[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tuhk ‹tuha 22› ‹s›

1. orgaanilise aine täielikul põlemisel tekkiv hallikas pulbritaoline jääk. Taimne, loomne tuhk. Tuline, jahtunud tuhk. Lõkkeaseme, metsapõlengu tuhk. Elektrijaama, krematooriumi tuhk. Pliidialune on tuhka täis. Võttis koldest tuha välja. Puistas tuha põõsaste alla väetiseks. Kuumas tuhas saab naereid küpsetada. Leidis tuha alt, tuhast veel hõõguvaid süsi. Lööb, koputab piibu tuhast tühjaks. Raputas sigareti otsast tuhka. Kirjadest jäi järele vaid näputäis tuhka. Tuul keerutab ahervaremetelt tuhka üles. Maja põles tuhaks. Sõjas tehti, põletati tuhaks terved külad. Linn on tuhast tõusnud 'uuesti üles ehitatud'. Urn lahkunu tuhaga. Riided olid tahma ja tuhaga koos. Põuaga on pinnas lausa tuhaks 'tuhkkuivaks' muutunud. Tuhast ja rasvast keedeti vanasti seepi. | (võrdlustes). Muld on kuiv nagu tuhk. Järsku oli mehike kadunud kui tina tuhka 'jäljetult'. Viimanegi lootus kadus nagu tuhk tuulde. Tormavad trepist alla nagu tuhk ja tolm 'väga kiiresti'. | piltl. Näkku paiskus lume tuhka. Päike oli kadunud pilvede tuhka. Palus tuhas ja põrmus 'alandlikult', et naaber laenu annaks. Pikkade aastate jõupingutused olid tuhaks saanud. Esivanemate nimed on kattunud unustuse halli tuhaga. *Mis sellest, et maa veel märg oli: oder sonki, rukis tuhka [= kuiva mulda], ütleb vanarahvas. H. Sergo. || (kellegi v. millegi tühiseks, väärtusetuks peetava kohta). Ütles kõrgilt, et pööbel on üksnes sõnnik ja tuhk. *.. tegi [Pearu] seda niisuguse näoga, nagu oleks ta üksipäinis kõrtsis: kõik muu on tuhk ja tolm, mille peale ei maksa aevastadagi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ale|tuhk, kivisöe|tuhk, kolde|tuhk, kondi|tuhk, lõkke|tuhk, paberossi|tuhk, piibu|tuhk, puidu|tuhk, puu|tuhk, põlevkivi|tuhk, sigareti|tuhk, sigari|tuhk, turbatuhk; lend|tuhk, tolmtuhk; lumetuhk.
2. vulkaanist väljapaiskuv laavaosakeste jm. ainete pulbritaoline segu. Vulkaaniline tuhk. Kraatrist purskus tulist tuhka.
3. tuhkagi ‹adverbile lähedasena, eitusega› natukestki, põrmugi, sugugi. Poisil polnud tuhkagi hinge taga. Kool ei anna mitte tuhkagi, kui sul endal südameharidus puudub. Ta ei hooli minust tuhkagi. Sellest ei tule küll tuhkagi välja. See kõlav tiitel ei loe enam tuhkagi. Ta ei taipa uuemast kunstist mitte tuhkagi. Kas saite aru? – Mitte tuhkagi. Ei see laev ümber lähe, ära karda tuhkagi!
4. (rahvapärastes ütlustes ja väljendites:) tühja (kah). Tuhka temaga, las magab edasi. Ah tuhka, sellele ei maksa mõelda! Eks me näe. – Tuhka(gi) sa näed 'sa ei näe midagi'. *Enne iga ettevõtmist ikka mõtles ja mõtles. Tuhka ta mõtles. R. Vaidlo.

(endale) tuhka pähe ~ pealaele raputama
midagi alandlikult kahetsema. Ma ei kavatsegi hakata endale tuhka pähe raputama. *.. peaksin endale tuhka pealaele raputama ja vastu rinda taguma: eksisin, eksisin, eksisin .. M. Loodus (tlk).

(nagu) tuli tuha all vt tuli