[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varn ‹-a 23› ‹s›
seina löödud pulk, konks v. konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm. riputamiseks, nagi. Vannitoa, riietusruumi varnad. Garderoobi seinad olid varnu täis. Kütt on löönud põdrasarved varnaks seina. Tare räästa all olid kõveraist okstest varnad hobuseriistade jaoks. Riputab kasuka, palitu, kuue varna. Lugemissaali varna oli jäänud vaid mõni eelmise päeva ajaleht. Kübara kohta öeldakse: vastselt varnas, vanalt varna all maas. Seljakotid ripuvad varnas, varna otsas. Mütsi võid panna sinna varna otsa. Võttis varnast, varna otsast võtmekimbu. Ooteruumis seisis mitu üleriiete ja vihmavarjudega koormatud varna. | piltl. Tervis on käest ära, peab õpetajaameti varna panema 'õpetajaametist loobuma'. Reketit kolmekümneselt varna riputada on veel vara. Tahaks oma mured ja vaevad kõik varna heita. Nii lumevaesel talvel pole põhjust suuski varnast võttagi. Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
▷ Liitsõnad: mütsi|varn, riidevarn.

hambaid varna panema ~ riputama ~ viskama vt hammas

varnast võtta
käepärast, saadaval. Tal oli terane vastus kohe varnast võtta. Talvel on remondimehi lausa varnast võtta. *Nüüd kulub sellele peenele Bennole ära kord näha, et ma pole alati varnast võtta, kui see temale sobib. T. Kokla (tlk).