seeme; aedoa kaun koos seemnetega. Valged, pruunid oad. Peotäis ube. Ube külvama, mulda tippima. Ube leotama. Soolaga keedetud oad. Oad seajalgadega. Roheline uba. || piltl (oatera meenutavate moodustiste v. esemete kohta). Soldatid andsid oma püssidest tuliseid, siniseid ube. *Loom [= oinas] rapsib jalgadega, siputab sabaga, laseb mollipõhjale musti ube .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: soolauba; sojauba; tinauba.
3. kohviuba vrd kakaouba Ube röstima. Võttis kapist oad ja kohviveski. *Elmar läks kööki kohvivett kuumaks ajama ning vanaema väntveskil ube jahvatama. J. Kross.
4. piltl mõte, iva, tera. Sinu jutul on uba sees. Mingi uba ta jutus ju on.

ubikvist ‹-i 21› ‹s›
bot zool paljude erisuguste kasvukohtade v. elupaikadega kohastunud taime- v. loomaliik (näit. võilill, rändrott)

valge ‹1›

1. ‹adj› lume, piima vms. värvi; hele. Valge värv, värvus. Valge kasetoht, kriit, paber. Lumi oli silmipimestavalt valge. Puudel oli valge härmatis. Aknad, lagi on värvitud valgeks. Valgeks lubjatud ahi. Suhkur on valge. Valge savi, räniliiv. Valge riie, riietus. Seljas oli valge ülikond, mantel, kittel. Pruut oli valges kleidis ja looris. Käes valged kindad, jalas valged kingad. Naiste valged pearätid, pitstanud. Valge kraega tume kleit. Osa pesu oli valge, osa kirju. Laual on valge lina. Valge lipp (allaandmise, relvarahu märgiks, ka motovõistlustel stardi märguandeks). Valge lõng, niit. Valge tikand 'valge lõngaga valgele riidele tikitud kaunistus'. Lammaste vill on valge ja pehme. Valges nahkköites raamat. Valged ja mustad malendid. Valge hobune, kass, kana, luik. Kaskede valged tüved. Valged ülased, roosid. Valgete täppidega punane kärbseseen. Valge habemega jõuluvana. Poisil on heledad, peaaegu valged juuksed. Aastatega on vanaisa pea 'juuksed' muutunud üleni valgeks. Naisel on valge klaar nägu. Taevas uitavad suviselt valged pilved. Merel on kõrged valged lained. Kihutavate hobuste küljed olid valges vahus. Keereldes tõusis õhku valge suitsusammas. Jõe kohal on paks valge udu. Ta kahvatas, ta huuled muutusid veretult valgeks. Sa oled ju näost päris valge (näit. kohkumisest). Valge leib 'nisuleib'. Valge kohv 'kohv piima v. koorega'. Valge viin 'tavaline värvusetu maitsestamata viin'. Valge vein 'hele lahja viinamarjavein'. Valge liha 'valkjas liha, näit. linnu- v. vasikaliha'. Valge vorst 'vereta tanguvorst'. Valge pipar 'piprapuu kooritud marjadest saadud maitseaine'. Valge vares zool albinootiline vares. Valge pimedus 'polaaraladel (eriti Antarktikas) optiline atmosfäärinähtus, mille puhul ei ole võimalik eristada ümbrusest mitte midagi'. Valge kääbus astr oma evolutsiooni lõppjärgus olev tuumaenergiata, aeglaselt jahtuv suure tihedusega kääbustäht. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta, valge pilet. Valge leht 'töövõimetusleht haige põetamiseks'. Valge süsi piltl hüdroenergia. Valge kuld piltl puuvill. Valge maagia 'keskajal maagia heade vaimude mõjutamiseks'. | piltl. *Oma kangelaste kujutamisel tunneb muinasjutt ainult musta ja valget värvi. Pooltoone ei kasutata. Ü. Tedre. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Valge mänd, nulg, mooruspuu. Hall ehk valge lepp. Valge sõstar, peakapsas, klaar(õun). Valge ristik, mesikas, kastehein, lupiin. Valge liilia, nartsiss. Valge karikakar, vesiroos, hanemalts, kukehari, tolmpea, nokkhein, iminõges, pusurohi. Valge riisikas, helvell, kobarheinik, kärbseseen. Valge laiarinnaline kalkun (kalkunitõug). Valge leghorn, plimutrok (kanatõud). Suur valge siga (seatõug). || heleda nahavärvusega (rassi tunnusena). Valge rass. Lõunameresaarte valge elanikkond. Ameerika esimesed valged asunikud. Aafrikas uudistati valgeid inimesi. Punanahad tapsid mitu valget meest. || (hrl. maapinna kohta:) lumega kaetud, lumine. Hakkas lund sadama: maa on juba valge. Valge vaip 'lumevaip' katab maad. Liugles suuskadel üle valge lagendiku. Tänavu tulevad valged jõulud. *Tal oli tunne, et valge torm [= tuisk] matab inimeste tallatud teed, majad .. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: alabaster|valge, hõbe|valge, hõbejas|valge, härma|valge, kajak|valge, koor|valge, kriit|valge, kulu|valge, lamba|valge, liilia|valge, lina|valge, lubi|valge, luik|valge, lõuend|valge, marmor|valge, paber|valge, piim|valge, piimjas|valge, portselan|valge, pärgament|valge, pärl|valge, suhkur|valge, tohik|valge, toht|valge, udu|valge, vaha|valge, vahtvalge; ere|valge, erk|valge, hall|valge, hallikas|valge, hele|valge, hõõguv|valge, ime|valge, kahkjas|valge, kahvatu|valge, kiiskav|valge, kollakas|valge, kreem|valge, kreemikas|valge, läikiv|valge, matt|valge, must|valge, määrdunud|valge, pimestav|valge, pleek|valge, puhas|valge, punakas|valge, rohekas|valge, roosa|valge, roosakas|valge, sinakas|valge, sinkjas|valge, särav|valge, tuhm|valge, õrnvalge; puna|valge, sinivalge.
2. ‹adj› (küllaldaselt) valgust omav; valgustatud. a. (üldiselt). Valged kevadpäevad, suveööd. Õhtu oli veel küllalt valge, polnud vaja tuld süüdata. Ööd olid kuupaistest valged. Oli ilus valge hommik. Sompus ilm hakkas valgemaks minema. Tõusis hommikul vara, kui juba hakkas natuke valgeks minema. Kui ärkasin, oli väljas juba täiesti, jumala valge. Novembris on juba päevas valget aega väga vähe. b. (ruumide v. muu konkreetse koha kohta). Suure akna tõttu on see tuba valgem kui teised. Ruumis oli väga valge, sest päike paistis sisse. Teises toas on valgem. Saal tehti vaheajaks valgeks 'selles süüdati tuled'. Vajutas lülitile ja tuba lõi valgeks. Tuba, korter oli valge: kõik tuled põlesid. Mõned vastasmaja aknad olid südaöölgi veel valged. Koputamise peale lõi üks aken valgeks. Tuledest valge tänav, tee. Muretse endale valgem 'tugevamini valgustav' lamp! Koitis: metsaalune oli peaaegu valge. Välk lõi ümbruse pimestavalt valgeks.
▷ Liitsõnad: kuu|valge, lume|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge; varavalge.
3. ‹adj› kõnek valgete poolele kuuluv v. sellega seotud, valgekaartlik; kodanlik. Valge armee. Valged ohvitserid, valge kindral. Valge terror.
4. ‹s› see, mis v. kes on valge (1. täh.). a. valge värv v. värvus. Lagi värviti valgega. Kleidiriide mustris on punast ja valget. Valgega 'valge lõngaga' tikitud pluus. Valge on tuntud kui puhtuse sümbol. b. valge riietus. Pruut oli üleni valges. Kes on see daam valges? Tütarlaps riietus valgesse. c. valge loom (eriti hobune). Rakendas vana valge vankri ette. Valge saani ees tegi head sõitu. *Teised kaks [muna] on nõrga koorega – vigase valge omad. M. Traat. d. heleda nahavärvusega inimene (rassina). Lõuna-Aafrika valged. Sadamakail tunglesid valged ja mustad. Suhted valgete ja indiaanlaste vahel olid pidevalt halvad. Kaevandustes on värvilise palk väiksem sama tööd tegeva valge omast. e. valge viin. Vabariigi valge (Eestis toodetud valge viina kohta). Võttis paar pitsi Viru valget. Vana valge ikka meeste jook. Pudel, klaas, sada grammi valget. Kas soovid konjakit või valget? Valas teeklaasi valget täis. f. valge malend, ka nendega mängiv maletaja. Selle partii mängis ta valgetega. Valge jäi ajahätta. Katkestusseisus on valgel enamettur. g. silmavalge. *Körberi silmad suurenesid, valged sähvatasid. E. Särgava. h. munavalge. Koksis munad katki – kollane ühte, valge teise tassi. i. van (hõberaha kohta). *.. palju see aega võtab, et sa tohtrihärra laeva kajutisse viid ja sääl talle paar „valget” pihku pistad. O. Kallas.
▷ Liitsõnad: näpu|valge, riigivalge; plii|valge, tina|valge, titaan|valge, tsinkvalge.
5. ‹s› (päeva)valgus. Suur valge väljas. Oli juba suur valge, kui teele mindi. Ärkasin hommikul suure valgega. Tõusti hommikul esimese valgega. Lahkus hommikul valge hakul kodunt. Magas hommikuse valgeni välja. Suvel töötati maal valgest valgeni 'kogu päevavalguse aja'. Praegu enam hästi ei näe, jätkan homme valgega, valges. Laagrisse tuleb jääda valges. Ema alustas laudatalitusi vara enne valget. Kustuta tuli ära, ma ei jää valges magama. Tule siia valgesse, valge kätte! Rada oli kuupaiste valgel hästi nähtav. Tubaseid töid tehti petrooleumilambi, elektritule, küünalde valgel. Vaatas pudelit, riidetükki vastu valget. *Kukelaulu ajal rakendati hobused ja valge varul jõuti metsa. J. Mändmets. *Ju näeb, kust kurust ta ennast valgele [= nähtavale] veab. R. Kõvamees. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas – Ants ei taha! *Kus mul kah peigmees! .. Või mina peaksin sinule tulema, säh sul valge väljas! O. Samma (tlk).
▷ Liitsõnad: ao|valge, eha|valge, hommiku|valge, koi|valge, koidu|valge, päevavalge; kuu|valge, küünla|valge, lambi|valge, laterna|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge.
6. ‹s› kõnek parempoolsete, kodanlike vaadetega isik, ka valgekaarti kuulunud isik; ant. punane. Punaste ja valgete vaheline sõda. Valgete väeosad, jõugud. Võttis kodusõjast, Eesti Vabadussõjast osa valgete poolel. Langes punakaartlasena lõunarindel valgete vastu võideldes. *Valged püüdsid punaseid vene üliõpilasi Tähtvere mäe seltsimajast ... L. Kibuvits.

vanni|ekstrakt
vanniveele lisatav taime- vm. ekstrakt

vars ‹varre, vart 35› ‹s›

1. rohttaime maapealne tugiosa, mis hrl. kannab lehti ja õisi. Siberi karuputke, lehtselleri vars. Väänroosi varred tuleb talveks maha painutada. Roomava varrega karukold. Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Ronitaime pikk nõtke vars kinnitub tugede külge. Võilille torujat vart nimetatakse putkeks. Gerberal on varre otsas üksik suur õis. Tomatil pole varre küljes veel muud kui rohelised nubulad. Varrelt murtud roos. || ‹hrl. pl.› (juur- ja mugulviljadel:) pealne. Suhkrupeedi lihavad varred. Öökülm võttis kartulil varred ära. Haaras vartest kinni ja tõmbas terve kartulipesa üles.
▷ Liitsõnad: herne|vars, kartuli|vars, lille|vars, lina|vars, maasika|vars, mustika|vars, porgandi|vars, putke|vars, roni|vars, seene|vars, sibula|vars, taimevars; peavars.
2. peenike toetav v. ühendav taimeosa, millega vili, leht v. õis kinnitub taime varrele (1. täh.), roots (1. a. täh.) Seemnealgme, paprikakauna vars. Vahtralehtede varred. Jõhvika õied asuvad pikkadel peenikestel vartel. Kokteiliklaasi kaunistuseks oli varrega kirss. Müüdi nii varrega kui varteta sõstraid. Enne töötlemist tuleb viinamarjad vartest puhastada.
▷ Liitsõnad: idu|vars, lehe|vars, marja|vars, pirni|vars, vilja|vars, õie|vars, õunavars.
3. tööriista vm. (tarbe)eseme küljes olev käepidemena toimiv (hrl. pikem) osa. Heegelnõela vars ja konks. Nuimikseri vars on eraldatav. Viiulipoogna, vihmavarju vars. Tegi haamrile sileda ja käepärase varre. Paneb luuale varre taha. Kirves on kindlalt varre otsas. Põrandahari kukkus varre otsast ära. Laskis hõbelusika varrele graveerida lapse nime. Hokikepp koosneb varrest ja labast. Lühikese varrega pann. Suur kõvera, pika varrega piip. Painutatava varrega mikrofon. *.. paiskas pinu ees maas vedeleva harksaha varre teise kohta. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aeru|vars, ahingu|vars, haamri|vars, hangu|vars, harja|vars, kirve|vars, kulbi|vars, kühvli|vars, labida|vars, lusika|vars, luua|vars, oda|vars, panni|vars, piibu|vars, piitsa|vars, pintsli|vars, reha|vars, sule|vars, tuuravars; keder|vars, kistavars.
4. miski funktsioonilt v. kujult vart (1., 2. täh.) meenutav. Auto klaasipuhasti vars. Ekskavaatori kopa vars. Uksesulguri varre ots. Pika varrega õngekonks. 16. saj. olid võtmed alati õõnsa varrega. Poolnoot koosneb peast ja varrest, täisnoot on varreta. || (selletaolise kehaosa kohta). Meriliilial võib olla kuni meetripikkune vars. Kummarloomade keha koosneb peekrikujulisest kerest ja elastsest varrest. *Silmad [vähil] on liitsilmad ja on paigutatud liikuvatele vartele, et vaateväli oleks avar. K. Põldmaa. || kõnek jalasäär v. käsivars. *.. keksib punapea oma peenikestel vartel ringi. O. Luts. *Oleks ju ka pidanud leppima, kui parem käsi ühes varrega õlani oleks maha võetud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ader|vars, kopa|vars, noodi|vars, noole|vars, putk|vars, tuti|vars, võtmevars; käe|vars, käsi|vars, küünar|vars, sääre|vars, õlavars; ninavars.
5. kõnek jalasäärt (vahel ka reit) v. käsivart kattev rõivaeseme osa. Varrega kalurisaapad, aluspüksid. Pika varrega kindad. *.. mustade kummikute varred ähvardavad lõhkeda prinkide sääremarjade ümber. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: sukavars.
6. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kaste|vars, reinvars.

vee|režiim
veevahetuse rütm, veega varustatuse (olu)kord. a. Mulla veerežiim 'nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimisega, seal liikumisega ja kaoga mullast'. Pinnase, põllumaa veerežiim. Kuivendus ja metsaraie muutsid ümbruskonna veerežiimi. b. geogr vee hulga ja taseme ajaline muutumine veekogus, soos ja põhjaveekihtides. Jõgede veerežiimi iseloomustavad suur- ja madalvesi. c. bot taime ja keskkonna veevahetuse ja taimesisese veevarustuse kord

vegetatiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. taimeline, taimset päritolu; ant. animaalne
2. biol kasvuga v. mittesugulise paljunemisega seoses olev; ant. generatiivne. Vegetatiivne rakk, pung. Juur, vars ja leht on taime põhilised vegetatiivsed organid. Vegetatiivne paljunemine, paljundamine (toimub taime vegetatiivsete organite abil).
3. automaatselt talitlev, tahtele allumatu; ilma teadvuseta toimiv (näit. ajukahjustuse tõttu). Punastamine ja kätevärin on emotsioonide vegetatiivsed reaktsioonid. Vegetatiivne närvisüsteem 'siseelundite ja sisenõrenäärmete talitlust ja kudede ainevahetust reguleeriv närvisüsteemi osa, autonoomne närvisüsteem'. Vegetatiivne seisund. Vegetatiivne elu. *.. selles loomulikkuses on paiguti midagi vegetatiivset, ebavaimset, automaatset. A. Ehin.

verev ‹-a 2› ‹adj›
(veri)punane. Verev koit, ehavalgus, õhtutaevas. Verev viirg taevarannal. Hallil taeval lõid helendama esimesed verevad vöödid. Loojang värvis taevaserva verevaks. Kitsad pilvevöödid tõmbusid järjest verevamaks. Verev päikeseketas vajus merre. Pihlakas on täis verevaid marjakobaraid. Verevad kirsid. Rooside verevad õied. Verevate huultega suu. Verev samet. *Nägu oli tal nutust laiguline, silmalaud verevad .. M. Metsanurk. | bot (taime- ja seenenimetustes). Verev kontpuu, viirpuu, õunapuu. Verev sõrmkübar, kukehari, kurereha, lemmalts. Verev karikseen, pilvik, vöödik.

verkjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
punakas. Verkjas päike. Taevas tõmbus verkjaks. *Poleerkodade sisemus on rauapunatolmust verkjas .. J. Kross. *Naine magas, verkjas nägu vastu lage .. R. Sirge. | bot (taime- ja seenenimetustes). Verkjas paju. Verkjas vöödik.
▷ Liitsõnad: siniverkjas.

vesi|pähkel

1. bot vabalt ujuv soojalembene veetaim, mille vili on söödav pähkel (Trapa). Harilik vesipähkel. Eestis on vesipähkli jäänuseid leitud turbast ja järvemudast.
2. selle taime söödav vili. *Vaiküla naisel oli palju kohustusi .. Aidas oli sarapuu- ja vesipähkleid, terved kuhjad õunu. A. Viires (tlk).

viina|lill
mitme taime (näit. naistepuna, maikellukese, leselehe) rahvapärane nimetus

vikk1 ‹viki 21› ‹s›
põll
1. väärtusliku söödataimena kasvatatav kaunvili. Pannonia ehk ungari vikk. Vikki külvama, kasvatama. Põldheina, viki ja kaera segatis. Segavili annab rohkem saaki kui puhas vikk. Läks hobusele vikki niitma. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, vikipõld. Loomad on vikki läinud.
▷ Liitsõnad: suvi|vikk, talivikk.
2. selle taime seeme. Seemnesegu koosnes vikist, hernest ja peluskist.

vili|toiduline
zool
1. ‹adj› taime viljadest toituv. Vilitoiduline loom. Tuukan on vilitoiduline lind.
2. ‹s› taime viljadest toituv loom. Vilitoidulistel on saaghambulise servaga nokk.

vilja|kõrs

1. kõrrelise teravilja taime vars. Viljakõrtest pärg. Viljakõrred paindusid pea raskuse all.
2. hrv kõrrepõld. *Kündmata viljakõrrest vaatavad põldkannikese kirjud õied .. K. Põldmaa.

vilja|raag

1. bot raag taime vilja kinnitumiseks. Tomatite viljaraod.
2. aiand õunviljaliste pikem, hrl. allarippuv viljaoks

vilt|rooste
aiand sõstral ja karusmarjal esinev roostehaigus, mida iseloomustab kollane kirme ning kokkukleepunud eostest viltjad sambakesed taime lehtedel
▷ Liitsõnad: sõstra-viltrooste.

võsu ‹11› ‹s›

1. bot taime peam. maapealne osa, vars koos lehtedega. Noored, ainult paari lehega võsud. Iga kõrs andis kümme võsu. Võsu maasisesed muudendid. Juured ajasid uusi võsusid. Pung areneb võsuks. Puud tuleb painutada siis, kui ta alles võsu on. Kuidas känd, nõnda võsu.
▷ Liitsõnad: juure|võsu, kase|võsu, kännu|võsu, külg|võsu, lepa|võsu, puu|võsu, tüvevõsu; vesivõsu.
2. piltl järglane, järeltulija. Pere ainuke, vanim, noorim võsu. Abielu esimene võsu. Parunite, käsitööliste võsud. Koorekihi hellitatud võsu. Viimane meessoost võsu oma kuulsast suguvõsast. Vanemad asusid oma võsusid kaitsma. Näitas, missugune üks tõeline Jalakate võsu peab olema.
▷ Liitsõnad: aadli|võsu, kaupmehe|võsu, miljonäri|võsu, paruni|võsu, rüütlivõsu.

võsund ‹-i 2› ‹s›
bot taime külgharu, millest arenevad lisajuured, stoolon. Maasikal on maapealsed, orasheinal maasisesed võsundid.
▷ Liitsõnad: juure|võsund, varrevõsund.

võõr|liik [-liigi]
biol võõrsilt sissetoodud taime- v. loomaliik, eksoot. Külmaõrnad võõrpuuliigid.

võõr|tolmlemine ‹-se 5› ‹s›
bot õie emaka viljastumine teise taime õietolmuga, risttolmlemine

vägi|hein
bot mitmeaastane kõrgekasvuline rohttaim, mille hrl. kollased õied asetsevad pika tähkja kobarana taime ladvas (Verbascum). Must, kõrge vägihein. Üheksavägine kuulub vägiheinte perekonda.

värvi|leem
(hrl. mingi taime) keeduvedelik värvimiseks. Taimedest saadud värvileemes keedetakse lõnga kuni kolm tundi. Õunapuulehti lisati värvileemele pruunika tooni saamiseks.

õhu|juur
bot taime väljaspool mulda paiknev lisajuur. Sooküpressi, viigipuu õhujuured.

õie|raag [-rao]
bot õie vars (2. täh.), mis ühendab õit taime teiste osadega. Sinilille õitsemise ajal kasvab õieraag pikemaks.

ühiskond ‹-konna 22› ‹s›

1. inimeste hrl. ajalooliselt kujunenud kooselu vorm ja sellest sugenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva Eesti ühiskond. Vana-Kreeka ühiskond. Kapitalistlik, orjanduslik ühiskond. Patriarhaalne, klassideta, seisuslik, demokraatlik ühiskond. Turumajanduslik, postindustriaalne ühiskond. Avatud, vaba, salliv ühiskond. Vana ühiskonna häving. Uue ühiskonna sünd. Ühiskonna areng, sotsiaalne struktuur. Ühiskonna liikmed. Peeti silmas ühiskonna huve, heaolu. Inimene peab alluma ühiskonnas kehtivatele seadustele. Püüdis oma tööga ühiskonnale kasulik olla. Ei saa elada väljaspool ühiskonda. Üksikisik ja ühiskond. || (kitsamalt). *Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse ta [= laps] kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu. A. Elango.
▷ Liitsõnad: agraar|ühiskond, antiik|ühiskond, feodaal|ühiskond, heaolu|ühiskond, industriaal|ühiskond, info|ühiskond, inim|ühiskond, klassi|ühiskond, kodaniku|ühiskond, küla|ühiskond, massi|ühiskond, nüüdis|ühiskond, tarbimis|ühiskond, tsiviil|ühiskond, tuleviku|ühiskond, tööstusühiskond.
2. hrv taime- v. loomakooslus. *Ning vahest elavadki haigrud just suurema julgeoleku saavutamiseks suurte ühiskondadena. F. Tuglas.