[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sedasi ‹adv›

1. niimoodi, sedaviisi, sel kombel. Sul on sedasi halb istuda. Pööras vaadeldavat eset käes sedasi ja teisiti 'mitut moodi'. Nii ei ole hea, ära tee sedasi! Vaata, kas sedasi on õige! Ära näpuga näita, sedasi ei ole kombeks! Miks sa sedasi arvad? Sedasi on kirjas ka maaseaduses. Muuta enam ei saa, meil oli juba sedasi kokku lepitud. Sedasi meeletult ei jõua sa küll kaua rügada. Mis viga sedasi teiste kulul elada! Asi on sedasi, et peame hakkama minema. Sedasi märatses maru mitu päeva. Kes võis arvata, et kõik sedasi läheb. Ja juhtuski sedasi, et kohavahetamisest ei tulnud midagi välja. Peremehe meelest oli uus töömees natuke sedasi 'mitte päris täie aruga'. *Kuhu me sedasi jõuame? Üks kaebab ühe, teine teise peale... J. Semper. *„Paar aastat!” – „Sedasi küll. Kaks pikka aastat juba.” R. Janno. | või sedasi kõnek või midagi taolist, või umbes nii. Meil on täna väike tähtpäev või sedasi. *Varsti, nii kümmekonna päeva pärast või sedasi, oli ta tagasi. H. Heinoja (tlk).
2. kõnek (raseoleku kohta). *Terve aasta käisime kahekesi metsas [tööl], .. ise olin esimese tütrega sedasi. O. Anton.

või
I. ‹konj› eraldav sidesõna
1. seob alternatiive väljendavaid sõnu v. lauseosi. Nüüd või ei iialgi! Olla või mitte olla? Raha või elu! Kumb tuleb, kull või kiri? Tüdruk võis olla nii nelja- või viieaastane. Armastas matkata ainult jalgsi või jalgrattal. Salga või ära salga, meie nägime kõik. Sõiduplaan on enam või vähem täpne. Varem või hiljem peavad lapsed kodunt lahkuma. Üks kroon ees või taga, mis tähtsust sel on. Mõni sent siia või sinna. Randlase elu on juba kord mere võtta või jätta. Nii või teisiti 'igal juhul' oli see temast suuremeelne. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha. Sosistatakse, et see või teine võtnud jälle noore naise. „See ka mõni mees või asi!” põlastas tüdruk. *Asi läks põnevaks, kuigi ma – löö või maha – aru ei saanud, mille ümber kogu jutt keerles. H. Kross (tlk). || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Sure või igavuse kätte ära! Poiss jääb või püstijalu magama. Selle mehe juttu kuula või söömata. See hais paneb või hinge kinni. Mine või vihast lõhki! Õhk oli nii paks, et lõika või noaga. Sellest pole pääsu, tee või tina. *Sadagu või pussnuge, aga see poiss peab kohal olema. A. Vanapa. || alustab lauset, kui see on mõeldud eelneva lause jätkuks. Pane raamatud aknalauale. Või riiulile. Kus ta võib olla? Kodus? Või kinos? *Kas see vale on või? Või mõni suur patt? Või riigisaladus? R. Roht.
2. esineb loetelus, mille liikmed võivad kõik võimalikud olla. Otsustasime nädalaks või paariks suvilasse sõita. Olgu ta vana või noor, haigus on ristiks igaühele. Kas te maksate sularahas, tšekiga või ülekandega? *Ma ei tea, mis ma teile annaksin või teie heaks teeksin, kui te laulaksite ainult minule siin metsas. A. H. Tammsaare. *Võõrastemaja valvur või administraator, või kes ta oli, või oli kõik kokku ühes isikus, äratas Borkwelli üles. J. Kruusvall.
3. (ähvardust vm. ebasoovitavat tagajärge viitavas väites:) muidu, vastasel juhul. Mine ära, või ma ei vastuta oma tegude eest! Palu kohe andeks, või isa võtab vitsa!
4. (paranduse ees:) see tähendab, täpsemalt; pigem ei. *Kes on mõrvar? Või õigemini, kas üks teatud isik on süüdi mõrvas või mitte. K. Ristikivi. *Joo see vein ära! Või ei, ära neilt parem midagi vastu võta! K. Ruus (tlk).
5. kõnek jutustava lause lõppu lisatuna muudab selle küsilauseks. Päris põrunud oled või? Tuli tagasi elusalt ja tervelt või? Halvad uudised või? *Ja nüüd sa siis minu pärast kardad või? M. Raud.
II. ‹adv›
1. (rõhutav sõna lause alguses v. teisel kohal väljendab imestust, kahtlust, üleolekut, halvakspanu:) kas tõesti, ega ometi, vaevalt. Või teie hakkate maja ehitama? Või ometi kord leidsid aega! Või nii, või tema sõidab välismaale! Või salgab ka veel! Või sa ise targem oled. Ah või ei saa aru? Ja või ta seda mulle ütlekski. Paluda ju võib, aga või sellest kasu on. Või mina pläran? Või tema ei kuulnud! Valevorst! *Ja nüüd oli pesa käes. Mõtle, või sõime all! V. Luik. *Paljugi, mis saksad vastu vaidlevad! Või need talupojale kunagi head on soovinud! E. Vilde.
2. ‹koos adverbiga veel› kuidas teisiti, aga muidugi, lõpuks ometi; kus sa sellega. Või veel, kes siis teda ei mäletaks! Kas sa uisutada oskad? – Või veel, mul on ema uisutamistreener. Või veel, seda ma ju kogu aeg ootasingi! Rühmad hommikust õhtuni ja mitte keegi ei ütle aitäh. Või veel! Sõimatakse veel pealekauba. Ta on ehk haige? – Või veel! Haige ta küll ei ole. *Tavaliselt poisid ei salli nukke. Või veel – plikade mängud! E. Pillau (tlk).
3. kõnek lause lõpus koos mõne adverbiga kasut. umbmäärases tähenduses. Usun, et see oli eksitus või nii. *Enne töö, siis tasu. Tulete nädala pärast või kuidas, siis näete, mis olen teinud .. H. Raudsepp.
4. esineb adverbi kas või osana vt kas
III. ‹interj› (imestus- v. üllatushüüatus). *Või, mis ilusad teki lõngad teil! Juh. Liiv. *Või jumal, see [= mees] on nagu vikatimees ise! M. Traat.

või ‹14› ‹s›
peam. lehmapiima koorest valmistatud toiduaine. Sula või särises pannil. Määrib võid saiale paksult, õhukese kihina. Sõin lõunaks ainult võid ja leiba, võid-leiba. Pani pudrule lusikatäie võid silmaks sisse. Võid tehakse hapust või rõõsast koorest. Perenaine lõi, peksis võid kokku 'tegi võid'. Roheline 'peenestatud taimedega maitsestatud' või. Lisanditega või. Tüdruku süda sulas nagu või (näit. meelitustest). Tagaselja sajatab, aga näo ees on libe kui sula või. *Tagalaosades, seal oli alles põli. Elasin nagu või sees [= muretult, ilma probleemideta; priskesti]. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: hapukoore|või, heeringa|või, kakao|või, kilu|või, kookos|või, küüslaugu|või, laua|või, mee|või, muna|või, paki|või, puuvilja|või, püti|või, rõõsakoore|või, soola|või, sula|või, šokolaadi|või, talu|või, vadakuvõi.

kas ... või
eraldav ühendsidesõna, seob alternatiivseid lauseliikmeid v. lauseid, millest ainult üks on võimalik. Kas sa ei taha või ei saa kaasa tulla? Ei saa aru, kas ta naljatab või on tal tõsi taga. Puhkuse ajal me kas teeme remonti või sõidame välismaale. || kõnek (teine võimalus on puudu). Kas on tõsi või? Kas tulete tuppa või? *Kas seal kodus siis tuli lahti on või, et Lindat sinna kibedasti vaja? E. Vaigur.

või olgu siis
(möönev sidesõna:) ehk olgu siis. Välismaale sõitmine oli täiesti mõeldamatu, või olgu siis ainult konverentsile Soome.