[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajastama ‹37›
ajaliselt koordineerima, tegevust ajaliselt kooskõlastama; ajaliselt kokku sobitama. Ujuja käte ja jalgade töö peab olema hästi ajastatud. Tippvormi püüti ajastada olümpiamängudeks. Täpselt ajastatud tegevus. Looduses on kõik hästi ajastatud.

ala|teadvus
psühh teadvuse läve taha jäävad psüühilised nähtused, mis mõjustavad indiviidi tegevust. Harjumused on sööbinud sügavale alateadvusse.

andekus ‹-e 5› ‹s›
inimese võime(te) kõrge tase, mis võimaldab eriti edukat tegevust teat. alal. Üldine, muusikaline, kirjanduslik andekus. Keskmine, loomulik, eriline, harukordne andekus. Näitleja, õpilase andekus. Juba koolis paistis ta silma erakordse andekusega.

asemel

1. ‹postp› [gen] millegi muu, kellegi teise asendajana, samas funktsioonis. Või asemel tarvitati margariini. Raha asemel anti toiduaineid. Parema jala asemel oli tal protees. Tormas, nagu oleksid tal jalgade asemel tiivad. Ta on nii tundetu, nagu oleks tal südame asemel kivi. Tegi allkirja asemel kolm risti. Saksa keele asemel sai asjaajamiskeeleks eesti keel. Lavatsi asemel hakati magamiseks kasutama sängi. Mitme väikese võla asemel oli nüüd üks suur. Pettumus oli suur – oodatud suure jõe asemel väike nire! Ühe rõhuja asemel oli nüüd kaks. || kellegi teise ülesannetes, eest. Mine sina täna minu asemel! Ema asemel talitas täna loomi naabrinaine. Ta vastas kiiresti minu asemel. || kellegi teise olukorras. Ma ei tea, mis ma tema asemel oleksin teinud. || kasut. osutamiseks, et mingit oodatud, vajalikku v. normaalseks peetavat tegevust v. olukorda asendab mingi muu tegevus v. olukord. Andekspalumise asemel põrnitses ta vihaselt. Alustas otsustava rünnaku asemel läbirääkimisi. Jalutuskäigu asemel võiksime minna kinno. Läks kalastamise asemel seenele. Vihma asemel sadas lörtsi. Kolme päeva asemel kulus neli päeva. Kasu asemel saadi kahju. | ‹ühendsidesõna osana› selle asemel et vt et
2. ‹adv› asendajana, kellegi v. millegi kohal, paigal. Kui üks väsis, oli kohe teine asemel. *Juhtus midagi katki või rikki minema, oli kohe uus valmis ja asemel. R. Soar.

asendus|tegevus
tegevus, asendamaks teist, tegija jaoks rasket, vastupanu osutavat, kättesaamatut, keelatud jne. tegevust ; otsitud, kompenseeriv tegevus. Suitsetamist on lihtsam maha jätta, kui leida mõnus asendustegevus. Kassipidamine olla lastetute naiste asendustegevus.

astuma ‹42›

1. ühe, paari, mõne sammu võrra kuhugipoole liikuma. Paar sammu astuma. Jalg on valus, ei või kuidagi astuda. Astume akna juurde, nurga taha. Astuge ettepoole, tahapoole, lähemale, juurde, ligi. Bussi, vagunisse astuma. Palun, astuge edasi! Ratsanik astus sadulast. Astusime õuest tuppa, kööki, rõdule, vaipa mööda mõne sammu akna poole. Ma ei astu enam kunagi üle tema läve. Kui sa üle koera astud, astu ka üle saba. | piltl. Ta astus julge, otsustava sammu. Valitsus astus samme hariduse edendamiseks. || jalaga millegi peale, otsa v. sisse sattuma v. vajutama. Kellelegi jala peale, varbale, kannale astuma. Orgi, naela, klaasikillu otsa astuma. Vaata, et sa porri ei astu! Otsis mahakukkunud prille, kuni astus need puruks, katki. Ta oli endale pinnu jalga astunud. Ära peale astu! Ta viskas suitsuotsa maha ja astus jalaga surnuks.
2. sammuma, kõndima, käima; sammudes, käies minema. Astub kiirel sammul mööda tänavat kodu poole. Tükk maad minna, annab astuda. Üksinda astub väsinud rändur oma teed. Läheb kuulmatult, kikivarvul astudes. Marssige korralikult, astuge ühte jalga. Pärimäge hobune sörkis, vastumäge astus sammu. Hakka aga astuma 'hakka minema'. Aeg on hiline, tuleb astuma hakata. *.. harva astus pimedaid metsaradu inimese jalg. J. Saar. | piltl. Elu astub oma paratamatut rada. Tuleb ajaga ühte sammu astuda. *Ees astub armuõpetus / ta kannul kaubakavalus .. A. Haava.
3. ‹hrl. illatiiviga› midagi, mingit tegevust jms. alustama, midagi tegema hakkama, millegi juurde asuma. Uus valitsus astus ametisse. Komisjon ei jõudnud veel tegevusse astuda. Astuti võitlusse ükskõiksuse ja loiduse vastu. Kellegagi kirjavahetusse, kontakti, ühendusse, sidemetesse, suhetesse, läbirääkimistesse astuma. Oleks tore temaga tutvuda ning vestlusse astuda. Noored astuvad ellu. Kirjandusse astus ta hilja, täies meheeas. Sõjas purustatud tehased astusid varsti jälle rivisse. Mängu astusid hoopis uued tegurid. Kuningas astus troonile. Ta ei astu kunagi kahtlastesse sobingutesse. Kirjanik astus 70. eluaastasse. Abielusse, abiellu astuma 'abielluma'. Jõusse astuma 'jõustuma, kehtestuma'. *Jälle pidi sulane perenaisele appi astuma .. A. H. Tammsaare. || mingi organisatsiooni, seltsi vms. liikmeks hakkama. Parteisse, ametiühingusse astuma. Skaudiks astuma. Seltsi liikmeks astuma. || kuhugi õppima, tööle, teenistusse asuma. Kooli, tehnikumi, ülikooli, majandusteaduskonda, magistrantuuri astuma. Ta oli vabatahtlikult armeesse astunud. *.. veetis suve maal, astus sügisel pedagoogilistele kursustele .. E. Krusten. || mingit usku omaks võtma. Luteri, vene, katoliku usku astuma.
4. piltl saabuma, tulema, jõudma. Mõne minuti pärast astume uude aastasse. Uued rõõmud ja mured astuvad meie ellu. Uus põlvkond astus ajaloo areenile. Vanad lähevad pensionile, noored astuvad asemele. Kellegi palge, silma ette astuma. 13. sajandisse astus siinne rannikuala peaaegu inimtühjana.

asuma ‹37›

1. kusagil olema. a. (asjade, loodusobjektide, rajatiste jne. kohta:) asetsema, paiknema. Aiatööriistad asuvad kuuris. Sõnaraamatud asuvad keskmises riiulis. Maja, suvila, paadikuur asub järve ääres. Uus teletorn asub linnast väljas. Kus, mis tänavas asub raamatukogu? Ministeerium asub endises kohas. Koolimaja ja rahvamaja asuvad lähestikku ühel pool tänavat. Kauplused asuvad käe-jala juures. Meie uus korter asub kolmandal korrusel. Kohviku vastas asuv park. Suurem osa jäämäest asub vee all. b. (inimese jm. elusolendi kohta:) ajutiselt v. püsivalt viibima; elama; elutsema. Ta asus aastaid välismaal. Selles metsatalus ei asu enam ühtki hingelist. Kes teab, kus ta praegu asub. Muistsed soomeugrilased asusid õige laialdasel maa-alal. Karud asuvad sügaval laanes. *Kes asus lähemal süldikausile, kahmas säält kahvliga käntsaka taldrikule .. R. Sirge. c. (millegi abstraktse kohta). Küüntes ja juustes usuti asuvat peidetud elujõudu. *Akna taga asus jahe kevadöö. L. Metsar. *.. lõbusalt nad astusid ja nende nägudel asus vaikne rõõm. F. Tuglas (tlk).
2. kuhugi minema v. tulema; kusagil aset võtma, end sisse seadma jne. Asuti lauda, laua taha, laua ümber. Dirigent asus koori ette, pulti. Poisid asusid ritta, rivisse. Asusime järjekorda, sappa. Väeosa asus positsioonile. Asuti jõe kaldale laagrisse. Valvur asus oma vahipostile. Reisijaid palutakse asuda vagunitesse, oma kohtadele. Asuge trepile seisma, teeme pildi. Poiss asus tüdrukule lähemale, tüdruku kõrvale. Emalind asus jälle pesale. *Lauda istuti nõnda, et köster asus laua otsa, tema paremal käel Andres ise .. A. H. Tammsaare. | piltl. Rõõm, õnnetunne, kurbus, viha asus südamesse, hinge. || kuhugi elama minema v. tulema; kuhugi üle v. ümber kolima; välja rändama. Uude majja, uude korterisse asuma. Maale, maalt linna elama asuma. Ta olevat Hiiumaale asunud. Suveks võib lakka, aita asuda. Krimmi ja Kaukaasiasse asunud eestlased.
3. midagi tegema hakkama, mingit tegevust alustama. Asuti niitma, kraavi kaevama, suvilat ehitama. Lapsed asusid kirjandit kirjutama, koduseid ülesandeid lahendama. Kõneleja asus viimase probleemi juurde. Kõik asuvad sööma, toidu kallale. Hobune asus kaeru krõmpsutama. Tuli asuda teele, minekule. Külalised asusid minema. Puhkus on läbi, tuleb asuda jälle ametisse, töö juurde, tööle. Asume asja juurde. Diviis asus pealetungile. Jüri asus teiste juhiks. *Peale seda asus ta teopoisina mõisa tööle. A. H. Tammsaare. *Tuul aga asus niutsuma ümber maja .. A. Mälk. || mingisse olukorda, situatsiooni, vahekorda jne. astuma. Asub kaitseasendisse. Ema asus minu nõusse. Asus endiste sõpradega vaenujalale. Ta asus täiesti erinevale seisukohale.
4. van millestki v. kellestki kinni hakkama v. kinni haarama, asima. *.. [Jüri Tork] asus mõlema käega ta pagunitest kinni ja kiskus need krauhti maha. E. Vilde.

enne|minevik
keel grammatiline minevikuaeg, väljendab tegevust v. seisundis olemist, mis on toimunud enne mingit teist minevikutegevust, pluskvamperfekt

eri|väed pl
sõj relvajõudude lahingu- ja igapäevast tegevust tagavad inseneri-, side-, keemia-, raadiotehnilised jt. väeosad ning allüksused

eustress ‹-i 21› ‹s›
psühh tegevust aktiveeriv organismi pingeseisund; ant. düstress

frekventatiiv ‹-i 21› ‹s›
keel korduvat tegevust väljendav verb, näit. torkima, hüplema

frekventatiivne ‹-se 2› ‹adj›
korduvust, korduvat tegevust väljendav. Frekventatiivne verb, tähendusvarjund.

haldus|õigus
jur avaliku õiguse valdkond, mis reguleerib riigiorganite ja -asutuste ning kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste tegevust haldamise ning korraldamise alal

harg|maine [-maise] ‹adj›
mitmele maale hargnenud tegevust arendav. Hargmaine ettevõte, pank.

harjutama ‹37›

1. teatavate omaduste ja võimete arendamiseks ning oskuste ja vilumuse omandamiseks vajalikku tegevust v. vajalikke võtteid kordama; treenima. Harjutab klaverimängu, klaverit. Harjutab viiulil Beethoveni „Kreutzeri sonaati”. Orkester harjutab kaks korda nädalas. Laulja harjutas saalis. Näitleja harjutab oma osa. Poisid harjutasid hoolega võrkpallimängu, märkilaskmist, saja meetri jooksu. Laps harjutab käimist, rääkimist, lugemist. Tükk aega tuli silmi harjutada, enne kui midagi näha võis. Olen palju harjutanud, et trikk õnnestuks. Kätt harjutama 'käeosavust harjutama'.
2. kedagi milleski õpetama; kellelegi mingit harjumust kasvatama, kedagi millegagi harjuma panema. a. ‹ma-infinitiiviga›. Ema harjutab last kõndima. Harjutasin end vara tõusma. Harjuta ennast raskusi taluma. Harjutasin sälu vankrit vedama. b. ‹hrl. komitatiiviga›. Last tuleb harjutada iga uue olukorraga. Vanemad püüdsid poega harjutada mõttega, et temast saab arst. Päevitamisel tuleb nahka pikkamööda päikesega harjutada. Enne avamaale istutamist harjutati taimi madalama temperatuuriga. Vanaema oli lapse sülle harjutanud. Poisid olid oina kurjaks harjutanud. *Aga ma ei ole väike tita, keda peab õigele teele harjutama hea ja kurjaga.. O. Tooming.

histamiin ‹-i 21› ‹s›
keem farm vererõhku alandav, seedenäärmete tegevust tugevdav ja mitmel muul viisil bioloogiliselt aktiivne amiin

hoob ‹hoova 22› ‹s›

1. suurem puust kang millegi lahtikangutamiseks, ülestõstmiseks v. edasinihutamiseks. Suur, pikk hoob. Hoovaga hoovatakse, kaalutakse, kangutatakse kive, kände. Sellele aja hommikul hoovad alla, ei tõuse siiski.
2. tehn kang (2. täh.) Liikuv hoob. Trammijuht surub, vajutab hoovale ja mootor lülitub sisse.
3. piltl mõjur, mis ergutab kellegi v. millegi tegevust, paneb kedagi v. midagi tegutsema, toimima. Arengu majanduslikud, sotsiaalsed hoovad.

hoplaa ‹interj›
hoogustav, mingile tegevusele ergutav, seda tegevust saatev v. selle õnnestumist väljendav hüüatus. Hoplaa! Jõudsin õigeks ajaks kohale. Hoplaa! – hüpake järele, kui julgete. *..üks-kaks-kolm – korraga, regi kätele ja – hoplaa! – platvormile. R. Vaidlo.

hopp ‹interj›
ergutab hüpet, liikumist, harvemini mõnd muud tegevust alustama. Hopp, kähku voodist välja! Tähelepanu! Valmis olla! Hopp! Ja läkski jooksuks lahti. *„Hopp! Hopp!” kamandas kaupmees. Kuid veoloom jäi tõrksaks.. J. Sütiste. *(Valab viina.) Noh, poisid, hopp! (Joovad.) A. Jakobson.

[midagi] hüüdma panema
mingit tegevust alustama, midagi tööle, käima panema. *Ja siis paneme sae jälle hüüdma. E. Krusten. *Manase Vidrik tuli mitu päeva enne pühi kohale ja pani õlle hüüdma. M. Metsanurk.

imperfektiivne ‹-se 2› ‹adj›
keel lõpetamata v. kestvat tegevust tähistav; ant. perfektiivne. Imperfektiivse aspektiga verb.

inspekteerima ‹42›
üle v. järele vaatama; järelevalve ja juhendamise korras kellegi tegevust kontrollima; inspitseerima. Koole, vägesid, sõjaväebaase inspekteerima.

isikustama ‹37›

1. loodusnähtustele, esemetele, mõistetele elusolendi (hrl. inimese) omadusi ja tegevust omistama, personifitseerima. Loodust isikustama. Laps isikustab ümbritsevaid esemeid. *Kirjanik on isikustanud hädad ja viletsused nagu mingiks rahvajuttudes esinevaks kurjaks olevuseks. V. Alttoa.
2. hrv teat. isikutega seostama. *Aga see [kodumaalt lahkumise ajendite] isikustatud loetelu ei saa nagunii täielikuks. V. Ilus.

juhatama ‹37›

1. midagi v. kedagi (seletuse v. õpetuse abil) kätte näitama, midagi v. kedagi leida aitama. Naine juhatas nad läbi õuede naabertänavale. Juhatas meile kõige otsema tee raudteejaama. Lahkelt juhatati, kus teemeister elab. Mees läks juhatatud suunas. Teid on valesti juhatatud, Kaera tänav on hoopis teises kandis. Peremees juhatas külalise esikust tuppa istuma. Kes sind siia, minu juurde juhatas? Bussipeatusest juhatab teeviit spordibaasi. Kuu ja tähed juhatasid talle teed. Vastutulija juhatas mulle hea söögikoha. Juhata 'soovita' mulle öömaja, korralik korter. *„Mine Mari juurde!” juhatas aga tüdruk kiusakalt. F. Tuglas. || kõnek õpetama, nõu andma. Aegsasti juhatati, kuidas peab lehma lüpsma. Peremees juhatas, mida tuleb õlle tegemiseks muretseda. Kõik aina juhatavad ja õpetavad. *„Näete, te võtate neid,” juhatas Meinhard. H. Väli.
2. millegi kulgu v. tegevust suunama, juhtima (2. täh.) Koosolekut, nõupidamist, istungit juhatama. Koori, orkestrit juhatama. Ehitustöid juhatama. Seltsi tööd juhatas mu hea tuttav.

juhatus ‹-e 5› ‹s›

1. juhatamine; nõuanne, juhtnöör, õpetus. Mehed töötasid ülevaataja juhatuse all. Esines ansambel Kustas Kikerpuu juhatusel. Asjatundlikud, vajalikud juhatused. Kellelegi juhatusi andma. Juhatust saama. Tee ema juhatuse järgi, juhatust mööda! Oleksin maja leidnud ka suulise juhatuse järgi. *Ta andis isegi juhatust, kuidas kotti soputada, kui tahad pehmemat aset. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: sisse|juhatus, tee|juhatus, tööjuhatus.
2. organisatsiooni, ka mõne asutuse v. ettevõtte tegevust juhtiv valitav organ. Emakeele Seltsi, Kirjanike Liidu juhatus. Kooperatiivi, ühistu juhatus. Klubi, kirjandusringi juhatus. Juhatuse esimees, sekretär, liige. Juhatuse koosolek. Selleks on vaja juhatuse otsust, nõusolekut, luba. Matkasektsiooni juhtis 5-liikmeline juhatus. Juhatusse valiti 7 liiget. Valiti uus juhatus. || selle organi ruumid v. asukoht. Tule kella kolme paiku juhatusse. Astus möödaminnes seltsi juhatusest läbi.
▷ Liitsõnad: väe|juhatus, ülemjuhatus.

juhhei ‹interj›
ülemeelikust, uljust, juubeldust väljendav hüüatus (saadab sageli mingit hoogsat tegevust, näit. tantsimist, kihutamist). Juhhei, las käia! Mäest alla, juhhei! Juhhei, laske polkat!

juhtima ‹juhin 42›

1. millegi v. kellegi liikumisele v. kulgemisele suunda andma. Autot, traktorit, laeva, lennukit juhtima. Mees juhtis hobuse hoovi, auto õuelt garaaži. Vesi juhiti järvest kanaleid kaudu põldudele. Aknasse juhiti ere valgusjuga. Kiir juhiti läbi klaasprisma. Mees juhtis parve kaldasse. Juhtis kallaletungija hoobi kõrvale. Juhib hobust ratsmeist, suu kõrvalt kinni hoides, ohjadega. Juhib teleskoobi udukogule, püstoli vaenlasele, pilgu sõnavõtjale. Teekäija juhtis sammud linna poole, mägedesse. Käsi juhib sulge. Tee juhitakse linnast mööda. Maaparandajad juhtisid kraavi jõkke. Torud juhivad sooja õhu tuppa. Kaldrenn juhib kartulid kastidesse. Kitsas käik juhtis matkajad avarasse koopasse. *Müdinast juhitud, läks neitsi tulijaile vastu.. F. R. Kreutzwald. *Tantsitakse. Robi juhib endast pikemat poisipeaga, musta tukaga naist. L. Promet. || saates, ise kaasas olles teed näitama. Võõras juhiti esikust tuppa, saali, kabinetti. Portjee juhtis meid kitsast trepist üles. Juhi vanake üle tänava! *Siis võttis tüdruku käe ja juhtis ta toast välja. A. Mälk.
2. kellegi v. millegi tegevust, toimimist suunama, teatavas suunas mõjutama. Vestlust lauas juhtis ema. Juhtisin jutu uuele teemale. Mina juhin oma elu ise. Sa pole võimeline oma tegusid juhtima. Sind ei juhi mõistus, vaid instinkt. Teda juhtis kasuahnus, iha. Püüdsin oma mõtteid mujale juhtida. Arvustus juhtis tähelepanu teose puudustele. Püüdkem asjade käiku juhtida. Põranda ja lagede valmistamist juhtis meister. Arvuti juhib seadet iseseisvalt. *Vahel näib, kui juhiks mind ainult kaastunne.. B. Alver. || asutuse, ettevõtte, organisatsiooni vm. kollektiivi tööd v. tegevust korraldama ja suunama. Riiki, ministeeriumi juhtima. Tehast, ettevõtet, majandit juhtima. Instituuti juhib direktor, ülikooli rektor. Seltsi tegevust juhib viieliikmeline juhatus. Ekspeditsiooni, matkagruppi, lahinguoperatsioone juhtima. Mängu juhivad kaks väljakukohtunikku. Etendust juhib inspitsient. Juhtiv töötaja. Juhtivad tegelased, jõud.
3. füüs läbi laskma, edasi kandma (elektrit, soojust, heli). Metallid juhivad hästi elektrit ja soojust. Kuiv puu, klaas juhib halvasti soojust.
4. võistluse paremusjärjestuses esimene (v. esikohtadel) olema. Meie koondis juhib praegu klassikalises maadluses kahe punktiga. Pärast esimesi alasid asusid meie kergejõustiklased juhtima 12 : 7. Poiss juhtis jooksu esimesed 200 meetrit.

juht|lennuk
lennuk, millelt juhitakse kõigi teiste üksusse kuuluvate lennukite tegevust

juht|paar [-i]
paar, kes juhib rühma liikumist ja tegevust rahvatantsus

jälgima ‹37›

1. midagi (liikuvat) pilguga saates vaatlema, seirama. Jälgib kalade liikumist akvaariumis. Laste silmad jälgisid iga ta liigutust. Jälgib silmadega, pilguga, silmanurgast, üksisilmi, ainiti. Poiss jälgis, kuidas vend masinat parandab. Istub päev läbi akna juures ja jälgib möödujaid. *Irina oli kella jälginud, jäi veel seitse minutit. A. Beekman.
2. (vaimse pingega, mõttega, kaasa elades) kuulama; kuulama ja vaatama. Kõnet, loengut, reportaaži jälgima. Kontserti, ettekandeid, teatrietendust jälgima. Oli teiste vestlust sõnatult jälginud. Õpilane ei jälginud tundi, õpetaja seletusi. Jälgib hinge kinni pidades vanaema jutustust. Suurvõistlusi jälgis tribüünidelt enam kui kümme tuhat pealtvaatajat. Ma ei suutnud ta segast arutlust jälgida.
3. millegi arengut, käiku, tegevust, seisundit pidevalt silmas pidama, kontrollima (sellega kursis olemiseks, uurimiseks, teadmiste täiendamiseks jne.). Kooliarst jälgib pidevalt õpilaste tervist. Jutustuses jälgitakse kahe perekonna saatust. Noored loodushuvilised jälgivad kevade saabumist. Jälgib ajalehti, ajakirjandust, tehnikauudiseid. Jälgi, et kõik oleks korras! Õpetaja jälgib, kuidas õpilased liiklusreegleid tunnevad. Ametiühingud jälgivad, et tööseadusest kinni peetaks.
4. taga ajama, jälitama; (luurates, nuhina) kannul käima. Kass pages teda jälgiva koera eest puu otsa. Põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita. Kurjategijat jälgiti igal sammul. Nurjaminekud, ebaõnnestumised jälgisid teda. Kõikjal jälgis teda tunne, et midagi on juhtumas. Kalapüüki on viimasel ajal jälginud ebaõnn.
5. kaasa tegema, millegagi koos v. kaasas käima; järgima. Maantee jälgib kõrval voolava jõe lookeid. Moes on õige kergelt keha jälgivad rõivad. Tõlge ei jälginud kõiki originaali vormielemente. Ka kunstmuinasjuttudes jälgitakse lavalise kaksuse seadust. Kanal jälgib maapinna reljeefi.

[kellegi] jälgedesse astuma, [kellegi] jälgedes käima
kellegi eeskujul tegutsema v. toimima; kellegi tööd v. tegevust jätkama. *Olen õpetanud noort Peetrit püssiga ümber käima, – ta võib varsti oma isa jälgedesse astuda. M. Aitsam.

järel
I. ‹postp› [gen]
1. (liikumisel) ruumiliselt kellegi v. millegi taga. Ta sammus kohe minu järel. Nad väljusid üksteise järel. Ta käis mu järel nagu vari. Poisid käisid tropis tema järel. Tiris last kättpidi enda järel. Orkestri järel tuli esimene pataljon. Tõmbas ukse enese järel kinni. Kõndis vankri, adra järel. Laev liikus puksiiri järel. Kohe veduri järel on postivagun.
2. (ajaliselt). a. pärast mingit sündmust v. millegi (ka liikumise) ajalist vältamist. 1905. a. revolutsiooni järel. Suve järel tuleb sügis. Naine kolis mehe surma järel mujale. Nii paljude aastate järel ei suuda kooliaega enam täpselt meenutada. Käis iga poole tunni järel õues. Mees hakkas umbes kümneminutise käigu järel hingeldama. Linn vallutati alles mitmepäevase võitluse järel. Mõningate ettevalmistuste järel istuti lauda. „Eks ma siis tulen,” ütles ta hetkelise vaikimise järel. Juba esimeste lausete järel hakkas kõneleja erutus vähenema. Mõne kilomeetri järel tegime peatuse. Vaatas mõne sammu järel tagasi. Pill tuleb pika ilu järel. b. osutab tihedale ajalisele järgnevusele; enamasti kordub sel juhul ka põhisõna. Tal läheb suits suitsu järel. Mitu sulge läks üksteise järel katki. Auto auto järel vuras mööda. *Nagu õhtusöök söödud, pani Meeta padavai metsa ja tassis koju kandami kandami järel [pohli]. V. Lattik. *Haige haige järel näitas arstile ette oma ihuhädad.. L. Mölder (tlk).
3. mingis järjestuses kellestki v. millestki tagapool. Meie võistkond tuli Leedu järel teiseks. Kohtla-Järve on Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmas linn Eestis.
4. midagi v. kedagi kusagilt ära toomas, kätte saamas vms. Käis postkontoris posti järel. Käis palga, honorari järel. Käis õhtul lasteaias laste järel.
5. järgi. *Anna päralt on tuba, mille ta oma käe järel sisse seadis. E. Rängel. *Aga nüüd oli ka tema sunnitud jõnglase tujude järel tantsima. J. Lintrop.
II. ‹adv›
1. liikumisel ruumiliselt taga v. tagapool. Mina läksin ees, Jaan tuli järel. Laps tuli joostes, koer järel. Ta käis mul tükk aega järel. Vedas käru järel. Autol oli teine trossiga järel. Ta kihutas nii, et paks tolmupilv järel. Vedas oma kanget jalga nagu kooti järel. || piltl toeks, toetamas, seljataga. *Märtsipäikesel on juba jõud järel... V. Lattik.
2. ajaliselt kellestki v. millestki hiljem. Üks ütles sõnad ees, teised kordasid järel. *Mba hüppas ees, Ines järel, ja nad maandusid viimasel hetkel.. B. Kabur. || osutab ühtlasi kellegi eeskujul toimimisele. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel.
3. arengult, tasemelt, saavutustelt, edasijõudmiselt tagapool. Naabrid on heinatöödega meist tublisti järel. Ta oli koolis minust paar klassi järel. Vend on õest õppimises järel. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast taga. Su kell on järel 'kell näitab vähem, kui ajaliselt tegelikult on'. Kell oli viis minutit, pool tundi järel.
4. säilinud, alles. Mul on veel pisut šokolaadi järel. Viimasest palgast on ainult paarkümmend krooni järel. Tuli oli oma töö teinud ja majast paljalt müürid järel. Vadjalastest on järel vaid mõni vanake. Vanast kaadrist on vähe järel.
5. kõnek oma olemasoluga kellegi vabadust, tegevust piiramas, kellelegi takistavaks asjaoluks. Ega naisegi elu kerge olnud – kaks last järel. *Ilma hariduseta, talu ja pere järel – mis sai ta veel ette võtta. E. Priidel.
6. kõnek tulemuseks, tagajärjeks; sün. taga. Näpistas nii et sinised plekid järel. *..ega kantsi seina sisse auku järele jäänud, ikka nina läks lössi ja veri oli järel. A. Kitzberg.
7. kedagi kusagilt ära viimas, toomas, kätte saamas, otsimas. Hommikul viin lapsed lasteaeda, õhtul käin neil seal järel. *..tore härraslik teener käis täna mul järel ja viis mu ühte majja.. E. Vilde.

järelt ‹postp› [gen]
tagant
1. (ruumiliselt). Lõi ukse enda järelt kinni.
2. osutab isikule, kellelt tema teadmata, salaja midagi omastatakse. Ei tea, kelle järelt ta selle sisse vehkis! Ta näppas aeg-ajalt isa järelt mõne krooni. *..nad [= poisid] lähevad vaatama, kas saaks kuidagi ema järelt odrakaraskit võtta. A. H. Tammsaare.
3. osutab isikule, pärast kelle töötamist v. tegevust midagi korrastatakse. Vedagu ise oma praht välja, mina tema järelt koristama ei hakka! *Töölismajja oli kokku aetud punaste naisi, tütreid ja õdesid – pesema ja puhastama hoonet punakaartlaste järelt.. H. Lepik (tlk).
4. hrv osutab mingile ruumilisele vahemaale, mille järel miski kordub. Iga kümne meetri järelt võeti pinnaseproove.

jätkama ‹jätkata 48›

1. midagi edasi tegema; pooleli olevat v. katkestatud tegevust uuesti alustama. Neli tugevamat meeskonda jätkavad võistlust esikohale. Mis ka ei juhtu, me jätkame võitlust. Seda traditsiooni on põlvest põlve jätkatud. On hoiatustest hoolimata jätkanud ulaelu. Ravi tuleb veel kaua jätkata. Jätkas tööd, töötamist ka pensionäripõlves. Raskuste kiuste jätkas õpinguid, õppimist. Poeg jätkas isa pooleli jäänud tööd. Läbirääkimisi, nõupidamist jätkatakse järgmisel päeval. Siin saame oma jutuajamist segamatult jätkata. Jätkati vahepeal katkenud uuringuid, katsetusi, otsinguid. Läksime einet, und jätkama. Pärast lühikest puhkust jätkati matka, teekonda. || (rääkimise kohta, hrl. koos otsese kõnega). Jätkake, ma kuulan teid! *Ta lähenes Hildale ning jätkas poolsosinal: „Sa võiksid talle teesihist rääkida...” O. Tooming.
2. jätku külge panema, jätkuna lisama; (juppidest) kokku liitma. Jätkas nöörile tüki otsa. Tütarlaps jätkas lühikeseks jäänud seelikut, jätkas seeliku vaksa jao pikemaks. Varrukat tuli teise riidega jätkata. Mitu köit jätkati üheks. Juppidest jätkatud toru. Jätkatud lõng. || midagi juurde lisama, et piisaks. *Ka hapupiim paksust sinisest klaasist pudelis oli veega jätkatud. H. Lepik (tlk).
3. aiand pookima nii, et pookoks liidetakse samajämedusele alusele

kannatama ‹37›

1. midagi rasket, ebameeldivat (kestvamalt, teravamalt) tunda saama, kogema v. läbi elama. Puudust, nälga, janu, tühja kõhtu kannatama. Kahju kannatama. On kannatanud ülekohut, alandusi. Ta on elus palju häda, viletsust, raskusi kannatanud. Pidi sageli teiste narrimist ja pilget kannatama. Me pidime teiste süü läbi kannatama. Rahvas kannatas koloniaalrõhumise all. Kannatab alatoitluse, verevaesuse, unepuuduse, jälitusmaania all. Küla kannatab veepuuduse all. Kannatab raskeid, ebainimlikke piinu. Haige kannatas kohutavalt. Kannatab kangete valude käes. Ta kannatas hingeliselt, sisemiselt. Kannatab südametunnistuspiina, hingepiina, südamevalu. Kannatan süütunde all. Lahkumine on valus, aga hiljem kannataksid sa veel rohkem. Ta on elus palju kannatanud.
2. kahjustada, viga saama; kahju saama. Linn sai pommitamisel, maavärisemisel, sõjategevuse läbi kõvasti kannatada. Tulekahjus sai kannatada kogu hoone. Laev sai tormi käes kannatada. Mööbel sai kolimisel kannatada. Tema kingad on teekonnal kõvasti kannatanud. Raamat on postis kannatanud. Tuld kustutades said käed pisut kannatada. Dramatiseerimisel on mõneti kannatanud teose terviklikkus. Kiirustamise tõttu kannatas töö kvaliteet. Põllud kannatasid põua, liigniiskuse all. Eriti raskelt kannatas kriisi all metallitööstus. Artikkel kannatab üldsõnalisuse, väljendusliku ebatäpsuse all. *Peaks nüüd ainult mitte lörtsi tulema ega vingeid tuuli puhuma, muidu inimeste tervis kannatab. A. Tigane.
3. taluma, välja kannatama; millelegi vastu pidama; (vastu pidades) mingit tegevust v. olukorda võimaldama. Kannatas valu, peksmist mehiselt. Haavatu ei kannatanud paigalt liigutamist, transporti, istukile tõsta. Kompress olgu nii kuum, kui ihu vähegi kannatab. Näljast raskem oli kannatada magamatust. Silmad ei kannatanud heledat valgust. Vanainimese pea ei kannata kõrgust. Ta ei kannata tõmbetuult, bussisõitu, merd 'meresõitu'. Mees kannatas kõvasti alkoholi, viina. Kui kaua sa suudad kannatada tema tempe! See toolilogu ei kannata istumist. Vanad pudedad kardinad ei kannatanud pesta, pesemist. Murukamar kannatab tallamist hästi. Paber kannatab, ei kannata tinti. Eilne piim täna enam keeta ei kannata. Kas jää juba kannatab peale minna? See mantel kannatab veel paar aastat pidada. Vedel taigen ei kannata rullida. Kas sul kannatab oma jaost natuke ära anda? Seelikut ei kannata enam lühemaks teha. Viidi ära, mis viia kannatas 'kõlbas'. *.. ega inimene pole kala või konn, et kannatab kaua vee all olla .. A. Beekman. | piltl. Rahakott, kukkur ei kannata seda osta. Käsikiri, artikkel ei kannata kriitikat 'on väga nõrk'. Paber kannatab kõik(e) 'kõik kirjutatu v. trükitu ei pruugi veel õige olla'.
4. ‹hrl. eitavalt› sallima. Ei kannata tühje jutte, silmakirjalikke inimesi, valskust. Ta ei kannata pikki kõnesid. Kõige vähem kannatas ta järjekordi ja ootamist. Ta ei kannata, et naised suitsetavad. Ta ei kannata, et keegi talle vastu räägib. Kas tema siis seda kannatas, et ta kaotajaks pooleks jäi! Ta ei kannata, kui tema eest otsustatakse. Nad ei kannata teineteist silmaotsaski. Ma ei võinud millegipärast seda meest kannatada. Ma ei kannata tema varjugi.
5. (kannatlikult) ootama; oodata läbema, kannatlik olema. Kannata ometi, kuhu sa tormad! Kannata pisut, ma seletan sulle kõik! No sina ka oma uudishimuga, kannata ometi veidi! Kannatage veel pool tundi, siis on toit valmis! Ta ei tahtnud selle asjaga enam päevagi kannatada. Võlaga oldi nõus sügiseni kannatama. Kannata veel, küll ma maksan ära! Kes kannatab, see kaua elab. || edasilükkamist vms. võimaldama, oodata andma (mingi tegevusega vm. seoses). Aeg ei kannatanud oodata. Niidame kõigepealt odra, rukis kannatab veel. *Täna ma jah ei saa sulle appi tulla, aga kui asi kannatab, siis homme-ülehomme küll. E. Krusten.

välja kargama

1. (järsku) välja hüppama, välja tormama. Põgenik kargas läbi akna välja. Koer kargas kuudist välja. Poiss kargab kiiresti voodist välja. Jänes kargas põõsast välja. || kõnek (ootamatult) välja ilmuma (hrl. inimese kohta, kelle juttu v. tegevust peetakse vähekaalukaks v. ebasoovitavaks). Ena kus kargas käsutaja välja! Kus mul kargas tark välja – muudkui õpetama! Kust küll selline saks on välja karanud!
2. välja viskuma, välja paiskuma (näit. esemete kohta). Kirves kargas puulõhkumisel pakust välja. Polt kargas pesast välja. Kivist kargas sädemeid välja. Süda peksab erutusest, nagu tahaks rinnust välja karata.

karkäuh ‹interj adv›
annab edasi kiiret liikumist v. tegevust. *Soldat tõmbab karkäuh 9 risti ukse peale .. M. J. Eisen.

katma ‹katta, katan; kaetakse, kaetud 47›

1. mingi aine v. esemega pealt, väljastpoolt kaitsma v. varjama; mingit kaitsvat v. varjavat kihti v. eset peale paigutama. Tänav kaeti asfaldiga, põrand linoleumiga, seinad plaatidega, tapeediga. See pind kaetakse värviga, lakiga, glasuuriga. Riidega kaetud poolkasukas. Plüüsiga kaetud diivan. Kattis augu pealt okstega (kinni). Koorem kaeti presendiga. Katab voodi, magava lapse tekiga. Haige tuleb soojalt kinni katta. Katmata pea, keha, käsivarred, sääred. Tüdruk kattis poisil selja tagant kätega silmad (kinni). Nägu oli kaetud looriga. Aken on katmata, kaetud. Katust katma 'katust lööma v. tegema'. Kattis lehekülje lehekülje järel tiheda kirjaga. Pilved katsid sinise taeva. Suits ähvardas katta päikese. | piltl. Puudusi, vigu kinni katma. || riietust, kehakatet muretsema v. sellega varustama. Tal oli suur pere toita ja katta. Mees toitis ja kattis ennast kalapüügiga, metsatööga. *Katab, koolitab, teeb neist [= lastest] korralikud inimesed .. A. Jakobson. || söömiseks ja joomiseks vajalikku (ka toidunõusid) lauale paigutama; kedagi söögi ja joogiga võõrustama. Laud kaeti rõdule, saali. Ema katab söögitoas lauda. Seekord tuli katta viiele. *Nata ema .. vaatleb mõttes külalisi. Tean, ta loeb nüüd võõraid, et kõigile kaetaks. B. Alver.
2. varjavaks v. kaitsvaks kihiks, katteks olema, millelgi (sellisena) laiuma v. lasuma, paiknema vms. Paks lumi, kaste, hall katab maad. Suurt osa Gröönimaast katab igijää. Paene tasandik on kaetud õhukese rähkmullaga. Lompe, vett katab õlikord. Ookean katab üle 70 % Maa pinnast. Seinu katavad värvirõõmsad tapeedid. Põrandat katab paks vaip. Käsivarsi katsid küünarnukkideni ulatuvad kindad. Päikese eest kattis nägu lai kübar. Lauda katab lumivalge lina. Kingad olid kaetud paksu tolmukorraga. | piltl. Hämarus, öine pimedus kattis maad. Kõike katab kord unustus. || kusagil, millegi pinnal (tihedalt) kasvama v. suurel hulgal esinema. Põlde kattis tihe oras. Rannikut katab männimets. Rand on kividega kaetud. Taime lehed on karvakestega kaetud. Linnumuna oli pruunide tähnidega kaetud. Nägu katsid punased täpid ja laigud, tedretähed. Tihe must habe kattis põski.
3. vajadusi, nõudmisi rahuldama; millelegi täielikult vastama. Terasetoodang kattis täielikult oma maa vajadused. Eestis katab elanikkond suurema osa C-vitamiini tarvidusest kartuli söömisega. Tehas suutis katta vaid poole, kolmandiku nõudmisest. Metsa juurdekasv ei suutnud raiet katta. || tasuma, korvama, hüvitama. Seltsi kulud kaetakse liikmemaksudest. Katame räimede vajaku teise kalaga. Saadud summa katab ainult osa võlast.
4. mingit tegevust, liikumist toetama v. soodustama. a. sõj (tulistamisega) oma üksuste v. üksikvõitlejate taandumist vm. liikumist julgestama. Lennukid katsid maavägede operatsioone õhust. Ainsa kuulipildujaga katavad nad oma väeosa taandumist. b. sport vastasvõistkonna mängijate liikumist, sööte, pealeviskeid vms. takistama (näit. jalg-, korv- ja veepallis). Vastasmängijaid kaeti hoolega üle platsi. Vasakkaitsja peab katma vastaspoole paremäärt. Vastasmeeskond ei suutnud meie mängijaid alati katta.
5. üle kostma, summutama, matma. Aplaus katab kõneleja viimased sõnad. Orkester kippus solisti katma. Kohati ähvardavad vask- ja löökpillid orkestris keelpille katta. *.. nad [= veoautod] katsid ju oma põrinaga puutelgedega vankrite kauni klõbina. L. Kibuvits.
6. teat. vahemaad läbima. Sprinter kattis distantsi 10,2 sekundiga. See vahemaa loodetakse katta paari päevaga. Lennuk katab selle maa paari-kolme tunniga.

katte|tuli
taandumist, mineerimist vm. tegevust kattev tulistamine. Laeng asetati kohale kattetule all.

keele|elu
keelealast tegevust iseloomustavad nähtused (nende üldises arengus). Meie viimase sajandi keeleelu.

keskenduma ‹37›

1. oma tähelepanu, mõtteid v. tegevust millelegi keskendama. Müra ei lase mul keskenduda. Laps ei suuda veel vajalikul määral keskenduda. Enne hüpet keskendus sportlane tükk aega. Ta keskendus lugemisele, pildi vaatamisele, õpingutele. Ants keskendus töösse. Keskendusime kuulama, mida kõneleja räägib. *Isa lõikab laua juures suure pika noaga tubakat, keskendunud ja tõsine. M. Traat. || sellist olukorda ilmutama. Keskendunud nägu, ilme, pilk.
2. mingisse keskpunkti, millegi ümber koonduma. Kogu tähelepanu keskendus eelseisvale eksamile. Kõik mõtted keskendusid raskele ülesandele. Tema huvi on keskendunud kergele muusikale. Vaidlused keskendusid paari probleemi ümber. Meie jutuajamised keskendusid ühistele tuttavatele. Kogu tema mõte keskendus tulevastesse päevadesse. *Soodsate veeteede tõttu keskendus puidu ja lina väljavedu Narva ja Pärnu .. A. Vassar.

keskus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. asula, koht, ala, millel on mingis suhtes keskne, juhtiv seisund. Hiiumaa keskus on Kärdla. Linna keskus. Riia oli Liivimaa tähtsaim keskus. Elasime maakolkas, kõikidest suurematest keskustest eemal. Vatikan on katoliku kiriku keskus. || millegi keskmine osa, keskkoht, keskpaik. *Taluhooned ehitati krundi keskusesse, krundis oleva tiigi äärde. J. V. Veski. || anat närvikeskus. Valureaktsioonid on seotud koorealuste keskustega.
▷ Liitsõnad: haldus|keskus, kaubandus|keskus, kultuuri|keskus, käsitöö|keskus, liiklus|keskus, maa|keskus, maakonna|keskus, majandus|keskus, metsatööstus|keskus, mäetööstus|keskus, rasketööstus|keskus, spordi|keskus, suusa(spordi)|keskus, suvitus|keskus, teadus|keskus, transpordi|keskus, turismi|keskus, tööstus|keskus, ärikeskus; kuulmis|keskus, nägemis|keskus, närvikeskus.
2. mingit tegevust, valdkonda juhtiv, koordineeriv, endasse koondav asutus, organisatsioon v. selle allüksus. Luureandmed anti keskusele edasi raadio teel. Töötab kaitseuuringute keskuses. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (suure kauba- või teenustevalikuga kaubandus- või teenindusasutuse kohta)
▷ Liitsõnad: arvutus|keskus, autoteenindus|keskus, info|keskus, juhtimis|keskus, kaubandus|keskus, kaugnägemis|keskus, ostu|keskus, perearsti|keskus, pressi|keskus, ravi|keskus, side|keskus, spordi|keskus, teenindus|keskus, tele(visiooni)|keskus, uurimiskeskus.
3. keskpunkt (2. täh.) Tähelepanu, huvi keskuses olema. Tähelepanu keskusse tõusma. Tähelepanu keskusest kõrvale jääma. *Natuke kohmetu oli ta küll, ta polnud harjunud olema seltskonna keskuseks, keda kõik vaatasid ja hindasid. K. Ristikivi.

kihama ‹37›

1. (ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, mitmes suunas liikvel olema, (inimeste kohta:) sagima. Rahvast kihab tänavail. Püssipauk pani kogu väesalga kihama. Kärbsepilv kihas toidujäänuste kohal. Sääsed kihavad vee kohal. Kaldavees kihasid kalamaimud. *Raginal langes katus sisse, sädemete meri kees ja kihas .. M. Metsanurk. *Meri oli neemeotsa täiesti enda kaissu haaranud, seal kihas ja vahutas vesi enam kui kuski mujal. J. Parijõgi.
2. piltl ärevuses, rahutu, elevil olema. Linn kihas ja kääris – igasuguseid jutte liikus ringi. Sõnum pani kogu küla, valla kihama. Klass kihas ja sumises nagu mesipuu. Kõneleja viimaste sõnade peale lõi auditoorium kihama.
3. (tegevuse, askelduse, liikumise kohta:) vilkalt, hoogsalt toimuma v. käima. Kõikjal sadamas, ehitusplatsidel kihas töö ja tegevus. Tänavatel, turul kihas elu. Suurlinna kihav elu.
4. (kasut. tunnete tõusu, mõtete läbisegi liikumise vms. kohta). Temas kihab viha, pahameel, trots, rahutus, kange uudishimu. Tüdruk oskas poiste päid kihama ajada. Ta pea kihas mitmesugustest mõtetest, peas kihas mitmesuguseid mõtteid. See asjaolu pani mu meeled, vere nii kihama, et ma öösel undki ei saanud. Õlu pani pea kihama '(kergelt) purju'.
5. kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema. Tänavad kihavad inimestest. Jaamaesine, väljak kihas rahvast. Rand kihab suvitajatest. Kelgumägi kihas lastest. Vesi otse kihas kaladest. Õhk kihab sääskedest, kärbestest. Laht kihas lindudest. Jõgi lausa kihas sõude- ja purjepaatidest. || liikumist, sagimist, õiendamist, tegevust täis olema. Kesklinna tänavad kihasid sipelgapesana. Üle tänava kihab turg. Jaamaesine kihab mesipuuna: rong on äsja saabunud. Vahetunnil lööb kogu koolimaja kihama.
6. hrv kihisema (1. täh.) *Ja lemmetab nääriöö lund, / ja klaasides kihab šampanja. L. Hainsalu.

kiibitsema1 ‹37›
kõnek teiste tegevust kõrvalt huvitatult pealt vaatama. Kiibitsesin maletajate selja taga. *..õhtul koduses kaardilauas ta veel vaid kiibitseb. T. Tasa.

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kokku koguma

1. (tegevust, selle lõpetatust rõhutavana:) koguma (1. täh.) Kogusin oma asjad kokku. Kogus kokku salga julgeid mehi. *Uus hoone võimaldab seni linnas laialiolevad teenustöökojad kokku koguda. R. Rimmel. *Mari Saat on küllaltki suure kriitikameelega osa oma senisest loomingust kokku kogunud raamatuks .. M. Jõgi.
2. van kogunema. *Peale päikese loojangut kogus linnamäele kaugelt ja ligidalt rahvast kokku. A. Saal.

kohtu|õigus

1. õigus kohut mõista. Feodaalide kohtuõigus oma alamate suhtes.
2. jur kohtute korraldust ja tegevust käsitlev õigusteaduse haru

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

konjunktiiv1 ‹-i 21› ‹s›
keel asjaoludest olenevalt kaheldavat v. tingimuslikku tegevust väljendav kõneviis (näit. paljudes indoeuroopa keeltes)

kontinuatiiv ‹-i 21› ‹s›
keel kestvat, püsivat tegevust väljendav verb, näit. vaatlema

kontinuatiivne ‹-se 2› ‹adj›
kestvat, püsivat tegevust väljendav. Kontinuatiivsed verbid.

koor1 ‹-i 21› ‹s›

1. suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks. Ühehäälne, mitmehäälne koor. „Vanemuise” koor. Koori dirigent, liikmed. Koori kontsert, harjutused. Koori juhatama. Laulan oma asutuse kooris esimest tenorit. Kõnede vaheajal laulis koor. Koor on ringreisil. Kooris on üle 100 laulja. Laulupeost osavõtvad koorid. | piltl. Lindude koor. Imetlejate koor ülistab teda taevani. *Kevaditi krooksusid konnade tohutud koorid.. H. Raudsepp. || folkl eeslaulja teksti ja meloodiat täpselt v. varieerides kordavad järellauljad || teater Vana-Kreeka teatris rühm inimesi, kes lauldes v. deklameerides tegevust kommenteeris (vahel ka sekkus sellesse)
▷ Liitsõnad: isetegevus|koor, kammer|koor, kiriku|koor, kontsert|koor, kooli|koor, koond|koor, kõne|koor, külalis|koor, laste|koor, laulu|koor, mees|koor, mudilas|koor, muusika|koor, nais|koor, noorte|koor, pasuna|koor, pilli|koor, poiste|koor, rahva|koor, sega|koor, taidlus|koor, teatri|koor, tipp|koor, valik|koor, õpilas|koor, ühend|koor, üliõpilaskoor; ingli|koor, linnukoor.
2. muusikalise lavateose osa, mida kannab ette suurem lauljate rühm. Palverändurite koor Wagneri ooperist „Tannhäuser”. Operetis on mitu head aariat ja koori.
▷ Liitsõnad: lõpu|koor, ooperikoor.
3. paljude helide, häälte üheaegne kostmine. *Löögid, üksikud lasud, kukkuvate kehade mütsatused ja karjed sulasid üheks kooriks. P. Kuusberg. || kooris ‹adverbilaadselt› läbisegi, ühekorraga, palju hääli v. mitu häält koos. Naerdi kooris. Lapsed vastasid õpetajale kooris. „Elagu!” karjusid kõik kooris. Vangid hakkasid kooris armu paluma. *Aga taltsutas ennast, kui vaatas lastele, kes olid hakanud hirmu pärast nutma, kõik kooris. P. Viiding. *Külakoerad hakkasid äkki kooris haukuma. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: kiidu|koor, kisa|koor, naeru|koor, vilekoor.
4. hrv hulk. *..ja pühalikult särab / sääl kõrgel tähte' koor. A. Haava.

kui
I. ‹konj› võrdlev sidesõna
1. (esineb sarnasusvõrdlustes:) metafoorsetes võrdlustes.; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi v. adverbi algvõrdega. Mees oli tugev kui karu. Ta oli näost punane kui keedetud vähk. Meri oli sile kui peegel. Ma olen näljane kui hunt. Lapsed on paljad kui porgandid. Poiss on laisk kui kapsauss. Ta on vaene kui kirikurott. Saksa keel on tal selge kui vesi. See on kindel kui aamen kirikus. Ta on niisama vana kui mina. Joob, on sageli täis kui tint, täis kui tina. Ants oli vait kui sukk. Nõnda kui täna pole varem sadanud. *Palaganiuksed olid pärani kui põrguväravad. F. Tuglas. b. kui-konstruktsioon seostub verbiga. Poisid võitlesid kui lõvid. Mis te vahite kui juhmid! Karjus kui ratta peal. Kaagutab kui kana. Poiss lõdises kui haavaleht. Ta istus kui tulistel sütel. Ta jäi seisma kui soolasammas. Ta kadus kui tina tuhka, kui tuul. Ta oli kui hauast tõusnud, kui meelest ära. Vihma sadas kui oavarrest. See mõjus kui välk selgest taevast. Ülikond istub kui valatud. Valu oli kui peoga pühitud. Ma kardan seda meest kui tuld. Hoiab teda kui oma last. *.. ootusärevus täitis koopa, lämmatas laulu ja tantsu, kustutas kära kui kulutule. A. Üprus. c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, harvemini mõne muu noomeniga (välja arvatud adjektiiv). Tüdruk kui elavhõbe. Hambad suus kui rehapulgad. Tal on küüned kui kullil. Ise kui kirp, aga kangust täis. Seal oli rahvast kui murdu. Tal on raha kui raba. Mehe ilme oli kõike muud kui heatahtlik. *Üks neist [= naistest] oli nagu päev, teine kui kuuvalge öö. F. Tuglas.
2. (esineb sarnasusvõrdlustes:) esineb mõnedes väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära v. sellele lähenemist. Nad tulid kõik kohale, viimane kui üks. Tunnen siin iga viimast kui rada. Viimne kui toiduraas oli otsas. Täitsin tema vähema kui kapriisi. Mul ei ole selle vastu mitte kui midagi. Ta ei saanud mitte kui millestki aru. Töö on niisama hästi kui lõpetatud. *Pärast lepingu sõlmimist on aga veerand honorarist avansina samahästi kui käes. E. Vetemaa.
3. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. a. alistavas lauses esinevad enamasti korrelaatidena nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi, sedasi, selliselt, niikaua, niipalju jmt. adverbid; sün. nagu (sobib mõnikord). Ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid. Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Olev ujus. Mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab. Sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas. b. ebareaalset, näilikku, kujutletavat tegevust v. olukorda väljendavas võrdluse varjundiga viisilauses on öeldis tingivas kõneviisis; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu (sageli sobivad kui asemel). Juss tõttas (nii), kui oleks tuli takus. Oli, kui viibiksime unenäos. Neelatasin, kui oleks midagi kurku läinud. *Mehed vaikisid ja mehed kõnelesid omavahel tasahääli, kui oleks majas olnud surnu. A. Mälk. *Vaatab paljutähendavalt mulle otsa, kui tahaks öelda, et tal olnud õigus. A. Gailit.
4. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlust sisaldavat alus-, sihitis-, öeldistäite- v. täiendlauset (alistavas lauses on hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. sõna). Ei siin aita muu, kui tuleb kiiresti teele asuda. Aadu ei osanud tookord muud ette võtta, kui rääkis asjast isale. Lugu näib selline, kui saaksime kumbki omamoodi armastusest aru. *Ah, Villu ei teadnud teist niisugust silma, kui oli tema pahem. A. H. Tammsaare.
5. (erinevusvõrdlustes:) esineb adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral (kui-konstruktsioonile vastab sageli elatiiv). Ta on noorem kui mina. Urve on ilusam kui Virve. Uus korter on natuke suurem kui vana. Ants on täna lõbusam kui tavaliselt. Viljasaak oli väiksem kui eelmisel aastal. Ilm tundub soojem kui hommikul. Olukord oli raskem kui kunagi enne. Mis nende meestega peale hakata: üks arem kui teine. Rahvast tuli kokku enam kui tavaliselt. Poiss õpib hoolsamini kui enne. Ära mine ligemale kui vaja! Mis mõjuks paremini kui kiitus! Sinna on tagasi rohkem kui viiskümmend aastat. Meie arvamused langesid ühte enam kui kümnes punktis. Nende vahet ei olnud rohkem kui kolm-neli sammu. Poiss ei saanud vanem olla kui viisteist, viieteistaastane. || teat. suurt määra osutavates väljendites. Asi on hullem kui hull 'väga hull, täiesti hull'. Olukord oli enam kui imelik. Asi on enam kui kahtlane. Selles võib enam kui kahelda. Tule rutem kui muidu!
6. (erinevusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata. Ta teab kaugelt rohkem, kui te arvate. Ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime. Me elame paremini, kui me vanemad elasid. *Tunnid kulusid kiiremini, kui seda oleks soovitud. E. Krusten.
7. (erinevusvõrdlustes:) alustab vastandavat kõrvutuslauset. Pigem olen söömata, kui tema käest abi paluma lähen. Ma parem nokitsen kodus midagi teha, kui siin aega viidan. *Ennem laseme Kõrboja võõraste kätte minna, kui pimeda peremehega teda pidada. A. H. Tammsaare.
II. ‹konj› aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset. Uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema. Kell kolm, kui pere lõunalauas istus, helises telefon. Kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu. Pärast seda, kui külalised olid lahkunud, heitsime magama. Ta mõtleb enne tükk aega, kui vastab sõbra küsimusele. *Kui Eeva Andrukson jõudis metsast välja, oli päike juba loojenenud. A. Jakobson.
2. alustab täiend- v. aluslauset. Ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud. See oli aprilli lõpus, kui ekspeditsioon asus teele.
3. alustab sihitislauset ning on sageli lähedane sidesõnale et (ka siduvale määrsõnale kuidas). Kuulsin, kui aken avati. Ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus. Ta nägi, kui koer last hammustas. Juku ei armasta, kui teda töö juures segatakse. Kas mäletad, kui me esimest korda kalal käisime?
III. ‹konj› tingimust väljendav sidesõna
1. alustab tingimuslauset. Kui homme sajab, siis me jõele ei lähe. Kui säärane olukord edasi kestab, on meie lugu väga halb. Kui sa just ei taha, ära siis tule kaasa! Küll ma tulen, kui aega ja tervist on. Kui võimalik, jätaksin sinna minemata. Aga kui pension oleks äkki ära võetud, mis sa hing siis kostad! *.. kõik on arusaadav, kui asja lähemalt vaadata. J. Vahtra. | esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui sõita, siis sõita. Kui juba, siis juba. Kui mitte, siis mitte. Kui töö, siis töö, nii et kondid raksuvad.
2. alustab aluslauset. Teda ei häirinud see, kui mõni asi läkski viltu. *Küll on tore, kui sul on sõber, kellega koos on üle elatud midagi erakordset, mõtles Eduard. E. Krusten.
3. alustab vastandavat kõrvutuslauset (viimane on hrl. pealause ees). Kui näidendi esimene vaatus areneb rahulikult, siis järgmistes tõuseb pinge pidevalt. *Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne. Ü. Tedre.
4. alustab tingimuse varjundiga kiillauset. *Teie olete vist, kui ma ei eksi, proua Pihlat? E. Raud. *Meistri tütarde sõprus – kui seda nõnda võiks nimetada – oli Matile mitmes suhtes tuluks. E. Vilde.
5. koos adverbiga mitte alustab tingimuslikku vaeglauset. See oli juba tõrkumine, kui mitte avalik vastuhakk. Poisse oli kolm, kui mitte rohkem. Asjasse suhtuti skeptiliselt, kui mitte isegi eitavalt. *Näen neidudes elu peamist, kui mitte ainukest võlu. H. Luik (tlk).
6. esineb iseseisvate lausete algul. a. alustab soovi, mõnikord ka kahetsust väljendavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui poiss ometi natuke hoolsam oleks! Kui homseks vihm üle jääks! Oh kui sa teaksid, kuidas ma sind ootasin! Kui ta ometi nii ruttu ei oleks lahkunud! *Kui seda metsa ees ei oleks... Juh. Liiv. *„Kui minu vanad silmad seda veel näeksid!” ohkas Vargamäe Andres südamepõhjast. A. H. Tammsaare. b. alustab kõhklust, kahtlust väljendavat lauset. Kui õige saadaks talle kirja! Kui siiski sõidaks mõneks ajaks ära! *Senini on olnud päris soe. Kui ei lähe ainult liialt palavaks! A. Mälk. c. alustab viisakat, tagasihoidlikku palvet v. soovi sisaldavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui te tooksite vett! Kui sa laenaksid mulle oma raamatut. Kui te näitaksite mulle seda riiet.
IV. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab tingimuse varjundiga põhjuslauset. *Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt sündis. A. H. Tammsaare. *.. ja kui selleta [= klaverita] on saadud seni läbi, miks siis mitte ka edaspidi. P. Pinna.
V. ‹konj› hrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset; sün. ehkki, kuigi, olgugi et. *Ja tõhk, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi ronida rebaseurgu. R. Roht.
VI. ‹konj› samastav sidesõna, seob lisandit põhisõnaga. Peeter kui matemaatik armastas täpsust. Neist peeti lugu kui tublidest põllumeestest. Sina kui koosoleku juhataja pead päevakorrast täpselt kinni pidama. Kubism kui kunstivool tekkis 20. sajandi algul. Tunnen teda kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest. See plaan lükati kui vastuvõetamatu tagasi.
VII. ‹konj› ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget (= nii(hästi) ... kui (ka)). Ta valvas haiget ööd kui päevad. Nüüd hakkas üks kui teine Oskarile appi. Ma olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud. *Mida ta siin kui seal nägi, oli ju küll ammu nähtud, ent Tõnu ei saanud sellest näinuks. E. Vilde.
VIII. ‹adv› esineb adjektiivide, partitsiipide, adverbide ja indefiniitsete pronoomenite mitu ja palju ees, väljendades määra, astet, ulatust
1. küsiva-siduva sõnana alustab küsimust. a. iseseisva küsilause algul. Kui vana sa oled? Kui kaugel ta elab? Kui kauaks Jüri ära sõitis? Kui palju see maksab? b. alustab sihitislauset. Ütle mulle, kui kaua see võib kesta. Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? *Kas võis Juulius öelda, kui tõsiselt ta neid katseid oli võtnud? K. Ristikivi.
2. esineb hüüd- v. väitlauses. a. iseseisvas lauses, hrl. selle algul. Kui ilus maja! Kui tugev te olete! Kui noored me veel tookord olime! Oh, kui hea inimene sa oled! Kui parajal ajal sa tulid. Kui ammu see kõik oli! Kui vähe on inimesel vaja, et olla õnnelik! Kui kiiresti lendab aeg! „Kui kahju!” ütles ta kahetsevalt. Hullusti läks, oi kui hullusti! Kui mitu korda olen ma sulle öelnud: ära mine sinna! *„Kuhu su rikkused sulasid?” uriseb Jurnas. „Nüüdsama oli varandust kui palju.” A. Mägi. b. alustab sihitis- vm. kõrvallauset. Ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju. Evald ei aimanudki, kui armukade Mare on. Ma ei tea, kui kaua see kestis. Pani imestama, kui hästi ta orienteerub kõikides üksikasjades.
3. alustab imestust, üllatust, ootamatust väljendavat lauset; sün. kus (sobib sageli). *Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! J. Parijõgi. *Oh sa taevane taat, kui see koer nüüd heitis seda ilveseroju nõnda, nõnda ja nõnda ainult! F. Tuglas (tlk).
4. esineb mitmesugustes kindlakskujunenud umbmäärastes v. määratlevates väljendites, nagu kui tahes, ükskõik kui, (jumal ~ kes) teab kui jt. (vahel ka üksikult samas tähenduses). Olgu vastane kui tahes tugev, Jõnn tuleb temaga toime. Ta pole just (kes) teab kui suur süüdlane. Poiste kuraasi ei jätkunud teab kui kauaks. Tööta ükskõik kui hoolsasti, ikka ei olda rahul. *.. õieti ei saa aru. Ei näe, kas pinguta silmi kui palju. A. Mägi. *Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastega mine kui sügavast veest läbi. J. Parijõgi. || tähenduses 'kui tahes, ükskõik kui' alustab mööndlauset. Kui kokkuhoidlikult läbi ei ajagi, ikka tuleb rahast puudu. Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea. *Nii et haiglas ei ole keegi üle kolme päeva, kui kaugelt sa ka pole. V. Vahing. *Väriseja Johannes ei avanud üldse ust, kui palju Kaarel selle taga ka ei koputanud. A. Jakobson.
Omaette tähendusega liitsõnad: enne|kui, just|kui, muud|kui, nii|kui, otsekui

enne kui
aega märkiv sidesõna: enne seda, kui; alustab ajalauset, mis annab edasi pealause tegevusele v. olukorrale järgnevat tegevust v. olukorda. Läks mööda tükk aega, enne kui ta julges redupaigast välja tulla. Emal oli tükk aega tegemist, enne kui tuba korda sai. Enne kui ma jõudsin midagi ette võtta, tungisid nad mulle mitmekesi kallale. *Sel hetkel hakkas ohkima ja ägisema käbidega seinakell, enne kui aega teatas. L. Promet.

samal ajal kui

1. aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord on pealause omaga samaaegne; sün. sellal kui. Samal ajal kui teised lõunatundi pidasid, käisime meie jõel. *Samal ajal kui ettevalmistused tasapisi oma rada läksid, saabus Raroialt aina kirju.. E. Masing (tlk).
2. aega märkiv sidesõna, alustab vastandavat kõrvutuslauset, mis konkretiseerib pealause tegevust v. olukorda; sün. sellal kui, kuna. Samal ajal kui riigi põhjaossa on koondunud tööstus, püsib lõunaosa endiselt agraarpiirkonnana. *Mind vapustas just see, et ühe käega mees elas ausalt, samal ajal kui teised hangeldasid, võtsid altkäemaksu, kui ainult pakuti... V. Vahing.

sellal kui

1. aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord on pealause omaga samaaegne; sün. samal ajal kui. Sellal kui lapsed magasid, korrastas ema nende riideid. Juta keetis süüa, sellal kui teised niitsid.
2. aega märkiv sidesõna, alustab vastandavat kõrvutuslauset, mis konkretiseerib pealause tegevust v. olukorda; sün. samal ajal kui. *Juba 1860. aastal olid taanlased Gröönimaal kirjaoskamatuse likvideerinud, sellal kui 1952. aastal oli vaid käputäis Kanada eskimoid igas mõttes kirjaoskajad. A. Tungal (tlk).

kära ‹11› ‹s›

1. müra, ragin, kolin, paukumine, mürtsumine, kärin, põrin vms.; üldse mitmesuguse päritoluga, teat. tegevust, protsessi vms. saatvad (paljud samaaegsed) korrapäratud helid. Suurlinna, lahingute kära. Mootorite, masinate põrgulik, kõrvulukustav kära vaibub, vaikib. Kära paisub, kasvab, muutub valjuks. Aparaadid töötavad kärata. Töö toimus ilma suurema kära ja mürata. Väljast kostab sadama tavalist kära. Linttraktor liikus edasi suure kära ja raginaga. Kõrv eraldab kärast tuttava heli, harjub käraga. Püüdis astuda võimalikult vähe kära tehes. *Oi seda kära: raudrehvidega vankrid sõitsid raginal üle kivide, kõlisesid-kolisesid raudlatid, inimeste astuminegi kobises, klõbises, matsus, mütsus! L. Kibuvits. || vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine, kilkamine, hõikamine, laulmine, kisamine vms. lärm; lindude v. loomade (vali) kisa, läbisegi häälitsemine. Poisikeste, hobusemeeste, lindude, ahvide kära. Kära läheb saalis suureks, valjuks. Puhkes üldine kära. Kära peale ilmus korrapidaja. Vaidluste kärast kostavad üle üksikud hüüded. Suure kära ja müraga tormati tuppa. Õu oli täis laste kära ja kilkamist. Valvurid tõstsid kära, kui selgus, et üks vang on puudu. *Tõusis kära, terve pere jooksis välja, naised hädaldasid, koerad haukusid. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: jutu|kära, laada|kära, lahingu|kära, linna|kära, pidu|kära, rõõmu|kära, sõja|kära, tänava|kära, võitluskära; põrgukära.
2. piltl rohke õiendamine, rääkimine, arutamine vms. millegi ümber, lärm. Kogu vald oli kära täis, et varsti tulevad pulmad. Kära oli ajalehtedes, ajakirjanduses palju, rohkem kui asi väärt. Kas maksab tühja asja pärast nii palju kära teha, tõsta! Näidendi, lavastuse ümber tekkis kära. Näitus korraldati ilmatu käraga. *Kolime metsa ja jätame kus pagan selle maailma kära. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: ilma|kära, päevakära.

laeva|tuled pl
mer laeva asukohta, liikumissuunda, tegevust v. olukorda märkivad rahvusvaheliste eeskirjadega kindlaks määratud tuled, mis öösel v. halva nähtavuse ajal peavad laeval põlema

laste|aednik
lasteaias laste mängu ja tegevust juhendav kasvataja

liht|minevik
keel minevikus toimunud lõpetamata, kestvat v. korduvat tegevust väljendav pöördsõna aeg, imperfekt

likvideerima ‹42›
ettevõtte, asutuse v. organisatsiooni tegevust lõpetama; millelegi lõppu tegema, midagi ära kaotama v. hävitama. Asutus, selts, ühing likvideeriti. Kunagi oli ka Loksa rajoon, aga see likvideeriti. Maal likvideeriti väikesed koolid ja kauplused. Asuti õlireostust likvideerima. Tsensuur likvideeriti. || kedagi kahjutuks tegema v. füüsiliselt hävitama. Teisitimõtlejaid likvideerima.

likvideeruma ‹37›
oma tegevust v. olemasolu lõpetama, kaduma, hävima. Tsunftid likvideerusid. Iseenesest likvideeruv haigusseisund.

majandama ‹37›

1. majandusüksuse sihipärast tegevust korraldama, majandit juhtima. Parun ise elas Peterburis, mõisat majandas valitseja. Korras ja hästi majandatud talu. || (üldisemalt:) kodust majapidamist korraldama, majapidamisega tegelema. *Vääriline pole tippjuht, kes oma kodus majandada ei oska .. M. Berg.
2. midagi majanduslikult kasutama. Järv oli kalakasvanduse majandada. Loodusvarasid, metsi tuleb heaperemehelikult majandada.

meister ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

mis ‹mille, mida, millesse, milles, millest, millele, millel e. mil, millelt e. milt, milleks e. van miks, milleni, millena, milleta, millega e. van miska pl mis, mille e. millede, mida, millesse e. milledesse ‹substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu, välja arvatud mõni üksik juht›› ‹pron›
I. küsiv-siduv asesõna; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses
1. esineb otsese küsimuse algul (ka lõpul). a. ‹substantiivselt› (tegevuse v. olukorra, samuti esemete, ainete, mõistete, nähtuste kohta). Mis (on) lahti, juhtunud? Mis nüüd? Mis veel vaja? Mis viga? Mis uut, uudist? Mis siin toimub? Mis, mida teha? Mis teil sinna asja? Mis siis, kui ta hilineb? Mis, kas tuled kaasa? Mis? Kas sina ka! Mis meil on täna lõunasöögiks? Mis need seal laual on? Mis sul on, armas laps? Mis, mida tema sellest arvab? Mis see peab tähendama? Mis on armastus? Mille eest poissi karistatakse? Mida nad peaksid ette võtma? Millesse me vihikud pakime, paberisse või kohvrisse? Milles neid süüdistatakse? Millest äkki selline kiirustamine? Millest sa järeldad, et Arvo on süüdi? Millele sa vihjad? Milleks sa raha vajad? Milleni selline järeleandlikkus viib? Millega me sõidame, kas autodega, bussiga või rongiga? *Miska siis? – miska ta selle kaupluse siis asutab?! E. Vilde. || hrv (elusolendite kohta). Mida sa õues näed? – Ma näen autot, puid-põõsaid, koera ja lapsi. *Aga, mis võis tast kujuneda siin: kas visa ja uhke vallutaja .. või ainult juhuste lükatav kerge tuulelipp? R. Sirge. b. ‹adjektiivselt› (täpsustusküsimuses:) missugune samalaadsete seast; (ka esemete, mõistete, nähtuste, samuti isikute vm. elusolendite, olukordade, omaduse, laadi vm. kohta:) missugune, milline. Mis raamatust sa räägid? – E. Vilde romaanist „Mahtra sõda”. Mis linnades te oma reisil peatusite? – Tartus, Valgas ja Võrus. Mis õigus oli teil töölt puududa? Mis kohustused teil on? Mis kell rong saabub? Mis kurja ma olen teinud? Mis keeli te oskate? Mis loomi siinsetes metsades leidub? Kes sa oled ja mis asjus? Mis ajast mis ajani su viisa kehtib? Mis rahadega see maja osteti? Mis, mil määral ta asjast teab? Mis, mil moel, mis, mil kombel te tutvusite? Mis hea pärast peaksin ma oma palga ära andma?
2. ‹hrl. sg. nom.› kõnek kasut. mõnede eri laadi küsilausete algul v. lõpus, samuti ühesõnalise küsilausena. a. alustab põhjusküsimust: miks, mispärast. Mis sa naerad, nutad? Mis ta ometi on nii tossike? Mis sa ta peale pahane oled? *Loll, mis sa klubisse ei tulnud? V. Ilus. b. alustab määraküsimust: kui palju, kui vana vms. Mis raamat maksab? Mis kell on? Mis te maja eest saite? Mis ta vanus võib olla? Mis seda raha võis olla? c. ‹asetseb küsisõnana v. -ühendina või mis lause lõpus› (umbkaudu täh.:) kas on nii? eks ole (nii)? (võib korrata ja modifitseerida ka juba lauses sisalduvat küsimust). Vihma sajab, mis? Igav, mis? Ta on tore poiss, mis? Kurb on vananeda, mis? Ega sa tühja juttu ei aja, mis? Kes sa niisugune oled, mis? See siin ongi Russalka või mis? Ah, et kiire või mis? d. esineb ühesõnalise lausena, milles sisaldub küsimus teat. suhtlussituatsiooni kohta, kusjuures öeldut tuleb korrata v. täiendada ja selgitada. Reet (Tõnule): „Palun sööma!” Tõnu: „Mis?” '(= Mis sa ütlesid?)'. – Reet: „Palun sööma!” Jaak (Ülole): „Ülo!” – Ülo: „Mida?” '(= Mida sa tahad?)'. – Jaak: „Tule siia!”.
3. jaatuse, harvemini eituse suhtes vastupidist väidet sisaldava tundevärvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt› (millegi elutu kohta). Mis sellest, et ta uhke on. Mis parata, tuleb järele anda. Mida's mul karta! Las pidutsevad, mis see minusse puutub. Hea küll, mis me vaidleme. Mis hoolis ta teistest. Mis see kuus kilomeetrit käia on. Mis sa keerutad, ütle otse välja. Mis see minu asi on, kes kellega sõprust peab. Mis meil siin viga olla. Mis sa teed (ära), kui inimesel on halb iseloom. Mida teavad nemad sellest loost. Mida kõike ma noorena ei ihaldanud, millest kõigest ei unistanud. Milleks asjata oma eluga riskida. Eks noored otsustagu ja tehku, mis meie enam! *Soe tuba, soe supp ja soe ahi – mis võis veel paremat olla. J. Kruusvall. b. ‹adjektiivselt› (nii elutu kui ka elusa kohta, mõnikord täh. 'missugune, milline'). Mis häda mul valetada on? Mis õigus on teil minu üle kohut mõista. Mis ime siis, et ta unine on, kui ta öösel magada ei saa. Mis kombed need on! Mis kiiret mul ikka on! Mis pahandust sest ikka tuleb. Mis sõprusest nüüd enam rääkida saab. Mis näitleja ta on, niisama asjaarmastaja.
4. retoorilistes hüüd- ja käsklausetes, mis väljendavad imetlust, vaimustust, imestust, hämmeldust, pahameelt, nördimust vms., samuti tagasihoidlikku viisakat ettepanekut. a. ‹adjektiivselt› (hrl. millegi, harvemini kellegi kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Oi, mis lusti! Oi, mis üllatus! Oi, mis nalja siis sai! Oh, mis õnn, et ma õigel ajal kohale jõudsin! Mis hea tundmus! Mis hirmus ja ennekuulmatu lugu! Mis hurmav daam! Mis põrgut teil vaja on! Mis kuradi pärast mina pean seda tegema! b. ‹substantiivselt›. Mis nüüd küll saab! Mis te ometi mõtlete! Ah mis, jäta mind rahule! Preemiat saame, vaat mis! Mis oleks, kui te pakuksite mulle tassi kohvi. Mis! Sa ei teagi?
5. seob kaudküsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb sageli (v. on juurdemõeldav) mingi korrelatiivne sõna. a. ‹substantiivselt› (esemete, olukordade, nähtuste jm. kohta). Küsisin isalt, mis tema sellest asjast arvab. Vaata, mis mul on! Mis saab edasi, seda ma ei tea. Mis silmist, see südamest. Mis tehtud, see tehtud. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis liig, see liig. Teadagi, mis rahaga tehakse. Ta pilgus oli midagi, mis mind häiris. Siin on mõndagi, mis peaks teisiti olema. See on kõik, mis mul sulle öelda on. Ta vandus, mis muidu tema komme ei olnud. Ta teab täpselt, mis kus kasvab ja mida kuidas harida. Poisid panevad putku, mis kannad välguvad. Meil on veel palju sellist, mille üle tasub järele mõelda. Ülikond, mille all ta kandis lumivalget särki, istus laitmatult. Mida ta ka kavatses ja plaanitses, ikka lõppes kõik nurjumisega. Nüüd alles nägin, milleks ta on suuteline. Ta ei taibanud, milles teda süüdistatakse. Ära pea kõike selleks, millena see näib. Võtsin kaasa suusad, milledeta maal toime ei tule. Mida aasta edasi, seda vähem me kohtusime. Tänavu oli mai vihmarohke, mis takistas kohati põllutöid. Võeti kaasa vaid hädavajalikku, ilma milleta reisil läbi ei saa. *.. kiusatused, nagu viin ja tubakas, ühed katsekivid on, miska inimese tugevust proovitakse. J. Peegel. || hrv (elusolendite kohta). *Ta ise eile ütles, et temal kodus kutsikas on, mis tantsib ja trummi lööb. O. Luts. *Ally käitumine kohvikus oli ühelt poolt mõõdetud, nagu seltskonnadaami oma, millena ta end vist juba kujutleb .. B. Kangro. b. ‹adjektiivselt› (nii esemete, olukordade, nähtuste kui ka isikute vm. elusolendite kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Palun ütle, mis päev on täna. Püüdsin kramplikult meelde tuletada, mis koht see oli. Ma ei mõista, mis häda sul selle rahaga praegu on. Ma ei kujuta isegi hästi ette, mis inimene temast niimoodi saab. Ta tundis huvi, mis ametimees Ants on. Tahaksin näha, mis näo ta teeb, kui kõik ilmsiks tuleb. Mis juttu nad ajasid, seda ei teadnud keegi. Mis surma ta suri, selle kohta ei saadud mingeid andmeid. Mul pole seegi meeles, mis klassis me algebrat õppisime. Mis tööle käe külge pani, see korda läks. Seletasin talle, mis loomaga on tegu.
II. eelnevate rühmadega seonduvates ühendites, kus asesõnaline sisu on (eri rühmades erineval määral) taandunud, sidesõnalaadselt; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb mitmesugustes nentivates, kinnitavates, omadust v. tegevust rõhutavates vm. kordustes. a. ‹seob korduvaid noomeneid v. adverbe, ka pärisnimesid› (ligikaudu täh.:) nagu ... ikka, nagu olema peab; täiesti, päris, läbinisti; tõesti, tõepoolest. Liiv mis liiv. Vaatlen siplevat kala – ahven mis ahven. Jaan on ikka mees mis mees, mats mis mats. Sa oled veel laps mis laps. Puusepp Priidu on meister mis meister. Maitsen – vesi mis vesi. Sügis mis sügis, päev juba lühike. Tõsi mis tõsi, ma ei tunne seda meest. Kübar peas, härra mis härra. Vaatan, einoh, tema mis tema. Ta on loll mis loll. See rohi aitab, kindel mis kindel. Maja oli tühi mis tühi. Kraavid on tõesti vett täis mis täis. Kali on otsas mis otsas. See on juba liig mis liig. Ta on minust igati üle mis üle. *Külaeided vangutasid mind nähes päid – Jüri mis Jüri, ainult halliks läinud. P. Kuusberg. || (korduse esimese osa asemel võib olla sõna üks). Üks mis kindel – ta on haige. *Üks mis selge, järgmine kord kirikupühal juua ei maksa .. O. Jõgi (tlk). b. seob korduvaid verbe, ligikaudu täh. 'nii palju kui; sel määral kui'. Kulus aega mis kulus, aga asja sai. Võtab aega mis võtab, aga töö saab valmis. Nägi vaeva mis nägi, kuid kooli ta lõpetas. Põdes mis ta põdes, kuid ellu jäi. Kiruti mis kiruti, kuid vastu ei hakatud. || esineb mõnedes kindlakskujunenud otsustavust, kategoorilisust v. nentimist märkivates väljendites. Ma viin oma tahtmise läbi olgu mis on 'igal juhul'. Ma ei tee seda, saagu mis saab, tulgu mis tuleb 'mitte mingil juhul'. Ta tahtis veel kord õnne proovida, tulgu mis tuleb 'tulgu see, mis tulema peab' või saagu mis saab 'juhtugu see, mis juhtuma peab'. Oli ta muidu mis ta oli 'oli ta missugune tahes', aga tööd tegi korralikult. Teen mis teen 'teen mida tahes', see pole sinu asi.
2. (ligikaudu täh.:) nagu, nii et; esineb koos järgneva sõnaga enamasti määra- v. viisimäärusena (eriti tundevarjundiga lauseis). Palav mis kole. Kade teine mis hull. Isa oli vihane mis hirmus. Külmetasime nii mis hirmus. Sa vassid mis kole. Käsi jookseb tal verd mis hull. Eit paukus ja pragas mis jube. Tal ju seda raha ja vara jagada nii mis puru. Kui lund sedasi edasi sajab, siis sõidame mis ludin. Rukis kasvab mis mühab, mis mühiseb. Ujun üle järve mis laksub. Põõnab mis norin taga. *Kui kõik on käe-jala juures ja ootamist ei ole, siis läheb töö mis lustib. E. Maasik. *Soosillal oli hulk tööd tehtud, nii et täna mindi sealt üle mis kõbinal. A. H. Tammsaare.
3. ‹kasut. võrdlevalt ühenduses sõnadega see, too, sama, seesama vms.› kui, nagu. Meie vahekord polnud enam see mis varemalt. Sa oled mulle sama mis vanaema. Sinuga juhtub seesama mis minuga. Maal oli üldine meeleolu sama mis linnades. *Pole seal enam toda hoogu ega tralli, toda kuraasikat kauplemist ega ägedat ärplemist mis ennevanasti. I. Sikemäe.
III. hrl kõnek esineb mitmesugustes kindlakskujunenud (sageli ka tundevarjundiga) umbmäärastes v. määratlevates asendusväljendites; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb ühendeis koos teadma-verbi sg. 3. pöördega ja sõnadega jumal, kurat, pagan, tont, kes, mõni, samuti väljendis mine tea mis, mis märgivad ebaselgust, teadmataolu vms.. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, umbkaudu täh. 'midagi muud, midagi aimamatut v. ootamatut, midagi erilist vms.'). Ta võib teab mida ette võtta. Sa arvad alati jumal teab mis, kui ma õhtul hilja koju tulen. Kannavad siia kokku pagan teab mida. Ma ei nõua ju tont teab mida. Selline lühinägelikkus võib viia kes teab milleni. Niisugune kangekaelsus on juba kurat teab mis 'liig mis liig, ületab igasugused piirid'. Ta võib kohtus pagan teab millega hakkama saada. Ta arvab enesest ei tea mis 'liiga palju'. Näonahk pole mul tõepoolest teab mis 'suurem asi, eriti hea'. b. ‹adjektiivselt› (nii elutute kui elus objektide kohta, umbkaudu täh.:) mingisugune, niisugune, mille kohta pole täit selgust; mõni v. mingi eriline. Ega mul ei tea mis asja ole, tulin niisama. Ta hakkas tont teab mis põhjusel mind vältima. Raamatud olid seisnud toanurgas juba mine tea mis ajast. Nad on nii ennast täis, nagu oleksid (mõni) teab mis vägiteoga hakkama saanud. Minu hobune pole ka kes teab mis traavel. Neiu ei olnud jumal teab mis iludus. Mul tuli äkki ei tea mis hea pärast 'mingil teadmata põhjusel' mõte minna kinno.
2. esineb koos sõnadega tahes, ükskõik, ükspuha vms. suvalisust väljendavais ühendeis. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, mille puhul ei taheta teada v. ei võeta teatavaks mingeid täpsustavaid asjaolusid). Öeldagu mis tahes, aga need olid siiski ilusad ajad. Tegin mida tahes, aga iialgi ei oldud minuga rahul. Direktor ei saada kunagi kedagi tagasi, olgu küsimus milles tahes. Räägime millest tahes, ainult mitte sellest naisest. Mitte ei jää magama, tee mis tahad. Mõelgu ta ükskõik, ükspuha mida, minule ei lähe see korda. Paljugi mis reisil juhtuda võib. *Rootslane oli ju siinlinnas kõigepealt antvärk. Kingsepp, laudsepp, tündersepp või mis tahes. J. Kross. b. (adjektiivselt nii elutute kui elus objektide kohta, kusjuures ühendeis tõstetakse esile üks asjaolu teatavast rühmast; ühend on mõnikord tähenduselt lähedane sõnadele iga ja igasugune). Nad peatusid eineks, sest nälg oli suurem kui mis tahes hirm. Saan kõigega hakkama, olgu töö mis tahes. Olen valmis vastu võtma mis tahes rünnakut. Ostan selle maja ükskõik mis hinna eest. Kooli ma lõpetan, ükskõik mil viisil. Mis tahes kergeusklikke võidakse kurjasti ära kasutada. Ta pidas ennast sõltumatuks mis tahes poliitikameestest.

mis|järel ‹adv›
(alustab hrl. tagajärjelauset, mille tegevus v. olukord esineb pärast pealause tegevust v. olukorda:) mille järel. Ohverdas 15. käigul etturi, misjärel tekkis väga keeruline seis. Kitarriga tüdruk alustas laulu, misjärel teised temaga ühinesid. Koort hapendatakse 6–10 tundi, misjärel see jahutatakse. *Kõnelus katkes varsti, misjärel võis selgesti kuulda kaugenevaid samme. A. Kivikas.

momentaan ‹-i 21› ‹s›
keel hetkelist v. ühekordset tegevust väljendav verb, näit. paugatama

monitor ‹-i, -i 10› ‹s›

1. tehn inimese ja tehnilise süsteemi (arvuti, televisioonisüsteemi vms.) suhtlemist võimaldav sisend-väljundseade, kuvar. Telesaates esineja näeb end monitorist.
2. tehn millegi tegevust v. seisundit jälgiv, seda kontrolliv seade
3. hrl van sõj väikese süvisega rannakaitse- v. jõelaev pöörlevates tornides suurtükkidega
4. ped õpetajat abistav õpilane teat. süsteemi koolides

muu ‹15› ‹pron›
I. umbmäärane asesõna, mis substantiivselt näitab, et tegemist on millegagi v. kellegagi, mis v. kes ei ole sama kui kõne all olnu, jääb väljapoole mainitut
1. ‹ainsuses› (millegi elutu kohta:) hrl. tähistab midagi ebamäärast ja abstraktset, asjaolu(sid), olukorda, tegevust, nähtusi v. nähtust. Tahan teada, kes seda tegi; muu mind ei huvita. Lind on harjunud alati puuris olema ega oska muud tahtagi. Ma pidin mööbli ära müüma, muud ei jäänud enam üle. Asi pole mitte selles, kus ja kellega ta käis, vaid hoopis muus. Kõigepealt õpi koolitükid ära, alles siis võid muuga tegelda. Ma tahaksin sinult küsida sootu muud. Raha teda ei huvitanud, ta mõtles muule. Vaasi purunemine on muuga võrreldes väike õnnetus. Ta oli unustanud, et maailmas võib peale töö veel muudki olemas olla. Nad rääkisid raamatutest, filmidest, matkamisest ja veel paljust muust. Kõigeks muuks võib ta võimeline olla, ainult mitte loominguks. Ta meisterdas kõige muu kõrval isegi viiuleid. Aitab haigustest, räägime parem millestki muust. Teda ei huvita miski muu peale filateelia. Ega sel plikal muud peas ole kui tants ja poisid. Sina aga muud ei tee, kui irvitad! Tal ei jäänud enam muud üle, kui minema hakata. Ei siin pole muud, kui hakka aga astuma. Mis muud kui marjule. Ta ei taha midagi muud kui magada. Nüüd ei aita miski muu, kui sina pead ka appi tulema. Temast oleks võinud oodata kõike muud kui seda. Poiss õppis kunstiklassis veel muudki kui joonistamist. Ega seal palju muud tehtudki kui söödi. Siin pole tegemist muuga kui lohakusega. *Pole veel viga, kui ta [= kivi] varitseb maa peal, aga kui ta lömitab maa all, siis pole muud kui aina ragin taga. A. H. Tammsaare. *Süda kripeldas veel muugi pärast: ta ei suutnud unustada Marinat. E. Maasik.
2. (tähistab mingit isikut (v. olendit) peale mainitu, hrl. täh.:) teine. Ta jäi muudest hiljemaks tulema. Realistlikest kirjanikest rääkides nimetas ta muude seas ka Ibsenit. Mina olen alati seal, kus muudki. Õpetaja arvas teisiti kui kõik muud. Anna kiri Tiina enda kätte, mitte mõnele muule. Jüri ei armasta kedagi muud kui Marit. See olin mina ja ei keegi muu. Karl oli tugevam kui keegi muu. Kellest te räägite? – Eks ikka sinust, kellest siis muust. Vaata sina mu kalade järele, kelle muu hooleks mul neid jätta on. Kes need muud olid kui meie poisid. Ei olnud see keegi muu kui vanahärra ise. Kes see muu seal krõbistab kui hiir. *Ära muile lausu, hakkavad nurisema. V. Uibopuu.
II. umbmäärane asesõna, mis adjektiivselt osutab (vastandavalt) rühma vm. terviku mainimata, täpsustamata osale: ülejäänud, teistsugune, teine
1. põhisõna tähistab midagi elutut. Võsa, soo ja muu kõlbmatu maa. Seda kala leidub mitmes muuski järves. Lapsi ei huvitanud enam joonistamine, nad otsisid juba muud ajaviidet. Müüdi värsket kurki ja muud head-paremat. Lisaks kõigele muule vajalikule saime ka seljakotid. Ei taha enam doominot, mängime mõnda muud mängu. Ei olnud lampi ega mingit muud valgust. Arutati õppeedukust ja muid küsimusi. Miks sa ainult valsse mängid, kas sa muid lugusid ei oska? Peale dekaanikohustuste oli tal palju muidki ülesandeid. Pärast läks jutt muude asjade peale. Muu jutu seas mainisin ka, et .. Tal pole muud muret kui kõhutäide. Ei olnud muud väljapääsu kui kõik ära rääkida. Ei aidanud muu nõu, kui pidime ema appi kutsuma. Asjast saame ehk üle mõnel muul moel. Luges kriminaalromaane ja muud seesugust.
2. põhisõna tähistab elusolendit. Saabusid õpetaja ja muu peenem rahvas. Ta lahkus koos muude pidulistega. Ta rõõmustas pühade üle nagu kõik muudki inimesed. Ta ei tunnista muud seltskonda kui kunstnike oma. Muude klassivendadega saan hästi läbi, ainult Antsuga on naginaid. Vahib aga Malle, nagu muid tüdrukuid poleks olemaski. Nägin peale põtrade veel mitut muudki looma. Kuldnokad, pääsukesed ja muud rändlinnud on juba ära lennanud. Kas sa muid kalu ei saanudki?

normeerima ‹42›
mingit suurust, protsessi, tegevust, inimestevahelisi suhteid vm. eeskirjadega korraldama; millelegi kasutamise v. kulutamise lubatud piiri kindlaks määrama, normiks seadma. Kogu ühiskondlik elu on kirjutatud või kirjutamata seadustega normeeritud. Normeeritud tööaeg, hinnad. Inimese tegevust normeerivad määrused, instruktsioonid, korraldused. Normeeritud kirjakeel. Normeeriv grammatika, sõnaraamat. *Paljud kaptenid normeerisid ookeanil sõites veetarvitust – toop vett mehele päevas. R. Kurgo.

nuhk ‹nuhi 21› ‹s›
hlv kellegi käitumist, tegevust, meelsust vm. salaja jälgija ning vastavast isikust huvitatud ametkonna vm. informeerija. Ohranka, julgeolekuteenistuse, luureagentuuri nuhk. Ülemuste, sakste nuhk. Meie hulgas on nuhk, keegi meist on nuhk. Keegi on meie juurde nuhiks pandud. Nuhid jälgivad teisitimõtlejaid, vastupanuliikumise tegelasi. Meil on nuhid sabas, meile pandi nuhid sappa. Kohvikud, restoranid jm. avalikud kohad kubisesid nuhkidest. Ta on nuhk, räägib direktorile ette, millest mehed omavahel arutavad. *.. ilma äraandjata, ilma nuhita poleks parun nende kavatsusest teada saanud. A. Hint.

osutama ‹37›

1. näitama, viitama. a. suunda v. kohta, kellegi v. millegi suunas, kellelegi v. millelegi. Osutades käega diivanile, enda kõrvale palus perenaine külalist istuda. Laps osutas sõrmega mänguasjadele. Osutas käega ettepoole, pöidlaga üle õla. Õpetaja osutas raamatus koha, kust pidin ette lugema. Teejuht osutas rajale, küla poole. Vaatas ta õieli nimetissõrme poolt osutatud suunas. Teeviit osutas vasakule, lõunasse, asula suunas. Magnetnõel osutab põhja, põhjasuunda. Märk osutas ühesuunalise liiklusega teed. Kriitika osutab teose puudustele, väärtustele. b. hrv tegevust, aega vm. Päikese seis osutab keskpäevale. Õhutemperatuuri langus osutab saju lõppemisele.
2. ilmutama, avaldama, üles v. välja näitama. Osutas elavat huvi meie kavatsuste vastu. Ei osutanud millegagi oma rahulolematust. Koolis osutas ta erilist andekust matemaatikas. Kas soovite meile seda teenet osutada? Ei osutanud soovi siit lahkuda. Salk sõdureid osutas vaenlasele tõsist vastupanu. Riik osutab talu rajajaile abi. Ta uus romaan osutab ajutisest loomekriisist ülesaamist. Kreeta maalikunst osutab ilmseid egiptuse mõjusid. Arheoloogilised leiud osutavad, et siin on olnud linnus. Pole õigustanud talle osutatud usaldust. Olin liigutatud mulle osutatud tähelepanust, austusest.

panema ‹panna, panin, pannakse 39›

1. kuhugi, mingisse kohta asetama, paigutama. Paneb palitu varna, raamatu lauale, pea padjale, telefonitoru hargile, kirja ümbrikku, märgi rinda, raha tasku, sõrme suule, käed puusa, käe sõbra õlale, kõrva vastu lukuauku, piibu suhu, lapse rinna otsa, kohvri enda kõrvale. Pani pudeli suule ja rüüpas. Pane hobusele päitsed pähe, rauad suhu, rangid kaela. Paneb mantli selga, kingad jalga, kindad kätte, mütsi pähe, salli kaela. Käe ümber pandi side, mähis. Haigele tuli kuppu, sinepiplaastrit panna. Lasksin saabastele pooltallad, uksele uue luku panna. Kuhu sa oled mu prillid pannud? Pillimees pani sõrmed kandlele, viiuli lõua alla. Müürsepp paneb kive müüri. Panin raamatu paberisse. Ema pani poti, supi tulele. Panin tule ahju, varsti saab sooja. Leivad pandi ahju (küpsema). Ta pani raamatu käest. Panin kirja posti. Pani suurema summa panka, (vanemate kätte) hoiule. Pani igast palgast natuke tallele. *Või kui paneks raha veel paari laevaaktsia alla, prahihinnad on praegu head. A. Kaskneem. | piltl. Suitsu näkku panema. Jalga kodumaa pinnale panema. Paneb ilusad summad taskusse. Kellelegi midagi nina alla panema. Kirvest puu külge panema. Arstid panid haige taas jalgadele. Kedagi häbipinki panema. Kellelegi nuga kõri külge panema. Kellelegi, millelegi suuri lootusi panema. Ta ei õigustanud temale pandud lootusi. Oma tundmusi, mõtteid sõnadesse panema. Pani mulle nii raskeid küsimusi, et ma ei osanud vastata. Ilu patta ei panda. || kirjutama; joonistama. Panin kuulutuse ajalehte. Tahtis lasta naabri, selle kiusuteod ajalehte panna. Tema tunnistus pandi protokolli. Avaldusele pandi resolutsioon: „Rahuldamata jätta!”. *Margus naeratas hiljemgi veel – kui ta suplevaid poisikesi lõuendile pani, ise juba noor kunstnik. L. Kibuvits. || kedagi kuhugi (midagi tegema) suunama, saatma, viima. Laps pandi kooli, lasteaeda, karja, kostile. Panin poisi suveks tädi juurde maale. Lapsed pandi varakult voodisse, magama. Kurjategija pandi vangi. || (mõnedes koha- vm. määruseta väljendites). Kartuleid panema 'kartuleid saagi kasvatamiseks mulda paigutama'. Paneb 'ehitab, valmistab' lage, katust, põrandat. Paneb 'liimib seinale' tapeeti. Oli osav püünist, paelu, mõrdu panema 'üles seadma'. Laskis endale kaarte panna 'kaartidega ennustada'. Taadid istusid puhkama ja panid 'tegid, tõmbasid' piipu, suitsu. Selle rahaga ta oma ärile aluse, põhja panigi 'äri lõi, rajas, alustaski'.
2. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma. Ust lukku, haaki, pööra, riivi, ketti panema. Elektripostid on juba püsti pandud. Jalga lahasesse, käsi raudu panema. Röövel pandi raudu. Peremees paneb koera ketti. Lehm pandi köide. Hobust rakkesse, sadulasse panema. Hobust rauda panema 'rautama'. Härgi ikkesse panema. Ennast riidesse panema. Paneb kangast niide. Ema pani lapse kuivaks 'asendas märjad mähkmed kuivadega'. Pane kauss täis! Pane ennast valmis, korda, hakkame kohe minema. Heinu rõuku, kuhja, kive hunnikusse panema. Kedagi pikali, põlvili, õlgadele panema. Paneb tassi kummuli. Rätikut pooleks, kahekorra panema. Käsi, jalgu risti panema. Pani käed torru ja hüüdis. Orkestrandid panid oma pille häälde 'häälestasid'. Ta pani mu täbarasse olukorda. Paneb oma elu hädaohtu. Pani tütre arstile mehele. Jüri ja Mari pandi paari. Mari pandi Jüriga paari. Teemat keelu alla, varandust aresti alla, panti panema. Pani pesu likku, kuivama. Ta pandi politsei valve alla. Nad pandi põlu alla. Tulemused pandi kahtluse alla. Kellegi kannatust, närve, teadmisi, tõelist väärtust, vastupidavust proovile panema. Ettepanek pandi hääletusele. Isa pani 'lubas, andis' tütre koolmeistrile (naiseks). | piltl. Ära tee kõike ise ära, pane oma alluvad rakkesse. Ta on mitu maja püsti pannud 'ehitanud'. *Tõepoolest, nii mõndagi looduses vallatlevat energiat pole inimene veel suutnud lõõga panna. H. Riikoja. *.. elu lust ja rõõm oli meie eest lukku pandud asi. A. Kitzberg.
3. mingit tegevust v. seisundit esile kutsuma. Lampi, suitsu põlema panema. Ahju küdema, kütte panema. Raadiot, grammofoni mängima panema. Mootorit käima, käiku, seisma, seisu, tööle panema. Tööd, töökoda käima panema. Ta pani käed käbedamini käima. Pealetungi, jutuvoolu, tööd, ettevõtet seisma panema. Kedagi piinlikkust tundma, naerma, nutma panema. Probleemid panid meid mõtlema. Koputus uksele pani ootaja võpatama. Rõske õhk pani ihu värisema. Toidu lõhn paneb suu vett jooksma. Kingitus pani lapse silmad särama. Kaupade hinnad panid ostjatel pea pööritama. Tuul paneb lehed sahisema. Vihmapiisad panid veepinna virvendama. On oma tervise mokka, tuksi, turki pannud. Asju jutti, joonde, kombe panema. Oskab oma tahtmist, ennast maksma panna. Viin paneb mehe purju. Pakane pani jõed jäässe. Pauk pani kõrvad lukku, kumisema. Paneme peo püsti 'korraldame peo'. || käskima, sundima. Ta pani mu vägisi sööma. Panin ta puid tegema. Neid ei saanud kuidagi rääkima panna. Terve klass pandi püsti seisma. Ka loodrid pandi tööle. Mis pani sind seda tegema? *Lõunase lüpsi ajal pandi meid okstega lehmade seljast parme peletama. J. Saar.
4. määrama. a. kedagi kellekski v. kuhugi. Ta pandi ühistu esimeheks, vabriku direktoriks, õpetajaks. Ega ma temale vahiks juurde pandud pole! Paneme rühmale uue juhi. *Selle jaoks on ta ametisse pandud.. J. Rannap. b. kellelegi midagi ülesandeks, kohustuseks tegema. Rännakul oli temale pandud pudrukeetja kohustused. Ta ei täitnud temale pandud ülesannet. *Sina oled laste üle pandud, sina vastutad. L. Promet. c. kellelegi v. millelegi hinnangut andma. Arst pani haigele vale diagnoosi. Õpilasele hinnet panema. Õpetaja pani poisile rahuldava. Kirjandi eest pandi talle hindeks viis. Kui palju talle trahvi pandi? d. (omaks) andma. Poistele pandi nimeks Madis ja Mait. Mis nime te oma koerale panite?
5. hrl van pidama, arvama. Ei pannud paljuks (vaeva) lapse järele vaadata. Seda tegu ei saa mei(l)e süüks, patuks panna. Ei pannud vaevaks vanainimest aidata. *.. näha võis, et Joosep Teras ühtegi tööd raskeks ei pannud.. Jak. Liiv.
6. kõnek (tegevuse intensiivsust väljendades asendab teisi verbe:). a. kiiresti, äkki (kuskile) liikuma, minema; põrutama, kihutama. Ta pani toast välja. Pane otse edasi! Urmas pani Reinule järele. Poiss pani suure kiiruga kooli poole, metsa. Panin paarkümmend kilomeetrit ühe jutiga edasi. Naised panid padinal üle hoovi. Paneme Tallinnasse! Buss pani peatusest mööda. Panin „Jawal” saja neljakümnega! Kala pani õnge otsast minema. Pani plehku, pakku, putku, jooksu, kaabet 'põgenes'. b. lööma, virutama. Kellelegi vastu kõrvu, pead, lõugu, mööda kannikaid panema. Pane talle, nii et aitab! Karjapoiss paneb lehmale vitsaga hea nähvaka. | piltl. Kellelegi põntsu, põõna panema. Külmas vees solistamine pani ta jalgadele põntsu. c. kiruma, vanduma; midagi tabavalt ütlema v. kirjutama. Tulist kurja panema. Riho pani paar sarvilist. *„Hästi paned!” Aleksander veab pöidlaküünega üle mu artikli pealkirja, üle mu nime. E. Vetemaa. *Vägevasti laulsid. Panid üle teiste nagu tõrre põhjast. V. Gross. d. jooma. Viina, veini panema. Kärakat panema. e. tulistama. Püssist pauku, valangut, kärtsu panema. Nagu paugu panin, oli hunt pikali. f. (muude intensiivsete tegevuste kohta). Tööle takka panema. *Nägite, Mati paneb tvisti! A. Pervik. *Pane kas või veel paar nädalat streiki. V. Gross.
7. kõnek hakkama, mingit tegevust alustama (hrl. häälitsemise v. liikumise kohta). Karjuma, kisama, ulguma, pragama, kiruma, naerma panema. Poiss pani kõigest kõrist röökima. Tüdrukud panid ehmunult kiljuma. Kõik panid laginal naerma. Laps kohkus ära ja pani töinama. Vanamees pani valitsust siunama. Panime jooksma, jooksu, punuma, lõikama, plagama, leekima, ajama. Hobune pani lõhkuma. Joobnu pani märatsema.

kinni panema

1. sulgema.; ant. avama. a. suletud asendisse seadma. Uksed-aknad pandi kodunt lahkudes kinni. Pani ahju, siibri kinni. Pane hõlmad, pintsakunööbid kinni! Pani ajalehe, raamatu kinni. Vaata, kas haak, riiv on kinni pandud. b. tõkestama. Kellelgi teed eest kinni panema. c. millegi tegevust lõpetama. Pood pandi õhtul kell seitse kinni. Istusin restoranis, kuni see kinni pandi. || likvideerima. Ajaleht, selts, ühing, kool otsustati kinni panna.
2. mingit protsessi peatama, seisma panema. Põud pani linakasvu kinni. Verd, verejooksu kinni panema. Vänge hais pani hinge kinni.
3. kedagi kuhugi v. millegi külge sulgema v. kinnitama, nii et liikumine on takistatud ja vabadus piiratud. Kedagi tuppa, luku taha kinni panema. Koer pandi kuuti kinni. Ori pandi ahelatega seina külge kinni. Karjak pani karja kinni. Pane jalad kinni 'jalanõud jalga'. || kõnek vangistama. Mees pandi varguse eest kaheks aastaks kinni.
4. ette tellima, broneerima, reserveerima. Pean võõrastemajja toa kinni panema. Sööklas, restoranis on meile laud kinni pandud. Panin endale järjekorra kinni. Kõik ta pühapäevad olid mitmeks kuuks kinni pandud.
5. kõnek ära sööma v. ära jooma. Pani viis kooki korraga kinni. *„Pane kinni, ära nuusuta, see kulub sulle marjaks ära!” seletas peremees. Aonurm kallutas kruusi ja jõi ta paari lonksuga tühjaks. R. Roht.

kõrvale panema

1. midagi, millega tegeldi, käest ära panema; millegi kallal ajutiselt tegevust katkestama. Tal tuleb raamat kõrvale panna ning süüa tegema hakata. Rein on pilli kõrvale pannud ning unistab niisama.
2. midagi tagavaraks, varuks panema, alles jätma. Olen püüdnud palgast raha kõrvale panna. *Kui teisekevadise seemne sügisel kõrvale olid pannud, jäi hädapärast nii palju järele, et küünlapäevani välja tuli. H. Sergo.

pangandus ‹-e 5› ‹s›
panku ja nende tegevust hõlmav majandusharu
▷ Liitsõnad: e-|pangandus, Interneti-|pangandus, interneti|pangandus, kaug|pangandus, telepangandus.

peatama ‹37›

1. tegevust, protsessi seisma panema, seisma jätma, kinni pidama, seda katkestama. a. (kedagi). Ta peatas vastutulija ja küsis teed. Olin juba minemas, kui mind peatas ema hüüd. Peatas poisi teda kuuesabast haarates. Direktor peatas mind: „Oodake, ärge veel minge!” Mees peatas hobuse ja ronis vankrist maha. Vaenlase väed peatati enne pealinna. Teel eesmärgi poole ei peata teda miski. b. (midagi). Käeviipega peatas ta mööduva takso. Juht jõudis auto, rongi õigel ajal peatada. Vastase pealetung õnnestus peatada. Peatas hetkeks niitmise. Peatas kärsitult teise jutuvoolu. Teatavatel juhtudel eeluurimine peatatakse. Verejooks peatati rõhksidemega. Looduse rüüstamine, keskkonna saastamine tuleb peatada. Lumesajud ja tuisud peatasid liikluse. Ravi peatas haiguse ägenemise. Kuumutamine peatas käärimisprotsessi. Miski ei peata looja fantaasiat.
2. van peatuma. Tulin joonelt, kuskil peatamata koju. *.. iga kümnekonna sammu järel jäi ta peatama, nagu koguks ta oma viimast jõudu kokku.. E. Särgava. *Vana onu Siirak siin kohal peatas, nagu oleks jutul lõpp. J. Jaik.

peatuma ‹37›

1. liikumist, kulgemist (ka mingit tegevust) katkestama, seisma jääma. a. (inimese vm. elusolendi kohta). Jalutaja, suusataja peatus. Matkajad peatusid puhkuseks. Võõras jäi väravasse peatuma. Peatusin seisjatega juttu puhuma. Peatus, et kaaslasi järele oodata. Aeg-ajalt ta peatus kuulatamiseks. Peatusime vaateakna ees. Teekäijad läksid peatumata edasi. Autojuht ei peatunud, vaid sõitis edasi. Vägedele anti käsk peatuda. Aeg-ajalt ta peatus oma töös ja jäi mõttesse. Kõneleja peatus tihti sobivat sõna otsides. Üritaja ei või peatuda poolel teel. Oma eesmärgi saavutamiseks ei peatu ta millegi ees. Koer lähenes arglikult, aeg-ajalt peatudes. *Kaspar kirjutab veidi, jääb uuesti peatuma, loeb, viskab sule põlgusega kõrvale. J. Mändmets. b. (sõiduki, transpordivahendi kohta). Auto peatus. Rong peatus kaua mingis pooljaamas. Buss peatub siin ainult viieks minutiks, viis minutit. Vanker, saan peatus poiste kõrval. c. (muu liikumise kohta). Sõudjate käed, aerud peatusid. Vanaema vokki tallav jalg peatus. Masin, konveier peatus. Kellaosutid olid peatunud kaheteistkümne peal. Lained tormasid peatumata edasi. *Pea kohal tukkus paar pilvesagarat, nagu lennul peatunud. F. Tuglas. d. piltl (muid kasutusi). Õpetaja pilk peatus kõige tagumises pingis istuval poisil. Antsu silmad peatusid Mannil. Mõtted peatuvad ikka ja jälle laste juures.
2. kusagil viibimise, käimise korral asuma, korteris olema. Kanadast tagasitulekul peatus mõne päeva Helsingis. Tartus käies peatusin sugulaste pool, tuttavate juures. Hotellis ei saanud me peatuda, polnud kohti. Ühe öö peatusime kämpingus. Võõras linnas pole kusagil peatuda. *Esimeseks pikemaks puhkuseks ta otsustas peatuda voorimeeste kõrtsis.. M. Raud.
3. mõneks ajaks v. täiesti lakkama (tegevuse, protsessi kohta). Talvel vesiveski tegevus peatus. Mineraali murenemine võib peatuda. Poiss on kasvus peatuma jäänud. Haigusprotsess saadi peatuma. Verejooks, käärimine peatus. Areng ei peatu kunagi. Näis, nagu oleks aeg peatunud.
4. mitme võimaluse korral valikut tegema, ühe kasuks otsustama. Ettepanekuid oli mitu; peatuma jäädi neist viimasele. Uurimisteemat otsides jäi ta peatuma kodukoha minevikule. Noormees jäi peatuma mehhanisaatori elukutse juurde. Katsetanud mitmeid tehnikaid, jäi kunstnik peatuma temperal.
5. mingit küsimust pikemalt v. lühemalt käsitlema, millelegi (keskendatud) tähelepanu pöörama. Õpetaja peatus „Mahtra sõja” loomislool ning ühiskondlikul taustal. Kõneleja peatus karjakasvatuse kitsaskohtadel. Sellel küsimusel pole mõtet pikemalt peatuda. Nimetatud teemal saame vaid põgusalt peatuda. Peatugem lähemalt juubilari tööl ja tegevusel.

perfektiivne ‹-se 2› ‹adj›
keel lõpetatud tegevust tähistav; ant. imperfektiivne. Perfektiivse aspektiga verb.

personaalia ‹1› ‹s›
bibl isiku(te) elu ja tegevust käsitlevad kirjutised ja trükised

pidama ‹pean, pidasin impers peetakse, peetud 42›
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). | ‹hrl. impers.› (ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14. ‹hrl. translatiiviga› kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15. ‹elatiiviga› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16. ‹hrl. tud-partitsiibis› kasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

maha pidama
kõnek mingit tegevust, toimingut sooritama (maha rõhutab selle teokstegemist, lõpuniviimist). Väesalk pidas maha mitu edukat lahingut. Poisid pidasid päris korraliku löömingu maha. Peaksime kiiresti ühe koosoleku maha pidama. Jürigi pidas koosviibimisel väikese kõne maha. Meil tuli selle mehega maha pidada tulised vaidlused. *Homme kell neli peame maha ühe kõva sõjanõu .. V. Pant.

ära pidama

1. hrl van mingit tegevust, toimingut sooritama (ära rõhutab selle teokstegemist). Pidage oma koosolek täna ära! *„Pallas” pidas vahepeal ära oma traditsioonilise maskiballi. J. Sütiste. *Kuid mis ristsed need niisugused siis on, mis kaevuveega ära peetakse? H. Sergo.
2. kõnek tugevasti kulunuks v. tarvitamiskõlbmatuks kandma, ära kandma. Antsule on ülikond väikseks jäänud, aga küll Jüts peab selle ära. Tal olid seljas otse võimatuseni ärapeetud riideräbalad. *.. tema militaarroheline pagunitega särk oli võrdlemisi ära peetud. V. Luik.

pidurdama ‹37›

1. pidureid kasutama, hrl. piduri abil sõiduki, harvemini masina, mehhanismi vms. liikumist aeglustama v. peatama. Autojuht pidurdas järsult, sujuvalt. Pidurdas auto, mootorratta täpselt ukse ees. Jalgrattur pidurdas, nii et kummid kiunatasid. Bussijuht oli sunnitud järsku pidurdama. Auto, tramm pidurdab kurvis. Üks auto pidurdas ja teine sõitis talle tagant otsa. Rong veeres sujuvalt pidurdades jaamahoone ette. Roomikauto pidurdas otse jääpiiril. || ilma piduriteta millegi v. iseenese liikumishoogu vähendama. Süsta ei ole kerge pidurdada. Pidurdas jalaga kelku. Suusataja pidurdas laskumisel. Kiige, pöörleva trumli hoogu pidurdama. Spinningu rulli saab silmapilkselt pidurdada. Jooksuhoogu pidurdama. Orav vudis kohutava hooga, kuid äkitselt käänakul pidurdas. Ei suutnud perutavat täkku pidurdada. *Varsti aga pidurdas Jüri oma hobust tasasele sõidule.. M. Metsanurk.
2. piltl takistama, aeglustama v. peatama, pärssima. a. (liikumist). Õhk pidurdab meteooride liikumist. Žgutt pidurdab verejooksu. Pimedus ja tuisanud tee pidurdasid meie edasiliikumist. Ülemjuhataja püüdis taganemist pidurdada ja väeosades korda luua. Ükski vägi ei suuda neid voogusid pidurdada. Vastutuule pidurdav mõju. b. (protsessi, tegevust, nähtust). Pärisorjus pidurdas Venemaa arengut. Vasakpoolsete ettevõtmisi püüti igati pidurdada. Maa majanduslik mahajäämus pidurdab hariduse ja kultuuri arengut. Tööde edenemist pidurdab tööjõu nappus. Niiskusepuudus pidurdab taimede kasvu. Miski ei pidurda järvede eutrofeerumist. Rohtudega on võimalik seda haigust pidurdada, kuid mitte välja ravida. Hirm võimalike tagajärgede ees pidurdas ta ettevõtmisi. Kasvu, närvitalitlust pidurdavad tegurid. Stuuporis inimesel on isegi kaitserefleksid pidurdatud. Jahedad ööd pidurdavad nektari eritumist. Takjaõli pidurdab juuste väljalangemist. Isikukultusel oli pidurdav mõju kultuurielule. *Mart, hulluke, püüdis joomatõbe pidurdada, ent kallas vaid õli tulle. V. Saar. c. kedagi, kellegi käitumist tagasi hoidma, talitsema. Oleksin kõik äärepealt välja lobisenud, kuid jõudsin ennast viimasel hetkel pidurdada. Suutis end vaevu pidurdada, et mitte solvajale kallale tormata. „Oota nüüd!” püüdsin keevalist poissi pidurdada. Hirm tagajärgede ees pidurdas neid midagi meeletut ette võtmast. *.. ma oleksin teiste osaliste indu heameelega veidi pidurdanud.. H. Rajandi (tlk).

pille kotti panema, pillid kotis
mingit tegevust lõpetama, millestki loobuma; tegevusel lõpp ja minemas. Kui me oma ühistule jalgu alla ei saa, tuleb meil varsti pillid kotti panna. Pärast kaotust tuli meeskonnal pillid kotti panna ja koju sõita. Vihma hakkas sadama, kuid ega talgulised seepärast veel pille kotti pannud 'ei jätnud tööd pooleli'. *Ja või sakslastelgi nüüd aega, neil endil samuti pillid kotis .. H. Sergo.

pingutama ‹37›

1. kinnituspunktide vahele tugevasti sirgu, pingule (1. täh.) tõmbama. Trossi, traati, telginööre pingutama. Pingutasime koormaköied kõvemini kinni. Pingutas kiivririhma lõua all koomale. Seljakoti rihmad pingutati parajaks. Pingutab pillikeeli. Kala pingutas õngenööri. Pinguta vibu! Poiss pingutas ragulkakumme nii pikale kui sai. Pingutab reguleerimiskruviga aparaadi vedrusid. Kutsar pingutab ohje. Kardinad pingutati raamile kuivama. Pingutab naha liistule. Aiapostide vahele pingutatud metallvõrk. Pingutab tünnile vitsad ümber. Üle jõe on pingutatud köistee. Tuul pingutab purjesid. Kõrge rind pingutab pluusi. || piltl liistule tõmbama, ahistama, pinnima. *Meid on peaaegu seitsesada aastat pingutatud ja pimedas hoitud. M. Traat.
2. midagi pingule (2. täh.), pingulolekusse viima (ja pingul hoidma), et tegevust tugevdada v. intensiivistada. a. (füüsiliselt). Tõstja pingutab käemuskleid. Kõhuliasendis pingutab laps nii kõhu- kui seljalihaseid. Pingutas kaela õieli, et paremini näha. Tuli pingutada sammu, et kaaslastele järele jõuda. Pingutab kaste tõstes kogu jõudu. Laulja pingutab häält. *Oleksin ka tahtnud olla mõnes niisuguses venes, et pingutada pihta, läigatada mõlaga veepritsmeid.. O. Kruus. b. (seoses meelelise v. vaimse tegevusega). Pingutab kõrvu, kõrva, kuulmist, aga midagi ei kosta. Oli juba videvik: tuli silmi, nägemist pingutada. Mari pingutab mälu, pead, et eilset meenutada. Pingutab ajusid, et eksamil läbi saada. Närvid on pingutatud: ma ei saa magada. Kuulasime pingutatud tähelepanuga. *Näiteks kartus „kahte” saada sunnib üht õpilast kõiki jõude pingutama, aktiviseerib vaimset tegevust.. A. Lunge.
3. millegi saavutamiseks vaeva nägema, millekski end kokku võtma, kogu jõudu mängu panema. Heinaajal tuli tublisti pingutada. Tööd on palju, tuleb kõvasti pingutada. Pingutame veel pool tundi, ehk jõuame põllu lõpetada. Andis pingutada, et teistele järele jõuda. Pingutas kogu jõust, et tempot säilitada. Jooksja pingutas end esikohale. Rabeles end pingutades vastase haardest lahti. Läbib pingutamata distantsi. Vanemad rassisid ja pingutasid laste heaks. Eksamite ajal pingutasime ennast tublisti. Kuidas ma ka ei pingutaks, aga mitte ei tule meelde. Ta ei pingutanudki, et mind aidata. Edu julgustas edasi pingutama. Ta on end suurkoolini välja pingutanud. Pea maas, pingutas hobune koormaga edasi.
4. koormavat pinget, pingutust põhjustama. Rohke lugemine pingutab silmi. Pingutav töö. Pingutav teekond, suusaretk. See sündmus pingutas veel kaua meeli. *Kaks pingutavat, uneta ööd oli tal selja taga. A. Kalmus.
5. pingutatud ebaloomulik, tehtud; ülemäärane, ülepingutatud. Algaja näitlejatari pingutatud olek, mäng. Võttis meid vastu pingutatud lahkuse, viisakusega. Peab pingutatud korrektsusega seadusetähest kinni.

pistma ‹pistan 46›

1. teravaotsalise esemega torkama. Nõelaga, noaga, piigiga, oraga pistma. Pistan nõela riidesse, nõelapatja. Pistis loomale pussi rinda, südamesse. Pistis vaenlase odaga, täägiga surnuks. Ta tehti pimedaks, pisteti silmad peast. Piigi otsa pistetud karupea. Hüppas kui nõelast pistetud üles. Mingi okas pistis sõrme. Lipp lipi, lapp lapi peal ilma nõela pistmata. (Mõistatus). *..hein on ohakatutte täis, need pistavad nagu nõelaga. T. Braks. | piltl. Tema sõnad pistavad mind valusasti. *.. siiski pistis sõnades peituv tõeokas Villemit valusasti. O. Tooming. || (mõningate putukate v. usside puhul:) nõelama, hammustama. Sääsed, parmud pistavad valusasti. Herilane pistis mulle vasaku silma alla. Sööstab õuelt minema, nagu oleks teda herilane pistnud. Uss oli hobust ninasse pistnud.
2. ‹hrl. impers.› (järsu torkava valusööstu kohta). Rinnus, rinnas, südames, südame all, küljes, ristluudes pistab. Seljas pistis justkui pussnoaga. Peas, kubemes pistis valusasti. Mõnikord torkis ja pistis seal kusagil pahema külje sees, vasaku abaluu all. Pipraviina on hea võtta, kui südame alt pistab. Naersime nii, et kõhus hakkas pistma. Tuline valu sees, pistab kui oraga. Valu pistab rinde all. Nii hele valgus, otse nagu pistab silmades. *Sees hakkas pistma, aga jooksin nii ruttu, kui ma jõudsin. V. Luik.
3. (piir 4. tähendusega kohati ebakindel:) torkeliigutusega midagi kuhugi suruma, toppima, torkama. Niidiots oli läbi nõelasilma pistetud. Pistis võtme lukuauku, mõõga tuppe, kirja ümbrikku, sõrmuse sõrme, kraadiklaasi kaenla alla. Pistis käe tasku(sse), varrukasse, varrukast mööda. Mees pistis käe tasku ja võttis sealt paar münti. Pistab raha, välgumihkli tasku(sse). Pistis pussi seinaprakku, hangu harusidpidi maasse. Pistsin stepsli seinakontakti. Pistis kainenemiseks pea külmaveekraani alla. Pista pea patja, teki alla ja katsu uinuda! Pistan jalad pehmetesse toatuhvlitesse. Pistis jala ukse vahele. Tüdruk pistis ainult varba vette. Pistab labakud põue, raamatu padja alla. Taskuraamatu vahele pistetud fotod. Pistab vurruotsa hammaste vahele. Poiss pistab näpu, kompveki, suitsu suhu. Pistis sigari näkku, hambu, plotski suhu. Pistis kaks sõrme suhu ja vilistas. Pista lapsele lutt suhu! Pistis sõrmed kurku ja oksendas. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Vaestel polnud ivakestki suhu pista 'midagi süüa'. Pistab kirsioksa, lilled vaasi. Pistsin seemned, tulbisibulad, taimed mulda. Laps pistis käe isa pihku. Poiss pistis käe tulele veel ligemale. Pistis rusika, protokolli teisele nina alla. Pistis mulle lille rinda, nööpauku. Pistan sulle teate postkasti, ukse külge. Pistab lumememmele silmad pähe. Seelikusaba oli kahelt poolt värvli vahele pistetud. Lauajala alla oli pistetud paberinutsakas. Põrsas pistis nina moldi. Koer pistis oma nina mulle pihku. Lind pistis pea tiiva alla. *Sõjavangid vedasid kaevu juurest vett, teivas läbi toobrikõrvade pistetud.. A. Jakobson. | piltl. Pistis selle tehinguga kenakese summa taskusse. Lööme käed ja kuu aja pärast võid talu tasku pista. Eluaeg polevat ta oma jalga kirikusse, kõrtsituppa pistnud. Ega nii kaval mees kergesti juba kätt tulle ei pista. Olgu kuidas on, mina oma kätt sinna vahele enam ei pista. Kes pagan on juba jõudnud direktorile sellest pista. Aeg-ajalt pistetakse üldsõnalisse lobisemisse huvitavaid fakte. Nii on ja jääb – pista see oma kolusse! Esimesed kevadlilled pistavad päid mättast, rohukulust. *Ja korraga nagu pisteti Kustu meelde: mine linna! A. Kivi. || (andmise kohta). Pistis teretuseks kõigile kordamööda käe pihku. Meestele pisteti püssid, luuad pihku. Pistis sõbrale pudeli, õuna pihku. Pistab poisile saunaraha pihku, viiekroonise, paar rahatähte näppu. Igaühele pisteti reklaamleht pihku, näppu. Kui Ants ise järele ei tule, pista rahasumma vanamehe kätte. | piltl. Saatus ise oli talle trumbid pihku pistnud. *Siin oli ka väljapääs – kutsuda Ruudi appi! Ta heitis käega, otsekui oleks keegi selle mõtte pihku pistnud. O. Kool. || kõnek (kirjapanemise v. äratrükkimise kohta). Me kõik olime nimekirja pistetud. Oma muljed pistsin kirja ja saatsin kodustele lugeda. Tõi oma kirjutise ja palus sobivuse korral ajakirja pista. Mis saladus see enam on, kui te ta juba lehte pistsite!
4. midagi v. kedagi kuhugi asetama v. mingisse olukorda panema. Pistis mantli nagisse, soni naela otsa, dokumendid kausta. Perenaine pistis leiva tagasi riiulile, toidu sahvrisse luku taha. Pistab asjad portfelli, kalad kotti. Pista puud ahju ja tuli otsa! Viimane aeg on praad ahju pista. Pistan panni tulele. Ära pista minu külge oma märga kätt! Kasepuu võib tulle pista isegi pooltoorena. Pole kedagi, kes tule pliidi alla pistaks 'teeks'. Pistis tule maja räästasse. Pistab kindad kätte, sokid ja saapad jalga, kapukad jala otsa, mütsi pähe. Pistis puid lõkkesse juurde. Inimene pole mootor, et pistad tagavaraosa asemele. Vaata, et sa kirvest võõra puu külge ei pista! Pista midagi selga, laps kiiresti riidesse! Pistis ruuna aiste vahele, vankri ette, rakkesse. Loom pisteti puuri. Kavandid on kadunud, mine tea, kuhu ta nad pistis või jättis. Kuhu ma olen küll oma prillid pistnud? Pista möödaminnes kiri posti! Kedagi pokri, vangi, türmi, kongi, kartsa, vanglasse, soolaputkasse pistma. Selline mees tuleks hullumajja pista. Stalin pistis meid laagrisse, luku ja riivi taha. Lihtsad maapoisid, sõdurimundrisse pistetud. Pole, kuhu vanas eas oma pea pista 'pole asumispaika'. *..jäi üle ühiselt postid püsti pista ja nädala pärast võrk külge kinnitada. V. Lattik. *„Mõtlen nimelt, kuhu sind panna,” ütles Indrek. „Pista mind, kuhu tahad,” vastas Melesk. A. H. Tammsaare.
5. mingit tegevust v. seisundit esile kutsuma. Pistis piibu, suitsu põlema. Kevadel pisteti vana kulu põlema. Ähvardas metsa, maja põlema pista. Ma kardan, et ladu oli põlema pistetud. Puud on ahjus valmis, pista ainult põlema! Pista ahi küdema, kütte! Pistab 'lülitab' tule, lambi põlema. Pista uks lukku, riivi, ketti! Pistis mootori, masina käima. Pista raadio mängima! Pistame lapsed magama, siis saame juttu ajada. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud – küllap siis käib juba siloniit. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek pistist andma. Ei tea, kus ja kui palju ta pistis, et talu jäi jagamata. Kohtunikule tuleks natuke pista. Otsis ametnikkude seast inimest, kellele võiks pista. Taiplik inimene peab ise mõistma, kellele ja kui palju pihku pista. *.. [Pearu] oli maamõõtjale pistnud, mis pista võis, ja see oli vastutasuks sihid ajanud, nagu neid vähegi võimalik oli ajada. A. H. Tammsaare.
7. kõnek midagi teravat, salvavat (vahele) ütlema, hammustama, nähvama, torkama. Püüab mind igal võimalusel pista ja torgata. Ta on terava keelega, oskab päris peenelt pista kui vaja. Poetas vahele mõne pistva märkuse. Sina pead kohe teist paha sõnaga pistma. „Jäta jama!” pistab ta läbi hammaste. *„Sul on siin kurameerimised käsil, sellepärast sa ei taha maale minna,” pistab Johannes. P. Krusten. *Juba naksivad minu sääri. Nagu ma ei oleks kuulnud, kuidas üks ja teine pistab: näeh, Kükakünka kuningas läheb... O. Tooming.
8. kõnek isukalt sööma v. jooma (ka alkoholi). Pistsime marju kahe suupoolega. Pannkooke pistes jäi jutt pooleli. Pole terve päev aega olnud süüa – pistame nüüd! Vana Kristjan pistis nahka mitu taldrikutäit suppi. Tormas lauda ja kukkus pistma. Pista, Kusti, kõik on klimbid! (öeldakse midagi eriliselt head pakkudes). Lapsed olid kõik kommid korraga nahka pistnud. Mehed pistavad ühe topka teise järel. Noh, pistame siis selle esimese pitsi sünnipäevalapse terviseks! Kartsin, et hunt võib su nahka pista. Karu pistab sipelgad nahka koos pesaga. *Kuid olen nii näljane, et pistaksin suure isuga rohutirtse. B. Alver.
9. kõnek kiiresti, hooga (kuhugi) minema, tormama; kihutama. Pistsin tulistvalu, nagu nool kodu poole. Poiss pistis metsa, tulistjalu mereranda, tuhatnelja kõige ees. Tüdruk pistis naerdes toast. Juku pistis joostes koolimaja poole. Loom pistis raginal läbi rägastiku. Lehmad pistsid üle peedipõllu lauda poole. Pistis otse edasi, tuldud teed tagasi. Pane hobune ette ja pista linna! Lõpetasime rohimise ja pistsime järve. Vesi murdis mättad eest ja pistis vulinal jõe poole. *Kui seda kisa kuulsime, pistsime kohe sinna vaatama, kuidas see mees alla jäi. J. Parijõgi. *Kõrb sai külmetada, nüüd pistab teravat traavi. E. Vilde. || (põgenemise, ärajooksmise, äramineku kohta). Pistis mobilisatsiooni eest metsa, merele. Küllap kurjategijad pistsid üle piiri Venemaale. Pistsime selles segases olukorras maalt linna. Pistis sõjaväest jooksu. Pistis hirmuga kodunt, tagaajajate eest plehku. Ei sa kahe mehe käest putku pista! Püüdis paadiga plehku, putku pista. Mees ei pistnud kellegi eest pakku. Jänes, kitsekari pistis plehku. *Meist ei jäänud sinna [= Vihuksele] ükski, pistsime kõik iga nelja tuule poole laiali. A. H. Tammsaare.
10. kõnek äkki, hoogsalt midagi tegema hakkama. a. (liikumise kohta). Pistis hirmuga, kõigest jõust kodu poole jooksma. Mees pistis mind nähes, pauku kuuldes jooksu. Pistis jooksu, et veel bussile jõuda. Pistsin kui tuul punuma. Pistis tulistjalu leekima, lõikama, liduma. Kui hunti näen, pistan plagama. Vaenlane pistis korratult põgenema. Hüppas vankrile ja pistis ajama. Poiss oli kõige ees minema pistnud. Jättis kõik sinnapaika ja pistis tulema. Pistis kodunt minema, tulema. Hobune pistis sörkima, traavima, kappama. Lehmad pistsid kiini jooksma. Jänes pistis üle nurme liduma. Lind pistis vurinal lendu. Putukas pistis vudima. *Aga kui minul sulg vahel õhtul õige hea lustiga lendama pistis, siis oli hommikul ikka küll tore ridasid lugeda.. M. Raud. b. (hüüdmise, kisamise vm. hääletegemise kohta). Pistis appi karjuma, kisama, röökima. Laps pistis täiest kõrist kisendama, karjuma. Pistis kõva häälega nutma, töinama, tönnima, pillima, uluma. Pistab ropult vanduma, sõimama, kiruma. Kõik pistsid laginal naerma, rõõmsalt itsitama, naeru kihistama. Saal pistis tema sõnade peale elavalt sumisema. Pistab äkki valjul häälel laulma. Üks mutt pistis lõugama, et mis me kolame ringi. „Kuidas sa minuga räägid?” pistis ta pragama. Eit pistis hädaldama, pahandama, tänitama, vihaselt kriiskama. Pistis purjuspäi märatsema, räuskama. Pealtvaatajad pistsid juubeldama. Isa pistab poega hurjutama. Pistis kohe kelkima, teisi pilkama. Kelner pistis vabandama, et nii juhtus. Tüdruk pistis paluma: „Pai onu, võta mind kaasa!” Lapsed pistsid üksteise võidu seletama. Keeras uue lehekülje ja pistis vurinal lugema. Koerad pistsid haukuma, klähvima, ulguma. Kukk pistab varakult kirema. Hobused pistsid norskama, hirnuma. Lehmakari pistis ammuma. Olin just suigatanud, kui äratuskell plärisema pistis. *..tuul tõusis ja pikne pistis põristama. H. Raudsepp. c. (muudel juhtudel). Südametäiega pistis ta jälle jooma, purjutama. Mind nähes pistis kohe silmi vesistama. Kuked pistsid kaklema. Kus pistis alles hobust nüpeldama! Võiksime vihmavarju minna, kui jälle sadama pistab. *Aga kui siis kirjutama pistis, siis käsikirja hunnik aina kasvas. F. Tuglas. *Peep tunneb, kuidas ta süda vasardama pistab ja üle kogu keha jookseb palav laine. T. Lehtmets.

plaani|majandus
maj majandussüsteem, kus kogu rahvamajanduslikku tegevust arendatakse ühtse riikliku plaani kohaselt; käsumajandus; ant. turumajandus

praost ‹-i 21› ‹s›
kirikl katoliku kirikus teat. kõrgem vaimulik; protestantlikus kirikus superintendent v. pastor, kes ühtlasi juhib praostkonna pastorite tegevust. Võru praostkonna praost. O. W. Masing oli Äksi pastor ja Tartumaa praost.

prolaan ‹-i 21› ‹s›
füsiol platsentas tekkiv suguelundite tegevust mõjutav hormoon

prolaktiin ‹-i 21› ‹s›
füsiol ajuripatsi eessagaras tekkiv suguelundite tegevust mõjutav hormoon

põhi|kiri
ettevõtte, asutuse v. organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms. sätestav ametlik dokument. Aktsiaseltsi, ühingu põhikiri. ÜRO põhikiri. Põhikirja koostama, kinnitama, registreerima, muutma. Põhikiri arutati läbi ja võeti vastu. Põhikirjas tehti muudatusi. Asutus, selts töötab põhikirja alusel 'sellest lähtudes'. Põhikirja järgi ei ole seesugune otsus võimalik. Põhikirja rikkumine.
▷ Liitsõnad: näidis|põhikiri, tüüppõhikiri.

pöörduma ‹37›

1. ümber keskpunkti v. telje liikuma v. nihkuma. Uks pöördus vaikselt hingedel. Võti pöördub lukus, lukuaugus. Käepide pöördub kergesti. Rattad pöörduvad pehmes pinnases raskelt.
2. end (ümber) pöörama, end käänama, end keerama. Lamaja pöördub selili, ühelt küljelt teisele, teisele küljele. Pöördub näoga hüüdja poole, suunas. Lauasistujad pöördusid mind tunnistama. Ingrid pöördus pikkamisi ja vaatas mulle otsa. Ta pöördus trepil ja vaatas tagasi. Poiss pöördub ema vaate eest kõrvale. Pöördusin hüüde peale. Kõigi pilgud, silmad pöördusid ukse poole. Külalise vaade pöördus lakke, peremehele. Paat pöördus kummuli. Lilled pöörduvad päikese poole. | piltl. Ta on alati nii endasse, enesesse pöördunud 'endasse tõmbunud, endasse sulgunud'. Sissepoole pöördunud pilk. Elu pöördus ootamatult pahupidi. Kõik väärtused on pöördunud pea peale. *.. temagi nina hakkas viimasel ajal pudeli poole pöörduma. M. Traat.
3. kuskile v. kellegi juurde abi, nõu v. teadete saamiseks minema; oma palvet, kaebust vms. kellelegi suunama; kellelegi oma sõnu suunama, kedagi kõnetama. Haige pöördus arsti poole. Ravile pöördus ta alles viimases hädas. Selle küsimusega, selles küsimuses pöördu juristi poole. Pöördus kaebusega, avaldusega ametiisikute, valitsuse poole. Õpilased pöördusid kirjaniku poole palvega kõnelda romaani saamisloost. Kui sul abi, nõu, toetust on vaja, võid julgesti minu poole pöörduda. Tema poole pöörduti mitmesuguseis asjus. Häda sunnil kellegi poole pöörduma. Valitsus pöördus üleskutsega rahva poole. „Peame vist appi minema,” pöördus Ain kaaslaste poole. „Kallid vanemad!” pöördub ta kirja alustades koduste poole. *Pöördusin siis arhiivide poole, et esiisade jälile jõuda. J. Semper. || tegevust millelegi suunama, millegagi tegelema hakkama. Helilooja pöördus oma loomingus rahvamuusika poole. Elu lõpul pöördus kirjanik uuesti proosa juurde tagasi. Ta on nõela ja niidi juurde 'õmblustööle' tagasi pöördunud. *Ei jäänud Andresel muud üle kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. A. H. Tammsaare.
4. endisest suunast kõrvale v. tagasi pöörama, oma suunda muutma, pöörama (6. täh.). a. (liikumisel). Pöördusime väiksema liiklusega tänavale. Poiss pöördub rattaga külavaheteele. Nad pöördusid ümber nurga, mere suunas. Pöördusime tuldud teed tagasi, poolelt teelt vasakule. Kuulsin selja taga samme ja pöördusin joostes maja poole. Kõndis toas ringi ja pöördus siis kööki. Ostud tehtud, pöördusime koduteele. Mees lehvitas ja pöördus minekule. Pöördusin juba mitu korda minema, aga ikka hoidis miski kinni. Vanker pöördus laiale kruusateele. Paat pöördub laeva poole. Auto pöördus töökoja juurest maanteele. Tuul pöördus põhja, loodesse, vesikaarde. Torm oli pöördunud kagust itta. || kuskile (tagasi) minema v. tulema. Kui kooli lõpetan, pöördun maale, kodukülla tagasi. Pöördus tagasi tööpostile. Sõda lõppes ja mehed pöördusid koju, kodumaale tagasi. Meile anti käsklus kohe sadamasse pöörduda. Usuti, et pärast surma pöördub hing kehasse tagasi. b. (liikumiseta). Jõgi pöördub lõunasse. Esialgu viis tee põhja, siis pöördus kaarega läände. *Särjepütilt viis tee mööda ja talu ligidal pöördus sellele veel teisigi külavahelisi radasid. V. Uibopuu. c. piltl. Ilm pöördub vihmale, halvale. Jutt pöördus tervisele, laste peale. Pöördusime tagasi endise teema juurde. Kõigi tähelepanu pöördub lavale. Mõtted pöördusid asjalikumale rajale. Jättis joomise ja pöördus õigele teele. Jaani rahu pöördus pikkamööda tagasi. d. pöörduv vastupidiseks muutuda võiv. Pöörduv reaktsioon keem nii päri- kui vastassuunas kulgeda võiv keemiline reaktsioon. Pöörduv protsess füüs ka esialgsele vastupidises suunas toimuda võiv protsess.
5. teiseks muutuma v. saama. Näib, et kõik pöördub siiski heaks, hea poole. Olukord pöördus naljaks. *Kord veel rõõmuks pöördub / kõik su lein ja halin.. A. Kaalep (tlk). || usku vahetama; meelt parandama. Paganad pöördusid ristiusku. Mõni patune võib veel pöörduda.
6. keel pöördeti muutuma, konjugeeruma. Kuidas pöördub sõna „tekkima”? Kõik selle tüüpkonna sõnad pöörduvad täpselt tüüpsõna järgi.

reglementeerima ‹42›
mingit protsessi, tegevust vm. eeskirjadega korraldama, kindlatele reeglitele, eeskirjadele allutama. Loomingulist tööd ei saa rangelt reglementeerida ega normida. Kogu koolielu reglementeeriti. Uurija, prokuröri tegevus on seadusandlusega reglementeeritud. *Eraldi sätted reglementeerisid koolist lahkumise. E. Laul.

reklaami|seadus
reklaamialast tegevust reguleeriv seadus. Riigikogus on menetluses reklaamiseaduse eelnõu.

retsiprook ‹-roogi 21› ‹s›
keel vastastikust tegevust väljendav verb. Verbist „sõimama” tuletub retsiprook „sõimlema”.

ringi
I. ‹adv›
1. suletud kõverjoone kujuliselt ümber oma telje v. keskpunkti, ümber mingi keskme, ringjoone vm. sellelaadse, ringiratast; (mõnikord esineb pöörlevat v. tiirlevat liikumist väljendava verbi tähendust rõhutavalt). Karussell käib ringi. Rattad võtavad poris tühjalt ringi. Poiss ajab vänta ringi. Vana mehhanism ei jaksa enam osuteid ringi ajada. Kruttisin nuppu ringi, aga õiget jaama kätte ei saanud. Tüdruk keerutab end ringi nagu vurr. Laps ei saa võtit lukuaugus ringi keeratud. Maakera käib ringi. Rakett lendab ümber Maa ringi. Segasin lusikaga tassis ringi. Võikast jutust hakkas toit suus ringi käima. Veri ei taha enam hästi ringi käia. Terve tunni istusid mehed ringi ümber lõkke. Skulptuurid paiknesid ringi ümber purskkaevu. Suits, edu pani pea ringi käima 'pööritama'. Tuba käib silmade ees ringi. *Kui pääseksime kuidagi maakera ringjooksust, siis satuksime kuhugi teise ringjooksu, sest siin ilmas jookseb kõik ringi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ratasringi.
2. teistpidi, 180 kraadi, ümber. Pööras end kannal(t), kanna peal(t) ringi ja jooksis tuldud teed tagasi. Aidake haige ringi keerata! Buss pööras lõpp-peatuses ringi. Kohvik on kinni, tuleb otsad ringi pöörata (ja koju minna). Keerasin tooli ringi ja istusin teiste poole kuklaga.
3. ‹verbi laiendina› siia-sinna, siin-seal, mitmes suunas ja/v. paigas, ilma selgema sihita, niisama. a. (liikumist väljendava verbiga). Käisime mitu tundi linnas ringi. Kus see poiss küll ringi jalutab, hulgub, longib, luusib, kolab, kondab? Nad ekslesid mitu tundi metsas ringi. Meile meeldib rannas ringi uidata. Õpetaja kõnnib pingiridade vahel ringi. Mis sa käid nii mossis ringi! Eit tatsab, tuiab, tammub, komberdab, kaperdab, sõelub, seerib hoovil ringi. Joodik kakerdab küla peal ringi. Näe, kus hilpab poolpaljalt ringi. Kutsikas hüppab, kargab, lippab, silkab, tormab, tuiskab rõõmust ringi. Kass hiilib keldris ringi. Poisikesed lasevad, tõmbavad suvi otsa lühikestes pükstes ringi. Olen terve päeva dokumentidega ringi jooksnud. Vaimud liiguvad öösiti ringi. Nahkhiired vuhisevad pööningul ringi. Meie küla kalurid seilavad võõrastes vetes ringi. Talle meeldib ringi rännata. Naabrimees ajab mööda laatu ringi. Igasugused mõtted liiguvad peas ringi. Pilk jookseb, eksleb ringi. Pilgud, silmad hulguvad ringi. Ta kõnnib üha mu mälestustes ringi. Maal käivat rõuged ringi. Käivad ringi jutud, et.. || käest kätte; igaühele. Pudel käib ringi. Mehed lasevad viinal ringi käia. Lase kappa ringi käia! Perenaine pakub puuvilju ringi. Liud ulatati ringi. b. ((liikumisega seotud) tegevust väljendava verbiga). Ema askeldab, toimetab, talitab köögis ringi. Tuhlasin kapis, sorisin sahtlis, sobrasin taskus ringi. Pimedas tuli käsikaudu ringi kobada. Koer nuusib, nuhib aia ääres ringi. Vend lakub ja looderdab päevad läbi ringi. Tüdrukud hullavad niisama ringi. Oma hoovis võin ringi lärmata palju tahan. Sead künnavad põllul ringi, püherdavad lombis ringi. Tuul sasib puude vahel ringi. c. (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites v. sellesisulise verbi tähendust rõhutavalt). Plika on hakanud meestega ringi tõmbama. Ats tõmbab libudega küla peal, mööda linna, ööd läbi ringi. Ajad niikaua ringi, kuni lapse saad. Naabri noorik laseb poistega ringi. Hilberdab, liperdab, mehkeldab kõigiga ringi. Jumal teab, kus Mann ringi hoorab, aeleb.
4. ümberringi, igal(e) pool(e), kõikjal(e). Vaatas tühjas toas ringi. Hiir pistab nina urust välja ja piilub aralt ringi. Heitsin, viskasin pilgu ringi. Leskmees vaatab uue naise järele ringi 'otsib uut naist'. Kuulab ringi, ega sulast saadaval pole. Ringi õitsevad puud. Aegamööda kustuvad ringi kõik tuled. *Keeb ringi elu: linnud sädistavad, / aprillipäike mängib akendel.. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: ümberringi.
5. ringiga, kaarega, mitte otse. Teede lagunemise ajal tuli Kauksi kaudu ringi sõita. Ringi minnes on teekond palju pikem. Ta käib sellest majast suure kaarega, kauges kaares ringi. Sõitsime kalmistu ümbert ringi. Miks otse minna, kui ringi saab.
6. ümber, uuesti üle: teistsuguseks, teise kohta vms. Laev, vana koolimaja ehitati ringi. Tegin kogu töö ringi. Olen asja ringi mõelnud. Asjaajamine korraldati ringi. Vana hobust ringi ei kasvata. Kirjuta see harjutus puhtalt ringi! Tõlk pani mu jutu saksa keelde ringi. Mitu tonni kala kallati ringi. Ta paigutas mööbli ringi.
7. püsiväljendina koos käima-verbiga: kohtlema, ümber käima. Ta ei oska inimestega ringi käia. Ära käi raamatutega nii lohakalt ringi! Lapsed käisid tulega hooletult ringi.
8. hrv (ajaliselt:) läbi, mööda, otsa. *.. kaks suve sai ringi ja uuesti kiskus miski vastupandamatult jälle sinna tagasi. K. Tamberg. *Pudenes rahakopikatki, ja hoolikalt arvestades elati aasta muretult ringi. E. Tennov.
II. ‹postp› [nom part] läbi, kestel. Puhkemaja töötab aasta ringi. Neil oli värske kala aasta ringi laual. Ta põdes nädalaid ringi. *Sa vahid raamatusse aastad ringi.. A. Kaal.

ära röövima
röövima (ära rõhutab tegevust); täielikult, viimseni ära võtma. Bande tegi katset kogu raha ära röövida. Talupoegadelt rööviti ära nende kõige paremad maad. Ministri poeg rööviti ära lunaraha saamiseks.

saade ‹saate 18› ‹s›

1. raadio v. telelevi seadmetega edasiantav teavet, meelelahutust jm. pakkuv kava, hrl. selle sisult terviklik osa. Kuuldemäng on oodatud saade. Varsti algab, läheb eetrisse saade „Lugedes looduse raamatut”. Saadet jälgima, vaatama, kuulama. Kell 18.30 läheb saatesse uus telelavastus. Stuudio annab päevas 12 tundi saadet. Eesti raadio võõrkeelsed saated.
▷ Liitsõnad: raadio|saade, telesaade; autori|saade, dokumentaal|saade, eri|saade, huumori|saade, info|saade, kirjandus|saade, kordus|saade, laste|saade, looduse|saade, majandus|saade, meelelahutus|saade, moe|saade, muusika|saade, noorte|saade, olümpia|saade, otse|saade, reklaami|saade, sari|saade, spordi|saade, stereo|saade, tervise|saade, uudiste|saade, vestlussaade.
2. mingit tegevust v. nähtust saatev, sellega sisuliselt seotuna koos, samaaegselt esinev nähtus v. tegevus. a. muus kaasmäng. Laul ja saade moodustasid nauditava terviku. Laulu, tantsu, võimlemise saade. Lauldi saatega, ilma saateta. Laulude saated tegi ansamblijuht ise. Rahvatantsu saateks mängiti kannelt. Saade klaveril, orelil. Liiga vali saade ei lasknud laulu sõnadest aru saada. b. muus mitmehäälses laulus meloodiat laulvale häälele harmoonilist tausta moodustavad hääled c. (muudes seostes). Raamatu eessõnal võib pealkirjaks olla ka „Autorilt”, „Saateks” vms. Dokumentaalfilmi saateks oli tavalise diktoriteksti asemel vestlus. Ojavulin oli jalutuskäigule meeldivaks saateks. Teeb jutu saateks käte- ja näoliigutusi. Pommilennukid lendasid sihtkohta ilma saateta 'saatvate lennukiteta'. *.. rüüpab piima kuivale suutäiele saateks. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: akordioni|saade, ansambli|saade, instrumentaal|saade, klaveri|saade, oreli|saade, orkestrisaade.
3. hrv saatmine. Hüüdis minejale mõne sõna saateks järele. *Luges ja laulis Krõõda [kodunt surnuaiale] saateks Andres ise. A. H. Tammsaare.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

saba kergitama
enda tegevust esile tõstma, kelkima, kiitlema, praalima. *Vakkus muidugi oli .. kiidelnud ja oma saba kergitanud. R. Sirge.

seletus|kiri
kirjalik seletus. a. sündmust, tegevust, eksimust vms. seletav dokument. Avarii teinud autojuhi seletuskiri. Hilinenud töötajalt nõuti seletuskirja. b. millegi (näit. projekti, plaani, aruande, toote vms.) juurde käiv selgitav dokument. Seaduseelnõu, eelarve projekti seletuskiri. Üld-, detailplaneeringu seletuskiri. Kaardid koos vastava seletuskirjaga. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist jm.

simultaan|lava
lava, millel on võimalik üheaegselt näidata eri kohtades toimuvat tegevust

skaudi|juht [-juhi]
skaute juhendav ja nende tegevust korraldav täiskasvanu

suitsema ‹42 või 37›

1. suitsu levitama. Korsten suitseb. Tuleasemel suitsevad veel mõned tukid. Lõkkeaset ei tohi jätta suitsema. Tattnina suitses laual. Tuhatoosis suitseb korralikult kustutamata koni. Küünal, taht hakkas suitsema. Toored kadakad hakkasid suitsedes põlema. Mehed panid piibud suitsema 'hakkasid piipu suitsetama'. Varemed suitsesid alles, kui kohale jõudsime. Tormas sisse, suitsev püss käes. Laevalt nähti suitsevaid tulemägesid. || aurama. Meri suitseb. Mets suitses pärast kõva sadu. || (pingsat, hoogsat tegevust väljendavates püsiühendites). Lõhub tantsida, (nii) et nahk suitseb. Poiss valetab, luiskab, nii et suu suitseb. Tuupisin pühad läbi, nii et pea suitses (otsas). Kirjutab, nii et sulg suitseb. *„Kui tuleb torm, käib vesi siit igalt poolt üle, nii et suitseb,” ütleb Madis. A. Kalmus.
2. suitsuma. a. (liha vms. kohta). Singid pandi suitsema. Läks sauna suitsevaid sinke vaatama. *Paar seareit, mis üles singiks suitsema olid pandud, paistsid nagu sinna raudkonksude külge rippuma jäänud tondid. A. Kitzberg. b. tahmuma. Lagi, seinad on mustaks suitsenud. Rehetoa suitsenud parred. *Toorest haavapuust tuli rohkesti suitsu, nõud suitsesid ära, nõgi jäi neile igaveseks külge. E. Pillau (tlk).

sulgema ‹sulen 42 või sulgen 37›

1. kinni v. kokku panema v. katma midagi, mis on lahti, avatud. a. (mingit ava v. avaga eset). Sulges ukse, akna, värava. Kohver, kast on kindlalt suletud. Sulges laua sahtli. Luukidega suletud aknad. Pudelid suleti korgiga. Tõmblukuga, nööpidega, haakidega suletav kinnis. Sulgesin pakendi kleepribaga. Tuulepluusil olid suured klapiga suletavad taskud. Sulges kätega, sõrmedega mõlemad kõrvad. Põrnitses vihaselt, suu otsustavalt kriipsuks suletud. Sulges laud ja püüdis lõdvestuda. Lamas suletud silmil ja ootas und. | piltl. Nägu, ilme suletud kui mask. Suletud iseloom, olek, hing. Ta süda oli teiste muredele suletud. b. (kinnitusvahendit, sulgurit). Suleb ukse riivi, luku, värava võru, haagi. Sulges oma vööpandla. Sulen jopi tõmbluku, nööbid, pöörad. Sulges kraani, ventiili. c. (avatud olekus eset). Lõpetas lugemise ja sulges raamatu. Märkasin, et sadu on üle jäänud ja sulgesin vihmavarju. Õhtul suleb lill oma õiekrooni.
2. takistama millegi liikumist, pääsu v. kulgu (millegi kaudu kuhugi). Sapikivi oli sulgenud sapijuha. Verejooks tuli kiiresti sulgeda. Peatuti, sest eespool oli laviin tee sulgenud. Uksel valvajad sulgesid oma odadega pääsu igaühele, kes tahtis siseneda. Sõjalaevad sulgesid sissekäigu sadamasse. Hanged sulgesid autode(le) tee. Nende taandumistee oli suletud. Jõgi suleti tõketega, paisuga. Mahalangenud puu oli sulgenud tee. Jõgi suleb eraldunud looke mõlemad otsad setetega. Semafor oli alles suletud 'signaal ei lubanud liikumist', rong seisis ja ootas. | piltl. Talle oli suletud tee ülikooli, kõrgemale ametikohale. Pääs olümpiakoondisse pole talle veel suletud.
3. (tegevust, tööaega) katkestama v. lõpetama. Kauplus on lõunavaheajaks suletud. Lennuväli oli eile ebasoodsate ilmastikuolude tõttu suletud. Muuseum on teisipäeviti suletud. See kiosk on enamiku ajast suletud. Kriisi ajal suleti tehaseid, ärisid, panku. Ammendatud kaevandused suletakse. Ma ei saanud piletit, kassa oli juba suletud. Ühing, selts suleti. Ta jooksev arve pangas on suletud. Suletud 'kujunduslikult lõpetatud' kompositsioon, teos. Suletud 'lõplik, ammendav' loend. || (voolu, ühenduse katkestamise kohta). Suleb klahvile vajutades, nuppu pöörates raadio, televiisori, magnetofoni. Maksu tasumata jätmise tõttu suleti ta telefon 'lülitati välja'.
4. kedagi v. midagi kinniselt, vaba liikumist takistavalt ümbritsema; sellisesse seisundisse panema. Kinnipeetu suleti luku taha, vanglasse. Sinihabe sulges oma naise vangitorni, kloostrisse. Sulges end külaliste eest tuppa, kabinetti. Linn oli suletud vaenlase piiramisrõngasse. Pärismaalased suleti reservaatidesse. Invaliid oli suletud kodu nelja seina vahele. Sulges koera kuuti, sea aedikusse. Sulges neiu oma embusse, sülelusse. Sulges linnupoja oma suurde pihku, kamalusse. Tunneb end nagu klaaskasti suletud. Sulges paberid ümbrikku ja kleepis selle kinni. Muhu kirja motiiviks on kaheksanurk sellesse suletud kaheksaharulise tähe, risti vm. kujundiga. Vett kandev kiht on suletud kahe läbimatu kihi vahele. Suletud leid arheol korraga maasse pandud v. jäänud esemete kogum. | piltl. Ta sulges tusatuju endasse. Marmorisse suletud ilu. *Kui palju läheb kaduma sellestki kaunist, mis õnnelikul hetkel mõttes tärkab, niipea kui tahame seda sõnasse sulgeda. F. Tuglas.
5. ümbrusest eraldama, kinniseks (2. täh.) muutma; eraldatuna, millestki varjatuna eksisteerima. Kõikjal sulges silmapiiri mets. Lagendiku sulevad mitmest küljest suured puud. Terrassi võib ühelt küljelt sulgeda võrestikuga. Külm õhk koguneb suletud nõgudesse. Ringjoon on suletud kõverjoon. Heegelsilmade ahel suletakse kinnissilmusega ringiks. Suletud elektriahel, vooluring, jahutussüsteem, naturaalmajandus. Hakkab korduma suletud protsess. Süda koos veresoonkonnaga moodustab suletud ringsüsteemi. Suletud 'maju täis ehitatud' tänavafront. Suletud 'hoonetega ümbritsetud' taluõu. Suletud 'vähese vaateväljaga, tihedate puistutega' maastik. Suletud süsteem 'materiaalne süsteem, mida ei mõjuta ümbritsev keskkond'. Suletud ring 'väljapääsuta, muutusteta olukord, korduvus'.
6. ‹hrl. tud-partitsiibis› üldsusele kättesaamatuks, ligipääsmatuks muutma, teat. kitsamale ringkonnale määratuks tegema. Väike suletud sõpruskond, kogukond, rahvusrühm. Suletud riik, linnaosa, piirkond. Tartu kuulus nõukogude võimu ajal oma sõjalennuvälja tõttu nn. suletud linnade kategooriasse. Preesterkond Indias kujutas endast suletud kasti. Ükski partei ei peaks olema suletud organisatsioon. Valitsuse, kohtu suletud 'kinnine' istung. Suletud mäng, kuhu kedagi väljastpoolt vastu ei võetud.

sulguma ‹37›

1. kinni v. kokku minema. Veepind sulgus vette kukkunu kohal. Laud sulgusid ja hakkas kostma magaja rahulik nohin. Piilus pooleldi sulgunud ukse vahelt sisse. Rongi lähenedes sulgub raudtee ülesõidukoha tõkkepuu. Uksed sulgusid ja buss läks liikvele. Portfelli lukk ei sulgunudki. Eesriie on sulgunud. Mõne taime õied sulguvad ööseks. Põletikus ussjätke valendik võib sulguda. | piltl. Ta nägu, pilk sulgus. Tema silmad on igaveseks sulgunud 'ta on surnud'. Tee professuuri sulgus poliitilistel põhjustel. Tema näidendite ees sulgusid kõigi suuremate teatrite uksed.
2. hrv külastamiseks tegevust lõpetama (asutuste vms. kohta). Kella kuue paiku sulgusid kõik asutused.
3. end (mingisse ruumi) eraldama, ümbrusest eralduma. Sulgus päevadeks oma tuppa. Professor sulgus oma kabinetti ega võtnud kedagi vastu. Elust pettunu sulgus kloostrisse. || piltl endasse tõmbuma, iseloomult, käitumiselt kinnine olema. Solvununa sulgus ta endasse. Olles kinnine ja (endasse) sulgunud, ei suhelnud ta teistega. *Meel sulgus muile, võikaks muutus hing .. V. Ridala.
4. ringiks tõmbuma; selliselt endaga midagi ümbritsema. Piiramisrõngas sulgus vaenlase ümber. Madu oli sulgunud mehe käsivarre ümber. Mehe käed sulgusid neiu ümber. Mets sulgub hobuserauakujuliselt ümber talu.

sups ‹interj adv›
annab edasi (pehmesse) kukkumist vm. kiiret liikumist v. tegevust. Jääpurikad kukkusid räästast sups ja sups lumme. Sups! kadus komm suhu. *Ta tõmbas valge näpuga sups-sups-sups üle paksude raamatuselgade pruuni ja valge naha .. J. Kross.

[kelle(le)gi] sõrmede peale ~ sõrmedele vaatama
kellegi tegevust teraselt tähele panema, kellelegi peale passima. *Üle trumpama [pidi] mitte ainult kroonu rannavahid, vaid ka .. Storehovi krahvi Karl Magnus Stenbocki, kes kogu aeg tema sõrmedele püüdis vaadata. H. Sergo.

takistama ‹37›

1. millegi toimumist v. kellegi tegevust võimatuks tegema, häirima, pidurdama, segama, kedagi tagasi v. midagi ära hoidma. Päästevest takistab vee alla vajumist. Prokuröri mitteilmumine kohtuistungile ei takista asja arutamist. Soe ilm takistab loomade talveunne jäämist. Remont takistas töötegemist. Miski on ta tulekut takistanud. Võrk takistab kärbeste sissepääsu. Kitsad rõivad takistavad vereringlust. Kukkumine ei takista võitmast. Elukogemus takistab mind seda uskumast. Naine ei suutnud poega minemast takistada. Plaani elluviimisel neid takistati. Miks te ei takistanud tal tulistada? Mu teed takistasid mahalangenud puud. Üritas noorte omavahelist suhtlemist takistada. Õhu juurdepääsu tulekahjukoldesse tuleb takistada. Kõnelemine oli halvatuse tõttu takistatud. Neerude normaalne talitlus on takistatud. Kaitsja püüdis viset takistada. Palved ei suutnud tapatööd takistada. Metsad takistavad pinnase ärauhtmist. Oleksime pidanud vettehüppajat takistama. Olgu ees või meri, see ei takista teda. Korrosiooni takistav aine.
2. murd kinnitama, kinni siduma. *Ka sadamafoogt tuli viimaks oma hobuse seljast, takistas tasase looma ratsmeidpidi sillapalgi külge .. H. Sergo.

talitsema ‹37›

1. ohjeldama, pidurdama, tagasi hoidma, taltsutama. a. (kedagi). Sõjavägi saadeti mässajaid talitsema. Talitseb müravaid lapsi. Poiss on kui elavhõbe, teda saab talitseda ainult tegevusega. Püüdsin raevukaid vaidlejaid asjatult talitseda. Rusikad sügelesid küll, kuid ta talitses ennast. Naine ei suutnud end enam talitseda ja puhkes nutma. Väliselt väga talitsetud inimene ei pruugi olla seesmiselt külm. Talitsemata hobu ei seisa tallis. b. (tundmusi ja nende avaldusvorme). Talitseb suuri vaevu oma viha, raevu, pahameelt, valu, hirmu. Püüdis talitseda oma mõtteid, sõnu, tegusid. Ta ei suuda talitseda oma sõrmi värisemast. Talitse oma suud, suuvärki ja ole õigel ajal vait! Ootamatu külaline võeti vastu talitsemata rõõmukarjatusega. Talitsetud hääl, käitumine, hoiak. c. (nähtust, tegevust, protsessi). Inimene õppigu talitsema tuld ja rauda. Kes oskaks talitseda naabrite igavest ületrumpamist! Õpetaja sõnade talitsev mõju. *Abielu aga on ainult arstim, mis peab talitsema kõlvatuse levikut. L. Metsar.
2. van talitama. *Kõik ilma annan sulle valitseda, / kus tahte järele võid talitseda. Juh. Liiv.

tegev|direktor
asutuse v. ettevõtte igapäevast tegevust juhtiv direktor

tegev|juht [-juhi]
(juhib ettevõtte v. asutuse igapäevast tegevust). Tööjõuturul on kasvanud nõudlus tegevjuhtide järele.

tegevus|rohke
täis tegevust. Jõulueelsed tegevusrohked päevad. Aiapidajatele on sügis tegevusrohke aeg. Eriti tegevusrohkeks kujunes märtsikuu. Elab tegevusrohket elu.

tegu|sõna
keel tegevust, seisundit v. olemist väljendav pöördsõna (ning vastav sõnaliik), verb

tehis|intellekt

1. modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust, tehisaru. Tehisintellekt on näiteks maleprogrammiga arvuteil ja robotitel.
2. arvutiteaduse ja -tehnika haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

teo|nimi
keel tegevust v. seisundit väljendav tuletis, mida saab moodustada enamasti kõigist verbidest. Eesti keeles on teonime liide -mine.

tingima ‹42›

1. (tehingu, lepingu) tingimuste üle kauplema (2. täh.) Tingis hinna pärast, hinna üle. Ostjad tingisid iga sendi pärast. Proovis tingida hinda kahekümne viielt kahekümne peale. Turumüüjatega tuleb tublisti tingida. Kaupmees tingis ostjatega palju, agarasti. Tingiti kaua, enne kui kaubale saadi. Oskas tingida kõva hinnaalandust. Mees oli kange, visa tingima. Tal õnnestus arve tingida saja krooni peale. Tingib ärimeestega võlgade pikendamise pärast. Söögirahaga ei andnud tingida. Maksis küsitud hinna (ilma) tingimata. Tingis endale palka juurde. Tingib isegi seal, kus pole vaja. Tingib iga asja juures nagu juut, mustlane. *.. ütles varsti, et Issand on igale inimesele mõõtnud ta päevade arvu ega lase endaga tingida. K. Ristikivi. || pealekäivalt, nuiates küsima v. paluma. „Vaata et sa teistele ei räägi!” tingis tüdruk. Tingib emalt kinoraha. Tingis endale vaba päeva. Käis vallavanemalt spordiväljakuks maatükki tingimas. „Laske ikka pisut järele mõtelda,” oli mees tinginud. Tahtis ennast kutsariametist priiks tingida. *Ole trotslik, ära kerja, ära tingi. Kõik või mitte midagi. Armastus ei ole kauplemine vasikanahaga .. H. Raudsepp.
2. midagi põhjustama, tekitama; millekski eeldused andma v. eelduseks olema. Sõjast tingitud majanduskaos. Meeleheitest tingitud otsus. Närvilisus oli tingitud ületöötamisest. Ma ei mõista, millest su pahameel on tingitud. Küllap on raamatu menu tingitud selle päevakajalisusest. Halb ilmastik tingis ikalduse. Iga tegu tingib terve ahela teisi tegusid. Arstiteaduse edusammud on tinginud keskmise eluea tõusu. Need nähtused tingivad vastastikku teineteist. Käitub nii, nagu tingib etikett. Rohked keelevead kirjutises on tingitud kiirustamisest. Selle uuenduse on tinginud mitu asjaolu. Süstamatk tingib paarisarvu osavõtjaid. *Aeg tingis seda, et tuli minna õppima reaalteadust ja mitte filoloogiat. A. Valton. *Olevikuline ellusuhtumine iseenesest tingis töökoha arhiivis. E. Mihkelson. | (terminites). Tingitud refleks füsiol tingrefleks. Tingiv kõneviis keel kõneviis, kus kõneleja peab verbiga esitatud tegevust ebareaalseks, konditsionaal. Tingiv ehk hüpoteetiline otsustus loog.

toetama ‹37›

1. (teat. asendis püsimiseks) toeks (1. täh.) olema. a. midagi ülal v. püsti hoidma, millelegi kindlust andma. Vanakesel polnud kedagi käsivarrest toetamas. Kuuriseina toetati vaiadega. Keppidega toetatakse noori õunapuid, saagi all lookas õunapuuoksi. Tulvavee ajal kästi tammi toetada liivakottidega. Käänakul tuli heinakoormat õlaga toetada. Käsi toetas võdisema kippuvat lõuga. Sambad toetavad kuplit. Murdunud jalga toetav kipsmähis. *.. lugemistare uks oli ainult teibaga kinni toetatud. H. Rajamets (tlk). *Peremehel on jalg üle reeveere väljas, korduvalt toetab ta vastu, et ta elav koorem ümber ei läheks. V. Alttoa. | nlj. Lähen kohvikusse tooli toetama. || van turgutama. *Põgenejad puhkasid parajasti metsas puie varjul ja toetasid väsinud liikmeid toidu ja keelekastega. F. R. Kreutzwald. b. kedagi (hrl. käega hoides) aitama. Haiget tuleb kõndimisel toetada. Kui ta poleks mind toetanud, oleksin kukkunud. Vaeseke oli nii purjus, et teda tuli kahelt poolt toetada. Toetab haavatut küünarnukist, käest, käe alt. Talutab vanakese kaenla alt toetades ukseni. Vigastas ennast nii kõvasti, et ei jaksanud toetamata edasi minna. *„Kallis, toeta mind!” Daam aitas härra Ikka poolistukile ajada, nii et sel oli võimalik kirjutada .. A. H. Tammsaare.
2. millegi v. kellegi otsekui toeks oleva vastu, najale seadma, najatama, nõjatama, naaldama. Tee on libe, toeta end minu vastu. Toetas end vastu puutüve, vastu toolikorju. Toetas end tõusmisel seina najale. Laps toetab pea ema rinnale, õla najale. Toetab selja vastu seina. Istus, pea kätele, käe najale toetatud. Toetab käed, küünarnukid, sõrmed lauale. Tugeva tuuleiili ajal toetan jalad tugevasti maha, vastu maad. Toetanud peegli vastu raamatuselga, hakkas ta habet ajama. Toetab redeli vastu seina, seina najale. Mängija võtab poogna ja toetab viiuli lõua alla. Kõhutas murul, lõug kätele toetatud. Naine toetab sõjakalt käed puusa. *Tal pole märjal jääpangal kuskile käsi toetada. R. Vellend. || kõnek (istet võtmise kohta). Toetab end toolinurgale, lävepakule. Kõik istekohad olid hõivatud, kuhugi polnud end toetada. Et hinge tagasi tõmmata, toetab ta istmiku redelipulgale. Toetage ivake, puhake jalga. || kõnek mingisse asendisse seadma v. ajama. Jänes pikas rohus toetas end istukile. *Toetasin vineerkohvri püsti istumise alla ja puhkasin sealsamas kõnniteel. R. Vaidlo.
3. kõnek toetuma. *Kupeest lahkudes toetate käega vastu uksepiita. H. Rajandi (tlk). *Noor Peet toetas pärast võõrasema ja venna äraminekut õueaia najale ja nuttis .. E. Aspe.
4. kellelegi v. millelegi tuge (2. täh.), kaitset v. abi andma, kaasa aitama. a. (innustades, julgustades, tegevuse v. nõuandega). Toetagem noorukit töös, eluvõitluses. Püüdis haiget trööstida ja toetada. Pulmapäeval olid nad tõotanud teineteist surmani toetada. Üldsus toetab streikivaid kaevureid. Kodu peab laste kasvatamisel kooli toetama. Ta toetab meie püüdlusi. Esimesi professionaalseid kunstnikke polnud toetamas traditsioonid ega arenenud kunstielu. Sõber ulatab sõbrale oma toetava ja abistava käe. Mind toetati julgustavate pilkude ja noogutustega. Kirjanik on nõus uut väljaannet nõu ja jõuga toetama. Üks alustab laulu ja teised toetavad mehiselt. Naeris ise oma nalja peale, aga keegi ei toetanud teda. Teda toetas mõte, et varsti tuleb puhkus. Kiitus toetab enesetunnet. Talle ei öeldud ühtegi toetavat sõna. Lisaks põhiravile määras arst ka toetava ravi. *Kõik nad jagasid mulle väärtuslikke näpunäiteid, toetasid mind igati, eelkõige kirjanduse hankimisel .. J. Selirand (tlk). *Lugemine toetas teda, kui inimesed enam toetada ei tahtnud. V. Saar. b. (sõjaliselt). Liitlased toetasid operatsiooni omalt poolt. Dessanti toetavad suurtükid ja lennuvägi. Kuulipildujad toetasid rünnakule minevat roodu täpse tulega. c. (majanduslikult). Majanduslikult, materiaalselt, aineliselt, rahaliselt toetama. Toetatakse noori perekondi, pensionäre. Riik toetab kultuuri, haridust. Toetab poissi õppimisel kindla kuurahaga. Paljud toetasid teatri ehitust väiksema või suurema summaga. Toetab oma palgast ka vanemaid. Elab kuidagi pensionist ära, lapsed toetavad ka. Ebaõnnestunud äri vajas toetavat kapitali.
5. kellegi v. millegi poolt olema, kellegi vaateid, arvamust, tegevust vm. heaks kiitma. Enam kui pooltel hääletussedelitel toetati erakonna senist esimeest. Toetan Kalitsa kandidatuuri. Toetab põllumeeste parteid. „Sa tegid õigesti!” toetas ema last. Toetan eelkõnelejat. Kellegi nõudmisi, ideid, mõtet, seisukohta toetama. Koosolek ei toetanud juhataja arvamust. „Antsul on õigus.” – „Muidugi on Antsul õigus,” toetasid teised. Rahvas toetas valitsuse algatatud reforme. Prokurör toetab kohtus riiklikku süüdistust. Millist maailmavaadet sa toetad? Uue otsinguid kunstis ja muusikas tuleb igati toetada. Väidet toetavad 'kinnitavad' ka arheoloogiaandmed. *.. tehnika murrab su maha, kui pole praktikat toetamas. V. Saar.

toime saama

1. mingit ülesannet v. tegevust tulemuslikult täitma, sellega valmis saama, millegagi hakkama saama. Sai oma tööga hiilgavalt toime. Lapsed saavad juba kõigi koduste töödega kenasti toime. Küllap saaksin minagi peenrakaevamisega toime. Mati sai ülesandega palju rutem toime kui Jaan. Prantsuse keelega ei saa ta hästi toime. Kas naisterahvas saab nii suure ettevõtte juhtimisega toime? Oli palju tegemist, aga kuidagi sain toime. *Peremees pakkus ennast abiks sõudma, aga Villiku arvas, et saab sellega üksi toime. M. Aitsam. || (halva teo kohta:) korda saatma, toime panema. Oli mingi vargusega toime saanud. Sai hullu teoga toime: pani endale nööri kaela. || kokku leppima. Valige aga kaup välja, küll me ka hinnaga toime saame.
2. kellegagi suheldes hakkama saama, toime tulema. Kui ametnikega tahad toime saada, pead oskama neid meelitada. Nooruke õpetaja sai lastega hästi toime. Tüdruk ei saanud hellitatud koeraga kuidagi toime. *Naine viis mu kõrvaarsti juurde, sest kurt ei saa arsti juures üksi toime. J. Jaik.

tulevik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›

1. praegusajale järgnev, tulev aeg; elu, nähtused, sündmused selles. Lähem, kaugem tulevik. Unistused õnnelikust, ilusast, helgest tulevikust. Peame võitlema parema tuleviku eest. Meie tulevik on tume, teadmata. Vanemad tunnevad muret laste tuleviku pärast. Kaalu veel kõike hästi, mõtle oma tulevikule! Kaalul oli kodumaa ja rahva tulevik. Eks näe, mis tulevik toob. Tulevikus on oodata suuri muudatusi. Neid tarkusi läheb sul tulevikus vaja. Meie pilgud on tulevikku pööratud 'mõtleme tulevikule'. Noormehel ei olnud pakkuda neiule hiilgavat tulevikku. Käevaataja, kaardimoor ennustab tulevikku. Tahad, ma kuulutan sulle tulevikku. Lastes on meie olevik ja tulevik. Vanasti räägiti, et maarahva keelel ei ole tulevikku. *Tulevikul on ikkagi see omadus, et ühel heal päeval on ta olevik .. Ü. Tuulik. | piltl. *.. väljas žalusiide taga sahistas tulevik .., teissugune, enneolematu, sootuks ainulaadne homme. I. Jaks. || edu- v. kasutuseeldused kellelgi v. millelgi selles ajas. Temal võib lauljana, arstina, sportlasena olla tulevikku. Tuuleenergial võib meil olla tulevikku. *Parim korvpallimängija koolis, tulevikuga mängija. A. Pervik.
▷ Liitsõnad: lähitulevik.
2. keel eri verbivormiga grammatiline aeg, mis väljendab kõnelemishetkest hilisemat, sellele järgnevat tegevust, futuurum. Eesti keeles tulevikku ei ole, selle tähenduses kasutatakse olevikuvorme.
vrd olevik
vrd minevik

täis|minevik
keel pöördsõna aeg, mis märgib täpselt määratlemata minevikuhetkel toimunud ja kõnehetkeks teostunud, eesti keeles ka kõnehetkel jätkuvat ja tulevikus toimuvat tegevust, perfekt

töö|kool [-i]

1. ped. a. kooliuuenduslik pedagoogikasuund 19. saj. lõpus ja 20. saj. algupoolel, mis tähtsustas õpilase iseseisvat tegevust ning võimetekohast tööd, töökoolipedagoogika; vastav õppeasutus b. (Nõukogude koolis:) pedagoogikasuund, mis rõhutas õpingute seost tootmistööga ja polütehnilist haridust; vastav õppeasutus
2. (tööoskuste ja -kogemuste omandamise kohta). Sai toimetuses kõva töökooli. *Algul karjas nikerdades, hiljem isa tööpingi juures õppides oligi talupoisi töökool. K. Põldmaa.

tühi ‹tühja 32›

1. ‹adj› mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav; selline, kust miski puudub.; ant. täis. a. (anuma, ruumi vms. kohta). Tühi tünn, karp, pudel, kohver, kapp. Tühi taara. Tühi küün, ruum. Kast on täiesti tühi. Puid ei ole, pliidialune on tühi. Klaas on tühi mis tühi. Jõi pitsi põhjani tühjaks. Sõi oma taldriku tühjaks. Koputas piibu tühjaks. Pooleldi tühjaks joodud kohvikann. Ämber on tühi. Põua ajal on kaevud tühjad. Auto on tühjaks laaditud. Kallas tikutoosi lauale tühjaks. Läks tühja korviga turule. Varrukas ripub tühjana. Silmakoopad näisid tühjad. Tühjaks läinud õhupall, madrats. Tühjaks lastud kummid. Salved, aidad on tühjad. Püss oli tühi, laadimata. Söö, neela suu tühjaks! Tühjad sooled korisevad. Lehma udar tuleb tühjaks lüpsta. Tühjaks jooksnud silm. Haavatu jooksis verest tühjaks. Oksendas ennast tühjaks. Olin läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun. Pool suud on hammastest tühi. Loomadest ja lindudest tühjaks jäänud mets. Jõgi on kaladest tühi. Vähipüüdjad on järve tühjaks püüdnud. Põõsad on marjadest tühjaks söödud. Tühjaks korjatud pähklipuu. Aku, patarei on tühi 'laenguta'. Täis ja tühi 'võiduta' loos. Tal on ainult kaks tühja kätt, muud ei midagi. Täiesti tühi vaikus. Loodus ei salli tühja kohta. Meri, jääväli, taevas on tühi 'lage'. Ümberringi on vaid neli tühja seina. Tühi kott ei seisa püsti. | piltl. Tühi tünn tümiseb. Tühja tünni kõmistama. Ideest jäi järele ainult tühi kest. Pataljon jooksis verest tühjaks. || (näljatunde, söömata oleku kohta). Kõht on tühi. Kannatas tühja kõhtu. Seda rohtu ei tohi võtta tühja kõhuga. Ära kõhtu tühjaks jäta! Kere on tühi. Marsib tühja vöövahega edasi. Lapsed karjuvad tühja kõhtu. Tühi kõht on kõige parem kokk. || rahatu, rahast lage. Rahakott, tasku, kassa, arve on täiesti tühi. || (varastamist märkivates ühendites). Nad plaanivad panka tühjaks riisuda. Korter on tühjaks tehtud, tühjaks varastatud. || piltl (selle kohta, et miski on ammendatud). Laenuallikad on tühjaks ammutatud. Tühjaks kirjutatud teema. Repertuaar on tühjaks mängitud. b. selline, kuhu pole kirjutatud, trükitud, joonistatud vms. Tühi lehekülg. Tühi rida, lahter. Allkirja jaoks on jäetud tühi koht. Sõnade vahel olgu veidi tühja ruumi. Tühi tahvel. Teeristidel seisid tühjad viidad. Tühi videokassett. c. selline, kus ei ole inimesi (v. on vähe inimesi); liikluseta; vaba; asustamata, asukateta, elaniketa. Varahommikuti on tänavad tühjad. Sügisel jääb rand tühjaks. Perroon on päris tühi. Rong on peaaegu tühi, tühjem veel kui eile. Tühi lava. Mängiti peaaegu tühjale saalile. Etendus läks tühjale majale. Kell helises ja fuajee jäi tühjaks. Tühjad tooliread. Tühi takso. Leidsime kohvikus tühja laua. Palatis pole ühtki tühja voodit. See korter on kaua tühi seisnud. Maja on täiesti tühi. Külad on tühjaks jäänud. Sajandi alguses oli see saar veel tühi. Ameerikas oli palju tühja maad. *Rauad saate mõlemad! Tühjale maale [= Siberisse] lähete eluajaks! E. Vilde. d. piltl (mõtete, emotsioonide puudumise v. millestki vabanenud oleku, tühjusetunde vms. kohta). Pea on tühi. Nuttis end tühjaks. Leidis inimese, kellele ennast tühjaks rääkida. Räägib suu, südame tühjaks. Ta süda on tühi ja puhas. Naersime end tühjaks. Ootas, kuni teine end tühjaks karjub. Tal oli tühi tunne. Süda ja hing jäid tühjaks. Seisis tühjana, vapustatuna. Olen jälle kuidagi tühi, nagu lahkunuks keegi lähedane. Pettumus oli ta tühjaks pigistanud. || (pilgu, ilme kohta:) mitte midagi väljendav, ilmetu, tardunud, nüri. Tühi pilk. Tühja pilguga silmad. Näol on tühi, äraolev ilme. Väsinud tühja ilmega eideke. Näod on tühjad, neis pole midagi. Tühjad, mitte midagi mõistvad silmad. Haige tühjad selged silmad. *Ja ema pilk oli nii imelik – ka nagu tühi. Et vaatab ja ei näe ... L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: pool|tühi, õhutühi; inimtühi.
2. ‹adj› asjatu, tarbetu, mõttetu, ilmaaegne, niisama; tegeliku v. sügavama sisuta, tähtsusetu, ebaoluline, tühine. Tühjad lootused, unistused, lubadused. Ilma lasteta näib elu tühi. Nende võrdlemine on tühi töö. Kõik on tühi töö ja vaimunärimine. Ära näe tühja vaeva! See on tühi kartus, midagi ei juhtu. Sel suvel polnud tühja vahtimist. Pea on täis tühja tarkust. Ära jahi tühja ebausuga! Tühi ettekujutus kõik. Ta ei pea tühjadest kombetalitustest lugu. Ajab tühja jonni. Teeb tühja kära. See polnud tühi viisakus. Maksab tühja masina eest niisugust raha! Mõni saab mõisa, tema ei saanud tühja hobustki. Ära hakka selle tühja solvangu pärast kohut käima! Mis sa sest tühjast külmetusest, hambavalust kardad! Ah, see on tühi asi! Mis maksab inimelu? – Tühi puru kõik. See on tühi täpe! Haigus ei tule tühjast tuulest 'eimillestki'. Ta arvamus on mulle tühi õhk 'ükskõik, eimiski'. || (sisutu v. alusetu jutu kohta). Tüütab meid tühja lobaga. Viideti aega tühja lobisemisega. Ära aja tühja juttu. Levitab tühje jutte. See on tühi lora, lori. Peab teise juttu tühjaks pläraks. Teeb tühje sõnu. Tühi kuulujutt, kumu. Tühja lõksutamist ta ei salli. || kunstiväärtuseta; (sügavama) sisuta v. tähenduseta, formaalne. Riiulil oli ainult tühja lugemist. Pilt on tehniliselt hea, kuid tühi. Vahetati mõned tühjad laused. Tühjad fraasid, sõnakõlksud. || (sisutu, kerglase elu v. inimese kohta). Elab lõbusat, aga tühja elu. Kulutas aega tühjadele ettevõtmistele, lõbustustele. Kogu õhtu läks tühjale kurameerimisele. Tühi sõnakõlksutaja, kiitleja. Tühjad ja albid tüdrukud. || kehtetu. Kihlus on tühjaks tunnistatud. *Teie leping on tühi, see ei maksa .. A. Saal. || hrv suuruselt väike, tühine. *Kaupmehed ostsid igalt poolt tühja hinna eest jänesenahku .. F. R. Kreutzwald.
3. ‹s› miski v. keegi asjatu, tarbetu, ebaoluline, tühine; eimiski. Küsib, pärib kõiksugust tühja. Mis sa tühjast loed! Ega see koer, tühi, hammusta. Millega see mees tühi ehitab? Poisid läksid tüdruku tühja pärast tülli. Ei ole tast tühjast perenaist. Raha, tühja, saab ikka. Ära nüüd tühje karda! Ah viin, mis ta tühi hea on! Ei tee see külm, tühi, midagi. Palju see lehm tühi ikka sööb. Ei tea, kas ta tuleb appi? – Ega ta tühi vist tule. Ega tal tühjal viga pole (tunnustavalt). Pea on tühja täis. Norib tühjast tüli. Ehitab oma plaanid tühja peale. Taskud on tühja täis 'raha pole üldse'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. || tühjus. Silmad vahivad, puurivad tühja.
4. ‹s› vanapagan, vanatühi (hrl. esineb nõrgenenult rahvapärastes väljendites). Saadab joodiku kus tühi. Võtaks tühi, kus täna on alles koerailm. Võtku tühi, kui see pole minu raha. Jättis töö kus tühi. Et tühi teda võtaks! Tühi teda võtku! Tühi temaga, nendega! (kasut. käegalöömise, ükskõikse suhtumise puhul).
▷ Liitsõnad: vanatühi.
5. ‹s› vaesus, puudus. Tühi toob tüli majasse, majja. Tühi tuli kätte ja nälg.
6. tühja ‹adverbilaadselt›. a. asjata, tarbetult, ilmaaegu, niisama, tulutult. Rabad, askeldad, pingutad tühja. Mis siin tühja vaielda. Lapsed ei pea niisama tühja õues keksima. Sõitis tühja, arsti ei olnudki. Ära tühja looda! Päevad kaovad tühja. On tühja elanud. Tühja kulutatud aeg. Ta on jälle tühja tõrelda saanud. Mis sa tühja nutad, muretsed. Mootorid mürisesid tühja. Ära lase veel niisama tühja joosta! Kohtumine lõppes tühja. b. esineb rahvapärastes ütlustes; kasut. juhul, kui midagi ei peeta oluliseks. Tühja ka(h), jäägu nii. Tühja ka, käib küll. Paljugi mis räägitakse, tühja ka. Ah tühja, ei tahagi süüa. Mis tühja, ära selle väikese asja pärast ära mine. Tühja sest vaasist, ostame uue. Maksab mis ta maksab, tühja sellest. Tühja häbist! Tühja sa sest seelikust nii palju triigid. Tühja! Kui reisist asja ei saa, sõidan koju. Tühja nüüd! Mis sa tühja! Tühja temaga, sinuga, nendega! c. eitab teatavat tegevust, olukorda, omadust täiel määral. Tühja ta seda meile öelda tohib. Tühja ta sinna seltsi kuulub. Tühja sa vanaisa mäletad. Tühja ma seal magasin. Olla uhke tüdruk. Tühja! d. (millegi nurjumist, luhtumist, ebaõnnestumist märkiva sõnaühendi koosseisus). Kõik läheb tühja. Ennustus läks tühja. Rõõmustas, et jahilkäik ei ole tühja läinud. Lootus langes tühja. Ajas kogu me plaani tühja. Kuri nõu aeti tühja. Aeg kadus tühja. Nali lendas tühja.
7. tühjagi ‹adverbilaadselt, hrl. eitusega› mitte midagi, mitte sugugi, üldse mitte. Ei mäleta tühjagi. Tühjagi ta ei oska. See kõik ei tähenda tühjagi. Ei tule sest reisist tühjagi. Ära karda tühjagi. Homme on eksam, aga ma ei tea tühjagi. Tundus, et liigub, aga ei liikunud tühjagi. Ei ta vaidle enam tühjagi. Arvas, et saab hakkama, aga tühjagi. Sul hakkab külm. – Ei hakka tühjagi. Kas see tähendab õnnetust? – Tühjagi.

tütar|pank
pank, mille tegevust kontrollib teine pank. Emapank ja tütarpank.

uks ‹ukse, ust, uksesse, uste, uksi, ustesse e. uksisse 35› ‹s›

1. hoone v. ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind; ka ava selle tarindi jaoks. Paneelmaja, elutoa, trepikoja, toidukaupluse, karjalauda uks. Reisivaguni, laeva uksed. Leivaahju, seinakapi uks. Puidust, metallist, klaasist uks. Kõrge, lai, suur, madal, kitsas, väike uks. Kahekordne, soojustatud, vooderdatud, tulekindel uks. Pööratav, lükatav uks. Klaasitud uksega kapp. Kahe poolega uks. Uks avaneb sissepoole, väljapoole. Tema palat on teisel korrusel, paremat kätt esimene uks. See uks on tänava poole, viib tänavale. Meie majal on kolm ust. Uuel hoonel pole veel uksi ega aknaid (ees). Majakarp sai juba uksed-aknad ette. Uks on praokil, (seliti) lahti. Pani ukse lukku, haaki, riivi. Uks on lukus, haagis, riivis. Mine tee uks lahti, ava uks. Tuul tõmbab, pange uks kinni. Ööseks lukustati kõik uksed. Tuul lõi ukse prantsatades kinni. Uks krigiseb, kägiseb, paugub. Raevuhoos kukkus ta uksi paugutama. Uks prahvatas lahti. Ust ei tohi jalaga lahti lüüa. Politsei oli sunnitud ukse maha murdma. Unustas võtme ukse ette. Keegi vist tuli, uks käis 'avanes ja sulgus'. Keegi käis uksest. Astus uksest välja, üle ukse 'üle ukseläve' õue. Hõikas midagi üle ukse, sisse tulemata. Võõras tuli uksest sisse. Kui uksest välja aetakse, roni aknast sisse. Siit uksest, selle ukse kaudu pääseb keldrisse. Paokil uksest tuli pahinal külma (sisse). Restorani uksel rippus silt „Reserveeritud”. Vangikongi uksel oli sees vaateauk. Uksele koputati. Keegi tagus ukse pihta. Mees tuli uksele, ukse peale 'ukselävele'. Seisab uksel, ukse peal 'ukselävel'. Laps käis ukselt, ukse pealt 'ukselävelt' vaatamas, kas külalisi on juba näha. Pidin tund aega arsti ukse taga ootama. Kodunt lahkudes pandi luud ukse taha. Kära oli ukse taha, läbi ukse kuulda. Buss sõidab otse meie ukse alt läbi. Laps jättis sõrmed ukse 'ukse ja piida' vahele. Ema tuli ukse vahele 'ukseavasse'. Vaatas ukse vahelt sisse, välja. *Noormehed tahtsid küll ukse nina eest kinni lüüa, aga vanamees sai jala vahele. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ahju|uks, aida|uks, auto|uks, baari|uks, bussi|uks, kabiini|uks, kajuti|uks, kambri|uks, kapi|uks, keldri|uks, kerise|uks, klassi|uks, kohtu|uks, koja|uks, korteri|uks, kuuri|uks, köögi|uks, küüni|uks, lauda|uks, lifti|uks, maja|uks, palati|uks, pliidi|uks, poe|uks, puuri|uks, pööningu|uks, rõdu|uks, talli|uks, tare|uks, telgi|uks, toa|uks, trammi|uks, trolli|uks, tõlla|uks, vaguniuks; koduuks; alt|uks, ees|uks, kõrval|uks, külg|uks, külje|uks, otse|uks, paraad|uks, pea|uks, puhastus|uks, pära|uks, sala|uks, sise|uks, taga(nt)|uks, tahma|uks, turva|uks, vahe|uks, välisuks; klaas|uks, laud|uks, metall|uks, plekk|uks, puu-|uks, raud|uks, tamme|uks, teras|uks, vineeruks; kilp|uks, klapp|uks, lõõts|uks, lükand|uks, mantel|uks, peegel|uks, pendel|uks, pool|uks, pöörd|uks, sang|uks, sile|uks, tahvel|uks, tiib|uks, topeltuks; petikuks.
2. (piltlikes väljendites). Kohtuprotsess toimub kinniste uste taga 'ainult asjaosaliste juuresolekul'. Teatris korraldati lahtiste uste päev 'tutvustuspäev'. Lahtiste uste poliitika (vabakaubandust soosiva poliitika kohta). Oma artikliga on ta murdnud lahtisest uksest sisse 'tõestanud juba teadaolevat'. Meie linnas avas uksed 'alustas tegevust' uus tervisekeskus. Toorainepuudus sundis ettevõtteid oma uksi sulgema 'tegevust lõpetama'. Naistele avanesid ülikooli uksed 'naised pääsesid ülikooli' alles 1918. a. Hea tulemus tähendas, et nüüd on uks meistrivõistlustele avatud. Jäi ülikooli ukse taha 'ei saanud sisse'. Firma on idaturul jala ukse vahele saanud. Peab ennast nii kõvaks meheks, kes lööb vallavalitsuse ukse jalaga lahti. Õpetaja avas meile ukse maailmakirjandusse. Juhuslikult paotus uks naise sisemaailma suletud ruumi. Häda, lähenev sügis, uus ajastu koputab uksele. Lihavõtted olid ukse ette jõudmas 'peagi saabumas'. Tal seisab ukse ees 'on väga lähedal' tähtis juubel. *Nagu hinnalist talismani kandis ta [= pagulane] kaasas varandust [= kodumulda], mille väärtust oskab hinnata ainult see, kelle selja taga on kinni kodumaa uksed. I. Jaks.

pealt vaatama
mingit tegevust v. olukorda sellest ise osa võtmata jälgima. Vaatasin näidendi proovi pealt. Poiss vaatas vesise suuga teiste söömist pealt. Karistamist käsutati pealt vaatama terve küla. Taadid seisid saali nurgas, vaadates noorte nalja pealt. Teised töötavad, aga sina vaatad niisama seistes pealt! Ta ei suutnud kauem niisugust ülekohut pealt vaadata.

vaatleja ‹1› ‹s›

1. (< tgn vaatlema). Matkadel on ta hea, teravapilguline vaatleja. Kroonikuna oli ta hoolikas ja erapooletu vaatleja. Kirjanikuna on ta rohkem vaatleja kui hindaja.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatleja, linnu|vaatleja, loodus(e)vaatleja.
2. sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima maastikku ning seal toimuvat, eriti vastase liikumist ja tegevust. Väeosa vaatlejad. Tulejuht korrigeerib vaatlejailt saadud andmeil tuld.
▷ Liitsõnad: valve|vaatleja, vanemvaatleja.
3. jälgija millegagi kursis olemiseks, millegi kohta informatsiooni saamiseks vms. Kohal olid ka mitme ajalehe vaatlejad. Meie delegatsioon võttis filmifestivalist osa vaatlejana. || jur piiratud volitustega isik, kelle riik v. rahvusvaheline organisatsioon on saatnud osalema mingi rahvusvahelise konverentsi v. organisatsiooni töös. Tippnõupidamisel, desarmeerimiskonverentsil viibisid paljude riikide diplomaatilised vaatlejad. || sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima konfliktiosaliste vaherahu- vm. kokkuleppe täitmist v. välisriikide relvajõudude õppusi. Sõjaväeline vaatleja. ÜRO vaatlejad Bosnias.
▷ Liitsõnad: ajalehe|vaatleja, poliitika|vaatleja, välisvaatleja; eurovaatleja.

valla|sekretär
kantselei tegevust juhtiv ametnik vallavalitsuses. Töötas paar aastat Luunjas vallasekretärina.

valmis ‹adv indekl. adj›

1. (millegi kohta, mis tegemisel viiakse v. on viidud vajalikku lõplikku seisu, täielikku soovitud olukorda); ant. pooleli. Uus maja, haigla saab varsti valmis. Pooleldi valmis maja. Karjalaut pole veel täiesti valmis. Sügisel jõuti üksnes vundament valmis teha. Remondiga ei jõutud valmis. Sepp tagus adratera, vikati valmis. Rätsep lubas tänaseks ülikonna valmis teha. Oota vähe, lõunasöök saab kohe valmis. Tegi külalisele diivanile aseme valmis. Lootis augusti lõpuks näidendi valmis kirjutada. Magistrant ei jõudnud väitekirja tähtajaks valmis. Valmis käsikiri ootab trükkiminekut. Kirjutas kirja valmis ja pani ümbrikusse. Fotograaf tegi ka kohe pildid valmis. Oli mitu vemmalvärssi valmis vorpinud. Seaduseelnõu oli juba valmis. Ise suur poiss, aga ema peab sulle kõik ette ja taha valmis tegema 'kõik ära tegema'. || kõnek (lause lõpul üksnes kokkuvõtva v. rõhutava sõnana). *Kui kaebusi väga palju tuleb, siis kolib teise kohta üle – ja valmis. R. Roht. *.. mõned ööd võivat ma ka siin ära magada, mis siin ikka, õlekott põrandale ja valmis. I. Talve.
▷ Liitsõnad: poolvalmis; trükivalmis.
2. väljakujunenud; tõeline, täielik, päris. Oli ikka lapseeas, aga nüüd juba valmis neiu. Tegi ülikooli läbi ja on nüüd valmis advokaat. Käis kursustel ja on nüüd valmis traktorist. Valmis poliitik, võitleja. Ta on vana mees, varsti rauk valmis. Kui ta viina võtab, siis on püsti loll valmis. *.. ja kui ta sellest [palavikust] paranes ja naasis oma esimeselt Prantsusmaa-reisilt, oli ta valmis ateist. J. Aavik (tlk). || lõplik, lõpliku kuju omandanud. Valmis valemite ja üldiste reeglitega ei jõua elus kaugele. Teoses ei pakuta valmis lahendusi. Valmis hinnang, arvamus. Otsus sai peagi valmis – tuleb sõita. *On aeg tegutseda. Siis, kui uus kord on valmis ja kõik kätte võidetud, siis on hilja kaasa lüüa. V. Gross.
3. (sisemiselt) seesuguses olukorras, kus ollakse kohe hakkamas mingit tegevust, ülesannet sooritama. Sõdurid olid valmis lahingut vastu võtma. Korrakaitsjad peavad olema valmis tegevusse astuma. Poiss oli valmis iga hetk põgenema, pakku sööstma. Koer oli valmis läheneja kallale kargama. Mehed olid võitluseks, stardiks valmis. Oli peagi riides ja väljaminekuks valmis. Meil on veerand tundi aega, sea, pane end valmis! Valmis olla, kohe stardime! Valmis mehi mul selleks ülesandeks ei ole. Kahtlasi inimesi on liikvel, tuleb olla kõige vastu, kõigeks valmis. Hoidke end selle mehe eest, ta on iga alatuse peale valmis. See poiss on igaks vembuks valmis. Noorukid olid täis idealismi ja valmis suurteks tegudeks. Ta on valmis selle eesmärgi nimel kas või nahast välja pugema. Vaim oli küll valmis, kuid liha nõder! *Sõdur peab alati valmis olema! Sõda on täis ootamatusi! J. Peegel.
▷ Liitsõnad: haarde|valmis, hüppe|valmis, kaitse|valmis, löögi|valmis, mineku|valmis, oote|valmis, reisi|valmis, stardi|valmis, sõidu|valmis, sõja|valmis, teenistus|valmis, tegevus|valmis, töö|valmis, võitlusvalmis.
4. soostuv, nõus millegagi; midagi tegema kalduv. Olen valmis teid oma autoga linna viima. Ta oli peaaegu valmis meiega kaasa tulema. Poiss oli meelsasti valmis poodi minema. Keegi laevakapten oli valmis poisse oma teenistusse võtma. Vananev peretütar oli valmis isegi sulasega abielluma. Pärijad olid valmis omavahel kokku leppima. See mees on alati valmis abistama, hädalisi aitama. *.. see mees meeldis mulle nii väga, et tema pärast oleks ma valmis ükskõik mis tegema. A. H. Tammsaare. *Olen kahesaja krooni eest igale tööle valmis! U. Masing.
▷ Liitsõnad: abivalmis.
5. tulevaseks kasutamiseks v. võimalikuks tarviduseks ette valmistatud, vajalikku korda seatud. Transpordilennuk laadungiga seisis õhkutõusmiseks valmis. Tõld, auto, hobune oli ukse ees teeleminekuks valmis. Seab vankri, niidumasina, tööriistad homseks valmis. Asetas toidunõud, road lauale valmis. Suhkur on kilostesse kottidesse valmis kaalutud. Peeneks lõhutud pliidipuud seisavad kööginurgas valmis. Saun on köetud, vesi ja vihadki valmis. Maa on külviks valmis 'selliselt ette valmistatud, et võib külvata'. Tuletõrjevahendid peavad alati valmis olema. *Sisseoste tegi ta raha eest, mis sõtse oli ise talle rahakotti valmis pannud. M. Traat. || (millegi eelnevalt kavatsetavaga ühenduses). Kavatseb linnameheks hakata, töökoht ja kortergi valmis kuulatud. *.. teevad laenu ja ostavad külvimasina, mille noorem Toots juba varemini valmis vaadanud. O. Luts. *Enne tuleb ikka pruut valmis vaadata, siis alles muid plaane pidada. M. Talvest.
▷ Liitsõnad: mere|valmis, mineku|valmis, reisi|valmis, sõiduvalmis; laske|valmis, võttevalmis.
6. kõnek surnud. Kuul sattus pähe ja valmis ta oligi. Arvati, et ta on valmis, aga oli ainult minestuses. Lõi pea kukkudes ära ja oligi valmis. Kass käuksatanud korra hoobist ja olnudki valmis. *Nägu must [mehel], silmad pahupidi – valmis mis valmis! V. Saar.

veel ‹adv›

1. väljendab ajalisi suhteid. a. jaatavates ühendites näitab, et tegevus v. olukord kestab v. kestis (mõnikord vihjates, et see on v. oli lõpule jõudmas, peab v. pidi lõppema v. oleks võinud olla juba lõppenud): üha, jätkuvalt; alles. Loen ikka veel seda raamatut. Lapsed veel magavad. Homme olen veel kodus. Ime, et sa veel terve oled. Kas te elate veel selles majas? Päeval on soe, öösiti veel külm. Ei tea, kas ikka veel sajab? Vanaisa elab veel. Sa oled veel nii noor. See oli siis, kui isa veel terve oli. Kas sa mäletad seda veel? Ta on vist veel vihane. Laps usub veel päkapikke. Kohtun veel nüüdki temaga. Nad on veel koosolekul. Istus, ise veel jooksust hingeldades. Vili on veel põllul. Linnud enam ei laula, vaid mõni üksik häälitseb veel võsas. Kartulid on veel kõvad. Veel raagus puud lasevad päikesevalgusel tuppa paista. Kas vesi pole veel ujumiseks külm? Ah, ta on veel liiga väike! See oli siis, kui me veel noored olime. Veel hiljaaegu elasid nad elektrita. Veel 19. sajandil ei õppinud naised ülikoolis. b. ‹eitavates ühendites› näitab, et antud hetkel miski pole juhtunud, pole olemas, pole tulnud jne., kuid hiljem see eeldatavasti juhtub, ilmneb, tuleb jne. Hommik ei ole veel käes. Ma ei oska veel ujuda. Ta polnud siis veel kahekümnenegi. Ma pole veel väsinud. Sellist valu polnud ma veel tundnud. Ta pole veel terve. c. esineb hiljem, tulevikus toimuvat tegevust v. olukorda kirjeldavates lausungites. No seda ma tahan veel näha. Ole vait, saad veel kere peale! Küllap nad veel varga kinni võtavad. Jookse, ehk saad nad veel kätte. Küll tast veel kasvab tubli mees. Sa kuuled veel sellest loost. Näed teda veel korduvalt. Küll ma teid veel õpetan! Ma veel näitan neile! Kui mu silmad seda veel näeksid! Lähen sinna veel täna. Raamat ilmub veel sel kuul. Ajas asja korda veel samal õhtul.
2. lisaks, peale selle, millelegi juurde. Ütlen veel mõned sõnad. Palun veel üks kohv. Anna veel kümme krooni. Üks buss tuleb veel. Sõida veel kilomeeter edasi. Saatsime veel kaks kirja. Mis siis veel vaja? Mis sa veel soovid? Pane veel puid ahju. Tõi veel jooki lisaks. Ilus tüdruk ja veel tark ka. Lisada tuleb veel mõned tabelid. Saime veel muidki uudiseid kuulda. Vaatas veel kord kella. Ütle seda veel teine kord ka! Veel üks kord. Võta ikka veel üks kala! Kaevame veel edasi. Sul tuleb veel palju õppida. Pead veel klaverimängu harjutama. Pidas õpetajaameti kõrval veel kasvataja kohta. Peale kuivendamise on veel palju töid ootamas. Haigestus grippi, millele seltsis veel kopsupõletik. Virutas lisaks veel laua kummuli. Kui veel mees ka ära suri, kolis naine päevapealt linna. Näljane näppab kust saab, liiati kui ta veel laps on.
3. esineb koos keskvõrdega seda tugevdades. Veel enam, rohkem, vähem, suurem. Tee läheb veel halvemaks. Ilm on veel külmem kui eile. Hakkas veel kõvemini sadama. Sa pead seda veel paremini tegema. Ta on muutunud veel ilusamaks. Veel tähtsam on see, et .. Soe tuba ja lahke perenaine, mis veel parem võiks olla. Ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest lasknud. Tema kelk libiseb veel kiiremini. Meel läks veel kurvemaks.
4. esineb pahameelt, imestust jms. väljendavates konstruktsioonides ja ütlustes (mis sageli on vormilt jaatavad, sisult eitavad); rõhutab kõneleja tundetooni. Kas andsid eksami ära? – Mis veel! Kas sina kolistad? – Mida veel, see on tuul! Kas ta sõidab siia? – See veel puudub! Kas see ärritas sind? – Küsid veel! Kas sul raha on? – Või veel! Kas sa mäletad teda? – Või veel, suurepäraselt. Kes siis nüüd veel magab! Mis sa selle koeraga veel teed! Mis see vana inimene veel kilkab! Mis sa veel passid! See värv sobib sulle, ja kuidas veel! Tantsib, ja veel kuidas! Ma olen egoist, ja veel milline!

võtma ‹võtta, võtan; võetakse, võetud 47›

1. enda kätte (suhu, nokka, küünte vahele vms.) v. kättesaadavusse toimetama. Võtan kapist kleidi, riiulilt raamatu. Võttis põrandalt paberitüki, puu otsast õuna. Poiss võttis maast kivi ja viskas. Võtab pea pihkude vahele. Ema võttis lüpsiku kätte, näppu ja läks köögi poole. Toru võttis 'telefonile vastas' peatoimetaja ise. „Noh, võta viis!” ulatas tuttav käe. Võta laps sülle, kukile. Võttis vikati õlale, tüdruku käevangu. Võtab lusikaga kausist putru. Võttis trumbiga tihi. Liisku, loosi võtma. Triikija pritsis suhu võetud vett voodilinale. Koer võttis kondi hambu, hammaste vahele. Kull võttis saagi nokka, küünte vahele. *Kui temal oleks väge, ostaks ta korraga vankrikoorma lambiklaase, nii et koolmeistril annaks mitu aega võtta. M. Traat. | piltl. Võttis juhtimise enda kätte. Kas minu aeg on maast võetud? Lastel oli keelatud vandesõnu suhu võtta. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Võta ometi mõistus pähe ja taltsuta ennast! Kui ta on midagi pähe võtnud, siis jääb ta sellele kindlaks. Vanu võlgu ei kavatsenud ta oma kaela, hinge peale võtta. *.. ta oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool. || (söömise, sissevõtmise ja joomise, eriti alkohoolsete jookide tarvitamise kohta). Hommikueinet, lõunat, õhtust, kehakinnitust, pruukosti võtma. Ehk võtaksid veidi süüa? Laps on nii väike, et võtab alles rinda. Haige võtab rohtu, ravimeid, tablette. Ma võin mürki võtta, et sa valetad! Võtaksin meelsasti lonksu vett. Napsi, viina, kärakat võtma. Võta pits ja pea aru! Võttis klaasi põhjani. Poiss oli kaine või ehk pisut võtnud. Ta ei võta ennast kunagi täis, purju, vinti, ninali, lääbakile. Lubas, et ei võta enam tilkagi.
2. enda kasutusse, omandusse v. valdusse toimetama. a. (tellides, ostes, laenates, rentides, küsides, vastutasuks jne.). Peame takso, voorimehe võtma. Kohvikus olid kõik lauad võetud. Pole kusagilt nii palju raha võtta. Turul kostis hõikeid: „Võtke porgandeid! Võtke õunu, odavalt annan!” Kui raha ei olnud, võeti toiduaineid võlgu. Võtsin sõbralt paar raamatut (laenuks). Võttis mõisa kümneks aastaks rendile. Üksi ei tasu korterit võtta, kahekesi tuleb odavam. Võtsime hotellis toa. Oli mõned metsatöölised talvekorterisse, kosti peale võtnud. Mis te tükist võtate? Sõja ajal võeti leiva eest hingehinda. Vaheltkasu, altkäemaksu võtma. Mölder võttis matti. Töölised võtsid lõpparve. Tuli mind tantsima võtma. Võttis sõbra abiks, appi. Mitte ei tea, kas võtta või jätta. Õndsam on anda kui võtta. *Hea, kui omast käest tööjõud võtta, kui tarvis tuleb. A. H. Tammsaare. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võttis endale sünnitalu järgi uue nime. Mehelt võeti vaikimise kohta ausõna. Võttis minult tõotuse 'laskis mind tõotada'. Võtab mõtlemiseks aega. Isegi uneajast võeti õppimiseks lisa. Päevad olid lühikesed, seepärast pidi ka ööd appi võetama. Kust sa võtsid 'miks sa seda arvasid', et rongid ei käi? Ega ma seda omast peast võta. Näidendi tegelased on elust võetud. Mõni suurem linn, võtame või näiteks Tartu. Poissmees võtab enne pulmi veel viimast 'püüab veel vabadust ära kasutada'. || palkama. Võttis (tööle) uue sekretäri. Tuleks hea advokaat võtta. Ta võeti tallu sulaseks. || (naisterahvaga) seksuaalvahekorda astuma. *Kaua õrnutses Kuslap, enne kui ta Katit võttis. V. Vahing. *Seesama härra .. võttis mind seal vägisi [= vägistas]. H. Sergo. b. (kellegi hoolde, hoitavaks, kaitse alla jne. toimetades v. usaldades, kedagi kuhugi suunates). Võttis lapse oma hooleks, hoole alla, varju alla. Võttis orvu kasulapseks, kasvatada. Lastekodusse võeti kaks uut last. Uisapäisa ei maksa koera peresse võtta. Võtke mind endi hulka, oma seltskonda, kampa! Igaüht parteisse ei võetud. Võttis ilusa neiu naiseks. Juhtub sedagi, et naine võtab mehe. Töökaaslased võtsid eksinu oma kaitse alla, käendusele. Haruldane taim võetakse looduskaitse alla. Filosoofiateaduskonda võeti sel aastal 95 üliõpilast. Noored mehed võeti nekrutiks, soldatiks, sõjaväkke. Võtke mind reisile ühes! Teda ei saa vastutusele võtta. Direktor ei võtnud teda jutule. Preester võtab armulauale, pihile. *.. üks imelik sõna võttis Loona oma mõju alla. L. Kibuvits. c. (midagi kusagilt eemaldades). Kartulid võeti (maast) oma pere jõududega. Esimene kombain hakkas vilja võtma 'koristama'. Kuiv loog tahtis võtta. Võta müts peast, kuub seljast, saapad jalast, prillid eest. Vesi on nii kuum, et sellega võiks karva võtta. Tapetud loomalt nahka võtma 'nülgima'. Indiaanlased olevat vaenlastelt skalpe võtnud. Teenija võtab 'pühib' tolmu ja peseb põrandaid. Valu saab võtta ka sugestiooniga. d. (varastades v. vägivallaga). Paadunud varas oli harjunud võtma kõike, mis ripakil. Lapsed käisid ema järelt karaskit võtmas. Kui heaga ei anna, siis võetakse võimuga. Kahtlane isik tuleb vahi alla võtta. Vaenlase sõdurid võeti vangi. Rahvalt oli võetud vabadus, sõnaõigus. Vaenlane tahtis linnust oma võimusesse võtta. Seda linna polnud kerge võtta 'vallutada', kaitse oli tugev. e. (midagi tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Võtsin kavva, plaani minna edasi õppima. Võttis venna kella parandada, ülesanded lahendada. Teoses võetakse vaatluse alla, käsitlusele linnakodanike elu. Võttis mitu tööd korraga käsile. Olukorra parandamiseks võeti tarvitusele, kasutusele vastavad abinõud. Kõik toiduvarud tuleb arvele võtta. Võttis uue töö(koha). Eelnõud ei võetud menetlusse. Tootmisse on võetud uus mudel. Repertuaari võeti kaks uut näidendit. Võtame nüüd kõne alla, kõnesse meie päevamure. f. (puhkuseks, kehahoolduseks, raviks, õpetuseks vms.). Võttis puhkuse, mõned vabad päevad. Treener võttis aja 'lühikese vaheaja mängus'. Võtsin kaks korda nädalas massaaži. Läksid sauna leili võtma. Võttis päikest, päikesevanne 'päevitas'. Tavatseb hommikuti külma vanni, dušši võtta. Võtke vaheajal värsket õhku. Tahtis laulutunde, joogat võtma hakata. *Sõidad maakeskkonda vaikust võtma – tee peal rongi kolin, rööpajätkud naksuvad. Vesipapp.
3. salvestama, talletama. Kahtlustatavalt võeti sõrmejäljed. Fotograaf võttis temast mõned kaadrid, fotod, pildid. Reporter käis lugu helilindile, linti võtmas. Terve kontsert võeti videolindile, videosse. Kokku võetakse 'filmitakse' kuus duublit. Võta igaks juhuks tema kontaktandmed.
4. (mõõtmise, arvestamise, hindamise jms. kohta). Rätsep võttis kuuemõõdud. Missikandidaatidelt võetakse rinna-, talje- ja puusaümbermõõt. Jooksjad võtavad üksteiselt mõõtu 'võistlevad omavahel'. Geoloogid võtsid pinnaseproove. Võtke arvust a ruutjuur. Täpsemalt võttes jääb see summa tsipake väikeseks. Jämedalt võttes kulus selleks tööks kaks aastat. Üldiselt võttes see plaan meeldib mulle.
5. mingit seisundit v. tegevust esile kutsuma. Uudis võttis mehe tummaks, keeletuks, pahviks. Ehmatus võttis jalust nõrgaks. Külm vesi ei võtnud rasvaseid nõusid puhtaks. Suur rõõm võib võtta pisarad silma, näo naerule. Valu võttis nutu lahti. Õlu võtnud kõigil keelepaelad valla. Hirm võttis värisema, kananaha ihule. Raske töö oli naise päris võhmale võtnud. Jooks võtab hingeldama, higistama, naha märjaks. Suur laine võtab paadi kõikuma. | ‹impers.› Kui ma tema kannatustele mõtlen, võtab silma märjaks. Võtab ikka hääle värisema küll, kui kohtu ette astud. Nii kõva õõtsumine, et võttis südame läikima. Mis sa kisendad, kõrvad võtab kurdiks! Nii hirmus, et võtab kõhu lahti. *Mul võttis jalad all nõrgaks, kui kuulsin, et tuli lahti .. A. H. Tammsaare.
6. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma; kuhugi suunduma. Võtke palun istet! Tahtis platsi võtta, aga polnud ühtegi vaba kohta. Tüdruk võttis teatraalse poosi ja hakkas laulma. Tunnimees võttis valvelseisangu. Poisi kõrvalestad hakkasid värvi võtma. Mehe nägu oli võtnud kinnise ja tähtsa ilme. Hajuvas udus võttis laev üha selgema kuju. Pluus tuleb võtta kitsamaks. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Inimesed võtsid sappa, järjekorda, ritta. Nekrutid kästi neljakaupa rivvi võtta. Paat võttis suuna, kursi merele. Seenelised võtsid 'hoidsid' metsas paremale, aga oleksid pidanud võtma vasakule. | piltl. Nii kui ülemuseks sai, hakkas kohe ka ülemuse vurhvi võtma. Elu vanas külas võttis tasapisi rõõmsama jume. Mõtted olid korraga hoopis teise suuna võtnud. Vanapoiss võtab lõpuks koosi abielusadamasse.
7. ‹ka impers.› vajama, nõudma. Suur kast võttis kitsas koridoris palju ruumi. Sõit Helsingisse võtab vaid pool tundi. Võttis aega, et jälle tasakaal tagasi saada. Võttis harjutamist, enne kui poiss lugema õppis. Võtab kõvasti voolu, kui jätad lambi põlema. Uus ahi võtab vähem puid. Rohud võtavad palju raha.
8. kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma. Võttis poissi täismehena, täismehe ette. Nad ei võtnud teda kui omasugust. Tema juttu ei maksa tõeks, tõena, tõe pähe võtta. Tüdruk oli võtnud poiste tähelepanu endastmõistetavana. Ära võta seda asja liiga traagiliselt. Kaebust, ettepanekut, arvamust ei võetud tõsiselt. Võtab elu liiga kergelt. Ei maksa seda seletust sõna-sõnalt võtta. Kõik on suhteline, kõik on nii, kuidas võtta. Kui nii võtta, siis polegi seda tegelikult väga vähe. Need märkmed ei ole rangelt võttes novellid. *Ja kui minuga tahetakse läbi käia, siis võetagu mind sellisena, nagu ma olen. K. A. Hindrey.
9. millessegi kinni hakkama. Halud on märjad, ei võta tuld. Purjed hakkasid tuult võtma. Seal järvesopis võttis 'näkkas' eile hästi. Vimb võtab õnge, lanti väga visalt. || (koera hassetamiseks). Ass, Pauka, võta! *„Tondu, Tondu!” hüüdis Priidu .. „Tule siia, võta rebast!” R. Roht.
10. mõju avaldama, toimima; jaksama, suutma. Kastemärga rohtu võtab vikat hästi. Savist maad ei taha labidas hästi võtta. Vares tunneb juba hästi, kui kaugele püss võtab. Sellel poisil pea, mõistus ei võta. Nii peent kirja vanamehe silmad ei võtnud. Kas koera nina (põgenejat) ei võta? Vanad hambad ei võta enam (leivakoorikut). Mees kihutas, mis hobune võttis 'kõigest jõust'. Pead rabama, kuidas jõud võtab. Karjus, nagu kõri võttis. Vesi sätendas, kuhu silm vähegi võttis 'ulatus'.
11. rikkuma, kahjustama; hävitama. Öökülm võttis viljapuude pungad, õied. Halvatus võtnud tal jalad. Karastatud kütti ei võta ei pakane ega tõved. Ükski kuul ei võta teda 'ei tee talle midagi'. Tahtis ise endalt elu võtta 'ennast tappa'. Kus midagi ei ole, sealt ei võta surmgi. Sõda võttis mõlemad pojad. Tuli võttis maja. *.. teravili jäi viletsaks, oma jao võttis kevadel vesi, oma jao põletas põud .. O. Jõgi (tlk).
12. (liikumise vm. tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel). Võttis trepil kaks astet korraga. Võtame pikemad sammud, et teised meile järele ei jõuaks. Poiss võtab hoogu ja hüppab. Traktor möiratas ja võttis paigalt. Tramm kriiksus kurvi võttes. Lennuk võtab kõrgust 'tõuseb'. Auto võttis kiirust 'kiirendas' ja kihutas kallurist mööda. Isa võetud 'niidetud' kaared olid kõige laiemad. Ekskavaator võttis 'kaevas' kraavi. Vesi võetakse 'pumbatakse' järvest. Vana koer ei võta enam õppust 'ei õpi enam'. Snaiper oli mehe kirbule võtnud. Võttis sõbraga ühenduse, sõbrale kõne 'helistas sõbrale'. Tenor võttis 'laulis' kõrgemaid noote falsetiga. Pianist võtab 'mängib' esimesed akordid. Võtame 'mängime, laulame' 28. taktist uuesti. Kruvi ei võta hästi vinti. Keskhommikul hakkas päike juba võtma 'nahka pruunistama'. Kas teil valutab pea? – Kõvasti võtab.
13. riidlema. Sai valetamise eest emalt, ema käest võtta. Küll nüüd võtavad tema kallal! Nad on suured kaklejad, ilmast ilma võtavad omavahel. *.. kui aga mõni kirjanik saab ajalehes võtta, sajatab Nonna kriitikuid .. L. Promet.
14. midagi endale haarama, (saada) võimaldama. Võttis endale õiguse, julguse, kohustuse probleemist avalikult rääkida. Naine on võimu majas enda kätte võtnud. Võttis süü, vastutuse enda peale. Võtab uudise ükskõikselt teatavaks, teadmiseks. Võta vanemast vennast eeskuju! Uimastitega kaubitsemine on võtnud hädaohtliku ulatuse. Ma ei oska nii kiiresti seisukohta võtta. Võtab kaaslaste nõuannet kuulda. Tänan teid! – Võtke heaks! (vastuseks tänuavaldusele).
15. kõnek kinnitades teise verbiga väljendatud tegevust. Võtsin ja tegin selle töö ise ära. *Näe, võttis lõikas kambri akna poole suuremaks .. M. Metsanurk. *.. mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära .. A. H. Tammsaare. || ‹da-infinitiiviga› (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) midagi teha otsustama. Vaatame, mis ta teha võtab 'mis ta teeb'. *Härra advokaat Teder võttis vaikida. E. Vilde. *Kuis jumal võtnud seada / su elu – nii peab sündima. R. Sepp (tlk). *.. maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust .. E. Tode.
16. kõnek kirumisvormelite osana; harvemini ka positiivse emotsiooni väljendamiseks. Võtku madis kogu seda värki! Et vanatühi teda võtaks! Võtku sind see ja teine! Pagan võtku! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, mis siin toimub? Tont võtaks, hästi tehtud! *Mis sa minust siis tahad? Võtaks sind oma naaksumisega. J. Mändmets. *.. hõiskab vaimustusest: „On alles kleit, tont võtaks!” P. Viires (tlk).
17. (mõnedes vananenud ühendites). Ta võib hirmus olla, kui viha võtab 'vihastab'. Rammu, jõudu, jaksu, väge võtma 'kosuma'. *Tänavune mänguaeg võtku sellega algust [= alaku]. E. Vilde.

lahti võtma

1. millestki katvast vabastama; avama. Hakkas end (riidest) lahti võtma. „Võtke lahti,” aitab peremees külalisel mantli seljast. Võtab jalad lahti, sest kingad on märjaks saanud. Võttis kompveki (paberi seest) lahti. Pärast kolimist on asjad veel lahti võtmata. Sünnipäevalaps ei hakanud kingitust lahti võtma. Võtsin pudeli, karbi, kohvri lahti. Keegi oli kirja lahti võtnud. Kabelis võeti kirst lahti.
2. rakkest, köidikust vabastama. Sulane võttis hobuse (vankri eest) lahti ja viis talli. Härjad võeti ikkest lahti. Võtsin koera ketist lahti.
3. osadeks, detailideks eraldama. Mootorit, masinat lahti võtma. Remondimees oli külviku üksipulgi lahti võtnud. Sõdur võttis automaadi lahti, et seda puhastada. Poisile meeldib vanu raadioid lahti võtta ja korda teha.
4. ametikohalt, töölt lahkuma v. vabaks küsima. Võttis enese esimehe kohalt lahti. Võtan enda töölt päriselt lahti. Soovitas noortel end kontserdipäevaks töölt lahti võtta. *Peeter läheb küll veel talveks Tallinnasse vabrikusse tagasi raha koguma, aga kevadel võtab enese täiesti lahti ja siis algab reis. J. Parijõgi.
5. kõnek millegi eritumist vm. tegevust kiirendama v. soodustama. Lõunamaa toit võttis mul kõhu lahti. Ema lisas palavikuhaigele tekke, et võtaks higi lahti. See jutt võttis tal naeru, pisarad lahti. *Too jõest [joogivett] ... kraavi rabasolk on mul juba hambad lahti võtnud. E. Männik.

õnnestuma ‹37›
korda minema
1. (mingi toimingu, ettevõtmise v. selle tulemuse kohta:) sellisel määral edukas v. hea olema, et võib rahule jääda; hästi välja tulema. Start, hüpe, vise õnnestus. Teivashüppajal õnnestus juba esimene katse. Eksam õnnestus. Lõikus õnnestus, kasvaja eemaldati täielikult. Tema käes, temal õnnestub kõik. Seekord õllelaar õnnestus. || õnnestunud hea, kordaläinud. Õnnestunud ost, leid, valik. Õnnestunud konverents, üritus, portree, tõlge. Lavastust võib pidada õnnestunuks.
2. ‹da-infinitiiviga› mingit tegevust v. ülesannet tulemuslikult täitma, sellega toime saama. Tal õnnestus kinnivõtjate käest lahti rabelda. Vangil õnnestus põgeneda. Kellelgi pole õnnestunud seda mäge vallutada. Mul ei õnnestunud teda veenda. Romaani ei õnnestunud avaldada. || millegi ebameeldivaga tahtmatult, kogemata hakkama saama. Marjulistel õnnestus metsas ära eksida. Mul õnnestus üks kõrvarõngas ära kaotada.

äri|seadustik
(reguleerib ettevõtjate ja äriühingute tegevust)

ühendama ‹37›

1. mingit eset, eraldist osa vm. (millegi abil) teisega, teise külge kinnitama, liites siduma, ühendusse viima vms. Elektrik ühendab juhtmeid. Seinte kiviplaadid ühendati lubjaga. Tornikiivri palgid on ühendatud raudpoltidega. Teeäärsed postid olid omavahel kettidega ühendatud. Arvutid on ühendatud arvutivõrku. Ühendatud anumad füüs ülalt lahtised, alt omavahel ühenduses olevad anumad. Kõrvalehitis oli madala käigu kaudu ühendatud peahoonega. Jõed ühendatakse omavahel kanalitega. || (telefonsides kõne saamiseks). Palun ühendage mind direktoriga! || (millegi kohta, mis eri osi omavahel seob, nende vahel ühendusepidamist võimaldab). Korruseid ühendas kääksuv puutrepp. Jõega eraldatud linnaosi ühendab sild. Maa-aluseid koopaid ühendavad omavahel kitsad käigud. Poolsaart ühendab mandriga madal maariba. Linnu ühendavad raudteed ja bussiliinid. Kaht naaberküla ühendab auklik tee. Kaht punkti ühendav sirglõik.
2. üheks tervikuks liitma v. koondama. Kaks valda, majandit ühendati. Põhjasõja järel ühendati Liivimaa Venemaaga. Vürst ühendas mitu naaberhõimu oma võimu alla. Poeg- ja tütarlastegümnaasium ühendati ühisgümnaasiumiks. On tehtud ettepanek kaks erakonda ühendada. Laps ei oska veel üksiksõnu lauseteks ühendada. Rahvakunstiõhtul esines ühendatud rahvapilliorkester. Ülekaaluka vaenlase vastu ühendati kõik jõud. Temas oli õnnelikult ühendatud teadlane ja pedagoog. | piltl. Noored on otsustanud oma elutee ühendada 'abielluda'. Hoiatas tütart, et see ei ühendaks oma saatust loodrist mehega. *Ta [= perekonnaseisuametnik] rääkis sellest, et neid, kes kord ühendatud, lahutab ainult surm. M. Unt. || organisatsioonina, asutusena eri asutusi, isikuid endasse koondama, nende tegevust koordineerima v. suunama jne. Eesti Muusika Nõukogu ühendab Eestis tegutsevaid muusikuid ja muusikaorganisatsioone. Tartu jahindusklubi ühendab linna ja maakonna jahimehi.
▷ Liitsõnad: taasühendama.
3. mingit inimeste kogumit seesmiselt ühtseks, kokkukuuluvaks muutma, seda omavahel siduma. Sotsiaalsed vapustused ühendavad inimesi, rahvast. Neid ühendasid ühised huvid. Abikaasasid ühendas armastus, vastastikune usaldus. Kas on midagi, mis teid omavahel ühendab? Kirik oli keskajal ainus Euroopat ühendav jõud. *Küll sa siis näed, kuidas laps teid ühendab. Siis algab teil nagu uus elu .. O. Luts.
4. seostama. Autor on need nimed omavahel ühendanud pelgalt välise sarnasuse alusel. Suur osa arheolooge ühendab kammkeraamika soome-ugri hõimudega. *Mingisugusel imelikul viisil ühendas ta need kaks sündmust ja kannatas mitmekordselt. A. H. Tammsaare.

ütlema ‹ütelda e. öelda, ütelgu e. öelgu, ütelnud e. öelnud, üteldakse e. öeldakse, üteldud e. öeldud 49›

1. sõnades väljendama, sõnama, lausuma. „Tere hommikust!” ütles sisseastuja. Ütles kõva häälega oma nime. Ütles vihaselt: „Jäta mind rahule!” Ütle, Vello, miks sa eile koolist puudusid? Ma lähen ütlen ka isale tere, oma tere-sõna. Ma võin sulle seda peast öelda. Oleks ta selle eest aitähki öelnud. Sa ise ütlesid ju mulle, et mine! Ära tule kätega arveid klaarima, ma ütlen. Kui ta ei oleks olnud nõus, ütelnuks ta sulle seda kohe. Kutsu isa, las ütleb poisile mõne kõvema sõna. Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa sõna. Ma ei ole sulle ainustki halba sõna öelnud. Ütles mulle komplimente. Kas ma pole sulle sada korda 'korduvalt' öelnud, et ära sega ennast teiste asjadesse. Kogu see asi oli nii moka otsast 'muuseas, möödaminnes' öeldud. Ütlesin talle suu sisse 'otse, keerutamata', et ta valetab. Ütlesin talle suisa suhu, mis ma temast arvan. Ütle otse, mis ma pean tegema. Ägestus ja ütles teravusi, jämedusi, ütles pahasti. Süüdlane seisis ega öelnud sõnagi. Hästi öeldud, Toomas! Mis sina selle kohta ütled, Juhan? Kohmas midagi öelda. Ta ei öelnud minu küsimuse peale musta ega valget 'mitte midagi'. Ma ei osanud selle peale a-d ega b-d, a-d ega o-d öelda. Ütlen sulle puhtast südamest, et mina ei tea sellest asjast midagi. Raha ei jätkunud ja nii tuli ülikoolile hüvasti öelda 'see pooleli jätta'. Aga ma ütlesin talle nii, et oli öeldud. | piltl. Kinnine mees, ta näoilme ei ütle midagi. Tema pilk ütles mulle kõik. Sõnadest rohkem ütlesid mulle tema silmad. Kas sulle sisetunne midagi ei ütle? Vaist ütles talle, et midagi on toimumas. *Aisa küljes hõbekell / ütleb ikka: till! E. Enno. *Kerges kohinas ütlevad männid ja kuused üksteisele hommikutervituse. K. Põldmaa.
2. mainima, rääkima, seletama (suuliselt v. kirjalikult). Mis arst sulle täna ütles? Kas te võite öelda, kui palju kell on? Meie ütlesime küll, et ärgu mingu, aga tema ei kuulanud meid. Kas ta teile ei rääkinud, mis ma talle ütlesin? Peab ütlema, et see ravikuur mõjus hästi. Pean ütlema, et teie nimi tundus kohe kuidagi tuttav. Kati öeldi päris tõsiselt haige olevat. Andrus, nagu juba öeldud, kavatseb Rootsi tööle minna. Ütle talle minu soov edasi. Öeldagu mis tahes, kõigega inimene siiski ei harju. Võrdluseks olgu öeldud, et .. Kõik, mis järelehüüdeks öeldi, tuli südamest. Eile raadios öeldi, et on tormi oodata. Selle kohta on ka Schopenhauer kusagil midagi öelnud. Vaatame järele, mis ÕS-is selle kohta öeldakse. Tänases ajalehes öeldakse muuseas, et .. Eks pühakirigi ütle, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Käsi peseb kätt, ütleb vanasõna. *.. ja noorus on üldse üks ilus aeg, nagu laulusalmgi ütleb. A. Liives. || piltl tundma, läbi elama, tajuma. Mis ütles vaese ema süda sees, kui ta poja õnnetusest kuulis! Raske on ette kujutada, mis ütlevad sellises kohutavas müras töötavate inimeste kõrvad. || väljendama, esile tooma. Ma ei saa aru, mida kunstnik selle maaliga on öelda tahtnud. Paistab, et autoreil on selle kohta palju öelda. Selles kirjatükis ei räägita otse, vaid öeldakse rohkem läbi lillede 'mõistu'. Ajakirjandus pole selles küsimuses ilmselt veel öelnud oma viimast 'lõplikku' sõna. *Mida enam avardub inimese eruditsioon, seda rohkem peaks tal olema oma kaasaegseile ütelda .. E. Nirk. || piltl ilmutama, teatama, väljendama. Nimed Vilde ja Tammsaare ütlevad meie lugejale palju. Minu nimi teile vaevalt midagi ütleb. Mida ütleb sinule see muusika? Silt uksel ütleb, et see ongi otsitud koht. Õigesti mängitud paus laval võib öelda rohkem kui sõnad. *Peamiselt rongi müra muutumine ütles teile, et tunnel on läbitud. H. Rajandi (tlk).
3. oma arvamust, seisukohta, otsust millegi kohta sõnades esile tooma, väitma. Leiumaterjali vähesuse tõttu ei saa kalme vanuse kohta midagi kindlamat öelda. Ma ei oska selle asja kohta midagi öelda. Ilusaks seda monumenti just öelda ei saa.
4. mingit kõnelemises seisnevat tegevust, toimingut sooritama, pidama (8. täh.) Õpetaja, pastor ütleb kantslis jutlust. Käis vahetevahel maal palvemajades jutlust ütlemas. Pani käed risti ja hakkas palvet ütlema. Võidupühal peeti pidusid ja öeldi kõnesid. Haua juures ütles järelehüüde seltsi esimees. *Lauluraamat oli esimese tüürimehe Tänaku käes, see ütles sõnu ja võttis ka hääle üles. A. Hint.
5. esineb väljendis oma sõna (sekka) ütlema, mis osutab kaasarääkimisele, määravale mõjule milleski. Selles asjas oli ka Juhanil oma sõna sekka öelda. Võib oletada, et neilgi talimängudel ütlevad oma sõna taas Norra sportlased. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
6. kõnek nimetama, kutsuma. *Libahundiks ütlete mind? – Olen jah, te ju teisiti ei taha! A. Kitzberg. *Teise [maja] otsa tahetakse piimavurr sisse seada, või meier, nagu nad seda ütlevad. O. Luts.
7. esineb tegelikku olukorda ja inimeste suhtumist kajastavates väljendustes. Tõtt öelda, olukord üllatas mind mõnevõrra. Kuidas sa oma eluga rahul oled? – Tõtt öelda, mitte väga. Ja kuhu tal siit, tõtt öelda, oligi minna. Seal oli, õigust ütelda, üsna igav. Olin eile, ausalt öelda, natuke tõbine. Ausalt öelda teeb see asi mind murelikuks. Ausalt öeldes ta natuke virises vastu ka. Pehmelt öeldes on see ikkagi utoopia. Raske öelda, millest kõik alguse sai. Võiks öelda, et see oli kasutu aeg minu elus. *Ja polegi midagi öelda – marss oli vägev. E. Raud.
8. esineb rõhulisena mitmesugustes hüüatustes jm. arvamusavaldustes. Ära sa ütle, täitsa korralik tasu selle vaeva eest! No ütle poissi, mis tegi! No eks ma ütle – Jüri jälle küla peale läinud! Kas ta tegi seda ainult viisakusest – ei ütleks! *Või siis Jakov on siin, mis sa ütled! O. Samma (tlk). *Ega tea reosid ütelda jah, lõhkusid ehk tõesti selle ainsagi ülekäigukoha. A. Jakobson.
9. ütleme ‹rõhutus asendis adverbilaadselt› (oletust, näiteks toodud võimalust sisaldavais vm. väljendeis). Teile pakutakse, ütleme, peainseneri kohta, kas võtate selle vastu? Ees on jõgi, ütleme, oma sada meetrit lai. Ütleme, paariks päevaks saaksin ehk teile ehitusele appi tulla. Tule peale lõunat, ütleme, kell neli! Puhkama sõidame kuhugi lõunasse, ütleme Hispaaniasse. Ütleme, keemiaga tulen veel toime, aga matemaatika! *Ütleme nüüd, et mul õnnestub kindlaks teha, et teie esiisa on süütu. Mis sünnib siis? K. Ristikivi.