[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

veri ‹vere, verd 13› ‹s›

1. inimese ja loomade veresoontes ringlev hrl. punane kehavedelik. Inimese, lehma, kala veri. Hapnikurikas veri. Kunstlik veri. Täiskasvanud inimesel on verd 5-6 liitrit. Vere puna- ja valgelibled. Vere suhkrusisaldus. Veri hüübib kiiresti. Konjak pani vere käima, soontes surisema. Mudis sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Käis verekeskuses verd andmas. Haigele kanti üle verd. Haigel lasti verd 'lasti aadrit'. Sääsed, parmud imevad verd. Patsient köhib verd. Ninast, nina jookseb verd. Haavast purskab, voolab, niriseb, immitseb verd. Kannatanu kaotas palju verd. Kukkus, ja kohe veri väljas, taga. Igaüks ei kannata verd näha. Haavatu võib verest tühjaks, kuivaks joosta. Side on verega koos. Riietel oli paakunud verd. Lastud hunt lamas oma veres. Mehed tirisid võrke, nii et veri küünte all. Tõusev päike oli nagu verre kastetud. Kristuse ihu ja veri (armulaualeiva ja -veini kohta). *Kes pääsukese surnuks lõi, selle lehm hakkas verd lüpsma. R. Soar. *Elutoa ukse avab Lion. Täies elusuuruses. Lihast ja verest. V. Luik. | piltl. Püüdis uue novelli kondikavale liha ja verd juurde mõelda. || (seoses mingisse kehaosasse tulvamisega; näopuna muutumisele, punastamisele v. kahvatumisele osutavates väljendites). Veri kohiseb kõrvus, taob meelekohtades. Veri valgub, tõuseb näkku. Tundsin, kuidas veri pähe lõi. Minestanul kadus veri näost. Verd täis valgunud silmad, silmavalged. || ‹allatiivis ja adessiivis› (seisundit väljendavana:) veriseks, veritsema; verine, veritsemas. Hobuse turi oli sadula all verele hõõrdunud. King on kanna verele hõõrunud. Kratsis kogu keha verele. Hammustas huule verele. Verele näritud huuled. Suurest sõudmisest on peopesad verel. || sea vm. looma vastav vedelik toiduainena. Loomade verest valmistatakse käkke ja leiba. Verd on ammust aega lisatud tanguvorsti sisule. || piltl miski, mis on (värvuselt, helgilt) selle vedeliku sarnane. Päike loojus pilvede verre. *Siis asendus roheline valgus äkki punasega ja rööpad kattusid helkiva verega. V. Gross.
▷ Liitsõnad: inim|veri, doonori|veri, konserv|veri, tehisveri.
2. (kasut. tapmisele, haavamisele, vägivaldsele surmale osutavates (piltlikes) väljendites). Vägivald ja veri käisid okupantide kannul. Rahva veri ei voolanud asjata. Süütute veri nõuab kättemaksu. Keset lahingute tuld ja verd saadi sõpradeks. Vaenlaste rünnak varises verre. Lahinguväli ujus veres. Ülestõus uputati verre 'suruti veriselt maha'. Vereni kokkupõrge siiski ei läinud. Vabaduse eest tuli maksta verega. Iseseisvus saavutati rahva vere hinnaga. Tema ise oma käsi verega ei määri, tapatöö teevad tema eest ära teised. Veri vere eest! (tapmisele tapmisega vastamise kohta). Veri nõuab vere hinda. *Verd, vägivalda, toorust hõõguvad lehtede veerud. Mõte sõjast luurab kui painaja .. F. Tuglas. *Katsume, kumb kummal vere laseb! ... Tule mehe vastu! Tule soolikaid laskma! A. H. Tammsaare.
3. piltl (kasut. loomulaadile, temperamendile, emotsionaalsele seisundile osutavates väljendites). Ara verega inimene. Tüdruk on nõrga, vedela verega, ehmub kergesti. Keevalise, rahutu verega nooruk. Kuuma, tulise verega lõunamaalased. Verelt on ta rahulik ja tasakaalukas. Äge veri võtab kergesti tuld. Tühinegi märkus ajas mehel koledasti vere pähe (ärritumise, vihastumise, ägestumise kohta). Noor veri ihkab tegevust. Noortel on rahutu veri. Kevad teeb vere rahutuks. Tal on rahutus veres. Tüdrukus on midagi, mis poiste vere kihama paneb. Veri mässab elulustist. Abiellu sellega, kelle poole veri rohkem tõmbab, kisub. Kõhedus puges verre. Õudne karjatus pani vere soontes tarretama, tarduma 'põhjustas suurt hirmu, õudu'. Veri tardub soontes, kui sellist vaatepilti näed. Pimedusest kostva imeliku heli peale lõi valvuril veri värisema 'tuli valvuril suur hirm peale'. Vaga veri ei värise. Noor veri, noor tahtmine. || (harjumustele v. kalduvustele osutavates väljendites ja tarindites). Kord on tal juba lapsena verre istutatud. Luuletamine, muusika, töö, jonn on tal veres 'talle igiomane'. Huvi kunsti vastu püsis tal veel vanuigigi veres. Poisis on seikleja verd. Vennal tundub ärimehe verd olevat. *Aga Kai polnud seda verd [= sorti, liiki] naisterahvas, et ta kaua oleks saanud väravale najatuda. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: kala|veri, orjaveri; südameveri.
4. piltl (kasut. sünnipärale, rassilisele kuuluvusele, sugulusele, suguvõsale osutavates väljendites). Oma, võõras veri. Eesti, saksa verd helilooja. Ema poolt on temas rootsi verd. Tal näikse olevat saarlase, hiidlase verd. Tema soontes voolab ka piisake mustlase verd. Suurte sõdade ajal segunevad paljud vered. Segatud, segamata veri. Noormees on kuninglikku verd. Sinine veri 'aadlipäritolu, siniveri'. Tumedat, tõmmut verd 'tumedavereline' mees. Heledat, valget verd 'heledavereline' rahvas. Poiss on isaga ühte verd 'sarnane'. Veri seob kirjanikku tema rahvaga. Kui see laps oleks meile vere poolest sugulane, siis võiks ta ju kasulapseks võtta. Oleme üks suguvõsa, üks veri. Loss oli inimpõlvi sama vere valduses. Sellest verest jäi järele, maha ainuke poeg. Minu verel pole järeltulijat. Sugulusabielude tõttu rikutud veri. Veri on paksem kui vesi. Veri hoiab vere poole. *Siin on nüüd see laps – kas pole seegi Anna veri? K. Ristikivi. *Kas peab tema .. olema see viimane vilets, kelle verest talule õiget pärijat ei tule? R. Sirge.
▷ Liitsõnad: siniveri.

hammas saab verele ~ verre, hammas on verel ~ veres vt hammas

keeva verega (olema)
keevaline, kergesti süttiv, temperamentne (olema). Lõunamaalased on keeva verega.

külm veri, külma verd kaotama
kaine otsustusvõime, enesevalitsus, rahulik meel (hrl. keerukas v. ohtlikus olukorras); keerukas v. ohtlikus olukorras kainet otsustusvõimet, enesevalitsust kaotama. Mul ei jätku külma verd. Katsu sa külma verd säilitada, kui kõik ümberringi paanikas on. Peaasi, ärge kaotage külma verd!

[kellegi] liha ja veri vt liha

lihas ja veres vt liha

paksu verd tekitama
viha, vaenu, vimma, pahameelt põhjustama. Preemiate kaotamine tekitas töötajate hulgas paksu verd. *See edutamine tekitaks paksu verd, ta saaks endale palju vaenlasi ... E. Vetemaa.

süda tilgub ~ jookseb ~ nutab verd vt süda

verd keema ajama ~ panema, veri keeb, veri lööb ~ läheb ~ hakkab keema
viha, ärevust, erutust tekitama; keegi saab vihaseks, ärritub, erutub; keegi on vihane, ärritatud, erutatud. Pidev narrimine ajas poisil vere keema. Tal hakkab alati veri keema, kui kellelegi ülekohut tehakse. Veri keeb vihast.

verd valama

1. tapma v. haavama (näit. sõjas, võitluses). Vandenõulased olid valmis verd valama. Pööbel ihkas verd valada. Usu nimel on palju sõditud ja verd valatud.
2. (kedagi v. midagi kaitstes) surma saama, hukkuma. Kodumaa eest verd valama. Okupantide eest ei olnud keegi nõus oma verd valama.

verest välja ~ verest ära lööma ~ viima, verest ära kukkuma ~ langema; verest väljas ~ ära (olema), verest välja ~ ära minema
heidutama, araks tegema, hirmu täis ajama; heituma, ehmuma, araks lööma, hirmu täis minema; heitunud, hirmu täis (olema). Mis asi sind nii hullusti verest välja lõi? Nägime vaatepilti, mis meid verest hoopis ära lõi. Kõva kärgatus viis poisid verest välja. Peaasi, et sa kaamera ees verest välja ei lähe. Ülemustega rääkides lähen ma alati verest ära. Suurtükitule all kukkusid mehed verest ära. Poiss lõi verest välja ja tegi putket. Sa juba ette verest väljas, kõik võib ju veel hästi lõppeda.

veri sarve all

1. (ärritatud, riiaka oleku v. vimmapidamise kohta). Hoia eemale, kui teisel veri sarve all on! *Aga küllap neegritel võis ka ilma ässituseta buuride vastu veri sarve all seista .. A. Hint.
2. van (laisk-olemise kohta). Poisil on veri sarve all, ei ta viitsi midagi teha.

[kelle(l)gi] veri vemmeldab
(keegi) tunneb iha, (keegi) on ihar. Noor mees, veri vemmeldab. *Märkasin kohe, et tüdruk nii kergelt litsakat sugu, aga .. noor veri vemmeldas sees, ja juba me kõnnimegi kuskil alleel. V. Gross.

verre kasvama
igiomaseks saama, sisse harjuma, harjumuseks saama. Tahe ja oskus tööd teha on sellel mehel verre kasvanud. Verre kasvanud korraarmastus.

värske veri
(uusi ideid jms. kaasa toovate uute töötajate, liikmete kohta). Volikogusse oleks vaja värsket verd.