[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

diakon ‹-i, -it 2› ‹s›
kirikl
1. katoliku ja protestantliku kiriku abivaimulik
2. koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja mõnes protestantlikus kirikus
3. preestri abi õigeusu kirikus

karjäär1 ‹-i 21› ‹s›

1. tõus teenistuses v. edu elus mingil alal. Karjääri algus, lõpp. Hiilgav, kiire karjäär. Poliitiline, sõjaväeline, diplomaatiline karjäär. Karjäär teaduse alal. Karjääri tegema. Alustas oma karjääri väikese ametnikuna, kuid nüüd on minister. Ta tegi seda karjääri pärast. On keskpärane töötaja ilma väljavaadeteta mingiks karjääriks. Seisab sportlasena oma karjääri tipul. *Kindlasti oli see ometi karjäär – taluteenijast kihelkonna rikkaima ja tublima mehe naiseks. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: diplomaadi|karjäär, filmitähe|karjäär, kirjaniku|karjäär, lava|karjäär, näitleja|karjäär, ohvitseri|karjäär, sportlase|karjäär, teadlasekarjäär.
2. kiirgalopp, tuhatneljasõit. *.. nad olid fordi poole sellist karjääri sõitnud, nagu ratsude jalad vähegi võtsid. O. Volmer.

keiserlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
keisrile kuuluv, keisrist lähtuv, tema teenistuses olev vms., keisri-. Keiserlik loss, laev. 1918. a. tungisid Saksa keiserlikud regulaarväed Eesti territooriumile. Keiserlik õukond. Keiserlik kuller. *Te peaksite mu vahi alla võtma ja ootama keiserlikke korraldusi. J. Kross. || keisrile omane. *Sul, keisril, olgu keiserlik ka mõte! G. Meri (tlk). || (tiitlites, pöördumistes, nimetustes). Keiserlik Kõrgus. Tema Keiserlik Majesteet. Erihariduse omandas ta Pensa Keiserlikus Kunstikoolis.

kiriku|teener

1. kiriku teenistuses olev isik. Preestrid ja teised kirikuteenrid.
2. (hrl. katoliku kirikus) abitöid tegev ning jumalateenistuse ajal preestrit abistav isik. Kirikuteener süütas küünla.

kroonu|kirjandus
hlv valitseva (tagurliku) riigikorra teenistuses olev, selle huve kaitsev kirjandus

kuninga|mees
van kuninga teenistuses olev (sõja)mees. *Kuningas oli kohale sõitnud Landsörest .. suure väesalga eesotsas, kõik raskesti sõjariistus. Kuningamehed olid leeri üles löönud piiskopi rohtaias.. B. Kangro.

kuninglik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kuninga v. kuninganna seisundis olev, kuningast põlvnev, kuninga perekonda kuuluv. Kuninglik perekond, suguvõsa. Kuninglikust soost isik. Ta soontes voolab kuninglik veri. || (tiitlites, pöördumistes). Tema Kuninglik Kõrgus. Teie Kuninglik Majesteet.
2. kuningale v. tema perekonnale kuuluv; kuninga, kuningriigi teenistuses olev, kuningast lähtuv, (tänapäeval tavalisem:) kuninga(-). Kuninglik võim. Kuninglik jahtlaev, loss. Kuninglikud võimutunnused, reglemendid, käsud, ürikud. Kuninglik ihuarst. Viibis kuninglikul vastuvõtul. Kuninglikud merejõud, õhujõud. Kuninglik akadeemia, raamatukogu, kolledž. Londoni Kuninglik Selts.
3. piltl esinduslik, suursugune, tore, suurepärane v. võimas. Tal on kuninglik rüht. Põder on lausa kuninglik loom. Liiliad on kuninglikud lilled. Male on kuninglik mäng. Elab külluslikku, kuninglikku elu. Kuninglik kingitus, sissetulek, tasu, jootraha. Sellest tuleb kuninglik jook. See oli kuninglik eine, lõuna, söömaaeg. Tingimused uurimistööks olid lausa kuninglikud.

luuraja ‹1› ‹s›
(< tgn luurama) (eriti luureorgani teenistuses oleva isiku kohta). Seal saame olla omaette, pole karta pealtnägijaid, -kuulajaid ega muid luurajaid. Tabati Nõukogude luuraja. || kõnek piilur. Piilkond luurajaid saadeti ette.

mannekeen ‹-i 21› ‹s›

1. (moemaja v. äri teenistuses olev) isik rõivaste proovimiseks ja demonstreerimiseks. Moemaja, rõivaäri mannekeenid. Mannekeenid demonstreerisid uusi rõivamoode.
▷ Liitsõnad: mees|mannekeen, naismannekeen; moemannekeen.
2. inimesekujuline ja -suurune nukk rõivaste modelleerimiseks, proovimiseks (õmblustöökodades) ja reklaamimiseks (näit. vaateakendel). *Taliriiete ühtlane tume toon taandus kevadrõivaste värvierksuse eest, ainult vaateaknail naeratasid kõrvadeni karusnahkadesse mähitud mannekeenid .. O. Tooming.
3. piltl hrv iseseisvusetu, tahtejõuetu isik, marionett. *.. igast sõdurist, kelle ees Tema Majesteet lahingupäeval peaks silmad maha lööma, tehakse paraadil mannekeen. J. Kross.

militsionäär ‹-i 21› ‹s›
miilitsa liige, miilitsa teenistuses olev isik. Kinnivõetu on militsionääride valve all. Militsionäär juhtis tänavaristil liiklust.

mõisa|ametnik
mõisa teenistuses olev ametimees

orjama ‹orjata 48›

1. kedagi teenima, kellegi ori (2. täh.) olema. Vaeste inimeste lapsed pandi juba noorelt võõrast orjama. Jumalamuidu, viletsa palga eest ma teist orjama ei hakka. Miina on eluaeg mõisasaksu orjanud. Naine on pidanud oma meest orjama. *Oma isandat oli ta auga orjanud ja nüüd tahtis ta tema tütregi eest hoolt kanda.. E. Kippel. || millegi heaks töötama, millegi ori (3. täh.) olema. Elupäevad on ta oma isatalu orjanud. Omal ajal sai näljakopika eest kolhoosi orjatud. Orja aina firmat, muud sa sellest elust ei saa. Neil pole vaja enam tegu teha ega põldu orjata. || piltl orjalikult millegi teenistuses olema. Oma himusid orjama. Viinajumalat orjama.
2. (võõrale) rasket tööd tegema, rassima, rügama. Teomees orjas ööd kui päevad. Vaene pidi maast madalast orjama hakkama. Kelle pärast ta nii orjab, pärijaid ju pole? Rahmelda ja orja nõnda kaua, kui jaksad. Kellele sa orjad ja ajad kokku varandust? Nõnda üle jõu ei maksa neil ka enam orjata. Vabrikus orjates oli ta vanaks saanud. Talu, kus ta eluaja orjanud ja ennast tapnud oli. Perenaine pidi hommikust õhtuni köögis orjama.

parteiline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. parteiga seoses olev, partei-, erakondlik. Isiku parteiline kuuluvus. Parteiline lojaalsus.
2. mingi partei põhimõtetele, huvidele, ülesannetele vastav, nendega kooskõlas, neid väljendav ja nende teenistuses olev; ant. parteitu. Parteiline ajakirjandus.

poiss ‹poisi pl. part poisse e. poissisid 29 või poisi 21› ‹s›

1. meessoost laps, poeglaps. Poiss ja tüdruk. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Viieaastane vallatu poiss. Väike, suur, tubli, paha, koer poiss. Poiss läheb sügisel kooli. Poiss on ära hellitatud. Poiste püksid, jalgratas. Poiste mängud, harrastused. Kari poisse uuris autot. Reinust poiss on haige. Laulab poiste koondkoor. Poisid saavad, kasvavad meesteks. Tahtis poisist peast, poisina viiuldajaks saada. Poisid on poisid, poisid jäävad (ikka) poisteks (mõistvad, õigustavad ütlused poiste tegevuse vm. kohta). Tulen, sadagu väljas või pisikesi poisse ja pussnuge (lubadust kinnitav ütlus). || poeg. Mu poiss on neljane.
2. noormees; kavaler. Ehal käijad poisid. Simmanil käisid täied, täiskasvanud poisid ja tüdrukud. Peigmees oli pikk kena poiss. Tema, rumal poiss, ei märganud neidu tantsule paluda. Pillimees oli üle küla poiss. Tüdruk kurameerib poistega, hullutab poisse. Tal oli oma poiss peol kaasas. *See oli noor poiss, aastat kakskümmend viis, nagu Tiinagi.. A. H. Tammsaare.
3. mees. a. (kellegi teenistuses olevana:) abiline, noortööline, sulane vms.; ‹hrl. liitsõna järelosana› (ka ametinimetustes:) näit. kokapoiss. Peep oli talus, laeva peal, aedniku juures poisiks. Peremees pidas poissi ja tüdrukut. Suveks tuli veel üks poiss võtta. b. (mingi koosluse liikmena, kuskilt pärinevana, kuhugi kuuluvana). Kodukaitse poisid. Sa oled minuga sama põlvkonna poiss. *.. tuleme uuesti kokku 50-ndal koolilõpetamise aastapäeval. Poisid on ju kõik juba seitsmekümnendates. G. Ernesaks. c. (mingit omadust esile tõstes v. oma suhtumist rõhutades). See sell on lihvitud, osav, peenike poiss. Vana on veel päris traksis poiss. Sitke poiss see vastane! Võitja on tehtud poiss. Ants püüab kõigiga oma poiss olla. Mehed polnud kitsid poisid nõu andma. On kraps, täitsa poiss appi tulema. Ta püüab ennast puhta poisina näidata. Pärast pankrotti on ta paljas poiss 'rahatu, vaene'. Vend oli eile paras, pehme poiss 'purjus'. d. (tunnustus-, imestus-, üllatushüüatustes). Oh sa poiss, kui palju seeni! Oh sa poiss, kuidas ta silmad välkusid. Sa poiss, milline naps! Hõissa poiss, las lennata! *Äkki tirises koolikell – kohe tuli tunne, et oh sa poiss, mis tund see järgmine ongi. L. Tungal.
4. piltl (kiitvalt, tunnustavalt looma vm. kohta). Mõni julgem poiss nokib toitu lausa peost. Kõik havid olid ilusad paarikilosed poisid. See kutsikas on terane poiss, oskab juba haukuda. Kivi oli priske poiss (kangutada). *.. kaksteistkümmend vähki korraga kahval – ja kõik kenad poisid. R. Roht.
5. ‹liitsõna järelosana› ka lastek. a. looma v. loomapoja kohta, näit. karupoiss b. nähtuste v. asjade kohta, näit. pakasepoiss
Omaette tähendusega liitsõnad: aedniku|poiss, aguli|poiss, ajalehe|poiss, hobuse|poiss, hotelli|poiss, jooksu|poiss, kannu|poiss, karja|poiss, koera|poiss, koka|poiss, kooli|poiss, koori|poiss, koti|poiss, küla|poiss, künni|poiss, laeva|poiss, lifti|poiss, linna|poiss, maa|poiss, möldri|poiss, neegri|poiss, pagari|poiss, palli|poiss, parve|poiss, pasuna|poiss, peiu|poiss, peksu|poiss, pisi|poiss, poe|poiss, posti|poiss, pöial|poiss, sea|poiss, sepa|poiss, spordi|poiss, sulas|poiss, suli|poiss, sõdur|poiss, teo|poiss, toa|poiss, uulitsa|poiss, vana|poiss, varga|poiss, veski|poiss, õpipoiss; karu|poiss, varblasepoiss; pakase|poiss, pikse|poiss, puraviku|poiss, tuule|poiss, unepoiss

profi|klubi
klubi, mille teenistuses on elukutselised sportlased

rae|sõdur
aj rae teenistuses olev sõdur

rae|teener
aj rae teenistuses olev isik (hrl. sõdur)

ratsa|politseinik
ratsapolitsei liige, ratsapolitsei teenistuses olev isik. Rühm ratsapolitseinikke ajas meeleavaldajad laiali.

raudteelane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
raudtee (2. täh.) teenistuses olev isik. Jaamakorraldajad, pöörmeseadjad, rongikoostajad, teetöölised, vedurijuhid jt. raudteelased. Isa on kogu elu töötanud raudteelasena. Raudteelase nokkmüts.

registri|kasakas
‹hrl. pl.› aj Poola valitsuse teenistuses olnud erilisse registrisse kantud ukraina kasakas

sala|politseinik

1. salapolitsei (1. täh.) teenistuses olev isik. Rahva hulgas liikusid ringi erariides salapolitseinikud.
2. detektiiv

sell ‹-i 21› ‹s›

1. (endisajal:) meistri teenistuses olev kutsealase väljaõppe saanud käsitööline. Meistril oli kaks õpipoissi ja kolm selli. Töötas mitu aastat sellina meistri juures. Arukas ja usin õpipoiss võis mõne aasta pärast selliks saada. Kingsepp oma sellidega on usinasti ametis. Meister, sell ja õpipoiss moodustasid omapärase tsunftihierarhia. || peremehe palgaline abiline kaupluses; apteekri abiline. Linakaupmehe, riidepoe sellid. Oli kohaliku kaupmehe juures selliks. Tõusis rauakaupluses peagi õpilasest selliks. *Vanas Tallinnas tuli apteekriõpilasel kolme kuni viie aasta pärast kätte aeg, mil ta pidulikult selliks nimetati. H. Gustavson. || (sulase vms. abilise kohta). Sarvik oma sellidega kimbutab Kalevipoega. *Millest see küll tuleb, et teiste mõrrad on tühjad, Joona ja ta sellide [= kalasulaste] omad aga täis? A. Hint.
▷ Liitsõnad: kingsepa|sell, kullassepa|sell, lihuniku|sell, maalri|sell, pagari|sell, plekksepa|sell, puusepa|sell, ränd|sell, sepa|sell, tislerisell; apteekri|sell, kauba|sell, kaupmehe|sell, poe|sell, ärisell; põrgusell.
2. kõnek (familiaarselt inimese v. looma kohta). a. (meessoost isiku kohta). Vahva, tore, maru sell. Töö peale kõva, väle, osav, hakkaja sell. Mage, libe, tüütu, hale, kahtlane sell. Maadleja oli vintske, sitke, turske sell. „Paistab olevat kibe sell!” hindasid poisid võõrast noormeest. See varas pidi olema õige peenike sell. Küll tema on alles nutikas sell! On see vast sile ja lihvitud sell! Uus mees osutus muhedaks selliks. Kolm lõbusat selli lõid kampa ja kukkusid pummeldama. Mõni nõrgema iseloomuga sell oleks kartma löönud. Iga sell sellega ikka hakkama ei saa. Sa oled täitsa sell, Harri! Oled ikka üks kuradi, pagana sell küll! Sinusugused sellid mulle ei meeldi. Sellest sellist hoia parem eemale! *.. käisin ühe sõbra juures. Selli polnud aga kodus... A. Jakobson. *Siis hakkab igav. Sa, sell, pole veel vangist pääsmise liikugi teinud. H. Kiik. b. (lapse kohta). Väike sell on alles aastane, aga kui kange! c. (looma kohta). *Suures soos võib kohata isegi säärast selli kui põder. R. Roht. *Hoopis teist laadi on rändrott, kelle jultumusel ei ole õieti piirigi. See jõhker sell näitab end igal pool.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: matka|sell, nalja|sell, reisi|sell, rännu|sell, vandersell.

teener ‹-nri, -nrit 2› ‹s›

1. kellegi teenistuses olev hrl. meessoost isik. Oma isanda truu teener. Vürsti, bürgermeistri teener. Kutsar, kokk ja toapoiss – kõik on mõisahärra teenrid. Vanaisa oli eluaeg olnud sakste juures teener. Advokaat pidas isiklikku teenrit. Livrees teener seisis tõlla tagapukis. Teenrid kannavad saali järjest uusi roogi. Major saatis teenri hobuseid valvama. Teenri kohustus on aidata piiskoppi jumalateenistustel. | piltl. Pead valima kas muusika või siis matemaatika, sest kahe isanda teenrina ei jõua sa kuigi kaugele.
▷ Liitsõnad: kammer|teener, kiriku|teener, kohtu|teener, kooli|teener, mees|teener, mõisa|teener, rae|teener, ülemteener.
2. kellegi (v. millegi) huvides andunult tegutsev inimene; orjalikult kuulekas käsutäitja. Parlamendiliikmed on rahva teenrid. Õpetaja peab ennast Jumala ja koguduse teenriks. Rahvasuu nimetab joodikut vanakurja teenriks. Paljud mõisnikud tegid karjääri tsaarivõimu kuulekate teenritena. | piltl. *.. vaim oma lennus on igavene ja taevalik, käsi ainult nõder ja põrmu langev ihu liige, vaimu alandlik teener. G. Helbemäe. || kasut. viisakusvormelis, näit. kirja saatja märkimiseks; ka nlj. Austusega Teie kõige alandlikum teener .. Teie alandlik teener! (hüvastijätuks).
▷ Liitsõnad: jumala|teener, usuteener; mammona|teener, silmakirjateener.

teenija ‹1›

1. ‹s› kellegi teenistuses olev hrl. naissoost isik. Majapidamine oli hoolsa teenija õlul. Kevadel palkas, võttis taluperemees uue teenija. Majas oli kolm teenijat: virtin, kokk ja toatüdruk. Nõukogude ajal ei tohtinud teenijaid pidada. Perenaine läks koos teenijaga sisseoste tegema. Internaatkooli teenija. Töötab võõrastemajas kas uksehoidja või teenijana. Abielunaine võrdub sageli palgata teenijaga. *Meetal kui teenijast inimesel olnud vaja enda uut seisust õigustada .. E. Mihkelson.
▷ Liitsõnad: hotelli|teenija, kajuti|teenija, kooli|teenija, maja|teenija, mõisa|teenija, riigi|teenija, talu|teenija, toa|teenija, äriteenija; kaas|teenija, naisteenija.
2. ‹s› kellelegi v. millelegi pühendunud isik. Õigeusukirik ei nõua oma teenijailt loobumist ilmalikust elust. Riigivõimu usin teenija. Puhta kunsti idee teenija.
3. ‹s› ‹liitsõna järelosana› teat. sõjaväelaste nimetustes
▷ Liitsõnad: aja|teenija, üleajateenija.
4. ‹adj› teeniv, teenijana töötav. Majas oli kaks teenijat inimest. Mõõgavendade ordu teenijad vennad. *Aga linnas räägivad kõik teenijad tüdrukud ja kõik uulitsapoisid saksa keelt. A. Kitzberg.

teenima ‹42›

1. elatist hankima, palka vm. sissetulekut saama. Hakkas ise raha, ülalpidamist, leiba teenima. Teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna. Seente ja marjadega võib teenida mõnegi hea krooni. Higi ja vaevaga, raske tööga teenitud veeringud. Kui palju sa kuus teenid? Panganduses teenitakse korralikult, hästi. Ühe börsitehingu pealt teenib rohkem kui palgatööga. Teenis näputööga endale lisa. Midagi püütakse ka kõrvalt, väljast, lisaks teenida. Talvel saab metsatöödel kenasti juurde teenida. Maad kokku ostes ja uuesti maha müües on ta peaaegu miljoni vahelt teeninud. Raha teenida pole kunst, aga raha hoida on kunst. || tulu tooma. Uus laev, maja pandi kohe teenima. Autor loodab, et näidend hakkab laval tublisti teenima.
2. ametis v. teenistuses olema; kellegi kasuks töötama. Poiss teenis aasta kalalaeval madrusena. Suvel võiksid ju jäätisemüüjana teenida. Teenib kõrgel, heapalgalisel kohal. Vennad teenivad ühes ja samas asutuses. Veel paar aastat jäi teenida pensionini. Vaeslaps läks varakult mõisa, rikkasse tallu teenima 'teenijaks'. Tädi oli eluaeg sakste juures, saksu teeninud. Ta on toimetust, ministeeriumi teeninud mitukümmend aastat. Alluv peab teenima ülemust. Diakon teenis paavsti. Erakond teenigu rahvast, isamaad. *Tal polnud nii palju jõudu, et kahte maailma teenida, endist ja praegust. V. Saar. | piltl. Haiged jalad ei tahtnud teda enam teenida. Sinel on sõjameest ustavalt teeninud. *Mind teenis läbi kõigi sõjapäevade pooleliitrine kiiresti kuumenev alumiiniumist kruus. G. Ernesaks. || hrl van teenindama. Mitu vilgast müüjat teenib ostjaid. Külalisi paluti end lauas ise teenida. Vaat kus proua, laseb teistel ennast teenida! Millega võin teid teenida? (viisakusvormel kliendi poole pöördumisel). || jumalateenistust pidama. Hommikul teenis kirikus uus õpetaja. Missal teenisid ainult abipaater ja diakon. Liturgina on vespril teenimas praost ise. || sõjaväelane olema. Noormees kutsutakse, võetakse sundaega teenima. Teenib rivis, sõjaväes. Avaldas soovi teenida sanitaarrongil, laeval. Vanasti teeniti kroonut 25 aastat. Esimest aastat teeniv poiss. || (karistusaja kandmise kohta). Istus oma teenitud aastad Pihkva vanglas. *Teenisin oma karistust suvel, kui Siimon vanglas praktiseeris .. I. Jaks.
3. millekski v. kellelegi kasulik olema, midagi edendama. Uurimus teenib mitut eesmärki. Kirjanik tahab oma teosega teenida kõlblaid ideid. Kelle huve teenib riigivõim? Loodus pannakse üha enam inimest teenima. *.. teie mõte, see teie ideeke ei teeni tänapäeva ühiskonda, on väikekodanlik. E. Krusten. || (kultuslikult) austama; millelegi pühenduma. Jumalat teenima. Pärismaalased teenisid loodusjõude. Vaimulik teenib kogudust. Selles peres teenivad muusikat nii vanemad kui lapsed. Kunsti teenida pole lõbuasi. || millelegi allutatud olema. Vorm teenigu sisu. Kunst teenib ilu. *Grünthalil teenib luule sõna, kuna sõna luulet peaks teenima. E. Vilde. || mingit funktsiooni täitma. Köök teenib kenasti ka söögitoa aset. Lauana pandi esiotsa teenima suur pappkast.
4. millegi vääriline olema, midagi pälvima. Lootis teenida esimese preemia, auhinna. Meie sõudjad teenisid karikavõidu. Esineja teenis tugeva aplausi. Püüab teenida teiste tänu, kiitust, tunnustust, tähelepanu. Ega te ometi taha endale argpüksi nime teenida! Oma teoga teenis ta neiult võluva naeratuse. Sulitembu eest on ta teeninud tubli nahatäie. Kurjategija sai teenitud karistuse. Teenimata süüdistused puudutasid teda valusasti.

teenindama ‹37›

1. teenuseid osutama. Teenindab müügisaalis ostjaid. Ettekandja peab kliente teenindama kiiresti ja osavalt. Meie laudkonda teenindas peakelner ise. Külalistel tuli riietehoius ennast ise teenindada. Ilmajaam teenindab prognoosidega ka kalureid ja meremehi. Vanas rahvamajas oli ebamugav kinosõpru teenindada. Teatri näitlejad ja teenindav personal. Puhkajaid hakkab teenindama moodne reisilaev. || millegi teenistuses seisma. Kuivastu sadam on sajandeid teenindanud ühendust mandri ja saarte vahel. Vaatlusandmed teenindavad mitut teadusharu. Nägemist ja kuulmist teenindavad ajukoore osad.
▷ Liitsõnad: iseteenindama.
2. kõnek midagi hooldama, millelgi töötama. Kangur teenindab kümneid automaattelgi. Moodsat elektrijaama suudab teenindada 6–8 inimest vahetuses. Majakat teenindav valvemeeskond.

teenistus|vanus
teenistuses oldud aeg

templi|teener
templi teenistuses olev isik

topelt|agent
kahekordne, mõlema vastaspoole teenistuses olev agent (2. täh.) Mõnigi luuraja on tegutsenud topeltagendina.

tüdruk ‹-u 2› ‹s›

1. naissoost laps, tütarlaps. Poisid ja tüdrukud. Väike, suur tüdruk. Viieaastane tüdruk. Pika patsiga tüdruk. Tüdrukuid mängu ei võetud. Tüdrukust on neiu sirgunud. || tütar. Meil läheb tüdruk sel aastal kooli.
2. neiu, piiga, tütarlaps; kellegi pruut, kallim, tüdruksõber. Üle küla, esimese numbri tüdruk. Külas polnud ühtki võtmisväärt tüdrukut. Pruutis tüdruk. Tüdruk viskas kihlasõrmuse sõrmest. Poisid käisid tüdrukutes 'ehal'. Kosis nägusa tüdruku. Peremees narris, naeris tüdruku ära. Ajab tüdrukuid taga. Poiss võttis tantsuõhtule oma tüdruku kaasa. Ta on ammust aega teise tüdruk. Kas sul tüdrukut on? || neitsi. *.. ma olin veel kahekümne ühe aastaselt tüdruk .. enne pulmi ei mingit vahekorda. T. Kallas.
3. naine. a. vallaline naine (vastandatuna abielunaisele). Jäi elupäevade lõpuni (vanaks) tüdrukuks. Ta on tüdruku laps. Lapsega tüdruk. *Miks ma ometi läksin mehele! No kas ma ei võind tüdruk olla. J. Parijõgi. b. (kellegi teenistuses olevana:) (noor, vallaline) taluteenija, majateenija, toatüdruk vms. Sulane ja tüdruk. Tallu kaubeldi tüdruk. Oli talus tüdrukuks. Teenib tüdrukuna Saare talus. Tüdrukut ei võetud, naine pidi majapidamisega üksi toime tulema. Tüdrukule maksti palk välja. Mõisa tüdruk. Tüdruk Marta laskis võõra sisse. c. (mingi koosluse liikmena, kuskilt pärinevana, kuhugi kuuluvana). Mõned meie klassi tüdrukud on juba vanaemad.
4. kõnek (emase koera kohta). Kadunud kolmeaastane bokser (tüdruk).
Omaette tähendusega liitsõnad: alevi|tüdruk, juudi|tüdruk, kooli|tüdruk, küla|tüdruk, linna|tüdruk, maa|tüdruk, mustlas|tüdruk, naabri|tüdruk, neegri|tüdruk, pisi|tüdruk, pruut|tüdruk, spordi|tüdruk, talu|tüdruk, trummi|tüdruk, vanatüdruk; lõbu|tüdruk, rõõmu|tüdruk, sadama|tüdruk, tänava|tüdruk, uulitsatüdruk; karja|tüdruk, kõrtsi|tüdruk, köögi|tüdruk, lapse|tüdruk, maja|tüdruk, mõisa|tüdruk, orja|tüdruk, teenija|tüdruk, toatüdruk

õue|laulik
õukonna teenistuses olev luuletaja, kojalaulik. Gustav XVI õuelaulik. Õuelauliku ülesanne oli pidulikke sündmusi ja oma isandat värssides ülistada. || piltl võimu ees lipitseja (näit. kirjaniku, ajakirjaniku kohta). Terrorirežiimi õuelaulik.